EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH KONJUNKTUUR NR 3 (202)

Transcription

1

2 EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH KONJUNKTUUR NR 3 (22) Tallinn September 217

3 EKI KONJUNKTUURIINDEKSID: SEPTEMBER 217 Majanduse hetkeolukord ja ootused* Majanduskliima* Majandususalduse indeks** Tööstuse kindlustunde indikaator** Ehituse kindlustunde indikaator** Teeninduse kindlustunde indikaator** Jaekaubanduse kindlustunde indikaator** Tarbijate kindlustunde indikaator** * Müncheni IFO metoodika ** Euroopa Komisjoni metoodika, sesoonselt silutud 2 aegread

4 Konjunktuur nr 22, september 217 Sisukord Sisukord 1. Majanduse üldolukord 217. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) Konjunktuuribaromeetrid: september Tööstusbaromeeter (K. Martens) Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder) Jaekaubandusbaromeeter (L. Kuum) Teenindusbaromeeter (A. Vanamölder) Tarbijabaromeeter (M. Josing) Eesti majandusareng ja prognoos 217 (L. Kuum) Riikide rahvusvaheline konkurentsivõime 217: WEF edetabel (L. Kuum) EKI toidukorvi maksumus: III kvartal 217 (V. Vähi) Maailmamajanduse konjunktuur: 217 II pa (B. Pulver) Lisa 1 Riikide majandusindikaatorid Lisa 2 Konjunktuuribaromeetrite kindlustunde indikaatorid Euroopa Liidu maades Lisa 3 Väljavõtted Hinnainfost nr 6, august Toimetaja: M. Josing Kujundus: M. Reiman Informatsioon: EKI direktor Marje Josing Rävala 6, 198 Tallinn eki@ki.ee Copyright Eesti Konjunktuuriinstituut ISSN

5 Majanduse üldolukord Konjunktuur nr 22, september Majanduse üldolukord 217. a septembris ja 6 kuu pärast Majandusolukorra paranemine jätkub, majanduskliimaindikaator tõusis septembris 64,2 punktile (juunis 43,6) Majandusolukord septembris hea, positiivsed ootused on realiseerunud Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) ekspertide-analüütikute paneeli 1 septembrikuu hinnangutest nähtub, et Eesti majandusolukord on juuniga võrreldes veelgi paranenud. Majandustesti koondtulemused näitavad tõusu praktiliselt kõikides valdkondades. Kinnitust on leidnud ekspertide poolt märtsis ja juunis avaldatud positiivsed ootused. Eesti majandusedu tugineb suuresti Euroopa Liidu majanduses toimunud positiivsetele muutustele, poliitilise ebakindluse vähenemisele ning Eesti peamiste kaubanduspartnerite majandusarengule. Majanduskasvu kiirenemisele on tuge lisanud samuti siseriiklikud arengud: kõrge tööhõive, elanike tulude kasv, eratarbimise areng jne. Müncheni Majandusuuringute Instituudi (IFO) juuli väljaandest World Economic Survey nr 3/217 nähtub, et juulis hinnati maailma majanduskliimat 12,7 punktiga, mis on sama kui aprillis (13, p). Seejuures maailmamajanduse hetkeolukord sai hindeks 12, punkti (aprillis 4,7 p) ja 6 kuu väljavaated 13,4 p (aprillis 21,6 p). Keskmisest parem on EL 28 olukord, kus majanduskliimat hinnati juunis 25, punktiga, sellest hetkeolukorda 28,8 p ja 6 kuu väljavaateid 21,2 p. Eesti peamiste partnerriikide majanduskliima oli juulis järgmine: Rootsi 52,6, Soome 52,3, Saksamaa 56,3, Läti 18,2 ja Leedu 59,2 punkti. Vt joonis ja pikemalt ptk Maailma majanduskliima tulevikuootused majanduskliima hetkeolukord EKI eksperdid-analüütikud hindasid septembris Eesti majanduse hetkeseisu kõrge 85 punktiga 2, mis on 17 punkti enam kui eelmisel vaatlusel juunis. Ekspertide hinnangud jagunesid seejuures järgmiselt (sulgudes juuni hinnangud): olukord on hea 85% eksperte (68%) olukord on rahuldav 15% eksperte (32%) olukord on halb % eksperte (%) hinnangute saldo 85 punkti (68 p) 1 Ekspertide nimekiri ja majandustesti koondtulemused on toodud peatüki lõpus. 2 Punktid on tuletatud saldo meetodil: positiivsete hinnangute osakaalust lahutatakse negatiivsete vastuste osakaal, neutraalsed hinnangud jäetakse arvestamata. Saldo võib seega ulatuda miinus 1-st kuni pluss 1 punktini. 4

6 Konjunktuur nr 22, september 217 Majanduse üldolukord Toodust nähtub, et majanduse hetkeolukorra hinnang on küllaltki üksmeelne. Selleks on ka selge põhjus: I poolaastal majanduskasv järsult kiirenes ja ulatus 5,2%-ni. Seejuures oli I poolaasta majanduskasv suhteliselt laiapõhjaline ning eriti andis sellele hoogu investeeringute kasv. Eeldatult jätkus kiire majanduskasv ka III kvartalis. Majanduse üldolukord (hinnangute saldo) Investeeringute olukorda hindasid eksperdid septembris taas (teist kvartalit järjest) positiivselt, millest järeldub, et investeeringute aktiviseerumine on jätkunud. Hinnangud investeeringute olukorrale jagunesid seejuures järgmiselt (sulgudes juuni hinnangud): olukord on hea 63% eksperte (32%) olukord on rahuldav 37% eksperte (58%) olukord on halb % eksperte (1%) hinnangute saldo 63 punkti (22 p) Investeeringute tõus on suuresti toimunud ekspordi elavnemise toel, mis on kiirendanud ettevõtete toodangu kasvu ja tõstnud kasumeid. Investeeringute vajadust on tõstnud ka tööjõupuuduse kasv. Meie partnerriikides hinnati investeeringute olukorda juulis järgmiselt: Rootsi 66,7p, Soome 45,5p, Läti 3,p, Leedu 2,p ja Venemaa 62,9p Investeeringute olukord (hinnangute saldo) Eratarbimise olukord on jätkuvalt hea, kuigi mõnevõrra vähemal määral kui eelnevatel vaatlustel. Tarbekaupade hinnatõus on taastunud ning pidurdab nüüd eratarbimise arengut. Septembris hindasid eksperdid eratarbimise olukorda järgmiselt (sulgudes juuni tulemused): olukord on hea 68% eksperte (78%) olukord on rahuldav 32% eksperte (22%) olukord on halb % eksperte (%) hinnangute saldo 68 punkti (78 p) 5

7 Majanduse üldolukord Konjunktuur nr 22, september 217 EL 28 keskmine hinnang eratarbimisele oli juulis 31,2 punkti, sellest Rootsis 88,9p, Soomes 63,6p Leedus 75,p, Lätis,p ja Venemaa 54,3p. Eratarbimise olukord (hinnangute saldo) Eesti praeguse majandusolukorra võrdlus aastatagusega (september 216) näitab, et olukord käesoleval aastal on oluliselt parem, seda eelkõige majanduses tervikuna ja investeeringute alal. Ekspertide hinnangud jagunesid järgmiselt: Üldolukord Investeeringud Eratarbimine olukord on nüüd parem 1% 95% 42% olukord on umbes sama % 5% 47% olukord on nüüd halvem % % 11% hinnangute saldo 1 p 95 p 31 p Eelmisel vaatlusel (juunis) olid hinnangute saldod vastavalt 95%, 69% ja 39%. Etteruttavalt olgu märgitud, et äribaromeetrid ja tarbijabaromeeter kinnitavad samuti Eesti majandusolukorra paranemist kolmandas kvartalis. Äri- ja tarbijabaromeetreid üldistav majandususaldusindeks 3 (sesoonselt tasandatud) oli septembris 18,6 punkti (vt joonis). 12 Majandususaldusindeks (pikaajaline keskmine=1, sesoonselt tasandatud) Euroopa Liit 7 Eesti Majandususaldusindeks on koondnäitaja, mis leitakse tööstuse (4%), ehituse (5%), kaubanduse (5%), teeninduse (3%) ja tarbijate (2%) kindlustundeindikaatorite kaalutud keskmisena. 6

