MAJANDUSAASTA ARUANNE

Transcription

1 MAJANDUSAASTA ARUANNE Aruandekohustuslase nimetus: HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM Registrikood: Aadress: Munga 18, Tartu Telefon: Faks: E-post: Interneti kodulehekülg: Tegevjuht: kantsler Janar Holm Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest. Dokument koosneb 99 leheküljest. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud)

2 SISUKORD KASUTATUD LÜHENDITE LOEND... 4 TEGEVUSARUANNE... 5 Ülevaade tegevuskavade täitmise aruandest Tegevusvaldkond: haridus Tegevusvaldkond: teadus- ja arendustegevus Tegevusvaldkond: noored Tegevusvaldkond: keel Tegevusvaldkond: arhiivindus Aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulised sündmused, mis ei kajastu aruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi Asutuse juhi hinnang sisekontrollisüsteemi kohta Ülevaade riigiraamatupidamiskohustuslase tegevusest siseauditi korraldamisel Ülevaade riigi raamatupidamiskohustuslase valitsemisalas või valitseva mõju all olevate äriühingute, avalik-õiguslike juriidiliste isikute, sihtasutuste ja muude isikute kohta HTMi osalusega rahvusvahelised organisatsioonid ja nende programmid Olulisemad aruandeaasta investeeringud Olulisemad teadus- ja arendusprojektid aruandeaastal Majandusaastal toimunud ja eeldatavad muudatused valitsemisala koosseisus RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE BILANSS TULEMIARUANNE RAHAVOOGUDE ARUANNE NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE RIIGIEELARVE TÄITMISE ARUANNE LISAD Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused Lisa 2. Konsolideeritud asutused Lisa 3. Raha ja selle ekvivalendid Lisa 4. Tehingud avaliku sektori ja sidusüksusega Lisa 5. Maksud, lõivud, trahvid Lisa 6. Muud nõuded ja kohustused Lisa 7. Varud Lisa 8. Osalused sihtasutustes Lisa 9. Kinnisvarainvesteeringud Lisa 10. Materiaalne põhivara Lisa 11. Immateriaalne põhivara Lisa 12. Bioloogilised varad Lisa 13. Laenukohustused Lisa 14. Saadud ja antud toetused Lisa 15. Kaupade ja teenuste müük Lisa 16. Muud tulud Lisa 17. Tööjõukulud Lisa 18. Majandamiskulud Lisa 19. Muud tegevuskulud Lisa 20. Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus Lisa 21. Siirded Lisa 22. Selgitused eelarve täitmise aruande kohta Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 2

3 Lisa 23. Eraldised ja tingimuslikud kohustused ALLKIRJAD MAJANDUSAASTA ARUANDELE Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 3

4 KASUTATUD LÜHENDITE LOEND ANK HTM EAFRD EAGGF EENet EHIS EL EMP ENTK ERF ESF HEV IKT ISPA KOV LTT OECD PGS REKK RKT RKAS SA TNK avatud noortekeskus Haridus- ja Teadusministeerium Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk Eesti Hariduse Infosüsteem Euroopa Liit Euroopa majanduspiirkond Eesti Noorsootöö Keskus Euroopa Regionaalarengufond Euroopa Sotsiaalfond hariduslikud erivajadused info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ühtekuuluvusfond kohalik omavalitsus loodus- ja täppisteadused ning tehnoloogia Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus riiklik koolitustellimus Riigi Kinnisvara AS sihtasutus teavitamis- ja nõustamiskeskus Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 4

5 TEGEVUSARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) on valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel talle antud ülesandeid ning on aruandekohustuslane Vabariigi Valitsuse ja peaministri ees. HTMi valitsemisalas on riigi haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine ning sellega seotud alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg-, huvi- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, arhiivinduse, noorsootöö ja erinoorsootöö valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Ministeeriumi tippjuhtkonda kuuluvad minister, kantsler ja neli asekantslerit. Ministeeriumis oli aasta lõpu seisuga kokku 17 osakonda. 31. detsembril aastal oli organisatsioonis 263 töötajat, neist ametis 241, lapsehoolduspuhkusel 19 ja välisteenistuses 3. Teenistujate arvu suurenemine võrreldes a on tingitud tugitegevuste (personali- ja palgaarvestuse, raamatupidamise) tsentraliseerimisest. Muudatused koosseisus on seotud uue avaliku teenistuse seaduse jõustumisega 1. aprillist aastal. Teenistuskohad on jaotatud ameti- ja töökohtadeks. 31. detsembril aastal oli Haridus- ja Teadusministeeriumis teenistuskohti kokku 265, sellest 132 ametikohta (ametnikud) ja 133 töökohta (töölepingulised) aasta lõpus oli HTMi struktuur järgmine: ministrile allub vahetult siseauditi osakond; kantslerile alluvad vahetult avalike suhete osakond, personaliosakond ja õigusosakond; kõrghariduse ja teaduse asekantslerile alluvad vahetult kõrghariduse osakond ja teadusosakond; noorte ja välissuhete asekantslerile alluvad vahetult Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond, noorteosakond ja keeleosakond; planeerimise asekantslerile alluvad vahetult analüüsiosakond, rahandusosakond, riigivaraosakond, tõukefondide osakond ning üldosakond; üld- ja kutsehariduse asekantslerile alluvad vahetult kutse- ja täiskasvanuhariduse osakond, üldharidusosakond ning välishindamisosakond. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 5

6 Haridus- ja Teadusministeeriumi struktuurikaart seisuga aastal. Keeleinspektsioon Keeleinspektsioon on HTMi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ette nähtud alustel ja ulatuses. Keeleinspektsiooni põhimäärus on kinnitatud haridus- ja teadusministri 9. veebruari aasta määrusega nr 15. Inspektsiooni juhib peadirektor. Inspektsiooni koosseisus on järgmised piirkondlikud järelevalvetalitused: Tallinna ja Harjumaa järelevalvetalitus; Ida-Viru järelevalvetalitus; Lõuna-Eesti järelevalvetalitus aastal Keeleinspektsioonis struktuurimuudatusi ei tehtud ja selle koosseisus oli 22 ametikohta. Eesti Noorsootöö Keskus Eesti Noorsootöö Keskus (ENTK) on HTMi hallatav riigiasutus, kes täidab seadusest (NTS, AMvS ja HKS), noorsootöö strateegiast tulenevaid ning HTMi antud ülesandeid noorsootöö juhtimisel ja korraldamisel. ENTKd juhib direktor, keskuse koosseisus on ka asedirektori ametikoht. Asedirektor vastutab suuremate programmide elluviimise ja strateegia täitmise koordineerimise eest. Asutuse struktuuris on kolm üksust: kaks osakonda ja üks noortelaager (noorsootöö valdkondade arendusosakond, noorsootöö korralduse- ja analüüsiosakond ning Kloogaranna noortelaager) aasta lõpus töötas asutuses töölepingu alusel 23 inimest. Rahvusarhiiv Rahvusarhiiv on alates 1. jaanuarist aastast valitsusasutus Haridus- ja Teadusministeeriumi Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 6

7 valitsemisalas. Rahvusarhiivi struktuuris on 4 arhiivi ja 2 bürood. 31. detsembri aasta seisuga on koosseisus 231,5 teenistuskohta, millest on täidetud 225, neist 91 on ametnikud ja 134 töötajad, kellest 13 töötab tähtajalise töölepinguga aastal lõppes aastal alanud digitaalarhiivi tarkvara täisfunktsionaalsuses väljaarendamine. Rahvusarhiiv on valmis vastu võtma arhiiviväärtuslikke digitaaldokumente asutustest. Virtuaalse uurimissaali külastuste arvuks plaaniti eelmisel aastal 1,2 miljonit, kuid tegelik saavutustase oli 1,4 miljonit külastust. Arhiividokumentide lugemine veebis moodustab 99,3% kõigist kasutuskordadest. Tulemusele on kaasa aidanud Rahvusarhiivi digitaalse sisuteenuse hulga pidev suurenemine aastat sisustas suuresti ettevalmistuste käivitamine Rahvusarhiivi uue peahoone rajamisega kaasnevateks töödeks. 3. mail kuulutati välja hoonearhitektuurikonkursi võitjaks võistlustöö a4, mille autori AB Asum OÜ ja Riigi Kinnisvara AS vahel sõlmiti projekteerimisleping. Rööbiti käivitati rakkerühmad arhivaalide ümberpaigutamiseks vajalike eeltööde teostamiseks. Kolitavate arhivaalide maht moodustab 3,5 miljonit ehk 40% kogu Rahvusarhiivis säilitatavast ainesest aastal koostati ka perioodi arengusihid arhiivinduse põhivaldkondade lõikes, täpsustamaks prioriteetseid eesmärke ja tegevusi ning teadvustamaks organisatsiooni arenguvajadusi. HTMi valitsemisalasse kuuluvad rakenduskõrgkoolid, kutseõppeasutused, riigi üldharidsukoolid ning teadus- ja arendusasutused. Riigi hallatavad üldhariduskoolid 1. jaanuari aasta seisuga oli ministeeriumi haldusalas 31 üldhariduskooli sh 7 gümnaasiumi ja 24 hariduslike erivajadustega õpilaste kooli. Gümnaasiumidest on 2 täistsüklikoolid ja 3 klassikalist gümnaasiumi. Hariduslike erivajadustega õpilaste koolidest toimus kahes õpe ka gümnaasiumiastmes. 1. septembril alustasid õppetööga uued riigigümnaasiumid - Jõgevamaa Gümnaasium ja Läänemaa Ühisgümnaasium. 1. septembrist aastal liideti Vidruka Kool Haapsalu Sanatoorse Internaatkooliga, mille tulemusena Vidruka Kool lõpetas tegevuse iseseisva asutusena. Ühendkooli nimeks sai Haapsalu Viigi Kool aasta lõpuks oli ministeeriumi pidamisel kokku 30 üldhariduskooli, sh 7 gümnaasiumi ja 23 erivajadustega õpilaste kooli. Sõlmiti kokkulepped uute riigigümnaasiumide loomiseks Võrru, Tartusse, Jõhvi ja Pärnusse aastaks Riigi hallatavates üldhariduskoolides õppis 10. novembri aasta seisuga 3784 õpilast, mis on 408 õpilast (12%) rohkem, kui aastal. Õpilaste arvu suurenemine oli tingitud Jõgevamaa Gümnaasiumi ja Läänemaa Ühisgümnaasiumi töö käivitumisest, millega lisandus 516 õpilast. Kokku suurenes gümnaasiumiõpilaste arv aastaga 529 õpilase võrra (33%). Hariduslike erivajadustega õpilaste koolides vähenes õpilaste arv aastaga 121 võrra (7%), 1772lt õpilaselt 1651ni. Õpilaste arvu vähenemine on püsiv tendents ning selle põhjuseks on kaasava hariduse põhimõtete rakendumine ning nõudluse kadumine teatud erivajadusega õpilaste erikooli kohtade järgi (nt somaatiliste haigustega õpilased). Õpetajate keskmine ametikohtade arv oli aastases arvestuses 531,1. See on 22,4 ametikohta rohkem, kui aastal. Suurenemise põhjustas Jõgevamaa Gümnaasiumi ja Läänemaa Ühisgümnaasiumi töö käivitamine. Õpetaja keskmine palk oli riigi üldhariduskoolides 984,47 eurot, mis on 103,8 eurot suurem, kui aastal. Riigi hallatavate üldhariduskoolide juhtide leidmiseks korraldati aastal üks avalik konkurss, mille käigus leiti uus juht tulevasele Jõhvi riigigümnaasiumile. Kaasajastamaks direktorite värbamise korda töötati välja ja kinnitati ministri poolt Riigi kutseõppeasutuse ja riigi üldhariduskooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise kord. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 7

8 Riigi üldhariduskoolide eelarve oli kokku eurot (sh investeeringud). Investeeringuid oli aastal eelarvestatud kokku euro eest. Lisaks oli eelarvestatud finantseerimistehinguid (kapitaliliisingumakseid) euro ulatuses aastal toimus riigi hallatavate üldhariduskoolide eelarvete koostamine ühtlustatud põhimõtete alusel. Riigigümnaasiumide personalikulude eraldamise aluseks on koosseisumudelid. Vabariigi Valitsuse korraldusega kinnitatud Elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna Hariduse infrastruktuuri arendamine meetme Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekeskkonna kaasajastamine investeeringukava kohaselt saavad aastatel toetust riigi 20 üldhariduskooli ning munitsipaalkoolid aastal valmis projekt Õismäe kooli renoveerimine, eurot. Jätkusid tegevused Tallinna K. Pätsi nimelise Vabaõhukooli, Tapa Erikooli, Urvaste Kooli ja Ahtme Kooli projektide realiseerimiseks ja aastal. Jätkusid ettevalmistused Kaagvere Erikooli uue hoonekompleksi rajamiseks aastal Augustis valmisid Nõo Reaalgümnaasiumi, Viljandi Gümnaasiumi, Läänemaa Ühisgümnaasiumi ja Jõgevamaa Gümnaasiumi uued hooned. Uusi hooneid haldab Riigi Kinnisvara AS. Meetme Gümnaasiumivõrgustiku korrastamine raames tehti otsused nelja uue riigigümnaasiumihoone renoveerimiseks või ehitamiseks valmimistähtajaga Septembris muutus Päinurme Internaatkooli nimi. Kooli nimeks sai Nurme Kool. Õppetöö korraldati ümber, vana amortiseerunud koolihoone Päinurmes jäi kasutusest välja, õppe- ja kasvatustöö viidi üle kaasaegsete tingimustega õpilaskodusse Päinurmes ja Paidesse, Järvamaa Kutsehariduskeskuse kaasaegsetesse ruumidesse. Et tõhustada riigi HEV õpilaste õppe korraldust ning selgitada välja riigi HEV koolide arengusuundi ja - perspektiive, alustati HEV õppekorralduse kontseptsiooni koostamist ja asjakohaste analüüside tegemist. HEV õpilaste õppekorralduse kontseptsioon kinnitati haridus- ja teadusministri poolt aasta lõpus ning alustati ettevalmistustega HEV2 õpilaste koolivõrgukava koostamiseks aastal viidi läbi temaatiline riiklik järelevalve Ahtme Koolis ja Urvaste Koolis. Regulaarselt toimusid koolijuhtidele info- ja teabepäevad. Koolijuhtide korraldati meediaalane täiendkoolitus. 1. septembril toimus üheaegne ja ühine avaaktus viies riigigümnaasiumis, mida kandsid üle kõik Eesti uudisteportaalid. Samal päeval avati ka riigigümnaasiumide ühine veebiportaal aasta esimeses kvartalis töötati välja koolide ühtsetele põhimõtetel baseeruv palgajuhend, tööleping ja ametijuhendi näidis. Palgajuhendi rakendumisega kaasnes ka õpetajate palgatõus. Tagamaks õppekvaliteeti hinnati koostöös SAga Innove koolide õppekavad. Riigi kutseõppeasutused 1. jaanuari aasta seisuga oli HTMi haldusalas kokku 29 riigi kutseõppeasutust. Tallinna Majanduskoolis ja Võrumaa Kutsehariduskeskuses antakse õpet ka rakenduskõrghariduse tasemel. Riigi kutseõppeasutuste juhtimine on korraldatud demokraatlikel alustel, järgides kutseõppeasutuse autonoomiat õppekorralduslikes küsimustes ning kollektiivse otsustamise põhimõtteid kooli õppenõukogu ja riigikooli nõukogu kaudu. Samal ajal on riigi kutseõppeasutused oma õigusliku staatuse poolest valitsusasutuse hallatavad asutused, mida rahastatakse riigieelarvest. Kutseõppeasutuse ja ühiskonna sidumisel etendavad tähtsat osa kooli nõukogud, mille liikmed esindavad majandus- ja kultuuriringkondi, kutse- ja ametiliite, tööandjate liite, riigiasutusi ning KOVe. Nõukogude liikmed määrab haridus- ja teadusminister kolmeks aastaks aastal korraldati üks koolijuhi konkurss ja kinnitati ametisse Põltsamaa Ametikooli direktor. Kutseõppeasutuste õppekeskkonna ajakohastamisse investeeriti eelmisel aastal kokku eurot. Kutseõppe riikliku koolitustellimuse vahendite arvelt olid suuremad investeeringute kasutajad Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 8

9 Narva Kutseõppekeskus, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool ning Tallinna Tööstushariduskeskus. Elukeskkonna arendamise rakenduskava meetme Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine raames anti õpilaste käsutusse kolm valminud projekti: Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õppehoone, Põltsamaa Ametikooli Praktikakorpus ja Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli õpilaskodu. Lisaks eeltoodule alustas Hiiumaa Ametikool Norra EMP ressursside toel peahoone restaureerimist. Õppijate arv kutseõppes on suhteliselt stabiilne vaatamata langevatele demograafilistele näitajatele. Kindlasti avaldab sellele mõju kutseõppeasutuste järjest paranev taristu ja ajakohased seadmed õppetöö korraldamiseks. Samuti pakuvad kutseõppeasutused järjest rohkem paindlikke ja ühiskonna nõuetega arvestavaid koolitusi nii tasemehariduses kui ka täiskasvanutele, kes saavad ümber- ja täiendusõpet. Selle taga on ka ESFi programmi Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused rakendamine. Tööjõuturu halvenenud olukord on süvendanud märgatavalt huvi täiskasvanule mõeldud koolituste vastu aastal jätkus ESFi toetatav kutseõppes õpingud katkestanute jätkuõppe programm KUTSE rakendamine, mille eesmärk on tuua kutseõpingud pooleli jätnud inimesed tagasi õppima. Kahjuks ei ole kavandatud hulgal õppijaid koolidesse naasnud aastal koostatud Eesti kutseharidussüsteemi arengukava visiooni kohaselt pööratakse edaspidi suuremat tähelepanu kutseõppe sisulisele arengule. Selle eelduseks on ajakohastatud õppetöökojad, mis võimaldaksid kõrgel tasemel kutseõpet pakkuda. Kutseõppeasutuste ja üldhariduskoolide koostöös jätkus aastal kutseõpe koolikohustuse eas olevatele raskesti kasvatatavatele õpilastele Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis, Põltsamaa Ametikoolis ja Sillamäe Kutsekoolis. Riigi rakenduskõrgkoolid 31. detsembri aasta seisuga oli HTMi haldusalas kokku seitse riigi rakenduskõrgkooli: Eesti Lennuakadeemia, Eesti Mereakadeemia, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Kõrgem Kunstikool ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Alates aastast toimub riikliku kõrghariduse rahastamine uutel alustel. Nüüdsest eraldatakse kõrgkoolidele kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks tegevustoetust, mis ei ole 1. ja 2. astme õppes enam üldjuhul seotud konkreetsete õppekohtade ja lõpetajate arvuga. Õppeasutus otsustab oma profiilist, talle pandud ülesannetest ja olemasolevast koolitusvõimsusest lähtudes ise, millistes valdkondades kui palju õppekohti luuakse. Läbiviidud rahastamisreformi keskseks ideeks oli kõrgkoolide rahastamise selge sõltuvus hariduse kvaliteedist ja tulemuslikkusest, arvestades ühiskonna vajadusi. Rahastamise kasv kompenseerib tasulise õppe osalise kadumise. Rahastamisreformi rakendatakse kolme aasta jooksul, kui toimub üleminekuperiood. Lõplikult minnakse uut tüüpi rahastamismudelile üle Riigi rakenduskõrgkoolide juhtimine on korraldatud demokraatlikel alustel, järgides kõrgkooli autonoomiat õppekorralduslikes küsimustes ning kollektiivse otsustamise põhimõtteid otsustuskogude kaudu, milleks on kõrgkooli nõukogu ja kõrgkooli nõunike kogu. Samal ajal on riigi rakenduskõrgkoolid oma õigusliku staatuse poolest valitsusasutuse hallatavad asutused, mida rahastatakse riigieelarvest. Rakenduskõrgkooli ja ühiskonna sidumisel etendavad tähtsat osa rakenduskõrgkooli nõunike kogud, kus on esindatud majandus- ja kultuuriringkondade, kutse- ja ametiliitude, tööandjate liitude, riigiasutuste ning KOVide esindajad aastal asutatud Sihtasutus Eesti Rakenduskõrgkoolid on loodud rakenduskõrghariduse edendamiseks, rakenduskõrgkoolide vahelise koostöö suurendamiseks, ühisprojektide elluviimiseks ja Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu töö korraldamiseks. Koostöövõrgustikku on kaasatud nii riigi kui ka mõned erakätes olevad rakenduskõrgkoolid. 2013/2014 õppeaastast asus RKRNi esimehena tööle prof Enno Lend, Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor. Aseesimeheks valiti prof Krista Tuulik, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor. Tallinna Tehnikakõrgkool, Sisekaitseakadeemia ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool kirjutasid augustis alla koostöölepingule, mille eesmärgiks on edendada omavahelist koostööd Eestis õppivate välistudengite õpetamisel. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 9

10 Rakenduskõrgkoolis võib lisaks rakenduskõrgharidusõppele toimuda ka kutse- ja magistriõpe. Kutseõpet antakse Eesti Mereakadeemias, Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Magistriõpet on õigus pakkuda Eesti Mereakadeemial. Eesti Lennuakadeemial oli magistriõppe läbiviimise õigus kuni 30. juunini 2013, misjärel tehakse magistriõppe osas koostööd Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga aastal võeti HTMi haldusalasse kuuluvatesse riigi rakenduskõrgkoolidesse vastu 1754 üliõpilast, sh 19 magistriõppesse. Kokku õppis HTMi haldusalasse kuuluvates riigi rakenduskõrgkoolides 10. novembri aasta seisuga 7581 üliõpilast, neist 56 magistranti. Rakenduskõrgkoolides toimuvasse kutseõppesse võeti vastu 388 õpilast ja kokku õppis kutseõppe õppekavadel 896 õpilast. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 10

11 Ülevaade tegevuskavade täitmise aruandest Olulisemad arengud HTMi tegevusvaldkondades ning eesmärkide suunas liikumine aastal. Tegevusvaldkond: haridus a töötati välja haridusvaldkonna pikaajaline strateegia - Elukestva õppe strateegia 2020 (vastu võetud a. veebruaris), mis keskendub viiele strateegilisele eesmärgile: muutunud õpikäsitus, pädevad ja motiveeritud õpetajad ning koolijuhid, elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus, digipööre elukestvas õppes ning võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja õppes osaluse kasv. Nende teemade esiletõstmine põhineb Eesti hariduse tugevuste ja nõrkuste analüüsil ning laialdastel aruteludel haridusringkondades. Esmakordselt oli eesmärgivaldkondade analüüsimisel oluliseks infoallikaks OECD täiskasvanute uuringu PIAAC (Programme for the International Asessment of Adult Competencies) mahukas andmebaas 1. Muutused õpikäsituses Elukestva õppe strateegia toob olulisemate probleemidena välja, et teoreetiliselt omaksvõetud ja dokumentides kinnitatud õpikäsitus, õppijate eri tüüpi andekuste väärtustamine ning erivajaduste märkamine ei ole muutunud õppeprotsessi lahutamatuks osaks. Samuti võiks liiga kõrget väljalangevust (eriti meessoo hulgas) kõikidel haridustasemetel ja -liikides leevendada individuaalsemad reaalse eluga seostatumad probleemipõhisemad õppimisviisid. Õpetajate uuringu TALIS (2009) järgi on Eesti õpetajad edumeelsetest ja kaasaegsetest õpetamisviisidest teadlikud, kuid kasutavad igapäevases õppetöös traditsioonilisemaid viise kui kolleegid teistes riikides. Õpikäsituse muutmise vajadusele viitavad nii PISA (Programme for International Student Assessment) 2 kui PIAACi uuringu tulemused. Kuigi PISA 2012 uuringus olid Eesti õpilased rahvusvahelises võrdluses väga edukad, on meil ikka oluliselt vähem kõrgtasemel 3 oskustega õpilasi kui parimate tulemustega riikides. Kõrgtasemel funktsionaalse lugemisoskusega õpilaste osakaal oli meil 8,4% ning see tähendas kõigi PISA uuringus osalenud riikide seas 23. kohta. Soomes oli vastav protsent 13,5, tipus olid Shanghai 25,1% ja Singapur 21,1%ga. Matemaatikas paigutus Eesti kõrgeimaid tulemusi saavutanud õpilaste osakaalu järgi riikide tulemuste järjestuses 18. kohale, kõige enam oli kõrgtasemel matemaatikaoskustega õpilasi Shanghais (55,4%) ja Singapuris (40%). Euroopas oli neid õpilasi kõige enam Šveitsis (21,4%). Eestis oli matemaatikas kõrgeimaid tulemusi saavutanud õpilaste osakaal 14,6%. Ülevaade Eesti õpilaste tulemuste jaotusest saavutustasemete järgi on toodud joonisel 1. 1 PIAAC andmete esmane analüüs ilmus aastal ja on kättesaadav aadressil ja aastal ilmuvad täiendavad temaatilised aruanded, milles analüüsitakse süvitsi järgmisi teemasid: oskuste ja elukestva õppe seosed, oskustest tulenevad kasud tööturul, mahajääjad ja tipud, oskuste seos formaalharidusega, oskuste roll palgalõhede selgitamisel, oskuste (mitte)vastavus tööturu vajadustele ning IKT kasutusoskused ja -valmidus. 2 Lähem info OECD PISA uuringu kohta Eestis: 3 PISA uuringus 5. ja 6. saavutustase. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 11

