Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut. Traallaevade poolt kasutatavate sadamate moderniseerimisvajaduse analüüs

Transcription

1 Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut Traallaevade poolt kasutatavate sadamate moderniseerimisvajaduse analüüs Tallinn

2 Sisu 1. Sissejuhatus Metodoloogiline lähenemine ja ülevaade kogutud infost Räime- ja kiluvaru seisund, dünaamika ja prognoos Pelaagiliste kalavarude akustiline hinnang Räim Kilu Traalpüügi intensiivsuse ajaline ja ruumiline jaotumine Traalpüügi saagid ja lossimine Kogusaak Traalpüük ja lossimine erinevatest püügiruutudest ja piirkondadest Traalide lossimissadamad Bekkeri sadam Dirhami sadam Haapsalu sadam Hara sadam Kihnu sadam Kunda sadam Kõrgessaare sadam Lehtma sadam Leppneeme sadam Meeruse sadam Miiduranna sadam Munalaiu sadam Mõntu sadam Narva-Jõesuu sadam Nasva sadam Paldiski Lõunasadam Paljassaare sadam Purtse sadam Pärnu sadam Ristna sadam Rohuküla sadam Roomassaare sadam Saaremaa Süvasadam Tapurla sadam Toila sadam Veere sadam Vergi sadam Virtsu sadam Mida arvestada investeerimisel ja millistele tingimustele peab traalisadam vastama: küsitluse tulemuste kokkuvõte Mida peaks riik arvestama traalisadamasse investeerimisel? Sadamaomanike arvamused Ideaalne traalisadam: püüdjate ja töötlejate arvamused Püügifirmad Kala töötlejad

3 8. Lossimiskoha valimine Mida arvestada investeerimisel riigi- ja erasadamatesse? Rahvusvaheline kogemus Omandisuhted Kalasadamate tasuvus, sadamatasud Sadamate tasuvus Sadamatasud Sadamatasud Eesti kalasadamates Koostöö sadamate vahel Kokkuvõte: Millistesse sadamatesse investeerida?

4 1. Sissejuhatus Käesolev töö on teostatud Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi poolt EV Põllumajandusministeeriumi tellimusel eesmärgiga hinnata traalpüügiga seotud sadamate hetkeolukorda, arenguplaane ja investeeringuvajadusi ning sellega seonduvaid aspekte. Töös on kasutatud andmeid Kalanduse Infosüsteemist, uuringu käigus läbi viidud küsitlusest, riiklikest ja Eesti Mereinstituudi andmekogudest ning avalikust infost (trükised jm) kalasadamate kohta. Soovime siinkohal tänada kõiki kalasadamate, püügifirmade, kala kokkuostufirmade, kala töötlemisettevõtete ning tootjaorganisatsioonide esindajaid, kes leidsid aega ja tahtmist vastata meie poolt esitatud küsimustele, samuti töö tellijale konstruktiivse koostöö eest. Uuringus esitatud väited ja järeldused põhinevad peamiselt Eesti Mereinstituudi andmebaasidel (kalavaru ja selle dünaamika), kalanduse infosüsteemi andmetel (lossimismahud sadamate, firmade kaupa; püügistatistika statistiliste ruutude, kuude, firmade, laevade kaupa), laevade satelliitjälgimissüsteemi andmed (hindamaks traalpüügi ajalist ja ruumilist jaotumist Eesti majandusvööndis) ja küsitluse andmetel. Eesti Mereinstituut ei ole kontrollinud meile edastatud andmebaaside ja küsitluste enamuse vastuste korrektsust ja adekvaatsust, mille tõttu ei pea uuringu läbiviija ennast vastutavaks uuringus esitatud faktide võimalike ebatäpsuste eest. Ilmselged vead andmebaasides on siiski kõrvaldatud korrigeeritud. Tuleb täielikult nõustuda varasemas uurimuses ( Kalandusega seotud sadamate olukord ja investeeringuvajadus, United Partners AS, 2006) väljendatud üldise seisukohaga, et sadamate sotsiaalset ja majanduslikku rolli veekogude äärse maaelu arengus on raske üle hinnata. Kuigi iseenesest ei oma kalasadamad suurt tähtsust tööhõive jaoks, on nad väga olulised töökohtade kindlustajad kalandussektorile tervikuna. Sadamad funktsioneerivad väga oluliste logistiliste sõlmpunktidena, mis ühendavad ühed kalandus valdkonnad teistega ning mille puudulikkus või ebaefektiivne tegevus omaksid kalasadamate sektorist tunduvalt laiemale ulatuvaid negatiivseid tagajärgi. Need kalasadamad, mis suudavad pakkuda kvaliteetset teenust tarneahela mõlemale otsale kaluritele ja töötlejatele on 4

5 reeglina efektiivsemad, paremas majanduslikus olukorras ning kindlasti ka sotsiaalselt tähtsamad kui need sadamad, mis ei püüa oma põhitegevust integreerida teiste aladega. Arvestades sadamate suurt tähtsust kalandussektori tööhõivele, võiks kalasadamate stabiilne ja edukas areng olla üks oluline regionaalpoliitika eesmärk. 2. Metodoloogiline lähenemine ja ülevaade kogutud infost Töö peamiseks eesmärgiks on selgitada, millistesse traallaevade sadamatesse oleks otstarbekas investeerida Euroopa Kalandusfondi raha, tagamaks kalandussektori optimaalne areng, teisisõnu optimaalsete sadamate valik. Mõistlik on esmajärjekorras välja arendada sadamad, mis ei asu teineteise vahetus läheduses, vaid mille mõjuala hõlmaks võimalikult suurt mereala, arvestades ka ressursi (kala) jaotumist meres ja kaugust töötlemiskohtadest, mis traalpüügi puhul suuresti on seotud kala külmutamisvõimalustega, sest suurem osa lossitud kalast eksporditakse külmutatult. Siinjuures on kõigepealt oluline arvestada olemasolevat ressurssi (võimalikku lossimismahtu): selle dünaamikat, ajalist ja ruumilist paiknemine ja varu tulevikuprognoose. Tulemuste esimene osa ongi ülevaade kilu- ja räimevaru (traallaevastiku peamiste püügiobjektide) seisundist ja dünaamikast (osa 3). Kasutatud on Eesti Mereinstituudi uuringute tulemusi, samuti ICES (Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu) hinnanguid varule praegu ja lähitulevikus ning soovitusi kalavaru haldamiseks: need soovitused on aluseks Läänemere kalapüügikvootide määramisel. Kilu- ja räimevaru suurus ning selle põhjal määratavad püügikvoodid ja kvootidest sõltuvad maksimaalsed püügimahud praegu ja tulevikus on oluline lähteandmestik traalisadamatesse investeerimise kavandamisel. Kalavaru ajalist ja sesoonset paiknemist iseloomustavad hästi traallaevastiku paiknemine püügil ja püügimahud mere eri osadest. Töö vastavas osas (4) on kasutatud traalerite satelliitjälgimise süsteemi andmeid aastatest , et saada ülevaade peamiste püügipiirkondade paiknemisest kuude ja aastate lõikes. 5

6 Püügimahte erinevatest merepiirkondadest (kalanduse infosüsteemi andmed aastatest ) analüüsitakse töö järgmises osas (5), seostatuna a. lossimismahtudega erinevatesse sadamatesse ja sadamate kaugusega peamistest püügikohtadest. Ülevaade aastatel traallaevade lossimiseks kasutatud kalasadamatest, nende lossimiseks kasutamise intensiivsusest, sadamaomanike, püügifirmade ja kalatöötlejate hinnangutest, sadamasse viimasel ajal tehtud suurematest investeeringutest on osas 6. Traalide lossimiseks kasutatud sadamate nimekiri ning lossimismahud saadi kalanduse infosüsteemist; lossimist analüüsiti püügifirmade kaupa. Andmed sadamate kohta pärinevad Sadamaregistrist, Eesti Lootsiraamatust (2003) ja muudest avalikest allikatest, hinnangud käesoleva töö raames korraldatud küsitluse tulemustest. Järgmine osa (7.) võtab kokku küsitluse tulemused. Analüüsitakse sadamaomanike arvamusi selle kohta, mida tuleks arvestada sadamasse investeerimisel ning püügifirmade, traalpüügi saagi töötlejate arvamusi selle kohta, millistele tingimustele peaks traalisadam vastama. Edasi analüüsitakse, mis otsustab ühe või teise sadama valiku saagi lossimiskohana (osa 8); kaugus püügikohast pole siin ainuke tegur. Järgmine osa käsitleb probleeme, mis on seotud investeerimisotsuse tegemisega. Töö viimases osas (kokkuvõttes) analüüsitakse lossimiskohti (sadamaid) traalpüügipiirkondade kaupa ja püütakse hinnata ühte või teise sadamasse investeerimise otstarbekust. Küsitlused Huvigruppide (sadamate omanikud, traalpüügifirmad, kalatöötlejad ja kala kokkuostjad) ootuste selgitamiseks traalisadamate arendamise vallas ja hinnangute saamiseks praegu kasutuses olevatele traalide lossimiskohtadele, samuti sadamaomanike arvamuse teadasaamiseks asjaoludest, mida tuleks arvestada sadamasse investeerimisel, koostati ankeedid. Valimi koostamisel lähtusime maksimumtagasiside saamise põhimõttest ning sellest tulenevalt püüti kontakti saada kõigi traalide lossimiskohtadega, traalpüügifirmadega ja kala kokkuostjate töötlejatega. Ankeedid saadeti e-posti aadressile ja firmade omanikke (omaniku esindajaid) püüti kätte saada telefoni teel. Et muuta vastamine võimalikult 6

7 mugavaks, olid ankeedid kättesaadavad ja täidetavad ka internetis. Kui ühendust ei saadud, võeti ühendust sama profiiliga teiste firmade esindajatega, et saada kehtivaid kontaktandmeid. Peale esmakontakti saavutamist paljud firmad siiski ei täitnud ankeeti. Tagasiside saamise hõlbustamiseks helistati korduvalt küsimustike adressaatidele, tuletati meelde vastamise lubadust ja pakkusime neile mugavamaid variante ankeedile vastamiseks. Mõned ettevõtted on koheselt keeldunud vastamast, põhjusteks tõid enamasti ei oska küsimustele vastata, ei ole andmeid või ei ole aega ülemused on ära (komandeeringus), kui tagasi tulevad, siis ehk vastavad või põhjendusel, et side traalpüügisadamatega puudub või on marginaalne. Olulisena tuleb märkida, et paljud küsimustikele vastanud ei ole seda teinud terviklikult. Mitmed jätsid vastamata küsimusi, mis nõuaksid andmete otsimist (nt. investeeringuid puudutavad küsimused). Küsitluse alusel tehtud järeldusi mõjutab asjaolu, et vastasid aktiivsemad ettevõtjad ning passiivsemad seda ei teinud. Niisiis on mõningates valdkondades oht, et tulemused ei peegelda õiglaselt kogu grupi olukorda. Kuid nimetatud viga ei ole vabatahtliku küsitluse puhul võimalik vältida. Lisaks sadamaomanike, püüdjate ja töötlejate-kokkuostjate küsitlemisele intervjueeriti telefoni teel tootjaorganisatsioonide eksperte. Sadamaomanikud Valimi moodustasid kõigi nende sadamate omanikud, kuhu traallaevad lossisid aastatel (kokku 27 sadamat). Vastuseid saadi 18 sadama omanikult (omaniku esindajalt). Mittevastanud omanikega saadi samuti ühendust. Mõnel juhul loobuti vastamast, kuna sadamat praktiliselt ei kasutata traallaevade sadamana (Paljassaare, Rohuküla), kuna sadamas puuduvad tingimused traalide lossimiseks (nt Hara, Narva-Jõesuu), kuna omanik (omaniku esindaja) pole huvitatud sadama arendamisest kalasadamana (Paldiski Lõunasadam, Saaremaa) või siis ei laekunud täidetud ankeedid vaatamata lubadustele (Kihnu, Munalaiu). Seega, olulisematest lossimiskohtadest (lossimismahtude järgi) puuduvad täidetud ankeedid vaid kahe sadama (Paldiski Lõunasadam, Saaremaa) puhul. 7

8 Püügifirmad Firmad, kellele Põllumajandusministri otsustega on eraldatud traalpüügikvoot räime- ja kilupüügiks aastatel , kvoot ja lossimismaht firmade kaupa (kalanduse infosüsteemi andmetel) on allpool tabelis. Kontakteeruti praktiliselt kõigi tabelis toodud firmadega (viiega ei õnnestunud vahetult ühendust saada, neist vähemalt nelja puhul on tegemist tegevuse lõpetanud firmaga või FIEga). Tabelis toodud firmadest on intervjuude andmetel paljud praeguseks tegevuse lõpetanud või liitunud teiste firmadega (suurematest kvoodiomanikest nt Salar ja Ko, Maalspiik, Mohni, Lindamare, Strommen, Park Ins, Kaleste, Dagomar, Westmer, Sparexport jt), osa ei tegele väidetavalt traalpüügiga. Mõnel juhul keelduti vastamast. Kokku saadi enam või vähem põhjalikud vastused praegu tegutsevalt 25 traalpüügiga tegelevalt firmalt. Suurematest 2010.a. aktiivsetest tegijatest (kolme aasta kvoot kokku üle 1000 t) jäi vastus saamata vaid ühelt firmalt (DGM Shipping). Tulemuste analüüsil selgus, et kolm ankeeti oli täitnud sama füüsiline isik ja need olid täidetud ühtemoodi; need ankeedid on arvestatud ühe ankeedina. Lõplik valimi suurus on seega 23. Samuti saadi paar täidetud ankeeti firmadelt, kes tegelevad rannapüügiga ent mitte traalpüügiga; neid ankeete pole järgnevas kokkuvõttes arvesse võetud. Nagu ka sadamaomanike küsitluse puhul, olid vastused erineva mahuga ning mõnel juhul oli tunda, et vastamisel lähtuti oma firma huvidest (eriti kui lisaks püügile on firma seotud ka töötlemisega või omab kalasadamat). Küsitlusele vastanud firmadest pooled (11 21 vastanust) väitsid, tegelevad lisaks traalpüügile ka kala töötlemisega. Oma kalasadam oli 4 firmal 21-st. 8

9 Tabel 2.1. Traalpüügi kvoodid (kilu ja räim koos) ja lossimine firmade kaupa Firma Kvoot t Lossimine t Dagomar a/s 32828, ,73 Morobell 17232, ,67 Kaabeltau 17051, ,05 DGM SHIPPING 12745, ,43 Krapesk 11408, ,94 AS Hiiu Kalur 7399, ,027 Keskpunkt 6788, ,02 Kaleste o/ü 5826, Forttem Holding 5227, ,375 Caroline 5098, ,952 Monistico 4693, ,91 Saare Rand 4581, ,32 Kalavara 4340, ,94 Abimerk o/ü 4327, ,85 Westmer 4275, ,065 Sparexport oü 3511, ,03 SAARE KALAPÜÜGI OÜ* 3417,625 Lindamare o/ü 3245, ,955 Prangli Kalandusühistu 3031, ,29 Helimaar 2873, ,23 Esmari Laevad 2601, ,94 SAARE FISHEXPORT* 2369, ,656 Pringi Laevad oü 2190,55 0 Salar & Ko 1342, ,8 Prak-Ins u/ü 1200, ,42 Mootorlaev Ermistu 1173, ,395 Tapurla Kaluriühistu 985, ,92 Mootorlaev Mohni o/ü 907,5 563,5 Mootorlaev Kastna 824, ,1 Mootorlaev Tõhela a/s 778, ,4 KALANDUSÜHISTU RÄIM 574, ,131 Maalspiik o/ü 574,23 442,12 Eru Kalandus o/ü 483,05 0 GUARANA 398, ,065 NOVIRINA KALAPARADIIS 359, ,297 Bentros OÜ 305, ,35 Larsen FP 178, ,52 TRAALPAAT 159, ,695 9

10 Aldo Koppel Fie 142, ,27 Kuldaer o/ü 118, Baltic Workboats a/s 104, ,9 Eigo Jõhvik Fie 78, MLDP o/ü 47,85 0 Simm & Luus o/ü 31,04 0 Aimar Kütt Fie 22, Vesitüki o/ü 19, HANSAFISH 13, Kalju Vatt Fie 11, Targo Tiidusalu Fie 11, Räimepüüdja o/ü 11,72 0 Oktastre o/ü 7,44 0 Strommen 0 901,173 Ramsun 0 216,6 Nicone 0 20 Kihnu Silk 0 19,2 Abrimeks OÜ 0 0 Helenda o/ü 0 0 Saare Kalapüügi OÜ lossimise maht liidetud Saare Fishexport lossimismahule Töötlejad ja kokkuostjad Põllumajandusministeeriumist saadud võimalike traalpüügi saagi kokkuostjate ja töötlejate nimekirjas oli kokku 122 firmat. Nende läbihelistamisel selgus, et 34 firmat ei tegele kala kokkuostmise või töötlemisega, 32 firmat ei oma kokkupuuteid sadamatega (ostavad kala nt vahendajatelt), 9 firmat ei tegele merekaladega, 7 on tegevuse lõpetatud, 6 ei tegele traalpüügi saagiga ja kahel firmal on tunnustamine peatatud. 18 firmat ei soovinud vastata (kiire; kokkuostetavad kogused üliväikesed; põhjendusi ei toodud) või ei saadud nendega ühendust. Kokku saadi 14 täidetud ankeeti (tabel 2.2): Tabel 2.2. Ankeedi täitnud püügifirmad Firma Maakond Kalandusühistu Räim Harjumaa Kalavara OÜ Harjumaa Kihnu Kala AS Pärnumaa Kihnu Külmhoone AS Pärnumaa 10

11 Kirderand OÜ Krapesk AS Läätsa Kalatööstus AS Saare Fishexport OÜ Saaremaa Kala OÜ Skylimit Tiigi HRV OÜ Vika VKN OÜ Vitarsis OÜ VRHL OÜ Ida- Virumaa Harjumaa Saaremaa Saaremaa Saaremaa Saaremaa Saaremaa Saaremaa Ida- Virumaa Saaremaa Valim on küllalt väike põhjalikemate järelduste tegemiseks. Pooled vastanutest on Saaremaa firmad, teised maakonnad on ilmselt alaesindatud. Ankeetides oligi kõige rohkem hinnanguid Saaremaa kalasadamatele. Suur osa olulisi räime-kilu külmutajaid firmasid on samas ka olulised traalpüüdjad ja osa kala külmutamisega tegelevate firmade (nt Esmari Laevad OÜ, Morobell OÜ, DGM Shipping AS) arvamus sadamate kohta saadi püüdjate küsitlemisel. Tootjaorganisatsioonid Eestis on kolm traalpüügiga tegelevat tootjaorganisatsiooni (tunnustatud Põllumajandusministri käskkirjaga): 1. Eesti Kalapüügiühistu Liikmed: Kaabeltau OÜ, Keskpunkt OÜ, Monistico OÜ, Saare Kalapüügi OÜ, Salar & KO OÜ, Tapurla KÜ, Pärnu Rannakalurid TÜ, Hiiu Kalur AS. Tunnustatud liigid: räim, kilu, tursk. Tunnustus: Põllumajandusministri 15. detsembri 2005.a käskkiri nr Eesti Traalpüügi Ühistu Liikmed: DGM Shipping AS, Esmari Laevad OÜ, Krapesk AS, Prangli Kalandusühistu, OÜ 11

12 Kalavara; Tunnustatud liigid: kilu, räim. Tunnustus: Põllumajandusministri 27. detsembri 2005.a käskkiri nr Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu Liikmed: Westmer AS, Abimerk OÜ, Caroline AS, Morobell OÜ, Fortem Holding OÜ; Tunnustatud liigid: kilu, räim. Tunnustus: Põllumajandusministri 27. detsembri 2005.a käskkiri nr 305. Telefoni teel vesteldi kõigi kolme tootjaorganisatsiooni ekspertidega, et teha kindlaks tootjaorganisatsioonide eelistused sadamate arendamisse, külmhoonete väljaehitamisse. Samuti püüti selgitada, kas tootjaorganisatsioonil on eelistusi sadamate arendamisel sõltuvalt sadama omandivormist (riiklik ja kohaliku omavalitsuse sadam vs erasadam). 12

13 3. Räime- ja kiluvaru seisund, dünaamika ja prognoos Seisukohad põhinevad Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi poolt räime ja kilu töönduspüükidest kogutud materjalil ning Rahvusvahelise Mereuurimisnõukogu (ICES) Läänemere Kalandustöörühma ja 2009.a. materjalidel. Räime ja kilu kui rahvusvaheliselt reguleeritavate kalaliikide varu seisundi hindamine toimub Rahvusvahelise Mereuurimisnõukogu (ICES) Läänemere Kalandustöörühma poolt kooskõlastatud metoodika alusel. Proove kogutakse kõigist Eesti vetesse jäävatest püügipiirkondadest (ICES-i alampiirkonnad 28, 29 ja 32) kogu püügiperioodi vältel. Kogutud ja analüüsitud bioloogilise materjali põhjal, ning arvestades saagiandmeid, arvutatakse hiljem saak isendites kvartalite ja ICES alampiirkondade kaupa, mis ongi põhialuseks varu suuruse määramisel analüütiliste meetoditega. Viimastel 1990.aa. teisest poolest on selleks meetodiks olnud kombineeritud VPA/XSA, milles kasutatakse virtuaalpopulatsioonide meetodil (VPA) saadud varu hinnangu korrigeerimiseks rahvusvaheliste akustiliste uuringute (BIAS) tulemusi, Liivi lahe räime puhul ka seisevnoodasaakide koosseisu ning nootade arvu. Lisaks töönduslike saakide analüüsidele on toimunud ekspeditsioonid Liivi lahele (juulis), ja Läänemere kirdeossa ning Soome lahele (oktoobris) räime ja kilu varude suuruse ja paiknemise akustiliseks hindamiseks, mille käigus koguti samuti täiendavat bioloogilist materjali katsetraalimistest. Pelaagiliste kalavarude akustiline hinnang Hüdroakustiliste andmete kogumiseks kasutati SIMRAD i EK60 kajalood-integraatori süsteeme 70 ja 38kHz anduritega, mis kalibreeriti enne ekspeditsiooni algust. Hüdroakustilised lugemid integreeriti 1 meremiili kaupa. Liivi laht Eesti-Läti ühine ekspeditsioon laheräime varu hüdroakustiliseks hindamiseks Liivi lahes toimus ajavahemikus Kokku läbiti Liivi lahes 482 meremiili pikkune transekt. Kogutud andmete põhjal integreeriti kokku 3142 ruutmeremiili suurune ala. Liivi lahe räime arvukuse akustiline hinnang oli aastal 17% madalam kui aastal - seega võrreldavas suurusjärgus uurimisperioodi ( ) keskmise tasemega. Ka kogubiomassi hinnang oli aastal umbes viiendiku võrra madalam kui aastal, kudekarja biomassi akustiline hinnang oli 9% väiksem (joonis 3.1.). 13

14 Biomass Tot Bio SSB Tot Bio (WG BFAS, 2009) SSB (WG BFAS, 2009) Tonnes Joonis 3.1. Laheräime biomassi hüdroakustilised hinnangud Liivi lahes võrrelduna Baltic Fisheries Assessment töörühma analüütiliste hinnangutega (Tot Bio kogubiomass, SSB kudekarja biomass). Hüdroakustilise uuringu tulemuste põhjal võib aasta laheräime põlvkonda hinnata keskmiselt arvukaks. Ekspeditsioonil kogutud andmete põhjal intepoleeritud räime horisontaalne jaotus on esitatud joonisel 3.2., millel on näha, et tihedamad räimekoondised paiknesid lahe keskosas. H2 H3 H4 ESTONIA Saaremaa Kihnu Parnu Latitude, N Kolka Ruhnu Salacgriva Roja 43 LATVIA 57.0 Riga Longitude, E mln/nm^ the Latvian - Estonian border Joonis 3.2. Räime interpoleeritud horisontaalne jaotus Liivi lahes aastal. 14

15 Läänemere kirdeosa Soome, Eesti ja Poola ühine ekspeditsioon pelaagiliste kalade varu hüdroakustiliseks hindamiseks aastal Läänemere kirdeosas ja Soome lahes toimus ajavahemikul oktoober. Tööde läbiviimiseks kasutati Poola Merekalanduse Instituudi uurimislaeva Baltica. Ekspeditsiooni vältel läbiti kokku 640 meremiili pikkune transekt. Kogutud andmete põhjal integreeriti kokku ruutmeremiili suurune ala. Andmed koguti peamiselt valgel ajal. Kala liigilise, pikkuselise ja vanuselise koosseisu väljaselgitamiseks tehti kokku 18 traalimist. Joonistel on toodud aasta andmete põhjal intepoleeritud akustiliste näitude (kalade poolt tagasi peegeldatud pindala), kilu ja räime arvukuse ning biomassi horisontaalsed jaotused Läänemere kirdeosas. Tihedaimad kalakoondised esinesid Soome lahes ja selle suudmeosas [peamiselt Soome vetes]. Kui kilu suhtelise arvukuse ja biomassi näitajad olid kõrged kogu uurimisalal, siis räime vastavad näitajad olid märkimisväärsed ainult Soome lahes ja selle suudmeosas. Joonis 3.3. Akustiliste (S A ehk NASC) näitude (kalade poolt tagasi peegeldatud pindala) interpoleeritud horisontaalne jaotus Läänemere kirdeosas aastal. 15