8 Konjunktuur nr 22, september 217 Majanduse üldolukord 1.2. Majandusolukord püsib ka 6 kuu pärast hea Müncheni IFO juuli väljaandest WES 3/217 nähtub, et riikide koondhinnang 6 kuu väljavaadetele on positiivne ning arvulises väljenduses võrdub 13,4 punktiga. See on küll madalam kui aprillis (21,6 p), kuid annab alust eeldada, et majandusolukorra paranemine jätkub. Keskmisest optimistlikumad väljavaadete suhtes on EL 28 riigid nendel on ootuste tugevuseks 21,2 punkti. EKI ekspertide paneeli septembrikuu hinnangust nähtub, et Eesti majanduse üldolukorra arenguväljavaated on juuniga võrreldes tugevnenud. Täpsemalt hindasid analüütikud olukorda 6 kuu pärast järgmiselt (sulgudes juuni hinnangud): olukord on siis parem 45% eksperte (21) olukord on umbes sama 55% eksperte (79) olukord on siis halvem % eksperte () hinnangute saldo 45 punkti (21) Eesti peamised kaubanduspartnerid hindasid oma 6 kuu väljavaateid järgmiselt: Rootsi 2,p, Soome 54,5p, Läti 18,2p, Leedu 4,p ja Venemaa 25,7p. Tulenevalt ekspertide poolt septembris antud hinnangutest majanduse hetkeolukorrale (85 punkti) ja hinnangutest 6 kuu väljavaadetele (45 p) ning tuginedes Müncheni IFO metoodikale 4 näitab Eesti majanduskliimaindikaator septembris 64,2 punkti (juunis 43,6 p). Seega on Eesti majanduskliima 3 kuuga paranenud 2,6 punkti. Võrdluseks olgu märgitud, et EL 28 majanduskliima on (juuli andmetel) 25, p ning meie lähematest partnerriikidest Rootsil 52,6 p, Soomel 52,3 p, Saksamaal 56,3 p, Lätil -18,2 p, Leedul 59,2 p ja Venemaal 3,3p Majanduskliima Ekspertide paneeli hinnangud investeeringute ja eratarbimise olukorra kohta 6 kuu pärast olid septembris järgmised (%): investeeringud eratarbimine olukord on siis parem olukord on umbes sama 5 42 olukord on siis halvem 6 hinnangute saldo 38 p 58 p Seega eeldatavalt areng jätkub lähikuudel mõlemas olulises valdkonnas, ekspertide kindlustunne selles on juuniga võrreldes isegi kasvanud (juunis olid ootused vastavalt 16 ja 21 punkti). 4 Müncheni IFO metoodika kohaselt tuletatakse majanduskliima näitaja geomeetrilise keskmisena ekspertide hinnangutest hetkeseisule ja olukorrale 6 kuu pärast. 7

9 Majanduse üldolukord Konjunktuur nr 22, september Väliskaubanduse arenguväljavaated püsivad head Käesoleval aastal on väliskaubandus maailmas tervikuna ja veelgi enam EL-is aktiviseerunud ning oluliselt ergutanud ka Eesti majandusarengut. Väliskaubanduse edasise arengu suhtes olid eksperdid optimistlikud ka septembris. Täpsemalt olid hinnangud ekspordi ja impordi arengu suhtes eelseisval 6 kuul järgmised (%): eksport import maht on siis suurem 8 84 maht on umbes sama 1 11 maht on siis väiksem 1 5 hinnangute saldo 7 79 Eelmisel küsitlusel juunis olid hinnangud vastavalt 69 ja 73 p. EL 28 riikide hinnangute saldo oli juulis ekspordi osas 49,3 punkti ja impordi osas 37,1 punkti. Väliskaubanduse arengu suhtes on optimistlikud ka meie peamised kaubanduspartnerid: Soome vastavalt 95,5 ja 9,9p, Rootsi 5, ja 5,p, Läti 18,2 ja 27,3p, Leedu 1, ja 1,p ning Venemaa 2, ja 35,3p. Ekspordi käibe muutumine (hinnangute saldo) Kaubavahetusbilansi eelseisvate arengutrendide suhtes domineerib arvamus (63% eksperte), et bilanss jääb umbes samaks, kuid hinnangute saldo on negatiivne. Seega võimalik on ka defitsiidi mõningane suurenemine. Hinnangud jagunesid seejuures järgmiselt: bilanss on siis parem bilanss on umbes sama bilanss on siis halvem hinnangute saldo 5% eksperte 63% eksperte 32% eksperte 27 punkti Eelmisel vaatlusel juunis oli hinnangute saldo 16 punkti Hinnatõus eelseisvatel kuudel aeglustub, intressid ja aktsiahinnad mõõdukalt tõusevad. Tarbijahindade tõus püsis suhteliselt kiire veel ka III kvartalis, kuid eelseisva poolaasta suhtes on ülekaalus hinnang, et inflatsioon pöördub aeglustumisele. Täpsemalt jagunesid hinnangud inflatsiooni taseme kohta 6 kuu pärast järgmiselt ( sulgudes juuni hinnangud): inflatsioon on siis kõrgem 25% eksperte (53%) inflatsioon on umbes sama 3% eksperte (21%) inflatsioon on siis madalam 45% eksperte (26%) hinnangute saldo 2 punkti (27 p) 8

10 Konjunktuur nr 22, september 217 Majanduse üldolukord 217. a keskmiseks inflatsioonitasemeks prognoosivad EKI eksperdid 3,4%. Samas pikaajalise prognoosi järgi võime arvestada hinnakasvu normaliseerumisega ja aeglustumisega 222. aastaks 2,6% tasemele. EL 28 käesoleva aasta THI prognoos on 1,7% ja 222. a 2,3%. Laenuintresside taseme suhtes domineerib endiselt seisukoht, et 6 kuu pärast on nende tase kõrgem. Täpsemalt jagunesid ootused laenuintresside määra kohta 6 kuu pärast järgmiselt (%): lühiajalised laenud pikaajalised laenud intressimäär on siis kõrgem 35 5 intressimäär on umbes sama 65 5 intressimäär on siis madalam hinnangute saldo 35 punkti 5 punkti Olgu märgitud EL 28 ootused lühiajaliste laenude muutumise suhtes eelseisval poolaastal on ligikaudu samad ehk vastavalt 28,5 p ja 47,6p. Kodumaised aktsiahinnad jätkavad eelseisval 6 kuul tõusu ja seda ekspertide suhteliselt üksmeelsel hinnangul (%): aktsiahinnad on siis kõrgemad aktsiahinnad on umbes samad aktsiahinnad on siis madalamad hinnangute saldo 75% eksperte 2% eksperte 5% eksperte 7 punkti EL 28 riikide ootused juulis aktsiahindade tõusu suhtes eelseisval 6 kuul olid mõnevõrra pessimistlikumad hinnangute saldo 27,8 punkti Majandusprobleemide pingereas püsib esikohal oskustööjõu puudus, vähenenud on ebapiisava nõudluse negatiivne mõju Ekspertide paneeli septembrikuu hinnangutest nähtub, et kolmeks suuremaks majandusprobleemiks on oskustööjõu puudus, vähene innovatsioon ja ebapiisav konkurentsivõime. Võrreldes juuniga on suuremateks muutusteks ebapiisava nõudluse negatiivse mõju nõrgenemine ja usalduse tõus valitsuse majanduspoliitika suhtes. Keegi ekspertidest septembris ei kahelnud keskpanga usaldusväärsuses. Probleem Raskusaste (%, max=1) September Juuni Vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes Ebapiisav nõudlus 2 53 Vähene innovatsioon 9 89 Ebapiisav infrastruktuur 6 61 Rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus 9 89 Kaubandustõkked ekspordile 4 58 Oskustööjõu puudus 1 1 Juriidilised ja administratiivsed takistused äritegevusele 3 38 Ebasoodne investeerimiskliima välisinvestoritele 1 28 Kapitali vähesus 2 11 Keskpanga poliitika vähene usaldusväärsus 5 Võlgade ebaefektiivne haldamine

