Projekt valla

Transcription

1 Projekt Taebla valla energeetika arengukava aastateks Taebla Vallavalitsus Käesolev töö on Taebla Vallavalitsuse omand ning ilma nende või nende ametlike esindajate kirjaliku loata pole lubatud töö ühegi osa kopeerimine, paljundamine ega levitamine. Oktoober - Detsember 2003

2 Taebla valla energeetika arengukava aastateks LÜHENDID kwh, MWh, GWh, TWh, kj, GJ, PJ - energiaühikud (vatt-tunnid ja džaulid) kw, MW - võimsusühikud kg, t - massiühikud (kilogramm, tonn) l mahuühik (liiter) bar, Pa rõhuühikud (baar, paskal) mm, m, km - pikkusühikud (millimeeter, meeter, kilomeeter) ha hektar tm tihumeeter rm ruumimeeter lux valgustugevuse mõõtühik (luks) o C, - temperatuuriühik (Celsiuse kraad) s, h - ajaühikud (sekund, tund) EEK, kr, MEEK - Eesti kroon, miljon krooni ca - umbes tk - tükki a - aasta sh seal hulgas tuh. tuhat krt korter M mega G - giga % - protsent AS - aktsiaselts CO 2 - süsihappegaas SO 2 - vääveldioksiid NO x - lämmastikuoksiidid EBRD Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank RIP Riiklike investeeringute programm NPV tulu nüüdisväärtus IRR sisemine tulunorm

3 Taebla valla energeetika arengukava aastateks SISUKORD LÜHENDID... 2 SISUKORD... 3 KOKKUVÕTE... 7 SUMMARY TAEBLA VALLA LÜHIISELOOMUSTUS ÜLEVAADE VALLA ARENGUKAVAST JA ARENGU SUUNDADEST Ettevõtluse areng Elamumajanduse areng Sotsiaalmajanduse arengusuunad ENERGIAVARUSTUSE HINNANG ENERGEETIKA JUHTIMINE OMAVALITSUSE TASANDILT ENERGEETIKASEKTORISSE TEOSTATUD VALLA INVESTEERINGUD Hinnang teostatud investeeringutele PALIVERE LÄHTRU TEE KATLAMAJA KATLAMAJA ENERGEETILISED PARAMEETRID Tarbitud kütuse kogused Toodetud ja tarbitud soojuse kogused Kasutegurid Soojuskoormusgraafik Elektrienergia tarbimine SOOJUSTRASSID KAOD JA TEHNILINE SEISUKORD KATLAMAJA SOOJUSTOOTMISKULUD PALIVERE PÕHIKOOL KATLAMAJA ENERGEETILISED PARAMEETRID Tarbitud kütuse kogused Toodetud soojuse kogused Kasutegurid Soojuskoormusgraafik Elektri tarbimine SOOJUSTRASSID KAOD JA TEHNILINE SEISUKORD KATLAMAJA SOOJUSTOOTMISKULUD PALIVERE ALEVI SOOJUSTARBIJAD Lähtru tee katlamaja piirkond Põhikooli katlamaja tarbijad AS TAEBLA KODU KATLAMAJA KATLAMAJA ENERGEETILISED PARAMEETRID JA INVESTEERINGUD Tarbitud kütuse kogused Toodetud ja tarbitud soojuse kogused Kasutegurid... 38

4 Taebla valla energeetika arengukava aastateks Soojuskoormusgraafik Elektri tarbimine SOOJUSTRASSID KAOD JA TEHNILINE SEISUKORD KATLAMAJA SOOJUSTOOTMISKULUD TAEBLA GÜMNAASIUM KATLAMAJA ENERGEETILISED PARAMEETRID JA INVESTEERINGUD Tarbitud kütuse kogused Toodetud soojuse kogused Kasutegurid Soojuskoormusgraafik Elektri tarbimine Soojustrassid kaod ja tehniline seisukord KATLAMAJA SOOJUSTOOTMISKULUD TAEBLA ASULA TARBIJAD AS TAEBLA KODU KATLAMAJA TAEBLA GÜMNAASIUMI KATLAMAJA ÜHEPEREELAMUTE KÜTUSE JA ENERGIATARBIMISE KÜSITLUS AS FORTUM ELEKTER TEGEVUSEST TAEBLA VALLAS VALLALE KUULUVAD ELEKTRI-TARBIJAD TAASTUVENERGIA RESSURSSIDE KASUTAMISVÕIMALUSED TURVAS Kütteturba liigid ja omadused Kütteturba kättesaadavus PUIDUKÜTUS KOHALIKE KÜTUSTE HIND TARBIJA JUURES PÄIKESE-ENERGIA KASUTAMISEST SOOJUSPUMPADE KASUTAMISEST KOHALIKU OMAVALITSUSE TERRITOORIUMIL PAIKNEVATE ENERGEETIKA TEHNOSÜSTEEMIDE KAARDISTAMINE ENERGIATARBIMISE TULEVIKU-HINNANG. KÜTUSTE JA ENERGIA HINNAD JA NENDE PROGNOOS SOOJUSTARBIMISE PROGNOOS KAUGKÜTTE-SÜSTEEMIDELE JA NENDE TARBIMISPIIRKONDADELE Munitsipaalhooned Palivere alev Taebla alev KÜTUSTE HINDADE PROGNOOS Poliitilised ja makromajanduslikud mõjud Muutused maksudes ja keskkonnakaitse poliitikas Euroopa Liidu energiapoliitika ELEKTRIENERGIA TARBIMISE PROGNOOS MUNITSIPAALTARBIJATELE SOOJUSVARUSTUSEGA SEOTUD SPETSIIFILISED TEHNILISED, FINANTS-MAJANDUSLIKUD JA KESKKONNAKAITSELISED ASPEKTID LOKAALKÜTTESÜSTEEMIDE ARENDAMINE... 64

5 Taebla valla energeetika arengukava aastateks ÜLEMINEK LOKAALSELT KÜTTELT KAUGKÜTTELE (UUE KAUGKÜTTESÜSTEEMI RAJAMINE) Tehniline realiseeritavus Majanduslik aspekt Mõju keskkonnale Sotsiaal-majanduslik aspekt KÜTUSTE VALIK SOOJUSE TOOTMISEKS Majanduslikud ja tehnilised aspektid Mõju keskkonnale SOOJUSE JA ELEKTRI KOOSTOOTMISE VÕIMALUSTEST TUULEGENERAATORITEST TEMPERATUURI JA VALGUS-TUGEVUSE MÕÕTMISED TAEBLA LASTEAED Kokkuvõte valgustustugevuse mõõtmistest Kokkuvõte temperatuuri mõõtmistest TAEBLA GÜMNAASIUM Kokkuvõte valgustustugevuse mõõtmistest Kokkuvõte temperatuuri mõõtmistest PALIVERE LASTEAED Kokkuvõte valgustustugevuse mõõtmistest Kokkuvõte temperatuuri mõõtmistest PALIVERE PÕHIKOOL Kokkuvõte valgustustugevuse mõõtmistest Kokkuvõte temperatuuri mõõtmistest ALTERNATIIVSED LAHENDUSED SOOJUSVARUSTUSE EDASISEKS ARENGUKS PALIVERE PÕHIKOOLI HALUPUIDU KATLAMAJA VÕIMALUSED PÕLEVKIVIÕLI KATLAMAJA RAJAMINE LÄHTRU TEE KATLAMAJJA UUE KAUGKÜTTETRASSI RAJAMINE TARBIJATELE VEOAUTOKESKUS, TEHNOÜLEVAATUSE KESKUS JA AUTOREGISTRIKESKUS KAUGKÜTTEPIIRKONDADE LOOMINE AS TAEBLA KODU KATLAMAJA TULEVIKUST ENERGIASÄÄSTU MEETODITE RAKENDAMINE ENERGIASÄÄST ELAMUTES ENERGIASÄÄST KATLAMAJADES (S.H. KA LOKAAL-KATLAMAJAD) ENERGIASÄÄST KAUGKÜTTEVÕRKUDES MUNITSIPAALHOONETE ENERGIASÄÄSTUPROGRAMM Palivere Põhikool Taebla Gümnaasium Palivere Lasteaed Taebla Lasteaed ENERGIASÄÄSTUALANE SELGITUSTÖÖ KOHALIKU OMAVALITSUSE TASANDIL PIKA-AJALINE ENERGEETIKA ARENGUKAVA JA SOOVITUSED KOHALIKULE OMAVALITSUSELE ENERGIAPOLIITIKA ELLUVIIMISEKS ENERGIAPOLIITIKA PALIVERE ALEV TAEBLA ALEV... 83

6 Taebla valla energeetika arengukava aastateks MUNITSIPAALHOONED ERAKAPITALI KAASAMINE ENERGIASEKTORISSE KOHALIKU OMAVALITSUSE KONTROLLI SÄILITAMINE ENERGEETIKA SEKTORIS SOOVITUSED KOHALIKULE OMAVALITSUSELE ENERGIA- POLIITIKA TEOSTAMISEKS JA SUUNAMISEKS SOOVITUSED ENERGIASÄÄSTU MEETMETE RAKENDAMISEKS SOOVITUSED ENERGIASÄÄSTUALASE KAMPAANIA LÄBIVIIMISEKS KOHALIKUS OMAVALITSUSES SOOVITUSED ENERGEETIKA ARENGUKAVA ELLU VIIMISEKS LISAD 1-15

7 Taebla valla energeetika arengukava aastateks KOKKUVÕTE Taebla valla objektide soojusvarustuse olukorda võib lugeda rahuldavaks, kusjuures probleemid on tehniliselt paremini lahendatud kui majanduslikult. Tehniline tase Rekonstrueeritud on enamik katlamaju, seejuures Taeblas tükkturba baasil ning Taebla koolis kivisöe ja kerge õli baasil. Samuti on kerge õli baasil rekonstrueeritud Palivere Lähtru tee ning sealse põhikooli katlamajad. Kerge õli baasil katlad ja põletid töötavad automaatrežiimis, ning operaatorite-järelevaatajate vajadus on perioodiline ning minimaalne. See on teenindavale personalile mugav ja meeldiv. Majanduslik külg Kahjuks pole majanduslik külg samavõrra õnnestunud, silmas pidades nii investeeringukulude jaotust kui ka tarbijate rahulolu. Ainult Taebla keskkatlamajas on turbakütust kasutades soojuse hind enam-vähem võrreldav teiste Eesti kaugküttefirmade tariifidega, seejuures on vald (sisuliselt kõik valla maksumaksjad) võtnud enda kanda poole rekonstrueerimisega seotud investeeringukulude (laen+intressid) katmisest. Kogukulude arvessevõtmise korral läheneks ka seal soojuse hind Eesti kõrgemate hulka. Taebla koolimaja katlamajas kasutatakse valdavalt vanu kivisöel töötavaid katlaid, kuna söe baasil toodetav soojus on odavam; uus kerge õli katel seisab aga reservis. Nii lisas kallis investeering vaid üldist töökindlust, sooja toodavad aga vanad katlad ning katlakütjad edasi. Paliveres Lähtru 8 ja Põhikooli katlamajade uutes kateldes kasutatakse kallist kerget õli, mistõttu üle 615 kr/mwh ulatuv soojuse hind on tarbijaile raskelt talutav. Seejuures ei sisalda hind investeeringuga seotud kulusid, vastasel korral oleks hind veel tublisti kallim. Seetõttu on mitmed elamud pooltühjad, mõned aga end kaugküttest lahti ühendanud ja üritanud oma katlamaja rajamist. Sarnane traagiline situatsioon valitseb kõigis Eesti asulates, kus soodsa kütusehinna ajastul rajati kergel õlil töötavaid katlamaju. Kord pettunud tarbijat pole aga enam lihtne süsteemi tagasi meelitada, selleks võib kuluda aastaid ning eeldatavasti vajatakse ka täiendavaid investeeringuid. Tarbijate soojusjaotus Tarbijatel puuduvad kaasaegsed soojussõlmed, soojusjaotust reguleeritakse tavaliste siibrite abil. Küll on aga elamute jaotussõlmedesse paigaldatud soojusmõõtjad. Selline süsteem viib paratamatult ebaühtlasele soojusjaotusele elamute vahel, samuti ka ühe elamu piirides - elamu eri tiibade vahel. Seda oli märgata ka lasteaedades, millised olid tublisti üle köetud. Temperatuuride ja valgustuse mõõtmine Sisetemperatuuride ja valgustustugevuse mõõtmisi teostati koolides ja lasteaedades nii Taeblas kui Paliveres. Üldine resümee on: temperatuurid vastasid enamasti nõuetele, tegu oli isegi ülekütmisega, valgustus oli aga peaaegu kõikides ruumides ja töökohtadel

8 Taebla valla energeetika arengukava aastateks ebapiisav. Tulemused on esitatud käesoleva töö lisades. Töökohtade ja klassiruumide valgustus tuleb renoveerida. Soojusvarustuse rekonstrueerimise võimalused Need võimalused on toodud tasuvusarvutuste osas. Tuleb rõhutada, et uusi rekonstrueerimisi tuleks ette võtta siis, kui vanad laenu- ja intressimaksed saavad tagasi makstud. See tähendab aastail Vastasel korral lisanduvad uued maksekohustused ning soojahind tarbijale tõuseb veelgi. See puudutab olulisel määral neid objekte (Taebla katlamajad), millised katavad investeeringukulud kas osaliselt või täielikult soojatariifidest. Palivere puhul on need kulud valla kanda, ning seal võiks tasuvaid investeeringuid ka varem ette võtta. Takistuseks võib olla aga valla kui omaniku omakapitali vähesus; pank teatavasti ei laena kunagi kogu vajaminevat raha. Parimaks lahenduseks oleks Palivere Lähtru tee katla üleviimine kas põlevkiviõli kütusele (vastava põleti sobivuse puhul), või uue põlevkiviõlil töötava katla paigaldamine sinna. Põlevkiviõli hind on üle kahe korra odavam kui kergel kütteõlil. Ajavahemikul kuni rekonstrueerimiseni peaksid nii Taebla kui ka Palivere tsentraalkatlamajad tegema kõik, et meelitada äraläinud tarbijad tagasi kaugküttele, samuti tagama kaugkütte juurdetulevaile objektidele. Suurem tarbijaskond vähendab püsikulusid energiaühikule, seega alaneb toodangu hind ning tekib võimalus kasumit teenida ja investeerida tuleviku arenguks.

9 Taebla valla energeetika arengukava aastateks SUMMARY The situation of heat supply in Taebla parish is passable. The problems are solved technically better than economically. Technical level The greater number of boiler houses are reconstructed. Boiler house in Taebla uses sod peat; boiler house of Taebla Grammar School uses coal and light oil. Lähtru tee boiler house and Palivere Basic School boiler house use light oil. The light oil boiler houses are full automated and operator supervision is needed minimally and periodically. Economics Unfortunately economics are not good quality in view of investments and satisfaction of clients. Only in Taebla boiler house is the heat price comparable with other prices in Estonia. But the taxpayers in parish are engaged to pay half of loan for boiler reconstruction (2,5 MEEK + interests). If all costs are taken into account then the heat price will approach to the higher Estonia heat prices. In Taebla Grammar School boiler house are mainly used old coal fuelled boilers while heat produced from coal is cheaper than from light oil. Most of time the new light oil boiler is in reserve and this investment supports only more reliability. Old boilers continuously produce main part of the heat and also the operators required. In Palivere the Lähtru tee boiler house and Basic School boiler house also are using the expensive light fuel oil and therefore the heat price is over 615 EEK/MWh and that is hardly tolerable for customers. The price does not include the investment costs. Otherwise the price would be higher yet. Due to the high heat price many houses are half tenantless and some are disconnected from heat network and are established their own boiler houses. Similar situation is in all Estonian settlements where the light fuel oil boiler houses are built up during the light fuel oil cheapness-period. It is hard to get back once disappointed customers and it could take the years. Probably some additional investments would be needed in the future to get old customers again back to the network. Heat supply of customers There are not any modern heat substations. Valves are used for regulation of head load. All customers in Palivere and some customers in Taebla have a heat meter. That kind of system brings about disproportional supply of heat between houses, and also inside of one house considering different wings or sections. Measuring of temperature and lightness Inside temperature and lightness measurements are carried out in schools and kindergartens. In sum temperatures are mainly correspond to the norms, even the norms were exceeded, but lightness was mainly insufficient. The results are in appendixes. The lightness on the working places and classrooms would be renovated.

10 Taebla valla energeetika arengukava aastateks Alternatives to reconstruct heat supply system These possibilities are shown in part of feasibility study. Have to emphasize that new reconstructions are considerable while old loans would be paid back. Otherwise new commitment would be added and the heat price will be increase again. This touches the objects that cover their investments costs with heat tariff (Taebla boiler house). In Palivere these costs are covered by parish administration and there would be done new investments earlier. But the barrier will be set up by the capital. Bank does not deliver a loan while the barrower has not any money. The best solution for the Lähtru tee boiler house is to use shale-oil (if the burner is suitable) or built a new shale-oil boiler house. The price of shale-oil is over two times cheaper than it is for the light fuel oil. Between reconstruction periods it is vital to get new customers. The bigger amount of customers will decrease the fixed costs and also the price of heat will be reduced and there could be possible to get profit and make a new investment for the future development.

11 Taebla valla energeetika arengukava aastateks TAEBLA VALLA LÜHIISELOOMUSTUS LOOMUSTUS Taebla vald (Joonis 1-1) asub Lääne maakonna keskosas, Taeblast on Haapsalusse 14 ning Tallinnasse 86 km. Valla territoorium on 141 km 2, mis moodustab maakonna pindalast 6%. Seega on vald oma pindalalt üks väiksemaid maakonnas. Ettevõtluse ja turismi arengut soodustavad valda läbivad Tallinn - Haapsalu - Rohuküla maantee ning raudtee, kuigi hetkel toimub mööda raudteed ainult kaubavedu. Joonis 1 1. Taebla valla asukoht ja piirid. Taebla vald moodustati omavalitsusena juba 1939.a. ning taastati 1991.a. Valla kujunemisel ja ning nõukogude aegsel perioodil on ajalooliselt olulist rolli mänginud 2 suuremat alevikku - Taebla ja Palivere. Vallas oli seisuga 1. jaanuar 2003.a. registreeritud elanikku ning elanikkond on suhteliselt noor. Läbi aastate on Taebla valda iseloomustanud positiivne iive. Vaid vähestel aastatel on suremus ületanud sündivust. Samas on valla elanikkond eelneva viie aasta jooksul vähenenud 142 inimese võrra, mille peamiseks põhjuseks on asjaolu, et elanike

12 Taebla valla energeetika arengukava aastateks väljaränne on suurem kui sisseränne. Elanike arvu poolest on Taebla vald maakonnas 4. kohal. Keskmiseks asustustiheduseks on 20,1 elanikku km² kohta. Elanikud jaotuvad valla kahe aleviku ning 15 küla vahel, kusjuures 70% valla elanikest elab Taeblas ja Paliveres. 1.1 Ülevaade valla arengukavast ja arengu suundadest Käesoleval ajal juhindub vald arengukavast, mis on valminud 2002.a. septembris ning koostatud aastateks Selles on käsitletud ehitustegevust, ettevõtluse ja turismi arengut, sotsiaalmajanduse, hariduse ja kultuuri arengusuundi. Samuti on vaadeldud tehnilise infrastruktuuri probleeme ning võimalikke arenguid Ettevõtluse areng Taebla vald on maakonnas üks võimsamaid ettevõtluse piirkondi. Vallas tegutseb 114 ettevõtjat, kelle jaotus ettevõtlusvormide järgi on näha järgnevas tabelis. Tabel 1 1. Taebla vallas esinevad ettevõtlusvormid Ettevõtlusvorm AS OÜ FIE Tulundusühistu Täisühing Arv Valla suuremad ning tähtsamad ettevõtted on järgmised: - AS Filee LT lihatooted; - OÜ Hapa Group - puust mänguasjade ja väikemööbli toomine; - AS Kestvuspuit - immutatud puidutooted; - AS Pal-Klaas - karastatud klaasi tootmine; - Nigula Põllumajandusühistu põllumajandustootmine; - AS Romo Plast - plastmassist valutooted; - Farm Plant Eesti AS - jõusöötade valmistamine; - OÜ Avetriin õmblustooted; - OÜ E.R.Man jaekaubandus. Olemasolevad tootmishooned on leidnud rakendust ja vaba tootmiseks sobivat pinda valla piires praktiliselt ei ole. Ettevõtluse seisukohast oleks vaja veel arendada piirkonna infrastruktuuri, mis omakorda hoogustaks ka turismi arengut. Valla territooriumile jääb mitmeid atraktiivseid vaatamisväärsusi (Ants Laikmaa majamuuseum, Koela majamuuseum, Lääne-Nigula Kirik, Palivere mõis), mida külastab enamus Põhja- Läänemaal viibivaid turiste. Tänu Haapsalu linna lähedusele on Taebla vald ka sanatooriumi patsientidele väljasõitude piirkonnaks. Kavas on kompleksse Palivere puhkeja spordikompleksi (Pikajalamägi, Kuliste aas, Marimetsa raba, Palivere jaam) väljaarendamine Elamumajanduse areng Vallal puudub kogu haldusterritooriumi hõlmav üldplaneering. Põhiliseks uusehituseks on vallas ühepereelamud. Eriti on hoogustunud põllumajandusega seotud hoonete ning