16 Joonis 3.4. Kilu arvukuse interpoleeritud horisontaalne jaotus Läänemere kirdeosas aastal. Joonis 3.5. Räime arvukuse intepoleeritud horisontaalne jaotus Läänemere kirdeosas aastal. Joonis 3.6. Kilu biomassi interpoleeritud horisontaalne jaotus Läänemere kirdeosas aastal. 16

17 17 Joonis 3.7. Räime biomassi interpoleeritud horisontaalne jaotus Läänemere kirdeosas aastal aasta oktoobris oli Läänemere kirdeosas ja Soome lahes kilu-räime arvuline suhe 91% kilu ja 9% räime. Biomassi suhe oli vastavalt 82% kilu ja 18% räime aasta hüdroakustilise hinnanguga võrreldes on Läänemere kirdeosas kilu arvukuse hinnang vähenenud 17% ja räime arvukuse hinnang 38%. Kilu ja räime biomassi hinnangud on aastaga võrreldes jäänud samasse suurusjärku. Pelaagiliste kalade varu hüdroakustilise hindamise tulemuste põhjal on alust arvata, et kilu ja räime arvukus Eesti majandusvööndis on võrreldes aastaga vähenenud. Kiluvaru seisundit võib Eesti majandusvööndis siiski lugeda veel heaks. Tabel 3.1. Läänemere kirdeosa ja Soome lahe kilu ning räime akustilise hindamise tulemused ICES i ruutude kaupa. ICES i ICES i Pindala alampiirkond ruut (nm²) Keskmine kaal Hulk (mln) Hulk (%) Biomass (t) Biomass (%) (g) Räim Kilu Räim Kilu Räim Kilu Räim Kilu Räim Kilu 28 45H H H H H H H H H H H H H H H

18 32 49H Kokku / Keskm Hüdroakustilise hinnangu põhjal arvutatud kilu ja räime pikkuselise koosseisu alusel on ilmne, et aasta oktoobris oli Läänemere kirdeosas kilu ja räime vanuselises koosseisus samasuviste isendite arvukus kõrge vaid räimedel 29. alampiirkonna põhjaosas. Selle põhjal võib aasta kilupõlvkonda hinnata esialgsetel andmetel vähearvukaks ja räimepõlvkonda alla keskmise arvukaks. Räim Mõisted: B lim - kudekarja biomass, millest allapoole langemine tekitab varu hävimise ohu loodusliku taastootmise olulise vähenemise tõttu. B PA - kudekarja biomassi piir, millest allpool suureneb oluliselt tõenäosus vähearvukate põlvkondade tekkeks. F- kalastussuremus, s.t. püügist põhjustatud suremus. F lim - kalastussuremuse tase, mida tuleb igal juhul vältida (toob kaasa varu languse alla B PA ). F PA - maksimaalne kalastussuremus, mida võib veel rakendada ilma, et varu sattuks otsesesse hävinguohtu, kuid millist taset peaks vältima kohuseteadliku kalastuse printsiipide kohaselt. F trig trigger F, kalastussuremuse tase, mis hoiatab suremuse lähenemisest tasemele F PA ja mille saavutamisel tuleks rakendada esmaseid suremuse vähendamise meetmeid. F y - target F, kalastussuremuse tase, mis tagab pikaajaliselt varu püsimise > B PA Kesk-pikk prognoos- varuühiku struktuuri ja püügiperspektiivide hinnang kuni 10 järgnevaks aastaks. Lühiprognoos- varuühiku struktuuri ja püügiperspektiivide hinnang kuni 2 järgnevaks aastaks. SSB- kudekarja, s.t. varu suguküpse osa biomass. TAC- Total Allowable Catch, maksimaalne lubatav väljapüük. Räim moodustab Läänemeres mitmeid kohalikke populatsioone. Kudemisaja järgi jaguneb räim märtsist juunini kudevaks kevadräimeks ning augustis-septembris kudevaks sügisräimeks, viimase osatähtsus saagis on alates 1970.aa. olnud kõikjal alla 5%. Räime, nagu ka kilu varude hindamine toimub alates 2009.a. vastavalt Rahvusvahelise ereuurimisnõukogu (ICES) metoodikale, bioloogilise materjali kogumine aga vastavalt Euroopa Komisjoni regulatsioonidele (EC 199/2008) ja (EC 949/2008) ning otsusele (2008/949/EC). Erinevalt kilust (käsitletakse kogu Läänemere ulatuses ühe nn. ühikvaruna (populatsioonina)), hinnatakse räime puhul varude seisund ja antakse püügisoovitused nelja nn. ühikvaru kohta eraldi: a) Räim alampiirkondades 25-29,32; b) Liivi lahe räim; c) Botnia mere räim (alampiirkond 30) ja d) Botnia lahe räim (alampiirkond 31). Neist Liivi lahe ning Botnia mere, (võib-olla ka Botnia lahe) puhul on tegemist looduslike populatsioonidega, 18

19 alampiirkondade 25-29&32 räim koosneb mitme populatsiooni isenditest. Käesolev kokkuvõte käsitleb ülalmainituist esimest kahte, kuna Eesti majandusvööndi tsoonides 28-1 (Liivi laht), 28-2, 29-2, 29-4 ning 32-1 ja 32-2 püütav räim kuulub just nende koosseisu, ning neis aset leidvad protsessid suunavad ka Eesti vete räimevaru trende ja selle asutusperspektiive. Tsoonis 29-4 (Väinameri) räim paikselt ei ela, vaid käib seal kudemas (peamiselt Läänemere avaosa räim, vähemal määral ka Liivi lahe räim); ka ei toimu seal traalpüüki. Eraldi varude hinnangut ülalmainitud tsoonide kohta pole võimalik anda. ICES hinnang räimevarude seisundile Üldmärkusena ICES lähenemise osas varude hindamisele peab märkima, et alates 2008.a. on põhiliselt loobutud biomassil põhinevate varude reepertasemete (B PA, B lim jt.) kasutamisest varu seisundi hindamisel ja keskenduti vaid kalastussuremuse reepertasemetele (F PA, F lim, F MSY ). Mainitud uuenduse põhjenduseks on toodud asjaolu, et sageli pole võimalik püügiregulatsiooni teel saavutada soovitud biomassi muutusi, kuna viimased on enam sõltuvad keskkonnamuutustest, seega mittekontrollitavad. Lisaks on paljude uurijate arvates Läänemere (ja ka näiteks Põhjamere) ökosüsteemis aa. toimunud nn. režiimimuutus (st. ökosüsteemi uue tasakaalu saabumist varasemast erineval tasandil), mis muudab seniste biomassi reepertasemete kasutamise raskesti põhjendatavaiks (näiteks tursa Bpa, mis oli adekvaatne näiteks aa., ei oma tänapäeval, kui Läänemere soolsustingimused pole juba üle 20 aasta soosinud tursa taastootmist, reaalset tähendust. Räim alampiirkondades 25-29& 32 (ilma Liivi lahe räimeta) Varuühiku bioloogilised reeperpunktid: B lim ja B PA = pole defineeritud; F lim = pole defineeritud; F PA = 0.19 (= F med ) 2008.a. püüti Läänemere avaosast ning Soome lahest räime kokku t e t rohkem kui eelmisel aastal. Suurimateks räimepüüdjateks Läänemere avaosas on traditsiooniliselt Rootsi, Poola, Soome ja Eesti ja ka 2009.a. revideeris ICES oma varasemat hinnangut selle varuühiku osas oluliselt allapoole. Revisjoni tulemusena saadud varu trend ei erine küll varasemast, kuid on oluliselt madalamal tasemel. Näiteks kui aastal hinnati aasta alguse kudekarja biomassi tonnile, siis aasta hinnang aasta alguse SSB-le oli vaid t ehk 30% madalam. Uusima (2009) hinnangu kohaselt moodustas Läänemere avaosa räimevaru kudekarja biomass (SSB) 2009.a. algul t, mis on 42% madalam aastate keskmisest ( t). Kuna pärast aastat pole arvukaid räimepõlvkondi tekkinud (isegi 2002.a. esialgselt väga arvukakas hinnatud põlvkond oli tegelikult vaid ainult veidi pikaajalisest keskmisest suurem), on varu viimastel aastatel suurenenud peamiselt tänu kalastussuremuse vähendamisele ajalooliselt madalaimale tasemele 2000.aa. esimesel poolel. 19

20 Varu edasine perspektiiv sõltub aa. põlvkondade arvukusest, millest 2007.a. põlvkond on madalam pikaajalisest keskmisest ning umbes aa. keskmise tasemel. Järsk muutus varu taseme hinnangus peegeldub ka ICES üldhinnangus- ICES loeb nüüd, tuginedes varasemast kõrgemale kalastussuremuse hinnangule (F =0.24), mis on 26% kõrgem tasemest F PA =0.19, Läänemere avaosa räimevaru ekspluateerimise intensiivsust jätkusuutlikule tasemele mittevastavaks. Läänemere avaosa räimevaru hinnangu reeperpunktina kasutatakse kalastussuremust F PA, millena käsitletakse aastal määratud taset F med (kalastussuremuse tase, mis tagab kudekarja ja täiendi suhte pikaajalise tasakaalu). Vastavalt sellele ei tohiks selle ühikvaru kalastussuremus ületada taset F PA = 0.19, millele aastal vastab saak kuni t. Kudekarja biomassi hinnangud ja aastaks on TAC 2010 < t puhul vastavalt ja t. Seega tekib 2010.a. juba Eesti Mereinstituudi 2008.a. aruandes ennustatud situatsioon, kus seoses varu taseme hinnangu muutumisega on maksimaalne lubatav väljapüük (TAC) lähenemas tasemele, kus TAC hakkab püüki piirama (2008. aasta saak) oli t. Täpsustuseks peab siinkohal mainima, et tegemist on ICES soovitusega. TAC määramisel arvestatakse tõenäoliselt Euroopa Komisjoni reegleid, mis ei luba antud kategooria varu osas aastast TAC muutust üle 15%. Seetõttu esitaski Euroopa Komisjon EC TAC suuruseks 2010.a. maksimaalselt t. Liivi lahe räim (tsoon 28.1) Varuühiku bioloogilised reeperpunktid: B lim = pole defineeritud (kuni aastani 2007 loeti selleks taset t); B PA = pole defineeritud (kuni aastani 2007 loeti selleks taset MBAL= t); F lim = pole defineeritud; F PA = 0.4. Suure arvukusega põlvkondade lülitumine varusse suurendas Liivi lahe räime kudekarja biomassi 1990.aa. oluliselt a. algul oli SSB hinnanguliselt t ehk 3% suurem viimase kümnendi ( ) keskmisest. Kuni 2006.a. hinnati Liivi lahe räime seisundit nii biomassi kui ka kalastussuremuse reepertasemete suhtes a. otsustas ICES esimesest (F PA = t) loobuda, kuna 1980.aa. teisel poolel Läänemere ökosüsteemis toimunud muutused on ilmselt pikaajalise mõjuga ning vastavalt sellele tuleks arvutada uued biomassi reepertasemed, mis arvestaksid vaid perioodi pärast mainitud muutust. Seega hindab ICES Liivi lahe räime seisundit hetkel vaid kalastussuremuse taseme F PA = 0.4 suhtes. Kõrge kalastussuremus on olnud Liivi lahe räime puhul probleemiks 1997.aa. alates aa. oli alastussuremus 2009.a. hinnangu kohaselt siiski madalam kui F PA. Tuginedes sellele, loeb ICES Liivi lahe räime varu ekspluateerimist käesoleval ajal jätkusuutlikuks. Varu edasine dünaamika tugineb aa. põlvkondadele, millest 2006.a. põlvkond on vähearvukas a.a põlvkonna arvukus on tõenäoliselt suurem pikaajalisest keskmisest. ICES soovituse kohaselt ei tohiks Liivi lahe räime kalastussuremus 2010.a. ületada taset F pa = 0.4, millele vastab saak mitte rohkem kui t. (2008.a. saak oli t, 2007.a. saak t ja 2006.a. saak t). 20

21 Eeldades status quo kalastussuremust (F =0.47), langeb Liivi lahe räime kudekarja biomass SSB tonnini a., mis ületab siiski ajalooliselt minimaalseks jätkusuutlikuks biomassi tasemeks peetud B pa = t. Erinevalt avamereräimest on Liivi lahe räime põlvkondade arvukus tugevalt sõltuv keskkonnateguritest, eriti aga talve karmusest ja 2000.aa. esimese poole suhteliselt pehmed talved on soodustanud Liivi lahes tugevate räimepõlvkondade teket. Seega võib talvede karmistumine viia ka vastupidise efektini, mida võis täheldada näiteks aa., mil Liivi lahe räime SSB ja ka saagid olid ca 2 korda madalamad praegustest. (Täiendava negatiivse tegurina toimis siis muidugi ka tursa suur arvukus). Räimevarude ja saakide struktuur ning dünaamika Eesti majandusvööndis Räim alampiirkondades 25-29, 32 (ilma Liivi laheta) 2008.a. püüti alampiirkondadest ja 32 kokku t räime. Seega on saagid kasvanud 2005.a.a madalseisust ( t) enam t. Suurim räimepüüdja oli 2008.a. traditsiooniliselt Rootsi ( t, suurenemine aastaga võrreldes t). Eesti saak moodustas t ja Soomel t e t enam kui Poola, kes on samuti olnud traditsiooniliselt oluline räimepüüdja, kogusaak aga kahanes aga tonnilt tonnile 2008.a. Seega ilmneb räimesaakide suurenemine mere põhjaosas. Kui aga vaadelda püütud koguseid isendites, selgub, et enim räime püüti samuti 28, 29. ja 32. alampiirkonnas, mis on seletatav keskmise kehamassi erinevustega alapiirkondade vahel (viimatimainitud alampiirkondades on räime keskmine kehamass võrrelduna samavanade kalade omaga Läänemere lõuna- ja lääneosas oluliselt madalam). Räimesaakide keskmine vanuseline koosseis on olnud läbi aegade võrdlemisi sarnanesaakides domineerivad 1-3-aastased, moodustades arvuliselt ligi 60%, mis on seletatav peamiselt noorematest räimedest koosnevate pelaagiliste koondiste traalpüügi domineerimisega räimepüügil. Olulise osa saagist, ca 16%, moodustas 2008.a a. arvukas põlvkond. Erinevalt kilust torkab silma vanuselise koosseisu oluliselt suurem stabiilsus, mis on tingitud räime põlvkondade arvukuse väiksemast variatsioonist (joon. 3.8.). 100% 80% 60% 40% 20% % Joonis 3.8. Räim alampiirkondades ja 32: saakide vanuseline struktuur (ICES, 2009) 21

22 Kõnealuse varukompleksi kudekarja biomassi (SSB) üldine trend on alates 1970.aa. olnud langev: 1,8 milj tonnilt 1974.a. 0,35 milj. tonnini 2001.a a. hinnati SSB tasemeks vaid 40% paljuaastasest keskmisest ( t) a. alates on aga kudekarja biomass suurenenud, jõudes 2007.a tonnini, e. umbes samale tasemele, kui see oli a a. lõpuks säilitas SSB sama taseme. Kudekarja biomassi langusel on ilmselt mitmeid põhjusi, millest olulisemaks võib lugeda vähearvukate põlvkondade teket avamereräime populatsioonides ebasoodsate hüdroloogiliste tingimuste tõttu aastail (madal soolsus ja sellest tingitud muutused toidubaasis). Nii täienes varu 1988.a. alates vaid põlvkondadega, mille arvukus oli enamasti väiksem pikaajalisest keskmisest. Vaid 1989, 1994.a. ja 2002.a. põlvkonnad küündisid paljuaastase keskmise tasemele või üle selle (2002. a. põlvkond). Oma osa mängis ka juba mainitud hüdroloogiliste tingimuste, aga ka räimega osaliselt sama toiduressurssi kasutava kilu suure arvukuse tagajärjel toimunud räime keskmise kehamassi olulist langust. Räime keskmine kehamass on viimase aasta jooksul kogu Läänemeres teinud läbi olulise languse, moodustades käesoleval ajal arvukamalt esindatud vanuserühmades vaid 40-50% aa. tasemest. Alles a. leidis aset keskmiste kehamasside stabiliseerumine madalal tasemel (joon. 3.10). Räim alampiirkondades 25-29& SSB, saak, t F(3-6) SSB Saak F Joonis 3.9. Räim alampiirkondades 25-29,32: kudekarja biomassi, saagi ja kalastussuremuse dünaamika ning SSB ja saakide lühiprognoos (ICES, 2009) W, g Joonis Räim alampiirkondades 25-29,32: keskmise kehamassi dünaamika vanuserühmades 2-5 aastatel (ICES, 2009). 22

23 Kuna kõnealune varukompleks koosneb paljudest üksikutest populatsioonidest, millest igat iseloomustab spetsiifiline dünaamika, bioloogilised parameetrid (näit. kasvukiirus) ning ekspluateerimise eripära, muudab see varu üldise hindamise keerukaks ja ilmselt ka ebatäpseks. Keskmine kalastussuremus kudekarja põhiosas (vanuserühmades 3-6), mis oli aastail suhteliselt madal (0,17-0,2), hakkas kiiresti tõusma 1990.aastate keskel, saavutades 2000.aastaks väga kõrge taseme (0,46, mis ületab oluliselt maksimaalselt lubatavat taset F PA =0,19) a. kalastussuremus veidi alanes, kuid jäi siiski kõrgemaks varu jätkusuutlikku kasutamist tagavast maksimaalselt lubatavast tasemest F PA. Kõrge kalastussuremuse tõttu on ICES muutnud oma hinnangut alampiirkondade ja 32 räime osas ning loeb nüüd tema kasutamist praegusel tasemel jätkusuutlikkusele mitte vastavaks. Taastamaks varu jätkusuutlikku kasutust soovitab ICES seetõttu 2010.aastal (ning ka edaspidi) hoida kalastussuremust alla F PA, millele 2010.a. vastab saak alla t. Varu ekspluateerimisel 2007.a. kalastussuremuse tasemel (F= 0,16) a. oleks oodatava SSB suuruseks 2010 ja 2011.a. vastavalt t ja t. Läänemere keskosa räime varude mõningasele paranemisele viitavad ka Rahvusvaheliste Läänemere Kalavarude akustilise hindamise tulemused, mille järgi räime biomass alampiirkondades 25-29&32 on viimastel aastatel umbes 50% võrra suurenenud, jäädes samas ikkagi oluliselt madalamaks aastate tasemest. Kesk-pikk prognoos (võimalikud arengud 10-aastases perspektiivis), eeldades käesoleva kalastussuremuse jätkumist lähiaastatel, näitab 50% tõenäosusega stabiilset SSB suurenemist tonnini ning võimalikku saakide kasvu üle tonnini lähema 10 aasta perspektiivis Biomass, t Kilu Räim Saak, t Kilu Räim Joonis Kilu ja Läänemere avaosa räime üldbiomass ning saagid Läänemeres

24 Täiendavaks probleemiks Läänmere avaosa räimevaru haldamisel on olnud kilu suur arvukus ja biomass aa. Käesoleval ajal moodustab kilusaak üle poole Läänemere pelaagiliste kalade kogusaagist ( a. moodustas näiteks räimesaak alampiirkondades ja 32 vaid 30-35% kilusaagist). Kuna kilu ja räime noorjärgud moodustavad sageli segakoondisi, on tõenäoline olulise osa juveniilse räime registreerimata kaaspüük, eriti just 1990.aa. algul kiirelt arenenud nn. industriaalpüügil (peamiselt Rootsi ja Taani, hiljem ka Poola ja Soome), mille arvestus on olnud ebajärjekindel ja mis toob kaasa räime varjatud kalastussuremuse. Madal keskmise kehapikkus toob kaasa eriti traalpüügil püünise selektiivse toime suurenemise püütavale varule ja nn. varjatud kalastussuremuse suurenemise traalisilmadest läbiminevate ja hiljem hukkuvate kalade hulga suurenemise tõttu (Suuronen, 1995). Samuti võib madal keskmine kehapikkus kutsuda püüdjates esile kiusatust suurendada silmasuurust, filtreerimaks välja suuremaid isendeil. Viimane teguviis viiks samuti varjatud suremuse tõusule. Eesti majandusvööndi räimepopulatsioonid alampiirkondades 28, 29 (Läänemere kirdeosa avamereräim) ja 32 (Soome lahe räim) kuuluvad samasse varukompleksi. Ka meie vetes on selgelt täheldatavad varu üldised trendid. Varu langusperiood, mis algas Eesti vetes küll mõnevõrra hiljem, alles aastaist alates, peegeldus nii traalpüügi saagikuse languses kui ka varude analüütilistes hinnangutes (TÜMEI teadusaruanded KKM-le, ). Saakide vanuseline struktuur, kus oluliselt vähenes vanemate vanuserühmade (>=8-aastaste) osatähtsus, viitab samuti varude intensiivsele kasutamisele. Räimevaru madalseisu alampiirkondades Eesti tsoonis näitasid ka a. läbi viidud akustilised uuringud (MEI, ). Liivi lahe räim (laheräim) Erinevalt enamikust teistest Läänemere räimepopulatsioonidest on Liivi lahe räime arvukus ja biomass aastatel olnud kõrged (ca 2 korda kõrgemad 1970.aastate tasemest). Kudekarja biomassiga sarnast dünaamikat on näidanud ka Liivi lahe räime saagid, mis juba 1990.aa. teisest poolest on püsinud t piires ehk ca kaks korda kõrgemad, kui aastatel. Liivi lahe räime püüavad vaid Eesti ja Läti kalurid, kusjuures Eesti kalurite saagid olid aa. enam kui kaks korda suuremad 1991.aa. alguse tasemest. Viimastel aastatel on nii Eesti kui ka Läti räimesaagid Liivi lahest püsinud vastavalt TAC suurusele suhteliselt stabiilsetena, kusjuures Läti saagiosa on püsinud 60-70%. Liivi lahest püütakse lisaks laheräimele ka seal kudemas käivat avamereräime, kusjuures TAC määratakse neile ühine. Avamereräime osatähtsus on üldsaagis viimastel aastatel olnud alla 5%. 24

25 Saakides pikaajaline vanuseline struktuur sarnaneb üldiselt Läänemere keskosa räime saakide vanuselise struktuuriga. Erinevuseks on vaid Liivi lahe räime põlvkondade arvukuse suurem variatsioon. Liivi lahe räime varude hea seisu aa. on tinginud eelkõige tekkinud põlvkondade arvukus, mis erinevalt Läänemere avaosa räimest, on olnud aa. kõrge. Vaid 1996.a. ja 2003 ja 2006.a., külmemate talvede järel tekkinud räimepõlvkonnad olid Liivi lahes pikaajalisest keskmisest madalamad või keskmised. Liivi lahe räimepõlvkondade arvukus näib oluliselt sõltuvat talve karmusest, ning kevadisest zooplanktoni arvukusest, mis mõjutab nii räime noorjärkude ellujäämust kui ka kevadisi toitumistingimusi. Viimase aastakümne soojad talved on seega üldiselt soosinud Liivi lahe räime järelkasvu. Temperatuuri ja zooplanktoni arvukuse andmetel põhinev mudelarvutus andis 2008.a. põlvkonna esialgseks suuruseks 4532 miljonit isendit (1-aastastena), mis on üle pikaajalise keskmise arvukuse. Lisaks looduslikele tingimustele on Liivi lahe räime olukorda parandanud mitmete kaitsemeetmete regulaarne rakendamine, samuti tegeliku väljapüügi suhteliselt hea vastavus soovitatule (v.a. 1997, 2001 ja 2002). Kalastussuremus alanes pärast erakordselt kõrget taset ( ) 1980.aa. algul 1990.aa. alguseks tasemele 0,25-0,3. Alates 1996 on kalastussuremus olnud taas kõrge: , ületades seega varu jätkusuutlikku taastootmist tagava maksimaalse taseme F PA (0.4). Vaid 2008.a. õnnestus kalastussuremus viia taas jätkusuutlikule tasemele, kuigi ka see tase oli lubatava maksimumpiiri lähedal (0.38). Lühiprognoosi järgi, eeldades status quo kalastussuremuse püsimist (F =0.4) ning paljuaastase keskmise tasemel põlvkonna tekkimist a, võib oodata Liivi lahe räime kudekarja biomassi suurenemist tonnini a., mis võimaldaks saaki vastavalt t. Kudekarja biomassi hinnang aastaks on sellisel juhul t. Nagu juba mainitud, on Liivi lahe räime põlvkondade arvukuse kujunemisel on määrav osa keskkonnatingimustel, mistõttu ei pidanud ICES ka 2009.a. võimalikuks Liivi lahe räime kesk-pika prognoosi esitamist. Viidatud allikad ICES, Report of the Baltic Fisheries Assessment Working Group. ICES CM 2008/ACOM: p. ICES, Report of the Baltic Fisheries Assessment Working Group. ICES CM 2009/ACOM: p. ICES, 2009a. Report of the Baltic International Fish Survey Working Group. ICES CM 2009/LRC:05 Ref. TSIGUR, ACOM. 69 p. Suuronen, P Conservation of young fish by management of trawl selectivity. PhD Thesis, University of Helsinki. 116 p. 25

