TOOTMISPROTSESSI ARENDUS ABB AS AJAMITE JA TAASTUVENERGIASEADMETE TEHASE NÄITEL

Transcription

1 Taavi Vaimel TOOTMISPROTSESSI ARENDUS ABB AS AJAMITE JA TAASTUVENERGIASEADMETE TEHASE NÄITEL LÕPUTÖÖ Mehaanikateaduskond Tehnomaterjalide ja turunduse eriala Tallinn 2016

2 Mina, Taavi Vaimel tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autoritele ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor Taavi Vaimel... (allkiri ja kuupäev) Üliõpilase kood Õpperühm TI71/81 Lõputöö vastab sellele püstitatud kehtivatele nõuetele ja tingimustele. Juhendaja Andres Jagomägi... (allkiri ja kuupäev) Konsultant Jürgen Jegorov... (allkiri ja kuupäev) Kaitsmisele lubatud a. Mehaanikateaduskonna dekaan Vello Vainola... (allkiri ja kuupäev)

3 SISUKORD SISUKORD... 3 LÜHENDID... 5 SISSEJUHATUS ABB AS JA TÖÖSTUSSEKTOR ABB AS Sagedusmuundurite tööstusharu SAGEDUSMUUNDURITE TOOTMINE JÜRIS Jüri tehase ajalugu Tehase juhtimisstruktuur Sagedusmuundurite tootmisprotsess Timmitud tootmine tehases Arendusprojektide juhtimine tehases ANALÜÜS JA MAJANDUSLIK OSA Toote elutsükliline tootmine Elutsüklilise tootmise vajadus Elutsüklipõhise tootmise majanduslik analüüs Tootmise tasandamine Tootmise tasandamise vajadus Tootmise tasandamise võimalikkus tehases MUUTUSTE RAKENDAMINE TEHASES Logistikaprotsess Logistikaprotsessi muutus Tootmisprotsess Tootmisprotsessi muutus KOKKUVÕTE SUMMARY VIIDATUD ALLIKAD Lisa 1. ABB Gate mudeli peatükk

4 Lisa 2. Kanban kaart

5 LÜHENDID ABB - Asea Brown Boveri [1]. Ltd Private limited company (ee. Aktsiaselts) [2]. 5S Töökoha organiseerimise meetod. Lühend tuleb Jaapani keelest viie S-iga algavast sõnast: seiri, seiton, seiso, seiketsu, shitsuke (e. k sorteeri, sea korda, sära, standardiseeri, säilita) [3]. JIT Tootmissüsteem, mis valmistab ja tarnib täpselt seda, mida vaja, täpselt nii palju kui vaja ja täpselt selleks ajaks nagu nõutud. Nimi tuleb inglise keele lausest: just in time (ee. Täppisajastatud tootmine) [3]. Kanban Informeerimisvahend, millega lubatakse ja juhendatakse toodete tootmist või väljavõtmist tõmbavas süsteemis. Tuntud signaali vahendiks on kaart. Sõltumata kujust on neil tootmises kaks funktsiooni, nad juhendavad protsesse ning töölisi toodete valmistamisel. Sõna tuleneb jaapani keele sõnast, mis tähendab signaali või märguannet [3]. Muda - Mis tahes tegevus mis tarbib ressursse ilma kliendile väärtust loomata. Sõna tuleb jaapani keelest (ee. raiskamine) [3]. OPEX - Operational excellence. Tähendab organisatsiooni parandustegevuste juhtimist [4]. Kaizen Terve väärtusahela või üksiku protsessi pidev parandamine. Sõna tuleneb jaapani keelest (ee. parandamine) [3]. DMAIC Akronüüm sõnadele: define, measure, analyze, improve, control. Parandustsükkel mida kasutatakse äriprotsesside parandamiseks, optimeerimiseks ja stabiliseerimiseks. Metodoloogia tugineb andmetele ja faktidele [5]. 4Q ABB kontserni versioon DMAIC-ist. SIG SIGMA Tööriistade ja tehnikate kogum protsesside parandamiseks. Loodi Motorolas 1986 [6]. 5

6 SAP Saksamaa tarkvara ettevõte. SAP nimelise ressursside planeerimise tarkvara looja. TPS Toyotas loodud tootmisjuhtimise filosoofia ja praktika. Akronüüm tuleb inglise keelsest lausest: Toyota Production system [3]. ProDeM ABB poolt loodud projektijuhtimise mudel. Tuleb inglise keelsest lausest: Process development model. ABB Gate model ABB kontserni projektijuhtimise mudel. Pull production Tootmisjuhtimise meetod, mille korral allavoolu operatsioonid annavad oma vajadustest teada ülesvoolu operatsioonidele (ee. Tõmbav tootmine) [3]. Push Toodete töötlemine suurte partiidena maksimaalse kiirusega (ee. tõukav tootmine) [3]. Heijunka Tootmise tüübi ja koguste tasandamine fikseeritud ajavahemiku jooksul. Sõna tuleb jaapani keelest ja tähendab tasandamist [3]. Lean manufacturing Süstemaatiline raiskamise elimineerimise meetod tootmissüsteemist (ee. timmitud tootmine) [7]. ERP Enterprise resources planning (ee. ettevõte ressursside planeerimine). Väiketarvikud Komponendid ja materjalid milleks on: seibid, poldid, kruvid, isoleerid jne. 6

7 SISSEJUHATUS Lõputöö on koostatud põhinedes ühele mitmest tehase arendusprojektist, et tõsta ABB AS-i ajamite ja taastuvenergiaseadmete tehases sagedusmuundurite tootmisefektiivsust ning seeläbi majanduslikku tulu. Antud lõputöö keskendub eesmärgile vabastada tootmisressursid kahaneva nõudlikkusega toodete alt lähtudes toote elutsüklist. Selleks on tehases alustatud tootmise arendusprojektiga, mille käigus uuritakse toote elutsüklipõhise tootmise võimalikkust ja mitme erineva sagedusmuunduri valmistamist ühel tootmisliinil. Tehasepoolselt on lõputöö autor määratud projektijuhiks. Esialgse kavandamise käigus on tuvastatud ja analüüsitud erinevaid tootmisega seotud valdkondi ning nendega kaasnevaid probleeme, millele tuleb tehasearenduse varajastes etappides tähelepanu pöörata. 1) Hoonega seotud o Hoone piirangud o Elektripaigaldus o Suruõhu paigaldus 2) Tööjõuga seotud o Kvalifitseeritud tööjõu olemasolu o Väljaõppe plaan 3) Komponentidega seotud o Komponentide kvaliteet o Komponentide tarneajad 4) Protsessidega seotud o Testimine o Koostamise kvaliteedi kontroll o Pakkimine ja väljastus Eelnevalt mainitud probleemide lahendamine on tähtis, et arendusprojekt oleks edukas. 7

