MAJANDUSAASTA ARUANNE

Transcription

1 MAJANDUSAASTA ARUANNE Aruandekohustuslase nimetus: HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM Registrikood: Aadress: Munga 18, Tartu Telefon: Faks: E-post: Interneti kodulehekülg: Tegevjuht: kantsler Janar Holm Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest. Dokument koosneb 101 leheküljest. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 1

2 SISUKORD KASUTATUD LÜHENDITE LOEND... 3 TEGEVUSARUANNE... 4 Ülevaade tegevuskavade täitmise aruandest Aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulised sündmused, mis ei kajastu aruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi Asutuse juhi hinnang sisekontrollisüsteemi kohta Ülevaade riigiraamatupidamiskohustuslase tegevusest siseauditi korraldamisel Ülevaade riigi raamatupidamiskohustuslase valitsemisalas või valitseva mõju all olevate äriühingute, avalik-õiguslike juriidiliste isikute, sihtasutuste ja muude isikute kohta HTMi osalusega rahvusvahelised organisatsioonid ja nende programmid Olulisemad aruandeaasta investeeringud Olulisemad teadus- ja arendusprojektid aruandeaastal Majandusaastal toimunud ja eeldatavad muudatused valitsemisala koosseisus RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE BILANSS TULEMIARUANNE RAHAVOOGUDE ARUANNE NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE RIIGIEELARVE TÄITMISE ARUANNE LISAD Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused Lisa 2. Konsolideeritud asutused Lisa 3. Raha ja selle ekvivalendid Lisa 4. Tehingud avaliku sektori ja sidusüksusega Lisa 5. Maksud, lõivud, trahvid Lisa 6. Muud nõuded ja kohustused Lisa 7. Varud Lisa 8. Osalused sihtasutustes Lisa 9. Kinnisvarainvesteeringud Lisa 10. Materiaalne põhivara Lisa 11. Immateriaalne põhivara Lisa 12. Bioloogilised varad Lisa 13. Laenukohustused Lisa 14. Saadud ja antud toetused Lisa 15. Kaupade ja teenuste müük Lisa 16. Muud tulud Lisa 17. Tööjõukulud Lisa 18. Majandamiskulud Lisa 19. Muud tegevuskulud Lisa 20. Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus Lisa 21. Siirded Lisa 22. Selgitused eelarve täitmise aruande kohta Lisa 23. Eraldised ja tingimuslikud kohustused ALLKIRJAD MAJANDUSAASTA ARUANDELE Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 2

3 KASUTATUD LÜHENDITE LOEND ANK HTM EAFRD EAGGF EENet EHIS EL EMP ENTK ERF ESF HEV IKT ISPA KOV LTT OECD PGS REKK RKT SA TNK avatud noortekeskus Haridus- ja Teadusministeerium Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk Eesti Hariduse Infosüsteem Euroopa Liit Euroopa majanduspiirkond Eesti Noorsootöö Keskus Euroopa Regionaalarengufond Euroopa Sotsiaalfond hariduslikud erivajadused info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ühtekuuluvusfond kohalik omavalitsus loodus- ja täppisteadused ning tehnoloogia Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus riiklik koolitustellimus sihtasutus teavitamis- ja nõustamiskeskus Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 3

4 TEGEVUSARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) on valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel talle antud ülesandeid ning on aruandekohustuslane Vabariigi Valitsuse ja peaministri ees. HTMi valitsemisalas on riigi haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine ning sellega seotud alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg-, huvi- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, arhiivinduse, noorsootöö ja erinoorsootöö valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Ministeeriumi tippjuhtkonda kuuluvad minister, kantsler ja neli asekantslerit. Ministeeriumis oli aasta lõpu seisuga kokku 17 osakonda. 31. detsembril aastal oli organisatsioonis 242 töötajat, neist ametis 220, lapsehoolduspuhkusel 19 ja välisteenistuses veebruaril aastal võttis Riigikogu vastu Arhiiviseaduse, mis hakkas kehtima 1. jaanuaril Uue seaduse kohaselt anti Rahvusarhiiv alates 1. jaanuarist a Riigikantselei valtsemisalast üle Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse ja kantsleri haldusalasse aasta lõpus oli HTMi struktuur järgmine: ministrile allub vahetult siseauditi osakond; kantslerile alluvad vahetult avalike suhete osakond, personaliosakond ja õigusosakond; kõrghariduse ja teaduse asekantslerile alluvad vahetult kõrghariduse osakond ja teadusosakond; noorte ja välissuhete asekantslerile alluvad vahetult Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond, noorteosakond ja keeleosakond; planeerimise asekantslerile alluvad vahetult analüüsiosakond, rahandusosakond, riigivaraosakond, tõukefondide osakond ning üldosakond; üld- ja kutsehariduse asekantslerile alluvad vahetult kutse- ja täiskasvanuhariduse osakond, üldharidusosakond ning välishindamisosakond; Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 4

5 Haridus- ja Teadusministeeriumi struktuurikaart seisuga a. Keeleinspektsioon Keeleinspektsioon on HTMi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ette nähtud alustel ja ulatuses. Keeleinspektsiooni põhimäärus on kinnitatud haridus- ja teadusministri 9. veebruari aasta määrusega nr 15. Inspektsiooni juhib peadirektor. Inspektsiooni koosseisus on järgmised piirkondlikud järelevalvetalitused: 1) Tallinna ja Harjumaa järelevalvetalitus; 2) Ida-Viru järelevalvetalitus; 3) Lõuna-Eesti järelevalvetalitus aastal Keeleinspektsioonis struktuurimuudatusi ei tehtud ja selle koosseisus oli 22 ametikohta. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 5

6 Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus (REKK) oli HTMi hallatav riigiasutus, mille põhiülesanne oli riikliku hariduspoliitika ja keelepoliitika elluviimine alus-, põhi-, kesk-, täiskasvanu- ja kutsehariduse valdkonnas. Vastavalt haridus- ja teadusministri 5. detsembri aasta käskkirjaga nr 936 lõpetati Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse tegevus 31. juulil a ja selle ülesanded on antud alates 1. jaanuarist a etapiviisiliselt üle SA-le Innove. REKKi struktuuris oli 31. juuli a seisuga neli osakonda: eksamikorralduse osakond, keeleosakond, üldhariduse õppekavade ja eksamite osakond ning üldosakond. REKKi juhtis direktor. 31. juuli a seisuga oli REKKis täidetud 43 töökohta. Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk (EENet) on HTMi hallatav riigiasutus, mille peamine eesmärk on tagada teaduse, hariduse ja kultuuri jaoks vajalik infotehnoloogilise taristu areng ja stabiilne toimimine. EENet osutab haridus-, teadus- ja kultuuriasutustele erinevaid telekommunikatsiooniteenuseid, mille kirjeldused on avaldatud lehel aastal jätkus EL Euroopa Regionaalarengu Fondi toetavate projektide Eesti taeduse ja hariduse andmeside optiline magistraalvõrk ja Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur (ETAIS) elluviimine. EENeti juhib direktor aastal on EENeti struktuuris neli osakonda: võrguosakond, teenuste osakond, hajusarvutuste osakond ja üldosakond. EENeti koosseisus on 29 ametikohta, seisuga a oli täidetud 23 ametikohta. Haridus- ja teadusministri 14. veebruari a käskkirja nr 80 Eesti hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgu tegevuse lõpetamine järgselt antakse EENeti põhimääruse järgsed ülesanded üle riigi osalusel asutatud sihtasutusele Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus, kus riigipoolseks asutajaõiguste teostajaks on Haridus- ja Teadusministeerium. 15. aprillil a lõpetab Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk tegevuse. Eesti Noorsootöö Keskus Eesti Noorsootöö Keskus (ENTK) on HTMi hallatav riigiasutus, kes täidab seadusest (NTS, AMvS ja HKS), noorsootöö strateegiast tulenevaid ning HTMi antud ülesandeid noorsootöö juhtimisel ja korraldamisel. ENTKd juhib direktor, keskuse koosseisus on ka asedirektori ametikoht. Asedirektor vastutab suuremate programmide elluviimise ja strateegia täitmise koordineerimise eest. Asutuse struktuuris on kolm üksust: kaks osakonda ja üks noortelaager (noorsootöö valdkondade arendusosakond, noorsootöö korralduse- ja analüüsiosakond ning Kloogaranna noortelaager) aasta lõpus töötas asutuses töölepingu alusel 24 inimest. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 6

7 Rahvusarhiiv Rahvusarhiiv on alates 1. jaanuarist a valitsusasutus Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas. Rahvusarhiivis on a algusest 223 ametikohta ning kuus põhiüksust, sh 4 arhiivi (ajalooarhiiv, digitaalarhiiv, filmiarhiiv, riigiarhiiv) ja 2 bürood (haldusbüroo, teadus- ja publitseermisbüroo) ning kantselei. Senised maaarhiivid Rakveres, Valgas, Haapsalus ja Kuresaares jätkavad riigiarhiivi regionaalsete osakondadena. Rahvusarhiivi põhiülesanded on asutuse või isiku poolt avaliku ülesande täitmise käigus loodud või saadud dokumentide hindamine, arhivaalide kogumine ja säilitamine ning nende kasutamise korraldamine arhiiviseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ulatuses a 1. jaanuarist jõustunud Eesti kolmas arhiiviseadus pani aluse uuele arhiiviajastule. Hindamise esmatasandina käsitletakse nüüdsest arhiivimoodustaja olemust ja funktsioone, seega makrohindamine on astunud mikrohindamise asemele. Rahvusarhiivi tegevusprioriteetideks on perioodil digitaalarhiivi tarkvara täisfunktsionaalsuses väljaehitamine ja töölerakendamine a lõpu seisuga oli tööl 223 töötajat sh 205 koosseisulist töötajat ning 18 koosseisuvälist töötajat valdavalt projektipõhiste ajutise iseloomuga tööde teostamiseks. HTMi valitsemisalasse kuuluvad rakenduskõrgkoolid, kutseõppeasutused, riigi põhikoolid, riigigümnaasiumid, riigiinternaatkoolid ning teadus- ja arendusasutused. Riigi hallatavad üldhariduskoolid 1. jaanuari aasta seisuga oli HTMi haldusalas kokku 30 üldhariduskooli sh 5 gümnaasiumi ja 25 hariduslike erivajadustega õpilaste kooli. Gümnaasiumitest 2 on täistsüklikoolid ja 3 puhast gümnaasiumi. Hariduslike erivajadustega õpilaste koolidest toimub kahes õpe ka gümnaasiumiastmes. 15. juulil a lõpetas tegevuse Helme Sanatoorne Internaatkool. 1. septembril 2012 alustas õppetööga uus riigigümnaasium, Viljandi Gümnaasium. 1. augustil 2012 moodustas haridus- ja teadusminister Jõgevamaa Gümnaasiumi ja Läänemaa Ühisgümnaasiumi, mis alustavad õppetegevusega 1. septembril a aasta lõpuks oli HTMi haldusalas kokku 31 üldhariduskooli, sh 7 gümnaasiumi ja 24 erivajadustega õpilaste kooli. Riigi hallatavates üldhariduskoolides õppis 10. novembri aasta seisuga 3376 õpilast, mis on 313 õpilast rohkem, kui aastal. Õpilaste arvu suurenemine on tingitud Viljandi Gümnaasiumi töö käivitumisest, millega lisandus 465 õpilast. Hariduslike erivajadustega õpilaste koolides vähenes õpilaste arv aastaga 6,25% (1890lt õpilaselt 1772le). Koolitöötajate keskmine ametikohtade arv oli aastases arvestuses 1332,98. Riigi hallatavate üldhariduskoolide juhtide leidmiseks korraldati aastal viis avalikku konkurssi, mille käigus leiti uued juhid Kallemäe Koolile, Lahmuse Koolile, Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 7

8 Tallinna K. Pätsi Vabaõhukoolile, Läänemaa Ühisgümnaasiumile ja Jõgevamaa Gümnaasiumile. Riigi üldhariduskoolide eelarve (allikas 00 tulud riigieelarvest) oli kokku eurot (sh investeeringud). Riigieelarvelisi investeeringuid oli aastal eelarvestatud kokku euro eest. Lisaks oli eelarvestatud finantseerimistehinguid (kapitaliliisingumakseid) euro ulatuses. Vabariigi Valitsuse korraldusega kinnitatud Elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna Hariduse infrastruktuuri arendamine meetme Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekeskkonna kaasajastamine investeeringukava kohaselt saavad aastatel toetust riigi 20 üldhariduskooli aastal valmisid järgmised objektid: 1. Porkuni Kooli projekt Intellekti- ja liikumispuuetega laste harjutus-treeningväljaku rekonstrueerimine, eurot. 2. Tartu Emajõe Kooli projekt Tartu Emajõe Kooli õpilaskodu Munga 16 rekonstrueerimine, eurot. 3. Keila-Joa Sanatoorse Internaatkooli projekt Köögiseadmete ja inventari soetamine. Meditsiiniseadmete ja -inventari soetamine, ,15 eurot. Alustati Nõo Reaalgümnaasiumi ja Viljandi Gümnaasiumi uute hoonete ehitustöödega ning Läänemaa Ühisgümnaasiumi ja Jõgevamaa Gümnaasiumi renoveerimistöödega. Hooned valmivad aasta suvel aastal algas tegevus saastekvootide müügist saadud vahendite investeerimiseks. Riigi üldhariduskoolide 17 objekti energiasäästu suurendamisse investeeriti eurot. Et tõhustada riigi HEV õpilaste õppe korraldust ning selgitada välja riigi HEV koolide arengusuundi ja -perspektiive, alustati HEV õppekorralduse kontseptsiooni koostamist ja asjakohaste analüüside tegemist. HEV õpilaste õppekorralduse kontseptsioon valmib aasta lõpuks ning seejärel koostatakse ka sellele vastav riigi HEV koolivõrgukava aastal viidi läbi teenistuslik järelevalve Noarootsi Gümnaasiumis ja Valga Jaanikese Koolis. Regulaarselt toimusid koolijuhtidele info- ja teabepäevad. Teisel poolaastal alustati riigi hallatavate üldhariduskoolide eelarve koostamise põhimõtete ühtlustamisega ning aasta eelarvete koostamine toimus juba ühtlustatud põhimõtete alusel. Samaaegselt alustati ka koolide ühtsetele põhimõtetel baseeruva palgajuhendi, töölepingu ja ametijuhendi näidise väljatöötamist arvestusega, et need rakenduvad aasta esimeses kvartalis ning sellega kaasneb ka õpetajate palgatõus. Tagamaks õppekvaliteeti käivitati koostöös SAga Innove koolide õppekavade hindamise protsess. Riigi kutseõppeasutused 1. jaanuari aasta seisuga oli HTMi haldusalas kokku 29 riigi kutseõppeasutust. Tallinna Majanduskoolis ja Võrumaa Kutsehariduskeskuses antakse õpet ka rakenduskõrghariduse tasemel. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 8

9 2012. aastal toimus riigi kutseõppeasutuste võrgus üks ümberkorraldus. Alates liideti Vana-Antsla Kutsekeskkool Võrumaa Kutsehariduskeskusega. Riigi kutseõppeasutuste juhtimine on korraldatud demokraatlikel alustel, järgides kutseõppeasutuse autonoomiat õppekorralduslikes küsimustes ning kollektiivse otsustamise põhimõtteid kooli õppenõukogu ja riigikooli nõukogu kaudu. Samal ajal on riigi kutseõppeasutused oma õigusliku staatuse poolest valitsusasutuse hallatavad asutused, mida rahastatakse riigieelarvest. Kutseõppeasutuse ja ühiskonna sidumisel etendavad tähtsat osa kooli nõukogud, mille liikmed esindavad majandus- ja kultuuriringkondi, kutse- ja ametiliite, tööandjate liite, riigiasutusi ning KOVe. Nõukogude liikmed määrab haridus- ja teadusminister kolmeks aastaks aastal ajakohastati kolme riigi kutseõppeasutuse põhimäärus aastal ei kinnitatud ühegi riigi kutseõppeasutuse arengukava aastal korraldati kolm koolijuhtide konkurssi ja kinnitati ametisse kolme riigi kutseõppeasutuse direktorid. Riigieelarvelistest vahenditest investeeriti kokku eurot kutseõppeasutuste õppekeskkonna ajakohastamisse. Vastavad vahendid planeeriti kutseõppe riikliku koolitustellimuse (RKT) vahenditest. Suuremad investeeringute kasutajad olid Räpina Aianduskool ja Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool. Peale eeltoodu eraldati a riigieelarve seaduse 3. lugemisel eurot Põltsamaa Ametikoolile köögi sisustuse soetamiseks. Kutseõppeasutuste taristu ja õppekeskkonna ajakohastamiseks kasutatakse Euroopa Liidu struktuuritoetusi. Selleks kavandatud meetme Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine raames on suurem osa Euroopa Liidu struktuuritoetuste eest tehtavatest projektidest, kas juba lõpetatud või antakse õpilaste kasutusse lähiajal. Möödunud aastal renoveeriti täielikult Rakvere Ametikooli õppehoone ja Kuressaare Ametikooli ettevõtluserialade õppebaas. Pärnumaa Kutsehariduskeskusele ehitati välja auto ja metallierialade praktikabaas. Juurde ehitatud ja renoveeritud hooned sisustati ajakohase tehnikaga. Meetme raames investeeriti aastal kutseõppeasutustesse eurot struktuuritoetusi. Investeeringute kavas on 15 projekti, mille rakendamine on takistatud, kuna meetmes puudub riigi täiendav toetus. Kutsehariduse maine jätkab paranemist. Kindlasti avaldab sellele mõju kutseõppeasutuste järjest paranev taristu ja ajakohased seadmed õppetöö korraldamiseks. Samuti pakuvad kutseõppeasutused järjest rohkem paindlikke ja ühiskonna nõuetega arvestavaid koolitusi nii tasemehariduses kui ka täiskasvanutele, kes saavad ümber- ja täiendusõpet. Selle taga on ka ESFi programmi Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused rakendamine. Tööjõuturu halvenenud olukord on süvendanud märgatavalt huvi täiskasvanule mõeldud koolituste vastu aastal jätkus ESFi toetatav kutseõppes õpingud katkestanute jätkuõppe programm KUTSE rakendamine, mille eesmärk on tuua kutseõpingud pooleli jätnud inimesed tagasi õppima. Kahjuks ei ole kavandatud hulgal õppijaid koolidesse naasnud aastal koostatud Eesti kutseharidussüsteemi arengukava visiooni kohaselt pööratakse pidevalt suuremat tähelepanu kutseõppe sisulisele arengule. Selle eelduseks on ajakohastatud õppetöökojad, mis võimaldaksid kõrgel tasemel kutseõpet pakkuda. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 9

10 Kutseõppeasutuste ja üldhariduskoolide koostöös jätkus aastal kutseõpe koolikohustuse eas olevatele raskesti kasvatatavatele õpilastele Vana-Vigala Tehnikaja Teeninduskoolis, Põltsamaa Ametikoolis ja Sillamäe Kutsekoolis. Riigi rakenduskõrgkoolid 31. detsembri aasta seisuga oli HTMi haldusalas kokku seitse riigi rakenduskõrgkooli: Eesti Lennuakadeemia, Eesti Mereakadeemia, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Kõrgem Kunstikool ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Võrreldes möödunud perioodiga on HTMi haldusalas üks kõrgkool vähem, kuna 28. juunil a sõlmisid haridus- ja teadusminister ning Tallinna Ülikooli rektor ühinemislepingu, millega Tallinna Pedagoogiline Seminar on alates 27. augustist a Tallinna Ülikooli kolledži staatuses kandes nime Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar. Riigi rakenduskõrgkoolide juhtimine on korraldatud demokraatlikel alustel, järgides kõrgkooli autonoomiat õppekorralduslikes küsimustes ning kollektiivse otsustamise põhimõtteid otsustuskogude kaudu, milleks on kõrgkooli nõukogu ja kõrgkooli nõunike kogu. Samal ajal on riigi rakenduskõrgkoolid oma õigusliku staatuse poolest valitsusasutuse hallatavad asutused, mida rahastatakse riigieelarvest. Rakenduskõrgkooli ja ühiskonna sidumisel etendavad tähtsat osa rakenduskõrgkooli nõunike kogud, kus on esindatud majandus- ja kultuuriringkondade, kutse- ja ametiliitude, tööandjate liitude, riigiasutuste ning KOVide esindajad aastal asutatud Sihtasutus Eesti Rakenduskõrgkoolid on loodud rakenduskõrghariduse edendamiseks, rakenduskõrgkoolide vahelise koostöö suurendamiseks, ühisprojektide elluviimiseks ja Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu töö korraldamiseks. Koostöövõrgustikku on kaasatud nii riigi kui ka mõned erakätes olevad rakenduskõrgkoolid aastal algatati teekaardi projekt Rakenduskõrgkoolid 2020, mille peamine eesmärk on koostada rakenduskõrghariduse ja rakenduskõrgkoolide koostööd ning arengumudeleid käsitlev raamdokument. Rakenduskõrgkoolis võib lisaks rakenduskõrgharidusõppele toimuda ka kutse- ja magistriõpe. Kutseõpet antakse Eesti Mereakadeemias, Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Magistriõpet on õigus pakkuda Eesti Mereakadeemial ja Eesti Lennuakadeemial. Eesti Lennuakadeemial on õppe läbiviimise õigus kuni 30. juunini 2013, misjärel magistriõpe Eesti Lennuakadeemias lõpetatakse ning edaspidi tehakse magistriõppe osas koostööd Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga aastal võeti HTMi haldusalasse kuuluvatesse riigi rakenduskõrgkoolidesse vastu 1957 üliõpilast, sh 19 magistriõppesse. Kokku õppis HTMi haldusalasse kuuluvates riigi rakenduskõrgkoolides 10. novembri aasta seisuga 8044 üliõpilast, neist 60 magistranti. Rakenduskõrgkoolides toimuvasse kutseõppesse võeti vastu 456 õpilast ja kokku õppis kutseõppe õppekavadel 934 õpilast. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 10