26 Kilu Kilupüügi tingimused ja saagid aastal püüti Eesti kalurite poolt kilu t, mis on umbes 2% vähem võrreldes aastaga. Suurem osa kilust (64%) püüti Soome lahest, kus kilusaagid võrreldes aastaga suurenesid 12%. Alampiirkonnast 29 ja 28 püütud kilusaakide osakaal Eesti kalurite poolt püütud kilu kogusaagist moodustas vastavalt 29% ja 5%. Alampiirkonna 28 kilusaagid olid võrreldes aastaga pea 2 korda väiksemad. Kilupüük toimub Eesti majandusvööndis valdavalt kilu-räime segakoondistest. Kui võrrelda kilu arvulist osakaalu Eesti kalurite pelaagiliste traalpüükide saakides viimasel 13 aastal, siis varieerus see pea kõikides püügipiirkondades kuni aastani 60-80% tasemel. Alates aastast on kilu arvuline osakaal Eesti kalurite pelaagiliste traalpüükide saakides püsinud peamiselt üle 90% tasemel, kuigi viimasel neljal aastal võib täheldada selle mõningast vähenemist. Kiluvaru bioloogiline iseloomustus Eesti majandusvööndist ja kogu Läänemerest püütud kilu vanuselises koosseisus domineerisid aastal valdavalt 2 aasta vanused kilud (2006. aasta arvukas põlvkond) aastal domineerisid Eesti majandusvööndist püütud kilusaakides peamiselt 1-aastased kilud. Kohati esines arvukalt ka 2, 3 ja 6 aasta vanuseid kilusid. Ajavahemikus vähenes kogu Läänemeres kilu keskmine kaal vanuserühmades umbes 40% võrra ja aasta arvukad kilupõlvkonnad paistavad silma eriti aeglase kasvutempoga ja aastal oli nooremate ja aastal vanemate kilu vanuserühmade keskmine kaal Läänemeres viimaste aastakümnete madalaim. Alates aastast on järgnevate kilupõlvkondade kasv olnud parem (ICES, 2009). Samasuguseid trende on võimalik jälgida ka Eesti majandusvööndist püütud kilu keskmise kaalu muutustes (joon. 3.12) Keskmine kaal (g) Vanus Aasta Joonis Kilu vanuserühmade keskmine kaal Eesti majandusvööndi avamere osas aastatel

27 Kiluvaru täiendus ICES Baltic Fisheries Assessment i töörühm (ICES, 2009) hindas aasta kilupõlvkonna arvukuseks 1 aasta vanuses 54,9 miljardit isendit, mis on 29% madalam uurimisperioodi (35 aasta) keskmisest (78,2 miljardit) aasta kilupõlvkonna arvukuseks 1 aasta vanuses on töörühm prognoosinud 141,1 miljardit isendit, mis on umbes 84% kõrgem uurimisperioodi keskmisest (ICES, 2009) aastal teostatud Läänemere kirdeosa ja Soome lahe pelaagiliste kalavarude hüdroakustilise hindamise tulemused näitasid, et aasta kilupõlvkond oli vähearvukas aasta neljanda kvartali kilusaakide vanuselises koosseisus oli samasuviste kilude osakaal väike. Ka see viitab selle kilupõlvkonna keskmisest madalamale arvukusele. Kiluvaru prognoos ja perspektiivid ICES Baltic Fisheries Assessment i töörühma arvutatud Läänemere kiluvaru lühiajaline prognoos ennustab kilu kudekarja biomassi langust aastaks tonni tasemele, kui kilusaagid ja aastal oleks vastavalt t ja t (status quo tasemel). Saakide status quo tasemel püsimise korral ületab kilu tööndusliku suremus jätkuvalt F PA taseme. On ette näha, et aastal 2010 põhinevad kilusaagid ja kudekarja biomass peamiselt aasta arvukal põlvkonnal aastal põhineb kilu kudekarja biomass peamiselt 3- ja 2-aastastel isenditel. 27 Joonis 3.6. Läänemere kilu varu seisundi hinnang (kalastussuremus F ja kudekarja biomass SSB) võrreldes varu reeperpunktiga [Fpa=0.4] (ICES 2009). Viidatud kirjandus ICES Report of the Baltic International Fish Survey Working Group. ICES CM 2003/G:05. Manual for the Baltic International Acoustic Survey (BIAS) version 0.80, 34 p. ICES Report of the Baltic Fisheries Assessment Working Group (WGBFAS), April 2009, ICES Headquarters, Copenhagen. ICES CM.

28 4. Traalpüügi intensiivsuse ajaline ja ruumiline jaotumine Üldine ülevaade traalpüügi intensiivsuse jaotusest Eesti majandusvööndis kuude kaupa aastatel on esitatud joonisel 4.2. Joonis põhineb traallaevade satelliitjälgimise süsteemi andmebaasil, millest on välja sorditud andmed, mil laevade liikumiskiirus vastas traalimistel kasutatavatele kiirustele (kuni 3 sõlme). Sama andmebaas võimaldab saada ülevaate ka sadamate külastamisest, ka laevade kaupa, samuti analüüsida püügi ajalist ja ruumilist jaotumist kogu Läänemeres. Kuna Eesti sadamates lossitakse traallaevade poolt pea üksnes Eesti majandusvööndist püütud räime ja kilu (vt allpool), siis on joonistel esitatud andmed vaid Eesti majandusvööndi kohta. Jooniste analüüs võimaldab teha järgmised järelduse, mis on oluline sadamate arenguperspektiivide analüüsi seisukohast: traalpüügi intensiivsuse jaotumine eri aastatel on kuude kaupa ja ka sesoonselt ühetaoline. Traalpüük on selgelt sesoonse iseloomuga. See on seletatav kilu- ja räimekoondiste regulaarse paiknemisega aasta vältel seoses nende elutsükliga. Traalpüügi sesoonsust iseloomustavad ka saagid kuude lõikes (joon. 4.1). Joonis 4.1. Traalpüügi saagid kuude lõikes 2008.a. (allikas: PM) 28

29 Erandiks on püük Liivi lahes 2009.a., mis on tingitud räimekvoodi ammendumisest kevadel, seoses tulemusliku mõrrapüügiga. Suvel ja sügisel-talvel polnud traaleritel seal võimalik püüda, kuna Liivi lahe räimekvoot oli ammendunud. Traalpüük on intensiivne aasta algul, väheneb aprillis ja eriti mais, mil algab kudemisaeg ja traaliga püütavad kalakogumid lagunevad. Ka kehtivad sel perioodil piirangud traalpüügile. Juunis-juulis traalpüüki praktiliselt ei toimu, püük hakkab taastuma augustis. Püügiintensiivsus suureneb ja saavutab aasta algusele iseloomuliku taseme novembrisdetsembris. Kõige intensiivsemalt traalidega püütav ala on Soome lahe avaosa (umbes Loksa tasemest läände) ja sellest läände (Hiiumaast põhja) jääv avamere osa, kus aastane püügiintensiivsus näitab ülaltoodud mustrit. Nagu hiljem selgub, on ka väljapüügid selles piirkonnas kõige suuremad. Olulised traalpüügialad paiknevad ka Liivi lahes, Saaremaast kirdes, Sõrvest läänes ja Soome lahe idaosas (kõige intensiivsemalt märtsis). Kevadist ja talvist püüki mõjutab talve karmus (jääkate) ennekõike Liivi lahes ja Soome lahe idaosas. Traalpüügi sesoonsus on seotud sadamate majandustegevusega: laevade lossimisest saab tulu mitte aastaringselt. Püügi ruumiline muster, ressursi ebaühtlane jaotumine Eesti majandusvööndis, võimaldab erinevat traalpüügist saadavat tulu Eesti erinevate piirkondade sadamatele, kuna sadamat külastavate laevade (lossimiste) arv ja lossimismahud on piirkonniti erinevad. Joonis 4.2. Traalpüügi intensiivsus kuude kaupa aastatel (joonis 12 järgneval lehel). 29

30 30

31 31

32 32

33 33

34 34

35 35

36 36

37 37

38 38

39 39

40 40

41 41

42 5. Traalpüügi saagid ja lossimine 5.1. Kogusaak 92% Eesti traallaevade lossimise mahust (viimasel kolmel aastal keskmiselt t aastas) langeb Eesti sadamatele. Lõviosa saagist moodustavad kilu ja räim, mõningase meritindi ja mõne teise liigi kaaspüügiga. Üle 90% pelaagiliste kalade saagist lossitakse Eestis, vähesel määral (ja avameres - valdavalt Eesti majandusvööndist väljastpoolt püütud) pelaagilistest kaladest lossitakse teiste maade sadamates või ümberlaaditakse välismaa (Rootsi) laevale (tabel 5.1). Eesti majandusvööndis püütud räimest väike osa lossitakse ka Lätis. Tabel 5.1. Eesti traallaevade lossimine/ümberlaadimine Läänemeres (t) Lossimine/ ümberlaadimine Riik , t % Eesti Taani Läti Poola 18 0 Rootsi (ümberlaadimine laevale) Rootsi Kokku Põhjakalade väljapüük traalidega on väike; peamiselt püütakse turska väljaspool Eesti majandusvööndit ja vähesel määral lesta Eesti majandusvööndist. Tursk lossitakse pea kogu mahus välissadamates (tabel 5.2). Keskkonnaministri 7. jaanuari a määrusega nr 3 Läänemerest püütud tursa lossimiseks määratud sadamad Eesti Vabariigi territooriumil on kehtestatud, et laevalt, mille pardal on Läänemerest püütud turska eluskaalus üle 750 kg, võib Eesti Vabariigi territooriumil turska lossida üksnes Pärnu, Lehtma, Meeruse, Miiduranna, Suursadama, Kalana, Mõntu, Nasva, Roomassaare, Veere ja Paldiski Põhjasadamas. Kokku on kolmel aastal ( ) Eesti sadamates lossitud vaid 5,8 t turska (tabel 5.2). 42

43 Tabel 5.2. Eesti laevade poolt püütud tursa lossimine (t) riikide kaupa Riik Kokku % Eesti 4,8 0,0 1,0 5,8 0,2 Läti 24,0 24,0 1,0 Poola 17,6 0,9 18,4 0,8 Rootsi 391,1 216,5 149,5 757,1 32,0 Taani 418,7 595,7 544,8 1559,3 65,9 Kokku 838,6 829,8 696,2 2364,5 100,0 Ülaltoodud andmed lubavad edasises analüüsis keskenduda pelaagiliste kalade traalpüügile Eesti majandusvööndis ja lossimisele Eesti sadamates. Traalpüügi saak on viimastel aastatel olnud üsna stabiilne (joonis 5.1). Siiski ei saa jätta arvestamata, et kilu ja räim on üsna lühiealised liigid, nende põlvkondade tugevus varieerub aastati suurtes piirides ja nende varu suurus, seeläbi ka kvoodid ja püügimahud võivad suhteliselt kiiresti muutuda. Pole erilist lootust, et need muutused on varu ja saakide suurenemise suunas. Pigem vastupidi: kiluvaru on kahanemas (osalt seoses tursa arvukuse aeglase suurenemisega, teisalt liiga intensiivse püügi ja ebaregulaarse täiendi tõttu), vähenemismärke näitab ka Liivi lahe räimevaru. Pessimistliku prognoosi kohaselt on võimalik olukord, mis valitses aastate algul, mis tähendaks praegusest kaks korda madalamaid kogusaake. Pole keeruline arvata, milliseid negatiivseid tagajärgi tooks see püügifirmadele, kalasadamatele (lossimismahud, sadama külastamised traalide poolt vähenevad oluliselt) ja ka kalatöötlejatele. Sellise pessimistliku prognoosi täitumisel (eriti kiluvaru kollapseerumisel) kannataks suhteliselt enam sadamad Soome lahe avaosas ja saarte põhjarannikul, sest just seal oleks püügimahtude vähenemine suhteliselt suurem kui Liivi lahes ja Soome lahe idaosas. Traalpüügisadamate arendamisel tuleb arvestada ka taolise võimalusega. Võrreldes varasemaga on olukord seda keerulisem, et praegune püügivõimsus võimaldab Eesti kvoodid praktiliselt täies mahus välja püüda (tabel 5.3.). 43

44 Joonis.5.1. Eesti traallaevade poolt püütud räime ja kilu kogused (t) aastatel Tabel 5.3. Räime- ja kilukvoodid ning kvootide kasutamise protsent Aasta RÄIM kokku Kvoot Püük Kasutusprotsent RÄIM traalpüük Kvoot Püük Kasutusprotsent RÄIM rannapüük Kvoot Püük Kasutusprotsent KILU Kvoot Püük Kasutusprotsent Traalpüük ja lossimine erinevatest püügiruutudest ja piirkondadest Eesti traallaevastiku kogusaagist Eesti majandusvööndis püüti aastatel enam kui pool (53,0%) kolmest statistika tarbeks eristatavast püügiruudust, ruutudest 47H3, 48H4 ja 47H2 Soome lahe suudmealalt ja merealalt Hiiumaast põhjapoole (tabel 5.4 ja joonis 5.2). 44

45 Tabelis 5.4 on värviga eristatud 17 püügiruutu, kus kolme aasta väljapüük ületas 1000 t; nendest ruutudest püüti kokku 97,9% kilust ja räimest. Joonis 5.2. Läänemere alampiirkonnad ja püügiruudud Tabel 5.4. Pelaagiliste kalade väljapüük kokku püügiruutude kaupa (t) Statistiline ruut Püük kokku, t % kogusaagist 47H ,8 23,5 48H ,9 17,6 47H ,9 12,0 46H ,2 8,5 48H ,9 6,9 44H ,0 6,8 45H1 8543,0 4,4 47H1 7064,2 3,7 47H4 6489,2 3,4 45

46 45H3 4747,6 2,5 48H6 4375,9 2,3 48H3 3954,4 2,0 48H7 2615,4 1,4 46H2 2168,5 1,1 45H0 1721,0 0,9 44H1 1112,5 0,6 46H0 1012,1 0,5 44H2 846,9 0,4 45H2 836,5 0,4 48H2 541,0 0,3 44H4 488,2 0,3 43G9 446,0 0,2 47H0 260,8 0,1 48H1 203,4 0,1 47H7 200,5 0,1 46G9 107,0 0,1 48H8 13,3 0,0 49H5 11,7 0,0 43H0 10,9 0,0 49H4 10,0 0,0 45H4 1,0 0,0 Kokku ,6 100,0 Ligikaudu 80% Eesti traalpüügi saagist saadi aastatel Soome lahe lääneosast (ICES SD 32-1) ja sellega piirnevast avamereosast (SD 29) (tabel). Liivi lahe osakaal oli kokku 10%, Soome lahe idaosal (SD 32-2) ja saartest läänes (SD 28 ilma Liivi laheta) vastavalt 3,7% ja 6,1% (tabel 5.5). Tabel 5.5. Traalpüügi saak erinevatest Eesti majandusvööndi osadest Kogupüük aastatel Ala , t % SD 28 avameri ,1 SD ,4 SD ,4 46

47 SD ,7 SD 28 Liivi laht ,4 Kokku ,0 Kui uurida traalpüügi ajalis-ruumilist jaotumist (joonis 4.2) ja saake statistilistest püügiruutudest, selgub, et Soome lahe suudme ette jääv püügiruut 47H2 (SD 29) moodustab koos Soome lahe avaosaga (SD 32-1) ühe püügipiirkonna. Teiseks püügipiirkonnaks on liidetavad ülejäänud SD 29 püügiruudud ja SD 28 (avameri), kolmandaks Liivi laht ja neljandaks Soome lahe idaosa (SD 32-2). Kogupüük aastatel (t) neist neljast traalpüügi piirkonnast Eesti majandusvööndis on järgnevas tabelis 5.6. Tabel 5.6. Traalpüügi saak käesoleva töö tarbeks eristatud traalpüügipiirkondadest Kogupüük aastatel Ala 2009, t % Soome lahe lääneosa SD 32-1 koos 47H ,4 Avameri: SD 28 (avameri) ja 29 (ilma 47H2) ,5 Liivi laht ,4 Soome lahe idaosa ,7 Kokku ,0 Edasi analüüsitakse lossimist nendest neljast Eesti majandusvööndi traalpüügi piirkonnast. Soome lahe lääneosa SD 32-1 koos statistilise ruuduga 47H2 Ulatuslik mereala; olulisim Eesti traalpüügipiirkond, kus saagis praegu prevaleerib kilu. Sellelt alalt püütava kilu ja räime peamised lossimiskohad on Miiduranna, Dirhami (kokku pool lossimismahust), Haapsalu, Paldiski, Lehtma ja Meeruse sadamad (tabel 5.7). Piirkonna väljapüügi raskuskese on ruudus 47H3, umbes 59.23N 23.25E. Lähim sadam sellele punktile on Dirhami (ca 22 km), edasi Paldiski (38 km), Lehtma (60 km), Haapsalu 47

48 (60-80 km, esimene variant võimalik väiksematele laevadele), Meeruse, Rohuküla ja Miiduranna (75-80 km). Traalpüügi kese (väljapüügi maksimum) on kõige lähemal Dirhami sadamale, ent konkreetsel püügikorral võib lähimaks osutuda ka mõni teine ülalnimetatud sadam, eriti Lehtma, Paldiski ja Miiduranna sadamad. Tabel 5.7. Soome lahe lääneosast (koos ruuduga 47H2) püütud kala lossimine Sadam Lossimine , t % piirkonna saagist Miiduranna 38142,7 29,6 Dirhami 25824,8 20,1 Haapsalu 19140,2 14,9 Paldiski 15670,6 12,2 Lehtma 13783,6 10,7 Meeruse 10461,5 8,1 Leppneeme 1305,9 1,0 Veere 1167,0 0,9 Vergi 835,3 0,6 Saaremaa 830,5 0,6 Ristna 282,3 0,2 Paljassaare 253,0 0,2 Kunda 243,1 0,2 Tallinn 226,6 0,2 Bekkeri 226,4 0,2 Tapurla 119,2 0,1 Virtsu 76,5 0,1 Rohuküla 37,5 0,0 Kihnu 26,6 0,0 Hara 24,4 0,0 Toila 0,6 0,0 Kokku ,4 100,0 48

49 Avameri: SD 28 (avameri) ja SD29 (ilma statistilise ruuduta 47H2) Lõviosa (71,6%) selle piirkonna kalast lossiti Veere sadamas, olulised lossimiskohad olid ka Mõntu (9,7%), Saaremaa süvasadam (9,1%) ja Lehtma (6,3%) (tabel 5.8). Selle ala traalpüügi statistiline kese on Kihelkonnast läänes püügiruudud 45H4. Lähim sadam sealt on Veere (50-55 km), edasi Saaremaa süvasadam (65 km), Mõntu (ca 75 km) ja Lehtma (120 km). Tegelikkuses lossitakse ala lõunaosas (Sõrvest läänes) püütud kala peamiselt Mõntus, mis on sealne lähim lossimiskoht, ja ülejäänud saagi väljapüügi kese nihkub Veerele, Saaremaa süvasadamale ja Lehtmale veidi lähemale. Tabel 5.8. Avamerest (ilma ruuduta 47H2) püütud kala lossimine Sadam Lossimine , t % piirkonna saagist Veere 27244,0 71,6 Mõntu 3696,7 9,7 Saaremaa 3481,5 9,1 Lehtma 2399,0 6,3 Dirhami 828,2 2,2 Virtsu 318,1 0,8 Paldiski 42,8 0,1 Roomassaare 32,7 0,1 Haapsalu 24,3 0,1 Miiduranna 4,5 0,0 Leppneeme 0,7 0,0 Kokku 38072,5 100,0 Soome lahe idaosa (SD 32-2) Võrreldes teiste püügipiirkondadega on sellelt alalt väljapüük väikseim; saak koosneb peamiselt räimest. Kõige enam lossitakse selle püügipiirkonna kala Toila sadamas (31,9%) ent küllalt palju (20% ringis) ka Miiduranna, Vergi ja Kunda sadamas (viimases on küll lossinud vaid üks laev, kahel aastal) (tabel 5.9). 49

50 Püügi statistiline keskpunk on Toilast loodes, püügiruudus 48H7. Lähim sadam, kuhu märkimisväärses koguses selle piirkonna kala lossitakse, on sellest punktist Toila (12 km), edasi Kunda (55 km), Vergi (72 km), Miiduranna (160 km). Lähima lossimiseks sobiva sadama kaugus sõltub muidugi rohkem laeva konkreetsest püügikohast käsitletaval merealal kui sellest statistilisest punktist. Tabel 5.9. Soome lahe idaosast püütud kala lossimine Sadam Lossimine , t % piirkonna saagist Toila 2374,2 31,9 Miiduranna 1564,0 21,0 Vergi 1529,9 20,6 Kunda 1338,2 18,0 Meeruse 491,5 6,6 Paldiski 56,4 0,8 Purtse 45,2 0,6 Narva- Jõesuu 38,4 0,5 Kokku 7437,6 100,0 Liivi laht Liivi lahes on traalpüügi peamiseks alaks statistiline ruut 44H3, millest lossiti aastatel kokku t kala (peamiselt räime); kõigist teistest Liivi lahe piirkonda jäävatest statistilistest püügiruutudest lossiti (kolmel aastal kokku) alla 1000 t kala. Traalpüügi statistiline keskpunkt paikneb ruudu 44H3 kirdenurgas. Lähim traalisadam on Kihnu (keskpunktist ca 48 km sõitu), edasi Virtsu (65-75 km) ja Pärnu, Roomassaare, Mõntu (75-85 km). Sõltuvalt konkreetsest püügikohast võib lähimaks osutuda üks ülalnimetatud sadamatest (enamasti ikka Kihnu, Roomassaare, Virtsu) või ka Läti sadamad (Salatsi, Roja). 50

51 Püütud kalast ligi pool (46,0%) lossiti Virtsu sadamas, oluline lossimiskoht oli ka Roomassaare (34,4%); Kihnus ja Pärnus lossiti 6,1-6,5% saagist, ülejäänud sadamates alla 3% igaühes (tabel 5.10). Tabel Liivi lahest püütud kala lossimine Sadam Lossimine , t % piirkonna saagist Virtsu 7110,6 46,0 Roomassaare 5317,6 34,4 Pärnu 1000,3 6,5 Kihnu 937,6 6,1 Meeruse 419,3 2,7 Mõntu 227,5 1,5 Haapsalu 202,6 1,3 Veere 166,3 1,1 Dirhami 35,6 0,2 Miiduranna 26,8 0,2 Munalaiu 2,9 0,0 Paldiski 2,0 0,0 Kokku 15449,0 100,0 Piirkonna sadamatest üks Mõntu on oluliseks avamere (SD 28) kala lossimiskohaks. Sageli on Eesti traaleritele lähimaks sadamaks Liivi lahes, sõltuvalt konkreetsest püügikohast, hoopis Läti sadamad, Salatsi (Salacgriva) sadam, ka Roja sadam; mõned Eesti traalerid sinna ka lossivad. 51

52 6. Traalide lossimissadamad Järgnevalt käsitletakse kõiki Eesti sadamaid, mida traalerid kasutasid lossimiseks aastatel Sadamad on reastatud tähestiku järjekorras (tabel 6.1). Sadama üldiseid tingimusi iseloomustatakse sadamaregistri andmetel (kui sadam pole sadamaregistris, siis Eesti Lootsiraamatu ja muude avalike andmete põhjal). Edasi tuuakse lossimismahud aastate ja firmade kaupa, sadama omaniku küsitlemisel saadud andmed ning püügifirmade ja töötlejate hinnangud sadamale, võimalusel on ära toodud küsitlustes selgunud sadama tugevad ja nõrgad küljed. Tabel 6.1. Traalerite poolt lossimiseks kasutatud sadamad ja lossimismahud (t) Sadam Kokku Bekkeri Dirhami Haapsalu Hara Kihnu Kunda Kõrgessaare Lehtma Leppneeme Meeruse Miiduranna Munalaiu Mõntu Narva-Jõesu Nasva Paldiski Paljassaare Purtse Pärnu Ristna Rohuküla Roomassaare Saaremaa Tallinn Tapurla Toila Veere Vergi Virtsu

53 EESTI KALANDUSE STRATEEGIA LISA 10: Traal- ja rannapüügi sadamad/lossimiskohad a lossimiskoguste järgi andmetel on väheoluliste lossimiskohtadena kasutatud ka muid sadamaid: Eismaa (2004.a. 0,3 t), Lennusadam (13,6 t 2005.a.), Mahu (23 t a.), Nõva (16 t 2004.a.), Prangli (145 t 2004.a.) ja Turbuneeme (65 t 2004.a.). Osa traalide poolt kasutatavatest sadamatest on ka rannapüügi saagi olulised lossimiskohad, ennekõike Pärnu, Nasva, Kihnu, Toila; Narva-Jõesuus on traalide lossimiskogused võrreldes rannapüügi saagi lossimisega tühised Bekkeri sadam Paikneb kõrvuti Meeruse sadamaga; sadama pidaja on mõl juhul OÜ Tallinna Bekkeri sadam. Sadam Sadamaregistris Koordinaadid Sadama pidaja Sadama ülesanne Bekkeri Jah 59 26,9'N 24 39,4'E OÜ Tallinna Bekkeri Sadam kaubanduslik meresõit 53

54 laevade teenindamine, vagunite töötlemine, lastitöötlus, kalurite teenindamine, Sadama põhifunktsioonid kaupade töötlemine ja hoiustamine, konteinerid - kaupade laadimine, lossimine ja ladustamine Maa-ala üldpindala (ha) 14,12 Akvatooriumi üldpindala (ha) 33,63 SADAMARAJATISED JA TEHNILISED VAHENDID Laod Jah Kraana Jah Navigatsioonimärgid (nr) 340 Navigatsioonihooaeg Aasta LAEVATEE JA KANAL pikkus (m) 100 laius (m) 50 sügavus (m) 8,1 MAKSIMAALSTE MÕÕTMETEGA LAEV pikkus (m) 140 laius (m) 22 süvis (m) 6,5 KAI Kaide arv, pikkus, sügavus Kalakai Kütus, joogivesi Riiklik järelevalve sadamas (toidu-, veterinaarkontroll) Saasteainete vastuvõtt 4, 580, 4,5-7,5 m ei ei/jah jah Jah Traallaevade lossimine viimasel kolmel aastal (t): Sadam Kokku Bekkeri Tallinn Lossitud kalakogused on tühised, võrreldes samale omanikule kuuluva kõrvalpaikneva Meeruse sadamaga. Arvatavasti on ühes neist kahest sadamast lossitud ka kala, mille lossimiskohaks on näidatud Tallinn (väikesed kogused Ja 2008.a.). 54

