Karksi Valla 2013.a. konsolideerimisgrupi. majandusaasta aruanne. Aadress Viljandi mnt 1, 69104, Majandusaasta algus 01.

Transcription

1 Karksi Valla 2013.a. konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne Avaliku sektori üksuse nimi Karksi vald Registri kood Aadress Viljandi mnt 1, 69104, Karksi-Nuia Telefon Faks Elektronpost Põhitegevusala avaliku võimu teostamine Majandusaasta algus 01. jaanuar 2013 Majandusaasta lõpp 31. detsember 2013 Vallavanem Audiitor Arvo Maling Tiina Lindmäe Lisatud dokumendid: Vandeaudiitori aruanne Vallavalitsuse protokolliline otsus Volikogu otsus

2 Sisukord 1.Tegevusaruanne Vallavanema pöördumine Ülevaade majanduskeskkonnast 5 2. Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne Konsolideeritud bilanss Konsolideeritud tulemiaruanne Konsolideeritud rahavoogude aruanne Konsolideeritud netovara muutuste aruanne Eelarve täitmise aruanne Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 37 Lisa 1 Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused 37 Lisa 2 Raha ja selle ekvivalendid 45 Lisa 3 Maksu, lõivu ja trahvinõuded, maksukohustused 45 Lisa 4 Muud nõuded ja ettemaksud 47 Lisa 5 Osalused tütarettevõtetes 48 Lisa 6 Kinnisvarainvesteering 48 Lisa 7 Materiaalse põhivara aruanne eurodes 49 Lisa 8 Muud kohustused ja saadud ettemaksed 53 Lisa 9 Muud tulevaste perioodide tulud ja saadud ettemaksed 53 Lisa 10 Laenukohustused ja kapitalirent 54 Lisa 11 Võlad töövõtjatele 55 Lisa 13 Kaupade ja teenuste müük 57 Lisa 14 Saadud toetused 58 Lisa 15 Muud tulud 61 Lisa 16 Antud toetused 61 2

3 Lisa 17 Tööjõukulud 63 Lisa 18 Majandamiskulud 64 Lisa 20 Muud tegevuskulud 66 Lisa 21 Seotud osapooled 67 Lisa 22 Sündmused pärast bilansipäeva 69 Lisa 23 Karksi valla konsolideerimata põhiaruanded 70 Lisa 24 Eelarve täitmise aruande seletuskiri 73 Lisa a Reservfondi kasutamise aruanne Allkirjad konsolideeritud majandusaasta aruandele 76 3

4 1.Tegevusaruanne 1.1 Vallavanema pöördumine Karksi vald on rahvaarvult 66. omavalitsus Eestis. Statistikaameti andmetel asub vald elujõulisuse indeksilt 81. kohal, traditsiooniliselt on valla tugevuseks majanduse mitmekesisus ja ettevõtlus. Muret tekitavad aga rahvastiku näitajad. Elanike arv langeb keskmiselt kaks protsenti aastas väljarände tõttu. Arvestades rahvastiku registri ja rahvaloenduse andmete erinevust rohkem kui kümne protsendi võrra, ei ole trendi muutumist nii pea loota. Rahvaarvu vähenemine avaldab mõju valla eelarve tuludele. Tulud ei ole küll langenud, aga on viimased viis aastat püsinud samal tasemel aastat võib lugeda Karksi valla jaoks kordaläinuks. Planeeritud eelarve tulud laekusid, ülekulu ei olnud ja aasta lõpetati korraliku eelarve jäägiga. Aasta alguses refinantseeriti euro ulatuses vanu laene, et ühtlasemalt jagada laenu tagasimakseid aastate peale. Lisaks laenati eurot AS Iivakivi aktsiakapitali suurendamiseks. Aktsiakapitali suurendamisega finantseeriti ettevõtte poolt läbi viidud puhastusseadmete, vee- ja kanalisatsioonitorude rekonstrueerimist. 2,4 miljonit eurot maksma läinud projekt lõpetati aastal. Projekti lõppedes rekonstrueeriti kergasfaltiga Aia, Kalda ja Rahumäe tänav Karksi-Nuias ning Tare tänav Karksis. Veel valmis aastal Karksi-Nuia bussiootepaviljon, rajati ventilatsioon Gümnaasiumi spordikorpuse riieteruumidele ning renoveeriti ujula dušši- ja riietusruumid. Aasta algul suurendati töötajate palkasid viie kuni üheksa protsendi võrra. Riik on tõstnud paaril viimasel aastal jõuliselt üldhariduse õpetajate palkasid, mis survestab vallas teiste töötajate ning eriti eelkooli ja huvihariduse õpetajate palgaootusi aastal toimusid kohalike omavalitsuste volikogude valimised. Valimistel osales viis nimekirja. Volikogu viieteistkümnest liikmest vahetus kaks kolmandikku. Neli volikogu liiget on nooremad kui 35 aastat. Peale valimisi moodustasid valla juhtimiseks koalitsiooni Isamaa ja Res Publica Liit, Eesti Keskerakond ja Eesti Reformierakond aaastal investeerisid mitmed ettevõtted Karksi valda. Detsembris avas Lõuna-Eesti Hooldekeskus 96 kohaga hooldekodu endises Karksi Lasteaed Algkooli hoones, renoveerides selle eelnevalt täielikult. Loodi juurde 22 uut töökohta. Valla suurima käibega ettevõte OÜ Puidukoda kohalik omanik müüs ettevõtte Prantsuse sama valdkonna ettevõttele. Tootmispindu laiendasid rohkem kui tuhande ruutmeetri võrra AS Nuia PMT ja OÜ MetEst aastal jätkab vald kõikide seni pakutud teenuste osutamisega, ühtegi struktuurset muudatust ei ole planeeritud. Teenuste pakkumiseks vajaminevad kulud on kaetu vallaeelarvega. Karksi valla eesmärk on tagada kvaliteetsed omavalitsuse teenuseid kogu Lõuna-Viljandimaale. Arvo Maling Vallavanem 4

