LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOLI MAJANDUSAASTA ARUANNE. Aadress Mõdriku, Pajusti sjk, Vinni vald, Lääne-Virumaa 46609

Transcription

1 LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOLI MAJANDUSAASTA ARUANNE Majandusaasta algus Majandusaasta lõpp Aruandekohustuslase nimi Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Registri number Aadress Mõdriku, Pajusti sjk, Vinni vald, Lääne-Virumaa Telefon Faks E-posti aadress Interneti kodulehekülje aadress

2 Sisukord Tegevusaruanne...3 Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss Tulemiaruanne Rahavoogude aruanne Netovara aruanne Riigieelarve täitmise aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamispõhimõtted.. 16 Lisa 2 Tehingud avaliku sektoriga Lisa 3 Maksukohustused Lisa 4 Muud nõuded ja kohustused Lisa 5 Materiaalne põhivara Lisa 6 Kaupade ja teenuste müük Lisa 7 Saadud ja antud toetused Lisa 8 Tööjõukulud Lisa 9 Majandamiskulud ja muud tegevuskulud Lisa 10 Lõpliku eelarve kujunemine Lisa 11 Siirded Lisa 12 Rendid Allkiri majandusaasta aruandele

3 Tegevusaruanne Lääne-Viru Rakenduskõrgkool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi rakenduskõrgkool, kus õppetöö toimub rakenduskõrghariduse ja kutseõpe keskhariduse baasil õppekavade alusel. Kooli tegevuse eesmärk on olla nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud kaasaegse õpikeskkonnaga majandus-, juhtimis-, ettevõtlus, teenindus- ja sotsiaalalast koolitust pakkuv õppeasutus. Koolis toimub õppetöö kahes õppetoolis nii päevases kui ka kaugõppe vormis: 1. Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetoolis rakenduskõrghariduse õppekavadel (majandusarvestus, ärijuhtimine, kaubandusökonoomika, juhiabi) ja kutseõpe keskhariduse baasil õppekavadel (majandusarvestus, tarkvara arendus, sekretäritöö, müügikorraldus (ka töökohapõhine õpe), ärikorraldus ja väikeettevõtlus). 2. Sotsiaaltöö õppetoolis õpetatakse rakenduskõrghariduse tasemel sotsiaaltöö eriala ja kutseõppe tasemel hooldustöötaja eriala (ka töökohapõhine õpe). Kõik kõrghariduse õppekavad on akrediteeritud ja üleminekuhindamise tulemusena on ärinduse ja halduse ning sotsiaalteenuste õppekavagrupis saadud tähtajatu õppe läbiviimise õigus ning kool võib väljastada riiklikult tunnustatud lõpudokumente. Kutsehariduse õppekavarühmade akrediteerimisel anti aastal kuueaastane õppe läbiviimise õigus majandusarvestuse ja maksunduse, sekretäri ja ametnikutöö ning juhtimise ja halduse õppekavarühmas. Kõrgkooli struktuur jaguneb õppe-, arendus- ja haldusstruktuuriks, mille eesmärk on täita kooli ülesandeid oma valdkonnas, tegutsedes oma põhimääruse alusel. Õppestruktuuri moodustavad õppetööd teostavad õppetoolid ja õppeteenistus. Kooli arendusstruktuuri moodustavad arendustöö valdkonnas õppetoolid, täiendus- ja ümberõppekeskus ning raamatukogu. Kooli haldusstruktuuri moodustavad arendus- ja õppestruktuuri toetavad üksused (üliõpilaskodud, söökla, raamatupidamine, haldus). Seisuga 01. detsember 2012 oli koolis 1240 õppurit, neist riigieelarvelistel õppekohtadel õppis 66,2% õppijatest. Rakenduskõrghariduse riikliku koolitustellimuse täitmise % oli aastal 170,7, mis võrreldes eelmise aastaga on suurenenud (eelmisel aastal vastavalt 165,7%). Jälgime kuus kuud peale lõpetamist iga-aastaselt lõpetajate töölerakendumist, millest annavad ülevaate joonised 1 ja 2. 3

4 Joonis 1. Kõrghariduse taseme lõpetajate tööhõive aastatel Joonis 2. Kutsehariduse taseme lõpetajate tööhõive aastatel seisuga töötas Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis 58,5 ametikohal 62 töötajat, keskmise vanusega 48,9 aastat. Korralisi õppejõudusid töötas koolis 18,75 ametikohal kokku 23, nendest lektorina 17 (14,75 ametikohta) ja assistendina 6 (4,0 ametikohta). Külalisõppejõudusid osales õppetöös 52, kattes töökoormusest 6,4 ametikohta. Õppejõudude kvalifikatsioon vastas rakenduskõrgkoolile esitatud nõuetele, 87,0% õppejõududest omab vähemalt magistrikraadi või vastavat kvalifikatsiooni. Koolis õppis ühe õppejõu ametikoha kohta 49,3 (üli)õpilast aastal olid meie tegevused põhieesmärkide saavutamiseks järgmised: kõrgkoolide kvaliteedijuhtimise jätkuprojektis (kolm projekti) osalemine, kvaliteedijuhtimise süsteemi 4