13 Taebla valla energeetika arengukava aastateks töötleva tööstuse kaasajastamine euronõuetele vastavaks. Uute ühiskondlike hoonete ehitamiseks puudub praegu vajadus. Käesoleval ajal jätkatakse nõukogude ajal pooleli jäänud ühiskondlike hoonete lõpetamist ning olemasolevate hoonete rekonstrueerimist ja renoveerimist, sest nende seisukord halveneb pidevalt. Kaugkütte seisukohalt on olulised korterelamud. Taebla vallas on kolm suuremat korruselamute piirkonda: Taeblas, Paliveres, Nigulas nendes on kokku 761 korterit üldpinnaga m 2. Korruselamute ehituslik ja tehniline seisukord on halb. Samas on elanikel kogunenud suur võlgnevus elamutele osutatud hooldusteenuste eest, mis omakorda takistab elamute seisukorra parandamist haldusfirmade poolt. Elamute haldamiseks ja kommunaalteenuste osutamiseks on asutatud järgmised 100% vallale kuuluvad ettevõtted: AS Taebla Kodu haldab Taebla aleviku elamuid ning osutab kommunaalteenuseid Taeblas ja Nigulas; AS Palivere Kodu haldab lepingu alusel AS Palivere EMT kuuluvaid elamuid ning osutab kommunaalteenuseid Paliveres. Korruselamutes on peaaegu kõik korterid erastatud ning nende haldamiseks toimub praegu korteriühistute moodustamine. Kahjuks puudub paljudel korteriomanikel huvi ühistute moodustamise vastu kuna võlguolevaid kortereid on suhteliselt palju ning väljakujunenud olukorras pole lihtne leida ürituse eestvedajat Sotsiaalmajanduse arengusuunad Taebla ja Palivere alevikud olid nõukogude ajal nn monofunktsionaalsed asulad, mille tööandjateks olid vastavalt Haapsalu EPT ja Palivere Ehitusmaterjalide Tehas. Vallas on probleemiks jäänud elanikkonna kvalifikatsioonile vastavate töökohtade puudus. Seisuga a. elas tööealisi inimesi vallas 1 655, s.o. 58% elanikkonnast. Töötajatest omakorda kolmandik töötab väljaspool valda (enamasti Haapsalu linnas). Töötuid oli 66 (neist abiraha saajaid oli 37) ehk töötuse protsent valla elanikkonnas oli 4%. Samal ajal oli Vabariigi keskmine töötuse tase 6,4% ning Läänemaa keskmine 8%. Vallas väljamakstavate toimetulekutoetuste summa on aastatega vähenenud (2001.a. oli 532 tuh. krooni ning 2003.a. oli see ainult 487 tuh. krooni), mis võib viidata ka elanike sissetulekute kasvule viimastel aastatel. Sotsiaalhoolekande kaudu abistatakse peamiselt seda mitteaktiivset elanikkonna osa, kes ei tule enesega toime lapsed, pered, vanurid, puuetega inimesed, töötud, ajutiselt töövõimetud jt. Taebla vallas korraldab ja teostab sotsiaalhoolekannet 2 sotsiaaltöötajat. Seega on sotsiaalne keskkond vallas suhteliselt turvaline. Kavas on sotsiaalkorterite väljaehitamine Taeblas. 1.2 Energiavarustuse hinnang Energeetika seisukohast on nimetatud arengukavas käsitletud soojusmajanduse olukorda. Piirkonnale on ühised järgmised soojusmajandusega seotud probleemid: a) soojustarbijate vähesus, arvestades katlamajadesse installeeritud võimsusi; b) amortiseerunud ja üledimensioneeritud soojusvõrgud; c) piiratud alternatiivsete kütuste kasutamise võimalus ja kütteõlide kõrge hind;

14 Taebla valla energeetika arengukava aastateks d) moraalselt ja tehniliselt vananenud korruselamute soojussõlmed; e) elanikkonna madalad sissetulekud ja suur võlgnevus kommunaalteenuste (sh soojuse) eest, mis raskendab kommunaalettevõtete majandustegevust; f) suhteliselt kõrge soojuse hind, eriti kerge kütteõli küttel. Nigulas on need probleemid viinud elamute tsentraalse kütmise lõpetamiseni 1999.a. ja OÜ Nigula Soojus pankrotini. Kaugküttesüsteeme on suudetud seni veel Taebla ja Palivere alevikus töös hoida, kuigi ka nendele on arengukavas püstitatud rida ülesandeid, mis vajavad kiiret lahendamist. Omavalitsuses tegeleb energeetika probleemidega ehitus- ja kommunaalnõunik. Korteri küttesüsteemi ümberehitamist reguleerib vallavalitsuse 21. juunil 2001 vastu võetud määrus nr 4. Kindlasti ei tohi ümberehitust teostada omavoliliselt. Määrus sätestab, et selleks tuleb taotleda vallavalitsuse luba. Et luba saada, tuleb eelnevalt täita teatud tingimused ja nõuded, millele ehitatav küttesüsteem peab vastama. Tingimused on erinevad sõltuvalt elamu korruste arvust, korteri asukohast, kandekonstruktsioonidest ja muudest tehnilistest näitajatest. Alates aastast on Taeblas kehtiv soojuse hind tarbijale 522 krooni MWh (ilma käibemaksuta 497 EEK/MWh). Eelmine ilma käibemaksuta hind, mis oli 398 krooni MWh, kehtis alates 1996 aastast. Kuna vahepeal on kõik teenuste ja kaupade hinnad oluliselt suurenenud, siis on ka soojuse tootmise omahind tõusnud. Seetõttu on soojuse omahind viidud vastavusse kulutustega, kuigi see ei sisalda trasside renoveerimiseks vajalikku raha, mis tuleb veel leida. Palivere alevikus oli 2002/2003 kütteperioodi keskmine hind tarbijale koos käibemaksuga 615 EEK/MWh. Palivere aleviku soojuse hind ei sisalda seadmete soetamismaksumust. Soojuse hind Taebla alevikule sisaldab ainult pool eelkolde investeeringuteks võetud laenu maksumusest. 1.3 Energeetika juhtimine omavalitsuse tasandilt Taeblas ja Paliveres on moodustatud vastavad ettevõtted, kes tegelevad soojuse tootmise ja müügiga, mis kuuluvad vallale. Soojusmajandusega seotud valdkonda saab vald otseselt reguleerida oma vastavate määrustega (soojuse hind, kaugkütte piirkondade kehtestamine) ning AS Taebla Kodu ja AS Palivere Kodu kaudu. Munitsipaalhoonetest on kaugkütte tarbijad Vallavalitsuse hoone, Taebla Lasteaed ja Palivere Lasteaed. Ülejäänud munitsipaalhoonetes on lokaalküte. Soojusmõõtjad on paigaldatud kõikidele kaugkütte tarbijatele. Taebla Gümnaasiumis, mis omab oma katlamaja, soojusmõõtjaga varustatud ei ole. Samuti on oma katlamaja Palivere Põhikoolil. Igas munitsipaalhoones toimub elektriarvestus ja tasumine objektipõhiselt AS-ga Fortum Elekter. Uute elektriliinide ja alajaamade ehitamisel peab AS Fortum Elekter oma tegevust vallaga kooskõlastama ning seetõttu on koostöö valla ja elektrivõrguettevõtte vahel vajalik.

15 Taebla valla energeetika arengukava aastateks Paliveres andis vald katlamajad AS-le Palivere Kodu rendile null-hinnaga ja Taeblas nõustus vald tasuma omavahenditest poole katlamajja paigaldatud eelkolde maksumusest. Sellega võttis vald endale kohustuse arvestada amortisatsiooni ja osaliselt teostada laenu tagasimakseid valla vahenditest. Sisuliselt tähendab see seda, et vald doteerib kaugküttetarbijaid teiste vallas elavate maksumaksjate arvelt. Seega maksavad kaugkütet mittetarbivad kodanikud kaudselt kinni osa kaugkütet tarbivate kodanike küttekuludest. Selline asjaolu võib tekitada sotsiaalseid pingeid. 1.4 Energeetikasektorisse teostatud valla investeeringud Taebla vald on teinud mitmeid investeeringuid munitsipaalhoonete energiasäästlikumaks muutmiseks ja katlamajade renoveerimiseks. Investeeringuteks on finantsilisi vahendeid saadud nii abiprogrammidest kui ka laenudena. Järgnevalt toome ära viimase kümne aasta jooksul tehtud suuremad investeeringud: 1) Taebla Katlamaja renoveerimine eelkolde paigaldamine. Investeering teostati 1995.a. ja maksumus oli 5 miljonit EEK. Rahastajaks oli EBRD (Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank). Aastal 2003 refinantseeriti EBRD-st võetud laen Eesti Ühispangast võetus 5 miljonilise laenuga, millest poole kohustus tasuma vald (Lisa 1) ja teise poole AS Taebla Kodu (Lisa 2), intressiga 5,3%. 2) Taebla Gümnaasiumi soojussõlme renoveerimine ja akende osaline vahetus EEK, millest EEK oli abiraha ja EEK laen. Raha allikaks oli Majandusministeeriumi energiasäästuprogramm. 3) Taebla Gümnaasiumi katlamaja rekonstrueerimine. Laen Eesti Ühispangast EEK. 4) Palivere alevi ja Põhikooli katlamajade rekonstrueerimine. Finantsallikateks olid Kohalike Omavalitsuste Tugifond laenuga EEK ja Monofunktsionaalsete asulate programmist saadud abiraha EEK. Tugifondilt saadud laen refinantseeriti Eesti Ühispangast aastal 2001 saadud kroonise laenu abil, mille tagasimakse periood lõppeb aastal 2008 (Lisa 3), intressiga 8,373%. Lisaks eelpool toodud investeeringutele vahetati RIP-i (Riiklike investeeringute programm) toetusel lõplikult Taebla Gümnaasiumi aknad, Hasartmängu investeeringute toetuse abil vahetati osaliselt välja Taebla Lasteaia aknad. Laenu abil vahetati veel välja Palivere Lasteaia aknad. Samuti on välja vahetatud vallavalitsuse hoone aknad Hinnang teostatud investeeringutele Taebla Gümnaasiumis on seoses akende vahetusega külmade ilmadega ruumi õhutemperatuur normaalne. Enne küll köeti hoonet, kuid suurem osa soojusest läks akende kaudu atmosfääri. Palivere Lähtru tee katlamaja investeering oli vajalik, kuna rajatud katlamaja asemel olnud aur/vesi soojussõlm sai auru kunagisest AS ELKE Palivere Puutööstuse (praegu AS

16 Taebla valla energeetika arengukava aastateks Kestvuspuit) katlamajast ning selline kütmine ei osutunud majanduslikult otstarbekaks. Aurutrassi otstarbekuse kohta tehtud uuringu ja trassist loobumise alternatiivide võrdlemise tulemusena osutus otstarbekaks rajada raske kütteõli katlamaja. Seoses tarbijate eemaldumisega kaugküttevõrgust ja katlamaja võimsuse langemisega, paigaldati uude katlamajja 1,2 MW kerge kütteõli katel. Sellise võimsusega katel on võimeline töötama ka põlevkiviõliga. Enne kerge kütteõli kasutuselevõtmist oleks pidanud tegema võrdlusanalüüsi põlevkiviõliga, mis on tunduvalt odavam kütus kui kerge kütteõli ja soojuse hind oleks tõenäoliselt odavam. Palivere Põhikooli katlamaja rajamine oli samuti vajalik, kuna kaugkütte kadumisel oli vaja allikat, mis annaks sooja. Kerge kütteõli kasutamise tõttu (kütteõlis sisalduva energiamaksumus maksumus EEK/MWh) on Põhikooli soojuse hind kallis. Alternatiivina oleks võidud kaaluda ka kohalike kütuste kasutamist, tehes vastavad majandusarvutused. Taebla Gümnaasiumi katlamajja on samuti paigaldatud kerge kütteõli katel, mis momendil on reservis, kuna kivisöega tuleb kütmine odavam. Võib öelda, et antud investeering on ebaratsionaalne, kuna katel seisab ilma ekspluatatsioonita. Taebla katlamaja üleviimine turbaküttele oli põhimõtteliselt õige otsus. Probleem on aga eelkolde normaalse töötamisega. Eelkolle ning DKVR-6,5-13 katel on osutunud praeguse soojuskoormuse jaoks liiga võimsaks. Seetõttu töötab eelkolle vaid minimaalrežiimis ja tekivad seisvad nurgad, kus vesi ei ringle. Samuti esineb kolderestide kiire läbipõlemine. Kolde veesärki on tulevikus plaanis ümber ehitada. Kokkuvõttes võib öelda, et vald on vastavalt oma võimalustele aegamööda investeerinud, et parandada hoonete ja katlamajade olukorda, mis aitaks säästlikumalt tarbida energiaressursse. Katlamajade ehitamisel oleks tulnud rohkem läbi mõelda erinevate kütuste kasutamise võimalused ning kindlasti teha seda tulevikus. Investeerimisvajadus valla munitsipaalobjektidesse on suur. Vajalikest investeerimisobjektidest saab ülevaate vastavaid katlamaju ja munitsipaalhooneid käsitlevates peatükkides. Iga investeeringu tegemisel on otstarbekas korraldada konkurss, mille pakkumise kutse dokumendid oleksid ette valmistatud vastavate eriala spetsialistide poolt ning alati ei ole kõige odavam pakkumine kõige parem. Hiljem võib tekkida probleeme seadmete töös, mida tuleb oma finantsilisi vahendeid kasutades lahendada ning kokkuvõttes võib projekt minna kallimaks, kui konkursil osalenud mõne kallima pakkumise maksumus.

17 Taebla valla energeetika arengukava aastateks PALIVERE LÄHTRU TEE KATLAMAJA 2.1 Katlamaja energeetilised parameetrid Palivere aleviku soojusvarustus baseerus aastaid Palivere Ehitusmaterjalide Tehase katlamajal läbi üledimensioneeritud ca 3,5 km pikkuse aurutrassi a. AS Estivo poolt teostatud mõõtmistel ületasid aurutrassi keskmised soojuskaod 40%, ning alevikule soovitati välja ehitada oma katlamaja. Katlamaja ehitati olemasolevasse soojusjaotussõlme aastal, mille käigus paigaldati teraskatel Lamborghini NovaPrex 1200, maksimaalse võimsusega 1,2 MW aasta kütteperioodil ei olnud antud võimsus piisav, vaatamata 84 korteri lahkumisele kaugkütte tarbijate hulgast. Lisaks uuele katlale, paigaldati uued abiseadmed ja kaasaegsetele nõuetele vastav torude isolatsioon. Katel töötab kergel kütteõlil. Kütteõli hoidmiseks on paigaldatud ka plastmahutid 5 x l. Vaata Joonis 2-1. Katla töörõhk on 5 bar ja väljastatava küttevee maksimaalne temperatuur 100 o C. Katel töötab terve kütteperioodi vältel ehk tundi aastas. Katlamajja tuleva lisavee aastaringne keskmine temperatuur on +5 o C. Lisavee keskmine kogus aastas on 20 m 3. Toitevee analüüside põhjal on raua sisaldus toitevees normi piiril, muude näitajate osas probleeme ei ole. Joonis 2 1 Lähtru tee katlamaja Katlamaja töötab ainult kütteperioodi ajal ning sooja vett tarbijatele ei väljastata. Katlamaja maksimaalseks võimsuseks kütteperioodi jooksul on 1,2 MW Tarbitud kütuse kogused

18 Taebla valla energeetika arengukava aastateks Katlamajas tarbitud kütuse koguseid arvestatakse raamatupidamispõhiselt. Seega ei ole ülevaadet kuude kaupa soojuse tootmiseks vajaminevast kütteõli kogustest. Raamatupidamispõhiselt arvestatud kütuse kogused on toodud Joonisel 2-2. liitrit Joonis 2 2 Lähtru tee katlamajas tarbitud kütuse kogused Toodetud ja tarbitud soojuse kogused Katlamajas puudub soojusmõõtja, mis mõõdaks katla poolt toodetava soojuse koguseid. Katlamaja toodang saadakse, kui tarbijate poolt tarbitud ja mõõdetud soojuse kogustele lisatakse 13%-line trassi kadu. Eelneval kolmel aastal toodetud soojuse koguste kohta, mis on saadud arvutuslikul teel annab ülevaate Joonis 2-3. Selline meetod on ebatäpne, kuna soojuskadu erinevates trassilõikudes ja erinevatel aastaaegadel ei ole ühesugune. MWh Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. Joonis 2 3 Toodetud soojuse kogused kuude lõikes Kui tarbitud kogustele iga kuu lisatakse juurde 13% ning saadakse katla soojustoodang, siis kuude ja aastate lõikes toodangu proportsioon ei muutu. Teisiti öeldes on siiski võimalik eristada erineva soojustarbega kuid ja aastaid. Eelneva põhjal võib öelda, et kuigi aastal oli tarbijaid võrreldes varasemate aastatega vähem, toodeti soojust (september, oktoober, november, detsember) rohkem. See on tingitud 2002/2003 aastal esinenud

19 Taebla valla energeetika arengukava aastateks erakordsest külmast talvest. Soojuse tarbimise langemine alates 2000 aasta sügisel on seletatav tarbijate eraldumisega kaugküttevõrgust. Aastane realisatsioon ja arvutuslik toodang on toodud Joonisel 2-4. MWh Toodang Realisatsioon Kasutegurid Joonis 2 4 Realisatsioon ja arvutuslik toodang Olemasolevate andmete põhjal saadud katla kasutegurid osutusid ebareaalseteks (ka üle 100%) ning neid ei ole otstarbekas siinjuures ära tuua. Ebaadekvaatsed kasutegurid on põhjustatud toodetud soojuse ja katlasse antud kütuse ebatäpsest arvestamisest. Soojusarvestuse realistlikumaks ülevaateks tuleks katlamajja paigaldada soojusmõõtja. Toodetud ja tarbitud soojushulkade võrdlemine võimaldaks täpsemalt määrata ka soojusvõrkude kadusid Soojuskoormusgraafik aasta Lähtru tee katlamaja soojuskoormusgraafik on toodud Joonisel aastal oli maksimaalseks küttevõimsuseks 1,2 MW. MW 1,4 1,2 1 0,8 0,6 0,4 0,

20 Taebla valla energeetika arengukava aastateks Joonis 2 5 Lähtru tee katlamaja 2002 a. soojuskoormusgraafik Graafikult nähtub, et levinum koormus kütteperioodil on 0,1-0,4 MW. Suurem võimsus oleks vajalik ca 1,5 kuu jooksul Elektrienergia tarbimine Katlamajas tarbitud elektrienergia kogused on toodud Tabelis 2-1. Elektritarbimist katlamajas iseloomustatakse tarbitud elektrienergia suhtega toodetud soojuse kogusesse ehk elektrienergia erikuluga kwh el /MWh s. Vaata Joonis 2-6. Tabel 2 1 Katlamajas tarbitud elektri kogused, kwh Jaan Veebr Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug kwhel/mwhs 200,0 180,0 160,0 140,0 120,0 100,0 80,0 60,0 40,0 20,0 0, Sept Okt Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. Nov Dets Kokku Joonis 2 6 Katlamajas kulutatud elektrienergia suhe toodetud soojusesse Elektrienergia tarbimine katlamajas on kütteperioodi kestel ühtlane, kuid soojematel kütteperioodi algus- ja lõpukuudel märkimisväärselt kõrge. Märkimisväärselt on elektri ülekulu esinenud ja aasta mai kuus. Elektrienergia erikulu on põhiliselt suhtarvu 20 lähedal. See ei ole väga halb näitaja, kuid ei saa ka öelda, et ka väga hea. Eesti soojusettevõtteil on see näitaja 12-16, Euroopas isegi See suhtarv sõltub põhiliselt soojustrassi pumba poolt kulutatud elektrist. Liiga võimsa trassipumba korral on see näitaja kõrge. Et vähendada trassipumba poolt tarbitavat elektrit tuleks valida õigete parameetritega pump või saavutada tarbijate juures moodsate soojussõlmedega maksimaalne temperatuurilang. Mida suurem on temperatuurilang tarbija juures, seda vähem on vaja vett ajaühikus trassis läbi pumbata. Olukorda aitaks parandada ka sagedusmuunduri hankimine tsirkulatsioonipumbale. Elektri hinda katlamajale iseloomustab Joonis 2-7. Elektri hind on näidanud stabiilset tõusutendentsi ja ilmselt jätkub vähemalt sama stabiilne tõus ka kaugemas perspektiivis.

