KONKURENTSIVÕIMELINE LINNAENERGIA

Transcription

1 KONKURENTSIVÕIMELINE LINNAENERGIA Priit Koit, OÜ Utilitas juhatuse liige/

2 Linnaenergia roll 66% planeedi rahvastikust elab aastal 2050 linnades Linnaelanike ja -asutuste soojuse-, transpordi- ja elektrivajaduse rahuldamise viis on oluline energiapoliitikas ja üha olulisem linnadevahelises konkurentsis 58% energiast tarbivad kodumajapidamised Eestis soojusena, soojus on suurima osakaaluga energialiik energiabilansis kogu EL-s 2

3 Konkurentsivõime energeetikas Võimalus tarbida soovitud ajal mõistliku hinnaga keskkonnasõbralikku energiat Süsinikuvabadus Varustuskindlus Taskukohasus Konkurentsivõimeline energialahendus peab vastama kõigile kolmele kriteeriumile 3

4 Varustuskindlus Energiat on üle suvel, väljakutseks on talviste tippude katmine Tegelik vajadus: Soojus Tallinna kaugküttevõrku (2014, MW) Simulatsioon: Õhk-vesi soojuspump vastavalt COP-le Tuul Päike Suvise ja talvise koormuse vahe soojusvõrgus 10, elektrivõrgus 3 korda Ainult aasta lõikes tarbitud koguste hindamine ei anna õiget pilti, tuleb vaadata iga tunni vajadust Baaskoormus on kaetud taastuvate allikate ja koostootmisjaamadega Alternatiivsed lahendused enamasti ei vähenda talviseid tippe, vaid ainult baaskoormust, kus allikad on nagunii olemas ja nii on lisainvesteeringud lokaalseadmetesse kogu süsteemi jaoks lisakulu 4

5 Liginullenergiahooned Linnaenergia lähitulevik Liginullenergiahoone on väga madala energiatarbega hoone, milles kasutatav energia peab olulisel määral pärinema kohapeal või lähiümbruses (ingl.k. on-site or nearby) toodetud taastuvatest energiaallikatest /.../. Süsteemipiirid vastavalt EL standardile Hoonete energiatõhususe nõudeid saavutatakse kohapeal ja lähiümbruses toodetud energia abil Lähiümbruses toodetav on kaugküte ja jahutus ja samas jaotusvõrgupiirkonnas toodetud elekter Energy performance of buildings - Overarching Energy Performance of Buildings assessment - Part 1: General framework and procedures (ISO :2017) (Eesti standard EVS-EN ISO :2017) 5

6 Taskukohasus Hoonete energiatarbimine väheneb ja -kasutus muutub Põhjalik renoveerimine ja uutele hoonetele kehtestatud normid vähendavad oluliselt energiatarbimist Soojuse kõrval muutub elektrienergia üha olulisemaks Elektrivõrgus tuleks hoida reservi elektriautode laadimise võimaldamiseks Alternatiivide hindamisel tuleb võtta arvesse kogu kulu, mis on seotud nii konkreetse hoone kui ka kogu süsteemi jaoks vajalike investeeringute ja kuludega Arve = tarbitud kogus x ühikuhind Soojustamine ja tarbimise juhtimine võimaldab vähendada kulusid Suur osakaal maksudel (aktsiisid, käibemaks, jms) Energia ETA kwh/(m 2 EL 2,0; EL 2,5; DH *a) Suurpaneel-korterelamud DH 0,9 0,3 Ruumide küte 136,0 122,4 40,8 Vent.õhu soojendamine 0,0 0,0 0,0 Tarbevee soojendamine 39,0 35,1 11,7 Ventilaatorid ja pumbad 2,0 4,0 5,0 Valgustus 8,0 16,0 20,0 Seadmed 30,0 60,0 75,0 Summa 215,0 237,5 152,5 Energia ETA kwh/(m 2 EL 2,0; EL 2,5; DH *a) Uus D-klassi kortermaja DH 0,9 0,3 Ruumide küte 31,6 28,4 9,5 Vent.õhu soojendamine 7,8 7,0 2,3 Tarbevee soojendamine 39,6 35,6 11,9 Jahutus 4,8 9,7 12,1 Ventilaatorid ja pumbad 11,6 23,2 29,0 Valgustus 7,0 14,0 17,5 Seadmed 22,3 44,6 55,8 Summa 124,6 162,5 138,0 6