8 Probleemid millele keskendutakse selle lõputöö raames on: Tehase toodang on kasvanud viimaste aastatega mitu korda, see on põhjustanud tootmispinna puuduse. Tasandamata tootmisliinidel on tootmisefektiivsus vaid 81%. Tootmise tasandamine tähendab pidevalt võimalikult konstantse koguse tootmist [8]. Et saavutada lõputöö eesmärgid on vaja selgitada tehase hetke olukord sagedusmuundurite tootmisliinidel. Selleks analüüsitakse kõikide sagedusmuundurite tootmisliine kahes kategoorias: Tootmise efektiivsus Tootmispinna kasutus Saadud tulemustele tuginedes luuakse uus tootmisprotsess mis võimaldaks saavutada projekti raames seatud eesmärgid tootmise efektiivsusele ja tootmispinna kasutamisele. Lõputöö esimeses osas käsitletakse sagedusmuundurite tootmissektorit globaalselt ja paigutatakse ABB AS sellesse sektorisse. Teises osas tutvustatakse tehast, kus projekt läbi viiakse, ning kuidas toimub arendusprojektide projektijuhtimine. Selgitatakse üldistavalt sagedusmuundurite tootmisprotsesse tehases. Kolmandas osas analüüsitakse sagedusmuundurite tootmisliine ja arvutatakse projekti majanduslik tulu ettevõttele. Neljandas osas kirjeldatakse muutuste rakendamist tehases. 8

9 1. ABB AS JA TÖÖSTUSSEKTOR 1.1. ABB AS Loodud aastal Rootsi ASEA (Allmänna Svenska Elektriska Aktiebolaget) ja BBC (Brown, Boveri & Cie) ühinemisel. Ettevõtte asutajateks võib pidada Ludvig Fredholm, Charles E. L. Brown ja Walter Boveri. ABB (ASEA, Brown, Boveri) on esimesena tutvustanud maailmale kolmefaasilist süsteemi generaatoritele, transformaatoritele ja mootoritele. Tänapäeva maailmas kõige laiemini levinud sagedusmuundur on pulsimodulatsiooniga sagedusmuundur, mis leiutati aastatel Soomes, ABB AS eelkäija poolt. Soomes asub ka ABB AS kontserni sagedusmuundurite arenduskeskus. Pidevate investeeringutega arendus tegevusse on säilitanud ABB AS oma positsiooni ühe liidrina ajamite ja sagedusmuundurite tootjana. Tegemist on ühe populaarseima tööandjaga tehnikaala tudengite seas [9]. ABB sagedusmuundureid toodetakse maailmas viies tehases ja viies erinevas riigis. Üks nendest viiest asukoha riigist ja tehasest asub Eestis ja Jüris. Jüris toodetakse peamiselt madalpinge sagedusmuundureid, millest enamus paigaldatakse Eesti ja Soome tehastes toodetavatesse tööstuslikesse ajamitesse. Tooteid eksporditakse ka klientidele üle maailma Sagedusmuundurite tööstusharu Ettevõtted ABB, Siemens, Schneider Electrics on aastaid valitsenud kõrg-, kesk- ja madalpinge ajamite turgu. Aastaks ennustatakse, et ajamite turuväärtus on kasvanud miljardi dollarini, peamist kasvu nähakse madalpinge ajamite turul [10]. Sellel turul on juba hetkel konkurents tihe, ning kuna klientideks on enamasti väikesed ettevõtted, siis eelis saada kasvust osa on just väiketootjatel, kellega on asju lihtsam ajada. Kindlasti võib lähitulevikus näha üle võtmisi ja väiketootjate turuosa tõusu. 9

10 Kiirelt kasvavaks trendiks sagedusmuundurite arenduse valdkonnas on tarkvara arendus. Kui senini tehti väga palju arendust komponentide valdkonnas, siis nüüd on turg muutumas teenusepõhiseks. Kooskõlas turu muutumisega on ka ABB-l uus strateegia, mis näeb ette just teenuste ja tarkvara arendust, tootearendus protsessis [11]. Sele 1. ABB ajamid ja sagedusmuundurid [12] 10

11 2. SAGEDUSMUUNDURITE TOOTMINE JÜRIS 2.1. Jüri tehase ajalugu Tulenedes ärivajadustest alustati Soomes arendusprojektiga, et tuua osa seal paiknevast sagedusmuundurite tootmisest Eestisse ja aastal alustatigi Eestis ajamite ja taastuvenergia tehases sagedusmuundurite tootmist. Kõikide nende aastate jooksul on tehas saavutanud väga hea koostöö erinevate Eesti kõrgkoolidega: toetanud rahaliselt, pakkunud praktika ja töövõimalusi ning toetanud tehase toodanguga noorte spetsialistide väljaõpet [13]. Tehas on olnud väga pikalt Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli suur sponsor. Alates aastast on Jüri tehas tootnud sagedusmuundureid klientidele üle kogu maailma. Viimastel aastatel on tehase toodang kasvanud märkimisväärselt, lisandunud on palju uusi tooteid aastal alustatud taastuvenergiaseadmete tootmine on jõudnud uuele tasemele Tehase juhtimisstruktuur Tehast juhib tehasejuht. Tehase juhtrühm raporteerib otse temale. Tehase juhtrühm koosneb erinevate osakondade juhtidest. Tehases on funktsionaalsed osakonnad: informaatika osakond, kvaliteedi ja OPEX osakond, arendusosakond, tootmisosakonnad tootmisjuhtidega ning ostu- ja logistikaosakond. Osakonnajuhtidele raporteerivad meeskondade juhid, kes on igapäevaselt kontaktis erinevate oskustööliste ja spetsialistidega. 11

12 Sele 2. Organisatsiooni struktuur Tehasejuht Kvaliteet ja OPEX Sagedusmuundurid Ajamid Taastuvenergia Informaatika Ost ja logistika Aastaid on olnud tehase peamised eesmärgid kvaliteet ja ohutus. Ohutusele pannakse väga suurt rõhku tehase igapäevatöös. Tööohutus küsimustega tegeleb töö- ja tervishoiuspetsialist, kes töötab kvaliteedi ja OPEX osakonnas. Tehase arendustega tegeleva kvaliteedi ja OPEX osakonnas töötab erineva valdkonna insenere ja projektijuhte, kelle ülesanneteks on parandada tehase kasumlikkust läbi erinevate tootmisarenduse projektide. Nad annavad oma tegevustega igapäevast toetust tootmisjuhtidele Sagedusmuundurite tootmisprotsess Tehases on seitse sagedusmuundurite tootmisliini. Kokku kasutavad sagedusmuundurite tootmis- ja testimisliinid 29% kasutatavast tootmispinnast. Kõik tooted toodetakse otse vajadusepõhiselt kliendile, midagi lattu ei toodeta (Toyota tootmissüsteemi pull põhimõttel). Sele-l 3 on kujutatud protsess tellimusest väljastuseni. Tootmine algab tootmistellimusest, mis tuleb müügiosakonnast. Tootmistellimusi käsitleb tootmise planeerija, kes muudab tootmistellimuse tarkvaras SAP tootmisplaaniks. SAP-is loodud tootmisplaani alusel alustatakse tööd. Kui töö on valmis, läbib toode kvaliteedikontrolli siis pakitakse ja seejärel toimetatakse kliendile. Sele 3. Protsess tellimusest väljastusse Tellimus Tootmisplaan ERP-is Töö alustamine Pakkimine ja väljastus 12