21 Taebla valla energeetika arengukava aastateks See näitab et elektrienergia erikulu vähendamine viib tulevikus veel suuremale kulude kokkuhoiule. senti/kwh 0,8 0,7 0,6 0,5 0,4 0,3 0,2 0,1 0 0,76 0,71 0,61 0, Joonis 2 7 Viimaste aastate elektri maksumus Lähtru tee katlamajale 2.2 Soojustrassid kaod ja tehniline seisukord Kõikide trasside bilansiline jääkväärtus on null. Trassidel on isolatsiooniks klaasvill, mida katab tõrvapapp ja foolium. Kõik trassid on maa-alused, osa lõike on künades. Põllu tänava trassilõik on rajatud 1975 aastal ja Raba tänava lõik 1980 aastal. Arvutuslikest soojuskadudest annab ülevaate Joonis 2-8. Joonisel toodud kadude suurus on aastati erinev tänu erinevale soojusvajadusele, mille kaudu kadusid arvutatakse MWh Joonis 2 8 Lähtru tee arvestusliku soojuskaod Trassikadude tegelikud väärtused pole teada, kuna katlamajas puudub soojusmõõtja. Kadude suuruseks on võetud 13% kõikidele trassidele. 13%-st kadu arvestatakse ka katlamajaga samas hoones asuvatele tarbijatele. Selline lähenemine ei ole soojustehniliselt

22 Taebla valla energeetika arengukava aastateks õige, kuna soojuskaod on trassilõikudes erinevad ning katlamajaga samas hoones asuvate tarbijate korral on soojuskadu minimaalne. Niisuguse trassikadude arvestuse teel saadavad kaod ja katlamaja soojustoodang ei ole soojustehniliselt korrektsed. Eesti aasta keskmine kadude protsent kaugküttevõrkudes on 20-26% trassi antavast soojuse kogusest. Kuid seda ka suvise soojavee varustuse korral, mil kadude osakaal võrreldes tootmisega on kuni 50%. Kadude protsendi järgi üksi ei saa trassi tehnilist seisukorda soojuskadude osas hinnata. Kahte erineva suurusega soojusvõrku on võimalik võrrelda soojuskaoga ühe jooksevmeetri kohta. Lähtru tee katlamaja soojustrasside juures on probleemiks halvemapoolne soojusisolatsioon. Kohati on trassid roostetanud nii, et väiksemagi puute korral toru puruneb. Sulgarmatuur on amortiseerunud. Enamasti sulgarmatuuri ei saa kasutada s.t. ei tohi keerata või kui kasutatakse, siis pärast jääb see lekkima. Siin on vajalik asuda armatuuri järk-järgult välja vahetama. Kaugkütte trassi lekkekadude kohta puudub arvestus, kuigi katlamajas on olemas veemõõtjad. Viimase kahe aasta jooksul on esinenud kaks leket Raba tänava lõigul. 2.3 Katlamaja soojustootmiskulud 1999 aastal investeeris Taebla vald uutesse soojusseadmetesse ning Lähtru tee boilersõlme asemele ehitati katlamaja. Käesolevas arengukavas vaadeldakse katlamaja kulusid aastatel Katlamaja soojustootmiskuludest - väljendatuna EEK/MWh - annab ülevaate Tabel 2-2. Tabelist 2-2 on näha, et eelneva nelja aasta jooksul on tootmiskulud jäänud ca EEK/MWh vahele. Arvestades, et enamikes Eesti asulates on soojuse hind tarbijale EEK/MWh, siis võib järeldada, et soojuse tootmise kulud on kõrged. Aasta Tabel 2 2 Lähtru tee katlamaja soojustootmiskulud, EEK/MWh Tootm. kulu kokku* Muutuvkulud kokku sh. kütus sh. elekter Püsikulud kokku sh. palgakulu sh. amort, laenud invest. sh.muu püsikulu ,27 416,61 402,85 13,76 250,66 95, , ,21 479,9 464,2 15,7 117,31 41,98 62,29 13, ,83 572,45 549,91 22,54 73,38 53,95 1,03 18, ,12 481,66 458,91 22,75 71,46 53,21,97 17,28 Soojuse omahind oleks veelgi kõrgem, kui 2001 ja 2002 aasta hinnas kajastuks uue katlamaja rajamise maksumus. Katlamaja investeeringukulud võttis enda kanda Taebla vald. Peamiseks kuluallikaks on kulud kergele kütteõlile. Kerge kütteõliga kütmise jätkamisel kulude vähendamise võimalused praktiliselt puuduvad. Pigem võivad kulud suureneda seoses kerge kütteõli hinna tõusuga, mis on sõltuvuses toornafta hindadest maailmas ja need omakorda sõltuvad maailma globaalpoliitilisest hetkesituatsioonist. Kulusid saaks esmalt vähendada soojustrasside renoveerimisega, elektri erikulu vähendamisega, õige kütuse ja soojuse arvestuse korraldamisega koos soojusmõõtjate paigaldamisega. Kulude omavahelist jaotust illustreerib Joonis 2-9.

23 Taebla valla energeetika arengukava aastateks amort 19% 1999 aasta kulude jaotus muu püsikulu 4% palgakulu 7% 2000 aasta kulude jaotus amort 10% muu püsikulu 2% elekter 3% palgakulu 14% elekter 2% kütus 61% kütus 78% 2001 aasta kulude jaotus 2002 aasta kulude jaotus palgakulu 8% elekter 3% amort 0% muu püsikulu 3% palgakulu 10% elekter 4% amort 0% muu püsikulu 3% kütus 86% kütus 83% Joonis 2 9 Soojuse tootmiskulude jaotus 1999/2000.a. kütteperioodil maksis AS Palivere Kodu Taebla vallale katlamaja kasutamise eest renti. Rendi hind kajastus loomulikult ka müüdava soojuse hinnas ning see oli tarbijate jaoks liialt kõrge. Seetõttu muudeti rendilepingut ning järgnevatel aastatel rentis Taebla vald Lähtru tee katlamaja null-hinnaga. Alates 2000/2001.a. kütteperioodist finantskohustusi ei ole ja amortisatsiooni ei arvestata ning seega suureneb vastavalt teiste kulude osakaal. Amortisatsiooni soojusseadmete eest ei arvestata, kuna Lähtru tee katlamaja kuulub Taebla vallale ning vald arvestab seda ise. Ülaltoodud kulude jaotus iseloomustab küllalt efektiivset soojuse tootmist, paraku on puuduseks kõrge kütuse hind. Seetõttu polnud kergel kütteõlil töötava katlamaja rajamine õigeim ja tarbijale vastuvõetavaim lahendus.

24 Taebla valla energeetika arengukava aastateks PALIVERE PÕHIKOOL 3.1 Katlamaja energeetilised parameetrid Palivere Põhikooli katlamaja haldav AS Palivere Kodu. Katlamaja renoveeriti aastal, mille käigus paigaldati teraskatel Lamborghini NovaPrex, maksimaalse võimsusega 0,36 MW (vaata Joonis 3-1) ning uued abiseadmed ja kaasaegsetele nõuetele vastav torude isolatsioon. Kütusena kasutatakse kerget kütteõli, mida hoitakse 3 x l suurustes plastmahutites. Joonis 3 1 Palivere Põhikooli katel. Katel töötab terve kütteperioodi vältel ehk tundi aastas. Katlamajja tuleva lisavee aastaringne keskmine temperatuur on +5 o C. Lisavee keskmine kogus aastas on 2 m 3. Katlamaja varustab soojusega ainult Palivere Põhikooli. Katlamaja väljastab soojust ainult kütteks. Soe tarbevesi valmistatakse elektriboileritega Tarbitud kütuse kogused Katlamajas tarbitud kütuse koguseid arvestatakse raamatupidamispõhiselt nagu seda tehakse Lähtru tee katlamaja puhul. Seoses sellega puudub ülevaade kuude kaupa soojuse tootmiseks vajaminevast kütteõli kogustest. Joonisel 3-2 on toodud raamatupidamispõhiselt arvestatud kütuse kogused.

25 Taebla valla energeetika arengukava aastateks liitrit Joonis 3 2 Palivere Põhikooli katlamajas tarbitud kütuse kogused Toodetud soojuse kogused Eelneval kolmel aastal toodetud soojuse koguste kohta annavad ülevaate Joonised 3-3 ja 3-4. Kogu soojus, mis katlamajas toodetakse läheb alates 2000 aasta teisest poolest täielikult põhikooli kütteks. Kuna soojustrassi ei ole, siis ei esine ka trassikadusid ja toodetus soojus võetakse võrdseks realiseeritud soojuse kogusega MWh Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. Joonis 3 3 Toodetud soojuse kogused kuude lõikes Pärast 1999/2000 aasta küteperioodi lõppu on soojustoodang langenud tänu kahe korterelamu eraldumisele. Alates 2000 aasta sügisest toodab katlamaja sooja ainult koolimajale. Palivere Põhikool valmistab sooja tarbevett elektriga ning seega läheb kogu toodetud soojus ainult hoone kütteks. Jooniselt on näha ka tõsiasi, et 2002/2003 talv oli külmem kui tavaline Eesti talv ning seega oli summaarne soojuse tarbimine suurem, kui kahel eelneval aastal.

26 Taebla valla energeetika arengukava aastateks MWh Kasutegurid Joonis 3 4 Toodetud soojus eelnevatel aastatel Kuna tarbitud kütuse koguseid arvestatakse raamatupidamislikult ning aasta kokkuvõttes tõenäoliselt näitavad tegelikku tarbitud kütust aasta jooksul, siis saame ära näidata aasta keskmise katla kasuteguri. Katla keskmine kasutegur aastatel on toodud Joonisel Joonis 3 5 Palivere Põhikool katlamaja kasutegur Kui katla kasutegur 2000 aastal oli 85% juures, siis kahel järgneval aastal on kasutegur tunduvalt halvem ja jääb 76-77% lähedale. Kui 2000 aasta esimesel poolel oli tarbijateks ka Kingu 1 ja 2 korterelamud, siis 2001 ja 2002 aastal tervikuna oli ainukeseks tarbijaks Palivere Põhikool. Põhikooli võimsus moodustab katla võimsusest ainult ligi kolmandiku. Alakoormusel töötamine viibki katla kasuteguri alla, eriti arvestades sisse/välja (on-off) põletit. Katla madalam kasutegur tähendab samuti kõrgemat soojuse hinda. %

27 Taebla valla energeetika arengukava aastateks Soojuskoormusgraafik Soojuskoormusgraafik Palivere Põhikoolile on toodud Joonisel 3-6. Soojuskoormusgraafiku koostamisel võeti aluseks, et kooli katlamaja tarbijaks on ainult koolimaja. 0,12 0,1 0,08 MW 0,06 0,04 0, Joonis 3 6 Palivere Põhikooli soojuskoormusgraafik Koormusgraafik kinnitab eelmise peatüki järeldust, et suurem osa kütteperioodist töötab katel minimaalrežiimis Elektri tarbimine Aastatel 2000 kuni 2002 katlamajas tarbitud elektri kogused on näidatud Tabelis 3-1 ja samade aastate elektrienergia erikulu kwh el /MWh s. Joonisel 3-7. Tabel 3 1 Katlamajas tarbitud elektri kogused, kwh Jaan Veebr Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov kwhel/mwhs 100,0 90,0 80,0 70,0 60,0 50,0 40,0 30,0 20,0 10,0 0,0 Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. Dets Kokku Joonis 3 7 Katlamajas kulutatud elektri suhe toodetud soojusesse

28 Taebla valla energeetika arengukava aastateks Katlamaja elektrienergia erikulu on märkimisväärselt suur. Enamus ajast on see olnud üle 30 kwh el /MWh s. On näha selget tendentsi erikulu suurenemisele soojematel perioodidel, mil soojustoodang on väiksem, kuid soojusvõrgu pump töötab endiselt kogu ööpäeva. Teatavasti ülekantav soojushulk võrdub veehulga ja temperatuuride vahe korrutisega. Mida suurem on temperatuurilang tarbija juures, seda vähem on vaja vett ajaühikus küttesüsteemist läbi pumbata, ning seda väiksemat pumpa on vaja. Moodsates süsteemides kasutatakse sagedusmuunduritega pumpi, mis annab tuntavat elektri kokkuhoidu ning tasub end ära lühikese aja jooksul. Kuna katlamaja tarbijaks on ainult kool, oleks otstarbekaim valida väiksema võimsusega pump. Elektrihinna dünaamikat Põhikooli katlamajale iseloomustab Joonis 3-8. senti/kwh 1 0,9 0,8 0,7 0,6 0,5 0,4 0,3 0,2 0,1 0 0,93 0,87 0,80 0, Joonis 3 8 Viimaste aastate elektri maksumus Põhikooli katlamajale Elektri hind on eelnevatel aastatel pidevalt tõusnud ja tõenäoliselt elektrihinna kallinemine jätkub ka tulevikus. Seda suuremat tähtsust omandab elektrienergia erikulu vähendamine, viies tootmiskulude kokkuhoiule. Siit nähtub, et soojematel küttekuudel on ühe MWh soojuse hinnas ca krooni elektri hind. 3.2 Soojustrassid kaod ja tehniline seisukord Raamatupidamislik jääkväärtus kõikidele trassidele on null. Isolatsiooniks on kõikidel trassidel klaasvill, mida katab tõrvapapp ja foolium ning trassid on maa-alused. Kooli ja Kingu tänava lõik on rajatud 1991 aastal. Kunagised tarbijad Kingu 1 ja Kingu 2 korterelamud olid Põhikooli katlamajaga ühenduses soojustrassiga, mille andmed on toodud Tabelis 3-2.

29 Taebla valla energeetika arengukava aastateks Tabel 3 2 Põhikooli katlamajaga ühenduses olevad trassilõigud Toru läbimõõt [mm] Trassilõike kokku [m] Orient. vanus aastat Isolatsiooni liik 2x168, a klaasvill+foolium 2x76, a klaasvill+foolium 40 4 a Kokku Alates 2000 aasta septembrist neid trassilõike enam ei kasutata, mistõttu nende tehniline olukord ei ole täpselt teada. Suure tõenäosusega ei ole need enam kasutuskõlblikud ning taaskasutusele võtmiseks vajaksid renoveerimist. Trasside torustike olukorda saaks kindlaks teha nende trassilõikude surveproovi abil. Kui torustikud peavad vastu, on vajalik ainult isolatsiooni parandamine. See poleks nii kallis, kui torude vahetus. 3.3 Katlamaja soojustootmiskulud 1999 aastal investeeris Taebla vald uutesse soojusseadmetesse Palivere Põhikoolis. Arengukavas vaadeldakse katlamaja kulusid aastatel Tabel 3-3 annab ülevaate katlamaja soojustootmiskuludest. Aasta Tabel 3 3 Palivere Põhikooli katlamaja soojustootmiskulud, EEK/MWh Tootm. kulu kokku sh. kütus sh. elekter Muutuvkulud Kokku Püsikulud kokku sh. palgakulu sh. amort, laenud invest. sh.muu püsikulu ,7 406,86 389,1 17,76 305,84 96,58 161,9 47, ,4 485,04 462,9 22,14 136,36 40,42 84,3 11, ,86 674,48 641,7 32,78 83,38 56,26 27, ,52 538,58 502,7 35,88 76,94 53,61 23,33 Tabelist 3-3 on näha, et aastatel on tootmiskulud jäänud ca EEK/MWh vahele. Võib väita, et soojuse tootmise kulud on kõrged. Katlamaja ehitamise maksis kinni vald ning sellevõrra on soojuse omahind madalam. Kulutused kütusele on peamiseks kuluallikaks. Seose kerge kütteõli hinna sõltuvusega toornafta hinnast, võivad tulevikus kulutused tõusta veelgi. Kulude vähendamise ühe alternatiivina tuleks vaadelda teiste kütuste (halupuidu) kasutamise võimalusi. Tootmiskulude omavahelist jaotust illustreerib Joonis 3-9. AS Palivere Kodu maksis 1999/2000 kütteperioodil Taebla vallale katlamaja kasutamise eest renti, mida arvestati müüdava soojuse hinnas. Seoses kõrge soojuse hinnaga tarbijale muudeti rendilepingut ning järgnevatel aastatel renti ei maksta.

30 Taebla valla energeetika arengukava aastateks amort 23% 1999 aas ta kulude jaotus muu püsikulu 4% palgakulu 7% 2000 aas ta kulude jaotus amort 14% muu püsikulu 2% elekter 4% palgakulu 14% elekter 2% kütus 54% kütus 73% 2001 aas ta kulude jaotus 2002 aas ta kulude jaotus palgakulu 7% elekter 4% amort 0% muu püsikulu 4% palgakulu 9% elekter 6% amort 0% muu püsikulu 4% kütus 85% kütus 81% Joonis 3 9 Soojuse tootmiskulude jaotus Kuna kütteperioodist 2000/2001 amortisatsiooni ei arvestata ja finantskohustusi ei ole, siis suureneb vastavalt teiste kulude osakaal. Amortisatsiooni ei arvestata, kuna Põhikooli katlamaja kuulub Taebla vallale.

31 Taebla valla energeetika arengukava aastateks PALIVERE ALEVI SOOJUSTARBIJAD STARBIJAD Ülevaate Palivere alevi kaugkütte soojustarbijatest annab Tabel 4-1. Tabel 4 1 Lähtru tee katlamaja tarbijad Tarbija Projektijärgne Köetav pind, m 2 küttevõimsus, kw Põllu 2 12 krt Põllu 3 Spordihoone - 90 Lähtru tee katlamaja piirkond Tarbijad enne 2002/2003 kütteperioodil Lisandunud tarbijad 2003/2004 kütteperioodil Raba 2 Lasteaed Raba 5 18 krt 892,4 68 Raba 6 12 krt 914,4 60 Raba 9 18 krt 1145,9 90 Raba krt 1122,1 78 Lähtru tee 2 Kauplus - 25 tootmine ja Lähtru tee 8 elanikud Kokku 5792,8 656 Raba krt 1138,5 79 Kokku 6931,3 735 Põllu 4 12 krt 616,9 53 Piirkonnas olevad potentsiaalsed tarbijad Põllu 6 12 krt 614,9 55 Põllu 8 60 krt 3493,3 225 Raba 3 18 krt 893,4 70 Kokku 5618,5 403 Põhikooli katlamaja Olemasolev tarbija Potentsiaalsed tarbijad Lähtru tee 16 Palivere 100 Põhikool Kokku 100 Kingu 1 24 krt Kingu 2 24 krt 1907,5 115 Kokku 3816,5 235

32 Taebla valla energeetika arengukava aastateks Lähtru tee katlamaja piirkond Lähtru tee katlamaja tarbijate arvutuslik maksimaalne soojusvõimsus alates 2002/2003 kütteperioodist on ligikaudu 0,66 MW. Arvutuslik tähendab seda, et minimaalseks välisõhu temperatuuriks on võetud 20 o C (projekteerimisnorm Läänemaale). Külmemate ilmade korral võib tekkida olukord, kus soojusvõimsusest ei piisa. Meie klimaatilistes tingimustes esineb neid päevi üldiselt harva. Erandiks oli 2002/2003 aasta talv, mil oli harukordselt külm talv. Sellise soojusvõimsuse installeerimine, mis rahuldaks tarbijate soojusvajaduse täielikult ka madalamatel temperatuuridel kui 20 o C, ei ole majanduslikult põhjendatud. Suurema osa ajast töötaks katel kütteperioodi jooksul alakoormusega, mis viib kasuteguri alla või siis kahe katla paigaldamisel seisaks üks katel suurem osa ajast ekspluatatsioonita. Katla võimsuse valikul peab lisaks tarbijate soojusvõimsusele arvestama ka trassikadude osaga. Külmemate ilmade korral peaksid tarbijad kasutama elektriradiaatoreid või soojapuhureid, et tagada neile sobiv toatemperatuur. Samuti aitaks oma korteri piirete (aknad, uksed) tihendamine ja soojustamine. Edastatavat soojushulka saab suurendada ka trasside renoveerimisega ja kaasaegsete soojussõlmede paigaldamisega eramutesse, Tarbijate loetelule lisandus 2003/2004 aasta kütteperioodist veel Raba 13 (18 krt), mille köetav pind on 1 138,5 m 2 ja projektijärgne soojusvõimsus 79 kw. Lähtru tee katlamaja tarbijatest eraldusid 2000 a. sügisel kaugkütte võrgust Põllu 2, 4, 6 ja Raba 13. Põllu 2 läks üle elektroodkatlale, teised hakkasid kasutama korterisisest elekterkütet. Tsentraalne küte taastati Põllu 2 korterelamus 2002.a. sügisel ja Raba 13 korterelamus 2003.a. Raba 3 pole praeguse katlamaja tarbija varem olnudki. Raba 6 liitus samuti aastal, kuna küttis senini elektroodkateldega, millede kasutamise osutus ebaökonoomseks. Raba 6 näol on tegemist tarbijaga, mis varasemalt polnud AS Palivere Kodu klient olnud. Katlamaja praeguste tarbijate koguvõimsus on 735 kw. Potentsiaalsete tarbijate koguvõimsus on 403 kw. Seega oleks kõikide tarbijate lisandumisel tarbijate maksimaalseks võimsuseks 1,14 MW. Arvestades ka trassikadude osa, jääks siis olemasolevast katlamajja installeeritud võimsusest väheseks Põhikooli katlamaja tarbijad Momendil on Palivere Põhikooli katlamaja tarbijaks ainult Palivere Põhikool. Kingu 1 ja Kingu 2 eramud eraldusid 2000.a sügisel. Nendes korterelamutes mindi enamuses üle korterisisesele elekterküttele, vaid Kingu 1 ühte trepikoda köetakse halupuidu katla baasil. Ometi pole välistatud nende tagasipöördumine tsentraalküttele, arvestades aasta-aastalt tõusvaid elektri tariife.