11 Majanduse üldolukord Konjunktuur nr 22, september 217 Sissetulekute ebavõrdsuse suurenemine 4 5 Poliitiline ebastabiilsus 3 37 Korruptsioon 2 33 Hinnangute saldo 35 punkti 51 punkti Positiivse arenguna tuleb märkida, et koos majanduskasvu kiirenemisega on probleemide raskusaste tervikuna vähenenud. Kui juunis oli see keskmiselt 51p siis septembris 35 punkti. Eesti majanduse hetkeolukord ja seis 6 kuu pärast HEA PAREM RAHULDAV SAMA HALB HALVEM KOGU MAJANDUS HEA PAREM RAHULDAV SAMA HALB HALVEM INVESTEERINGUD HEA PAREM RAHULDAV SAMA HALB HALVEM ERATARBIMINE praegu (hea - halb) 6 kuu pärast (parem - halvem) 1

12 Konjunktuur nr 22, september 217 Majanduse üldolukord EKI MAJANDUSTEST SEPTEMBER 217 (2 eksperdi küsitluse koondtulemused, vastuste jagunemine %-des) Hinnang praegusele majandusolukorrale Hea Rahuldav Halb Saldo majandus tervikuna investeeringud eratarbimine Praegune majandusolukord, võrreldes sellega, mis oli aasta tagasi Parem Sama Halvem Saldo majandus tervikuna 1 1 investeeringud eratarbimine Hinnang majandusolukorrale 6 kuu pärast Parem Sama Halvem Saldo majandus tervikuna investeeringud eratarbimine Hinnang väliskaubanduse käibele 6 kuu pärast Suurem Sama Väiksem Saldo eksport import Hinnang kaubavahetusbilansile 6 kuu pärast Paraneb Sama Halveneb Saldo Hinnang inflatsioonimäärale 6 kuu pärast (võrreldes sama kuuga möödunud aastal) Kõrgem Sama Madalam Saldo Inflatsiooni tase 217. a 3,4% 222. a 2,6% Hinnang intressimääradele 6 kuu pärast Kõrgem Sama Madalam Saldo Hinnang alljärgnevate valuutade kursile euro suhtes praegu üleväärtu s-tatud enamvähem õige alaväärtustatud Saldo USD GBP JPY Hinnang USD kursile euro suhtes 6 kuu pärast Kõrgem Sama Madalam Saldo Hinnang kodumaistele aktsiahindadele 6 kuu pärast Hinnang majanduse ees seisvate probleemide olulisusele praegu vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes Kõrgem Sama Madalam Saldo ebapiisav nõudlus vähene innovatiivsus infrastruktuuri mahajäämus rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus kaubandustõkked ekspordile oskustööjõu puudus juriidilised ja administratiivsed takistused äritegevusele ebasoodne keskkond välisinvestoritele kapitali vähesus keskpanga poliitika vähene usaldusväärsus võlgade ebaefektiivne haldamine sissetulekute ebavõrdsuse suurenemine poliitiline ebastabiilsus Jah Ei lühiajalised intressid korruptsioon 2 8 pikaajalised intressid Majanduskliima 64,2 Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluses osalenud eksperdid: M. Aben A. Kuningas M. Lauri T. Mertsina A. Purju R. Eamets L. Kuum M. Lindpere R. Müürsepp I. Rõtov A. Järvan M. Lambing E. Lõhmuste M. Nestor A. Saarniit M. Kitsing I. Laur H. Meerits T. Palm H. Vitsur 11

13 Majanduse üldolukord Konjunktuur nr 22, september 217 EKI MAJANDUSTEST Eesti majandusolukorra muutumine 26. a 217. a III kvartal (EKI ekspertide hinnangute saldod) Hinnang praegusele majandusolukorrale I II III IV I II III [hea(+1) < > halb(-1)] majandus tervikuna investeeringud eratarbimine Praegune majandusolukord võrreldes sellega, mis oli aasta tagasi [parem(+1) < > halv em(-1)] majandus tervikuna investeeringud eratarbimine Hinnang majandusolukorrale 6 kuu pärast [parem(+1) < > halv em(-1)] majandus tervikuna investeeringud eratarbimine Hinnang väliskaubanduse käibele 6 kuu pärast [suurem(+1) < > väiksem(-1)] eksport import Hinnang kaubavahetuse bilansile 6 kuu pärast Hinnang intressimääradele 6 kuu pärast [parem(+1) < > halv em(-1)] [kõrgem(+1) < > madalam(-1)] lühiajalised laenuintressid pikaajalised laenuintressid Hinnang kodumaistele aktsiahindadele 6 kuu pärast Hinnang majanduse ees seisvate probleemide olulisusele praegu vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes [kõrgem(+1) < > madalam(-1)] jah vastuste osakaal (..1) ebapiisav nõudlus vähene innovatiivsus infrastruktuuri mahajäämus rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus kaubandustõkked ekspordile oskustööjõu puudus juriidilised ja administratiivsed takistused äritegevusele ebasoodne keskkond välisinvestoritele kapitali vähesus keskpanga poliitika vähene usaldusväärsus 6 5 võlgade ebaefektiivne haldamine sissetulekute ebavõrdsuse suurenemine poliitiline ebastabiilsus Majanduskliima korruptsioon [hea(+1) < > halb(-1)] 47,1 15,9-36,6-42,8,9 27, 19,7 28,1 13, 5, 9, 13, 17,6 13, 3,3 43,6 64,2 12

14 Konjunktuur nr 22, september 217 EESTI MAJANDUSKELL (algus 25. a I kv) Majanduse üldolukord TAASTUMINE / TÕUS parem KÕRGSEIS / BUUM 1 75 I 11 I 1 5 I 14 I 16 I 13 I 25 III 217 I 6 I 12 halb hea -25 I 8 I 7-5 I MADALSEIS / KRIIS halvem JAHTUMINE / LANGUS Koostatud Müncheni IFO metoodika alusel. Näitab riigi majanduskliimat ja selle muutumist neli korda aastas. Majanduskliima indikaatori (punktid kellal) aluseks on ekspertide hinnangud jooksvale olukorrale (horisontaaltelg) ja olukorrale 6 kuu pärast (vertikaaltelg), mõlemad skaalal 1 kuni