11 Ülevaade tegevuskavade täitmise aruandest Olulisemad arengud HTMi tegevusvaldkondades ning eesmärkide suunas liikumine aastal Tegevusvaldkond: haridus Demograafia ja haridussüsteem Demograafiline prognoos näitab sarnaselt kogu Euroopas valitsevale trendile Eesti rahvastiku vananemist ning noorte osakaalu jätkuvat vähenemist. Hoolimata sündide arvu tõusust viimastel aastatel, on õpilaste koguarv jätkuvalt vähenemas sündide arvu kasvu mõjul algklasside õpilaste arv aastaks 2014 küll suureneb, kuid võrreldes aastaga üksnes 8% võrra. Kokku on õpilaste arv viimase 10 aastaga langenud üle kolmandiku. Tulenevalt kooliealiste laste arvu vähenemisest umbes 40% võrra ja viimaste aastakümnete linnastumisest, on paljude maakoolide õpilaste arv kahanenud ning koolipidajad ei suuda sellest tingitud rahastamistasemete langusest tulenevalt tagada koolides õppe kvaliteeti. 1 Eesti üldhariduskoolide võrk on üles ehitatud aegadel, mil sündivus oli üle lapse aastas a oli sündivus 30% madalam last. Võrreldes aastaga on õpilaste arv vähenenud võrra, koolide arv 202 võrra, kuid sealhulgas gümnaasiumide arv vaid 12 võrra. Väga väikese õpilaskonnaga kool satub raskustesse õppekava täitmisel, seda eriti minigümnaasiumi osas. Õpilastele pole võimalik tagada õppe kvaliteeti, kui kvalifitseeritud õpetajatele pole võimalik pakkuda koormust ja õpilastele valikuvõimalusi. Tabel 1. Õpetajate ametikohtade ja koolide arvud, õpilaste ja õpetajate suhtarvud Allikas: EHIS Õpetaja Õpilaste sh Õpilaste ametikohta arv õpetaja Õppeaasta arv arv koolide arv siumide õpetaja Õpetajate Õpilaste Üldharidus- gümnaa- arv -de arv ametikoha koormuse kohta arv kohta alusel 1997/ ,7 13,3 2000/ , / ,2 11,3 2009/ ,3 10,2 2012/ ,9 9,9 Õpitulemust mõjutab paratamatult õpilaste arv koolis. Selleks, et tagada kõigile õpilastele võrdsed võimalused, tuleb paljudel koolipidajatel tegeleda lähiaastatel koolivõrgu kohandamisega ja ümberkorraldamisega, mis ei pea tähendama koolide, 1 Eesti Inimvara raport Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 11

12 vaid eelkõige kooliastmete sulgemist ja koolide liitmist. Haridusasutuste võrgu korrastamine, sh põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine on ühena viiest kõige kiiremat lahendust vajavast ülesannetest välja toodud ka ekspertrühmade poolt välja töötatud ja haridusavalikkusega läbi arutatud Eesti haridusstrateegia ettepanekus aastal valminud uurimuses üldharidus- ja kutsekoolide tulemuslikkusest ja seda mõjutavatest teguritest 3 leiti, et suuremates koolides on klassikursuse kordajate osakaal väiksem ning et suuremad koolid suudavad palgata rohkem nõutava kvalifikatsiooniga õpetajaid. 4 Üldhariduse valdkonnas on omavalitsuste ees seisvad ülesanded õppekohtade kättesaadavuse tagamiseks siiski diametraalselt erinevad: kuni 15% omavalitsustes kasvab alus- ja põhihariduses osalevate õpilaste arv perioodil sellisel määral, et tekib vajadus täiendavate rühmade ja klassikomplektide loomiseks. Seega peavad need omavalitsused olema valmis võrreldes aastaga täiendavate õppekohtade loomiseks. 85% omavalitsuste põhiülesandeks jääb samal perioodil aga põhihariduse tasemel õppekohtade säilitamine või koolivõrgu korrastamine tegelikule vajadusele vastavaks. Objektiivne ja subjektiivne haridusnõudlus Eeltoodud demograafilised arengud mõjutavad õppurite arvu kõigil haridustasemetel, kuid alates põhikooli lõpetamisest hakkavad õppurite jagunemist kutse- ja üldkeskharidust pakkuvate õppeasutuste vahel mõjutama ka õppurite endi haridusvalikud (tabel 2), mis on praeguste trendide kohaselt tugevalt kaldu üldkeskhariduse poole kui kuni aastani jätkas pärast põhihariduse omandamist kutsehariduses ca 30% lõpetajatest, siis a vaid 28,6%. Üldkeskhariduse omandanutest suundus samal aastal kutseharidusse vaid 11,1%, samal ajal kui kõrghariduse akadeemilisse õppesse 40,2% ja rakenduskõrgharidusse 17,1%. Kasvanud on nende noorte osakaal, kes ei asu kohe samal aasta õpinguid (Eestis) jätkama kui a oli nende osakaal 28,6%, siis a andmete põhjal 32,2%. Tabel 2. Põhikoolide ja gümnaasiumite lõpetajate (statsionaarne õpe) haridusvalikuid 5. Allikas: EHIS Põhikooli lõpetajate valikud Jätkas üldhariduses 64,9% 66,3% 69,5% 68,3% 67,4% Jätkas kutsehariduses 30,4% 29,9% 26,3% 27,6% 28,6% Ei jätkanud samal aastal õpinguid (Eestis) 5,0% 4,1% 4,3% 4,3% 4,2% Asusid õppima korraga nii üld- kui kutsehariduse õppekavadele (kajastuvad eespool üld- ja kutsehariduses jätkajate hulgas) 0,2% 0,3% 0,2% 0,2% 0,3% 2 Eesti hariduse viis väljakutset. Eesti haridusstrateegia projekt. Eesti Koostöö Kogu, lk 2. 3 K. Türk, T. Haldma, H. Kukemelk, K. Ploom, R. Irs, L. Pukkonen. Üldharidus- ja kutsekoolide tulemuslikkus ja seda mõjutavad tegurid. Tartu Ülikool, Haridus- ja Teadusministeerium, 2011, 424 lk. 4 Ibid, lk 189, Tabel kajastab ainult statsionaarses õppes lõpetanuid. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 12

13 Gümnaasiumi lõpetajate valikud Kutseõpe 10,1% 11,2% 9,6% 10,8% 11,1% Kõrgharidus 68,2% 67,2% 66,3% 62,3% 61,2% sh akadeemiline õpe (% kõrghariduse tasemele õppima asunutest) 67,5% 68,3% 71,6% 71,0% 71,2% sh rakenduskõrgharidus (% kõrghariduse tasemele õppima asunutest) 32,5% 31,7% 28,4% 29,0% 28,8% Ei asu kohe õpinguid (Eestis) jätkama 22,2% 21,8% 24,3% 27,1% 28,0% Asusid õppima korraga nii kutse- kui kõrghariduse õppekavadele (kajastuvad eespool kutse- ja kõrghariduses jätkajate hulgas) 0,4% 0,2% 0,2% 0,2% 0,2% Seni on kutseõpet omandavate õpilaste arv püsinud siiski suhteliselt stabiilsel tasemel, kuid 1990-ndate aastate madal sündivus avaldab sellele näitajale lähiaastatel tõenäoliselt negatiivset mõju aasta sarnast erakordselt kõrget vastuvõttu ( vastuvõetut) lähiaastatel enam oodata ei ole. Ühest küljest on vähenenud nende kutseõppesse astujate arv (2012/13. õa võeti kutseõppesse vastu õpilast), keda meelitas tagasi koolipinki majandussurutis ja kes kõrge tööhõive jätkudes koolipinki jõudnud poleks, teisalt on pigem tagasihoidlikud ootused tingitud lähiaastatel kutseõppesse astujate arvu osas põhikoolilõpetajate arvu vähenemisest. Tugevate puhaste gümnaasiumide loomisega ning põhikoolide lahutamisega seatakse põhikoolilõpetajad teadlikuma valiku ette. Viimastel aastatel on oluliselt tõusnud kutseõppes õppija keskmine vanus, sest on lisandunud õppijaid vanuses 20+, kes mõned aastad peale keskhariduse omandamist soovivad omandada kutse või eriala ning seeläbi tõsta oma konkurentsivõimet tööturul. Nooremate õpilaste osakaalu vähenemine ja vanemate õpilaste osakaalu kasv vastab igati demograafilistele ja majanduskeskkonnas toimunud muutustele (vt joonis 1). 100% 80% 60% 40% 20% 11% 11% 11% 13% 15% 4% 5% 6% 7% 8% 18% 22% 26% 26% 25% 66% 63% 57% 54% 52% Alla 20 0% 2008/ / / / /13 Joonis 1. Õpilaste vanuse muutumine kutseõppes 2008/ /13. õppeaastal. Allikas: EHIS Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 13

14 Kõrghariduse tasemele vastuvõetute arv on viimasel viiel aastal iga-aastaselt vähenenud, olles kooskõlas statsionaarses õppes gümnaasiumilõpetajate arvu muutusega 6 (vt joonis 2). Kuna lähiaastateks prognoositakse gümnaasiumilõpetajate arvu jätkuvat vähenemist, on praeguse trendi jätkumisel tõenäoline ka vastuvõetud üliõpilaste arvu vähenemine % -2% -3% -5% -8% -6% 3% -4% -4% -10% -6% -8% -7% -6% -9% Päevase õppevormiga 12. klassi lõpetajate arv Joonis 2. Päevase õppevormiga 12. klassi lõpetajate arv ja vastuvõetute arv kõrghariduse esimesele astmele. 7 Allikas: EHIS Kõrghariduse tasemel lõpetajate arv on viimased viis õppeaastat olnud suhteliselt stabiilne, jäädes vahemikku (2007/08. õa) kuni (2010/11- õa). Kui 2010/11. õa oli eelmise õppeaastaga võrreldes 3%line tõus, siis 2011/12. õa langes lõpetajate arv tõusueelsele tasemele. Kuna gümnaasiumilõpetajate arvu vähenemine lähiaastatel jätkub, ei ole oodata kõrghariduse esimesel astmel vastuvõetute arvu suurenemist ja seega peab lõpetanute koguarvu suurendamiseks tõstma oluliselt lõpetamise efektiivsust (sh vähendama katkestamist). Teadmistepõhise ühiskonna areng eeldab jätkuvalt suuremat tähelepanu loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia (LTT) valdkondadele. Loodus- ja täppisteaduste ning tehnika, tootmise ja ehituse valdkondade lõpetajate osakaal on vahepealse languse järel hakanud taas tõusma. Prioriteetsete valdkondade määratlemine ja nendesse riigieelarveliste kohtade loomine ei ole siiski taganud nendes valdkondades piisavalt lõpetajaid (riigieelarvelistele õppekohtadele vastuvõtt on moodustanud viimasel viiel aastal 39-43%). Strateegilistes dokumentides on olulise eesmärgina esitatud doktorikraadi kaitsnute arvu väljendav indikaator. Kuigi 2010/11. õa hüppas doktorikraadi kaitsnute arv 175lt 250le, ei ole järgmistel aastatel oodata sellise kasvu jätkumist, kuna selle tingis vanade, 4+2 süsteemi, doktoriõppe õppekavade sulgemine, mis innustas veel kaitsmata doktorante kaitsma doktoritööd. Siiski on hakanud suurenema ka uutel doktoriõppe 6 Kõrghariduse esimesele astmele vastuvõtt sisaldab vastuvõttu rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppe õppekavadele. 7 Päevase õppevormiga üldhariduskoolide 12. klassi õpilaste arvu prognoos on leitud arvestusega, et gümnaasiumisse astub 64,5% põhikooli 9. klassi õpilastest (viimase 4 aasta keskmine), 12. klassi lõpetajate arvu puhul eeldatakse prognoosis, et lõpetajate osakaal 12. klassi õpilaste arvust on ligikaudu 96,8% (nelja viimase aasta keskmine). Lõpetanute korral näitab aasta õppeaasta lõpuaastat, vastuvõetute korral õppeaasta algusaastat. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 14

15 kavadel kaitsnute arv ja 2011/12. õa oli doktoriõppe lõpetanuid kokku 190 (st uutel õppekavadel lõpetanute kasv oli võrreldes eelmise aastaga 56%). Õpingute katkestamine Uuring Õpingute ebaõnnestumise kulud Eestis näitas, et õpingute ebaõnnestumine on kulukas nii isikule kui laiemale ühiskonnale. 8 Kui ühiskond suudaks ärgitada keskmist põhiharidusega piirdunud inimest omandama keskharidust, siis uuringu tulemuste kohaselt oleks tema sissetulek aastate jooksul keskmiselt 23 tuhat eurot suurem ja riik saaks täiendavalt 15 tuhat eurot maksutulu. Lisades siia sotsiaalsed aspektid võidaksid põhihariduse asemel keskhariduse omandanud inimene ja riik kokku 78 tuhat eurot. Väljalangevus põhihariduse tasemel (üldhariduse päevases õppevormis) on aastati vähenenud, jõudes 1,6% tasemelt a. 0,5%ni a. See annab alust väita, et põhiharidusest väljalangevuse vähendamist toetavad meetmed (õppenõustamiskeskuste loomine ja arendamine; kaasava hariduse põhimõtete rakendamine sh põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevate tugimeetmete rakendamine, õpetajate koolitus jms) on olnud eesmärgipärased. Gümnaasiumi 1. aasta õpilaste puhul on väljalangevuse näitaja alates a tasapisi tõusnud, jõudes a 1,4%ni. Klassikursuse kordajate osakaal põhikoolis on vähenenud 1,5%lt a. 0,9%ni 2011/12 õppeaastal. Üldkeskharidusega võrreldes on väljalangevus kutseõppes oluliselt kõrgem. Alates 2008/09. õppeaastast on keskmine väljalangevus kutseõppest kasvanud, olles 2011/12. õppeaastal tasemel 19,8% 9. Õppeliigiti võib siiski märgata erinevaid trende. Kõige ulatuslikum on väljalangevuse määr põhihariduse nõudeta kutseõppes 2011/12. õa 39,3% (ehk 209 õppurit). Kutsekeskharidust omandavatest õpilastest katkestas 2011/12. õa õpingud 17,7%, kuid kuna antud õppeliik on kutseõppe puhul populaarseim (2011/12. õa õpilast), tähendab see, et absoluutnäitajates on katkestajaid Tabel 3. Kutsehariduse katkestajad õppeliikide lõikes õppeaastatel 2007/ /12, (%). Allikas: EHIS Õppeliik 2007/ / / / /12 Kutsekeskharidusõpe 16,6 14,7 15,5 17,9 17,7 Kutseõpe keskhariduse baasil 22,4 22,6 21,1 21,2 22,1 Kutseõpe põhihariduse baasil 26,9 23,6 33,9 27,2 22,3 Põhihariduse nõudeta kutseõpe 60,9 47,8 31,9 42,7 39,3 Keskmine 19,1 17,9 18,1 19,5 19,8 Jätkuvalt valdavat kasvutrendi näitav katkestajate arv annab märku sellest, et varasematel aastatel rakendatud meetmete (sh uued kutseõppeliigid, õppetoetuste süsteemi laiendamine, koolilõuna toetus) mõju on jäänud loodetust väiksemaks. 8 Uuring Õpingute ebaõnnestumise kulud Eestis, Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar, eesti keelne lühiversioon: 9 Kutsehariduses loetakse katkestajaks isikut, kes enne katkestamist kuulus õppeasutuse õppurite nimekirja vähemalt 31 päeva. Katkestajate hulka ei loeta isikuid, kes 31 päeva jooksul pärast õpingute katkestamist ennistati või jätkasid õpinguid sama õppeasutuse samas õppekavarühmas. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 15

16 Selleks, et Eesti kutseharidussüsteemi arengukavas seatud eesmärgile lähemale jõuda ja eeltoodud katkestamise põhjuseid vähendada, on tarvis arendada karjääri- jm nõustamisteenuseid nii üldharidus- kui kutsekoolides. Katkestamiste arvu vähenemisele aitaks kaasa ka õppetoetuste süsteemi muutmine vajaduspõhiseks. Nii kui a aastal jõudis kutseharidusse suur hulk neid inimesi, kes on haridusteel mõned aastad vahele jätnud või mõnes teises õppeasutuses õpingud katkestanud. Sama aasta lõpetajad moodustasid a sügisel vaid 69% põhihariduse järgsesse kutseõppesse astunutest ja üldkeskhariduse omandanud vaid 18% keskhariduse järgsesse kutseõppesse vastuvõetutest (2011. a vastavalt 68% ja 20%). Kui vaadata kõiki õppeaasta jooksul kõrghariduse õpingute katkestajaid, siis on katkestamissündmuste absoluutarv kõikunud vahemikus kuni (2011/12. õa-l ), katkestamissündmuste suhe õppijate arvu on vastavalt 13,8% kuni 16,5% (2011/12. õa-l 15,6%) (vt joonis 3). Kõige suurem osa (ligikaudu 42%) katkestajatest jätab oma õpingud pooleli esimesel kursusel ja suhteliselt kõige enam on katkestajaid loodus- ja täppisteaduste valdkonnas. Katkestajatest 25% õpib järgmisel õppeaastal mõnel teisel kõrghariduse õppekaval. Katkestamise põhjustena on üliõpilased toonud välja isiklikke (perekonnaga seotud) ja rahalisi raskusi, samuti õppeasutuste loodetust väiksemat tuge 10. Sama kehtib ka kutsehariduses õpingute katkestajate kohta / / / / /12 III aste II aste I aste Joonis 3. Katkestajate arv kõrghariduse astmete lõikes. Allikas: EHIS Et vähendada esimesel kursusel katkestajate arvu, on ESF programmi Primus toel töötatud välja koolitusprogramm algaja õppija toimetuleku toetamiseks. Majandusbuumi aegadel kõrghariduse taseme õpingud katkestanute tagasitoomiseks haridussüsteemi käivitas HTM a toetusmeetme 12 TULE programmi. 2010/ /13. õppeaastatel on eraldatud õppekohtadele on 10. novembriks 2012 kokku vastu võetud 1164 üliõpilast, kellest 243 on juba lõpetanud ja 285 taas katkestanud. 10 Ülikooliõpingute katkemine ja taasalustamise võimalused (2007) Kutsekooliõpingute katkemine ja taasalustamise võimalused. ( 12 Programmi kaasrahastatakse ESFst 9,6 milj euro ulatuses. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 16

17 Kuna TULE programmi õppekohad eraldati vastavalt riikliku koolitustellimuse valdkondlikule jaotusele, siis on enim õpingute jätkajaid vastu võetud riiklikult prioriteetsetes õppevaldkondades tehnika, tootmise ja ehituse ning loodus- ja täppisteaduste õppekavadele, vastavalt 19,2% ja 17,9%. Ka sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonda on vastuvõetuid olnud 19,2%. Katkestanutele doktoriõppe tasandil on õpingute jätkamise võimalused planeeritud doktorikoolide raames. Eesmärgiks on vähemalt 100 õpingud katkestanud doktorandi tagasitoomine ülikooli. 2012/13. õa novembri seisudega õppis ESF Doktorikoolist rahastatava õppesse tagasipöördunud doktorandina 67 doktoranti. Õppekava ja õppevara Uued põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad suunavad koole vähendama õpilase koormust, lõimima ained tihedamalt üldiste eesmärkidega nagu näiteks õppimisoskus, lõimima aineid omavahel, kasutama aktiivseid õppemeetodeid ning suurendama elulähedust ja praktiliste oskuste osakaalu. Õppekavade rakendamine on täies mahus koolidele kohustuslik 2013/14 õppeaastaks. Kuni 2018 aastani on vajalik pakkuda tuge riiklike õppekavade juurutamiseks nii alus-, põhi- kui gümnaasiumihariduses vaja on teostada metoodilisi arendustöid, kindlustada osapooltele õppekava rakendamisest tagasiside ning pakkuda uut õppevara, uusi õpitulemuste hindamisvahendeid ja täiendkoolitust, aidata kujundada füüsilist ning vaimset õpikeskkonda. Õpitulemuste välishindamissüsteem viiakse vastavusse uute nõudmistega. Õppevõimaluste kättesaadavus ja võrdsed võimalused Õppenõustamissüsteemi arendamise programmi 13 raames on õppenõustamisteenuse pakkumisega alustatud kõikides keskustes (kokku 18, sh 15 maakondades, 1 Tallinnas ning 2 üleriigilist nõustamiskeskust nägemis-, kuulmis- ja kõnepuudega lastele 14. Vene õppekeelega koolide õpilaste õpitulemused on erinevate uuringute andmeil (PISA, riigieksamite analüüs jms) olnud viimastel aastatel madalamad eesti õppekeelega kooli õpilaste omadest. PISA 2009 andmetel on eesti ja vene õppekeelega koolide õpilaste tulemuste erinevus loodusteadustes 37 punkti, matemaatikas 37 punkti, funktsionaalses lugemisoskuses 31 punkti. Võttes siinkohal arvesse, et 39 punkti on ekvivalentne ühe õppeaastaga, tähendab see õpilaste teadmistes ca ühe õppeaastast erinevust. 15 Eesti ja vene õppekeelega koolide õpilaste tulemuste erinevused on küll kolme aastaga vähenenud, kuid vahe on siiski suur ning tähendab sisuliselt seda, et vene õppekeelega koolide õpilastel on põhikooli lõpetamisel oluliselt nõrgem ettevalmistus valikuteks, õpingute jätkamiseks ja elukestvas õppes osalemiseks Programm algas a ja seda kaasrahastatakse ESFst. 14 Kõiki õppenõustamisteenuseid, st eripedagoogilist, logopeedilist, psühholoogilist ja sotsiaalpedagoogilist nõustamist osutatakse 12 piirkondlikus + 2 ülevabariigilises keskuses; 4 keskuses pakutakse osalist nõustamisteenust. 15 M. Kitsing, M. Pisa 2009 Eesti õppetunnid. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium, 2011, lk Ibid, lk 25. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 17