5 rakendamine (põhi- jm tegevuse protsesside kirjeldamine), rahvusvahelistumine, õppejõudude täienduskoolitus, rakendusuuringute läbiviimine, kutsehariduse õppekavarühmade akrediteerimine, infotehnoloogilise riist- ja tarkvara täiustamine, ÕIS-i rakendamine, õpikeskkonna parendamine, õppetöö kvaliteedi tõstmine, raamatukogufondide täiendamine, täiendus- ja ümberõppes uute õppekavade väljatöötamine ja rakendamine, hoonete energiasäästlikkuse tõstmine CO 2 kvoodi müügist saadud vahendite arvel ( ), ESF vahendite toel saadud projektide teostamine (3 projekti, ). Tänu kulude optimeerimisele, tulu majandustegevusest vahendite ja projektivahendite laekumisele said kavandatud eesmärgid üldjoontes ka täidetud. Kokku viisime tulu majandustegevusest vahendite arvel läbi erinevaid õppe-materiaalse baasi parendustöid ,00 euro ulatuses. Personali koolitamisel lähtusime arenguvestluse tulemustest ja kooli strateegilistest eesmärkidest aastal moodustasid õppejõudude ja töötajate koolituskulud ca 45713,00 eurot ehk 2,8% eelarvest (sisaldab ka Primuse programmi vahendite arvel tehtud koolitusi). Täiendus- ja ümberõppekeskus viis aastal läbi täienduskoolitusi 502 inimesele 3784 tunni ulatuses. Kool sai täienduskoolituseks lisavahendeid Euroopa Sotsiaalfondi projekti Täiskasvanute tööalane koolitus kutseõppeasutustes raames 10764,00 eurot, Eesti töötukassast 71773,40 eurot. Kokku osutati täienduskoolitusteenuseid aasta jooksul ,94 euro väärtuses, mis on rohkem, kui aastal. LVRKK on kutseeksamikeskuseks majandusarvestuse ja müügikorralduse erialadel. Samas osalevad õppijad kutseeksamitel ja kutsevõistlustel (vt tabel 1). Tabel 1. Kutseeksamitest ja kutsevõistlustest osavõtt Jrk Eesmärk Tegevus nr Kaubandusvaldkonna kutseeksami korraldamine / osalemine Raamatupidamise kutseeksami korraldamine / osalemine Sekretäri eriala kutseeksamil osalemine Ärierialade kutsevõistluse korraldamine/osalemine Mõdrikul 5. Sekretäride kutsevõistlus 6. Müügikorralduse kutsevõistlus Eksami positiivsete tulemustega sooritanute % -90 Eksami positiivsete tulemustega sooritanute % - 80 Eksami positiivsete tulemustega sooritanute % - 80 Osalemine 1 võistkonnaga, korraldatud Äripäevad 2012 Osalemine 1 võistkonnaga Osalemine 2+2 võistlejaga Tulemus Mai Osales 43 õpilast, sooritas 42, 98% Mai Osales 53 õpilast, sooritas 49; 92% 15. mai Osales 9 õpilast, sooritas 100% märts Aprill Osales 5 õpilast (10., 11. jt) Märts Osales 4 õpilast, Kairi Jõe (3.) 5

