Aastaaruanne 2007 TARTU ÜLIKOOL. TARTU ÜLIKOOL

Transcription

1 TARTU ÜLIKOOL 2007 Aastaaruanne Aastaaruanne 2007 TARTU ÜLIKOOL

2

3 Tartu Ülikooli AASTAARUANNE 2007

4

5 Tartu Ülikooli AASTAARUANNE 2007 Tartu 2008

6 Tartu Ülikooli aastaaruanne 2007 Tartu Ülikool Ülikooli TARTU Toimetaja Piret Orav Kujundaja Maarja Roosi, multimeedia talitus Trükk Tartu Ülikooli Kirjastus Autoriõigus Tartu Ülikool, 2008 ISSN

7 SISUKORD EESSÕNA / Alar Karis Tartu Ülikooli üldandmed TARTU ÜLIKOOLI STRUKTUUR JA ORGANISATSIOON / Sirje Mark, Ivar-Igor Saarniit Tartu Ülikooli struktuur ja organisatsioon seisuga LIIKMESKOND 3.1. Töötajad / Raivo Valk, Jelena Frolova 3.2. Üliõpilased / Ülle Hendrikson, Dina Lepik, Kersti Roosimäe, Ülle Tensing 3.3. Külalis- ja väliskülalisüliõpilased / Ene Küüner, Ülle Tensing, Jaanika Haljasmäe 4. ÕPPETÖÖ 4.1. Üliõpilaste vastuvõtt / Kaja Karo, Ülle Tensing, Siret Rutiku 4.2. Uued õppekavad / Ülle Hendrikson, Ülle Tensing 4.3. Õppetöö arendus ja kvaliteet / Ülle Hendrikson, Siret Rutiku, Anu Haamer, Allan Kährik, Marvi Remmik, Lehti Pilt, Dina Lepik, Aili Saluveer, Kersti Roosimäe, Helen Asveit, Helina Riisalu, Aile Rahel Ausna, Ülle Tensing, Margot Laneman, Tiia Ristolainen 4.4. Lõpetamine ja eksmatrikuleerimine / Ülle Hendrikson, Dina Lepik, Kersti Roosimäe 5. TEADUSTÖÖ Sissejuhatus / Indrek Ots 5.1. Teaduspreemiad / Kristel Mikkor 5.2. Teaduse tippkeskused ja doktorikoolid / Anne Tenno, Riin Savi 5.3. Silmapaistvamad teadussaavutused 5.4. Publikatsioonid / Irina Kärkkänen, Eva Liivak, Kristel Mikkor 5.5. Teadusürituste korraldamine ja seal osalemine / Eva Liivak 5.6. Teadustöö finantseerimine / Irina Kärkkänen, Sigrid Int 6. ARENDUSTEGEVUS JA TEENUSED ÜHISKONNALE 6.1. Arendustegevuse põhisuunad / Vahur Valdna 6.2. Innovatsiooni tugiteenused / Erik Puura, Reet Adamsoo 6.3. Olulisemad teadus- ja arendusprojektid / Riin Savi 6.4. Rahvusvaheline koostöö / Lauri Randveer 6.5. Regionaaltegevus / Jan Seepter 6.6. Täienduskoolitus, teaduskool / Ülle Kesli, Viire Sepp 6.7. Õppe- ja teadustöö tugitegevus ning teenused ühiskonnale / Martin Hallik, Reet Mägi, Heiki Tamm, Harry Lemberg, Kulno Kungla, Maarika Härma, Rassel Illak, Anne Viidalepp, Viive Eltmaa 7. HALDUSTEGEVUS 7.1. Planeerimine ja hangete korraldamine / Heiki Pagel 7.2. Ohutuse tagamine / Gero Kartau 7.3. Infotehnoloogia / Olav Kiis, Andres Salu 7.4. Kinnisvarakorraldus / Ahto Kallion, Erki Tamm, Urmas Heiter 7.5. Ehitus- ja remonditööd / Ahto Kallion, Ahto Põldes 7.6. Tehnovõrkude ja elektripaigaldiste korraldus / Ahto Kallion, Arvo Avi

8 FINANTSTEGEVUS / Taimo Saan 8.1. Eelarve täitmine 8.2. Põhieelarve 8.3. Kapitalieelarve 8.4. Siselaenud 8.5. Eelarvejääkide ülekandmine 8.6. Eelarvevälised vahendid 8.7. Laekumised ja kulutused aastatel LISAD LISA 1 Lisa 1.1. Aruandes ja lisades kasutatud lühendid LISA 2. TARTU ÜLIKOOLI STRUKTUUR JA ORGANISATSIOON Lisa 2.1. Ülikooli nõukogu ja selle alalised komisjonid seisuga Lisa 2.2. Ülikooli valitsuse koosseis seisuga Lisa 2.3. Ülikooli struktuur seisuga LISA 3. LIIKMESKOND Lisa 3.1. Töötajate arv ja täidetud ametikohad seisuga Lisa 3.2. Õppejõudude arv ja täidetud ametikohad seisuga Lisa 3.3. Teadustöötajate arv ja täidetud ametikohad seisuga Lisa 3.4. Töötajate teaduskraadid seisuga Lisa 3.5. Ülikooli vabade kunstide professorid Lisa 3.6. Töötajate vanuseline ja sooline koosseis seisuga Lisa 3.7. Üliõpilaste (v.a (välis)külalisüliõpilaste ja arst-residentide) arv õppeastmete järgi teaduskonniti ja valdkonniti Lisa 3.8. Üliõpilaste arvu muutus aastatel (v.a külalisüliõpilased ja arst-residendid) Lisa 3.9. Kõrghariduse esimese astme ja integreeritud õppe üliõpilaste jaotus päritolu järgi maakondadest ja linnadest seisuga (v.a välisüliõpilased) Lisa Välisüliõpilaste jaotus päritoluriigi järgi seisuga Lisa Üliõpilaste arv ühe õppejõu kohta teaduskondade/kolledžite kaupa (v.a külalisüliõpilased ja arstresidendid) seisuga Lisa Üliõpilaste eksmatrikuleerimise põhjused aastal Lisa Väliskülalisüliõpilased (2006/2007. õa kevadsemester ja 2007/2008. õa sügissemester) Lisa Külalisüliõpilased (2006/2007. õa kevadsemester ja 2007/2008. õa sügissemester) LISA 4. ÕPPETÖÖ Lisa aastal akrediteeritud õppekavad Lisa 4.2. Kõrghariduse esimese astme ja integreeritud õppe vastuvõtt aastal (k.a välisüliõpilaskandidaadid) Lisa 4.3. Kõrghariduse teise astme vastuvõtt aastal (k.a välisüliõpilaskandidaadid)