18 Eelnevast tulenevalt on oluline tagada vene õppekeelega koolide õpetajate asjatundlik nõustamine a lõpul avati neli metoodilist nõustamiskeskust vene õppekeelega koolide õpetajatele, kes õpetavad oma ainet eesti keeles. Aastatel koolitati uusi nõustajaid, viidi läbi arvukalt nõustamisi, nõustamissüsteem on käivitunud ja aastaaastalt on ka õpetajad selle omaks võtnud ning süsteem järjest tulemuslikumalt toimima hakanud. Tabel 4. Eesti keelest erineva emakeelega põhikooliõpilaste osalemine eestikeelses õppes ja keelekümblusklasside töös. Allikas: EHIS Eesti keelest erineva emakeelega õpilaste osalemine eestikeelses õppes ja Aasta keelekümblusklassides Eesti keelest erineva emakeelega õpilaste arv Keelekümblusmetoodikat rakendavate koolide arv Õpilaste arv Osalemise määr ,1% ,7% ,0% ,0% 32 Mitmete viimastel aastatel läbiviidud uuringute 17 tulemused näitavad, et keelekümbluse programm on oluline: keelekümblusprogrammi õpilaste eesti keele oskus on oluliselt parem võrreldes eakaaslastega, kes õpivad vene õppekeelega koolides eesti keelt üksnes keeletundides ja üksikutes eestikeelsete ainete tundides. Ilmneb ka, et õpitulemused teistes ainetes on emakeeles (vene keel) õppivate õpilastega võrdsed või paremad. Kui vene õppekeelega õpilastest jätkab pärast põhihariduse omandamist haridusteed 96%, siis keelekümbluse õpilastest 99% (2010. a). Selleks, et saavutada üldharidussüsteemi arengukavas a seatud eesmärke, tuleb panustada keelekümblusesse koolieelses lasteasutuses, laiendada keelekümbluse võimalusi üldhariduskoolides, sh lahendada keelekümblusmetoodikat valdavate õpetajate puudus ning toetada eesti õppekeelega koolides õppivaid muu emakeelega õpilasi. Õpetajad, õppejõud ja õppeasutuste juhid Koolivõrgus toimuvad muudatused ei jäta ka õpetajaametit puudutamata. Arutelude fookuses on õpetaja kutse ja karjäärivõimaluste parendamine, õpetajatele väärilise töötasu maksmine ning õpetaja ametikoha väärtustamine, millele keskenduti juba ka Eesti õpetajahariduse strateegias aastateks , ning milles on aastaks sõnastatud järgmine strateegiline visioon: aastal 2013 töötavad Eesti koolides väärikad, motiveeritud ja asjatundlikud õpetajad. 18 Käesoleval 2012/13. õppeaastal töötab 19 Eesti üldhariduskoolides, kutseõppeasutustes ning koolieelsetes lasteasutustes kokku ligikaudu õpetajat 20, neist 17 Kõik uuringud ja nende aruanded on välja toodud HTM kodulehel 18 Eesti õpetajahariduse strateegia , lk EHISe väljavõte seisuga Õpetaja on arvestatud õpetajate koguarvu ühekordselt (n: õpetaja töötab nii üldhariduskoolis kui kutseõppeasutuses õpetajate koguarvus kajastub selline õpetaja ühekordselt) Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 18

19 üldhariduskoolides õpetajat ,8 õpetaja ametikohal 21, kutseõppeasutustes 2200 õpetajat 1450,5 ametikohal ning koolieelsetes lasteasutustes 7507 õpetajat ,3 ametikohal. Kui õpetajate arv on võrreldes eelmise õppeaastaga (so 2011/12. õa) kahanenud üldhariduskoolides ainult 20,6 õpetaja ametikoha võrra, siis õpilaste arv on kahanenud ca 2000 võrra. 2012/13 õa-ks jäid suletuks 8 eelmisel õppeaastal tegutsenud üldhariduskooli uksed. Teisalt näitab aga õpilaste arvu statistika, et õpilaste koguarvu vähenemise juures on põhikooliastmetes õppivate laste arv tõusnud ca 1000 õpilase võrra, klassikomplektide arv aga 46 võrra. Ilmselt saab üldhariduskoolide õpetajate arvu vähese muutuse selgitusena välja tuua põhikooliastmete õpilaste arvu suurenemise ning omavalitsuste panustamise haridusse ning õpetajate ametikohtade säilitamisse. Kui kutseõppeasutustes on õpetajate arv jäänud võrreldes eelmise õppeaastaga samale tasemele (2011/12 õa 2199 õpetajat, 2012/13 õa 2200 õpetajat), siis õpetajate ametikohtade arv on langenud 150 ametikoha võrra (2011/12 õa töötasid kutseõppeasutuste õpetajad 1597,7 ametikohal, 2012/13 õa aga 1450,5 ametikohal). Langenud on ka kutseõppeasutustes õppivate õpilaste arv (võrreldes eelmise õppeaastaga 868 võrra). Õpetajate ametikohtade arvu langus näitab, et õpetajate keskmine tunniandmise koormus on langenud 2011/12 õa töötas õpetaja keskmiselt koormusega 0,73 ametikohta, 2012/13 õa aga töötab kutseõppeasutuse õpetaja keskmiselt koormusega 0,66 ametikohta. Ainsana vaatluse all olevatest koolitüüpidest on õpetajate arv tõusnud märgatavalt koolieelsetes lasteasutustes inimese võrra (2011/12 õa töötas lasteaedades 7286 õpetajat). Koolieelsete lasteasutuste õpetajate arvu märgatav suurenemine on seotud lasteaiaealiste laste arvu suurenemisega ning sellega seotult ka koolieelsete lasteasutuste arvu tõusuga. 2012/13 õa käib lasteaias last, mis tähendab, et lasteaias käivate laste arv on tõusnud võrreldes 2011/12 õa-ga 827 võrra, lasteaedade arv on aga tõusnud 1 võrra 2012/13 õa tegutseb 644 lasteaeda. Noorte õpetajate vähesus. Üks tähtsaim õpetajate vanuselist koosseisu hindav indikaator noorte õpetajate osakaal üldhariduskoolides 23 - on alates 2005/06 õa-st näidanud langustrendi, täpsema pildi ajavahemikust 2008/ /13 õa annab joonis Ametikohade arv on saadud õpetaja poolt antavate tundide arvu jagamisel kooli poolt kehtestatud koormusnormiga ehk tegemist on tunniandmise koormuse põhjal saadud ametikohtade arvuga. 22 Ametikoha nimetuste alusel eesti keele õpetajad, liikumisõpetajad, ujumisõpetajad, muusikaõpetajad, õpetajad ning erirühma ning sobitusrühma õpetajad. 23 Noored õpetajad st 30-aastased ja nooremad Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 19

20 Joonis 4. Noorte õpetajate arv üldhariduskoolides, kutseõppeasutustes ning koolieelsetes lasteasutustes õppeaastatel 2008/ /13. Allikas: EHIS Õpetajakutse väärtustamiseks on edukalt käivitunud noore õpetaja lähtetoetuse programm. Õpetaja lähtetoetuse programmi raames makstakse esimest korda tööle asuvale õpetajale toetust (va Tallinna ja Tartu koolidesse tööle asujad). Selle raames on perioodil makstud lähtetoetust kokku 307 noorele õpetajale. Eesmärgiga väärtustada õpetajaks õppimist ja tunnustada õpetaja kutset Eesti ühiskonnas, käivitati a õpetajakoolituse stipendiumiprogramm a eraldati stipendium 100 üliõpilasele, a sai nimetatud stipendiumi 91, a 89, a 88 üliõpilast ning a 100 üliõpilast. Õpetajate palk on Haridus- ja Teadusministeeriumi üks prioriteetsetest teemadest. Eelkõige on tähelepanu all olnud üldhariduskoolide õpetajate palk. Õpetaja 24 keskmine palk 2011 aastal oli 793 eurot (95% eesti keskmisest brutokuupalgast) ja aastal 814 eurot. Tõenaoliselt oleksid õpetajate keskmise palga näitajad olnud eelnevatel aastatel kõrgemad, kui kogu toetusfondi kaudu õpetajate töötasude katteks ettenähtud arvestuslikku eraldist oleks kasutatud õpetajate palkadeks (2010. aasta toetusfondi eraldisest ei jõudnud 4,3% õpetajate töötasude tulude katteks) aastal on KOVdele riigieelarvest määratud toetusfondi raha muudetud sihtotstarbeliseks, mis tähendab, et see on ettenähtud ainult õpetajatele palkade maksmiseks. Selle aasta (2013. a.) lõpuks peaks üldhariduskoolide õpetajate keskmiseks palgaks kujunema vähemalt 915 eurot kuus. Õpetajate kvalifikatsioonitase. 2012/13. õa-l on kvalifitseeritud õpetajate osakaal üldhariduskoolides 89,7% ning nende poolt läbi viidava õppetöö osakaal 90,6%. Kutseõppeasutuste üldharidusainete õpetajate kvalifikatsioonile vastab 86,6% õpetajatest ning nende poolt viiakse läbi 89,2% õppest. Kutseõpetajate puhul on näitajad vastavalt 82,6% ja 83%. 24 Munitsipaalkooli õpetaja keskmine brutokuupalk Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 20

21 Kuigi enamik koolijuhte vastab kvalifikatsiooni formaalsetele nõuetele, viitavad uuringud vajakajäämistele koolijuhtimise valdkonnas. TALIS-e uuring toob välja, et võrreldes uuringus osalenud riikidega pöörab Eesti koolijuht vähe tähelepanu nii õppe- ja kasvatustegevusele kui ka administratiivsele juhtimisele. PISA 2009 uuringus osalenud koolidest oli 76% selliseid, kus 30%-90% õpilastest suutsid lahendada funktsionaalses lugemises ainult baastaseme raskusega või alla selle ülesandeid. Meie õpetajad on õpilaste suhtes madalate ootustega (vastav näitaja on OECD liikmesriikide keskmisest tulemusest kõrgem) ja õpilaste-õpetajate omavahelised suhted on meil OECD liikmesriikide keskmise tulemuse tasemel. Tartu Ülikooli uuring Üldharidus- ja kutsehariduskoolide tulemuslikkus ja seda mõjutavad tegurid toob välja, et koolide strateegiline, operatsiooniline ja individuaalne tulemuslikkuse juhtimine ei ole koolides tasakaalustatud. Rahvusvahelistumise mõjud Lähiaastate olulisimaks kohandumiseks rahvusvahelistumise võtmes üldhariduse korraldamise osas on Euroopa Kooli ja IB õppe laialdasem rakendamine. Eesmärgiks on luua tingimused IT agentuuri töötajate ja muu rahvusvahelise tööjõu lastele kvaliteetse rahvusvahelise hariduse tagamiseks aastaks on Euroopa Kool avatud kuni S3 klassini, S4-S7 avatakse ükshaaval Arengud ja algatused EL tasandil esitavad liikmesriikidele uusi väljakutseid kutseõppes rakendatava kvalifikatsioonisüsteemi ja selle osiste arendamisel 25. Eestis kehtib 8- astmeline Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule vastav hariduslikke ja kutsekvalifikatsioone ühendav kvalifikatsiooniraamistik a peavad riiklikel diplomitel ja tunnistustel olema märgitud kvalifikatsiooniraamistikule vastav kvalifikatsiooni tase. Kvalifikatsioonide kirjeldamine ning nende EQF-tasemetega vastavuste tunnustamine teiste liikmesriikide poolt lihtsustab Eesti õpilaste, üliõpilaste ning töötajate mobiilsust ning kvalifikatsioonide tunnustamist EL-s. Kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia vahehindamise lõppraporti 26 kohaselt on alates kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia vastuvõtmisest suudetud Eestis astuda märkimisväärseid samme Eesti kõrghariduse rahvusvahelisemaks muutmiseks. Hästi on käivitunud lühemaajalised mobiilsusmeetmed, mille raames Eesti kõrgkooli üliõpilane viibib välisriigis kuni 1 aasta. Kokku on viimase viie õppeaasta jooksul (2006/ /11. õa) toetatud tsentraalsetest vahenditest ligi 7360 Eesti kõrgkooli üliõpilase osalust erinevates mobiilsusskeemides. 2010/11. õa statistika põhjal ollakse siiski veel kaugel EL haridusministrite poolt heakskiidetud ambitsioonikast eesmärgist aastaks 2020, mille kohaselt 20% lõpetanutest peaksid olema mobiilsuskogemusega (eri mobiilsusskeemide raames eraldati eelmisel õppeaastal 2271 stipendiumi, mis arvestuslikult võimaldas 3,5% üliõpilastest olla mobiilne). Erasmus programmi raames on Eesti kõrgkoolid saavutanud märkimisväärse tasakaalu Eestisse ja Eestist välja suunduvate üliõpilaste arvus (2011/12. õa vastavalt 1092 Eestist välja ning EQF, Europass, võtmekompetentsid, EQARF, ECVET, ECTS, New skills for new jobs, ESCO 26 Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 21

22 Eestisse). Kogu õpingute ajaks Eestisse tulnud välisüliõpilaste arv on kasvutrendiga ja 2012/13. õa õpib Eestis 1876 välisüliõpilast, mis moodustab 2,9% üliõpilastest. Mõnevõrra raskemalt on käivitunud pikemat perioodi katvad meetmed, mille sihiks on välisõppejõudude ja doktorantide kaasamine Eesti kõrgkoolidesse või Eesti doktorantide õpingute toetus välisülikoolis doktorikraadi omandamiseks. ESF kaasrahastatava DoRa programmi raames on tööd alustanud kokku 28 välisprofessorit. Eelarve alakasutuse tõttu otsustas programmi nõukogu luua tegevusele kaks alategevust, läbi mille toetatakse külalisõppejõude lühiajalisi visiite Eesti kõrgkoolide juurde ning Eesti õppejõudude õppelähetusi väliskõrgkoolide juurde. Meetme kasutamine on a võrreldes eelnevate aastatega aktiviseerunud ning stipendiaatide arv kasvanud. Täiskasvanuharidus Valdkonna üheks suuremaks probleemiks (mida toob välja ka a Eesti inimarengu aruanne 27 ) on jätkuvalt asjaolu, et kõige vähem osalevad elukestvas õppes madalama haridustasemega, vanemaealised ja muust rahvusest inimesed. Põhiharidusega inimestest osales a tasemeõppes või koolitusel vaid 4,2% küsitletutest (üldkeskvõi kutseharidusega vastavalt 9,1% ja kõrgharidusega 20,6%) 28. Töötute taust näitab aga, et just nendel inimestel on suurim tõenäosus töö kaotada. Elukestva õppe võimaluste laiendamiseks on esmatähtis pöörata tähelepanu just nendele gruppidele. Teisalt on riigi üldise konkurentsivõime tõstmise seisukohalt oluline kõrge kvalifikatsiooniga inimeste osakaal ja üldine keskmise haridustaseme tõus. Täiskasvanuhariduse arengukava üheks olulisemaks eesmärgiks on seatud siht vähendada aastaks 2013 kutse- ja erialase ettevalmistuseta täiskasvanute osakaalu ning võimaldada igale inimesele vähemalt ühe astme võrra kõrgema haridustaseme või kvalifikatsiooni omandamine. Valdkonna a tegevuskava aruanne Eesmärk: Õpe on kõrgetasemeline ning igaühel on võrdsed võimalused võimeteja huvikohaseks elukestvaks õppeks 1. Indikaatorid, mille sihttasemed täideti Õpingute katkestamises ehk väljalangevuses põhikooli 3. kooliastmes saavutati 2012.a tegevuskava eesmärgid juba aastaks, jõudes 0,5% tasemele (sihttase - alla 1%). Väljalangevus on vähenenud 2 eduteguri tõttu: 1. Paindlike õpivõimaluste loomine riskinoortele (õpinõustamissüsteemi rakendamine, õpilaskodude programm); 2. Tööturusituatsioon - struktuursed muutused majanduses a ei soodustanud kvalifitseerimata tööjõu sisenemist tööturule. 27 Ain Aaviksoo, Laura Kirss, Eve Mägi, Kas haridus kui Eesti inimarengu senine vedur hakkab väsima? Eesti inimarengu aruanne Tallinn: Eesti Koostöö Kogu, 2010, lk a. Tööjõu uuring (iga-aastane uuring), Statistikaamet. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 22

23 Poole aasta jooksul pärast lõpetamist tööturul rakendunud kutseõppe lõpetajate osakaal oli a 71,2%, mis ületab oluliselt sihttaset 62%. Osakaalu tõusu on mõjutanud nii tööturu olukorra paranemine kui ka järjepidev õppekvaliteedi tõstmisse panustamine (riikliku tunnustamise süsteem, õppesisu ja -baaside kaasajastamine) Täiskasvanute osalemine elukestvas õppes ületas sihttaset, olles a 12,9% (sihttase - 11,9%). Lühiajalise õppe eesmärgil välisriiki suunduvate vahetusüliõpilaste sihttase oli /12. õa näitaja oli Kuna erinevate meetmete rakendumine on toonud kaasa esialgsest planeeritud suurema mobiilsuse, siis suurendati oluliselt aastaks seatud eesmärke (nt aastaks 1650st 2380ni). 2011/12. õa oli doktorikraadi kaitsnuid kokku 190, mis ületab a sihttaset (180 lõpetajat). 2010/11. õa doktorikraadi kaitsnute arv 250 oli tingitud vanade (4+2 süsteemi) õppekavade lõppemisest, mis ei lubanud nendel edaspidi enam kaitsta. 2. Indikaatorid, mille sihttasemed jäid täitmata a osales alushariduses (käis koolieelses lasteasutuses või koolis) 94,2% 4-6- aastastest lastest, mis jäi mõnevõrra alla sihttasemele 95%. Alushariduses osalemine on tihedalt seotud võimaluste loomisega alushariduses osalemiseks. Kahjuks on sisemigratsiooni tagajärjel elanikkond (ja sealt omakorda nooremad eagrupid) koondunud keskustesse või keskuste lähitagamaale, kus pole suudetud luua piisavaid võimalusi alushariduses osalemiseks. Väljalangevus gümnaasiumi 10. klassist on alates a järjekindlalt suurenenud, jõudes a 1,4%-ni (sihttase alla 1%). Peamiseks põhjuseks on õpilaste arvu järsk vähenemine, mistõttu gümnaasiumisse asuvad õppima ka noored, kellel puudub akadeemiline ambitsioon. Muu emakeelega õpilaste eestikeelses õppes (so eesti õppekeelega ja keelekümblus-klassides) osalemine on võrreldes eelmiste aastatega tasapisi tõusnud, jõudes a. 23%-ni, kuid jääb oluliselt alla püstitatud sihttasemele 28%. Eesmärgi mittetäitumise põhjuseks on endiselt õppekohtade vähesus keelekümblusmetoodika alusel õppimiseks. Kvalifikatsioonile vastavate õpetajate poolt läbiviidud õppe osakaal üldhariduskoolides oli a 90,6%. Sihttaseme (92%) mittesaavutamise üheks põhjuseks võib pidada tõhustatud järelevalvet koolides ning uuele riiklikule õppekavale järk-järgulist üleminekut, mis tähendab, et koolidesse on tööle tulnud (valikainete õpetajatena) muude valdkondade spetsialiste. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 23

24 Noorte (30.a. ja nooremad) õpetajate osakaal üldhariduskoolides oli a 10,3%, mis jäi alla sihttaseme - 12,5%. Noorte õpetajate vähesusele avaldab mõju nii koolivõrgu järk-järgulise kokkutõmbumine kui ka vabade õpetaja ettevalmistust nõudvate töökohtade vähesus. Kutseõppe õpilaste osakaal keskhariduse tasemel õppijatest oli a 34,4%, mis jäi alla sihttaseme (38%). Põhjusena võib nimetada seda, et haridussüsteemi ümberkorraldused ei ole veel hakanud mõju avaldama. Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kvaliteet - ajakohastatud kutseõppeasutuste õppepraktikabaaside osakaal a oli 64% (sihttase oli 83%) ja ajakohastatud elamiskohtade osakaal õpilaskodudes oli a 74,6% (sihttase 82%). Täiendava toetuse puudumine ei võimaldanud investeeringute kava täies mahus ellu viia. Viimastel aastatel on kvalifikatsioonile vastavate kutseõpetajate poolt läbiviidud õppe osakaal stabiliseerunud 83% juures (sh ka a 83%), mis jääb mõnevõrra alla seatud sihttaseme (85%). Indikaatori teatavat alatäitmist ning indikaatori stabiilsust võib selgitada sellega, et kutseõppeasutustes õpetatakse vägagi spetsiifilisi õppeaineid ning õpetajaks võib olla ka mingi konkreetse valdkonna spetsialist, kes ei ole omandanud õpetaja ettevalmistust. Loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia (LTT) valdkondade lõpetajate osakaal kõrghariduses on viimastel aastatel tasapisi kasvanud, jõudes a. 22%ni, kuid jäi siiski alla kavandatud sihttaseme 22,5%. Kuigi riiklik koolitustellimus LTT valdkonnas on stabiilselt olnud prioriteediks ning lõpetajate arv näitamas kasvutrende, on endiselt probleemiks suur hulk katkestajaid. 3. Kavandatud tegevuste olulisemad vahetud tulemused, mis aitasid enam kaasa eesmärkide/ sihttasemete täitmisele Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava, põhikooli riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava on rakendunud. Valminud on lihtsustanud õppekava alusel koostatud õppematerjalid. Nõustamisvõrgustikud (õpiabikeskused, nõustamiskomisjonid, õppenõustamine ja karjäärinõustamissüsteemid) on ESF vahendite toel välja arendatud. Rahvusvahelise üldhariduse arendamise tegevuskava raames toimus IBO ja Euroopa kooli õppekavade ulatuslikum rakendamine. IBO õppekavad on rakendatud 2 munitsipaalkoolis, loodud on Tallinna Euroopa Kool. Ulatuslikuma eesti keele ja eestikeelse aineõppe läbiviimiseks muukeelsetes koolieelsetes lasteasutustes, põhikoolides ja gümnaasiumides peeti läbirääkimisi keelekümblusklasside avamiseks; toetati õpetajate süsteemset täienduskoolitust; toetati koole õpikeskkonna parendamisel. Lähtudes keelekümblusprogrammide Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 24