6 7. Raamatupidajate kutsevõistlus Osaleb 3 õpilast Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Aprill Osales 3 õpilast (7., koht) Koolisisene müügikorralduse eriala kutsevõistlus Müügispets 2012 Koolisisene sekretäritöö eriala kutsevõistlus Osaleb 15 õpilast 13. märts Müügispets 2012, osales 15 õpilast Osaleb 15 õpilast 26. jaanuar Osales 14 õpilast 10. Hooldustöötaja kutsevõistlus Osaleb 2 õpilast Valga Kutseõppekeskuses 29. veebruaril 2012 Irina Klimson sai tunnustatud kui parim teoreetilise osa tundja. Kutseõppeasutustega teeme koostööd ka õppekavade võrdlemise, arendamise ja õpingute jätkamiseks võimaluste otsimise alal. Tulenevalt kooli põhimäärusest toimuvad kaks korda aastas (üks istung tavapäraselt elektrooniline) nõunike kogu kokkusaamised, vähemalt neli korda aastas kooli nõukogu istungid ja 1-2 korda aastas õppekava nõukogude kokkusaamised. Kooli rektoraadi istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt korra kuus. ÜLEVAADE RAKENDUSUURINGUTEST LVRKK-s 2011/2012 õ/a Rakendusuuringutega toetatakse koolis õpetatavate erialade arengut, tõenduspõhiste teadmiste kasutamist õppetöös ja rakenduskõrgkooli üldiste eesmärkide täitmist. Tabel a lõpetatud ja pooleliolevad rakendusuuringud sotsiaaltöö õppetoolis Nimi Pealkiri Lõpetatud K. Altermann, M. Tamm Vilistlaste edutee uuring I osa 2012 A. Varep, M. Männamäe Eesti turul kättesaadavad tehnoloogilised 2012 lahendused eakate koduhoolduses A. Varep, M. Männamäe, Valmis üliõpilastööde kogumik II 2012 S. Jakobson H. Kool Sotsiaaltöö üliõpilaste uuring A. Leuska K. Altermann, P.-R. Vilistlaste edutee jätku- uuring Kukemilk M. Männamäe, T. Vahula Tööandjate rahulolu sotsiaaltöö eriala lõpetanute erialase ettevalmistusega H. Leuska, T. Vahula Töö- ja pererollid ning nende seosed 2014 A. Varep, S. Jakobson Valmib üliõpilastööde kogumik III 2013 A. Varep Haridustee poolelijätnud noorte probleemid M. Männamäe Hooldustöötaja eriala lõpetanute küsitlus

7 Tabel 3. Artiklid ajakirjanduses Nimi Pealkiri Aasta Ilmumiskoht M. Viik Tugiisiku õpik. Kaasautor 2012 Dharma väljaanne M. Tamm Lääne -Virumaa Spordiveteranide 2012 Brošüür koondise tegevus A. Mitendorf Hea vaimne tervis tõstab eakate elukvaliteeti 2012 Ajakiri Sotsiaaltöö nr 6 Tabel 4. Konverentsidel osalemine ja ettekanded Konverents Arv Ettekanne Psühholoogiakonverents (M. Männamäe) Konverents Parem hoolekanne 1 1 Sotsiaaltöö konverents LVRKK-s M. Männamäe A. Mitendorf K. Altermann Sotsiaaltöö ajakirja 15. sünnipäev (A. Leuska) S. Jakobson Innovative Methods for teaching Languages (15.03) 8 Ülevaade sotsiaaltöö arengust ja muutustest. Sotsiaaltöö positsioneerimine sotsiaalselt tundlikus ühiskonnas Vilistlaste edutee 1 Inimese psühhosotsiaalset toimetulekut mõjutavad tegurid aastal valminud rakendusuuringud EMA õppetoolis: 1. Enamlevinud vead äriühingute raamatupidamise siseeeskirjades - Malle Kasearu 2. Inimressursi efektiivsuse ja motivatsiooni tõstmise rakenduslikud võimalused organisatsioonides - Heli Freienthal, Liina Maasik, Heve Kirikal 3. RIMI imago uuring - Eva Vahtramäe 4. Tarkvaraarenduse kutsehariduse õppekavade uuring - Merje Vaide, Heli Freienthal 5. Kaubandusvaldkonna töötajate koolitusvajaduse uuring - Tiia Murulaid, Heve Kirikal, Maive Türkel 6. ETK uuring Ida-Virumaa venekeelse tarbija ostukäitumisest toidukaubanduses - Eva Vahtramäe 7. Põhjakeskuse tellimusuuring Eva Vahtramäe Ilmus 2 LVRKK toimetist: Kategooria juhtimine kaubanduses Koostajad Liina Maasik, Heve Kirikal, Tiia Murulaid, Helle Noorväli, Raili Kuusik, Ülle Kalvik, Sirje Jakobson Üliõpilastööde kogumik: 85 aastat hariduse andmist Mõdrikul Koostajad Ülle Kalvik, Helle Noorväli, Virve Transtok, Siiri Luts. Ilmumas on aasta EMA õppetooli parimate lõputööde teeside kogumik vol 5. Kogumikud on raamatukogus aktiivses kasutuses ning abistavad kursuse- ja lõputööde kirjutajaid oma uurimistööde alustamisel ja teostamisel. Artiklid: Annus-Anijärv, Laivi (2012). Eesti konkurentsiõigusest tulenevad piirangud ettevõtjate vahelises koostöös. Eesti Majanduse Teataja, 5 (252)/2012, 10 Annus-Anijärv, Laivi (2012). Konkurentsi kahjustavate kokkulepetega kaasnevad