13 Sagedusmuundurite tootmiseks kasutatakse tootmisprotsessi tootmisliini. Tootmisliini protsess tähendab, et toodet valmistatakse mitmel järjestikusel töökohal, iga järgnev töökoht ei saa alustada tegevust enne, kui eelnev töökoht on oma ettenähtud tegevused lõpetanud [14, p. 10]. Kuna kõik komponendid tulevad tarnijatelt, kohapeal midagi ei valmistata, siis koostajad koostavad lõpptoote eelkoostatud koostudest. Seega, tegemist on koostu tehasega, kus olulisel kohal on tarnitud komponentide kvaliteet ja õigeaegne tarne. Sele 4 selgitab struktuuri, kuidas on tehases sagedusmuundurite tootmisliinid üles ehitatud. Tootmisliin jaguneb kaheks vooks: põhivooks ja osavooks. Põhivoo kõik etapid on pidevalt töötajatega mehitatud, ning kõik etapid on paigutatud järjestikku ühele liinile. Põhikoost 1 etapis alustatakse tootmist ning järk-järgult lisatakse tootele erinevaid osakoostusi, kuni toode on valmis. Põhivoog lõpeb toote testimisega. Osavood mehitatakse vajadusepõhiselt, ning tihti toodetakse puhvrisse, et mitte põhjustada häireid põhivoo liikumises. Osavood põhjustavad tootmisliini tasakaalust välja viimist, kuid majanduslikult on otstarbekam toota teatud osakooste tootmisliinil. Tootmisliin on tasakaalus kui töökogus on ühtlaselt jaotatud erinevate töökohtade vahel [15]. Sele 4. Tootmisliini protsessi näidis ABB-s Osakoost 1 Osakoost 2 Põhikoost 1 Põhikoost 2 Põhikoost 3 Testimine 2.4. Timmitud tootmine tehases Tehases on rakendatud timmitud tootmise filosoofiat (ingl. lean manufacturing). Timmitud tootmine on tulnud Jaapanist ja tähendab süstemaatilist mittevajalikku, raiskamiste (jpn. muda) kõrvaldamist tootmissüsteemidest. Kontsepti põhiideeks on läheneda tootmisele läbi kliendi silmade, kes tarbib toodet või teenust [7]. Selle arusaama järgi ei ole klient nõus maksma tegevuste eest, mis ei lisa tootele või teenusele väärtust. 13

14 Timmitud tootmise filosoofia on väljaarenenud Jaapani autotootja Toyota tootmissüsteemist (ingl. TPS, Toyota Production System) [14, p. 171]. Lean filosoofia rakendamiseks tuleb organisatsioonis kasutada erinevaid lean tööriistu. Kogu kontsepti vundament on stabiilne keskkond, mille peale on juurutatud Kaizen (ee. pidev arendamine) põhimõtet, sh 5S. 5S tuleb jaapani keelsetest sõnadest: seiri, seiton, seiso, seiketsu, shitsuke ehk sorteeri, sea korda, sära, standardiseeri, säilita. 5S abil säilitatakse kord ja organiseeritus töökeskkonnas ja töökohal, mis on tähtis tööriist visuaalseks kvaliteedijuhtimiseks. Kaizen on printsiip, mis näeb ette pidevat kvaliteediprotsesside arendamist ja täiustamist. Timmitud tootmisel on kaks sammast, esimene neist püüdleb suurema tootmisefektiivsuse poole, vähendades seejuures üle tootmist. Selleks on vajalik juurutada tootmise tasandamise (ingl. Production leveling) meetod, pull printsiip ja JIT kontsept. JIT (ingl. Just in Time) kontseptist tuleneva tõmbava tootmise (ingl. pull) põhimõte juurutamisel on levinud on nn. kanban kaartide kasutamine. Kanban näeb ette vajadusepõhise nõudluse tekitamist tootmisliinil, koostud valmistatakse igal eelneval töökohal, et varustada koheselt järgmist töökohta [8]. Teisel sambal on läbivaks teemaks töö standardiseerimine ja lihtsustamine. Timmitud tootmine näeb ette, et kõik on tehtud võimalikult lihtsaks ja maksimaalselt eemaldatud mistahes eksimise võimalus protsessis. Olulisel kohal on ka automatiseerimise vajalikkus, et oleks eraldatud inimese ja masina hõivatus sama tööga samal ajal. ABB ajamite ja sagedusmuundurite tehasel on tugev alus täieliku timmitud tootmise korraldamiseks, ning selle kohase kvaliteedisüsteemi ehitamiseks. Tehases on tööliste käitumisse sisse juurdunud 5S ja kaizen. 5S-i jätkusuutlikuks tagamiseks toimub igal kuul tehases töödejuhatajate ja inseneride jalutuskäik (gemba walk), kus hinnatakse olukorda ja nõuetest kinnipidamist. Saadud tulemused mõjutavad tootmistööliste boonust. Rakendatud kaizen põhimõtted on tugevalt juurdunud tehase töös, ning igapäevaselt tuleb uusi ideid ja arendusi nii spetsialistidelt kui ka tootmistöölistelt. Et ükski hea idee ei jääks rakendamata on üle tehase paigutatud ideepostkastid, kuhu kõik võivad kirjutada parandus ettepanekuid. Parimad saavad tasustatud rahaliselt. Tehases on kasutusele võetud nii logistikas kui tootmises JIT ja kanban, kuid nende põhimõtete täielik võimekus on veel välja arendamata. 14

15 2.5. Arendusprojektide juhtimine tehases Kõiki tehase tootmisliine ja protsesse arendavad tegevused tehakse arendusprojektide raames. Arendusprojekti käivitamiseks tuleb esmalt tuvastada probleem. Kui probleem on selgitatud ja seejärel analüüsitud teeb protsessi omanik, enamasti tootmisjuht, vastava ettepaneku tehasejuhile. Kui tehasejuht näeb projekti vajalikkust, siis käivitatakse arendusprojekt. Projektijuhtimiseks küsitakse kvaliteedi ja OPEX (ingl. Operational Excellence) osakonnast projektijuhi ressurssi. Kui projektijuht on määratud, defineeritakse projekti täpsed eesmärgid ja luuakse koostöös protsessi omanikuga tegevuskava. Põhjaliku tegevuskava eesmärk on, et projekt oleks juhitav ja eesmärgid saavutatavad. Protsessi omanik peab võimaldama ja tagama projektijuhile vajalikud ressursid, et täita arenduse eesmärgid. Ressurssideks on inimesed ja finantsvahendid. ABB AS-is on kasutusel erinevaid projektijuhtimise mudeleid, mille kasutamine sõltub projekti suurusest. Mida suurem on projekt, seda mahukam on projektijuhtimise mudel, et juhtkonnal oleks parem ülevaade projekti tegevustest. ABB Gate model o ABB kontserni ametlik projektijuhtmise mudel. o projekti kestvus 6-12kuud. 4Q project model o ABB kontserni ametlik projektijuhtimise mudel. o projekti kestvus kuni 2 kuud. ProDeM (Process Development Model) o Eesti ABB arendusprojektide mudel. o projekti kestvus 2-12kuud. Kõik ABB AS-is projektijuhtimise mudelid põhinevad DMAIC mudelil mis on kohandatud ABB ASi vajadustele. DMAIC on akronüüm sõnadele defineeri, mõõda, analüüsi, paranda, kontrolli (ingl. define, measure, analyze, improve, control) ja on andmetel põhinev parandustsükkel mida kasutatakse äriprotsesside parandamiseks, stabiliseerimiseks ja optimeerimiseks. DMAIC on SixSigma projektide peamine tööriist [5]. 15