5 1.2. Ülevaade majanduskeskkonnast Statistikaameti esialgsel hinnangul jäi SKP maht neljandas kvartalis aastatagusele tasemele ning kogu aasta majanduskasvuks kujunes 0,7 protsenti. Reaalkasvu hoidsid tagasi nõrk välisnõudlus, kahanevad transiidivood ja vähesed ehitustellimused. Tugeva positiivse panuse SKP-sse andis töötlev tööstus, kus kiirelt kasvas kõrge lisandväärtusega kütteõlide tootmine. Hästi läks ka puidu-ja toiduainete tootmises ning veel mitmes kõrgemat lisandväärtust andvas harus. Logistika ja transiidisektoris vähendas kasumeid kaubavoogude vähenemine ja tihe konkurents. Langus jätkus ilmselt ehitussektoris peamiselt mitteeluhoonete osas, mida süvendas sisendite jätkuv kallinemine. Tarbijahinnaindeks tõusis võrreldes aastaga 2,8%. Tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks oli kodudesse jõudnud elektri 28,7 protsendiline kallinemine, mis andis kogu tõusust kaks kolmandikku. Suuremat mõju avaldasid veel toidu 4,9%-line kallinemine ja transpordi 3,5%- lineodavnemine. Mootorikütus oli 3,7% odavam kui aastal aastal kallinesid aasta keskmisega võrreldes toidukaupadest enim kartul (39%) ja värske köögivili (16%) ning odavnesid kohv ja suhkur (11%). Keskmine brutopalk oli aasta IV kvartalis 986 eurot ja kuupalk tõusis aasta IV kvartaliga võrreldes 7,64%. Viljandimaal oli keskmine brutopalk 784 eurot, madalam oli ainult veel Võrumaal 761 eurot. Karksi valla konsolideerumisgrupis 667 eurot. 31. detsembri seisuga oli Eestis registreeritud töötuid kokku , mis on eelmise kuu lõpuga võrreldes 549 inimese võrra rohkem ning aasta detsembri lõpuga võrreldes 6150 inimese võrra vähem. Registreeritud töötuse määr oli 5,1%, Viljandimaal oli töötuse määr kõige madalam, 3,8%. Karksi vallas oli aasta lõpus registreeritud 61 töötut ehk 2,9% tööealisest elanikkonnast. Eesti Rahvastikuregistri andmetel elas aasta lõpu seisuga Karksi vallas 3507 elanikku, statistikaameti andmetel aga veelgi vähem, 3029 elanikku. Valda iseloomustab elanikkonna vananemine ja vähenemine. Elanikkonna arvu vähenemist põhjustab negatiivne iive, viimastel aastatel üle 15 inimese aastas (vt tabel 1). Peamiseks elanike arvu vähenemise põhjuseks on aga väljaränne, mis ületab kaks korda valda elama tulnud inimeste arvu. Iive Karksi vallas Tabel

6 Elanike vanuseline koosseis Karksi vallas 01. jaanuaril Tabel % Eelkooliealised ,7 Kooliealised ,6 Tööealised ,9 Pensioniealised ,8 Kokku Elanikkonna vähenemine on jätkuv. Vallas väheneb tööealiste ja laste osakaal, suureneb pensionäride osakaal. Elanike väljarände üheks põhjuseks on madal palgatase. Väljaränne mõjutab valla tulubaasi. 6

7 1.3. Konsolideerimisgrupi struktuur Konsolideeriv üksus Asutuse nimetus Asutuste arv aasta lõpus Töötajate keskmine arv majandusaastal Töötasu kogusumma majandusaastal EUR Valitsemine (vallavalitsus ) 1 10, Karksi Vallahooldus 1 8, Karksi-Nuia Spordikool 1 1, Karksi-Nuia Muusikakool 1 10, Karksi-Nuia Noortekeskus 1 2, Karksi-Nuia Raamatukogu 1 3, Karksi-Nuia Kultuurikeskus ja külamajad 5 7, Polli Hooldekodu 1 13, Karksi-Nuia Lasteaed 1 26, Karksi-Nuia Gümnaasium 1 52, Asutusi kokku , (Töötasu ilma lepingulise tasuta ja vallavalitsuse liikmete hüvitiseta) aastal maksti 136,64 ametikohale eurot Konsolideeritav üksus Osaluse määr Töötajate keskmine Töötasu kokku arv AS Iivakivi , (töötasu ilma lepingulise tasuta) 1.4 Ülevaade Karksi valla valitseva mõju all oleva AS Iivakivi majandustegevusest Aktsiaseltsi IIVAKIVI põhitegevusalaks aastal oli vesivarustuse (vee kogumine puurkaevust, töötlemine ja veega varustamine) ja kanalisatsiooniteenuse (heitvee kogumine ja bioloogiline puhastamine) pakkumine Karksi-Nuia linnas ning Karksi ja Polli küla keskustes. 7

8 Kõrvaltegevusaladeks olid kortermajadele hooldus- ja remonditeenuse pakkumine, ehitusmasinate ja veoautode rentimine koos juhiga, sanitaarseadmete paigaldus, enda kinnisvara rentimine ning välisvalgustuse hooldus ja remont. Aktsiaseltsi IIVAKIVI aasta müügitulu oli eurot (2012 : ), mis on 15,7 protsenti rohkem kui aastal. Veekasutus oli 60,1 tuhat m³ aastas (2012 : 61,8), maksumusega eurot (2012 : ). Veeheide kokku 56,5 tuhat m³ aastas (2012 : 57,9), maksumusega eurot (2012 : ). Ehitusmasinate ja veoautode rentimine koos juhiga müügitulu oli eurot (2012 : ). Elamuhoolduse teenust (hoone hooldus, remonditeenus, prügikoristus) pakuti kokku 38-le elamule (2012 : 37) Karksi-Nuia linnas ja Karksi külas. Kinnisvarade (ärihoone, töökoda, turuplats, puuaed) rentimisega teeniti eurot (2012 : ). Olulised sündmused aastal aastal jätkus Karksi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (edaspidi Karksi ÜVK) ehitustegevus, mis lõpetati aasta lõpus. Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskuse (edaspidi SA KIK) poolt rahastatava projekti Karksi valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni laiendamise ja rekonstrueerimise projekt" toetuse raames soetati traktor John Deere 5090R koos torustike hoolduseks mõeldud järelveetava survepesuseadmega Rojet; rajati Karksi-Nuia reoveejaama puhastusseadmete tarbeks salvkaev; viidi läbi hange Karksi-Nuia mudapressi ostuks ja paigalduseks, hanke tulemusena soetati kruvipress muda töötluseks Huber Rotamat Ro 3Q. Soetati kapitalirendi tingimustel ratastraktor John Deere 5100M. Osteti fekaaliveo transpordiks ja torustike hoolduseks tsistern Pomot. Soetati hooldusniiduk Pomarol ning kallurauto Opel Movano. Paigaldati Ettevõtluse 3 aadressil töökoja hoonele uus katusekate. Jätkati renoveerimistöödega peahoones Pärnu mnt 8, mille tulemusena valmis kaks ruumi, lisaks rajati köök koos esmase sisseseade ja mööbliga, eesmärgiga leida parem rakendus tühjalt seisnud ruumidele. Küttekulude säästmiseks vahetati ära seitse välisakent ning paigaldati kaks uut välisust. 8