9 Lisa 4.4. Kõrghariduse kolmanda astme vastuvõtt aastal (k.a välisüliõpilaskandidaadid) Lisa 4.5. Välisüliõpilaste vastuvõtt aastal Lisa 4.6. Kõrghariduse esimese astme lõpetamine aastal Lisa 4.7. Kõrghariduse teise astme lõpetamine aastal Lisa 4.8. Magistritööde (teadus- ja kutsemagistriõpe) kaitsmine aastal Lisa 4.9. Kõrghariduse kolmanda astme lõpetamine aastal Lisa Residentuuri lõpetamine aastal Lisa Õpetaja kutsetunnistuste väljaandmine Lisa Avatud ülikooli täienduskoolitus aastal LISA 5. TEADUSTÖÖ Lisa 5.1. Teaduspublikatsioonid aastal Lisa 5.2. Korraldatud teadusüritused ja nendel osalemine aastal Lisa 5.3. Teadusprojektide arv ja liigitus finantseerimisallikate kaupa aastal Lisa 5.4. Teadus- ja arendustegevuse tulud aastal finantseerimisallikate kaupa Lisa 5.5. Teadusraha jaotumine Eestis aastal Lisa 5.6. Olulisemad autasud aastal LISA 6. ARENDUSTEGEVUS JA TEENUSED ÜHISKONNALE Lisa 6.1. Teadus- ja arendustegevust toetavad aastal jõustunud dokumendid Lisa 6.2. Patendid ja patenditaotlused aastal Lisa 6.3. Toetused ja spin-off ettevõtted aastal Lisa 6.4. Tartu Ülikooli akadeemiliste töötajate välislähetused aastal Lisa 6.5. Tartu Ülikooli koostöölepingud välisülikoolidega seisuga Lisa 6.6. Ülikooli üritused maakondades ja linnades aastal Lisa 6.7. Teaduskool LISA 7. HALDUSTEGEVUS Lisa 7.1. Kinnisvara võõrandamistehingud aastal Lisa 7.2. Ülikooli aastal läbi viidud riigihanked Lisa 7.3. Infotehnoloogia areng LISA 8. FINANTSTEGEVUS Lisa 8.1. Eelarve tulud Lisa 8.2. Põhieelarve tulud struktuuriüksuste lõikes Lisa 8.3. Põhieelarve kulud struktuuriüksuste lõikes Lisa 8.4. Kapitalieelarve Lisa 8.5. Rektori reservfond Lisa 8.6. Eelarvevälised vahendid Lisa 8.7. Tartu Ülikooli eelarve täitmine

10

11 Eessõna 1. EESSÕNA Juubeliaasta Tartu Ülikoolis aasta oli Tartu Ülikoolile juubeliaasta ülikooli asutamisest möödus 375 aastat. See sündmus on laia tähendusega, sest juubelit tähistas kogu Põhja- ja Ida- Euroopa üks vanemaid ja tuntumaid ülikoole. Aasta 1632 märgib mitte ainult Academia Gustaviana rajamise algust, vaid akadeemilise hariduse ning rahvusvaheliste teadus- ja õppetöö sidemete teket Eestis tervikuna. See on olnud määrava tähendusega meie rahvusliku haritlaskonna kujunemisel läbi sajandite. Juubeliaasta jooksul toimus ülikoolis palju seminare, konverentse, näitusi ja kontserte, esitleti mitmeid uusi raamatuid, avati monumente ja mälestustahvleid kõik selleks, et meenutada ülikooli väärikat ajalugu ning siduda see tänapäeva ja tulevikuga aasta oli rahvusvaheliste sidemete tugevnemise aasta ülikooli külastasid mitmed kõrged väliskülalised Nobeli preemia laureaatidest ministrite ja suursaadikuteni. Kõige krooniks külastas ülikooli Rootsi kuninganna Silvia, kes osales meie 375. aastapäeva kulminatsiooniüritustel koos Eesti riigipea ja teiste väärikate külalistega. Teguderohke oli aasta ka ülikooli õppe- ja teadustöö jaoks. Kasvas rahvusvaheline huvi meie doktoriõppe vastu ning tänaseks on meil doktorantuuris 6% välisdoktorante. Samas oli meie üliõpilastel võimalik kandideerida vahetusüliõpilaseks ligi paarisajas partnerülikoolis kokku 24 erinevas riigis. Tar tu Ülikoolis antava hariduse kvaliteeti hinnatakse ka Eestis jätkuvalt väga kõrgelt aastal otsustasid pooled Eestis medaliga gümnaasiumi lõpetanud noortest asuda haridust omandama just Tartu Ülikoolis. Ülikooli teadustöö taseme ja rahvusvahelistumise üheks heaks näitajaks on meie teadlaste jätkuv koostöö selliste maailma juhtivate tehnoloogiakontsernidega nagu Philips ja Samsung. Ülikooli professor Marika Mikelsaar pälvis Euroopa Liidu naisleiutaja ja innovaatori auhinna. Kaheksa ülikooli teadlast said riikliku teaduspreemia, mis näitab meie teadustegevuse kõrget taset ja selle väärtustamist ka riigi tasemel. Rõõmu võib tunda ka meie järelkasvu üle, sest ülikooli tudengid võitsid enamiku auhindu aasta riiklikul teadustööde konkursil ning presidendi kultuurirahastu noore teadlase preemia tuli taas Tartu Ülikooli. Seekord pälvis hinnatud preemia keemia instituudi vanemteadur Ivari Kaljurand aasta oli edukas ka spordiareenil. Aasta tulemuste põhjal on Pekingi olümpiapääsme lunastanud juba meie maratonijooksja Pavel Loskutov, jalgrattur Grete Treier ja sulgpallur Kati Tolmoff. Ülikooli korvpallimeeskond tuli ootuspäraselt Eesti meistriks ning seab üha kõrgemaid sihte Euroopa korvpallikarussellis. Loodetavasti annab ülikooli spordihoone ümberehitus ja renoveerimine meie sportlaste ja üliõpilaste sportlikele tulemustele veelgi enam tuult tiibadesse, sest nende käsutuses on nüüdsest Baltikumi kaasaegseim kergejõustikumaneež ning Eesti üks esinduslikumaid spordikomplekse tervikuna. Usun, et juubeliaasta positiivsete emotsioonide põhjal oleme saanud palju häid mõtteid ja tegutsemisindu ka aastaks, mil ülikooli ootavad ees uued sihiseadmised ja väljakutsed. Alar Karis Rektor, professor

12 10 Tartu Ülikooli struktuur ja organisatsioon Tabel 1.1. Tartu Ülikooli üldandmed TÖÖTAJATE ARV sh akadeemiline personal neist (korralised) professorid Teaduskraadiga töötajad sh doktorid + kandidaadid magistrid ÜLIÕPILASED* sh välisüliõpilased Päevane õpe sh kõrghariduse esimene aste, arsti-, hambaarsti-, proviisori- ja integreeritud õpe 11 magistriõpe** õpetajakoolituse kutseaasta interniõpe residendiõpe doktoriõpe Avatud ülikooli õpe sh kõrghariduse esimene aste, arsti-, hambaarsti-, proviisori- ja integreeritud õpe 18 magistriõpe õpetajakoolituse kutseaasta doktoriõpe Väliskülalisüliõpilased*** Külalisüliõpilased Eestist*** Arst-residendid Kaitstud doktoridissertatsioonid Kaitstud magistritööd KOONDEELARVE, mln kr 1570, ,96 966,25 845,66 768,92 706,76 635,56 27 TEADUSTEEMAD JA PROJEKTID sh sihtfinantseeritud ETF-i grandid Korraldatud konverentsid Ettekanded PUBLIKATSIOONID**** sh ISI artiklid muud teaduslikud artiklid * v.a (välis)külalisüliõpilased ja arst-residendid ** magistriõppes õpivad samaaegselt nii 4+2 kui ka 3+2 magistriõppekavade üliõpilased (vastuvõtt 4+2 magistriõppekavadele lõpetati aastal). *** (välis)külalisüliõpilaste arv kalendriaasta jooksul **** publikatsioonide klassifikaatori muutus alates a.