8 tagajärjed ettevõtjale. Eesti Majanduse Teataja, 9 (256)/2012, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Annus-Anijärv, Laivi (2012). Kirjavahetuse- ja telefonietiketist raamatupidajale Annus-Anijärv, Laivi (2012). Ettevõtjate kokkuleppe vormid, mis võivad kahjustada või kahjustavad konkurentsi.. Annus-Anijärv, Laivi (2012). Ärisaladuse hoidmise kohustus mis see on?. Eesti 6.3. Majanduse Teataja, 11 (258)/2012, Kuusik, Raili (2012). Saneerimine kui ettevõtte võimalus. Eesti Majanduse Teataja, 6(253)2012, (Rahvusvahelised) konverentsid: AS PricewaterhouseCoopers konverentsil Raamatupidamine ja maksud aastal 2012 Malle Kasearu Rahvusvaheline konverents Innovative Methods of Teaching Languages. Epp Kiik, Õppimine ja õpetamine digiajastul müüdid ja tegelikkus, Heli Freienthal, Administratiivtöö konverents Kersti Riivits, Tiia Murulaid, Personalijuhtimise konverents Heve Kirikal, 2012 Rahvusvaheline kõrghariduskonverents Mergers in Higher Education Success or Failure?, Helle Noorväli, Õppejõudude ja üliõpilaste mobiilsus ning projektitöö Rahvusvahelistumise üheks oluliseks indikaatoriks on õppejõudude ja üliõpilaste mobiilsus, mis on koolis prioriteediks olnud alates 2007/2008. õppeaastast, kui kool liitus Erasmus hartaga. Sellest tulenevalt on õppejõududele loodud nii materiaalsed kui ka ajalised võimalused pidevaks kutsealaseks ja pedagoogiliseks enesetäiendamiseks, stažeerimiseks kui ka mobiilsuseks. Tulemused rahvusvahelise mobiilsuse osas olnud seni tagasihoidlikud, kuid kasvava trendiga, mispärast oleme seadnud selle ka aasta prioriteetseks arengusuunaks (vt joonis 3). Joonis 3. Üliõpilaste ja õppejõudude mobiilsus õppeaastatel 2008/2009 kuni 2012/ aastal käisid Soomes stažeerimas Tiia Murulaid ja Heve Kirikal (kategooria juhtimine); Epp Kiik, Eva Vahtramäe Prantsusmaal. 8

9 Ärijuhtimise teise kursuse üliõpilased Karl-Erik Järva ja Allar Krjukov viibisid kevadsemestril ning Rasmus Kuusemets sügissemestril Inglismaal University College Birminghamis. Majandusarvestuse teise kursuse üliõpilased Kaili Korn, Triinu Nurk, Liisu Muru ja Agne Puusepp viibisid sügissemestril Portugalis Instituto Politecnico DE Lisboas. Praktika sooritasid välismaal majandusarvestuse üliõpilane Julia Stantšik (Norras) ning Mailis Lepparu (Inglismaal), ärijuhtimise üliõpilane Alvar Johanson (Norras). Välisõpilastest võtsime vastu Prantsusmaalt juhiabi eriala õppijad (13) oktoobris Projektides osalemise eesmärk on õppetöö kvaliteedi tõstmine - õppekavade arendamine ja rahvusvaheline mobiilsus. Projektides osalemise/mitteosalemise otsustamisel lähtume kooli prioriteetidest. Teeme koostööd piiritaguste õppeasutustega õppekavade kaasajastamiseks ning uute õppemeetodite rakendamiseks läbi erinevate koostööprojektide. Projektide tulemusena on valminud ingliskeelne õppemoodul, hangitud teavet uute õppemeetodite ning praktikate läbiviimise kohta ning tutvutud erinevate rahvuste traditsioonide ja kultuuriga. Eelnimetatu on loonud võimaluse õppijate ja õppejõudude rahvusvaheliseks mobiilsuseks. Aastal 2012 osalesime järgmistes Euroopa Regionaalarengufondi INTERREG III A programmi projektides: Kutseõppe- ja töösidemete teabevõrgustik ja Rahvusvahelise FITIM (Food Industry and Trade International Management) haridusplatvormi arendamine ning Kesk-Läänemere INTERREG IVA programmi projektides Central Baltic Innovation Tools for Practise ja Innovative Solutions in Care of Elderly Citizens Living at Home ning Leonardo da Vinci programmi koostöö- ja innovatsioonisiirdeprojektides EURASMENT ja MEET. Programmi NORDPLUS raames osalesime projektis Functional Innovative Tools for Learning. Kaubandusökonoomika ja müügikorralduse õppekavade arendamist toetas oluliselt a ESFist rahastuse saanud projekt Uute koostöömudelite rakendamine kaubandusökonoomika õppekava arendamisel. Projekti partnerid olid Selver AS, Rimi Eesti Food AS, Eesti Tarbijateühistute Keskühistu, Järva Tarbijate Ühistu ja Eesti Kaupmeeste Liit. Projekti kaasati turunduse ja tarbijauuringute välisõppejõud-ekspert, kes võimaldas õppijatel kaubanduslikke ja turundusalaseid teadmisi omandada, lahendades probleemsituatsioone ning jagades rahvusvahelist kogemust. Partneritega koostöös läbiviidud õppereisid (Soome, Rootsi ja Kanadasse) võimaldasid teadmuse ülekannet koolist ettevõttesse ja vastupidi. Ühiste ülesannete lahendamine, probleemidele lahenduste otsimine tihendas koostöövõrgustikku, mis omakorda võimaldas rakendada ettevõtluskogemusega praktikuid õppetöös ja suurendas kaubandusettevõtete spetsialistide huvi praktika juhendamise vastu. Tihe koostöö kolme osapoole osavõtul (õppijad, koolipoolne juhendaja, ettevõttepoolne juhendaja) ja ühiste arusaamade kujundamine praktikaprogrammi ja dokumentatsiooni väljatöötamisel aitas kaasa õppijate praktika õnnestumisele. Teeme koostööd Hämeen Ammattikorkeakoulu-ga, mille tegevused on praktikantide vahetus, õppejõudude vahetus, erinevad töötoad ning praktikajuhendajate kaasamine. Sotsiaaltöö õppetooli eestvedamisel jätkati loovuslektooriumi läbiviimisega, mille raames toimusid ülemaakonnalised üritused terve aasta lõikes. Rektor osaleb TLÜ SF projektis Haridusmuutus kui sotsiaalne innovatsioon ( ), mis keskendub haridusmuutuste uurimisele ja uuringu tulemused võimaldavad arendada edasi sotsiaalse innovatsiooni kontseptsiooni ning esitada soovitusi ühiskondlikult mõjusate uuenduste rakendamiseks. 9

