AS SBM Pank MAJANDUSAASTA ARUANNE. Aruandeaasta algus Aruandeaasta lõpp

Size: px
Start display at page:

Download "AS SBM Pank MAJANDUSAASTA ARUANNE. Aruandeaasta algus Aruandeaasta lõpp"

Transcription

1 MAJANDUSAASTA ARUANNE Aruandeaasta algus Aruandeaasta lõpp AS SBM Pank Registrikood: Aadress: Pärnu mnt 12, Tallinn, Eesti Telefon: (+372) Faks: (+372) e-post: Interneti kodulehekülg:

2 SISUKORD SISSEJUHATUS...3 JUHTKONNA DEKLARATSIOON...4 TEGEVUSARUANNE...5 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE...12 KASUMIARUANNE...12 BILANSS...13 RAHAVOOGUDE ARUANNE...14 OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE...15 ARVESTUSPÕHIMÕTTED...16 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD...24 JUHATUSE JA NÕUKOGU LIIKMETE ALLKIRJAD A. MAJANDUSAASTA ARUANDELE...39 AUDIITORI JÄRELDUSOTSUS...40 JUHATUSE ETTEPANEK KASUMI JAOTAMISE KOHTA

3 SISSEJUHATUS Krediidiasutuse üldandmed Ärinimi AS SBM Pank Asukoht ja aadress Pärnu mnt 12, Tallinn, Eesti Registreerinud riigi nimetus Eesti Vabariik Registreerimise kuupäev a. Registrikood (EV Äriregister) Telefon (+372) Faks (+372) S.W.I.F.T. BIC kood SBMBEE22 info@sbmbank.ee Interneti kodulehekülg Audiitor Audiitori ärinimi KPMG Baltics AS Audiitori registrikood Audiitori asukoht ja aadress Ahtri 10A, Tallinn, Eesti Juhtiva audiitori nimi Taivo Epner Aruande bilansipäev Aruandeperiood Aruande valuuta ja ühikud Eesti kroon (EEK), tuhandetes kroonides Aruande võrdlusvaluuta ja ühikud Euro (EUR), tuhandetes eurodes 3

4 4

5 TEGEVUSARUANNE Krediidiasutuse kirjeldus AS SBM Pank on aastal asutatud Eestis registreeritud ja tegutsev krediidiasutus. AS SBM Pank (edaspidi Pank) omab Eesti Panga poolt väljastatud tegevusluba, mis võimaldab pangal teostada kõiki pangandusoperatsioone. Pank omab Tallinna Börsi liikme ja Eesti Väärtpaberikeskuse kontohalduri staatust ning on SWIFT-i liige. Panga tugevateks külgedeks võib pidada tema väiksust ja fokusseeritust kindlale kliendigrupile ning kindlatele tegevusvaldkondadele. Seoses sellega on pank paindlik ja operatiivne personaalsete kvaliteetteenuste pakkumisel ning majanduskeskkonna ja turusituatsioonide muutumisel. Lisaks eeltoodule on nii riskide juhtimine kui kontrolli teostamine efektiivsem, kiirem ja lihtsam. Panga tugevuseks võib pidada ka kvalifitseeritud ja panganduskogemusega töötajaid. Aruandepäeva seisuga on SBM Panga 54,45 % aktsiate omanikuks hr Nikolaos Sarros (elukoht Ateena, Kreeka); 20% aktsiate omanikuks hr Ernesto A. Preatoni (elukoht Tallinn, Eesti Vabariik); 9,8% aktsiate omanikuks hr Nikolaos Sarrose kontrolli all olev osaühing Sigma Real Estate OÜ (asukoht Tallinn, Eesti); 9,8% omanikuks hr Ulrich Johni kontrolli all olev Frösundaviksparken AB (asukoht Ängelholm, Rootsi); 4,95% omanikuks hr Emmanouil Karavelakis (elukoht Ateena, Kreeka) ning 1% aktsiate omanikuks hr Dimitrios Germidis (elukoht Ateena, Kreeka). Hr Preatoni kontrolli alla oleva 20% aktsiate edasiseks omandamiseks on senistel aktsionäridel sõlmitud optsioonileping. 28. veebruaril a. toimunud Panga erakorralisel aktsionäride üldkoosolekul otsustati aktsiakapitali suurendada alljärgnevalt: 1. Aktsiakapitali suurendatakse täiendava investori kaasamise põhjusel ja täiendava rahalise sissemaksega. 2. Aktsiakapitali suurendatatakse krooni võrra ja uueks aktsiakapitali suuruseks on krooni. 3. Emiteeritakse täiendavalt lihtaktsiat nimiväärtusega 10 krooni aktsia. 4. Uute aktsiate märkimisel välistatakse olemasolevate aktsionäride aktsiate märkimise eesõigus. Uute aktsiate märkimisõigus antakse Marfin Financial Group Holdings S.A.-le. 5. Uued aktsiad tuleb märkida arvates käesoleva otsuse vastuvõtmisest kuni 29. maini a AS SBM Pank asukohas Pärnu mnt 12, Tallinn. Märgitud aktsiate eest tuleb teostada rahaline sissemakse hiljemalt 10 pangapäeva jooksul arvates märkimise teostamisest, kuid mitte hiljem kui 12. juuniks a. AS-i SBM Pank uus omanike struktuur pärast aktsiakapitali suurendamise edukat lõpuleviimist ning Finantsinspektsiooni poolse heakskiidu saamist saab olema: Marfin Financial Group Holdings S.A. 50,12% Nikolaos Sarros 27,16% Teiste aktsionäride osalus saab olema alla 10%. 5

6 Lähtuvalt vajadusest tugevdada AS SBM Pank kapitalibaasi ja panga arengu paremaks tagamiseks, pidasid nii Panga senised omanikud, kui ka juhatus vajalikuks kaasata täiendavaid investoreid, kellel on ulatuslik kogemus Euroopa panganduses ja piisavad finantsvahendid panga edasiseks arendamiseks. SBM Pank on seisukohal, et Marfin Financial Group Holdings S.A. näol on tegemist tugeva ja usaldusväärse investoriga, kelle kaasamine uue strateegilise aktsionärina aitab läbi täiendavate finantsvahendite, know-how ja suhtevõrgustiku tunduvalt tõsta AS SBM Panga võimet tegutseda konkurentsitihedal finantsvahenduse turul ning aitab tõhusalt kaasa panga laienemisstrateegia elluviimisele. Taustainformatsioon Marfin Financial Group Holdings S.A. kohta MARFIN FINANCIAL GROUP HOLDINGS S. A. (MARFIN F.G.) on valdusfirma, kes on investeerinud pangandus- ja finantsteenuste sektorisse. Tal on kaks peamist tütarettevõtet. MARFIN BANK on kommertspank ja INVESTMENT BANK OF GREECE tegutseb investeerimispanganduses ja väärtpaberivahenduses. MARFIN FINANCIAL GROUP on noteeritud Ateena Väärtpaberibörsil ning kuulub Ateena FTSE 40 indeksi koosseisu aastal omandas Marfin F.G. 10,07%-lise osaluse Egnatia Bank S.A.-s ning aastal 9,98% osaluse Cyprus Popular Bank-is (Laiki Bank), mis juhib finantsinstitutsioonide gruppi, kes on esindatud Küprosel, Kreekas, Suurbritannias, Guernsey s, Austraalias ja Serbias. Täiendavat informatsiooni MARFIN F.G. kohta saab nende interneti veebilehelt SBM Panga nõukogu on viieliikmeline ja sinna kuuluvad hr Nikolaos Sarros, hr Dimitrios Germidis, hr Andreas Ch. Boumis, hr Emmanouil Karavelakis ja hr Ulrich John. Nõukogu esimees on hr Nikolaos Sarros. SBM Panga juhatus on neljaliikmeline. Juhatuse esimees on hr Riho Rasmann ning juhatuse liikmed on hr Sven Raba, hr Mart Veskimägi ja hr Roul Tutt. SBM Panga nõukogu valis panga juhatuse neljandaks liikmeks Roul Tuti 16. mail a.; enne seda oli juhatus kolmeliikmeline. Hr Tutt vastutab jae- ja korporatiivpanganduse valdkonna eest. Juhatuse esimees ning juhatuse liikmed ei oma osalust ega osaluse omandamise optsioone SBM Pangas. SBM Pangale ei kuulu ühtegi tütar- ega sidusettevõtet, milles omataks 20% ületavat osalust. Pank osales European Business Development AS-i asutamises, kus pank omab 16% aktsiakapitalist. See äriarendusfirma kanti Eesti äriregistrisse Majanduskeskkonna kirjeldus aastal jätkus Eestis kiire majanduskasv ning sisemajanduse koguprodukt kasvas Statistikaameti andmetel võrreldes eelmise aastaga 9,8%. Kasv oli laiaulatuslik, saades toetust nii kiirest ekspordi kasvust (+30,3% aastasel baasil) kui ka eratarbimisest (jaemüük +12% aastasel baasil). Eratarbimist mõjutas enim jätkuv kiire 6

7 palgakasv (+10,5% aastasel baasil) ja tööpuuduse langus madalaimale tasemele alates aastast (7,9% tööjõust). Ettevõtete netokäive ulatus aastal 453 miljardi kroonini (29 miljardi euroni), suurenedes aastaga 20% ning olles enim mõjutatud kasvust ehitus- ja kaubandussektorites. Olulist rolli üldises majanduspildis mängis aktiivne kinnisvaraturg. Nii teostati aastal notariaalset kinnisvaratehingut kogumahus üle 50 miljardi krooni (3 miljardit eurot) ehk mahuliselt 72% enam kui aastal. Nõudlus kinnisvaraturul ületas samas oluliselt pakkumist, mis omakorda tõi kaasa ka kinnisvarahindade kiire tõusu, ulatudes aasta neljandas kvartalis aasta arvestuses 45%-ni. Kiire majanduskasv ning naftatoodete hinnatõus maailmaturul tõi kaasa ka inflatsiooni kiirenemise. Tarbijahinnaindeksi muutus oli aastal võrreldes 2004 aasta keskmisega 4,1%. Eesti arengut mõjutasid oluliselt jätkuvalt madalad intressimäärad Euroopas. Aasta lõpus sundis hoogustuv euroala inflatsioon Euroopa Keskpanka baasintressimäärasid siiski taas tõstma. Kiiret edasist intresside tõusu pidurdab samas üldine euroala majanduskasvu madal tase, mis aastal ulatus ainult 1,7%-ni. Hoogustunud kinnisvaraturg, kiire majanduskasv ning madalad intressimäärad mõjutasid ka pangandusturu arengut. Nii suurenes vastavalt Eesti Panga andmetele kommertspankade laenuportfellide kogumaht aastal 46%, ulatudes 125 miljardi kroonini (8 miljardi euroni). Eriti kiire kasv toimus laenudes eraisikutele, mille maht suurenes aastaga 69% 50 miljardi kroonini (3 miljardi euroni). Äriühingutele antud laenude maht kasvas 63% 52 miljardi kroonini (3 miljardi euroni). 61% kõikidest laenudest oli antud hüpoteegi tagatisel. Eraisikutele antud laenude jäägist moodustasid 82% eluasemelaenud ning 9% tarbimislaenud. Kiire kasv ei tähendanud samas laenuportfelli kvaliteedi halvenemist ning tähtajaks tasumata laenude osakaal laenuportfellist oli aasta lõpu seisuga vaid 0,2%. Klientidelt kaasatud vahendite kasv ulatus 2005 aastal küll 47%-ni, kuid nende kogumaht jäi siiski oluliselt alla laenuportfellile, olles aasta lõpus 95 miljardit krooni (6 miljardit eurot). Sealjuures kohustused äriühingute ees moodustasid 45 miljardit krooni (3 miljardit eurot) ning kasvasid 65% ja kohustused eraisikute ees moodustasid 34 miljardit krooni (2 miljardit eurot) kasvades 32%. Laenuportfelli mahuliselt kiirem kasv deposiitidest näitab Eesti pankade suurt sõltuvust nende võimest kaasata välisturgudelt võõrvahendeid. Olulised majandussündmused a oli AS-i SBM Pank jaoks olulise kasvu aasta. Panga varade maht on kasvanud aasta algusest 1,8 korda, jõudes seisuga 337,5 miljoni kroonini (21,6 miljoni euroni). Laenuportfell (välja arvatud finantseerimisasutused) moodustas 235,1 miljonit krooni e 15,0 miljonit eurot (kasv aasta algusest 2,5 korda), ehk 70% kogu varade mahust. 81,4 miljonit krooni (5,2 miljonit eurot) ehk 24% koguvaradest asusid likviidsete vahenditena kassas, keskpangas ning krediidi- ja finantseerimisasutustes. Klientide hoiused pangas moodustasid majandusaasta lõpus 175,0 miljonit krooni ehk 11,2 miljonit eurot (kasv aasta algusest 2,2 korda). Neist 19% kuulusid finantseerimisasutustele, 46% äriühingutele ning 35% eraisikutele. Pank emiteeris aastal neljal korral võlakirju, mille tulemusena oli pangal väärtpaberikohustusi 31. detsembri a seisuga 64,3 miljoni krooni ehk 4,1 miljoni euro ulatuses (19,1% bilansimahust). 7