15 Tööstusbaromeeter Konjunktuur nr 22, september Konjunktuuribaromeetrid: september Tööstusbaromeeter 5 Töötleva tööstuse olukord püsib hea. Eelseisval 3 kuul on oodata toodangu kasvu kiirenemist. Septembrikuu kindlustunde indikaator 6 püsib eelmise 3 kuu keskmisel tasemel, sealjuures on aastatagusest kõrgem (septembris +11; 216. a septembris +6). Nõudlus toodangule ületab tavalise taseme (üldsaldo +3), kuid eksporttellimusi on tavalisest veidi vähem (saldo 2). Toodangu mahu prognoos eelseisvaks 3 kuuks on parem kui 3 kuud tagasi (saldo 7 septembris +22, juunis +14). Ettevõtteid, kes prognoosivad tootmise kasvu, on teistest rohkem trükinduse ja salvestite paljunduse tööstusharus (83%) ja toiduainete tööstuses (6%). Eelseisval 3 kuul oodatakse ka suuremat välisturu nõudlust (saldo +18). Töötajate arv mõõdukalt kasvab (saldo +6) ja toodangu müügihinnad tõusevad (saldo +9). Valmistoodete varud on aasta keskmisel tasemel (saldo 7). Viimasel 3 kuul ettevõtete konkurentsivõime paranes kõikidel turgudel ning tellimused suurenesid (saldo +26). Toodangu maht liikus tõusutrendil (kasvust teatas 26% ettevõtteid ja langusest 18%). Tootmisvõimsuste rakendatus püsis II kvartali tasemel (III kv 76%). Enamuses tööstusharudes on ebapiisav nõudlus peamiseks takistuseks tootmise kasvule (märkis 43% ettevõtteid). Varasemast rohkem märgiti tööjõu puudust (III kv 26%, II kv 21%). Toodangu maht (võrreldavates hindades, ettevõtete hinnangute saldo %-des) 9 KASVAB Viimased 3 kuud -6 Prognoos KAHANEB Tellimused toodangule (ettevõtete hinnangute saldo %-des) 4 ÜLE TAVALISE ALLA TAVALISE Tööstusbaromeeter on koostatud Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt Euroopa Komisjoni ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel. Septembrikuu baromeeter on koostatud 165 töötleva tööstuse ettevõtte hinnangute alusel. 6 Tööstuse kindlustunde indikaator koondab ettevõtete toodangu prognoosi, üldnõudluse ja valmistoodete varu hinnangud. 7 Saldod näitavad positiivsete ja negatiivsete vastuste protsentide vahet. 14

16 Konjunktuur nr 22, september 217 Tööstusbaromeeter 2 1 LIIGA SUURED Valmistoodete varud (ettevõtete hinnangute saldo %-des) -1 LIIGA VÄIKESED Kindlustunde indikaator Eestis ja Euroopa Liidus (sesoonselt tasandatud) 2-2 Eesti -4 EL Septembris läbiviidud laenukeskkonna uuring näitas, et suurem osa ettevõtteid (73%) hindab laenusaamise võimalusi normaalseks ja 1% piiravaks (juunis 7%). Eelseisval 3 kuul pole märkimisväärseid muutusi oodata. 1% 8% 6% 4% 2% % Ettevõtjate hinnang pankade valmisolekule praegu laenu anda (% küsitletud ettevõtetest) soosiv normaalne piirav 1% 8% 6% 4% 2% % Ettevõtjate hinnang pankade valmisolekule 3 kuu pärast laenu anda (% küsitletud ettevõtetest) soosiv normaalne piirav 15

17 Tööstusbaromeeter Konjunktuur nr 22, september 217 Tööstusharude olukord septembris ja prognoos lähikuudeks on järgmine: Toiduainete ja jookide tööstus Kindlustunde indikaator septembris on positiivne ning juunikuu ja aastatagusele ligilähedane (septembris +14, juunis +11; 216. a septembris +18). Ootuste kohaselt järgmisel 3 kuul tootmine jätkuvalt suureneb (saldo +36). Ligi kolmandik ettevõtteid prognoosib eksporttellimuste kasvu. Toodangu müügihinnad tõusevad (saldo +32). Töötajate arv jääb samaks. Septembri nõudlus toodangule on tavalisel tasemel, kusjuures joogitootmises on tellimusi tavalisest vähem (saldo 29). Viimasel 3 kuul tellimused suurenesid (saldo +47) ning toodangu maht liikus tõusutrendil (saldo +5). Lisaks ebapiisavale nõudlusele, on tööjõu puudus teiseks teguriks, mis takistab haru kiiremat arengut ning seda märgiti varasemast rohkem (III kv 2% ettevõtteid, II kv 1%). Tekstiilitootmine Kindlustunde indikaator langes nullile ning on 13 punkti madalam kui juunis ja 27 punkti madalam kui aasata tagasi. Kindlustunnet nõrgendab tavalisest madalam nõudlus toodangule, seda nii sise- kui välisturul (mõlemad saldod septembris ja juunis 25). Toodangu mahu prognoosid järgmiseks 3 kuuks on positiivsed, kuid varasemast tagasihoidlikumad (saldo septembris +25, eelmise 3 kuu saldode keskmine +39). Viimasel 3 kuul tootmine kasvas (saldo +13). Suurenes ettevõtete osakaal, kelle tegevust takistas tööjõu puudus (III kv märkis 43% ettevõtteid, II kv 14%). Rõivatootmine Kindlustunde indikaator ( 17) on madalam kui viimase 3 kuu keskmine ja ka aastatagusega võrreldes (viimase 3 kuu keskmine 5, 216. a septembris 7). Kindlustunnet alandab toodangu mahu 3 kuu prognoos, mille järgi tootmine väheneb pooltel ettevõtetel ja teisel poolel jääb samaks. Kahanevad ka eksporttellimused (saldo 4). Viimasel 3 kuul toodangu maht vähenes pooltel ettevõtetel ning 17%-l kasvas. Ebapiisav nõudlus on ainsaks takistuseks toodangu mahu kasvule. Nahatööstus Kindlustunde indikaator on madalam kui 3 kuud tagasi, kuid kõrgem kui eelmise aasta septembris (septembris 11, juunis =; 216. a septembris 17). Põhjuseks on kohaliku ja välisturu nõudluse langus (mõlemad saldod septembris 17, juunis =). Kindlustunnet mõjutav toodangu mahu prognoos lähimaks 3 kuuks on sama, mis juunis (saldod septembris ja juunis 17). Toodangu müügihinnad ja töötajate arv jäävad samaks (teatas 1% ettevõtteid). Viimasel 3 kuul toodangu maht suurenes igal kolmandal ettevõttel ja 17%-l vähenes. Puidutööstus Kindlustunde indikaator püsib heal tasemel (+21) ning on 17 punkti kõrgem kui aasta tagasi. Kõik komponendid mõjutatavad kindlustunnet positiivselt. Hetkeseisu peegeldav nõudlus toodangule ületab tavalise taseme (saldo +27). Ootuste kohaselt lähimal 3 kuul toodangu maht jätkuvalt kasvab, millest teatas 36% ettevõtteid (ülejäänutel ei muutu). Suurenevad ka eksporttellimused (saldo +5) ja töötajate arv (saldo +18). Viimasel 3 kuul ettevõtete konkurentsivõime paranes kõikidel turgudel ning tellimused suurenesid (teatas 8% tootjaid). Toodangu maht liikus tõusutrendil (saldo +18). Tootmisvõimsuste rakendatus oli 2 %-punkti kõrgem kui II kvartalis (III kv 88%). 16