10 Osaleme partnerina kõrghariduse kvaliteedi arendamise programmis PRIMUS ( ) ja e-õppe programmis BeST. Osaleme RKRN-i ja kvaliteeditöörühma töös. Samuti kuuluvad meie õppejõud erinevatesse õppekavade nõukogudesse. Oleme liitunud TMS-iga (tagasiside ja monitooringusüsteem). Tulenevalt kooli arengukavast lähtume aastal oma tegevustes kooli eesmärgist ja põhitegevused on järgmised: kvaliteedijuhtimise süsteemi rakendamine (põhi- jm tegevuse protsesside kirjeldamine), rahvusvahelistumine, õppejõudude täienduskoolitus, rakendusuuringute läbiviimine, kutsehariduse õppekavarühma (hulgi- ja jaekaubandus) akrediteerimine, konnektiivse praktikamudeli juurutamine, ÕIS-i rakendamine, õpikeskkonna parendamine, majandusinfosüsteemide korraldamise õppekava rakendamine, õppetöö kvaliteedi tõstmine, raamatukogufondide täiendamine, täiendus- ja ümberõppes uute õppekavade väljatöötamine ja rakendamine, kaubandusklassi kaasajastamine, hoonete energiasäästlikkuse tõstmine CO2 kvoodi müügist saadud vahendite arvel (peahoone küttesüsteem) jm. Koolis on sisse viidud sisekontrollisüsteem, kinnitatud tegevused õppetöö kvaliteedi tagamiseks. Ka aastal tuleb peatähelepanu pöörata õppijate väljalangevuse vähendamisele (13%) ja erialase võõrkeeleoskuse parendamisele. Kuna raamatupidamise auditi läbiviimine pole enam kohustuslik, siis kontrollime jooksvalt olulisi raamatupidamise valdkondi eelarve täitmist, nõuete laekumist, hangete läbiviimist, erinevatest kehtestatud limiitidest kinnipidamist jmt. Helle Noorväli Rektor 10

11 Raamatupidamise aastaaruanne Rektori kinnitus raamatupidamise aastaaruandele Rektor kinnitab oma vastutust lehekülgedel 9 kuni 23 toodud Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli 2012.aasta raamatupidamise aastaaruande koostamise eest ja kinnitab oma parimas teadmises, et: 1) raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga; 2) raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli finantsseisundit, majandustulemusi ja rahavoogusid. Helle Noorväli

12 Bilanss eurodes Lisa Varad Käibevara Raha ja pangakontod Muud nõuded ja ettemaksed Käibevara kokku Põhivara Materiaalne põhivara Lõpetamata ehitused Põhivara kokku Varad kokku Kohustused ja netovara Lühiajalised kohustused Võlad tarnijatele Võlad töötajatele Muud kohustused ja saadud ettemaksed Lühiajalised kohustused kokku Netovara Aruandeperioodi tulem Eelarvesse kuuluv netovara Netovara kokku Kohustused ja netovara kokku