9 Võõrandati ratastraktor MTZ 82 ja tsisternauto GAZ 66. Kehtestati Karksi Valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse ning reovee kohtkäitluse eeskirjad. Uuendati kliendi- ja raamatupidamistarkvara plaanid ning arengusuunad Suuremahulisi investeeringuid vee- ja kanalisatsiooniteenuse parandamiseks aastal 2014 ei planeerita aastal on plaanis järgmised tegevused: likvideerida Polli külas asuv veetöötlusjaam, parandada teenuse osutamise kindlust Tamme tee piirkonnas ning leida lahendus Tamme tee elanikkonna reovee käitlemise probleemidele; investeerida lahendustesse (sh. kaugloetavad veearvestid), mis aitavad välja selgitada väljapumbatava vee ja müüdava vee müügist tekkinud veekadude põhjused; koostöös SA KIK veemajandusprogrammi toetusega parandada teenuse töökindlust ja kvaliteeti Karksi-Nuias Lepiku ja J. Kivistiku tänavas rekonstrueerides nii vee- kui kanalisatsioonitrassid; otsida lahendus veetorni kaitsekiivri remondiks. Lahendamist vajab greiderile varjualuse leidmine, sest masinale ligipääsev niiskus kahjustab elektroonikat ja olulisi sõlmi. Perspektiivis on vaja leida lahendus töökoda garaaž ehituseks kaasates selleks EU struktuurifondide vahendeid, projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada omavalitsuse allstruktuuride vajadustega. Otsitakse lahendust töötajate olmetingimuste parandamiseks kaasates selleks väliseid finantsvahendeid sobiva toetusprogrammi olemasolul. Ettevõtte tulude suurendamiseks on sõlmitud kokkulepe Halliste vallaga välisvalgustuse hoolduseks ja remondiks Jätkatakse läbirääkimisi vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamiseks Halliste vallas ja Mõisaküla linnas. Viiakse läbi ettevõtte struktuurimuudatus ning kujundatakse ümber ametiülesanded. AS IIVAKIVI majandustulemust mõjutavad kliendid, kes ei suuda tasuda vee- ja kanalisatsiooni ning kommunaalteenuste eest. Võlgade sissenõudmiseks esitati aastal 10 maksekäsu kiirmenetluse avaldust (2012 : 21). Seisuga on kohtutäiturite käes 31 täitemenetluse avaldust ( : 25). Maksetähtaja ületanud võlgnevuste summa oli , ,94 eurot ( : ). 9

10 Püüame järjekindlalt vähendada ettevõttele teenuste eest võlgu olevate isikute ja ettevõtete arvu kasutades selleks seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid. AS IIVAKIVI põhitegevusalaks on vesivarustus, igapäevatöös peame arvestama Eesti veemajanduses kehtivate seadustega ja väljatöötatud põhisuundade täitmisega. Veekasutajad ei tohi oma tegevusega halvendada pinna- ja põhjavee seisundit. Tänane kahjude hindamine põhineb suuresti keskkonnatasude seadusel, mille kohaselt on erinevate saasteainete veekeskkonda juhtimisele kehtestatud tasumäärad. Tasumäärad kehtivad ka veevõtu kohta. Eelpool nimetatud tasumäärad suurenevad igal aastal. Kasvavad kulud keskkonnakuludele ning tootmis- ja tööjõukuludele survestavad tarbijale müüdava vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinda aastal oli kulu loodusressursside kasutamise ja saastetasude eest eurot (2012 : 7 744). AS IIVAKIVI peamised finantssuhtarvud: Omakapitali puhaskasumi tootlus ROE 0, Vara puhaskasumi tootlus ROA 53,35% 49,53% Raha keskmine laekumisaeg päevades 46,79 49,99 Kreditoorse võlgnevuse makseaeg päevades 437,90 348,41 Põhivara käibekordaja 0,165 0,303 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 1,438 1,510 AS IIVAKIVI on jätkuvalt tegutsev ettevõte. AS Iivakivi põhilised majandusnäitajad EUR Tulemiaruande näitajad Aasta Tulud Kulud Finantstulu Tulem kulu 10

11 Bilansi näitajad EUR Aasta Varad Kohustused Omakapital Osalus valla bilansis Konsolideerimisgrupi tähtsamad finantsnäitajad EUR Bilansi näitajad Varad Kohustused Netovara Tulemiaruande näitajad Tulud Tegevuskulud Finantstulu/kulu

12 Muud näitajad Maksevalmiduse tase 0,46 0,67 0,49 0,73 0,65 Lühiajaline maksevõime 1,33 1,20 0,88 1,32 1,26 Võlakordaja 22% 27% 33% 28,9% 33% Laenukohustuste osakaal varadest 18% 21% 22% 20% 23% Soliidsuskordaja 78% 73% 67% 71% 67% Piirmäärade täitmine konsolideeritud näitajate alusel Põhitegevuse tulem Netovõlakoormus Piirmäärade täitmine konsolideerimata näitajate alusel Põhitegevuse tulem Netovõlakoormus Põhitegevuse tulem-põhitegevuse tulude ja kulude vahe (ei tohi olla negatiivne). Netovõlakoormus-kohustuste ning likviidse varade vahe aastal on piirmäär 60% põhitegevuse tuludest (konsolideeritud näitajate alusel piirmäär eurot), konsolideerimata näitajate alus piirmäär eurot. Maksevalmiduse tase =raha/ lühiajalised kohustused Maksevõime = käibevara/lühiajalised kohustused Võlakordaja= kohustused/koguvara Soliidsuskordaja= netovara/koguvara Maksevalmiduse tase näitab valmisolekut lühiajaliste kohustuste koheseks täitmiseks. Lühiajaline maksevõime näitab mitu korda käibevarad katavad lühiajalisi kohustusi. Võlakordaja näitab palju kohustustest on finantseeritud võõrkapitaliga. Soliidsuskordaja näitab palju varadest on finantseeritud omakapitaliga. 12

13 Graafik 1 Tulud maksud kaupade ja teenuste müük aastal tulude laekumine paranes, tõus aastaga võrreldes 21%, maksutulude tõus 6%, kõige enam tõusid toetused 38% enam (vt graafik 1). Kulutati võrreldes aastaga 7% enam, suurenesid kõik kululiigid peale antavate toetuste. Graafik 2 Kulud antud toetused tööjõukulud majandamiskulud muud kulud amortisatsioon finantskulud 13

14 1.6. Valla põhilised tegevusvaldkonnad Karksi vald asub Viljandi maakonna lõunaosas, piirneb läänes Abja vallaga, põhjas Paistu ja Halliste vallaga, lõunas Läti Vabariigiga, idast Tarvastu vallaga ja Valga maakonna Helme vallaga. Karksi valla pindala on 322,29 km². Vald koosneb 20 külast ja valla keskosas asuvast Karksi-Nuia vallasisesest väikelinnast. Karksi vald kohaliku omavalitsuseüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja teistest riigi õigusaktidest, Karksi valla põhimäärusest, Karksi valla õigusaktidest. Karksi vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab neid küsimusi, mis ei ole antud kellegi teise pädevusse. Valla ülesandeks on korraldada vallas sotsiaalabi-ja teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, vallasisest transporti, vallateede ja tänavate korrashoidu. Lisaks sellele tuleb korraldada koolieelse lasteasutuse ja gümnaasiumi tööd, huvikoolide, raamatukogude, külamajade, kultuurikeskuse ja hooldekodu tööd ja ülalpidamist. Valla omavalitsusorganid on: Vallavolikogu - omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt seaduse alusel ; Vallavalitsus - vallavolikogu poolt moodustatud täitevorgan. 14