18 Konjunktuur nr 22, september 217 Tööstusbaromeeter Mööblitootmine Haru olukord on oluliselt parem kui 3 kuud tagasi. Kindlustunde indikaator muutus positiivseks ning on nüüd üks kõrgemaid (septembris +22, juunis 14). Prognooside kohaselt eelseisval 3 kuul toodangu maht kasvab (teatas 5% ettevõtteid). Nõudlus toodangule suurenes (saldo septembris =, juunis 14). Valmistoodete varud on ebapiisavad (saldo 17). Viimasel 3 kuul tellimused kasvasid ja sellest tulenevalt suurenes ka toodangu maht (saldo +4). Lisaks ebapiisavale nõudlusele, takistas haru arengut vajalike oskustega tööjõu puudus (märkis 33% ettevõtteid). Paberitööstus Kindlustunde indikaator on sama, mis juunis (+19), ehk 23 punkti kõrgem kui eelmise aasta septembris. Toodangu mahu ootused eelseisvaks 3 kuuks on kõrged (saldo +43). Prognoositakse suuremaid eksporttellimusi ning töötajate arvu kasvu (mõlemad saldod +29). Viimasel 3 kuul tellimused suurenesid ning tootmine liikus tõusutrendil (saldo +14). Lisaks ebapiisavale nõudlusele on teiseks teguriks, mis takistab haru kiiremat arengut sobiva tööjõu puudus ja seda märgiti varasemast rohkem (III kv 29% ettevõtteid, II kv 14%). Trükindus ja salvestite paljundus Kindlustunde indikaator on heal tasemel (+22) ja seda eelseisvaks 3 kuuks tehtud prognooside tõttu, mis on teistest harudest paremad. Tootmine suureneb märgatavalt (saldo septembris +83). Kolmandik ettevõtteid kavatseb tõsta toodangu müügihindu. Töötajate arv jääb samaks. On tekkinud ettevõtted (16%), kellel nõudlus toodangule ületab tavalise taseme. Viimasel 3 kuul toodangu maht vähenes (saldo 5). Keemiatööstus Kindlustunde indikaator on endiselt miinuspoolel ning madalam kui 3 kuud ja aasta tagasi (septembris 28, juunis 16; 216. a septembris 7). Põhjuseks madalam nõudlus toodangule (saldo septembris 33, juunis 14) ja teistest harudest suuremad valmistoodangu varud (saldo +33). Ka toodangu mahu prognoosid järgmiseks 3 kuuks alandavad kindlustunnet, sest kolmandik tootjaid teatas toodangu langusest, vaid 16%-l tootmine suureneb. Viimasel 3 kuul tellimused vähenesid (saldo 33) ning tagavad tootmise 3,8 kuuks (II kv 6,8 kuud). Toodangu maht vähenes 17%-l tootjatel (ülejäänutel jäi samaks). Tootmisvõimsuste rakendatus on 2%-punkti madalam kui II kvartalis (III kv 6%). Kummi- ja plasttoodete tööstus Kindlustunde indikaator on kõrgem kui eelmistel kuudel ja ka aasta tagasi (septembris +14, eelmise 3 kuu keskmine =; 216. a septembris 1). Eelseisvaks 3 kuuks tehtud prognoosid toodangu mahu osas näitavad, et tootmine suureneb (saldo +25). Sama kehtib ka töötajate arvu kohta (saldo +8). Viimasel 3 kuul tellimused suurenesid (saldo +11) ning toodangu maht liikus tõusutrendil (saldo +17). Tootmisvõimsuste rakendatus püsis II kvartali tasemel (68%). Metalltoodete tööstus Kindlustunde indikaator on kõrgem kui 3 kuud tagasi (septembris +21, juunis +17). Olukord paranes tänu eelseisvaks 3 kuuks tehtud tootmise prognoosidele, mille järgi toodangu maht kasvab 44%-l ettevõtetel 17

19 Tööstusbaromeeter Konjunktuur nr 22, september 217 (ülejäänutel ei muutu). Sama kehtib ka eksporttellimuste kohta (saldo +42). Töötajate arv veidi suureneb (saldo +6). Nõudlus toodangule ületab tavalise taseme (saldo +6). Viimasel 3 kuul tellimused suurenesid ning tagavad nüüd 3 kuu tootmise (II kv 2,4 kuud). Toodangu maht kasvas, sellest teatas 44% ettevõtteid, 19%-l tootmine vähenes. Tootmisvõimsuste rakendatus oli 11%- punkti kõrgem kui II kvartalis (8%). Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Kindlustunde indikaator on heal tasemel (+2) ning 2 punkti kõrgem 216. aasta sama kuuga võrreldes. Kindlustunde põhikomponendid on positiivsed. Sise- ja välisturu nõudlus toodangule on tavalisest suurem (saldo +2). Toodangu mahu ootused järgmiseks 3 kuuks on head, nende järgi tootmine suureneb 4%-l ettevõtetel, 6%-l ei muutu (samad ootused olid ka juunis). Töötajate arv ja toodangu müügihinnad jäävad samaks. Viimasel 3 kuul püsis tootmine samal tasemel. Tööjõu puudus oli põhiliseks takistuseks toodangu mahu kasvule ja seda märgiti varasemast rohkem (III kv 4% ettevõtteid, II kv 2%). Elektriseadmete tootmine Ettevõtete kindlustunne on positiivne, kuid halvem kui eelmistel kuudel (septembris +13, eelmise 3 kuu keskmine näitaja +25). Hetkeseisu näitav nõudlus toodangule ületab tavalise taseme (saldo +43). Seevastu toodangu mahu prognoosid eelseisvaks 3 kuuks on negatiivsed, kuna nende järgi tootmine väheneb (saldo 2). Viimasel 3 kuul paranes ettevõtete konkurentsivõime kõikidel turgudel. Tellimused suurenesid ning toodangu maht kasvas (saldo +14). Suurenes ka ekspordi maht. Masinate ja seadmete tootmine Kindlustunde indikaator ( 4) on madalam kui eelmiste 3 kuu keskmine näitaja (+9), kuid kõrgem kui aasta tagasi ( 13). Prognooside kohaselt jäävad lähimal 3 kuul nii toodangu maht kui töötajate arv samaks. Kindlustunnet alandas nõudlus toodangule, mis septembris langes tavalisest madalamale (saldo septembris 13, juunis +13). Viimasel 3 kuul liikus tootmine tõusutrendil (saldo +38). Lisaks ebapiisavale nõudlusele haru kiiremat arengut pidurdab sobiva tööjõu puudus (märkis 29% ettevõtteid). Ehitusmaterjalitööstus Kindlustunde indikaator on positiivne (217. a septembris +9, 216. a septembris +13, 215. a septembris 11). Prognooside kohaselt järgmisel 3 kuul toodangu mahu osas ei ole muutusi oodata (saldo =). Sama kehtib ka eksporttellimuste ja töötajate arvu kohta. Septembri nõudlus toodangule ületab tavalise taseme (saldo +16) ja seda nii sise- kui välisturu tellimuste arvel. Valmistoodete varud on ebapiisavad ning aasta keskmisest tasemest madalamad (saldo septembris 12, eelmise 12 kuu saldode keskmine 4). Viimasel 3 kuul tellimused suurenesid ning toodangu mahu kasvust teatas 21% ettevõtteid (1%-l tootmine vähenes). Tootmisvõimsuste rakendatus oli 5%-punkti kõrgem kui II kvartalis (III kv 71%). Lisaks ebapiisavale nõudlusele (märkis 36% ettevõtteid) takistas toodangu mahu kasvu ka sobiva tööjõu puudus (märkis 29% ettevõtteid). 18

