EESTI PANGA TÖÖTUBA Tootlikkuse ja palkade arengud
|
|
- Brett Ryan
- 5 years ago
- Views:
Transcription
1 EESTI PANGA TÖÖTUBA Tootlikkuse ja palkade arengud Jaanika Meriküll Tairi Rõõm Eesti Pank Majandusuuringute allosakond Pärnu Finantskonverents
2 Töötoa kava Tootlikkus ja palgad (Tairi) Tootlikkuse ja palkade dünaamika Eestis (erinevad tegevusalad) - Tootlikkus ja lisandväärtus: mõisted Kas palgakasv on Eestis olnud liiga kiire? -Lisandväärtuse jaotumine ja tööjõu ühikukulu -Tööjõu ühikukulu trendid: 1) Eesti erinevatel tegevusaladel 2) Eestis võrreldes peamiste kaubanduspartneritega Millistel eeldustel jõuavad meie palgad EL rikkamatele liikmesriikidele järgi? Eesti tootlikkuse areng ja rahvusvaheline võrdlus (Jaanika) Tootlikkuse arengusuunad maailmas, globaalsed tootmisahelad (OECD), servicification (OECD) Eesti tootlikkus võrreldes muu Euroopaga, Eesti ja Soome võrdlus Tööjõutootlikkuse ja kogutootlikkuse arengud Eestis ja kriisijärgne ressursside ümberpaiknemine
3 TÖÖJÕU TOOTLIKKUSE JA PALKADE ARENGUD EESTIS
4 Tootlikkus ja lisandväärtus: mõisted Ettekandes räägime peamiselt tööjõutootlikkusest Tööjõu tootlikkus = lisandväärtus ühe tööjõuühiku kohta -lisandväärtus töötunni kohta - lisandväärtus töötaja kohta Lisandväärtus -Ettevõtte tasandil: lisandväärtus = müügitulu kulud sisenditele (ostetud kaubad, materjalid ja teenused) -Riigi tasandil : kogu riigis loodud lisandväärtus = SKP SKP sissetulekute meetodil = hüvitised töötajatele (palk + tööandja sotsiaalmaksed) + hüvitised kapitaliomanikele (põhivara kulum + kasum) + neto tootmismaksud Tootlikkuse ja palkade arengute võrdlemine: - Kui suure osa lisandväärtusest moodustavad hüvitised töötajatele?
5 Palgatase sõltub tööjõu tootlikkusest
6 Reaalne tootlikkus on Eestis aastaga võrreldes kasvanud u. 50% Reaalne tootlikkus (indeks, 2000 = 100) Tegevusalad kokku 350 Töötlev tööstus 300 Finants- ja kindlustustegevus 250 Tööstus, va töötlev 200 Kutse-, tehnikaalane ja haldustegevus 150 Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 100 Ehitus Info ja side 50 Kinnisvaraalane tegevus Kaubandus, veondus, majutus ja toitlustus kasvas tootlikkus kõige kiiremini finants-ja kindlustustegevuse valdkonnas, samas alates finantskriisist on tootlikkus sellel tegevusalal märgatavalt langenud kasv kõige kiirem töötlevas tööstuses Allikad: Eesti Pank, Statistikaamet
7 Keskmised brutopalgad tegevusalade lõikes Keskmine nominaalne brutopalk (tegevusalad) Info ja side Finants- ja kindlustustegevus Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Mäetööstus Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Ehitus Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus Tegevusalad kokku Töötlev tööstus Veondus ja laondus Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont Haldus- ja abitegevused Haridus Kunst, meelelahutus ja vaba aeg Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Kinnisvaraalane tegevus Majutus ja toitlustus Muud teenindavad tegevused Allikas: Statistikaamet
8 Viimasel kümnendil on palgad kõige aeglasemalt kasvanud finants-ja kindlustustegevuse valdkonnas Palgaindeks 2012 (2002 = 100, nominaalne brutopalk) Finants- ja kindlustustegevus Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Kinnisvaraalane tegevus Veondus ja laondus Info ja side Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Haridus Muud teenindavad tegevused Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont Haldus- ja abitegevused Tegevusalad kokku Kunst, meelelahutus ja vaba aeg Mäetööstus Töötlev tööstus Ehitus Majutus ja toitlustus Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Allikas: Statistikaamet, autori arvutused
9 Reaalpalkade arengud võrreldes kriisieelse tasemega (2007.a.) Reaalpalga indeks (4 kv libisev keskmine, 2007 = 100) Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Mäetööstus Info ja side Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus Töötlev tööstus Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Kunst, meelelahutus ja vaba aeg Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Haldus- ja abitegevused Haridus Tegevusalad kokku 90.0 Majutus ja toitlustus 80.0 Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Ehitus Veondus ja laondus Finants- ja kindlustustegevus Kinnisvaraalane tegevus Allikad: Statistikaamet, autori arvutused
10 KAS PALGAKASV ON EESTIS OLNUD LIIGA KIIRE?
11 Lisandväärtus = kapitalitulu + tööjõutulu Lisandväärtuse (SKP) jaotumine: 1) töötajate tulu (palk + tööandja sotsiaalmaksed) 2) kapitaliomanike tulu (põhivara kulum + kasum) 3) neto tootmismaksud Alates 1980ndatest aastatest on töötajatele mineva tulu osakaal SKPs enamuses riikidest langenud Põhjus: globaliseerumine Kapital on rahvusvaheliselt liikuvam kui tööjõud ning seetõttu on globaliseerumine toonud kaasa palgatulude osakaalu vähenemise majanduslikus kogutulus (SKPs) Töötajatele mineva tulu osakaal kasvab majanduslanguse perioodidel ja väheneb majanduskasvu perioodidel Põhjus: palkade (allapoole) jäikus Eestis on töötajatele mineva tulu osakaal lisandväärtuses olnud alates 90ndate II poolest enam-vähem konstantne (ligikaudu 50%)
12 Tööjõu ühikukulu Pikas perspektiivis on palgakasv tasakaaluline, kui see võrdub tootlikkuse kasvuga Seda, kas palgakasv on olnud liiga kiire, näitab tööjõu ühikukulu (TÜK) muutumine Reaalne TÜK näitab, kui suure osa lisandväärtusest moodustab töötajate kompensatsioon (palk + tööjõumaksud) Riigi tasandil: TÜK = agregeeritud / SKP Kui TÜK suureneb, tähendab see, et palgad kasvavad kiiremini kui tööjõu tootlikkus (eeldusel, et maksud ei muutu) TÜKkasvtähendab, et tööjõukulude osakaal lisandväärtuses suureneb. Selle tagajärjel väheneb ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime.