8 Vastavalt Tallinna Börsi Noteerimis- ja Järelevalvekomisjoni poolt a vastu võetud otsusele on 3572 AS-i SBM Pank võlakirja (SBMB047507, ISIN- EE ) ühtlasi noteeritud Tallinna Börsi võlakirjade nimekirjas alates 22. juulist a. AS-i SBM Pank a neto intressikasumiks kujunes 13,3 miljonit krooni (0,8 miljonit eurot), millest enamus teeniti laenudelt. Neto teenustasukasumiks kujunes 0,6 miljonit krooni (0,04 miljonit eurot). Valuuta- ja väärtpaberitehingutelt teeniti 2,0 miljonit krooni (0,1 miljonit eurot). Kokku teeniti aastal pangandustegevusest 15,9 miljonit krooni e 1,0 miljon eurot kasumit a administratiivkulud olid kokku 18,7 miljonit krooni (1,2 miljonit eurot). Majandusaasta kahjum moodustas 6,8 miljonit krooni (0,4 miljonit eurot). SBM Panga nõukogu liikmetele majandusaastal liikmetasusid ei makstud (2004. aastal 655 tuhat krooni e. 42 tuhat eurot). Juhatuse liikmetele ei ole ega majandusaastal makstud liikmetasusid. Juhatuse liikmetele arvestati aastal töötasusid kokku koos sotsiaalmaksudega 3,3 milj krooni (0,2 milj eurot), töötajatele 6,2 milj krooni (0,4 milj eurot). Keskmine töötajate arv oli 20. Aruandeperioodi investeeringute mahuks materiaalsesse põhivarasse kujunes tuhat krooni (121 tuhat eurot). Avati uus pangasaal Tallinnas, Pärnu mnt 12, 1. korrusel. Pank juurutas mitmeid uusi tooteid, sh. arvelduskrediit, peo- ja pulmalaen, reisilaen ja hambalaen ning täiendas internetipanka. Investeeringuid on plaanis jätkata vähemalt samas mahus. Plaanitakse mh. harukontori avamist Tartus, ning uute laenutoodetega turule tulekut. Panga omakapital oli 31. detsembri a seisuga 95,7 miljonit krooni (6,1 miljonit eurot) ja kapitali adekvaatsus 34,88%. 8

9 Normatiivid Kapitali adekvaatsus (tuh EEK) (tuh EEK) (tuh EUR) (tuh EUR) Esimese taseme omavahendid Sissemakstud aktsiakapital Üldine pangandusreserv Muud reservid Eelmiste aastate jaotamata kasum / kahjum Jooksva aruandeperioodi kasum Oma aktsiad (miinusega) Immateriaalne põhivara (miinusega) Jooksva aruandeperioodi kahjum (miinusega) Teise taseme omavahendid Kokku bruto-omavahendid (1+2) Mahaarvamised bruto-omavahenditest Kokku neto-omavahendid (3-4) Kolmanda taseme omavahendid Riskiga kaalutud varad I kategooria (riski kaal 0%) II kategooria (riski kaal 20%) III kategooria (riski kaal 50%) IV kategooria (riski kaal 100%) Riskiga kaalutud bilansivälised tehingud Grupp I Grupp II Kapitalinõue valuutariski katmiseks Kapitalinõue kauplemisportfelli riskide katmiseks Kapitalinõue intressipositsiooni riski katmiseks Kapitalinõue aktsiapositsiooni riski katmiseks Kapitalinõue kaubariski katmiseks Kapitalinõue optsiooniriski katmiseks Kapitalinõue kauplemisportfelli ülekanderiski katmiseks Kapitalinõue kauplemisportfelli krediidiriski katmiseks Kapitalinõue riskikontsentratsiooni piirmäära ületanud kauplemisportfelli krediidiriskile avatud positsioonidelt Kapitali adekvaatsus (5.+6.)/( x10+10x12,5+11x12,5) 34.88% 86.09% 34.88% 86.09% Kapitali adekvaatsus vähenes aruandeaastal eelkõige laenuportfelli suurenemisest tulenevalt. Eesti Panga poolt nõutav minimaalne adekvaatsuse määr on 10%. 9

10 Riskide kontsentreerumine (tuh EEK, seisuga ) Krediidiasutus % netoomavahenditest arv / summa 1. Suure riskikontsentratsiooniga klientide arv 9 2. Klientide suure riskikontsentratsiooniga võlakohustused % 3. Krediidiasutustega seotud isikute võlakohustused % (tuh EUR, seisuga ) Krediidiasutus % netoomavahenditest arv / summa 1. Suure riskikontsentratsiooniga klientide arv 9 2. Klientide suure riskikontsentratsiooniga võlakohustused % 3. Krediidiasutustega seotud isikute võlakohustused % (tuh EEK, seisuga ) Krediidiasutus % netoomavahenditest arv / summa 1. Suure riskikontsentratsiooniga klientide arv 3 2. Klientide suure riskikontsentratsiooniga võlakohustused % 3. Krediidiasutustega seotud isikute võlakohustused % (tuh EUR, seisuga ) Krediidiasutus % netoomavahenditest arv / summa 1. Suure riskikontsentratsiooniga klientide arv 3 2. Klientide suure riskikontsentratsiooniga võlakohustused % 3. Krediidiasutustega seotud isikute võlakohustused % 10

11 Suhtarvud Omakapitali tulukus (ROE), % -6.81% 0.81% Omakapitali kordaja (EM) Puhastulukus (PM) % % 4.62% Vara tootlikkus (AU), % 8.32% 11.25% Puhas intressimarginaal (NIM), % 5.45% 5.48% Tava puhaskasum aktsia kohta (Basic EPS) Lahjendatud puhaskasum aktsia kohta (Diluted EPS) Hinnavahe (SPREAD), % 3.88% 4.61% Intressiteenivate aktivate tootlus (YIEA), % 7.18% 5.99% Võõrkapitali hind (COL), % 3.30% 1.39% Selgitused suhtarvudele Kogutuludesse on arvatud Eesti Panga Presidendi a määrusega nr 25 kinnitatud Avaliku aruande koostamise juhendis loetletud tululiigid: intressitulu, teenustasutulu, kasum/kahjum finantstehingutelt, tulu finantsinvesteeringutelt, muud tegevustulud, erakorralised tulud, tulu materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutusest (+), kasum nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuse muutusest (+), tulu pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus. ROE Puhaskasum / Omakapital, keskmine * 100 EM Aktiva, keskmine / Omakapital, keskmine PM Puhaskasum / Kogutulud * 100 AU Kogutulud / Aktiva, keskmine * 100 NIM Neto intressi kasum / Intressitootvad varad, keskmine * 100 Basic EPS Puhaskasum / Keskmine aktsiate arv Diluted EPS Puhaskasum / Keskmine aktsiate arv (arvestades kõiki konverteeritavaid väärtpabereid) SPREAD Intressiteenivate aktivate tootlus (YIEA) Võõrkapitali hind (COL) YIEA Intressitulu / Intressitootvad varad, keskmine, * 100 COL Intressikulu / Intressikandvad kohustused, keskmine * 100 Reitingud SBM Pangal puuduvad rahvusvaheliste reitinguagentuuride poolt antavad reitingud. Kohtuvaidlused Seisuga panga tegevusega seotud kohtuvaidlused puudusid. 11

12 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Kasumiaruanne (tuh EEK) (tuh EEK) (tuh EUR) (tuh EUR) Lisa Intressitulu Intressitulu krediidiasutuse tegevusest Intressikulu Intressikulu krediidiasutuse tegevusest Neto intressi kasum/kahjum (+/ ) Neto teenustasud Teenustasutulu Teenustasukulu Neto kasum/kahjum finantstehingutelt (+/-) Administratiivkulud Palgakulu Sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse Muud halduskulud Materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutus (+/ ) Nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuse muutus (+/ ) Muud tegevustulud ja -kulud Muu tegevuskulu Kasum/kahjum enne maksustamist (+/ ) Puhaskasum / kahjum Tava puhaskasum aktsia kohta (Basic EPS) a. EEK EUR a. EEK 0.08 EUR 0.01 Lahjendatud puhaskasum aktsia kohta (Diluted EPS) a. EEK EUR a. EEK 0.08 EUR 0.01 Arvestuspõhimõtted lk ning raamatupidamise aastaaruande lisad lk on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 12

13 Bilanss (tuh EEK) (tuh EEK) (tuh EUR) (tuh EUR) VARAD Lisa Sularaha Nõuded Nõuded keskpangale Nõuded krediidiasutustele Nõuded krediidiasutuse klientidele Võlakirjad ja fiks. tulumääraga väärtpaberid Aktsiad ja muud väärtpaberid Immateriaalne põhivara Muu immateriaalne põhivara Materiaalne põhivara Muu vara Viitlaekumised ja ettemakstud kulud VARA KOKKU KOHUSTUSED Võlgnevus Võlgnevus krediidiasutuse klientidele Väärtpaberikohustused Emiteeritud võlakirjad Muud kohustused Viitvõlad ja ettemakstud tulud Kohustused kokku OMAKAPITAL Aktsiakapital Reservkapital Jaotamata kasum/kahjum Jooksva aruandeperioodi kasum/kahjum OMAKAPITAL KOKKU KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU Arvestuspõhimõtted lk ning raamatupidamise aastaaruande lisad lk on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 13

