Tartu Ülikooli AASTAARUANNE 2008

Save this PDF as:
 WORD  PNG  TXT  JPG

Size: px
Start display at page:

Download "Tartu Ülikooli AASTAARUANNE 2008"

Transcription

1 Tartu Ülikooli AASTAARUANNE 2008

2

3 Tartu Ülikooli AASTAARUANNE 2008 Tartu 2009

4 Tartu Ülikooli aastaaruanne 2008 Tartu Ülikool Ülikooli TARTU Toimetajad: Kristina Kurm, Karin Volmer Keeletoimetaja: Marika Kullamaa Kujundaja: Maarja Roosi, multimeedia talitus Trükk: trükikoda Paar Autoriõigus Tartu Ülikool, 2009 ISSN

5 SISUKORD EESSÕNA / Alar Karis Tartu Ülikooli üldandmed TARTU ÜLIKOOLI STRUKTUUR JA ORGANISATSIOON / Sirje Mark, Ivar-Igor Saarniit Tartu Ülikooli struktuur ja organisatsioon seisuga LIIKMESKOND 3.1. Töötajad / Raivo Valk 3.2. Üliõpilased / Ülle Hendrikson, Kersti Roosimäe, Ülle Tensing 3.3. Külalis- ja väliskülalisüliõpilased / Ene Küüner, Jaanika Haljasmäe, Piret Must, Annika Kalda 4. ÕPPETÖÖ 4.1. Üliõpilaste vastuvõtt / Kaja Karo, Ülle Tensing, Piret Pumm 4.2. Uued õppekavad / Ülle Hendrikson, Ülle Tensing 4.3. Õppetöö arendus ja kvaliteet / Siret Rutiku, Ülle Hendrikson, Lehti Pilt, Reet Marits, Aili Saluveer, Kersti Roosimäe, Helen Asveit, Aile Rahel Ausna, Ülle Tensing 4.4. Lõpetamine ja eksmatrikuleerimine / Ülle Hendrikson, Reet Marits, Marvi Remmik, Anu Haamer 5. TEADUSTÖÖ Sissejuhatus / Indrek Ots 5.1. Teaduspreemiad / Kristel Mikkor 5.2. Teaduse tippkeskused ja doktorikoolid / Riin Kruusenberg 5.3. Silmapaistvamad teadussaavutused 5.4. Publikatsioonid / Anne Tenno, Kadri Põldsaar, Kadri Raav, Karin Mumm, Kristel Mikkor, Riin Kruusenberg 5.5. Teadusürituste korraldamine ja seal osalemine / Karin Mumm 5.6. Teadustöö finantseerimine / Kadri Raav, Sigrid Int 6. ARENDUSTEGEVUS JA TEENUSED ÜHISKONNALE 6.1. Arendustegevuse põhisuunad / Katrin Pajuste, Vahur Valdna, Helina Riisalu 6.2. Innovatsiooni tugiteenused / Erik Puura 6.3. Olulisemad teadus- ja arendusprojektid / Riin Kruusenberg 6.4. Rahvusvaheline koostöö / Lauri Randveer 6.5. Regionaaltegevus / Jan Seepter 6.6. Täienduskoolitus, e-õpe, ülikoolilt õpilasele / Tiia Ristolainen, Lehti Pilt, Viire Sepp 6.7. Õppe- ja teadustöö tugitegevus ning teenused ühiskonnale / Martin Hallik, Reet Mägi, Heiki Tamm, Harry Lemberg, Kulno Kungla, Maarika Härma, Rassel Illak, Tiia Ristolainen 7. HALDUSTEGEVUS 7.1. Planeerimine ja hangete korraldamine / Heiki Pagel 7.2. Ohutuse tagamine / Gero Kartau 7.3. Infotehnoloogia / Olav Kiis, Andres Salu 7.4. Kinnisvarakorraldus / Ahto Kallion, Erki Tamm, Urmas Heiter 7.5. Ehitus- ja remonditööd / Ahto Kallion, Ahto Põldes 7.6. Tehnovõrkude ja elektripaigaldiste korraldus / Ahto Kallion, Arvo Avi

6 FINANTSTEGEVUS / Taimo Saan 8.1. Eelarve täitmine 8.2. Põhieelarve 8.3. Kapitalieelarve 8.4. Siselaenud 8.5. Eelarvejääkide ülekandmine 8.6. Eelarvevälised vahendid 8.7. Laekumised ja kulutused aastatel LISAD LISA 1. Aruandes ja lisades kasutatud lühendid LISA 2. TARTU ÜLIKOOLI STRUKTUUR JA ORGANISATSIOON Lisa 2.1. Ülikooli nõukogu ja selle alalised komisjonid seisuga Lisa 2.2. Ülikooli valitsuse koosseis seisuga Lisa 2.3. Ülikooli kuratooriumi koosseis seisuga Lisa 2.4. Ülikooli struktuur seisuga LISA 3. LIIKMESKOND Lisa 3.1. Töötajate arv ja täidetud ametikohad (seisuga ) Lisa 3.2. Õppejõudude arv ja täidetud ametikohad (seisuga ) Lisa 3.3. Teadustöötajate arv ja täidetud ametikohad (seisuga ) Lisa 3.4. Töötajate teaduskraadid (seisuga ) Lisa 3.5. Ülikooli vabade kunstide professorid Lisa 3.6. Töötajate vanuseline ja sooline koosseis (seisuga ) Lisa 3.7. Üliõpilaste (v.a (välis)külalisüliõpilaste ja arst-residentide) arv õppeastmete järgi teaduskonniti ja valdkonniti Lisa 3.8. Üliõpilaste arvu muutus aastatel (v.a külalisüliõpilased ja arst-residendid) Lisa 3.9. Kõrghariduse esimese astme ja integreeritud õppe üliõpilaste jaotus päritolu järgi maakondadest ja linnadest seisuga (v.a välisüliõpilased) Lisa Välisüliõpilaste jaotus päritoluriigi järgi Lisa Üliõpilaste arv ühe õppejõu kohta teaduskondade/kolledžite kaupa (v.a (välis)külalisüliõpilased ja arst-residendid) Lisa Üliõpilaste eksmatrikuleerimise põhjused aastal Lisa Väliskülalisüliõpilased (2007/2008. õa kevadsemester ja 2008/2009. sügissemester) Lisa Külalisüliõpilased (2007/2008. kevadsemester ja 2008/2009. sügissemester) LISA 4. ÕPPETÖÖ Lisa aastal akrediteeritud õppekavad Lisa 4.2. Kõrghariduse esimese astme ja integreeritud õppe vastuvõtt aastal (k.a välisüliõpilaskandidaadid) Lisa 4.3. Kõrghariduse teise astme vastuvõtt aastal (k.a välisüliõpilaskandidaadid)