55 Küsitluste tulemuste analüüs näitas, et mõnikord ei eristata neid kahte kõrvutiasuvat sadamat (nt on firmade poolt nimetatud peamiseks lossimiskohaks Bekkeri sadamat). Sadama omaniku hinnangud neile kahele sadamale ei erinenud. Neil põhjustel on küsitluse analüüs toodud Meeruse sadama juures. Aasta Firma Sadam 2008 Lossimine kg Lossimiste arv* Laevade arv Laevad DGM Shipping Bekkeri 203, Rossvik Lossimine Lossimiste Laevade Aasta Firma Sadam t arv* arv Laevad 2008 Kalavara Tallinn 3,8 1 1 Pärispea 2007 Keskpunkt Tallinn 222, Ann-Mari Dirhami sadam Dirhami sadam t Sadam Sadamaregistris Koordinaadid Sadama pidaja Dirhami Jah 59 12,68'N 24 30,06'E Mellson Grupp OÜ 55

56 Sadama ülesanne kaubanduslik meresõit Sadama põhifunktsioonid kauba-, kala- ja väikelaevade teenindamine Maa-ala üldpindala (ha) 4,4 Akvatooriumi üldpindala (ha) 6,5 SADAMARAJATISED JA TEHNILISED VAHENDID Laod Jah Kraana Ei Navigatsioonimärgid (nr) 428, 429, 431, 432 Navigatsioonihooaeg Aasta LAEVATEE JA KANAL pikkus (m) 800 laius (m) 60 sügavus (m) 3,4 MAKSIMAALSTE MÕÕTMETEGA LAEV pikkus (m) 90 laius (m) 12 süvis (m) 3,7 KAI Kaide arv, pikkus, sügavus Kalakai Kütus, joogivesi Riiklik järelevalve sadamas (toidu-, veterinaarkontroll) Saasteainete vastuvõtt 5, 331, 0,8-4,3 m jah/jah jah Jah Lossimismaht Dirhami sadamasse oli 2005.a t, on kahel järgmisel aastal järjekindlalt vähenenud, summas (ligi t) on Dirhami sadam siiski üks peamisi Soome lahe avaosa ja sellega piirneva ava-läänemere traalpüügi saagi lossimise kohti: 56

57 Sadama juriidiline omanik ei ole seotud kalapüügiga. Traalpüügilaevade teenindamine ei ole kasumlik, kuna kalalaevade külastatavus on ebapiisav. Sadama omaniku hinnangul pole näha lossimise suurenemist (seoses laevade arvu vähenemisega), kuigi ollakse huvitatud traalerite teenindamise suurenemisest; usutakse jahtide ja huvilaevade arvu suurenemist. Sadamat kasutavad lisaks traaleritele rannapüügilaevad, jahid, huvipaadid ja -laevad, teeninduslaevad. 250 meetrit kaist on renoveeritud 2007.a., 120 meetrit ujuvkaid paigaldatud 2009 a (uus); 110 meetrit kaid on halvas korras. Juurdepääs riigimaanteelt (asfaltkattega), kai kaetud asfaldiga. Olemas veeeraldaja kalapumbale. Traalisadamana sadama käigushoidmine pole tulevikus ilmselt rentaabel, kui on kasutada lähedalasuv teine sadam (omanik märkis Haapsalu, Paldiski, Lehtma). Traalsadamana majanduslikult kasumlikuna saaks sadam toimida vaid siis, kui traallaevastiku püügimaht ja lossimine sadamas suurenevad. Viimase aja investeeringutena märgiti: 2007 aastal kai rekonstrueerimine (16 milj EEK; Mellson Grupp OÜ ja PRIA 2010 aastal), Dirhami kanalisatsiooni ehitus (3 milj EEK, Mellson Grupp OÜ ja KIK 2006), veterinaar- ja toiduameti labor (Mellson Grupp OÜ 2005), Dirhami sadama tankla (0,7 milj EEK, Mellson Grupp OÜ). Investeeringuid on tehtud ebapiisavalt, kuna sadama rentaablus on madal. Vajalike investeeringutena märgiti 1. Sadamahoone I 20 milj. EEK, 2. Sadama territooriumi korrastamine (teed, platsid) 2,2 milj. EEK, 3. ladu, remondihooldusbaasi ehitus 6,5 milj. EEK. Olemas on sadama arengukava, samuti avalik hinnakiri sadamateenustele. Sadamat on viimasel kolmel aastal kasutanud lossimiseks 12 püügifirma 27 erinevat laeva, kõige enam on lossinud Hiiu Kaluri/ Dagomari ning 2007.a. ka OÜ Morobell laevad. Sadamat kasutavad lossimiseks suhteliselt suuremad laevad, korraga lossitav kilu- või räimekogus on 6,0 t (kuna enamasti lossitakse korraga mõlemit liiki, on üks lossimiskord keskmiselt t). Lossimine Lossimiste Laevade Aasta Firma kg arv* arv Laevad 2007 Abimerk 1660, TOPU 2008 Abimerk 417, Topu 2007 Caroline 863, Telisna 2008 Caroline 469, Telisna 2007 Dagomar 2984, Isabella, Kiips, Lavass, Piiris, Papis, 6 Salinõmme 2007 Fortem Holding 1219, Ridala 57

58 2008 Fortem Holding 811, Ridala 2008 Hiiu Kalur 3755, Salinõmme Isabella Papis Kiips Lavass 7 Piiris Ranna 2009 Hiiu Kalur 4187, Isabella Kaluri Kiips Lavass Papis Piiris Ranna Salinõmme 8 Tenacious 2008 Kalavara 403, Tõhela Pärispea 2009 Kalavara 40, Tõhela 2008 Krapesk Hiiesaare, Narvia 2009 Krapesk 219, Hiiesaare, Narvia 2008 ML Ermistu 125, Ermistu 2009 ML Ermistu 278, Ermistu 2007 ML Mohni Mohni Morobell 3820, Kuressaare Liu Neeme 5 Pringi Rae 2008 Morobell 2190,9 512 Kuress Pringi Liu 5 Maali Neeme 2009 Saare Fishexport 281, Lipton 2007 Salar & Ko 306, Kaire 2008 Salar & Ko 25,5 2 1 Kaire 2007 Westmer Ramsi 2008 Westmer 578, Ramsi Koondhinnangu Dirhami sadamale kui ühele peamisele lossimiskohale andsid neli püügifirmat, kahel juhul oli hinnang väga hea, kahel - rahuldav. Püügifirmade poolt hinnati sadamat detailsemalt kolmel juhul. Hinnangud varieerusid üsna oluliselt: Näitaja Väga hea Hea Rahuldav Kehv Kaugus peamistest turgudest x x x Sadama juurdepääsuteed x x x Juurdepääs merelt xx X Vee sügavus sadamakai ääres Xxx Tasu suurus sadamateenuste kasutamise eest X X X Sadamakai korrasolek XX X Elektri- ja veevarustus XX X Puudub/ ei oska hinnata Kütusetankla X X 58

59 Laeva hooldamiseks, remontimiseks vajalikud rajatised XXX Kalurite olmehoone ja ruumid X XX Kala lossimine X X X Kala ladustamine ja säilitamine XXX Sadama puhtus X X X Sadama suuruse piisavus XX X Sadama personal XX X Püügifirmadelt küsiti ka püügipiirkonnas paiknevad sadamaid, kuhu nad kala ei lossi (või lossivad harva) ning selle põhjuseid. Dirhami sadamat nimetati selles kontekstis kolmel korral, neist kahel korral toodi välja ka põhjused. Ühisteks olulisteks sadama mittekasutamise põhjusteks olid lossimistingimused, kai seisund, sadama puhtus, sadama suurus ja personal; olulisena nimetati ka kala ladustamis- ja säilitamisvõimaluse puudumist, juurdepääsu merelt ja maalt, kõrget sadamatasu. Töötlejate üldhinnang Dirhami sadamale varieerus halvast heani. Peamiste puudustena märgiti väga kõrgeid sadamatasusid, sadama väiksust, kehvi juurdepääsuteid (eriti talvel) (kõiki kahel korral), plussina püügipiirkonna lähedust. Tootjaorganisatsioonide poolt välja toodud esmajärjekorras arendamist vajavate sadamate hulgas Dirhami sadamat ei ole. Olulise puudusena nimetati seda, et sadama omanik pole seotud kalandusega ja seetõttu pole huvitatud selle valdkonna arendamisest Haapsalu sadam =et 59

60 Haapsalu sadama alal on mitu sadamat; kalasadam on sadamaala põhjapoolses osas. Kalasadama kaide ääres on vee sügavus 1,5-4 m, mis mõnevõrra erineb registri andmetest (tabel allpool). Sadamas on slipp kalalaevade dokkimiseks ja ujuvtöökoda (ELR lk. 121). Sadam Haapsalu Sadamaregistris Jah Koordinaadid 58 57,48'N 23 31,65'E Haapsalu Vana Jahtklubi Sadama pidaja OÜ; kalasadam renditud tootjaorganisatsioonile Sadama ülesanne kaubanduslik meresõit Sadama põhifunktsioonid harrastusmeresõitjate teenindamine; kalasadamal kalalaevade teenindamine Maa-ala üldpindala (ha) 0,7 Akvatooriumi üldpindala (ha) 1,3 SADAMARAJATISED JA TEHNILISED VAHENDID Laod Ei Kraana Ei Navigatsioonimärgid (nr) Ei Navigatsioonihooaeg 15.mai oktoober LAEVATEE JA KANAL pikkus (m) 950 laius (m) 32 sügavus (m) 2 MAKSIMAALSTE MÕÕTMETEGA LAEV pikkus (m) 18 laius (m) 5 süvis (m) 2,1 KAI Kaide arv, pikkus, sügavus Kalakai Kütus, joogivesi Riiklik järelevalve sadamas (toidu-, veterinaarkontroll) Saasteainete vastuvõtt 4, 212, 1,5-2,3 m ei/jah ei Jah Veel aastatel oli traallaevade lossimine Haapsalu sadamas üsna tagasihoidlik, vastavalt 283 ja 721 t, ent on hiljem oluliselt suurenenud. Traallaevade lossimine viimasel kolmel aastal on olnud 5500 ja 7080 t vahel, kokku üle t: 60

61 Sadamat kasutavad (ühe) peamise lossimiskohana Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu liikmete traallaevad: Lossimine Lossim Aasta Firma kg arv Laevu Laevad 2007 Abimerk 303, TOPU 2008 Abimerk 555, Topu 2009 Abimerk 809, Kuressaare Topu 2009 Bentros 403, Liu 2007 Caroline 1034, Telisna 2008 Caroline 1029, Telisna Anu Ann 2009 Caroline 1263, Pringi, Telisna Fortem 2007 Holding 1188, Ridala Fortem 2008 Holding 1048, Ridala Fortem 2009 Holding 996, Ridala 2009 Kalavara 27,7 4 1 Tõhela 2007 Morobell 2201,8 209 Kuressaare Liu Neeme Pringi 6 Maali Ramsi 2008 Morobell 3399, Kuress Pringi Liu 5 Maali Neeme 2009 Morobell 2957, Kaire Kihelkonna Kuressaare Liu 6 Maali Ramsi 2007 Westmer 773, Ramsi Westmer 1050, Ramsi Navesti 2009 Westmer 323, Ramsi Sadama omaniku hinnangul suureneb tulevikus sadama osatähtsus jahisadamana; omanik on huvitatud sadama kui kalasadama arendamisest. Kehtib kõigile sadama kasutajatele ühtne hinnakiri (kaimaks) kalasadama kasutamise eest. Kalasadama käigushoidmist praegu ja lähema 10 aasta perspektiivis peab otstarbekaks (seda küll põhjendamata). Hinnangut kalasadama kasumlikkusele/kahjumlikkusele omanik ei anna. Viimasel 5 aastal on sadamasse investeeritud ebapiisavalt, on vaid renoveeritud elektrisüsteem, tegevust rahastas OÜ

62 Morobell. Kiire ja hädavajaliku investeeringuna on nimetatud kai renoveerimist, elektri- ja veevarustuse korraldamist ning olmeruumide väljaehitamist, perspektiivis ka laevade remondibaasi väljaarendamist. Sadama arengukava on koostamisel. Koondhinnangu sadama seisundile andsid neli püügifirmat, kellele Haapsalu sadam on oluline traalipüügi saagi lossimiskoht; kõik hindasid sadama seisundit rahuldavaks. Keskmiselt heaks kuni väga heaks hinnati kaugust peamistest töötlemiskohtadest, turgudest ning sadama personali. Rahuldavaks hinnati juurdepääsuteid, vee sügavust kai ääres, sadama puhtust, kaide seisundit ja sadamatasude suurust. Kehvaks hinnati lossimistingimusi, sadama suurust, elektri- ja veevarustust, tingimusi laevade hoolduseks ja remondiks. Puuduvad kalurite olmeruumid, tankla, vahetult sadamas kala säilitamise võimalus. Töötlejad sadamat ei hinnanud. Tootjaorganisatsiooni eksperdi selgituse kohaselt pole külmhoone puudumine sadamas probleem, kuna korralik külmhoone asub ca 10-minutilise autosõidu kaugusel. Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu arvates võiks lähiajal Eestis renoveerida kolm traallaevade sadamat ning Paldiski ja ühe läänesaartel paikneva sadama kõrval võiks kolmandaks olla Haapsalu sadam Hara sadam Hara sadam on endine Nõukogude laevade demagneetimsijaam, mis kuulus sõjaväele. Hara sadam on sisuliselt maha jäetud sadam, kuhu on uputatud mitmeid laevu. Pole sadamaregistris. Traallaevade lossimine viimasel kolmel aastal (t): 62

63 Lossimine Lossimiste Laevade Aasta Firma t arv arv Laevad 2008 Krapesk 24,4 3 1 Hiiesaare Lossimiseks kasutatud vaid 2008.a. novembris kolmel päeval Kihnu sadam Kihnu sadam Sadam Sadamaregistris Koordinaadid Sadama pidaja Sadama ülesanne Kihnu Jah 59 08,50'N 24 01'22''E AS Saarte Liinid (kalasadama osa kuulub vallale) kaubanduslik meresõit Sadama põhifunktsioonid reisiparv-, kala- ja väikelaevade teenindamine Maa-ala üldpindala (ha) 1,34 Akvatooriumi üldpindala (ha) 8,37 SADAMARAJATISED JA TEHNILISED VAHENDID Laod Ei Kraana Ei Navigatsioonimärgid (nr) 841, 842,

64 Navigatsioonihooaeg () LAEVATEE JA KANAL pikkus (m) 800 laius (m) 50 sügavus (m) 4,1 MAKSIMAALSTE MÕÕTMETEGA LAEV pikkus (m) 60 laius (m) 15 süvis (m) 3,7 KAI Kaide arv, pikkus, sügavus Kalakai Kütus, joogivesi Riiklik järelevalve sadamas (toidu-, veterinaarkontroll) Saasteainete vastuvõtt 3, 252, 3,3-4,5 m ei/jah jah Jah Traallaevade lossimine viimasel kolmel aastal on olnud üsna tagasihoidlik (t): Sadam Kokku Kihnu 416,2 437,6 83,7 937,6 Aasta Firma Lossimine t Lossimiste arv* Laevade arv Laevad 2009 Kihnu Silk 17,9 7 1 MMA ML Kastna 416, Kastna 2008 ML Kastna 437, Kastna 2009 ML Kastna 65, Kastna Ankeedile sadama omanikult vastust ei saadud. Traallaevade sadama osa on valla hallata. Seal praegu olukord null, lossida põhimõtteliselt ei saa. ML Kastna olevat lossinud Saarte Liinide kai ääres. Sadamale andis hinnangu üks püügifirma. Heaks hinnati juurdepääsu merelt, sügavust kai juures ja personali, rahuldavaks kaugust peamistest turgudest, juurdepääsuteid maa poolt, sadamatasu suurust ning elektri- ja veevarustust, muid tingimusi hinnati kehvaks (või puuduvaks). Töötlejad hindasid vallale kuuluva kaiosa seisundit väga halvaks. 64

65 6.6. Kunda sadam Sadam Kunda Sadamaregistris Jah Koordinaadid 59 31,27'N 26 32,49'E Sadama pidaja Sadama ülesanne 65 AS Kunda Nordic Tsement kaubanduslik meresõit Sadama põhifunktsioonid laevade teenindamine, kaupade käitlemine Maa-ala üldpindala (ha) 13,16 Akvatooriumi üldpindala (ha) 76,51 SADAMARAJATISED JA TEHNILISED VAHENDID Laod Jah Kraana Jah 048, 049, 050, 051, 052, 053, Navigatsioonimärgid (nr) 054, 055, 059, 060, 061, 062, 066, 067, 068, 1013, 1014 Navigatsioonihooaeg Aasta LAEVATEE JA KANAL pikkus (m) 2225 laius (m) 70 sügavus (m) 10 MAKSIMAALSTE MÕÕTMETEGA LAEV

66 pikkus (m) 150 laius (m) 30 süvis (m) 8,5 KAI Kaide arv, pikkus, sügavus Kalakai Kütus, joogivesi Riiklik järelevalve sadamas (toidu-, veterinaarkontroll) Saasteainete vastuvõtt 4, 349, 7,5-9,3 m jah/jah jah Jah Traallaevade lossimine viimasel kolmel aastal (t): Sadam Kokku Kunda 0,0 742,9 865,0 1607,9 Aasta Firma Lossimine t Lossimiste arv* Laevade arv Laevad 2008 Krapesk 742, Hiiesaare, Narvia 2009 Krapesk 865, Hiiesaare, Narvia Sadama omanik on seisukohal, et sadama arendamine kalasadamana pole ilmselt perspektiivne; kalasadamaks sobivad paremini lähikonnas olevad Loksa, Vergi ja Toila sadamad. (Loksa sadamat pole traallaevad kasutanud ja seda pole ei püügifirmade ega töötlejate poolt kordagi nimetatud perspektiivse traallaevade sadamana). Samas pole sadam vastu kalatraalerite vastuvõtmisele, kui kai ääres ruumi on, lossimisvõimalust sadamas peetakse otstarbekaks (väike lisateenimise võimalus ja lisaväärtusena merenduse toetamine). Omaniku väitel rakendatakse kalatraaleritele ühekordseid (enamvähem stabiilseid) kokkuleppehindu. Sadamatasu suurus sõltub laeva suurusest ning tasuda tuleb ka lossitava koguse järgi. Samas on avalik hinnakiri sadama eeskirjas Püügifirmad ja kalatöötlejad ei nimetanud Kunda sadamat olulise lossimiskohana ega hinnanud sadamat. Ühe töötleja hinnang on väga halb seoses väga kõrgete sadamatasudega. 66

67 6.7. Kõrgessaare sadam Kõrgessaare sadam &lang=et Sadam Kõrgessaare Sadamaregistris Jah Koordinaadid 58 59,58'N 22 27,86'E Sadama pidaja Sadama ülesanne 67 OÜ Best Holding paadisadam Sadama põhifunktsioonid kalameeste paadisadam Maa-ala üldpindala (ha) 2,54 Akvatooriumi üldpindala (ha) 3,76 SADAMARAJATISED JA TEHNILISED VAHENDID Laod Jah Kraana Ei Navigatsioonimärgid (nr) Navigatsioonihooaeg LAEVATEE JA KANAL pikkus (m) laius (m) sügavus (m) MAKSIMAALSTE MÕÕTMETEGA 661, aprill november ei ei ei

68 LAEV pikkus (m) 26 laius (m) 5,5 süvis (m) 2,5 KAI Kaide arv, pikkus, sügavus Kalakai Kütus, joogivesi Riiklik järelevalve sadamas (toidu-, veterinaarkontroll) Saasteainete vastuvõtt 10 ei/jah ei ei Traallaevade lossimine viimasel kolmel aastal (t): Sadam Kokku Kõrgessaare 0,0 0,0 2,2 Juhuslik traallaevade lossimiskoht. Sadama omaniku, traalifirmade, töötlejate hinnangud sadamale puuduvad Lehtma sadam Sadamaregistri andmed: Sadam Sadamaregistris Koordinaadid Lehtma Jah 59 04,1'N 22 41,9'E 68

69 Sadama pidaja Sadama ülesanne AS Direct Consulting kaubanduslik meresõit Sadama põhifunktsioonid kala-, kauba-, ja väikelaevade teenindamine Maa-ala üldpindala (ha) 12,66 Akvatooriumi üldpindala (ha) 8,9 SADAMARAJATISED JA TEHNILISED VAHENDID Laod Jah Kraana Ei Navigatsioonimärgid (nr) 635, 641, 642 Navigatsioonihooaeg Aasta LAEVATEE JA KANAL pikkus (m) 1500 laius (m) 70 sügavus (m) 5 MAKSIMAALSTE MÕÕTMETEGA LAEV pikkus (m) 130 laius (m) 16 süvis (m) 4,2 KAI Kaide arv, pikkus, sügavus Kalakai Kütus, joogivesi Riiklik järelevalve sadamas (toidu-, veterinaarkontroll) Saasteainete vastuvõtt 7, 532, 4,0-5,5 m 6 kaid kalalaevadele jah/ei jah Jah Traallaevade lossimine viimasel kolmel aastal (t): Sadam Kokku Lehtma 5934,2 6140,2 3676, ,1 Sadam on Hiiu Kaluri üks peamisi lossimiskohti: Aasta Firma Lossimine t Lossimiste arv* Laevade arv 2007 Dagomar 4843, Laevad Isabella, Kiips, Lavass, Piiris, Papis, 69

70 Salinõmme, Tenacious 2008 Hiiu Kalur 4977, Tenacious Ranna Kiips Lavass Papis Kaluri Piiris 2009 Hiiu Kalur 3122, Isabella Kaluri Kiips Lavass Papis Piiris Ranna Salinõmme 2009 Morobell 85, Kaire 2007 Salar & Ko 1090, Kaire 2008 Salar & Ko 1163, Kaire 2009 Salar & Ko 468, Kaire Sadama omanikule (AS Direct Consulting) kuulub veel teine oluline kalasadam Veere sadam Saaremaal. Lisaks kalalaevadele teenindab sadam kaubalaevu ja jahte. Omanik on huvitatud sadama arendamisest kalasadamana. Sadama kasutamise eest võetakse kaimaksu, hinnakiri on avalik ( Omaniku andmetel on sadama käigushoidmine kalasadamana praegu kasumlik ja seetõttu ka otstarbekas; sama loodetakse lähema 10 aasta perspektiivis. Viimasel viiel aastal on PRIA toel teostatud kai osaline remont (2007), ent investeeritud on ebapiisavalt. Esmajärjekorras on vaja renoveerida punnsein (25 milj. EEK, võimalik omafinantseering 10%). Olulise investeeringuna nähakse ette kaivalgustuse renoveerimine (1,5 milj. EEK, omafinantseerimine 30%), parklate ning platside väljaehitamine (5 milj. EEK, 10%) ja kalurite puhkemaja renoveerimine (1 milj. EEK, 20%). Sadama arengukava puudub. Vaatamata suurtele investeeringuvajadusele hindab sadama peamine kasutaja sadamat koondhindega väga hea. Üksikutest komponentidest pälvivad selle hinnangu siiski vaid juurdepääs merelt ja lossimistingimused. Heaks on hinnatud kai korrasolekut, elektri- ja veevarustust, sadama suurust, puhtust ja personali, rahuldavaks kaugust peamistest töötlemiskohtadest/turgudest ja sadamatasu suurust. Kahe töötlejafirma koondhinnang Lehtma sadamale on rahuldav ja hea. 70

71 6.9. Leppneeme sadam lang=et Sadam ei ole sadamaregistris. Omanik: Kalandusühistu Räim, mis tegeleb ka traalpüügiga. Andmed: Leppneeme Kalasadam Kaardid: Kaitstus: Maks. pikkus: Maks. süvis: Kaikohti: EK 302, 507, 610, "Eesti merekaardid" 1. osa AK 2225, 2248 Kõigi tuulte eest 15.0 m 1.4 m Kinnitumine: Poordiga Hooajal 2008 puudub võimalus külalisaluseid vastu võtta ' N ' E Navigatsioon: Faarvaater on kitsas ja mõlemal pool arvukalt veealuseid kive. Sissesõit pole keeruline hea nähtavuse ja hea ilmaga, kuid mitte soovitatav pimedal ajal ja halva nähtavusega. Teenused: Elekter Jäätmete kogumine Joogivesi Kalasadam Sadama omanikult saadud andmetel on kai kogupikkus 80 m, vee sügavus kai ääres kuni 1,5-2 m. Puudub pump kala vastuvõtuks laevadelt; konteinerite tõstmiseks on tõstuk. Võimalused kala säilitamiseks (jää; külmhoone) puuduvad, on külmkambrid ja paar konteinerit. 71