16 Enne projekti käivitamist lepitakse kokku projektijuhtimise mudel, ajamite ja taastuvenergiaseadmete tehases on selleks üldiselt ABB Gate mudel. Gate mudeli peatükk on näidatud lisas 1. ABB Gate mudel on jaotatud kuueks väravaks (Ingl. Gate), kus iga värav määrab tegevuskava. Vastavalt projektile neid muudetakse, kuid kõige levinum jaotus on: 1. projekti ettepanek Tehakse ettepanek projekt avada 2. projekt defineeritud Defineeritakse projekti raamistik 3. projekti plaan külmutatud Juhtkond kinnitab projektiplaani 4. projekti kinnitus Juhtkond vaatab üle projekti staatuse 5. tootmiseks valmis Plaan on ellu viidud 6. projekti sulgemine Eesmärgid on saavutatud Iga värava läbimiseks on vajalik juhtkonna nõusolek, selleks toimub juhtkonna ja projektijuhi koosolek, kus otsustatakse kas minna edasi projektiga, sulgeda projekt või anda projektijuhile parandustegevusteks kava. Projekt kestab nii kaua kuni kõik väravad on läbitud. 16

17 3. ANALÜÜS JA MAJANDUSLIK OSA Esmastest analüüsidest tuvastati, et kõige suuremat efektiivsuse tõusu on võimalik saavutada juurutades toote elutsüklipõhine tootmine ja tootmise tasandamine. Projekti lihtsustab fakt, et tehases on heal tasemel rakendatud timmitud tootmise printsiibid, see võimaldab arendusprojektil keskenduda järgmistele sammudele, milleks on: toote elutsüklipõhine tootmine tootmise tasandamine (Heijunka) Esmalt uuritakse tootmise elutsüklipõhist tootmist, et vabastada tootmisressursid madala nõudlikkusega toodete alt: oskustöölised tehasepind komponendid Teiseks uuritakse tootmise tasandamise juurutamise võimalikkust, et oleks võimalik samal liinil toota mitmeid tooteid Toote elutsükliline tootmine Toote elutsükli teooria lõi Raymond Vernon. Teooria jagab toote eluea nelja faasi: tutvustav, kasvu-, küpsus- ja langusfaas [16]. 1. tutvustavas faasis toode on just turule tulnud ja kliendid ei ole veel teadlikud tootest. Tehakse investeeringuid turundusse. Väikesed, ootamatud ja ebaregulaarsed tellimused. 2. kasvufaasis on turg toote omaks võtnud ja nõudlus toote järgi kasvab. Suureneb tootmismaht, tootmine muutub odavamaks ja suureneb kasum. 3. küpsusfaasis on toode turul laialdaselt tuntud. Selles faasis toote edasine kasv on väike ja aeglane. On tekkinud palju konkurente, mis sunnib toote hinda langetama. Hoolimata hinna langusest on äri tulus, sest nõudlus on suur ja tootmine odav. 17

18 4. langusfaasis on toode klientidele tuttav, tootmisprotsessid on välja kujunenud. Nõudlus toote järele hakkab järk-järgult vähenema, kuni see langeb punkti, kus seda ei ole enam kasumlik toota. Selles faasis on edasised investeeringud minimaliseeritud. Sele 5. Toote elutsükkel [17] Elutsüklilise tootmise vajadus ABB AS kasutab enda toodetel toote elutsüklilist lähenemist. Sagedusmuunduritel on selleks tavaliselt kümme aastat. Kui toode hakkab jõudma oma elutsükli lõppu, siis kasutatakse kannibaliseerimis meetodit uue toote või põlvkonna näol. Kannibaliseerimine on turundusstrateegia, mille käigus väheneb ühe toote müügi kogus, käive ja turuosa. Turule on toodud uuem toode samalt tootjalt [18]. Selle strateegia aluseks on kõrge kvaliteet klienditeeninduses, mis ei luba ABB AS-il vana toote tootmist lihtsalt lõpetada ning jätab toote pikalt tootmisesse pärast oma eluea lõppu. Standardprotsessidele tuginedes jääb teatud tootmismahtudest toote ainukeseks kliendiks ABB Korrashoid. ABB Korrashoid müüb seda toodet läbi enda võrgustiku klientidele, kes on toodet varem ostnud ja soovivad vana välja vahetada. Kuna pikas perspektiivis on ärihuviks suunata ka vanad kliendid uusi tooteid ostma, siis tõstetakse järk-järgult aegunud toote hinda ja pikendatakse kliendile lubatavat kohaletoimetamise aega. 18

19 Sagedusmuundurite tootmisliinid ehitatakse arvestades küpsusfaasi tootmismahtusid. Kui toode jõuab langusfaasi jääb toode ikkagi kasutama sama suuri tootmise liiniressursse juhul, kui ei arvestada tootmisprotsessi planeerimisel toote elutsükliga [14, p. 10]. ABB AS ajamite ja taastuvenergiaseadmete tehasel puudub hetkel võimalus tootmisressursside kasutamisel arvestada toote elutsüklilise nõudlusega, mistõttu on vajalik ümber korraldada sagedusmuundurite tootmine Elutsüklipõhise tootmise majanduslik analüüs Kõiki sagedusmuundureid Jüri tehases toodetakse hetkel tootmisliinidel. Antud lõputöö raames otsime võimalust luua universaalne sagedusmuundurite valmistamise töökoda, et langeva nõudlusega elutsüklilõpus olevate toodete valmistamine suunata sinna ning vabastada tootmisliini all olevad tootmisressursid. Töökoda koosneks kahest töökohast nagu kuvatud sele-l 6. Ühel töökohal toodetakse toode algusest lõpuni ühe inimese poolt. Lähtudes töökohtade arvust on päevas maksimaalselt võimalik teha 7 töötundi tööd ühel töökohal. Kogu töökoja võimekus oleks 14 töötundi ööpäevas. Sele 6. Töökoja asendiplaan Materjalid Riiul Töökohad Elutsükli lõpus olevate sagedusmuundurite väljaselgitamiseks analüüsiti kõiki tehases toodetavaid vana ACS800 põlvkonna sagedusmuundurite tootmismahtusid. 19