7 Lisa 4.4. Kõrghariduse kolmanda astme vastuvõtt aastal (k.a välisüliõpilaskandidaadid) Lisa 4.5. Välisüliõpilaste vastuvõtt aastal Lisa 4.6. Kõrghariduse esimese astme lõpetamine aastal Lisa 4.7. Kõrghariduse teise astme lõpetamine aastal Lisa 4.8. Magistritööde (teadus- ja kutsemagistriõpe) kaitsmine aastal Lisa 4.9. Kõrghariduse kolmanda astme lõpetamine aastal Lisa Residentuuri lõpetamine aastal LISA 5. TEADUSTÖÖ Lisa 5.1. Teaduspublikatsioonid aastal Lisa 5.2. Korraldatud teadusüritused ja nendel osalemine aastal Lisa 5.3. Teadusprojektide arv ja liigitus finantseerimisallikate kaupa aastal Lisa 5.4. Teadus- ja arendustegevuse tulud aastal finantseerimisallikate kaupa (tuh kr) Lisa 5.5. Teadusraha jaotumine Eestis aastal Lisa 5.6. Olulisemad autasud aastal LISA 6. ARENDUSTEGEVUS JA TEENUSED ÜHISKONNALE Lisa 6.1. Teadus- ja arendustegevust toetavad dokumendid aastal Lisa 6.2. Patendid ja patenditaotlused Lisa 6.3. TÜ lepingud teiste riikide ülikoolidega a Lisa 6.4. Tartu Ülikooli akadeemiliste töötajate töölähetused välisriikidesse a Lisa 6.5. Tartu Ülikooli laiemale avalikkusele suunatud üritused maakondades a Lisa 6.6. Täiendkoolitus, teaduskool LISA 7. HALDUSTEGEVUS Lisa aastal omandatud kinnistud Lisa 7.2. Ülikooli aasta riigihanked Lisa 7.3. Ülikooli arvutipargi ja arvutivõrgu kasutamine LISA 8. FINANTSTEGEVUS Lisa 8.1. Eelarve tulud Lisa 8.2. Põhieelarve tulud struktuuriüksuste lõikes Lisa 8.3. Põhieelarve kulud struktuuriüksuste järgi (tuh kr) Lisa 8.4. Kapitalieelarve (tuh kr) Lisa 8.5. Toetuste eelarve (tuh kr) Lisa 8.6. Rektori reservfond Lisa 8.7. Tartu Ülikooli eelarve täitmine (tuh kr) Lisa 8.8 Tartu Ülikooli investeeringud (tuh kr)

8

9 Eessõna 1. EESSÕNA Hea lugeja! Ülikool uueneb ja muutub igal aastal. See raamat on kokkuvõte aastast Sel aastal asus Tartu Ülikooli õppima kokku pea kolm ja pool tuhat uut üliõpilast. On rõõm tõdeda, et nende hulgas oli palju gümnaasiumi medaliga lõpetanud noori. Seega sai ülikooli ne üliõpilaspere kaaluka täienduse ning kui lisada neile veel ligi ülikooli täienduskoolitustel osalenut, võib rääkida nimetamisväärsest hulgast õppuritest, kellele ülikool on möödunud aastal teadmisi jaganud. Kui nii suur hulk õppijaid valib Tartu Ülikooli, räägib see usaldusest ülikooli ja siin pakutava hariduse vastu. Peame oluliseks, et parimad gümnaasiumilõpetajad valiksid oma õpingute jätkamiseks just Tartu Ülikooli. Möödunud aastal 15 gümnaasiumiga sõlmitud koostöölepingud loovad hea pinnase tööks järelkasvuga, parimate ülikooli jõudmist toetab ka teaduskooli tegevus. See töösuund on end õigustanud. Tartu Ülikooli teadlased paistsid aastal silma teaduspreemiate konkurssidel, avaldasid kaalukaid teadusartikleid maailma tippajakirjades, artiklite tsiteeritavus suurenes ja näiteks keskkonna- ja ökoloogiateadustes tõusime maailma enim tsiteeritute hulka. Tartu Ülikooli sotsiaal- ja majandusteadlased on osalenud senisest märksa aktiivsemalt Eesti ühiskonna ees seisvatele sõlmküsimustele lahenduste pakkumisel. Ülikoolil oli edukas aasta ka Euroopa Liidu tõukefondide vahendite rakendamisel aastasse jäävad nii teaduse tippkeskuste loomise otsused Eesti riigi seitsmest rahvusvahelisest tippkeskusest on kuus seotud Tartu Ülikooliga kui ka mitmed ülikooli arenguks vajalikud infrastruktuuriga seotud kapitalipaigutused. Tartu Ülikooli Kliinikum võttis aasta lõpus kasutusele uue ravikorpuse. Maarjamõisa meditsiinilinnaku uuendused annavad põhjuse optimismiks, et kliinilisel õppel on nüüd Tartus suuremad arenguvõimalused. Uut on ka õpetajakoolituses. Pedagogicumi loomisega võtab ülikool selge vastutuse õpetajate ettevalmistamise ja kasvatusteaduste arengu eest Eestis. Tartu Ülikooli aasta kõige tähtsamaks sündmuseks võib pidada ülikooli arengukonverentsi. Sellele eelnes arengukava koostamine, kus anti hinnang ülikooli senisele arengule ja vaeti tulevikuperspektiive. Konverentsil said sõna nii ülikooliga seotud kui ka paljud Eesti elu mõjutavad inimesed. Määratleti ülikooli missioon olla teadmistepõhise ühiskonna arengut juhtiv jõud ja järjepidevuse tagaja Eestis. Peale selle on Tartu Ülikoolil rahvusülikoolina kohustus tegelda rahvuskultuuri, keele ja ajaloo uurimisega. Arengukava aastateks on saanud nõukogu kinnituse ja on alusdokument, mille järgi ülikool lähiaastatel oma samme seab. Ülikool on võtnud oma ülesandeks areneda rahvusvaheliselt atraktiivseks õpi- ja töökeskkonnaks, luua siia mõjukaid teaduse tippkeskusi ning olla koostöös oma partneritega Eesti majandus- ja kultuurielu ning ühiskondliku arengu suunajaks. Tartu Ülikool on võtnud vastutuse seista Eesti riigi hea käekäigu ja jätkusuutlikkuse eest, samas oleme otsimas oma rolli ja identiteeti rahvusvahelises kõrgharidusmaailmas. Ma soovin, et Tartu Ülikoolil läheks hästi ning et ülikool oleks usaldusväärne partner nii Eesti ühiskonna ees seisvate sõlmküsimuste lahendamisel kui ka üha laienevas väliskoostöös. Alar Karis Tartu Ülikooli rektor

10 10 Tartu Ülikooli struktuur ja organisatsioon Tabel 1.1. Tartu Ülikooli üldandmed TÖÖTAJATE ARV sh akadeemiline personal neist (korralised) professorid Teaduskraadiga töötajad sh doktorid + kandidaadid magistrid ÜLIÕPILASED* sh välisüliõpilased Päevane õpe sh kõrghariduse esimene aste, arsti-, hambaarsti-, proviisori- ja integreeritud õpe 11 magistriõpe õpetajakoolituse kutseaasta interniõpe residendiõpe doktoriõpe Avatud ülikooli õpe sh kõrghariduse esimene aste, arsti-, hambaarsti-, proviisori- ja integreeritud õpe 18 magistriõpe õpetajakoolituse kutseaasta doktoriõpe Väliskülalisüliõpilased** Külalisüliõpilased Eestist*** Arst-residendid Kaitstud doktoridissertatsioonid Kaitstud magistritööd KOONDEELARVE, mln kr 2031, , ,96 966,25 845,66 768,92 706,76 27 TEADUSTEEMAD JA PROJEKTID sh sihtfinantseeritud ETF-i grandid Korraldatud konverentsid Ettekanded PUBLIKATSIOONID**** sh ISI artiklid muud teaduslikud artiklid * v.a (välis)külalisüliõpilased ja arst-residendid ** (välis)külalisüliõpilaste arv kalendriaasta jooksul *** k.a eesti külalisüliõpilased, kes olid immatrikuleeritud välisülikoolidesse **** alates aastast arvestatud üksnes teaduspublikatsioonid