72 Traallaevade lossimine viimasel kolmel aastal on olnud märkimisväärne (t): Sadam Kokku Leppneeme 633,9 676,9 431,4 1742,1 Lossimine Lossimiste Laevade Aasta Firma t arv* arv Laevad 2007 KÜ Räim 95, Räim KÜ Räim 75, Räim KÜ Räim 99, Räim-5 Prangli 2007 Kalandusühistu 488,5 334 Kelnase1 Püüton1 3 Siig5 Prangli 2008 Kalandusühistu 510,3 349 Kelnase1 Püüton1 3 Siig4 Prangli 2009 Kalandusühistu 331,5 194 Püüton2 2 Riinu 2008 Tapurla 75, Eldorado 2007 Traalpaat 50, Kilu Traalpaat 15, Kilu5 Sadama omaniku küsitlemisel selgus, et sadam tegutseb kalasadamana; jahte, hobipaate ei tõrjuta, kui soovivad silduda. Ei olda huvitatud sellest, et sadamat rohkem kasutatakse: tegemist on kohaliku sadamaga; eesmärk on turu hoidmine. Kuni sadamas lossivad praegused firmad/laevad, on võimalik hoida kohalik turg enda saakide jaoks. Sadamatasudest võetakse kaimaksu, ent Prangli kaluritelt tasu ei võeta. Hinnakiri puudub. Sadama käigushoidmist peetakse kasulikuks, kuna selle kasutamise eest ei pea maksma. Ka perspektiivis peetakse sadama käigushoidmist majanduslikult mõttekaks just seetõttu. Sadamat tahetakse käigus hoida sõltumata traallaevastiku püügimahu ja sadamasse lossitavate kalakoguste muutumisest. Sadamasse on investeeritud vaid omavahenditest, kunagi betoneeriti kai. Kiireloomulise ja hädavajaliku investeeringuna nähakse ette kai renoveerimist (minimaalselt 1-3 milj EEK) ja akvatooriumi süvendamist (vähemalt 0,1-0,2 milj EEK), olulisena slipi rajamist (0,2-0,3 milj EEK), perspektiivis kalurite olmeruumide ehitamist (praegu kasutatakse vagunit) ja sadama infrastruktuuriga otse mitte seotud suitsutsehhi renoveerimist. Sadama arengukava on koostamisel. Püügifirmadest hindas sadamat kui olulist lossimiskohta vaid üks sadama omanik. Väga heaks hinnati juurdepääsu merelt, heaks kaugust peamistest turgudest ning juurdepääsu maalt, rahuldavaks sadama suurust ja elektri- ning veevarustust, muid näitajaid kehvaks/puuduvaks. Ühe kalatöötlemisfirma koondhinnang sadamale on halb Meeruse sadam Paikneb kõrvuti Bekkeri sadamaga, sama omanik. 72

73 Sadam Sadamaregistris Koordinaadid Sadama pidaja Sadama ülesanne Meeruse Jah 59 27,03'N 24 40,26'E OÜ Tallinna Bekkeri Sadam kaubanduslik meresõit Sadama põhifunktsioonid kauba- ja kalalaevade teenindamine, laevaremont Maa-ala üldpindala (ha) 5 Akvatooriumi üldpindala (ha) 5,2 SADAMARAJATISED JA TEHNILISED VAHENDID 73

74 Laod Kraana Navigatsioonimärgid (nr) Jah Ei 348, 351, 352 Navigatsioonihooaeg Aasta LAEVATEE JA KANAL pikkus (m) 500 laius (m) 50 sügavus (m) 8,1 MAKSIMAALSTE MÕÕTMETEGA LAEV pikkus (m) 143 laius (m) 24 süvis (m) 4,2 KAI Kaide arv, pikkus, sügavus Kalakai Kütus, joogivesi Riiklik järelevalve sadamas (toidu-, veterinaarkontroll) Saasteainete vastuvõtt 11, 772, 0,5-4,4 jah/jah jah Jah Traallaevade lossimine viimasel kolmel aastal (t): Sadam Kokku Meeruse 3414,2 3385,4 4572, ,3 Traallaevade lossimine firmade kaupa kolmel viimasel aastal: Aasta Firma Lossimine t Lossimiste arv* Laevade arv Laevad 2009 Abimerk 20,9 4 1 Topu 2009 Caroline 126, Pringi, Telisna DGM 2007 Shipping 3217, Ranna Rossvik DGM 2008 Shipping 3385, Rossvik DGM 2009 Shipping 3527, Rossvik Viru 2009 Esmari laevad 336, Toolse Fortem 2009 Holding 73,4 8 1 Ridala 2009 Morobell 430, Kihelkonna 74

75 Kuressaare Liu Maali 2007 Park Ins 187, Fobos 2007 Westmer 9,0 2 1 Ramsi 2009 Westmer 57, Ramsi Omanik pole seotud kalapüügi, -töötlemisega. Omanik on huvitatud, et traalerid sadamat rohkem kasutaksid. Praeguse mõõduka kasutamise puhul pole tegemist alakasutamisega; kalalaevade vastuvõtmine on üks tegevusharudest. Infrastruktuur kalalaevade teenindamiseks, kala säilitamiseks ja ladustamiseks puudub. Külmhoone on kasutusest välja viidud. Traaleritele ei ole kehtivat kinnitatud hinnakirja sadamateenuste kasutamise eest; kasutatakse ühekordseid enam-vähem stabiilseid kokkuleppehindu. Sadama kui traallaevade lossimiskoha käigushoidmine on praegu otstarbekas, kuna tegemist on sadama ühed tegevusvaldkonnaga. See on majanduslikult tasuv ja ühe tegevusvaldkonnana nähakse traallaevade teenindamist ette ka tulevikus. Sadamasse on palju investeeritud, küll mitte traalerite teenindamise edendamiseks. Otseselt kala ümberlaadimisse sadam investeerida ei plaani. Sadama arengukava on koostamisel. Kolm püügifirmat on nimetanud Meeruse sadamat olulise lossimiskohana ja kõik on andnud sadamale koondhinde rahuldav. Detailsemad hinnangud puuduvad. Üks püügifirma märgib Meeruse sadamat kui püügikohtadele lähedal asuvat sadamat, mida ei kasutata; mittekasutamise põhjusena nimetatakse tasu suurust sadama kasutamise eest, lossimisvõimalusi, kalurite olmeruume ja kala ladustamis- ning säilitamisvõimaluste puudumist. Hinnangu andis ka üks töötlejafirma, mis enamusi küsitud parameetrid hindas väga heaks, välja arvatud sadamatasud ( rahuldav ) Miiduranna sadam 75

76 Sadamaregistri andmed: Sadam Sadamaregistris Koordinaadid Sadama pidaja Sadama ülesanne Miiduranna Jah 59 30'0N 24 49'0E AS Miiduranna Sadam kaubanduslik meresõit Sadama põhifunktsioonid kaupade ladustamine, lastimine-lossimine, kalurite teenindamine Maa-ala üldpindala (ha) 4,69 Akvatooriumi üldpindala (ha) 85,2 SADAMARAJATISED JA TEHNILISED VAHENDID Laod Ei Kraana Ei Navigatsioonimärgid (nr) 233, 234, 235, 237 Navigatsioonihooaeg Aasta LAEVATEE JA KANAL pikkus (m) 1000 laius (m) 110 sügavus (m) 13 MAKSIMAALSTE MÕÕTMETEGA LAEV pikkus (m) 195 laius (m) 32 süvis (m) 12,3 KAI Kaide arv, pikkus, sügavus Kalakai Kütus, joogivesi Riiklik järelevalve sadamas (toidu-, veterinaarkontroll) Saasteainete vastuvõtt 9, 836, 1,2-5,8 m 4 kalalaevadele, 2 kalapaatidele jah/jah Traallaevade lossimine viimasel kolmel aastal (t) on Miiduranna sadamas olnud oluliselt suurem kui teistes Eesti sadamates: jah Jah Sadam Kokku Miiduranna 12404, , , ,4 76

77 Lossimine t Lossimiste arv* Laevade arv Aasta Firma Laevad Isabella Kiips Ranna 2007 Dagomar 1756, Salinõmme DGM 2007 Shipping 1344, Ranna Viru DGM 2008 Shipping 1738, Viru DGM 2009 Shipping 1125, Viru 2007 Esmari laevad 1434, Toolse 2008 Esmari laevad 1432, Toolse 2009 Esmari laevad 817, Toolse Fortem 2007 Holding 54,0 2 1 Ridala Fortem 2008 Holding 21,2 1 1 Ridala 2008 Hiiu Kalur 2968,7 551 Ranna Kiips Piiris Isabella 5 Salinõmme 2009 Hiiu Kalur 3329,4 542 Isabella Kaluri Kiips Ranna Salinõmme 6 Tenacious 2007 Kalavara 940, Tõhela Pärispea 2008 Kalavara 3398, Tõhela Pärispea 2009 Kalavara 2526,2 376 Pärispea, 2 Tõhela 2008 Keskpunkt 468, Silverfors 2009 Keskpunkt 1679, Silverfors 2007 Krapesk 4126,2 515 Hiiesaare, 2 Narvia 2008 Krapesk 3060,9 411 Hiiesaare, 2 Narvia 2009 Krapesk 3369,6 384 Hiiesaare, 2 Narvia 2007 ML Tõhela 1246, Tõhela Saare Fishexport,. Saare Kalapüügi 2009 OÜ 203, Lipton 2008 Saare Rand 621, Toolse Pärispea 2009 Saare Rand 572, Toolse 2007 Sparexport 1447, Pärispea 2007 Westmer 56,0 6 1 Ramsi 77

78 Erasadam (AS Miiduranna Sadam); pole seotud kalapüügi, -töötlemisega. Peamiselt teenindab kaubalaevu; ka jahte. Loodetakse nende teenindamise suurenemist pärast majandussurutise möödumist. Omanik on huvitatud traalerite teenindamise suurenemisest; loodetust väiksema kasutamise põhjusena on toodud traallaevastiku vähenemine. Traalerite poolt on kasutatav 450 m kaisid, osa millest on hiljuti ( ) renoveeritud PRIA toel (15 milj EEK). Otse kail asub külmhoone, mis ei kuulu sadamale (omanik OÜ Miiduranna Külmladu). Kehtib avalik hinnakiri sadamateenustele (kaimaks; tasu vee ja elektri eest), mis on ühtne kõigile kasutajatele. Omanik peab sadama kasutamist traallaevade poolt mõttekaks ja pigem väikest kasumit toovaks. Sadama kasutamist traalerite poolt tulevikus peetakse otstarbekaks (kuna asub lähedal olulistele püügirajoonidele ning tegemist on traditsioonilise ja mugava kalasadamaga) ja pigem kasumlikuks (juhul, kui traallaevu on vähemalt 10 ja saadakse toetust külmhoone juures oleva kai renoveerimiseks). Olulise lähiaja investeeringuna märgitakse külmhoone lähedase kai renoveerimist (4-5 milj. EEK). Vaatamata sellele, et tegemist on kaugelt olulisima traallaevade lossimiskohaga, nimetasid seda vaid neli firmat ja koondhinnangud olid hea (ühel juhul), rahuldav (2) ja kehv (1). Keskmiselt hinnati heaks juurdepääsu merelt, kaugust peamistest töötlemis- ja turustamiskohtadest ning elektri- ja veevarustust. Rahuldavaks hinnati kaugust püügikohtadest, sügavust kai juures, juurdepääsuteid maalt, kaide seisundit, lossimistingimusi, sadama suurust ja puhtust. Kehvaks hinnati tingimusi kalalaevade hooldamiseks ja remontimiseks olmeruumide puudumist. Seinast seina (kehvast kuni väga heaks) hinnati tasu suurust sadamateenustele ning sadama personali. Valdavalt on siiski märgitud seda, et sadama kasutamise eest võetav tasu on soodsam kui mujal, sealhulgas laevade hoidmiseks püügivälisel ajal. Arvatavasti on mõne negatiivse hinnangu taga sassiläinud suhted sadama omanikuga. Töötlejafirmadelt on kolm koondhinnangut: halb (halb juurdepääs, kehvas seisus kaid) ja kaks korda hea. Üks koondhinde hea andnud firma andis ka detailsema hinnangu. Väga heaks peeti kaugust peamistest turgudest töötlemiskohtadest, sadama suurust, kaide korrasolekut(!) ja vee sügavust kaide juures, kehvaks lossimistingimusi (muud näitajad rahuldavad) Munalaiu sadam 78

79 g=et Sadam Sadamaregistris Koordinaadid Sadama pidaja Sadama ülesanne Munalaiu Jah 59 30'0N 24 49'0E AS Saarte Liinid kaubanduslik meresõit Sadama põhifunktsioonid reisiparv-, kauba-, kala- ja väikelaevade teenindamine Maa-ala üldpindala (ha) 1,3 Akvatooriumi üldpindala (ha) 10,5 SADAMARAJATISED JA TEHNILISED VAHENDID Laod Ei Kraana Ei Navigatsioonimärgid (nr) 853, 854, 856, 852 Navigatsioonihooaeg () LAEVATEE JA KANAL pikkus (m) 420 laius (m) 40 sügavus (m) 2,5 MAKSIMAALSTE MÕÕTMETEGA LAEV pikkus (m) 35 laius (m) 10 süvis (m) 2,2 KAI Kaide arv, pikkus, sügavus Kalakai Kütus, joogivesi Riiklik järelevalve sadamas (toidu-, veterinaarkontroll) Saasteainete vastuvõtt 4, 138, 0,8-3,0 m jah/jah jah Jah Traallaevade lossimine viimasel kolmel aastal (t) on olnud juhuslik: Sadam Kokku Munalaiu 0,0 1,6 1,3 2,9 79

80 Lossimine Lossimiste Laevade Aasta Firma Sadam t arv arv Laevad 2009 Kihnu Silk Munalaiu 1,3 1 1 MMA ML Kastna Munalaiu 1,6 1 1 Kastna Omaniku hinnang sadamale kui kalasadamale puudub. Ka pole seda sadamat märkinud olulise või perspektiivse lossimiskohana sadama kasutajad. 80

81 6.13. Mõntu sadam Mõntu sadam Sadamaregistri andmed: Sadam Sadamaregistris Koordinaadid Sadama pidaja 81 Mõntu Jah 57 56,94'N 22 07,63'E AS Mõntu Sadam Sadama ülesanne kaubanduslik meresõit kalalaevade ja kalurite teenindamine, Sadama põhifunktsioonid riigilaevastiku, kauba- ja reisilaevade teenindamine Maa-ala üldpindala (ha) 1,46 Akvatooriumi üldpindala (ha) 7,08 SADAMARAJATISED JA TEHNILISED VAHENDID Laod Jah Kraana Ei Navigatsioonimärgid (nr) Navigatsioonihooaeg 937, 941, 942 Aasta

82 LAEVATEE JA KANAL pikkus (m) ei laius (m) ei sügavus (m) ei MAKSIMAALSTE MÕÕTMETEGA LAEV pikkus (m) 100 laius (m) 18 süvis (m) 3,2 KAI Kaide arv, pikkus, sügavus Kalakai Kütus, joogivesi Riiklik järelevalve sadamas (toidu-, veterinaarkontroll) Saasteainete vastuvõtt Traallaevade lossimine viimasel kolmel aastal (t): 2, 225, 2,2-3,4 m jah/jah Sadam Kokku jah Jah Mõntu 1485,6 1648,1 794,4 3928,1 Lossimine Lossimiste Laevade Aasta Firma t arv* arv Laevad 2007 Helmaar 87, Veere 2008 Helmaar 168, Veere 2009 Helmaar 127, Veere 2007 Kaabeltau 1285, Amazon Hanna 2008 Kaabeltau 994, Amazon Hanna 2009 Kaabeltau 423, Amazon Hanna 2008 Keskpunkt 189, Ann-Mari 2009 Keskpunkt 137, Ann-Mari 2007 ML Kastna 22,0 2 1 Kastna 2008 Monistico 51,0 2 1 Herry 2009 Monistico 49,0 7 1 Herry Saare 2008 Fishexport 244, Lipton Saare 2009 Fishexport 56, Lipton 2007 Strommen 91, Kihelkonna Sadama füüsiline omanik tegeleb ka traalpüügiga (OÜ Kaabeltau). Kaasomanik (9%) on kohalik omavalitsus. Vastavalt kalapüügipiirkonnale kasutavad lossimiseks sadamat erinevate 82

83 püügifirmade. Laevu on jäänud registris vähemaks, kuid kui kala püütakse Liivi lahes või Lõu lahes, siis on omaniku hinnangul lossimise sadamaks Mõntu (tegelikkuses on praegu Liivi lahest püütud kala lossimiseks olulisemad sadamad Virtsu ja Roomassaare). Omanik leiab, et kalatraaleried (aga ka jahte ja muid laevu) võiks rohkem teenindada. Peamiseks alakasutamise põhjuseks traalerite poolt on kala asukoht, asub mujal. Laevastik, mis Liivi lahes saab püüda, on oluliselt vähenenud. Sadamasse viib asfalttee; kaide olukorda hindab omanik eeskujulikuks. Olemas on võimalus laadida konteinereid. Olemas on külmhoone mahtuvusega 1000 tonni, seisund hea, ehitusaasta Kala säilitamisvõimalused on sadama omanikfirma opereerida. On olemas kehtiv ja kõigile ühtne hinnakiri sadamateenustele. Võetakse kaimaksu ja tasu jää eest. Sadama toimimist traallaevade lossimiskohana peetakse otstarbekaks, kuna kuhu siis veel kala lossida. Sadama kui kalasadama käigushoidmiselt firma ei teeni ei kasumit ega kahjumit. Tulevikus on sadama käigushoidmine otstarbekas, kuna paikneb lähedal kevadisele ja sügisesele püügipiirkonnale. Sadam võiks kalasadamana teenida ka kasumit, kui seda kasutaks rohkem laevu. Renoveeritud on sadama kaid (2005; summa: EEK, sh PRIA EEK). Lähiaja olulisemate investeeringutena nähakse ette rannakalurite kai renoveerimist ja kaitsemuuli rajamist. Sadama arendamise olulisuse näitajana märgitakse, et karmimatel talvedel on juurdepääs võrreldes teiste Liivi lahe piirkonna sadamatega parem (enamasti jäävaba). Torgu valla arengukava järgi on sadam tähtis prioriteet. Sadam on valla suurim tööandja läbi külmhoone, sadama ja laevade. Sadamal ka Eesti riigile üleüldisemalt oluline geograafiline asukoht (kriisiolukordades, reostusetõrje jne). Sadamat olulise lossimiskohana kasutavatest püügifirmadest andsid üldhinnangu sadamale kaks firmat, hinnang oli hea ja rahuldav. Üks firma andis detailsema hinnangu. Enamus näitajaid hinnati heaks, rahuldavaks tasu sadamateenuste eest, olmeruume, sadama suurust ja personali; miinusena märgiti laevade hooldus- ja remondivõimaluste puudumist ning tankla puudumist (tankla on küll olemas, ent selle kasutamist ei luba toll). Kolm firmat märkisid Mõntu sadamat kui püügipiirkonnale lähedal olevat sadamat, mida ei kasutata, detailsema hinnangu andis üks firma (kes kasutab suuremat traalerit). Peamise mittekasutamise põhjusena nimetati vee sügavust kai ääres ja sadama suurust. Kalatöötlejate koondhinnang Mõntu sadamale on rahuldav (2 korda) kuni hea (2). Sadamaga omandisuhete kaudu seotud firma hinnang oli pea kõigi parameetrite puhul väga hea, teised töötlejad hindasid enamusi näitajaid rahuldavaks. Sadama kalavastuvõtu võimalused aastas on varasema uuringu ( KALANDUSEGA SEOTUD SADAMATE OLUKORD JA INVESTEERINGUVAJADUS, United Partners AS, 2006, lk. 20) oluliselt suurem kui praegu kasutatav võimsus, nimelt t. 83

84 6.14. Narva-Jõesuu sadam Jõesuu&lang=et Pole sadamaregistris. Andmed: Narva-Jõesuu Külaliskai Kaardid: Kaitstus: Maks. pikkus: Maks. süvis: Kaikohti: 2 EK 502, 601, "Eesti merekaardid" 1. osa AK 2264 Avatud NW N tuultele 20.0 m 2.6 m Kinnitumine: Poordiga ' N ' E Navigatsioon: Liikumisel mööda liitsihte mitte kalduda vasakule Venemaa territoriaalvetesse. Jõe suudmes on tugevate N ja NW-tuultega ohtlik lainetus. Pärast Narva jõkke sisenemist tuleb registreeruda Eesti Piirivalves (kai N; E). Jões voolu kiirus ~1 kn. Teenused: Jäätmete kogumine Sadam Sadamaregistris Koordinaadid Sadama pidaja SADAMARAJATISED JA TEHNILISED Narva-Jõesuu Ei ' N ' E Pole sadamaregistris 84

85 VAHENDID Laod Ei Kraana Ei MAKSIMAALSTE MÕÕTMETEGA LAEV pikkus (m) 20 laius (m) süvis (m) 2,6 KAI Kaide arv, pikkus, sügavus Kalakai Kütus, joogivesi Riiklik järelevalve sadamas (toidu-, veterinaarkontroll) Saasteainete vastuvõtt Ei Ei JAH Traallaevade lossimine viimasel kolmel aastal (t): on olnud juhuslik: Sadam Kokku Narva-Jõesuu 0,0 38,4 0,0 38,4 Aasta Firma Lossimine t Lossimiste arv Laevade arv 2008 Krapesk 38,4 2 2 Laevad Hiiesaare, Narvia Hinnangud omanikult, püügifirmadelt puuduvad. Sadama seisundile andsid hinnangu kaks töötlejafirmat ( rahuldav ja halb ). Hinnangud üksikutele näitajatele erinesid oluliselt nende kahes ankeedis. Kaugust peamistest töötlemiskohtadest hinnati kehvaks-rahuldavaks, sadama juurdepääsuteid rahuldavaks. 85

86 6.15. Nasva sadam Sadamaregistri andmed: Sadam Sadamaregistris Koordinaadid Sadama pidaja Sadama ülesanne Nasva Jah 58 12,8'N 22 23,8'E Baltic Workboats AS kaubanduslik meresõit Sadama põhifunktsioonid kalalaevade teenindamine, laevaremont ja laevaehitus Maa-ala üldpindala (ha) 1,1 Akvatooriumi üldpindala (ha) 9,2 SADAMARAJATISED JA TEHNILISED VAHENDID Laod Ei Kraana Ei 951, 952, 953, 955, 3227, 3229, Navigatsioonimärgid (nr) 3231, 3233, 3228, 3230, 3232, 3234 Navigatsioonihooaeg () LAEVATEE JA KANAL pikkus (m) 2770 laius (m) 30 86

87 sügavus (m) 3,4 MAKSIMAALSTE MÕÕTMETEGA LAEV pikkus (m) 35 laius (m) 8 süvis (m) 3,1 KAI Kaide arv, pikkus, sügavus Kalakai Kütus, joogivesi Riiklik järelevalve sadamas (toidu-, veterinaarkontroll) Saasteainete vastuvõtt 6, 319, 2,5-3,8 m jah/jah jah Jah Traallaevade lossimine viimasel kolmel aastal (t) on olnud juhuslik: Sadam Kokku Nasva 0,9 0,0 0,0 0,9 Lossimine Lossimiste Laevade Aasta Firma t arv arv Laevad 2007 Strommen 0,9 1 1 Kihelkonna Omanik (AS Baltic Workboats) on seotud ka traalpüügiga. Omaniku teatel on sadamateenuste hinnakiri kokkuleppeline ja võib erineda erinevatele kasutajatele. Sadama arendamist traalisadamana ei peata perspektiivseks, kuna laevade arv praegu ja tulevikus on nii väike, et ei võimalda teenida kasumit. Üks püügifirma on märkinud, et sadam on muidu heas-väga heas seisus, ent traallaevade poolt mitte kasutatav peamiselt vee sügavuse tõttu; vajalik on süvendamine. Kalatöötlemisega tegelevate firmade hinnang oli rahuldav (3 korda) või hea (2); puudusena märgiti kehva juurdepääsu merelt ja sadama puhtust, väga heaks hinnati kaugust peamistest turgudest/ töötlemiskohtadest ning juurdepääsu maismaad pidi. 87

88 6.16. Paldiski Lõunasadam Sadam Sadamaregistris Koordinaadid Sadama pidaja Sadama ülesanne 88 Paldiski Jah 59 20'N 24 05'E AS Tallinna Sadam kaubanduslik meresõit Sadama põhifunktsioonid kaupade laadimine, lossimine, ladustamine ja töötlemine, reisijate teenindamine Maa-ala üldpindala (ha) 88,4 Akvatooriumi üldpindala (ha) 134,7 SADAMARAJATISED JA TEHNILISED VAHENDID Laod Jah Kraana Jah Navigatsioonimärgid (nr) 387.1, 387.2, 387.3, 388, 389.3, 389.4, 389.5, 390, 391.1, 391, 392, 393, 395 Navigatsioonihooaeg Aasta LAEVATEE JA KANAL pikkus (m) 1300 laius (m) 120 sügavus (m) 13,6 MAKSIMAALSTE MÕÕTMETEGA LAEV pikkus (m) 230