20 Konjunktuur nr 22, september 217 Tööstusbaromeeter TÖÖSTUSBAROMEETER (vastuste jagunemine %-des) Näitaja Toodangu maht viimase 3 kuu jooksul Tellimused (nõudlus) toodangule praegu Eksporttellimused toodangule praegu Valmistoodete varud praegu Toodangu maht järgneva 3 kuu jooksul Toodangu müügihinnad järgneva 3 kuu jooksul Töötajate arv järgneva 3 kuu jooksul KINDLUSTUNDE indikaator suurenes 22,9 31,5 28,6 3,8 29,7 17,1 24,1 41, 38,1 45,3 41,7 29, 25,5 jäi samaks 59, 57,5 52,9 46,6 45,5 5,7 52,5 38,9 48,9 4,3 46,5 5,7 56,7 vähenes 18,1 11, 18,6 22,6 24,8 32,2 23,4 2,1 13, 14,4 11,8 2,3 17,7 saldo üle tavalise 14,7 12,9 12,1 11,5 12,4 15,2 13,5 2,9 18, 2,1 22,7 14,3 18,4 tavalised 69,2 7,1 66, 64,2 66,2 61,4 66, 61,2 63,3 65,5 68, 7,7 66, alla tavalise 16,1 17, 22, 24,3 21,4 23,5 2,6 18, 18,7 14,4 9,4 15, 15,6 saldo üle tavalise 8,2 8,8 7,7 9,4 12,5 13,2 14,5 16,5 18,6 2,2 21,9 13,3 16, tavalised 68,7 7,6 69,2 62,3 62,5 6,3 61,1 63,2 62,8 63,6 65,6 7,3 66,4 alla tavalise 23,1 2,6 23,1 28,3 25, 26,5 24,4 2,3 18,6 16,3 12,6 16,4 17,6 saldo liiga suured 9,7 8,1 9,2 5,8 8,2 7,1 7,5 4,6 7,8 3,8 5,9 6,1 7,4 piisavad 77,6 76,5 78,6 84,2 8,6 79,3 81,2 78, 76, 78,6 76,5 81,8 77,8 liiga väikesed 12,7 15,4 12,2 1,1 11,2 13,6 11,3 17,4 16,3 17,6 17,7 12,1 14,8 saldo suureneb 3,1 25,2 18,8 17,8 27,3 44,8 44,6 4,2 34,3 28,8 26, 38,4 34, jääb samaks 54,6 51,8 5, 51,4 52,5 44,1 47,5 49,6 54,7 56,8 61,8 5,7 53,9 väheneb 15,4 23,1 31,2 3,8 2,3 11, 7,9 1,2 11, 14,4 12,2 1,9 12,1 saldo tõusevad 7, 6,3 1,1 12,8 14,6 16,9 19,9 19, 14,5 12,9 17,5 14,2 12,8 jäävad samaks 86,7 85,2 79,9 77, 75,7 77, 73,8 78,2 82,6 84,3 8,2 83,7 83,7 langevad 6,3 8,5 1,1 1,1 9,7 6,1 6,4 2,8 2,9 2,9 2,4 2,1 3,6 saldo suureneb 11,4 1,3 11,4 11,4 14,3 18,2 18,4 19, 18,6 15,1 2,9 14,4 13,3 jääb samaks 81,6 81,5 75,7 77,9 8,3 73, 75,2 73,9 75,7 82, 71,3 79,1 79,7 väheneb 7,1 8,2 12,9 1,7 5,4 8,8 6,4 7, 5,7 2,9 7,8 6,5 7, saldo

21 Tööstusbaromeeter Konjunktuur nr 22, september 217 Näitaja Toodangu maht viimase 3 kuu jooksul Tellimused (nõudlus) toodangule praegu Eksporttellimused toodangule praegu Valmistoodete varud praegu Toodangu maht järgneva 3 kuu jooksul Toodangu müügihinnad järgneva 3 kuu jooksul Töötajate arv järgneva 3 kuu jooksul KINDLUSTUNDE indikaator Toiduainete tootmine TÖÖSTUSBAROMEETER, SEPTEMBER 217 (tööstusharude lõikes ettevõtete vastuste jagunemine %-des) Joogitootmine Tekstiilitootmine Rõivatootmine Nahatööstus Puidutööstus Paberitööstus Keemiatööstus suurenes 53,3 57,1 25, 16,7 33,3 36,4 14,3, 33,3 21,1 43,8 25, 14,3 37,5 4, 16,7 25,5 jäi samaks 46,7 28,6 62,5 33,3 5, 45,5 85,7 83,3 5, 68,4 37,5 5, 85,7 62,5 6, 16,7 56,7 vähenes, 14,3 12,5 5, 16,7 18,2, 16,7 16,7 1,5 18,8 25,,,, 66,7 17,7 saldo üle tavalise 2,,, 16,7 16,7 27,3,, 16,7 21,1 31,3 2, 42,9 12,5, 16,7 18,4 tavalised 73,3 71,4 75, 66,7 5, 72,7 1, 66,7 58,3 73,7 43,8 8, 57,1 62,5 1, 5, 66, alla tavalise 6,7 28,6 25, 16,7 33,3,, 33,3 25, 5,3 25,,, 25,, 33,3 15,6 saldo üle tavalise 28,6 14,3, 16,7 16,7 36,4,, 25, 14,3 25, 25, 5,,,, 16, tavalised 57,1 71,4 75, 5, 5, 63,6 85,7 66,7 5, 85,7 5, 75, 5, 71,4 66,7 83,3 66,4 alla tavalise 14,3 14,3 25, 33,3 33,3, 14,3 33,3 25,, 25,,, 28,6 33,3 16,7 17,6 saldo liiga suured 13,3 14,3 12,5, 16,7 18,2, 33,3 8,3 5,9 13,3,,,,, 7,4 piisavad 6, 85,7 75, 1, 66,7 63,6 85,7 66,7 58,3 76,5 6, 1, 83,3 1, 83,3 1, 77,8 liiga väikesed 26,7, 12,5, 16,7 18,2 14,3, 33,3 17,7 26,7, 16,7, 16,7, 14,8 saldo suureneb 6, 42,9 37,5, 16,7 36,4 42,9 16,7 33,3 21,1 43,8 4,, 12,5 5, 83,3 34, jääb samaks 33,3 14,3 5, 5, 5, 63,6 57,1 5, 58,3 57,9 56,3 6, 8, 75, 5, 16,7 53,9 väheneb 6,7 42,9 12,5 5, 33,3,, 33,3 8,3 21,1,, 2, 12,5,, 12,1 saldo tõusevad 4, 14,3 12,5 33,3, 9,1 14,3 28,6 8,3 15,8 12,5,,,, 33,3 12,8 jäävad samaks 6, 85,7 87,5 66,7 1, 9,9 71,4 57,1 83,3 84,2 87,5 1, 83,3 85,7 1, 66,7 83,7 langevad,,,,,, 14,3 14,3 8,3,,, 16,7 14,3,, 3,6 saldo suureneb 14,3, 12,5 16,7, 18,2 28,6 14,3 8,3 1,5 12,5 2, 14,3 12,5, 16,7 13,3 jääb samaks 78,6 85,7 75, 66,7 1, 81,8 71,4 85,7 91,7 79, 81,3 6, 85,7 75, 1, 66,7 79,7 väheneb 7,1 14,3 12,5 16,7,,,,, 1,5 6,3 2,, 12,5, 16,7 7, saldo Kummi - ja plasttoodete tootmine Ehitusmaterjalitööstus Metalltoodete tootmine Elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Elektriseadmete tootmine Masinate ja seadmete tootmine Mööblitootmine Trükindus ja salvestiste paljundus Kogu tööstus 2