20 Sele 7. Sagedusmuundurite ennustatud tootmismahud aastal Toode Nõudlus Ühik Taktiaeg Ühik ACW600xxx 6 Kuu 1200 min/tk ACS800-11/31 R5 140 Kuu 51 min/tk ACS800-KONE 40 Kuu 180 min/tk ACS800-U31 R6 30 Kuu 240 min/tk ACS R8i 600 Kuu 12 min/tk LC ACS R8i 480 Kuu 15 min/tk ACS800-02/04, R7 20 Kuu 360 min/tk Sele 7 tabelis olevad nõudluse andmed on ABB AS-i ajamite ja taastuvenergiaseadmete müügiosakonnast. Andmed tuginevad kliendilepingutel, turu olukorrale ning varasemate aastate statistikale. Nõudlust vaadeldakse kuu lõikes. Taktiaeg on tempo, millega valmis toode peab väljuma tootmisliinilt, et rahuldada nõudlust [19]. Taktiaeg on oluline parameeter tõmbe tootmissüsteemi kontrollimiseks [14, p. 467]. Kuu lõikes on arvestatud 7200 tööminutiga. Sele 8. Taktiaja arvutamise valem [14, p. 467]. Taktiaeg = Perioodil saadaval olev aeg Nõudlus samal perioodil Et välja selgitada millisest taktiajast alates on mõistlik viia toote tootmine ühe töökoha põhiseks, mõõdeti kõikide tehases toodetavate sagedusmuundurite tsükliaega ja tulemused kanti tabelisse sele 7. Tsükliaeg on aeg mis kulub toote valmistamisele algusest lõpuni [20]. Võttes arvesse, et kuus on 7200 tööminutit arvutati tsükliaegadele tuginedes maksimaalne tootmismaht, kui toodet toota ühel töökohal, mitte tootmisliinil. Vajalike töökohtade arv saadi jagades sele 10 tabelis olev maksimaalne toodang sele 7 tabelis oleva nõudlusega: Sele 9. Töökohtade arvutamise valem Töökohtade arv = Maksimaalne toodang Nõudlus 20

21 Sele 10. Maksimaalne tootmismaht kuus ning vajalike töökohtade arv Toode Tsükliaeg Ühik Max. väljund Ühik Töökohti vaja ACW600xxx 240 min 30 tk/kuus 0,2 ACS800-11/31 R5 150 min 48 tk/kuus 2,9 ACS800-KONE 195 min 37 tk/kuus 1,1 ACS800-U31 R6 234 min 31 tk/kuus 1,0 ACS R8i 228 min 32 tk/kuus 19 LC ACS R8i 216 min 33 tk/kuus 14,4 ACS800-02/04, R7 126 min 57 tk/kuus 0,4 Tuginedes sele 10 tabelis saadud tulemustele selgus, et loodava töökoja kahele töökohale saab hetkel liigutada kolme sagedusmuunduri valmistamine: ACW600xxx, ACS R7 ja ACS R7. ACS R7 ja ACS R7 toodetakse samal tootmisliinil. Kahe töökoha tootmisvõimekust arvesse võttes on mõistlik viia ka sinna ACS800-KONE või ACS800-U31 R6 sagedusmuundurite valmistamine, kuid antud tooted on samal tootmisliinil kus ACS800-11/31 R5 ja sellest tulenevalt nende eraldamine ei tooks mingit majandusliku kasu. Pigem suurendaks olemas oleva liini ebaefektiivsust. Arvestades, et algselt jääks 1,4 töökoha võimekus vabaks on tulevikus võimalik, et ilma töökoda laiendamata, tuua langeva nõudlusega tooteid sinna lisaks. Hetkel on otsustatud tehase juhtkonna poolt, et kui ACS800-KONE ja ACS800-U31 R6 tootmismahud vähenevad veelgi, viiakse need üle ühe töökoha põhisele tootmisele ehk töökotta. Vaadates müügitrende võib see juhtuda juba aastal. Järgmiseks uuriti ACW600xxx, ACS R7 ja ACS R7 ühe töökoha põhisele tootmisele viimise majanduslikku mõju tehasele. Koostati sele 11 tabel, kus analüüsiti tootmispinna kasutamise efektiivsust. Võrreldi omavahel erinevaid sagedusmuundurite tootmisliine. Tootmispinna efektiivsuse analüüsist tuli välja, et vähem tootlikum ei ole mitte kõige väiksema nõudlusega ACW600xxx vaid ACS800-02/04, R7 sagedusmuundurite tootmisliin. Ebaefektiivse tootmise pinnakasutuse tõttu võeti antud tootmisliin arendusprojektis parandatavaks tootmisliiniks. 21

22 Sele 11. Tootmispinna efektiivsus Toode Tootmispind, m 2 Tootmine, tk Aeg, h Tootmispinna h/m 2 ACW600xxx ACS800-11/31 R ACS800-KONE ACS800-U31 R ACS R8i LC ACS R8i ACS800-02/04, R toodang, Uurimisel selgus, et antud tootmisliin kasutab 91m 2 tehasepinda, millest 60% ei ole tootmisega otseselt seotud. Tootmisega otseselt mitte seotud pinna kasutus: komponentide riiulid laiad vahe käigud suured vahed töökohtade vahel Kaardistades Joonisel 2 näidatud tootmispinna kasutust ilmnes, et töökohtade paigutus on ebaloogiline arvestades tootmisprotsessi. Sellele oletusele tuginedes võeti järgmiseks uurimis objektiks samal liinil tootmisefektiivsus. Sele 12. ACS800-02/04, R7 tootmisliin Tootmisefektiivsuse mõõtmiseks jälgiti tootmisliinil tootmistöötaja tegevust koostamisel ja mõõdeti sagedusmuunduri ACS R7 koostamise aegasid. Saadud tulemused kanti sele 13 tabelisse. 22

23 Sele 13. Tootmisprotsessi efektiivsus Aeg kokku, Operatsioon min Lisaväärtust lisatud aeg Mitte lisaväärtust lisatud aeg Efektiivsus,% OP OP OP Tulenevalt saadud tulemustest leiti, et liini tootmisefektiivsus on 81%, mis tähendab, et 19% tootmisajast ei lisa tootele lisaväärtust. Suurimaks väärtust mitte lisavaks tegevuseks oli komponentide toomine ja toote liigutamine erinevate töökohtade vahel. Võttes arvesse praegust olukorda ja arvestades kõiki tegureid, seadsime projekti eesmärgiks saavutada 90%-line tootmisefektiivsus. Kogu majanduslik tulu tehasele, toote elutsüklipõhise tootmisega, antud projekti ja toote raames koosneb kahest osast: 1. tootmisefektiivsuse 9%-ne tõus, mis saavutatakse uus tootmisprotsessi juurutamisega. Antud muudatuse majanduslik efekt on 4025 eurot säästu töötundidelt aastas. Arvutus tugineb samal liinil aastal tehtud töötundidelt. 2. vabastatakse 75m 2 tootmispinda. Selle majanduslik efekt on 0,03% odavam tööjõukulu, tuginedes aasta töötundidele on säästetavaks summaks eurot aastas. Arvutuses võeti arvesse sele 11 tabelis kajastatud ACS R8i LC tootmisliini tootmispinna toodangut ruutmeetri kohta: 224h/m 2 ja korrutati see vabastatud tootmispinnaga: 75m 2. Leiti, et potentsiaalselt tõuseb tehase toodang töötundi, mis on 3%-i toodangu kasv. Tootmise kasvades vähenevad tehase üldkulud toote kohta. Arendusprojekti käigus elutsüklilise tootmise rakendamise kogu majanduslik efekt oleks eurot aastas. 23