12 Joonis 1. Õpilaste protsentuaalne jaotus saavutustasemeti kolmes kirjaoskuses, %. Allikas: PISA Teine PISA tulemus, mis viitab õpikäsituse muutmise vajadusele, on poiste oluliselt madalam funktsionaalse lugemisoskuse tase, võrreldes tüdrukutega. Tütarlaste funktsionaalne lugemisoskus oli 44 punkti võrra kõrgem (538/494) kui poistel. Erinevus on olnud püsiv kõigi kolme PISA uuringu vältel (2006., ja aastal). Kõige väiksemad erinevused poiste ja tüdrukute funktsionaalse lugemisoskuse tulemustes olid Koreas, kus vahe oli 15 punkti, ja Shanghais 17 punkti. Euroopa maadest olid erinevused väikseimad Iirimaal 27 punkti (7. koht kõigi uuringus osalenud riikide seas). Õpikäsituse muutmise vajadusele viitavad ka kaks PIAACi tulemust. Esiteks, Eesti inimeste läbivalt kehvad probleemilahendusoskused tehnoloogiarikkas keskkonnas, mis eriti selgelt ilmnevad vanemate ja kõrgharidusega inimeste puhul (vt joonis 2. ja 3.). Teiseks asjaolu, et Eesti kõrgharidusega inimeste oskused, mis vahetult peale lõpetamist on teiste osalenud riikidega võrreldes keskmised või isegi üle selle, on kümmekond aastat hiljem alla keskmise. Ehkki tegemist on läbilõikeuuringuga, viitab see asjaolule, et õpitud oskusi ei kasutata-vajata tööl või on need omandatud viisil, mis on liialt eksamikeskne ning reaalse eluga seostamata. Lõplikku vastust PIAACi tulemused ei anna, kuid probleemile siiski viitavad (vt joonis 4.). Joonis ja 3. tasemel probleemilahendusoskusega inimeste osakaal kolme haridustaseme lõikes riigiti. Allikas: PIAAC Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 12

13 Joonis 3. Eri vanusegruppide probleemilahendusoskus tehnoloogiarikkas keskkonnas: vastanute osakaal eri tasemetel. Allikas: PIAAC Joonis 4. Äsja- ja varemlõpetanud kõrgharidusega inimeste funktsionaalne lugemisoskus (kuni 40- aastased). Õpetajad ja õppeasutuste juhid Ühiskonnas ja õpilaste arvudes toimunud ja toimuvad muudatused ei jäta puudutamata ka õpetaja ja haridusasutuse juhi ametit. Arutelude fookuses on õpetajakutse, õpetajate ja haridusasutuste juhtide professionaalse arengu võimalused, väärilise töötasu maksmine ning õpetaja ja haridusasutuse juhi ametikoha väärtustamine. Õpetajate arv. 2013/14. õppeaastal töötab EHISe 4 väljavõtte (seisuga ) kohaselt Eesti üldhariduskoolides, kutseõppeasutustes ning koolieelsetes lasteasutustes kokku õpetajat 5, neist 4 EHIS Eesti Hariduse Infosüsteem. 5 Õpetaja on arvestatud õpetajate koguarvu sisse ühekordselt (näiteks kui õpetaja töötab nii üldhariduskoolis kui kutseõppeasutuses, siis õpetajate koguarvus kajastub ta ühe korra). Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 13

14 üldhariduskoolides õpetajat õpetaja ametikohal 7, kutseõppeasutustes õpetajat õpetaja ametikohal ning koolieelsetes lasteasutustes õpetajat õpetaja ametikohal (vt tabel 2.1.). Tabel 1. Õpetajate ja ametikohtade arv haridusasutustüübiti õppeaastal 2013/2014. Kooli tüüp Õpetajate arv Ametikohtade arv Koolieelne lasteasutus Üldhariduskool Kutseõppeasutus Kokku Ainsana on võrreldes eelneva, 2012/13. õa-ga langenud kutseõppeasutuste õpetajate arv (71 õpetaja võrra), üldhariduskoolides ja koolieelsetes lasteasutustes töötab aga 2013/14. õa-l rohkem õpetajaid kui eelmisel õppeaastal. Üldhariduskoolide ja lasteaedade õpetajate arvu tõus on seotud nende asutuste arvu kasvuga üldhariduskoolide arv on kasvanud 8 võrra, lasteaedade arv 11 võrra (EHISe seisu alusel). Koolieelsete lasteasutuste õpetajate arv on tõusnud märkimisväärselt 362 õpetaja võrra. Üldhariduskoolide õpetajate arv on suurenenud 23 võrra, vaatamata sellele, et õpilaste koguarv on langenud 478 õpilase võrra. Omavalitsustest on õpetajate arv eelmise õppeaastaga võrreldes enim tõusnud Tallinnas ja Viimsi vallas, Pärnus, Sillamäel ning Alatskivi vallas. Õpetajate arv on enim langenud Kohtla-Järvel ja Narvas, samuti ka Lääne-Nigula ja Kose vallas ning Põltsamaa linnas. Õpetajate sooline jaotus üldharidus- ja kutsekoolides näitab, et õpetajaskonnast moodustavad jätkuvalt valdava enamuse naised. 2013/14. õa-l töötab üldhariduskoolides meesõpetajat, mis moodustab kõigist üldhariduskoolide õpetajatest 14,1%. Võrreldes eelneva, 2012/13. õa-ga on meesõpetajate osakaal langenud 0,2%. Ka kutseõppeasutustes on meesõpetajate arv vähenenud 2012/13. õa-l töötas kutseõppeasutustes õpetajana 795 meest (36,1%), 2013/14. õa-l 754 meest (35,4%). Võrreldes eelmise õppeaastaga, on koolieelsetes lasteasutustes meesõpetajate osakaal püsinud muutumatuna marginaalse 0,5% tasemel (vt tabel 2). Tabel 2. Meesõpetajate osakaal haridusasutustüübiti õppeaastal 2013/2014. Õpetajate arv Kooli tüüp kokku Meesõpetajate arv Meesõpetajate osakaal Koolieelne lasteasutus ,5% Üldhariduskool ,1% Kutseõppeasutus ,4% Õpetajate vanuseline koosseis. Üks tähtsaim õpetajate vanuselise koosseisu indikaator on 30- aastaste ja nooremate õpetajate osakaal üldhariduskoolides (vt joonis 5.). Õppeaastatel 2008/ /12 vähenes noorte (st, kuni 30-aastaste) õpetajate arv üldhariduskoolides 201 noore õpetaja võrra ehk noorte õpetajate osakaal kõigist õpetajatest langes 11,4%-lt 10,3%-ni. Kolmel viimasel õppeaastal on aga noorte õpetajate arv üldhariduskoolides jäänud 2011/12. õa tasemele ehk noorte õpetajate arvu vähenemine on pidurdunud. Õppeaastatel 2008/ /12 langes noorte õpetajate arv ka 6 Üldhariduskoolide õpetajate hulka on arvestatud Tallinna Balletikooli üldharidusklasside õpetajad. 7 Õpetaja, klassiõpetaja ja õpiabirühma õpetaja ametikohal töötavate isikute puhul kujuneb õpetaja ametikohtade arv lepingujärgse koormuse alusel või õpetaja poolt nädalas antavate tundide arvu jagamisel 21ga, kui õpetajale ei ole andmebaasi sisestatud lepingujärgset koormust. Kui tunde annab ka direktor, õppealajuhataja, sotsiaalpedagoog, eripedagoog või koolipsühholoog, kujuneb õpetamisega seotud ametikohtade arv samamoodi. 8 Üldharidusainete õpetaja või kutseõpetaja ametikohal töötavate isikute puhul kujuneb õpetaja ametikohtade arv lepingujärgse koormuse alusel või õpetaja poolt õppeaastas antavate tundide arvu jagamisel 840ga, kui õpetajale ei ole andmebaasi sisestatud lepingujärgset koormust. Samamoodi kujuneb õpetamisega seotud ametikohtade arv ka siis, kui tunde annab direktor, õppealajuhataja, osakonnajuhataja, sotsiaalpedagoog, eripedagoog või koolipsühholoog,. 9 Ametikoha nimetuste alusel eesti keele õpetajad, liikumisõpetajad, ujumisõpetajad, muusikaõpetajad, õpetajad ning erirühma ning sobitusrühma õpetajad. 10 Loe kommentaari nr 10. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 14

15 koolieelsetes lasteasutustes, kuid alates 2012/13. õa-st on kuni 30-aastaste õpetajate arv kasvanud. Kutseõppeasutustes, erinevalt üldhariduskoolidest ja lasteaedadest, kuni 30-aastaste õpetajate arv õa 2008/ /12 kasvas, paaril viimasel õppeaastal on aga ilmnenud tagasihoidlik kahanemistendents. Joonis 5. Noorte õpetajate arv üldhariduskoolides, kutseõppeasutustes ning koolieelsetes lasteasutustes õppeaastatel 2008/ /14. Allikas: EHIS Õpetajate vanuselise koosseisu puhul on noorte õpetajate kõrval oluline jälgida ka teist näitajat pensionieale lähenevate ja pensioniealiste õpetajate hulka. Kui õpetajate arv püsiks järgneval neljal õppeaastatel sama ning kõik 2013/14. õa-l pensioniealised, st 63-aastased ja vanemad õpetajad oleksid ka järgmisel neljal õppeaastal tööl, tõuseks 2017/18. õa-ks pensioniealiste õpetajate arv ca 10%, võrreldes 2013/14. õa-ga nii üldhariduskoolides (2013/14. õa-l pensioniealisi õpetajaid 9%), kutseõppeasutustes (2013/14. õa-l pensioniealisi õpetajaid 13%) kui ka koolieelsetes lasteasutustes (2013/14. õa-l pensioniealisi õpetajaid 5%). Esitatud statistika põhjal tuleb teadvustada, et oleme keerulises situatsioonis, kui pensioniealised õpetajad otsustavad pensionile siirduda, kuid piisavat õpetajate järelkasvu pole suudetud tekitada. Olukorra muutmiseks on vaja konkreetseid tegevusi. Õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppesuunal õppimine ning õpetajana tööle asumine. Õpetajate vanuseline struktuur näitab, et noorte õpetajate arv oluliselt ei kasva. Õpetajate järelkasvule mõeldes on oluline, et eelkõige tublimad gümnaasiumilõpetajad jätkaksid oma haridusteed õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppesuunal. Õpetajaameti maine parendamiseks rõhutatakse elukestva õppe strateegias, et õpetaja palk peab olema konkurentsivõimeline ning töökorraldus selline, et õpetajana ja koolijuhina töötamine oleks ühiskonnas auasi, köitev valik parimatele. See toetab õpetajahariduse määratlemist ülikoolides prioriteetse ja arendamist vajava valdkonnana seisuga õpib Eesti kõrgkoolides õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppesuunal üliõpilast ehk 7,2% kõigist kõrghariduse tasemel õppijatest. 2013/14. õppeaastal asus õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppesuunale õppima üliõpilast, mis on 506 üliõpilast vähem kui rekordvastuvõtuaastal /13. õa-l lõpetas hariduse valdkonna üliõpilast, kellest seisuga töötab üldhariduskoolides 225, kutseõppeasutustes 18 ning koolieelsetes lasteasutustes 268 õpetajat, st õpetajana jätkas tööd 58% lõpetanutest. Õpetajaks värbamist toetab edukalt käivitunud noore õpetaja lähtetoetuse programm, mille raames makstakse esimest korda tööle asuvale õpetajale toetust (v.a Tallinna ja Tartu koolidesse tööleasujad). Perioodil on lähtetoetust makstud kokku 386 noorele õpetajale. Õpetajaks õppimise 11 Kokku hariduse valdkonna lõpetajate arv olenemata õppetasemest. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 15

16 väärtustamiseks ja õpetajakutse tunnustamiseks Eesti ühiskonnas käivitati a õpetajakoolituse stipendiumiprogramm, stipendium eraldati 100 üliõpilasele a sai nimetatud stipendiumi 91, a 89, a 88, a 100 ning a 200 üliõpilast. Suureks väljakutseks on õpetajakoolituse lõpetanute infotöötlusoskused (PIAACis mõõdetud funktsionaalne lugemisoskus, matemaatiline kirjaoskus ja probleemilahendusoskus tehnoloogiarikkas keskkonnas), mis on nii rahvusvahelises võrdluses kui võrreldes kõrghariduse teiste valdkondade lõpetajate vastavate oskustega ühed kehvemad (vt joonis 6.). Seega on õpetajate oskustele tähelepanu pööramine kindlasti vajalik, sh õpetajaameti atraktiivsemaks muutmine võimekate noorte jaoks. Joonis 6. Tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse 2. ja 3. tasemega kõrgharitute osakaal koos 95% usalduspiiridega valdkonniti vanuse lõikes, Eesti andmed. Allikas: PIAAC Õpetajate töötasu. Õpetaja keskmine töötasu 12 oli aastal 783 eurot, mis moodustas 99% Eesti keskmisest brutokuupalgast aastaks oli õpetaja keskmine brutokuupalk tõusnud 793 euroni (95% eesti keskmisest brutokuupalgast) aastal muudeti KOVidele riigieelarvest määratud toetusfondi raha sihtotstarbeliseks, mis tähendab, et see on ette nähtud ainult õpetajatele palkade maksmiseks a oli munitsipaalkoolide õpetajate keskmine töötasu eurot kuus a aasta alguses täistööajaga töötava põhikooli- ja gümnaasiumiõpetaja töötasu alammäär tõusis ning on nüüd 800 eurot kuus. Haridusasutuste juhtide arv. 2013/14. õa töötab EHISe väljavõtte (seisuga ) kohaselt Eesti üldhariduskoolides, kutsekoolides ning koolieelsetes lasteasutustes kokku direktorit ja õppealajuhatajat. Üldhariduskoolides töötab 546 direktorit ja 532 õppealajuhatajat, kutsekoolides 40 direktorit ja 29 õppealajuhatajat, koolieelsetes lasteasutustes 635 direktorit ja 340 õppealajuhatajat. Kuigi enamiku haridusasutuste juhtide kvalifikatsioon vastab formaalsetele nõuetele, viitavad uuringud vajakajäämistele kooli juhtimises. Tartu Ülikoolil valmis koostöös haridusministeeriumiga aastal uuring Üldharidus- ja kutsehariduskoolide tulemuslikkus ja seda mõjutavad tegurid, mis toob välja, et koolide strateegiline, operatsiooniline ja individuaalne tulemuslikkuse juhtimine ei ole tasakaalustatud. 12 Munitsipaalkooli õpetaja keskmine brutokuupalk a detsembri seisuga. 14 kehtivate lepingutega koolijuhid kokku seisuga , v.a ajutiselt eemal viibijad (nt lapsehoolduspuhkusel olijad); üks direktor võib juhtida rohkem kui ühte õppeasutust (nt üldhariduskoolil ja lasteaial võib olla sama direktor sellisel juhul kajastuvad direktorid koguarvus ühekordselt). 15 Vt eelmist kommentaari. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 16

17 See on eelseisval perioodil üks olulisemaid väljakutseid õppeasutuste juhtimise parandamise osas. Koolijuhtimisega seotud väljakutsetele viitab ka PISA 2012, mis toob esile vajaduse parandada kooli mikrokliimat ja tõsta põhihariduse juhtimise kvaliteeti. Eestis on koole, kus 50% õpilastest ei saavuta arenenud riikide miinimumtaset PISA uuringu 3. taset, ja koole, kus 25% õpilastest ei saavuta isegi baastaset (2. tase). Õppe-kasvatustööga seotud probleemide ja väljakutsete vähene teadvustamine koolis algab juhist, tema oskamatusest probleeme näha ja nende lahendamiseks meetmeid kasutada. Kooli mikrokliima paranemine seostub eelkõige õpilaste-õpetajate suhete paranemisega, aga ka õpetajate ootuste tõusuga kõigi õpilaste suhtes. Koolides, kus juhid väitsid, et suhted õpetajate ja õpilaste vahel on head, oli õpilaste keskmine tulemus matemaatikas 31 punkti võrra kõrgem. Koolides, kus juhid nõustusid väitega, et nende koolis on õpetajatel kõrged ootused kõikide õpilaste suhtes, oli keskmine tulemus 29 punkti võrra kõrgem. Kooli mikrokliima mõjutab tõenäoliselt ka õpilase õnnelikkust koolis. Uuringus osalenud Euroopa riikide arvestuses oli Eesti õpilaste õnnelikkuse indikaatori järgi 35 riigi hulgas 33. kohal. Elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus Ühiskonna jätkusuutlikuks toimimiseks on oluline, et iga inimene oleks tööturul rakendatud vastavalt oma võimetele ning suudaks tööturul toimuvatele muutustele kiiresti ja paindlikult reageerida. Kuna tööga hõivatuse määr tõuseb koos haridustasemega, võib üldise haridustaseme tõstmisega leevendada muuhulgas elanikkonna vananemisest riigile tulenevaid kulutusi. OECD riikide kogemus näitab, et haridustasemel on pensionieelikute ja -ealiste tööturul osalemisele suur mõju. Samuti näitavad varasemate uuringute 16,17 tulemused, et kõrgem oskuste tase (mis on positiivselt seotud inimese kõrgeima omandatud haridustasemega) mõjutab positiivselt inimese osalust aktiivses elukestvas õppes, mis omakorda suurendab inimeste paindlikkust tööturul ning võimaldab neil kiiresti muutuvate majandusoludega paremini kohaneda. Inimarengu aruandes 2012/13 on välja toodud, et Eestit iseloomustab võrreldes teiste riikidega madal oskustööjõu kättesaadavus. Ühelt poolt on probleemiks tööturu väiksus, teisalt on kitsaskohaks töötajate hariduse vähene vastavus majanduse nõudmistele. IMD (International Management Development) tööhõive- ja tööturuindeks toetab eeltoodud väidet Eesti on oma näitajatega viimases kümnes 18. Lisaks tööturu väiksusele ning kõrgele töötuse määrale on Eesti probleemiks vajalike oskustega tööjõu nappus, mille olulisim võimalik põhjus on töötajate haridustaseme mittevastavus tööturu nõuetele ning töötajate vähene koolitamine 19. Inimarengu aruandes täpsustatakse, et haridussüsteemi kõrval on kitsaskohaks ka aktiivse tööpoliitika osapoolte ebapiisav sekkumine oskustööjõu ettevalmistamisse 20 kutsekvalifikatsioonisüsteemi arendamisse, koolitustellimuse kujundamisse, ümberõppevaldkondade tellimisse. Kui inimarengu aruanne rõhutab töötajate oskuste mittevastavust tööturu nõuetele, siis PIAAC 2012 uuringu tulemusel saame väita, et paremad oskused seostuvad muid tegureid arvesse võtmata kõrge hõivega, sh kõrgema hõivega oskustemahukamatel ametikohtadel (joonis 7). PIAACi rahvusvahelises aruandes on välja toodud nii haridustaseme kui ka oskuste seos tööturul osalemise ja hõivatusega. Sealsetest analüüsidest tuleb välja, et tööturul osalemise tõenäosust suurendavad nii pikem haridustee kui ka kõrgem funktsionaalne lugemisoskus. Samas rõhutati, et Eestis ja Poolas, kus seos haridustasemega on uuringus osalenud riikide hulgas üks tugevaimatest, on seos oskuste ja tööturul osalemise vahel üks nõrgimatest. 16 Literacy in the Information Age: final report of the International Adult Literacy Survey. Statistics Canada, OECD, Pariis ja Ottawa, 2000, 185 lk. 17 Ibid,,332 lk Inimarengu aruanne 2012/2013, lk Ibid., lk 174. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 17

18 Joonis 7. Erineva hõivestaatusega inimeste jaotus Eestis oskuste eri tasemetel. Eeltoodu viitab ühest küljest oskuste ja hõive positiivsele seosele ning näitab, et enam kui pool Eesti hõivatutest on heade oskustega (oskuste 3., 4., 5. tase). Samas ei ole seos üheselt tõlgendatav: paremate oskustega inimesed on tõenäoliselt ka kõrgema hõivega, kuid samal ajal võib hõivatus olemasolevate oskuste sagedasema kasutamise tõttu aidata kaasa oskuste taseme säilimisele ja arenemisele. Lisaks ei saa märkamata jätta, et meil on ka suhteliselt suur hulk madalate oskustega hõivatuid. Tähelepanu tuleb pöörata ka heade oskustega inimeste kõrgele osakaalule töötute ja mitteaktiivsete hulgas: töötute hulgas on see näitaja keskmiselt 35% (absoluutsuuruses siiski suhteliselt väike, kuna töötute osakaal valimis tervikuna oli madal) ja mitteaktiivsete hulgas 42%, mis viitab oskuste võimalikule raiskamisele. Haridusvalikud. Täiskasvanute tööturuvalikud on suuresti seotud teismeea haridusvalikutega, mis hakkavad alates põhikooli lõpetamisest mõjutama õppurite jagunemist kutse- ja üldkeskharidust pakkuvate õppeasutuste vahel (tabel 3). Põhikoolilõpetajate haridusvalikud on üldkeskhariduse kasuks ning see trend on viimastel aastatel veelgi kasvanud kui kuni aastani jätkas pärast põhihariduse omandamist kutsehariduses ca 30% lõpetajatest, siis a 26,7%. Üldkeskhariduse omandanutest suundus samal aastal kutseharidusse vaid 12,4%, samal ajal kui kõrghariduse akadeemilisse õppesse läks 42,9% ja rakenduskõrgharidusse 15% üldkeskhariduse omandanud õppuritest. Mõnevõrra on kasvanud nende noorte osakaal, kes ei asu kohe samal aastal õpinguid (Eestis) jätkama kui a oli nende osakaal 24,3%, siis a andmete põhjal 29,8%. Tabel 3. Põhikoolide ja gümnaasiumide lõpetajate (statsionaarne õpe, riiklik õppekava) haridusvalikud 21. Allikas: EHIS Põhikoolilõpetajate valikud Jätkas üldhariduses 68,1% 71,5% 70,0% 69,1% 70,2% Jätkas kutsehariduses 28,9% 25,5% 26,8% 28,0% 26,7% Ei jätkanud samal aastal õpinguid (Eestis) 3,0% 3,0% 3,2% 3,0% 3,1% Gümnaasiumilõpetajate valikud Jätkas kõrghariduses 67,3% 66,3% 62,3% 61,2% 57,9% sh akadeemiline õpe (% kõrghariduse tasemele õppima asunutest) 68,3% 71,6% 71,0% 71,2% 74,1% 21 Tabel kajastab ainult statsionaarses õppes lõpetanuid. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 18

19 sh rakenduskõrgharidus (% kõrghariduse tasemele õppima asunutest) 31,7% 28,4% 29,0% 28,8% 25,9% Jätkas kutsehariduses 11,0% 9,4% 10,6% 10,9% 12,4% Ei jätkanud samal aastal õpinguid (Eestis) 21,8% 24,3% 27,1% 28,0% 29,8% Põhikooli lõputunnistuse keskmine hinne on erinevate haridusvalikute tegemisel kriitilise tähtsusega. Kutse- ja üldkeskhariduses jätkajad eristuvad selgelt selle alusel, milliste hinnetega põhikool lõpetatakse. Kõrgema keskmise hindega põhihariduse lõpetajatest siirduvad väga vähesed kutseõppesse (vt joonis 8.). Joonis 8. Erinevaid haridusvalikuid langetanud õpilaste põhikooli lõputunnistuse keskmine hinne 2013.a (%). Põhihariduse statsionaarne õppevorm, riiklik õppekava. Allikas: EHIS Kutsekvalifikatsioonisüsteem. Arengud ja algatused ELi tasandil esitavad liikmesriikidele uusi väljakutseid kvalifikatsioonisüsteemi ja selle osiste arendamisel. Eestis kehtib 8-astmeline Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule (edaspidi EQF) vastav hariduslikke ja kutsekvalifikatsioone ühendav kvalifikatsiooniraamistik a sidus Eesti oma aruandes Euroopa Komisjonile kõik formaalhariduse kvalifikatsioonid EQFga. Kutsekvalifikatsioonisüsteem hõlmab nii kvalifikatsiooniraamistikku, kutsestandardeid kui ka kutsete tunnustamist. Süsteemi arendamisel lähtutakse põhimõttest, et see peab olema suhestatud Euroopa riikide vastavate süsteemidega ning riiklikult tunnustatud kvalifikatsioonid peavad olema võrreldavad teiste riikide vastavate kvalifikatsioonidega. Ajakohased kutsestandardid on kutsekvalifikatsioonisüsteemi alus, kuna võimaldavad inimestel võrrelda oma kompetentsust kutsealal nõutavaga ning on aluseks nii formaalhariduse kui ka täiendusõppekavade koostamisel. ESFi kaasrahastatud programmi "Kutsete süsteemi arendamine" raames töötati välja kutsesüsteemi uus kontseptsioon, kutsestandardi uus vorm ning metoodiline juhend kutsestandardi koostamiseks a hõlmab riiklik kutseregister kvalifikatsiooniraamistiku tasemel kokku 401 kompetentsipõhist kutsestandardit ja kehtivat kutsetunnistust. Kutseeksami sooritajate hulk on tõusva trendiga ning kuigi kutseõppeasutuste lõpetajad sooritavad kutseeksameid aasta-aastalt üha enam (2013. a 69,6% lõpetajatest), on nende osakaal kõigist eksamite sooritajatest vähemuses. Oluliselt mõjutab kutseeksamite kasvavat populaarsust reguleeritud ametite pädevusnõuete suurem sidumine kutsekvalifikatsiooni omamisega kutseseaduse tähenduses. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 19