15 Haridus Alusharidus Karksi-Nuia Lasteaed võimaldab Karksi valla koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist. 31. detsembri a seisuga oli lasteaiatöötajate hoole all kuues rühmas kokku 100 last, neist koolieelikuid 26. Logopeedilist abi vajas 30 last. Üks kord kuus nõustas lastevanemaid psühholoog aasta eelarve oli eurot, sellest majanduskulud eurot. Projektidega saadi lisaks tulu rahvariiete soetamiseks 597 eurot. Karksi-Nuia Lasteaed liitus projektiga Kiusamisest vaba lasteaed ja osales lastega keskkonnaalastes projektides. Väga hea koostöö on gümnaasiumi, kultuurikeskuse, noortekeskuse, spordikooli ja raamatukoguga. Lastevanematele oli aasta jooksul 2 koolituspäeva. Ühisüritustest oli vahvad südamenädala perematk, õpetajate päev, mihklilaat, jõulu- ja kevadpeod, suusapäev peredega kooli staadionil, teatrinädal ja heategevuslaat. Põhi-ja keskharidus Karksi valla August Kitzbergi nimelises Gümnaasiumis jätkus a juhtimine õppetooli süsteemina. Gümnaasiumis saab valida 3 õppesuuna vahel: reaal-, humanitaar- ja spordisuuna vahel. 10 klassi võeti vastu 22 õpilast. Koostööd tehakse Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooliga. Kooli arengukava täitmine on kulgenud plaanipäraselt ja on täitnud oma eesmärke. Rahulolu uuringu põhjal arvab 90% lastevanemast, et kooli juhtimine tagab kooli arengu positiivses suunas. Koolis töötab 63 töötajat, nendest 42 põhikohaga pedagoogilist töötajat (4 meest, 38 naist). Kooli tuli tööle uus ajaloo ja inimese õpetuse õpetaja aastal renoveeriti kooli ujula ventilatsioonisüsteeme ja riietusruume. Osaleti spordivõistlustel, üle maakondlikel üritustel, olümpiaadidel jne. Õpilasi toetati enesetäiendamistel ülikoolide teaduskoolides ja kursustel. Edukalt on läbi viidud koolis õpilasüritusi. Kooli huvitegevus toetab õpilaste mitmekülgset arengut. Huvitegevuse kohapealt on 2013 õppeaastal põhirõhk kooli esindamisel aastal toimuval XXVI laulu-ja tantsupeol. Meil tegutsevad mudilas-, poiste-, laste- ja segakoor, kus kokku osaleb 118 õpilast. Koolis toimetab neli rahvatantsuringi kõikidele vanuseastmetele 65 osalejaga. Laulu- ja tantsupeole püüame saada kõikide ringis osalejatega- erandiks 1.klassi rahvatantsurühm. Lisaks rahvatantsule saab meil tegeleda showtantsuga, kus osaleb 41 last. Koolis pakutakse veel võimalust osaleda spordiringides (123 osalejat), erinevates kunstiringides (39 osalejat). 15

16 Lauluhuvilistele on eraldi veel võimalik osaleda solistiringis (4 osalejat). Tähtsal kohal on aineringid (48 osalejat), läbi mille saame arendada andekaid lapsi ja hoida huvi üleval neil, kes soovivad ainele süvenenumalt läheneda. Aineringe on kokku kuus (neli neist avatud kogu aasta vältel, kaks on avatud alates teisest poolaastast). Tasuta koolilõuna ja pikapäevatoit on kõigile õpilastele, hommikusöök kaugemal elavatele õpilastele. Kultuur Karksi valla Kultuurikeskus Karksi Valla Kultuurikeskuse põhieesmärgiks on rahvuskultuuri traditsioonide säilitamine, edasiarendamine ja võimaluste loomine inimeste vabaks eneseväljendamiseks, loominguliseks tegevuseks ning kultuuripärandi kättesaadavaks tegemiseks. Kultuurikeskuses töötab 16 ringi, millest neli on isemajandavad aastal toimus 216 üritust. Kultuuriürituste kaasrahastamiseks kirjutati rahataotlusi Kultuurkapitalile, Viljandimaa Omavalitsuste Liidule ja Mulgikultuuri programmile. Kultuurikeskus teeb tihedat koostööd valla teiste allasutustega ja vallas tegutsevate mittetulundusühingutega. Karksi Külamaja Külamajas toimub tegevus tihedas koostöös Karksi Kultuuriseltsiga. Jätkuvalt oli tubli ja tegus eakate ansambel Ehatäht, kes esines valla üritustel, mitmetel maakonna üritustel, oma laulu viidi Suure-Jaani, Uue-Karistesse, Alale, Tõrvasse. Käidi ka Lätimaal esinemas. Lavale toodi ka näidend Vigased pruudid mille lavastas Viu Lepik. Keraamikahuvilistele jagas õpetusi Riina Hupponen. Traditsiooniks on muutunud eakate ennelõunad. Igal eakate ennelõunal tutvustati uusi raamatuid ja ajakirju. Väga populaarseks osutus Prillitoosi Nipiraamat. Teine traditsiooniline üritus on Karksi jaanilaat. Tänu ilusale ilmale oli müüjaid ja ostjaid palju. Karksi Külamaja osales ka kampaanias Teeme Ära. Detsembri alguses toimus käsitööliste tööde näitus-müük. Külastajaid ja ostjaid oli piisavalt. Aasta lõpus toimus oma küla lastele jõuluootuse päev. Aasta lõppes küla aastalõpupeoga. Tuhalaane Külamaja Tuhalaane külamaja töötab alates aastast. Lisaks kultuuritööle pakub külamaja raamatukogu teenust. Tuhalaane külamaja töö paremaks korraldamiseks püütakse leida lisavahendeid. Seetõttu tehakse koostööd kohalike külaseltsidega. Ürituste korraldamiseks taotletakse lisaraha projektidega. 16