33 Taebla valla energeetika arengukava aastateks AS TAEBLA KODU KATLAMAJA 5.1 Katlamaja energeetilised parameetrid ja investeeringud Katlamajas on kaks DKVR 6,5-13 tüüpi katelt, millede vanus on 20 aastat. Üks kateldest ei ole kasutuses, teine aga renoveeriti 1995 aastal ümber veekatlaks aastal ehitas AS Agrosilva eelkolde, kus põletatakse tükkturvast. DKVR töötab jääksoojuskatlana ning katla töörõhk on 6 bar. Eelkolde tüüp on EF 6000/4500 ja võimsus 4,5 MW (Joonis 5-1). Katlamajja tuleva lisavee aastaringne keskmine temperatuur on +12 o C. Lisavee keskmine kogus aastas on m 3. Tükkturba ladustamiseks on hoidla mahuga 500 m 3 (150 tonni). Joonis 5 1 AS Taebla Kodu katlamaja Katlamaja töötab ainult kütteperioodi ajal ning suvel sooja vett tarbijatele ei väljastata. Katlamaja maksimaalseks võimsuseks 2002/2003 kütteperioodi jooksul oli 3,1 MW. Katlamaja töötab küttegraafiku 105/65 alusel. Eelkolle tagab küll parema põlemise kasuteguri, kuid tema ekspluateerimisega on palju probleeme. Eelkolle on projekteeritud nii, et veesärgis tekivad seisvad punktid, kus vesi ei liigu ja kuhu tekib sete ning muda. Samuti vahetatakse pidevalt kolde reste, kuna need põlevad kiiresti läbi (Joonis 5-2). Resti läbipõlemisel etendab suurt rolli Lavassaarest toodav klooririkas turvas, mille põletamisel tekib HCl (soolhape) ja selle korrosioon. Resti läbipõlemisel mängib oma osa ka turba peenfraktsioon, mis tekitab resti ülekuumenemist.

34 Taebla valla energeetika arengukava aastateks Iga aasta kulub läbipõlenud restide asendamisele ca EEK. Katlamaja renoveerimiseks on teostatut mitmesuguseid investeeringuid ( vt Tabel 5-1). Joonis 5 2 Läbipõlenud kolderestid Tabel 5 1 Teostatud investeeringud viimase kuue kütteperioodi jooksul Kütteperiood 1997/ / / / / /2003 EEK Laenukulud Remonttööd Materjal Kokku Laenukulud Remonttööd Materjal Kokku Laenukulud Remonttööd Materjal Kokku Laenukulud Sagedusmuundur Tigureduktor Elektripump Materjal Kokku Laenukulud DKVR kap. remont (katlaekraani konvektiivkimp) Remonttööd Materjal Kokku Laenukulud Remonttööd Materjal Kokku Kütteperioodidel 1997/ /2003 on investeeringuid teostatud summas krooni. Sellest krooni ehk 66% moodustavad laenukulud, mida maksti eelkolde paigaldamiseks võetud laenusumma pealt aastal eelkolde paigaldamiseks võetud

35 Taebla valla energeetika arengukava aastateks EBRD laenu refinantseerimiseks võeti täiendavalt laenu Eesti Ühispangast EEK. AS Taebla Kodu kohustus tasuma 5 miljonilisest laenust pool ning vald teise poole. Ühispangast võetud laenu tagasimaksmine kütteperioodide kaupa on toodud Tabelis 5-2. Tabel 5 2 Laenu ja intressi maksmise graafik, EEK Kütteperiood Laen Intress Kokku 2003/ / / / / / / Kokku Kütteperioodist 2004/2005 kasvavad finantskohustused märgatavalt, mida illustreerib ka Joonis Laen Intress Kokku / / / / / / /2010 Joonis 5 3 Laenu ja intressi maksed kütteperioodide vältel Tarbitud kütuse kogused Katlamajas kasutatakse kütusena ainult tükkturvast. Katlamajas on kasutamist leidnud nii Õmma, Ellamaa, Tootsi (Lavassaare) kui ka Niibi turvas. Loetletud turbarabadest on kõige parem turvas Õmma rabas. Sealt tarnitaksegi põhiline osa kasutatavast turbast. Tootsi turvas on üks kehvemaid, kuna tema kütteväärtus on madal ning ta on suure kloori sisaldusega kasutati Õmma turvast segamini koos Ellamaa turbaga aastal kasutati veel ka Niibi turvast jaanuarist maini köeti ainult Õmma turbaga nagu ka 2002 septembrist detsembrini septembrist detsembrini kasutati nii Tootsi kui ka Õmma turvast aasta kevadel kasutati aga ainul Tootsi turvast, mis oli eelnevatest ja hilisematest Tootsi turba kogustest kvaliteetsem. Erinevate turvaste kütteväärtustest annab ülevaate Tabel 5-3. Tabel 5 3 Erinevate turbarabade turvaste kütteväärtused, MWh/t Õmma 3,6 Ellamaa 4,3 Tootsi 3,0 Niibi 3,1

36 Taebla valla energeetika arengukava aastateks Soojuse tootmiseks kasutatud turba kogused leitakse arvutuslikult toodangu järgi, st 100 MWh toodetud soojust võrdsustatakse 35,3 tonni tükkturbaga. Tükkturba tarbitud kogustest kuude lõikes erinevatel kütteperioodidel annab ülevaate Tabel 5-4 ja Joonis 5-4. Tabel 5 4 Tükkturba kulu kuude kaupa erinevatel kütteperioodidel, tonni 1999/ / / /2003 Sept Okt Nov Dets Jaan Veebr Märts Aprill Mai Kütteperiood 2002/2003 oli külmem kui eelmised perioodid aasta detsembri kuus on turvast kulunud rohkem kui 2002 aastal samal perioodil, kuigi 2002 aasta detsember oli külmem. See võib olla põhjustatud kasutatavate turvaste kütteväärtuste erinevusest. Suuremaid ebatäpsusi võib esineda aprilli või mai tarbitud kütuse kogustes. Seda sellepärast, et mais fikseeritakse visuaalset laojääk ning ladu tühjendatakse suveks. Kuna jäägi määramisel tehtav viga võib olla märkimisväärne, siis ka vastavad kogused võivad olla ekslikud Tonn / / / /2003 Joonis 5 4 Tarbitud turba kogused kütteperioodide lõikes Jooniselt 5-4 näeme, et viimasel kütteperioodil on turvast kulunud rohkem kui eelnevatel perioodidel. See oli ka mitme aasta külmemaid kütteperioode. Otstarbekas oleks mõõta erinevate turvaste niiskuse sisaldust ning samuti määrata kütteväärtused. Vastavat teenust osutab Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika

37 Taebla valla energeetika arengukava aastateks Instituut ning ühe proovi niiskuse ja kütteväärtuse määramise hinnanguline maksumus on EEK. Prooviks tuleks koguda turvast minimaalset ühe kilogrammi ulatuses koorma eriosadest Toodetud ja tarbitud soojuse kogused Katlamajja on paigaldatud soojusmõõtja, mis mõõdab katlast väljastatavat soojuse kogust. Viimase neljal kütteperioodil kuude lõikes toodetud soojus on toodud Joonisel /00 00/01 01/02 02/ Sept. Okt. Nov. Dets. Jaan. Veebr. Märts MWh Aprill Mai Joonis 5 5 Soojuse toodang kuude lõikes MWh / / / /2003 Joonis 5 6 Soojuse toodang kütteperiooditi Jooniselt 5-6 võib näha, et 2002/2003 kütteperioodil on soojuse toodang suurem kui eelnevatel perioodidel. See tuleneb erakordsest külmast talvest.

38 Taebla valla energeetika arengukava aastateks Kasutegurid Ülevaate kasuteguritest annab Tabel 5-4. Kuigi tänu kütuse arvestuse suurele ebatäpsusele päris õiget ülevaadet esitada pole võimalik, saame siiski välja tuua mingisugused indikaatorarvud. Tabelis 5-5 näidatud kollase taustaga numbrid ei ole reaalsed ning seetõttu ei ole neid ka kütteperioodi keskmise (Keskmine I) kasuteguri arvutamisel arvestatud. Kasutegurite ebareaalsed väärtused on tõenäoliselt tingitud kütuse arvestamisel tekkinud ebatäpsustest. Kohati (aprill 2000/2001) on need absurdselt suured. Tabel 5 5 Kasutegurid kuude lõikes erinevatel kütteperioodidel 1999/ / / /2003 Sept. 0,78 0,85 0,89 Okt. 0,70 0,78 0,83 0,88 Nov. 0,78 0,83 0,89 0,88 Dets. 0,78 0,88 0,80 1,04 Jaan. 0,83 0,85 0,66 0,76 Veebr. 0,84 0,98 0,78 0,92 Märts 0,88 0,94 0,90 0,88 Aprill 0,87 3,38 1,25 0,93 Mai 0,81 2,59 1,25 Keskmine I 0,80 0,81 0,78 0,76 Keskmine II 0,81 0,96 0,83 0,88 Keskmine II on arvutatud kasutades kütteperioodi summaarseid toodetud soojuse ja kasutatud kütuse koguseid. Kõige suurem ühtelangevus kahe erineval viisil arvutatud keskmise väärtuse korral on kütteperioodil 1999/2000. Selle põhjal võib oletada, et reaalne kasutegur on piirides 80-81%. Eelnevalt arvutuslikul teel leitud lõplik kasuteguri väärtus 80-81% ei erine AS Termoxi poolt tehtud mõõtmistest kuigi palju. AS Termoxi mõõtetulemused näitasid kasuteguriks 78%, seega on erinevus 2-3% Soojuskoormusgraafik AS Taebla Kodu katlamaja soojuskoormusgraafik on toodud Joonisel 5-7. Graafik on koostatud 2002/2003 kütteperioodile, mille jooksul maksimaalseks võimsuseks oli 3,1 MW. Graafikult nähtub, et valdav osa aastast on soojuskoormus kuni 1,2 MW, üle selle vaid poolteise kuu jooksul.

39 Taebla valla energeetika arengukava aastateks MW 3,5 3 2,5 2 1,5 1 0, Elektri tarbimine Joonis 5 7 Taebla Kodu katlamaja soojuskoormusgraafik Katlamajas tarbitud elektri kogustest annab ülevaate Tabel 5-6. Tabel 5 6 Elektri tarbimine katlamajas, kwh 1999/ / / /2003 Sept Okt Nov Dets Jaan Veebr Märts Aprill Mai Elektrienergia erikulu kütteperioodide vältel kuude lõikes on toodud Joonisel 5-8. Kütteperioodide 1999/2000 ja 2000/2001 ulatuses on elektri erikulu harukordselt suur. Kütteperioodi 2001/2002 novembri kuust on erikulu märgatavalt langenud ja ei ületa 2002/2003 kütteperioodi jooksul enam suhtarvu 50. Viimase kütteperioodil on suhtarv külmematel kuudel alla 25. Kütteperioodi lõpu- ja alguskuudel on erikulu erinevus ca kahekordne. Üks elektri erikulu alanemise tegureid on sagedusmuunduri ja sobivama dimensiooniga trassipumba paigaldamine 2000/2001 kütteperioodi jooksul. Elektri erikulu saaks vähendada veelgi, kasutades tarbijate juures moodsaid soojussõlmi ning asendades vanad amortiseerunud trassilõigud moodsate vastavalt koormusele dimensioneeritud trassilõikudega.

40 Taebla valla energeetika arengukava aastateks ,0 250,0 kwhel/mwhs 200,0 150,0 100,0 50,0 1999/ / / /2003 0,0 Sept. Okt. Nov. Dets. Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Joonis 5 8 Elektrienergia erikulu 5.2 Soojustrassid kaod ja tehniline seisukord Soojustrasside bilansiline maksumus on 2002/2003 kütteperioodil EEK ning trassid on ehitatud aastatel Maa-aluseid trasse on 1,6 km, õhutrasse 850 m ja läbi majade kulgevad trasse 118 m. Elamute soojustarvet ei mõõdeta. Ülejäänud tarbijate soojustarvet mõõdetakse. Elamud moodustavad 60% tarbimisest. Reaalsetest soojuskadudest puudub seega ülevaade. Soojusega arveldamisel eeldatakse, et trassikaod on 13%. Kuna trassikadu võetakse konstantseks, siis ei ole võimalik näha kas trasside renoveerimise tulemusena trassikaod on vähenenud või vastupidi trasside tehnilise seisukorra halvenemisel suurenenud ja millisel määral. Selleks, et määrata kadude täpset suurust, oleks vaja igale tarbijale paigaldada soojusmõõtja. Kui Palivere Lähtru tee katlamaja kõigil tarbijatel oli soojusmõõtja ja katlamajas ei olnud, siis AS Taebla Kodu katlamaja puhul on olukord vastupidi katlast väljastatavat soojust mõõdetakse, kuid tarbijatest omavad soojusmõõtjaid ainult 40 %. Pärast soojusmõõtjate paigaldamist ja tegelike võrgukadude selgitamist korrigeerida ka tarbijate tariife. 5.3 Katlamaja soojustootmiskulud AS Taebla Kodu katlamaja soojustootmiskulusid vaadeldakse kütteperioodidel 1999/2000 kuni 2002/2003. Toodud vahemikus esinenud tootmiskulud on näidatud Tabelis 5-7. Viimasel kütteperioodil on tootmise MWh hind 376 krooni, mis on märgatavalt odavam kui eelnevatel kütteperioodidel. See on osaliselt tingitud erakordselt külmast talvest, mis esines 2002/2003 kütteperioodil. Toodetud soojuse kogus oli võrreldes eelnevate aastatega märgatavalt suurem ning seetõttu püsikulude osakaal vähenes. 2001/2002 kütteperioodil on kulutused kütusele järsult tõusnud võrreldes kahe eelneva kütteperioodiga ning viimasel

41 Taebla valla energeetika arengukava aastateks perioodil natuke langenud. Elektrienergia osakaal muutuvkuludes on langenud tänu uute trassipumpade ja sagedusmuunduri paigaldamisele. Kütteperiood Tootm. kulu kokku Tabel 5 7 Taebla Kodu katlamaja tootmiskulud, EEK/MWh Muutuvkulud sh. sh. kütus elekter sh. muud muutuvkulud Püsikulud palgakulu sh amort +inv sh. muu püsikulu 1999/ / / / Amortisatsiooni ja investeeringukulud moodustavad püsikuludest rohkem kui kolmandiku. Palgakulude suur osakaal on loomulik (Joonis 5-9), kuna tegemist on tahkekütuse katlamajaga, siis vajatakse katlakütjaid, kes töötaksid erinevates vahetustes. Kokku on palgal kaheksa katlakütjat. muu püsikulu 23,6% amort+inv 18,5% 1999/2000 kütteperioodi kulude jaotus palgakulu 21,0% kütus 21,5% elekter 14,5% muu muutuvkulu 0,9% 2000/2001 kütteperioodi kulude jaotus muu püsikulu 11,4% amort+inv 29,7% palgakulu 22,2% kütus 19,7% elekter 16,0% muu muutuvkulu 1,0% muu püsikulu 13,0% 2001/2002 kütteperioodi kulude jaotus kütus 29,7% elekter 8,1% muu püsikulu 13,7% 2002/2003 kütteperioodi kulude jaotus kütus 30,6% elekter 6,1% amort+inv 26,8% palgakulu 20,8% muu muutuvkulu 1,7% amort+inv 26,7% palgakulu 21,2% muu muutuvkulu 1,8% Joonis 5 9 AS Taebla Kodu katlamaja kulude jaotus

42 Taebla valla energeetika arengukava aastateks TAEBLA GÜMNAASIUM 6.1 Katlamaja energeetilised parameetrid ja investeeringud Taebla Gümnaasiumi katlamaja haldab AS Taebla Kodu. Katlamajas on neli katelt. Kolm kivisöel töötavat Universaal 5 katelt igaüks võimsusega 0,55 MW ja üks kerge kütteõli katel võimsusega 1 MW (Joonis 6-1). Kivisöele on ette nähtud lahtine ladu mahutavusega 100 t. Lisaveekogus on ca liitrit ööpäevas Tarbitud kütuse kogused Joonis 6 1 Taebla Gümnaasiumi katlamaja Katlamajas kasutatakse kütusena kivisütt. Kivisöe kulu viimase kolme kütteperioodi jooksul kuude lõikes on toodud Joonisel 6-2. Tonn / / /2003 sept okt nov dets jaan veebr märts apr mai Joonis 6 2 Kivisöe tarbimine katlamajas

43 Taebla valla energeetika arengukava aastateks Kütust on tarbitud viimasel kütteperioodil tunduvalt rohkem kui kahel eelneval. Siingi on põhjuseks antud perioodil valitsenud erakordselt külm talv. Lisaks kivisöele tarbitakse kütteperioodi jooksul keskmiselt üks tonn kerget kütteõli. Kerge kütteõli katelt kasutatakse kevadel ja sügisel, st kütteperioodi alguses ja lõpus Toodetud soojuse kogused Katlamajas toodetud soojuse kogust ei mõõdeta. See saadakse arvutuslikul teel tarbitud kütuse koguse järgi, eeldades et katla kasutegur on 55%. Arvutuslikud toodetud soojuse kogused on toodud Joonisel , / / / ,00 250,00 MWh 200,00 150,00 100,00 50,00 0,00 sept okt nov dets jaan veebr märts apr mai Joonis 6 3 Gümnaasiumi katlamajas toodetu soojus Analoogiliselt kütuse tarbimisele on soojuse toodang 2002/2003 kütteperioodil suurem kui eelnevatel perioodidel Kasutegurid Kasutegureid ei ole võimalik arvutada, kuna tarbituid kütuse koguseid ja toodetud soojushulk on omavahel, katlamaja ekspluateerijate poolt etteantud kasuteguri väärtusega 55%, seotud. Selleks, et määrata reaalset kasutegurit tuleks katlamajja paigaldada soojusmõõtja Soojuskoormusgraafik Taebla Gümnaasiumi soojuskoormusgraafik on toodud Joonisel 6-4. Tarbijate maksimaalseks küttevõimsuseks on 552 kw. Põhilise osa kütteperioodist on tarbijate soojuskoormus alla 0,25 MW. Hinnanguliselt poolteist kuud töötab katlamaja suurema võimsusega.

44 Taebla valla energeetika arengukava aastateks ,6 0,5 0,4 MW 0,3 0,2 0, Joonis 6 4 Taebla Gümnaasiumi katlamaja soojuskoormusgraafik Elektri tarbimine Kuna katlamaja elektritarbimist mõõdetakse koos koolimaja elektritarbega, siis ei olnud võimalik saada tõepäraseid andmeid iseloomustamaks katlamaja elektritarvet. AS Taebla Kodu katlamajas tarbitud elektri eest ei maksa. Seda teeb Gümnaasium ja selle võrra on ka soojuse hind Gümnaasiumile odavam Soojustrassid kaod ja tehniline seisukord Trassikadude kohta puudub arvestus, kuna puuduvad soojusmõõtjad nii tarbijate kui ka tootja poolel. Soojustrasside andmed on koondatud Tabelisse 6-1. Tabel 6 1 Gümnaasiumi katlamaja soojustrassid Toru läbimõõt Trassilõike kokku Orient. vanus Isolatsiooni liik [mm] [m] aastat 2x klaasvill+foolium 2x klaasvill+foolium Kokku 50 mm läbimõõduga trassilõik on renoveeritud. 6.2 Katlamaja soojustootmiskulud Katlamaja soojustootmiskuludest annab ülevaate Tabel 6-2. AS Taebla Kodu kuludena käsitletakse ainult kütuse, palga ja hoolduskulusid. Ülejäänud kulud katab Taebla Gümnaasium. Seetõttu on protsentuaalselt ka kütuse ja palgakulud kõige suuremad (Joonis 6-5).