25 rakendumise uuringute tulemustest toimus a intensiivselt keelekümblusprogrammi rakendavate koolide ja klasside külastamine, et saada ka kvalitatiivsete meetoditega ülevaade õppe kvaliteedist. EL struktuuritoetuste abil on a renoveeritud ja nüüdisaegsete seadmete ja tehnoloogiaga varustatud õppebaase 26-s kutseõppeasutuses ning renoveeritud ja loodud juurde uusi ühiselamukohti. Eesti kvalifikatsiooniraamistiku Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga suhestamise aruanne esitati Euroopa Komisjonile ning on alates a kättesaadav aadressil Uuendatud on kutsesüsteemi kontseptsiooni ja kutsestandardite koostamise metoodika alusel väljatöötatud kutsestandardid, mis aitavad kaasa õppe paremale vastavusele tööturu vajadustega, olles aluseks õppekavadele nii taseme- kui täienduskoolituses. ESF programmi Kutsete süsteemi arendamine käigus on aastaks loodud 233 kompetentsipõhist kutsestandardit. Kõrghariduse valdkonnas viidi läbi nii rahastamist kui ka üliõpilaste tugisüsteemi hõlmav reform. Reformi eesmärk on tagada õiglane ligipääs, tõsta kõrgharidussüsteemi kvaliteeti ning tulemuslikkust. Ülikoolidega on sõlmitud haldusja tulemuslepingud ning rakenduskõrgkoolidele antud vastavad käskkirjad. Vastu on võetud vajaduspõhised õppetoetused kehtestav seadus. Olulisemad muutused toimuvad alates 2013 õppeaasta vastuvõtust. Õpetajakoolituse raames lepiti haldus ja tulemuslepingute sõlmimisel kokku, et vastutavad ülikoolid õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppekavagrupis on TLÜ ja TÜ, kellega toimuvad tööjaotuse ning sisuliste parendustegevuste alased läbirääkimised, mis peavad tulemuseni jõudma 2014 kevadeks. Täiskasvanute jaoks tasemeharidusele ja koolitusele ligipääsu suurendamiseks loodi tasuta õppekohti täiendus- ja ümberõppeks. Kutseõppeasutustes ja kutseõpet pakkuvates rakenduskõrgkoolides toimus 2012 a 381 kursust, millel õppis 4847 täiskasvanut ning vabahariduslikes koolituskeskustes õppis tasuta kohtadel 3944 täiskasvanut. Edukalt ja kõiki eesmärke saavutades lõpetati ESFi programm Täiskasvanuhariduse populariseerimine, mille eesmärk oli tõsta täiskasvanud elanikkonna teadlikkust elukestva õppe vajadusest ja võimalustest läbi erinevate kanalite (saatesari ETVs, raadiosaadete sari Vikerraadios, vastavateemaline ajakiri Õpitrepp, regionaalsed teavitusüritused jne). Peale programmi lõppu jätkuvad üleriigilised teavitus- ja populariseerimistegevused peamiselt iga-aastaste täiskasvanud õppija nädalate raames. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 25

26 4. Kavandatud tegevuste vahetud tulemused, mis jäid täitmata Strateegiline eesmärk Nüüdisaegse ning õppija ja ühiskonna vajadusi arvestava kvaliteetse kutsehariduse omandamiseks võimaluste tagamine on jäänud saavutamata, koolituskoha maksumuse tõstmine 1,5 kordseks võrreldes koolituskoha maksumusega üldhariduses, ei ole õnnestunud. Tegevusvaldkond: teadus- ja arendustegevus T&A mahu ja kvaliteedi kasv T&A intensiivsuse kasv jätkus ka a, saavutades erakordse taseme - 1,63%-lt tõusid T&A investeeringud a 2,41%-ni SKP-st. Nii kõrge kasv saavutati tänu erasektori investeeringute mahu kahekordistumisele ning avaliku sektori 22% kasvule. Saavutatud tase ületab EL keskmist ning on iseloomulik arenenud tööstusriikidele. Kuigi hüppeline kasv on ühekordse iseloomuga, on üldine kasvutendents jätkuv. 11% võrra kasvas ka täistööajaga teadlaste arv (erasektoris 17%). EL struktuuritoetuste meetmete rakendamine on a edenenud edukamalt kui varasematel aastatel. Kõik planeeritud TA&I valdkonna meetmed on käivitatud ning väljamaksete tase on olnud oluliselt kõrgem (võrreldes aastaga). Struktuurivahendite programmiperioodi strateegiline aruanne toob senistest saavutustest väga olulisena esile struktuurivahendite poolt antud rahalist panust Eesti kõrghariduse ning T&A süsteemi arengu toetamisse. Aruandes märgitakse, et struktuurivahendite abil on õnnestunud T&A ning kõrghariduspoliitika meetmetes saavutada võrreldes varasema ajaga märksa süsteemsem lähenemine, samuti tuuakse esile Teaduse Tippkeskuste meedet ning programme DORA ja Mobilitas. Tervikuna kasvutrendi näidanud T&A rahastamine ei ole kulgenud probleemideta. Üheks selliseks on T&A rahastamise mahu ja meetmete arvu kasvust tingitud liigne killustumine ja kattumine. 29 Selle vähendamiseks käivitati a Eesti Teadusagentuur ning algas üleminek uute instrumentidele institutsionaalsetele ja personaalsetele uurimistoetusele, mis annab teadusasutustele selgema vastutuse ja vähendab erinevate skeemide kattuvust. Edasine muudatuste elluviimine on järkjärguline ning nõuab eelseisvatel aastatel tähelepanu ning lisaressursse a valmis Riigikontrolli audit hindamaks riigi tegevust teadus- ja arendustegevuse võtmevaldkondade edendamisel. Käsitleti nii selleks ette nähtud riiklike programmide ettevalmistamist kui ka võtmevaldkondade arendamist teistest programmidest ja meetmetest. Riigikontrolli hinnangul on samal ajal, kui Eesti on olnud rahvusvaheliselt edukas, tagaplaanile jäänud riigisisesed huvid ning Eesti pole suutnud edukalt käivitada teadus- ja arendustegevuse võtmevaldkondade edendamist ega kujundada uurimistegevust just Eesti vajadustele vastavaks. Riik ei ole loonud eeldusi, et oma tegevuse tulemuslikkust hinnata. 29 PRAXIS IBS technopolis group: EL tõukefondide perioodi teadus- ja arendustegevuse ning kõrghariduse meetmete rakendamise vahehindamine. Lõpparuanne, oktoober Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 26

27 mln eurot Toetus infrastruktuurikuludele Baasfinantseerimine ETF grantid Joonis 5. T&A rahastamine HTMi eelarvest ilma struktuuritoetusteta. Allikas: HTM Tõukefondide kaasfin ja muud T&A-ga seotud kulud Sotsiaalmajanduslikest eesmärkidest või väljakutsetest lähtuvate meetmete, sh riiklike programmide käivitamine 30, 31, aga ka Eesti osalemise otsustamine rahvusvahelistes algatustes, on eelnevatel aastatel kulgenud planeeritust aeglasemalt. Selle vaatamata on a lõpuks rakendatud täismahus kõik riiklike TjaA programmide toetusmeetmed. Olulisemaks probleemiks on siinkohal olnud vastutaja rolli ebaselgus täpsemate valdkondlike eesmärkide määratlemisel ja toetatavate tegevuste otsustamisel. Seetõttu on edaspidi vajalik täpsustada ülesannete ja vastutuse jaotust riiklike programmide käivitamisel. Suuremat tähelepanu peavad ministeeriumid pöörama avaliku sektori huvidele ning vajadustele vastavate valdkondlike uuringute ja arendustööde tagamisele ja korraldamisele oma haldusalas (näiteks Haridus- ja Teadusministeerium haridusuuringutele). Vastav nõue on seadusandja poolt sätestatud TAKS-is ja selle täitmine on vältimatu eeldus valdkondade teadmuspõhise juhtimise ja arendamise tagamiseks. HTM on a teinud pingutusi valdkondlikke ministeeriumite kaasamiseks sotsiaalmajandusliku suunitlusega uuringute (s.h riiklike programmide) korraldamisse ja uue TjaA strateegia ettevalmistamisse. Teaduse rahvusvahelistumise programmi raames, mille eesmärkide hulgas ka osalemine sotsiaalmajanduslike eesmärkidega Euroopa ühisprogrammides, on HTM toetanud kahte ministeeriumit TjaA alase kompetentsi toomisel oma haldusala juhtimisse. Selle tulemusena osalevad mitmed ministeeriumid uutes algatustes või on asunud analüüsima nende mõju ning Eesti osalemise vajalikkust ja võimalikkust. Eesti T&A kvaliteedi kasvatamise tegevuste seas on olulisel kohal selle rahvusvahelistumise edendamine. Tänase seisuga on Eesti teadus rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, seda näitab näiteks Eesti osalus EL VII T&A raamprogrammis 32. Käivitunud on Eesti T&A rahvusvahelistumise ning teaduspoliitika seire programmid. Plaanipäraselt kulgevad edukalt vahehindamise läbinud teaduse tippkeskuste 30 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 7. märts Peer-Review of the Estonian Research and Innovation System, Steady Progress Towards Knowledge Society, Tallinn, 2012 European Union, Interim Evaluation of the Seventh Framework Programme Report of the Expert Group Final Report 12 November Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 27

28 programm ja doktorikoolid, samuti mitmed muud TA&I inimfaktori ning süsteemi võimekust tõstvad meetmed. Inimressursi arendamine Täistööajaga teadlaste ja inseneride arv on aastatel tõusnud ligi 1850 teadlase võrra (69%), jõudes 4511,7-ni. Seejuures kasvas ettevõtlussektori teadlaste arv samas ajavahemikus ligi 5,5 korda ja moodustas aastal 33% täistööajaga teadlaste ja inseneride üldarvust. Töötajate koguarvust moodustasid täistööajaga teadlased aastal 0,71% ning aastal 0,74%. Viimane väärtus on väga lähedal T&A strateegia indikaatorile 0,8%, kuid ei kirjelda adekvaatselt kriisiaega, mil hüppeline tõus toimus tööhõive languse arvelt. Strateegia sihtide saavutamiseks peaks teadlaste arv kasvama hinnanguliselt rohkem kui 1000 teadlase ja inseneri võrra ning seda eelkõige ettevõtlussektoris. Uute lisanduvate teadlaste ja inseneride põlvkonna puhul on olulise tähtsusega doktoriõppe lõpetanute arv. Ehkki viimastel aastatel on lõpetajate arv tasapisi tõusnud, oli see kuni 2009/10 õppeaastani ebapiisav, et saavutada strateegiates seatud 300 lõpetaja tase. 2010/11 õppeaastal saavutati aga hüppeline tõus: kaitses 250 uut doktorit. Nagu võis eeldada, oli tegu on ühekordse eduga - lõppes enne a kinnitatud õppekavade kehtivusaeg, mis välistas nende alusel õppinutel hilisema kaitsmise. Tabel 5. Doktoriõppe lõpetanute arv õppeaastate lõikes. Allikas: EHIS Õppeaasta 02/03 03/04 04/05 05/06 06/07 07/08 08/09 09/10 10/11 11/12 Uute doktorite arv Jätkuvalt on probleemiks doktoriõppe efektiivsus: 2004/ /09 doktoriõppesse astujatest lõpetas arvestuslikult 2007/ /12 ligikaudu 40%. Olukorra parandamiseks on rakendatud mitmesuguseid meetmeid: tegevust on jätkanud perioodi doktorikoolid, toetatakse doktorantide ja õppejõudude mobiilsust, nooremteaduri ametipositsioon on saanud selge kuju ning rakenduvad kõrgharidusreformiga kaasnevad muudatused a vastu võetud TAKSi muudatuste kohasel sätestati võimalus võtta doktorandid tööle nooremteadurina, et soodustada doktorandi pühendumist teadustööle. Alates 1. juulist 2012 võib nooremteaduri ametikohale kandideerida isik, kellel on vähemalt magistrikraad või selle vastav kvalifikatsioon. Töötaja ja üliõpilase õigused ja kohustused on eristatud ja nooremteadurist doktorandil on võimalik saada samaaegselt nii õppetoetust kui nooreteaduri palka. Nooremteadurina töötamine peaks hästi mõjuma ka doktoritöö valmimisele. Haridus- ja Teadusministeerium koostöös partnerorganisatsioonidega kuulutas 2011/12 õppeaasta teadusaastaks, mille eesmärgiks oli populariseerida LTT valdkondi ning teadlase elukutset. Projekti raames toimus enam kui 150 üritust üle Eesti, koostöös enam kui 35 partneriga. Jätkunud on ka teiste teaduse populariseerimise regulaarsete Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 28

29 tegevuste elluviimine (telesaated Rakett69 ja Püramiidi tipus, AHHAA Teaduskeskuse tegevus, riiklikud konkursid jpm tegevusi koolides, ülikoolides, teaduskeskustes). Infrastruktuuri arendamine Eesti on järjekindlalt rakendamas Valitsuses heakskiidetud T&A infrastruktuuripoliitikat. 33 Seoses suuremahuliste struktuuritoetuste meetmete rakendamisega on toimumas ja juba toimunud positiivsed nihked pikaajalise investeeringute puudumise tõttu aegunud TA&I infrastruktuuri kaasajastamisel. Valitsuse poolt kinnitatud T&A ning kõrghariduse infrastruktuuri arendamise investeerimiskava 11-st T&A objektist on valminud ning välja makstud 3, ülejäänutest 6 on praktiliselt valmis ja osa ka kasutusel, vaid 2 on veel ehitusjärgus. Infrastruktuuri investeeringute käimasolevad tegevused on üldiselt olnud piisavad varasemate perioodide investeeringuvajaku katmiseks, edaspidises tuleb põhiline tähelepanu pöörata infrastruktuuri jätkusuutlikkuse ja efektiivse kasutuse tagamisele. Aparatuuri kaasajastamise meedet rakendatakse investeeringute kava alusel, mille kinnitab Vabariigi Valitsus, ning kahe alameetme raames läbiviidavate avatud taotlusvoorude kaudu aastal viidi aparatuuri arendamiseks läbi järgmised taotlusvoorud: 1. Alameede Väikesemahulise teaduse infrastruktuuri kaasajastamine Eesti teadusja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimise raames. Alameetme eesmärgiks on sihtfinantseeritavaid teadusteemasid elluviivate teadusrühmade aparatuurivajaduste katmine. Praeguseks on lõpetatud 142 projekti. 2. Alameede Teadus- ja arendusasutuste teadusaparatuuri ja seadmete kaasajastamine. Alameede on suunatud teadus- ja arendusasutustele vajalike tingimuste loomiseks teadusaparatuuri, instrumentide ja seadmete soetamise või kaasajastamise näol aastal läbiviidud taotlusvoorus eraldati 27-le projektile 11 mln eurot. Viimane taotlusvoor on plaanis avada aasta I kvartalis. Tänaseks on lõpetatud 19 projekti. Haridus ja Teadusministeerium koostöös Eesti Teaduste Akadeemiaga käivitas aastal Eesti teaduse infrastruktuuride teekaardi koostamise. Teekaart on pikaajaline (10-20 aasta perspektiiviga) planeerimisvahend, mis sisaldab loetelu uutest või kaasajastamist vajavatest riiklikult olulistest teaduse infrastruktuuriüksustest aastal alustatud üheksa teekaardi objekti elluviimisega jätkati ka aastal. Veel 3 teekaardi objekti sai aastal toetust programmist Teaduse rahvusvahelistumine aastal on plaanis läbi viia teekaardi ülevaatamine ja uuendamine Eesti Teadusagentuuri juhtimisel. 33 T&A infrastruktruuripoliitika alused (Valitsuses heaks kiidetud ) Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 29

30 Rahvusvahelistumine ja Euroopa Teadusruum Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi Teaduse rahvusvahelistumine raames toimusid aastal ettevalmistustööd Eesti valikuteks rahvusvaheliste T&A infrastruktuuridega liitumiseks. Lisaks said alguse mitmed uued kahe- ja mitmepoolsed rahvusvahelise teaduskoostöö vormid, loodi teaduskoordinaatori ametikoht Sotsiaalministeeriumisse ning Keskkonnaministeeriumisse, kujundati Eesti teaduse rahvusvahelise tutvustamise kava ning jätkati töid 2011.a alustatud tegevustes, mille tulemusena tegevused laienevad aastal 2013 oluliselt aastal alustas tööd Eesti teadus- ja arendustegevuse kontaktbüroo Brüsselis. Büroo ülesandeks on tutvustada Eesti teadus- ja arendustegevust Brüsselis, teha koostööd teiste riikide kontaktbüroodega IGLO koostöövõrgustiku raames, hõlbustada Eesti teadus- ja arendusasutuste ürituste korraldamist ja pakkuda võimalust stažeerimiseks. Eesti teadus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Eesti on endiselt riik, mis EL VII raamprogrammis võrdsetel tingimustel teiste liikmesriikidega kvaliteedinäitajate alusel konkureerides ületab kõiki teisi riike Euroopa Komisjoni poolt edukatele projektidele eraldatud kogusumma poolest ühe SKP ühiku kohta. Ettevõtluse uuendusmeelseks muutmine Peamiseks takistuseks majanduse teadmistemahukamaks muutmisel on ettevõtjate vähene innovatsiooniteadlikkus ei suudeta näha võimalikku äriedu teadus- ja arendustegevusse investeerimisest. Samuti on alles arenemisjärgus koostöö ettevõtete ja teadusasutuste vahel. Ettevõtete ja teadusasutuste koostöö ning teadustulemustele praktilise väljundi andmise edendamiseks peame vajalikuks soodustada ettevõtjate ja teadlaste koostööd ning toetada reaalsete koostööstruktuuride rajamist koos grantidega koostööprojektide rahastamiseks. Teadmusmahukuse kasvatamiseks tuleb tänasest oluliselt rohkem tähelepanu pöörata innovatsiooni nõudluse arendamisele (nt innovaatilised riigihanked, regulatsioonide arendamine). Samuti tuleb senisest jõulisemalt pöörata tähelepanu riiklike meetmete kordistusefektile ehk siis kui palju eraraha suudab riik oma investeeritud euro vastu ringlusse tõmmata. Vähendada tuleb meetmeid, kus antud kordaja on madal. TA&I süsteemi arendamine aastal rakendusid mitmed teaduskorralduslikud muudatused, mis tulenesid 2011.a vastu võetud TAKS-i muudatustest. 1. märtsist 2012 alustas tööd Eesti Teadusagentuur, mis ühendas endas senise Eesti Teadusfondi ning Teaduskompetentsi Nõukogu funktsioonid. Agentuuri põhieesmärgiks on toetuste eraldamise teel alus- ja rakendusuuringute ning teadus- ja arendustegevuse finantseerimine ning sellekohase riikliku teaduspoliitika elluviimise ja arendamise toetamine, toetuste kasutamise tulemuslikkuse ja mõju analüüs ning rahvusvahelistes teadusprogrammides osalemise korraldamine. Samuti teadusuuringute tulemi avaliku kättesaadavuse ja ühiskondliku mõju analüüs ning rahvusvahelise teaduskoostöö Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 30

31 arendamine. Läbi viidi esimesed uute rahastus-instrumentide - institutsionaalsete ja personaalsete uurimistoetuste - taotlusvoorud. Haridus- ja Teadusministeerium analüüsis IUT esimese vooru kogemust ja tulemusi selleks, et hinnata kuivõrd püstitatud eesmärgid on saavutatud ning selleks, et vajadusel enne järgmise vooru läbiviimist IUT tingimusi täpsustada või muuta. Diskussioonides on selgunud, et asutuse jätkusuutlikkuse tagamise eesmärk ei ole olnud piisavalt selge. Samuti kujunes personaalsete uurimistoetuste taotlusvooru konkurss äärmiselt tihedaks, mistõttu suur hulk kõrgetasemelisi uurimisteemasid jäid piiratud eelarveliste võimaluste tõttu paraku rahastamata. Loomisel on tuumiktaristu taotlemise, hindamise ja määramise regulatsioonid. Uute, analüüsi ja seire alaste ülesannete täitmiseks on asunud tööle analüüsi osakond. Koostatud on uurimistoetuste kasutamise tulemuslikkuse ja mõju analüüsi lähteülesanne. Jätkuvate, SA Eesti Teadusfondist ja SA Archimedes teaduskoostöö keskusest ületulnud ülesannete täitmine toimub ETAg-is plaanipäraselt. Lisaks eelpooltoodule võttis Teadusagentuur üle SA Archimedes teaduskoostöö keskuse ülesanded, sh T&A rahvusvahelise koostöö koordineerimise ja teaduse populariseerimise suundades ning EL 7. raamprogrammi kontaktorganisatsiooni rolli a viis Eesti Teadusagentuur läbi sihtevalveerimise taimekasvatuse ja mullateaduste valdkonnas. Sihtevalveerimise tulemusena on Põllumajandusministeerium asunud tegema ümberkorraldusi oma valitsemisala teadusja arendusasutustes. Käimas on sihtevalveerimine kasvatusteaduste valdkonnas ning a lõpus otsustas Teaduspoliitika komisjon algatada sihtevalveerimised energeetikaalaste uuringute ning ehitustehnikaalaste uuringute valdkondades. Uue TA&I strateegia koostamine a alguseks valmis European Research Area Committee (ERAC) läbiviidud Eesti TA&I süsteemi välishindamine, mille käigus töötati välja soovitused, mis aitavad kaasa uue teadus- ja innovatsioonistrateegia ettevalmistamisel. Väliseksperdid soovitavad Eestil siduda teadus- ja innovatsioonitegevus rohkem majanduslike ja ühiskondlike eesmärkide saavutamisega. Tähelepanu tuleks pöörata väiksema lisandväärtusega sektorite arendamisele. Teadus- ja innovatsioonipoliitikat on vaja rohkem fokusseerida, vähendada riiklike teadus- ja arendusprogrammide arvu ning tõhustada nende elluviimist. 28. juunil 2012 kiitis Vabariigi Valitsus heaks Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia koostamise ettepaneku. Strateegia koostamine on vajalik mitme ministeeriumi tegevusvaldkondade (teadus-, innovatsiooniettevõtluspoliitika) sidustatud juhtimiseks ja EL struktuurivahendite kasutamise tõhustamiseks, et tagada riigi konkurentsivõime suurendamine perioodil Uue strateegia peamiseks lähtekohaks on tugeva teadussüsteemi kohaliku mõju suurendamine nii ühiskonna ees seisvate ülesannete lahendamisel kui ka majanduse 34 Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 31