14 Rahavoogude aruanne (tuh EEK) (tuh EEK) (tuh EUR) (tuh EUR) Rahavood äritegevusest saadud intressitulu makstud intressikulu saadud teenustasutulu makstud teenustasukulu administratiivkulud saadud tulu finantstehingutelt muud tegevuskulud tegevusaktivate suurenemine/vähenemine (-/+) laenuportfell muud nõuded pankadele muud aktivad väärtpaberid tegevusvõõrvahendite suurenemine/vähenemine (+/-) võlgnevus klientidele väärtpaberikohustused muud passivad Rahavood investeerimistegevusest soetatud materiaalne põhivara soetatud immateriaalne põhivara portfelliinvesteeringu müük Kassa ja raha ekvivalendid neto muutus Kassa ja raha ekvivalendid aasta alguses Kassa ja raha ekvivalendid aasta lõpus *Raha ja selle ekvivalentide jääk perioodi lõpus koosneb: Lisa sularaha kohustusliku reservi ülejääk Eesti Pangas nõudmiseni ja üleöödeposiidid krediidiasutustes Kokku Arvestuspõhimõtted lk ning raamatupidamise aastaaruande lisad lk on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 14

15 Omakapitali muutuste aruanne (tuh EEK) (tuh EEK) (tuh EUR) (tuh EUR) Aktsiakapital Jääk perioodi alguses Jääk perioodi lõpus Muud reservid Jääk perioodi alguses Kohustuslik reservkapital Jääk perioodi lõpus Jaotamata kasum (-kahjum) Jääk perioodi alguses Eraldised reservidesse Aruandeaasta puhaskasum / kahjum Jääk perioodi lõpus Omakapital kokku: perioodi alguses perioodi lõpus Aktsiakapital jaguneb lihtaktsiaks nimiväärtusega à 10 krooni ning on sisse makstud rahas. Aktsiate arv ei ole aasta jooksul muutunud. Vastavalt põhikirjale on Panga minimaalseks aktsiakapitaliks krooni ja maksimaalseks aktsiakapitaliks krooni. Arvestuspõhimõtted lk ning raamatupidamise aastaaruande lisad lk on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 15

16 Arvestuspõhimõtted Arvestuspõhimõtted AS SBM Pank (edaspidi ka Pank ) on Eestis registreeritud krediidiasutus. Juhatus on raamatupidamise aruanded heaks kiitnud 10. aprillil AS SBM Pank raamatupidamisarunne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Raamatupidamisaruande koostamisel on rakendatud kõiki alates 01. jaanuar 2005 jõustunud ja Pangale kohaldatavaid IFRS standardeid. See on panga esimene raamatupidamise aruanne IFRSi järgi ja rakendatud on IFRS 1. IFRS-le üleminekul tehtud muudatused on selgitatud alajaotuses Arvestuspõhimõtte muutus ja selle mõju. Koostamise alused AS SBM Pank arvestusvaluuta ja aruandlusvaluuta on Eesti kroon (EEK). Vastavalt Tallinna Börsi reglemendi nõuetele on aruanne esitatud ka eurodes (EUR). Aruande arvnäitajad on esitatud tuhandetetes rahaühikutes. Kuna Eesti kroon on seotud euroga, kursiga 15,6466 krooni 1 euro, siis aruande väljendamisel eurodes valuutakursi erinevusi ei teki. Raamatupidamisaruannete koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Kajastatud varad ja kohustused, mille riskid on maandatud, võetakse maandatud riski suhtes arvele nende õiglases väärtuses. Segmendiaruandlust ei ole koostatud, kuna klientide arvust, toodetest, juhtimisest ja ühest tegevuskohast tulenevalt on pangal senini vaid üks oluline segment. Olulised juhtkonnapoolsed otsused ja hinnangud Vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele tuleb teatud osades teha juhtkonnapoolseid otsuseid ja hinnanguid, mis omavad mõju finantsaruannetes kajastatud summadele. Samuti on nõutud juhtkonnapoolsed otsused ja hinnangud raamatupidamise arvestusmeetodite ja hindamisaluste rakendamisel. Juhtkonnapoolseid otsuseid ja hinnanguid on järjepidevalt üle vaadatud ning need põhinevad ajaloolisel kogemusel ja muudel faktoritel, mille hulgas on ka tulevaste perioodide sündmuste eeldused, mida peetakse põhjendatuks olemasolevate tingimuste juures. Tegelikud tulemused võivad olla hinnangutest erinevad. Uued või muudetud standardid ja tõlgendused, mis käesoleva aruande bilansipäevaks on vastuvõetud, kuid mis jõustuvad peale bilansipäeva, ei mõjuta oluliselt Panga poolt rakendatavaid arvestuspõhimõtteid. 16

17 Arvestuspõhimõtte muutus ja selle mõju Pank rakendas aastal esmakordselt IFRS-i. Seoses IFRS-ile üleminekuga hakati laenude intressitulu arvestama efektiivse intressimäära meetodil. Efektiivse intressimäära leidmisel võeti arvesse laenude teenustasud, millest tulenevalt hinnati ümber eelmiste perioodide intressitulud ja laenujäägid. Bilanss Eesti hea tava Muutused Eesti hea tava Muutused IFRS kohaselt IFRS kohaselt kohaselt üleminekul IFRS-le kohaselt üleminekul IFRS-le (tuh EEK) (tuh EEK) (tuh EEK) (tuh EUR) (tuh EUR) (tuh EUR) Nõuded klientidele Aktiva (varad) kokku Majandusaasta kasum/kahjum Omakapital kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku Kasumiaruanne Eesti hea tava Muutused Eesti hea tava Muutused IFRS kohaselt IFRS kohaselt kohaselt üleminekul IFRS-le kohaselt üleminekul IFRS-le (tuh EEK) (tuh EEK) (tuh EEK) (tuh EUR) (tuh EUR) (tuh EUR) Intressitulu Neto intressi kasum/kahjum Teenustasutulu Puhaskasum/kahjum Rahavoogude aruanne Eesti hea tava Muutused Eesti hea tava Muutused IFRS kohaselt IFRS kohaselt kohaselt üleminekul IFRS-le kohaselt üleminekul IFRS-le (tuh EEK) (tuh EEK) (tuh EEK) (tuh EUR) (tuh EUR) (tuh EUR) Rahavood äritegevusest saadud intressitulu saadud teenustasutulu Finantsvara ja kohustused Finantsvaraks loetakse raha, lühiajalisi finantsinvesteeringuid, nõudeid krediidiasutustele ja klientidele ning muid nõudeid ja viitlaekumisi. Finantskohustusteks loetakse võlgnevusi klientidele, väärtpaberikohustusi ning viitvõlgasid ja muid võlakohustusi. Finantsvara ja kohustused võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses. Finantskohustused kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Finantsvara eemaldatakse bilansist siis, kui pank kaotab õiguse finantsvarast tulenevatele rahavoogudele või ta annab kolmandale osapoolele üle varast tulenevad rahavood ning enamiku finantsvaraga seotud riskidest ja hüvedest. Finantskohustus eemaldatakse bilansist siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud. Finantsvara oste ja müüke kajastatakse järjepidevalt väärtuspäeval, st päeval, mil pank saab ostetud finantsvara omanikuks või kaotab omandiõiguse müüdud finantsvara üle. 17

18 Välisvaluutas põhinevad aktivad ja passivad Välisvaluutas fikseeritud majandustehingute arvestust peetakse Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus, ümberhinnatult operatsioonipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Bilansis hinnatakse välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustused bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Kursimuutused näidatakse kasumiaruandes kirjel Neto kasum finantstehingutelt. Netoarvestused Finantsvarade ja kohustuste vahel teostatakse netoarvestusi ainult juhul, kui selleks juriidiliselt eksisteerib õigus ja ühtlasi on kavas nimetatud summasid tasaarvestada või realiseerida vara ja katta kohustus samaaegselt. Raha ja selle ekvivalendid Raha ja raha ekvivalendid sisaldavad sularaha, nõudmiseni- ja üleöödeposiite teistes krediidiasutustes ning korrespondentkontot Eesti Pangas, millest on maha arvatud kohustuslik reserv. Investeeringud võla- ja omakapitaliväärtpaberitesse Finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande Finantsvaradena õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande kajastatakse väärtpabereid, mille soetamise eesmärgiks on kasumi teenimine turuhinna muutustelt. Väärtpaberid kajastatakse bilansis õiglases väärtuses, mis baseerub noteeritud turuhindadel ning Eesti Panga ametlikel vahetuskurssidel. Börsil noteerimata väärtpaberite puhul kasutatakse õiglast väärtust, mille leidmisel võetakse aluseks kogu pangale kättesaadav info investeeringu väärtuse kohta. Õiglase väärtuse muutustest tulenevad kasumid/kahjumid kajastatakse kasumiaruandes real Neto kasum finantstehingutelt. Lunastustähtajani hoitavad väärtpaberid Lunastustähtajani hoitavate väärtpaberite all kajastatakse võlakirjad, mis on soetatud strateegilisel eesmärgil kuni lunastustähtajani hoidmiseks. Neid kajastatakse aruannetes korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil, kasutades sisemist intressimäära. Nende realiseerimisel kasutatakse müügitulemi määratlemiseks FIFO meetodit. Muud panga poolt hoitavad finantsinstrumendid klassifitseeritakse müügiootel olevana ja kajastatakse õiglases väärtuses, millest tulenevad kasumid või kahjumid kajastatakse otse omakapitalis. Tuletisinstrumendid Tuletisinstrumendid (näiteks forward id ja vahetustehingud) võetakse arvele tehingupäeval nende õiglases väärtuses. Edasine kajastamine toimub tuletisinstrumentide õiglases väärtuses, mis leitakse noteeritud turuhindade ja Eesti 18

19 Panga ametlike vahetuskursside järgi. Ümberhindlus kajastatakse bilansikirjel Muud varad või Muud kohustused ja ümberhindluse tulem kasumiaruandes kirjel Neto kasum finantstehingutelt. Nõuete hindamine Laenud klientidele kajastatakse bilansikirjel Nõuded krediidiasutuse klientidele. Pangas kehtestatud korra kohaselt toimub laenuportfelli hindamine igakuiselt. Laenulepingutest tulenevaid nõudeid kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Soetusmaksumust korrigeeritakse laenu põhiosa tagasimaksetega ja vajadusel nõude väärtuse langusest või laekumise ebatõenäolisusest tingitud võimaliku allahindlusega. Korrigeeritud soetusmaksumus leitakse diskonteerides nõude tulevasi oodatavaid rahavooge efektiivse intressimääraga. Juhul, kui esineb nõude väärtuse langusele viitavaid tunnuseid, hinnatakse nõue alla tulevikus oodatavate laekumiste nüüdisväärtuseni. Kui eelnevalt alla hinnatud nõude väärtus järgnevatel perioodidel taas tõuseb, tühistatakse varasem allahindlus kuni summani, mis on võrdne nõude oodatavate laekumiste nüüdisväärtusega või nõude bilansilise jääkväärtusega juhul, kui allahindlust ei oleks eelnevalt toimunud olenevalt sellest, kumb on madalam. Väärtpaberite ostu- ja tagasimüügi tehingud (pöördrepod) kajastatakse sarnaselt laenude andmisele. Immateriaalne põhivara Immateriaalseks põhivaraks loetakse ostetud patendid, litsentsid ning tarkvara programmid. Immateriaalne põhivara on bilansis kajastatud soetusmaksumuses vähendatuna amortisatsiooni ja võimalike väärtuse langusest tulenevate allahindluste võrra. Immateriaalse põhivara amortiseerimiseks kasutatakse lineaarset arvestusmeetodit. Immateriaalse põhivara amortisatsioonimääraks on 20 % aastas. Materiaalne põhivara Materiaalseteks põhivaradeks loetakse varasid, mille eeldatav kasutusiga on rohkem kui üks aasta ja mille soetusmaksumus on suurem kui krooni. Amortisatsiooni hakatakse uutelt põhivaradelt arvestama alates kasutuselevõtmise kuust kuni vara täieliku amortiseerumiseni. Materiaalne põhivara on bilansis kajastatud soetusmaksumuses vähendatuna amortisatsiooni ja võimalike väärtuse langusest tulenevate allahindluste võrra. Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset arvestusmeetodit ning järgmisi amortisatsioonimäärasid aastas: 2005 arvutid, sidevahendid 30 % kontoriseadmed 25 % kontorimööbel 20 % telefonid 40 % kapitaliseeritud rendipindade parendustööd 20% muud põhivarad 20% 19