24 3.2. Tootmise tasandamine Heijunka (ingl. Production leveling) on levinud timmitud tootmise printsiip, mille kasutamine aitab lahendada hüppelistest tootmismahtude muutusest tingituid probleeme: tööjõu ebaefektiivne kasutus komponentide tarne probleemid suur komponentide saldo väärtus ületundidest tingitud lisakulud Sõna heijunka tuleb jaapani keelest ja tähendab tootmismahu ühtlast jaotamist erinevate toodetega [21]. JIT süsteem vajab ühtlast toomisplaani ja kui tootmismahud või toodete segu erinevus töökohal on suur on keeruline kasutada komponente tootmises koheselt [14, p. 160]. Kui eelmises peatükis uurisime toote elutsüklilise tootmise võimalikkust ühe tootmisliini näitel, siis antud peatükis uuritakse võimalust samal töökohal mitme erineva toote koostamist. See võimaldaks tulevikus liigutada loodavasse töökotta lisatooteid, ning tõsta olemasolevate töökohtade tootmisefektiivsust Tootmise tasandamise vajadus Ajamite ja taastuvenergia tehas kasutab sagedusmuundurite tootmiseks tõmbava tootmise printsiipi, mis tähendab, et tooteid lattu ei toodeta, ning iga sagedusmuundur on erineval tootmisliinil. See põhjustab suuri kõikumisi tootmismahtudes. Hetkel puudub praktika liinide tasakaalustamiseks erinevate toodetega. Tootmise tasandamise tulemuseks on ühtlasemad tootmismahud ning vähenenud vajadus tööjõu ja tootmispinna järgi Tootmise tasandamise võimalikkus tehases Elutsüklipõhise tootmise eelduseks tehases on tootmise tasandamise võimalikkus. Elutsüklipõhise tootmise käigus loodav sele 6 kujutatud töökoda peaks olema universaalne ja tulevikus võimaldama toota ka teistsuguseid sagedusmuundureid, mille tootmismahud langevad. Rakendades elutsüklipõhist tootmist ilma tootmise tasandamata peame me pidevalt tegelema liinide muutmisega vastavalt tootele ja tootmismahtudele, see kulutaks palju tootmisinseneride ressursse. Samas kui luua iga toote jaoks uus töökoda, kaoks pikas perspektiivis tootmispinna näol saavutatud sääst, sest töökoja all olev tootmispind laieneks ning töökohad seal ei oleks enam kasutatud efektiivselt. Samuti põhjustaks see suurenenud tööjõu kulu. 24

25 Lisaks ACS R7 ja ACS R7 sagedusmuunduri tootmisele töökojas on mõistlik tuua ka sagedusmuundur ACW600xxx uude töökotta, tuginedes sele 10 tabelile. Sellega vabaneks lisaks 24m 2 tootmispinda, mille majanduslik efekt oleks 2840 eurot aastas. Sääst tuleneks vähenenud tööjõukuludest. 25

26 4. MUUTUSTE RAKENDAMINE TEHASES Muutuste rakendamine tehases toimub kahes etapis. Esimene on logistika muutus ning teine on tootmisprotsessi muutus. Kuna luuakse uus töökoda olemasolevale tootmisliinile on vajalik võimalikult sujuv üleminek vanalt tootmisprotsessilt uuele, et mitte põhjustada häireid ja hilinemisi tootmises Logistikaprotsess Hetkel kasutab ACS R7 ja ACS R7 sagedusmuunduri tootmisliin kanban JIT logistikat. Selleks on liini ümber paigutatud komponentide riiulid, kuhu on paigaldatud komponentide puhvrid. Kõik riiulid on märgistatud ja kõik riiulitel olevad komponendid on varustatud kanban kaartidega, vt. lisa 2. Kanban kaartidele on märgitud: tootmisliini nimi komponendi asukoht riiulis komponendi kogus Kui koostaja võtab komponendi riiulist, tuleb komponendiga kaasa kaart, mille ta komponenti kasutades viib liini alguses asuvasse kanban kaartide riiulisse, näidatud sele-l 14. Sele 14. Logistika 26

27 Tehases liiguvad pidevalt ringi logistika töötajad, kes korjavad kaardid riiulitelt ja tellivad nende alusel uued komponendid kesklaost. Sama kaart tuleb uue komponendiga tagasi riiulile. Kanban kaartide arv sõltub komponentide kasutusest ja selle arvu analüüsimisega tegelevad tehases töötavad logistika spetsialistid. Eesmärk on, et komponendid on alati olemas aga lao saldo on võimalikult väike. Protsess on hästi toimiv siis, kui on tootmisliinil olevale tootele suur nõudlus. Protsessi miinuseks on, et materjalide hoiustamine tehases võtab palju ruumi. Ühe riiuli paigutamisel on arvutuslik tootmispinna kadu 9m Logistikaprotsessi muutus Selleks, et oleks võimalik valmistada antud tooteid ühe töökoha põhiselt ja suurendada tootmispinna efektiivsust on vajalik eemaldada riiulid. Riiulite eemaldamiseks uuriti võimalust võtta kasutusele loodavas töökojas MRP JIT logistika. MRP JIT logistikaga saabuksid materjalid ühes kärus kesklaost, täpselt enne töö alustamist, tootmisliinile ja tehasesse. Käru sisaldaks materjale ainult ühe toote valmistamiseks. Selle protsessi eeliseks on: kõik vajalikud komponendi on ühes kärus. Vähem liikumist. käru on võimalik paigutada vastavalt koostaja soovile töölaua juurde. Ergonoomilisem ja efektiivsem tööaja kasutus. ainult toote jaoks vajalikud komponente. Elimineerib kvaliteedi probleemi, et keegi kasutab valesid materjale. Logistikaprotsessi MRP JIT põhimõttele muutmiseks on vaja uuendada tehases kasutavas ERP tarkvaras SAP tootmise planeerimis ning komponentide seadeid. Tootmis planeerimine: tuleb sisestada tootmisetapid (Ingl. routings) Antud tootmisprotsessil on kõikidel toodetel üks tootmisetapp. seadistada tootmisaeg - Sõltub toote tsükliajast ja on toodeti erinev o ACS R7 2,1h o ACS R7 2,1h o ACW600xxx 2,3-35,3h (sõltub kliendi modifikatsioonidest) 27