7 jaan/2013 märts/2013 mai/2013 juuli/2013 sept/2013 nov/2013 jaan/2014 märts/2014 mai/2014 juuli/2014 sept/2014 nov/2014 jaan/2015 märts/2015 mai/2015 juuli/2015 sept/2015 nov/2015 jaan/2016 märts/2016 mai/2016 juuli/2016 sept/2016 nov/2016 jaan/2017 märts/2017 mai/2017 juuli/2017 sept/2017 nov/2017 Maagaasi hind, /MWh Nafta hind, $/bbl Taskukohasus Hindade võrdlemine kui kõrgem matemaatika Maagaas Maagaas+aktsiis maagaasi keskm hind min max Brent $/bbl Millisest energiahinnast lähtuda energiasüsteemi valikul järgmiseks aastaks? Mis on oma metsast toodud küttepuudega kütmisel energiaühiku hind? Kas ehituse käigus katusele paigaldatud päikesepaneelides toodetud energia on tasuta või peaks arvestama kapitalikulu, hooldusega, jms? Kas investeeringu amortisatsioon on arvesse võetud? Kas võimaluse eest tipukoormustel tarbida on tegelikult tasutud või maksab selle eest keegi teine? 7

8 Tee süsinikuvabaduse suunas taastuvad kütused ja energiatõhusus Primaarenergia kasutus ja taastuvenergia osakaal erineb liigiti oluliselt Kaugkütte primaarenergia tegur Elektritootmise primaarenergia tegur 1,00 0,90 0,80 0,70 0,60 0,50 0,40 0,30 0,20 0,10 0,68 0,76 0,72 0,53 Tegur kui elekter vastavalt energiabilansile ja Fnonr=0,2) 0,61 0,46 0,41 0,90 0,27 4,00 3,50 3,00 2,50 2,00 1,50 1,00 0,50 3,31 3,23 3,20 3,29 3,24 3,01 3,14 3,29 3,38 3,27 3,04 2,93 1,50 Elektritootmise primaarenergia tegur 2,00 0, , Tänaseks pärineb üle poole Eestis kaugküttes kasutatud soojusest taastuvatest allikatest Primaarenergia kasutus vähenenud mitu korda Kiireim viis suurendada taastuvenergia osakaalu Elektri primaarenergia tegur samal perioodil sisuliselt muutumatu ja olnud püsivalt üle 3,0 8

9 Utilitas Utilitas on investeerinud 8 Eesti linna energiavarustusse aastatel enam kui 140 miljonit eurot Utilitas Tallinna Elektrijaam Investeerimisprogrammi tulemusel Kõigis võrgupiirkondades põhikütuseks taastuvkütus Kõik arvestid kaugloetavad Soojuskadude vähenemine ja varustuskindluse tõus Oluline piirhinna langus, näiteks Tallinnas -27% ja Raplas -31% Kõik Utilitase võrgupiirkonnad on EL Energiatõhususe direktiivi kohaselt tõhusad kaugküttesüsteemid 9

10 Ambitsioonikad eesmärgid eeldavad suunamist Eesti energiamajanduse arengukava näeb ette, et aastal 2030 toodetakse 80% soojusenergiast ja 50% elektrienergiast taastuvatest allikatest Iga täna paigaldatav uus seade ja rajatav hoone on tõenäoliselt kasutuses ka 12 aasta pärast aastal 2030 Iga uus fossiilsel kütusel töötav lahendus viib meid selle eesmärgi täitmisest kaugemale, nagu ka energiat või ressursse raiskav hoone või lahendus Erinevad võimalused eesmärkide saavutamise tagamiseks Aktsiisid, toetused, heitmekaubandus Linnaenergias näiteks koostootmispiirkonnad Taanis, investeeringutoetus kaugküttevõrkudele koostootmisjaamade rajamisel Saksamaal, uutes hoonetes kütteõli kasutamise keelamine Norras, jne 10

11 Konkurentsivõimeline linnaenergia Linnaenergia lahendus peab võimaldama tarbida soovitud ajal mõistliku hinnaga keskkonnasõbralikku energiat - konkurentsivõimeline on vaid selline, mis vastab kõigile kolmele kriteeriumile 100% taastuvenergia eesmärgiga linnad Arvestada tuleb lisaks igale üksikule hoonele kogu süsteemi kulusid ja võimalusi Sobivaim lahendus sõltub kohapealsetest oludest (asustustihedus, saadaolevad energiaallikad), tiheasustusalade energiavarustuse lahendamiseks on kaugküte ja jahutus optimaalseim viis Energiavarustus muutub üha olulisemaks linnadevahelises konkurentsis Puhas looduskeskkond ja süsinikuvaba majandus võiksid olla konkurentsieeliseks tööjõu ja investeeringute meelitamisel Eestisse 11

12