20 Emiteeritud võlakirjad Emiteeritud võlakirjad võetakse arvele väärtuspäeval õiglases väärtuses. Edasine hindamine toimub korrigeeritud seotusmaksumuses, kasutades efektiivset intressimäära. Emiteerimistasud võetakse arvesse efektiivse intressimäära arvutamisel. Intressid ja teenustasud Intressituluna näidatakse kõik intressi- ja intressi iseloomuga tulud. Intressi iseloomuga on need tulud, mis on seotud vara lepingulise/lunastustähtajaga või suhtega vara suurusesse ning need periodiseeritakse vastavalt nõude kestusele. Intressitulu arvestamisel lähtutakse vara tulevaste rahavoogude diskonteerimiseks kasutatavast esialgsest efektiivsest intressimäärast. Teenustasutulud ja kulud kajastatakse tekkepõhiselt. Laenude teenustasud (miinus nendega seotud otsesed kulud) võetakse arvesse efektiivse intressimäära leidmisel. Puhkusetasude reserv Töölepingute alusel töötajatele võlgu olevad summad ning nendega kaasnevad maksud aruandeperioodi lõpu seisuga kogunenud puhkusetasu ulatuses on kajastatud puhkusetasu reservina. Rendiarvestus Rendilepingut käsitletakse kapitalirendina, kui kõik olulised lepingust tulenevad tulud ja riskid tulevad üle rentnikule. Kapitalirendi lepingu alusel renditav vara kapitaliseeritakse rendimaksete nüüdisväärtuses ja amortiseeritakse vastavalt nende kasulikule tööeale või rendiperioodile. Ülejäänud rendilepinguid käsitletakse kasutusrendina ning selliste lepingute alusel teostatud maksed kantakse kulusse sellel perioodil, mille eest need maksed on sooritatud. Kohustuslik reserv Eesti Pangas Eesti Pank on kehtestanud krediidiasutustele kohustusliku reservi nõude 13% ulatuses deposiitide ja väljastatud finantsgarantiide mahust, kusjuures krediidiasutused on kohustatud igapäevaselt hoidma Eesti Pangas korrespondentkontol minimaalselt 40% kehtestatud Eesti kroonis hoitava reserviosa summast. Bilansivälised varad ja kohustused Bilansiväliste tehingutena kajastatakse garantiisid, kasutamata laenulimiite, akreditiive ning valuuta tuleviku- ja valuutavahetustehingute lepingulisi summasid. 20

21 Avatud valuutapositsioonid Iga valuuta lühikesed ja pikad netopositsioonid konverteeritakse Eesti kroonidesse kasutades aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kurssi. Üksiku vabalt konverteeritava valuuta netopositsioon ei tohi ületada 15% panga netoomavahenditest, mittekonverteeritava valuuta positsioon 5% neto-omavahenditest. Eesti krooni ja Euroopa Liidu euro avatud ühispositsioon ei tohi ületada 15% Panga neto-omavahenditest ning kogu avatud neto välisvaluutapositsioon ei tohi ületada 30% krediidiasutuse neto-omavahenditest. Riskikontsentratsioon Suureks riskide kontsentreerumiseks loetakse ühe kliendi või omavahel seotud osapoolte võlgnevusi ja potentsiaalseid kohustusi krediidiasutuse ees, mis ületavad 10% krediidiasutuse neto-omavahenditest (maksimaalselt lubatud piirmäär on 25% neto-omavahenditest). Suure riskikontsentratsiooniga võlakohustuste kogusumma ei tohi olla suurem kui 800 % krediidiasutuse neto-omavahenditest. Ettevõtte tulumaks Vastavalt kehtivale seadusandlusele Eestis ettevõtete kasumit ei maksustata, mistõttu ei eksisteeri ka edasilükkunud tulumaksu nõudeid ega kohustusi. Kasumi asemel maksustatakse Eestis jaotamata kasumist väljamakstavaid dividende maksumääraga 23/77 (kuni kehtis maksumäär 24/76) netodividendina väljamakstud summalt. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Puhaskasum aktsia kohta Tava puhaskasum aktsia kohta leitakse jagades aruandeaasta puhaskasum/kahjum perioodi keskmise emiteeritud lihtaktsiate arvuga. Lahustatud tulu aktsia kohta arvutamiseks korrigeeritakse lihtaktsionäridele omistatavat puhaskasumit ja kaalutud keskmist olemasolevat aktsiate arvu kõikide lahustatud potentsiaalsete lihtaktsiatega, millel on lahustav mõju puhaskasumile aktsia kohta. Kuna pangal puuduvad finantsinstrumendid, mis võivad tulevikus lahustada puhaskasumit aktsia kohta, on tava puhaskasum ja lahustunud puhaskasum aktsia kohta võrdsed. 21

22 Riskijuhtimine Likviidsusrisk Panga likviidsuse juhtimise põhieesmärgiks oli a tagada aktivate ja passivate tähtaegade maksimaalne kokkulangevus, seda tulenevalt konservatiivsest poliitikast mille kohaselt tagati Panga omakapitali kaasabil likviidsus isegi kõigi deposiitide väljaviimise korral. Panga likviidsuse igapäevane juhtimine on raha- ja kapitaliturgude valdkonna ülesanne. Pank hoiab oma likviidseid aktivaid Eesti Panga korrespondentarvel, teistes Eesti pankades, välispankades ja turukõlblikes ning likviidsetes väärtpaberites. Limiidid teistes pankades hoitavatele deposiitidele ja väärtpaberitele määrab kindlaks ja kinnitab juhatus ning need kuuluvad perioodilisele korrigeerimisele. Valdkond on kohustatud jälgima panga likviidsust igapäevaselt ja informeerima sellest juhatust. Välisvaluutarisk Soovides pidada madalat riskiprofiili hoiab pank minimaalseid valuutapositsioone, mis on vajalikud klientidele teenuste osutamiseks. Pank ei võta spekulatiivselt välisvaluutapositsioone. Panga juhatus on kehtestanud maksimaalsed avatud välisvaluutapositsioonide limiidid, mis on konservatiivsemad Eesti Panga poolt kehtestatud regulatsioonidest. Kõiki välisvaluutapositsioone jälgitakse pidevalt ja hinnatakse turuväärtuses. Avatud välisvaluutapositsioone kaetakse põhiliselt vahetustehingute ja forvardtehingutega. Intressimäära risk Panga üldine strateegia on minimeerida avatust intressimäära riskile eelkõige säilitades panga aktivate ja passivate sarnast tundlikkust intressimääradele. Krediidirisk Panga krediidiriski profiiliks on pigem madalam risk ja madalam, kuid stabiilne intressitulu, kui kõrge risk ja kõrge intressitulu. Kõik panga laenudega, garantiidega või käendustega seotud otsused teeb krediidikomitee. Tulenevalt Krediidiasutuste seadusest kehtestab krediidikomitee otsustamise pädevuse panga nõukogu. Krediidikomitee langetab otsused ka klientide kohta kelle kohustuste maht ületab nõukogu poolt kehtestatud pädevust, ja võib potentsiaalselt mõjutada Panga majandusseisu. Sellisel juhul tuleb krediidikomitee otsus edastada kinnitamiseks kas panga nõukogule või mõnele panga nõukogu liikmele vastavalt panga nõukogu poolt antud pädevustele. Kliendi kohustuste all mõistetakse kõiki kohustusi mida klient panga ees omab. Panga krediidiriski igapäevane juhtimine ja jälgimine toimub laenuja kliendisuhete valdkonnas. Kõik laenudega seotud raportid on laenuvaldkonnale kättesaadavad reaalajas ja igapäevaselt. Laenuvaldkond raporteerib regulaarselt panga juhatusele panga üldisest krediidiriski seisukorrast ja ka suuremate laenuklientide finantsolukorrast. Investeeringute risk Investeeringute portfell jaguneb kaheks: investeeringud panga nimel, mis on panga enda risk ja investeeringud klientide nimel, mis on panga klientide risk. Kõigi panga investeerimisotsuste eest, sõltumata sellest, kelle nimel need tehakse, vastutab raha- ja kapitaliturgude valdkond. Panga juhatus kehtestab limiidid ja investeeringute valdkonnad. Panga juhatus määrab lähtuvalt kehtestatud limiitidest iga konkreetse investeeringu suuruse ja ka investeeringu kestvuse. Juhatus vaatab regulaarselt üle investeeringute portfelli ja vajadusel muudab limiite ja investeeringute valdkondi ning võib ka muuta investeeringute kestvust. 22

23 Operatsiooniriskid Operatsioonilise ja personaliriski minimiseerimise põhiinstrumendiks on funktsioonide lahususe printsiibi järgimine pangaoperatsioonide teostamisel. Selleks on operatsioonid jaotatud nn. front-office ja back-office operatsioonideks nii, et üks töötaja ei saa teostada kogu operatsiooni ainuisikuliselt. Personaliriski eest vastutab juhatus. Infotehnoloogiariski vähendamisel on väga oluline see, et kasutatav pangaprogramm BankSyst kasutab ORACLE andmebaasi, on nn. avatud süsteem, mida pidevalt arendatakse ja täiendatakse. Samuti on kasutatav pangaprogramm skaleeritav, mis võimaldab lisada serverivõimsust, kui töödeldava informatsiooni mahud aja jooksul kasvavad. Väga oluliseks faktoriks on see, et kasutatav pangaprogramm on hästi dokumenteeritud nii arendaja kui ka kasutaja seisukohalt, mis võimaldab asendustööjõu kasutamist, kui selline vajadus peaks tekkima. Pangasüsteem on välise sissetungija eest kaitstud tulemüüridega. Kõik pangasüsteemi kuuluvad programmid on kaitstud paroolidega, mille vahetamine toimub vastavalt väljatöötatud eeskirjadele. Pangasüsteemi juurde kuulub ka varukoopiate tegemise süsteem. Maariski vältimiseks on panga juhatus kehtestanud põhimõtte, et riske võetakse ainult reitingu olemasolul või selle puudumisel ainult Eestis asuva tagatise vastu. Kuna AS SBM Pank ei oma tütarettevõtjaid, hõlmab sisekontrollisüsteem ainult krediidiasutuse enda kontrolli. Varasemalt ülesehitatud sisekontrollisüsteemi koostisosadeks on kontrollimeetmed, mille väljatöötamiseks on panga nõukogu kinnitanud panga tegevuse kontrollimise üldpõhimõtted. Lähtudes nimetatud üldpõhimõtetest on panga juhatus töötanud välja panga tegevuse kontrollimise eeskirja. Panga äriprotsessides toimivad kontrollmehhanismid on reguleeritud panga juhatuse poolt kinnitatud protseduurireeglitega. Panga juhatuse pädevuses on lisaks kontrollimeetmete väljatöötamisele ka nende rakendamine ja kontroll nende täitmise üle. Siseauditi pädevuses on hinnata olemasoleva sisekontrollisüsteemi ning panga nõukogu ja juhatuse poolt kehtestatud kontrollimeetmete piisavust ja efektiivsust, teha ettepanekuid sisekontrollisüsteemi täiustamiseks ning testida sisekontrollisüsteemi toimimist. Siseaudit on aruandekohustuslik panga juhatuse ja nõukogu ees. Panga finantsinformatsiooni haldamine toimub reaalajas toimivas infosüsteemis, milles asuvad andmed on integreeritud ühtsesse andmebaasi. Panga tegevusinformatsiooni hallatakse nii elektroonselt kui paberkandjal vastavates registrites. Töötajate ligipääs töökohustuste täitmiseks vajalikule informatsioonile on reguleeritud IT juurdepääsuõiguste eeskirjaga. Panga juhatuse pädevuses on tagada kõigi panga töötajate teavitamine nende töökohustusi reguleerivate õigusaktide sätetest ning panga juhtorganite poolt kinnitatud dokumentides sätestatud põhimõtetest. 23