32 konkurentsivõime tõstmisel. Võtmeküsimus on võimekuse ärakasutamine ja arendamine uute toodete ja teenuste arendamiseks. Valdkonna a tegevuskava aruanne Eesmärk: Teadus- ja arendustegevus on kvaliteetne ning jätkusuutlik 1. Indikaatorid, mille sihttasemed täideti a ületas Eesti T&A intensiivsus (2,41% SKP-st) esmakordselt Euroopa Liidu 2,03%-se keskmise. Märkimisväärne tõus oli tingitud peamiselt õlitööstuse investeeringutest tehnoloogilisteks arendusteks. Kokku kasvasid ettevõtlussektori T&A kulutused enam kui kaks korda, jõudes a tasemeni 1,52% SKPst. Seniseid trende arvestades a sihttasemed (T&A kogukulud 1,8% SKPst, sh erasektor 0,8% SKPst) tõenäoliselt saavutatakse. 2011/12. õa oli doktorikraadi kaitsnuid kokku 190, mis ületab a sihttaset (180 lõpetajat). 2010/11. õa doktorikraadi kaitsnute arv 250 oli tingitud vanade (4+2 süsteemi) õppekavade lõppemisest, mis ei lubanud nendel edaspidi enam kaitsta. Euroopa Patendiametile (EPO) esitatud patenditaotluste arv miljoni elaniku kohta on viimastel aastatel suurenenud. EU27 vastavast näitajast (109,2 taotlust miljoni elaniku kohta) moodustas Eesti 2010.a esitatud EPO patenditaotluste arv juba üle kolmandiku (38,24) a seatud eesmärk - 39 taotlust miljoni elaniku kohta, tõenäoliselt täidetakse. 2. Indikaatorid, mille sihttasemed jäid täitmata Täistööajaga teadlaste ja inseneride arv on aastatel tõusnud ligi 1850 teadlase võrra (69%), jõudes 4512-ni. Seejuures kasvas ettevõtlussektori teadlaste arv samas ajavahemikus ligi 5,5 korda ja moodustas a 33% täistööajaga teadlaste ja inseneride üldarvust. Sihttaseme 4880 täitmist takistas teadustöökohtade ebapiisav atraktiivsus (sh välisteadlaste hulgas; sh ebapiisav töötasu; sotsiaalsed tagatised) ning a toimunud teadlaste arvu langus 264 teadlase võrra a prognoositakse 1631 Eesti teadlaste teaduspublikatsiooni Thomson Reuters Web of Science andmebaasis (sihttase oli 1800). Sihttase jäi täitmata, kuna planeeriti perioodil, kui kasv oli ca publikatsiooni aastas. Hiljem on kasv langenud kuni 75 publikatsioonini aastas, mistõttu on vajadus korrigeerida sihttasemeid. 3. Kavandatud tegevuste olulisemad vahetud tulemused, mis aitasid enam kaasa eesmärkide/ sihttasemete täitmisele Avaliku sektori TA&I korralduse tõhustamine: Käivitus 2011.a TAKS-i muudatustest lähtuv teadusreform; 1. märtsist 2012 alustas tööd Eesti Teadusagentuur, mis Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 32

33 ühendas endas senise Eesti Teadusfondi ning Teaduskompetentsi Nõukogu funktsioonid. Põhiülesanded: üleminek uutele rahastusinstrumentidele mis tagavad killustumise vähenemine, institutsionaalse vastutuse suurenemine, uurimisteemade konsolideerimise), toetuste tulemuslikkuse ja mõju analüüs ning rahvusvahelistes teadusprogrammides osalemise korraldamine. Läbi viidi esimesed uute rahastusinstrumentide - institutsionaalsete ja personaalsete uurimistoetuste - taotlusvoorud. Teadus- ja arendustegevuse töökeskkonna kompleksne arendamine: EL struktuuritoetuste meetmete rakendamine edenes a edukamalt kui varasematel aastatel. Valitsuse poolt kinnitatud T&A ning kõrghariduse infrastruktuuri arendamise investeerimiskava 11-st T&A objektist vaid 2 on veel ehitusjärgus. Kõik planeeritud TA&I valdkonna meetmed on käivitatud ning väljamaksete tase on olnud oluliselt kõrgem (võrreldes a). Paljudel juhtudel on struktuurivahendid aidanud teaduse ning hariduse valdkonna senistel tippudel jõuda oma arengus järgmisele tasemele. Jõudsalt uuendati seadmeid ning teadusaparatuuri, jätkus ja laienes teaduse tippkeskuste võrk, T&A rahvusvahelistumise programmi raames käivitusid rahvusvahelist koostööd ja juurdepääsu rahvusvahelistele (tipptasemel) infrastruktuuridele a jõudis teaduse populariseerimise tase ja maht uuele tasemele. 2011/12 õa oli Haridus- ja teadusministeeriumi poolt kuulutatud Teadusaastaks ja Eestis toimus üle 300 teadust populariseeriva ürituse. Noorte teadussaade Rakett69 tunnistati aprillis Euroopa ringhäälingute konverentsil Euroopa parimaks haridussaateks. Riiklikud programmid: kuuest kavandatud riiklikust teadus- ja arendusprogrammist on VV poolt kinnitatud ja käivitunud 5 (energia, biotehnoloogia, IKT, tervis, keskkond). Materjalitehnoloogias rakendati eelprogrammina avatud taotlusvoor. Tegevusvaldkond: noored 1. jaanuaril 2012 elas Statistikaameti andmetel Eestis noort vanuses 7-26 aastat, mis moodustab 23,5% rahvastikust. Aastaga on noorte arv vähenenud 7532 võrra ning noorte osakaal 0,5 protsendipunkti. Võrdsed võimalused osalemiseks noorsootöös Selleks, et noortest kujuneksid küpsed, oma eelistustest ja võimetest teadlikud isiksused, kes suudaksid teha läbimõeldud ja põhjendatuid otsuseid, aidates kaasa nii noore enda kui teda ümbritseva ühiskonna tasakaalustatud arengule, on oluline pöörata lisaks formaalharidusele tähelepanu ka noore loovuse, ettevõtlikkuse ja algatusvõime arendamisele väljaspool tavakooli, nt noorsootöös (sh huvihariduses) osalemise kaudu. Lisaks sellele, et noorsootöö aitab kaasa noorte loovuse, kultuurilise ja sotsiaalse teadlikkuse, ettevõtlikkuse ning innovatsiooni arengule, omab see olulist Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 33

34 rolli, jõudes erinevate paindlike ja kiirelt kohandatavate meetodite kaudu ka vähemate võimalustega noorteni a heakskiidetud noorsootöö seadus määratles muuhulgas esmakordselt noortevolikogude staatuse ja rolli. See on toonud kaasa noorte osaluskogude arvu tõusu, kohalike omavalitsuse tähelepanu osaluskogude loomisele ja nende tegevuse toetamisele. Kui aastal tegutses 15 maakondliku noortekogu kõrval 45 kohalike omavalitsuste noortekogu, siis aastal oli kohalike omavalitsuste noortekogusid juba 62 ning aastaks kasvas nende arv 70-ni. Noorsootöö investeeringute kava raames toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi kaasrahastamisel noorsootööks kasutatavate ruumide ja hoonete projekteerimist, renoveerimist, ehitamist ning hoonete ümbruse korrastamist, lisaks noorsootööd toetavate tehniliste vahendite hankimist. Kavva lülitatud 47 objektist üle Eesti valmis a lõpuks 40. Tervikuna on noorsootöö, sh huvihariduse kättesaadavus 36 viimastel aastatel oluliselt paranenud ning noorsootööasutuste ja huvikoolide arv tõuseb jätkuvalt (vt joonis 6) ,91 0,56 0,63 1,06 1,24 1, Joonis 6. Avatud noortekeskused maakondlike aastaaruannete põhjal (ENTK) 37 ja EHISes registreeritud vähemalt ühe õppekavaga huvikoolid Eestis. Allikas: ENTK, EHIS Huvikoolides õpib EHIS-e andmetel 2012/13 õppeaastal noort, kes moodustavad kokku 53% vastavast eagrupist (7-26). Võrreldes eelmise õppeaastaga on nii huvikoolide arv kui ka huvikooli õppurite arv EHIS-es oluliselt tõusnud. Selle peamiseks põhjuseks on huviharidust pakkuvate asutuste laialdasem registreerimine huvikoolideks. Samas on huvitegevusse kaasatud noorte hulk kindlasti veel oluliselt suurem, kuna kajastatud ei ole üldhariduskoolide huviringe ning teisi EHIS-es 1,68 0,66 0,64 0,65 0, (ANK) 2008 (ANK) / 2009 (ANK) / 2010 (ANK) / 2011 (ANK) / 2012 (ANK) / õa (HK) õa (HK) õa (HK) õa (HK) õa (HK) HUVIKOOLE Huvikoole 1000 noore kohta 2,00 1,50 1,00 0,50 0,00-0,50 AVATUD NOORTEKESKUSI Avatud noortekeskusi 1000 noore kohta Mõõdetakse EHISe andmete alusel huvikoolide kohta. Ei kajastu üldhariduskoolide huviringide tegevus. 37 Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse andmetel tegutses a Eestis 244 ANK-d, kuid kõik nendest ei eksisteeri juriidiliselt. ENTK andmed kajastavad juriidiliselt eksisteerivaid ja tegutsevaid ANK-sid. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 34

35 registreerimata huviringe. Näiteks tõi aastal koostatud noorteseire ülevaade valimiküsitluse põhjal välja, et huvitegevuses ja huvihariduses kokku osaleb 87% aastatest noortest, 85% aastastest ning 84% aastastest noortest. 38 Kõige levinumaks huvitegevuseks on sport ja seda kõigis vanuserühmades. Nooremates vanuserühmades on levinud ka osalemine kunsti- või käsitööringides ja laulukooris. Eesti Noorteühenduste liitu kuulub 57 noorteorganisatsiooni ja aasta lõpuks umbes kaasatud liiget. Teenuste kättesaadavus ja osalus noorsootöös ei ole vähemate võimalustega noorte jaoks piisavalt tagatud. Kuigi noorsootöö teenuste kättesaadavus on paranenud ning noorte osalus noorsootöös on samuti tõusutrendis, on majanduslangus mõjutanud kohalike omavalitsuste ja lapsevanemate võimekust noortevaldkonda ja noorte osalust rahastada aastal elas suhtelises vaesuses 16,2% 0-15-aastastest ja 21,4% aastastest. Kuna noortekeskustes on teenused noortele valdavalt tasuta (osalustasu moodustab noortekeskuste tuluallikatest keskmiselt 2%), võib nende töös osalejate hulgas täheldada mõnevõrra rohkem neid, kes elavad majapidamises keskmise sissetulekuga kuni 255,64 eurot pereliikme kohta kuus 39. Kindlasti erineb olukord märkimisväärselt huvikoolides õppijate osas, kus osalustasud on eelarves olulise osakaaluga. Tugi probleemidesse sattunud noortele Erinevatel põhjustel probleemidesse sattunud laste ja noorte toetamiseks on noortevaldkonnal sageli enam võimalusi kui üldharidussüsteemil, eriti kui probleemid on tekkinud raskuste tõttu koolis. Pakutavate teenuste ja tugisüsteemide eesmärgiks on toetada noorte tagasipöördumist haridusse ning aidata kaasa nende toimetulekule tavaühiskonnas ja tööturul. Õigust rikkunud alla 18-aastaste noorte suunamine alaealiste komisjonidesse (AEK) on märkimisväärselt vähenenud. Selle põhjuseks võib pidada ka muudatusi põhikooli ja gümnaasiumiseaduses koolikohustuse täimise tagamise osas, sest koolikohustuse mittetäitmine oli üks olulisemaid põhjuseid komisjonidesse suunamisel. Kui a suunati alaealiste komisjoni 4021 probleemset alaealist, siis a oli noorte arv langenud 2141-ni. Joonisel 7 on toodud nende jaotus vanuse lõikes ning osatähtsus vastavast eagrupist. 38 K. Pihor, M. Taru, V. Batueva. Noorteseire Eestis. Poliitikaülevaade 3/2012, lk Marti Taru, Rene Mäe, Mart Laanpere, Epp Reiska, Avatud noortekeskuste olukorra kordusuuring. Tallinna Ülikool, Rahvusvaheliste Sotsiaaluuringute Instituut. Tallinn, Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 35

36 ,3% 0,5% 0,8% 0,9% 0,1% 2,4% 4,3% 2,4% 2,5% 1,6% ,4% Joonis a AEK-desse suunatud alaealiste jagunemine vanuse ja soo lõikes. Allikas: EHIS Noorte kuritegevust ja hälbivat käitumist on seostatud sotsiaalse tõrjutusega. Pikaajaline ühiskonnast kõrvalejäämine võib olla ajendiks mitmesuguste probleemide süvenemisele ja hälbivale käitumisele laiemalt. Seetõttu võivad erinevatel põhjustel sotsiaalselt tõrjutud noored sattuda kuritegevuse ohvriks või ise õigusrikkumisi toime panna. Noorte kaasamine nii üleriigilisel ja kohalikul tasandil on üks tõhusamaid meetmeid mõjutamaks noori kuritegevust lõpetama. Lisaks toimepandud õigusrikkumise tõttu tavanoorte elust kõrvalejääjatele, on oht sattuda tõrjutute gruppi ka noortel, kes on katkestanud haridustee ja ei ole suutnud tööturule siseneda või seal toime tulla. Joonis 8 näitab, et selliste noorte osakaal kasvas a Eestis hüppeliselt ning aastaste osas oli osakaal a lausa 27% aastal on olukord juba mõnevõrra paranenud. 54 4,5% 3,5% 2,5% 1,5% 0,5% -0,5% AEK-sse suunatud noori osatähtsus vanusegrup i noortest 30% 25% 20% 15% 10% 5% 19,4% 20,1% 18,0% 14,7% 13,1% 15,7% 12,8% 11,2% 11,2% 18,3% 18,6% 15,3% 11,7% % Joonis 8. Haridusest ja tööturult väljas noorte osakaal vanusegrupist perioodil Allikas: Statistikaamet Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 36

37 Noortevaldkonna võimalused toetada noorte ettevalmistust tööturul toimetulekuks Tööturul on noored jätkuvalt riskirühmaks. Keskmisest suurem tööpuuduse tase iseloomustab praktiliselt kõiki EL liikmesriike kui a lõpus oli noorte töötuse määr Euroopa Liidus 21%, siis üldine töötuse kogumäär üle kahe korra madalam 9,6% 40. Noorte keerulise olukorra taustal tööturul on oluline rakendada noorsootöö võimalusi noorte tööhõivevalmiduse tõstmiseks ja tööturule sisenemise toetamiseks ning suunata noortevaldkonda enam EL tõukefondide vahendeid 41. Eestis käivitati sel eesmärgil ESF vahenditest toetatav riiklik programm Noorsootöö kvaliteedi arendamine, mille põhieesmärgiks on tõsta noorte valmidust tööturule sisenemiseks ja seal toimetulekuks. Lisaks töötati a Euroopa tasemel välja noorte olukorda horisontaalselt kajastavate indikaatorite süsteem, tänu millele on võimalik võrrelda Eesti olukorda teiste liikmesriikidega kõikides sõlmküsimustes. Vastavalt HTMi ja Sotsiaalministeeriumi koostöölepingule ( ) jätkus ühise riikliku programmi Karjääriteenuste süsteemi arendamine rakendamine SA Innove Karjääriteenuste arenduskeskuse juhtimisel. Programmi raames osutatakse noortele karjääriteenuseid ning arendatakse ühiselt kahe ministeeriumi haldusalas pakutavate karjääriteenuste kvaliteeti. Lisaks näevad a heakskiidetud põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad ette karjääriteenuste tagamise kooliprogrammi osana aasta lõpuni kehtib aastal kinnitatud noorsootöö strateegia, mis koondab endas kahe valdkonna strateegilised eesmärgid: 1) noortepoliitika, so ühtne lähenemine noortele suunatud tegevustes kõikides noore elu puudutavates valdkondades; 2) noorsootöö, so üks noortepoliitika valdkond, mis loob lisaks formaalharidusele, töökohale ja perele võimalusi 7-26-aastaste noorte isiksuse mitmekülgseks arenguks aastal käivitati noortevaldkonna uue strateegilise alusdokumendi väljatöötamine, milles seatakse valdkonnale eesmärgid ja nende saavutamise kavad aastani Valdkonna a tegevuskava aruanne Eesmärk: Noorsootöö üldeesmärk on tagada noore isiksuse areng läbi noorsootöö mitmekesisuse, kättesaadavuse ja kvaliteedi suurendamise. 1. Indikaatorid, mille sihttasemed täideti Noorte kaasatus noorsootöös oli a 42%, sihttase oli 41%. Osakaalu oodatust suurema kasvu tekitas rohke huvikoolide registreerimine Tallinnas. Renoveeritud noorsootöö asutuste osakaal oli 8,5%. Noorsootöö asutuste renoveerimine on toimunud planeeritust kiiremini, aastaks seatud sihttase oli 8% Vt ka EK teatis EL noortestrateegia: investeerimine ja mobiliseerimine. Uuendatud avatud koordineerimismeetod noortega seotud väljakutsete ja võimaluste tarvis ja teatis Ühine kohustus tööhõive tagamisel Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 37

38 2. Indikaatorid, mille sihttasemed jäid täitmata Noorte osalus noorsooühingutes on jäänud eelmise aastaga samale tasemele 6,7% (sihttase oli 6,9%). Peamiseks põhjuseks on aastatoetust saavate noorsooühingute liikmeskonna arvu jäämine suhteliselt samaks. 3. Kavandatud tegevuste olulisemad vahetud tulemused, mis aitasid enam kaasa eesmärkide/ sihttasemete täitmisele Noorsootöö kättesaadavus paranes piirkonniti tänu noortekeskuste ja huvikoolide investeeringutele. Avatud noortekeskuste võimekus kaasata noorsootöösse senisest rohkem riskinoori tõusis riikliku programmi ning ESF meetmete tulemusena. Piirkondlike karjääriteenuseid osutavate keskuste kaudu suurenes a noortele osutatud karjääriteenuste maht võrreldes aastaga a saadi heakskiit HTM juhitavale kolme ministeeriumi (SoM, JuM, HTM) ühisprogrammile Riskilapsed- ja noored, mis toetab uue alaealiste seaduse ja lastekaitse seaduse väljatöötamise protsessi ning muuhulgas aitab tõhustada mõjutusvahendeid töös alaealiste õigusrikkujatega. ESF programmi Noorsootöö kvaliteedi arendamine raames viidi 63 kohalikus omavalitsuses läbi noorsootöö teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi hindamine, mis on aluseks teenuste terviklikule arendamisele omavalitsustes. Tegevusvaldkond: keel Keelevaldkond on universaalne ja seob kogu ühiskonda kõiki sektoreid ning huvigruppe. Tegevus keelevaldkonnas lähtub Eesti Vabariigi põhiseadusest, mille järgi riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Valdkonna strateegilisteks alusdokumentideks on Eesti keele arengukava ( ) ja Eesti võõrkeelte strateegia ( ). Valdkonna tegevus jaotub neljaks omavahel tihedalt seotud põhisuunaks: eesti keel emakeelena, eesti keel teise keelena, eesti keel väljaspool Eestit ja võõrkeeled (mitmekeelsus) Eestis. Eesti keel emakeelena Eestlaste osatähtsus rahvastikus on kasvanud a 61%lt a 69%ni. Samal ajal kahaneb aasta-aastalt eesti keelt emakeelena rääkijate arv (sama perioodi jooksul on see vähenenud 5%). Oluline on tähtsustada üldhariduskoolides eesti keele oskust kogu õppekava ulatuses. Eesti keele emakeelena õpetamise ja õppimise tulemust mõõdetakse riiklikult põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamisel. Gümnaasiumi lõpueksami tulemused on viimastel aastatel Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 38