13 Eestis on TÜK oluliselt langenud tööstuses (v.a. töötlev tööstus *) Tööjõu ühikukulu indeks (2000 = 100, 4 kv libisev keskmine) Ehitus Info ja side Kinnisvaraalane tegevus Finants- ja kindlustustegevus Kaubandus, veondus, majutus ja toitlustus Kunst, meelelahutus ja vaba aeg Tegevusalad kokku (koos tootemaksudega) Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Avalik haldus, haridus ja tervishoid Kutse-, tehnikaalane ja haldustegevus Töötlev tööstus Tööstus, va töötlev Märkused: * Tööstus, v.a. töötlev tööstus: mäetööstus, elektrienergia ja gaasiga varustamine, veevarustus ja kanalisatsioon Allikad: Eesti Pank, Statistikaamet
14 Tööjõu ühikukulu: KIE riigid Tööjõu ühikukulu (2000 = 100) Kesk- ja Ida-Euroopa riigid Tshehhi Vabariik Eesti Läti Leedu Ungari Poola Allikas: Eurostat, autori arvutused
15 Tööjõu ühikukulu: Lääne-Euroopa riigid Tööjõu ühikukulu (2000 = 100) EL riigid Saksamaa Iirimaa Kreeka Hispaania Prantsusmaa Itaalia Holland Austria Portugal Allikas: Eurostat, autori arvutused
16 Tööjõu ühikukulu: Eesti jt Läänemeremaad Tööjõu ühikukulu (2000 = 100) Eesti jt Läänemeremaad Euroopa Liit Saksamaa Eesti Läti Leedu Poola Soome Rootsi Allikas: Eurostat, autori arvutused
17 MILLISTEL EELDUSTEL JÕUAVAD MEIE PALGAD EL RIKKAMATELE LIIKMESRIIKIDELE JÄRGI?
18 Tootlikkus: KIE riigid vs EL-15 KIE riigid EL-15 riigid Tshehhi Vabariik Eesti Läti Leedu Ungari Poola Saksamaa Iirimaa Kreeka Hispaania Prantsusmaa Itaalia Holland Austria Portugal Soome Rootsi Allikas: Eurostat (Reaalne tööjõu tootlikkus töötaja kohta, indeks)
19 Kas ja kui kiiresti saavad sissetulekute tasemed ühtlustuda? Alates 1990ndate keskelt on tootlikkus KIE (ja eriti Balti) riikides oluliselt kiiremini kasvanud kui EL-15 riikides Kui sama trend jätkuks, jõuaksid meie sissetulekud võrdlemisi ruttu EL-15 tasemele Samas toimus tootlikkuse kasv n-ö madalalt baasilt Vastavalt Solow kasvumudelile on kasv seda aeglasem, mida kõrgem on elatustase Seega võib eeldada, et meie ja rikkamate EL riikide tootlikkuse kasvude vahe on edaspidi väiksem
20 Sissetulekute ühtlustumine? Aastatel oli Eestis tootlikkuse nominaalne aastakasv u. 7,4%, Soomes 2,3%. Kasvude erinevus oli seega ligikaudu 5 pp (Reaalse tootlikkuse kasvu erinevus oli 2,5 pp) Oletame, et nominaalne tootlikkuse kasv on ka tulevikus 5 pp Soomest kiirem Sel juhul jõuab Eesti tootlikkus Soomega samale tasemele 21 aastaga Kui kasvude erinevus on keskmiselt 4 pp, jõuame järele 27 aastaga ning kui kasvude erinevus on 3 pp, siis 35 aastaga Kui Eestis kasvab nominaalneskp per capita 5 pp / 4 pp / 3 pp EL-27 keskmisest kiiremini, siis jõuame EL keskmisele tasemele 14 / 18 / 23 aastaga
21 Kokkuvõte Eestis on tööjõu tootlikkus ja tööjõukulud (palk + tööandja sotsiaalmaks) kasvanud enam-vähem samas tempos Seega on meie tööjõukulude kasv olnud pikemas perspektiivis tasakaaluline Samas on globaalselt viimastel kümnenditel tööjõu tootlikkus palkadest kiiremini kasvanud, s.t. tööjõukulude osakaal lisandväärtuses on vähenenud Meie elatustase saab jõuda EL keskmisele tasemele järgi ainult eeldusel, et tootlikkus kasvab ka tulevikus Eestis kiiremini kui ELs keskmiselt
22 EESTI TOOTLIKKUSE ARENG JA RAHVUSVAHELINE VÕRDLUS
23 Peamised tootlikkuse indikaatorid Lisandväärtus töötaja kohta Kogutootlikkus (TFP, total factor productivity) Kuidas arvutatud? Ettevõtte tasandil: jääkliige tootmisfunktsioonist, st see osa lisandväärtuse kasvust, mis ei tulene hõive või kapitalisisendi kasvust metoodikate erinevusest tulenevalt ei tehta (tavaliselt) riiklikku statistikat TFP kohta, küll aga on TFP kohta arvutusi teadusuuringutest
24 Miks on Eestis tootlikkus nii madal? 160 SKP töötaja kohta, tuh. EUR, 2012 (Eurostat) FI: 77t EUR EE: 27t EUR 20 0
25 Lisandväärtuse loomise ahel Allikas: de Backer (2013) OECD work on global value chains and trade in value added [ De Backer (2013): Järjest suurem osa lisandväärtusest luuakse nn teadmistepõhistel tegevusaladel, st mitte tootmises vaid tootearenduses, disainis, logistikas, turunduses Järjest suurem osa töötleva tööstuse toodangust tuleb teenustest Tootmisahelad on muutunud globaalse(ma)ks, riikide/e evõtete spetsialiseerumine
26 Globaalne tootmisahel (global value chain) OECD uuringud, De Backer (2013) ja de Backer ja Yamano (2012): Tootmisahelad on muutunud globaalseks, mis on suurendanud spetsialiseerumist, tootlikkust ja konkurentsivõimet Vahetoodang ületab mitmeid kordi riigipiire enne kui toode jõuab lõpptarbijani Viimastel kümnenditel on maailma väliskaubanduse mahud kasvanud kiiremini kui SKP mahud Välisinvesteeringute mahud (hargmaised ettevõtted) on kasvanud veel kiiremini kui väliskaubandusmahud Järjest enam on majanduskasvu ja töökohtade osas tähtis mitte mis tooteid riik toodab vaid mis tegevusi riik tootmisahelas teeb
27 Eesti positsioon globaalses tootmisahelas Iga euro kodumaise tootmissisendi kohta kasutab Eesti 0,7 euro eest välismaist tootmissisendit (Euroopas on imporditud vahetarbimise tähtsus kõrgem vaid Luksemburgis, Iirimaal ja Ungaris) (Backer ja Yamano (2012)) Eestis on see osakaal kasvanud üle 10%-punkti vahemikul Eesti töötleva tööstuse ekspordist 40% moodustavad teenused (OECD (2008)), so üks kõrgemaid näitajaid OECDs Eesti ekspordis on välismaal loodud lisandväärtuse osakaal 42% (OECD (2008)), so üks kõrgemaid näitajaid OECDs See näitaja on kõrge ka teistes väikestes avatud majandustes, sh Skandinaavias ja Ida- Euroopas (30-40%) AGA Eesti ja teised Ida-Euroopa riigid on spetsialiseerunud madala lisandväärtusega tegevustele tootmisahelas Suurim osa innovatiivse toote lisandväärtusest läheb innovatsiooni loojale või kõrgtehnoloogiliste sisendite tootjale,mitte toote kokku panejale (Linden et al (2009)) 299$ maksev ipod pannakse kokku Hiinas, kuhu jääb alla 4$ eest lisandväärtust (Allikas: Linden et al (2009) Who Captures Value in a Global Innovation Network? The Case of Apple s ipod. Communications of the ACM, Vol 52(3), lk )