11 11 Tartu Ülikooli struktuur ja organisatsioon 2. TARTU ÜLIKOOLI STRUKTUUR JA ORGANISATSIOON Tar tu Ülikool on avalik-õiguslik juriidiline isik (registreeritud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris , rg-kood ). Ülikool tegutseb Eesti Vabariigi põhiseaduse, Tartu Ülikooli seaduse, ülikooliseaduse, oma põhikirja ja teiste õigusaktide alusel. TÜ kõrgeim otsustuskogu on 49-liikmeline ülikooli nõukogu. Nõukogu koosseisu kuuluvad ametikoha järgi rektor, prorektorid, dekaanid, akadeemiline sekretär, raamatukogu, loodus- ja tehnoloogiateaduskonna koosseisu kuuluvate instituutide, füüsika instituudi, tehnoloogiainstituudi, Pärnu kolledži, Narva kolledži ja Viljandi kultuuriakadeemia direktorid ning üliõpilasesinduse esimees. Lisaks nendele kuuluvad nõukokku teaduskondade ja üliõpilaskonna valitud esindajad. Õigus-, filosoofia-, arsti- ja sotsiaalteaduskonnal on nõukogus kaks esindajat, ülejäänud teaduskondadel üks esindaja. Üliõpilaskonna valitud esindajaid on nõukogus kaheksa. Nõukogu moodustab küsimuste ettevalmistamiseks ja ettepanekute tegemiseks alalised komisjonid akadeemilise komisjoni, eelarvekomisjoni, teadus- ja arenduskomisjoni ning õppekomisjoni. Akadeemilise komisjoni esimees on rektor, eelarvekomisjoni ning teadus- ja arenduskomisjoni esimeheks on teadusprorektor, õppekomisjoni esimeheks õppeprorektor. Lisaks ülikooli nõukogule tegutsevad ülikoolis vastavalt teaduskondade põhimäärustele ja ülikooli asutuste põhikirjadele ning muudele õigusaktidele teaduskondade nõukogud, instituutide nõukogud või teadusnõukogud, ülikooli asutuste, konsortsiumide ja tippkeskuste nõukogud ning valdkonna- ja programminõukogud. TÜ nõukogu liikmed ja selle alaliste komisjonide koosseis seisuga 31. detsember 2008 on toodud lisas 2.1. Tartu Ülikooli juhib rektor, kelle valib ülikooli valimiskogu viieks aastaks. Rektor teostab ülikoolis kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu, vastutab ülikooli üldseisundi ja arengu eest. Alates 1. juulist 2007 juhib Tartu Ülikooli rektorina professor Alar Karis. Tegevusvaldkondade juhtimiseks nimetab rektor ametisse prorektorid ja vastutusalade juhid. 31. detsembril 2008 kuulusid ülikooli juhtkonda lisaks rektorile õppeprorektor professor Birute Klaas, teadusprorektor Kristjan Haller, administratsioonidirektor Mihkel Pärnoja, finantsdirektor Taimo Saan, haldusdirektor Riho Illak ja akadeemiline sekretär Ivar-Igor Saarniit. Nõuandva organina moodustab rektor käskkirjaga ülikooli valitsuse, mille koosseisu kuuluvad prorektorid, kõikide teaduskondade dekaanid ja üliõpilasomavalitsuse esindaja. Ülikooli valitsuse istungitel osalevad sõnaõigusega vastutusalade juhid ja akadeemiline sekretär. Tartu Ülikooli valitsuse koosseis seisuga 31. detsember 2008 on toodud lisas aastal oli organisatsiooni arengus tähtis valdkonna nõukogude loomine TÜ nõukogu a määrusega nr 11. Rektori a korraldusega nr 11 kinnitati nelja valdkonnanõukogu koosseis: humaniora, socialia, medicina ja realia et naturalia. Igal nõukogul on kohustus korraldada tema valdkonda kuuluvate struktuuriüksuste koostööd. Ülikooli ja ühiskonda siduvaks nõuandvaks koguks on ülikooli põhikirja järgi Tartu Ülikooli kuratoorium, mille nimetab Vabariigi Valitsus. Kuratooriumi töös oli pooleteiseaastane vahe. Eelviimase koosseisu volitused lõppesid 27. aprillil Uue koosseisu nimetas Vabariigi Valitsus oma a korraldusega nr 384, mis ka samast päevast jõustus. Kuratooriumi koosseis seisuga 31. detsember 2008 on lisas 2.3. Ülikooli akadeemilise struktuuri moodustavad teaduskonnad ning nende koosseisus olevad struktuuriüksused (instituudid, keskused, kliinikud) ning väljaspool teaduskondi olevad kolledžid ning teadus- ja arendusasutused. Akadeemiliseks põhiüksuseks on instituut. Dekaanil ning teadus- ja arendusasutuse juhil on õigus luua vastava teaduskonna või asutuse põhimääruse alusel töökorralduslikke üksusi, kuid viimaseid ei käsitleta administratiivtöö struktuuriüksustena. Teaduskond ühendab teaduskonna põhimääruses nimetatud struktuuriüksusi ning teostab ülikooli eesmärki oma õppe- ja teadusvaldkonnas kogu ülikooli hõlmavalt. Teaduskonna koosseisus võivad teaduskonna põhimääruse järgi olla instituudid ja teised struktuuriüksused. Teaduskonna tööd juhib dekaan. Teaduskonna kõrgeim otsustuskogu on teaduskonna nõukogu aasta lõpu seisuga oli ülikoolis 10 teaduskonda.