39 stabiilselt parenenud, põhikooli lõpueksami tulemused on hakanud paranema viimasel paaril aastal (joonis 9) ,5 71,1 71,3 72,4 72,8 73,2 71,2 71,9 69,7 69,7 70,7 68,4 68,8 62,8 57,7 58,7 58,6 59,2 56,5 54,2 55,5 55,2 55,8 56,4 54,5 54,5 Gümnaasium i lõpueksam Põhikooli lõpueksam / / / / / / /12* Joonis 9. Põhikooli ja gümnaasiumi eesti keele kui emakeele lõpueksamite keskmine tulemus aastatel 1999/ /12. Allikas: EHIS Peamisteks probleemideks on kujunenud funktsionaalse keeleoskuse ebarahuldav tase ja üleilmne ingliskeelestumine. Inglise keele tugeva surve tõttu langeb eesti keele kasutus mitmetes valdkondades (pangandus, kõrgharidus, teadus jne), mis pikemas perspektiivis viib kasutajaskonna vähenemiseni, oskussõnavara puudulikkusele ja sellest tulenevalt põhjendatud vajadusele kasutada keelt, kus on kõik vajalik olemas. Süsteemsete alusuuringute puudumise tõttu puudub ülevaade, kuivõrd ohustatud on eesti keel juba praegu. Lähiajal on vajalik saada ülevaade emakeeleõpetajate tegelikust töökoormusest ja uurida kooliõpikute keelekasutust, et jõuda madala funktsionaalse kirjaoskuse põhjustele lähemale. Eesti keel väljaspool Eestit Üleilmastumine ja Euroopa lõimumise kontekstis omab üha suuremat tähendust nn pehme diplomaatia oma keele ja kultuuri tutvustamine väljaspool kodumaa piire. Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmile ( ) vastavalt arendatakse eesti keele ja kultuuri õpet, toetades seda rohkem kui 30 maailma erineva riigi kõrgkoolis, sh 10 Eestist saadetud lektoriga. HTM on viimaste aastate jooksul avanud eesti keele lektoraadid paikades, kus Eesti huvid seda nõuavad ja kohapealne valmisolek olemas. Võimekust kasvavat eesti keele huvi rahuldada siiski napib, sest omapoolset initsiatiivi on näidanud õpetuskohad Istanbulis, Firenzes, Viinis, Madridis, Londonis, Pihkvas, Seattle is jne, kuid Eesti ei suuda vahendite puudusel kõikidele soovidele vastu tulla. Lisaks akadeemilisele õppele toetatakse keeleõpet eestlaste kogukondades mitmetes riikides 42 asuvates üldharidus- ja pühapäevakoolides, seltsides, lasteaedades, mudilasringides ning keelekursustel. HTM on koostöös Eesti Instituudiga saatnud 42 Venemaa Föderatsioonis, Ukrainas, Lätis, Rootsis, Soomes, Saksamaal, Hollandis, Belgias, Kanadas, Suurbritannias, Iirimaal, Ameerika Ühendriikides jm riikides Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 39

40 õppematerjale nii välismaal eesti keelt ja/või eesti keeles õpetavatele koolidele kui ka ülikoolidele. Tabel 6. Eesti keele õppureid väljaspool Eestit 2010/ /13 õppeaastal. Allikas: EHIS 2010/ / /13 Välismaal eesti keelt õpetavate üldharidus- ja pühapäevakoolide, seltside, lasteaedade, mudilasringide ning keelekursuste arv Välismaal eesti keelt õppivate laste arv Eesti keelt õpetavate väliskõrgkoolide arv Väliskõrgkoolides eesti keelt õppivate üliõpilaste arv Jätkatakse rahvuskaaslaste programmi haridusprojektide konkurssi eesmärgiga toetada väljaspool Eestit toimuvat keele- ja kultuuriõpet. Programmi haridusmeetme eesmärgiks on suurendada eesti keele oskajate arvu Eesti päritolu noorte seas ning parandada nende eesti keele oskuse taset. Korraldatakse väliseesti lastele mõeldud suviseid eesti keele ja meele laagreid ning välismaal töötavate eesti keele õpetajate täienduskoolitust. Väliseesti noorte jaoks on loodud ka edasiõppimisvõimalused Eesti haridussüsteemi kõrgkoolides ja kutseõppeasutustes. (2012. a kuus uut stipendiaati). Alustatud on eestikeelsete e-õppematerjalide loomist: valminud on vene keele baasil eesti keele algtaseme e-õppe kursus, a II kvartaliks peaks valmima analoogne kursus inglise keele baasil. Rahvuskaaslaste programmi kaudu toetatakse lisaks eesti keele õpetusele ka väliseesti arhiivimaterjalide säilitamist ning kättesaadavaks tegemist. Probleemiks on terviklike, erinevaid lähtekeeli ning õppijate tasemeid arvestavate eestikeelsete e-õppematerjalide vähesus. Hüppeline välismaal asuvate eesti keelt õpetavate koolide, pühapäevakoolide, seltside, lasteaedade, mudilasringide ja keelekursuste arvu kasv on kaasa toonud ka suuremad toetusvajadused õpetuskohtade tegevustoetusteks, õppematerjalide lähetamiseks ning keelelaagrite ja koolituste korraldamiseks. Lahendamist vajab välismaalt Eesti üldharidussüsteemi tagasipöörduvate laste küsimus. Probleemiks on ka võimaluse puudumine eesti keele eksami (kas emakeele või teise keelena) sooritamiseks välismaal. Eesti keel Eestis teise keelena Eesti Tööjõu-uuringu (ETU) andmetel on Eestis järjest enam neid mitte-eestlasi, kes enda hinnangul oskavad eesti keelt ning nende keskmine keeleoskuse tase on aastate jooksul järjest paranenud. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 40

41 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 44% 49% 49% 49% 53% 55% 54% 56% 59% 58% 58% 61% 63% 64% 64% 65% 2,2 2,13 2,1 2 2,07 2,05 2,05 2,05 1,98 1,94 1,84 1,83 1,89 1,89 1,8 1, Mitte-eestlaste osatähtsus, kes ütlevad, et oskavad eesti keelt, kõigist mitte-eestlastest Keskmine keeleoskuse tase 1,7 1,8 1,9 2 2,1 2,2 2,3 Keeleoskuse tase: 1 - oskab rääkida ja kirjutada; 2 - oskab igapäevase suhtlemise piires rääkida; 3 - saab igapäevase suhtlemise piires aru. Joonis 10. Mitte-eestlaste eesti keele kui mitte-kodukeele oskus. Allikas: Statistikaamet. Aktiivse keeleoskusega mitte-eestlaste hulk pole viimastel aastatel oluliselt suurenenud. Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu 43 andmetel on pooled mitte-eestlased passiivsed keeleoskajad ning kolmandik aktiivsed keeleoskajad. Paranenud on kuni 30- aastaste mitte-eestlaste eesti keele oskus. Seda toetavad faktid, et põhikoolis eestikeelses õppes osalevate eesti keelest erineva emakeelega õpilaste osatähtsus suureneb vähehaaval (2004. a alates on kasvanud 5,5% võrra) a valmisid Euroopa Nõukogu keeleoskustasemetele vastavad eesti keele oskuse tasemekirjeldused ning a lõpust toimuvad eesti keele tasemeeksamid nende alusel a käis eesti keele tasemeeksamit tegemas kokku koos koolides sooritatud tasemeeksamitega inimest, kellest eksami sooritas e 51,0% (2010. a vastavalt 8426 ja 53%) a sooritas gümnaasiumi eesti keele kui teise keele riigieksami tulemusele 80 punkti või rohkem 24,6% eksaminandidest, alla 20-punktise tulemuse (20 p on vajalik gümnaasiumi lõpetamiseks) sai 8,7% eksaminandidest. Gümnaasiumiõpilaste keskmine tulemus oli 69,4 punkti 100st, kutseõppeasutustes 38 punkti 100st. Võõrkeeled (mitmekeelsus) Eestis Euroopa mitmekeelsuspoliitika väärtustab nii ühiskonna kui ka inimese mitmekeelsust ning erinevate võõrkeelte õpetamist ja õppimist: eeldatakse, et emakeele või esimese keele kõrval peab inimene oskama vähemalt kahte võõrkeelt. Tulemuslikkuse tõstmiseks on soovitatud alustada võõrkeeleõppega võimalikult varases eas. Eesti haridussüsteem on õpitavate võõrkeelte arvu poolest ELis esimeste hulgas. Rohkem kui kahte kodukeelest erinevat keelt oskavate inimeste osakaal on Eestis stabiilselt kasvanud, samas kui ainult kodukeelt kõnelevate inimeste hulk on järjest vähenenud. 43 Triin Vihalemm, Keeleoskus ja hoiakud. Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring Integratsiooni Sihtasutus ja Rahvastikuministri Büroo. Tallinn, 2008, lk Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 41

42 Eesti koolides (nagu mujalgi Euroopas) on populaarne inglise keele õppimine seda õpib summaarselt üle kahe korra enam õpilasi kui sellele järgnevat vene keelt (2012/13. õa). Lisaks inglise keelele õpitakse A ja B võõrkeeltena vene, saksa ja prantsuse keelt. Järjest enam õpitakse ka teisi võõrkeeli lisaks eelnimetatutele õpitakse Eesti üldhariduskoolides hispaania, jaapani, kreeka, ladina, rootsi, soome, taani, heebrea, hiina, itaalia, norra ja suahiili keelt a viidi läbi üle-euroopaline keeleoskuse uuring (The European Survey on Language Competences), mille sihtrühmaks olid kohustuslikku haridust (põhikool) omandavad aastased õpilased. Eestis olid testitavateks keelteks inglise ja saksa keel. Valdkonna a tegevuskava aruanne Eesmärk: Eesti keel on pidevalt arenev kultuurkeel ja Eestis väärtustatakse mitmekeelsust 1. Indikaatorid, mille sihttasemed täideti Indikaatori keskhariduse omandanud noorte emakeele (eesti keele) oskus (gümnaasiumi lõpueksami keskmine hinne) sihttase aastaks 2012 oli 58 punkti. Tegelik tulemus oli 62,8 punkti, mis on 4,2 punkti kõrgem kui sihttase ja 3,6 punkti kõrgem kui eelmise aasta näitaja. Peamise põhjusena võib tuua 2012.a kasutusele võetud uut kaheosalist eksamivormi, mis koosneb funktsionaalse lugemisoskuse kontrollist ja etteantud probleemil põhineva kirjandi kirjutamisest. 2. Indikaatorid, mille sihttasemed jäid täitmata Eesti keele tasemeeksami sooritanute osakaal 53,3% jäi küll alla sihttaseme, milleks oli 55%, kuid on võrreldes eelmise aastaga 2,3 protsendipunkti võrra tõusnud. Tegemist ongi kõrge eesmärgiga, mille saavutamiseks on oluline tõsta täiskasvanutele mõeldud keeleõppe kvaliteeti. Keskhariduse omandanud noorte võõrkeeleoskus (gümnaasiumi lõpueksamite keskmine hinne võõrkeeltes) oli a 69,4 punkti (sihttase 70,5). Kuna tegemist on indikaatoriga, mis väljendub keskmise punktisummana, siis on paaripunktiline kõikumine normaalne ning ei väljenda olulist muutust. 3. Kavandatud tegevuste olulisemad vahetud tulemused, mis aitasid enam kaasa eesmärgi täitmisele a kevadel rakendus uut tüüpi eesti keele riigieksam, mis mõõdab varasema tekstiloome oskuse kõrval emakeeleoskust laiemalt; täiendkoolitati ligikaudu 300 eesti keele ja kirjanduse õpetajat; üleriigilistest õpilasüritustest võttis varasemaga võrreldes osa suurem hulk õpilasi. Kõrgkooliõpikute programmi toel valmis a 22 eestikeelset kõrgkooliõpikut, lepingud on sõlmitud veel 32 õpiku ilmumise kohta. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 42

43 Keelenõu vajab aastas keskmiselt 7000 inimest, päevane keelenõu koormus on 30 küsimust, lisanduvad meilisuhtlus, koolitused ja väljaanded. Inimeste keeleteadlikkus (nõudlus keeleabi järele) on tõusnud. Rahvuskaaslaste programmi toel saavad välismaale siirdunud eestlased säilitada laste emakeelt pühapäevakoolides ja huviringides. Rahvusvaheliste võõrkeele (vene, saksa, prantsuse) riigieksamite ettevalmistus on kulgenud plaanipäraselt. Programmi Keeleõppe arendamine tegevused toimuvad plaanipäraselt. 4. Kavandatud tegevuste vahetud tulemused, mis jäid täitmata Akadeemilise välisõppe programmi vahendite nappuse tõttu pole kahel viimasel aastal olnud võimalik luua välismaal ühtki uut õpetuskohta lisaks olemasolevatele. Ülevaade riigiraamatupidamiskohustuslase tähtsamatest majandusnäitajatest (tuhandetes eurodes) Bilanss Varad majandusaasta lõpu seisuga Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) korrige e-rimine korrigeerimine Käibevara Põhivara Kohustused majandusaasta lõpu seisuga Lühiajalised kohustused Pikaajalised kohustused Riigieelarvesse kuuluv netovara majandusaasta lõpu seisuga Tulemiaruande näitajad Tegevustulud

44 Tegevuskulud Tegevustulem Finantstulud ja -kulud Muud näitajad Töötajate keskmine arv , , , ,36 Asutuste arv Põhivarainvest eeringud Eelarve ja selle täitmise näitajad Eelarve tulude maht Tulude eelarve täitmine Eelarve kulude maht Kulude eelarve täitmine Finantseerimist ehingute maht Finantseerimist ehingute täitmine Aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulised sündmused, mis ei kajastu aruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi HTMi käesoleva ja järgnevate aastate eesmärkide saavutamist mõjutab oluliselt Euroopa majanduskasvu aeglustumine ning Eesti majanduskasvu prognooside madal tase. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 44

45 Asutuse juhi hinnang sisekontrollisüsteemi kohta Riigiraamatupidamiskohustuslase juhina on mul kohustus tagada sisekontrollisüsteemi loomine ja rakendamine ning selle tulemuslik toimimine ministeeriumis ja valitsemisala asutustes. Sisekontrollisüsteemi eesmärk on toetada asutuse eesmärkide saavutamist ning tagada: õigusaktidest kinnipidamine, vara kaitstus raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest juhtimisest ja muust sarnasest tingitud kahju eest, asutuse tegevuse otstarbekus asutuse ülesannete täitmisel ning asutuse tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumine, säilitamine ja avaldamine. Hinnang sisekontrollisüsteemile põhineb siseauditi juhi arvamusel ja juhtkonna tööl, välisaudiitorite jt väliste hindajate (sh Riigikontrolli, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kontrollikoja) arvamustel ja riskide hindamise tulemustel. Sisekontrollisüsteemile hinnangu andmisel tugineti COSO sisekontrolli raamistikule, mida täiendasid ministeeriumi siseauditiosakonna ja väliste kindlustandvate teenuste pakkujate auditid ja ekspertarvamused. Ministrina hindan haridus- ja teadusministeeriumi ning tema valitsemis- ja haldusala sisekontrollisüsteemi: tulemuslikuks (mõjusaks): finantsraamatupidamise korralduse, finantsaruannete kaudu õige ja õiglase tulemuse saamise osas ministeeriumist ja tema valitsemisala tegevusest; parandamist vajavaks: organisatsiooni liikmete ja juhtkonna teostatava jooksva seire ja selle dokumenteerimise osas. Oluliselt parandamist vajab: sisekontrollisüsteemi kriteeriumite kehtestamine ja kontrollimeetmete kirjeldamine; organisatsiooni põhiprotsesside teadvustamine ja kirjeldamine; töökorraldust käsitlevate sisemiste juhendite ja kordade ajakohastamine, dokumentide dokumendihaldussüsteemist leitavuse tagamine; riskide juhtimine; riigieelarveliste eraldiste andmine ja kasutamine; riigihangete läbiviimine. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 45

46 Ülevaade riigiraamatupidamiskohustuslase tegevusest siseauditi korraldamisel I Ülevaade siseauditi korraldusest ja tegevusest Haridus- ja Teadusministeeriumis Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM), tema valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste sisekontrolli süsteemi toimimise, selle tõhususe ja õigusaktidele vastavuse hindamiseks ja analüüsimiseks, tõukefondidega seotud auditite läbiviimiseks ning siseauditi alase tegevuse koordineerimiseks ministeeriumi valitsemisalas on ministeeriumi struktuuriüksusena loodud siseauditiosakond. Osakond tegutseb põhimääruse alusel, mis on kinnitatud haridus- ja teadusministri 18. jaanuari aasta käskkirjaga nr 30. Osakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kes allub vahetult haridus- ja teadusministrile. Osakonnajuhataja on nimetatud ka HTMi siseauditi eest vastutavaks isikuks. 31. detsembri aasta seisuga oli osakonna koosseisus kolm auditijuhti, kuus siseaudiitorit ja osakonna asejuhataja, kelle tööülesanded on määratud ametijuhendites. HTMi siseaudiitoritele on tagatud tööks vajalikud tingimused, ligipääs tööks vajalikule informatsioonile ja funktsionaalne sõltumatus asutuse ülejäänud tööst. Ministeeriumi siseauditiosakond teostas aruandeaastal 11 auditit, lisaks alustati kahe auditiga, mis jätkuvad veel aastal. Peale auditite tegemise täitsid ministeeriumi siseaudiitorid ka muid ülesandeid, mis olid vajalikud siseauditialase töö tõhustamiseks või uute audititeemade leidmiseks. Nii näiteks muu hulgas 1. koostati valitsemisala siseauditi sise-eeskiri ja osakonnasiseseks kasutamiseks siseauditi käsiraamat; 2. osaleti Eesti Kunstiakadeemia riikliku järelevalve protsessis; 3. nõustati ministeeriumi juhtkonda erinevatel teemadel. II Ülevaade siseauditi korraldusest Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas HTMi valitsemisalas oli 31. detsembri aasta seisuga 3 valitsusasutust (sh HTM ise kui üksikasutus), 2 hallatavat riigiasutust, 4 teadusasutust, 1 osaühing (Eesti Infotehnoloogia SA koosseisus), 8 sihtasutust ja 67 riigikooli. Siseaudiitor on tööle võetud kolmes riigikoolis ja kolm HTMi valitsemisala riigiasutust ostavad majandusaasta aruande auditi teenust sisse. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 46

47 Ülevaade riigi raamatupidamiskohustuslase valitsemisalas või valitseva mõju all olevate äriühingute, avalik-õiguslike juriidiliste isikute, sihtasutuste ja muude isikute kohta 1. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud (AÕJI) - Tartu Ülikool, - Tallinna Ülikool, - Tallinna Tehnikaülikool, - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, - Eesti Kunstiakadeemia, - Eesti Maaülikool, - Eesti Teaduste Akadeemia, - Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut. Kõik ülalnimetatud avalik-õiguslikud juriidilised isikud on iseseisvad ja autonoomsed. HTM teostab nende üle riiklikku järelevalvet ja riik toetab nende tegevust Riigieelarve seaduse ja teiste õigusaktide alusel. 2. Sihtasutused - Tiigrihüppe Sihtasutus, asutajad Haridus- ja Teadusministeerium kui Eesti Vabariigi volitatud esindaja ning 37 asutust ja eraisikut: AS PONIARD, AS AETEC, AS REGIO, AS TORN, EESTI ARVUTIFIRMADE ASSOTSIATSIOON, AS HELMES, AS KTK OVERALL, AS SPIN TEK, AS BALTIC COMPUTER SYSTEMS, AS INFOTARK, MICROLINKI SÜSTEEMIDE AKTSIASELTS; Leo Aadel, Lea Mossin, Heinar Tammet, Gunnar Koppel, Ants Wõrk, Leo Võhandu, Tõnis Laasik, Jüri Ruut, Aivar Sarapik, Enn Elmet Murumets, Margus Ojaots, Ants Urvak, Linnar Viik, Madis Listak, Margus Estna, Agu Kivilo, Mehis Bakhoff, Meelis Vainu, Mait Nigul, Robert John Juhkam, Raivo Vilu, Arvo Võrk, Sten Tamkivi, Ants Sild, Anne Villems, Vladimir Vilipus. Riigipoolne asutajaõiguste teostaja on Haridus- ja Teadusministeerium, riigil on valitsev mõju; - Sihtasutus Eesti Teadusagentuur, asutaja Haridus- ja Teadusministeerium kui Eesti Vabariigi volitatud esindaja, riigil on valitsev mõju. - Sihtasutus Archimedes, asutaja Haridus- ja Teadusministeerium kui Eesti Vabariigi volitatud esindaja, riigil on valitsev mõju; - Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus (EITSA), asutajad Haridus- ja Teadusministeerium kui Eesti Vabariigi volitatud esindaja, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Telekom, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit. Riigipoolne asutajaõiguste teostaja on Haridus- ja Teadusministeerium, riigil on valitsev mõju; 1. juunil 2006 kanti registrisse EITSA Kinnisvara OÜ (100% osadest kuulub EITSAle). Seoses hariduse ja teaduse IKT valdkonna struktuuride ja juhtimise konsolideerimisega Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas, ühinevad aastal Eesti Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 47

48 Infotehnoloogia Sihtasutusega seni eraldi tegutsenud Tiigrihüppe Sihtasutus ning Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk (EENet). Alates kannab ühendasutus nime Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA). Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus on EITSA õigusjärglane - Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove, asutaja Haridus- ja Teadusministeerium kui Eesti Vabariigi volitatud esindaja, riigil on valitsev mõju; - Sihtasutus Kutsekoda, asutajad Sotsiaalministeerium kui Eesti Vabariigi esindaja, Eesti Ametiühingute Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon TALO, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Vastavalt Kutseseaduse muutmise seadusele teostab riigi poolt aastal asutatud Sihtasutuses Kutsekoda asutajaõigusi alates 1. jaanuarist 2004 Haridus- ja Teadusministeerium (varem Sotsiaalministeerium), riigil on valitsev mõju; - Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus, asutajad Haridus- ja Teadusministeerium kui Eesti Vabariigi volitatud esindaja, Eesti Olümpiakomitee; riigipoolne asutajaõiguste teostaja on Haridus- ja Teadusministeerium, riigil on valitsev mõju; - Sihtasutus Teaduskeskus Ahhaa, asutajad Haridus- ja Teadusministeerium kui Eesti Vabariigi volitatud esindaja, Tartu linn, Tartu Ülikool; riigipoolne asutajaõiguste teostaja on Haridus- ja Teadusministeerium, riigil on valitsev mõju. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 48