28 Varuslaid: kuhu Eesti ekspordib? Eesti eksport ELi, 2012 (kasti suurus näitab osakaalu ekspordis, värv kasvu aastal 2012) Allikas: Luikmel, Kase (2013) Eesti konkurentsivõime ülevaade, Eesti Pank
29 EESTI VS SOOME TOOTLIKKUS 2011
30 Tootlikkus ja tootmisstruktuur Võrdleme aasta 2011 Eesti tootlikkust Soomega kasutades shift share analüüsi: Lprod + + i o FI, i i i EE ( Lprod Lprod ( Lprod Lprod FI, i EE, i EE, i ( o FI EE, i Lprod o Lprod )( o kus Lprodon tööjõu tootlikkus, o tegevusala osakaal hõives ning i tähistab tegevusala, i=1-63 esimene komponent näitab nn tegevusalade vahelist efekti ehk struktuuri efekti (kui tootlikkus tegevusalade sees oleks EEs ja FIs sama, siis tootlikkuse erinevus tuleneks vaid majanduse struktuurist) teine komponent näitab tegevusaladesisest efekti (kui majanduse struktuur oleks sama, siis tootlikkuse erinevus tuleneks vaid tegevusalade erinevast tootlikkusest) kolmas komponent on interaktsiooniefekt või ka nn spetsialiseerumise efekt (kas EE hõive on suurem tegevusaladel, kus EE tootlikkus on suhteliselt kõige lähemal FIle) = FI, i ) FI, i FI, i ) EE, i o FI, i )
31 Tootlikkus ja tootmisstruktuur: tulemused Eesti tööjõutootlikkus on Soome omast 2,8 korda madalam, vastavalt 23,6 ja 65,1 tuh EUR/töötaja kohta (EE 36% FIst) Sellest -100% tuleb Eesti madalamast tootlikkusest tegevusalade sees -> kui Eesti ja Soome majanduse struktuur oleks sama, oleks Eesti ja Soome tootlikkuste erinevus ikka 2,8 kordne Samas on võrreldes Soomega Eesti majanduse struktuuris Soomes tootlikemate tegevusalade osatähtsus kõrgem -> kui Eestis oleks tegevusalade sisene tootlikkus sama mis Soomes, oleks Eesti tootlikkus Soomest 24% kõrgem Nn spetsialiseerumise efekt on samuti negatiivne, st tegevusalad, kus Eesti tootlikkus on Soomele kõige lähemal, moodustavad koguhõivest suhteliselt väikese osa -> Vaatame eraldi kõrg-ja madaltehnoloogilisi tegevusalasid, kas seal on sõnum sarnane? [OECD ja Eurostat jagavad kõrg-ja madaltehnoloogilisteks töötleva tööstuse tegevusalad nende teadus-ja arendustegevuse (T&A) mahukuse; teenuste tegevusalad nende T&A mahukuse, haru keskmiste haridustasemete ja IKT kasutamise järgi]
32 Eesti vs Soome, kõrgtehnoloogilised tegevusalad Lisandväärtus töötaja kohta, tuh EUR, 2011 (Eurostat) Eesti Soome C21 - Farmaatsiatoodete tootmine C26 -Arvutite jm elektroonika tootmine J59_J60 - Video- ja helisalvestiste tootmine; ringhääling J61 - Telekommunikatsioon J62_J63 - Programmeerimine; infoalane tegevus M72 - Teadus- ja arendustegevus Kõrgtehnoloogilisel tegevusaladel on Soome ja Eesti tööjõu tootlikkuse käärid väikseimad, tootlikkus vastavalt 81.9 ja 41.1 tuh EUR/töötaja kohta ehk vahe alla 2 korra Erinevused on suured töötlevas tööstuses, teenuste pool on konkurentsivõimelisem Suurim osa tootlikkuse erinevusest tuleneb madalamast tootlikkusest tegevusalade sees, -82%, aga ka tegevusalade suurusest (EEs vähem töötajaid farmaatsias, IT teenustes), -37% (interaktsiooniefekt +19%, suhteliselt suurel kõrgteh. tegevusalal, arvutiteenustes, on EE tootlikkus suhteliselt lähemal FIle) Kõrgtehnoloogilised tegevusalad on kogu hõive seisukohast vähetähtsad, 4,2% hõivest EEs ja 5,3% hõivest FIs
33 Eesti vs Soome, madaltehnoloogilised tegevusalad Lisandväärtus töötaja kohta, tuh EUR, Eesti Soome C10-C12 - Toiduainete ja joogi tootmine C13-C15 - Tekstiili-; rõiva-; ja nahktoodete tootmine C16 - Puidutöötlemine, puittoodete (va mööbel) tootmine C17 - Paberi tootmine C18 - Trükindus ja salvestiste paljundus C31_C32 - Mööblitootmine; muu tootmine G45 - Mootorsõidukite hulgi- ja jaemüük G46 - G47 - Jaekaubandus Hulgikaubandus (va (va mootorsõidukid) mootorsõidukid) H49 - Maismaaveondus ja torutransport H52 - Laondus ja veonduse abitegevused I - Majutus ja toitlustus N77 - Rentimine ja kasutusrent N79 - Reisibüroode N80-N82 - Turvatöö; tegevus kinnisvara haldus; büroohaldus S95 - Arvutite ja tarbeesemete parandus Madaltehnoloogilistel tegevusaladel on tootlikkuse käärid suurimad, Eesti tootlikkus on üle 3 korra madalam, vastavalt 25.9 ja 78.3 tuh EUR/töötaja kohta See erinevus tuleneb erinevast tootlikkusest tegevusalade sees, -111%, samas kui tegevusalade struktuur on Eestis kõrgema tootlikkusega tegevusalade kasuks (nt kinnisvara teenused), 75%, interaktsioon -64% Madaltehnoloogilised tegevusalad on hõive poolest tähtsad, 38% EE hõivest ja 30% FI hõivest
34 EESTI TOOTLIKKUSE ARENG
35 Eesti ettevõtete tootlikkuse arengud üle aja 5000 TFP, mediaan, EUR (2005 hinnad) Lisandväärtus töötaja kohta, mediaan, EUR (2005 hinnad) Allikas: autori arvutused Eesti äriregistri põhjal Tootlikkuse arengud järgivad üldjuhul majandustsüklit, majanduskasvu ajal tootlikkus, languse ajal tootlikkus on tööjõutootlikkus kasvanud suhteliselt kiiremini kui kogutootlikkus (TFP) (kapitali kasv?)