45 Taebla valla energeetika arengukava aastateks Tabel 6 2 Taebla Gümnaasiumi katlamaja soojustootmiskulud, EEK/MWh Tootm. kulu kokku Muutuvkulud kütus elekter tehn. vesi muud muutuvkulud. Püsikulud palgakulu amort. muu püsikulu muu püsikulu 17,5% 2000/2001 kütteperioodi kulude jaotus palgakulu 22,9% kütus 59,6% 2001/2002 kütteperioodi kulude jaotus muu püsikulu 16,0% 2002/2003 kütteperioodi kulude jaotus muu püsikulu 15,2% kütus 56,9% kütus 62,8% palgakulu 27,1% palgakulu 22,0% Joonis 6 5 Gümnaasiumikulude jaotus.

46 Taebla valla energeetika arengukava aastateks TAEBLA ASULA TARBIJAD 7.1 AS Taebla Kodu katlamaja AS Taebla Kodu katlamaja tarbijatest annab ülevaate Tabel 7-1. Tabel 7 1 AS Taebla Kodu katlamaja tarbijad Hoone Kubatuur Küttevõimsus m 3 kw Nurme Nurme Nurme Nurme Nurme Nurme Nurme Nurme Nurme Nurme Nurme Nurme Nurme Nurme Nurme Nurme Nurme Nurme Nurme Nurme Kokku Örnplast Vinkel Põllu pood Nurme Vallamaja Lasteaed EPT 10 Tane 11 Kokku Kokku Tarbijate arvutuslik küttevõimsus on 3,2 MW. Soojusmõõtja on paigaldatud eramutest Nurme 39 ja asutustest omavad soojusmõõtjat Õrnplast, Vinkel, Lasteaed, Tane ja

47 Taebla valla energeetika arengukava aastateks vallamaja. Ükski tarbija kaasaegset soojussõlme ei oma, kõigil toimub reguleerimine siibritega. 7.2 Taebla Gümnaasiumi katlamaja Taebla Gümnaasiumi katlamaja tarbijateks on Taebla Gümnaasium ja viis korruselamut. Ülevaate tarbijatest annab Tabel 7-2. Tabel 7 2 Taebla Gümnaasiumi katlamaja tarbijad Tarbija Kubatuur Küttevõimsus kw Hoone ,3 Hoone ,6 Hoone ,2 Hoone ,1 Hoone ,0 Kool m 3 Põhihoone ja internaat ,5 Vana maja ,5 Kokku ,2 Tarbijate arvutuslik maksimaalne küttevõimsus on 552 kw.

48 Taebla valla energeetika arengukava aastateks ÜHEPEREELAMUTE KÜTUSE JA ENERGIATARBIMISE KÜSITLUS Taebla vallas viidi läbi ühepereelamute energiatarbimise küsitlus, mis hõlmas nii kütuste kui ka elektri tarbimist ja kasutamist. Tagasisidet saadi kuuelt majapidamiselt. Valitsevaks kütteviisiks oli keskküte. Ühes eramus kasutati ka kaheksat elektriradiaatorit. Enamuses eramutes on paigaldatud täiendavalt elektriboiler sooja vee valmistamiseks. Algandmed on koondatud Tabelisse 8-1. Tabel 8 1 Eramute energiatarbimise küsitluse algandmed Eramu Eh. aasta Kubatuur Köetav kubatuur Elanikke Kütus Elektri kulu Sooja Ventilatsioon vee valmist Elektri kulu elaniku kohta m 3 m 3 Täisk. lapsed halupuit, kivisüsi, turvas, kwh/ kwh/a rm t m3 (kuus*in) / L el 2 L el+kk 3 S el+kk L el+kk L el L 333 Lähtudes algandmetest ja kasutades teatud keskmisi suurusi arvutati näitajad, mis on koondatud Tabelisse 8-2. Eramu Tarbitav soojus kütusest Tabel 8 2 Eramute energiatarbimist iseloomustavad näitajad Tarbitav soojus elektrist Arvutuslik tarbitav soojus Tarbitav soojus kuupmeetri kohta Tarbitav soojus ruutmeetri kohta Rahaline kulu kütusele Rahaline kulu elektrile soojuse saamiseks Rahaline kulu majapidamiselektrile Rahaline kulu primaarenergiale Rahaline kulu inimese kohta Soojuse hind kwh/a kwh/a kwh/a kwh/m 3 kwh/m 2 EEK/a EEK/a EEK/a EEK/a EEK/in EEK/ MWh Loomulik ventilatsioon 2 Elektriboiler 3 Elektriboiler ja keskküte 4 Sundventilatsioon

49 Taebla valla energeetika arengukava aastateks Tabelist näeme, et soojuse ja elektri tarbimine kõigub suurtes piirides. Keskmiseks näitajaks loetakse soojustarvet kwh/m 2 aastas. Uuringus osalenud eramutes ole vastav näitaja kwh/m 2. Soojusvajadus hoone kuupmeetri või ruutmeetri kohta ei sõltu ainult hoone soojustehnilisest olukorrast, vaid ka inimeste harjumustest. Osad kütavad vähem, teised rohkem. Esineb nii ala kui ka ülekütmist. Kõige odavam soojuse hind (362 EEK/MWh) oli eramul, kus peamiseks soojuse saamise allikaks on tükkturvas. Kõige kallim soojuse hind (709 EEK/MWh) oli seevastu eramule, kus lisaks halupuidu tarbimisele on veel täiendavate küttekehadena kasutusel elektriradiaatorid. Siinjuures tuleb arvestada ka seda, et soojuse hinna sisse on arvestatud ka sooja tarbevee valmistamiseks kulutatud elektri maksumus. Järeldusena võib öelda, et eramute soojuse- ja elektritarve sõltub lisaks muudele faktoritele väga palju inimeste harjumustest ja käitumisviisidest ning soojuse saamiseks elekterkütte kasutamine on tunduvalt kallim kui tahkekütuse (halupuit, turvas, kivisüsi) kasutamine, kuid seevastu tunduvalt mugavam. Joonistel 8-1 ja 8-2 on kajastatud olulisemad parameetrid, mille alusel erinevate hoonete ja leibkondade energiatarbimist võrrelda Rahaline kulu kütusele EEK/a Rahaline kulu inimese kohta EEK/in Rahaline kulu elektrile EEK/a Joonis 8 1 Eramute energiatarbimise rahaline väljendus Kogu primaarenergia erivajadus kwh/m3 Tarbitav soojus kuupmeetri kohta kwh/m3 Tarbitav soojus ruutmeetri kohta kwh/m Siit on lihtne järeldada: Joonis 8 2 Eramute energiatarbimise võrdlus energiatarbe järgi

50 Taebla valla energeetika arengukava aastateks Suurem mugavus on tunduvalt kallim; Oskusliku majandamisega võib oma eramu küttekulud viia üpris madalale tasemele, st elada säästlikult.

51 Taebla valla energeetika arengukava aastateks AS FORTUM ELEKTER TEGEVUSEST TAEBLA VALLAS AS Taebla valda varustab elektriga AS Fortum Elekter. Taebla vallas on kolme nimipingega elektriliine 0,4; 10 ja 35 kv. Nendest annab ülevaate Tabel 9-1. Tabel 9 1 Elektriliinid Taebla vallas Pikkus, Liini pinge km 0,4 kv 92,3 10 kv 93,3 35 kv 25,2 Alajaamu on Taebla vallas 91 ja nendest annab ülevaate Lisa 4. Ettevõte on teostanud tegutsemisaja jooksul võrkudesse erinevaid investeeringuid. Viie aasta jooksul on AS Fortum Elekter võrkudesse investeerinud 110 miljonit krooni, mille tulemusena on rikete arv vähenenud poole võrra ja ilmastikust tingitud rikked isegi neli korda võrreldes investeeringute teostamise-eelse olukorraga. AS Fortum Elekter andmeil ei ole ühelgi valla tarbijal elektrilise võimsuse puudujääki. Vastupidi, seoses majanduse ümberkorraldustega on paljud alajaamad osutunud liiga võimsaiks, põhjustades liigseid omatarbe kulusid. Alajaamade plaanipärane väljavahetamine on pikaajaline ja suuri investeeringuid nõudev töö. AS-i Fortum Elekter tulevikuplaanid näevad ette rekonstrueerida Taebla vallas järgmised objektid: 1. Kopli alajaamapiirkond Vaarika alajaamapiirkond Kirimäe alajaamapiirkond Üsse alajaamapiirkond Priki alajaamapiirkond Maasika alajaamapiirkond Piilama alajaamapiirkond Taebla- Kirimäe 10 kv fiider Taebla- Jaama 10 kv fiider Aastateks plaanitakse järgmisi suuremaid töid: 1. Taebla 110/10 kv ja Taebla I 35/10 kv alajaamadevahelise 10 kv kaabelliini ehitamine. 2. Taebla 10 kv jaotuspunkti ehitamine. Taebla I 35/10 kv alajaama ja Haapsalu 110/35/10 kv alajaama 35 kv jaotusseadme demontaaž Haapsalu 110/35/10 kv ja Palivere 35/10 kv alajaamadevahelise 35 kv õhuliini demontaaž. 3. Palivere 35/10 kv alajaama renoveerimine.

52 Taebla valla energeetika arengukava aastateks VALLALE KUULUVAD ELEKTRI KTRI-TARBIJAD TARBIJAD Vallale kuuluvatest objektidest on peamiseks elektritarbijaks tänavavalgustus. Ülevaate elektrienergia tarbimisest annab Tabel 10-1 ning Joonised 10-1 ja Tabel 10 1 Taebla vallale kuuluvate objektide elektritarve, kwh Tarbija Tänavavalgustus Palivere jaam Taebla LPK Taebla LPK Palivere LPK Palivere Põhikool Palivere Spordihoone Kirimäe sots.maja(mõis) Vallamaja Kokku Elektri tarbimine % 2% 11% 37% 14% 9% 5% 9% 3% Tänavavalgustus Taebla LPK Palivere LPK Palivere Spordihoone Vallamaja Palivere jaam Taebla LPK Palivere Põhikool Kirimäe sots.maja(mõis) Joonis 10 1 Elektritarve 2001 aastal

53 Taebla valla energeetika arengukava aastateks Elektri tarbimine % 12% 9% 49% 11% 6% 4% 7% 1% Tänavavalgustus Taebla LPK Palivere LPK Palivere Spordihoone Vallamaja Palivere jaam Taebla LPK Palivere Põhikool Kirimäe sots.maja(mõis) Joonis 10 2 Elektritarve 2002 aastal Joonistel 10-1 ja 10-2 on näha, et 2001 aastal moodustas tänavavalgustus 37% ja 2002 aastal 49% vallale kuuluvate objektide poolt tarbitud elektrist. Tänavavalgustuse osakaal võib veelgi tõusta tänu täiendavate tänavalgustite paigaldamise vajadusele.

54 Taebla valla energeetika arengukava aastateks TAASTUVENERGIA RESSURSSIDE RSSIDE KASUTAMISVÕIMALUSED ALUSED 11.1 Turvas Kuigi turvas ei ole Eestis määratletud kui taastuv kütus, vaatleme teda siiski kui üht tähtsat kohalikku biokütust Kütteturba liigid ja omadused Turvas on loodusliku söe (turvas, pruunsüsi, kivisüsi, antratsiit) kõige noorem liik, mis on tekkinud sootaimede jäänuste mittetäielikul lagunemisel ja koos mineraalainetega ladestumisel niiskuses ja õhuvaeguses. Energeetikas (nii katelde kui ka ahjude kolletes põletamiseks) kasutatava kütteturba peamised liigid on järgmised: Freesturvas soo pinnasest freesitud ja õhu käes kuivatatud peen turbapuru, mille põhimassi (85%) moodustavad osakesed mõõduga alla 3 mm, suuremate osakeste läbimõõt ulatub 10 kuni 15 mm-ni. Tükkturvas märjast turbamassist pressitud ja õhu käes kuivatatud turbajunnid, mille pikkus on enamasti 100 kuni 200 mm ning läbimõõt 50 kuni 100 mm. Turbabriketid sõelutud ja kuivatatud freesturbast suure rõhuga (100 kuni 130 MPa) pressitud tihedad korrapärased turbapätsid. Turbapelletid kuivatatud freesturbast pressitud, umbes sõrmejämedused turbapulgad. Tükkturba tootmise eelised võrreldes freesturba tootmisega. Tükkturba tootmisel, säilitamisel ja transpordil on mitmeid eeliseid võrreldes freesturbaga. väiksem sõltuvus ilmastikust tunduvalt väiksem tuleoht puudub tuuleerosiooni oht väiksem niiskus, seega suurem alumine kütteväärtus säilitamisel on kaod ca 20% väiksemad energiaühiku (MWh) veokulud on väiksemad tootmispindade remondikulud on väiksemad kuivendussüsteemi vete hõljuvainete sisaldus on väiksem puudub praktiliselt tolmuprobleem transpordi ajal. Kas need eelised kaaluvad üles tükkturba märksa kõrgema hinna, selgub igast konkreetsest energiaprojektist.

55 Taebla valla energeetika arengukava aastateks Kütteturba kättesaadavus Kuigi Lääne maakonnas on potentsiaalseid turbasoid (Tabel 12-1), on maakonna turbavaru suhteliselt väike, vaid 1,5% Eesti turbavarudest. Jrk nr Turbamaardla Kütteturba varu Tabel 11 1 Lääne Maakonna turbasood Turbakihi keskmine paksus [m] Pindala Lagunemisaste Lagunemisaste Tuhasus Niiskus Märkused [tuh.t] [ha] [%] [VP] [%] [%] 1 Kõverdama , Laiküla , Niibi , Ogerna , Väga suure tuhasusega 5 Turvalepa , KOKKU Kütteturba tootmine Lääne maakonnas puudub, turbakihid on suhteliselt õhukesed, et mahukam turbatootmine ära tasuks. Võimalik on tarnida turvast naabermaakondadest, Harju, Rapla ja Pärnu maakonnast. AS Taebla Kodu hangib praegusel hetkel tükkturvast AS-st Matureks, kelle tootmisüksus asub Õmma soos Rapla maakonnas. AS Taebla Kodu on hankinud tükkturvast ka Lavassaare soost Pärnu maakonnas. Sealt on turba vedu aga kallim kui Õmma st ja turba kvaliteet on kehvem. Ka Harju maakonnas on piisaval hulgal turbasoosid, kus saaks kütteturvast toota Puidukütus Läänemaa on suhteliselt vaene ka puidukütusest, metsavarude suurus Lääne maakonnas moodustab 4,6% Eesti metsaressursist. Sellest väiksemad ressursid on vaid Hiiu maakonnas. Seetõttu puuduvad Läänemaal ka suuremad saeveskid ja puidutööstused, ning metsaraide intensiivsus on Eesti madalamaid (Tabel 12-2). Tabel 11 2 Hinnanguline puidujäätmete teke maakondades Maakond Metsaraie (tuhat tm.) Tekkivad puidujäätmed (tuhat tm) Puidujäätmete energia (GWh) Harju Lääne Pärnu Rapla Tabelis 12-2 on eeldatud, et metsaraidest tekib lõpptulemusena 30% puidujäätmeid, mida saaks kasutada energeetikas. Tabelist nähtub, et Läänemaa naabermaakondades on metsaraide intensiivsus mitmeid kordi suurem, mistõttu puidujäätmete transport sealt on tõenäolisim.

56 Taebla valla energeetika arengukava aastateks Läänemaa ettevõtetest tegelevad puidutöötlemisega AS Kestvuspuit, AS IPT, Haapsalu Uksetehase AS, AS Hapval. AS-i Kestvuspuidu omatarbest ülejäävad puidutöötlemise jäägid lähevad kokkuostja vahendusel AS-le Haapsalu Soojus. AS IPT on oma tootmisjäägid ära lubanud erinevatele briketi ja graanulitehastele. Haapsalu Uksetehase AS-i ja AS-i Hapval tootmisprotsessi suurem osa jääke kasutatakse ära oma katlamajas ning ülejääk müüakse elanikele. Haapsalu hakkepuidul töötavale 7 MW katlale varub puitu Haanja firma H Central, mis tarnib saeveskite tootmisjääke: vineerispooni, kasepuu südamikke, hakkepuitu jms. Tallinna Vineerivabrikust (TVMK) ja muudest allikatest. Keskmine tarnehind on 80 EEK/m 3, katlast väljuva soojuse hinnas teeb see kütuse osaks 125 EEK/MWh. Kuna kütuse kütteväärtuse ja niiskuse mõõtmine on tülikas, toimub kütuse eest maksmine toodetud soojuse alusel. Biokütuse pakkumise teenust kavatseb Läänemaale laiendada ka Pärnu firma A ja O Bio osaühing. Pole kahtlust, et nõudluse tekkides tuleb ka biokütuse pakkujaid, nii on see toimunud kõikjal Eestis Kohalike kütuste hind tarbija juures Arvestades kohalike biokütuste kui madalama kütteväärtusega kütuseid on biokütuste hinnad tundlikumad transpordi kaugustest tulenevale hinnalisale. Üldiselt peetakse otstarbekaks ca 50 km-st kütte tarne raadiust sellest tulenevalt oleme käesolevas peatükis vaadelnud biokütuste keskmisi hindu Rapla, Lääne, Pärnu ja Harju maakonnas. Keskmised biokütuste hinnad on koondatud Tabelisse Tabel 11 3 Keskmised biokütuste hinnad Kütus Ühik Kütteväärtus MWh/ühik Ühiku hind EEK Energia hind EEK/MWh Hakkepuit tm 0, Saepuru m 3 0, ,4 Küttepuud tm 1, Freesturvas t 2, Tükkturvas t 3, ,4 Turbabrikett t 4, ,7 AS Taebla Kodu-le on tükkturba hind suuresti erinev sõltuvana tarnekohast. AS Matureks ist tuues on tükkturba hinnaks koos transpordiga 286,5 EEK/t ehk 66,6 EEK/MWh. Tuues aga Lavassaarest on hinnaks 405,9 EEK/t ehk 135 EEK/MWh Päikese-energia kasutamisest Päikeseenergia kasutamist Eesti tingimustes on otstarbekas vaadelda ainult sooja tarbevee valmistamiseks.