49 HTMi osalusega rahvusvahelised organisatsioonid ja nende programmid Organisatsioon Ühinemise aeg aasta liikmemaks (tuh eurodes) Euroopa Nüüdiskeelte Keskus (European Centre for Modern Languages, ECML) Euroopa Noortefond (European Youth Foundation, EYF) Läänemeremaade Nõukogu noorsooküsimuste ekspertgrupp (Baltic Sea Expert Group on Youth Affairs, CBSS-EGYA) Keelelise mitmekesisuse edendamise võrgustik (Network to Promote of Linguistic Diversity, NPLD) Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni hariduskomitee (OECD Educational Committee) rahvusvaheline õpilaste õpitulemuslikkuse hindamisprogramm (Programme for International Student Assessment, PISA) OECD rahvusvaheline õppimise ja õpetamise uuring (Teaching and Learning International Survey, TALIS) OECD rahvusvaheline täiskasvanute uuring TEAN ja OSKAN (Programme for the International Assessment of Adult Competencies, PIAAC) OECD ülikoolide haldamise programm (Programme on Institutional Management in Higher Education, IMHE) OECD rahvusvaheliste haridusnäitajate projekt (International Indicators of Education Systems, project, INES) OECD haridusuuringute ja innovatsiooni keskus (Centre for Educational Research and Innovation, CERI) Aasia-Euroopa Fond (Asia-Europe Foundation, ASEF) Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur (European Agency for Development in Special Needs Education) Rahvusvahelised teadusorganisatsioonid Euroopa uue põlvkonna teadusvõrk (Next Generation of European Research Networking, GÉANT) ESFiga ühinemise aasta Fusion for Energy ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni säästvat arengut toetava hariduse strateegia (United Nations Economic Commission for Europe (UNECE) Strategy for Education for Sustainable Development) Põhjamaade Ministrite Nõukogu programm Nordplus Eesti Vabariik on PMN Nordplusi täieõiguslik liige. NB! EV ei ole PMNi liikmesriik 132 Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 49

50 Üleeuroopaline teaduse ja hariduse andmesidevõrkude assotsiatsioon (Trans-European Research and Education Networking Association, TERENA, liikmemaksu tasutakse EENeti kaudu) Euroopa Nõukogu haridustöötajate koolitusprogramm Pestalozzi Euroopa Rahvuskeelte Assotsiatsioonide Ühendus (European Federation of National Institutions for Language, EFNIL, liikmemaksu tasutakse EKI kaudu) Rahvusvaheline arhiivinduse ja dokumendihalduse organisatsioon (ICA) EL liikmesriikide elektroonilise dokumendihalduse alane ühendus (DLM Forum) ,8 Rahvusvaheline TV Arhiivide Föderatsioon (FIAT-IFTA) Rahvusvaheline Heliarhiivide Assotsiatsioon (IASA) ,1 Köite ja paberkonservaatorite Ühendus (IADA) ,09 Euroopa haridusasutuste inspektorite koostööorganisatsioon (The Standing International Conference of Inspectorates, SICI) Olulisemad aruandeaasta investeeringud Objekti nimetus ja/või sellel tehtav töö Asukoht Projekti kogusumma Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilaselamu renoveerimine ja õppeseadmed tuh eurodes Tallinn 175 Eesti Mereakadeemia õppekompleksi renoveerimine Tallinn 37 Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppehoone Tartu 25 Eesti Mereakadeemia õppekompleksi renoveerimine Tallinn 50 Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ühiselamu õppetegevuseks vajaliku pinna renoveerimine Põltsamaa Ametikooli köögi sisustamine Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Tihemetsa õppekoha peahoone maalingute restaureerimine Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli mõisa pargi renoveerimistööd Tallinna Tehnikakõrgkooli õppehoone rekonstrueerimine Tartu 165 Jõgeva 5 maakond Pärnu 15 maakond Viljandi 10 maakond Harju maakond 128 Kloogaranna noortelaager Harju maakond 100 Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli siseujulavõimla Viljandi 20 renoveerimine maakond Noarootsi Gümnaasiumi koolihoonete vastavusse viimine tuleohutuse ja elektripaigaldise nõuetega Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Voltveti pargi renoveerimine Lääne maakond Pärnu maakond Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 50

51 Tartu Emajõe Kooli hoonete tuleohutusnõuetega vastavusse viimine Räpina Aianduskooli Sireli tn õpilaskodu renoveerimine ja sisustus Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli vana aitkuivati katuse vahetus Narva Vanalinna Riigikooli koolihoone tuleohutusnõuetega vastavusse viimine Haapsalu Kutsehariduskeskuse ehitusmaterjalide välilao ehitus Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli uue härrastemaja renoveerimine Võrumaa Kutsehariduskeskuse puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppehoone renoveerimine Kaelase Kooli koolihoone tuleohutusnõuetega vastavusse viimine Tartu 4 Põlva 14 maakond Viljandi 38 maakond Ida-Viru 6 maakond Lääne 1 maakond Viljandi 30 maakond Võru maakond Tallinn 130 Pärnu maakond Kosejõe Kooli õpilaste olmeruumide renoveerimine Harju maakond 4 Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli spordiinventar Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala infotehnoloogia projektid ja programmid 22 Viljandi 59 maakond Eesti 752 EENeti magistraaliseadmed Eesti 225 Rahvusarhiivi arhiivide riiulid Tartu maakond 21 Rahvusarhiivi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia Tartu 30 seadmed Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli Viljandi 16 põllumajandustehnika 02NZ318C maakond Eesti Lennuakadeemia materiaalsete põhivarade Tartu 6 soetus Narva Kutseõppekeskuse videostuudio arvutikomplekt Ida-Viru maakond 7 Haapsalu Kutsehariduskeskuse korvpallikonstruktsiooni soetus Haapsalu Kutsehariduskeskuse soetused (jahutuskapp) Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli õppeotstarbelised masinad ja seadmed Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli õppeotstarbelised masinad ja seadmed Lääne 7 maakond Lääne 3 maakond Tallinn 34 Tallinn 26 Tartu Observatooriumi infrastruktuuri arendusprojekti Tartu 145 Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 51

52 ehitus Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool Harju maakond 75 Eksamite infosüsteemi tarkvara uuendamine Harju maakond 22 Eesti Teaduste Akadeemia hoone katuse Tallinn 270 renoveerimine Olulisemad teadus- ja arendusprojektid aruandeaastal Eduko ( programmi raames valmis PISA 2006 ja 2009 aasta tulemuste võrdluse analüüs, mis keskendus põhiliselt PISA tulemuste seostele koolide juhtimisega, õpilaste õpistrateegiatega, nende õpimotivatsiooniga jne. Uuringu käigus pakuti välja ideid, millele saab toetuda eesti kooli arendamisel. Uuringu viisid läbi Jaan Mikk, Maie Kitsing, Olev Must, Ülle Säälik, Karin Täht ning on kättesaadav HTMi kodulehelt. Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentARi poolt koostati HTMi tellimusel raport Üldkeskhariduse lõpetajad tööturul Raporti eesmärk oli anda ülevaade üldkeskhariduse lõpetanute palgasissetulekutest kümne aasta jooksul peale lõpetamist ning hinnata erinevusi, mis seletatavad koolide karakteristikutega nagu õppekeel, asukoht, keskmine riigieksami hinne. Raport on kättesaadav HTMi kodulehelt. Eelmisel aastal valmis aastatel läbi viidud projekti Muukeelne laps Eesti koolis lõpparuanne. Kolm aastat kestnud uuringu eesmärgiks oli eestikeelses koolis õppivate mitte-eestikeelsete laste arengut ja toimetulekut puudutavate küsimuste vastamine. Uuringute tulemusena saadi teaduspõhist informatsiooni põhjendatud otsuste tegemiseks erineval tasemel alates riigi tasemel tehtavatest hariduspoliitilistest otsustest kuni õpilase tasemel tehtavate otsusteni. Uuringu viis läbi Tallinna Ülikooli Psühholoogia Instituut eesotsas prof Aleksander Pulveriga. Raport on kättesaadav HTMi koduleheküljelt. Innove on aastal tellinud kolm kutsehariduse õppekava rakendumisega seotud uuringut: Kutseõppeasutuste vilistlaste uuring (Praxis), Õppekavareform Eesti kutsehariduses õpetajate pilgu läbi (Sirje Rekkor) ning Riiklike õppekavade rakendumine kutseõppeasutustes (Klaris). Uuringud on kättesaadavad Innove kodulehelt: aastal valmis uuring Erialase hariduseta inimeste osalemine elukestvad õppes (CentAR), mille üldeesmärgiks oli välja selgitada sihtrühma täpsemad karakteristikud ning tegurid, mis mõjutavad nende osalemist täiskasvanukoolituses (sh osalemist takistavad tegurid). Uuringu käigus kogutud informatsioon võimaldab välja töötada poliitikameetmed, mis suunavad riigi ressursse senisest efektiivsemalt erialase tasemehariduseta ning madala konkurentsivõimega inimeste osaluse suurenemiseks elukestvas õppes. Uuring on kättesaadav HTMI kodulehelt. Programmi Primus raames on aastal valminud järgmised uuringud: Elukestev õpe kõrgkoolis: õpiprotsessi toetav keskkond ( ) ; Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 52

53 Erialaõppekeele arendamisvajaduse uuring ( ) ; Üliõpilaste töötamise fenomen Eesti kõrghariduses ( ) ning Interkultuuriline sensitiivsus kui kaasaegses multikultuurilises keskkonnas toimetulekut mõjutav tegur ( ). Uuringud on kättesaadavad programmi Primus kodulehelt: Eesti Noorsootöö Keskus on aastal läbi viinud järgmised uuringud: Noorteseire aastaraamat noored ja noorsootöö Poliitikaülevaade 5/2013: NEET noored, kellega keegi ei arvesta ja kes kuskil ei käi f Poliitikaülevaade 4/2012: Noored ja sotsiaalne kaasatus f Poliitikaülevaade 3/2012: Eesti noorte osalemine noorsootöös pdf Eesti Teadusagentuurilt ilmus eelmisel aastal kaks raportit: Taimekasvatuse ja mullateaduste sihtevalveerimine ja Kasvatusteaduste sihtevalveerimine, kättesaadavad: Lisaks on koostatud analüüs: Eesti teaduse kvantitatiivne analüüs TAI3 ja nutika spetsialiseerumise jaoks ning raport European Science Foundation foorumis Evaluation in Research and Research Funding Organisations: European Practices European Science Foundation. Jätkati osalemist OECD programmis TEAN ja OSKAN (PIAAC, Uuringus hinnatakse täiskasvanud elanike pädevusi, mis on aluseks isiklikule, tööalasele ja ühiskondlikule edukusele: arvutamisoskust, lugemisoskust ja probleemide lahendamise oskust tehnoloogilises keskkonnas. Tegemist on baasoskustega, millel põhineb teiste oskuste areng. Elanike pädevuse mõõtmine aitab kaasa mitme poliitikavaldkonna kujundamisele. Prooviküsitlus tehti aastal ja see täitis seatud eesmärgid. Programmi raames on alustatud analüütikute koolitamist ja seminare, et valmistuda andmefailide analüüsiks. Põhiküsitlus algas augustis 2011 ja lõpetati aprillis Uuringu lõpparuanne valmib aasta sügisel. Jätkuvad ettevalmistused osalemiseks OECD koordineeritavas õpetajate professionaalset arengut kirjeldavas uuringus TALIS2. Uuring toimub aastatel Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 53

54 Majandusaastal toimunud ja eeldatavad muudatused valitsemisala koosseisus aasta septembris haridus- ja teadusministri moodustatud ja aasta oktoobris põhimäärusega kinnitatud Viljandi Gümnaasium alustas õppetööga 1. septembril augustil 2012 moodustas haridus- ja teadusminister Jõgevamaa Gümnaasiumi ja Läänemaa Ühisgümnaasiumi, mis alustavad õppetegevusega 1. septembril a. 15. juulil a lõpetas tegevuse Helme Sanatoorne Internaatkool. Vastavalt haridus- ja teadusministri 5. detsembri aasta käskkirjale nr 936 lõpetati Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse tegevus 31. juulil 2012 ja selle ülesanded on alates 1. jaanuarist 2012 etapiviisiliselt antud üle SAle Innove. Seoses hariduse ja teaduse IKT valdkonna struktuuride ja juhtimise konsolideerimisega Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas, ühinevad aastal Eesti Infotehnoloogia Sihtasutusega seni eraldi tegutsenud Tiigrihüppe Sihtasutus ning Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk (EENet). Alates kannab ühendasutus nime Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA). Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus on EITSA õigusjärglane ning kasutusele jäävad olemasolevad rekvisiidid. Arhiiviseaduse 3 lõike 1 kohaselt on Rahvusarhiiv alates 1. jaanuarist 2012 HTMi valitsemisalas olev valitsusasutus. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 54

55 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE BILANSS tuhandetes eurodes Lisa Varad Käibevara Raha ja pangakontod Maksu-, lõivu-ja trahvinõuded Muud nõuded ja ettemaksed Varud Bioloogilised varad Põhivara Osalused sihtasutustes Muud nõuded ja ettemaksed Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara Bioloogilised varad Kohustused ja netovara Lühiajalised kohustused Saadud lõivude ettemaksed 3 4 Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Muud kohustused ja saadud ettemaksed Eraldised 17 2 Laenukohustused Pikaajalised kohustused Võlad tarnijatele Muud kohustused ja saadud ettemaksed Eraldised Laenukohustused Netovara Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 55

56 TULEMIARUANNE tuhandetes eurodes Lisa Tegevustulud Saadud toetused 14.A Kaupade ja teenuste müük Muud tegevustulud Tegevuskulud Antud toetused 14.B Tööjõukulud Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus Majandamiskulud Muud tegevuskulud Aruandeperioodi tegevustulem Finantstulud ja -kulud Tulem osalustelt Muud finantstulud ja -kulud Tulu hoiustelt Intressikulu 13, Aruandeperioodi tulem Siirded Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 56

57 RAHAVOOGUDE ARUANNE tuhandetes eurodes Lisa Rahavood põhitegevusest Tegevustulem Korrigeerimised: põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus käibemaksukulu põhivara soetuselt kasum põhivara müügist 10, 12, saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks üle antud mitterahaline sihtfinantseerimine ebatõenäoliselt laekuvate laenude muutus Korrigeeritud tegevustulem Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus Kokku rahavood põhitegevusest Rahavood investeerimisest Tasutud põhivara soetamisel 10, 11, Laekunud põhivara müügist 10, Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Makstud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Bioloogiliste varade soetus Antud laenud Antud laenude tagasimaksed Laekunud finantstulud Kokku rahavood investeerimisest Rahavood finantseerimisest Saadud laenud Laenude tagasimaksed Arvelduskrediidi muutus Tasutud kapitalirendi põhiosa makseid Makstud intressid ja muud finantskulud Siirded Kokku rahavood finantseerimisest Puhas rahavoog Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul Raha ja selle ekvivalentide muutus Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 57

58 NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE tuhandetes eurodes Lisa Kokku Korrigeeritud saldo Põhivara ümberhindlus Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 9 33 Pensionieraldised Siire tulemi elimineerimisest Kokku muutused 2011.aastal Saldo Rahvusarhiivi eelarvesse kuuluv netovara seisuga a Põhivara ümberhindlus Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 9 90 Pensionieraldised Siire tulemi elimineerimisest (vt lisa 21) Kokku muutused 2012.aastal Saldo Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 58

59 RIIGIEELARVE TÄITMISE ARUANNE tuhandetes eurodes Klassifikaatori kood Nimetus aasta esialgne eelarve Raha ja selle ekvivalendid aasta alguses Tulude laekumine aasta lõplik eelarve aasta tegelik eelarve täitmine Tegelik täitmine miinus lõplik eelarve Üle viidud aastasse A B C C B D Kaupade ja teenuste müük Saadud toetused Muud tulud Tulude laekumine kokku sh mitterahalised tulud Kulude tasumine 15 Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine Eraldised Tegevuskulud Muud kulud Kulude tasumine kokku sh mitterahalised kulud Finantseerimistehingud 10.2 Finantsvarade vähenemine Kohustuste suurenemine Kohustuste vähenemine Finantseerimistehingud kokku Riigikassast saadud siirded Riigikassale üle antud siirded Raha ja selle ekvivalendid aasta lõpus Jaotamata summad Raha ja selle ekvivalendid aasta alguses Tulude laekumine 32 Kaupade ja teenuste müük Saadud toetused Muud tulud Tulude laekumine kokku Kulude tasumine 15 Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 59

60 Klassifikaatori kood Nimetus aasta esialgne eelarve aasta lõplik eelarve aasta tegelik eelarve täitmine Tegelik täitmine miinus lõplik eelarve Üle viidud aastasse A B C C B D 6 Muud kulud Kulude tasumine kokku Haridus- ja Teadusministeerium Raha ja selle ekvivalendid aasta alguses Tulude laekumine 35 Saadud toetused Saadud toetused Tulude laekumine kokku sh mitterahalised tulud Kulude tasumine 4 Eraldised Tegevuskulud Kulude tasumine kokku sh mitterahalised kulud Finantseerimistehingud 10.2 Finantsvarade vähenemine Kohustuste suurenemine Kohustuste vähenemine Finantseerimistehingud kokku Riigikassast saadud siirded Riigikassale üle antud siirded Raha ja selle ekvivalendid aasta lõpus 355 Keeleinspektsioon Kulude tasumine Kulude tasumine kokku 5 Tegevuskulud Riigikassast saadud siirded 256 Riigikassale üle antud siirded 11 Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk Raha ja selle ekvivalendid aasta alguses Tulude laekumine 32 Kaupade ja teenuste müük Saadud toetused Tulude laekumine kokku Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 60

61 Klassifikaatori kood Nimetus aasta esialgne eelarve Kulude tasumine aasta lõplik eelarve aasta tegelik eelarve täitmine Tegelik täitmine miinus lõplik eelarve Üle viidud aastasse A B C C B D 15 Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 4 Eraldised Tegevuskulud Kulude tasumine kokku Riigikassast saadud siirded Raha ja selle ekvivalendid 118 aasta lõpus Eesti Noorsootöö Keskus Raha ja selle ekvivalendid aasta alguses Tulude laekumine 32 Kaupade ja teenuste müük Saadud toetused Tulude laekumine kokku Kulude tasumine 4 Eraldised Tegevuskulud Kulude tasumine kokku Riigikassast saadud siirded Riigikassale üle antud siirded Raha ja selle ekvivalendid aasta lõpus 615 Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Raha ja selle ekvivalendid aasta alguses 378 Tulude laekumine 32 Kaupade ja teenuste müük Saadud toetused Tulude laekumine kokku Kulude tasumine 4 Eraldised Tegevuskulud Kulude tasumine kokku Riigikassast saadud siirded 954 Riigikassale üle antud siirded 47 Raha ja selle ekvivalendid aasta lõpus 0 Rahvusarhiiv 328 Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 61

62 Klassifikaatori kood Nimetus aasta esialgne eelarve Raha ja selle ekvivalendid aasta alguses Tulude laekumine aasta lõplik eelarve aasta tegelik eelarve täitmine Tegelik täitmine miinus lõplik eelarve Üle viidud aastasse A B C C B D 32 Kaupade ja teenuste müük Saadud toetused Tulude laekumine kokku Kulude tasumine 4 Eraldised Tegevuskulud Kulude tasumine kokku Finantseerimistehingud 10.2 Finantsvarade vähenemine 20.5 Kohustuste suurenemine Kohustuste vähenemine Finantseerimistehingud kokku Riigikassast saadud siirded Riigikassale üle antud siirded 421 Raha ja selle ekvivalendid aasta lõpus 214 Kutseõppeasutused Raha ja selle ekvivalendid aasta alguses Tulude laekumine 32 Kaupade ja teenuste müük Saadud toetused Tulude laekumine kokku Kulude tasumine 4 Eraldised Tegevuskulud Kulude tasumine kokku Finantseerimistehingud 20.5 Kohustuste suurenemine Kohustuste vähenemine Finantseerimistehingud kokku Riigikassast saadud siirded Riigikassale üle antud siirded Raha ja selle ekvivalendid aasta lõpus Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 62

63 Klassifikaatori kood Nimetus aasta esialgne eelarve Rakenduskõrgkoolid Raha ja selle ekvivalendid aasta alguses Tulude laekumine aasta lõplik eelarve aasta tegelik eelarve täitmine Tegelik täitmine miinus lõplik eelarve Üle viidud aastasse A B C C B D 32 Kaupade ja teenuste müük Saadud toetused Tulude laekumine kokku Kulude tasumine 4 Eraldised Tegevuskulud Kulude tasumine kokku Finantseerimistehingud 20.5 Kohustuste suurenemine Kohustuste vähenemine Finantseerimistehingud kokku Riigikassast saadud siirded Riigikassale üle antud siirded 682 Raha ja selle ekvivalendid aasta lõpus Riigi üldhariduskoolid Raha ja selle ekvivalendid aasta alguses Tulude laekumine 32 Kaupade ja teenuste müük Saadud toetused Tulude laekumine kokku Kulude tasumine 4 Eraldised Tegevuskulud Kulude tasumine kokku Finantseerimistehingud 20.5 Kohustuste suurenemine Kohustuste vähenemine Finantseerimistehingud kokku Riigikassast saadud siirded Riigikassale üle antud siirded 312 Raha ja selle ekvivalendid aasta lõpus Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 63

64 Klassifikaatori kood Nimetus aasta esialgne eelarve Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad riigi teadus- ja arendusasutused Raha ja selle ekvivalendid aasta alguses Tulude laekumine aasta lõplik eelarve aasta tegelik eelarve täitmine Tegelik täitmine miinus lõplik eelarve Üle viidud aastasse A B C C B D 32 Kaupade ja teenuste müük Saadud toetused Tulude laekumine kokku Kulude tasumine 4 Eraldised Tegevuskulud Kulude tasumine kokku Finantseerimistehingud 20.5 Kohustuste suurenemine Kohustuste vähenemine Finantseerimistehingud kokku Riigikassast saadud siirded Riigikassale üle antud siirded Raha ja selle ekvivalendid aasta lõpus 867 Vt lisa 22 Selgitused eelarve täitmise aruande kohta Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 64