36 Eesti 2002 vs 2011 Eesti tootlikkus on kasvanud kiiremini Soome vastavast näitajast, aastal moodustas EE tootlikkus FIst 25%, aastal 31% ehk EE tootlikkus on kasvanud 33% ja FI tootlikkus 7,5% (reaalhindades) Teeme sama shift share analüüsi Eesti tootlikkuse arengu kohta üle aja, st EE 2002 vs EE 2011 Tegevusaladesisese tootlikkuse kasvu komponent moodustab 110% kogutootlikkuse kasvust (suurimad kasvud kinnisvaras, veonduses ja laonduses) Tegevusaladevahelise ümberpaiknemise efekt moodustab 35% tootlikkuse kasvust (kõrgema tootlikkusega teenuste osatähtsus on kasvanud) Spetsialiseerumise efekt on negatiivne, -45%, st kiiresti on kasvanud tootlikkus just sellistel tegevusaladel, mis moodustavad koguhõivest vaid väikese osa (vee-ja õhutransport, kinnisvara, telekommunikatsioon)
37 Kokkuvõte Eesti tootlikkus on aastal 2011/2012 2,8 korda madalam kui Soomes Valdav osa sellest tootlikkuse erinevusest tuleneb erinevast tootlikkusest tegevusala sees, mitte Eesti ebasoodsast majanduse struktuurist OECD: tähtis pole mis tooteid riik toodab vaid mis tegevusi riik tootmisahelas teeb Kõrgtehnoloogiliste teenuste tootlikkus on kõige lähemal Soome vastavale näitajale, aga võrreldes Soomega on Eestis neil tegevusaladel suhteliselt vähem hõivatuid Samas on Eesti tootlikkus kasvanud väga kiirelt, perioodil kolmandiku võrra, samal ajal Soomes 7,5% (reaalhindades) Tootlikkuse kasvust suurem osa tuleneb tegevusalasisesest tootlikkuse kasvust, aga ka majanduse struktuuri nihkumisest tootlikemate tegevusalade suunas Tegevusala tasandil on spetsialiseerumise efekt negatiivne, tootlikkus on kasvanud kõige kiiremini koguhõive poolest väikestes tegevusalades Ettevõtte tasandil on spetsialiseerumise efekt positiivne, suurema tootlikkusega ettevõtetele kuulub suurem tegevusala turuosa ning see efektiivsus on kriisijärgselt paranenud
38 TÄNAME! KÜSIMUSED, KOMMENTAARID
39 Võimalikud teemad aruteluks Kas Eesti ettevõtete tihe integreeritus globaalsesse tootmisahelasse on Eesti majanduse ja ettevõtete jaoks oht või võimalus? Kas ettevõtted on globaalse finantskriisi käigus/järgselt ümber orienteerunud mõnele teisele tootmisahela etapile? Milliselt etapilt kuhu liiguti ja miks? Kas keegi on seotud ettevõttega, mis toodab kogu tootmisahela etapid Eestis? Milline on teie kogemus? Kas ja millisel tegevusalal oleks Eestis potentsiaali klastri tekkeks, st kus enamus lisandväärtuse tootmisest toimuks Eestis? Mille arvelt suudaksid Eesti ettevõtted tootlikkust tõsta? Millised on suurima potentsiaaliga valdkonnad: Organisatoorsed innovatsioonid Teadus ja arendustegevus, toote ja/või protsessiinnovatsioonid Liikumine kõrgema lisandväärtusega toodete või tootmisahela etappide suunas, teatud tootmisetappide viimine välisriikidesse
Väiketuulikute ja päikesepaneelide tootlikkuse ja tasuvuse võrdlus
Väiketuulikute ja päikesepaneelide tootlikkuse ja tasuvuse võrdlus Rein Pinn Eesti Päikeseenergia Assotsiatsioon EnergoGen Päikeseenergia ja paneelid Toodab sooja Vaakum torukollektor Plaatkollektor Päikeseenergia
More informationKAS ENERGIA ON EESTIS ODAV VÕI KALLIS?
KAS ENERGIA ON EESTIS ODAV VÕI KALLIS? Rita Raudjärv, Ljudmilla Kuskova Energia on ressurss, milleta on tänapäeva elu raske ette kujutada tundub enesestmõistetavana, et see on pidevalt olemas. Erilise
More informationMajandusprognoos aastaks Ardo Hansson
Majandusprognoos aastaks 218 Ardo Hansson Põhisõnumid aasta tagasi Inflatsioon kiireneb ja aeglustab ostujõu kasvu Palku jäävad survestama tööealise elanikkonna kahanemine ja kvalifitseeritud tööjõu suurenev
More informationNatalja Levenko. analüütik. Elukondlik kinnisvaraturg a I poolaastal I 1 I
Natalja Levenko analüütik Elukondlik kinnisvaraturg 25. a I poolaastal I I 25. a I poolaastal. Makromajanduse ülevaade MAJANDUSKASV Eesti Panga hinnangul Eesti majanduskasv kiireneb, kuid jääb aeglasemaks
More informationElekter päikesest Eestis aastal Andri Jagomägi, Ph.D. Tallinna Tehnikaülikool Materjaliteaduse Instituut
Elekter päikesest Eestis aastal 2012. Andri Jagomägi, Ph.D. Tallinna Tehnikaülikool Materjaliteaduse Instituut Küsitlus Milline peaks olema päikesest elektrit toova süsteemi tasuvusaeg aastates, et Te
More informationPalgaerinevuste statistika parem kättesaadavus: kasutatavad andmeallikad. Merle Paats Maretta Lunev
Palgaerinevuste statistika parem kättesaadavus: kasutatavad andmeallikad Merle Paats Maretta Lunev EESTI STATISTIKA Palgaerinevuste statistika parem kättesaadavus: kasutatavad andmeallikad Merle Paats
More informationTOOTLIKKUS JA INNOVATSIOON 1. TOOTLIKKUS JA SELLE MÕÕTMISE VÕIMALUSED 2. INNOVATSIOONI MÕISTE; LIIGID JA MÕÕTMISE VÕIMALUSED
TOOTLIKKUS JA INNOVATSIOON 1. TOOTLIKKUS JA SELLE MÕÕTMISE VÕIMALUSED 2. INNOVATSIOONI MÕISTE; LIIGID JA MÕÕTMISE VÕIMALUSED Urmas Varblane Tootlikkuse mõiste Tootlikkus (productivity) on pikaajaliselt
More informationAasia riikide elanike kulutused välisreisidele (miljardites eurodes)
TURISM JAAPANIST EESTISSE JAAPANI ELANIKE VÄLISREISID Jaapani elanike arv on 127 miljonit. 2.a. tegid Jaapani elanikud 17,1 miljonit välisreisi 1. Reiside arv on pikka aega püsinud laias laastus samas
More informationEESTI. rahvusvaheline konkurentsivõime AASTARAAMAT 2006
AASTARAAMAT 2006 EESTI rahvusvaheline konkurentsivõime konkurentsivõime 61 riigi ja majanduspiirkonna võrdluses ning olulised konkurentsiindikaatorid võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. EESTI
More informationHiina elanike välisreisid (piiriületused) (miljonites) kõik piiriületused sh.hongkongi, Macausse, Taiwani sh. muudesse riikidesse
1 31 34 41 46 48 57 7 83 98 115 133 137 TURISM HIINAST EESTISSE HIINA ELANIKE VÄLISREISID Hiina elanike arv on 1,4 miljardit. Alates 212.aastast on Hiina maailma suurim turismiturg. 216.a. tegid Hiina
More informationEhitisintegreeritud fotoelektriliste päikesepaneelide tootlikkus ja majanduslik tasuvus Eesti kliimas aastal 2011
Ehitisintegreeritud fotoelektriliste päikesepaneelide tootlikkus ja majanduslik tasuvus Eesti kliimas aastal 2011 Annika Päsik Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Sisukord Eesmärk Päikesekiirgus Eestis
More informationElektrienergia tarbijahind. ja selle mõjurid Euroopa Liidu. liikmesriikide näidetel
Elektrienergia tarbijahind ja selle mõjurid Euroopa Liidu liikmesriikide näidetel Elektroenergeetika õppekava Kõrgepingetehnika õppetool Magistritöö Õppetooli juhataja prof Juhan Valtin Juhendaja prof
More informationEURO KASUTUSELEVÕTU ARUANNE
Eesti Pank Bank of Estonia EURO KASUTUSELEVÕTU ARUANNE Juuni veebruar 9 SISUKORD KOKKUVÕTE..... alaväliste opa Liidu riikide vastavus Maastrichti kriteeriumidele..... Hinnastabiilsus.... EESTI VALMISOLEK