20 Õppimine digiajastul Eesti infoühiskonna arengukava 2020 toob välja, et Eesti inimeste arvuti- ja internetikasutus on veidi ühekülgne: internetikasutuse mitmekesisuse indeksi kohaselt on Eesti küll Euroopa keskmisel tasemel (6,2 vs. 6,1), ent Põhjamaadega võrreldes on meie näitaja madalam. Eestis kasutatakse internetti eelkõige suhtlemiseks, info otsimiseks ja meelelahutuseks. Vähem on suudetud seda rakendada isikliku konkurentsivõime ja heaolu suurendamiseks targema tarbimise või internetipõhiste enesetäiendamisvõimaluste vms kaudu. Sarnase järelduse võib teha ka õpilaste kohta. PISA 2012 uuringust selgub, et ehkki Eesti õpilasi iseloomustab aktiivne interneti kasutamine ning sotsiaalvõrgustikes osalemine, siis koolis õpilased pikalt internetti kasutada ei saa. 33,29% ei kasuta internetti näiteks üldse ja 51,41% kasutab kuni tund aega. Oleme sellega riikide edetabelis 14. kohal. Ainetunnis arvuti kasutamises on aasta tulemused sama nõrgad kui aastal. Kõige enam kasutatakse e-posti ja surfatakse internetis, aga neidki võimalusi kasutatakse koolides kahjuks 1 2 korda nädalas ning sellega puutub kokku ainult 1/3 vastajatest. Kuigi interneti kättesaadavus on koolis aastaga võrreldes kasvanud, ei ole see kahjuks tulnud tehnoloogia õppe-eesmärgil kasutamise arvelt õppetunnis. Eraldi probleemiks digivahendite laiemal kasutuselevõtul on õpetajate oskused. PIAACi uuringu järgi oli Eesti õpetajate funktsionaalse lugemisoskuse ja matemaatilise kirjaoskuse tase osalenud riikide võrdluses keskmine, probleemilahendusoskus tehnoloogiarikkas keskkonnas alla keskmise. Hinnanguliselt vaid iga neljas õpetaja võiks olla valmis edukaks toimetulekuks tehnoloogiarikkas keskkonnas (2. ja 3. tase tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemlahendusoskuses), mida on ligi kaks korda vähem kui osalenud riikides keskmiselt. Õppes osaluse kasv ja tulemuslik rahastamine Demograafiline prognoos näitab Eesti rahvastiku vananemist ning noorte osakaalu jätkuvat vähenemist. Sündide arvu tõusu tulemusena viimastel aastatel on õpilaste koguarv lähiaastatel stabiliseerumas. Põhiharidust omandavate õpilaste arv kasvab, kuid samal ajal väheneb gümnaasiumiõpilaste arv. Tulenevalt kooliealiste laste arvu vähenemisest umbes 40% võrra 16 aasta taguse ajaga võrreldes ja viimaste aastakümnete linnastumisest on paljude maakoolide õpilaste arv kahanenud ning sellest tingitud rahastamistasemete languse tõttu ei suuda koolipidajad tagada koolides õppe kvaliteeti. Võrreldes aastaga on õpilaste arv statsionaarses õppevormis vähenenud võrra, koolide arv 190 võrra, sealhulgas gümnaasiumiastmega koolide arv 34 võrra. Tabel 4. Õpetajate ametikohtade ja koolide arv, õpilaste ja õpetajate suhtarv Allikas: EHIS Õpetaja sh päevase Õpilaste arv Õpilaste Üldhari- Õppeaastjate arv arv koormuse arv gümnaa- ametikoha õpetaja Õpeta- ametikohtade Õpilaste õppega õpetaja arv dus- koolide arv alusel siumide arv kohta kohta 1997/ ,7 13,3 2000/ , / ,2 11,3 2009/ ,3 10,2 2012/ ,9 9,9 2013/ ,0 9,9 Õpilastele pole võimalik tagada õppe kvaliteeti ja valikuvõimalusi, kui kvalifitseeritud õpetajatele pole võimalik pakkuda täisajaga töökohta. Samale probleemile viitavad mh suhteliselt suured regionaalsed erinevused õpilaste PISA tulemustes. Linna- ja maakoolide õpilaste matemaatikatulemus erines 17 punkti, seejuures jäi statistiline erinevus püsima, kui koolid võrdsustati õpilaste sotsiaal-majandusliku tausta põhjal. PISA matemaatikatulemuste põhjal ilmneb, et õpilaste tase ei ole maakonniti ühtlane. Hiiu-, Saare-, Tartu- ja Harjumaa õpilaste keskmised tulemused on maakondade keskmisest märgatavalt kõrgemad, Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 20

21 Ida-Virumaa tulemused aga oluliselt alla maakondade keskmise. Näiteks Hiiumaa ja Saarema õpilaste tulemuste 1. kvartiil on kõrgem kui Ida-Virumaa tulemuste mediaanväärtus. Paindlikud ja võrdsed võimalused alushariduse omandamiseks. ELi hariduse ja koolituse strateegilises koostööraamistikus on eesmärk tagada aastaks alushariduses osalemise võimalus vähemalt 95%-le eelkooliealistest lastest (Eestis 4 6-aastased lapsed). Laste individuaalse arengu esmase toetamise seisukohalt on oluline võimaldada lasteaiakoha kättesaadavus kõigile 1,5-aastastele kuni koolikohustusikka jõudvatele lastele, kes seda vajavad. Kohalike omavalitsuste küsitluse tulemuste kohaselt soovitakse lasteaiakohta ligi 85%-le 1,5 3- aastastest lastest, kuid samas moodustavad sellesse vanusegruppi kuuluvad lapsed enamiku lasteaiakohtade järjekorras olevatest lastest. 1,5 3-aastaste laste osalusmäär lasteasutustes oli Eesti Statistikaameti aastani kasutatud metoodika kohaselt 2012/13. õppeaastal 74% vastava earühma lastest. 4 6-aastasi lapsi on lasteasutustes 94,7% vastava earühma lastest. Laste individuaalse arengu tagamiseks on Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri soovitustest 22 lähtuvalt varajase märkamise ja sekkumise eesmärk jõuda võimalikult varakult kõikide tuge vajavate laste ja peredeni. Oluline on tagada tugiteenuste kättesaadavus ja kvaliteet, olenemata lapse ja tema pere elukohast. 2012/13. õa-l käis koolieelsetes lasteasutustes erivajadustega last (12,7% lasteasutuses käivatest lastest), kellest le (82,8% erivajadustega lastest) olid võimaldatud tugisüsteemid. Eesti keel ja õpe eesti keeles. Koolieelse lasteasutuse seaduse järgi tagatakse lasteasutuses või rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, eesti keele õpe alates kolmandast eluaastast. Eesti keele ja eestikeelse õppe paremaks korraldamiseks eraldatakse alates aastast riigieelarvest toetust eesti keele kui teise keele õppe läbiviimiseks ja õppevahenditeks muu õppekeelega rühmas või keelekümblusrühmas. Samuti toetatakse riiklikult õpetajate täienduskoolitust keelekümblusmetoodika ja lõimitud aine- ja keeleõppe valdkonnas ning töötatakse välja uusi metoodilisi õppevahendeid. EHISe andmetel oli 2010/11. õa-l 548 muu õppekeelega ja keelekümblusrühma, 2012/13. õa-l 745 muu õppekeelega või keelekümblusmetoodikat kasutavat tavarühma 23. Klassikursuse kordajate osakaal ei ole viimastel aastatel oluliselt muutunud. Kui aastatel näitas klassikursuse kordajate osakaal põhikoolis tagasihoidlikku vähenemistrendi (näitaja väärtus aastati vastavalt 1,5% 1,3% 1,1%), siis alates aastast on näitaja stabiliseerunud: 2010/2011. õppeaastal jäi klassikursust kordama 1%, 2011/12. ja 2012/13 õppeaastal 0,9% põhikooliõpilastest. Õpingute katkestamine. Väljalangevus üldhariduse päevasest õppevormist põhihariduse tasemel on stabiliseerunud (aastatel oli väljalangejaid vastavalt 0,9% 0,6% 0,5% 0,5% 0,6%). See annab alust väita, et toetavad meetmed (õppenõustamiskeskuste arendamine, kaasava hariduse põhimõtete rakendamine (sh põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevate tugimeetmete rakendamine), õpetajakoolitus jms) on olnud eesmärgipärased. Gümnaasiumi 1. aasta õpilaste puhul on väljalangevuse näitaja stabiliseerunud ca 1% tasemel: aastatel oli väljalangejaid vastavalt 0,9% 1% 1,1% 1,4% 1,1%). Kvaliteetne kutse- ja kõrgharidusõpe Seoses uue kutseõppeasutuse seaduse ja uue kutseharidusstandardi jõustumisega 1. septembril 2013 toimusid kutsehariduses suured muutused. Uuenduste kiireks rakendamiseks viiakse ellu riigieelarvest rahastatavat projekti Kutsehariduse korralduse ja õppekavade reform. Projekti eesmärk on muuta kutseõpe veelgi praktilisemaks, kompaktsemaks ja saavutada senisest parem vastavus tööturule. Kutsehariduse uus õppekavasüsteem põhineb otseselt Eesti Kvalifikatsiooniraamistiku (edaspidi EKR) tasemetel. Nii jaguneb kutseõpe 2., 3., 4., ja 5. taseme kutseõppeks, seejuures paigutub kutsekeskharidus EKRi 4. tasemele. Kutseõpe jaguneb veel tasemeõppeks (aluseks on kutseharidusstandard Sõimerühm (kuni 3a); noorem rühm (3-5a); keskmine rühm (5-6a); vanem rühm (6-7a); koolieelikute ettevalmistusrühm; liitrühm (2-7a). Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 21

22 ning EHISes registreeritud kooli õppekavad) ja täiendusõppeks (täiskasvanukoolituse kursused). Tasemeõpe omakorda jaguneb esma- ja jätkuõppeks (õppima asujatelt eeldatakse nõutud tasemel erialast kompetentsust). Nii on koolidel võimalus edaspidi pakkuda senisest tunduvalt rohkem erinevaid lühikesi tasemeõppe õppekavu (alates ca 3 kuust) ning täiesti uue võimalusena ka keskhariduse ja kõrghariduse vahepealse õppetasemena määratletavat EKRi 5. taseme kutseõpet. See õppevõimalus on mõeldud eelkõige tipptasemel oskustöötajate ning madalama ja kesktaseme juhtimiskompetentsiga spetsialistide ettevalmistamiseks. Kutseõppes osalemine. Kuni aastani 2010 oli kutseõppes osalevate õpilaste arv suhteliselt stabiilne, kuid alates 2010/11. õa-st avaldab aastate teise poole madal sündivus sellele näitajale negatiivset mõju ja see jätkub ka lähiaastatel aasta 10. novembri seisuga õppis kutsehariduses õpilast (vt tabel 5). Tabel 5. Õpilaste arv kutseõppe õppeliikides 2007/ /14. õppeaastal. Allikas: EHIS Õppeliik 2009/ / / / /14* Kutsekeskharidusõpe Kutseõpe põhihariduse baasil Kutseõpe keskhariduse baasil Põhihariduse nõudeta kutseõpe Kokku * viienda taseme kutseõppe esmaõppes õppis 2013/14. õa-l üks õpilane. Viimastel aastatel on oluliselt tõusnud kutseõppes õppija keskmine vanus, sest on lisandunud õppijaid vanuses 20+, kes soovivad omandada kutse- või erialaseid oskusi ning seeläbi tõsta oma konkurentsivõimet tööturul. Kui 2009/10 õa oli üle 20-aastaste osakaal 37%, siis 2013/14. õa on see kasvanud 49,8%le. Üldkeskharidusega võrreldes on väljalangevus kutseõppest oluliselt kõrgem. Alates 2008/09. õppeaastast on see kasvanud, jõudes 2012/13. õppeaastal 20,2%ni 24 (vt tabel 6) aastal oli kutsehariduses erakordselt kõrge vastuvõtt ( õppurit, mis oli ca 10% ehk õpilast rohkem kui aastal), kuid nendest, keda meelitas koolipinki majandussurutis ja kes kõrge tööhõive jätkudes kooli poleks tulnud, ei jõudnud paljud õpingute lõpetamiseni. Kui aastal lõpetas kutsekeskhariduse tasemel nominaalajaga 54,9% alustajatest, siis aastaks oli see langenud 50,9%-ni ja aastal lõpetas vaid 46,9% alustajatest aastal kutsekeskhariduse tasemel alustanud ca 1600-st varem põhikooli lõpetanud õppurist jõudis nominaalajaga õpingute lõpetamiseni kõigest 40% - siit ka nominaalajaga lõpetajate osakaalu vähenemine tervikuna. Tabel 6. Kutsehariduse katkestajad eri õppeliikides õppeaastatel 2008/ /13, (%). Allikas: EHIS Õppeliik 2008/ / / / /13 Kutsekeskharidusõpe 14,7 15,5 17,9 17,7 18,1 Kutseõpe keskhariduse baasil 22,6 21,1 21,2 22,1 22,0 Kutseõpe põhihariduse baasil 23,6 33,9 27,2 22,3 24,2 Põhihariduse nõudeta kutseõpe 47,8 31,9 42,7 39,3 34,7 Keskmine 17,9 18,1 19,5 19,8 20,2 24 Kutsehariduses loetakse katkestajaks isikut, kes enne katkestamist kuulus õppeasutuse õppurite nimekirja vähemalt 31 päeva. Katkestajate hulka ei loeta isikuid, kes 31 päeva jooksul pärast õpingute katkestamist ennistati või jätkasid õpinguid sama õppeasutuse samas õppekavarühmas. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 22

23 Olulisemad õppetöö katkestamise põhjused on järgmised: Valed erialavalikud. Õpilased ei ole piisavalt hästi kursis edasiõppimise võimalustega, samuti puuduvad neil piisavad teadmised erialadest ja töömaailmast. Nii eelnevast kui oma võimete valesti hindamisest tulenevalt tehakse kutseõppesse õppima asudes valesid erialavalikuid. Nõudmiste ja võimete mittevastavus. Pärast põhikooli kutseõppes õppima asuvate noorte keskmine õppeedukus on oluliselt madalam võrreldes gümnaasiumisse astujatega ning puudulike teadmiste, õpioskuste ja -motivatsiooni tõttu on kutskeskhariduse omandamine paljudele üle jõu käiv (arvestades nende ettevalmistust). Majanduslikud põhjused. Kutsekoolis õppimine toob endaga kaasa suuremad kulutused õpilase perekonnale (majutuse, sõidu jm kulu). Töövõimaluse tekkides eelistatakse õpingute jätkamisele tööleasumist. Kõrghariduses osalemine. Kõrghariduse tasemel õppima asunute ja oma õpingutega eduka lõpuni jõudnud tudengite kohta käiv statistika toob välja järgnevad trendid. Viimasel viiel aastal on kõrghariduse tasemele vastuvõetute arv aasta-aastaselt vähenenud (vt joonis 9.). Vastuvõetute arvu muutus kõrghariduse esimesel astmel 25 on olnud kooskõlas gümnaasiumilõpetajate arvu muutusega statsionaarses õppes. Viimasel õppeaastal on vastuvõetute arvu langus olnud suurem. Kuna lähiaastatel gümnaasiumilõpetajate arv jätkuvalt väheneb ja vanemaealiste osakaal kõrghariduse esimesele astmele vastuvõetutest on jäänud samale tasemele, on tõenäoline vastuvõetud üliõpilaste arvu jätkuv vähenemine. Viimasel viiel aastal on pidevalt vähenenud eelmisel õppeaastal lõpetanud gümnaasiumilõpetajate edasiõppimine kõrghariduse tasemel Eestis (2007/08. õa läks kohe edasi õppima 64,8%, 2013/14. õa 51,3%; päevases õppevormis lõpetanute puhul vastavalt 68,2% ja 57,9%). Joonis 9. Kõrghariduse esimesele astmele vastuvõetute arv vanuserühmiti. Allikas: EHIS Kõige enam langes eelmise aastaga võrreldes vastuvõtt riigi ja avalik-õiguslike õppeasutuste rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe õppekavadele. Kõrgharidusreformist tulenevalt võiks 2012/13. ja 2013/14. õppeaastat võrreldes vaadata õppeasutusi kahes grupis, kus esimeses grupis on avalik-õiguslikud ülikoolid, riigiõppeasutused ja ainsa eraõppeasutusena aastal HTMi tegevustoetust saav Eesti Infotehnoloogia Kolledž (EIK) ning teises grupis kõik ülejäänud eraõppeasutused, mis riiklikku tegevustoetust ei saa. Kõikidel õpetel kokku on 2013/14. õa-l vastuvõetuid rohkem kui eelmisel aastal riigieelarvelistele kohtadele (vt joonis 10.). Avalik-õiguslikes, 25 Kõrghariduse esimesele astmele vastuvõtt sisaldab vastuvõttu rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe ning bakalaureuseja magistriõppe integreeritud õppe õppekavadele. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 23

24 riigi õppeasutustes ja EIKis on kõigi vastuvõetute arv eelmise õppeaastaga võrreldes vähenenud 11%, eraõppeasutustes 7%. Joonis 10. Kõrghariduse tasemele vastuvõetute arv 2012/13. õa-l (riigieelarvelistele (RE) ja riigieelarvevälistele (REV) õppekohtadele) ning 2013/14. õa-l. Allikas: EHIS Kõrghariduse tasemel on lõpetajate arv olnud viimase viie õppeaasta jooksul suhteliselt stabiilne, jäädes vahemikku (2012/13. õa) kuni (2010/11. õa). Kui 2010/11. õa-l oli eelmise õppeaastaga võrreldes 3%ne tõus, siis 2011/12 õa-l langes lõpetajate arv tõusueelsele tasemele (vt joonist 11.) ja 2012/13. õa-l langes lõpetajate arv veelgi (eelmise õppeaastaga võrreldes 5,5%). Lõpetajate arvu kõikumisel on erinevad põhjused. Nii näiteks tingis aasta kõrgharidusreformi eelsete õppekavade sulgemine (alates aastast enam vanadel õppekavadel lõpetajatele diplomeid väljastada ei saa) doktoriõppe lõpetanute arvu kasvu 2010/11. õa-l. Teisalt hakkab vastuvõetute arvu vähenemine esimesel astmel kajastuma vähenevas lõpetajate arvus. Kuna lähiaastatel ei ole oodata kõrghariduse esimesel astmel vastuvõetute arvu suurenemist, peab lõpetanute koguarvu suurendamiseks tõstma oluliselt lõpetamise efektiivsust (sh vähendama katkestamist). Joonis 11. Lõpetajate arv kõrghariduse eri astmetel / /13. õa-l. Allikas: EHIS 26 Kõrghariduse esimene aste hõlmab rakenduskõrgharidusõpet, bakalaureuseõpet ning bakalaureuse ja magistriõppe integreeritud õpet, II aste magistriõppeid ja III aste doktoriõpet. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 24

25 Kui vaadata õppeaasta jooksul kõrgharidusõpingute katkestajaid, siis katkestamissündmuste absoluutarv on viimase viie õppeaasta jooksul kõikunud vahemikus (2008/09. õa) kuni (2012/13. õa), katkestamissündmuste suhe õppijate arvu vastavalt 13,8% kuni 17,1%. Õpetest on katkestajaid viimastel aastatel enim olnud bakalaureuseõppes /13. õa-l 19%. Õppevaldkondadest on suhteliselt kõige enam katkestajaid loodus- ja täppisteaduste valdkonnas (2012/13. õa 19,8%), suhteliselt kõige vähem on olnud katkestajaid tervise ja heaolu valdkonnas (9,4%). Rohkem oli katkestajaid meesüliõpilaste hulgas (2012/13. õa 20,8%; naistest 14,5%). 2012/13. õa-l oli neid, kes katkestamise hetkeks olid õppinud vähem kui kalendriaasta, 32%. 2012/13. õa jooksul kõrghariduse esimesel astmel (rakenduskõrgharidusõpe, bakalaureuseõpe, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavad) õpingud katkestanutest õpib seisuga samal kõrghariduse astmel 23,4% (sama õppesuuna õppekavadel 10,7% ja teise õppesuuna õppekavadel 12,7%). Kõrgkoolidest väljalangevuse põhjused on suures osas samad, mis kutsehariduse puhul: tudengite vähene erialade ja töömaailma tundmine, vähesed oskused oma võimete adekvaatseks hindamiseks ja õpioskuste puudumine, mis viivad valede erialavalikuteni. Seetõttu on väljalangevuse vähendamiseks nii kutse- kui kõrgkoolidest oluline tõhus kutse- ja karjäärinõustamine põhikoolis, karjääriõppe jt karjääriteenuste edasiarendamine ning nende kättesaadavuse parandamine. Rahvusvahelistumise mõjud. Kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia vahehindamise lõppraporti 27 kohaselt on alates strateegia vastuvõtmisest suudetud Eesti kõrghariduse rahvusvahelisemaks muutmiseks märkimisväärseid samme astuda. Hästi on käivitunud lühemaajalised mobiilsusmeetmed, mille raames Eesti kõrgkooli üliõpilane viibib välisriigis kuni 1 aasta. Eri mobiilsusskeemide raames eraldati eelmisel õppeaastal ca stipendiumi, mis arvestuslikult võimaldas ca 3,6%-l üliõpilastest olla mobiilne. Erasmuse programmi raames on Eesti kõrgkoolid saavutanud märkimisväärse tasakaalu Eestisse ja Eestist välja suunduvate üliõpilaste arvus (2012/13. õa esialgsetel andmetel läks üliõpilast Eestist välja ning Eestisse tuli üliõpilast). Kogu õpingute ajaks Eestisse tulnud välisüliõpilaste arv on kasvutrendiga, 2013/14. õa-l õpib Eestis välisüliõpilast, mis moodustab 3,7% üliõpilastest. Suurema rahvusvahelise nähtavuse saavutamiseks on Eesti kõrgkoolid ühinenud ühisplatvormiga Study in Estonia (kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi DoRa programmi kaudu), üheskoos osaletakse messidel, koolitustel, korraldatakse info- ja turundusüritusi. Eesti kõrgharidust tutvustatakse keskses infoportaalis ja olulisemates piiriülestes sotsiaalmeedia kanalites, sh Facebook, YouTube, Twitter jmt. Koolivõrgu korrastamine. Õpitulemust mõjutab paratamatult õpilaste arv koolis. Kõigile õpilastele võrdsete võimaluste tagamiseks tuleb paljudel koolipidajatel tegelda lähiaastatel koolivõrgu kohandamise ja ümberkorraldamisega. See ei pea tähendama koolide, vaid eelkõige kooliastmete sulgemist ja koolide liitmist. Haridusasutuste võrgu korrastamine on ka Elukestva õppe strateegia 2020 üks prioriteete. Õpilaste arvu prognoosi aluseks võttes on väljakutseks haridusvaldkonna pinnakasutuse vähendamine. Eestis kasutatakse üld-, kutse- ja kõrghariduse andmiseks kokku ligi 3,5 28 miljonit m 2 üldpinda. Kõige suuremat osa haridustaristust kasutatakse üldhariduse andmiseks, järgneb kõrg- ning kutseharidus (vt joonis 12.) Sealhulgas on õppepind, spordihoonete, õpilaskodude ja ühiselamute pind, abihooned ning õppetegevuseks otseselt mittevajalik pind. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 25

26 Joonis 12. Õppeasutuste pinnakasutus omandivormi ja asutuse tüübi järgi (m 2 ). Keskmiselt on üldharidust 29 omandaval õppuril koolis kasutada 14,7 m 2 üldpinda, kusjuures varieeruvus on kooliti suur. Kõrgharidusasutustes on õppuri kohta keskmiselt kasutada 14,3 m 2 ning kutsehariduses 19,9 m 2. Sealjuures on ligi pooltes õppeasutustes õppuri kohta üle 20 m 2 netopinda. Eesoleval perioodil on väljakutseks haridusasutuste võrgu korrastamine ning õppeasutuste kasutuses oleva pinna jätkuv vähenemine eelkõige mittevajaliku pinna arvelt, et taristu kasutus oleks võimalikult optimaalne. Üldhariduskoolide pinnakasutuse pikem eesmärk aastaks 2020 on viia kasutatav pind õpilase kohta ilma õpilaskodu ning spordipaikadeta võimalikult 10 m 2 lähedale. Praegu vastab sellele kriteeriumile vaid alla kolmandiku üldhariduskoolidest a. tegevuskava täitmise kokkuvõte hariduse valdkonnas Eesmärk: Õpe on kõrgetasemeline ning igaühel on võrdsed võimalused võimete- ja huvikohaseks elukestvaks õppeks. Indikaatorid, mille sihttasemed täideti Haridustee katkestajate (põhiharidusega või madalama haridustasemega mitteõppivate noorte) osakaal aastaste vanusegrupis oli a 9,7% (Eurostati andmed). See oli esimene aasta, kui sihttase 10% ületati ning väga oluline on, et trend vähenemise suunal jätkuks. Kolmanda taseme haridusega inimeste osakaal aastaste vanusegrupis tõusis a. 43,7%ni (Eurostat), mis ületas sihttaset (40%) olulisel määral a. näitaja oli 39,1%. Kuna indikaatori arvutamiseks kasutatavad andmed kogutakse Tööjõu uuringuga, siis tuleb tähele panna, et valimi piiratuse tõttu võib aastati esineda kõikumisi ning pigem tuleks jälgida kolme aasta libisevaid keskmisi. Viimase 3 aasta keskmine on 41%. LTT (loodus- ja täppisteadused, tehnika, tootmine ja ehitus) erialade lõpetajate osakaal kõrghariduses oli a. 24,6%, sihttase oli 23%. LTT on olnud aastaid riiklikuks prioriteediks, mida muuhulgas arvestati ka riikliku koolitustellimuse (RKT) jagamisel. ESF programmide toel 29 Üldhariduskoolide all on välja toodud kõik üldharidusasutused, v.a hariduslike ja kasvatuslike erivajadustega laste koolid ning täiskasvanute gümnaasiumid. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 26