13 Tulemiaruanne Eurodes Lisa Tegevustulud Tulud majandustegevusest Saadud toetused Tegevustulud kokku Tegevuskulud Antud toetused, sh: õppetoetused muud toetused Tööjõukulud Majandamiskulud Muud kulud Põhivara amortisatsioon Tegevuskulud kokku Aruandeperioodi tegevustulem Aruandeperioodi tulem Netofinantseerimine eelarvest Aruandeperioodi tulem

14 Rahavoogude aruanne Eurodes Lisa Rahavood põhitegevusest Tegevustulem Korrigeerimised Põhivara amortisatsioon Põhivara sihtfinantseerimise amortisatsioon Kokku korrigeeritud tegevustulem Käibevarade netomuutus Kohustuste netomuutus Rahavood põhitegevusest kokku Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse põhivara soetus Korrigeerimine muutusega võlgades hankijatele Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Korrigeerimine muutusega sihtfinantseerimise nõuetes Rahavood investeerimistegevusest kokku Rahavood finantseerimistegevusest Netofinantseerimine eelarvest Rahavood finantseerimistegevusest kokku Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpus Netovara aruanne Eurodes Lisa Aruandeperioodi tegevustulem Netofinantseerimine eelarvest Tulem kokku

15 Klassifikaatori kood Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Riigieelarve täitmise aruanne Eurodes Nimetus esialgne 2012.a eelarve Tegelik täitmine lõplik tegelik täitmine miinus lõplik eelarve Üle viidud aastasse Raha ja selle ekvivalendid x x x x aasta alguses Tulude laekumine x x x x x 32 Kaupade ja teenuste müük 35 Saadud toetused Tulude laekumine kokku Kulude tasumine 15 Materiaalsete varade soetamine Eraldised Tegevuskulud Muud kulud Kulude tasumine kokku Riigikassast saadud siirded x x x x Riigikassale üle antud siirded x x x x Raha ja selle ekvivalendid aasta lõpus x x x x 15

16 Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 hindamispõhimõtted Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Selle põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning riigi raamatupidamise üldeeskiri. Kooli raamatupidamise aastaaruanne on riigi raamatupidamise üldeeskirja mõistes raamatupidamiskohustuslase üksuse aruanne ning koostatud asutusesiseseks kasutamiseks. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist. Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajaliseks Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajaliseks lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast. Nõuded Nõuded kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid hinnatakse eraldi. Siirded riigieelarvest Riigieelarve vahendeid kasutatakse Riigikassa vahendusel ja rahandusministri kehtestatud korras. Väljamakseid tehakse ja laekumiste kohta saadakse teavet E-Riigikassa kaudu. Selleks avatakse üksuse juhi allkirjastatud taotluse alusel Rahandusministeeriumi kontsernikonto koosseisus olevad üksuse virtuaalkontod. Rahaliste vahendite liikumise kajastamise aluseks on virtuaalkontode väljavõtted E- Riigikassas. 16

17 Antud toetused Toetused võivad olla sihtotstarbelised (õppetoetused) või antud sihtfinantseerimisega tegevuskuludeks (programmid, projektid). Füüsilistele isikutele õppetoetuste seaduse alusel antud õppetoetused kantakse otse kuludesse. Materiaalne ja immateriaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku elueaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 2000 eurost ilma käibemaksuta.. Varad, mille kasulik eluiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 2000 euro, kajastatakse väheväärtusliku inventarina ja kantakse kuluks soetamisel. Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud selle kasutuselevõtmiseks. Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset, kajastatakse nende kulude tekkimisel aruandeperioodi kuludes. Põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle hinnangulisest kasulikust elueast. Kui põhivara koosneb erineva hinnangulise kasuliku elueaga komponentidest, mille soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt hinnata, võetakse komponendid eraldi arvele. Uue ostetava põhivara kulumi normid aastas on : Hooned ja rajatised 2,5 % Masinad ja seadmed 25 % Transpordivahendid 20 % Inventar 20 % Arvutustehnika 33,3% Immateriaalne põhivara 25 % Sihtfinantseerimine Brutomeetod Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi, mille korral sihtfinantseerija kontrollib toetuste sihipärast kasutamist. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui toetuse saaja on teinud kulutused, milleks sihtfinantseerimine oli ette nähtud ning eksisteerib piisav kindlus, et sihtfinantseerimine leiab aset. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse 17