More informationEesti rahvusvaheline konkurentsivõime 2009 AASTARAAMAT
RIIGIKANTSELEI rahvusvaheline konkurentsivõime 2009 AASTARAAMAT konkurentsivõime maailma 57 riigi võrdluses ning olulised majandusindikaatorid võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega Tallinn, detsember
More information3. MAJANDUSSTATISTIKA
3. MAJANDUSSTATISTIKA Kirsti Kislenko, Ako Sauga Sissejuhatus Ühiskonna, majanduse ning keskkonna arengu kirjeldamiseks ja analüüsimiseks kasutatakse palju erinevaid arvandmeid statistikat. Oskus statistikat
More informationEESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH KONJUNKTUUR NR 3 (194)
3(194)215 EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH KONJUNKTUUR NR 3 (194) Tallinn September 215 EKI KONJUNKTUURIINDEKSID: SEPTEMBER 215 Majanduse hetkeolukord ja ootused (Müncheni
More informationEesti õhusaasteainete heitkogused aastatel
Eesti õhusaasteainete heitkogused aastatel 199-216 Tallinn 218 Eesti õhusaasteainete heitkogused aastatel 199-216 Andmeleht Pealkiri: Eesti õhusaasteainete heitkogused aastatel 199-216 Autorid: Natalija
More informationHINNAINFO EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH
HINNAINFO EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH Ülevaade põllumajandus - saaduste ja toiduainete hinna - tasemetest erinevates müügi - ahela lõikudes. SISUKORD 1. FAO toiduhinna
More informationEleringi toimetised nr 1/2011 EESTI ELEKTRISÜSTEEMI VARUSTUSKINDLUSE ARUANNE
Eleringi toimetised nr 1/211 EESTI ELEKTRISÜSTEEMI VARUSTUSKINDLUSE ARUANNE Tallinn 211 Varustuskindlus läbi energiasüsteemide ühendamise Hea lugeja, mul on hea meel pöörduda Sinu poole seoses Eleringi
More informationGILD Eesti väärtuslikemad ettevõtted
GILD1 13 Eesti väärtuslikemad ettevõtted GILD1 GILD1 on GILD Corporate Finance i poolt koostatud pingerida, kus 1 Eesti suurimat ettevõtet on järjestatud omakapitali eeldatava turuväärtuse alusel aasta
More informationVALGE SÄRK PÕHIKANGAS TWO FOLD
VALGE SÄRK TWO FOLD S0 2-PLY POPLIN T0 2-PLY TWILL U06 2-PLY ROYAL- OXFORD V SMALL HERRINGBONE Laitmatult valge särk on ajatu klassika. Oma puhtuses võimaldab see kombineerimist mis tahes teiste värvidega.
More informationAS Silvano Fashion Group
AS Silvano Fashion Group 2018. aasta i konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus 1. jaanuar 2018 Aruandeperioodi lõpp 31. märts 2018 Ärinimi AS Silvano Fashion Group Äriregistri
More informationIII RAHA- JA VÄÄRTPABERITURG
III RAHA- JA VÄÄRTPABERITURG RAHVUSVAHELISED FINANTSTURUD Peamistel aktsiaturgudel 1 jätkus 27. aasta kevadel varasem tõusutrend, kuid juulis-augustis tabas turge ulatuslik ja tugev müügilaine. Selle põhjuseks
More informationESTRAVEL AASTAARUANNE 2017
ESTRAVEL AASTAARUANNE 2017 SISUKORD Juhatuse liikmete PÖÖRDUMINE 3 TEGEVUSARUANNE ESTRAVELI OLULISED FINANTSNÄITAJAD 5 Estravel GRUPI konsolideeritud müügitulu 6 MÜÜGItulu JAGUNEMINE TOOTEGRUPPIDE VAHEL
More informationEESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH KONJUNKTUUR NR 3 (202)
EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH KONJUNKTUUR NR 3 (22) Tallinn September 217 EKI KONJUNKTUURIINDEKSID: SEPTEMBER 217 Majanduse hetkeolukord ja ootused* 1 5-5 -1 25 26
More informationAS Silvano Fashion Group
AS Silvano Fashion Group 2017. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus 1. jaanuar 2017 Aruandeperioodi lõpp 30. detsember 2017 Ärinimi AS Silvano Fashion
More informationSilvano Fashion Group AS
Silvano Fashion Group AS 2016. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus 1. jaanuar 2016 Aruandeperioodi lõpp 31. detsember 2016 Ärinimi Silvano Fashion
More information2010. aasta MAJANDUSAASTA ARUANNE
2010. aasta MAJANDUSAASTA ARUANNE Ärinimi Põhitegevusala: AS Harju Elekter elektrijaotusseadmete ja juhtaparatuuri tootmine; metalltoodete tootmine; hulgi- ja vahenduskaubandus, valgustite ja elektritarvete
More informationAS MERKO EHITUS KONTSERN KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE ehituse peatöövõtt kinnisvaraarendus Äriregistrikood:
KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2017 AS MERKO EHITUS KONTSERN KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 01.01.2017 31.12.2017 Ärinimi: Põhitegevusalad: AS Merko Ehitus valdusettevõtete tegevus ehituse
More informationjõudlusega ning vähendab võrra.
Põhifunktsioonid Aktiivne energiajuhtimine Aktiivse energiajuhtimise funktsioon reguleerib energiatarbimise taset ja jahutusvõimet, juhtides kompressori mootori maksimaalset sagedust. Ülim energiatõhusus
More informationEfektiivne energiatootmine GE Jenbacher biogaasimootoritega
Efektiivne energiatootmine GE Jenbacher biogaasimootoritega Tiit Kollo Filter AS TEUK XI 12. november 2009 Tartu FILTER GE Jenbacher gaasimootorite autoriseeritud müüja ja hoolduspartner aastast 1998 Eesti,
More informationAS Silvano Fashion Group
AS Silvano Fashion Group 2016. aasta II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus 1. jaanuar 2016 Aruandeperioodi lõpp 30. juuni 2016 Ärinimi AS Silvano Fashion
More informationHINNAINFO EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH
HINNAINFO EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH Ülevaade põllumajandus - saaduste ja toiduainete hinna - tasemetest erinevates müügi - ahela lõikudes. SISUKORD 1. FAO toiduhinna
More informationSADAMA VASTUVÕTUSEADMETE VÄIDETAVATEST PUUDUSTEST TEAVITAMISE VORM FORM FOR REPORTING ALLEGED INADEQUACIES OF PORT RECEPTION FACILITIES
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2009. a määrus nr 78 Laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise ja vastuvõtmise korralduslikud nõuded Lisa 2 (majandus- ja kommunikatsiooniministri 04.märtsi
More informationAS Silvano Fashion Group
AS Silvano Fashion Group 2017. aasta II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus 1. jaanuar 2017 Aruandeperioodi lõpp 30. juuni 2017 Ärinimi AS Silvano Fashion
More informationNaistepesu disain, tootmine ja turustamine AS Deloitte Audit Eesti
ETTEVÕTE Ärinimi AS Silvano Fashion Group Äriregistri kood 10175491 Juriidiline aadress Tulika 15/17, 10613 Tallinn, Eesti Telefon +372 684 5000 Faks +372 684 5300 Elektronpost info@silvanofashion.com
More informationSilvano Fashion Group AS
Silvano Fashion Group AS 2016. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus 1. jaanuar 2016 Aruandeperioodi lõpp 30. september 2016 Ärinimi Silvano Fashion
More informationTuruülevaade. Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu liikmed 2016
Turuülevaade Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu liikmed 216 2.1.217 Sisukord Majanduse põhisuunad ja prognoosid... I osa "TURG"... 7 Mis on turg?... 8 1.2 Turu iseloomustus... 8 1.3 Turumaht ja trendid...