57 Taebla valla energeetika arengukava aastateks Päikeseenergia kasutamise võimalust on vaadeldud sooja tarbevee valmistamiseks korruselamutes. Hinnanguline soojuse vajadus sooja tarbevee tootmiseks kolmekordsete korruselamutele on 50 MWh/a ja viiekorruselistele korruselamutele 155 MWh/a. Päikeseküte võimaldab kogu aastasest sooja tarbevee vajadusest katta hinnanguliselt 50-60%. Arvutustes on kasutatud AS-i Fortum Elekter paketi Partner 24 hinda EEK/MWh, mille põhjal on leitud elektri järgmise kümne aasta keskmine hind, arvestades 3% hinnatõusu aastas. Saadud elektri kümne aasta keskmist hinda võrreldakse päikesekollektori paigaldamisel saadava kümne aasta keskmise soojuse hinnaga. Investeeringu elueaks on võetud 10 aastat ja laenuintressiks 10%. 18 korteriga korruselamule, kus sooja tarbevee vajadus aastas on hinnanguliselt 50 MWh on sooja tarbevee solaarküttesüsteemi maksumus EEK. Päikesekollektorite arvutuslik aastane soojustoodang on 26,7 MWh. Vajalik installeeritav päikesekollektorite pind oleks 42 m 2. Arvutused andsid järgmised tulemused (Lisa 5): NPV EEK IRR -3,8 % Ajaldatud tulu suhtarv -0,51 60 korteriga korruselamule, kus sooja tarbevee vajadus aastas on hinnanguliselt 155 MWh on sooja tarbevee solaarküttesüsteemi maksumus EEK. Päikesekollektorite arvutuslik aastane soojustoodang on 82,8 MWh. Vajalik installeeritav päikesekollektorite pind oleks 130 m 2. Arvutused andsid järgmised tulemused (Lisa 6): NPV EEK IRR -1,0 % Ajaldatud tulu suhtarv -0,42 Tasuvusarvutused näitasid, et päikesekollektorite paigaldamine võrreldes elektriliste veesoojenditega kümne aastase investeeringu elueaga ei ole tasuv. Investeeringu algmaksumus on liiga kõrge. Päikesekollektorite paigaldamine võib osutuda tasuvaks, kui projekti finantseeritakse abiprogrammide kaudu. Valitsus on toetanud päikesekollektorite paigaldamist tagastamatu abina näiteks Rootsis. Eestis oleks võimalik valmistada odavamaid päikesekollektoreid. Miskipärast pole meil ettevõtjad selleni veel jõudnud. Päikesekollektorite paigaldamisel tuleb silmas pidada ka maja ehituskonstruktsioonilisi omadusi Soojuspumpade kasutamisest Soojuspumba kasutamisel peaks kasutama põrandakütet, kuna soojuspumbast väljuva vee temperatuur ei ole keskkütteradiaatoritesse andmiseks piisavalt kõrge. Talveperioodil ei suuda soojuspump radiaatorkütte kasutamisel tagada piisavat soojusega varustatust. Soojuspumba poolt väljastatava küttevee temperatuuri tõstmisel langeb oluliselt soojustegur (soojuspumba elektri tarbimine ühe MWh soojuse saamiseks suureneb) ja seega suurenevad kulutused elektrile ning soojuspumbaga kütmine ei õigusta ennast majanduslikult. Põrandate ülesvõtmine ja taastamine muudab vesipõrandakütte paigaldamise äärmiselt kalliks. Soojuspumba ja põrandaküttesüsteemi paigaldamist võiks

58 Taebla valla energeetika arengukava aastateks kaaluda tulevikus, kui toimub hoonete renoveerimine ning on võimalik taotleda abiraha vastavatest taastuvenergia kasutuselevõttu toetavatest fondidest. Soojuspump võib enam kõne alla tulla eramute soojusvarustusel, eriti uute eramute ehitamisel, kus ehitatakse välja madalatemperatuuriline küttesüsteem. Korruselamute puhul nõuab see väga suurt rekonstrueerimist ja suuri investeeringuid, mistõttu selline küte ei tule odav. Igal juhul ei suuda see konkureerida kohaliku kütuste kasutamisega.

59 Taebla valla energeetika arengukava aastateks KOHALIKU OMAVALITSUSE TERRITOORIUMIL PAIKNEVATE ENERGEETIKA TEHNOSÜSTEEMIDE TEEMIDE KAARDISTAMINE Kaardistamisel kantakse kohaliku omavalitsuse mastaapsele kaardile kõik energeetilised tehnosüsteemid ehk tootmisüksused (katlamajad), jaotusvõrgud (kaugküte, elekter, gaas) ja energiatarbijad (üksikud tarbijad või tarbijate grupid) ning olemasolevad energeetilised ressursid. Kaardile kantakse ka rajatavad kaugkütte torustikud (-trassid) erinevate soojusvarustussüsteemi arenguvariantide jaoks. Sellise kaardi lõpptulemusena saaks kohalik omavalitsus teostada tulevikus energeetika-alast logistikat. Kaardid on esitatud paber-infokandjal, kasutades olemasolevaid aluskaarte. NB! Töö teostamiseks esitati Tellija poolt 1980-ndatel aastatel koostatud alusplaanid, kus puuduvad paljud vahepeal ehitatud ja praegu kasutusel olevad hooned-ehitised. Seoses sellega on käesoleva tööga teostatud Taebla valla Taebla ja Palivere soojusvõrkude skeemid esialgsed ja orienteeruvad. Korrektse tulemuse saamiseks on vaja tellida uued alusplaanid, kus on ära näidatud ka kõik tehnovõrgud kommunikatsioonid.

60 Taebla valla energeetika arengukava aastateks ENERGIATARBIMISE TULEVIKU EVIKU-HINNANG. KÜTUSTE JA ENERGIA HINNAD JA NENDE NDE PROGNOOS Soojustarbimise prognoos kaugküttesüsteemidele ja nende tarbimispiirkondadele Tarbijatepoolsed energiasäästumeetmete rakendamine piirdub enamasti akende vahetamisega, mille tulemusena võib tarbitav soojuse kogus väheneda 5-10%. Maja otsaseinte soojustamine ei ole praeguses olukorras elanikele finantsiliselt jõukohane. Soojustarbijate rahulolu sõltub peamiselt edastatava soojusest ning soojuse hinnast. Nii kaua kui tarbijatele edastatakse soojust piisavalt ning hind on neile vastuvõetav pole karta, et tarbijad lahkuksid Munitsipaalhooned Munitsipaalhooned on nõukogudeaegsed ning nende energiatarve on suur. Munitsipaalhoonete summaarne energiatarve iga aastaga väheneb, kuna vald investeerib jõudumööda hoonete tehnilise olukorra parandamisse. Koos hoonete tehnilise olukorraga paraneb hoonete välispiirete soojuspidavus. Taebla Gümnaasiumi võimla ja Palivere Põhikooli võimla soojustamine võib soojuskulu hinnanguliselt vähendada kuni 30% võimla kohta Palivere alev Palivere alevis kaugkütte potentsiaalseteks tarbijateks Lähtru tee katlamajale on ainult neli maja, millest osades on tühjasid kortereid. Lähima 5-10 aasta perspektiivis on oodata praegu elekterküttel olevate tarbijate lisandumist. Tahkekütuse katlaid kasutavate tarbijate lisandumist võib oodata vastavate katelde ressursi ammendumisel, juhul kui kaugkütte hind on soodne. Põhikooli katlamajale tarbijate lisandumist lähimate aastate jooksul pole praegu ette näha. Kingi tänava kaks korterelamut ei ole huvitatud Põhikooli katlamaja teenustest. Muidugi ei ole välistatud, et kunagi olukord võib muutuda. Perspektiivseid uusehitisi Palivere alevisse pole ette näha, mis hakkaksid Lähtru tee või Põhikooli katlamaja tarbijateks Taebla alev Taeblas võib täheldada korterite puudust. Olemasolevatest hoonetest on kaugküttest loobunud vaid üks nelja korteriga ridaelamu, mille liitumine tulevikus kaugküttevõrguga

61 Taebla valla energeetika arengukava aastateks on vähetõenäoline. Uute tarbijate liitumist võib oodata pooleliolevate korterelamute väljaehitamisega kokku 3 hoonet 54 korteriga. Ettevõtete tasandil on potentsiaalseks tarbijaks Veoautokeskus, Tehnoülevaatuse keskus ja Autoregistrikeskus. Nende tarbijate liitumiseks tuleks rajada uus soojustrass Kütuste hindade prognoos Kütuste ja energiahindade prognoosi illustreerib Joonis EEK/M W h Kütuste hinna prognoos Põlevkivi Kivisüsi Tükkturvas Hakkepuit Kerge kütteõli Raske kütteõli Põlevkiviõli Looduslik gaas Joonis 13 1 Kütuste hindade prognoos Joonisel 14-1 esitatud prognoosi graafikud näitavad, et järsku hinnatõusu ühelegi kütuseliigile ette ei ole näha. Kõige vähem muutub kivisöe hind ja kõige rohkem kerge kütteõli hind. Kuna kivisüsi on konkurendiks teistele tahketele kütustele, sealhulgas kohalikele biokütustele, pole ka viimastele väga järsku hinnatõusu ette näha. Teiste kütuseliikide hinnatõus on ühtlane koos üldise inflatsiooniga Poliitilised ja makromajanduslikud mõjud Kerge kütteõli järsem hinnatõus on seletatav üha suureneva nõudlusega naftasaaduste järele. Samal ajal toornafta varud maailmas vähenevad kiiresti. Teisalt hoiab kütteõlide hinda suhteliselt madalal tugevnev konkurents maagaasi poolt. Kui energiatarbimine tõuseb maailmas väga vähe, seoses majandusliku seisakuga ning juurutatud energiasäästu meetmetega, on oodata gaas/õli konkurentsi edasist tugevnemist, mis piirab mõlema kütuse võimalikud hinnatõusud. Kivisöe varud maailmas on väga suured, pakkumine on suur, kuid nõudlus langev. Seetõttu on ja jääb kivisöe hind maailmas üheks stabiilsemaks. Tänu kivisöe stabiilsele hinnale jäävad vähemuutuvaks ka teiste tahkete kütuste hinnad.

62 Taebla valla energeetika arengukava aastateks Seoses keskkonnaprobleemidega hakatakse poliitiliselt rohkem tähelepanu pöörama taastuvate kütuste kasutamisele. Hakkepuit kui üks peamiseid sellesse gruppi kuuluv kütuseliik Eestis võib tulevikus isegi leida toetust soodsamate maksutingimuste kujul. Puidukütet teatavasti loetakse CO 2, tähtsaima nn. kasvuhoonegaasi tekitamisest vabaks, kuna sel puhul toimub vaid selle gaasi looduslik ringkäik, üldhulk aga ei muutu Muutused maksudes ja keskkonnakaitse poliitikas Kindlasti suurenevad lähitulevikus Eestis saastemaksud lahkuvatele suitsugaasidele. Siin järgitakse Euroopa Liidu vastavaid nõudeid kuigi maksude tase jääb veel pikaks ajaks väiksemaks kui Lääne-Euroopas. Maksude taseme tõus sõltub energiamahukuse vähendamisest tootmises, et säilitada konkurentsivõimet. Kuna täna on tootmine Eestis keskmiselt 6 korda energiamahukam kui Lääne-Euroopas, peavad ka maksud jääma tunduvalt madalamaks. Alates 1999 aastast on plaanitud saastemaksude tõusu 20% aastas. Lisaks sellele oli 9.veebruaril 1999.aastal riigikogus arutusel seaduse eelnõu kehtestada aastast 2000 muude saastemaksude kõrval ka maks CO 2 -le, et teravdada tähelepanu kasvuhoone ilmingu ärahoidmiseks. Antud maks raskendab Eesti elektrijaamade olukorra ja tõstab lõpptarbija elektrihinda. Esialgu on küll CO 2 saastemaks kehtestatud üle 50 MW th võimsusega tootjatele, mistõttu see ei puuduta Taebla valla soojustootjaid. Pole aga kahtlust, et see maks jõuab mõne aasta jooksul kõigi soojustootjateni Euroopa Liidu energiapoliitika Vastavalt Euroopa Liidu (edasi EL) poolt välja antud Energia Valgele Raamatule ja teistele ametlikele energeetikat puudutavatele dokumentidele, järgib EL energiapoliitika järgmisi põhiprintsiipe: o konkurents energiaturul; o energiakulutuste vastavus riigi majanduslikule olukorrale ja tarbijate maksevõimele (kohesioon); o varustuskindlus ja julgeolekuvaru; o keskkonnahoid ja -ohutus. Eesmärgiks on arendada energeetikas kui loomult monopoolses tegevusalevkonnas vaba konkurentsi nii riikide siseselt kui ka riikide vahel. Eelkõige eeldab see nn. kolmanda osapoole vaba liitumist elektri- või soojusvõrku, et konkureerida energiaturul. Ka Eesti energiaseaduses on see põhimõte kajastatud, seejuures liitumiseks on vaja eelnevalt täita rida nõudeid ja tingimusi ning maksta liitumistasud. Eriline tähendus on antud julgeolekuvaru soetamisele. Eestile püstitatavaks üheks esmaseks minimaalnõudeks saab olema kuni 3-kuulise kütusevaru soetamine, ning selleks vajaliku mahutipargi (õlimahutite) rajamine. Keskkonnahoiu nõuded on seatud esiplaanile, seoses EL kohustustega vähendada kasvuhoonegaase 8% võrra aastateks võrreldes 1990 aasta tasemega. Kasvava energianõudluse tingimustes pole seda lihtne teha. Põhilisteks abinõudeks selle saavutamisel on: energiasääst, taastuvate energiaallikate (tuul, päike, kohalikud biokütused) laialdasem kasutamine ning fossiilsete energiaallikate säästlikum kasutamine, eelkõige soojuse ja elektri koostootmise abil.

63 Taebla valla energeetika arengukava aastateks Ülaltoodud printsiipide elluviimiseks ning Euroopa riikide energiapoliitika ühtlustamiseks nähakse põhiliste abinõudena ette: o turu liberaliseerimist; o hinna läbipaistvust; o energia tootmise ja kasutamise efektiivsust; o riikidevaheliste energiavõrkude arendamist. Siin turu liberaliseerimine ja hinna läbipaistvus on omavahel seotud, sest kolmanda osapoole vabaks liitumiseks energiaturuga peavad energia tootmiskulud ja energia ülekandekulud olema lahku löödud, ehk läbipaistvad. Hinna läbipaistvus on siin õiglase turukonkurentsi tekkimise eeldus Elektrienergia tarbimise prognoos munitsipaaltarbijatele Lasteaedade ja koolide valgustatuse kontrollimisel tuli ilmsiks, et valgust ei ole piisavalt. Seega võib tulevikus koolide ja lasteaedade elektri tarbimine suureneda paremate valgustite paigaldamise arvelt ja see sõltub paljuski kasutatavate valgustite energiasäästlikkusest. Elektrit aitab säästa säästulampide kasutamine. Tänu elektri suurele maksumusele pole ette näha munitsipaalhoonete üleminemist elekterküttele. Taebla lasteaia elektritarve võiks väheneda, kui basseinivee ettevalmistamine kütteperioodi ajal oleks võimlaik kaugküttega.

64 Taebla valla energeetika arengukava aastateks SOOJUSVARUSTUSEGA SEOTUD SPETSIIFILISED TEHNILISED, FINANTS-MAJANDUSLIKUD JA KESKKONNAKAITSELISED KKONNAKAITSELISED ASPEKTID 14.1 Lokaalküttesüsteemide arendamine Lokaalküttesüsteemid paigaldatakse kaugkütet mittetarbivatele tarbijatele. Nendeks võivad olla nii ühepereelamud, korruselamud kui ka ettevõtted. Lokaalküttesüsteemi eelised: Sõltumatus; Võimalik kütta ka kütteperioodivälisel ajal; Kaugkütte liigkõrge hinna puhul küttekulude alandamiseks; Paigaldajal on võimlaus ise valida vastavad seadmed ja kasutatava kütuse liik, mis määravad ära soojuse hinna: Lokaalkütte puudused: Lokaalse õhusaaste suurenemine; Haldaja peab ise tegelema katlamaja igapäeva probleemidega hooldus, kütuse varumine jne. Lokaalkütet on otstarbekas arendada piirkondades kus tarbija või tarbijate grupp on võrreldes tsentraalkatlamajaga kaugel ning uue trassi rajamine või olemasoleva trassi kaudu kütmine ei ole majanduslikult põhjendatud. Lokaalküttesüsteemide hinnatase sõltub kasutatava kütuse liigist ning lokaalkütte konfiguratsioonist. Katlamaja maksumusest moodustab märkimisväärne osa põletusseadmete maksumus. Eramajade korral on otstarbekas rajada ka soojuse akumulatsiooni paak, mis tõstab investeeringu algmaksumust. Lokaalsete grupikatlamajade (ühest katlamajast köetakse väikest majade gruppi) rajamisel peab arvestama ka rajatavate või renoveeritavate trassilõikude maksumust. Eramutes kasutatavate kütteviiside erinevust on võrreldud Lisas 7, kus on välja arvutatud kümne aasta keskmine soojuse hind arvestades katlamaja rajamise ja kütuste maksumusi. Arvutus eeldab, et majasisene küttesüsteem on eelnevalt väljaehitatud. Arvutus on tehtud 160 m 2 köetava pindalaga eramule ja eeldades, et tegemist on kaasaegsete normide kohaselt ehitatud majaga. Automatiseeritud kütteliikideks on gaasiküte, elektriküte ning kütmine kerge kütteõliga, puidupelletitega ja soojuspumbaga. Teised kütteliigid ei ole automatiseeritud ning nõuavad kütjalt igal päeval minimaalselt tööd. Kui lokaalkütte korral on soojuse maksumus väiksem kui kaugkütte korral, siis aitab see inimestel säästa raha ning ei pruugi tekkida võlgnevusi soojuse tarbimise eest tasumisel.

65 Taebla valla energeetika arengukava aastateks Üleminek lokaalselt küttelt kaugküttele (uue kaugküttesüsteemi rajamine) Tehniline realiseeritavus Lokaalküttelt kaugküttele üleminek tähendab kas eraldiasuva hoone või hoonete grupi ühendamist kaugküttevõrguga. Selleks on kaks võimalust: uue trassi rajamine või kunagise tarbija ühendamine olemasoleva trassi kaudu. Uue trassi rajamine on kallis, kuid tehniliselt võimlik. Olemasoleva trassi tehnilist seisukorda tuleks kindlasti kontrollida. Samas peab jälgima ka, et olemasoleva trassi dimensioon oleks vastavuses soojusvõimsusega, vastasel juhul tuleks kaaluda uue trassi rajamise võimalusi Majanduslik aspekt Lokaalküttelt üleminke kaugküttele on tarbijale majanduslikult põhjendatud ainult juhul, kui kaugküte on odavam kui lokaalküte. Suurema arvu tarbijate korral ei avalda trasside renoveerimise maksumused nii suurt mõju soojuse hinnale kui väiksema tarbijate hulga korral. Uue kaugküttesüsteemi rajamisel tuleb kindlasti eelnevalt hinnata majanduslikku tasuvust, sest trasside ehitamine on kallis Mõju keskkonnale Kaugkütte kasutamisel viiakse saasteallikas ühte kohta, st kaugkütte korral üldjuhul asub katlamaja elamurajoonist eemal. Lisaks dimensioneeritakse katlamaja korstnad selliselt, et viia emissioonid asulatest võimalikult kaugele. Sellega vähendatakse elamurajooni paikset õhusaastet, mis lokaalkütet kasutavas elamurajoonis on tõenäoliselt suurem kui kaugkütet kasutavas elamurajoonis Sotsiaal-majanduslik aspekt Mida rohkem tarbijaid kaugküttesüsteemiga liituvad, seda odavam on katlamaja soojuse tootmishind. Püsikulud toodetava MWh kohta on suurema arvu tarbijate korral väiksemad Kütuste valik soojuse tootmiseks Kütuse valikul lähtume mitmetest aspektidest: kütuse hind ja kättesaadavus; kütuse hinna muutuse prognoos; investeeringu suurus erinevate kütuste puhul: (põletusseadmed, puhastusseadmed, kütusehoidla ja ette andmise süsteem, jne.) saastemaksud; katlamaja asukoht (elumajade vahel, elamutest eemal, jne.) Majanduslikud ja tehnilised aspektid

66 Taebla valla energeetika arengukava aastateks Majanduslikest aspektidest kõige olulisemaks on valitava kütuse hind. Hinna võrdlemisel tuleb arvestada erinevate kütuste kütteväärtust, mille kaudu saame hinnata ühe soojusühiku tootmise hinda. Teisalt tuleb arvestada ka kütuste hinna kujunemise perspektiive, kuna soojuse tootmisega seotud investeeringud on väga suured ning mõtlematult tehtud investeeringut on raske heastada. Tänase päevani on Eesti Vabariigis kehtivad saastemaksud olnud suhteliselt madalad ning pole oluliselt mõjutanud kütuse valikut. Kuid see olukord muutub peatselt ning loodussõbralike kohalike kütuste kasutamine muutub üha soodsamaks. Tehnilisest aspektist on ainukeseks piiravaks teguriks osade kütuste kättesaadamatus. Näiteks kui soojustootmise üksust kavandatakse piirkonda, kus puudub perspektiiv gaasitrassi ehitamiseks, siis ilmselt mingid reservuaarlahendid ei ole põhjendatud. Tehniliselt on tänapäeval võimalik peaaegu kõikide kütustega saavutada võrdselt kõrge kasutegur ning automatiseeritus Mõju keskkonnale Keskkonna seisukohalt on loomulikult enim soositud lahendid, mille puhul kaasneb minimaalselt keskkonda paisatavaid heitmeid. Samas on inimeste keskkonna ning jätkusuutliku arengu teadlikkus veel niivõrd madal, et enamasti lähtutakse kütuse valikul siiski vaid majanduslikest ning mugavusaspektidest. On ilmne, et puidukütuste kasutamisel on saastemaksud tunduvalt väiksemad kui õlikütte kasutamisel. Puidus praktiliselt puudub väävel, kütteõlis on aga väävlisisaldus küllalt oluline ning sellest tekkivad SO 2 heitmed küllalt suured. Ka lämmastikoksiidide NO x hulk peab biokütuste põletamisel restkolletes vähenema, kuna leegi temperatuur on seal madalam kui õlikütte puhul. Kuigi praegu on saastemaksud veel suhteliselt väikesed ja seega ebaolulised ning alla 50 MW tootmisvõimsuste nn. kasvuhoonegaasi CO 2 maksu praeguste Eesti seaduste alusel ei arvestata, on tulevikus oodata saastetasude kiiremat tõusu ning varem või hiljem kehtestatakse CO 2 maks ka alla 50 MW th võimsustega tootjatele. Saastetasudest annab ülevaate Tabel Tabel 14 1 Saastetasud, EEK/t SO 2, 38,28 38,30 46,00 55,20 66,2 79,0 95,0 114,0 137,0 NOx 87,84 87,80 105,40 126,40 151,7 182,0 218,0 262,0 315,0 CO ,00 7,5 7,5 7,5 7,5 11,3 Puidu ja teiste taastuvate kütuste puhul aga CO 2 maksu ei arvestata, mistõttu on kasulik säästetud CO 2 tonnid kokku arvutada. Nimelt on selle abil võimalik taotleda projektile finantstoetust rahvusvahelistest saastekahjude hüvitisprogrammidest (nn. CO 2 krediidid). Eestis on CO 2 krediitide kaasabil rahastatud puidukütusel soojustootmise projekte Kadrinas, Tamsalus ja Paides.