12 12 Tartu Ülikooli struktuur ja organisatsioon Instituut on ülikooli akadeemiline põhiüksus, mis ühendab lähedaste erialade õppe- ja teadustööd. Instituudi põhiülesanne on korraldada oma erialadel õppe- ning teadus- ja arendustööd ning tagada ülikooli põhikirjaline tegevus. Instituudi tegevuse alused sätestatakse teaduskonna põhimääruses. Teaduskondades, kus instituute ei moodustata, täidab õigusaktidega instituudi juhile pandud ülesandeid dekaan ning instituudi nõukogule pandud ülesandeid teaduskonna nõukogu. Ülikooli asutus on ülikooli akadeemilise või haldus- ja tugistruktuuri koosseisu kuuluv iseseisvaid ülesandeid täitev üksus, mille eesmärk ning tegevuse alused ja kord on määratud ülikooli nõukogu kinnitatud põhikirjaga. Aruandeaasta lõpul oli ülikoolis 16 asutust. Neist 8 teadus- ja arendusasutust (Eesti geenivaramu, Eesti mereinstituut, füüsika instituut, keemia instituut, molekulaar- ja rakubioloogia instituut, ökoloogia ja maateaduste instituut, tehnoloogiakeskus, raamatukogu), 5 kolledžit (Euroopa, Narva, Pärnu ja Türi kolledž ning Viljandi kultuuriakadeemia) ning 3 huvitegevuse ja muid eesmärke täitvad asutust (botaanikaaed, TÜ muuseumid ja teaduskool). Haldus- ja tugistruktuuri allüksused tegutsevad rektori käskkirjaga kinnitatud struktuuriüksuste kirjeldustes määratud eesmärgil ja ülesannete täitmiseks neile antud õiguste piires. Struktuuriüksuste juhid annavad aru prorektorile või vastutusala juhile. 31. detsembril 2008 oli ülikooli haldus- ja tugistruktuuris 9 osakonda, rektoraat, 1 keskus ja 1 büroo aasta oli jätk eelmiste aastate struktuurireformiga kaasnenud otsustele. 1. jaanuarist 2008 realiseerus kaua ettevalmistatud kahe teaduskonna (BG ja FK) ühinemine loodus- ja tehnoloogiateaduskonnaks. Lõplik otsus uue teaduskonna loomiseks oli vastu võetud TÜ nõukogu 22. juuni a istungil. Uue teaduskonna töö käivitamine toimus etapiviisi. Ühinemise protsess sätestati loodus- ja tehnoloogiateaduskonna põhimääruse rakendussätetes (TÜ nõukogu määruse nr 32 punktid 44 53), sest ühinemisel tuli tagada teaduskondade õiguspärane järjepidevus, teaduskonna nõukogu töö käivitamine, valimiste korraldamine, seniste teaduskondade koosseisu kuulunud interdistsiplinaarsete üksuste ja asutuste töö ümberkorraldamine, üliõpilaste ja personali üleviimine ning asjaajamise ja dokumentatsiooni üleandmine dekanaadile ning instituutidele vastavalt uuele töökorraldusele. Esimeste tegevustena lõpetati 31. oktoobril 2007 bioloogia-geograafiateaduskonna koosseisu kuulunud Välis-Eesti uuringute ning alus- ja rakendusökoloogia keskuse tegevus interdistsiplinaarsete üksustena (TÜ nõukogu otsus nr 72). 15. jaanuarist 2008 lõpetati füüsika-keemiateaduskonna koosseisu kuulunud katsekoja tegevus ülikooli asutusena (TÜ nõukogu otsus nr 88), mis ei tähendanud samas aga mõõtmis-, mõõdistamis-, kalibreerimis- ja katsetusteenuste osutamise lõpetamist. Katsekoda jätkas oma funktsioonide täitmist keemia instituudi töökorraldusliku üksusena. Samal viisil jätkus Välis-Eesti uuringute keskuse tegevus ökoloogia ja maateaduse instituudi koosseisus. Loodus- ja tehnoloogiateaduskonna eripäraks võrreldes ülejäänud teaduskondadega on see, et selle teaduskonna koosseisu kuuluvad 6 instituuti on kõik teadus- ja arendusasutused, mille tegevuse alusteks on lisaks Tartu Ülikooli seadusele ka teadus- ja arendustöö korralduse seadus. Loodus- ja tehnoloogiainstituudi struktuuri vt lisast 2.4. Riigi- ja rahvusvahelise õiguse teadus- ja õppetöö tugevdamise eesmärgil muudeti õigusteaduskonna põhimäärust (TÜ nõukogu määrus nr 13) ja loodi uus struktuuriüksus riigi ja rahvusvahelise õiguse instituut. Instituudi tegevus ei olnud aruandeaasta lõpu seisuga reaalselt käivitunud. Sotsiaalteaduskonna põhimääruse (TÜ nõukogu määrus nr 25) alusel reorganiseeriti osakonnad instituutideks. Enamik instituute alustas tegevust 1. septembrist 2007, viimase ümberkorraldusena alustas 1. jaanuarist 2008 tegevust avaliku halduse ning politoloogia instituudi baasil loodud riigiteaduste instituut. TÜ nõukogu määrusega nr 27 kinnitati majandusteaduskonna uus põhimäärus, mis sätestas alates 1. jaanuarist 2008 uue struktuuri. Senise kolme instituudi töö korraldati ümber ning õppe- ja teadustöö jaotus kahe instituudi ettevõttemajanduse ja rahvamajanduse instituudi vahel. Instituudiga võrdväärse staatuse sai ettevõtluskeskus.

13 13 Tartu Ülikooli struktuur ja organisatsioon Haldus- ja tugistruktuuris loodi 1. aprillist 2008 üks uus osakond kommunikatsiooniosakond (rektori korraldus nr 157 RE). Osakonna eesmärk on turunduse, sise-ja väliskommunikatsiooni, sh visuaalse identiteedi ning ülikooli ajalehe väljaandmise koordineerimine, planeerimine ja arendamine (rektori käskkiri nr 9). Ülikooli nõukogu määrusega nr 20 vastu võetud TÜ põhikirja paragrahvi 70 muudatus (kinnitatud HTM käskkirjaga nr 42) tunnistas kehtetuks interdistsiplinaarsete üksuste staatuse ülikoolis. Sama määrus sätestas võimaluse asutada interdistsiplinaarsete üksuste baasil konsortsiume. Konsortsium on instituutide ja teiste struktuuriüksuste koostööd korraldav ühendus, mis tegutseb rektori kinnitatud statuudi alusel. Statuudiga reguleeritakse konsortsiumisse kuuluvate struktuuriüksuste koostöö põhimõtted ja korraldus. Administratiivse töö mõistes ei ole konsortsium struktuuriüksus selle tegevuse eest vastutab konsortsiumi statuudis määratud struktuuriüksuse juht. Konsortsiumide statuutides on nimetatud asutajaliikmed. Interdistsiplinaarseid üksusi oli ülikooli põhikirja muudatuste jõustumise ajal ( ) kokku 19. Nende ümberkorraldamine konsortsiumideks, tegevuse lõpetamine või funktsioonide üleviimine loodavatesse või olemasolevatesse struktuuriüksustesse võttis aega peaaegu kaks aastat. Viimasena lõpetas interdistsiplinaarse üksusena tegevuse ning alustas konsortsiumina alates eetikakeskus aastal lõpetati alljärgnevate interdistsiplinaarsete üksuste tegevus (kronoloogilises järjestuses): AR meditsiinitehnoloogia keskus ( ) MJ ettevõtluskeskus ( ) SO kultuuri- ja kommunikatsiooniteaduste keskus ( ) AR molekulaarse ja kliinilise meditsiini keskus ( ) FL Briti uuringute keskus ( ) FL kultuuridevahelise kommunikatsiooni keskus ( ) FL Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus ( ) FL Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus ( ) FL orientalistikakeskus ( ) FL Põhja-Ameerika uuringute keskus ( ) FK Robert Schumani prantsuse uuringute keskus ( ) FL tõlkekeskus ( ) FL nõukogude perioodi ajaloo uurimiskeskus ( ) SO Eesti käitumis- ja terviseteaduste keskus ( ) SO Eesti sotsiaalteaduslik andmearhiiv ( ) SO kognitiivsete sotsiaalteaduste keskus ( ) FL eetikakeskus ( ) aastal alustas rektori kinnitatud statuudi alusel tegevust neli konsortsiumi: Eesti sotsiaalteaduslik andmearhiiv (käskkiri nr 14) Eesti käitumis- ja terviseteaduste keskus (käskkiri nr 15) TÜ teadusarvutuste keskus (käskkiri nr 18) Balti õpingute keskus (käskkiri nr 23) Oma töökorralduslikku struktuuri korrastas aruandeaastal enamik teaduskondi ja ülikooli asutusi. Esialgselt kavandatud struktuurireformi tulemus ei ole realiseerunud siiski täies mahus ja ootuspärasena. Instituutides suurenes töökorralduslike üksuste arv. Neisse kuuluvad omakorda eraldi töökorralduslikud üksused (õppetool, keskus, labor, tippkeskus jt). Nii on mõnes instituudis üle 30 töökorraldusliku üksuse, mis killustab tegevust ning pole seega mõistlik. Alati ei ole neis üksustes ka piisavalt töötajaid. Enamasti on kõigil töökorralduslikel üksustel ka juhatajad.