More informationTaastuvenergia tootmine ja tarbimine Production and consumption of renewable energy
MONTHLY BULLETIN OF ESTONIAN STATISTICS Taastuvenergia tootmine ja tarbimine Production and consumption of renewable energy Maavarade kaevandamine ja varud, 2007 Mining and the stock of mineral resources,
More informationAS Silvano Fashion Group
AS Silvano Fashion Group. aasta i konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus 1. jaanuar Aruandeperioodi lõpp 31. märts Ärinimi AS Silvano Fashion Group Äriregistri kood 10175491
More informationEesti Haigekassa DRG piirhinna ja piiride arvutamise metoodika hindamine
www.pwc.ee DRG piirhinna ja piiride arvutamise metoodika hindamine Eesti DRG hinnakujunduse süsteemi ülevaade I Kokkuvõte Lisad Lembitu 10 10114 Tallinn Lugupeetud Tanel Ross Erki Mägi Juhtivkonsultant
More informationAS Silvano Fashion Group
AS Silvano Fashion Group 2015. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus 1. jaanuar 2015 Aruandeperioodi lõpp 31. detsember 2015 Ärinimi AS Silvano Fashion
More informationSilvano Fashion Group
Silvano Fashion Group majandusaasta aruanne 21 Konsolideeritud aastaaruanne 21 ETTEVÕTE Ärinimi AS Silvano Fashion Group Äriregistri kood 1175491 Juriidiline aadress Tulika 15/17, 1613 Tallinn Telefon
More information2018. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)
2018. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 2018. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Ärinimi Nordecon AS Äriregistri kood 10099962
More informationAS Silvano Fashion Group
AS Silvano Fashion Group 2015. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus 1. jaanuar 2015 Aruandeperioodi lõpp 30. september 2015 Ärinimi AS Silvano Fashion
More information2016. aasta II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)
2016. aasta II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 2016. aasta II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Ärinimi Nordecon AS Äriregistri kood 10099962 Aadress
More information2012. AASTA IV KVARTALI JA 12 KUU KONSOLIDEERITUD VAHEARUANNE. Silvano Fashion Group
2012. AASTA IV KVARTALI JA 12 KUU KONSOLIDEERITUD VAHEARUANNE Silvano Fashion Group AS Silvano Fashion Group 2012. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi
More informationLOGO. Eesti Arengukoostöö ja Humanitaarabi
LOGO KASUTUSJUHEND Eesti Arengukoostöö ja Humanitaarabi 1.1 Logo tähendus Logo element, mille ühenduses olevad kujundatud lülid on seotud, on tuletatud Eesti rahvuselementidest. Märgis olevad lahus elemendid
More informationTelefonivõrgule juurdepääsu turu hindade analüüs. Sisukord. 1. Eesmärk ja ulatus. 2. Võimalikud konkurentsiprobleemid. Lisa 1
Konkurentsiameti 31. märtsi 2010. aasta Era- ja äriklientidele kindlaks määratud asukohas telefonivõrgule juurdepääsu turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse Lisa 1 Telefonivõrgule
More informationMAJANDUSAASTA ARUANNE
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: Tallinna Hoiu-Laenuühistu registrikood: 11961369 tänava/talu nimi, Narva mnt 2 maja ja korteri number: linn:
More informationPÄIKESEELEKTRIJAAMADE TOOTLIKKUSE PROGNOOSIDE PAIKAPIDAVUS
Deve Andreson PÄIKESEELEKTRIJAAMADE TOOTLIKKUSE PROGNOOSIDE PAIKAPIDAVUS LÕPUTÖÖ Ringmajanduse ja tehnoloogia instituut Keskkonnatehnoloogia- ja juhtimise eriala Tallinn 2018 Mina, Deve Andreson, tõendan,
More information2017. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)
2017. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 2017. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Ärinimi Nordecon AS Äriregistri kood 10099962
More informationPraktikumi ülesanne nr 4
Järjestikskeemid - Koodlukk I07 - Digitaalloogika ja -süsteemid Õppejõud: Priit Ruberg Ülari Ainjärv 1/4 I07 - Sisukord 1. Ülesande püstitus!... 1. Lahendus!... 1.1. Automaadi mudel!... 1.. s0 - s14 (Moore)!....3.