13 11 Tartu Ülikooli struktuur ja organisatsioon 2. TARTU ÜLIKOOLI STRUKTUUR JA ORGANISATSIOON Tartu Ülikool on avalik-õiguslik juriidiline isik (registreeritud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris , reg kood ), kes tegutseb Eesti Vabariigi põhiseaduse, Tartu Ülikooli seaduse, ülikooliseaduse, oma põhikirja ja teiste õigusaktide alusel. TÜ kõrgeim otsustuskogu on 45-liikmeline ülikooli nõukogu. Nõukogu koosseisu kuuluvad ametikoha järgi rektor, prorektorid, dekaanid, akadeemiline sekretär, raamatukogu, füüsika instituudi, tehnoloogiainstituudi, Pärnu kolledži, Narva kolledži ja Viljandi kultuuriakadeemia direktorid ning üliõpilasesinduse esimees. Lisaks nendele kuuluvad nõukokku teaduskondade ja üliõpilaskonna valitud esindajad. Õigusteaduskonnal, filosoofiateaduskonnal, arstiteaduskonnal ja sotsiaalteaduskonnal on nõukogus kaks esindajat, ülejäänud teaduskondadel üks esindaja. Üliõpilaskonna valitud esindajaid on nõukogus kaheksa. Nõukogu moodustab küsimuste ettevalmistamiseks ja ettepanekute tegemiseks alalised komisjonid akadeemilise komisjoni, eelarvekomisjoni, teadus- ja arenduskomisjoni ning õppekomisjoni. Akadeemilise komisjoni esimees on rektor, eelarvekomisjoni ning teadus- ja arenduskomisjoni esimeheks on teadusprorektor, õppekomisjoni esimeheks õppeprorektor. TÜ nõukogu liikmed ja selle alaliste komisjonide koosseis seisuga on toodud lisas 2.1. Tartu Ülikooli juhib rektor, kelle valib ülikooli valimiskogu viieks aastaks. Rektor teostab ülikoolis kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu, vastutab ülikooli üldseisundi ja arengu eest. Kuni oli rektoriks professor Jaak Aaviksoo, kes lahkus ametist omal soovil. Et 18. jaanuaril toimunud valimistel jäi rektor valimata, määras ülikooli nõukogu ajavahemikuks kuni rektori kohusetäitjaks professor Tõnu Lehtsaare. Alates juhib Tartu Ülikooli rektorina professor Alar Karis. Tegevusvaldkondade juhtimiseks nimetab rektor ametisse prorektorid ja vastutusalade direktorid seisuga kuulusid ülikooli juhtkonda lisaks rektorile õppeprorektor professor Birute Klaas, teadusprorektor Kristjan Haller, administratsioonidirektor Mihkel Pärnoja, finantsdirektor Taimo Saan, haldusdirektor Riho Illak ja akadeemiline sekretär Ivar-Igor Saarniit. Nõuandva organina moodustab rektor käskkirjaga ülikooli valitsuse, mille koosseisu kuuluvad prorektorid, kõikide teaduskondade dekaanid ja üliõpilasomavalitsuse esindaja. Ülikooli valitsuse istungitel osalevad sõnaõigusega vastutusalade direktorid. Tartu Ülikooli valitsuse koosseis on toodud lisas 2.2. Ülikooli ja ühiskonda siduvaks nõuandvaks koguks on ülikooli põhikirja järgi Tartu Ülikooli kuratoorium. Vabariigi Valitsuse a nimetatud kuratooriumi koosseisu volitused lõppesid TÜ juhtimisstruktuuri skeem on toodud joonisel 2.1, lisas 2.3 on struktuuriüksuste loetelu. Ülikooli akadeemilise struktuuri moodustavad teaduskonnad, nende koosseisus olevad struktuuriüksused ja ülikooli asutused. TÜ põhikirja muudatus (TÜ nõukogu määrus nr 20) muutis oluliselt teaduskonna struktuuriüksuse staatust. Struktuuriüksusena administratiivse tegevuse mõistes käsitletakse ainult teaduskonna/asutuse põhimääruses nimetatud struktuuriüksusi. Akadeemiliseks põhiüksuseks on instituut. Dekaanil/asutuse juhil on õigus luua teaduskonna või asutuse põhimääruse alusel töökorralduslikke üksusi. Teaduskond ühendab teaduskonna põhimääruses nimetatud struktuuriüksusi ning teostab ülikooli eesmärki oma õppe- ja teadusvaldkonnas. Teaduskonna koosseisus võivad olla instituudid ja teised struktuuriüksused vastavalt teaduskonna põhimäärusele. Teaduskonna tööd juhib dekaan ning kõrgeim otsustuskogu on teaduskonna nõukogu. Teaduskondade ja ülikoolis tegutsevate muude nõukogude nimekiri on toodud lisas 2.4. Aasta lõpu seisuga oli ülikoolis 11 teaduskonda. Instituut on ülikooli akadeemiline põhiüksus, mis ühendab lähedaste erialade õppe- ja teadustööd. Instituudi tegevuse alused sätestatakse teaduskonna põhimääruses. Ülikooli asutus on ülikooli akadeemilises või haldus- ja tugistruktuuris iseseisvaid ülesandeid täitev üksus, mille eesmärk ning tegevuse alused on määratud ülikooli nõukogu kinnitatud põhikirjaga. Aruandeaasta lõpul oli ülikoolis 17 asutust, neist 8 teadus- ja arendusasutust (Eesti geenivaramu, Eesti mereinstituut, füüsika instituut, keemia instituut, molekulaar- ja rakubioloogia instituut, raamatukogu, tehnoloogiainstituut ning ökoloogia ja

14 12 Tartu Ülikooli struktuur ja organisatsioon maateaduste instituut), 5 kolledžit (Euroopa, Narva, Pärnu ja Türi kolledž ning Viljandi kultuuriakadeemia) ning 4 muid eesmärke täitvad asutust botaanikaaed, TÜ muuseumid, teaduskool ja katsekoda. Haldus- ja tugistruktuuri allüksused tegutsevad rektori käskkirjaga kinnitatud struktuuriüksuste kirjeldustes määratud eesmärgil neile antud õiguste piires. Allüksuste juhatajad annavad aru prorektorile või vastutusala direktorile oli haldus- ja tugistruktuuris 8 osakonda, rektoraat, üks keskus ja üks büroo. Kui aastat võis nimetada struktuurireformi aluste väljatöötamise aastaks, siis 2007 toimus nende rakendamine. Uue loodus- ja tehnoloogiateaduskonna tegevuse alustamine jäi aasta algusesse (TÜ nõukogu otsus nr 42). Lähtuvalt varasemast TÜ nõukogu otsusest muutis TÜ nõukogu aastal teaduskondade põhimäärusi, sh struktuuri. Filosoofiateaduskonnas loodi teaduskonna kuue osakonna ja sotsiaalteaduskonna ühe osakonna töö ümberkorraldamisega 5 instituuti: - ajaloo ja arheoloogia instituut (ajaloo osakonna baasil, v.a etnoloogia eriala); - eesti ja üldkeeleteaduse instituut (eesti keele ja soome-ugri keeleteaduse osakonna baasil); - filosoofia ja semiootika instituut (filosoofia osakonna ja sotsiaalteaduskonna semiootika osakonna baasil); - germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut (kirjanduse ja rahvaluule osakonna ning vene ja slaavi filoloogia osakonna baasil); - kultuuriteaduste ja kunstide instituut (kirjanduse ja rahvaluule osakonna, kunstide osakonna ja ajaloo osakonna etnoloogia eriala baasil). Teaduskonna struktuuri määratles filosoofiateaduskonna põhimäärus (TÜ nõukogu määrus nr 6). Instituudid alustasid tegevust Füüsika-keemiateaduskonna koosseisus olev keemia osakond korraldati ümber teadus- ja arendusasutuseks TÜ Keemia Instituut (TÜ nõukogu otsus nr 42), mis alustas tegevust Bioloogia-geograafiateaduskonna koosseisus kuuluv molekulaar- ja rakubioloogia instituut korraldati ümber teadus- ja arendusasutuseks TÜ Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituut (TÜ nõukogu otsus nr 42), mis alustas tegevust Sama teaduskonna botaanika ja ökoloogia instituut, geograafia instituut, geoloogia instituut ning zooloogia ja hüdrobioloogia instituut ühendati ja korraldati ümber teadus- ja arendusasutuseks TÜ Ökoloogia ja Maateaduste Instituut (TÜ nõukogu otsus nr 42), mis alustas tegevust Sama teaduskonna interdistsiplinaarsete üksuste Välis-Eesti uuringute keskus ning alus- ja rakendusökoloogia keskus tegevus lõpetati ning funktsioonid viidi üle ökoloogia ja maateaduste instituuti. Haridusteaduskonna pedagoogika osakond, eripedagoogika osakond ja õppekava arenduskeskus ühinesid. Haridusteaduskonna põhimäärus kinnitati TÜ nõukogu määrusega nr 8, mis jõustus Samast kuupäevast lõpetas tegevuse haridusuuringute keskus ning teaduskonnaga liidetu seni ülikooli asutuse staatuses olnud TÜ õpetajate seminar. Haridusteaduskonnas struktuuriüksusi ei loodud. Seoses sellega täidab õigusaktidega instituudi juhile pandud ülesandeid dekaan ning instituudi nõukogule pandud ülesandeid teaduskonna nõukogu. Matemaatika-informaatikateaduskonna instituutide arv vähenes uue põhimääruse kinnitamisega (TÜ nõukogu määrus nr 29) kolmele. Puhta matemaatika ja rakendusmatemaatika instituudi baasil loodi matemaatika instiuut. Sotsiaalteaduskonna põhimääruse (TÜ nõukogu määrus nr 25) alusel reorganiseeriti osakonnad instituutideks alustasid instituutidena tegevust ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut, psühholoogia instituut ning sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut. Riigiteaduste instituudi loomine avaliku halduse ning politoloogia osakonna baasil lükkus 1. jaanuarile TÜ nõukogu otsuse nr 27 alusel valmistus majandusteaduskond oma struktuuri muutmiseks alates Eesmärgiga edendada geeniuuringute arengut ning eesti rahvastiku tervise ja pärilikkuse informatsiooni kohta teabe kogumist otsustas TÜ nõukogu asutada Sihtasuse Eesti Geenivaramu baasil alates asutuse TÜ Eesti Geenivaramu (TÜ nõukogu otsus nr 2).