22 Konjunktuur nr 22, september 217 Tööstusbaromeeter Näitaja Toodangu maht viimase 3 kuu jooksul Tellimused (nõudlus) toodangule praegu Eksporttellimused toodangule praegu Valmistoodete varud praegu Toodangu maht järgneva 3 kuu jooksul Toodangu müügi-hinnad järgneva 3 kuu jooksul Töötajate arv järgneva 3 kuu jooksul Toodangu kasvu piiravad praegu (%) min kesk max saldo saldo saldo saldo saldo saldo saldo mitte miski x 16 x x 12 x x 19 x x 17 x x ebapiisav nõudlus x 51 x x 6 x x 45 x x 43 x x tööjõu puudus x 16 x x 15 x x 21 x x 26 x x materjali/seadmete puudus 1 21 x 6 x x 6 x x 6 x x 6 x x Tootmisvõimsuste piisavus Olemasolevad tellimused tagavad tootmise Tellimused viimase 3 kuu jooksul Eksporttellimused järgneva 3 kuu jooksul Tootmisvõimsuste rakendatuse tase praegu Ettevõtte konkurentsivõime Eesti turul viimase 3 kuu jooksul Ettevõtte konkurentsivõime EL turul viimase 3 kuu jooksul Ettevõtte konkurentsivõime mujal välisturul viimase 3 kuu jooksul Ekspordi maht viimase 3 kuu jooksul Ekspordi osakaal toodangus TÖÖSTUSBAROMEETER (saldod %-des) finantsprobleemid 5 16 x 3 x x 1 x x 4 x x 2 x x muu 4 18 x 7 x x 7 x x 5 x x 6 x x saldo x 8 x x 18 x x 4 x x -2 x x kuu 2,8 4,1 8, x 3,6 x x 3,2 x x 3,5 x x 3,4 x x saldo x 17 x x -5 x x 21 x x 26 x x saldo x -4 x x 9 x x 26 x x 18 x x % x 77 x x 71 x x 75 x x 76 x x saldo x 9 x x 7 x x 4 x x 2 x x saldo x 1 x x 8 x x 4 x x 7 x x saldo x 1 x x 3 x x 4 x x 9 x x saldo x 6 x x 5 x x 13 x x 22 x x % x 66 x x 67 x x 7 x x 69 x x KINDLUSTUNDE indikaator

23 Ehitusbaromeeter Konjunktuur nr 22, september Ehitusbaromeeter 8 Ehitusettevõtete kindlustunde indikaator 9 (+1) näitab hea nõudluse püsimist ehitusturul. Ehitusturul on olukord oluliselt parem kui aasta tagasi, ettevõtete kindlustunne (+1) on tõusnud (septembris 216 oli see +2) ja on kõrgem septembri pikaajalisest keskmisest (-2). Samas on kindlustunde indikaator allpool juuni taset (+25), sest ehitushooaja suvine kõrgpunkt on möödas. Ettevõtete tellimuste portfell on aga peaaegu sama heas seisus kui juunis (saldo +11, juunis +13); 21%-l ettevõtetel on tellimusi tavalisest rohkem, 69%-l tavalisel määral ja 1%-l tavalisest vähem. Kvartali algul tagasid pooleliolevad tööd ja sõlmitud lepingud töö keskmiselt 4,4 kuuks, s.o kauemaks kui aasta tagasi (4,2 kuuks). Ehitusvõimsused olid rakendatud 9-protsendiliselt (aasta eest 85%). Soodsa nõudluse mõjul kasvas ehitustööde maht viimasel 3 kuul rohkem kui aasta tagasi (saldo +41, aasta eest +25) ja kiirema kasvu trend püsib ka lähikuudel. Iga viies ettevõte kavatseb tööjõudu lisaks võtta. Praeguses turusituatsioonis piirabki ettevõtteid kõige enam tööjõu puudus, mis on tõusnud ehitusbuumi aegsele tasemele ja on juba pooltele ettevõtetele kõige olulisem tegevust piirav probleem. Tööjõu vähesusest tulenev palgataseme tõus soodustab ehitushindade tõusu. Ettevõtete ootused tööde hinna suhtes on oluliselt tõusnud, ligi pooled ettevõtted loodavad järgmisel 3 kuul hinda tõsta (septembris 216 oli neid neljandik). Kindlustunde indikaator Eestis ja Euroopa Liidus (sesoonselt tasandatud) Eesti EL Kindlustunde indikaator (sesoonselt tasandamata) Koostatud EKI poolt Euroopa Komisjoni ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, septembris 7 ehitusettevõtte hinnangute alusel. 9 Koondnäitaja, mis peegeldab tellimuste seisu ja töötajate arvu muutusi järgmisel 3 kuul. 22

24 Konjunktuur nr 22, september 217 Ehitusbaromeeter Tellimuste maht (ettevõtete hinnangute saldo %-des) 1 ÜLE TAVALISE ALLA TAVALISE Ehitustegevust piiravad tegurid (% ettevõtetest) tööjõu puudus ebapiisav nõudlus Ehitustööde maht (ettevõtete hinnangute saldo %-des) 1 75 KASVAB KAHANEB Viimased 3 kuud Prognoos Töötajate arv (prognoos, ettevõtete hinnangute saldo %-des) 1 75 SUURENEB VÄHENEB

25 Ehitusbaromeeter Konjunktuur nr 22, september 217 Ehitustööde hinnad (prognoos, ettevõtete hinnangute saldo %-des) 1 75 TÕUSEVAD LANGEVAD Ehitusettevõtete hinnangud laenukeskkonnale pole oluliselt muutunud, enamik neist peab laenusaamise võimalusi normaalseks. 1% 8% 6% 4% 2% % Ettevõtjate hinnang pankade valmisolekule praegu laenu anda (% küsitletud ettevõtetest) soosiv normaalne piirav 1% 8% 6% 4% 2% % Ettevõtjate hinnang pankade valmisolekule 3 kuu pärast laenu anda (% küsitletud ettevõtetest) soosiv normaalne piirav Hoonete ehituses on konjunktuur 217. aastal jõudsalt paranenud, soodne nõudlus jätkus ka III kvartalis. Kindlustunde indikaator (+13) on 12 punkti kõrgem kui aasta eest (+1), juunis oli see veelgi kõrgem (+27). Nõudlus on eriti elavnenud just eluhoonete ehituses, kus kindlustunde indikaator on +25. Ettevõtete tellimuste portfell on hoonete ehituses sama hea kui juunis, veerandil ettevõtetel on see tavalisest mahukam, 65%-l tavaline ja tavalisest kesisema tellimuste mahuga ettevõtete osakaal on langenud 1%-le. Lähemal 3 kuul hoonete ehituses tööde mahu kasv jätkub (saldo +22). Rajatiste ehituses on kindlustunde indikaator (=) allpool juuni ja eelmise aasta septembri taset (juunis +2, septembris +7), kuid kõrgem septembri pikaajalisest keskmisest (-8). Olukorda võib pidada tavapäraseks, 78%-l ettevõtetel on tellimusi tavalisel tasemel, 11%-l tavalisest enam ja 11%-l tavalisest vähem. Kui eelmisel 3 kuul kasvas tööde maht 61%-l ettevõtetel, siis järgmisel 3 kuul kasvab see kolmandikul, viiendikul aga hakkab hooajaliselt vähenema. 24