More information2017. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)
2017. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 2017. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Ärinimi Nordecon AS Äriregistri kood 10099962
More informationSilvano Fashion Group
2015 AASTA I KVARTALI KONSOLIDEERITUD VAHEARUANNE Silvano Fashion Group AS Silvano Fashion Group 2015. aasta I kvartali konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus 1. jaanuar 2015
More informationETTEVÕTTE VÄÄRTUSE KUJUNEMINE LÄHTUVALT VALITUD STRATEEGIAST AS i IMPREST NÄITEL
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Timo Hermlin ETTEVÕTTE VÄÄRTUSE KUJUNEMINE LÄHTUVALT VALITUD STRATEEGIAST AS i IMPREST NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks
More informationVahearuanne jaanuar september 2017 Tulemuste kokkuvõte
1/32 Vahearuanne jaanuar september Tulemuste kokkuvõte III kvartal võrdluses II kvartaliga Puhaskasum 5,5 mln eurot (4,9 mln eurot), millest emaettevõtte omanike osa 5,0 mln eurot (4,4 mln eurot) Kasum
More informationKliimapoliitika põhialused aastani Energeetika ja tööstuse valdkonna mõjude hindamine
Kliimapoliitika põhialused aastani 25 Energeetika ja tööstuse valdkonna mõjude hindamine Tallinn 216 SISUKORD LÜHENDID... 4 KOKKUVÕTE... 5 SISSEJUHATUS... 7 1 ÕHUHEITMETE ARVEPIDAMINE... 8 1.1 Kasvuhoonegaaside
More informationEesti ettevõtete finantsnäitajate kokkuvõte Creditinfo Eesti AS Narva mnt Tallinn, Estonia Tel:
Eesti ettevõtete finantsnäitajate kokkuvõte 2016 Creditinfo Eesti AS Narva mnt 5 10117 Tallinn, Estonia Tel: +372 665 9600 www.creditinfo.ee 1. Eesti ettevõtete finantsnäitajate kokkuvõte 2016 Eesti ettevõtete
More informationMajandusülevaade 8 / 2017
Majandusülevaade 8 / 2017 Sisukord Majandusareng 2 Ülevaade 2 1 Väliskeskkond 5 2 Finantsareng 11 3 Majandusaktiivsus 16 4 Hinnad ja kulud 21 5 Raha ja laenud 26 6 Eelarve areng 33 Infokastid 35 1 Mis
More informationEuroopa Sotsiaaluuring (ESS) Eestis
Euroopa Sotsiaaluuring (ESS) Eestis 22 september 2016 Tallinn Mare Ainsaar ESS koordinaator Eestis Kava Mida peab teadma ESSist (pea kõik meeles ja räägi inimestele edasi) Kuidas vältida keeldumisi Ankeedi
More informationnoorteseire aastaraamat ERIVAJADUSTEGA NOORED
noorteseire aastaraamat 2014 2015 ERIVAJADUSTEGA NOORED Koostanud ja toimetanud: SA Poliitikauuringute Keskus Praxis Tornimäe 5, 10145 Tallinn www.praxis.ee Keeletoimetamine: OÜ Päevakera Kujundus ja küljendus:
More informationMajandusülevaade 6 / 2017
Majandusülevaade 6 / 2017 Sisukord Majandusareng 2 Ülevaade 2 1 Väliskeskkond 5 2 Finantsareng 10 3 Majandusaktiivsus 15 4 Hinnad ja kulud 21 5 Raha ja laenud 26 6 Eelarve areng 33 Infokastid 35 1 Finanskriisijärgsete
More informationTartu Ülikool Eesti Mereinstituut. Traallaevade poolt kasutatavate sadamate moderniseerimisvajaduse analüüs
Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut Traallaevade poolt kasutatavate sadamate moderniseerimisvajaduse analüüs Tallinn 2010 1 Sisu 1. Sissejuhatus...4 2. Metodoloogiline lähenemine ja ülevaade kogutud infost...5
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN 1550:1999 Tööpinkide ohutus. Töödeldava eseme kinnitusrakiste projekteerimise ja ehitamise ohutusnõuded Machine-tools safety - Safety requirements for the design and construction
More informationTURISMI MAKSUSTAMINE JA SELLE MÕJU TURISMI ARENGULE ARENGUMAADE JA ARENENUD RIIKIDE NÄITEL
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Kristin Reinsoo TURISMI MAKSUSTAMINE JA SELLE MÕJU TURISMI ARENGULE ARENGUMAADE JA ARENENUD RIIKIDE NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja:
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN 171-:2000 Alumiinium ja alumiiniumisulamid. Tõmbetoorikud. Osa : Erinõuded mehaanika alal kasutamiseks (välja arvatud keevitamine) Aluminium and aluminium alloys - Drawing stock -
More informationSPORTLIK VABAVÕITLUS EESTIS
Valga Kaugõppegümnaasium SPORTLIK VABAVÕITLUS EESTIS Koostaja: Kaspar Kraav Juhendaja: Esta Mets Valga, 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. SPORTLIKU VABAVÕITLUSE ALGUS... 4 2. SPORTLIK VABAVÕITLUS TÄNAPÄEVAL...
More informationLaevamootorite tulevik Anders Toomus Osakonna juhatja AB Volvo Penta Service Communication
Laevamootorite tulevik Anders Toomus Osakonna juhatja AB Volvo Penta Service Communication Volvo Penta Dept. CB22400 Service Communication AT 1 2014-07-28 Volvo Group Organization Group Trucks Sales &
More informationAS Citadele banka Majandusaasta aruanne
Majandusaasta aruanne 31. detsembril 2014 lõppenud majandusaasta kohta koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega Lätikeelse originaaldokumendi tõlge* * Käesolev raamatupidamisaruanne on läti keeles koostatud
More informationEesti koolide seitsmendate klasside õpilaste oskused matemaatikas rahvusvahelise Kassex projekti valgusel
Eesti koolide seitsmendate klasside õpilaste oskused matemaatikas rahvusvahelise Kassex projekti valgusel Jüri Afanasjev, Margit Nerman, Tartu Ülikool 1. Kassel-Exeter projekt Niinimetatud Kassel-Exeteri
More informationTarkvaraprotsessi küpsuse hindamise ja arendamise võimalusi Capability Maturity Model i näitel
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-Loodusteaduskond Informaatika õppetool Sander Zeemann Tarkvaraprotsessi küpsuse hindamise ja arendamise võimalusi Capability Maturity Model i näitel Proseminaritöö
More informationSILLAMÄE LINNA ARENGUKAVA
Vastu võetud Sillamäe Linnavolikogu 30.septembri 2014.a määrusega nr 18 SILLAMÄE LINNA ARENGUKAVA 2014-2020 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS... 3 2. SEOS TEISTE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA... 6 3. SILLAMÄE LINNA
More informationAS TALLINNA VESI aasta 1. kvartali konsolideeritud vahearuanne
AS TALLINNA VESI 2017. aasta 1. kvartali konsolideeritud vahearuanne 25. aprill 2017 Valuuta tuhandetes eurodes Aruandlusperioodi algus 1. jaanuar 2017 Aruandlusperioodi lõpp 31. märts 2017 Aadress Juhatuse
More informationJÄRELTULIJALIJA e. Küsimustele vastab direktor Sirje Kautsaar
JÄRELTULIJALIJA e E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUMI LEHT ee e ee e NR 38 APRILL 2011 Küsimustele vastab direktor Sirje Kautsaar Sirje Kautsaar. Kuna meie kooli juhib nüüd uus direktor, tegime intervjuu,
More informationEesti Panga presidendi 24.jaanuari a määruse nr 5 Riikliku statistika programmi Eesti Panga statistikatööde loetelu" lisa
Eesti Panga presidendi 24.jaanuari 2014. a määruse nr 5 Riikliku statistika programmi Eesti Panga statistikatööde loetelu" lisa Riikliku statistika programmi EESTI PANGA STATISTIKATÖÖDE LOETELU 2014 2018
More informationAS SBM Pank MAJANDUSAASTA ARUANNE. Aruandeaasta algus Aruandeaasta lõpp
MAJANDUSAASTA ARUANNE Aruandeaasta algus 01.01.2005 Aruandeaasta lõpp 31.12.2005 AS SBM Pank Registrikood: 10586461 Aadress: Pärnu mnt 12, 10148 Tallinn, Eesti Telefon: (+372) 6802 500 Faks: (+372) 6802
More informationEU PHARE BUSINESS SUPPORT PROGRAMME SME-FIT INFORMATION CAMPAIGN EUROOPA JA MEIE UUS EUROOPA MINU JAOKS, KUI OLEN
EU PHARE BUSINESS SUPPORT PROGRAMME SME-FIT INFORMATION CAMPAIGN EUROOPA JA MEIE UUS EUROOPA MINU JAOKS, KUI OLEN VÄIKE- VÕI KESKMISE SUURUSEGA HORECA ETTEVÕTE Hotell / Restoran / Toitlustamine (Catering)
More informationMajandusülevaade 2 / 2017
Majandusülevaade 2 / 2017 Sisukord Majandusareng 2 Ülevaade 2 1 Väliskeskkond 5 2 Finantsareng 11 3 Majandusaktiivsus 16 4 Hinnad ja kulud 21 5 Raha ja laenud 26 6 Eelarve areng 33 Infokastid 37 1 Areneva
More informationHead lapsevanemad! Aasta 2009 hakkab läbi saama ning peagi on kätte jõudmas jõuluaeg ja aasta lõpp. Jõuluaeg on kindlasti meelespidamise
X X X U-16 vanuseklassi võrkpallivõistkond võitis Saaremaal Eesti Spordiliidu Jõud karikavõistluse. NR. 31 Talvepäikese pikkades varjudes elavad kuusepuud. Metsa all lumelohkudes hõbedane härmakelluke
More informationMUUDETUD juunis Kõik õigused kaitstud WADA
1 Küsimus: Lõppkokkuvõttes vastutan mina kõige eest, mida alla neelan, süstin või manustan.vastus: Õige Seletus: Kõik sportlased peavad esitama ennetavaid küsimusi oma sportlaskarjääri ohtuseadmise vältimiseks.