17 Külamaja teeb koostööd järgmiste kohalike seltsidega: MTÜ Tuhalaane Külaperede Selts, MTÜ Tuhalaane, MTÜ Tuhalaane Kiriku Toetuskogu ning MTÜ Suurekivi Serval. Lisaks üritustele korraldatakse ühiselt väljasõite, õppepäevi, laagreid. Külamaja juures tegutseb käsitööring ja laulu-ja tantsuring. Peamiselt tegeletakse keraamikaga, viltimisega ja õmblemisega. Võetakse osa oma valla laatadest, suurematest ühisüritustest, võõrustatakse delegatsioone, aidatakse korraldada suvepäevi, pereüritusi. Aastal 2013 viidi ellu 10 suuremat üritust, sealhulgas vastlapäev, vabariigi aastapäeva vastuvõtt, jaanipäev, ja perede jõulupidu. Lilli Külamaja Lilli Külamaja põhieesmärgiks on rahvuskultuuri traditsioonide säilitamine, edasiarendamine, inimeste vaba aja sisustamine, raamatukoguteenuse pakkumine. Lilli Külamaja töö paremaks korraldamiseks ja ürituste kaasfinantseerimiseks püütakse leida lisavahendeid projektide kirjutamisega. Tehakse koostööd teiste valla külaseltsidega ja lähinaabri Läti Vabariigi kultuurimajadega. Lilli Külamaja aasta tähtsamad üritused olid: Eesti Vabariik 95, pillimeeste päev, mulgi murdelaager, Lilli küla jaanituli, hingede päev, Lilli küla jõulupidu, aastalõpupidu, külasimman, hingepäev aastal soojustati puistevillaga külamaja laed ja vahetati katlamaja ja raamatukogu trepid. Karksi-Nuia Raamatukogu aastal oli raamatukogus lugejat, külastust ja laenutust. Raamatukogu eelarve oli eurot, millest 3894 eurot saadi riigilt komplekteerimiskuludeks. Juurde osteti 779 uut raamatut, 38 ajakirja ja 9 ajalehte. Fondist eemaldati 153 lagunenud ja aegunud raamatut ja 41 aastakäiku ajakirju. Kogu suurus aasta lõpul oli teavikut. Lugejate soovide täitmiseks kasutati raamatukogudevahelist laenutust (RVL) ja järelkomplekteerimist. RVLi teel saadi teistest kogudest 24 teavikut, oma kogust laenutati teistele raamatukogudele 55 teavikut. Elektroonilisele kataloogile ja avalikule teabele juurdepääsu võimaldamiseks on raamatukogus 5 internetiühendusega arvutit koos ID-kaardilugejatega aastal registreeriti 1733 arvutikasutust, wifi kasutajaid oli 88. Arvutikasutajatele viidi läbi 20 individuaalkoolitust. Raamatukogu kogus koduloolist materjali, koostas ajalehtede väljalõigete mappe ja bibliografeeris valla ajalehte. Oluline muudatus aastal oli raamatukoguprogrammi URRAM uuele moodulile U3 üleminek. Valmis uus koduleht. Raamatunäitusi ja -väljapanekuid korraldati 34 ja suulisi üritusi 18, millest võttis osa 298 inimest. Tähistati raamatukogupäevi, sisustati laste koolivaheaegu, toimusid lugemistunnid, 17

18 viktoriinid, meisterdamised ja raamatuesitlus. Raamatukogu tööga käisid tutvumas Läti raamatukoguhoidjad ning Eesti Rahvusraamatukogu viis läbi e-raamatukogu õppepäeva. Raamatukogu tegi koostööd teiste valla asutuste, seltside ja maakonna raamatukogudega. Karksi-Nuia Muusikakool Muusikakooli õpilaste arv aasta alguses oli 67, mis aasta lõpuks suurenes 71 õpilaseni. Põhiõppes oli aasta lõpu seisuga 39 õpilast, üldõppes 20 õpilast, eelklassis 12 õpilast. Kooli õppemaksu kategooriatesse lisandus nüüd ametlikult lisa-aasta õppemaks, 12 eurot kuus. Koolis õpitakse klaverit, akordionit, trompetit, saksofoni, plokkflööti, flööti, viiulit, kannelt, kitarri. Vabaõppes lisapillina õpitakse hohner lõõtsa, karmoškat, laulu, basskitarri. Kooli personal oli 15 liikmeline, nendest õpetajaid 13. Koolis tegutses aasta lõpuks 8 ansamblit: Linnutee, kes osales aktiivselt erinevatel valla üritustel ja esindas kooli ja valda ka kaugemal. Mõned üritused: ansambel Sõleseppade juubel, kontsert Prangli saare põhikoolis, Viljandi Pärimusmuusikafestivali Rohelisel laval jne. Tuulepuu andis oktoobris välja II CD plaadi Õdak tulõ vasta ööda ja samuti esines mitmetel üritustel. Mõlemad ansamblid said kajastust ka Rahvusringhäälingus ja ETV-s Loodi Karksi-Nuia Puhkpilliansambel, kuhu kuulub 11 liiget. Juhendajaks on Riina Reismaa. Käidi laagerdamas Võsu Viisil, kust saadi väga palju indu õpingutes ja esineti ka Karksi-Nuias lastekaitsepäeval. Jätkas oma tööd ka Vanamuusikaansambel. Töötab kandleansambel (juhendaja Ruth Kuhi), viiuliansambel (juhendaja Ringa Vaiksaar), Karksi lõõtspilliansambel (juhendaja Margus Põldsepp). Jätkas oma tegevust ka muusikakooli vokaalansambel (juhendaja Ivi Harju), andes mitu kontserti, ühe ka valla piiridest väljas Valga Muusikakoolis Valga kammerkoori juubelil). Pandi alus ideetasandil ka poiste pop-rock ansambli moodustamiseks (2014 alguses). Olid kooli tutvustavad kontserdid ka gümnaasiumis ja lasteaias. Muusikakooli õpilased käisid palju esinemas ka väljaspool kooli. Eriti tihedad sidemed on meil Mulgimaa Muusikakoolidega (Tõrva, Tarvastu, Abja ja Karksi-Nuia), kellega meil on aastas 3 ühiskontserti. See traditsioon jätkus ka sel aastal. 18

19 Samuti Ruhja ja Kilingi-Nõmme Muusikakoolidega, kellega meil toimuvad koos Abja muusikakooliga ansamblimuusikapäevad. Seekord oli see Kilingi-Nõmmes. Karksi-Nuia Noortekeskus Noortekeskuses toimunud igakuised regulaarsed tegevused on: 3 showtantsuringi (Glitter, Starles ja La Danza), mida juhendab Reet Kasepalu ning milles osaleb kokku 50 noort. Fotoring, mida juhendab Marnek Tugevus ning milles osaleb 8 noort, meisterdamise ring, mida juhendab Iidi Juhkamson ning milles osaleb 10 noort. Muusikakooliga koostöös toimub igal nädalal noortebändi ring ning trummitunnid. Samuti tegutseb noortekeskuses ka õpilasfirma ning noortekeskuse aktiivgrupp. Igakuine sündmus noortekeskuses on ka gümnasistide klubiõhtu, milles osaleb ligi 30 noort. Noortekeskuses läbiviidud sündmused Suurim projekt oli All I Need IS Love, milles osales ligi 90 noort Karksi ja Abja vallast. Samuti toimus maakondliku sündmusena Noor moelooja 2013, kus osales ligi 250 noort. Iga aastaselt korraldab Karksi-Nuia Noortekeskus ka õpilasmalevat Karksi Malev, milles seekord osales 15 noort. Väiksemad projektid, mida noortekeskuses korraldati olid järgmised: Raamatu Sinine Helk esitlus, vabatahtlikkuse laat, emadepäeva nädal, lastekaitse päev, parimate õpilaste preemiareis, mulgikeele projekt ütenkuun Edessi, mihklipäeva laat, noortevahetus, jalgrattamatk Valgamaale, poistekoor Kalev laululaager, Noored ja Ääred noortevahetus Hiiumaal, arvutimängude öö, jõuluootuse nädal, karaoke õhtud, ekskursioon noortekeskuse aktiivsetele noortele Tallinnas Sporditöö Vald korraldas 21. Vabariigi valdade suvemängud. Gümnaasiumi staadionil peeti TV-10 olümpiastardi vabariiklik IV etapp. Samuti oli meie korraldada igasügisene jooksukross. Valla sportlased osalesid 21. Vabariigi valdade suvemängudel esmakordselt kõikidel kümnel kavas oleval alal. Üldkokkuvõttes tuli Karksi vald neljandaks. Kolmas koht kaotati 1 punktiga. Kõige kehvemalt esinesid valla võrkpallurid. TV-10 olümpiastardi võistlustel tulid auhinnalistele kohtadele Enn Robert Kinnas, Gedly ja Berit Tugi. Maakondlikul jooksukrossil jäi gümnaasium teiseks. Peeti traditsioonilised võistlused suusatamises, ujumises, lauamängudes ja lauatennises. Laumängudes ja lauatennises korraldati ühised võistlused Lõuna Mulgimaa nime all. Löödi kaasa sarjas Vallarahvas liikuma. Spordikoolis seoses treeneri vallandamisega vähenes õpilaste arv ning aasta lõpuks taastus 40-ni. Spordikool on vedanud traditsiooniliselt märtsis kõrgushüppepäeva, aprillis Kitzbergi mäe jooksu, mais kergejõustiku nädalat, juunis jaanijooksu, augustis Karksi valla kahepäevaseid meistri võistlusi. Spordikooli õpilased osalevad KJS Sakala ridades vabariigi 19