89 laius (m) 35 süvis (m) 12,6 KAI Kaide arv, pikkus, sügavus Kalakai Kütus, joogivesi Riiklik järelevalve sadamas (toidu-, veterinaarkontroll) Saasteainete vastuvõtt 9, üle 1000, 8,5-13,0 jah/jah jah Jah Traallaevade lossimine viimasel kolmel aastal (t): Sadam Kokku Paldiski 4569,4 4816,3 6386, ,0 Lossimise kogumahult viimasel kolmel aastal on Paldiski Lõunasadam Eesti sadamate hulgas viiendal kohal, Miiduranna, Veere, Dirhami ja Haapsalu sadamate järel. Sadamat on lossimiskohana kasutanud erinevad püügifirmad: Lossimine Lossimiste Laevade Aasta Firma t arv* arv Laevad 2007 Abimerk 714, TOPU 2008 Abimerk 388, Topu 2009 Abimerk 1294, Kuressaare Topu 2009 Bentros 219, Liu 2007 Caroline 62,4 8 1 Telisna 2008 Caroline 62, Telisna 2009 Caroline 721, Pringi, Telisna 2007 Dagomar 31,8 6 Lavass Papis 3 Salinõmme DGM 2008 Shipping 145, Rossvik Viru Fortem 2008 Holding 566, Ridala Fortem 2009 Holding 554, Ridala 2008 Kalavara 9,1 1 1 Pärispea 2007 Krapesk 108, Hiiesaare, Narvia 2008 Krapesk 214, Hiiesaare, Narvia 2008 Larsen FP 1033, Emma 2007 Linda Mare 1387, Emma 2008 ML Ermistu 50, Ermistu 2009 ML Ermistu 71, Ermistu 2009 ML Kastna 11,3 1 1 Kastna 2007 ML Mohni 40,5 8 1 Mohni2 89

90 2007 Morobell 1784,6 256 Liu Maali Neeme 5 Pringi Rae 2008 Morobell 1826,6 325 Kuress Pringi Liu Maali Neeme 7 Emma Kihelk 2009 Morobell 3033,6 403 Emma Kaire Kihelk Kuress 7 Liu Maali Ramsi 2009 Ramsun 216, Kastna, Mars? Westmer 440, Ramsi 2008 Westmer 518, Ramsi 2009 Westmer 263, Ramsi Sadamakapteni sõnul pole sadam huvitatud kalalaevadest. Kui on vaba kohta, siis lubavad sisse. Sadamale kui olulisele lossimiskohale andsid hinnangu viis püügifirmat, üldhinnang oli kolmel juhul hea, ühel väga hea ja rahuldav. Väga heaks hinnati nende viie firma poolt vee sügavust ja juurdepääsu merelt, keskmiselt heaks juurdepääsu maalt, lossimistingimusi, sadama suurust ja puhtust, personali, elektri- ja veevarustust, kai korrasolekut; rahuldavaks tasu suurust sadamateenuste eest. Puuduvad võimalused kala ladustada ja säilitada (ent olukord on muutumas seoses suure külmhoone rajamisega Paldiskisse), tingimused laevade hooldamiseks ja remontimiseks, tankla ja olmeruumid kaluritele. Peamise mittekasutamise või vähese kasutamise põhjusena (2 firmat) märgiti raskust sadamakoha saamisel ja kõrget sadamatasu. Ka märgiti puudusena kõrget kaid (väiksematele laevadele). Üks töötlejafirma andis sadamale koondhinnangu rahuldav, hinnangut põhjendamata Paljassaare sadam 90

91 Sadamaregistri andmed: Sadam Paljassaare Sadamaregistris Jah Koordinaadid 59 27'N 24 42'E Sadama pidaja Sadama ülesanne AS Tallinna Sadam kaubanduslik meresõit Sadama põhifunktsioonid kaubalaevade teenindamine, reisilaevade teenindamine, remondilaevade teenindamine Maa-ala üldpindala (ha) 3,8 Akvatooriumi üldpindala (ha) 33,5 SADAMARAJATISED JA TEHNILISED VAHENDID Laod Ei Kraana Jah Navigatsioonimärgid (nr) 280, 281, 282, 285 Navigatsioonihooaeg Aasta LAEVATEE JA KANAL pikkus (m) 800 laius (m) sügavus (m) 9 MAKSIMAALSTE MÕÕTMETEGA LAEV pikkus (m) 190 laius (m) 30 süvis (m) 8,6 KAI Kaide arv, pikkus, sügavus Kalakai 11, 1859, 4,5-8,7 m Kütus, joogivesi Riiklik järelevalve sadamas (toidu-, veterinaarkontroll) Saasteainete vastuvõtt jah/jah jah Jah Traallaevade lossimine viimasel kolmel aastal (t): Sadam Kokku Paljassaare 253,0 0,0 0,0 253,0 91

92 Viimasel kolmel aastal vaid ühe püügifirma poolt kasutatud lossimiskoht: Lossimine Lossimiste Laevade Aasta Firma t arv* arv Laevad 2007 Keskpunkt 253, Marika Sadama omaniku ning püügifirmade ja töötlejate hinnangud puuduvad Purtse sadam Sadamaregistri andmed: Sadam Purtse Sadamaregistris Jah Koordinaadid 59 26,15'N 26 59,58'E Sadama pidaja Sadama ülesanne 92 Landare OÜ sadam Sadama põhifunktsioonid kohalikud rannakalurid Maa-ala üldpindala (ha) 4,55 Akvatooriumi üldpindala (ha) 0,98 SADAMARAJATISED JA TEHNILISED VAHENDID Laod Ei Kraana Ei Navigatsioonimärgid (nr) Ei

93 Navigatsioonihooaeg 01. aprill - 01.detsember LAEVATEE JA KANAL pikkus (m) ei laius (m) ei sügavus (m) ei MAKSIMAALSTE MÕÕTMETEGA LAEV pikkus (m) 16 laius (m) 6 süvis (m) 1,5 KAI Kaide arv, pikkus, sügavus Kalakai Kütus, joogivesi Riiklik järelevalve sadamas (toidu-, veterinaarkontroll) Saasteainete vastuvõtt Traallaevade lossimine viimasel kolmel aastal (t): Sadam Kokku Purtse 45,2 0,0 0,0 45,2 Juhuslik lossimiskoht; kasutas üks firma (FIE), kes nüüdseks tegutsemise lõpetanud: Lossimine Lossimiste Laevade Aasta Firma t arv* arv Laevad 2007 Aldo Koppel 45, Jabara Hinnangud omanikult, püüdjatelt, töötlejatelt puuduvad. 93

94 6.19. Pärnu sadam Sadamaregistri andmed: Sadam Sadamaregistris Koordinaadid Sadama pidaja Sadama ülesanne Pärnu Jah 58 23'N 22 28,8'E AS Pärnu Sadam kaubanduslik meresõit kauba-, reisi-, kruiisi ja kalalaevade teenindamine, harrastusmeresõitjate ja Sadama põhifunktsioonid mereturistide teenindamine, riigilaevastiku teenindamine, kaupade laadimine, lossimine, ladustamine ja töötlemine Maa-ala üldpindala (ha) 15,45 Akvatooriumi üldpindala (ha) 225,68 SADAMARAJATISED JA TEHNILISED VAHENDID Laod Jah Kraana Jah Navigatsioonimärgid (nr) , 881, 882, 885, 886, 891, 892 Navigatsioonihooaeg Aasta LAEVATEE JA KANAL pikkus (m) 6200 laius (m) 46 sügavus (m) 6

95 MAKSIMAALSTE MÕÕTMETEGA LAEV pikkus (m) 140 laius (m) 25 süvis (m) 5,5 KAI Kaide arv, pikkus, sügavus Kalakai Kütus, joogivesi Riiklik järelevalve sadamas (toidu-, veterinaarkontroll) Saasteainete vastuvõtt 20, 1136, 1,0-6,0 jah/jah jah Jah Traallaevade lossimine viimasel kolmel aastal (t): Sadam Kokku Pärnu 1153,1 373,6 75,5 1612,1 Lossimine on kolmel viimasel aastal pidevalt vähenenud a. väikese lossimismahu taga on arvatavasti püügikvoodi varane ammendumine (kvoodi ülekasutamine kevadel rannakalurite poolt). 95 Aasta Firma Lossimine t Lossimiste arv* Laevade arv Laevad 2007 Dagomar 62,1 7 2 Lavass Papis 2007 DGM Shipping 23,5 2 1 Viru 2008 DGM Shipping 35,0 4 1 Viru 2008 Fortem Holding 21,4 2 1 Ridala 2009 Fortem Holding 55,3 4 1 Ridala 2007 Krapesk 57,0 7 2 Hiiesaare, Narvia 2007 ML Ermistu 872, Ermistu 2008 ML Ermistu 183, Ermistu 2009 ML Ermistu 20,2 2 1 Ermistu 2007 ML Kastna 86, Kastna 2008 ML Kastna 144, Kastna 2007 ML Tõhela 52,0 8 1 Tõhela Erasadam, mis teenindab erinevaid laevu. Omanik on huvitatud, et traalerid kasutaksid sadamat enam; alakasutamise peamise põhjusena märgib piiratud püügivõimalusi Liivi lahes. Omaniku hinnangul on kaide seisukord väga hea, sadamasse tuleb asfalttee. On võimalus konteinerite laadimiseks, olemas jäägeneraator. Sadamas on võimalik laevade remont,

96 lastimine-lossimine, seismine, prügikäitlus, magevee varude täiendamine, elektrienergia saamine. Sadamateenuste pakkumine traaleritele on praegu ja tulevikus mõttekas sel põhjendusel, et mujal Pärnus selleks tingimused puuduvad. Tegevus on praegu tasuvuselt neutraalne. Viimase aja investeeringud: kalalaevade teenindamise kaid ja seadmed kogumaksumusega 9 milj. EEK, sellest PRIA rahastas 4,5 milj. EEK (2005. aastal). Omaniku hinnangul on traallaevade remondivõimsus ebapiisav, omalt poolt saaks sadam olukorra parandamisse investeerida 2 milj. EEK. Üks püügifirma (kodusadam Pärnu) hindas tingimusi sadamas pea kõigi kriteeriumide osas väga heaks heaks, kehvemana toodi välja kaugus püügikohast, juurdepääs maalt ja sadamatasu suurus. Puuduvad tankla, tingimused kala ladustamiseks säilitamiseks. Üks Liivi lahel püüdev firma märkis, et ei kasuta Pärnu sadamat, kuna see asub kaugel peamisest püügikohast. Üks töötlejafirma andis sadamale koondhinnangu hea, hinnangut põhjendamata Ristna sadam Pole sadamaregistris. Andmed: Ristna Kalasadam Kaardid: Kaitstus: Maks. pikkus: Maks. süvis: Kaikohti: 96 EK 302, 305, 509, 612, 614, "Eesti merekaardid" 1 ja 2 osa AK 2241 Avatud N NE sektori tuultele 15.0 m 2.0 m Külalisalustele eraldi kaikohti ei ole ' N ' E

97 Kinnitumine: Poordiga või poikinnitus Navigatsioon: Kai merepoolse osa sisekülje ääres on veealuseid kive. Sissesõit suvisel ajal tähistatud toodritega. Sissesõit soovitatav ainult valgel ajal ja hea ilmaga. Teenused: Dušš Elekter Jäätmete kogumine Joogivesi Kaldtee treileritele Kraana Slip WC Traallaevade lossimine viimasel kolmel aastal (t) on olnud tagasihoidlik: Sadam Kokku Ristna 164,0 118,4 0,0 282,3 97 Lossimine Lossimiste Laevade Aasta Firma t arv* arv Laevad 2007 Caroline 164, Ann, Anu 2008 Caroline 117, Anu Ann 2008 Larsen FP 0,8 1 1 HMA-383 Omanik on erafirma (Larsen FP), mis on tegev ka traalpüügiga. Sadama omanik on huvitatud, et traalerid kasutaksid sadamat rohkem; alakasutamise peamiseks põhjuseks on sadama halb olukord. Traalide poolt on kasutatav 55 m kaid, see vajab remonti. Vee sügavus kai juures on maksimaalselt 1,9 m. Sadamasse viib remonditud pinnasetee. Sadamas puuduvad seadmed kala vastuvõtuks, võimalik on slipi kasutamine. Omaniku opereerida on renoveerimist vajav külmhoone mahuga 80 m3 (ehitatud 1965). Kinnitatud hinnakiri sadamateenuste kasutamiseks puudub, rakendatakse kokkuleppehindu. Omanik peab sadama käigushoidmist traalerite sadamana mõttekaks ja ka majanduslikult otstarbekaks tingimusel, et kaid saavad remonditud ja külmhoone renoveeritud. Viimasel ajal on investeeringuid tehtud peamiselt omavahenditest: 2005 kai taastamine (40000 EEK), 2006 akvatooriumi süvendamine (80000 EEK), 2007 slipi remont (50000 EEK), 2008 kai ja lainemurdja tugevdamine (60000 EEK). Oluliste lähiaja investeeringutena nähakse ette kai renoveerimist, akvatooriumi süvendamist, lainemurdja, lossimisseadmete, külmhoone, olmeruumide renoveerimist kogusummas ca 5 milj EEK, võimaliku omafinantseeringuna pakutakse 2 milj EEK. Ühe traalpüügifirma hinnangul (kelle jaoks on sadam oluline lossimiskoht) on heas seisundis sadama kai, juurdepääs maalt, sügavus kai juures ja hea hinnang anti ka sadama personalile; kõik muud parameetrid said negatiivse hinnangu.

98 6.21. Rohuküla sadam =et Sadam Sadamaregistris Koordinaadid Sadama pidaja Sadama ülesanne Rohuküla Jah 58 54,3N 23 25,7E AS Saarte Liinid kaubanduslik meresõit parvlaevade teenindamine, reisijate, Sadama põhifunktsioonid harrastusmeresõitjate ja mereturistide teenindamine, kaupade laadimine ja lossimine Maa-ala üldpindala (ha) 7,7 Akvatooriumi üldpindala (ha) 38,99 SADAMARAJATISED JA TEHNILISED VAHENDID Laod Jah Kraana Ei Navigatsioonimärgid (nr) , 532, 533, 534, 535, 536, 538, 540 Navigatsioonihooaeg Aasta LAEVATEE JA KANAL pikkus (m) 1400 laius (m) 70 sügavus (m) 5,2 MAKSIMAALSTE MÕÕTMETEGA

99 LAEV pikkus (m) 100 laius (m) 15 süvis (m) 3,5 KAI Kaide arv, pikkus, sügavus Kalakai Kütus, joogivesi Riiklik järelevalve sadamas (toidu-, veterinaarkontroll) Saasteainete vastuvõtt 8, 1088, 4,0-5,0 ei/jah jah Jah Traallaevade lossimine viimasel kolmel aastal (t): Sadam Kokku Rohuküla 0,0 0,0 37,5 37,5 Lossimine Lossimiste Laevade Aasta Firma t arv arv Laevad 2009 Westmer 37,5 1 1 Ramsi Juhuslik lossimiskoht; hinnangud sadama omanikult, püügifirmadelt, kalatöötlejatelt puuduvad. 99

100 6.22. Roomassaare sadam e&lang=et Sadamaregistri andmed: Sadam Koordinaadid Sadama pidaja Sadama ülesanne 100 Roomassaare 58 12'N 22 30'E AS Saarte Liinid kaubanduslik meresõit kaupade laadimine ja lossimine, reisijate, kalurite Sadama põhifunktsioonid harrastusmeresõitjate ja mereturistide teenindamine, riigilaevastiku teenindamine Maa-ala üldpindala (ha) 7,4 Akvatooriumi üldpindala (ha) 8,7 SADAMARAJATISED JA TEHNILISED VAHENDID Laod Ei Kraana Jah Navigatsioonimärgid (nr) 957, 959, 961, 962, 963, 964, 965, 966, 967 Navigatsioonihooaeg 15. aprill detsember LAEVATEE JA KANAL pikkus (m) 1200 laius (m) 86 sügavus (m) 5,8

101 MAKSIMAALSTE MÕÕTMETEGA LAEV pikkus (m) 120 laius (m) 15 süvis (m) 5 KAI Kaide arv, pikkus, sügavus Kalakai Kütus, joogivesi Riiklik järelevalve sadamas (toidu-, veterinaarkontroll) Saasteainete vastuvõtt 8, 604, 1,4-5,5 m jah/jah jah Jah Traallaevade lossimine viimasel kolmel aastal (t): Sadam Kokku Roomassaare 1758,1 989,3 2659,7 5407,1 Lossimine Lossimiste Laevade Aasta Firma t arv* arv Laevad 2009 Caroline 55,1 2 1 Pringi 2007 Dagomar 237, Lavass Papis Fortem 2009 Holding 174,8 6 1 Ridala 2007 Helmaar 992, Veere 2008 Helmaar 73,0 8 1 Veere 2009 Helmaar 457, Veere 2009 Hiiu Kalur 1177, Lavass Papis 2009 Kalavara 29,2 1 1 Tõhela 2007 Keskpunkt 139, Ann-Mari Keskpunkt 255, Ann-Mari 2009 Keskpunkt 683, Ann-Mari 2007 Maalspiik 348, Kaunispea 2007 ML Ermistu 78, Ermistu 2007 ML Kastna 407, Kastna 2008 ML Kastna 267, Kastna 2007 Strommen 239, Kihelkonna 2008 Strommen 393, Kihelkonna 2009 Westmer 64,0 2 1 Ramsi Keskmise lossimismahuga sadam viimasel kolmel aastal (mahu järgi 9. kohal). Riigisadam, millele traallaevade teenindamine on üks mitmest tegevusvaldkonnast. Traallaevade poolt on kasutatav 380 m kaid, eraldi kai traallaevadele puudub. Juurdepääsuteed sadamale ja kaid on heas korras. Seadmed kala vastuvõtuks ja võimalused kala ladustamiseks-hoiustamiseks puuduvad. Olemas avalik hinnakiri, kehtib kaimaks, eraldi tasu elektri, vee eest; 101

102 hinnasoodustust pakutakse suurklientidele. Sadama kasutamine traallaevade lossimiskohana on majanduslikul mõistlik, kuna samu kaisid kasutatakse erinevate laevade teenindamiseks. Eraldi kalakai käigushoidmine ei ole majanduslikult tasuv väikeste lossimismahtude tõttu. Sadamasse tehtud investeeringuid hindab omanik piisavateks; viimase aja olulise investeeringuna tuuakse välja sadamakaide ajakohastamine (2010) mahus 12 milj. EEK (EU Eesti-Läti programm ja AS Saarte Liinid). Perspektiivis peetakse vajalikuks investeerida kaidesse täiendavalt ca 10 milj EEK. Hinnangu sadamale kui olulisele lossimiskohale andsid 4 püügifirmat, koondhindena pakuti kahel korral hea ja kahel rahuldav. Erinevatele näitajatele antud hinnangute varieeruvust näitab tabel: Näitaja Väga hea Hea Rahuldav Kehv Kaugus peamistest turgudest XX XX Puudub/ ei oska hinnata Sadama juurdepääsuteed XX XX Juurdepääs merelt XX XX Vee sügavus sadamakai ääres XX X X Tasu suurus sadamateenuste kasutamise eest X XX X Sadamakai korrasolek XX X X Elektri- ja veevarustus XX XX Kütusetankla Laeva hooldamiseks, remontimiseks vajalikud rajatised Kalurite olmehoone ja ruumid XXX X Kala lossimine X XX X Kala ladustamine ja säilitamine XXXX XXXX XXXX Sadama puhtus X XX X Sadama suuruse piisavus X XX X Sadama personal X XXX Kolm kalatöötlemisfirmat andsid sadamale koondhinnangu hea (positiivsena on märgitud sadama suuruse piisavust ja häid laevade remonditingimusi), üks rahuldav (sadam pole spetsialiseerunud kala lossimisele ja on seetõttu kasutatav vaid häda sunnil). Üks firma andis 102

103 detailsema hinnangu ja hindas kõiki firmale olulisi näitajaid peale sadamatasude väga heaks Saaremaa Süvasadam Sadamaregistri andmed: Sadam Sadamaregistris Koordinaadid Sadama pidaja Sadama ülesanne Saaremaa Jah 58 32,4'N 22 14,4'E AS Tallinna Sadam kaubanduslik meresõit Sadama põhifunktsioonid mereturistide ja reisijate teenindamine Maa-ala üldpindala (ha) 10,08 Akvatooriumi üldpindala (ha) 44,3 SADAMARAJATISED JA TEHNILISED VAHENDID Laod Ei Kraana Ei Navigatsioonimärgid (nr) EST 918, EST 919 Navigatsioonihooaeg 20. mai september LAEVATEE JA KANAL pikkus (m) ei laius (m) ei sügavus (m) ei MAKSIMAALSTE MÕÕTMETEGA LAEV pikkus (m) 200 laius (m)

104 süvis (m) 9,5 KAI Kaide arv, pikkus, sügavus 4, 529, 7,0-10,0 Kalakai Kütus, joogivesi Riiklik järelevalve sadamas (toidu-, veterinaarkontroll) Saasteainete vastuvõtt jah/jah ei Jah Traallaevade lossimine viimasel kolmel aastal (t): Sadam Kokku Saaremaa 1761,0 883,4 1667,8 4312,2 Peamiselt on lossimiseks kasutanud sadamat üks laev: Lossimine Laevade Aasta Firma t arv Laevad 2007 Dagomar 1139,5 1 Tenacious 2008 Hiiu Kalur 883,4 1 Tenacious 2009 Hiiu Kalur 1667,8 1 Tenacious 2007 Keskpunkt 621,5 Marika, Ann- 2 Mari1 Riigisadam. Omaniku esindaja sõnul ei olda huvitatud sadama arendamisest traalisadamana, ankeeti ei täidetud. Püügifirmad ei nimetanud seda sadamat kordagi olulise lossimiskohana, küll aga tootjaorganisatsiooni (Eesti Kalapüügiühistu) üks ekspertidest. Hinnangud puuduvad. Üks töötlejafirma andis väga hea hinnangu sadama juurdepääsuteedele, kai korrasolekule, sadama suurusele ning vee sügavusele kai juures, rahuldava kaugusele töötlemiskohtadest, sadama puhtusele ning tasu suurusele sadamateenuste kasutamise eest, halva hinnangu aga sadama personalile. 104

105 6.24. Tapurla sadam Tapurla kalasadam Pole sadamaregistris. Andmed: Tapurla Kalasadam Kaardid: Kaitstus: Maks. pikkus: Maks. süvis: Kaikohti: Kinnitumine: Navigatsioon: ' N ' E EK 302, 504, 608, "Eesti merekaardid" 1. osa AK 2248 Avatud tuultele S SE sektorist 25.0 m 4.0 m Eraldi kaikohti külalisalustele ei ole Poordiga kai lääne- või idaküljele Soovitav siseneda päevasel ajal. Teenused: Sadam Sadamaregistris Koordinaadid Sadama pidaja Dušš Elekter Jäätmete kogumine Joogivesi Kütus Kuivkäimla Tapurla Ei ' N ' E SA Tapurla Sadam 105

106 Sadama ülesanne Kalasadam MAKSIMAALSTE MÕÕTMETEGA LAEV pikkus (m) 25 laius (m) süvis (m) 4 KAI Kaide arv, pikkus, sügavus Kalakai Kütus, joogivesi Riiklik järelevalve sadamas (toidu-, veterinaarkontroll) Saasteainete vastuvõtt Jah/Jah Ei Iah Traallaevade lossimine viimasel kolmel aastal (t) on olnud tagasihoidlik: Sadam Kokku Tapurla 42,2 33,2 43,5 119,2 Lossimine Lossimiste Laevade Aasta Firma t arv* arv Laevad 2007 Tapurla 42, Ly 2008 Tapurla 33, Ly Luik Mimmi 2009 Tapurla 43, Luik Erasadam, mis omaniku väitel pole seotud traalpüügiga. Sadamat on kasutanud vaid ühe püügifirma (Tapurla Kalapüügiühistu) laevad. Omaniku hinnangul on kaide seisukord halb, puuduvad seadmed kala vastuvõtuks laevadelt, võimalused kala säilitamiseks. Puudub hinnakiri sadama (kui kalasadama) kasutajatele, kuna ei kasutata teiste firmade laevade poolt. Sadama käigusolekut praegu ja tulevikus peetakse otstarbekaks, kuna pole sadamat, pole tööd. Rahapuudusel pole viimasel viiel aastal investeeringuid tehtud; kõige prioriteetsema investeeringuvajadusena nähakse ette kai remont (1 milj EEK), olulisena (summat märkimata) investeerimine lossimisseadmetesse, kala säilitamisvõimalustesse, kalurite olmetingimustesse. Sadama arengukava puudub. Ühe püügifirma poolt on hinnatud sadama kui traalisadama olukorda halvaks-rahuldavaks, ühe töötlejafirma poolt väga halvaks; hinnanguid ei ole põhjendatud. Sadama kalavastuvõtu võimalused aastas on varasema uuringu ( KALANDUSEGA SEOTUD SADAMATE OLUKORD JA INVESTEERINGUVAJADUS, United Partners AS, 2006, lk. 20) oluliselt suurem kui praegu kasutatav võimsus, nimelt 9000 t. 106

107 6.25. Toila sadam Toila sadam Sadam Sadamaregistris Koordinaadid Sadama pidaja 107 Toila Jah 59 25,6'N 27 32,0'E AS Toila V.V. Sadama ülesanne kaubanduslik meresõit Sadama põhifunktsioonid sadamateenuste osutamine väikelaevadele Maa-ala üldpindala (ha) 3,5 Akvatooriumi üldpindala (ha) 0,95 SADAMARAJATISED JA TEHNILISED VAHENDID Laod Jah Kraana Ei Navigatsioonimärgid (nr) Navigatsioonihooaeg () LAEVATEE JA KANAL pikkus (m) ei laius (m) ei sügavus (m) ei MAKSIMAALSTE MÕÕTMETEGA LAEV pikkus (m) 18 Ei