15 13 Tartu Ülikooli struktuur ja organisatsioon TÜ nõukogu moodustas Euroopa kolledžis põhikirjalise üksusena socialia valdkonda kuuluva rakendusuuringute keskuse. Lisaks tegi TÜ nõukogu veel otsuseid struktuuri- ja interdistsiplinaarsete üksuste sulgemise kohta (katsekoda, meditsiinitehnoloogia keskus), kuid nende rakendamine jäi aastasse. Vt ka kokkuvõtet struktuurimuudatustest lisast 2.5. Oma sisemist töökorralduslikku struktuuri korrastas aruandeaastal enamus teaduskondi ja ülikooli asutusi.

16 14 Tartu Ülikooli struktuur ja organisatsioon Joonis 2.1. Tartu Ülikooli struktuur seisuga KURATOORIUM ÜLIKOOLI NÕUKOGU esimees prof Alar Karis 49 liiget REKTOR prof Alar Karis VALITSUS rektor, prorektorid, dekaanid ja üliõpilaskonna esindajad REKTORAAT rektor, prorektorid, vastutusala direktorid ja akadeemiline sekretär USU- TEADUSKOND Dekaan prof Riho Altnurme ÕIGUS- TEADUSKOND Dekaan prof Kalle Merusk ARSTI- TEADUSKOND Dekaan prof Toomas Asser FILOSOOFIA- TEADUSKOND Dekaan prof Valter Lang BIOLOOGIA- GEOGRAAFIA- TEADUSKOND Dekaan prof Tõnu Meidla FÜÜSIKA-KEEMIA- TEADUSKOND Dekaan prof Peeter Burk HARIDUS- TEADUSKOND Dekaani kt dots Hasso Kukemelk KEHAKULTUURI- TEADUSKOND Dekaan prof Mati Pääsuke MAJANDUS- TEADUSKOND Dekaan prof Toomas Haldma MATEMAATIKA- TEADUSKOND Dekaan prof Mati Kilp 24 töötajat 2 instituuti 91 töötajat 9 instituuti 17 kliinikut 2 keskust vivaarium 493 töötajat 5 instituuti 10 keskust 357 töötajat 2 instituuti 321 töötajat 1 osakond 4 instituuti 248 töötajat 2 osakonda 3 keskust 87 töötajat 2 instituuti 66 töötajat 3 instituuti 1 keskus 89 töötajat 3 instituuti 121 töötajat ADMINIST- RATSIOONI- DIREKTOR FINANTS- DIREKTOR HALDUS- DIREKTOR ÕPPE- PROREKTOR TEADUS- PROREKTOR REKTORI OTSEALLUVUS Mihkel Pärnoja Taimo Saan Riho Illak prof Birute Klaas Kristjan Haller prof Alar Karis üldosakond, personaliosakond rahandusosakond haldusdirektori büroo haldusosakond botaanikaaed infotehnoloogia osakond TÜ Muuseumid õppe- ja üliõpilasosakond avatud ülikooli keskus Euroopa kolledž Pärnu kolledž Türi kolledž Narva kolledž Viljandi kultuuriakadeemia teaduskool teadus- ja arendusosakond välissuhete osakond raamatukogu Eesti geenivaramu Eesti mereinstituut füüsika instituut tehnoloogiainstituut rektoraat 34 töötajat 34 töötajat 344 töötajat 349 töötajat 610 töötajat 15 töötajat SOTSIAAL- TEADUSKOND Dekaan prof Eiki Berg 5 instituuti 3 keskust andmearhiiv 162 töötajat

17 15 Liikmeskond 3. LIIKMESKOND Sissejuhatus aastal ülikooli töötajate koguarv mõnevõrra suurenes (vrd a +2,5%), aasta lõpus töötas ülikoolis 3445 inimest. Töötajaskonna struktuuris toimunud muutuste suund on kohane teadusülikoolile: kasvas akadeemiliste töötajate arv (+69) ja osakaal (+0,8%). Akadeemilistele üksustele tugiteenuseid pakkuva keskadministratsiooni töötajate arv oluliselt ei muutunud (-2). Ametikohtade lõikes suurenes kõige enam teadustöötajate arv. Kasv oli taas tähelepanuväärne 11,9%. Doktorikraadiga täiskoormusega õppejõudude ja teadustöötajate osakaal on ülikoolis viimastel aastatel pidevalt suurenenud, ulatudes a lõpuks 64,1%ni. Professorite ja õppetoolide arvu vastavuse tingimusest loobumisega ning õppetoolide põhikirjalise struktuuriüksusena kaotamisega aastal avas ülikool andekatele õppejõududele ja teadustöötajatele uusi võimalusi akadeemiliseks karjääriks. Vaatamata kõrgendatud kvalifikatsiooninõuetele valiti a esmakordselt TÜ korraliseks professoriks märkimisväärne arv väljapaistvaid teadlasi, kokku 25. Ülikoolis õppis aasta lõpu seisuga üliõpilast. Võrreldes aastaga on üliõpilaste üldarv vähenenud (-752). Üliõpilaste arv vähenes kõrghariduse esimesel astmel, mis on tingitud nii sisseastujate arvu vähenemisest kui ka nominaalse õppeaja lühenemisest kõrghariduse esimesel astmel. Magistrija doktoriõppes üliõpilaste arv kasvas. Eriti märgatav suurenemine doktorantide arvus (+140) on seletatav nii ülikoolisiseste kui ka riiklike meetmetega doktoriõppe edendamiseks ja väärtustamiseks. Võrreldes eelmiste aastatega jäi välisüliõpilaste arv ka aastal ligikaudu 300 üliõpilase tasemele Töötajad aastal ülikooli töötajaskonna koguarvu kasv aeglustus seisuga oli ülikooliga töösuhe 3445 inimesel, personali arv suurenes aasta jooksul 83 töötaja võrra (lisa 3.1). Sellest pisut alla poole (+37 töötajat) andis TÜ Eesti Geenivaramu tegevuse alustamine ülikooli asutusena. Valdkondadest kasvas kõige rohkem realia et naturalia (+4,2%). Sarnaselt aastaga suurenes oluliselt tehnoloogiaalasele arendustegevusele keskenduva tehnoloogiainstituudi töötajate arv (+17,6%). Teaduskondade ja asutuste töötajaskonna arvu ja struktuuri võrdluses tõusis esile sotsiaalteaduskond, kuhu lisandus 16 töötajat (+11%). Kõigis nimetatud kiiremini kasvanud valdkondades, asutustes ning teaduskondades tuleneb personali arvu suurenemine peamiselt teadustöötajate lisandumisest. Enim vähenes Narva kolledži (-13,2%) ja haridusteaduskonna töötajaskond (-9,4%). Ülikooli akadeemilise ning muu personali osakaalud on tasakaalustumas a lõpuks moodustasid õppejõud ja teadustöötajad ülikooli töötajaskonnast 49,3% (2006. a 48,5%; vt joonis 3.1). Aasta jooksul lisandunud 83st inimesest töötab 83,1% akadeemilisel ametikohal ning vaid 16,9% töötajaskonna koguarvu kasvust on andnud muudatused haldus-/administratiivtöötajaskonnas muu personal õppejõud ja teadustöötajad Joonis 3.1. Töötajate arvu muutus Töötajaskonna arvult suurim ning ka kõige kiirema kasvutempoga valdkond ülikoolis oli realia et naturalia 1077 töötajaga, järgnes humaniora (703 töötajat; vt joonis 3.2). Medicina valdkond möödus töötajate arvult (559 töötajat) socialia (556 töötajat) valdkonnast. Ülikooli teaduskondades ning asutustes töötava muu personali arv on pisut kasvanud (+16), keskadministratsiooni töötajaskond on vähenenud (-2). Keskadministratsiooni ja valdkondade (sh akadeemiline ja mitteakadeemiline personal) töötajate suhtarv on 1/8,2.