27 on tegeletud algaja õppija toimetuleku toetamise ning katkestajate tagasitoomisega kõrgharidusõppesse (programm TULE). See on andnud tulemusi ning lõpetajate arv on vaikselt hakanud tõusma. IKTP programmid, IT akadeemia ning uued algatused (sh erialastipendiumite ja vajaduspõhiste õppetoetuste näol), peaksid andma sisendi lõpetajate osas paari aasta pärast. Indikaatorid, mille sihttasemed jäid täitmata Alushariduses osalemine (vanuses 4. a. kuni koolini) a osales alushariduses sõltuvalt kasutatavast metoodikast 94,7% (Eesti Statistikaameti e. ESA vana metoodika) või 90,8% (ESA uus metoodika) lastest vanuses 4. a kuni koolini. Sihtasemeks oli püstitatud 95%. Alushariduses osalemine on tihedalt seotud võimaluste loomisega alushariduses osalemiseks. Sisemigratsiooni tagajärjel on elanikkond (ja sealt omakorda nooremad eagrupid) koondunud keskustesse või keskuste lähitagamaale, kus pole suudetud luua piisavaid võimalusi alushariduses osalemiseks. Noorte (30. a ja nooremad) õpetajate osakaal üldhariduskoolides oli a 10,3% ning on sellisena püsinud viimasel kolmel aasta. Sihttasemeks oli 12,5%. Noorte õpetajate vähesusele avaldab mõju nii koolivõrgu järk-järgulise kokkutõmbumine kui ka vabade õpetaja ettevalmistust nõudvate töökohtade vähesus. Kavandatud tegevuste olulisemad vahetud tulemused, mis aitasid enam kaasa eesmärkide/ sihttasemete täitmisele 1. septembril 2013 alustas Tallinnas tegevust Euroopa Kool aastal alustasid tegevust riigigümnaasiumid Jõgeval ja Haapsalus. Elukestva õppe strateegia kinnitati Vabariigi Valitsuse poolt 13. veebruaril hakkas kehtima uus kutseõppeasutuse seadus, kus kehtestati rida olulisi uuendusi: uute kutseõppe liikide kehtestamine (sh. 5. taseme kutseõppe ehk kutseeriharidusõppe võimaluse loomine); Eesti kutsehariduse arvestuspunkti (EKAP) kasutuselevõtt, läbiv väljundipõhisuse printsiibi rakendamine, uue hindamissüsteemi kehtestamine jne jõustunud kutseõppeasutuse seadus sätestas õppeasutuse kohustuse tagada õpilastele vajalikud tugiteenused (karjääriteenus, õpiabi, eri- ja sotsiaalpedagoogiline ja psühholoogiline teenus). Algatati õpilaste sotsiaalsete toetusmeetmete (koolilõuna, sõidusoodustused, õppetoetused) rakendamise analüüs ja uuendamine. Töötati välja ministri määruse "Erivajadusega isikute kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord" eelnõu a. lõppenud ESF programm Kutsehariduse populariseerimine raames viidi ellu Eesti Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhinna konkurss märtsil a toimus eraldi suurüritusena võistlus Noor Meister Uuringu "Kutsehariduse maine aastal 2013" tulemuste järgi on elanikkonna ja õpilaste informeeritus kutseharidusest kasvanud a. rakendus kõrghariduse rahastamist ja üliõpilaste tugisüsteemi hõlmav reform, mille eesmärk on tagada õiglane ligipääs, tõsta kõrgharidussüsteemi kvaliteeti ning tulemuslikkust. Piloteerimise faasis on uued erialastipendiumid, mis on seotud nutika spetsialiseerumisega ning mis hõlmavad eeldatavasti ka LTT üliõpilasi a lepiti ülikoolidega kokku peamised kõrgharidusõppe läbiviimise vastutusvaldkonnad. Jaotus on tehtud 28 õppekavagrupi põhiselt. Sama jaotuse põhjal toimub õppe kvaliteedi hindamine, mida viib läbi Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuur (EKKA) ning mille alusel on Vabariigi Valitsuse poolt ülikoolidele antud õigus õpet läbi viia ja riiklikult tunnustatud diplomeid väljastada. Kavandatud tegevuste vahetud tulemused, mis jäid täitmata Täitmata tegevusi ei ole a. tegevuskava täitmise kokkuvõte täiskasvanuhariduse valdkonnas Eesmärk: Täiskasvanud õppijaid kaasavaks ja motiveerivaks elukestvaks õppeks võimaluste loomine Indikaatorid, mille sihttasemed jäid täitmata Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 27

28 Täiskasvanute ( a.) osalemine elukestvas õppes oli a. 12,6% (Eurostat). Sihttasemeks oli 13%, mis jäi küll saavutamata, kuid alles järgmistel aastatel on näha, kas selleaastane väike langus (2012. a. näitaja oli 12,9%) on kallutamas senist iga-aastast kasvutrendi. Kavandatud tegevuste olulisemad vahetud tulemused, mis aitasid enam kaasa eesmärkide/ sihttasemete täitmisele a jätkusid tasuta koolitused ESF programmide Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused ja Täiskasvanute koolitamine vabahariduslikes koolituskeskustes raames, koolitati vastavalt ja õppijat. Programmi KUTSE raames õppis 15 kutsekoolis täiskasvanute tasemekoolituse õppegruppides 369 õppijat. Elukestva õppe järjepidev populariseerimine on taganud aktiivse huvi pakutavate koolituste vastu. Täienduskoolituse õppekavade arendamine, koolitajate koolitamine ja muud arendustegevused on kaasa aidanud täienduskoolituse kvaliteeti tõusule ning parandanud õppe vastavust õppija, tööturu ja ühiskonna vajadustele. Täiskasvanuhariduse arengukava elluviimine on aidanud luua tingimusi õppijaid kaasavaks ja motiveerivaks elukestvaks õppeks. Kavandatud tegevuste vahetud tulemused, mis jäid täitmata Rahastamismudelite ümberkorraldused programmis Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused olid ajamahukad ja suure administratiivkoormusega ning tingisid a täienduskoolituse RKT esitamise planeeritust väiksemas mahus. Uue täiskasvanute koolituse seaduse menetlemine nihkus aasta võrra kavandatust hilisemaks. Tegevusvaldkond: teadus- ja arendustegevus Eesti teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse kindlustamine Eestist on saanud riik, kus viimasel kümnendil on teadus- ja arendustegevuse (TA) kogukulutuste kasv olnud kiireim Euroopas 30. Seejuures ületab ettevõtlussektori TA kogukulutuste kasv avaliku sektori TA kogukulutuste kasvu ligi kaks korda, mis näitab, et riigi teaduskulutused on stimuleerinud ettevõtluse struktuurimuutust. TA maht on kasvanud kiiremini kui sisemajanduse SKP. Eelkõige tänu erasektori TA mahu kahekordistumisele tõusid TA investeeringud aastal 2,37%-ni SKPst (avaliku sektori TA investeeringud kasvasid samal ajal 22%). See ületab EL keskmist ning on iseloomulik arenenud tööstusriikidele. Valdav osa erasektori TA mahu erakordsest kasvust oli tingitud õlitööstuse uuel tehnoloogial põhineva tehase käikulaskmisel tehtud TA investeeringutest 31, mis on ühekordse iseloomuga aastal küündis erasektori TA intensiivsus tasemeni 1,52% SKPst, mis moodustab 63% TA kogukulutustest ning on lähedal aastaks eesmärgiks seatud erasektori TA osakaalule 67%. EL keskmine erasektori TA intensiivsus on 1,23% SKPst, mis moodustab 61% TA kogukuludest. 32 Kuigi pärast TA kogukulutuste kasvu ühekordse iseloomuga investeeringute tõttu oli oodata korrektsiooni, siis aastal TA kogumaht praktiliselt säilis, hoolimata õlitööstuse investeeringute olulisest langusest. Selle põhjuseks oli TA kulutuste 14%-line suurenemine kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites (kõrgharidus-, riiklik ja kasumitaotluseta erasektor) ning tänu TA kasvule mitmetes ettevõtlussektori tegevusalades 33. Nii näiteks täheldati info-, side- ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse valdkonnas peaaegu poolteisekordset TA kulutuste kasvu. 30 Innovation Union Competitiveness Report (2013) Luxembourg: Publications Office of the European Union 2013, 364 pp. 31 Eesti Statistikaamet. 32 Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia "Teadmistepõhine Eesti" täitmisest aastate kaupa saab ülevaate vastavatest aruannetest, kus on toodud iga aasta olulisemad tegevused, arengud ja ülevaade statistikast. 33 Eesti Statistikaamet, pressiteade Nr 145, Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 28

29 Kokkuvõttes langes TA kulutuste suhe SKPsse aastal 2,37%-lt 2,19%-le, kuid seda SKP kasvu arvel, millega TA kulutused ei suutnud ühte sammu käia. Nominaalselt kulutati Eestis aastal teadus- ja arendustegevusele 380,7 miljonit eurot, seda oli 3,7 miljonit eurot ehk vaid 1% vähem kui aastal. Teadus- ja arendustegevusega täiskoormusega hõivatud teadlaste ja inseneride arv tõusis aastatel enam kui töötaja võrra, keskmiselt 4,6% aastas, jõudes ni. Võrreldes aastaga oli kasv kõige suurem ettevõtlussektoris, kus täistööajaga teadlaste arv kasvas üle viie korra, moodustades aastal juba 34% teadlaste koguarvust. Tõusnud on TA tulemuslikkus: kõrgetasemeliste publikatsioonide arv ja nende mõjukus, samuti koostööpartnerite arv; paranenud on ülikoolide positsioon publitseerimise andmebaasides. Järjest on kasvanud Eesti teadlaste ja innovaatorite osalus ELi raamprogrammides ja sellega seotud täiendavate rahaliste vahendite maht ning erasektori poolt akadeemilistelt asutustelt tellitud TA lepingute maht. Eesti teadus- ja arendussüsteemi tuntus maailmas kasvab 34. Eesti teadlastega seotud kõrgetasemeliste publikatsioonide arvu kasv on olnud kiire: kui ELis keskmiselt kasvab aastane publikatsioonide arv kiirusega 5,1% aastas, siis Eestil on vastav näitaja 11% 35. Teadustöö kvaliteedi uue indikaatorina vaatleb Innovation Union Scoreboard publikatsioonide arvu 10% kõige enam tsiteeritud publikatsiooni hulgas 36. Uues Eesti teadus- arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias aastateks on seatud eesmärk jõuda aastaks tasemele, kus 11% Eesti kõrgetasemelistest teadusartiklitest kuuluks 10% maailmas enim tsiteeritud teadusartikli hulka. Aastatel 2007 ja oli Eesti vastav näitaja 7,5%. Aastatel oli 10% enim tsiteeritud publikatsioonide hulka kuuluvate artiklite osakaalu aastane kasv Eestil 18,2% Euroopa Liidu 5,9% vastu, mis näitab Eesti mõjukuse kasvu teadusmaailmas. Sarnaselt publikatsioonide arvu kasvuga on viimastel aastatel kasvanud ka Eesti ja partnerriikide koostöös valminud teaduspublikatsioonide arv. Kui kümme aastat tagasi valmisid koostöös pooled kõigist publikatsioonidest, siis aastal oli ühispublikatsioonide osakaal juba 58,5%. Olulisemateks koostööpartneriteks olid aastal Soome, Saksamaa, Ameerika Ühendriigid ja Inglismaa. Tõuseb ka Euroopa Patendiametile (EPO) esitatud patenditaotluste arv miljoni elaniku kohta. EU27 vastavast näitajast (107,45 taotlust miljoni elaniku kohta) moodustas Eesti aastal esitatud EPO patenditaotluste arv juba üle kolmandiku (44,25). Alates Euroopa Liiduga liitumisest on märkimisväärne osa ELi tõukefondide toetusest läinud TA taristu, inimkapitali ja ettevõtluse arengusse. Jõudsalt on arenenud erineva taseme ja tähtsusega (riiklik, institutsionaalne või uurimisgrupi tasand) seadmete ning teadusaparatuuri park, süvenenud ja laienenud on teaduse tippkeskuste võrk, TA rahvusvahelistumise programmi raames käivitusid rahvusvahelist koostööd ja rahvusvahelistele tipptasemel infrastruktuuridele juurdepääsu toetavad meetmed, jätkusid doktoriõpet ja teadlaste mobiilsust toetavad meetmed. Struktuurivahendite programmiperioodi strateegiline aruanne toob esile struktuurivahendite panuse Eesti kõrghariduse ning TA süsteemi arengusse, mõlema valdkonna meetmetes on saavutatud varasemaga võrreldes süsteemsem lähenemine. Paljudel juhtudel on struktuurivahendid aidanud teaduse ning hariduse valdkonna senistel tippudel jõuda oma arengus järgmisele tasemele. Edasise kasvu vundamendiks on eelmisel ELi struktuurifondide perioodil tehtud märkimisväärsed investeeringud TAI töökeskkonna ja inimressursi arendamisse, kuid lisaks ajutise iseloomuga investeeringutele on samal ajal vaja finantseerida teadlaste põhitegevust püsivatest riigituludest. TAI võimekuse ja teadlaste arvu kasvu jätkumiseks on vajalik teadlaste põhitegevuse finantseerimise kasv minimaalselt proportsioonis SKP kasvuga aastal kahanesid TA põhitegevuste regulaarse finantseerimise allikad ning riigieelarve ei ole seni võimaldanud 2008.a taset taastada (vt joonis 13). Struktuurifondide 34 Vt viimaste aastate Euroopa Liidu ja OECD TAI alaseid raporteid ja ülevaateid. 35 Innovation Union Competitiveness Report 2011, tabel I Viimased saadaolevad andmed, IUS2013. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 29

30 perioodi lõpuks saavutatud taseme ja kompetentsi säilitamiseks on üleminekumeetmeid vaja kavandada püsivatel alustel. Joonis 13. T&A rahastamine HTMi eelarvest ilma struktuuritoetusteta. Eesti teadus- ja arendustegevuse ühiskondliku ja majandusliku kasu suurendamine Eesti teadus on mitmes valdkonnas jõudnud üleilmsele eesliinile, kuid ühiskondlike ja majanduslike eesmärkide saavutamisel on selle panus olnud tagasihoidlik. Teadusasutuste ja ettevõtete koostöö peab märgatavalt paranema ja olema avatud ka uutele osalistele. Rakendus- ja sotsiaal-majanduslike uuringute korraldus tuleb viia süstemaatilistele alustele. Riigi pädevust teadus- ja arendustööde tellijana tuleb suurendada. Euroopa Komisjoni aasta majanduskasvu analüüsis toonitatakse Eesti puhul vajadust investeerida haridusse, teadusesse ja innovatsiooni ning energiasse ning riigispetsiifilistes soovitustes soovitati Eestil TAI tegevusi senisest rohkem eelistada ning rahvusvahelisemaks muuta, samuti tugevdada ärisektori, kõrghariduse ja teadusasutuste koostööd. Märkused ja soovitused oli väärtuslik materjal TAI strateegia ja rakendusplaani aastateks koostamisel ning neid peetakse silmas ka riiklike võtmevaldkondade programmide ja muude meetmete rakendamisel tulevikus. Eelmine TAI strateegia nägi ette, et strateegia alusel käivitatakse järgmised teadus- ja arendusprogrammid: võtmetehnoloogiate arendamiseks; sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamiseks ja eesmärkide saavutamiseks iga Eesti elaniku jaoks tähtsust omavates sotsiaal-majanduslikes valdkondades nagu nt energeetika, riigikaitse ja julgeolek, tervishoid ja hoolekanne, keskkonnakaitse, infoühiskond; Eesti rahvuskultuuri, keele, ajaloo ja looduse ning Eesti riiklusega seotud uuringute järjepidevuse tagamiseks ja edendamiseks. Sotsiaal-majanduslikest eesmärkidest lähtuvate ja võtmetehnoloogiate arendamiseks ette nähtud riiklike programmide käivitamine ei läinud ladusalt. Üks olulisematest probleemidest oli vastutaja rolli ebaselgus Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 30

31 täpsemate valdkondlike eesmärkide määratlemisel ja toetatavate tegevuste otsustamisel. Mõju avaldasid ka ebapiisav administratiivne ressurss ning riiklike programmide eesmärkide ning tegevuste valiku keerukus. Kuuest kavandatud programmist käivitati viis (energia, biotehnoloogia, IKT, tervis ja keskkond). Materjalitehnoloogias täismahus programmi ei käivitatud, vaid rakendati avatud taotlusvoor. Rakendatud programmid kestavad kuni struktuurivahendite rakendamise lõpuni aastal. Nende programmide rakendamisel saadud kogemused on olulised uue strateegia perioodil kavandatavate sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamiseks ja nutika spetsialiseerumise metoodika alusel kavandatavate kasvualade toetusmeetmete ettevalmistamisel ja käivitamisel. Eesti keele ja rahvuskultuuriga seotud riiklike programmide Eesti keel ja kultuurimälu ( ) ja Eesti keeletehnoloogia ( ) korraldus on kulgenud ladusalt. Nendel programmidel on juba ca kümneaastane ajalugu. Riikliku programmi Eesti keel ja kultuurimälu ( ) kaudu on toimunud jätkuv eesti keele ja kultuuri alase teadustegevuse kui olulise TAI strateegia valdkonna rahastamine. Kolme alaprogrammi kaudu toetatakse omakorda eesti keele ja kultuurimälu valdkonna projekte ning humanitaarväljaannete taseme tõstmist. Keele- ja kultuurivaldkonna tegevusi on toetatud otsesemalt või kaudsemalt nt riiklike programmide, doktorikoolide, tippkeskuste, sihtfinantseerimise ja Eesti Teadusfondi grantide kaudu. Keeletehnoloogia alase teadus- ja arendustöö toetamisele on suunatud riiklik programm Eesti keeletehnoloogia ( ), milles lisaks tarkvaraprototüüpide ja keeleressursside arendamisele pööratakse eriliselt tähelepanu keeletehnoloogia rakenduste loomisele. Programmist toetatakse eraldi ka aastal asutatud Eesti Keeleressursside Keskuse (EKRK) tegevust, mille eesmärgiks on luua infrastruktuur, mis teeb juba loodud ja loodavad keeleressursid ja -tarkvara huvilistele kättesaadavaks. Eesti osaluse ja nähtavuse suurendamine rahvusvahelises teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alases koostöös aasta 31. oktoobril kiitis Vabariigi Valitsus heaks Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia Teadmistepõhine Eesti ; Riigikogu kiitis strateegia heaks 22. jaanuaril Strateegia eesmärkide seas on ka Eesti teaduse rahvusvahelise nähtavuse tagamine. Riigi ja inimkonna ees seisvate suurte probleemide lahendamine on niivõrd ressursimahukas, et sellega ei tule üksi toime isegi suured riigid, seetõttu tuleb neid lahendama asuda riikide koostöös. Kõigega ei saa tegelda ning Eestil tuleb teha valik, millega tegelda, et piisavalt heal tasemel silma paista. Teadlaste rahvusvahelise koostöö aluseks on eelkõige isiklikud ja laboritevahelised kontaktid, rahastamisallikaks konkurssidel võidetud projektide rahad. Nende kontaktide alusel moodustuvad ka ELi raamprogrammi projektide konsortsiumid. Väikest toetust edukatele projektidele on andnud ETAG. Eesti on edukalt osalenud nii ELi 5., 6., kui ka 7. TA raamprogrammis (RP), olles projektide edukuse määralt kolme parema uue liikmesriigi hulgas. Seejuures edestas Eesti riik ELi 6. RPs kvaliteedinäitajate alusel kõiki teisi liikmesriike Euroopa Komisjoni poolt edukatele projektidele eraldatud kogusumma poolest ühe SKP ühiku kohta, mis moodustas 242% ELi keskmisest (SKP andmed 2004) RPs on Eesti sissetuleku osakaal võrreldes SKP osakaaluga EU28-s kahanenud 175%-ni, mis on samuti parimate tulemuste hulgas RP sissetuleku osas, mõõdetuna eurodes per capita, jääme võrreldes EU28 keskmisega maha 13%, mahajäämus parematest on ca 3 korda. Kokku eraldati 7. RPst aastatel Eesti projektipartneritele üle 80 mln euro. Seoses strateegia EL 2020 ja juhtalgatuse Innovaatiline liit rakendamisega on märgatavalt laienenud liikmesriikide vaheliste TAI alaste ühistegevuste nomenklatuur ja maht. Euroopa Teadusruum (European Research Area, lühend: ERA), mis seisneb nö viienda vabaduse teadlaste ja teadmiste vaba liikumise rakendamises on nende poliitikate keskmes ning Euroopa semestri osa. Et Eesti saaks kasu Euroopa ja maailma teadusressursist ning pääseks ligi rahvusvahelistele teadusinfrastruktuuridele, on vajalik nende ühistegevustega liitumine ja ERAga integreerumine. Selleks ei piisa enam teadlaste 38 The impact of the EU RTD FrameworkProgramme on the UK, May Perioodil on majanduskriisist tuleneva kõikuva SKP tõttu osakaalud keskmistatud. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 31

32 endi huvides tehtava teadustöö tarbeks teenitud vahenditest, vajalikud on tõukefondide välised, riigipoolsed täiendavad eelarvevahendid, mis on seni puudunud. Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi Teaduse rahvusvahelistumine raames toimusid ettevalmistustööd Eesti valikuteks rahvusvaheliste TA infrastruktuuridega liitumisel. Lisaks algasid mitmed uued kahe- ja mitmepoolsed rahvusvahelise teaduskoostöö vormid, loodi teaduskoordinaatori ametikoht Sotsiaalministeeriumisse (SoM) ning Keskkonnaministeeriumisse, tööd alustas Eesti TAI esindus Brüsselis, kujundati Eesti teaduse rahvusvahelise tutvustamise kava. Eestis on tehtud ettevalmistusi teadustegevuse ühisalgatustega (JPI) liitumise suunas ja järgmiste riiklike programmide kavandamisel arvestatakse muuhulgas ka üle-euroopaliste algatuste fookusvaldkondadega. Haridus- ja Teadusministeeriumi Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) rahastatava programmi Teaduse rahvusvahelistumine (TeRa) üks alaeesmärkidest on Euroopa Liidu poliitikainitsiatiivide raames loodavates ühistes algatustes, sh JPIdes osalemine. Sotsiaalministeerium analüüsis koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga osalemisvõimalusi JPIs Neurodegeneratiivsed haigused ning analüüsi põhjal otsustati selles JPIs mitte osaleda. SoM on koostöös Tervise Arengu Instituudiga alustanud samasisulist ettevalmistustegevust JPI Tervislik toitumisviis täisväärtuslikuks eluks osas ning Tartu Ülikool JPI Antimikroobne resistentsus osas. Keskkonnaministeerium on analüüsinud oma valdkonna JPIde vastavust Eesti prioriteetidele ja kompetentsidele ja selle analüüsi tulemusena otsustati sügisel 2013 liituda ja osaleda kolme JPI töös Terved ja tulutoovad mered ja ookeanid, Veeprobleemid muutuvas maailmas ning Kliimaalaste teadmiste ühendamine Euroopa jaoks. Programmi Teaduse rahvusvahelistumine aasta olulisim saavutus oli Eesti liitumine üleeuroopaliste teaduskonsortsiumidega Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi ehk ERICuga moodustati EATRIS-ERIC ja ESS-ERIC, mis tegelevad vastavalt siirdemeditsiini ja sotsiaaluuringutega, ning Euroopa Bioinformaatika Infrastruktuuriga ELIXIR, mis on bioloogiliste andmete halduse ja analüüsi taristu. Seeläbi on oluliselt laienenud Eesti teadlaste tegevuspõld ning konkurentsivõimelisus a. tegevuskava täitmise kokkuvõte teaduse valdkonnas Eesmärk: Teadus- ja arendustegevus on kvaliteetne ning jätkusuutlik ning majandus teadusmahukas. Indikaatorid, mille sihttasemed täideti T&A intensiivsus ehk teadus- ja arendustegevuse investeeringute tase SKPst oli a. 2,19%, mis ületas sihttaset (1,85%). Erasektori T&A intensiivsus oli 1,26%, mis samuti ületas püstitatud sihttaset 0,92%. Aastatel kasvas TA investeeringute kogumaht keskmiselt 17% aastas, seejuures erasektoris 20,7%. Eriti tähelepanuväärt on see tulemus arvestades samaaegset majanduskriisi. Indikaatorid, mille sihttasemed jäid täitmata Teadus- ja arendustegevusega täiskoormusega hõivatud teadlaste ja inseneride arv tõusis aastatel enam kui töötaja võrra, keskmiselt 4,6% aastas, jõudes ni. Kõige suurem oli kasv võrreldes aastaga ettevõtlussektoris, kus täistööajaga teadlaste arv kasvas üle viie korra, moodustades aastal juba 34% teadlaste koguarvust. Sihttaseme täitmist takistas teadustöökohtade ebapiisav atraktiivsus (sh välisteadlaste hulgas; ebapiisav töötasu; sotsiaalsed tagatised) ning a toimunud teadlaste arvu langus 264 teadlase võrra. Kavandatud tegevuste olulisemad vahetud tulemused, mis aitasid enam kaasa sihttasemete täitmisele Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 32 eesmärkide/ Uue TAI strateegia koostamine ja heakskiitmine (sh nutika spetsialiseerumise protsessis osalemine). Kui senistes strateegiates on keskendutud eelkõige meie TAI võimekuse arendamisele, siis nüüdne strateegia seab eesmärgiks loodud potentsiaali kasutamise Eesti arengu ja majanduskasvu heaks. Prioriteetide seadmisel on aluseks uus, nutika