More informationMAJANDUSAASTA ARUANNE
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2012 aruandeaasta lõpp: 31.12.2012 sihtasutuse nimi: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus registrikood: 90006006 tänava/talu nimi, Lasnamäe 2 maja ja korteri
More informationTALLINNA KAUBAMAJA GRUPP AS aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)
TALLINNA KAUBAMAJA GRUPP AS 2015. aasta i ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Sisukord TEGEVUSARUANNE... 4 RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE...11 JUHATAJA DEKLARATSIOON...11 KONSOLIDEERITUD
More informationHeigo Erm. Tõnu Vanajuur. Alan James. Jonas Strömberg. Enno Järvekald. Lauri Künnapuu. Janno Karu. Henrik Hololei. Marko Saag.
Alan James Hyperloop One globaalse äriarenduse asepresident Tõnu Vanajuur Danske Banki Balti ettevõtete panganduse juht Heigo Erm Michelini Eesti turu juht Enno Järvekald Heelix Grupi juhataja Lauri Künnapuu
More informationRein Pinn OÜ ien Teh Eesti Päikeseenergia Assotsiatsioon
Taastuvenergeetikal põhinevad elektrisüsteemid Rein Pinn OÜ ien Teh Eesti Päikeseenergia Assotsiatsioon rein@epea.ee Taastuvenergia allikad PV paneelid Tuulikud Biokütusega kombijaamad Hüdroturbiinid Päikeseenergia
More informationtrükifirma ecoprint KesKKonnaaRuanne
trükifirma ecoprint KesKKonnaaRuanne 2010 sisukord 4 Ecoprint ASi tutvustus 7 Struktuur ja tootmisprotsess 9 Keskkonnamärgised ja serti ikaadid 10 Keskkonnaalased tunnustused 11 Keskkonnajuhtimissüsteemi
More informationEestis tekkinud segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise uuring
SEI a väljaanne nr 24, uuringu lõpparuanne 2013 Eestis tekkinud segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise uuring Uuringu teostaja: SA Stockholmi Keskkonnainstituudi
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN 1597-2:1999 Keevitusmaterjalid. Katsemeetodid. Osa 2: Kontroll-liidete ettevalmistamine terasest ühe ja kahe läbimiga keevitatud katsekehadele Welding consumables - Test methods -
More informationTartu Ülikooli AASTAARUANNE 2008
Tartu Ülikooli AASTAARUANNE 2008 Tartu Ülikooli AASTAARUANNE 2008 Tartu 2009 Tartu Ülikooli aastaaruanne 2008 Tartu Ülikool Ülikooli 18 50090 TARTU info@ut.ee www.ut.ee Toimetajad: Kristina Kurm, Karin
More informationTALLINNA KAUBAMAJA GRUPP AS aasta I kvartali konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)
TALLINNA KAUBAMAJA GRUPP AS 2018. aasta I kvartali konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Sisukord TEGEVUSARUANNE... 4 RAAMATUPIDAMISE LÜHENDATUD VAHEARUANNE... 11 JUHATAJA DEKLARATSIOON... 11 LÜHENDATUD
More informationOlympic Entertainment Group AS. Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2013
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2013 Aruandeperioodi algus 1. jaanuar 2013 Aruandeperioodi lõpp 31. detsember 2013 Ärinimi Äriregistri kood 10592898 Aadress Pronksi 19, Tallinn 10124 Telefon +372
More informationCold rolled narrow steel strip for heat treatment - Technical delivery conditions - Part 3: Steels for quenching and tempering
EESTI STANDARD EVS-EN 10132-3:2000 Cold rolled narrow steel strip for heat treatment - Technical delivery conditions - Part 3: Steels for quenching and tempering EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN 12014-5:2000 Toiduained. Nitraadi- ja/või nitritisisalduse määramine. Osa 5: Ensümaatiline nitraadisisalduse määramine köögivilja sisaldavas imikuja väikelastetoidus Foodstuffs -
More informationKEHALISE KASVATUSE ÕPETAMISE TINGIMUSED JA OLUKORD EESTI KOOLIDES
Spordikoolituse- ja Teabe Sihtasutus KEHALISE KASVATUSE ÕPETAMISE TINGIMUSED JA OLUKORD EESTI KOOLIDES UURINGU ARUANNE EESTI VABARIIGI KULTUURIMINISTEERIUMILE Vastutav täitja: Lennart Raudsepp Täitjad:
More informationNOORTE KODANIKUKULTUUR MUUTUVAS ÜHISKONNAS
NOORTE KODANIKUKULTUUR MUUTUVAS ÜHISKONNAS Üle-eestilise kodanikukasvatuse kordusuuringu lõppraport Anu Toots Tõnu Idnurm Maria Ševeljova Tallinn 2006 2 SISUKORD Tänusõnad 5 EESSÕNA: Muutused ühiskonnas
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN 12309-2:2000 Gaasiküttega absorptsiooni ning absorptsiooni kliima- ja/või soojuspumbaseadmed, mille kasulik soojuskoormus ei ületa 70 kw. Osa 2: Energia ratsionaalne kasutamine Gas-fired
More informationMAJANDUSAASTA ARUANNE
MAJANDUSAASTA ARUANNE 01.01.2013 31.12.2013 Aruandekohustuslase nimetus: HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM Registrikood: 70000740 Aadress: Munga 18, Tartu Telefon: 735 0222 Faks: 730 1080 E-post: Interneti
More informationMAJANDUSAASTA ARUANNE
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2012 aruandeaasta lõpp: 31.12.2012 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus registrikood: 80028194 tänava nimi, maja number: Tallinna
More informationMAJANDUSAASTA ARUANNE SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE 31. DETSEMBER 2016
MAJANDUSAASTA ARUANNE JA SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE 31. DETSEMBER 2016 Majandusaasta algus Majandusaasta lõpp Fondivalitseja Ärinimi Fondi liik 1. jaanuar 31. detsember Northern Horizon Capital AS
More informationLYRA. Loob rahuliku keskkonna. Air Climate Solutions
LYRA Loob rahuliku keskkonna Trendid (Lõpptarbijad) Suurenenud töötajate heaolu Hoone jagamise paindlikkus Madal elutsükli maksumus Kõrgem produktiivsus Valmisolek muutusteks Vähendatud energiakulu Individuaalne
More information