14 14 Tartu Ülikooli struktuur ja organisatsioon Joonis 2.1. Tartu Ülikooli struktuur seisuga KURATOORIUM ÜLIKOOLI NÕUKOGU esimees prof Alar Karis 49 liiget REKTOR prof Alar Karis VALITSUS rektor, prorektorid, dekaanid ja üliõpilaskonna esindajad REKTORAAT rektor, prorektorid, vastutusala direktorid ja akadeemiline sekretär USU- TEADUSKOND ÕIGUS- TEADUSKOND ARSTI- TEADUSKOND FILOSOOFIA- TEADUSKOND HARIDUS- TEADUSKOND KEHAKULTUURI- TEADUSKOND LOODUS- JA TEHNOLOOGIA TEADUSKOND MAJANDUS- TEADUSKOND MATEMAATIKA- INFORMAATIKA TEADUSKOND Dekaan prof Riho Altnurme Dekaan prof Kalle Merusk Dekaan prof Toomas Asser Dekaan prof Valter Lang Dekaani kt dots Hasso Kukemelk Dekaan prof Mati Pääsuke Dekaan prof Peeter Burk Dekaan prof Toomas Haldma Dekaan prof Mati Kilp 20* / 257** 85 / / / / / / / / 711 * töötajate arv seisuga * üliõpilaste arv seisuga ADMINIST- RATSIOONI- DIREKTOR FINANTS- DIREKTOR HALDUS- DIREKTOR ÕPPE- PROREKTOR TEADUS- PROREKTOR REKTORI OTSEALLUVUS Mihkel Pärnoja Taimo Saan Riho Illak prof Birute Klaas Kristjan Haller prof Alar Karis üldosakond, personaliosakond, kommunikatsiooniosakond rahandusosakond haldusdirektori büroo haldusosakond infotehnoloogia osakond botaanikaaed muuseumid õppeosakond avatud ülikooli keskus Euroopa kolledž Pärnu kolledž Türi kolledž Narva kolledž Viljandi kultuuriakadeemia teaduskool teadus- ja arendusosakond välissuhete osakond raamatukogu Eesti Geenivaramu rektoraat 44 / - 32 / / / / - 13 / - SOTSIAAL- TEADUSKOND Dekaan prof Eiki Berg 137 / 1604

15 15 Liikmeskond 3. LIIKMESKOND aasta lõpus töötas ülikoolis 3476 töötajat. Võrreldes aastaga personali koguarv mõnevõrra suurenes (+31), ent jääb eelneva kolme aasta töötajaskonna keskmisele kasvunäitajale (+168) oluliselt alla. Ülikooli personali koguarvu kasvutempo aeglustumine kajastab majanduskeskkonnas toimuvat, ent järske muudatusi töötajaskonna arvus ega struktuuris aasta kaasa ei toonud. Peaaegu iga teine ülikooli töötaja töötas akadeemilisel ametikohal (48,5%). Tööd alustas ülikooli suurim, 971 töötajaga loodus- ja tehnoloogiateaduskond. Teaduskonna koosseisus on tehnoloogiainstituut, Eesti mereinstituut, füüsika instituut, keemia instituut, molekulaar- ja rakubioloogia instituut ning ökoloogia ja maateaduste instituut. Muudatus tõi kaasa bioloogia-geograafiateaduskonna ning füüsika-keemiateaduskonna tegevuse lõpetamise. Uus teaduskond paistab silma kõrge akadeemilise kvalifikatsiooniga töötajaskonna poolest. Loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas on doktorikraadiga õppejõudude ja teadustöötajate osakaal ülikooli kõrgeim (75,3%). Doktorikraadiga täiskoormusega õppejõudude ja teadustöötajate osakaal on ülikoolis viimastel aastatel pidevalt kasvanud, ulatudes aasta lõpuks 64,5%-ni. Ülikoolis õppis aasta lõpu seisuga üliõpilast, st üliõpilaste arv jäi aastaga võrreldes enam-vähem samale tasemele ( 48). Mõningane vähenemine toimus peamiselt avatud ülikooli õppe üliõpilaste arvelt. Jätkuvalt suurenes doktoriõppe üliõpilaste arv, ulatudes aasta lõpus 1259 doktorandini. Samuti oli aastal täheldatav välisüliõpilaste arvu kasv (5,4%) Töötajad Töötajaskonna koguarv aastal märkimisväärselt ei muutunud. Seisuga oli ülikooliga töösuhe 3476 inimesel (lisa 3.1). Personali koguarv suurenes aasta jooksul 31 töötaja võrra, ent viimase viie aasta ( ) võrdluses oli kasv kõige väiksem. Ülikooli akadeemilise ning muu personali jaotus on aastatel liikunud tasakaalupunkti suunas: üks mitteakadeemiline töötaja ühe akadeemilise töötaja kohta aasta lõpuks moodustasid õppejõud ja teadustöötajad ülikooli töötajaskonnast 48,5% (2007. a 49,3%; vt joonis 3.1). Õppejõudude ja teadustöötajate arvu kasv hakkas pidurduma aastal aasta on viimase viie aasta võrdluses esimene, mil akadeemiliste töötajate koguarv pisut langes ( 11). Võrreldes aastaga kasvas muu personali arv ülikoolis 42 töötaja võrra (+2,4%), sh keskadministratsiooni töötajaskonda lisandus kaks inimest. Enim kasvas administratiivtöötajate arv realia et naturalia valdkonnas (+31). Mitteakadeemilise koosseisu suurendamise vajaduse on tinginud uute projektide haldamise ning arendustegevusega kaasnevate administratiivülesannete mahu kasv muu personal õppejõud ja teadustöötajad Joonis 3.1. Töötajate arvu muutus Töötajaskonna arvult suurim valdkond ülikoolis oli realia et naturalia 1146 töötajaga, järgnes medicina (578 töötajat). Humaniora valdkonnas töötas 523 töötajat ning socialia valdkonnas pisut vähem 510 töötajat (vt joonis 3.1). Personali arv kasvas kahes valdkonnas, medicina valdkonnas 3,9% ning realia et naturalia valdkonnas 3,4% (arvestatud pole asutuste arvestusest realia et naturalia valdkonda liikunud 32 geenivaramu töötajat). Märkimisväärne personali arvu muutus leidis aset socialia valdkonnas, mis vähenes aastaga võrreldes 8,3%. Suurim personali arvu vähenemine toimus sotsiaalteaduskonnas, mille töötajaskond kahanes aasta jooksul umbes viiendiku võrra (18,2%). TÜ raamatukogu üleviimist humaniora valdkonda arvestamata jättes valdkonna töötajate arv peaaegu ei muutunud ( 0,2%). Jätkuvalt on keskadministratsiooni ja valdkondade, sh akadeemiliste ja mitteakadeemiliste töötajate suhtarvuks 1/8,2.