33 spetsialiseerumise metoodika. Et valdkonnaülene koordineerimine läheks sujuvamalt, on tehtud täpsustusi juhtimis- ja seireküsimustes. Teaduskorralduse reformi elluviimine ja uute IUT/PUT instrumentide rakendamine. Teadusagentuur on käivitunud täies mahus, jätkub järkjärguline üleminek uutele rahastusinstrumentidele, mis on tekitanud elava diskussiooni teadusüldsuses ja ühiskonnas laiemalt, edukalt jätkatakse rolli EL TA raamprogrammide kontakt-organisatsioonina (lõppenud 7. Raamprogrammis tõid Eesti teadlased teiste riikidega konkureerides sisse üle 80 mln euro täiendavaid vahendeid); edukalt jätkuvad teaduse populariseerimise ja evalveerimise alased tegevused. Eesti huvide formuleerimine ja esindamine Horisont2020 tingimuste läbirääkimistel on läinud edukalt, Eesti seisukohad on äratanud tähelepanu ja nii EK kui teiste riikide poolehoidu. Ettevalmistused struktuurifondide perioodi ettevalmistamiseks (OP ja partnerlusleppe koostamises osalemine). Valminud on TAI toetavate meetmete kavandid, kus põhieemärgiks TAI majandusliku ja ühiskondliku mõju oluline suurendamine, eelkõige lähtudes nutika spetsialiseerumise kasvualade tugevdamisest, säilitades selle kõrval olemasolevaid tugevusi ning kasvatades rahvusvahelist konkurentsivõimet. Kavandatud tegevuste vahetud tulemused, mis jäid täitmata Täitmata tegevusi ei ole. Tegevusvaldkond: noored aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis noort vanuses 7 26 eluaastat, mis moodustas 22,4% kogu rahvastikust 40, võrreldes eelneva aastaga on noorte osakaal langenud. Ka järgmistel aastatel jätkub noorte arvu kahanemine, mille tulemusena langeb noorte osakaal kogurahvastikust veelgi. Statistikaameti prognoosi järgi jätkub noorte osakaalu vähenemine kogurahvastikust kuni aastani. Noore võimalused oma loome- ja arengupotentsiaali avamiseks Noorsootöö kättesaadavus on Eestis järjest paranenud 2013/14. õa on avatud noortekeskuste arv kasvanud 237 ja huvikoolide arv 562 asutuseni (joonis 14). See tähendab, et tuhande noore kohta on 1,97 huvikooli ning 0,82 avatud noortekeskust. 40 Eesti Statistikaamet. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 33

34 Joonis 14. Avatud noortekeskused maakondlike aastaaruannete põhjal ja EHISes registreeritud huvikoolid, kes on vaatlusalusel õppeaastal õppurite ja pedagoogide andmed kinnitanud. Allikas: ENTK, EHIS. Samal ajal ei ole Eesti 215-st kohaliku omavalitsuse üksusest rohkem kui pooltes ühtegi EHISes registreeritud huvikooli. Nendes omavalitsustes elab aasta rahvaloenduse andmetel 14% kõigist Eesti elanikest, kes on nooremad kui 18. a. Nendest viies omavalitsuses ei asu ka ühtegi üldhariduskooli (ja sellest lähtuvalt ei ole ka üldhariduskoolis organiseeritud huviringe), kuid samal ajal elab aasta rahvaloenduse andmetel 0,2% kõigist kuni 18-aastastest noortest. Avatud noortekeskusi ei ole 68 KOVis. Võrreldes kohalike omavalitsuste (KOV) andmeid huvikoolide olemasolu kohta Siseministeeriumi tellitud KOVi üksuste võimekuse indeksi põhianalüüsi tulemustega, võib öelda, et KOVid, kus on huvikool, on indeksi põhjal oluliselt võimekamad kui need KOVid, kus huvikoole ei ole. Aastatel osales ligi 150 avatud noortekeskust Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toetusega programmi Noorsootöö kvaliteedi arendamine raames toimunud noorte konkurentsivõime suurendamise ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise projektis. Projekti mõjuküsitlusele vastanud 101 noortekeskuse vastusest 41 selgub, et avatud noortekeskuste koostööl kohaliku omavalitsusega on noortekeskuse töö korraldamisel oluline tähtsus. Kui lisaks kõrvutada KOVide võimekuse indeksit infoga selle kohta, millistes omavalitsustes on läbi viidud noorsootöö kvaliteedi hindamine, võib väita, et nii noorsootöö kättesaadavus kui kvaliteet on tihedalt seotud kohaliku omavalitsuse üldise võimekusega. Avatud noortekeskuste mõjuküsitluse põhjal selgub, et tegutsetakse väga erinevates tingimustes kolmandik noortekeskusi tegutseb piirkonnas, kus on üle noore, veerand aga piirkonnas, kus on alla 200 noore. Viiendik noortekeskusi on kaasanud oma töösse kuni 100 noort, viiendik aga üle 600 noore. Aastatel avati küsitlusele vastanud noortekeskustes projekti raames kokku 100 uut huviringi. 55% küsitlusele vastanud noortekeskustest tõi välja, et projekti raames avatud huviringi tegevus toimub teemal, milles ei ole lähemates huvitegevust pakkuvates asutustes võimalik õpet saada, ning 12% noortekeskustest pakuvad huviringe piirkonnas, kus huvitegevust ei ole võimalik saada lähema 10 km raadiuses. Noortekeskuste tööelu tutvustavatesse tegevustesse kaasatud noorte hulgas olid noortekeskuste hinnangul suurimateks kasusaajateks sotsiaalsete raskustega ja tõrjutud noored. 41 Paabort, H., Noorte konkurentsivõime suurendamiseks ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks ühiskonnale pakutava noorsootöö teenuse osutamine läbi noortekeskuste mõjuanalüüs; Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 34

35 Programmi rakendamisega kasvas noorte üldine osalus noortekeskustes hinnanguliselt 10 50%, sh veerandis noortekeskustes 20%. 2013/14. õppeaastal on Eestis 573 huvikooli, mille pedagoogide ja õppurite andmed on käesoleval õppeaastal EHISes kinnitatud. Kui kuni 2011/12. õppeaastani moodustasid kõige suurema osa huvikoolidest muusika- ja kunstikoolid, siis 2012/13. õppeaastast suurenes hüppeliselt spordikoolide arv ning 2013/14. õppeaastal moodustavad spordikoolid kõigist huvikoolidest ligi 42% (joonis 15). Joonis 15. Huvikoolide arv kokku ja tüübiti 2008/ /14. õppeaastal. Allikas: EHIS. 2013/14. õppeaastal õpib huvikoolides isikut, kellest 77% on 7 26-aastased. Teine oluline rühm on nooremad kui 7-aastased isikud 20% kõigist huvikoolis õppivatest isikutest on nooremad kui 7- aastased aastaste õppivate isikute ja õppurite 42 arv on aasta-aastalt kasvanud, samuti on kasvanud keskmine õppekavade arv ühe noore kohta (joonis 16). 42 Üks õppiv isik võib õppida mitmes huvikoolis ja mitmel õppekaval, üks õppur üks õpisündmus. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 35

36 Joonis aastased õppivad isikud ning õppurid huvikoolides. Allikas: EHIS. Lisaks huvikoolides õppimisele osaleb 2013/14. õppeaastal üldhariduskoolide huviringides õpilast. Programmi Euroopa Noored kaudu toetati aastal 181 projekti. Aastatel toetati programmist üle 970 projekti, kus osales ligikaudu inimest (nendest Eesti osalejat), sh vähemate võimalustega noort 43. Lisaks korraldas Euroopa Noored Eesti büroo samal perioodil üle 560 arendus- ja koolitustegevuse ligikaudu inimesele aastased noored moodustasid kõigist projektides osalejatest 32%. Noortelaagrites osales aastal ning noortemalevates noort. Noore tõrjutusrisk Laste ja noorte sotsiaalne tõrjutus toob kaasa sügava ja pikaajalise kahju noorte arenguvõimalustele 44. Mitmekülgse arengu ja ühistegevuse võimalused ei ole noorte jaoks Eestis võrdsed. Lapsena või noorena tekkinud tõrjutuse mõju on aga kaugeleulatuv. Laste sotsiaalse tõrjutuse põhjuseks on sageli vanemate tööpuudus ja madal sissetulek, mis omakorda võivad tuleneda nende madalast haridustasemest, mitte-eestlastel ka vähesest eesti keele oskusest. Seepärast on laste tõrjutusriski ohu esimeseks näitajaks nende suhteline vaesus. 15 aastast vanemate noorte puhul tekib sotsiaalne tõrjutus Kairi Kasearu ja Avo Trummi analüüsi 45 põhjal tõenäolisemalt hariduses ja tööturul mitteosalevate noorte hulgas ning tõrjutuse tekkes on oluline osa nt noore haridustasemel, eesti keele oskusel ning ka tema vanemate haridustasemel. Kuna noore tõrjutusriski sattumises on suur roll kodusel sotsiaal-majanduslikul olukorral, vajab noor riskirühmast väljumiseks tuge väljastpoolt ning seda saab pakkuda noorsootöö vahenditega. Eestis on suurenemas nende noorte arv, kes erinevatel põhjustel ei saa osa noorsootöö pakutavatest võimalustest (huviharidus, noortekeskused ja noorteühingud) st, nad ei saa omandada eluks ja isiksuse arenguks vajalikke teadmisi ning oskusi väljaspool kooli aastal läbi viidud uuringu Noored ja noorsootöö tulemustest selgub, et vaid 16% vastanud lapsevanematest saavad tagada lapse noorsootöös osalemise kõiki lapse soove arvestades. Veerand vanematest saavad lapse soove arvestada vaid vähesel määral ning veidi vähem kui kümnendikul vanematest ei ole võimalik toetada 43 Seitsme aasta lugu Euroopa elukestva õppe programm ja Euroopa Noored programm Eestis ; Archimedes, Youth Social Exclusion and Lessons from Youth Work. Education, Audiovisual and Culture Executive Agency (EACEA) Mittetöötavate ja mitteõppivate noorte sotsiaalne tõrjutus, Kasearu, K., Trumm, A. - Noorteseire aastaraamat 2012; 2013, lk Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 36

37 lapse osalemist tasulistes tegevustes 46. Kuna uuringule vastanud vanemad on keskmisest kõrgemalt haritud (2011. aasta rahvaloenduse andmetel kuni 18-aastaste laste vanemate haridustaseme proportsioonidega võrreldes oli vastanute hulgas oluliselt vähem põhiharidusega vastanuid, oluliselt rohkem kutseharidusega vastanuid ning pisut rohkem kõrgharidusega vastanuid) ning ka keskmisest kõrgema sissetulekuga, siis tõenäoliselt ei kajasta uuringu tulemused, kui suur osa lapsi tegelikult mitteformaalsest haridusest majanduslikel põhjustel kõrvale jääb. Eesti aastastest noortest õppis a 57% ja töötas 41% noort ehk 17,4% aastastest tööturul osalevatest noortest olid aastal töötud. Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi hiljutise uurimuse kohaselt ei töötanud ega õppinud aastal ligi kuuendik aastastest Eestis elavatest noortest, mis absoluutarvudes hinnatuna on enam kui noort. Nende kõrvalejäämine haridus- ja tööturusüsteemist on tõsine probleem, millel on kahjulikud tagajärjed nii ühiskonnale kui ka majandusele. Eurofoundi arvestuste kohaselt oli aastal aastaste mitteõppivate ja -töötavate noorte tööturul mitteosalemisest põhjustatud aastane kogukulu Euroopas 153 miljardit eurot, mis moodustas ligikaudu 1,2% nende riikide sisemajanduse kogutoodangust. Eestis olid vastavad näitajad 309 miljonit eurot ja 1,93% SKTst. 48 Mitteõppivate ja -töötavate noorte osakaal vanusegrupis oli aastal 15,3%. Euroopa Liidus keskmiselt on aastast alates mitteõppivate ja mittetöötavate aastaste noorte osatähtsus kasvanud ning sellest lähtuvalt on kasvanud ka nende tööturul mitteosalemisest põhjustatud kogukulu. Noorsootöö kaudu on võimalik sotsiaalses tõrjutuses noori aidata. Aastatel läbi viidud programmi Noorsootöö kvaliteedi arendamine raames toimunud noorte konkurentsivõime suurendamise ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise projektis püüti koostöös lastekaitse- ja sotsiaaltöötajate ning alaealiste komisjonide liikmetega projekti tegevustesse kaasata eelkõige vähemate võimalustega lapsi, sh neid, kelle perel oli sotsiaal-majanduslikke probleeme. Noortekeskuste tööelu tegevustes osalenud noored andsid tagasisidet, et nad said teada erinevatest võimalustest, ligi pooled tööelu tegevustes osalenud ja tagasisidet andnud noortest kinnitasid, et said sealt konkreetse oskuse, kuidas tööelus paremini läbi lüüa. Lisaks oli neid, kes leidsid endale konkreetse töökoha või läksid taas kooli õppima. Noore aktiivne osalus kogukonnas ja otsustes Noore võimalused ja soov osaleda otsustes, mis nende elu ja ühiskonda puudutavad, on aluseks sidusa ühiskonna arengule Eestis. Osalemine enda ja ümbritseva elu korraldamises ja vabatahtlikus tegevuses loob baasi tugeva kodanikuühiskonna arengule, milles noored on sotsiaalsete muutuste aktiivne osapool. Osalusest sõltub paljuski kuuluvustunne ja kaasatusetaju, mis aitavad vältida vajadust ja soovi end radikaalselt väljendada või riigist lahkuda aastal heaks kiidetud noorsootöö seadus määratles muuhulgas esmakordselt ka noortevolikogude staatuse ja rolli. See on kaasa toonud noorte osaluskogude arvu tõusu, kohalike omavalitsuse tähelepanu osaluskogude loomisele ja nende tegevuse toetamisele. Kui aastal tegutses 15 maakondliku noortekogu kõrval 45 kohalike omavalitsuste noortekogu, siis aastal oli kohalike omavalitsuste noortekogusid juba 62 ning aastaks kasvas nende arv 70-ni aastal on see jäänud samaks. Osaluskogude kõrval on olulisteks kohaliku tasandi osalusvõimalusteks koolides tegutsevad õpilasesindused. Suuremat osa tegutsevatest õpilasesindustest, kokku 186 esindust, koondab Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕEL) 49. Õpilasesindustesse kuuluvad klassi õpilased, kes tegutsevad esinduses keskmiselt 1 3 aastat. 46 Noorsootöö lapsevanemate perspektiivist, Karu, M., Turk, P., Vaatlusaluses uuringus oli haridusest ja tööturult väljas noorte mitteosalemisest põhjustatud kogukulu arvutamiseks võetud aluseks aastaste vanusgrupp, seepärast on seda siin ja edaspidi käsitletud Eesti noorsootöö seaduses sätestatud noore vanusevahemiku kõrval Laps hariduses ja noorsootöös, Ilves, K., Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 37

38 Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) andmetel tegutseb Eestis 17 üleriigilist riikliku toetusega noorteühendust. Igaühes neis on vähemalt 500 liiget ja iga ühing tegutseb vähemalt viies maakonnas. ENL koondab kokku 58 noorteühendust, milles osaleb ühtekokku üle noore. 12 ühingus on üle 500 liikme, neljas jääb liikmete arv vahemikku , üheksas ühingus on noort ning kõige rohkem, kokku 17, on alla 25 liikmega ühinguid. ENLi liikmeks olevad noorteühendused paiknevad enamjaolt Harju- (37 ühingut) ja Tartumaal (10 ühingut) a. tegevuskava täitmise kokkuvõte noorte valdkonnas Eesmärk: Noortevaldkond on kvaliteetne ja jätkusuutlik ning kättesaadavad teenused tagavad noortele võimalused mitmekülgseks arenguks Indikaatorid, mille sihttasemed täideti Noorte kaasatus noorsootöös oli a. 46,4%, mis ületas püstitatud sihttaset (42%) olulisel määral. Näitaja on viimastel aastatel olnud kasvutrendis (2011. a. 39%, 2012.a. 42%). Aktiivset osalust kinnitab ka uuring Noorte osalemine noorsootöös (2011), mille andmetel on 73% noortest vanuses 7-26 osalenud viimase kolme aasta jooksul vähemalt kahes või enamas tegevuses noorsootöös. Oluline on märkida, et kuigi noorte osakaal rahvastikus väheneb, on noorsootöö teenuste ja noorsootöös osalejate määrad kasvanud. Kavandatud tegevuste olulisemad vahetud tulemused, mis aitasid enam kaasa eesmärkide/ sihttasemete täitmisele Vabariigi Valitsus kinnitas noortevaldkonna arengukava perioodiks Noorsootöö kvaliteedi ja noorsootöötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks viidi täiel määral ellu nimetatud tegevussuundades kavandatud tegevused ESF programmis Noorsootöö kvaliteedi arendamine. Haridus- ja Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi ühisprogrammis Riskilapsed ja noored käivitati riikliku süsteemi analüüsi projekt (SOM), uuringud (JuM) ja esimesed taotlusvoorud (HTM; JuM). Kavandatud tegevuste vahetud tulemused, mis jäid täitmata Täitmata tegevusi ei ole. Tegevusvaldkond: keel Keelevaldkond on universaalne ja seob kogu ühiskonda kõiki sektoreid ning huvigruppe. Tegevus keelevaldkonnas lähtub Eesti Vabariigi põhiseadusest, mille järgi riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Valdkonna strateegilisteks alusdokumentideks on Eesti keele arengukava ( ) ja Eesti võõrkeelte strateegia. Eesti keele arengukava annab ühtsed eesmärgid kõikide eesti keele valdkondade kestlikuks arendamiseks. Arengukavale tuginedes viiakse ellu olulisi keelekeskseid riiklikke programme, sh eesti keele keeletehnoloogilise toe, eestikeelse terminoloogia, väärtusarenduse ning eesti keele ja kultuurimälu programmi. Eesti keel emakeelena Kahaneva rahvaarvu tingimustes on eestlaste osatähtsus rahvastikus kasvanud aasta 61%-lt aasta 70%-ni. Eestlaste koguarvu vähenemise kontekstis on siiski jätkuvalt oluline tähtsustada üldhariduskoolides eesti keele oskust kogu õppekava ulatuses. Eesti keele emakeelena õpetamise ja õppimise tulemust mõõdetakse riiklikult põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamisel. Nii gümnaasiumi kui põhikooli lõpueksami tulemused on viimastel aastatel stabiilselt parenenud (vt joonis 17). Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 38

39 Joonis 17. Põhikooli ja gümnaasiumi eesti keele kui emakeele lõpueksamite keskmine tulemus aastatel 2003/ /13. Allikas: HTM. PISA aasta tulemused näitavad võrdluses PISA aasta tulemustega, et kuigi funktsionaalse lugemisoskuse tase on üldiselt paranenud, on Eestis jätkuvalt suhteliselt palju kesktasemega lugejaid (2. 4. tasemel 82,6%; OECD keskmine 73,7%) ning vähe tippe tasemel õpilasi on 8,4% (see on ka OECD riikide keskmine; võrdluseks nt Soomes on tippe 13,5%). Peamiseks probleemiks on kujunenud funktsionaalse keeleoskuse ebarahuldav tase, väljakutseks on üleilmne ingliskeelestumine. Inglise keele tugeva surve tõttu langeb eesti keele kasutus mitmetes valdkondades (pangandus, kõrgharidus, teadus jne), mis pikemas perspektiivis viib kasutajaskonna vähenemiseni, oskussõnavara puudulikkusele ja sellest tulenevalt põhjendatud vajadusele kasutada rikkalikumate võimalustega keelt. Eesti keele kasutusvõimaluste laiendamiseks on ellu kutsutud mitmed riiklikud programmid (Eestikeelsed kõrgkooliõpikud, Eestikeelne terminoloogia, Keeletehnoloogiaprogramm jne), mille põhieesmärk on eesti keele positsiooni tugevdamine nii eriala-, teadus- kui digirakenduskeelena. Eesti keel väljaspool Eestit Üleilmastumise ja Euroopa lõimumise kontekstis omab üha suuremat tähendust nn pehme diplomaatia oma keele ja kultuuri tutvustamine väljaspool kodumaa piire. Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi ( ) kaudu toetatakse eesti keele ja kultuuri õpetamist rohkem kui 30 erineva riigi kõrgkoolis, üheksasse välisülikooli on HTM lähetanud Eestist pärit lektori. HTM on viimaste aastate jooksul avanud eesti keele lektoraadid paikades, kus Eesti huvid seda nõuavad ja kohapealne valmisolek on olemas. Võimekust kasvavat eesti keele huvi rahuldada siiski napib, sest kõiki initsiatiivi üles näidanud õpetuskohti Istanbulis, Firenzes, Viinis, Madridis, Londonis, Pihkvas, Seattle is jne ei suuda Eesti vahendite puudusel toetada. Paigus, kus eesti keelt on seni õpetatud kohalike õpetuskeskuste initsiatiivil (Tokio, Indiana, Seattle), oodatakse samuti järjest enam täiendavat tuge Eesti riigilt. Lisaks akadeemilisele õppele toetatakse keeleõpet eestlaste kogukondades mitmetes riikides asuvates üldharidus- ja pühapäevakoolides, seltsides, lasteaedades, mudilasringides ning keelekursustel. HTM on koostöös Eesti Instituudiga saatnud õppematerjale nii välismaal eesti keelt ja/või eesti keeles õpetavatele koolidele kui ka ülikoolidele. Ülevaade eesti keele õppijate arvust välismaal on toodud järgmises tabelis. Tabel 7. Eesti keele õppurid väljaspool Eestit 2010/ /14. õppeaastal. Allikas: HTM 2010/ / / /14 Välismaal eesti keelt õpetavate üldharidus- ja pühapäevakoolide, seltside, lasteaedade, mudilasringide ning keelekursuste arv Välismaal eesti keelt õppivate laste arv Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 39

40 Eesti keelt õpetavate väliskõrgkoolide arv Väliskõrgkoolides eesti keelt õppivate üliõpilaste arv aasta jaanuaris kinnitas Vabariigi Valitsus rahvuskaaslaste programmi aastateks Kui aastal lõppenud programmis püüti ida- ja läänediasporaa toetust tasakaalustada, laiendades seda ka hajaeestlastele 50, siis jätkuprogrammi lisanduvateks sihtrühmadeks on uuema väljarände esindajad ja need vanema väljarände järeltulijad, kes enam eesti keelt ei valda. Kuna välismaal elavate eesti laste arv on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud, pannakse uues programmis veelgi suuremat rõhku haridusega seonduvatele tegevustele, sest emakeeleoskus on üks võtme-eeldusi Eestisse tagasipöördumisel, õpingute jätkamisel Eesti haridussüsteemis ning eesti kultuuriruumis tegutsemisel. Jätkatakse rahvuskaaslaste programmi haridusprojektide konkurssi eesmärgiga toetada väljaspool Eestit toimuvat eesti keele ja kultuuri õpet. Programmi haridusmeetme eesmärgiks on suurendada eesti keele oskajate arvu Eesti päritolu noorte seas ning parandada nende eesti keele oskuse taset. Korraldatakse väliseesti lastele mõeldud suviseid eesti keele ja meele laagreid ning välismaal töötavate eesti keele õpetajate täienduskoolitust. Väliseesti noorte jaoks on loodud ka edasiõppimisvõimalused Eesti kõrgkoolides ja kutseõppeasutustes (2013. aastal kuus uut stipendiaati). Rahvuskaaslaste programmi kaudu toetatakse lisaks eesti keele õpetusele ka väliseesti arhiivimaterjalide kogumist, säilitamist ning kättesaadavaks tegemist. Alustatud on eestikeelsete e-õppematerjalide loomist: valminud on eesti keele algtaseme vene keele baasil e-õppe kursus Keeleklikk, aasta II kvartaliks valmib analoogne kursus täismahus inglise keele baasil. Välisriigis Eesti keskhariduse tasemele vastava haridustaseme omandavatel isikutel on õigus sooritada Eesti riigieksameid (sh eesti keel emakeelena ja eesti keel teise keelena eksamit) 51. Väliseestlaskonna noorenemine, eesti päritolu laste ning uute eesti koolide arvu kasv on kaasa toonud ka suuremad toetusvajadused õpetuskohtade tegevustoetusteks, õppematerjalide lähetamiseks ning keelelaagrite ja koolituste korraldamiseks. Lahendamist vajab välismaalt Eesti üldharidussüsteemi tagasipöörduvate laste küsimus nende eesti keele õpe, haakumine õppekavaga jne. Eesti keel Eestis teise keelena Eesti Tööjõu-uuringu (ETU) andmetel on Eestis järjest enam neid mitte-eestlasi, kes enda hinnangul oskavad eesti keelt ning mitte-eestlaste keskmine keeleoskuse tase on aastate jooksul järjest tõusnud (vt joonis 18). 50 Hajaeestlane väliseestlane, kes ei ela väliseesti kogukonnas. 51 Eksamite tegemise võimalused on reguleeritud haridus- ja teadusministri määrusega Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 40