108 laius (m) 6 süvis (m) 1,4 KAI Kaide arv, pikkus, sügavus 3, 180, 1,2-1,4 Kalakai Kütus, joogivesi Riiklik järelevalve sadamas (toidu-, veterinaarkontroll) Saasteainete vastuvõtt ei/jah ei Jah Täiendavad andmed: : Kalasadam Kaitstus: Maks. pikkus: 15.0 m Maks. süvis: Kaikohti: Kaitstud kõigi tuulte eest 1.5 m Kinnitumine: Poordiga Külalisalustele eraldi kaikohti ei ole Navigatsioon: Tugevad tuuled NW - NE sektorist tekitavad sissesõidul tugevat murdlainetust ning põhjustavad faarvaatri ummistumist liivaga. Sissesõit soovitatav ainult valgel ajal. Teenused: Elekter Jäätmete kogumine Joogivesi Kuivkäimla Kohaliku omavalitsuse sadam. Traallaevade lossimine viimasel kolmel aastal (t) on olnud üsna suur: Sadam Kokku Toila 483,7 1103,1 788,1 2374,9 Lossimine Lossimiste Laevade Aasta Firma t arv* arv Laevad 2007 Guarana 83, Aidu 2008 Guarana 216, Aidu 2009 Guarana 139, Aidu 2007 Larsen FP 62, Saka Novrina 2007 Kalaparadiis 309,2 257 Maritsa, Saka 3 Valaste Novrina 2008 Kalaparadiis 884,2 348 Maaritsa Saka 3 Valaste Novrina 2009 Kalaparadiis 615,6 186 Maritsa, Saka 3 Valaste 2009 Saare Rand 33, Aidu 108

109 Sadama haldaja hinnangul on kaide seisukord rahuldav, traalerite poolt on kasutatav 60 m kaid, Juurdepääsutee hiljuti asfalteeritud. Lossimisseadmed puuduvad, lossimine käsitsi (kastidega). Võimalik saada jääd. Olemas valla kehtestatud hinnakiri, mis võimaldab soodustusi (nt kohalikele). Sadama funktsioneerimist traalisadamana peetakse praegu ja tulevikus otstarbekaks, kuna muidu sureb välja ja traallaevad annavadki praegu peamise sissetuleku. Eraldi on märgitud, et traallaevad aitavad akvatooriumi süvist hoida (keerutavad sette üles, mis jõevooluga seejärel ära kantakse). Sadama infrastruktuuri on investeeritud, ent ebapiisavalt (vt ka Merirand, R Toila sadam on teinud arenguhüppe. ). Kiireloomulise ja väga olulise investeeringuna näeb sadama pidaja ette investeeringuid kala säilitamisvõimaluste loomiseks (külmhoone, jäämasin) (2,5 milj EEK), kai remonti (0,2 milj EEK) ja süvendamisse (ca 2 milj EEK), olulisena ka lossimistehnikasse (0,5 milj EEK). Võimalikuks peetakse 10-15% omafinantseeringut. Kaks sadamat kasutavat püügifirmat andsid sadamale kui traallaevade lossimiskohale koondhinnangu väga kehv, mõlemad nimetasid peapõhjusena investeeringute puudumist. Mõlema firma hinnangu kohaselt on väga hea juurdepääs sadamale, turgude lähedus ja sadama personal, hea sadama puhtus. Ülejäänud parameetrid said vähemalt ühelt hindajalt kõige karmima hinnangu Veere sadam Veere sadam 109

110 Sadam Sadamaregistris Koordinaadid Sadama pidaja Sadama ülesanne Veere Jah 58 27,7'N 22 03,03'E AS Veere Sadam kaubanduslik meresõit kaupade töölemine, reisijate, kalurite, Sadama põhifunktsioonid harrastusmeresõitjate ja mereturistide teenindamine Maa-ala üldpindala (ha) 2,6 Akvatooriumi üldpindala (ha) 16,55 SADAMARAJATISED JA TEHNILISED VAHENDID Laod Ei Kraana Ei Navigatsioonimärgid (nr) 913, 916, 921 Navigatsioonihooaeg 15. märts jaanuar LAEVATEE JA KANAL pikkus (m) ei laius (m) ei sügavus (m) ei MAKSIMAALSTE MÕÕTMETEGA LAEV pikkus (m) 80 laius (m) 20 süvis (m) 3,5 KAI Kaide arv, pikkus, sügavus 8, 322, 1,3-3,7 Kalakai Kütus, joogivesi Riiklik järelevalve sadamas (toidu-, veterinaarkontroll) Saasteainete vastuvõtt 4 kalalaevadele, 2 kalapaatidele jah/jah jah Jah Veere sadam on lossimismahult viimasel kolmel aastal sadamate hulgas teisel kohal, Miiduranna järel. Keskmisena on aastatel lossitud 9500 t kilu ja räime: 110

111 Firmade kaupa andmebaasi sortides saadi räime ja kilu lossimist kolmel aastal kokku t: Lossimine Lossimiste Laevade Aasta Firma t arv* arv Laevad Baltic 2009 Workboats 28,9 4 1 Ann-Mari Dagomar 1964,7 260 Kiips Lavass 4 Papis Piiris 2008 Helmaar 1215, Veere 2009 Helmaar 797, Veere 2008 Hiiu Kalur 1934,2 313 Lavass Piiris 4 Kiips Ranna 2009 Hiiu Kalur 1534,3 261 Kiips Lavass 4 Papis Piiris 2007 Kaabeltau 1642, Amazon Hanna 2008 Kaabeltau 2329, Amazon Hanna 2009 Kaabeltau 2381, Amazon Hanna 2007 Keskpunkt 777, Ann-Mari Keskpunkt 1359, Ann-Mari 2009 Keskpunkt 1104, Ann-Mari 2008 Larsen FP 8,5 1 1 Emma 2007 Maalspiik 94, Kaunispea 2007 ML Kastna 79,1 7 1 Kastna 2007 Monistico 1476, Herry 2008 Monistico 1735, Herry 2009 Monistico 1221, Herry 2007 Nicone 20,0 2 1 Lipton Saare Fishexport/ 2007 Saare 2565, Herry Lipton 111

112 Kalapüügi OÜ Saare Fishexport/ Saare 2008 Kalapüügi OÜ 1948, Lipton Herry Saare 2009 Fishexport 209, Lipton Saare Fishexport/ Saare 2009 Kalapüügi OÜ 964, Lipton 2007 Strommen 176, Kihelkonna Erasadam, omanik on (nagu ka Lehtma sadamal) OÜ Direct Consulting, mis tegeleb ka traalpüügiga ning kala töötlemisega. Sadamat kasutavate traallaevade arv väheneb pidevalt; arvatakse ka jahisadama teenuste vähenemist (linn kaugel ja kohal vähe atraktiivsust). Traallaevade poolt on kasutatav 270 m kaisid, vee sügavusega kai juures 3,5-4 m. Kaide seisukord on rahuldav, juurdepääs maalt halb (kruusatee). Seadmed kala vastuvõtuks laevadelt puuduvad (need olemas laevadel). On olemas kehtiv hinnakiri sadamateenustele (kaimaks), hind on ühesugune kõigile teenuste kasutajatele. Omanik ei pea sadama käigushoidmist traallaevade lossimiskohana majanduslikult otstarbekaks, kuna laevu on vähe ja madalad kalahinnad ei võimalda tõsta sadamateenuste hinda. Lähema 10 aasta perspektiivis peetakse siiski sadama kui traallaevade lossimiskoha käigushoidmist otstarbekaks, kuna lossitavad kalakogused on suured, püügirajoon lähedal ja sadam on jäävaba. Majanduslikult kasumlik on see tegevus vaid juhul, kui tõsta sadamatasusid. Viimaste aastate suurim investeering on tehtud kala lossimiskaisse (2006, 7,5 milj EEK, sellest 50% PRIA). Vajalikud täiendavad investeeringud on suured: esmajärjekorras kommunikatsioonidesse (5 milj EEK, võimalik omafinantseering 10%) ja olulisena investeering kaide nr 1 ja 2 kapitaalremonti ning laiendamisse (40 milj EEK, omafinantseering võimalik 5% ulatuses). Sadama arengukava on koostamisel. Nelja püügifirma koondhinnang sadamale kui traallaevade lossimiskohale oli kehvastrahuldavast kuni väga heani. Peamiste puudustena märgiti kehva infrastruktuuri, sadama väiksust, vee puudumist talvel, madalat vett, positiivsena lähedal paiknevaid kala töötlemisvõimalusi. Detailsemad hinnangud saadi viielt püügifirmalt: Näitaja Väga hea Hea Rahuldav Kehv Kaugus peamistest turgudest XX XXX Puudub/ ei oska hinnata Sadama juurdepääsuteed X XXX X Juurdepääs merelt XXX X X X, Vee sügavus sadamakai ääres X(KÕRGE VEEGA), x XX X(MADALA VEESEISU KORRAL) 112

113 Tasu suurus sadamateenuste kasutamise eest XX XXX Sadamakai korrasolek XX XX X Elektri- ja veevarustus XX XX X Kütusetankla XXXXX Laeva hooldamiseks, remontimiseks vajalikud rajatised XX XXX Kalurite olmehoone ja ruumid X X XXX Kala lossimine XX XXX Kala ladustamine ja säilitamine XX XXX Sadama puhtus XX XX X Sadama suuruse piisavus X X XXX Sadama personal XX XXX Kolm avamerel püüdvat traalifirmat märkisid, et ei kasuta sadamat või kasutavad harva, kuna paikneb kaugel peamistest püügikohtadest ja turgudest ning sadamateenuste eest võetav tasu on kõrge. Töötlejatest-kokkuostjatest andsid oma hinnangu koguni 8 firmat. Enamuse parameetrite puhul oli suurem osa hinnangutest rahuldav ; keskmisest kõrgem oli hinnang sadama personalile, madalam juurdepääsuteedele, vee sügavusele kai juures, isiklikele suhetele sadama juhtkonnaga, lossimis- ja ladustamistingimustele ning sadama suurusele. 113

114 6.27. Vergi sadam Pole sadamaregistris. Üldandmed: Vergi Külalissadam Kaardid: Sinilipp: 1998, 1999, 2000 Kaitstus: Maks. pikkus: Maks. süvis: Kaikohti: Kinnitumine: Navigatsioon: Teenused: EK 302, 504, 606, "Eesti merekaardid" 1. osa AK 2248 Kaitstud kõigi tuulte eest 35.0 m 3.0 m 20 külalisalustele Poikinnitus või poordiga ' N ' E Lainemurdja lääneservas madal. Soovitav siseneda päevasel ajal. Elekter Jäätmete kogumine Joogivesi Kütus Kaldtee treileritele Traallaevade lossimine viimasel kolmel aastal (t): Sadam Kokku Vergi 411,1 1471,7 452,7 2335,4 114

115 Lossimine Lossimiste Laevade Aasta Firma t arv* arv Laevad 2008 Esmari laevad 48, Toolse 2007 Guarana 36, Aidu 2008 Guarana 11,3 5 1 Aidu 2007 Kalavara 28,8 2 1 Tõhela 2008 Kalavara 145, Tõhela Pärispea 2009 Kalavara 22,6 1 1 Pärispea 2007 Krapesk 311,6 36 Hiiesaare, 2 Narvia 2008 Krapesk 1211,0 119 Hiiesaare, 2 Narvia 2009 Krapesk 403,3 38 Hiiesaare, 2 Narvia 2007 ML Tõhela 34,5 8 1 Tõhela 2009 Morobell 18,5 1 1 Ramsi Novrina 2009 Kalaparadiis 8,3 15 Maritsa, Saka 3 Valaste 2008 Westmer 55,4 3 1 Ramsi Erasadam; omanik Helter Kaubandus OÜ, mis omaniku sõnul ei tegele kalapüügi või töötlemisega. Sadama põhitegevus on jahtide teenindamine ja selles osas nähakse teenuse suurenemist. Traalide poolt on kasutatav 63 m kaist, vee sügavus kai juures 2,5-3 m. Seadmed kala vastuvõtuks puuduvad (need olemas laevadel), samuti puuduvad võimalused kala säilitamiseks. Lossimise eest võetakse tasu 500 EEK korra eest, hinna saab alla hea jutuga. Omanik ei pea sadama kui traallaevade lossimiskohana pidamist otstarbekaks, kuna sadamas käib vähe traallaevu; majanduslikult on see kahjumlik. Tuleviku osas omanik arvamust ei avaldanud. Taotletakse raha (70 milj EEK, sellest omafinantseerimine 10%) kai ja lainemurdja renoveerimiseks. Hinnangud sadama kasutajatelt puuduvad. 115

116 6.28. Virtsu sadam Virtsu sadam (vananenud pilt, puudub uus kai) Sadam Sadamaregistris Koordinaadid Sadama pidaja Sadama ülesanne Sadama põhifunktsioonid 116 Virtsu Jah 58 34,5'N 23 30,6'E AS Saarte Liinid kaubanduslik meresõit kaubalaevade, reisiparvlaevade, kalalaevade ja väikelaevade teenindamine Maa-ala üldpindala (ha) 5,51 Akvatooriumi üldpindala (ha) 10,82 SADAMARAJATISED JA TEHNILISED VAHENDID Laod Ei Kraana Ei Navigatsioonimärgid (nr) 771, 772, 775 Navigatsioonihooaeg Aasta LAEVATEE JA KANAL pikkus (m) 850 laius (m) 190 sügavus (m) 7 MAKSIMAALSTE MÕÕTMETEGA LAEV pikkus (m) 120 laius (m) 20 süvis (m) 6,5

117 KAI Kaide arv, pikkus, sügavus 8, 638, 2,7-7 Kalakai Kütus, joogivesi ei/jah Riiklik järelevalve sadamas (toidu-, veterinaarkontroll) jah Saasteainete vastuvõtt Jah Virtsu sadama põhiülesandeks on liiniparvlaevade vastuvõtt ja teenindamine aastal valminud universaalkai võimaldab Virtsut käsitleda ka kaubasadamana. Lähitulevikus ehitatakse uus universaalkai, mis võimaldab lisaks kaasegsete parvlaevade teenindamisele sadamas ka paindlikumat kaubaveo korraldust. Virtsu sadamas paikneb ka ujuvkaidel põhinev jahtlaevade sadam. Traallaevade lossimist ei toimunud veel aastatel , ent nüüd on Virtsu sadamast kujunenud Liivi lahes kalastavate traalerite peamine lossimiskoht. Traallaevade lossimine viimasel kolmel aastal (t): Sadam Kokku Virtsu 3060,0 2725,0 2576,1 8361,0 Lossimine Lossimiste Laevade Aasta Firma t arv* arv Laevad 2007 Abimerk 87,5 7 1 TOPU 2008 Abimerk 259, Topu 2009 Abimerk 312, Topu 2007 Caroline 130, Telisna 2009 Caroline 359, Pringi, Telisna 2007 Dagomar 10,6 2 1 vt DGM 2007 Shipping 332, Viru DGM 2008 Shipping 124, Viru Fortem 2007 Holding 250, Ridala Fortem 2008 Holding 85, Ridala Fortem 2009 Holding 456, Ridala 2008 Kalavara 568, Tõhela 2009 Kalavara 398, Tõhela 2007 Krapesk 160, Hiiesaare, Narvia 2007 ML Ermistu 31,3 5 1 Ermistu 2008 ML Kastna 35,0 6 1 Kastna 2007 ML Tõhela 275, Tõhela 2007 Morobell 1605,4 126 Kuressaare Liu 5 Pringi Ramsi 117

118 Ridala 2008 Morobell 1546,2 84 Liu Pringi Topu Kuress Maali 6 Ramsi 2009 Morobell 584,9 30 Kihelkonna 3 Kuressaare Liu 2007 Westmer 176, Ramsi 2008 Westmer 107,2 7 1 Ramsi 2009 Westmer 464, Ramsi Virtsu sadam on Liivi lahes püüdvate traalerite peamine lossimiskoht. Riigile kuuluv sadam (opereerib AS Saarte Liinid). Traalide poolt on praegu kasutatav 48 m kaid, mille seisukord on hea, sügavus kai juures vähemalt 5,5 m. Kohe on käiku minemas uus kai. Seadmed kala vastuvõtuks, säilitamiseks sadamas puuduvad; 1 km kaugusel on sadamale mitte kuuluv külmhoone. Omaniku esindaja kahtleb sadama kui traalisadama arendamise otstarbekuses, kuna seda kasutavad vähesed alused ja sedagi vaid püügiperioodi vältel Liivi lahes. Sadama üldisesse infrastruktuuri on viimasel ajal palju investeeritud, investeeringud pole suunatud kalasadama komponendi arendamisse. Vajaliku tulevikuinvesteeringuna nähakse jahisadama rekonstrueerimist. Sadama arengukava on koostamisel. Kolmest sadamale hinnangu andnud püügifirmast andsid kaks hinnangu hea, üks rahuldav. Väga heaks hinnati juurdepääsu merelt, vee sügavust sadamakai juures; heaks juurdepääsu maalt, kai seisundit, sadama suurust, puhtust, personali; rahuldavaks lossimistingimusi, tasu sadamateenuste eest, elektri- ja veevarustust. Sadamas puuduvad olmeruumid kaluritele, tankla, remondi- ja hooldusvõimalused, vahetult sadamas ka võimalus kala ladustamiseks säilitamiseks (külmhoone on 1 km kaugusel). 7. Mida arvestada investeerimisel ja millistele tingimustele peab traalisadam vastama: küsitluse tulemuste kokkuvõte Järgnevalt esitatakse kokkuvõte küsitluse selle osa tulemustest, milles taheti sadamaomanikelt teada, mida peaks riik arvestama traalisadamatesse investeerimisel ning püügifirmadelt ja kalatöötlejatelt kui oluline on üks või teine näitaja sadamale kui traalerite lossimiskohale. Hinnangud on antud kõigil juhtudel 4-pallises skaalas: väga oluline, oluline, vähe oluline, pole oluline. Nagu selgub ankeetides sisaldunud kommentaaridest, mõnel juhul on vastaja ühele või mitmele küsimusele vastanud lähtudes oma sadama olukorrast. 118

119 7.1. Mida peaks riik arvestama traalisadamasse investeerimisel? Sadamaomanike arvamused Sadamaomanikelt küsiti, mida peaks riik arvestama traalisadamatesse investeerimisel. Hinnangud on kokkuvõetuna järgmised. Praegune lossimise maht Väga oluline Oluline Vähe oluline Pole oluline Kokku % 35% 100% Enamus vastanutest leidis, et investeeringute tegemisel on oluline või väga oluline arvestada olemasolevaid lossimismahtusid, seda reeglina siiski põhjendamata (ühel juhul märgiti, et lossimismahud on seotud kalapüügipiirkonna kaugusega, st aja- ja kütusekuluga kala sadamasse toomiseks). Põhjuseks, miks praegune lossimise maht pole oluline või on vähe oluline sadamasse investeerimise seisukohast, nimetati seda, et lossimismahud võivad tulevikus muutuda ja et vähene lossimine võib olla tingitud sadama praegusest kehvast seisundist. Laevade (lossimiste) arv Väga oluline Oluline Vähe oluline Pole oluline Kokku % 31% 100% Enamus vastanutest pidas seda näitajat väga oluliseks või oluliseks, jällegi seda arvamust üldjuhul põhjendamata. Märgiti, et suurem laevade arv võimaldab sadamal rohkem teenida (sh näiteks remonditeenusega), mis on oluline investeeringute (kaas)finantseerimiseks. Põhjuseks, miks praegune sadamat kasutavate laevade arv pole oluline või on vähe oluline sadamasse investeerimise seisukohast, nimetati seda, et see arv võib tulevikus muutuda ja et vähene lossimine võib olla tingitud sadamat praegu külastavate laevade vähesusest. Sadamat kasutavate püügifirmade arv Väga oluline Oluline Vähe oluline Pole oluline Kokku 119

120 % 44% 100% Hinnangud jaotusid vastanute vahel üpris võrdselt. Olulisena märgiti, et suurem firmade arv võimaldab riske maandada, tagab suurema konkurentsi. Mitteolulisuse põhjusena märgiti, et sadam võib edukalt töötada ka siis, kui seda kasutavad vaid ühe firma laevad, vähene firmade arv võib olla seotud sadama (kehva) seisukorraga praegu ja püügipiirkonna kaugusega. Sadama infrastruktuuri praegune seisund Väga oluline Oluline Vähe oluline Pole oluline Kokku % 13% 100% Seda näitajat peeti investeerimisotsuse tegemisel reeglina väga oluliseks või oluliseks, kusjuures (nagu selgub kommentaaridest) infrastruktuuri hea seisund on investeerimisotsuse tegemiseks positiivne näitaja, kuna see näitab sadama jätkusuutlikkust, võimaldab paremal tasemel teenindamist, investeerimisele kulub vähem raha. Üks kahest seda näitajat vähe oluliseks pidanud vastanutest märkis, et sadam tuleb nagunii korda teha. Kaugus peamistest püügikohtadest Väga oluline Oluline Vähe oluline Pole oluline Kokku % 6% 100% Sadama ja peamise püügipiirkonna vahemaad peetakse reeglina väga oluliseks. Põhjendusena on toodud kütuse- ja ajakulu ning (seotud ajakuluga) lossitava kala kvaliteedi tagamine. Mitteoluliseks pidas näitajat vaid üks sadama omanik, kelle puhul selgub vastusest, et silmas on peetud oma sadamat (mille puhul püügikohad on tõesti sadamale lähedal). Kaugus turgudest Väga oluline Oluline Vähe oluline Pole oluline Kokku % 47% 100% 120

121 Hinnangud jaotusid vastanute vahel üpris võrdselt. Olulisuse näitajana toodi välja see, et kaugus turgudest on oluline sadama klientidele. Samas märgiti ka (mitteolulisuse näitajana), et sadam pole kursis, kellele püügifirmad kala müüvad. Mitteolulisuse näitajana nimetati ka seda, et autoga on kiirem ja odavam kala transportida, et riske maandab töödeldud kala müük, et ka maal peab elu säilima ja lähtuvalt konkreetsest sadamast turud on sadamale lähedal. Sadam kuulub eraomanikule Väga oluline Oluline Vähe oluline Pole oluline Kokku % 57% 100% Kõige enam vastajaid pidasid investeerimisotsuse tegemisel sadama kuuluvust eraomanikule mitteoluliseks näitajaks. Märgiti võrdse kohtlemise vajadust, samuti seda, et riikliku investeeringu tegemisel tuleb tagada sadama kasutamise võimalus kõigile firmadele. Ühes ankeedis (riigisadam) märgiti, et omanik peab ennekõike oma sadamasse investeerima riik riigisadamasse, eraomanik erasadamasse. Sadam kuulub riigile või kohalikule omavalitsusele Väga oluline Oluline Vähe oluline Pole oluline Kokku % 75% 100% Üldiselt peetakse sadama kuuluvust riigile või kohalikule omavalitsusele mitte- või väheoluliseks, väga oluliseks pidasid seda üks riigile ja üks kohalikule omavalitsusele kuuluva sadama esindaja. Välja toodi samad põhjendused, mis ka eelmise küsimuse puhul. Ühel juhul (KOV sadam) märgiti, et ilma riigipoolse toetuseta investeeringuteks pole sadama arendamine võimalik. Kaks vastanut märkisid, et investeerimisotsuse langetamiseks on olulised või väga olulised muud (eespool loetlemata) näitajad, neid näitajaid täpsustamata. 121

122 7.2. Ideaalne traalisadam: püüdjate ja töötlejate arvamused Püügifirmad Püügifirmasid (ennekõike neid, kes ei tegele ühtlasi ka kala töötlemisega) huvitavad võimalused sadamas kala ladustada ja säilitada suhteliselt vähe, vaid pooled vastanuist pidasid seda oluliseks või väga oluliseks: Võimalused kala Väga Oluline Vähe Pole Kokku ladustamiseks ja säilitamiseks oluline oluline oluline Arv % Sadama puhtust pidasid kõik vastanud (üks erand) väga oluliseks või oluliseks: Sadama puhtus Väga Oluline Vähe Pole Kokku oluline oluline oluline Arv % Sadama suurust pidasid kõik vastanud (üks erand; väiketraalidega püüdja) väga oluliseks või oluliseks: Sadama (piisav) suurus Väga Oluline Vähe Pole Kokku oluline oluline oluline Arv % Sadama personali peeti enamasti oluliseks sadama näitajaks: Sadama personal Väga Oluline Vähe Pole Kokku oluline oluline oluline Arv % Kõik vastanud püügifirmad pidasid sadama kaugust püügipiirkonnast väga oluliseks või oluliseks näitajaks: 122

123 Kaugus Väga Oluline Vähe Pole Kokku püügipiirkonnast oluline oluline oluline Arv % Kaugus turgudest on püüdjate jaoks keskmiselt vähem oluline kui kaugus püügipiirkonnast, mis on tõenäoliselt vähemalt osalt seotud sellega, et ühed püügifirmad on seotud kala töötlemisega, teised mitte: Kaugus turgudest Väga Oluline Vähe Pole Kokku oluline oluline oluline Arv % Samas, juurdepääsu sadamale maalt pidasid kõik püügifirmad väga oluliseks või oluliseks: Juurdepääsuteed maalt Väga Oluline Vähe Pole Kokku oluline oluline oluline Arv % Ootusepäraselt pidasid kõik püügifirmad väga oluliseks või oluliseks ka sadamale juurdepääsu merelt: Juurdepääs merelt Väga Oluline Vähe Pole Kokku oluline oluline oluline Arv % Vee sügavus sadamakai juures pidasid väga oluliseks või oluliseks kõik püügifirmad, sõltumata nende poolt kasutatavate laevade suurusest (süvisest): Vee sügavus sadamakai Väga Oluline Vähe Pole Kokku ääres oluline oluline oluline Arv %