18 16 Liikmeskond Joonis 3.2. Töötajate arvu jaotus valdkondade, keskadministratsiooni ja muude asutuste vahel (TÜ Eesti Geenivaramu, TÜ Teaduskool, TÜ Muuseumid ja TÜ Botaanikaaed). Ülikoolis oli aasta lõpu seisuga täidetud kokku 2920,6 ametikohta. Ülikooli töötajate keskmine töökoormus (0,85) on võrreldes aastaga pisut tõusnud (2006. a 0,84). Keskadministratsioon 13% Muud asutused 4% Medicina 16% Socialia 16% Realia et naturalia 32% Humaniora 20% Ülikooli üheteistkümnes teaduskonnas oli töötajate arv ning ka struktuur erinev (joonis 3.3). Jätkuvalt oli teaduskondadest suurim 493 töötajaga arstiteaduskond (lisa 3.1). Järgnesid filosoofiateaduskond 357 ning bioloogia-geograafiateaduskond 321 töötajaga. Need kolm teaduskonda kasvasid veel vastavalt 2,5%, 2% ja 4,6%. Töötajate arv vähenes märkimisväärselt haridusteaduskonnas (-9,4%). Kolmes ülejäänud negatiivse töötajate arvu trendiga teaduskonnas füüsika-keemia-, õigus- ning majandusteaduskonnas oli muutus töötajate koguarvu silmas pidades väike. Kõige väiksemas, usuteaduskonnas (24 töötajat), oli suhteliselt kõige rohkem õppejõude ja teadustöötajaid (87,5%). Väikese haldus- ja tugistruktuuriga paistsid silma veel filosoofia- (23%) ja kehakultuuriteaduskond (24,2%). Õppejõudude osakaal oli kõige suurem õigusteaduskonnas (67%). Kõige väiksema õppejõudude suhtarvuga bioloogia-geograafiateaduskonnas oli õppejõude vaid 16,5%, ent teadustöötajate protsent oli teaduskondade üks kõrgemaid, 47,4%. Teadustöötajate osakaal on väga väike õigus- (3,3%) ja haridusteaduskonnas (4,6%). Tähelepanuväärne on seegi, et kahes suurima teadustöötajate osakaaluga teaduskonnas (bioloogiageograafia- ja füüsika-keemiateaduskond) on see võrreldes aastaga kasvanud, kahes kõige väiksema teadustöötajate suhtarvuga teaduskonnas aga hoopis kahanenud (õigus- ja haridusteaduskond). Kõige ühtlasem on õppejõudude (34%), teadustöötajate (30,2%) ja muu personali (35,8%) jaotus sotsiaalteaduskonnas. 80% 70% 67% 60% 50% 40% 58% 43% 53% 60% 53% 37% 48% 34% 30% 20% 17% 18% 10% 0% U S O I A R F L BG F K H T K K M J MT SO Joonis 3.3. Töötajate jagunemine teaduskondades. õppejõud teadustöötajad muud

19 17 Liikmeskond a suurenes mõnevõrra doktorikraadiga täiskoormusega akadeemiliste töötajate protsent, küündides aasta lõpuks 64,1%ni (lisa 3.4). See akadeemilise kvaliteedi üks indikaatoreid on kasvuteel, ent jääb siiski alla ülikooli arengukavas seatud eesmärgile, mille kohaselt peaks aastaks 2008 olema akadeemilistest töötajatest doktorikraad 80%-l. Kasvu tempole on mõju avaldanud asjaolu, et ülikooli töötajaskond on laienenud eelkõige teadurite töölevõtmise kaudu, kes pole veel doktoriõpinguid lõpetanud. Samuti on liitumistel reeglina olnud ülikooli koosseisu tulnud organisatsiooni õppejõudude ja teadustöötajate keskmine akadeemiline kvalifikatsioon pisut madalam ülikooli vastavast näitajast. Täiskoormusega töötavatel õppejõududel ja teadustöötajatel oli kraad 88,9%-l. Valdkondade lõikes oli doktorikraadiga akadeemiliste töötajate suhtarv kõige suurem realia et naturalia valdkonnas (70,9%), järgnes medicina (60,8%). Socialia ja humaniora valdkondades oli see näitaja oluliselt madalam, vastavalt 37% ja 37,7%. Teaduskondades oli kõige suurem doktorikraadiga akadeemiliste töötajate protsent bioloogia-geograafiateaduskonnas (69,3%), matemaatika-informaatikateaduskonnas (69%) ning füüsika-keemiateaduskonnas (65,6%). Kõige vähem oli doktorikraadiga õppejõude ja teadustöötajaid haridusteaduskonnas (17,9%) (joonis 3.4). Teadus- ja arendusasutuste kategoorias oli juhtival kohal füüsika instituut, kus doktorikraad oli 92,3% akadeemilistest töötajatest. Haldus- ja tugistruktuuri töötajatel oli magistri- või doktorikraad 10,2%-l. Akadeemilisest personalist töötas ülikoolis a lõpus enim teadureid (491,+58; lisa 3.2 ja 3.3). Arvukuselt järgmise grupi moodustasid lektorid ja vanemassistendid (301, -20). Assistente ja õpetajaid töötas ülikoolis 274 (+3), vanemteadureid (sh üks juhtivteadur) 264 (+22), dotsente 192 (-3) ning professoreid 176 (+9) (joonis 3.5). Kokku töötas ülikoolis 152 korralist, 22 erakorralist ning kaks uurija-professorit (lisa 3.2). 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 29% 62% 47% 44% 12% 63% 40% 47% 30% 69% 33% 66% 28% 50% 46% 46% 28% 69% 49% 46% 30% 20% 10% 54% 18% 0% U S O I A R F L BG F K H T K K M J MT SO doktorikraad magistrikraad Joonis 3.4. Teaduskondade akadeemilise personali magistri- ja doktorikraadid.

20 18 Liikmeskond professor dotsent lektor, vanemassistent assistent, õpetaja vanemteadur teadur Joonis 3.5. Õppejõudude ja teadustöötajate arvu muutus Akadeemiliste töötajate keskmise vanus pole viimasel kolmel aastal muutunud, see oli 43,6 aastat (lisa 3.6). Teaduskondade võrdluses oli nimetatud näitaja kõrgeim arstiteaduskonnas (46) ning madalaim sotsiaalteaduskonnas 40,3. Akadeemilistel esmatasandi ametikohtadel oli ootuspäraselt suurem nooremate töötajate ning kõrgemat akadeemilist kvalifikatsiooni eeldavatel vanemate töötajate osakaal (joonis 3.6). Ülikoolis töötav teadur oli keskmiselt 35,9 ning professor 53 aasta vanune. 45% 40% 35% 30% 25% 20% 15% Professor Dotsent Lektor, vanemassistent Vanemteadur Teadur Assistent, õpetaja 10% 5% 0% <= >60 Joonis 3.6. Akadeemilise personali vanuseline jaotus ametikohtade lõikes.