16 16 Liikmeskond Keskadministratsioon 13% Muud asutused 8% Medicina 17% Socialia 15% Realia et naturalia 33% Humaniora 15% Joonis 3.2. Töötajate arvu jaotus valdkondade, keskadministratsiooni ja muude asutuste vahel (raamatukogu, teaduskool, muuseumid ja botaanikaaed). Aasta lõpu seisuga oli ülikoolis täidetud 2933,3 ametikohta. Töötajate keskmine töökoormus (0,84) on võrreldes aastaga pisut langenud (0,85). Ülikooli kümme teaduskonda on töötajate arvult ja struktuurilt erinevad (joonis 3.3). Suurimaks teaduskonnaks sai füüsika-keemia-, bioloogia-geograafiateaduskonna ning mitmete teadus- ja arendusasutuste baasil moodustatud loodus- ja tehnoloogiateaduskond, mille koosseisus oli aasta lõpus 971 töötajat (lisa 3.1). Teaduskonna eripäraks on ülikooli kõrgeim teadustöötajate osakaal 44% kõigist töötajatest (joonis 3.3). Õppejõudude suhtarv oli kõige suurem usu- (65%) ja õigusteaduskonnas (64,7%). Doktorikraadiga täiskoormusega akadeemiliste töötajate protsent oli aasta lõpuks viimaste aegade kõrgeim, ulatudes 64,5%-ni (2007. a 64,1%; lisa 3.4). Oodatust madalama kasvutempo põhjusteks on nominaalajaga doktorikraadi kaitsmiseni jõudvate doktorantide kavandatust väiksem arv ning esmatasandi akadeemiliste ametikohtade loomine viimastel aastatel akadeemiline töötajaskond on laienenud eelkõige teadurite töölevõtmisega, kellelt ei saa eeldada doktorikraadi. Teaduskraad oli a lõpus 90,1%-l akadeemilistest töötajatest. Sotsiaal- ning loodus- ja tehnoloogiateaduskond eristusid positiivselt teistest teaduskondadest a lõpus oli teaduskraad kõigil õppejõududel ja teadustöötajatel. Valdkondade lõikes oli doktorikraadiga akadeemiliste töötajate suhtarv kõige suurem realia et naturalia valdkonnas (74,2%), järgnes medicina (59,6%). Socialia ja humaniora valdkondades oli see näitaja oluliselt madalam, vastavalt 38,3% ja 37,6%. Teaduskondade võrdluses oli doktorikraadiga akadeemiliste töötajate protsent suurim loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas 80% 70% 65% 65% 60% 55% 57% 56% 50% 40% 42% 43% 45% 39% 30% 20% 10% 10% 0% U S O I A R F L HT K K LO M J MT SO õppejõud teadustöötajad muud Joonis 3.3. Töötajate jagunemine teaduskondades.

17 17 Liikmeskond (75,3%) ning matemaatika-informaatikateaduskonnas (72%). Kõige vähem oli doktorikraadiga õppejõude ja teadustöötajaid haridusteaduskonnas (15,8%) (joonis 3.4). Keskadministratsiooni üksuste töötajatel oli teaduskraad 10,8%-l töötajatest. Teaduskraadiga töötajate arv on aasta aastalt kasvanud. Sõltumata ametikohast on vähemalt teaduskraad igal teisel (50,4%) ning doktorikraad peaaegu igal kolmandal ülikooli töötajal (30,1%). Akadeemilisest personalist töötas ülikoolis a lõpus enim teadureid 474 (lisa 3.2 ja 3.3). Arvukuselt järgmise rühma moodustasid lektorid ja vanemassistendid, keda oli 301. Assistente ja õpetajaid töötas ülikoolis 267, vanemteadureid (sh kaks juhtivteadurit) 271, dotsente 196 ning professoreid 169 (joonis 3.5). 100% 90% 80% 26% 70% 60% 50% 40% 24% 65% 49% 42% 13% 61% 38% 48% 53% 27% 52% 54% 18% 36% 56% 72% 49% 51% 30% 20% 10% 16% 0% U S O I A R F L HT KK LO M J MT SO doktorikraad magistrikraad Joonis 3.4. Teaduskondade akadeemilise personali magistri- ja doktorikraadid professor dotsent lektor, vanemassistent assistent, õpetaja vanemteadur teadur Joonis 3.5. Õppejõudude ja teadustöötajate arvu muutus

18 18 Liikmeskond Akadeemiliste töötajate keskmise vanus oli 44,6 (lisa 3.6), mis on varasema kolme aasta jooksul muutumatuna püsinud näitajaga (43,6) võrreldes pisut tõusnud. Akadeemilise töötaja keskmise vanuse tõusu võib seletada töötamise vanusepiirangust loobumisega aastal. Teaduskondade võrdluses oli akadeemilise töötaja keskmise vanus kõrgeim arstiteaduskonnas (46,4) ning madalaim sotsiaalteaduskonnas (41,6). Akadeemilistel esmatasandi ametikohtadel oli ootuspäraselt suurem nooremate töötajate ning kõrgemat akadeemilist kvalifikatsiooni eeldavatel vanemate töötajate osakaal (joonis 3.6). Ülikoolis töötav teadur oli keskmiselt 37,2 ning professor 53 aasta vanune. Ülikooli töötajatest oli aasta lõpus naisi 58,3% (2007. a 57,6%) ning mehi 41,7% (2007. a 42,4%; lisa 3.6). Teaduskondade lõikes valitses suurim naiste arvuline ülekaal haridusteaduskonnas (85,2%). Mehed on arvulises ülekaalus loodus- ja tehnoloogia- (59,4%), usu- (60%) ning matemaatika-informaatikateaduskonnas (62,4%) aastal moodustasid kõigist akadeemilistest töötajatest naised 48,4%. Kui tervikuna on ülikooli õppejõud ja teadlased sooliselt tasakaalustatud, siis akadeemilistel tipp-positsioonidel professori ja vanemteaduri ametikohtadel on naisi jätkuvalt märkimisväärselt vähem. Viimase kolme aasta võrdluses on naiste akadeemilisel karjääriredelil jälgitav positiivne nihe, aasta-aastalt on kasvanud professori ja vanemteaduri ametikohal töötavate naiste arv ning osakaal a lõpuks töötas ülikoolis läbi aegade suurim arv naisprofessoreid: 35 (20,7% professorite koguarvust). Vanemteaduritest oli naisi 80, mis teeb naiste osakaaluks 29,7%. Liikumine sooliselt võrdsema jaotuse poole aitab kujundada tasakaalustatuma ning paremini toimiva organisatsiooni aastal valiti esmakordselt TÜ professoriks Margus Pooga (keemiline bioloogia) ja Sulev Kõks (füsioloogiline genoomika). Majandusteaduskonna dekaaniks valiti tagasi professor Toomas Haldma. Narva kolledži direktoriks valiti Katri Raik ning Euroopa kolledži direktoriks Kristiina Tõnnisson. Vabade kunstide professoriks valis TÜ nõukogu komisjon aastal helilooja Helena Tulve (lisa 3.5). Tartu Ülikooli audoktoriks promoveeriti aastal: - Münsteri Ülikooli emeriitprofessor õigusteadlane Werner Krawietz; - Helsingi Ülikooli folkloristika professor Anna- 45% 40% 35% 30% 25% 20% 15% Professor Dotsent Lektor, vanemassistent Vanemteadur Teadur Assistent, õpetaja 10% 5% 0% <= >60 Joonis 3.6. Akadeemilise personali vanuseline jaotus ametikohtade lõikes.