41 Keeleoskuse tase: 1 oskab rääkida ja kirjutada; 2 oskab igapäevase suhtlemise piires rääkida; 3 saab igapäevase suhtlemise piires aru. Joonis 18. Mitte-eestlaste eesti keele kui mitte-kodukeele oskus. Allikas: Statistikaamet. Kuigi mitte-eestlaste enesehinnanguline eesti keele oskuse tase on järjest paranenud, ei ole aktiivse keeleoskusega mitte-eestlaste hulk viimastel aastatel oluliselt suurenenud. Paranenud on kuni 30- aastaste mitte-eestlaste eesti keele oskus. Eesti rahva- ja eluruumide aasta loenduse andmetel on eesti keelest erineva emakeelega inimeste osatähtsus suurim Ida-Viru ja Harju maakonnas. Samal ajal on eesti keelest erineva emakeelega inimeste eesti keele oskus seal madalaim. Vanusegruppidest on eesti keele oskus enesehinnangu järgi parim aastaste noorte hulgas ning kõige kehvem vanemaealiste ja aastaste vanusgrupis. Põhikoolis eestikeelses õppes osalevate eesti keelest erineva emakeelega õpilaste osatähtsuse vähehaaval suurenemine (2005/06. õppeaastast alates on see kasvanud 7% võrra) võiks lisaks üldisele aastaste keskmisest paremale eesti keele oskusele panustada ka aastaste eesti keele oskuse paranemisse (vt joonis 19). Joonis 19. Eesti keelest erineva emakeelega õppurid põhikooli eestikeelses õppes ja nende osatähtsus kõigist eesti keelest erineva õppekeelega põhikooliõppuritest Eesti üldhariduskoolides. Allikas: EHIS Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 41

42 2008. aastal valmisid Euroopa Nõukogu keeleoskustasemetele vastavad eesti keele oskuse tasemekirjeldused ning aasta lõpust alates toimuvad eesti keele tasemeeksamid nende alusel aastal käis eesti keele tasemeeksamit tegemas 6346 täiskasvanut, eksami sooritas edukalt 3418 e 53,9% kõigist eksamit teinud täiskasvanutest (joonis 20). Joonis 20. Eesti keele tasemeeksami sooritanute osatähtsus eksamil käinutest. Allikas: HTM Võõrkeeled (mitmekeelsus) Eestis Euroopa mitmekeelsuspoliitikas väärtustatakse nii ühiskonna kui ka inimese mitmekeelsust ning erinevate võõrkeelte õpetamist ja õppimist: eeldatakse, et emakeele või esimese keele kõrval peab inimene oskama vähemalt kahte võõrkeelt. Tulemuslikkuse tõstmiseks on soovitatud alustada võõrkeeleõppega võimalikult varases eas. Kuigi esimese võõrkeele õppimine on Eesti üldhariduskoolides kohustuslik alles kolmandast klassist, suureneb aasta-aastalt nende õpilaste osatähtsus, kes alustavad esimese võõrkeele õppimist kas esimeses või teises klassis (vt joonis 21). Joonis 21. Esimest võõrkeelt õppivate õpilaste osatähtsus kõigist sama klassi õpilastest. Allikas: EHIS. Eesti haridussüsteem on õpitavate võõrkeelte arvu poolest ELis esimeste hulgas. Rohkem kui kahte kodukeelest erinevat keelt oskavate inimeste osakaal on Eestis stabiilselt kasvanud, samas kui ainult kodukeelt kõnelevate inimeste hulk on järjest vähenenud (vt joonis 22). Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 42

43 Joonis 22. Kodukeelest erinevate keelte oskamise osatähtsus. Allikas: Statistikaamet Eesti koolides (nagu koolides mujalgi Euroopas) on populaarne inglise keele õppimine seda õpib 2013/14. õa üle kahe korra enam õpilasi kui sellele järgnevat vene keelt. Lisaks inglise keelele ja vene keelele õpitakse A ja B võõrkeeltena saksa ja prantsuse keelt. Järjest enam õpitakse ka teisi võõrkeeli hispaania, jaapani, kreeka, ladina, rootsi, soome, taani, heebrea, hiina, itaalia, norra keelt. Eesti võõrkeelestrateegias ( ) on arvestatud nii Euroopa oluliste institutsioonide seatud eesmärkidega ning tegevussuundadega kui ka Eesti õigusaktidega (seaduste, strateegiate jt dokumentidega). Strateegias on seatud eesmärgiks tõsta Eesti elanike motivatsiooni õppida erinevaid keeli, et valdav osa elanikkonnast oskaks vähemalt kahte võõrkeelt; mitmekesistada võõrkeelte õppimise võimalusi õpiviiside, õpikohtade ja keelte valiku osas; parandada keeleõppe kvaliteeti nii formaalses kui ka mitteformaalses hariduses; tagada eri sihtrühmadele sobiva õppematerjali kättesaadavus; kindlustada keeleõpetajate koolituse kvaliteet ja parandada ühiskonnas keeleõpetajate mainet ning luua nüüdisaegne ja tõhus keeleoskuse tunnustamise süsteem a. tegevuskava täitmise kokkuvõte keele valdkonnas Eesmärk: Eesti keel on pidevalt arenev kultuurkeel ja Eestis väärtustatakse mitmekeelsust Indikaatorid, mille sihttasemed täideti Keskhariduse omandanud noorte eesti keele oskus (gümnaasiumi lõpueksami keskmine tulemus) oli a. 62,1 punkti 100st, ületades sellega sihttaset, milleks oli 58 punkti. Peamise põhjusena võib tuua a kasutusele võetud uut kaheosalist eksamivormi, mis koosneb funktsionaalse lugemisoskuse kontrollist ja etteantud probleemil põhineva kirjandi kirjutamisest. Indikaatorid, mille sihttasemed jäid täitmata Eesti keele tasemeeksami sooritanute osakaal 53,9% (2013. a.) jäi küll alla sihttaseme, milleks oli 55%, kuid on viimasel paaril aastal tõusnud (võrreldes eelmise aastaga 0,6 protsendipunkti võtta). Tegemist ongi kõrge eesmärgiga, mille saavutamiseks on oluline tõsta täiskasvanutele mõeldud keeleõppe kvaliteeti. Kavandatud tegevuste olulisemad vahetud tulemused, mis aitasid enam kaasa eesmärkide/ sihttasemete täitmisele a. ilmus Eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmi toel 11 eestikeelset kõrgkooliõpikut, terminoloogiaprogrammi toel ilmusid Haridusleksikon ja Hariduse ja kasvatuse sõnaraamat, mis on kättesaadavad ka elektrooniliselt. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 43

44 2013. a. välismaal uusi eesti keele õpetuskohti ei avatud, jätkati eesti keele ja kultuuri õpetamist 31 õpetuskohas kokku 1000-le üliõpilasele. Esimesse klassi läks välismaal 455 eesti õpilast, kokku toetatakse 3281 õpilase eesti keele õpet. Täiendkoolituses osales 46 välismaal eesti keelt ja kultuuri õpetavat õpetajat, toetati 67 haridusprojekti 80-st eesti keele ja kultuuri õppeks. Eesti keele päevad toimusid Moskvas, Berliinis, Helsingis, Londonis ja Budapestis. Euroopa raamdokumendi põhimõtted on Eesti üldhariduskoolis rakendumas (2014. a. on võõrkeele riigieksam kõikidele kohustuslik). Võõrkeeleõpetajatele korraldati Eesti erinevais paigus 32 teabepäeva. Toetati saksa keele õpetamist Kadrioru Saksa Gümnaasiumis, Loo lasteaias, Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis, Rocca al Mare Koolis, Tallinna 21. Koolis, Tallinna lasteaias Mudila, Tallinna Saksa Gümnaasiumis, Tartu Raatuse Koolis, Tartu Katoliku Hariduskeskuses, Valga Põhikoolis, Viljandi Paalalinna Koolis, Vääna Mõisakoolis, Ülenurme Gümnaasiumis. Toetati Eesti õpilaste ja neid saatvate õpetajate osalemist koolinoorte saksakeelsel rahvusvahelisel väitluskonkursil Budapestis aastal ja soome keele kui B- võõrkeele õpetamist Eesti koolides. Kavandatud tegevuste vahetud tulemused, mis jäid täitmata Täitmata tegevusi ei ole. Tegevusvaldkond: arhiivindus Rahvusarhiiv kogub ja säilitab avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja isikute arhivaale, aga kokkuleppel omanikuga ja võimaluste olemasolul ka eraõiguslikke arhivaale. Rahvusarhiiv kogub ja säilitab ka omavalitsuste arhivaale, v.a Tallinnas, Narvas ja Maardus, kus tegutsevad kohaliku omavalitsuse arhiivide staatuses linnaarhiivid. Rahvusarhiivi kasutuses on kokku kümme hoidlat Tallinnas, Tartus, Rakveres, Valgas, Kuressaares ja Haapsalus, kus aasta lõpu seisuga on hoiul kokku säilikut, s.h 9,5 miljonit meetrit filmidokumente ja nimetust helisalvestisi. Digidokumente (valdavalt digiteeritud tagatiskoopiad) säilitatakse 345 terabaidi ulatuses. Nõuetekohastes tingimustes asub 55% Rahvusarhiivi tervikkollektsioonist. Arhiiviseaduse kohaselt valib Rahvusarhiiv hindamise teel välja need avalikke ülesandeid täitvad asutused ja isikud, kelle tegevuse käigus võib tekkida arhiiviväärtusega dokumente aasta alguse seisuga oli selliseid asutusi 756 (asutuste arv muutub reaalajas vastavalt sellele, kuidas avalikku sektorit ümber kujundatakse). Nimetatud asutuste loodud dokumentatsioonist on arhiiviväärtuslik osa välja selgitatud 78,2%-s asutustest. Rahvusarhiivi tegevusprioriteediks perioodil on uue peahoone (Noora) valmimine ja kasutuselevõtt. 3. mail 2013 kuulutati hoone arhitektuurikonkursi võitjaks võistlustöö a4, mille autor on AB Asum OÜ. Sellele järgnes projekteerimislepingu sõlmimine Riigi Kinnisvara AS-i ja võitnud arhitektuuribüroo vahel ning arhiivi ruumiprogrammi koostamine ja eskiisprojekti lihvimine. Käivitatud on töörühmad arhivaalide ümberpaigutamiseks vajalike eeltööde teostamiseks ning täpsustatakse aastal toimuva kolimise mahtu ja ajakava. Tallinna neljast arhiivihoidlast, Tartust, Rakverest, Haapsalust ja Kuressaarest tuleb kolida 3,5 miljonit arhivaali ehk 40% kogu Rahvusarhiivis säilitatavast ainesest. Hetkeseisuga on Rahvusarhiiv valmis vastu võtma arhiiviväärtuslikke digidokumente asutustest ning tervitab iga üleandmisettepanekut, et testida digiarhiivi võimekust praktikas. See tähendab, et aastal alanud Rahvusarhiivi digiarhiivi tarkvara täisfunktsionaalsuses väljaarendamine (aastate tegevusprioriteet) on jõudnud lõpule. Kogu ettevõtmist on rahastatud Vabariigi Valitsuse poolt Euroopa Liidu infoühiskonna arendamise meetme investeeringute kava alusel. Rahvusarhiivi veebis on pärgamentürikute, maakaartide, filmide, videote, fotode ja muude arhivaalide kujutisi kokku ca 10,6 miljonit. Arhiivikasutuse üldine suundumus on veebikülastuste jätkuv kasv ja tavakülastuste kahanemine aastal registreeriti Rahvusarhiivi veebis üle 1,4 miljoni külastuse keskmiselt korda päevas. Kolmveerand kõigist külastajatest olid uued kasutajad. Külastajaid on olnud 102 erinevast riigist. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 44

45 Rahvusarhiiv jätkab osalust mitmetes rahvusvahelistes arhiiviprojektides. Uusim neist, E-ARK (European Archival Records and Knowledge Preservation) on 16 partnerasutusega europrojekt, mille lõpptulemusena töötatakse välja üle-euroopaline digidokumentide ja andmebaaside arhiveerimise metodoloogia ja lahendus. Projekti tulemusena saab Eesti rakendada teiste riikide parimaid digitaalse arhiveerimise põhimõtteid ning laiendada Eestis väljatöötatud digitaalse arhiveerimise lahenduste kasutatavust teistes riikides. Jätkatakse osalemist projektis APEx (Archives Portal Europe network of excellence), mille eesmärk on Euroopa arhiiviportaali (archivesportaleurope.net) arendamine ja arhiivikirjelduste lisamine, ning Eesti-Rootsi-Islandi arhiivide ühisprojektis YEAH (You! Enhance Access to History), mis tegeleb avaandmete ja ühisloome põhimõtetega arhiivinduses ning valmistab ette vastavat tarkvararakendust. Rahvusarhiivi aasta tegevusprioriteet on Rahvusarhiivi andmekogudes oleva info publitseerimine nelja tärni avaandmetena, mis tõenäoliselt lisab hoogu kasutusnumbrite kasvamisele ja arhiivi rolli avardumisele nii meie oma ühiskonnas kui ka globaalselt a. tegevuskava täitmise kokkuvõte arhiivinduse valdkonnas Eesmärk: Tagada ühiskonna kirjaliku mälu säilimine ja kasutatavus praegustele ja tulevastele põlvkondadele ning kindlustada ühtlasi kodanike põhiõiguste ja kohustuste kaitse Indikaatorid, mille sihttasemed täideti Arhiivimoodustajate (kokku 793 asutust) arvuks, kelle põhitegevuse dokumendid on hinnatud, planeeriti 600 asutust. Tegelik saavutustase oli 626 asutust. Suurema taseme saavutamist võimaldas aastast jõustunud uus arhiiviseadus. Nõuetekohastes hoidlates säilitatavate arhivaalide osakaal Rahvusarhiivis planeeriti kasvama (varasemalt 54%). Tegelik saavutustase oli 55%. Minimaalne muutus oli tingitud väikese koguse arhivaalide ümberkolimisest nõuetekohasele arhiivipinnale. Arhivaalide kättesaadavus veebis oli planeeritud kasvama (2012. a 9,5 milj kujutist). Tegelik saavutustase 10,6 milj kujutist, mille põhjustas plaaniline massdigiteerimine. Virtuaalse uurimissaali külastuste arv planeeriti kasvama (2012. a 1,2 milj külastust). Tegelik saavutustase oli 1,4 milj. külastust. Tulemusele on kaasa aidanud Rahvusarhiivi digitaalse sisuteenuse hulga pidev suurenemine. Rahvusarhiivi teaduspublikatsioonide arvuks planeeriti 7 publikatsiooni. Tegelik saavutustase oli planeerituga samaväärne, kuna nende ilmumine toimus plaanipäraselt. Indikaatorid, mille sihttasemed jäid täitmata Arhiivimoodustajate (asutuste) arvuks, kes on Rahvusarhiivile a lõpuks üle andnud digitaalarhivaale, prognoositi 5. Tegelik saavutustase oli 4 asutust. Asutuste digitaalarhivaalide Rahvusarhiivi üleandmise võimekus pole veel täielik. Rahvusarhiiv on digitaalarhivaalide vastuvõtmiseks täielikult valmis. Kavandatud tegevuste olulisemad vahetud tulemused, mis aitasid enam kaasa eesmärkide/ sihttasemete täitmisele Rahvusarhiivi uue peahoone arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati 3. mail 2013 võistlustöö a4, autoriks AB Asum OÜ. Sõlmitud on projekteerimisleping Riigi Kinnisvara AS-i ja võitnud arhitektuuribüroo vahel, koostatud on ruumiprogramm ja täpsustatud eskiisprojekti. Loodud on eeldused Tartu arhiivihoone valmimiseks, säilitustingimuste parandamiseks ning asutustes hoiul olevate arhivaalide vastuvõtuks Rahvusarhiivi. Juurdepääsu infosüsteemi valmimisega Rahvusarhiivis on loodud täisfunktsionaalne digitaalarhiiv. Sellega on tagatud Rahvusarhiivi võimekus koguda ning säilitada digitaalarhivaale ning pakkuda nendele juurdepääsu. Hetkeseisuga on Rahvusarhiiv valmis vastu võtma asutustest arhiiviväärtuslikke digitaaldokumente. Kavandatud tegevuste vahetud tulemused, mis jäid täitmata Täitmata tegevusi ei ole. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 45

46 Ülevaade riigiraamatupidamiskohustuslase tähtsamatest majandusnäitajatest (tuhandetes eurodes) korrigeerimine 2009 Bilanss Varad majandusaasta lõpu seisuga Käibevara Põhivara Kohustused majandusaasta lõpu seisuga Lühiajalised kohustused Pikaajalised kohustused Riigieelarvesse kuuluv netovara majandusaasta lõpu seisuga Tulemiaruande näitajad Tegevustulud Tegevuskulud Tegevustulem Finantstulud ja kulud Muud näitajad Töötajate keskmine arv 5 237, , , ,98 Asutuste arv Eelarve ja selle täitmise näitajad Eelarve tulude maht Tulude eelarve täitmine Eelarve kulude maht Kulude eelarve täitmine Finantseerimistehingute maht Finantseerimistehingute täitmine Aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulised sündmused, mis ei kajastu aruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi HTMi käesoleva ja järgnevate aastate eesmärkide saavutamist mõjutab oluliselt Euroopa majanduskasvu aeglustumine ning Eesti majanduskasvu prognooside madal tase. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 46

47 Asutuse juhi hinnang sisekontrollisüsteemi kohta Riigiraamatupidamiskohustuslase juhina on mul kohustus tagada sisekontrollisüsteemi loomine ja rakendamine ning selle tulemuslik toimimine ministeeriumis ja valitsemisala asutustes. Sisekontrollisüsteemi eesmärk on toetada asutuse eesmärkide saavutamist ning tagada: õigusaktidest kinnipidamine, vara kaitstus raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest juhtimisest ja muust sarnasest tingitud kahju eest, asutuse tegevuse otstarbekus asutuse ülesannete täitmisel ning asutuse tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumine, säilitamine ja avaldamine. Hinnang sisekontrollisüsteemile põhineb siseauditi juhi arvamusel ja juhtkonna tööl, välisaudiitorite jt väliste hindajate (sh Riigikontrolli, Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kontrollikoja) arvamustel. Sisekontrollisüsteemile hinnangu andmisel tugineti COSO sisekontrolli raamistikule, mida täiendasid ministeeriumi siseauditiosakonna ja väliste kindlustandvate teenuste pakkujate auditid ja ekspertarvamused. Ministrina hindan haridus- ja teadusministeeriumi ning tema valitsemis- ja haldusala sisekontrollisüsteemi: tulemuslikuks (mõjusaks): finantsraamatupidamise korralduse, finantsaruannete kaudu õige ja õiglase tulemuse saamise osas ministeeriumist ja tema valitsemisala tegevusest; parandamist vajavaks: organisatsiooni liikmete ja juhtkonna teostatava jooksva seire ja selle dokumenteerimise osas; riigieelarveliste eraldiste andmise ja kasutamise osas; riigihangete läbiviimise osas. Oluliselt parandamist vajab: sisekontrollisüsteemi kriteeriumite kehtestamine ja kontrollimeetmete kirjeldamine; organisatsiooni põhiprotsesside teadvustamine ja kirjeldamine; töökorraldust käsitlevate sisemiste juhendite ja kordade ajakohastamine, dokumentide dokumendihaldussüsteemist leitavuse tagamine; osakondade põhimääruste ja töötajate ametijuhendite uuendamine; riskide juhtimine. Ülevaade riigiraamatupidamiskohustuslase tegevusest siseauditi korraldamisel Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM), tema valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste sisekontrolli süsteemi toimimise, selle tõhususe ja õigusaktidele vastavuse hindamiseks ja analüüsimiseks, tõukefondidega seotud auditite läbiviimiseks ning siseauditi alase tegevuse koordineerimiseks ministeeriumi valitsemisalas on ministeeriumi struktuuriüksusena loodud siseauditiosakond. Osakond tegutseb põhimääruse alusel, mis on kinnitatud haridus- ja teadusministri 18. jaanuari aasta käskkirjaga nr 30 ning HTM valitsemisala siseauditeerimise sise-eeskirja alusel, mis on kinnitatud haridus- ja teadusministri 13. veebruari aasta käskkirjaga nr 78. Osakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kes allub vahetult haridus- ja teadusministrile. Osakonnajuhataja on nimetatud ka HTMi siseauditi eest vastutavaks isikuks. 31. detsembri aasta seisuga oli osakonna koosseisus kolm auditijuhti, kuus siseaudiitorit ja osakonna asejuhataja, kelle tööülesanded on määratud ametijuhendites. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 47

48 HTMi siseaudiitoritele on tagatud tööks vajalikud tingimused, ligipääs tööks vajalikule informatsioonile ja funktsionaalne sõltumatus asutuse ülejäänud tööst. Ministeeriumi siseauditiosakond teostas aruandeaastal 11 auditit, millest 4 allkirjastati aastal. Peale auditite tegemise täitsid ministeeriumi siseaudiitorid ka muid ülesandeid, mis olid vajalikud siseauditialase töö tõhustamiseks või uute audititeemade leidmiseks. Nii näiteks muu hulgas: viidi läbi siseauditiosakonna sisemine hindamine; osaleti Eesti Mereakadeemia teenistusliku järelevalve protsessis; nõustati ministeeriumi juhtkonda erinevatel teemadel. Siseauditiosakonna väline hindamine on kavas teostada aastal. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 48

49 Ülevaade riigi raamatupidamiskohustuslase valitsemisalas või valitseva mõju all olevate äriühingute, avalik-õiguslike juriidiliste isikute, sihtasutuste ja muude isikute kohta Avalik-õiguslikud juriidilised isikud (AÕJI) Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool, Eesti Teaduste Akadeemia, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut. Kõik ülalnimetatud avalik-õiguslikud juriidilised isikud on iseseisvad ja autonoomsed. HTM teostab nende üle riiklikku järelevalvet ja riik toetab nende tegevust Riigieelarve seaduse ja teiste õigusaktide alusel. Sihtasutused Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA)- asutajad on Eesti Vabariik, kelle asutajaõigusi teostab Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, AS Eesti Telekom ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, riigil on valitsev mõju. Seoses hariduse ja teaduse IKT valdkonna struktuuride ja juhtimise konsolideerimisega Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas, ühinesid aastal Eesti Infotehnoloogia Sihtasutusega (EITSA) seni eraldi tegutsenud Tiigrihüppe Sihtasutus ning Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk (EENet). Alates kannab ühendasutus nime Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA). Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus on EITSA õigusjärglane; Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAG), asutaja Haridus- ja Teadusministeerium kui Eesti Vabariigi volitatud esindaja, riigil on valitsev mõju; Sihtasutus Archimedes, asutaja Haridus- ja Teadusministeerium kui Eesti Vabariigi volitatud esindaja, riigil on valitsev mõju; Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove, asutaja Haridus- ja Teadusministeerium kui Eesti Vabariigi volitatud esindaja, riigil on valitsev mõju; Sihtasutus Kutsekoda, asutajad Sotsiaalministeerium kui Eesti Vabariigi esindaja, Eesti Ametiühingute Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon TALO, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Vastavalt Kutseseaduse muutmise seadusele teostab riigi poolt aastal asutatud Sihtasutuses Kutsekoda asutajaõigusi alates 1. jaanuarist 2004 Haridus- ja Teadusministeerium (varem Sotsiaalministeerium), riigil on valitsev mõju; Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus, asutajad Haridus- ja Teadusministeerium kui Eesti Vabariigi volitatud esindaja, Eesti Olümpiakomitee; riigipoolne asutajaõiguste teostaja on Haridus- ja Teadusministeerium, riigil on valitsev mõju; Sihtasutus Teaduskeskus Ahhaa, asutajad Haridus- ja Teadusministeerium kui Eesti Vabariigi volitatud esindaja, Tartu linn, Tartu Ülikool; riigipoolne asutajaõiguste teostaja on Haridus- ja Teadusministeerium, riigil on valitsev mõju. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 49

50 Ülevaade avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja sihtasutuste tähtsamatest majandusnäitajatest (tuhandetes eurodes) Tartu Ülikool Tallinna Ülikool Tallinna Tehnikaülikool Eesti Muusika- ja Teatriakadee- Kunstiaka- mia Eesti Eesti Maaülikool Eesti Teaduste Bioloogilise Keemilise ja Füüsika SA SA deemia Akadeemia Spordikoolituse ja - Teabe Instituut HITSA ETAG Archimedes SA Innove Kutsekoda Sihtasutus SA AHHAA Finantsnäitajad Tegevustulud Tegevuskulud Finantstulud ja - kulud Aasta tulem Bilansimaht Käibev arad Põhiv arad Lühiajalised kohustused Pikaajalised kohustused Netovara Laenud pankadelt Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 50

51 HTMi osalusega rahvusvahelised organisatsioonid ja nende programmid Organisatsioon Ühinemise aeg aasta liikmemaks (tuh eurodes) Euroopa Nüüdiskeelte Keskus (European Centre for Modern Languages, ECML) Euroopa Noortefond (European Youth Foundation, EYF) Läänemeremaade Nõukogu noorsooküsimuste ekspertgrupp (Baltic Sea Expert Group on Youth Affairs, CBSS-EGYA) Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni hariduskomitee (OECD Educational Committee) rahvusvaheline õpilaste õpitulemuslikkuse hindamisprogramm (Programme for International Student Assessment, PISA) OECD rahvusvaheline õppimise ja õpetamise uuring (Teaching and Learning International Survey, TALIS) OECD rahvusvaheline täiskasvanute uuring TEAN ja OSKAN (Programme for the International Assessment of Adult Competencies, PIAAC) OECD ülikoolide haldamise programm (Programme on Institutional Management in Higher Education, IMHE) OECD rahvusvaheliste haridusnäitajate projekt (International Indicators of Education Systems, project, INES) OECD haridusuuringute ja innovatsiooni keskus (Centre for Educational Research and Innovation, CERI) Aasia-Euroopa Fond (Asia-Europe Foundation, ASEF) Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur (European Agency for Development in Special Needs Education) Hospital Organisation of Pedagogues in Europe (EU-HOPE) ,03 Rahvusvahelised teadusorganisatsioonid ESFiga ühinemise 51 aasta 1999 Euroopa uue põlvkonna teadusvõrk (Next Generation of European Research Networking, GÉANT) Fusion for Energy (ITER) ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni säästvat arengut toetava hariduse strateegia (United Nations Economic Commission for Europe (UNECE) Strategy for Education for Sustainable Development) Põhjamaade Ministrite Nõukogu programm Nordplus Üleeuroopaline teaduse ja hariduse andmesidevõrkude assotsiatsioon (Trans-European Research and Education Networking Association, TERENA, liikmemaksu tasutakse HITSA kaudu) Eesti Vabariik on PMN Nordplusi täieõiguslik liige. NB! EV ei ole PMNi liikmesriik Euroopa Nõukogu haridustöötajate koolitusprogramm Pestalozzi Euroopa Rahvuskeelte Assotsiatsioonide Ühendus (European Federation of National Institutions for Language, EFNIL, liikmemaksu tasutakse EKI kaudu) Rahvusvaheline arhiivinduse ja dokumendihalduse organisatsioon (ICA) EL liikmesriikide elektroonilise dokumendihalduse alane ühendus (DLM Forum) ,8 Rahvusvaheline TV Arhiivide Föderatsioon (FIAT-IFTA) Rahvusvaheline Heliarhiivide Assotsiatsioon (IASA) ,1 Köite ja paberkonservaatorite Ühendus (IADA) ,09 Euroopa haridusasutuste inspektorite koostööorganisatsioon (The Standing International Conference of Inspectorates, SICI) Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 51