67 Taebla valla energeetika arengukava aastateks Soojuse ja elektri koostootmise võimalustest Soojuse ja elektri koostootmise võimalustest valla soojatarbimise baasil ei saa olemasoleva tehnika kasutamise puhul (st. aurukatlad ja auruturbiinid) rääkida. Puuduvad aurukatlad, lisaks on vajatav soojuslik võimsus liiga väike, et klassikalise skeemiga koostootmist arendada. Mis puutub diiselgeneraatori kasutamist, siis see tuleks kõne alla tehniliselt, kuid kerge õli kõrge hinna tõttu poleks see majanduslikult konkurentsivõimeline. Lähematel aastatel on oodata kommertsvalmis tehnoloogiat puidu gaasistamiseks ning puidugaasil töötava mootor - generaatori koostooteseadme kasutamiseks. See tehnoloogia avab laialdasemad võimalused hajutatud energiatootmiseks ka väikeste võimsuste puhul. Võib arvata, et pärast aastat on selline tehnoloogia ning loodetavasti ka Stirling protsess kasutatav soojuse ja elektri koostootmiseks kohalike biokütustega. See on aeg, mil Taebla vallal olemasolevad pangalaenud energeetika arendamiseks on kustutatud ning võib kaaluda uute tehnoloogiate kasutamist. Soovitav on uute energia rekonstrueerimisprojektidega nii Taeblas kui Paliveres ettevalmistusi alustada mitte hiljem kui 2008.a. Sel juhul võib loota nende kasutamist juba aastail Tuulegeneraatoritest Kuigi Läänemaa on tuulegeneraatorite paigaldamiseks suhteliselt soodne piirkond, asuvad parimad paigad mererannas. Kahjuks pole Taebla vallas selleks sobivaid lagedaid kõrgendikke. Nimelt on puude ja metsa lähedus oluliseks tuult takistavaks teguriks tuuleparkide rajamisel. Tuuliku rajamisel sellisesse paika ei suudaks see majanduslikult konkureerida soodsamates tuuletingimustes olevate tuulegeneraatoritega. Veelgi enam, tema toodetav elekter poleks konkurentsivõimeline ka taastuvale elektrile ettenähtud soodustariife kasutades. See tähendab, selle rajamine tähendaks majanduslikku kahjumit.

68 Taebla valla energeetika arengukava aastateks TEMPERATUURI JA VALGUS US-TUGEVUSE MÕÕTMISED Mõõtmisi teostati neljas munitsipaalhoones: Taebla Lasteaed, Taebla Gümnaasium, Palivere Põhikool ja Palivere Lasteaed. Järgnevalt on toodud kokkuvõte mõõtmistulemustest Taebla Lasteaed Valgustugevuse ja temperatuuri mõõtmistulemused on toodud Lisas Kokkuvõte valgustustugevuse mõõtmistest. Mõõtmistulemused Kõikides ruumides (akendega), kus mõõtmisi teostati, ületas loomuliku valguse koefitsient miinimumväärtust 1,5%. Taebla Lasteaias on nõukogudeaegne valgustus, va basseiniruumis. Nõuetekohane valgustus oli enamasti ainult magamisruumides, kuid kuna väljas oli valge, siis ei saa lõplikke järeldusi teha. Rühmade mänguruumid, riietusruumid ja tualetid; koridor, muusikasaal, meditsiiniruum, logopeedi töökoht, ujula, personaliruum, söögisaal ja köögiruum olid alavalgustatud. Kui personali ruum on peamiselt puhkamiseks ja kohvi joomiseks, siis esialgu ei ole sinna otstarbekas lisavalgustust paigaldada. Kui seal aga ka loetakse ja kirjutatakse, tuleks sinna ette näha nõuetele vastavad kohtvalgustid. Soovitatavad meetmed Esimene ja kõige odavam meede valgustuse parandamiseks on lambikuplite puhastamine ning teine väikesi kulutusi nõudev on katkiste pirnide väljavahetamine. Säästulampide paigaldamine nõuab suuremaid kulutusi kui hõõglampide kasutamine, kuid sama võimsuse juures saame tugevama valgusvoo ja parema valgustatuse. Esimeses järjekorras on otstarbekas viia valgustus normidega kooskõlla rühmaruumides, kuna seal viibivad lapsed kõige enam. Seejärel parandada valgustuse tingimusi teistes ruumides, kus viibitakse vähem. Kindlasti tuleks valgustuse olukorra parandamisele rõhku panna ka personali töökohtadel, eriti logopeedi, kokkade ja meediku juures. Valgustuse renoveerimisel tuleb arvestada olemasoleva elektrijuhtmestikuga ja võimsusega. Renoveerimiseks tuleb teha vastav projekt, mis peab tagama, et ruumides oleks tagatud nõuetekohane valgustus. Valgustuse korrastamine ei tohiks viia vajatava võimsuse suurenemisele, eriti kui kasutada säästulampe. Vajadusel tuleb taotleda uusi liitumis- ja lepingutingimusi AS-st Fortum Elekter Kokkuvõte temperatuuri mõõtmistest. Mõõtmise ajal oli välisõhutemperatuur +9 o C. Õhutemperatuur ületas nõutavat temperatuuri, kohati isegi 2,7 kraadi võrra. Vastavalt kasvatajate ütlustele võiks mänguruumides temperatuur olla madalam. Kui normid näevad ette o C, siis kõikides mänguruumides õhutemperatuur oli sellest kõrgem. Kuna lapsed mängivad ja jooksevad,

69 Taebla valla energeetika arengukava aastateks siis ruumis viibivate inimeste mõjul tõuseb ruumi õhutemperatuur paar-kolm kraadi. Seega võiks mänguruumides õhutemperatuur olla kraadi. Temperatuuri alandamine viib rahalisele säästule soojuse eest tasumise arvelt. Lasteaia kütte reguleerimine toimub vastavalt välisõhu temperatuurile ning personali sõnul pole neil soojusega probleeme olnud. Tänu põrandaküttele oli ka põrandate temperatuur normikohane või kõrgem, arvestades, et väikelapsed viibivad enamiku mänguajast põranda lähedal. Ujulas mõõdetud õhutemperatuur ei vastanud nõuetele, eeldades, et basseini vee temperatuur peab olema kraadi. Teistest mõnevõrra külmem ruum oli söögiruum, kus põrandaküte ei tööta. Hoone eri ruumides mõõdetud temperatuurides väga suuri erinevusi ei olnud, mis viitab küttesüsteemi heale tasakaalustatusele. Enamjaolt vastasid temperatuurid ja nende põhjal arvutatud näitajad normidele Taebla Gümnaasium Valgustugevuse ja temperatuuri mõõtmistulemused on toodud Lisas Kokkuvõte valgustustugevuse mõõtmistest. Mõõtmistulemused Kõikides ruumides (akendega), kus mõõtmisi teostati, ületas loomuliku valguse koefitsient miinimumväärtust 1,5%. Üldiselt on klassi- ja abiruumide valgustus ebapiisav, võrreldes normidega. Enamikes ruumides on nõukogudeaegsed valgustid (kinnised päevavalgus-armatuurid). Kunstikabinetis ja arvutiklassis on valgustus renoveeritud, kuid vaatamata sellele ei vasta see normidele. Kuigi füüsikaklassis oli valgustus uuendamata, oli ta üks paremini valgustatud klasse. Ka mõnes teises klassiruumis üksikute töölaudade kohal (kus armatuuridesse olid paigaldatud moodsamad luminestsentstorud), oli valgustus ligilähedaselt vastav normidele. Väga halvasti on valgustatud saksa keele klass, lugemissaal, tütarlaste tööõpetuse ruum, aula, söögisaal, võimla, trepid, osad koridori punktid, sekretäri arvutilaud ja tualetid. Ruumides 108, 110, 121, 207, 210, 221, 223, 307, 310, 321 ja 323 on valgustite rivi kulgemise siht risti pingiridade kulgemise sihiga, st valgustid on lakke valesti paigaldatud. Tahvli valgustus vastas normidele ainult Kunstiklassis. Teiste õpperuumides tuleb tahvlite valgustus viis normidega kooskõlla. Soovitatavad meetmed Valgustuse renoveerimine on kallis, ning võib viia suuremale elektrienergia kulule. Seetõttu tuleks seda teostada etapiviisiliselt ja hoolikalt läbimõeldult. Kõige odavamad meetmed valgustuse parandamiseks on armatuuride puhastamine ning katkiste pirnide (torude) väljavahetamine. Säästulampide ja -armatuuride paigaldamine

70 Taebla valla energeetika arengukava aastateks nõuab suuremaid kulutusi kui hõõglampide kasutamine, kuid sama võimsuse juures saame tunduvalt tugevama valgusvoo ja parema valgustatuse. Säästulampide kasutamist tuleb soovitada ruumides, kus on pidevalt või suurem osa päevast vaja kasutada kunstlikku valgustust. Ainult sel juhul on see pikemas perspektiivis majanduslikult tulutoov. Otstarbekas on viia valgustus normidega kooskõlla kõigepealt klassiruumides, kuna seal viibivad õpilased kõige enam. Eriti tähtis on klassitahvli hea valgustus, mida on võimalik saavutada oskusliku tahvlile suunatud kohtvalgustite paigaldamisega tahvli ülaossa sobivale (kuni 0,5 m) kaugusele. Tahvlite valgustuse alal on koolis häid tulemusi, nüüd tuleks tagada normikohane valgustus kõikides klassides. Teises järjekorras tuleks parandada valgustuse tingimusi ruumides, kus viibitakse vähem. Valgustuse renoveerimisel tuleb arvestada olemasoleva elektrijuhtmestikuga ja võimsusega. Renoveerimiseks tuleb teha vastav projekt, mis peab tagama, et ruumides oleks tagatud nõuetekohane valgustus. Valgustuse korrastamine ei tohiks viia vajatava võimsuse olulisele suurenemisele, eriti kui kasutada säästulampe või -torusid. Võimsuse suurenemisel tuleb taotleda uusi liitumis- ja lepingutingimusi AS-st Fortum Elekter Kokkuvõte temperatuuri mõõtmistest. Mõõtmise hetkel oli välisõhu temperatuur +9 kraadi. Puuduliku kütmise pärast pole koolis kurdetud. Olemasolev regulaatoriteta küttesüsteem ei võimalda temperatuuri reguleerimist igas klassis eraldi. Kõikides ruumides, peale poiste tööõpetuse rauaklassi, vastas temperatuur normidele. Rauaklassi keskküte oli välja lülitatud. Personali ütluste kohaselt on võimla paneelide vahel praod (valgus paistab läbi). Võimla seinad on ka soojustamata. Vaatamata selle oli temperatuur ~21 kraadi, mis viitab sellele, et külmemate ilmade korral on soojuskaod suured või õhutemperatuur langeb Palivere Lasteaed Valgustugevuse ja temperatuuri mõõtmistulemused on toodud Lisas Kokkuvõte valgustustugevuse mõõtmistest Mõõtmistulemused Mõõtmise hetkel oli väljas pime, mistõttu loomuliku valguse osakaalu ei saanud mõõta. Üldiselt selles osas aga puudujääke ei täheldatud. Üheski rühmas mitte üheski ruumis ei vastanud valgustus ettenähtud normidele. Rühmas Mikud-Mannid oli magamistoa valgustustugevus normile küllalt lähedal ning armatuuride puhastamisega võiks saavutada normväärtused. Nõuetele ei vasta ka köögiruumi, nõudepesuruumi, muusikasaali, personaliruumide ja koridori valgustus. Majandusjuhataja, raamatupidaja ja juhataja töökohtade valgustus jäi allapoole selleks ette nähtud norme, osaliselt kohtvalgustite (laualampide) puudumise tõttu. Üldiselt tuleb ergonoomiast lähtudes rõhku panna töökohtade heale valgustatusele. Logopeedil on võimalus kasutada kohtvalgustust. Enamasti töötab ta päevasel ajal ning kunstliku valguse vajadus on olnud minimaalne.

71 Taebla valla energeetika arengukava aastateks Soovitatavad meetmed Kõige odavamad meetmed valgustuse parandamiseks on armatuuride puhastamine ning katkiste pirnide väljavahetamine. Säästulampide paigaldamine nõuab suuremaid kulutusi kui hõõglampide kasutamine, kuid sama võimsuse juures saame tunduvalt tugevama valgusvoo ja parema valgustatuse. Säästulampide kasutamist tuleb soovitada ruumides, kus on pidevalt või suurem osa päevast vaja kasutada kunstlikku valgustust. Ainult sel juhul on see majanduslikult tulutoov pikemas perspektiivis. Otstarbekas on viia valgustus normidega kooskõlla esmalt rühmaruumides, kuna seal viibivad lapsed kõige enam. Seejärel parandada valgustuse tingimusi ruumides, kus viibitakse vähem. Valgustuse renoveerimisel tuleb arvestada olemasoleva elektrijuhtmestikuga ja võimsusega. Renoveerimiseks tuleb teha vastav projekt, mis peab tagama, et ruumides oleks tagatud nõuetekohane valgustus. Valgustuse korrastamine ei tohiks viia vajatava võimsuse suurenemisele, eriti kui kasutada säästulampe. Võimsuse suurenemisel tuleb taotleda uusi liitumis- ja lepingutingimusi AS-st Fortum Elekter Kokkuvõte temperatuuri mõõtmistest Mõõtmise ajal oli välisõhu temperatuur +9 o C. Õhutemperatuur siseruumides ületas nõutavat temperatuuri, keskmiselt 2-4 C võrra. Õhutemperatuur võiks olla paar kraadi madalam, kuna ruumis viibivate inimeste arvelt ruumi õhutemperatuur tõuseb. Ka viib temperatuuri alandamine soojuse kokkuhoiule ning rahalisele säästule, sest siseruumide temperatuuri alandamine 1 C võrra annab soojuse säästu ca 5%. Lasteaia eri ruumides mõõdetud õhutemperatuurides väga suuri erinevusi ei esinenud, mis viitab küttesüsteemi heale tasakaalustatusele. Enamjaolt vastasid temperatuurid ja nende põhjal arvutatud näitajad normidele, sealhulgas ka põranda temperatuurid, kus lapsed sagedamini viibivad. Dušširuumides peaks olema õhutemperatuur +25 kraadi, samuti dušširuumide juurde kuuluvates riietusruumides Palivere Põhikool Valgustugevuse ja temperatuuri mõõtmistulemused on toodud Lisas Kokkuvõte valgustustugevuse mõõtmistest Mõõtmistulemused Mõõtmise ajal oli väljas pime, kuid loomuliku valgustuse koefitsiendiga probleeme pole. Mõõtmise tulemusena saadud väärtustest vastav normidele oli vaid majandusjuhataja töökoht. Kõikides muudes ruumides ei vastanud valgustus normidele, seejuures kõige viletsam valgustatus oli aulas ja võimlas. Ka õpetajate töökohtade valgustus jäi allapoole selleks ette nähtud norme, osaliselt kohtvalgustite (laualampide) puudumise või ebapiisava võimsuse tõttu. Üldiselt tuleb

72 Taebla valla energeetika arengukava aastateks ergonoomiast lähtudes rõhku panna töökohtade heale valgustatusele. Sama kehtib ka klassitahvlite valgustatuse kohta, mis ei vastanud normidele. Tütarlaste dušširuumis mõõtmisi ei tehtud, kuna polnud võimalust. Personali ütluste kohaselt on seal valgustus võrreldav poisslaste dušširuumi omaga. Soovitatavad meetmed Valgustuse renoveerimine on kallis, ning võib viia suuremale elektrienergia kulule. Seetõttu tuleks seda teostada etapiviisiliselt ja hoolikalt läbimõeldult. Kõige odavamad meetmed valgustuse parandamiseks on armatuuride puhastamine ning katkiste pirnide väljavahetamine. Säästulampide ja -armatuuride paigaldamine nõuab suuremaid kulutusi kui hõõglampide kasutamine, kuid sama võimsuse juures saame tunduvalt tugevama valgusvoo ja parema valgustatuse. Säästulampide kasutamist tuleb soovitada ruumides, kus on pidevalt või suurem osa päevast vaja kasutada kunstlikku valgustust. Ainult sel juhul on see majanduslikult tulutoov pikemas perspektiivis. Otstarbekas on viia valgustus normidega kooskõlla kõigepealt klassiruumides, kuna seal viibivad lapsed kõige enam. Eriti tähtis on klassitahvli hea valgustus, mida on võimalik saavutada oskusliku tahvlile suunatud kohtvalgustite paigaldamisega tahvli ülaossa sobivale (kuni 0,5 m) kaugusele. Seejärel, teises järjekorras tuleks parandada valgustuse tingimusi ruumides, kus viibitakse vähem. Valgustuse renoveerimisel tuleb arvestada olemasoleva elektrijuhtmestikuga ja võimsusega. Renoveerimiseks tuleb teha vastav projekt, mis peab tagama, et ruumides oleks tagatud nõuetekohane valgustus. Valgustuse korrastamine ei tohiks viia vajatava võimsuse olulisele suurenemisele, eriti kui kasutada säästulampe või -torusid. Võimsuse suurenemisel tuleb taotleda uusi liitumis- ja lepingutingimusi AS-st Fortum Elekter Kokkuvõte temperatuuri mõõtmistest Mõõtmise hetkel oli välisõhu temperatuur +9 kraadi. Temperatuurid ei vastanud normidele ainult koridoris ja poisslaste dušširuumis. Koridori temperatuur ületas optimaalset väärtust siiski vähe. Dušširuumis tuleks aga temperatuuri tõsta vähemalt +3 kraadi. Seoses küttesüsteemi omapäraga, puuduvad koolimajasisesed temperatuuri reguleerimise võimalused. Külmemate ilmade korral langeb aula temperatuur siiski liiga madalale, et seal üritusi läbi viia. Samuti on kogu hoones külm, kui välisõhu temperatuur saavutab miinuskraadid. Kuna küttesüsteemi reguleerimisvõimalused puuduvad, siis ainuke lahendus on süsteemi renoveerimine. Võimla sein koosneb kolmest kihist: väljas plekk, sees saepuruplaat ja nende vahel soojustusmaterjal - klaasvill. Soojuskaod läbi seinte ja akende on suured. Mõõtmisel oli saali temperatuuriks 20,7 kraadi, mis näitab, et kütmiskulud on vastavalt kadudele suured.