19 19 Liikmeskond Leena Siikala ja ökosüsteemide meteoroloogia teadussuuna üks rajajatest, Helsingi Ülikooli professor Markku Kulmala; - Moskva Ülikooli professor Anatoli Šeremet, kelle teadusvaldkonnaks on ettevõtete majandusanalüüs; - programmeerimiskeelte, transleerimismeetodite ning programmide staatilise analüüsiga teadusmaailmas tuntust kogunud professor Reinhard Wilhelm Saarimaa Ülikoolist. Ülikooli auliikmeks nimetati Eesti ja Saksamaa teadussidemete edendamisele kaasaaitamise eest Nordrhein- Westfaleni liidumaa (Saksamaa) tööandjate liitude ühenduse ja Nordrhein-Westfaleni metalli- ja elektritööstuse liidu president Horst-Werner Maier-Hunke, märkimisväärse majandusliku toetuse osutamise eest ettevõtja Olga Sternik ning postuumselt Voldemar Jaanberg. Skytte medaliga tunnustati Rootsi suursaadikut Dag Harteliust. Emakeelse ülikooli 89. aastapäeva aktusel ülikooli aulas tunnustati Rahvusmõtte auhinnaga kirjanikku, tõlkijat, kriitikut ning ajakirja Akadeemia üht rajajat Ain Kaalepit. Rahvusmõtte auhinnaga, mis anti välja viiendat korda, tunnustatakse inimest, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti riiklikku ja rahvuslikku eneseteadvust. Personalitöö valdkonnas jätkus personalialaste õigusaktide ja juhendite süsteemi korrastamine koos nende sisu ajakohastamisega. Akadeemilise töötaja tööpanuse ja -tasu vastavuse paremaks tagamiseks ning õppe kvaliteedi toetamiseks koostati akadeemiliste töötajate tööülesannete ajalise jaotumise näidis. Koolitustegevuse fookuses oli aastal sisekoolituste kvaliteet, koolituste korraldamiseks rahaliste lisavahendite hankimine (osalemine Euroopa Sotsiaalfondi programmis Primus) ning töötajatele väliskoolitusteks paremate võimaluste pakkumine. Erasmuse väliskoolitusprogrammi toel käis välisülikoolides enesetäiendusel 53 töötajat. Euroopa Sotsiaalfondi toetatud projekti Eesti ülikoolide akadeemilise personali enesetäiendussüsteemi loomine vahenditest rahastati aastal 38 TÜ akadeemilise töötaja enesetäiendamist välismaal Üliõpilased Seisuga õppis Tartu Ülikoolis üliõpilast (joonis 3.7; lisa 3.7). Eelmise aastaga võrreldes vähenes üliõpilaste üldarv 48 üliõpilase võrra aasta lõpu seisuga moodustas Tartu Ülikooli üliõpilaste arv 38% kõigist Eesti avalik-õiguslike ülikoolide üliõpilastest (siin ja edaspidi on kasutatud haridus- ja teadusministeeriumi andmeid kõrgharidust andvate õppeasutuste kohta). Üliõpilaste üldarv vähenes peamiselt avatud ülikooli õppe üliõpilaste vähenemise tõttu aastaga võrreldes vähenes avatud ülikooli õppes õppivate üliõpilaste arv 45 inimese võrra. Õppevormide osakaalus aastal muutusi ei toimunud alates aastast on avatud ülikooli õppes õppivate üliõpilaste arv olnud stabiilne, moodustades 30% üliõpilaste üldarvust (joonis 3.10). Valdkonniti olulisi muutusi ei toimunud, aastaga võrreldes suurenes socialia valdkonna üliõpilaste arv, teistes valdkondades see pisut kahanes (joonis 3.8). Üliõpilaste jaotuses päritolu järgi (joonis 3.11) kõrghariduse esimesel astmel maakondade vahel suuremaid muutusi toimunud ei ole aastal oli endiselt kõige suurem osakaal Tallinnast ja Harjumaalt pärit üliõpilastel (27%). Vaadeldes üliõpilaste osakaalu õppevormide lõikes (lisa 3.9), võib päevases õppes muu Joonis 3.7. Üliõpilaste üldarv (v.a (välis)külalisüliõpilased ja arst-residendid)

20 20 Liikmeskond 100% 90% % 70% % 50% 40% % 20% 10% % humaniora socialia realia et naturalia medicina Joonis 3.8. Üliõpilaste üldarv valdkonniti (v.a (välis)külalisüliõpilased ja arst-residendid). 27% 4% 10% 1% 1% 2% 2% 3% 2% 9% 5% 25% Tartu 3% 3% 4% Joonis 3.9. Üliõpilaste jaotus päritolu järgi maakondades.

21 21 Liikmeskond 100% 90% 80% % 60% 50% 40% 30% % 1 0% 0% päevane õpe avatud ülikooli õpe Joonis Avatud ülikooli õppe üliõpilaste osakaal üliõpilaste üldarvust (v.a (välis)külalisüliõpilased ja arst-residendid) kõrghariduse esimene aste ja integreeritud õpe kõrghariduse teine aste Joonis Avatud ülikooli õppe üliõpilaste arv kõrghariduse esimeses astmes ja integreeritud õppes ning kõrghariduse teises astmes (v.a (välis)külalisüliõpilased ja arst-residendid).

22 22 Liikmeskond 100% 90% 80% 70% % 50% 40% 30% 20% % 0% R E R E V Joonis Riigieelarvelistel (RE) ja riigieelarvevälistel (REV) õppekohtadel õppivate üliõpilaste jaotumine (v.a (välis)külalisüliõpilased ja arst-residendid). 100% 90% % 70% 60% % 40% % 20% 10% % päevane õpe avatud ülikooli õpe R E R E V Joonis Riigieelarvelistel (RE) ja riigieelarvevälistel õppekohtadel õppivad (REV) üliõpilased aastate lõikes päevases ja avatud ülikooli õppes.

23 23 Liikmeskond tusena välja tuua Tartust ja Tartumaalt pärit üliõpilaste osakaalu vähenemise ühe protsendi (2007. a 27%) ning Ida-Virumaalt ja Narvast pärit üliõpilaste osakaalu kasvu ühe protsendi võrra (2007. a 11%). Avatud ülikooli õppes võib aasta jooksul toimunud muutustena välja tuua Tallinnast ja Harjumaalt, Narvast ja Ida- Virumaalt ning Pärnust ja Pärnumaalt pärit üliõpilaste osakaalu vähenemise ühe protsendi võrra. Seevastu suurenes avatud ülikooli õppes Tartust ja Tartumaalt pärit üliõpilaste arv aastaga kahe protsendi võrra. Riigieelarvelistel õppekohtadel õppivate üliõpilaste osakaal üliõpilaste üldarvust (joonis 3.12) on alates aastast hakanud suurenema. Selle põhjuseks on riigieelarvevälistel õppekohtadel õppivate üliõpilaste ar vu vähenemine alates aastast. Struktuuriüksustevahelisest võrdlusest selgus, et kõige suurem riigieelarveväliste üliõpilaste osakaal oli Euroopa kolledžis (95%), õigusteaduskonnas (89%) ja majandusteaduskonnas (71%). Väikseim oli riigieelarveväliste üliõpilaste osakaal aga loodus- ja tehnoloogia- (11%), matemaatika-informaatika- (14%) ning arstiteaduskonnas (16%). Tartu Ülikoolis vastava finantseeringu liigiga õppekohtadel õppijate arv moodustas aastal kõigist Eestis kõrgharidust andvate õppeasutuste riigieelarvelistest kohtadest 32% ning riigieelarvevälistest kohtadest 21%. Vastav üliõpilaste osakaal kõigist avalik-õiguslikest ülikoolidest oli riigieelarvelistel kohtadel 43% ning riigieelarvevälistel kohtadel 34%. Doktoriõppe üliõpilaste arv on alates aastast stabiilselt suurenenud, jõudes aastal 1259 üliõpilaseni. See kasv on seletatav doktoriõppe edendamise ja väärtustamise meetmetega nii ülikoolis, ülikoolide vahel kui ka riiklikul tasandil, mis lõpptulemusena peab parandama doktoriõppe kvaliteeti ja efektiivsust. Tartu Ülikooli doktoriõppe üliõpilaste osakaal kõigist Eesti avalik-õiguslike ülikoolide doktorantidest jäi aastal eelmise aastaga võrreldes samale tasemele (53%). Üliõpilaste arv ühe õppejõu kohta (joonis 3.15) on püsinud kahel viimasel aastal suhteliselt stabiilsena. Seejuures on suurenenud aga doktoriõppe üliõpilaste arv ühe professori kohta. Põhjusena võib välja tuua doktorantide arvu jätkuva suurenemise (joonis 3.14), mille kasvule ei ole professorite arv järele jõudnud. Aruandeaastal kasvas välisüliõpilaste arv 5,4% ja moodustas ligikaudu 2% (1,82%) üliõpilaste üldarvust (lisa 3.7). Bakalaureuseõppes on välisüliõpilaste arv mitmendat aastat järjest langenud (2007. a 191; a 185). Endiselt on aga suur huvi arstiteaduse õppekava vastu, kus peamiselt õpivad Soome päritolu üliõpilased arstiõppe ingliskeelses õpperühmas. Kõrghariduse esimeses astmes õppis 47% välisüliõpilastest arstitea ,6 22,5 22,6 22,7 22,9 22,1 21,3 21, ,0 5,4 5,6 6,1 6,4 6,7 6,8 7, üliõpilasi ühe õppejõu kohta kolmanda astme üliõpilasi ühe professori kohta Joonis Doktoriõppe üliõpilaste arv Joonis Üliõpilaste arv ühe õppejõu kohta.