21 19 Liikmeskond Ülikooli töötajatest oli seisuga naisi 57,6% (2006. a 58%) ning mehi 42,4% (2006. a 42%; vt lisa 3.6). Teaduskondade lõikes valitses suurim naiste arvuline ülekaal haridusteaduskonnas (85,1%), meeste suhtarv oli suurim füüsika-keemiateaduskonnas (64,5%). Kõige tasakaalustatum sooline jaotus oli bioloogia-geograafiateaduskonnas (naisi 48,9%) oli aasta, mil ülikooli juhtis järgemööda kolm rektorit: rektor prof Jaak Aaviksoo (kuni ), rektori kohusetäitja prof Tõnu Lehtsaar ( ) ning rektor prof Alar Karis (alates ). Tavatu olukord kujunes, kuna aasta alguses ( ) toimunud rektorivalimistel ei saanud ükski kolmest kandidaadist (prof Ene Ergma, prof Birute Klaas, prof Volli Kalm) piisavat arvu toetushääli ning rektor jäi valimata. Uue teadusprorektorina asus a tööle senine haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Kristjan Haller, õppeprorektorina jätkas prof Birute Klaas. Füüsika-keemiateaduskonna valimiskogu valis teiseks ametiajaks tagasi senise dekaani, keemilise füüsika professori Peeter Burgi. Prof Peeter Burk valiti ka tööd alustanud uue loodus- ja tehnoloogiateaduskonna (LOTE) dekaaniks. Kehakultuuriteaduskonna dekaaniks valiti kinesioloogia ja biomehaanika korraline professor Mati Pääsuke. Tehnoloogiainstituudi direktoriks valiti instituudi senine asedirektor dr Erik Puura. Loodusmuuseumi direktori kohale asus mükoloogia professor Urmas Kõljalg. Eesti geenivaramu direktoriks valiti geenivaramu senine direktori kohusetäitja, molekulaar- ja rakubioloogia instituudi professor Andres Metspalu a valiti TÜ korraliseks professoriks esmakordselt 25 väljapaistvat teadlast: Helle Karro (sünnitusabi ja günekoloogia), Irene Kull (tsiviilõigus), Jaan Ginter (kriminoloogia), Helle Metslang (tänapäeva eesti keel), Tanel Tenson (antimikroobsete ainete tehnoloogiad), Alvo Aabloo (polümeersete materjalide tehnoloogia), Andres Merits (rakendusviroloogia), Aivar Kriiska (laboratoorne arheoloogia), Merik Meriste (proaktiivsed süsteemid), Juhan Maiste (kunstiajalugu), Renate Pajusalu (üldkeeleteadus), Krista Lõhmus (rakendusökoloogia), Jaak Jürimäe (treeninguõpetus), Marlon Dumas (tarkvaratehnika), Kristjan Zobel (taimede evolutsiooniline ökoloogia), Peeter Hõrak (loomade füsioloogiline ökoloogia), Jaak Jaagus (klimatoloogia), Varmo Vene (programmeerimiskeelte semantika), Tõnis Mets (ettevõtlus), Jaak Vilo (bioinformaatika), Anneli Uusküla (epidemioloogia), Miia Rannikmäe (loodusteaduslik haridus), Tago Sarapuu (loodusteaduste haridustehnoloogia), Ants Kurg (molekulaarne biotehnoloogia) ning Maia Kivisaar (mikroobigeneetika). Vabade kunstide professori ametikohale kutsus rektor aastal kirjanik Andres Ehini (lisa 3.5). Ülikooli audoktoriks promoveeriti aastal - Osnabrücki Ülikooli professor Christian von Bar, maailma üks juhtivaid tsiviilõiguse asjatundjaid; - Uppsala Ülikooli professor Torkel Jansson, Põhjamaade nimekamaid ajaloolasi, kelle põhialaks on Rootsi ja Läänemeremaade riigi ja ühiskonna moderniseerumisprotsess sajandil; - Genti Ülikooli professor Marc Antrop, maastikuökoloogia ja maastikualaste uuringute humanistliku traditsiooni üks olulisemaid edasiarendajaid; - Florida Ülikooli professor Alan Roy Katritzky, kaasaja väljapaistvamaid teadlasi orgaanilise keemia valdkonnas; - Stockholmi Majandusülikooli professor Ari Kokko, tipptasemel teadlane arenguökonoomika ja rahvusvahelise majanduse erinevates valdkondades. Ülikooli auliikmeteks valiti Toomas Sildmäe märkimisväärselt suure materiaalse toetuse osutamise eest TÜ 375. aastapäeva tähistamiseks. Emakeelse ülikooli 88. aastapäeva aktusel ülikooli aulas tunnustati Rahvusmõtte auhinnaga kunstnik Kaljo Põllut. Rahvusmõtte auhinnaga tunnustatakse inimest, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Tartu Ülikool andis Rahvusmõtte auhinna välja neljandat korda jätkus ülikooli võtmeametikoha professori statuudi ja valimiste korra täpsustamine, sellega seoses muudeti mitmeid õigusakte. Tartu Ülikooli professoriks pürgija peab lisaks erialase teadustöö juhtimisele ja edukale kraadiõppe korraldamisele olema püsivalt teaduslikult tulemuslik. Kandideerijalt eeldatakse vähemalt 15 rahvusvahelisel tasemel eelretsenseeritavat kõrgeta-

22 20 Liikmeskond semelist teaduspublikatsiooni ning jätkuvat teaduslikku aktiivsust, viimase viie aasta jooksul rohkem kui ühe doktoritöö mahus. Loodus-, reaal- ja meditsiiniteadustes ning eksperimentaalsetes sotsiaalteadustes eeldatakse vähemalt 50 rahvusvahelist tsiteeringut. Alates aastast on korralisel või erakorralisel professoril, kes on TÜs professori ametikohal töötanud vähemalt 10 aastat või kelle juhendamisel on kaitstud vähemalt kolm doktoritööd, õigus kasutada professori tiitlit aunimetusena püsivalt. Personalitöö valdkonnas jätkus personalialaste õigusaktide süsteemi korrastamine ja sisu kaasajastamine. Kehtestati kaks uut õigusakti (välismaa ülikoolides ja teadusasutustes enesetäiendamise kord ning TÜ professori nimetuse kasutamise kord) ning täpsustati mitmeid varem kehtinud õigusakte (palgaeeskiri, erakorraliste õppejõudude ja teadustöötajate töölevõtmise kord, ametikirjelduste koostamise kord jt) a ülikooli töötajatega töövaidlusi ei olnud. RAKi meetme 1.1. projektist Eesti ülikoolide akadeemilise personali enesetäiendussüsteemi loomine toetati 39 akadeemilise töötaja enesetäiendamist välisülikoolis või -teadusasutuses 2,1 mln krooni ulatuses. Projekt on aidanud tihendada ülikooli teadlaste rahvusvahelist koostööd ning võimaldanud õppejõududel ning teadustöötajatel täiendada erialaseid ning õpetamisega seotud teadmisi ja oskusi Üliõpilased Tartu Ülikooli üliõpilaste üldarv seisuga oli (lisa 3.7). Alates aastast moodustab Tartu Ülikoolis õppijate osakaal 41 44% kõigist Eesti avalik-õiguslike ülikoolide üliõpilastest (siin ja edaspidi on kasutatud haridus- ja teadusministeeriumi andmeid kõrgharidust andvate õppeasutuste kohta). Võrreldes aastaga vähenes Tartu Ülikooli üliõpilaste üldarv 752 võrra. Päevase õppe üliõpilaste üldarv vähenes 455 üliõpilase võrra. Eelkõige vähenes kõrghariduse esimese astme üliõpilaste arv (600 üliõpilase võrra), kuna aastal lõppes õpe vanadel 4-aastastel bakalaureuseõppekavadel ja 1-aastastel õpetajakoolituse õppekavadel. Magistri- ja doktoriõppes üliõpilaste arv kasvas. Magistriõppe üliõpilaste arv on kasvanud tingituna õppekohtade arvu suurenemisest magistriõppesse vastuvõtul (hüppeline kasv toimus aastal 2005, kui alustati õpet 3+2 magistrikavadel). Samuti suurendab magistriastme üliõpilaste arvu olukord, kus paralleelselt õpivad magistriõppes uue (3+2) ja vana (4+2) magistriõppe üliõpilased. Doktoriõppe üliõpilaste arvu suurenemist on ülikool soodustanud lävendipõhise vastuvõtuga riigieelarvelistele ja riigieelarvevälistele õppekohtadele ning riigieelarvevälistel õppekohtadel õppivate doktorantide vabastamisega õppeteenustasust Joonis Üliõpilaste üldarv (v.a (välis) külalisüliõpilased ja arst-residendid). Avatud ülikooli õppe üliõpilaste osakaalu kasv üliõpilaste koguarvu suhtes peatus aastal ning püsis sellel tasemel ka aastal, moodustades 30% kõigist üliõpilastest (joonis 3.2.4). Aruandeaastal oli avatud ülikooli õppes üliõpilaste arv aastaga võrreldes 297 võrra väiksem. Sarnaselt päevase õppega vähenes ka avatud ülikooli õppes kõrghariduse esimesel astmel õppijate arv ning veidi tõusis kõrghariduse teisel astmel (magistriõppes) õppijate arv. See näitab avatud ülikooli õppevormi jätkuvat tähtsust elukestva õppe kontekstis.