20 võistlustel ning suur on panus endistel ja praegustel õpilastel, et Karksi vald on edukalt esinenud valdade suvemängudel. Vallas on terve rida tehnikaspordi huvilisi ning siin on arengut näidanud Reacing Teami motomehed, kes oma vahenditega ehitasid korraliku garaaži ja motorataste hoiu ning remondikoha. Oma laste tehnikaspordi huvi on toetanud perekonnad Ligur ja Siimann. Vähest aktiivsust on ülese näidanud pallimängude klubid. Majandus Maakorraldus seisuga oli riigi maakatastris registreeritud Karksi vallas katastriüksust pindalaga ,3 ha, mis moodustab 98,9% omavalitsuse maafondist ,8 ha. Tagastavat maad on ,2 ha, so 38,7% kogu maakatastris registreeritud maast; Ostueesõigusega erastatavat maad on 6 189,2 ha, so 19,5% kogu maakatastris registreeritud maast. Enampakkumisega on erastatavat maad 1 010,9 ha, so 3,2% kogu maakatastris registreeritud maast. Vaba põllumajandusmaad on erastatud 763,7 ha, so 2,4% kogu maakatastris registreeritud maast. Vaba metsamaad on erastatud 672,4 ha, so 2,1% kogu maakatastris registreeritud maast. Riigi omandis on ,8 ha, so 33,6% kogu maakatastris registreeritud maast. Maakatastris on registreeritud munitsipaalmaad 192,1 ha, so. 0,6% kogu maakatastris registreeritud maast. Munitsipaliseeritud on kõik vallale kuuluvate hoonete maa, teede maa munitsipaliseerimine on veel pooleli. Keskkonnakaitse Jäätmemajandus ja heakord Korraldatud jäätmevedu toimib alates aastast. Alates aastal läbi viidud konkursi tulemusena on vedajaks endiselt AS Eesti Keskkonnateenused (vana nimega AS Veolia Keskkonnateenused). Seoses sellega on 2013 aastal Karksi Vallavalitsus andnud eritingimusi jäätmeveoks ja ca 75 jäätmevaldajat on kinnitanud, et nendel jäätmete vedu on toimub valla poolt antud eritingimustel (peatatud või erigraafik). Heakorratöid teostab vallas Karksi Vallahooldus. 20

21 Uulu-Valga mnt ääres Karksi-Nuias, Karksi-Nuia paisjärve ujumiskohtade läheduses, Jalaka kinnistul, kalmistutel ja teistes avalikes kohtades on prügikastid, mida aastaringselt regulaarselt tühjendatakse, et vähendada keskkonna reostust jätkus Sasnovski karuputke tõrje valla eelarvest Polli külas ja Karksi-Nuias lossimägedes. Heakorrakonkursi raames selgitati välja parimad korrastatud koduümbrused ja tunnustati tegijaid. Vallateede ja tänavate korrashoid Karksi valla maadel asub 115 kilomeetrit riigiteid, neist 70 kilomeetrit on asfaltkattega. Avalikult kasutatavateks teedeks on kinnitatud Karksi Vallavolikogu 14. detsembri 2005 määrustega 49,3 km kohalikke teid, 15,5 km tänavaid ja 26 km erateid. 15. oktoobri 2008 määrusega kinnitati juurde 5,8 km erateid avalikuks kasutamiseks, seega kokku on 96,6 km teid avalikus kasutuses. Avalikult kasutatavatest teedest on asfaltbetoonkattega 16,8 km, sellest 10,3 km Karksi-Nuia tänavaid. Karksi vallas remonditakse teid aastas ~ euro ulatuses. Remondi maksumused on saadud aastal läbi viidud hangete maksumusi aluseks võttes. Remonditi Heina tänav (bussijaama plats), Kaare tänav kaeti 5cm paksuse purustatud kruusaga, pinnati Tare tee, remonditi Rahumäe, Aia ja Kalda tänav. Ehitati Karksi-Nuia uus bussiootepaviljon. Tänavavalgustus aastal kasutas Karksi vald tänavavalgustuse tegevuskuludeks eurot, sealhulgas elektrienergia maksumus ja hooldustööd. Investeeringuna rekonstrueeriti Karksis Tare ja Allika tänav maksumusega kokku eurot. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid Hoolekanne Karksi vald osutab sotsiaalhoolekandeteenuseid erinevatele sihtrühmadele: lastele, eakatele inimestele, puuetega inimestele. 21

22 Laste hoolekanne Laste ja lastega perede toimetuleku tagamiseks on Karksi vallas osutatud mitmesuguseid teenuseid. Kõigil A. Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi 1-12 klassi õpilastel oli tasuta koolitoit (hommikueine, koolilõuna ja pikapäevarühma toit). Majanduslikult vähekindlustatud peredel oli võimalik taotleda huvitegevuse, lasteaia toidu toetust ja ekskursioonide toetust. Maksime toetust põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajatele ning esimesse klassi astujatele. Asenduskodu teenusel oli hooldusel 3 last. Aktiivselt tegutseb noortekeskus. Puuetega inimeste hoolekanne Toetati abivahendite, prillide ja ravimite ostmist. Hooldajatoetust maksti 31 sügava puudega isiku hooldajale ja 8 raske ja sügava puudega lapse hooldajale. Eestkostel on 2 psüühikahäiretega inimest. Erihooldekodus on 4 psüühikahäirega inimest. Korraldati puuetega lastele transporditeenust kooli-ja kojusõiduks. Eakate hoolekanne Maksti toetust ravimite, prillide, kütte ja abivahendite ostmiseks. Koduhooldusteenust osutati 2 abivajajale. Vallale kuuluvas Polli Hooldekodus oli 26 hoolealust, väljaspool Karksi valda asuvasse hoolekandeasutusse on paigutatud 3 inimest Tervishoid aastal tasus vald 9 ravikindlustamata isiku ravi ja uuringute kulud. 22