52 Olulisemad aruandeaasta investeeringud Projekti Objekti nimetus ja/või sellel tehtav töö kogusumma tuh eurodes Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ühiselamu õppetegevuseks vajaliku pinna renoveerimine 93 Eesti Lennuakadeemia materiaalsete põhivarade soetus 34 Eesti Mereakadeemia õppekompleksi renoveerimine 50 Tartu Kõrgema Kunstikooli õppeinfrastruktuuri arendamise II etapp 19 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala infotehnoloogia projektid ja programmid 728 Narva Kutseõppekeskuse puhastuslabori ja klassiruumi ümberehitustööd 60 Narva Kutseõppekeskuse õppeotstarbeline inventar 32 Narva Kutseõppekeskuse tarkvara ja infosüsteemid 12 Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õppehoone infograafika 3 Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli meierei hoone ehitusprojekt 8 Põltsamaa Ametikooli autoerialade tester 4 Põltsamaa Ametikooli müüja erialade kassaaparaadid 5 Räpina Aianduskooli Sireli tn õpilaskodu renoveerimine ja sisustus 3 Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilaselamu renoveerimine ja õppeseadmed 680 Riigi üldhariduskoolide õppevahendite soetused 100 Jõgevamaa Gümnaasiumi koopiamasina soetamine 5 Jõgevamaa Gümnaasiumi serveri soetamine 12 Tallinna Tööstushariduskeskuse auto- ja metallivaldkonna õppevahendite soetused 152 Tallinna Polütehnikumi densitomeeter 5 Kiigemetsa Kooli kombiahju soetamine 5 Päinurme Internaatkooli õpilaskodu köögi renoveerimine 19 Lahmuse Kooli koolihoone restaureerimine 15 Räpina Aianduskooli õppeotstarbelised masinad ja seadmed 20 Luua Metsanduskooli võimla siseviimistlustööd 30 Kuressaare Ametikooli post-õmblusmasina soetus 4 Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli õppeotstarbelised masinad 96 Põltsamaa Ametikooli inventari soetus 3 Tallinna Tööstushariduskeskuse õppetöökoda 100 Tallinna Teeninduskooli õppemasinad ja -seadmed 8 Pärnumaa Kutsehariduskeskuse metsatehnika soetamine 20 Kiigemetsa Kooli server 4 H. Elleri nim Tartu Muusikakooli muusikainstrumendi soetus 4 Lahmuse Kooli pargi põhiprojekti koostamine 1 Tartu Emajõe Kooli koolihoone tuleohutusnõuetega vastavusse viimine 2 Raikküla Kooli klassiruumide renoveerimine 9 Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õppeklasside remont 50 Hiiumaa Ametikooli peahoone restaureerimine Olulisemad teadus- ja arendusprojektid aruandeaastal a. lõpus avaldati PISA 2012 uuringu tulemused. Uuring mõõdab 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi kolmes valdkonnas: matemaatikas, funktsionaalses lugemises ja loodusteadustes. Sellega hinnatakse, kuidas põhikooli lõpusirgele jõudnud õpilased on võimelised õpitut üldistama ja oskusi igapäevaelus rakendama. PISA 2012 probleemilahendamise oskuste testis uuriti õpilaste üldist arutlemiseoskust, võimet ja motivatsiooni lahendada uudseid probleeme, kui võimalikult vähe pidi kasutama ainepõhiseid faktiteadmisi. Eestis osales uuringus 5867 õpilast, ehk pea pooled 15-aastastest õpilastest a. valmis OECD programmi TEAN ja OSKAN (PIAAC) lõpparuanne. PIAACi uuringus hinnatakse täiskasvanud elanike pädevusi, mis on aluseks isiklikule, tööalasele ja ühiskondlikule edukusele: arvutamisoskust, lugemisoskust ja probleemide lahendamise oskust tehnoloogilises keskkonnas. Tegemist on baasoskustega, millel põhineb teiste oskuste areng. Elanike pädevuse mõõtmine aitab kaasa mitme poliitikavaldkonna kujundamisele. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 52

53 Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituut viis läbi uuringu Kakskeelne õpe vene õppekeelega koolis. Uuringu lõpparuande autoriteks olid Helena Metslang, Triin Kibar, Mare Kitsnik, Jevgenia Koržel, Ingrid Krall ja Anastassia Zabrodskaja. Uuring keskendus nii eestikeelsetele ainetundidele (ajalugu ja muusikaõpetus jt) kui ka eesti keele kui teise keele tundidele. Eestikeelse õppetöö olukorda ja koolide vajadusi vaadeldi nii õpilaste, eesti keele kui teise keele õpetajate, eesti keeles eri aineid õpetavate õpetajate kui ka direktorite ja õppealajuhatajate vaatenurgast. Aruande koostamisel peeti silmas, et see võiks olla abiks otsustajatele edasiste sammude planeerimiseks õppematerjalide ja õpetajakoolituse kavandamisel ning eestikeelse õppe programmi juhtimisel. Samuti oli aruandes peatükke, mis võiksid huvi pakkuda praktiseerivatele õpetajatele, metoodikutele ja õpetajakoolitajatele. MindPark viis Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) tellimusel läbi uusimmigrantõpilaste õpiedukuse ja haridusvõimaluste uuringu Uusimmigrantõpilaste akadeemiline ja sotsiaalne toimetulek Eesti üldhariduskoolis. Uuringu autorid olid Liis Kasemets, Hiie Asser, Triin Hannust ja Leen Rahnu. Uuringu laiemaks eesmärgiks oli kaardistada Eesti üldhariduskoolides õppivate uusimmigrant-õpilaste akadeemiline ja sotsiaalne toimetulek, selleks loodud ja vajalikud tingimused. Uuringu otseseks eesmärgiks oli välja selgitada, milliseid koolikorralduslikke meetmeid rakendatakse uusimmigrant-õpilaste toetamisel üldhariduskoolides, kas uusimmigrant-õpilaste edasijõudmine on eakohane. Uuringus analüüsiti uusimmigrantõpilaste õppekorraldust, õpitulemusi, sotsiaalset toimetulekut, samuti õpilaste vanemate ning õpetajate hoiakuid ja hinnanguid õpilaste edasijõudmise, edukuse ja nende põhjuste osas. Poliitikauuringute Keskus Praxis viis läbi Üldhariduse ja noorte valdkonna struktuurifondide meetmete vahehindamise a. lõpparuande autorid olid Hanna-Stella Haaristo, Laura Kirss, Eve Mägi ja Mihkel Nestor. Vahehindamine keskendus inimressursi arendamise rakenduskava elukestva õppe prioriteetse suuna meetmete Noorsootöö kvaliteedi arendamine, Teavitamis- ja nõustamissüsteemi arendamine ning Kooli poolelijätmise vähendamine, haridusele juurdepääsu suurendamine ning õppe kvaliteedi parandamine erinevate programmide ning projektide raames algatatud ja läbi viidud tegevustele. Vahehindamise eesmärk oli anda sõltumatu eksperthinnang sellele, kas elluviidavad ja -viidud tegevused aitasid inimressursi arendamise rakenduskavas, programmides ja avatud taotlusvoorudes seatud eesmärke parimal viisil saavutada. Lisaks asjakohasuse ja kooskõla hindamisele käsitleti hindamise raames veel tõhususe, tulemuslikkuse ning jätkusuutlikkuse küsimusi. Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll viis aasta sügisel MISA tellimusel läbi uuringu eestikeelse õppe rakendamisest kutsekeskharidustaseme vene õppekeelega rühmades. Uuringu eesmärgiks oli uurida eestikeelse õppe rakendamist neis rühmades ning selgitada välja, millistes õppekavarühmades ja millistel eeldustel on eestikeelse õppe rakendamine lähiajal reaalne ning millised on erinevate sihtrühmade valmisolek ja hoiakud. OÜ Faktum & Ariko viis läbi maineuuringu Elanikkonna teadlikkus kutseõppes toimuvast ja kutsehariduse maine aastal Uuringus küsitleti kolme sihtgruppi: elanikkonda vanuses eluaastat, põhikooli lõpuklasside õpilasi ja abituriente. Uurigu eesmärgiks oli välja selgitada, kas ja kuivõrd on kutsehariduse maine võrreldes aasta uuringu andmetega muutunud ning milliseid sisulisi või maine probleeme nähakse kutsehariduse suhtes nüüd, viis aastat hiljem. SA Innove tellimusel viis Advisio OÜ läbi Kutsehariduse tööandjate rahuolu uuringu, mille eesmärgiks oli kaardistada kutseõppeasutustega koostööd tegevad ettevõtted ja uurida nende ootusi, hoiakuid ning panuseid praktikakorraldusse. Samuti keskenduti küsimustele, kuidas koostöös kutseõppeasutustega praktikakorraldust paremaks muuta ning millised on parimad kogemused ja probleemkohad praktika läbiviimisel. Poliitikauuringute Keskus PRAXIS viis läbi uuringu Kutseharidus ja muutuv tööturg. Tööandjate uuringu lõpparuande autoriteks olid Mihkel Nestor ja Kristi Nurmela. Uuringu tellis Riigikantselei koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga. Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas hindavad Eesti erasektori tööandjad nüüdisaegse kutseharidusliku väljaõppe Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 53

54 saanud töötajate kompetentside vastavust töökohtadel nõutavale, ning millised on nende tööandjate ootused Eesti kutseharidussüsteemi suhtes. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE ja CPD OÜ viisid läbi uuringu Õpingute katkestamise põhjused kutseõppes. Aruande koostasid Kerly Espenberg, Mai Beilmann, Maris Rahnu, Eve Reincke ja Elvo Themas. Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada peamised kutseõppe katkestamise põhjused, kaardistada katkestamiseni viivad riskifaktorid ja kutseõppeasutustes rakendatavad sekkumismeetmed ning hinnata nende meetmete asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja mõjusust. Uuring on sisendiks kutseharidussüsteemis vajalikke meetmete välja töötamiseks, mis toetaksid õpingute lõpetamiseni jõudmist. Uuringu tulemustele toetudes töötati välja soovitused nii kutseõppeasutustele kui ka Haridus- ja Teadusministeeriumile. Ühe uuringu väljundina valmis näidisankeet kutseõppe katkestanule, mida koolid saavad edaspidi kasutada. Tallinna Ülikool viis SA Archimedese tellimusel läbi uuringu Eesti keel kõrghariduse ja teaduskeelena. Uuringu eesmärgiks oli kindlaks teha, millisel tasemel on kõrgkoolides kasutatav eesti keel ning kuidas seda arendada nii, et ei kannataks emakeelne kõrgharidus ega võõrkeelne rahvusvaheline teadussuhtlus. Eesmärgid on tulenenud olukorrast, kus rahvuskeelte taandumine teaduses ja kõrghariduses teeb muret paljudele eurooplastele, kelle inglise keel pole emakeel. Kui Eesti kõrgharidusstrateegia ja Eesti keele arengukava järgi tuleks Eestis edendada igas teadusvaldkonnas ja kõigil õppeastmeil eestikeelset teadust ja kõrgharidust, siis Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia kohaselt peaks eriti doktoriõpe olema ingliskeelne. Tallinna Ülikool viis Primus programmi raames läbi uuringu Epoabi e-portfoolioga õpiväljundite saavutamise ja hindamise tugisüsteem e-õppes. Autoriteks olid Kai Pata ja Kairit Tammmets. Uuringu eesmärgiks oli arendusuuringu strateegiale tuginedes välja selgitada hetkeolukord Eestis eportfooliote kasutamisel õpiväljundite saavutamisel ja hindamisel, saadud tulemuste põhjal välja töötada kõrghariduse konteksti sobiv eportfoolioga erinevat tüüpi õpiväljundite saavutamise dokumenteerimise ja hindamise mudel ning luua vastav elektroonne e-kursuste tugisüsteemi epoabi prototüüp. Viimane sisaldab empiiriliselt valideeritud eportfoolio-põhiste õpitegevuste ja hindamismeetodite soovituslikke tüüplahendusi erinevat tüüpi õpiväljundite jaoks ning toetab õppejõude õpitegevuste planeerimisel. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE viis läbi uuringu Õppejõudude ja teadustöötajate töölepingute sõlmimise ja töö kvaliteedi hindamise praktika, mille autoriteks olid Kerly Espenberg, Tarmo Puolokainen ja Kadri Lees. Uuringu eesmärgiks oli selgitada Euroopa Liidu liikmesriikide seadusandlust ja praktikat õppejõudude ja teadustöötajate töölepingute sõlmimisel ja töö kvaliteedi hindamisel. Tähelepanu pöörati sellele, milliste meetmetega tagatakse objektiivsete töölepingute sõlmimine, et töölepingud oleksid sõlmitud vastavalt töö iseloomule ja mitte sobivalt isikule, kes ametikohta täidab. Centar viis läbi uuringu Elukestva õppe rahastamise praktikate ülevaade, mille autoriteks olid Mari Liis Räis ja Janno Järve. Elukestva õppe edendamise võtmeks on erinevate õppimist takistavate probleemide, nagu näiteks vähene teadlikkus ja piiratud majanduslikud võimalused, ületamine. Uuring keskendus majanduslike takistuste ületamisele suunatud meetmetele, mis üldjuhul kaasavad õpingute finantseerimisse lisaks riigi vahenditele ka eraraha, olgu siis ettevõtja või õppija enda rahakotist. Uuringus anti lühiülevaade erinevatest elukestva õppe rahastamise meetmetüüpidest ning toodi näiteid meetmete tegelikust rakendamisest erinevates riikides. Teadus- ja Innovatsioonipoliitika Seire Programmi (TIPS), mida viib ellu Tartu Ülikool koos Tallinna Tehnikaülikooliga, raames valmisid järgnevad uuringud: Eesti teaduse rahastamise rahvusvaheline võrdlevanalüüs (autorid Kadri Ukrainski, Hanna Kanep ja Jaan Masso). Raporti eesmärk on anda rahvusvahelise võrdlevanalüüsi kaudu poliitikasoovitusi Eesti teaduse finantseerimise kohta. Raportis vastatakse küsimustele, kuidas tagada, et uued ja arenevad, samuti ka riigile strateegiliselt olulised teadusvaldkonnad saaksid riigipoolse rahastuse, sealjuures jälgides, et konkurentsipõhiste meetmete pakett süsteemis ei muutuks riigi seisukohast võttes liiga Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 54

55 kalliks administreerida. Kuidas kujundada tasakaalu oluliste teadussuundade sihipärase arendamise ja lühiajaliste projektipõhiste finantseerimisvõimaluste vahel, et viimased ei hakkaks domineerima pikaajaliste eesmärkide üle. Strateegiline juhtimine ülikoolides (autor Kaisa Kase). Raporti eesmärk on esitada soovitused ülikooli strateegilise juhtimise protsessi kujundamiseks, põhinedes teaduskirjandusel ja ülikoolide strateegiate analüüsil. Ettevõtete ja teadusasutuste koostöö eripärad (autor Sigrid Rajalo). Uuringu eesmärk on analüüsida koostöö toimimist kolmikheeliksis kirjeldatud kolmepoolse suhte kahe peamise partneri - ettevõtete ja ülikoolide vahel ning uuringutulemuste põhjal sõnastada kolmandale osapoolele - riigile soovitusi. Praktikavaldkonna uuring Ülikoolide ja ettevõtete koostöö organisatsiooniline baas ja barjäärid (autorid Merike Kaseorg ja Lee Pukkonen). Uuringu eesmärgiks oli kaardistada ja hinnata senist praktikasüsteemi ning välja töötada ettepanekud, kuidas saaks kaasa aidata praktika tõhustamisele Eestis. Nõudluspoolne innovatsioonipoliitika Eestis: sekkumise loogika, meetmed ja piirangud (autorid Veiko Lember, Aleksandrs Cepilovs ja Rainer Kattel). Analüüsi eesmärgiks on anda laiem ülevaade olemasolevatest nõudluspoolsetest poliitikavahenditest ja selgitada välja, miks ja mis tingimustel on mõttekas nõudluspoolset innovatsioonipoliitikat Eestis rakendada. Teaduse-arendustegevuse ja innovatsiooni indikaatorid Eesti innovatsiooni- ja teaduspoliitikas: senine praktika ja poliitikasoovitused. Autorid Jaan Masso, Margo Liik, Kadri Ukrainski. Raporti eesmärgiks on anda panus Eesti poliitikakujundajatele innovatsiooni indikaatorite kasutamiseks nii uue programmiperioodi ( ) teadus- ja arendustegevuse strateegias kui ka erinevate innovatsiooni ning teadus-arendustegevuse meetmete juures. Seda eesmärki on raportis üritatud saavutada läbi kolme tegevuse. Raporti teises peatükis tutvustatakse üldiseid indikaatorite koostamise metoodika põhimõtteid ja analüüsitakse Eesti senise teadus- ja arendustegevuse strateegia (perioodi ) täitmist indikaatorite kaupa. Raporti kolmandas peatüki analüüsitakse teadus- ja arendustegevuse panust erinevate tehnoloogilise tasemega majandusharude tegevusedukusse OECD riikides (sealhulgas ka Eestis), leidmaks millised võiksid olla teadus-arendustegevuse ja innovatsioonipoliitika rõhuasetused erinevates majandusharudes. Raporti neljanda osa eesmärk on pakkuda välja üks võimalik eeskiri (algoritm) indikaatorite valikuks teadus-arendustegevuse poliitikasse, mis arvestaks indikaatoritele esitatavaid erinevaid nõudeid, vähendaks vastava protsessi subjektiivsust ja oleks põhimõtteliselt rakendatav erinevatel tasanditel (indikaatorite valikuks nii strateegiatesse kui ka konkreetsetesse poliitikameetmetesse). Suurema osaga nimetatud uuringutest on võimalik tutvuda Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 55

56 Majandusaastal toimunud ja eeldatavad muudatused valitsemisala koosseisus Seoses hariduse ja teaduse IKT valdkonna struktuuride ja juhtimise konsolideerimisega Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas, ühinesid aastal Eesti Infotehnoloogia Sihtasutusega seni eraldi tegutsenud Tiigrihüppe Sihtasutus ning Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk (EENet). Alates kannab ühendasutus nime Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA). Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus on EITSA õigusjärglane. 1. augustil 2012 moodustas haridus- ja teadusminister Jõgevamaa Gümnaasiumi ja Läänemaa Ühisgümnaasiumi, mis alustasid õppetegevusega 1. septembril a. 1. septembrist 2013 liideti Vidruka Kool Haapsalu Sanatoorse Internaatkooliga, mille tulemusena Vidruka Kool lõpetas tegevuse iseseisva asutusena. Ühendkooli nimeks sai Haapsalu Viigi Kool. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 56

57 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE BILANSS tuhandetes eurodes Lisa Varad Käibevara Raha ja pangakontod Maksu-, lõivu-ja 5A trahvinõuded Muud nõuded ja ettemaksed Bioloogilised varad Varud Põhivara Osalused sihtasutustes Muud nõuded ja ettemaksed Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara Bioloogilised varad Kohustused ja netovara Lühiajalised kohustused Saadud lõivude ettemaksed 2 3 Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Muud kohustused ja saadud ettemaksed Eraldised 1 17 Laenukohustused Pikaajalised kohustused Muud kohustused ja saadud ettemaksed Eraldised Laenukohustused Netovara Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 57

58 TULEMIARUANNE tuhandetes eurodes Lisa Tegevustulud Saadud toetused 14.A Kaupade ja teenuste müük Maksud ja 5.B sotsiaalkindlustusmaksed Muud tegevustulud Tegevuskulud Antud toetused 14.B Tööjõukulud Majandamiskulud Muud tegevuskulud Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus Aruandeperioodi tegevustulem Finantstulud ja -kulud Tulem osalustelt Muud finantstulud ja -kulud Intressikulu 13, Aruandeperioodi tulem Siirded Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 58

59 RAHAVOOGUDE ARUANNE tuhandetes eurodes Lisa Rahavood põhitegevusest Tegevustulem Korrigeerimised: põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus käibemaksukulu põhivara soetuselt kasum põhivara müügist 10, 12, saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks üle antud mitterahaline sihtfinantseerimine ebatõenäoliselt laekuvate laenude muutus Korrigeeritud tegevustulem Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus Nõuete ja kohustuste netomuutuse korrigeerimine Kokku rahavood põhitegevusest Rahavood investeerimisest Tasutud põhivara soetamisel 10, 11, Laekunud põhivara müügist 10, Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Makstud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Bioloogiliste varade soetus Antud laenud Antud laenude tagasimaksed Laekunud finantstulud Kokku rahavood investeerimisest Rahavood finantseerimisest Saadud laenud Laenude tagasimaksed Arvelduskrediidi muutus Tasutud kapitalirendi põhiosa makseid Makstud intressid ja muud finantskulud Siirded Kokku rahavood finantseerimisest Puhas rahavoog Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul Raha ja selle ekvivalentide muutus Real Nõuete ja kohustuste netomuutuse korrigeerimine kajastub EENetilt HITSAle üleantud nõuded summas eurot ja kohustusi summas eurot. EENeti liitmisel HITSAga on omanikuvahelised tehingud loetud mitterahaliseks sissemakseks ning kajastatatud omakapitali kaudu. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 59

60 NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE tuhandetes eurodes Lisa Kokku Korrigeeritud saldo Rahvusarhiivi eelarvesse kuuluv netovara seisuga a Põhivara ümberhindlus Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 9 90 Pensionieraldised Siire tulemi elimineerimisest (vt lisa 21) Kokku muutused 2012.aastal Saldo Põhivara ümberhindlus Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 9 2 Pensionieraldised Siire tulemi elimineerimisest (vt lisa 21) Kokku muutused 2013.aastal Saldo Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 60

61 RIIGIEELARVE TÄITMISE ARUANNE tuhandetes eurodes Grupp Liik Konto Objekt Piirmäärad Tegevusala Sisu selgitus Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine Täitmine miinus eelarve TULUD KOKKU Tegevustulud Kaupade ja teenuste müük Riigilõivud Tulu majandustegevusest Muu kaupade ja teenuste müük Saadud toetused Kantud üle a eelarvesse 35 Saadud (vahendatud) välistoetused 358 Saadud kodumaised toetused Saadud välistoetused Muud tulud Tulu varade müügist Trahvid ja muud varalised karistused 388 Muud eespool nimetamata tulud Finantstulud Saadud siirded riigiasutustelt Konsolideerimisgrupi tulud KULUD JA INVESTEERINGUD KOKKU Üldised valitsussektori teenused 08 Vabaaeg, kultuur ja religioon Haridus KULUD KOKKU Tegevuskulud Antud toetused ja muud ülekanded Tööjõu- ja majandamiskulud Määratlemata majandusliku sisuga tegevuskulud Finantskulud INVESTEERINGUD KOKKU FINANTSEERIMISTEHINGUD KOKKU Välistoetuste riiklik kaas- ja omafinantseering TULUD Tegevustulud Kaupade ja teenuste müük Riigilõivud Muu kaupade ja teenuste müük Muud tulud Tulu varade müügist Trahvid ja muud varalised karistused Muud eespool nimetamata tulud Finantstulud Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 61

62 Finantstulud Saadud siirded riigiasutustelt TP Saadud siire - Kaitseministeeriumilt KULUD JA INVESTEERINGUD KOKKU KULUD Tegevuskulud TK Kõrghariduse õppetoetused TK Kutseõppe õpilaste õppetoetused, sõidusoodustused ja koolitoidu toetus 20 TK Kõrgkoolide tegevustoetus TK Kutseõppe riiklik koolitustellimus Antud toetused ja muud ülekanded Sotsiaaltoetused SE Riiklikud preemiad Antud sihtotstarbelised toetused SE Noorsootöö struktuuride toetused SE Õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud Antud sihtotstarbelised toetused Antud sihtotstarbelised toetused Antud sihtotstarbelised toetused IN Üldhariduse koolivõrgu ümberkorraldamise ettevalmistuskulud Välistoetuste riiklik kaas- ja omafinantseering Välistoetuste riiklik kaas- ja omafinantseering SE Liikmemaksud (rahvusvahelised organisatsioonid) SE Liikmemaksud (rahvusvahelised organisatsioonid) SE Liikmemaksud (rahvusvahelised organisatsioonid) Muud ülekanded Muud ülekanded SE Õpetaja lähtetoetus Tööjõu- ja majandamiskulud Haridus- ja Teadusministeerium Keeleinspektsioon Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk Eesti Noorsootöö Keskus Rahvusarhiiv Kutseõppeasutused Rakenduskõrgkoolid Riigi üldhariduskoolid Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala riigi teadus- ja arendusasutused 10 5 SE Õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud 10 5 SE Õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 62