23 21 Liikmeskond 100% 90% % 70% % 50% 40% % 20% 10% % humaniora socialia realia et naturalia medicina Joonis Üliõpilaste üldarv valdkonniti (v.a (välis)külalisüliõpilased ja arst-residendid). Struktuuriüksuste lõikes õpivad Euroopa kolledžis, Pärnu kolledžis, Türi kolledžis ja majandusteaduskonnas enam kui pooled üliõpilased avatud ülikooli õppes. Avatud ülikooli õppes õppijate arv tõusis aastaga võrreldes arstiteaduskonnas, usuteaduskonnas, õigusteaduskonnas ja Viljandi kultuuriakadeemias, teistes struktuuriüksustes see arv vähenes. Valdkonniti suurenes Tartu Ülikoolis võrreldes aastaga ainsana humaniora valdkonna üliõpilaste arv. Teistes valdkondades näitas üliõpilaste arv langustrendi (joonis 3.2.2), sealjuures vähenes protsentuaalselt kõige enam realia et naturalia valdkonna üliõpilaste arv (8,3%). Üliõpilaste jaotus päritolu järgi maakondadest ja linnadest (lisa 3.9) püsib aastate lõikes suhteliselt stabiilne. Tallinnast ja Harjumaalt pärit üliõpilaste osakaal päevases õppes on alates aastast veidi tõusnud (2005. a 24%, a 27%). Samas on vähenenud Tartust ja Tartumaalt pärit üliõpilaste osakaal (2005. a 33%, a 27%).

24 22 Liikmeskond 27% 4% 10% 1% 2% 2% 2% 3% 2% 9% 5% 25% Tartu 2% 3% 3% Joonis Üliõpilaste jaotus päevases ja avatud ülikooli õppes päritolu järgi maakondadest. 100% 90% 80% % 60% 50% 40% 30% % 1 0% 0% päevane õpe avatud ülikooli õpe Joonis Avatud ülikooli õppe üliõpilaste osakaal üliõpilaste üldarvust (v.a (välis)külalisüliõpilased ja arst-residendid).

25 23 Liikmeskond kõrghariduse esimene aste ja integreeritud õpe kõrghariduse teine aste Joonis Avatud ülikooli õppe üliõpilaste arv kõrghariduse esimeses astmes ja integreeritud õppes ning kõrghariduse teises astmes (v.a (välis)külalisüliõpilased ja arst-residendid). 100% 90% 80% 70% % 50% 40% 30% 20% % 0% R E R E V Joonis Riigieelarveliste (RE) ja riigieelarveväliste (REV) õppekohtade üliõpilaste jaotumine (v.a (välis)külalisüliõpilased ja arst-residendid).

26 24 Liikmeskond Tartu Ülikooli üliõpilaste hulgas on riigieelarvelistel kohtadel õppivate üliõpilaste osakaal viimastel aastatel olnud stabiilne (aastal 2004: 55,9%, 2005: 56,3%, 2006: 55,4%, 2007: 56,3%). Riigieelarvevälistel kohtadel õppivate üliõpilaste osakaal on suurim õigusteaduskonnas (88,7%), majandusteaduskonnas (73,6%) ning Pärnu, Türi ja Euroopa kolledžis. Tartu Ülikoolis õpib stabiilselt 21 23% kõigist Eestis kõrgharidust andvate õppeasutuste tasulistest ja 31 33% riigieelarvelistest üliõpilastest ning 40 43% kõigist avalik-õiguslike ülikoolide tasulistest ja 43 46% riigieelarvelistest üliõpilastest. 100% 90% % 70% 60% % 40% % 20% 10% % päevane õpe avatud ülikooli õpe R E R E V Joonis Riigieelarveliste (RE) ja riigieelarveväliste (REV) õppekohtade üliõpilased aastate lõikes päevases ja avatud ülikooli õppes Joonis Doktoriõppe üliõpilaste arv