124 Tasu sadamateenuste kasutamise eest on väga oluliseks (ühel juhul oluliseks) probleemiks kõigile püügifirmadele: Tasu suurus Väga Oluline Vähe Pole Kokku sadamateenuste kasutamise eest oluline oluline oluline Arv % Püügifirmade jaoks on väga oluline ka sadamakai korrasolek, mis on seotud kala kvaliteedile esitatavate nõuetega: Sadamakai korrasolek Väga Oluline Vähe Pole Kokku oluline oluline oluline Arv % Sadamas peatuvad laevad vajavad elektri ja vett, nende kättesaadavus on väga oluline: Elektri- ja veevarustus Väga Oluline Vähe Pole Kokku oluline oluline oluline Arv % Kütusetankla sadamas ei kuulu esmavajalike objektide hulka, kuna kütus tuuakse laeva tsisternautodega. Olulise - väga olulisena seda näitajat iseloomustanud firmad pidasid ilmselt rohkem silmas tankimisvõimalust: Kütusetankla Väga Oluline Vähe Pole Kokku oluline oluline oluline Arv % Laeva remontimiseks ja hooldamiseks pole ilmselt vaja võimalusi igas sadamas. Laeva hooldamiseks, remontimiseks vajalikud Väga oluline Oluline Vähe oluline Pole oluline Kokku 124

125 rajatised Arv % Kalurite olmehoone või ruumide olemasolu peeti valdavalt oluliseks - väga oluliseks: Kalurite olmehoone, Väga Oluline Vähe Pole Kokku ruumid oluline oluline oluline Arv % Tingimusi kala lossimiseks sadamas peeti reeglina väga oluliseks: Tingimuised kala Väga Oluline Vähe Pole Kokku lossimiseks oluline oluline oluline Arv % Pooltele vastanutest olid üllataval kombel olulised või väga olulised isiklikud suhted sadama personaliga. Probleem on ilmselt teravam väiksemate sadamate kasutamise korral. Isiklikud suhted sadama Väga Oluline Vähe Pole Kokku personaliga oluline oluline oluline Arv % Lisaks märgiti ühel juhul, et vajalik on võimalus pilsivett ära anda. Pooled vastanutest (11 22-st) pidasid väga oluliseks või oluliseks seda, et sadam kuuluks oma firmale. Praktiliselt sama proportsioon vastanutest (11 20 vastanust) leidis, et väga oluline või oluline on sadama kuulumine riigile või kohalikule omavalitsusele. Püügifirmadelt küsiti ka hinnanguid peamiseks lossimiskohaks olevate kalasadamate seisundile ning põhjuseid, miks ei kasutata mõningaid samuti püügipiirkonna läheduses paiknevaid traale teenindavaid sadamaid. Küsitluste kokkuvõte on esitatud traalisadamate ülevaates (osa 6). 125

126 Kala töötlejad Oma kalasadam traaleritele oli kahel firmal ning veel neli leidsid, et see peaks olema; kaheksal firmal oma sadam puudus ja nad ei pidanud seda ka vajalikuks. Sadama näitajate olulisust hindasid küsitlusele vastanud firmad järgnevalt: Näitaja Väga oluline Oluline Vähe oluline Pole oluline Kokku Kaugus peamistest turgudest/ töötlemiskohast Sadama juurdepääsuteed Isiklikud suhted sadama juhtkonnaga Vee sügavus sadamakai ääres Tasu suurus sadamateenuste kasutamise eest Sadamakai korrasolek Elektri- ja veevarustus Kütusetankla Laeva hooldamiseks, remontimiseks vajalikud rajatised Sadama omanik (riik, KOV, erafirma) Kala lossimine (pump jm) Kala ladustamine ja säilitamine Sadama puhtus Sadama suuruse piisavus Sadama personal Töötlejad väärtustasid ennekõike oma tegevuse seisukohast olulisi aspekte: sadama kaugust peamistest turgudest ja töötlemiskohtadest, juurdepääsuteede seisundit, kai korrasolekut, sadama puhtust ja suurust. Kala ladustamine ja hoidmine sadamas on oluline osale töötlejatest. Kõik vastanud pidasid oluliseks või väga oluliseks sadama personali. 126

127 Samas väärtustasid töötlejad ka neid näitajaid, mis peaks ennekõike olema olulised püüdjatele: vee sügavus sadamakai juures, tasu suurus sadamateenuste kasutamise eest, lossimistingimused, sadama elektri- ja veevarustus. Osalt võib taoliste näitaja tähtsustamine olla seotud asjaoluga, et osa töötlejatest on seotud ka traalpüügiga. Sadama omanikku (riik ja kohalik omavalitsus või erafirma) ning isiklikke suhteid sadama juhtkonnaga pidasid pooled vastanutest väga oluliseks või oluliseks, pooled mitteoluliseks või vähe oluliseks. Töötlejad hindasid ka üksikuid sadamaid, vastuseid on analüüsitud sadamate kaupa (sadamate ülevaates, osa 6). Andmete analüüs näitas, et konkreetse sadama hindamisel olid selle sadamaga omanikeringi kaudu seotud firmade vastused üksikutele näitajatele positiivsemad kui teistel vastajatel; koondhinnangute puhul sadamatele see silma ei torganud (sama ilmnes ka püügifirmade hinnangus sadamatele). Seetõttu on sadamate peatüki juures rohkem keskendutud üldhinnangutele, mida oli ka märksa rohkem, kui detailseid hinnanguid sadamale. 8. Lossimiskoha valimine Järgnevalt analüüsitakse, kes määrab laeva lossimiskoha ja mis kriteeriumite alusel ta seda teeb. Kõigepealt kes määrab laeva lossimiskoha? Laevakaptenitelt saadi vaid mõned täidetud ankeedid, mille vastused kinnitavad loogilist arvamust: lossimiskoha otsustab laevaomanik (laeva operaator). Mõnevõrra lihtsam on ilmselt otsust teha laevaomanikel, kes pole omandisuhete kaudu seotud kalatöötlemisega ega mingi sadamaga. Need firmad peavad arvestama peamiselt vaid kalapüügi ja üleandmisega seotud kulutusi, mis sadamatega seoses tähendab ennekõike sõidukulu sadamasse (kaugus püügikohast) ja sadamatasude suurust (kala kokkuostuhinnad samal ajahetkel on tõenäoliselt üsna ühesuurused kõigis sadamates). Üksikutel juhtudel võivad olulised olla muidugi ka muud tegurid, nt laeva remondivajadus, mis ei pruugi olla võimalik lähimas sadamas. Selliseid sõltumatuid püügifirmasid on vähe. Üldjuhul võib otsus, kuhu kala lossida, sõltuda mitmest tegurist. Järgnevas analüüsis on 127

128 kasutatud küsitluste tulemusi, samuti traallaevade satelliitjälgimissüsteemi andmeid ja lossimisandmeid kalanduse infosüsteemist. Kindlasti on üheks oluliseks näitajaks kaugus püügikohast. Laevafirmadele esitati küsimus, kas püügipiirkonnas on mõni sadam, mida ei kasutata või alakasutatakse. Sagedamini toodud põhjuste hulgas nimetatakse nende sadamate kaugust püügikohast. Laevade satelliitjälgimissüsteemi andmete põhjal võib öelda, et vaid osa laevu valib alati või reeglina lossimiskohaks püügikohale kõige lähema sadama. Allpool on mõned näited laevade käitumise kohta. Laeva nimeliselt ei identifitseerita; kõik andmed on võetud laevade satelliitjälgimisüsteemist ja hõlmavad laeva kõiki püüke aastal. Traalimiskohtade identifitseerimiseks on välja sorditud ajad ja kohad, mil laev liikus kiirusega alla 3 sõlme. Lossimiskogused saadi kalanduse infosüsteemi andmebaasist. Ülaltoodud joonisel on andmed laeva kohta, mis avamerel ja Soome lahe lääneosas püüdes selgelt eelistab lossimist Haapsalu sadamas (lossib ka Dirhami sadamas), ent väldib lossimist Lehtma sadamas ja Paldiski sadamas, mis sageli on lähimad võimalikud lossimiskohad. Samamoodi toimivad ka teised sama püügifirma laevad; välditavate/alakasutatavate lossimiskohtade hulgas on lisaks Lehtmale (see on väga silmatorkav) Paldiski sadam ja Tallinnas paiknevad sadamad; peamisteks lossimiskohtadeks on Haapsalu (mis harva on lähim võimalik lossimiskoht) ja Dirhami (ka tihti kaugemal püügikohast kui Paldiski või Tallinna sadamad). 128

129 Selle laeva püügipiirkond kattub suuresti eelmisel joonisel kujutatud laeva püügipiirkonnaga, ent laev ei lossi kunagi Haapsalu sadamas, lossides püügikohale lähemates Lehtma ja Veere sadamates. Enamuse selles piirkonnas püüdvate firmade laevad käituvad samamoodi. Samas ei lossi konkreetne laev Paldiski ja Vergi sadamas, mis mõnikord on lähimad võimalikud lossimiskohad. Ülaltoodud laev lossib valdava osa saagist püügikohale lähimasse sadamasse, välja arvatud Soome lahe keskosas püüdes, kust kala tuuakse Miiduranna sadamasse. 129

130 Ülaltoodud joonisel kujutatud üsna lokaliseeritud püügialaga laev eelistab selgelt lossimiskohana Paldiski sadamat, ka siis, kui Dirhami sadam on konkreetsele püügikohale lähemal. Ülaltoodud laev kasutab üldjuhul lossimiseks püügikohale lähimat Eesti sadamat (Virtsu, Dirhami, Miiduranna, Vergi), eirates siiski Paldiski sadamat, mis mõnikord on lähim. Liivi lahel püüdes on Roomassaare mõnel juhul püügikohale lähemal kui Virtsu. 130

131 Ülaltoodud laev lossib valdava osa saagist püügipiirkonnale lähimas Lehtma sadamas, ida pool püüdes samuti püügikohale lähimas Dirhami sadamas. Ülaltoodud laev lossib oma saagi Lehtma sadamas ja Saaremaa süvasadamas, kuigi mõnel juhul oleks lähim lossimiskoht Veere ja Dirhami. 131

132 Ülaltoodud laev püüab järjekindlalt lossida lähimas sadamas, milleks mõnikord on Roja ja Salatsi sadamad Lätis. Mõnikord siiski Hiiumaast loodes püüdes on lähim võimalik lossimiskoht Lehtmas, ent kala viiakse Veerele. Ülaltoodud laev lossib oma vähese väljapüügi Soome lahes lähimasse sadamasse (Dirhami, Paldiski), Liivi lahes püüdes eelistab selgelt lossimiskohana Salatsi sadamat Lätis (lossib ka Pärnus), kuigi mõnikord on lähimateks lossimiskohtadeks Roomassaare, Mõntu ja Virtsu. 132

133 Teine Liivi lahes kalastav laev lossib praktiliselt alati lähimas sadamas (Salatsi, Kihnu, Pärnu, Roomassaare, Virtsu). 133

134 Ülaltoodud kahel joonisel on andmed kahe Soome lahe idaosa kalatraaleri kohta, kus sobivateks lossimiskohtadeks on Toila ja Vergi. Soome lahe idaosa väiketraalerid kalastavad enamasti kodusadama läheduses ja ka lossivad enamasti kala seal. Kaugemal püüdes valitakse lähim sadam. Kokkuvõttes võib öelda, et mitte alati pole püügikoha kaugus määrava tähtsusega lossimissadama valimisel. Kui vaadata tootjaorganisatsioonide kaupa, siis näiteks Eesti Kalapüügiühistul on nii Veere-keskseid kui ka Lehtma-keskseid laevu. Kõige rohkem esineb lähima lossimiskoha eiramist (ja seega kaugema lossimiskoha eelistamist) Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu püügilaevadel. Järelikult on lisaks kaugusele püügikohast veel muid olulisi näitajaid, mida arvestatakse lossimiskoha määramisel. Ankeetidele antud vastused võimaldavad nimetada järgmisi. - Mõnel juhul sadam lihtsalt ei sobi konkreetsele (suuremale) laevale nt faarvaatri sügavuse, kai suuruse tõttu või siis väiksemale laevale kõrge kai tõttu. - Põhjuseks võib olla sadama võimsus: eriti universaalkaidega riigisadamates on raske vajalikul hetkel lossimiskohta saada. - Sadamatasude suurus ja võib-olla ka läbipaistmatus, avaliku informatsiooni puudumine sadama tasu suuruse kohta. Mõne sadamaga võib olla sõlmitud (kirjalik või suuline) lepe soodsamate hindade osas, kui sadamas sagedamini lossitakse. Kui püügifirma on seotud mõne konkreetse sadamaga, siis sinna lossimine annab eelise selles mõttes, et raha ei 134

135 viida välja muule sadamale maksmata jäänud raha saab kasutada oma firma(de) huvides. - Suhted sadama omanikuga, mis võivad anda boonust, olla neutraalsed või mõjuda ebasoodsalt nt kaikoha saamisel, sadamatasude määra osas, muude sadamateenuste sujuvuse osas. - Kala lossimistingimused ja muude kalapüügilaevadele oluliste teenuste kättesaadavus sadamas. Siin on oluline sadama profiil: spetsialiseeritud kalasadamates neile tingimustele rohkem mõeldud ja võimalusel ka investeeritud, kui universaalkaidega kaubasadamates. - Võimalused kala külmutamiseks sadamale võimalikult lähedal, kaugus kala muul viisil töötlemise/turustamise kohast (ja ühendusteede olukord). Eriti olulisena tõusevad need probleemid, kui püügifirma on seotud kala töötlemise ja turustamisega. Kokkuvõtvalt võib öelda, et lossimiskoha valik sõltub sellest, kas püügifirma on omandisuhte või lepete kaudu seotud sadama, kala töötlemise ja turustamisega. Iseenesest pole selles midagi halba, pigem hoopis vastupidi. Sadamate arendamisse avaliku raha panustamisel tuleb tagada, et investeeringu tulemus oleks võrdsetel alustel kasutatav ka teiste firmade, tootjaorganisatsioonidele poolt. Sadamate võimsust (kala vastuvõtmise ja hoiustamise võimalusi aastas) uuriti teises töös ( Kalandusega seotud sadamate olukord ja investeeringuvajadus, United Partners, 2006, lk ). Uuring käsitles valdavalt väikesadamaid, mis valdavalt seotud rannapüügiga (suurtest traalisadamatest osa ei soovinud oma võimsusi avaldada). Selle uurimuse järeldus on, et võimsusega sadamatel eriti probleeme ei ole. See kehtib ka spetsialiseerunud kalasadamate puhul. Näiteks Mõntu ja Tapurla sadama kalavastuvõtu võimalus aastas on varasema uuringu ( Kalandusega seotud sadamate olukord ja investeeringuvajadus, United Partners AS, 2006, lk. 20) oluliselt suurem kui praegu kasutatav võimsus. Olukord on teine traalereid teenindavate polüfunktsionaalsete sadamate, eriti riigisadamate puhul, mille jaoks traalide teenindamine on (vahel ebasoovitav) kõrvaltegevus. Traalerite vastuvõtu võimsust neis napib. Mitmel juhul märkisid püügifirmad, et näiteks Paldiski sadamat ei kasutata või alakasutatakse, kuna kaubalaevad on ees ja riigisadamate haldajad traalereid ei tõrjuta, neid võetakse vastu, kui kohta on. 135

136 Uus traalisadam? Täiesti uue traalereid teenindava kalasadama ehitamiseks Eestis küsitletute vastuste põhjal vajadust ei ole, sest Eesti on sadamaid täis. Ainult ühel juhul pakuti (Saaremaa) kalatöötleja poolt välja, et võiks rajada uue sadama Kaunispeale. Praegu toimib see rannakalurite saagi lossimiskohana. 9. Mida arvestada investeerimisel riigi- ja erasadamatesse? 9.1. Rahvusvaheline kogemus Sadamate arendamine on kogu maailmas, sealhulgas Euroopa Liidus oluline poliitiline ja strateegiline eesmärk; see on sätestatud arvukatse direktiivides ja käsitletud paljudes uurimustes, sealhulgas näiteks ESPO (European Seaports Organization) egiidi all valminud publikatsioonides (vt. aastaraamatud; samuti Economic analysis of the European seaport system, 2009; Factual report on the European port sector, jt). ESPO (mille liikmeks Eestist on Tallinna Sadam), nagu ka Maailmapank, OECD, keskenduvad oma väljaannetes siiski suurte kaubasadamate arendamise probleemidele. Need regulatsioonid ja dokumendid annavad siiski ka üldised printsiibid, mida tuleb kõigi sadamate arendamisel arvestada. Sellisteks on näiteks keskkonnahoiuga seotud probleemid. ESPO keskkonnapoliitika koodeks (Environmental Policy Code, kättesaadav internetis peab vajalikuks järgneva kümne keskkonnasäästuga seotud eesmärgi elluviimist: 1) Alalhoidlike logistikaahelate arendamise toetamine, 2) Laialdased konsultatsioonid, dialoog ja koostöö sadama administratsiooni ja lokaalsete huvigruppide (sadama kasutajad, avalikkus, MTÜ-d) vahel, et varases staadiumis lepitada erinevaid huvisid ja tagada sadamaprojektide aktsepteerimine kohaliku kogukonna poolt. 3) Alalhoidlike tehnoloogiate arendamine. 4) Sadamate administratsioonide vahelise koostöö edendamine keskkonnaprobleemide valdkonnas, kogemuste vahetamine ja parimate lahenduste rakendamine. 136

137 5) Keskkonnateadlikkuse suurendamine, avalikkusele kättesaadava sadama keskkonnapoliitika väljatöötamine. 6) Sadamaprojektide keskkonnamõjude hindamine ja arengukavade keskkonnamõjude strateegiline hindamine, eesmärgiga minimiseerida kahjulikud keskkonnamõjud. 7) Sadama keskkonna järjekindel arendamine ja sadama keskkonnahoidlik majandamine. 8) Sadama keskkonnanäidikutel baseeruva seire edendamine (vt ESPO Environmental Review 2001). 9) Keskkonnaraportite koostamine, et informeerida huvigruppe ja Euroopa institutsioone keskkonnahoidlikust käitumisest ( ESPO Environmental Review 2001). 10) Üldsuse teavitamine sadama keskkonnaalastest edusammudest, et tagada sadama eesmärkidest ja nende säästliku arendamise püüdlustest parem arusaamine. Muuhulgas tuleb võimalikult vältida investeeringu kvalifitseerumist valesti suunatud investeeringuks. Investeeringud (toetused) kvalifitseeruvad valesti suunatuks, kui nad 1) On keskkonnale ohtlikud, 2) On potentsiaalselt ohtlikud keskkonnale, 3) Toetavad regulaarset majandustegevust, mis ei toeta avalikku sektorit (st rahastamine, mida alternatiivselt saaks kasutada avaliku hüve loomiseks) ( Improving the environment through reducing subsidies, Vol OECD, 1998; Impeding subsidies. A study of misdirected subsidies in the Baltic Sea Region. WWF, p.). WWF hinnangul on suurem osa Euroopa Liidu kalandustoetustest (ja veel suurem osa põllumajandustoetustest) ning suur osa rahvuslikest subsiidiumitest valesti suunatud toetused ( Impeding subsidies. A study of misdirected subsidies in the Baltic Sea Region. WWF, 2009). Kalasadamate arendamise probleeme ja eesmärke käsitlevad kõige adekvaatsemalt Euroopa Kalandusfondi riiklikud tegevuskavad aastateks Väga õpetlik on siin Soome tegevuskava, millel peatutakse allpool pikemalt. 137

138 Soome Soome sadamad on riigi- või erasadamad. Peaaegu kõik riigisadamad on munitsipaalsadamad (linnade omanduses); nende majandamistüüp varieerub (mõnes linnas on sadam vahetult linnavõimu hallata, teistes munitsipaalettevõte). Kahel juhul (Kotka, Hamina) majandavad sadamat 100% omavalitsusele kuuluvad erafirmad. Erasadamad kuuluvad tööstusettevõtetele. On ka üks segatüüpi, nn. avalik-era sadam ( Factual report on the European port sector, , p. 81). Soome kutseline kalandus on ühisest Läänemerest hoolimata Eesti kutselisest kalandusest sedavõrd erinev, et adekvaatse võrdluse tegemine pole võimalik. Siiski leidub naaberriikide kalanduses nii ühiseid jooni kui tahkusid, mille üldisem ja/või suhteline võrdlus on võimalik teatud reservatsioonide ja mööndustega. Ka Soomes on kutseline kalandus elulaadi ja majandusharuna viimastel aastakümnetel kahanenud. Seejuures on tüüpiline, et töökohad on vähenenud kalapüügi valdkonnas, samal ajal kui kala töötlemises ja kala jaemüügis on töökohti lisandunud a. pakkus kalandussektor Soomes tööd inimesele. Kümnendi jooksul langes töökohtade arv kalanduses alla 3000 ja hakkas siis taas kasvama, jäädes käesoleval ajal siiski 1990.a. tasemest madalamale. Pikemas ajalises perspektiivis on kalapüügiga hõivatud töövõimeliste isikute hulk kalanduse töökohtade üldisest kasvust (taastumisest) hoolimata jätkanud kahanemist ( kahanemine ca 3 korda). Soome kalanduses on rohkem kui poole sajandi vältel toimunud pidev areng. Tehnoloogiad ja oskusteave ning varad ja vahendid on erinevalt Eesti kalandussektorist leidnud pidevat uuendamist ja kaasajastamist. See asjaolu on võimaldanud korraldada Soome kalandussektori tugirahastamist dünaamiliselt ja kavakindlalt, peamisi strateegilisi eesmärke järgides. Soome (kutselise) kalanduse areng ja tugirahastamine on toimunud Euroopa Liidu Ühise kalanduspoliitika põhimõtteid järgides, arvestades kohalikku, rahvuslikku ja looduslikku eripära. Järgnevalt kasutatavate soomekeelsete dokumentide/materjalide lühendid: 138

139 RKTL Riista- ja kalatalouden tutkimuslaitos (Soome) Jahi- ja Kalamajanduse Instituut (mõisteline tõlge) EKTR Euroopan kalatalousrahastosta European Fisheries Fund (EFF) Euroopa Kalandusfond EAKR Euroopan aluekehitysrahasto European Regional Development Fund (ERDF) Euroopa Regionaalarengu Fond Käesoleva analüüsi kontekstis annab ülevaatliku pildi Soome vastava valdkonna valikutest järgmine Soome Põllu- ja metsamajandusministeeriumi strateegiline dokument: Suomen elinkeinokalatalouden toimintaohjelma CCI 2007FI14FPO001 Maa- ja metsätalousministeriö (SEKTO), eesti keeles: Soome kutselise kalanduse tegevuskava CCI 2007FI14FPO001. Põllu- ja metsamajandusministeerium Selles tegevuskavas on samuti esile toodud asjaolu, et (erinevalt Eestist) kalapüük üldse ja nii ka kutseline kalapüük jaotub elu- ja majandusvaldkonnana ühtlaselt kogu Soome territooriumil. Lisaks Läänemerele leidub kalanduse seisukohalt tähtsaid veekogusid ka kogu Soome sisemaal. Tööndusliku kalapüügi sihtliikide seisukord on tervikuna hea ühtviisi Läänemere Soome majandusvööndis ja siseveekogudes, välja arvatud Läänemere tursapopulatsioon. Soome kalalaevastiku püügivõimsus on kalavarudega tasakaalus. Samas, Soome kalalaevastiku püügivõimsus on kaugelt väiksem Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika reformiga kehtestatud maksimaalsest püügivõimsusest. Ekspertide hinnangul suudab Soome kalalaevastik oma praeguse püügivõimsusega rahuldada turgude nõudmise nii toidukala, loomasööda, väetise kui muu tootmise jaoks, Soome kalandus on jätkusuutlik. Siseveekogude saagid moodustavad veerandi kogu Soome kutselise kalapüügi saakidest. Siseveekogude tähtsaim liik on rääbis 1. 1 Peamine püügivahend traalnoot. 139

140 Soome kalalaevad tegutsevad peamiselt kodustes vetes ja kodusadamate läheduses. (SEKTO, 3 ANALYYSI SUOMEN ELINKEINOKALATALOUDESTA; 3. (a) Suomen kalatalousalan yleinen kuvaus; 3. (a) (1) Kansallisten olosuhteiden analyysi lk 4). Joonis 9.1. Soome kutselise kalapüügi saagid Läänemerest 2005.a. piirkonniti (vasakul) ja Soome kutselise kalapüügi saagid Läänemerel aastatel a. hindades väljendatuna (paremal). Allikas: RKTL Soome kutselise kalanduse tegevuskava aastateks näeb avaliku hüve/kasu taotleva rahastamise keskse eesmärgina ette kalandussektori infrastruktuuri arendamist nii, et see toetaks kalandusvaldkonda võimalikult mitmekülgselt ja kuluefektiivselt. Infrastruktuuri osas on prioriteetseks arengusuunaks sadamate, lossimiskohtade, kala koondamise ja säilitamisvõimaluste ning kalanduse sidusvaldkondade töötlemisvõimaluste võrgustiku (teke ja) areng. Kalapüüki toetavaks infrastruktuuriks loetakse kala külmutamise ja sellega vältimatult seotud kalarookimise ja ladustamise võimalused. Vastavate infrastruktuuri hangete toetustega 140