18 tulude ja kulude vastavuse printsiibist ning tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Tulude arvestus Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel. Kulude arvestus Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varade soetamisel tasutud käibemaks kajastatakse soetamishetkel kuluna tulemiaruande kirjel Muud tegevuskulud. Bilansipäevajärgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansikuupäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil toimunud tehingutega. Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei e varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades. Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille korral kajastatakse sihtfinantseerimise tulu ja selle arvel tehtud kulu või põhivarade soetust mõlemaid eraldi. Siirded ja netovara Riigi rahalisi vahendeid haldab rahandusministeeriumi koosseisus olev riigikassa osakond, kes annab riigiasutustele raha ülekannete tegemiseks ja saab riigiasutustelt neile laekunud raha. Vastavaid rahalisi liikumisi kajastatakse siiretena. Samuti kajastatakse siiretena teiste riigiraamatupidamiskohustuslastega tehtud muid varade, kohustuste, tulude ja kulude vastastikuseid üleandmisi. Tulemi täielikuks üleandmiseks kajastatakse täiendav mitterahaline siire riigikassaga, millega viiakse tulemiaruanne nullini. See kajastatakse ühtlasi netovarade muutusena. Niisugused tulud ja kulud, mida tulemiaruandes ei kajastata (näiteks põhivarade ümberhindlused), kajastatakse otse netovarade muutusena. 18

19 Riigieelarve täitmise aruanne Riigieelarve täitmise aruanne koostatakse e-riigikassa programmi andmete alusel kassapõhisel printsiibil. Aruanne lähtub riigieelarve koostamisel arvestatud põhimõtetest, mis võivad erineda raamatupidamise arvestuspõhimõtetest. Lisaks kassapõhisele printsiibile on suuremad erinevused järgmised: a) kaupade ja teenuste soetamisel lisanduv käibemaks kajastatakse koos kaupade ja teenuste maksumusega, s.t nii majanduskuludena kui ka põhivara soetusena, mitte eraldi muude kuludena; b) materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus kajastatakse kuluna ja nimetatud varade müügist saadav tulu kajastatakse tuluna, põhivara amortisatsiooni, ümberhindlusi ja muid mitterahalisi liikumisi ei kajastata; c) eelarves ja eelarve täitmisena kajastatakse täiendavalt tuluna ja kuluna Euroopa Liidu struktuurifondidest saadavad toetused, mis liiguvad rahandusministeeriumi ja sihtasutustest rakendusüksuste kaudu ja mida tekkepõhistes raamatupidamisaruannetes ei kajastata; d) teistele riigiasutustele kantud raha ja neilt saadud raha kajastatakse eraldistena ja saadud toetustena (tekkepõhises aruandluses siiretena). 19

20 Lisa 2 Tehingud avaliku sektoriga Eurodes 2 A Nõuded ja kohustused Lühiajalised nõuded Lühiajalised kohustused Valitsussektorisse kuuluvad: avalik-õiguslikud juriidilised isikud sihtasutused tütarettevõtjad sidusüksused Kokku Nõuete all avaliku sektoriga on kajastatud ostjatelt laekumata arveid, saamata sihtfinantseerimist, ettemakstud makse. Kohustuste all avaliku sektori üksuste ees kajastatakse võlad tarnijatele, maksu-ja siirete kohustusi, samuti toetusteks saadud ettemakseid. 2 B Tulud ja kulud Tegevustulud Tegevuskulud Riigiraamatupidamiskohustuslased Kohalikud omavalitsused Valitsussektorisse kuuluvad: avalik-õiguslikud juriidilised isikud sihtasutused tütarettevõtjad Kokku Tegevustulud avaliku sektori asutustelt kajastavad aruandeaasta tulusid majandustegevusest, saadud sihtfinantseerimisi, tegevuskulud kajastavad tegevuskulusid. Lisa 3 Maksukohustused Eurodes Lisa Sotsiaalmaksukohustus Üksikisiku tulumaksukohustus Töötuskindlustusmakse kohustus Kogumispensionimaksete kohustus Erisoodustuste tulumaksu kohustus Kokku Loodusressursside kasutamise ja saastetasu kohustus Kokku

21 Lisa 4 Muud nõuded ja kohustused Eurodes Lisa A Nõuded ja makstud ettemaksed Nõuded ostjate vastu sh ebatõenäoliselt laekuvad Toetuste saamisega seotud nõuded Maksude ettemaksed Kokku nõudeid ja ettemakseid B Kohustused ja saadud ettemaksed Võlad töötajatele Maksukohustused Võlad tarnijatele Toetusteks saadud ettemaksed Kohustused kokku

22 Lisa 5 Materiaalne põhivara Eurodes Maa Hooned ja rajatised Masinad ja seadmed Muu põhivara Lõpeta mata ehitused Kokku Bilansiline maksumus perioodi alguses Soetusmaksumus Arvestuslik kulum Jääkmaksumus Aruandeperioodi liikumised Soetused ja parendused Mahakantud vara Arvestuslik kulum Bilansiline maksumus perioodi lõpus Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Lisa 6 Kaupade ja teenuste müük Eurodes Lisa Tulu koolitusteenuse osutamisest Tulud kutseõppeasutuste toodetest Tasu toitlustamiskuludeks Tulu elamukommunaalteenuste müügist Muud tulud haridusalasest tegevusest Tulu maa rendilepingust Kokku kaupade ja teenuste müük Tulu koolitusteenuse osutamisest all on kajastatud tasemekoolitusest laekunud tulud. Sõlmitud on maa rendileping Tammikus OÜ-ga. Renditulu katkestamatutest kasutusrendilepingutest järgmisel perioodil 2.aastal