27 25 Liikmeskond Doktoriõppes õppivate üliõpilaste arv on alates aastast stabiilselt suurenenud. See on seletatav ühest küljest nii ülikoolisiseste kui ka ülikoolidevaheliste doktoriõppe edendamise ja väärtustamise meetmete kasutuselevõtmisega, sh õppetöö sisu ja korralduse ning doktorantide juhendamise kvaliteedi parandamisega, teisest küljest aga haridus- ja teadusministeeriumi rahastamisskeemide ja -vahendite rakendamisega doktoriõppe arendamisel. Doktoriõppe üliõpilaste arv aastatel on toodud joonisel Kui Tartu Ülikooli doktoriõppe üliõpilaste osakaal kõikidest Eesti avalikõiguslike ülikoolide doktorantidest vähenes ajavahemikul %-lt 52%-le, siis aasta lõpus võis märgata positiivset muutust: Tartu Ülikooli doktorantide osakaal suurenes taas 53 protsendini ,5 22,6 22,7 22, ,6 22,1 21, , ,1 5,4 5,6 6,1 6,4 6,7 6,8 7, üliõpilasi ühe õppejõu kohta kolmanda astme üliõpilasi ühe professori kohta Joonis Üliõpilaste ja õppejõudude ning doktorantide ja professorite suhe. Üliõpilaste arv ühe õppejõu kohta püsis ajavahemikul stabiilsel tasemel, ent pärast seda on suhtarv püsivalt langenud. Põhjusena võib nimetada asjaolu, et õppejõudude arvus toimunud muutused on olnud aastatel oluliselt väiksemad võrreldes üliõpilaste arvuga, mis on alates aastast ühtlaselt vähenenud. Doktoriõppe üliõpilaste suhe ühe professori kohta suurenes peamiselt doktorantide arvu tõttu, mis on järjepidevalt kasvanud alates aastast Tartu Ülikooli doktorantide ja professorite suhtarv oli ja aasta seisuga kõigi Eesti avalik-õiguslike ülikoolide kõrgeim. (Rektorite Nõukogu aastaraamat 2006/2007, lk 12). Nagu ka eelmistel aastatel, jäi välisüliõpilaste arv aastal ligikaudu 300 üliõpilase tasemele. Aruandeaastal moodustas välisüliõpilaste arv ligikaudu 2% (1,73%) üliõpilaste üldarvust (lisa 3.10). Bakalaureuseõppes välisüliõpilaste arv langes (2006. a 213, a 191). Vähenes hõimurahvaste programmi raames vastuvõetavate välisüliõpilaste arv. Enne aastat 2002 oli bakalaureuseõppes vastuvõetud hõimurahvaste programmi üliõpilaste arv aastas ca 10, nüüdseks on see aga langenud 3 4 üliõpilaseni aastas. Soome päritolu üliõpilaste huvi eestikeelse bakalaureuseõppe vastu on samuti natuke langenud. Erandiks on arstiteaduse õppekava, kus soome päritolu üliõpilased õpivad peamiselt ingliskeelses õpperühmas. Bakalaureuseõppes õppiski enim välisüliõpilasi medicina valdkonnas. Magistriõppes kasvas välisüliõpilaste arv 27% (2006. a 32, a 44). Aruandeaastal asusid matemaatika-informaatikateaduskonna informaatika õppekavale õppima esimesed kolm Erasmus Munduse infoturbe ühisprogrammi välisüliõpilast. Suurenes ka vastuvõetute arv sotsiaalteaduskonna Balti õpingute ingliskeelsele õppekavale (2006. a 5, a 9). Magistriõppes õppis enim välisüliõpilasi socialia valdkonnas. Doktoriõppes oli välisüliõpilaste osakaal kõige suurem, moodustades doktorantide üldarvust 5%. Võrreldes eelmise aastaga kasvas välisdoktorantide üldarv 22% ( a 46, a 59). Välisdoktorantide arv suurenes ka tänu riiklikule mitteresidentidest doktorantide toetusskeemile, mis võimaldab pakkuda riigieelarvelisi õppekohti ja doktoranditoetust realia et naturalia ja medicina valdkonna välisdoktorantidele. Siiski õppis kõige rohkem välisdoktorante humaniora valdkonnas (lisa ). Välisüliõpilaste hulgas oli jätkuvalt kõige rohkem soomlasi, suuruselt teise rühmana olid esindatud Vene Föderatsiooni üliõpilased (lisa 3.10). 2006/2007. õppeaasta välisüliõpilaste (nii tasemeõppe kui külalisüliõpilaste) üldarv oli 586 ehk 5,8% suurem kui eelmisel õppeaastal (2005/2006. õa 552).

28 26 Liikmeskond 3.3. Külalis- ja väliskülalisüliõpilased aastal õppis Tartu Ülikoolis 699 külalisüliõpilast teistest Eesti kõrgkoolidest, mis on 27,6% rohkem kui eelnenud aruandeaastal (2006. a 506 külalisüliõpilast). Neist 49% olid Tar tu Lennukolledži, 11% Eesti Maaülikooli ja 11% Tartu Kõrgema Kunstikooli üliõpilased. Ülejäänud 29% külalisüliõpilastest pärinesid teistest Eesti kõrgkoolidest (joonis 3.3.2). Teaduskonniti õppis enim külalisüliõpilasi füüsikakeemiateaduskonnas (47,5%) ja filosoofiateaduskonnas (17,2%; lisa ). Füüsika-keemiateaduskonna külalisüliõpilaste suur arv on tingitud Tartu Ülikooli ja Tartu Lennukolledži vahelisest koostöölepingust, mille kohaselt läbivad Tartu Lennukolledži üliõpilased teatud osa oma õppekavast TÜ füüsika-keemiateaduskonnas. Filosoofiateaduskonna külalisüliõpilaste arvu suurenemist on mõjutanud Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia kultuurikorralduse õppekava, kus osa õppekavast läbitakse Tartu Ülikoolis. Väliskülalisüliõpilaste üldarv kasvas aruandeaastal 6,5% (2006. a 338, a 360). Kahepoolsete koostöölepingute alusel õppis TÜ-s aastal 64 väliskülalisüliõpilast ( EELK Usuteaduste Instituut Eesti Kunstiakadeemia Eesti Maaülikool Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Rootsi Rahvaülikool Eestis Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Ülikool Tartu Kõrgem Kunstikool TTÜ Kuressaare Kolledž Joonis Tartu Ülikooli üliõpilased teistes Eesti kõrgkoolides Audentese Ülikool EELK Usuteaduste Instituut Eesti Kunstiakadeemia Eesti Maaülikool Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lääne-Virumaa Kutsekõrgkool Mainori Kõrgkool Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Ülikool Tartu Kõrgem Kunstikool Tartu Lennukolledž Tartu Teoloogia Akadeemia Joonis Teiste Eesti kõrgkoolide üliõpilased Tartu Ülikoolis.

29 27 Liikmeskond a 65). Nende koostöölepingute alusel tulijate arvu samal tasemel püsimise üheks põhjuseks on asjaolu, et Euroopas suunavad ülikoolid üliõpilasvahetuse kahepoolsetelt lepingutelt üha enam Erasmuse programmi alla. Erinevalt kahepoolsetest lepingutest ei tule Erasmuse programmi puhul finantseerimine stipendiumide maksmiseks reeglina ülikoolide eelarvest, v.a juhul kui ülikool maksab üliõpilastele lisatoetust. Sarnaselt aastaga oli ka aastal kõige enam üliõpilasi TÜ-sse saatnud partnerülikool Voroneži Ülikool Vene Föderatsioonist. Suuremat huvi on TÜ vastu tundma hakanud ka Ameerika partnerülikoolide väliskülalisüliõpilased. Väljaspool ülikoolidevahelisi koostöölepinguid õppis aruandeaastal TÜ-s 93 väliskülalisüliõpilast (lisa 3.13). Aruandeaastal õppis Erasmuse programmi raames TÜ-s kokku 203 vahetusüliõpilast, võrreldes eelnenud aastaga kasvas Erasmuse programmi väliskülalisüliõpilaste arv ligikaudu 11% (2006. a 179). Kõige enam kasutasid Erasmuse programmi võimalusi üliõpilased meie partnerülikoolidest Saksamaalt (41, s.o 20%). Järjest suuremat huvi TÜ-s õppimise vastu näitasid üles Poola (32) ja Türgi (11) üliõpilased (lisa 3.13) / / / / / / / / / / / /2008 teised koostöölepingud Erasmuse lepingud Joonis Vahetusüliõpilased 1996/ /2008. õppeaasta sügissemestril TÜ üliõpilased teistes kõrgkoolides / / / / /2007 välisüliõpilased väliskülalisüliõpilased Joonis Välisüliõpilaste ja väliskülalisüliõpilaste arvu võrdlus 2002/2003. kuni 2006/ aastal õppis teistes Eesti kõrgkoolides külalisüliõpilasena 95 Tartu Ülikooli üliõpilast, mis oli 39 üliõpilase võrra rohkem kui aastal. Neist ligi pooled õppisid Tallinna Ülikoolis (48%) ning Tallinna Tehnikaülikoolis (20; joonis 3.3.1). Kõige enam kasutasid külalisüliõpilasena õppima minemise võimalust sotsiaalteaduskonna ja filosoofiateaduskonna üliõpilased, moodustades õppima minejate üldarvust 69,5% (lisa ) aastal saatis Tartu Ülikool välisriikide partnerülikoolidesse kokku 362 vahetusüliõpilast, mis on oluline kasv aastaga võrreldes (2006. a 280). Enam kui 75% (278) kasutas välisülikoolis õppimiseks Euroopa Liidu kõrgharidusprogrammi Erasmus. Tartu Ülikooli üliõpilased moodustasid 2006/2007. õppeaastal kõigist Eesti kõrgkoolidest Erasmuse programmi raames välisülikoolidesse õppima siirdunud 572st üliõpilastest ligikaudu poole.