24 Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisad 1 35 (tuh EEK) (tuh EEK) (tuh EUR) (tuh EUR) Lisa 1: intressitulu intressitulu laenudelt intressitulu nõudmiseni hoiustelt intressitulu tähtajalistelt hoiustelt intressitulu võlakirjadelt kokku intressitulu intressitulu jaotumine geograafiliste piirkondade lõikes Eesti OECD riigid kokku riikide lõikes Lisa 2: intressikulu intressikulu nõudmiseni hoiustelt intressikulu tähtajalistelt hoiustelt intressikulu võlakirjadelt kokku intressikulu Lisa 3: teenustasutulu pangaoperatsioonide tasud väärtpaberitehingute tasud arvete avamine ja hooldustasud investeerimispanganduse tasud muud teenustasutulud konsultatsiooniteenused kokku teenustasutulu teenustasutulu jaotumine geograafiliste piirkondade lõikes Eesti OECD riigid kokku riikide lõikes Lisa 4: teenustasukulu väärtpaberitehingute kulud pangaoperatsioonide tasud S.W.I.F.T.-i kulud muud teenustasukulud kokku teenustasukulud Lisa 5: neto kasum / kahjum finantstehingutelt tulu valuutakursi muutustest tulu kauplemisportfelli aktsiatelt ja võlakirjadelt kokku kasum finantstehingutelt

25 (tuh EEK) (tuh EEK) (tuh EUR) (tuh EUR) Lisa 6: palgakulu töötasud nõukogu liikmete tasud erisoodustused erisoodustuste tulumaks puhkusereservi muutus kokku palgakulu Lisa 7: sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse sotsiaalmaks töötasudelt sotsiaalmaks nõukogu tasudelt sotsiaalmaks erisoodustustelt sotsiaalmaks puhkusereservi muutuselt kokku sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse kulu Lisa 8: muud halduskulud ruumide rent infotehnoloogia kulud posti-ja telekommunikatsioonikulud ostetud teenused kontorikulud koolitus ja komandeeringu kulud reklaamikulud transpordikulud muud kulud kokku muud halduskulud Lisa 9: materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutus materiaalse põhivara amortisatsioon immateriaalse põhivara amortisatsioon kokku põhivara väärtuse muutus Lisa 10: nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuse muutus ebatõenäoliselt laekuvad nõuded kokku nõuete väärtuse muutus Lisa 11: muud tegevuskulud Tagatisfondi maksed Finantsinspektsiooni tasud Tallinna Väärtpaberibörsi tasud muud tegevuskulud kokku muud tegevuskulud (tuh EEK) (tuh EEK) (tuh EUR) (tuh EUR) Lisa 12: sularaha sularaha Eesti kroonides sularaha välisvaluutas kokku sularaha

26 (tuh EEK) (tuh EEK) (tuh EUR) (tuh EUR) Lisa 13: nõuded keskpangale kohustuslik reserv reservi ülejääk keskpangas kokku nõuded keskpangale Lisa 14: nõuded krediidiasutustele Korrespondentarved Üleöödeposiidid kokku nõuded krediidiasutustele nõuete jaotumine riikide lõikes Eesti OECD riigid kokku riikide lõikes Lisa 15: nõuded krediidiasutuse klientidele nõuete jaotumine klienditüübi järgi nõuded finantseerimisasutustele laenud eraettevõtetele laenud eraisikutele kokku nõuded krediidiasutuse klientidele Laenude intressimäärad on vahemikus 5% - 18%. Tagatud laenud Hüpoteek Kommertspant Ehitise pant Aktsiapant Deposiit Muud kokku tagatud laenud nõuete jaotumine tagasimaksmise tähtaja järgi nõudmiseni hoiused kuni 3 kuud kuni 12 kuud kuni 2 aastat kuni 5 aastat üle 5 aasta kokku nõuded krediidiasutuse klientidele nõuete jaotumine riikide lõikes Eesti OECD riigid kokku nõuded krediidiasutuse klientidele tähtajaks tasumata nõuded ja laenud laenud eraettevõtetele laenud eraisikutele kokku tähtajaks tasumata nõuded ja laenud Spetsiifilist allahindlust omavaid laene Pangal ei ole. 26

27 Lisa 16: aktsiad ja muud väärtpaberid Finantsvara õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande (tuh EEK) (tuh EEK) (tuh EUR) (tuh EUR) börsil noteeritud aktsiad investeerimisporfelli aktsiad kokku aktsiad ja muud väärtpaberid aktsiate ja osade jaotumine riikide lõikes Eesti OECD riigid kokku jaotumine riikide lõikes Lisa 17: immateriaalne põhivara (tuh EEK) Arvutitarkvara Kokku Saldo seisuga Soetusmaksumuses Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus a toimunud muutused Ostud perioodi jooksul Amortisatsioonikulu Saldo seisuga Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus a toimunud muutused Ostud perioodi jooksul Amortisatsioonikulu Saldo seisuga Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus (tuh EUR) Arvutitarkvara Kokku Saldo seisuga Soetusmaksumuses Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus a toimunud muutused Ostud perioodi jooksul 4 4 Amortisatsioonikulu Saldo seisuga Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus

28 Lisa 17 jätk a toimunud muutused Ostud perioodi jooksul Amortisatsioonikulu Saldo seisuga Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Lisa 18: materiaalne põhivara (tuh EEK) Kapitaliseeritud kulud Arvutid Mööbel Muu põhivara Ettemaksed Kokku Saldo seisuga Soetusmaksumuses Akumuleeritud kulum Jääkmaksumuses a toimunud muutused Ostud perioodi jooksul Amortisatsioonikulu Mahakantud põhivarad (soetusmaksumuses) Mahakantud põhivarade akumuleeritud kulud Saldo seisuga Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus a toimunud muutused Ostud perioodi jooksul Amortisatsioonikulu Allahindlused väärtuse languse tõttu (soetusmaksumuses) Ettemaksu arvelt põhivarana arvele võetud Saldo seisuga Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus

MAJANDUSAASTA ARUANNE

MAJANDUSAASTA ARUANNE MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: Tallinna Hoiu-Laenuühistu registrikood: 11961369 tänava/talu nimi, Narva mnt 2 maja ja korteri number: linn:

More information

AS Silvano Fashion Group

AS Silvano Fashion Group AS Silvano Fashion Group 2017. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus 1. jaanuar 2017 Aruandeperioodi lõpp 30. detsember 2017 Ärinimi AS Silvano Fashion

More information

Silvano Fashion Group AS

Silvano Fashion Group AS Silvano Fashion Group AS 2016. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus 1. jaanuar 2016 Aruandeperioodi lõpp 31. detsember 2016 Ärinimi Silvano Fashion

More information

Silvano Fashion Group AS

Silvano Fashion Group AS Silvano Fashion Group AS 2016. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus 1. jaanuar 2016 Aruandeperioodi lõpp 30. september 2016 Ärinimi Silvano Fashion

More information

AS Silvano Fashion Group

AS Silvano Fashion Group AS Silvano Fashion Group 2015. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus 1. jaanuar 2015 Aruandeperioodi lõpp 30. september 2015 Ärinimi AS Silvano Fashion

More information

AS Silvano Fashion Group

AS Silvano Fashion Group AS Silvano Fashion Group 2017. aasta II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus 1. jaanuar 2017 Aruandeperioodi lõpp 30. juuni 2017 Ärinimi AS Silvano Fashion

More information

AS Silvano Fashion Group

AS Silvano Fashion Group AS Silvano Fashion Group 2018. aasta i konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus 1. jaanuar 2018 Aruandeperioodi lõpp 31. märts 2018 Ärinimi AS Silvano Fashion Group Äriregistri

More information

MAJANDUSAASTA ARUANNE

MAJANDUSAASTA ARUANNE MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2012 aruandeaasta lõpp: 31.12.2012 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus registrikood: 80028194 tänava nimi, maja number: Tallinna

More information

AS Silvano Fashion Group

AS Silvano Fashion Group AS Silvano Fashion Group 2015. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus 1. jaanuar 2015 Aruandeperioodi lõpp 31. detsember 2015 Ärinimi AS Silvano Fashion

More information

AS Silvano Fashion Group

AS Silvano Fashion Group AS Silvano Fashion Group 2016. aasta II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus 1. jaanuar 2016 Aruandeperioodi lõpp 30. juuni 2016 Ärinimi AS Silvano Fashion

More information

AS Silvano Fashion Group

AS Silvano Fashion Group AS Silvano Fashion Group. aasta i konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus 1. jaanuar Aruandeperioodi lõpp 31. märts Ärinimi AS Silvano Fashion Group Äriregistri kood 10175491

More information

Silvano Fashion Group

Silvano Fashion Group 2015 AASTA I KVARTALI KONSOLIDEERITUD VAHEARUANNE Silvano Fashion Group AS Silvano Fashion Group 2015. aasta I kvartali konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus 1. jaanuar 2015

More information

Vahearuanne jaanuar september 2017 Tulemuste kokkuvõte

Vahearuanne jaanuar september 2017 Tulemuste kokkuvõte 1/32 Vahearuanne jaanuar september Tulemuste kokkuvõte III kvartal võrdluses II kvartaliga Puhaskasum 5,5 mln eurot (4,9 mln eurot), millest emaettevõtte omanike osa 5,0 mln eurot (4,4 mln eurot) Kasum

More information

2012. AASTA IV KVARTALI JA 12 KUU KONSOLIDEERITUD VAHEARUANNE. Silvano Fashion Group

2012. AASTA IV KVARTALI JA 12 KUU KONSOLIDEERITUD VAHEARUANNE. Silvano Fashion Group 2012. AASTA IV KVARTALI JA 12 KUU KONSOLIDEERITUD VAHEARUANNE Silvano Fashion Group AS Silvano Fashion Group 2012. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi

More information

AS Citadele banka Majandusaasta aruanne

AS Citadele banka Majandusaasta aruanne Majandusaasta aruanne 31. detsembril 2014 lõppenud majandusaasta kohta koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega Lätikeelse originaaldokumendi tõlge* * Käesolev raamatupidamisaruanne on läti keeles koostatud

More information

TALLINNA KAUBAMAJA GRUPP AS aasta I kvartali konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

TALLINNA KAUBAMAJA GRUPP AS aasta I kvartali konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) TALLINNA KAUBAMAJA GRUPP AS 2018. aasta I kvartali konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Sisukord TEGEVUSARUANNE... 4 RAAMATUPIDAMISE LÜHENDATUD VAHEARUANNE... 11 JUHATAJA DEKLARATSIOON... 11 LÜHENDATUD

More information

AS TALLINNA SADAM Majandusaasta aruanne 31. detsembril 2001 lõppenud majandusaasta kohta

AS TALLINNA SADAM Majandusaasta aruanne 31. detsembril 2001 lõppenud majandusaasta kohta AS TALLINNA SADAM Majandusaasta aruanne 31. detsembril 2001 lõppenud majandusaasta kohta SISUKORD SISUKORD...2 INFO ETTEVÕTTE KOHTA...3 JUHATUSE DEKLARATSIOON...4 TEGEVUSARUANNE...5 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE

More information

EKP raamatupidamise aastaaruanne

EKP raamatupidamise aastaaruanne EKP raamatupidamise aastaaruanne 2017 Tegevusaruanne 2 EKP finantsaruanne 23 Bilanss seisuga 31. detsember 2017 23 31. detsembril 2017 lõppenud aasta tulude ja kulude aruanne 25 Arvestuspõhimõtted 26 Bilansi

More information

SEESAM INSURANCE AS Majandusaasta aruanne 2014

SEESAM INSURANCE AS Majandusaasta aruanne 2014 SEESAM INSURANCE AS Majandusaasta aruanne 2014 MAJANDUSAASTA ARUANNE Äriregistri nr. 10055752 Aruandeaasta algus ja lõpp: 01.01.2014-31.12.2014 Juriidiline aadress: Vambola 6 10114 Tallinn Eesti Vabariik

More information

TALLINNA KAUBAMAJA GRUPP AS aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

TALLINNA KAUBAMAJA GRUPP AS aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) TALLINNA KAUBAMAJA GRUPP AS 2015. aasta i ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Sisukord TEGEVUSARUANNE... 4 RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE...11 JUHATAJA DEKLARATSIOON...11 KONSOLIDEERITUD

More information

ESTRAVEL AASTAARUANNE 2017

ESTRAVEL AASTAARUANNE 2017 ESTRAVEL AASTAARUANNE 2017 SISUKORD Juhatuse liikmete PÖÖRDUMINE 3 TEGEVUSARUANNE ESTRAVELI OLULISED FINANTSNÄITAJAD 5 Estravel GRUPI konsolideeritud müügitulu 6 MÜÜGItulu JAGUNEMINE TOOTEGRUPPIDE VAHEL

More information

MAJANDUSAASTA ARUANNE

MAJANDUSAASTA ARUANNE MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 nimi: Lääne-Harju Koostöökogu registrikood: 80239761 tänava/talu nimi, Ranna tee 8 maja ja korteri number: alevik: Vasalemma

More information

AS TALLINNA VESI aasta 1. kvartali konsolideeritud vahearuanne

AS TALLINNA VESI aasta 1. kvartali konsolideeritud vahearuanne AS TALLINNA VESI 2017. aasta 1. kvartali konsolideeritud vahearuanne 25. aprill 2017 Valuuta tuhandetes eurodes Aruandlusperioodi algus 1. jaanuar 2017 Aruandlusperioodi lõpp 31. märts 2017 Aadress Juhatuse

More information

Naistepesu disain, tootmine ja turustamine AS Deloitte Audit Eesti

Naistepesu disain, tootmine ja turustamine AS Deloitte Audit Eesti ETTEVÕTE Ärinimi AS Silvano Fashion Group Äriregistri kood 10175491 Juriidiline aadress Tulika 15/17, 10613 Tallinn, Eesti Telefon +372 684 5000 Faks +372 684 5300 Elektronpost info@silvanofashion.com

More information

SA TARTU KESKKONNAHARIDUSE KESKUS TARTU A MAJANDUSAASTA ARUANNE

SA TARTU KESKKONNAHARIDUSE KESKUS TARTU A MAJANDUSAASTA ARUANNE SA TARTU KESKKONNAHARIDUSE KESKUS TARTU 2007. A MAJANDUSAASTA ARUANNE Juriidiline aadress: Lille 10 51007 Tartu Eesti Vabariik Äriregistri nr. 90007247 Telefon: 372 7 361 693 Faks: 372 7 361 694 E-mail:

More information

180 EKP. EKP tegevust aastal kirjeldatakse üksikasjalikult aastaaruande vastavates peatükkides.

180 EKP. EKP tegevust aastal kirjeldatakse üksikasjalikult aastaaruande vastavates peatükkides. FINANTSARUANNE 31. DETSEMBRIL LÕPPENUD AASTA TEGEVUSARUANNE 1 TEGEVUSVALDKONNAD EKP tegevust. aastal kirjeldatakse üksikasjalikult aastaaruande vastavates peatükkides. 2 EESMÄRGID JA ÜLESANDED EKP eesmärke

More information

Väiketuulikute ja päikesepaneelide tootlikkuse ja tasuvuse võrdlus

Väiketuulikute ja päikesepaneelide tootlikkuse ja tasuvuse võrdlus Väiketuulikute ja päikesepaneelide tootlikkuse ja tasuvuse võrdlus Rein Pinn Eesti Päikeseenergia Assotsiatsioon EnergoGen Päikeseenergia ja paneelid Toodab sooja Vaakum torukollektor Plaatkollektor Päikeseenergia

More information

Olympic Entertainment Group AS. Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2013

Olympic Entertainment Group AS. Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2013 Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2013 Aruandeperioodi algus 1. jaanuar 2013 Aruandeperioodi lõpp 31. detsember 2013 Ärinimi Äriregistri kood 10592898 Aadress Pronksi 19, Tallinn 10124 Telefon +372

More information

MAJANDUSAASTA ARUANNE

MAJANDUSAASTA ARUANNE MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2013 aruandeaasta lõpp: 31.12.2013 nimi: Mittetulundusühing Kehra Raudteejaam registrikood: 80273870 talu nimi: Truberi maja küla: Lehtmetsa küla vald: Anija

More information

REGISTREERMISPROSPEKT HÜVITUSFOND XVII SEERIA OBLIGATSIOONID

REGISTREERMISPROSPEKT HÜVITUSFOND XVII SEERIA OBLIGATSIOONID REGISTREERMISPROSPEKT HÜVITUSFOND XVII SEERIA OBLIGATSIOONID Emiteeritud obligatsioonid: 485,312 Fikseeritud intress: 7% Lisaintress: vastavalt Hüvitusfondi nõukogu otsusele Obligatsiooni nimiväärtus:

More information

MAJANDUSAASTA ARUANNE

MAJANDUSAASTA ARUANNE MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: mittetulundusühing Eesti Muuseumiühing registrikood: 80101525 tänava/talu nimi, Muuseumi tee 2 maja ja korteri number:

More information

Silvano Fashion Group

Silvano Fashion Group Silvano Fashion Group majandusaasta aruanne 21 Konsolideeritud aastaaruanne 21 ETTEVÕTE Ärinimi AS Silvano Fashion Group Äriregistri kood 1175491 Juriidiline aadress Tulika 15/17, 1613 Tallinn Telefon

More information

2017. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

2017. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 2017. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 2017. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Ärinimi Nordecon AS Äriregistri kood 10099962

More information

CO 2. heitkoguste vähendamisele suunatud projektid KYŌTO PROTOKOLL

CO 2. heitkoguste vähendamisele suunatud projektid KYŌTO PROTOKOLL CO 2 heitkoguste vähendamisele suunatud projektid KYŌTO PROTOKOLL KYOTO PROTOCOL TO THE UNITED NATIONS FRAMEWORK CONVENTION ON CLIMATE CHANGE The Parties to this Protocol, Being Parties to the United Nations

More information

2017. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

2017. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 2017. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 2017. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Ärinimi Nordecon AS Äriregistri kood 10099962

More information

Natalja Levenko. analüütik. Elukondlik kinnisvaraturg a I poolaastal I 1 I

Natalja Levenko. analüütik. Elukondlik kinnisvaraturg a I poolaastal I 1 I Natalja Levenko analüütik Elukondlik kinnisvaraturg 25. a I poolaastal I I 25. a I poolaastal. Makromajanduse ülevaade MAJANDUSKASV Eesti Panga hinnangul Eesti majanduskasv kiireneb, kuid jääb aeglasemaks

More information

2016. aasta II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

2016. aasta II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 2016. aasta II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 2016. aasta II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Ärinimi Nordecon AS Äriregistri kood 10099962 Aadress

More information

Praktikumi ülesanne nr 4

Praktikumi ülesanne nr 4 Järjestikskeemid - Koodlukk I07 - Digitaalloogika ja -süsteemid Õppejõud: Priit Ruberg Ülari Ainjärv 1/4 I07 - Sisukord 1. Ülesande püstitus!... 1. Lahendus!... 1.1. Automaadi mudel!... 1.. s0 - s14 (Moore)!....3.

More information

MAJANDUSARVESTUSE ALUSED

MAJANDUSARVESTUSE ALUSED MAJANDUSARVESTUSE ALUSED Loengukonspekt VARJE KODASMAA ISBN 978-9985-67-158-0 Sisekaitseakadeemia 2008 Sisekaitseakadeemia Kase 61, 12012, Tallinn oktoober 2008 SISUKORD 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS JA

More information

III RAHA- JA VÄÄRTPABERITURG

III RAHA- JA VÄÄRTPABERITURG III RAHA- JA VÄÄRTPABERITURG RAHVUSVAHELISED FINANTSTURUD Peamistel aktsiaturgudel 1 jätkus 27. aasta kevadel varasem tõusutrend, kuid juulis-augustis tabas turge ulatuslik ja tugev müügilaine. Selle põhjuseks

More information

AS Ekspress Grupp KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2014

AS Ekspress Grupp KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2014 KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2014 Deloitte tähistab ühte või mitut Deloitte Touche Tohmatsu`t, mis on UK piiratud vastutusega äriühing ja selle liikmesfirmade võrgustikku, kus iga liikmesfirma

More information

Kuidas lugeda Krediidireitingut

Kuidas lugeda Krediidireitingut Krediidireiting NÄIDIS AS Reg. kood: 10000000 Kadaka tee 22 10117 Tallinn Tel: 600 6000, Faks: 600 6000 info@naidis.ee, www.naidis.ee Krediidiklientidega ollakse lepingulistes võlasuhetes ja seepärast

More information

MUHU VALLA AASTA MAJANDUSAASTA ARUANNE

MUHU VALLA AASTA MAJANDUSAASTA ARUANNE MUHU VALLA 2013. AASTA MAJANDUSAASTA ARUANNE Nimetus Muhu Vallavalitsus Aadress Muhu vald Liiva küla Saare Maakond Telefon 45 30 672 E-post vald@muhu.ee Interneti kodulehekülje aadress www.muhu.ee Majandusaasta