23 1.6. Karksi valla aasta olulisemad investeeringud Karksi Vallavalitsus (konsolideerija) investeeris põhivarasse eurot (käibemaksuga) järgmiselt: Kultuurikeskuse katuse väljavahetamine ja soojustamine Gümnaasiumis ventilatsiooni ja riietusruumide remont Teede ja tänavate remont Bussijaama ehitus Raamatute ost raamatukogudele Välisvalgustuse ehitus Wolkswagen Transporteri ost (Heakorraettevõttele) 3492 Jooksuraja ost gümnaasiumile Osteti euro eest AS Iivakivi aktsiaid Arengukava täitmine 1. Arengukava täitmine Karksi valla arengukava aastateks kinnitati volikogu määrusega , selle finantskava aastateks (Karksi valla investeeringute kava aastateks ) kinnitati volikogu määrusega Arengukava p.5.1.: Karksi valla eesmärk on tingimuste loomine elanike arvu säilitamiseks ja iibe tõstmiseks (üle 4000). Tegelikult jätkub valla elanike arvu vähenemine Alaeesmärgid ja nende täitmine: Alaeesmärk Peresid ja lapsi väärtustava kvaliteetse, turvalise elukeskkonna kujundamine. Lapsehoiu teenuse ja lastele mitmekülgse arenemisvõimaluste pakkumine. Kooli õppetaseme tõstmine. Ennetustegevuste läbiviimine ja turvalise elukeskkonna kujundamine Valla poolt pakutavate teenuste hea taseme ja Täitmine Toimub pidev ja mitmekülgne tegevus eesmärgi saavutamise nimel. Lastehoid on kõigile soovijatele kättesaadav. Toimub pidev ja mitmekülgne tegevus eesmärgi saavutamise nimel. Teenuste mahud ei suurene, 23

24 kättesaadavuse tagamine. Valla poolt pakutavad teenused on kõigile elanike gruppidele kättesaadavad. Pakutav teenus on kvaliteetne ja piisav. Üldkasutatavate teenuste suurendamine (tänavavalgustus, transport, spordirajatised, puhkealad) Infrastruktuuri rajatiste korrastamine, kaasajastamine ning uute planeerimine ja rajamine. Riigi ja valla teede-tänavate mustkatte alla viimine. Tiheasustusaladel vee- ja kanalisatsioonitrasside projekteerimine ja väljaehitamine, Kaevutee projekti jätkamine Töökohtade loomise ja säilimise soodustamine piirkonnas. Tööstusalade planeering, arendamiseks vajaliku infrastruktuuri projekteerimine ja väljaehitamine koostöös ettevõtjatega Koostöö süvendamine avaliku, era- ja mittetulundussektori vahel valdkondlike eesmärkide täitmisel. tarbijate hulk väheneb koos elanike arvu vähenemisega ehitati Karksi-Nuia bussiootekoda, lõpetati tiheasustusalade vee- ja kanalisatsiooni tööde projekt, remonditi veeprojekti käigus enam kannatada saanud tänavaid, alustati uue hajaasustusprogrammiga Planeeringuid algatatakse ja infrastruktuure projekteeritakse vastavate taotluste laekumisel. Toimub koostöö mittetulundusühingute ja valla vahel külamajade kasutamise osas. Koostöö turismi, vaba aja, külaliikumise arendamisel Atraktiivse ja tuntud turismipiirkonna kujundamine. Teenuste arendamisega tegelevad ettevõtjad Korrastatud ajaveetmiskohad, vaatamisväärsused, ööbimine, toitlustamine Eelarveväliste ressursside aktiivne taotlemine ja kasutamine valla arendamiseks aastal lülitati valla eelarvesse sihtotstarbelisi laekumisi eurot 1.2. Finantskava täitmine Finantskavas polnud 2013 aastaks ette nähtud investeeringuid haridusele. Tegelikult remonditi 2013.aastal August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi ujula riietusruumid ja ventilatsioon, tööde eest tasuti eurot. 24

25 Finantskavas oli kultuurivaldkonnas ette nähtud remont Karksi, Sudiste ja Tuhalaane külamajades kokku eurot. Remonditi Karksi valla kultuurikeskuse hoonet, kus CO2 projekti abiga soojustati saalide laed ja katused tööde mahuga eurot. Teede ja tänavate remondiks oli finantskavas planeeritud eurot kavatsusega kulutada see Rahumäe ja Arumäe tänava rekonstrueerimisele. Remonditi teid euro väärtuses, selle hulgas said uue katte ka Rahumäe ja Arumäe tänavad, mis olid haaratud ühtlasi veemajandusprojektiga. Finantskavas oli planeeritud ettevõtlus toetamise programm summas eurot ning matka- ja terviseraja rajamine Kalda ja Jalaka kinnistule, kuid neid kulutusi ei kavandatud 2013.aasta eelarves ja neid kulutusi ei tehtud. Samas punktis nimetatud Sokaoru terviserada on rajatud eelnevatel aastatel Karksi-Nuia Rattaklubi poolt. Arengukava ja tema finantskava ei vasta enam tegelikule situatsioonile algatas volikogu arengukava koostamise aastateks 2015 kuni Ülevaade finantsriskide juhtimisest Igal aastal enne aastaaruande vastuvõtmist kontrollib volikogu revisjonikomisjon volikogu otsuste täitmist, eelarve täitmist. Raamatupidamise siseeeskirjades on säte, et hallatavate asutuse juhtide kuludokumente viseerib vallavanem, sellega on vähendatud riski iseendale ebaseaduslike väljaminekute tegemine. Vallavanemaga seotud asutuste dokumendid viseerib selleks volikogu otsusega määratud isik. Igaaastaselt toimuvad inventuurid, kassa inventuuri tehakse igal nädalal, panga jääke kontrollitakse iga päev pärast laekumiste ja tasumiste tegemist. 25

26 2. Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne 2.1. Konsolideeritud bilanss eurodes lisa Varad Käibevara Raha ja pangakontod Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded Muud nõuded ja ettemaksed Varud Põhivara Pikaajalised nõuded ja ettemaksed Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Finantsinvesteeringud Kohustused ja netovara Lühiajalised kohustused Saadud maksude, lõivude, trahvide ettemaksed Võlad hankijatele Võlad töövõtjatele Muud kohustused ja saadud ettemaksed

27 Laenukohustused Pikaajalised kohustused Laenukohustused Kohustused kokku Netovara Akumuleeritud ülejääk (puudujääk) Aruandeperioodi tulem

28 2.2. Konsolideeritud tulemiaruanne eurodes lisad Tegevustulud Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed Kaupade ja teenuste müük Saadud toetused Muud tulud Tegevuskulud Antud toetused Tööjõukulud 17, Majandamiskulud ,19 Muud kulud 20, Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 6, Aruandeperioodi tegevustulem Finantstulud ja kulud Intressikulu Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt Muud finantstulud ja kulud Aruandeperioodi tulem Vallavalitsuse osa tulemist

29 2.3 Konsolideeritud rahavoogude aruanne eurodes kaudsel meetodil Lisa Aruandeperioodi tegevustulem Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 6, Käibemaksukulu põhivara soetuselt Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Kasum/kahjum põhivara müügist Korrigeeritud tegevustulem Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus kokku Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus Rahavood põhitegevusest kokku Rahavood investeerimistegevusest Tasutud põhivara eest Laekunud põhivara müügist kokku Tagasi makstud laenud Antud laenud Makstud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Laekunud muu finantstulu Rahavood investeerimistegevusest kokku Rahavood finantseerimistegevusest Võetud laenud Tagasi makstud laenud