23 Lisa 7 Saadud ja antud toetused eurodes 7 A Saadud toetused Lisa Kodumainesihtfinantseerimine tegevuskuludeks Välismaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Välismaine sihtfinantseerimise kaasfinantseerimine tegevuskuludeks Välismaine sihtfinantseerimine põhivara renoveerimiseks Saadud toetused kokku aastal hüvitati projekte HTM-i, EITSA, SA Archimedese kaudu, ESF(Sotsiaal) kui ka Eesti Vabariigi vahenditest, samuti ERDF(Regionaal) vahenditest. Põhivarade (hoonete) renoveerimine energiasäästlikumaks toimus läbi Riigi Kinnisvara AS-i Rahandusministeeriumi rahastamisel ( viis CO2 projekti). 7 B Antud toetused Sotsiaaltoetused Põhitoetused Täiendavad toetused Õppetoetused kokku Liikmemaksud Kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks C Nõuded ja saadud ettemaksed Saamata sihtfinantseerimine Saamata kaasfinantseerimine Saamata põhivara sihtfinantseerimine Nõuded ja saadud ettemaksed kokku D Toetusteks saadud ettemaksed Sihtfinantseerimiseks saadud vahendid Kaasfinantseerimiseks saadud vahendid Toetusteks saadud ettemaksed kokku

24 Lisa 8 Tööjõukulud eurodes Töötasukulu 2012 Astme-ja põhipalk Lisa- ja tulemusta sud Hüvitise d Kokku Juhid Tippspetsialistid Keskastmespetsialistid Töölised ja abiteenistujad Kokku juhid ja töötajad Ajutised lepingulised töötajad Kokku töötasukulu Puhkusetasud Töötasukulu 2011 Astme-ja põhipalk Lisa- ja tulemustasud Hüvitised Puhkusetasud Kokku Juhid Tippspetsialistid Keskastmespetsialistid Töölised ja abiteenistujad Kokku juhid ja töötajad Ajutised lepingulised 0,00 0,00 0,00 0, töötajad Kokku töötasukulu Erisoodustuse- ja maksukulu Erisoodustuse kulu Sotsiaalkindlustusmaks Töötuskindlustusmakse Tulumaks erisoodustustelt Kokku erisoodustuse-ja maksukulu Tööjõukulu kokku Keskmine töötajate arv Juhid 8,75 7,75 Tippspetsialistid 24,75 22,75 Keskastmespetsialistid 13,00 11,00 Töölised ja abiteenistujad 11,50 13,50 Kokku 58,00 55,00 24

25 Lisa 9 Majandamiskulud ja muud tegevuskulud eurodes Hoonete ja ruumide majanduskulud Õppevahendite ja koolituse kulud Infotehnoloogia kulud Administreerimiskulud Inventari kulu Koolituskulud Sõidukite kulud Toiduained ja toitlustusteenused Lähetuskulud Majandamiskulud kokku Käibemaks Loodusressursside kasutamise ja saastetasud Maamaks Ebatõenäoliste arvete kulu Muud tegevuskulud kokku Kasutusrent aastate lõikes: järgmisel aastal aastal aastal aastal Kokku Lisa 10 Lõpliku eelarve kujunemine Eurodes Tulud Kulud Esialgne eelarve Üle toodud eelmisest aastast (2011. aastast) 0 Muudatused lisaeelarve seaduse alusel Tegelikult laekunud toetused Tegelikult majandustegevusest laekunud tulu Eelarves kavandatud muud arvestuslikud kulud Kokku lõplik eelarve

26 Lisa 11 Siirded Eurodes Lisa Aruandeperioodi tegevustulem Saadud riigikassast ülekannete tegemiseks Laekumiste siirded eelarvesse Üle antud teistele riigiraamatupidamiskohustuslastele Üksuste vahelised siirded Tulem Lisa 12 Rendid Eurodes Rendikulu kasutusrendilepingutelt tulevastel perioodidel Järgmisel majandusaastal kuni 4.aastal Tulevaste perioodide rendikulu kokku Kasutusrendilepingute rendikuluna tulevastel perioodidel on kajastatud kahe sõiduauto, ühe väikebussi, koopiamasina, kuumajoogiautomaadi rendikulu. 26

27 Allkiri majandusaasta aruandele Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest. Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli rektor on korraldanud tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande koostamise. Rektor on majandusaasta aruande läbi vaadanud ja Haridus-ja Teadusministeeriumile esitamiseks heaks kiitnud. Helle Noorväli a. 27