More information

MAJANDUSAASTA ARUANNE

MAJANDUSAASTA ARUANNE MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2013 aruandeaasta lõpp: 31.12.2013 nimi: Varjupaikade mittetulundusühing registrikood: 80249280 tänava/talu nimi, Raba 32 maja ja korteri number: linn: Pärnu

More information

2018. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

2018. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 2018. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 2018. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Ärinimi Nordecon AS Äriregistri kood 10099962

More information

MAJANDUSAASTA ARUANNE SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE 31. DETSEMBER 2016

MAJANDUSAASTA ARUANNE SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE 31. DETSEMBER 2016 MAJANDUSAASTA ARUANNE JA SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE 31. DETSEMBER 2016 Majandusaasta algus Majandusaasta lõpp Fondivalitseja Ärinimi Fondi liik 1. jaanuar 31. detsember Northern Horizon Capital AS

More information

Eesti Panga presidendi 24.jaanuari a määruse nr 5 Riikliku statistika programmi Eesti Panga statistikatööde loetelu" lisa

Eesti Panga presidendi 24.jaanuari a määruse nr 5 Riikliku statistika programmi Eesti Panga statistikatööde loetelu lisa Eesti Panga presidendi 24.jaanuari 2014. a määruse nr 5 Riikliku statistika programmi Eesti Panga statistikatööde loetelu" lisa Riikliku statistika programmi EESTI PANGA STATISTIKATÖÖDE LOETELU 2014 2018

More information

2010. aasta MAJANDUSAASTA ARUANNE

2010. aasta MAJANDUSAASTA ARUANNE 2010. aasta MAJANDUSAASTA ARUANNE Ärinimi Põhitegevusala: AS Harju Elekter elektrijaotusseadmete ja juhtaparatuuri tootmine; metalltoodete tootmine; hulgi- ja vahenduskaubandus, valgustite ja elektritarvete

More information

ETTEVÕTTE VÄÄRTUSE KUJUNEMINE LÄHTUVALT VALITUD STRATEEGIAST AS i IMPREST NÄITEL

ETTEVÕTTE VÄÄRTUSE KUJUNEMINE LÄHTUVALT VALITUD STRATEEGIAST AS i IMPREST NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Timo Hermlin ETTEVÕTTE VÄÄRTUSE KUJUNEMINE LÄHTUVALT VALITUD STRATEEGIAST AS i IMPREST NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks

More information

Turuülevaade. Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu liikmed 2016

Turuülevaade. Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu liikmed 2016 Turuülevaade Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu liikmed 216 2.1.217 Sisukord Majanduse põhisuunad ja prognoosid... I osa "TURG"... 7 Mis on turg?... 8 1.2 Turu iseloomustus... 8 1.3 Turumaht ja trendid...

More information

MAJANDUSAASTA ARUANNE

MAJANDUSAASTA ARUANNE MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: Mittetulundusühing Eesti Kvaliteediühing registrikood: 80071540 tänava/talu nimi, Mustamäe tee 4 maja ja korteri

More information

GILD Eesti väärtuslikemad ettevõtted

GILD Eesti väärtuslikemad ettevõtted GILD1 13 Eesti väärtuslikemad ettevõtted GILD1 GILD1 on GILD Corporate Finance i poolt koostatud pingerida, kus 1 Eesti suurimat ettevõtet on järjestatud omakapitali eeldatava turuväärtuse alusel aasta

More information

Ehitisintegreeritud fotoelektriliste päikesepaneelide tootlikkus ja majanduslik tasuvus Eesti kliimas aastal 2011

Ehitisintegreeritud fotoelektriliste päikesepaneelide tootlikkus ja majanduslik tasuvus Eesti kliimas aastal 2011 Ehitisintegreeritud fotoelektriliste päikesepaneelide tootlikkus ja majanduslik tasuvus Eesti kliimas aastal 2011 Annika Päsik Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Sisukord Eesmärk Päikesekiirgus Eestis

More information

Pärnu linna konsolideerimisgrupi. majandusaasta aruanne 2005

Pärnu linna konsolideerimisgrupi. majandusaasta aruanne 2005 Pärnu linna konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne 2005 1 Majandusaasta aruanne Avaliku sektori üksuse nimi Pärnu Linnavalitsus Registri kood 75000064 Aadress Uus 4, 80098 PÄRNU Telefon 443 1405 Faks

More information

SADAMA VASTUVÕTUSEADMETE VÄIDETAVATEST PUUDUSTEST TEAVITAMISE VORM FORM FOR REPORTING ALLEGED INADEQUACIES OF PORT RECEPTION FACILITIES

SADAMA VASTUVÕTUSEADMETE VÄIDETAVATEST PUUDUSTEST TEAVITAMISE VORM FORM FOR REPORTING ALLEGED INADEQUACIES OF PORT RECEPTION FACILITIES Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2009. a määrus nr 78 Laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise ja vastuvõtmise korralduslikud nõuded Lisa 2 (majandus- ja kommunikatsiooniministri 04.märtsi

More information

Elekter päikesest Eestis aastal Andri Jagomägi, Ph.D. Tallinna Tehnikaülikool Materjaliteaduse Instituut

Elekter päikesest Eestis aastal Andri Jagomägi, Ph.D. Tallinna Tehnikaülikool Materjaliteaduse Instituut Elekter päikesest Eestis aastal 2012. Andri Jagomägi, Ph.D. Tallinna Tehnikaülikool Materjaliteaduse Instituut Küsitlus Milline peaks olema päikesest elektrit toova süsteemi tasuvusaeg aastates, et Te

More information

Eesti Haigekassa DRG piirhinna ja piiride arvutamise metoodika hindamine

Eesti Haigekassa DRG piirhinna ja piiride arvutamise metoodika hindamine www.pwc.ee DRG piirhinna ja piiride arvutamise metoodika hindamine Eesti DRG hinnakujunduse süsteemi ülevaade I Kokkuvõte Lisad Lembitu 10 10114 Tallinn Lugupeetud Tanel Ross Erki Mägi Juhtivkonsultant

More information

AS MERKO EHITUS KONTSERN KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE ehituse peatöövõtt kinnisvaraarendus Äriregistrikood:

AS MERKO EHITUS KONTSERN KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE ehituse peatöövõtt kinnisvaraarendus Äriregistrikood: KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2017 AS MERKO EHITUS KONTSERN KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 01.01.2017 31.12.2017 Ärinimi: Põhitegevusalad: AS Merko Ehitus valdusettevõtete tegevus ehituse

More information

Karksi Valla 2013.a. konsolideerimisgrupi. majandusaasta aruanne. Aadress Viljandi mnt 1, 69104, Majandusaasta algus 01.

Karksi Valla 2013.a. konsolideerimisgrupi. majandusaasta aruanne. Aadress Viljandi mnt 1, 69104, Majandusaasta algus 01. Karksi Valla 2013.a. konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne Avaliku sektori üksuse nimi Karksi vald Registri kood 75006397 Aadress Viljandi mnt 1, 69104, Karksi-Nuia Telefon 435 5510 Faks 435 5522

More information

EURO KASUTUSELEVÕTU ARUANNE

EURO KASUTUSELEVÕTU ARUANNE Eesti Pank Bank of Estonia EURO KASUTUSELEVÕTU ARUANNE Juuni veebruar 9 SISUKORD KOKKUVÕTE..... alaväliste opa Liidu riikide vastavus Maastrichti kriteeriumidele..... Hinnastabiilsus.... EESTI VALMISOLEK

More information

Aasia riikide elanike kulutused välisreisidele (miljardites eurodes)

Aasia riikide elanike kulutused välisreisidele (miljardites eurodes) TURISM JAAPANIST EESTISSE JAAPANI ELANIKE VÄLISREISID Jaapani elanike arv on 127 miljonit. 2.a. tegid Jaapani elanikud 17,1 miljonit välisreisi 1. Reiside arv on pikka aega püsinud laias laastus samas

More information

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOLI MAJANDUSAASTA ARUANNE. Aadress Mõdriku, Pajusti sjk, Vinni vald, Lääne-Virumaa 46609

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOLI MAJANDUSAASTA ARUANNE. Aadress Mõdriku, Pajusti sjk, Vinni vald, Lääne-Virumaa 46609 LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOLI MAJANDUSAASTA ARUANNE Majandusaasta algus 01.01.2012 Majandusaasta lõpp 31.12.2012 Aruandekohustuslase nimi Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Registri number 70006174 Aadress Mõdriku,

More information

SISSEJUHATUS Aruande alused Käesoleva aruande koostamise aluseks on kehtima hakanud riigivaraseaduse (edaspidi RVS) 99 lõikest 1 tulenev ko

SISSEJUHATUS Aruande alused Käesoleva aruande koostamise aluseks on kehtima hakanud riigivaraseaduse (edaspidi RVS) 99 lõikest 1 tulenev ko Riigi kinnisvara valitsemise koondaruanne seisuga 01.10.2013 Aprill 2014 SISSEJUHATUS Aruande alused Käesoleva aruande koostamise aluseks on 01.01.2010 kehtima hakanud riigivaraseaduse (edaspidi RVS) 99

More information

III. (Ettevalmistavad aktid) EUROOPA KESKPANK

III. (Ettevalmistavad aktid) EUROOPA KESKPANK 26.9.2014 ET Euroopa Liidu Teataja C 336/5 III (Ettevalmistavad aktid) EUROOPA KESKPANK EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS, 24. juuni 2014, seoses ettepanekuga, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust

More information

Hiina elanike välisreisid (piiriületused) (miljonites) kõik piiriületused sh.hongkongi, Macausse, Taiwani sh. muudesse riikidesse

Hiina elanike välisreisid (piiriületused) (miljonites) kõik piiriületused sh.hongkongi, Macausse, Taiwani sh. muudesse riikidesse 1 31 34 41 46 48 57 7 83 98 115 133 137 TURISM HIINAST EESTISSE HIINA ELANIKE VÄLISREISID Hiina elanike arv on 1,4 miljardit. Alates 212.aastast on Hiina maailma suurim turismiturg. 216.a. tegid Hiina

More information

KAS ENERGIA ON EESTIS ODAV VÕI KALLIS?

KAS ENERGIA ON EESTIS ODAV VÕI KALLIS? KAS ENERGIA ON EESTIS ODAV VÕI KALLIS? Rita Raudjärv, Ljudmilla Kuskova Energia on ressurss, milleta on tänapäeva elu raske ette kujutada tundub enesestmõistetavana, et see on pidevalt olemas. Erilise

More information

Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime 2009 AASTARAAMAT

Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime 2009 AASTARAAMAT RIIGIKANTSELEI rahvusvaheline konkurentsivõime 2009 AASTARAAMAT konkurentsivõime maailma 57 riigi võrdluses ning olulised majandusindikaatorid võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega Tallinn, detsember

More information

EESTI. rahvusvaheline konkurentsivõime AASTARAAMAT 2006

EESTI. rahvusvaheline konkurentsivõime AASTARAAMAT 2006 AASTARAAMAT 2006 EESTI rahvusvaheline konkurentsivõime konkurentsivõime 61 riigi ja majanduspiirkonna võrdluses ning olulised konkurentsiindikaatorid võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. EESTI

More information

Elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjad

Elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjad Elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjad Bilansi tagamise ehk tasakaalustamise eeskirjad on koostatud ElTS 39 lg 3 1 alusel, mis sätestavad muuhulgas süsteemi tunnisisese reguleerimise

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 171-:2000 Alumiinium ja alumiiniumisulamid. Tõmbetoorikud. Osa : Erinõuded mehaanika alal kasutamiseks (välja arvatud keevitamine) Aluminium and aluminium alloys - Drawing stock -

More information

VALGE SÄRK PÕHIKANGAS TWO FOLD

VALGE SÄRK PÕHIKANGAS TWO FOLD VALGE SÄRK TWO FOLD S0 2-PLY POPLIN T0 2-PLY TWILL U06 2-PLY ROYAL- OXFORD V SMALL HERRINGBONE Laitmatult valge särk on ajatu klassika. Oma puhtuses võimaldab see kombineerimist mis tahes teiste värvidega.