65 LISAD Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga ja Riigieelarve seadusega. Hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele ja selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi Raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna välja antud juhendid ning Riigi raamatupidamise üldeeskirjas ja Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala asutuste raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatud nõuded. Raamatupidamise aastaaruanne koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist. Aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes (vt ka allmärkus 35) ja summasid on ümardatud tagantpoolt kolm kohta. Raamatupidamise aastaaruandesse on konsolideeritud järgmised Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad asutused: 1. Haridus- ja Teadusministeerium Valitsusasutused ja hallatavad asutused 2. Keeleinspektsioon 3. Rahvusarhiiv (alates a) 4. Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk 5. Eesti Noorsootöö Keskus 6. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus (kuni a) Kutseõppeasutused 7. G. Otsa nim Tallinna Muusikakool 8. Haapsalu Kutsehariduskeskus 9. H. Elleri nim Tartu Muusikakool 10. Hiiumaa Ametikool 11. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus 12. Järvamaa Kutsehariduskeskus 13. Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool 14. Kuressaare Ametikool 15. Luua Metsanduskool 16. Narva Kutseõppekeskus 17. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool 18. Põltsamaa Ametikool 19. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 20. Rakvere Ametikool 21. Räpina Aianduskool 22. Sillamäe Kutsekool 23. Tallinna Balletikool 24. Tallinna Ehituskool 25. Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool 26. Tallinna Majanduskool 28. Tallinna Polütehnikum 29. Tallinna Teeninduskool 30. Tallinna Transpordikool 31. Tallinna Tööstushariduskeskus 32. Tartu Kunstikool 33. Valgamaa Kutseõppekeskus 34. Vana-Antsla Kutsekeskkool (kuni a) 35. Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 65

66 36. Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool 37. Võrumaa Kutsehariduskeskus Rakenduskõrgkoolid 38. Eesti Lennuakadeemia 39. Eesti Mereakadeemia 40. Lääne-Viru Rakenduskõrgkool 41. Tallinna Pedagoogiline Seminar (kuni a) 42. Tallinna Tehnikakõrgkool 43. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 44. Tartu Kõrgem Kunstikool 45. Tartu Tervishoiu Kõrgkool Üldhariduskoolid 46. Ahtme Kool 47. Haapsalu Sanatoorne Internaatkool 48. Helme Sanatoorne Internaatkool (kuni a) 49. Kaagvere Erikool 50. Kaelase Kool 51. Kallemäe Kool 52. Kammeri Kool 53. Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool 54. Kiigemetsa Kool 55. Kosejõe Kool 56. Kõpu Internaatkool 57. Lahmuse Kool 58. Narva Vanalinna Riigikool 59. Noarootsi Gümnaasium 60. Nõo Reaalgümnaasium 61. Porkuni Kool 62. Päinurme Internaatkool 63. Raikküla Kool 64. Tallinna K. Pätsi Vabaõhukool 65. Tallinna Muusikakeskkool 66. Tapa Erikool 67. Tartu Emajõe Kool 68. Tartu Hiie Kool 69. Urvaste Eriinternaatkool 70. Vaeküla Kool 71. Valga Jaanikese Kool 72. Vastseliina Internaatkool 73. Vidruka Kool 74. Viljandi Gümnaasium (alates a) 75. Ämmuste Kool Teadus- ja arendusasutused 76. Eesti Biokeskus 77. Eesti Keele Instituut 78. Eesti Kirjandusmuuseum 79. Tartu Observatoorium Aastaaruandesse hõlmatud asutuste tähtsamad finantsnäitajad on esitatud lisas 2. Aastaaruandes olevate asutuste omavahelised nõuded, kohustused, tulud ja kulud on konsolideerimisel elimineeritud, v.a eelarve täitmise aruandes. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 66

67 Raha ja raha ekvivalendid Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha, krediidiasutuste arvelduskontode jääke ning alates aastast riigikassa toetuste, majandustegevusest laekuvate tulude ning tagatiste kontode jääke. Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks, lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem, arvestatuna bilansikuupäevast. Muud nõuded Muud nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ja hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludesse kantud nõudeid on kajastatud aruandeperioodi ebatõenäoliste nõuete kulu vähendusena. Nõue loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused selle sissenõudmiseks. Lootusetuid nõudeid bilansis ei kajastata. Riiklikke õppelaene, mille puhul on riigitagatis rakendunud, kajastatakse Riigi raamatupidamise üldeeskirja 13 lg 3 alusel HTMi raamatupidamises. Õppelaenunõuded hinnatakse ebatõenäoliselt laekuvaks ligikaudsel meetodil: päeva võrra maksetähtaega ületanud nõuded hinnatakse alla 50% ulatuses; 2. üle 180 päeva võrra maksetähtaega ületanud nõuded hinnatakse alla 100% ulatuses. Varud Valmistoodang ja lõpetamata toodang võetakse arvele tootmisomahinnas. Muud varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varude jäägi hindamisel kasutatakse kas FIFO või kaalutud keskmise soetushinna meetodit. Osalused sihtasutustes Aruandekohustuslase bilansis kajastatakse neid osalusi sihtasutustes, mille üle Haridus- ja Teadusministeeriumil on valitsev või oluline mõju. Alljärgnevate sihtasutuste osalused on bilansis kajastatud kapitaliosaluse meetodil: Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus Sihtasutus Archimedes Sihtasutus Eesti Teadusagentuur Sihtasutus Innove Sihtasutus Kutsekoda Sihtasutus Teaduskeskus AHHAA Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus Tiigrihüppe Sihtasutus. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte, mida hoitakse väljarentimise eesmärgil ja mida aruandekohustuslane ega ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil. Hoonest ebaolulise osa väljarentimisel on vara kajastatud materiaalse põhivara grupis. Õpilaskodud ja ühiselamud on materiaalne põhivara. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 67

68 Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 2000 eurost (kuni soetatud varade korral alates 1917 eurost). Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla põhivara arvelevõtmise piirmäära, kantakse kasutuselevõtmise hetkel kuluks ja nende arvestus toimub bilansiväliselt. Maa võetakse arvele soetusmaksumuses olenemata hinnast. Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara definitsioonile, liidetakse põhivara maksumusele. Rekonstrueerimisväljaminekute lisamisel hinnatakse vara järelejäänud kasulikku eluiga ja vajaduse korral kohandatakse põhivara kulumi normi. Põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse vähenemisest tulenevad allahindlused. Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud vara kasutuselevõtmiseks, v.a põhivara soetamisega kaasnevad maksud, lõivud, laenu-, koolitus- ja lähetuskulud, mida kajastatakse nende tekkimisel aruandeperioodi kuluna. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Ostetava uue vara amortisatsiooninormid aastas on järgmised: hooned 2,5%, rajatised 2,5%, masinad ja seadmed 25%, transpordivahendid 20%, inventar 20%, elektriautod 33,3%, arvutustehnika 33,3%. Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. Immateriaalne põhivara Immateriaalse põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 2000 eurost (kuni soetatud varade korral alates 1917 eurost). Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit ja selle amortisatsiooninorm on 25%. Bioloogilised varad Bioloogilised varad võetakse bilanssi kontorühma 157 arvele, kui nende soetusmaksumus on alates 41 lõikes 1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiirist (ilma käibemaksuta). Bioloogilisi varasid, mida kasvatatakse müügi eesmärgil, kajastatakse õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügiga kaasnevad kulutused. Kui õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt määrata, kajastatakse bioloogilisi varasid soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kulum ja allahindlused. Kui ka soetusmaksumuse kohta puuduvad usaldusväärsed andmed, kajastatakse bioloogilisi varasid bilansiväliselt. Bioloogilisi varasid, mida ei kasutata müügi eesmärgil, kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Alates aastast lähtutakse riigimetsa õiglase väärtuse hindamisel riigimetsa tulevasest raiemahust, mis arvestab ühtlase ja igavikulise metsakasutuse mahuga, diskonteerides metsamajandamisest tulevikus tekkivad keskmistena prognoositud rahavood tänasesse päeva. Arvestuspõhimõtete muutust rakendati tagasiulatuvalt alates aastast, korrigeerides ja aasta raamatupidamise aruandeid. Riigimetsa bilansilisest väärtusest 1/10 loetakse tarbitavaks varaks, mida kajastatakse käibevarana. Mittemajandatavaid kaitsemetsi kajastatakse bilansiväliselt. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 68

69 Riigimetsa väärtus arvutatakse iga aasta lõpu seisuga ümber juhul, kui puidu keskmine müügihind (KMH) on eelmise aasta lõpu seisuga metsa väärtuse hindamisel kasutatud müügihinnaga võrreldes muutunud rohkem kui 10%. Vastasel juhul jäetakse riigimetsa väärtus bilansis muutmata. Ümberhindlused aastal tehti ühekordne põhivarade (sh kinnisvarainvesteeringute, materiaalse põhivara ja bioloogiliste varade) ümberhindamine, mis tulenes vajadusest korrigeerida varasemaid puudujääke raamatupidamises ja võtta arvesse enne aastat toimunud hüperinflatsiooni. Alates aastast tehakse täiendavaid ümberhindlusi aruandeperioodil maakatastrisse kantud maade ja muude varade puhul, mis on jäänud varem arvele võtmata või ümber hindamata. Ümberhindluseks kasutatakse eelisjärjekorras turuhinda. Objektide korral, mille turuväärtus puudub, kasutatakse jääkasendusmaksumuse meetodit. Lihtsustatult on maa hindamisel lubatud kasutada maa maksustamishinda. Renditud varad Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, välja arvatud juhul, kui ei ole piisavat kindlust, kas rentnik omandab rendiperioodi lõpuks vara omandiõiguse sellisel juhul amortiseeritakse vara kas rendiperioodi või kasuliku tööea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi maksed jagatakse kohustust vähendavateks põhiosa tagasimakseteks ja intressikuluks. Kasutusrendi makseid kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul. Eraldised ja tingimuslikud kohustused Pensionieraldistena kajastatakse töötajatele seaduse alusel tagatud hüvitisi pensionisuurenduse maksmiseks. Pensionieraldiste suurus bilansipäeva seisuga arvestatakse välja praegustele töötajatele. Pensionisuurendust kajastatakse kuluna proportsionaalse osa krediteerimise meetodil, mille kohaselt tekitab iga tööalase teenistuse periood lisaühiku pensioni saamiseks vastavalt pensioni saamiseks nõutavale staažile. Pensionieraldiste arvestamiseks kasutatakse Statistikaameti andmeid keskmise järelejäänud eluea kohta ning Rahandusministeeriumi hinnanguid keskmise pensioni muutumise kohta tulevastel perioodidel. Töötajate puhul hinnatakse lisaks, kui suur osa töötajatest lahkub töölt enne pensionisuurenduse väljateenimist. Pikaajaliste eraldiste diskonteerimisel lähtutakse RRÜs kehtestatud 6%lisest diskontomäärast. Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mis võivad teatud tingimustel tulevikus muutuda kohustusteks, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades potentsiaalsete kohustustena. Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui on piisav kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille korral näidatakse sihtfinantseerimise tulu ja selle arvel tehtud kulu või põhivarade soetust mõlemaid eraldi. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Varade sihtfinantseerimise korral kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna sellel perioodil, mil sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis põhivarana arvele. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 69

70 Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja - kohustused ning mittemonetaarsed finantsvarad ja -kohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, on bilansipäeva seisuga ümber hinnatud eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumit ja kahjumit on tulemiaruandes kajastatud perioodi tulu ja kuluna. Tulude arvestus Kogutud trahvide tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt tulu tekkimist kajastavatele dokumentidele. Toodete müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist. Kulude arvestus Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisega kaasnevaid mittetagastatavaid makse ja lõive kajastatakse soetamise momendil kuluna, mitte varade ega varude soetusmaksumusena. Siirded ja netovara Kulude ja põhivara soetus kaetakse riigieelarvest ja seda kajastatakse saadud siiretena. Arvestatud tulude üleandmist riigieelarvesse kajastatakse antud siiretena. Samuti kajastatakse siiretena teiste riigiraamatupidamiskohustuslastega tehtud muid tehinguid (varade, kohustuste, tulude ja kulude vastastikused üleandmised). Tulemi täielikuks üleandmiseks kajastatakse mitterahalist lisasiiret riigikassaga, millega viiakse tulemiaruanne nulli. Seda kajastatakse ühtlasi netovarade muutusena. Tulusid ja kulusid, mida tulemiaruandes ei ole (näiteks põhivarade ümberhindlused), kajastatakse otse netovarade muutusena. Riigieelarve täitmise aruanne Riigieelarve täitmise aruanne koostatakse e-riigikassa programmi andmete alusel kassapõhisel printsiibil. Aruanne lähtub riigieelarve koostamisel arvestatud põhimõtetest, mis võivad erineda raamatupidamise arvestuspõhimõtetest. Lisaks kassapõhisele printsiibile on suuremad erinevused järgmised: a) riigiraamatupidamiskohustuslase siseseid elimineerimisi ei tehta; b) kaupade ja teenuste soetamisel lisanduvat käibemaksu kajastatakse koos kaupade ja teenuste maksumusega, s.t nii majanduskuludena kui ka põhivara soetusena, mitte eraldi muude kuludena; c) materiaalset ja immateriaalset põhivara ning bioloogiliste varade soetust kajastatakse kuluna ja nimetatud varade müügist saadavat tulu kajastatakse tuluna; põhivara amortisatsiooni, ümberhindlusi ja muid mitterahalisi liikumisi ei kajastata; d) eelarves ja eelarve täitmisena kajastatakse täiendavalt tuluna ja kuluna Euroopa Liidu tõukefondidest saadavaid toetusi, mis liiguvad rahandusministeeriumi ja sihtasutustest rakendusüksuste kaudu ja mida tekkepõhistes raamatupidamisaruannetes ei kajastata; e) teistele riigiasutustele kantud raha ja neilt saadud raha kajastatakse eraldistena ja saadud toetustena (tekkepõhises aruandluses siiretena); f) eelarves ja eelarve täitmisel kajastatakse kasutatud sildfinantseerimist (tekkepõhises arvestuses kajastatakse aasta lõpu seisuga riigikassa toetuste kontode negatiivset jääki). Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 70

71 Lisa 2. Konsolideeritud asutused tuhandetes eurodes Tulemiaruande näitajad aasta Tegevustulud kohta Tegevuskulud Finantstulud ja - kulud Bilansi näitajad aasta lõpu seisuga Varad Kohustused Netovara (varade ja kohustuste vahe) 2011 HTM Keeleinspektsioon EENet ENTK REKK Kutseõppeasutused Rakenduskõrgkoolid Üldhariduskoolid Teadus- ja arendusasutused Elimineerimised Kokku HTM Keeleinspektsioon Rahvusarhiiv EENet ENTK REKK Kutseõppeasutused Rakenduskõrgkoolid Üldhariduskoolid Teadus- ja arendusasutused Elimineerimised Kokku Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 71

72 Lisa 3. Raha ja selle ekvivalendid tuhandetes eurodes Sularaha 1 4 Raha teel 6 8 Arvelduskontod riigikassas sealhulgas toetuste kontod sealhulgas majandustegevusest laekuva tulu kontod sealhulgas tagatiste kontod Välisabi kontod krediidiasutuses Arvelduskontod krediidiasutuses 5 8 Raha ja pangakontod kokku Sealhulgas arvelduskrediit Intressitulu rahalt ja selle ekvivalentidelt aastal kasutas krediidiasutuste arvelduskontosid EENet, et kajastada ELi teadus- ja arendustegevuse 6. raamprogrammi projekti GN2 vahendeid, ja Eesti Biokeskus, et kajastada välisgrante. Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 72

73 Lisa 4. Tehingud avaliku sektori ja sidusüksusega tuhandetes eurodes 4.A. Nõuded ja kohustused Lühiajalised nõuded Pikaajalised nõuded Pikaajalised kohustused Seisuga Riigiraamatupidamiskohustuslased Kohalikud omavalitsused Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud Sihtasutused, mittetulundusühingud, tütarettevõtjad Avaliku sektori üksused kokku Sidusüksused Kokku avaliku sektori ja sidusüksused Seisuga Riigiraamatupidamiskohustuslased Kohalikud omavalitsused Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud Sihtasutused, mittetulundusühingud, tütarettevõtjad Avaliku sektori üksused kokku Sidusüksused Kokku avaliku sektori ja sidusüksused (vt lisa 6) B. Tulud ja kulud Tegevus tulud Lühiajalised kohustused Tegevuskulud Tegevus tulud Finantstulud ja -kulud Tegevuskulud Finantstulud ja -kulud Riigiraamatupidamiskohustuslased Kohalikud omavalitsused Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud Sihtasutused, mittetulundusühingud, tütarettevõtjad Avaliku sektori üksused kokku Sidusüksused Kokku avaliku sektori ja sidusüksused Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 73

74 Lisa 5. Maksud, lõivud, trahvid tuhandetes eurodes 5.A. Maksu-, lõivu-, trahvinõuded ja -kohustused Lühiajalised nõuded ja makstud ettemaksed Maksud maksude ettemaksed käibemaksunõue Maksud kokku (vt lisa 6) Muud maksunõuded Trahvid Väärteomenetluse seadustiku alusel määratud trahvid 2 0 Trahvid kokku 2 0 sh brutosummas 3 0 Maksu- ja trahvinõuded kokku 301 Lühiajalised nõuded ja makstud ettemaksed kokku (vt lisa 6) Lühiajalised kohustused ja saadud ettemaksed Maksud sotsiaalmaks üksikisiku tulumaks töötuskindlustusmaks käibemaks kogumispensioni maksed erisoodustuse tulumaks Maksud kokku Loodusressursside kasutamise ja saastetasud 6 6 Muud kohustused ja saadud ettemaksed kokku (vt lisa 6) B. Maksu-, lõivu-, trahvitulud Tulud Kulud ebatõenäoliselt laekuvaks hindamisest Tulud Kulud ebatõenäoliselt laekuvaks hindamisest Lõivud Muud riigilõivud Arhiiviseaduse alusel teostatavate 10 0 toimingute riigilõiv Sama õppeaine riigieksami korduvaks sooritamiseks registreerimise riigilõiv Riikliku koolitusloa väljastamise riigilõiv Lõivud kokku (vt lisa 15) Trahvid Muud trahvid ja varalised karistused Keeleinspektsiooni määratud trahvid, Väärteomenetluse seadustiku alusel määratud trahvid Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 74

75 Trahvid kokku (vt lisa 16) Maksud, lõivud, trahvid kokku Lisa 6. Muud nõuded ja kohustused tuhandetes eurodes Pikaajalinajaline Lühi- osa osa Lühiajaline osa Pikaajaline osa Nõuded ja makstud ettemaksed Laenunõuded Õppelaenud, millele on rakendunud riigi tagatis Laenunõuded kokku sh brutosummas sh ebatõenäoliselt laekuvad Nõuded ostjate vastu sh brutosummas sh ebatõenäoliselt laekuvad Viitlaekumised sh brutosummas sh ebatõenäoliselt laekuvad Toetuste saamisega seotud nõuded (vt lisa 14.A) Muud nõuded sh brutosummas sh ebatõenäoliselt laekuvad Maksude, lõivude, trahvide ettemaksed (vt lisa 4.A) Ettemakstud toetused (vt lisa 14.B) Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Muud nõuded ja makstud ettemaksed kokku sh avalik sektor ja sidusüksused (vt lisa 4.A) Kohustused ja saadud ettemaksed Maksu-, lõivu- ja trahvikohustused (vt lisa 5.A) Viitvõlad Toetuste maksmise kohustused (vt lisa 14.B) Muud kohustused Toetusteks saadud ettemaksed (vt lisa 14.A) Muud saadud ettemaksed ja tulevaste perioodide tulud Muud kohustused ja saadud ettemaksed kokku Laenunõuetena eurot kajastatakse õppelaene, millele on rakendunud riigi tagatis; viitlaekumisena kajastatakse õppelaenunõuete intresse aastal hinnati kaudsel meetodil ebatõenäoliselt laekuvateks õppelaenunõueteks kogusummast 37%, aastal 43% aastal hinnati ebatõenäoliselt laekuvaks intressituluks õppelaenudelt eurot ja seisuga 31. detsember 2012 on ebatõenäoliselt laekuv intressinõue eurot (intressimäär 5%). Aruandeperioodil rakendus riigitagatis 392 õppelaenulepingule summas eurot. Sellest Rahandusministeeriumi kaudu tuli üle eurot (vt lisa 21) ning euro võrra vähenes riigiressurss nende lepingute arvelt, mis sõlmitud enne aastat. Nõuete katteks laekus eurot, sellest kohtutäiturite kaudu eurot (2011.aastal eurot). Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 75

76 2012. aastal alustati kohtumenetlust 417 õppelaenunõude sissenõudmiseks summas eurot, sellest maksekäsu kiirmenetlusse saadeti 285 lepingut summas eurot ja hagimenetlus algatati 132 lepingu kohta summas eurot. Täitemenetlusse saadeti aastal 334 laenulepingu nõuded euro eest Nende lepingute arv, mille riigitagatis on rakendunud Riigile üle tulnud nõuete summa eurot eurot Laekunud nõuete katteks (vt lisa 22) eurot eurot Laekunud lisaintress (vt lisa 22) eurot eurot Kohtumenetlusse edastatud lepingute arv Täitemenetlusse edastatud lepingute arv Riigile üle tulnud nõuete osakaal pankades olevas õppelaenujäägis 0,5% 0,7% Aruande aasta jooksul on õppelaenunõuete, millele on rakendunud riigi tagatis, koguarv võrreldes eelmise aastaga langenud ca 100 nõude võrra. Sisenõutav keskmine õppelenunõude summa on viimastel aastatel olnud järgmine: 2009.aastal eurot; 2010.aastal eurot; 2011.aastal eurot; 2012.aastal eurot. HTMle sissenõudmiseks tulnud õppelaenunõuete võrdlus nõuete katteks laekunud summadega: sissenõudmiseks tulnud nõuete summa laekunud nõuete katteks Aruande perioodi lõpu seisuga on erinevates sissenõudmisetappides olevate nõuete osakaal võrreldes nõuete koguarvuga alljärgnev: Kohtueelses menetluses 44% 44% Kohtumenetluses 6% 17% Kohtumenetlus lõppenud 33% 28% Täitemenetluses 16% 9% Nõuete kohta on rakendatud maksepuhkuse õigust 1% 2% Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 76