30 Tagasi makstud kapitalirendikohustused Makstud intressikulud Makstud muud finantskulud Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Rahavood finantseerimistegevusest kokku Puhas rahavoog Raha ja selle ekvivalendid perioodi alguses Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpus Raha ja selle ekvivalentide muutus

31 2.4 Konsolideeritud netovara muutuste aruanne eurodes üle- Aruandeperioodi tulem Kokku Akumuleeritud puudujääk Saldo Eelmise perioodi tulem ülejääki Aruandeperioodi tulem Sihtfinantseerimise arvestuspõhimõtete muutus Liitumistasude arvestuspõhimõtete muutus Põhivara ümberhindlus Saldo Eelmise perioodi tulem ülejääki Põhivara ümberhindlus Aruandeperioodi tulem Saldo

32 2.5 Eelarve täitmise aruanne eurodes Tunnus Kirje nimetus Eelarve Eelarve Täitmine PÕHITEGEVUSE TULUD KOKKU Maksutulud Füüsilise isiku tulumaks Maamaks Tulud kaupade ja teenuste müügist , 352 Saadavad toetused tegevuskuludeks Tasandusfond (lg 1) Toetusfond (lg 2) , 352 Muud saadud toetused tegevuskuludeks , 388 Muud tegevustulud , Sh kaevandamisõiguse tasu Sh laekumine vee erikasutusest Sh saastetasud , 3888 Sh muud eelpool nimetamata muud tegevustulud PÕHITEGEVUSE KULUD KOKKU , 41, 4500, 452 Antavad toetused tegevuskuludeks Sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele Sihtotstarbelised toetused

33 tegevuskuludeks 452 Mittesihtotstarbelised toetused Muud tegevuskulud Personalikulud Majandamiskulud Muud kulud PÕHITEGEVUSE TULEM INVESTEERIMISTEGEVUS KOKKU Põhivara müük (+) Põhivara soetus (-) Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine Muude aktsiate ja osade soetus (-) Finantstulud (+) Finantskulud (-) EELARVE TULEM FINANTSEERIMISTEGEVUS Kohustuste võtmine (+) Kohustuste tasumine (-) LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS PÕHITEGEVUSE KULUDE JA INVESTEERIMISTEGEVUSE VÄLJAMINEKUTE JAOTUS TEGEVUSALADE JÄRGI

34 1 Üldised valitsussektori teenused Valla- ja linnavolikogu Valla- ja linnavalitsus Reservfond Valimised Valitsussektori võla teenindamine Ülalnimetamata üldised valitsussektori kulud kokku Avalik kord ja julgeolek Politsei Päästeteenused Majandus Põllumajandus Maanteetransport Kaubandus ja laondus Turism Üldmajanduslikud arendusprojektid Muu majandus Keskkonnakaitse Jäätmekäitlus (prügivedu) Haljastus Muud keskkonnakaitsekulud Elamu- ja kommunaalmajandus Tänavavalgustus Muu elamu- ja kommunaalmajanduse tegevus

35 7 Tervishoid Muu tervishoid, sh. tervishoiu haldamine Vabaaeg, kultuur ja religioon Sporditegevus Laste muusika- ja kunstikoolid Noorsootöö ja noortekeskused Vaba aja üritused Raamatukogud Rahva- ja kultuurimajad Muuseumid Kultuuriüritused Seltsitegevus Ringhäälingu- ja kirjastamisteenused Muu vaba aeg, kultuur, religioon, sh. haldus Haridus Eelharidus (lasteaiad) Põhikoolid Gümnaasiumid Täiskasvanute gümnaasiumid Õpilasveo eriliinid Koolitoit Muu haridus, sh. hariduse haldus Sotsiaalne kaitse Muu puuetega inimeste sotsiaalne kaitse Eakate sotsiaalhoolekande asutused

36 10201 Muu eakate sotsiaalne kaitse Toitjakaotanute sotsiaalne kaitse Muu perekondade ja laste sotsiaalne kaitse Riiklik toimetulekutoetus Muu sotsiaalsete riskirühmade kaitse MUUD NÄITAJAD Aasta alguse seisuga Perioodi lõpu seisuga Perioodi lõpu seisuga Võlakohustused Vaba jääk ehk likviidsed varad Eelarve täitmise aruanne on koostatud kassapõhisel põhimõttel konsolideerimata aruandena. Karksi Valla kohta (ilma äriühinguta). Aruanne koosneb 5 osast: põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud, investeerimistegevus, finantseerimistegevus ja likviidsete varade muutus. Eelarve täitmise aruanne ei ole konsolideerimata finantsaruannetega võrreldav. 36

37 2.6. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused Karksi valla konsolideerimisgrupi aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Hea raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud Raamatupidamise seadusega, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantavad juhendid ning Riigi raamatupidamise üldeeskiri. Kui Raamatupidamise Toimkonna juhendites esitatud arvestuspõhimõtted erinevad Riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest, lähtutakse avaliku sektori üksuse majandusaasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Karksi valla konsolideerimisgrupi tulemiaruanne on koostatud Riigi raamatupidamise üldeeskirja lisas toodud tulemiaruande skeemi nr 1 alusel. Konsolideeritud aruande koostamine Vastavalt Raamatupidamise seadusele on konsolideeriv üksus (Karksi vald), kellel on valitsev mõju AS Iivakivi üle, kohustatud koostama majandusaasta aruande konsolideerimisgrupi majandusaasta aruandena. Karksi valla konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande koostamiseks moodustati Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemis konsolideeritud saldoandmik, milles Karksi vald ja tema valitseva mõju all olev AS Iivakivi saldoandmike ühesuguste konto kombinatsioonide saldod liidetakse rida-realt meetodil ja nende vahelised nõuded, kohustused, netovara, tulud ja kulud elimineeritakse. Finantsvara ja kohustused Finantsvaraks loetakse raha, lühiajalisi finantsinvesteeringuid, nõudeid ostjate vastu ja muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid. Finantskohustusteks loetakse tarnijatele tasumata arveid, viitvõlgasid ja muid lühi- ja pikaajalisi võlakohustusi. Finantsvara ja kohustused võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara või kohustuse eest makstud või saadud tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara või kohustusega otseselt seotud tehingu kulutusi. Finantskohustused kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Finantsvara eemaldatakse bilansist siis, kui ettevõtte kaotab õiguse finantsvarast tulenevate rahavoogudele või ta annab kolmandale osapoolele üle varast tulenevad rahavood ning enamiku finantsvaraga seotud riskidest ja hüvedest. Finantskohustus eemaldatakse bilansist siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud. Finantsvara oste ja müüke kajastatakse järjepidevalt väärtuspäeval st päeval, mil ettevõte saab ostetud finantsvara omanikuks või kaotab omandiõiguse müüdud finantsvara üle. 37