63 Tulud ja tuludest sõltuvad kulud 10 5 SE Õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud 30 5 VR Euroopa Kooli käivitamine VR Asutuste reorganiseerimine Välistoetuste riiklik kaas- ja omafinantseering Välistoetuste riiklik kaas- ja omafinantseering Välistoetuste riiklik kaas- ja omafinantseering 650 Finantskulud Finantskulud INVESTEERINGUD IN Investeeringud IN Välistoetuste riiklik kaas- ja omafinantseering TULUD Tegevustulud Kaupade ja teenuste müük Tulu majandustegevusest Saadud toetused TP Saadud (vahendatud) välistoetused ( struktuuritoetused) TP Saadud (vahendatud) välistoetused (Norra ja EMP finantsinstrument) VT Saadud muud välistoetused Saadud kodumaised toetused KULUD JA INVESTEERINGUD KOKKU KULUD Tegevuskulud TK Kõrghariduse õppetoetused TK Kutseõppe õpilaste õppetoetused, sõidusoodustused ja koolitoidu toetus 4 Antud toetused ja muud ülekanded Sotsiaaltoetused Antud sihtotstarbelised toetused Antud sihtotstarbelised toetused Antud sihtotstarbelised toetused Sihtasutus Archimedes (välistoetuste vahendamine) Sihtasutus Teadusagentuur (välistoetuste vahendamine) Sihtasutus Innove (välistoetuste vahendamine) Sihtasutus Innove (välistoetuste vahendamine) Muud ülekanded Tööjõu- ja majandamiskulud Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Hariduse ja Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 63

64 Edasiantavad maksud Finantseerimistehingud Võrdlus raha jäägi muutusega Teaduse Andmesidevõrk Eesti Noorsootöö Keskus Rahvusarhiiv Kutseõppeasutused Rakenduskõrgkoolid Riigi üldhariduskoolid Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala riigi teadus- ja arendusasutused INVESTEERINGUD IN Investeeringud TULUD Saadud siirded riigiasutustelt TP Hasartmängumaks - Maksu- ja Tolliametilt KULUD Tegevuskulud Antud toetused ja muud ülekanded SE Hasartmängumaks - Teadus-, haridus-, laste- ja noorteprojektid FINANTSEERIMISTEHINGUD Finantsvarade vähenemine Kohustuste suurenemine Kohustuste vähenemine Kohustuste vähenemine Sh mitterahalised tulud Sh mitterahalised kulud ja -134 investeeringud 915 Netosiirded riigikassaga Raha jääk aasta algul Raha jääk aasta lõpul aasta eelarvesse kanti üle eurot. Rahandusministri 31. jaanuari aasta käskkirja nr 18 kohaselt kanti HTMi valitsemisalas aastast aastasse üle eelarvevahendeid summas eurot, seal hulgas riigilt ja riigiasutustelt saadud toetusi eurot aastal võivad asutused ja koolid kasutada riigikassas avatud majandustegevusest laekuva tulu ja toetuste konto jääke kogusummas eurot ning Sihtasutuse Archimedes, Sihtasustuse Eesti Teadusagentuur ja Sihtasutuse Innove välistoetuste riikliku kaas- ja omafinantseeringu vahendeid eurot. Vt lisa 22 Selgitused eelarve täitmise aruande kohta. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 64

65 LISAD Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga ja Riigieelarve seadusega. Hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele ja selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi Raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna välja antud juhendid ning Riigi raamatupidamise üldeeskirjas ja Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala asutuste raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatud nõuded. Raamatupidamise aastaaruanne koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist. Aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes ja summasid on ümardatud tagantpoolt kolm kohta. Raamatupidamise aastaaruandesse on konsolideeritud järgmised Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad asutused: 1. Haridus- ja Teadusministeerium Valitsusasutused ja hallatavad asutused 2. Keeleinspektsioon 3. Rahvusarhiiv 4. Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk (kuni a) 5. Eesti Noorsootöö Keskus Kutseõppeasutused 7. G. Otsa nim Tallinna Muusikakool 8. Haapsalu Kutsehariduskeskus 9. H. Elleri nim Tartu Muusikakool 10. Hiiumaa Ametikool 11. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus 12. Järvamaa Kutsehariduskeskus 13. Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool 14. Kuressaare Ametikool 15. Luua Metsanduskool 16. Narva Kutseõppekeskus 17. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool 18. Põltsamaa Ametikool 19. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 20. Rakvere Ametikool 21. Räpina Aianduskool 22. Sillamäe Kutsekool 23. Tallinna Balletikool 24. Tallinna Ehituskool 25. Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool 26. Tallinna Majanduskool 27. Tallinna Polütehnikum 28. Tallinna Teeninduskool 29. Tallinna Transpordikool 30. Tallinna Tööstushariduskeskus 31. Tartu Kunstikool 32. Valgamaa Kutseõppekeskus 33. Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool 34. Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool 35. Võrumaa Kutsehariduskeskus Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 65

66 Rakenduskõrgkoolid 36. Eesti Lennuakadeemia 37. Eesti Mereakadeemia 38. Lääne-Viru Rakenduskõrgkool 39. Tallinna Tehnikakõrgkool 40. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 41. Tartu Kõrgem Kunstikool 42. Tartu Tervishoiu Kõrgkool Üldhariduskoolid 43. Ahtme Kool 44. Haapsalu Viigi Kool 45. Jõgevamaa Gümnaasium (alates a) 46. Kaagvere Erikool 47. Kaelase Kool 48. Kallemäe Kool 49. Kammeri Kool 50. Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool 51. Kiigemetsa Kool 52. Kosejõe Kool 53. Kõpu Internaatkool 54. Lahmuse Kool 55. Läänemaa Gümnaasium (alates a) 56. Narva Vanalinna Riigikool 57. Noarootsi Gümnaasium 58. Nurme Kool 59. Nõo Reaalgümnaasium 60. Porkuni Kool 61. Raikküla Kool 62. Tallinna K. Pätsi Vabaõhukool 63. Tallinna Muusikakeskkool 64. Tapa Erikool 65. Tartu Emajõe Kool 66. Tartu Hiie Kool 67. Urvaste Eriinternaatkool 68. Vaeküla Kool 69. Valga Jaanikese Kool 70. Vastseliina Internaatkool 71. Vidruka Kool (kuni a) 72. Viljandi Gümnaasium 73. Ämmuste Kool Teadus- ja arendusasutused 74. Eesti Biokeskus 75. Eesti Keele Instituut 76. Eesti Kirjandusmuuseum 77. Tartu Observatoorium Aastaaruandesse hõlmatud asutuste tähtsamad finantsnäitajad on esitatud lisas 2. Aastaaruandes olevate asutuste omavahelised nõuded, kohustused, tulud ja kulud on konsolideerimisel elimineeritud, v.a eelarve täitmise aruandes. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 66

67 Raha ja raha ekvivalendid Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha, krediidiasutuste arvelduskontode jääke ning alates aastast riigikassa toetuste, majandustegevusest laekuvate tulude ning tagatiste kontode jääke. Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks, lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem, arvestatuna bilansikuupäevast. Muud nõuded Muud nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ja hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludesse kantud nõudeid on kajastatud aruandeperioodi ebatõenäoliste nõuete kulu vähendusena. Nõue loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused selle sissenõudmiseks. Lootusetuid nõudeid bilansis ei kajastata. Riiklikke õppelaene, mille puhul on riigitagatis rakendunud, kajastatakse Riigi raamatupidamise üldeeskirja 13 lg 3 alusel HTMi raamatupidamises. Õppelaenunõuded hinnatakse ebatõenäoliselt laekuvaks ligikaudsel meetodil: Varud päeva võrra maksetähtaega ületanud nõuded hinnatakse alla 50% ulatuses; üle 180 päeva võrra maksetähtaega ületanud nõuded hinnatakse alla 100% ulatuses. Valmistoodang ja lõpetamata toodang võetakse arvele tootmisomahinnas. Muud varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varude jäägi hindamisel kasutatakse kas FIFO või kaalutud keskmise soetushinna meetodit. Osalused sihtasutustes Aruandekohustuslase bilansis kajastatakse neid osalusi sihtasutustes, mille üle Haridus- ja Teadusministeeriumil on valitsev või oluline mõju. Alljärgnevate sihtasutuste osalused on bilansis kajastatud kapitaliosaluse meetodil: Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus Sihtasutus Archimedes Sihtasutus Eesti Teadusagentuur Sihtasutus Innove Sihtasutus Kutsekoda Sihtasutus Teaduskeskus AHHAA Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus Tiigrihüppe Sihtasutus (kuni a) Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte, mida hoitakse väljarentimise eesmärgil ja mida aruandekohustuslane ega ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil. Hoonest ebaolulise osa väljarentimisel on vara kajastatud materiaalse põhivara grupis. Õpilaskodud ja ühiselamud on materiaalne põhivara. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 67

68 Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 2000 eurost (kuni soetatud varade korral alates 1917 eurost). Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla põhivara arvelevõtmise piirmäära, kantakse kasutuselevõtmise hetkel kuluks ja nende arvestus toimub bilansiväliselt. Maa võetakse arvele soetusmaksumuses olenemata hinnast. Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara definitsioonile, liidetakse põhivara maksumusele. Rekonstrueerimisväljaminekute lisamisel hinnatakse vara järelejäänud kasulikku eluiga ja vajaduse korral kohandatakse põhivara kulumi normi. Põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse vähenemisest tulenevad allahindlused. Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud vara kasutuselevõtmiseks, v.a põhivara soetamisega kaasnevad maksud, lõivud, laenu-, koolitus- ja lähetuskulud, mida kajastatakse nende tekkimisel aruandeperioodi kuluna. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Ostetava uue vara amortisatsiooninormid aastas on järgmised: hooned 2,5%, rajatised 2,5%, masinad ja seadmed 25%, transpordivahendid 20%, inventar 20%, elektriautod 33,3%, arvutustehnika 33,3%. Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. Immateriaalne põhivara Immateriaalse põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 2000 eurost (kuni a soetatud varade korral alates 1917 eurost). Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit ja selle amortisatsiooninorm on 25%. Bioloogilised varad Bioloogilised varad võetakse bilanssi kontorühma 157 arvele, kui nende soetusmaksumus on RRÜ 41 lõikes 1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiirist (ilma käibemaksuta) suurem. Bioloogilisi varasid, mida kasvatatakse müügi eesmärgil, kajastatakse õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügiga kaasnevad kulutused. Kui õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt määrata, kajastatakse bioloogilisi varasid soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kulum ja allahindlused. Kui ka soetusmaksumuse kohta puuduvad usaldusväärsed andmed, kajastatakse bioloogilisi varasid bilansiväliselt. Bioloogilisi varasid, mida ei kasutata müügi eesmärgil, kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Alates aastast lähtutakse riigimetsa õiglase väärtuse hindamisel riigimetsa tulevasest raiemahust, mis arvestab ühtlase ja igavikulise metsakasutuse mahuga, diskonteerides metsamajandamisest tulevikus tekkivad keskmistena prognoositud rahavood tänasesse päeva. Arvestuspõhimõtete muutust rakendati tagasiulatuvalt alates aastast, korrigeerides ja aasta raamatupidamise aruandeid. Riigimetsa bilansilisest väärtusest 1/10 loetakse tarbitavaks varaks, mida kajastatakse käibevarana. Mittemajandatavaid kaitsemetsi kajastatakse bilansiväliselt. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 68

69 Riigimetsa väärtus arvutatakse iga aasta lõpu seisuga ümber juhul, kui puidu keskmine müügihind (KMH) on eelmise aasta lõpu seisuga metsa väärtuse hindamisel kasutatud müügihinnaga võrreldes muutunud rohkem kui 10%. Vastasel juhul jäetakse riigimetsa väärtus bilansis muutmata. Ümberhindlused aastal tehti ühekordne põhivarade (sh kinnisvarainvesteeringute, materiaalse põhivara ja bioloogiliste varade) ümberhindamine, mis tulenes vajadusest korrigeerida varasemaid puudujääke raamatupidamises ja võtta arvesse enne aastat toimunud hüperinflatsiooni. Alates aastast tehakse täiendavaid ümberhindlusi aruandeperioodil maakatastrisse kantud maade ja muude varade puhul, mis on jäänud varem arvele võtmata või ümber hindamata. Ümberhindluseks kasutatakse eelisjärjekorras turuhinda. Objektide korral, mille turuväärtus puudub, kasutatakse jääkasendusmaksumuse meetodit. Lihtsustatult on maa hindamisel lubatud kasutada maa maksustamishinda. Renditud varad Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, välja arvatud juhul, kui ei ole piisavat kindlust, kas rentnik omandab rendiperioodi lõpuks vara omandiõiguse sellisel juhul amortiseeritakse vara kas rendiperioodi või kasuliku tööea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi maksed jagatakse kohustust vähendavateks põhiosa tagasimakseteks ja intressikuluks. Kasutusrendi makseid kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul. Eraldised ja tingimuslikud kohustused Pensionieraldistena kajastatakse töötajatele seaduse alusel tagatud hüvitisi pensionisuurenduse maksmiseks. Pensionieraldiste suurus bilansipäeva seisuga arvestatakse välja praegustele töötajatele. Pensionisuurendust kajastatakse kuluna proportsionaalse osa krediteerimise meetodil, mille kohaselt tekitab iga tööalase teenistuse periood lisaühiku pensioni saamiseks vastavalt pensioni saamiseks nõutavale staažile. Pensionieraldiste arvestamiseks kasutatakse Statistikaameti andmeid keskmise järelejäänud eluea kohta ning Rahandusministeeriumi hinnanguid keskmise pensioni muutumise kohta tulevastel perioodidel. Töötajate puhul hinnatakse lisaks, kui suur osa töötajatest lahkub töölt enne pensionisuurenduse väljateenimist. Pikaajaliste eraldiste diskonteerimisel lähtutakse RRÜs kehtestatud 6%lisest diskontomäärast. Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mis võivad teatud tingimustel tulevikus muutuda kohustusteks, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades potentsiaalsete kohustustena. Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui on piisav kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille korral näidatakse sihtfinantseerimise tulu ja selle arvel tehtud kulu või põhivarade soetust mõlemaid eraldi. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Varade sihtfinantseerimise korral kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna sellel perioodil, mil sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis põhivarana arvele. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja - kohustused ning mittemonetaarsed finantsvarad ja -kohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 69

70 meetodil, on bilansipäeva seisuga ümber hinnatud eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumit ja kahjumit on tulemiaruandes kajastatud perioodi tulu ja kuluna. Tulude arvestus Kogutud trahvide tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt tulu tekkimist kajastavatele dokumentidele. Toodete müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist. Kulude arvestus Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisega kaasnevaid mittetagastatavaid makse ja lõive kajastatakse soetamise momendil kuluna, mitte varade ega varude soetusmaksumusena. Siirded ja netovara Kulude ja põhivara soetus kaetakse riigieelarvest ja seda kajastatakse saadud siiretena. Arvestatud tulude üleandmist riigieelarvesse kajastatakse antud siiretena. Samuti kajastatakse siiretena teiste riigiraamatupidamiskohustuslastega tehtud muid tehinguid (varade, kohustuste, tulude ja kulude vastastikused üleandmised). Tulemi täielikuks üleandmiseks kajastatakse mitterahalist lisasiiret riigikassaga, millega viiakse tulemiaruanne nulli. Seda kajastatakse ühtlasi netovarade muutusena. Tulusid ja kulusid, mida tulemiaruandes ei ole (näiteks põhivarade ümberhindlused), kajastatakse otse netovarade muutusena. Riigieelarve täitmise aruanne Riigieelarve täitmise aruanne koostatakse e-riigikassa programmi andmete alusel kassapõhisel printsiibil. Aruanne lähtub riigieelarve koostamisel arvestatud põhimõtetest, mis võivad erineda raamatupidamise arvestuspõhimõtetest. Lisaks kassapõhisele printsiibile on suuremad erinevused järgmised: a) riigiraamatupidamiskohustuslase siseseid elimineerimisi ei tehta; b) kaupade ja teenuste soetamisel lisanduvat käibemaksu kajastatakse koos kaupade ja teenuste maksumusega, s.t nii majanduskuludena kui ka põhivara soetusena, mitte eraldi muude kuludena; c) materiaalset ja immateriaalset põhivara ning bioloogiliste varade soetust kajastatakse kuluna ja nimetatud varade müügist saadavat tulu kajastatakse tuluna; põhivara amortisatsiooni, ümberhindlusi ja muid mitterahalisi liikumisi ei kajastata; d) eelarves ja eelarve täitmisena kajastatakse täiendavalt tuluna ja kuluna Euroopa Liidu tõukefondidest saadavaid toetusi, mis liiguvad rahandusministeeriumi ja sihtasutustest rakendusüksuste kaudu ja mida tekkepõhistes raamatupidamisaruannetes ei kajastata; e) teistele riigiasutustele kantud raha ja neilt saadud raha kajastatakse eraldistena ja saadud toetustena (tekkepõhises aruandluses siiretena); f) eelarves ja eelarve täitmisel kajastatakse kasutatud sildfinantseerimist (tekkepõhises arvestuses kajastatakse aasta lõpu seisuga riigikassa toetuste kontode negatiivset jääki). Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 70

71 Lisa 2. Konsolideeritud asutused tuhandetes eurodes Tulemiaruande näitajad aasta kohta Tegevustulukulutulud Tegevus- Finants- ja - kulud Bilansi näitajad aasta lõpu seisuga Varad Kohustused Netovara (varade ja kohustuste vahe) 2012 HTM Rahvusarhiiv EENet ENTK REKK Kutseõppeasutused Rakenduskõrgkoolid Üldhariduskoolid Teadus- ja arendusasutused Elimineerimised Kokku HTM Rahvusarhiiv EENet ENTK Kutseõppeasutused Rakenduskõrgkoolid Üldhariduskoolid Teadus- ja arendusasutused Elimineerimised Kokku Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 71

72 Lisa 3. Raha ja selle ekvivalendid tuhandetes eurodes Sularaha 1 1 Raha teel 0 6 Arvelduskontod riigikassas sealhulgas toetuste kontod sealhulgas majandustegevusest laekuva tulu kontod sealhulgas tagatiste kontod Välisabi kontod krediidiasutuses Arvelduskontod krediidiasutuses 0 5 Raha ja pangakontod kokku Sealhulgas arvelduskrediit Intressitulu rahalt ja selle ekvivalentidelt 0 0 Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 72

73 Lisa 4. Tehingud avaliku sektori ja sidusüksusega tuhandetes eurodes 4.A. Nõuded ja kohustused Lühiajalised nõuded Pikaajalised nõuded Lühiajalised kohustused Pikaajalised kohustused Seisuga Riigiraamatupidamiskohustuslased Kohalikud omavalitsused Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud Sihtasutused, mittetulundusühingud, tütarettevõtjad Avaliku sektori üksused kokku Sidusüksused Kokku avaliku sektori ja sidusüksused (vt lisa 6) Seisuga Riigiraamatupidamiskohustuslased Kohalikud omavalitsused Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud Sihtasutused, mittetulundusühingud, tütarettevõtjad Avaliku sektori üksused kokku Sidusüksused Kokku avaliku sektori ja sidusüksused (vt lisa 6) B. Tulud ja kulud Tegevustulud Tegevuskulud Tegevustulud Finantstulud ja -kulud Tegevuskulud Finantstulud ja -kulud Riigiraamatupidamiskohustuslased Kohalikud omavalitsused Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud Sihtasutused, mittetulundusühingud, tütarettevõtjad Avaliku sektori üksused kokku Sidusüksused Kokku avaliku sektori ja sidusüksused Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 73

74 Lisa 5. Maksud, lõivud, trahvid tuhandetes eurodes 5.A. Maksu-, lõivu-, trahvinõuded ja -kohustused Lühiajalised nõuded ja makstud ettemaksed Maksud maksude ettemaksed käibemaksunõue Maksud kokku (vt lisa 6) Muud maksunõuded Trahvid Väärteomenetluse seadustiku alusel määratud trahvid 0 2 Trahvid kokku 0 2 sh brutosummas 1 3 Maksu- ja trahvinõuded kokku Lühiajalised nõuded ja makstud ettemaksed kokku (vt lisa 6) Lühiajalised kohustused ja saadud ettemaksed Maksud sotsiaalmaks üksikisiku tulumaks töötuskindlustusmaks käibemaks kogumispensioni maksed erisoodustuse tulumaks Maksud kokku Loodusressursside kasutamise ja saastetasud 10 6 Muud kohustused ja saadud ettemaksed kokku (vt lisa 6) B. Maksu-, lõivu-, trahvitulud Tulud Kulud ebatõenäoliselt laekuvaks hindamisest Tulud Kulud ebatõenäoliselt laekuvaks hindamisest Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed Hasartmängumaks Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed kokku Lõivud Muud riigilõivud Arhiiviseaduse alusel teostatavate toimingute riigilõiv Sama õppeaine riigieksami korduvaks sooritamiseks registreerimise riigilõiv Lõivud kokku (vt lisa 15) Trahvid Muud trahvid ja varalised karistused Keeleinspektsiooni määratud trahvid, Väärteomenetluse seadustiku alusel määratud trahvid Trahvid kokku (vt lisa 16) Maksud, lõivud, trahvid kokku Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 74

75 Lisa 6. Muud nõuded ja kohustused tuhandetes eurodes Pikaajalinajaline Lühi- osa osa Lühiajaline osa Pikaajaline osa Nõuded ja makstud ettemaksed Laenunõuded Õppelaenud, millele on rakendunud riigi tagatis Laenunõuded kokku sh brutosummas sh ebatõenäoliselt laekuvad Nõuded ostjate vastu sh brutosummas sh ebatõenäoliselt laekuvad Viitlaekumised sh brutosummas sh ebatõenäoliselt laekuvad Toetuste saamisega seotud nõuded (vt lisa 14.A) Muud nõuded sh brutosummas sh ebatõenäoliselt laekuvad Maksude, lõivude, trahvide ettemaksed (vt lisa 5.A) Ettemakstud toetused (vt lisa 14.B) Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Muud nõuded ja makstud ettemaksed kokku sh avalik sektor ja sidusüksused (vt lisa 4.A) Kohustused ja saadud ettemaksed Maksu-, lõivu- ja trahvikohustused (vt lisa 5.A) Viitvõlad Toetuste maksmise kohustused (vt lisa 14.B) Muud kohustused Toetusteks saadud ettemaksed (vt lisa 14.A) Muud saadud ettemaksed ja tulevaste perioodide tulud Muud kohustused ja saadud ettemaksed kokku Laenunõuetena eurot kajastatakse õppelaene, millele on rakendunud riigi tagatis; viitlaekumisena kajastatakse õppelaenunõuete intresse aastal hinnati kaudsel meetodil ebatõenäoliselt laekuvateks õppelaenunõueteks kogusummast 43%, aastal 45% aastal hinnati ebatõenäoliselt laekuvaks intressituluks õppelaenudelt eurot ja seisuga 31. detsember 2013 on ebatõenäoliselt laekuv intressinõue eurot (intressimäär 5%). Aruandeperioodil rakendus riigitagatis 229 õppelaenulepingule summas eurot. Nõuete katteks laekus eurot, sellest kohtutäiturite kaudu eurot (2012.aastal eurot) aastal alustati kohtumenetlust 472 õppelaenunõude sissenõudmiseks summas eurot, sellest maksekäsu kiirmenetlusse saadeti 362 lepingut summas eurot ja hagimenetlus algatati 110 lepingu kohta summas eurot. Täitemenetlusse saadeti aastal 246 laenulepingu nõuded euro eest. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 75

76 Nende lepingute arv, millele riigitagatis on rakendunud Riigile üle tulnud nõuete summa eurot eurot Laekunud nõuete katteks (vt lisa 22) eurot eurot Laekunud lisaintress (vt lisa 22) eurot eurot Kohtumenetlusse edastatud lepingute arv Täitemenetlusse edastatud lepingute arv Riigile üle tulnud nõuete osakaal pankades olevas õppelaenujäägis 0,3% 0,5% Aruande aasta jooksul on õppelaenunõuete koguarv, millele on rakendunud riigi tagatis, võrreldes eelmise aastaga langenud ca 160 nõude võrra. Sisenõutav keskmine õppelaenunõude summa on viimastel aastatel olnud järgmine: 2009.aastal eurot; 2010.aastal eurot; 2011.aastal eurot; 2012.aastal eurot; 2013.aastal eurot. HTMle sissenõudmiseks tulnud õppelaenunõuete võrdlus nõuete katteks laekunud summadega: sissenõudmiseks tulnud nõuete summa laekunud nõuete katteks Aruande perioodi lõpu seisuga on erinevates sissenõudmisetappides olevate nõuete osakaal võrreldes nõuete koguarvuga alljärgnev: Kohtueelses menetluses 36% 44% Kohtumenetluses 6% 6% Kohtumenetlus lõppenud 36% 33% Täitemenetluses 21% 16% Nõuete kohta on rakendatud maksepuhkuse õigust 1% 1% Muud nõuded sisaldavad riigiressursi jäägi nõuet Hansapangale (praegune AS Swedbank) laenude kohta, mis on antud enne aastat. Riigiressursi jääk oli 31. detsembri aasta seisuga eurot, sellest: lühiajaline osa eurot; pikaajaline osa eurot; diskonteerimise tõttu vähendatud pikaajaline osa eurot. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 76