More information

MAJANDUSAASTA ARUANNE

MAJANDUSAASTA ARUANNE MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium registrikood: 80013459 tänava nimi, Tõnismägi maja number 2 linn: Tallinn maakond:

More information

Sisukord AS EKSPRESS GRUPP KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2017

Sisukord AS EKSPRESS GRUPP KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2017 AS Ekspress Grupp KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2017 Sisukord ÜLDANDMED...3 Juhatuse kinnitus kontserni majandusaasta aruandele...4 JUHATUSE ESIMEHE PÖÖRDUMINE...5 KONTSERNI LÜHITUTVUSTUS...7 KONTSERNI

More information

Elektrienergia tarbijahind. ja selle mõjurid Euroopa Liidu. liikmesriikide näidetel

Elektrienergia tarbijahind. ja selle mõjurid Euroopa Liidu. liikmesriikide näidetel Elektrienergia tarbijahind ja selle mõjurid Euroopa Liidu liikmesriikide näidetel Elektroenergeetika õppekava Kõrgepingetehnika õppetool Magistritöö Õppetooli juhataja prof Juhan Valtin Juhendaja prof

More information

Majandusprognoos aastaks Ardo Hansson

Majandusprognoos aastaks Ardo Hansson Majandusprognoos aastaks 218 Ardo Hansson Põhisõnumid aasta tagasi Inflatsioon kiireneb ja aeglustab ostujõu kasvu Palku jäävad survestama tööealise elanikkonna kahanemine ja kvalifitseeritud tööjõu suurenev

More information

EKP STATISTIKA LÜHIÜLEVAADE AUGUST 2005

EKP STATISTIKA LÜHIÜLEVAADE AUGUST 2005 EKP STATISTIKA LÜHIÜLEVAADE AUGUST 5 ET Euroopa Keskpanga (EKP) statistika põhieesmärk on toetada EKP rahapoliitikat ning eurosüsteemi ja Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) muude ülesannete täitmist.

More information

Telefonivõrgule juurdepääsu turu hindade analüüs. Sisukord. 1. Eesmärk ja ulatus. 2. Võimalikud konkurentsiprobleemid. Lisa 1

Telefonivõrgule juurdepääsu turu hindade analüüs. Sisukord. 1. Eesmärk ja ulatus. 2. Võimalikud konkurentsiprobleemid. Lisa 1 Konkurentsiameti 31. märtsi 2010. aasta Era- ja äriklientidele kindlaks määratud asukohas telefonivõrgule juurdepääsu turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse Lisa 1 Telefonivõrgule

More information

3. MAJANDUSSTATISTIKA

3. MAJANDUSSTATISTIKA 3. MAJANDUSSTATISTIKA Kirsti Kislenko, Ako Sauga Sissejuhatus Ühiskonna, majanduse ning keskkonna arengu kirjeldamiseks ja analüüsimiseks kasutatakse palju erinevaid arvandmeid statistikat. Oskus statistikat

More information

EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH KONJUNKTUUR NR 3 (194)

EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH KONJUNKTUUR NR 3 (194) 3(194)215 EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH KONJUNKTUUR NR 3 (194) Tallinn September 215 EKI KONJUNKTUURIINDEKSID: SEPTEMBER 215 Majanduse hetkeolukord ja ootused (Müncheni

More information

Liginullenergiahoonete lokaalse taastuvelektri vajadus ja tasuvus

Liginullenergiahoonete lokaalse taastuvelektri vajadus ja tasuvus Liginullenergiahoonete lokaalse taastuvelektri vajadus ja tasuvus Jarek Kurnitski, Ergo Pikas 07.10.2016 Ehitajate tee 5 Phone +372 620 2002 ttu@ttu.ee 19086 Tallinn ESTONIA Fax +372 620 2020 www.ttu.ee

More information

Cold rolled narrow steel strip for heat treatment - Technical delivery conditions - Part 3: Steels for quenching and tempering

Cold rolled narrow steel strip for heat treatment - Technical delivery conditions - Part 3: Steels for quenching and tempering EESTI STANDARD EVS-EN 10132-3:2000 Cold rolled narrow steel strip for heat treatment - Technical delivery conditions - Part 3: Steels for quenching and tempering EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA

More information

Praktiline juhend biotsiidimääruse kohta

Praktiline juhend biotsiidimääruse kohta Praktiline juhend biotsiidimääruse kohta Eriseeria andmete jagamise kohta. Konsortsiumid 2 Praktiline juhend biotsiidimääruse kohta. Eriseeria andmete jagamise kohta. Konsortsiumid ÕIGUSLIK TEADE Käesoleva

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3675:2006 Toornafta ja vedelad naftaproduktid. Laboratoorne tiheduse määramine. Areomeetriline meetod (ISO 3675:1998) Crude petroleum and liquid petroleum products - Laboratory

More information

EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH KONJUNKTUUR NR 3 (202)

EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH KONJUNKTUUR NR 3 (202) EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH KONJUNKTUUR NR 3 (22) Tallinn September 217 EKI KONJUNKTUURIINDEKSID: SEPTEMBER 217 Majanduse hetkeolukord ja ootused* 1 5-5 -1 25 26

More information

Eesti Haigekassa analüüs ja hinnang ravijuhendile Eesti juhised südamehaigete taastusraviks

Eesti Haigekassa analüüs ja hinnang ravijuhendile Eesti juhised südamehaigete taastusraviks Eesti Haigekassa analüüs ja hinnang ravijuhendile Eesti juhised südamehaigete taastusraviks Taastusravi on südamehaigete kompleksse ravi osa, mille eesmärgiks on taastada haige võimalik potentsiaal füüsilises,

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 12953-6:2011 Trummelkatlad. Osa 6: Nõuded katla seadmestikule Shell boilers - Part 6: Requirements for equipment for the boiler EESTI STANDARDI EESSÕNA Käesolev Eesti standard EVS-EN

More information

EUROOPA PARLAMENT ARVAMUS. Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon 2003/0226(COD) Esitaja: siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon

EUROOPA PARLAMENT ARVAMUS. Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon 2003/0226(COD) Esitaja: siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon EUROOPA PARLAMENT 2004 ««««««««««««Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon 2009 2003/0226(COD) 14.12.2004 ARVAMUS Esitaja: siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon Saaja: transpordi- ja turismikomisjon Teema: Euroopa

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 15694:2009 Agricultural tractors - Passenger seat - Requirements and test procedures EESTI STANDARDI EESSÕNA Käesolev Eesti standard EVS-EN 15694:2009 sisaldab Euroopa standardi EN

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 1550:1999 Tööpinkide ohutus. Töödeldava eseme kinnitusrakiste projekteerimise ja ehitamise ohutusnõuded Machine-tools safety - Safety requirements for the design and construction

More information

LÄÄNEMERE PIIRKONNA PROGRAMMI PROJEKTI BalticClimate TRANSPORDI JUHTUMIUURINGU ANALÜÜS LÕPPARUANNE

LÄÄNEMERE PIIRKONNA PROGRAMMI PROJEKTI BalticClimate TRANSPORDI JUHTUMIUURINGU ANALÜÜS LÕPPARUANNE LÄÄNEMERE PIIRKONNA PROGRAMMI 2007-2013 PROJEKTI BalticClimate TRANSPORDI JUHTUMIUURINGU ANALÜÜS LÕPPARUANNE TEEDEINSTITUUT Tallinn, 2012 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TEEDEINSTITUUT EL Läänemere piirkonna programmi

More information

LOGO. Eesti Arengukoostöö ja Humanitaarabi

LOGO. Eesti Arengukoostöö ja Humanitaarabi LOGO KASUTUSJUHEND Eesti Arengukoostöö ja Humanitaarabi 1.1 Logo tähendus Logo element, mille ühenduses olevad kujundatud lülid on seotud, on tuletatud Eesti rahvuselementidest. Märgis olevad lahus elemendid

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-HD 60364-7-722:2012 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7-722: Nõuded eripaigaldistele ja -paikadele. Elektrisõidukite toide Low voltage electrical installations - Part 7-722: Requirements

More information

Laevamootorite tulevik Anders Toomus Osakonna juhatja AB Volvo Penta Service Communication

Laevamootorite tulevik Anders Toomus Osakonna juhatja AB Volvo Penta Service Communication Laevamootorite tulevik Anders Toomus Osakonna juhatja AB Volvo Penta Service Communication Volvo Penta Dept. CB22400 Service Communication AT 1 2014-07-28 Volvo Group Organization Group Trucks Sales &

More information

MUUDETUD juunis Kõik õigused kaitstud WADA

MUUDETUD juunis Kõik õigused kaitstud WADA 1 Küsimus: Lõppkokkuvõttes vastutan mina kõige eest, mida alla neelan, süstin või manustan.vastus: Õige Seletus: Kõik sportlased peavad esitama ennetavaid küsimusi oma sportlaskarjääri ohtuseadmise vältimiseks.

More information

EESTI PANGA TÖÖTUBA Tootlikkuse ja palkade arengud

EESTI PANGA TÖÖTUBA Tootlikkuse ja palkade arengud EESTI PANGA TÖÖTUBA Tootlikkuse ja palkade arengud Jaanika Meriküll Tairi Rõõm Eesti Pank Majandusuuringute allosakond Pärnu Finantskonverents 18.04.2013 Töötoa kava Tootlikkus ja palgad (Tairi) Tootlikkuse

More information

AIP Supplement for Estonia

AIP Supplement for Estonia EESTI AIP Estonia Kontakt / Contact Aadress: ennuliiklusteeninduse Aktsiaselts ennuinfo osakond Kanali põik 3 Rae küla, Rae vald 10112 Harjumaa Estonia Tel: +372 625 8323 Faks: +372 625 8200 AFS: EETYOYX

More information

Rahvusvaheliste suursündmuste toetuse infopäev

Rahvusvaheliste suursündmuste toetuse infopäev Rahvusvaheliste suursündmuste toetuse infopäev» eas.ee/rsk»visitestonia.com»facebook.com/visitestonia» visitestonia.com #visitestonia Perioodi 2014-2020 toetused Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 15210-1:2010 Tahked biokütused. Graanulite ja brikettide mehaanilise vastupidavuse määramine. Osa 1: Graanulid Solid biofuels - Determination of mechanical durability of pellets and

More information

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON. Ettepanek NÕUKOGU OTSUSE

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON. Ettepanek NÕUKOGU OTSUSE EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 15.10.2004 KOM(2004) 672 lõplik 2004/0243 (AVC) Ettepanek NÕUKOGU OTSUSE kohta Ühenduse ühinemisest Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni määrusega

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 15869-2:2010 Inland navigation vessels - Electrical shore connection, three-phase current 400 V, up to 63 A, 50 Hz - Part 2: Onshore unit, safety requirements EESTI STANDARDI EESSÕNA

More information