26 Konjunktuur nr 22, september 217 Ehitusbaromeeter EHITUSBAROMEETER (vastuste jagunemine %-des) Näitaja Vastuse variant Ehitustööde maht kasvas 38,2 41,2 27,5 33,8 23,2 28,6 22,9 37,7 43,8 53,1 56,3 51,5 42,9 viimase 3 kuu jäi samaks 48,5 48,5 58, 45,6 58, 41,4 57,1 47,8 48,4 42,2 37,5 45,6 55,7 jooksul kahanes 13,2 1,3 14,5 2,6 18,8 3, 2, 14,5 7,8 4,7 6,3 2,9 1,4 Ehitustegevust piirab praegu saldo mitte miski 22,1 17,6 12,9 11,8 1, 14,3 12,9 21,4 25, 18,8 18,8 16,2 21,4 ebapiisav nõudlus 39,7 44,1 44,3 45,6 55,7 5, 47,1 42,9 32,8 25, 2,3 14,7 14,3 ilmastikutingimused 2,9 4,4 15,7 14,7 1, 18,6 12,9 2,9,, 3,1 4,4 4,3 tööjõu puudus 27,9 26,5 22,9 25, 2, 12,9 17,1 18,6 35,9 5, 48,4 54,4 5, masinate, seadmete, materjalide puudus 4,4 2,9 1,4, 1,4 1,4 4,3 2,9 3,1 4,7 6,3 2,9 2,9 finantsprobleemid 1,5 2,9 1,4 1,5 1,4 1,4 1,4 5,7,, 1,6 5,9 7,1 muud 1,5 1,5 1,4 1,5 1,4 1,4 2,9 5,7 3,1, 1,6 1,5, Tellimuste portfell üle tavalise 19,4 16,4 2, 23,5 2, 24,3 22,9 25,7 21,9 25,4 23,4 23,9 21,4 praegu tavaline 59,7 59,7 51,4 54,4 6, 51,4 55,7 57,2 67,2 61,9 64,1 68,7 68,6 alla tavalise 2,9 23,9 28,6 22,1 2, 24,3 21,4 17,1 1,9 12,7 12,5 7,5 1, saldo Töötajate arv suureneb 17,9 16,2 15,7 16,2 17,4 21,4 32,9 32,9 39,1 39,7 3,2 26,9 2, järgneva 3 kuu jääb samaks 7,2 69,1 68,6 63,2 72,5 7, 62,9 64,3 59,4 58,7 68,3 68,7 68,6 jooksul väheneb 11,9 14,7 15,7 2,6 1,1 8,6 4,3 2,9 1,6 1,6 1,6 4,5 11,4 saldo Ehitustööde hinnad tõusevad 23,9 19,1 15,9 14,7 22,9 34,3 39,1 43,5 55,6 57,8 49,2 47,1 47,1 järgneva 3 kuu jäävad samaks 68,7 73,5 75,4 72,1 68,6 61,4 59,4 53,6 44,4 39,1 49,2 5, 5, jooksul langevad 7,5 7,4 8,7 13,2 8,6 4,3 1,5 2,9, 3,1 1,6 2,9 2,9 saldo Ehitustööde maht kasvab järgneva 3 kuu jääb samaks jooksul kahaneb saldo Pooleliolevad tööd ja sõlmitud lepingud tagavad normaalse töö (kuuks) x 3,8 x x 4, x x 4,5 x x 4,4 x x Tootmisvõimsuste rakendatus praegu (%) x 84 x x 77 x x 8 x x 9 x x Kindlustunde indikaator

27 Ehitusbaromeeter Konjunktuur nr 22, september 217 EHITUSBAROMEETER, SEPTEMBER 217 (ehitusvaldkondade lõikes vastuste jagunemine %-des) Näitaja Vastuse Kokku sh variant Hooned sh Rajatised elamud mitteeluhooned Ehitustööde maht kasvas 42,9 36,5 66,7 32,6 61,1 viimase 3 kuu jäi samaks 55,7 61,5 33,3 65,2 38,9 jooksul kahanes 1,4 1,9, 2,2, saldo Ehitustegevust piirab praegu mitte miski 21,4 19,2 16,7 19,6 27,8 ebapiisav nõudlus 14,3 15,4, 17,4 11,1 ilmastikutingimused 4,3 1,9, 2,2 11,1 tööjõu puudus 5, 51,9 83,3 47,8 44,4 masinate, seadmete, materjalide puudus 2,9 3,8, 4,3, finantsprobleemid 7,1 7,7, 8,7 5,6 muu,,,,, Tellimuste portfell üle tavalise 21,4 25, 16,7 26,1 11,1 praegu tavaline 68,6 65,4 83,3 63, 77,8 alla tavalise 1, 9,6, 1,9 11,1 saldo Töötajate arv suureneb 2, 21,2 5, 17,4 16,7 järgneva 3 kuu jääb samaks 68,6 69,2 33,3 73,9 66,7 jooksul väheneb 11,4 9,6 16,7 8,7 16,7 saldo Ehitustööde hinnad tõusevad 47,1 46, 4, 46,7 5, järgneva 3 kuu jäävad samaks 5, 5, 6, 48,9 5, jooksul langevad 2,9 4,, 4,4, saldo Ehitustööde maht kasvab 33,3 33,3 83,3 26,7 33,3 järgneva 3 kuu jääb samaks 52,2 54,9, 62,2 44,5 jooksul kahaneb 14,5 11,8 16,7 11,1 22,2 saldo Kindlustunde indikaator

28 Konjunktuur nr 22, september 217 Ehitusbaromeeter Ehitustööde maht viimase 3 kuu jooksul Ehitustegevust piirab praegu min kesk max saldo mitte miski % ebapiisav nõudlus % ilmastikutingimused % tööjõu puudus % masinate, seadmete, materjalide puudus EHITUSBAROMEETER (saldod %-des) % finantsprobleemid % muu % Tellimuste portfell praegu saldo Töötajate arv järgneva 3 kuu jooksul Ehitustööde hinnad järgneva 3 kuu jooksul Ehitustööde maht järgneva 3 kuu jooksul saldo saldo saldo Pooleliolevad tööd ja sõlmitud lepingud tagavad normaalse töö kuud 1,9 3,4 5,6 x 3,8 x x 4, x x 4,5 x x 4,4 x x Tootmisvõimsuste rakendatus praegu % x 84 x x 77 x x 8 x x 9 x x Kindlustunde indikaator

29 Kaubandusbaromeeter Konjunktuur nr 22, september Jaekaubandusbaromeeter 1 Jaekaubandusettevõtete kindlustunne langes võrreldes juuniga, seda eelkõige müügikasvu väljavaadete sesoonse halvenemise tõttu. Kindlustundeindikaator 11 langes septembris 11 punktile ehk 1 punkti võrreldes juuniga (21 p). Samas on käesoleva aasta septembris kindlustunne 6 punkti kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Kindlustundeindikaatori 3-st komponendist langes ainsana eelseisva 3 kuu müük (langus võrreldes juuniga 28 punkti). Samas on müügi väljavaated käesoleva aasta septembris (saldo +1) paremad kui aasta varem (saldo +8). Kaubavarud kauplustes on enam-vähem tavalisel tasemel (liigsed varud on 14% kauplustel). Töötajate arvu kavatseb suurendada kuuendik kauplusi (saldo +5, eelmisel aastal 5). Hetke ärikonjunktuuri näitaja on mõõdukalt plusspoolel (saldo +9), natuke madalam kui juunis (saldo +12), kuid kõrgem kui aasta varem (+1 p). Müük (saldo %-des) 9 SUURENES VÄHENES Müük viimase 3 kuu jooksul Müük järgneva 3 kuu jooksul Ärikonjunktuur (saldo %-des) 75 HEA Ärikonjunktuur praegu -5 HALB Ärikonjunktuur 6 kuu pärast Kaupade tellimine järgmisel kolmel kuul (saldo %-des) 8 6 KASVAB VÄHENEB Koostatud EKI poolt Euroopa Komisjoni ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, juunis 119 kaupluse ja kaubandusettevõtte hinnangute alusel. 11 Koondnäitaja, mis koondab eelmise 3 kuu müügi, hinnangu kaubavarudele ja järgmise 3 kuu müügi prognoosi. 28