73 Taebla valla energeetika arengukava aastateks ALTERNATIIVSED LAHENDUSE DUSED D SOOJUSVARUSTUSE EDASISEKS ARENGUKS 16.1 Palivere Põhikooli halupuidu katlamaja võimalused Investeeringu vajadus Minimaalne investeering 160 kw võimsusega halupuiduga köetava katla installeerimiseks oleks EEK. Seejuures pole see katel automatiseeritud, vaid nõuab iga 3-4 tunni järel täiendavat halupuidu lisamist. Selleks on planeeritud 2,5-3 kütja olemasolu kütteperioodi jooksul. Tasuvusarvutus Tabelarvutusest (Lisa 12) nähtub, et soojuse hind puidukütuse kasutamisel tuleb 10 aasta keskmisena mõnevõrra kallim (742 EEK/MWh), kui praeguse kütteviisi jätkumise korral (645 EEK/MWh). Projekti taandatud netotulu on negatiivne, samuti sisemine tasuvustegur IRR. Projekt toodaks omanikule kahjumit, vaatamata sellele, et puidukütus on kerge õli kütusest üle kahe korra soodsama hinnaga. Kalliks teeb projekti ca 3 katlakütja vajadus, millega kaasnevad täiendavad püsikulud on suured, samas on aastane soojatootmise maht väike. Keskkonnakaitse seisukohast on projekt soodne, sest puidu põletamisel on keskkonnareostus väiksem kui kerge õli puhul. Siinjuures on oluline teada, et puidukatla soojuse hinnas sisaldub ka investeeringukulu, milline praeguses hinnas puudub. Seda arvestades võib osutuda puidukütuse kasutamine tulevikus konkurentsivõimeliseks lahenduseks. Eriti kui koolimaja kütterežiimi korraldada selliselt, et kütjate vajadus on minimaalne. See tähendab ca 1,5 kütja kohta 3 asemel, nagu on arvestatud praeguses lahenduses. Ning seda vaid kõige külmemal perioodil. Kuna kütja koormus on äärmiselt väike, võib seda tööd teha ameteid ühendades, mistõttu palgakulud ei ole enam nii suured ning puidukatlaga toodetav soojuse hind oleks juba praegu täiesti konkurentsivõimeline. Põlevkiviõli kasutamine tulevikus on ebaotstarbekas, selleks puudub praegu sobiv põleti. Nii väikese võimsusega põletit, milline oleks piisavalt töökindel põlevkiviõli kasutamiseks, pole praegu saadaval. Töökindla põleti minimaalne võimsus on ca 1 MW. Seega on tõenäoliselt tulevikus parimaks lahenduseks puidukatla installeerimine. Kuid seda on soovitav teha siis, kui praegune õlikatla laen on tagasi makstud.

74 Taebla valla energeetika arengukava aastateks Sel juhul saaks kasutada ka segasüsteemi, kus põhikoormust kataks puidukatel, olemasolev automaatne kerge õli katel jääks reserviks ja vajadusel tipukoormuste katteks. See annaks süsteemile suuremat paindlikkust ja töökindlust, sest praegusel ühe katlaga süsteemil see puudub. Praeguse kerge õliga töötava kütte jätkumisel oleks üheks alternatiiviks koolimaja taaslülitamine kaugküttesüsteemi, ning selle katla kasutamine tipukoormuse katteks. Seda sellisel juhul, kui kõik süsteemist lahkunud elamud pöörduvad kaugküttele tagasi ja võib tekkida tipuvõimsuse defitsiit Põlevkiviõli katlamaja rajamine Lähtru tee katlamajja. Investeeringu vajadus Selleks vajalik investeering on EEK, ning sellega saavutataks olukord, mida on soovitatud varasemas uuringus. Projektis on arvestatud laenuperioodiga 8 aastat, ning laenu reaalintressiks 5%. Tasuvusarvutus Sel juhul on soojuse 8 aasta keskmiseks hinnaks 496 EEK/MWh (Lisa 13), milline on tunduvalt soodsam praegusest soojuse hinnast, sealjuures on arvesse võetud ka investeeringukulusid. Projekti taandatud tulu 8 aasta jooksul on NPV=1,4 MEEK, ning sisemine tasuvustegur IRR=29%. Seega on tegu tulusa investeeringuga, millele tuleks tulevikus kindlasti tähelepanu osutada. Soovitatav oleks sellele investeeringule mõelda aga alles pärast seda, kui olemasoleva laenukoormus on tagasi makstud. Olemasoleva õlikatla võiks jätta siis reservkatlaks, mis suurendaks kogu süsteemi töökindlust ja võimsust. Teine alternatiiv Selleks oleks olemasolevale kerge õli katlale monteerida vaid põlevkiviõli põleti. Kuna see nõuab katla esipaneeli ringitegemist, on siin täiendava investeeringu vajaduseks hinnatud EEK, sh. põleti maksumus EEK. Selline lahendus annaks veelgi soodsama soojuse hinna, kuid seda varianti tuleks enne põhjalikumalt uurida. Võib selguda, et plaanitav Petrokraft põleti ei sobi olemasoleva katla ja kolde mõõtmetega, ning sellest võimalusest tuleb loobuda. Kolmas võimalus Oleks rajada puiduhakke kütusel töötav katlamaja, võimsusega ca 1,5 MW. Sellisele võimsusele oleks vaja moodsat automatiseeritud lahendust, milline investeering oleks 4-4,5 miljonit EEK. Seda varianti käesolevas uuringus ei vaatle, kuna selline suur investeering ei tuleks ilma välisabita ilmselt kõne alla. Kõne alla tuleks abirahade taotlus selleks nn. EVÜ-de (Emissioonide Vähendamise Ühikud) müügi kaudu. Sellise kasvuhoonegaaside CO 2 kvootide müügi skeemi abil on

75 Taebla valla energeetika arengukava aastateks osaliselt finantseeritud Eestis Kadrina, Tamsalu ja Paide katlamajade üleviimine puiduhakke kütusele Uue kaugküttetrassi rajamine tarbijatele Veoautokeskus, Tehnoülevaatuse keskus ja Autoregistrikeskus. Investeeringu vajadus Soojustrassi ehituseks vajalik investeering on EEK, ning sellega saavutatakse katlamaja soojuskoormuse tõus. Projektis on arvestatud laenuperioodiga 8 aastat, ning laenu reaalintressiks 5%. Soovitav on paigaldada Ecotwins 2x50/200 eelisoleeritud toru. Tasuvusarvutus Siin on arvestatud vaid kütust ja teisi muutuvkulusid, täiendavaid püsikulusid arvestatakse minimaalselt, eeldades, et olemasolevad soojatootmise püsikulud on juba kaetud olemasoleva tarbimise poolt (Lisa 14). Seega on tegemist võrdlusega: kas projektiga lisanduvad täiendavad aastased investeeringukulud (amortisatsioon, laenu- ja intressimaksed) on väiksemad või ületavad praeguse soojatootmise püsikulude taseme. Tulemuse näitajaks on soojuse hind, kusjuures uue trassi kadudeks on valitud 10%. Kui sel kombel saadav soojuse hind on kõrgem praegusest soojuse hinnast, ei ole soojusvõrgu ehitamine tasuv, kui aga madalam, siis on see tasuv. Tasuvusarvutus annab sel puhul soojuse 8a keskmiseks hinnaks 388,4 EEK/MWh, milline on üle 100 EEK võrra soodsam praegusest soojuse hinnast, sealjuures on arvesse võetud ka trassi investeeringukulud (laen+intress). Tarbijate, sh. uute liitujate soojuse hind jääks sel juhul praegusele tasemele. Projekti taandatud tulu 8 aasta jooksul: NPV=0,4 MEEK ning sisemine tasuvustegur IRR=15,5%. Seega on tegu tulusa investeeringuga, millele tuleks kindlasti tähelepanu osutada. Sellise IRR tasemega projektile on ka pangalaenu taotlemine lihtsam. Kaasnevad eelised Tarbimise suurenemine tooks kaasa katla ja eelkolde töö paremal režiimil, mis tõstaks keskmist kasutegurit ja säästaks kütust. Primaarõhu andmise puhul resti alla oleks resti pinnad paremini jahutatud ning restide läbipõlemise oht väheneks. Investeeringu juurutamine Otstarbekas oleks, et vähemalt investeeringu omakapitali osa (ca 30% ehk EEK) kaetaks soojusvõrguga liitujate poolt liitumistasuna. Seda poleks õige investeerida valla eelarvest, st. maksumaksja raha eest. Ülejäänud ca 70% kaetaks sel juhul pangalaenuga, mida makstaks tagasi tavalises korras amortisatsioonieraldiste ja intressimaksete kaudu. Liitumistasu võiks olla ka veidi suurem kui 30%. Märksa kõrgema liitumistasu korral aga võivad potentsiaalsed liitujad rajada oma katlamajad ning loobuda kaugküttest.

76 Taebla valla energeetika arengukava aastateks Kaugküttepiirkondade loomine Kaugkütte piirkonna loomine toimub valla volikogu määruse kehtestamisega. Üks võimlikest määruse versioone on toodud Lisas 15. Kaugküttepiirkonnad on märgitud vastavatel kaartidel, mis on esitatud Lisades 16 ja 17. Riiklikul tasandil on koostamisel ka vastav seaduse-eelnõu. Kaugküttepiirkondade loomine on vajalik tarbijate omavolilise võrgust eemaldumise vältimiseks, millega halvendatakse teiste tarbijate olukorda. Radiaatorite väljalõikamisega rikutakse ära majasisese küttesüsteemi tasakaal. Keskkütet mitte kasutav korter tarbib siiski keskküttesoojust läbi kortereid eraldavate vahepiirete, kuid sellisel moel tarbitava soojuse eest tavaliselt ei taheta maksta AS Taebla Kodu katlamaja tulevikust. Olemasoleva katla ja eelkolde ümberehitusega seotud investeeringumaksed lõpevad aastal Selleks ajaks peaks olema välja töötatud katlamaja rekonstrueerimise kava, arvestades selleks ajaks välja kujunenud soojuskoormusi ning kohalike kütuste hindu ning kättesaadavust. Senini peaks töötama olemasolevate seadmetega, püüdes nende tööd parandada. Soovitav oleks uurida katla ja eelkolde ning põlemise efektiivsust ning välja töötada abinõud selle töö parandamiseks ning parimate kütuste ja koormusrežiimide valikuks. See on ka oluline restide ekspluatatsiooni pikendamiseks ja remondikulude vähenemiseks. Mõlemaid ülesandeid saab lahendada energeetika konsultatsioonifirma abiga.

77 Taebla valla energeetika arengukava aastateks ENERGIASÄÄSTU MEETODITE RAKENDAMINE 17.1 Energiasääst elamutes Tarbijapoolsete energiasäästu meetmetena näeksime elamusektoris järgnevaid üritusi: 1. püstikute reguleerimisventiilide paigaldamine; 2. akende tihendamine; 3. olemasolevate akende asendamine pakettakendega; 4. paneelivahede tihendamine; 5. koridori välisukse renoveerimine või tihendamine; 6. drosselseibide või tasakaalustusventiilide paigaldamine; 7. automaatsete soojussõlmede paigaldamine; 8. maja otsaseinte täiendav isoleerimine; 9. katuse täiendav isoleerimine; 10. välisuste ja koridori valgustuse süttimiseks ja kustumiseks mahuandurite paigaldamine. Ülaltooduist meetmed nr. 7-9 on küllalt kulukad, ning nende evitamist peab põhjalikumalt kaaluma. Odavaim oleks paigaldada elamute ja ühiskondlike hoonete soojussõlmedesse kas eelnevalt arvutatud drosselseibid või tasakaalustusventiilid, mis võimaldaks kogu soojusvõrku tasakaalustada (tagada igal objektil normaalne rõhulang) ja ühtlustada soojuse jaotust tarbijate vahel. Kuid efekt on saavutatav ainult siis, kui seibid või ventiilid paigaldatakse igale objektile ja reguleeritakse (häälestatakse) välja kogu süsteemile. Moodne automaatne soojussõlm täidab sama ülesande, lisaks võimaldab soojuse säästu vähemalt 10%, kuna soojust reguleeritakse siis vahetult tarbija soojussõlmes. Soojussõlm on küll kallim, kuid tasub end soojussäästu kaudu ca 5-7 aastaga. Hoonete otsaseinte ja katuse isoleerimine on kallis üritus, mille tasuvusaeg kipub ületama 10 aastat. Seda tasuks ette võtta ainult koos elamu üldise renoveerimisega Energiasääst katlamajades (s.h. ka lokaalkatlamajad) Energiasäästu seisukohalt on tähtis, et põlemisprotsess katlas oleks automaatselt reguleeritud. Lihtsam on seda teostada rõhu all töötavates kateldes kus vastavalt etteantud kütuse hulgale toimub põlemiseks vajaliku õhuhulga muutus. Kütusekulu katlasse on reguleeritud väljuva soojuskandja parameetriga. Hõrenduse all töötava katla töö automatiseerimist teeb keerulisemaks suitsuimeja lülitamine reguleerimisprotsessi, et tagada ühtlane vajalik hõrendus katla koldes. Tihti viib

78 Taebla valla energeetika arengukava aastateks katla ebatiheduste kaudu sisseimetav väärõhk katla kasuteguri madalamaks. Samal ajal liiga väike hõrendus katlas tekitab põlemisproduktide väljatungimise katlamajasse. Katla täiendav isoleerimine ja ebatiheduste kõrvaldamine aitab vähendada kadu katla välisjahtumisest ja väärõhu hulka katlas. Elektri sääst soojuse tootmisel sõltub pumpade ja ventilaatorite tehnilisest seisukorrast. Vanade seadmete asendamine kaasaegsetega tõstab soojustootmise töökindlust ja annab märkimisväärse energiasäästu. Suurematel elektriseadmetel (soojusvõrgu tsirkulatsioonipumbad) on kasulik evitada sagedusmuunduritega pöörete reguleerimine Energiasääst kaugküttevõrkudes Teise olulise energiasäästu võimalusena on soojustrasside lekete tuvastamine ja likvideerimine, olemasoleva isolatsiooni parendamine ning vajadusel probleemsete trassilõikude asendamine juba kaasaegsete eelisoleeritud torudega. Eeldatav energiasääst 5-10%. Soodsaim aeg suuremate soojuskadude tuvastamiseks on kütteperioodi külmim aeg ning tööde teostamiseks kütteperioodi väline aeg. Soojusvõrkude renoveerimine on väga kallis üritus, mistõttu tuleb selleks valmistuda eriti hoolikalt. Tasuvaks (mõistliku tasuvusajaga) osutub see tavaliselt ainult neil lõikudel, kus on tuvastatud ülisuured soojuskaod, või kus trassid on sedavõrd korrodeerunud, et vajavad igal juhul väljavahetust Munitsipaalhoonete energiasäästuprogramm Analoogselt elamusektoriga on munitsipaalhoonete puhul enim energiasäästu andvad meetmed: täisautomaatsete soojussõlmede paigaldamine; püstikute reguleerimisventiilide paigaldamine; akende tihendamine; olemasolevate akende asendamine pakettakendega; koridori välisukse sulgemine ja tihendamine; väljapuhke ventilatsiooni õhu soojuse kasutamine sissepuhke õhu ettesoojendamiseks 1 ; maja otsaseinte täiendav isoleerimine; paneelivahede isoleerimine-tihendamine; katuse täiendav isoleerimine. Neist suurima maksumusega (ca EEK/elamu) on moodsa soojussõlme paigaldamine, mis üksi annaks soojussäästu kuni 15%, ja tasuks elamule ära ligikaudu 3-4 aastaga. Kuid selle paigaldamine on elamuühistu otsustada. 1 erinevalt korterelamutest, kus on üldjuhul loomulik ventilatsioon, peaks munitsipaalhoonetes olema välja ehitatud sundventilatsiooni süsteemid

79 Taebla valla energeetika arengukava aastateks Üldiselt on endise NSVL aegsete hoonete energiasäästu potentsiaal suhteliselt suur, seda eriti soojuse osas. Samas elektrienergia osas piirduvad säästuvõimalused luminofoorvalgustite kasutamisele võtmisega ning inimest ruumist/töölt lahkumisel valgustuse ning elektriseadmete väljalülitamisega. Rahalist säästu annaks ka kahetariifse mõõtesüsteemi rakendamine. Ühistu liikmete kokkuleppel saab seda teha kogu elamule, kuid võimalik on ka igale korterile Palivere Põhikool Kooli aknad on nõukogudeaegsed. Küttesüsteem on tasakaalustamata ja reguleerimisvõimalused praktiliselt puuduvad, sest süsteem on ehitatud ühetorusüsteemina ilma möödaviikudeta radiaatorite juures. Kooli katust on renoveeritud, mille käigus paigaldati ka soojustus. Koolimajast paarkümmend meetrit eemal asub võimlahoone. Võimla sein koosneb kolmest kihist: väljas plekk, sees saepuruplaat ja nende vahel klaasvill. Soojuskaod läbi seinte ja akende on suured. Taebla valla arengukavas on toodud Palevere Põhikooli investeerimisvajadustena välja köögi sundventilatsiooni paigaldamise vajadust ja valgustuse parendamist ning aula akende vahetust. Lisaks nendele oleks vaja investeerida kooli valgustuse parendamisse, kõigi akende väljavahetamisse ja küttesüsteemi renoveerimisse. Võimla hoone korral tuleks parandada fassaadi soojuspidavust ning vahetada aknad ning samuti renoveerida küttesüsteem Taebla Gümnaasium Taebla Gümnaasiumi küttesüsteemi ei ole tasakaalustatud. Küttesüsteem vajaks läbipesu. Kütteperioodi alguses ja lõpus, kui ilmad on soojemad on katlamaja poolt väljastatava küttevee temperatuur alla +50 o C. Seega on küttevee temperatuur sooja tarbevee tootmiseks liiga madal ning koolimaja peab sooja vett tootma elektriboileritega aasta suvel vahetati gümnaasiumis vanad aknad uute vastu, mille tulemusena tõusis toatemperatuur külmade ilmade korral talutava tasemeni. Enne akende vahetust maja küll köeti, aga külm oli ikkagi. Uute akende probleemiks on aga nende vilets kvaliteet. Vaatlusel selgus, et üsna palju aknaid ei ole enam tehniliselt korras. Ei saa öelda, et akende tehnilise seisukorra halvenemine on otseselt põhjustatud laste käitumisest. Taebla valla arengukavas aastateks on toodud ära investeerimisvajadus koolisöökla sundventilatsiooni paigaldamiseks, fassaadi soojustamiseks koos välisviimistlusega ja keskküttetorustiku kapitaalremondiks. Eelnevalt loetletud investeerimisvajadustest on teostatud täielikult ainult köögi ning osaliselt on renoveeritud küttesüsteemi. Lisaks ülalnimetatud arengukavas toodud investeeringuvajadustele tuleb lisada kooli valgustuse renoveerimine. Suured soojuse kaod on läbi võimla välisseina. Paneelide ühenduskohtade vahel on praod, milledest valgus paistab läbi. Kui terve seina soojustamiseks vahendeid ei jätku, siis tuleks leida võimalusi vähemalt vuukide tihendamiseks.

80 Taebla valla energeetika arengukava aastateks Palivere Lasteaed Palivere Lasteaed on Lähtru tee katlamaja tarbija. Küttesüsteem on ühendatud trassiga otse, ilma soojusvahetita. Soojussõlme on paigaldatud soojusmõõtja. Reguleerimine toimub siibri asendi muutmisega. Lasteaia aknad on välja vahetatud pakettakende vastu. Personali ütluste kohaselt Majandusjuhataja kabineti radiaator ei lähe soojaks ning välissein ei ole piisavalt külmakindel. Põhjuseid, miks radiaator soojaks ei lähe võib olla mitu. Kõigepealt tuleks kontrollida ega süsteemis õhku sees ei ole ning ega kuskil pole ummistust. Soovitav oleks süsteem läbi pesta Taebla Lasteaed Taebla Lasteaed on AS Taebla Kodu katlamaja kõige kaugem tarbija. Sooja vett tehakse elektriboileriga. Lasteaias on lisaks radiaatorküttele ka põrandaküte. Lasteaia aknad on osaliselt vahetatud välja pakettakende vastu. Maja välisfassaadi soojustatud ei ole. Personali ütluste kohaselt on ka külmade ilmadega soojust piisavalt. Temperatuurimõõtmised viitasid küttesüsteemi suhteliselt heale tasakaalustatusele. Sobivat temperatuuri ei suudeta külmade ilmadega tagada basseiniruumis (Joonis 18-1). Ujula välisfassaad tuleks esmajärjekorras soojustada. Joonis 17 1 Taebla Lasteaia basseiniruum Basseiniruumis võiksid olla dušid, mis avanevad nupule vajutamisega ja sulguvad ise automaatselt. Basseini jaoks on eraldi vee ettevalmistus (Joonis 18-2) ja 300-liitrine elektriboiler vee soojendamiseks. Elektrikulu basseinivee soojendamiseks on ca kwh kuus.

81 Taebla valla energeetika arengukava aastateks Joonis 17 2 Basseinivee ettevalmistus Lasteaed on kaugkütte trassiga otseühenduses, st soojusvahetit ei ole (Joonis 18-3). Reguleerimine toimub siibri asendi muutmisega. Soojussõlm on varustatud soojusmõõtjaga. Joonis 17 3 Lasteaia soojussõlm 17.5 Energiasäästualane selgitustöö kohaliku omavalitsuse tasandil Inimeste suhtumise muutmine ja ümberkasvatamine on suhteliselt keeruline ja tänamatu töö. Inimene ei tunnista oma eksimusi ja õpib tavaliselt vaid karmide ja valusate kogemuste kaudu. Nii on see näiteks elektrikütte kasutamisega. Elanikkonna teadlikkuse tõus toimub samm-sammult energiasäästu ning jätkusuutliku ellusuhtumise propageerimise, enim efektiivsete meetmete tutvustamise, energiasäästu-