28 Komponendid tuleb määrata komponentide tellimise protsess Selleks on MRP JIT tuleb materjalid avada kesklao ERP tarkvaras Komponentide kanban protsessilt MRP protsessile viimiseks tuleb analüüsida komponente ja nende kasutamist: kas komponente kasutatakse muudel tootmisliinidel võimalust tarnida raskeid komponente väikestes kogustes komponentide kvaliteet Kõik sagedusmuundurite tootmisliinid kasutavad kanban logistikat ja igal materjalil saab olla seadistatud SAP tarkvaras ainult üks logistikaprotsess. Komponente mida kasutatakse muudel tootmisliinidel ei ole võimalik muuta MRP JIT logistikaprotsessile. Selleks tehti kõigile 56-le komponendile analüüs, et selgitada MRP JIT logistikaprotsessi võimalikus ja ulatus. Selgus, et 56-st komponendist 10 komponenti on kasutusel teistel tootmisliinidel. Rasked detailid saabuvad kesklattu suurtes kogustes ja kesklaol ei ole võimekust neid väikesematesse kogustesse pakkida, selleks tuleb uurida võimalikkust tarnijal pakkida materjalid väiksematesse kogustesse. Sellised komponente tuvastati neli. Samuti värvitud detailid saabuvad tootmisliinile suurtes kogustes, neid komponente tuvastati kontrollimise käigus kolm. Üks komponent on liiga suur, et mahtuda kärusse ning kaks komponenti on võimalik mahutada kärusse. Riskiks on, et tootja pakendi ümber pakkimise käigus võivad värvitud detailid kriimustada saada. MRP JIT tootmisprotsess eeldab kvaliteetseid komponente, sest komponendid saabuvad ainult konkreetse toote jaoks ja kiirelt praak komponendile asendust ei ole võimalik saada. Riskide maandamiseks analüüsiti kõikide komponentide praagi protsenti. Uurimisel selgus, et aastatel (esimene kvartal) on reklamatsioon tehtud 25 erinevale komponendile. Samal perioodil toodeti 661 toodet ning kõige enim, neli korda, reklameeritud komponendi praagi protsent on 0,006%. Antud andmetele tuginedes ei olnud ühelgi komponendil märgatavalt kvaliteedi probleeme. Samal perioodil ei olnud tehtud ühtegi praagi kannet, mis tähendab, et tootmisliini poolt põhjustatud kahjustusi komponentidele ei olnud. 28

29 Kokku tuvastati analüüsi käigus 17 komponenti mille MRP logistikaprotsessile viimine ei ole võimalik või kasulik. Lähtudes komponentide kogusest on vajalik ühe riiuli jätmine tootmisliinile. Lisaks tuleb kaaluda seitsme komponendi riiulise jätmise nende raskuse või kvaliteedi riski tõttu Tootmisprotsess Tootmine algab, kui tehas on saanud kliendilt tellimuse ja tellimusest on tehtud tootmisplaan. Tootmisplaani teeb tootmise planeerija ja viib ellu töödejuhataja. Töödejuhataja vastutab tootmisliinil töökorralduse eest vastavalt tootmisinseneride poolt loodud protsessile. ACS R7 ja ACS R7 tootmisliinil on valitud tootmisprotsessiks tootmisliin. Tootmisliinil on kolm töökohta ja testimise töökoht. Pakkimine toimub tehase ühises pakkealas. Jahutusradika koostu töökohas alustatakse tootmist. Edasi liigub toode põhikoostu töökohta, kus lisatakse kõik komponendid välja arvatud seinapaneelid ja juhtpuldid. Seinapaneele ja juhtpulte ei lisata, sest toode ei saa testida kui seinad on kinnitatud. Kolmandas etapis testitakse toodet visuaalselt kontrollides ja testimisseadmega. Testimisseadmes testitakse sagedusmuunduri funktsionaalsust elektrikoormusega. Kui esineb probleeme saadetakse toode tagasi tootmisliinile, et parandada vead. Kui toode on edukalt läbinud testimise, viiakse toode viimasesse töökohta kus paigaldatakse seinapaneelid ning juhtpuldid. Peale seda on toode valmis pakkimiseks ja kliendile saatmiseks. 29

30 Sele 15. Tootmisliin Sele 15 selgitus: 1. eelkoostu töökoht: Jahutusradika koostamine 2. põhikoostu töökoht 3. testimine 4. lõppkoostu töökoht: Seinapaneelid, juhtpuldid X-idega on tähistatud liikumised komponentide toomiseks 4.4. Tootmisprotsessi muutus Tootmisprotsessi muutmiseks tootmisliinilt töökojaks tuleb alustada universaalsest töölauast, kuna kogu toote koostamine toimub ühel töökohal on oluline, et töölaud oleks universaalne ja sobiks kõikidele toodetele. Selleks tuleb esmalt defineerida nõudmised töölauale: töötasapinna kõrgus peab olema reguleeritav, et tagada ergonoomika. Koostajal oleks võimalus vastavalt enda vajadustele reguleerida töötasapinna kõrgust töötasapind peab sobima kõikidele sagedusmuunduri tüüpidele, et välistada vajadust tulevikus uue töölaua järele töölaua töötasapind peab liikuma vertikaalsesse ja horisontaalsesse asendisse, et oleks võimalik liigutada koostatud sagedusmuundurit tasapinnalt põrandale. Näidatud joonisel 5 töölaua kandevõime peab olema vähemalt 250 kg 30

31 Töölaua tehnilised nõudmised: töölaua töötasapinna materjali valikuks on alumiinium. Alumiiniumprofiilide eelis võrreldes terasprofiilide on, et nad on kergema kaaluga. Kuigi materjalina on alumiinium kallim kui teras siis standardprofiilidega on hiljem lihtsam töölaua disaini muuta. töötasapinna ja teleskoopjala vahel on vanker. Vanker on rakis kuhu on kinnitatud kõik töölaua funktsioneerimiseks vajalikud osad: töötasapind, teleskoopjalg, elektrisilinder, juhtimisosa. Kompaktsuse ja liikuvate osade tõttu on materjali valikul mõistlik kasutada EN terast, et saavutada pikaajaline vastupidavus ja piisav jäikus. töötasapinna liigutamiseks y-telje suhtes tuleb kasutada elektrisilindrit. Elektrisilindri eelis pneumosilindri ees on täpsem positsioneerimine ja ühtlasem liikumine. Samuti on töölaud varustatud elektriga. valmis teleskoopjalg ostetakse ettevõttest SKF. Oluline oli leida mudel mille kandevõime on vähemalt 250 kg ja vertikaalne liikumine vahemikus mm. Sobivaks mudeliks osutus TLC seeria teleskoopjalg. Enne töölaua disainimist ja lõplikku materjali valikut tuleb teha järgnevad arvutused: töötasapinna raami kandevõime. Oluline on võtta arvesse valmis sagedusmuundurite raskuskeset. teleskoopjala põrandale kinnitamine. Arvutused tuleb teha nii töötasapinna vertikaalses asendis, kui ka horisontaalses asendis ja olukorras, kus valmis sagedusmuundur on töötasapinnal. vankri nõutav tugevus, et vastupidada elektrisilindrilt mõjuvatele jõududele Elektrisilindri tõuke- ja tõmbetugevus. iminappade kandevõime 31

32 Sele 16. Töölaud Peale tehniliste aspektide tuleb arvestada töölaua funktsionaalsusega. Sele-l 17 on kujutatud töölaua tasapinna horisontaalne ja vertikaalne asend. Tööd alustatakse lehtmetalli asetamisega horisontaalsele töötasapinnale, tegemist on külje seinaga. Kui lehtmetall puutub töötasapinda, käivitab induktiivandur vaakum generaatori ja iminapad mis imevad lehtmetalli endasse ja fikseerivad tema positsiooni. Seejärel valmistatakse toode külje seina peale. Kui toode on valmis, liigutatakse töölaud elektrisilindri abiga vertikaalsesse asendisse. Elektrisilinder on paigutatud vankri külge. Seejärel liigutatakse töölauda allapoole kuni sagedusmuunduri rattad puudutavad põrandat. Põrandat puudutades vabastavad iminapad toote ja tootega on võimalik liikuda edasi testimisse. Ohutuse tagamiseks tuleb luua töökoha ümber ohuala. Kui toimub sagedusmuunduri laualt maha liigutamine, horisontaalsest asendist vertikaalsesse asendisse, tuleb koostajal liikuda ohualast välja. Seega on vajalik kaugjuhtimise pult, mille abil on võimalik eemalt kontrollida laua asendit. 32

33 Sele 17. Töölaua tööpõhimõte Sele 17 selgitus: 1. universaalne töötasapind 2. vanker 3. teleskoopjalg Kogu uus tootmisprotsess on kuvatud sele-l 18. Uus tootmise töökoda luuakse praegusele ACS R7 ja ACS R7 tootmisliinile. Võrreldes vana tootmisliiniga vähendatakse tootmispinda 94m 2 -lt 16m 2 -le. Töökojas on kaks identset töökohta, kus asuvad: töölaud väike tarvikute riiul materjali käru koht tööriista riiul Logistika analüüsi tulemusel selgus vajadus mõned komponendid jätta riiulisse ja seega on paigutatud töökotta ka üks komponentide riiul, mida mõlemad töökohad kasutavad ühiselt. Loodud tootmisprotsessi käigus on minimaliseeritud koostajate liikumine komponentide toomiseks, sest komponendid tuuakse käruga töökoha kõrvale logistikute poolt, kõik vajalikud väiketarvikud on paigutatud riiulisse töökoha kõrvale ja tööriistad on paigutatud ratastel tööriistakappi, mis samuti asub töökoha kõrval. 33

34 Sele 18. Uus tootmisprotsess Sele 18 selgitus: 1. töölauad 2. väike tarvikute (poldid, mutrid, seibid) riiul 3. komponentide kärude kohad 4. testimise puhver 5. testimiseseade X-iga on tähistatud liikumised. 34

35 KOKKUVÕTE ABB AS-i ajamite ja taastuvenergia tehas tegutseb kiiresti arenevas ja tiheda konkurentsiga tööstus elektroonika sektoris, kus on oluline pakkuda kliendile kvaliteetset toodangut konkureeriva hinnaga. Tihe konkurents sunnib ABB AS-i pidevalt parandama tootmisprotsesse, et muuta tootmist tootlikumaks. Lõputöö raames uuriti võimalikust muuta madala tootlikkusega sagedusmuundurite tootmisliinid tootlikumaks. Analüüsi käigus selgusid kõige kriitilisemalt muutusi vajavad tootmisliinid. Tootmisliinide produktiivsuse suurendamiseks avati arendusprojekt mille eesmärgid oli tootmispinna efektiivsuse ja tootmise efektiivsuse suurendamine. Projekti käigus uuriti võimalust võtta kasutusele tootmise tasandamise (Heijunka) ja töökoja (job shop) tehnikad. Lõputöö annab detailse ülevaate kuidas muudatuse vajalikkuseni jõuti ning millised on vajalikud tegevused, et saavutada eesmärgid ning muudatus ellu viia. Peale eesmärkide saavutamise loodi projekti käigus toote elutsüklipõhine tootmise kontsept, mis tähendab, et madalate tootmismahtude korral on võimalik üks kõik millise sagedusmuunduri tootmine suunata töökotta, et vabastada kiirest tootmispind uutele toodetele. 35

36 SUMMARY ABB Ltd drives and renewables factory is operating in a rapidly advancing and competitive industrial electronics sector. Because of that it is important to offer to customers high quality products with competitive price. Competitive environment pushes ABB Ltd to constantly improve production processes to achieve higher productivity. This thesis researched possibilities to change frequency converter production lines with low productivity to more productive. During analyze was defined production lines that need most critically changes. To rise their productivity was opened development project which goal was set to rise production area efficiency and production efficiency. Project researched possibility to use production leveling (Heijunka) and job shop process approaches. Thesis gives detailed overview how was defined the need for change and what are the actions to achieve the goals. Beside set goals this project developed production concept based on product lifecycle. This means with low volumes there is possibility to move whatever frequency converter to job shop and quickly release production area for new products. 36

37 VIIDATUD ALLIKAD [1] ABB History, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud ]. [2] Wikipedia - Ltd, [Võrgumaterjal]. Available: [3] Kulusäästliku mõtlemise terminite inglise eesti ja eesti inglise seletav sõnastik, [Võrgumaterjal]. Available: 06_Vol3.pdf. [Kasutatud ]. [4] Wikipedia - Operational Excellence, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud ]. [5] Define, Measure, Analyze, Improve, Control, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud ]. [6] Wikipedia - SixSigma, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud ]. [7] Wikipedia, Lean manufacturing, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud ]. [8] D. T. Jones, J. P. Womack ja D. Roos, The Machines That Changed the World, New York: Free Press, [9] A. p. release, Parim praktikakoht 2016 on ABB AS, [Võrgumaterjal]. Available: 22.nsf&v=F982&e=ee&url=/global/seitp/seitp202.nsf/0/14F1A9E6EEC0DBA1C1257F7300 4CF98F!OpenDocument. [Kasutatud ]. [10] MarketsandMarkets, Variable Frequency Drives Market Worth Billion USD by 2021, PRnewswire, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud ]. 37

38 [11] U. Spiesshofer, ABB Q4 and full year 2015 group presentation, ABB, Zurich, [12] A. -. I. drives, [13] TTÜ, ABB kingib elektrotehnika instituudile kaks sagedusmuundurit, TTÜ, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud ]. [14] W. J. Hopp ja M. L. Spearman, Factory Physics, 3rd toim., New York: McGraw-Hill/Irwin, 2008, p [15] Line Balancing, Six Sigma material, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud ]. [16] Wikipedia, Product life cycle theory, [Võrgumaterjal]. Available: [17] R. H. Hayes ja S. C. Wheelwright, Link manufacturing processes and product life-cycle, Harvard Business Review, [Võrgumaterjal]. Available: [18] Wikipedia, Cannibalization (marketing), [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud ]. [19] isixsigma, Takt Time, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud ]. [20] Cycle Time, isixsigma, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud ]. [21] J. R. Friddle, Heijunka: The Art of Leveling Production, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud ]. 38

39 Lisa 1. ABB Gate mudeli peatükk Objective (scope) Name of the project Project goals and results Output Expected Benefits (business and strategic) Metrics / Target Values Stakeholders : Project Manager : Project Team Members / receiving : Project Team Members / sending : Project Sponsor : Assessor : Steering Committee : G0 G1 G2 G3/4 G5 G6 Start project Project scope defined Project plan frozen Start pilot Production Release Close project Planned date wk/y wk/y wk/y wk/y wk/y wk/y Actual date wk/y wk/y wk/y wk/y wk/y wk/y 39

40 Lisa 2. Kanban kaart 40