24 24 Liikmeskond duskonnas. Magistriõppes kasvas välisüliõpilaste arv 27,3% (2007. a 44; a 56), enim välisüliõpilasi õppis sotsiaalteaduskonnas. Sellises suurusjärgus kasv on toimunud viimased kolm aastat ja näitab, et pingutused magistriõppe rahvusvahelisemaks muutmisel annavad tulemusi aastal alustasid esimesed välisüliõpilased õpinguid vastavatud rakendusliku mõõteteaduse ja Euroopa Liidu Vene uuringute õppekaval. Välisüliõpilaste arvu kasvule aitasid kaasa ka esimesed Vilniuse Ülikooli eesti keele võõrkeelena kõrvaleriala lõpetanud üliõpilased, kes jätkasid eesti keele õpinguid TÜ eesti ja soome-ugri keeleteaduse magistriõppekaval. Aruandeaasta kevadel lõpetasid esimesed välisüliõpilased (kokku 3) Erasmus Munduse infoturbeprogrammi NordSecMob. Selline ühisõppekava põhimõttel toimiv koostöö aitab oluliselt kaasa, et muuta Tartu Ülikool välisüliõpilastele atraktiivsemaks. Doktoriõppes oli välisüliõpilaste osakaal kõige suurem, moodustades doktorantide üldarvust 4,7%. Võrreldes eelmise aastaga kasvas välisdoktorantide üldarv 17% (2007. a 59; a 69). Endiselt õpib enim välisdoktorante filosoofiateaduskonnas eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekaval, kuigi riigieelarvelisi lisaõppekohti on võimalik tänu Euroopa Sotsiaalfondi toetusel algatatud riiklikele meetmetele taotleda realia et naturalia ja medicina valdkonna välisüliõpilastele. Nendes valdkondades on aga rahvusvaheline konkurents doktorantide leidmiseks väga tihe. Välisüliõpilaste hulgas oli endiselt kõige rohkem soomlasi, suuruselt teise rühmana olid esindatud Vene Föderatsiooni üliõpilased (lisa 3.10). 2007/2008. õppeaasta välisüliõpilaste (nii tasemeõppe kui külalisüliõpilaste) üldarv oli 630 ehk 7,5% suurem kui eelnenud õppeaastal (2006/2007. õa 586) Külalis- ja väliskülalisüliõpilased aastal õppis Tartu Ülikoolis 732 külalisüliõpilast teistest Eesti kõrgkoolidest, mis oli 33 üliõpilase võrra rohkem kui aastal (sh kolm Eesti kodakondsusega külalisüliõpilast, kes olid immatrikuleeritud välisülikoolidesse). Jätkuvalt tuli enim külalisüliõpilasi Tartu Ülikooli õppima Eesti Lennuakadeemiast (50%) ja Eesti Maaülikoolist (17%). Ülejäänud 33% külalisüliõpilastest pärinesid teistest Eesti kõrgkoolidest (joonis 3.16). Enim külalisüliõpilasi õppis loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas (60%) ning filosoofiateaduskonnas (15%) (lisa ). Loodus- ja tehnoloogiateaduskonna külalisüliõpilaste suur arv on tingitud Tartu Ülikooli ja Eesti Lennuakadeemia vahelisest koostöölepingust, mille kohaselt läbivad Eesti Lennuakadeemia üliõpilased teatud osa oma õppekavast Tartu Ülikooli juures EELK Usuteaduste Instituut Eesti Kunstiakadeemia Eesti Lennuakdeemia Eesti Maaülikool Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Kuopio Ülikool Lundi Ülikool Mainori Kõrgkool Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Ülikool Tampere Ülikool Tartu Kõrgem Kunstikool Tartu Teoloogia Akadeemia Joonis Teiste Eesti kõrgkoolide üliõpilased Tartu Ülikoolis (k.a Eesti kodakondsusega külalisüliõpilased, kes olid immatrikuleeritud välisülikoolidesse).

25 25 Liikmeskond Erasmuse programm vahetuslepingud lepinguvälised / / / / / / / / / / / / / / / /2008 teised koostöölepingud Erasmuse lepingud Joonis Väliskülalisüliõpilased 1999/ /2009. õppeaastate sügissemestritel. Joonis Väliskülalisüliõpilased 2002/ /2008. õppeaastate lõikes (juuni seisuga). Väliskülalisüliõpilaste üldarv kasvas aruandeaastal 12% (2007. a 360; a 403). Kahepoolsete koostöölepingute alusel õppis TÜ-s aastal 92 väliskülalisüliõpilast (2007. a 64). Enim saatis aastal TÜ-sse üliõpilasi Pihkva Riiklik Pedagoogiline Instituut, järgnes Voroneži Ülikool. Pihkva üliõpilaste arv on küll suurim, kuid nad õppisid TÜ Narva Kolledžis üksnes nädala. Oluliselt on suurenenud USA partnerülikoolidest pärit väliskülalisüliõpilaste arv (2007. a 10; a 20). Väljaspool ülikoolidevahelisi koostöölepinguid õppis aruandeaastal TÜ-s 102 väliskülalisüliõpilast (lisa 3.13) aastal õppis Erasmuse programmi raames TÜ-s kokku 209 vahetusüliõpilast. Võrreldes ja aastaga kasvas Erasmuse programmi väliskülalisüliõpilaste arv ligikaudu 17% (2006. a 179; a 203). Enim kasutasid Erasmuse programmi võimalusi üliõpilased TÜ partnerülikoolidest Saksamaalt (39 üliõpilast ehk 18%). Suuremat huvi TÜ-s õppimise vastu näitasid üles ka Poola (32), Türgi (22) ja Itaalia (20) üliõpilased TÜ üliõpilased teistes kõrgkoolides aastal õppis teistes Eesti kõrgkoolides külalisüliõpilasena 106 Tartu Ülikooli üliõpilast, mis oli 11 üliõpilase võrra rohkem kui eelnenud aruandeaastal. Üle poole neist ligi 58% õppis Tallina Ülikoolis (joonis 3.19.). Sarnaselt aastaga kasutasid külalisüliõpilasena õppima minemise võimalust kõige enam filosoofia- ja sotsiaalteaduskonna üliõpilased, moodustades õppima minejate üldarvust 61% (lisa ) aastal saatis Tartu Ülikool välisriikide partnerülikoolidesse kokku 452 vahetusüliõpilast (2007. a 481). Enam kui 78% (264) TÜ koostöölepingute raames väliskõrgkoolides õppinutest kasutas selleks Euroopa Liidu kõrgharidusprogrammi Erasmus võimalusi. Tartu Ülikooli üliõpilased moodustasid 2007/2008. õppeaastal kõigist Eesti kõrgkoolidest Erasmuse programmi raames välisülikoolidesse õppima siirdunud üliõpilastest (718) ligikaudu 37% (264).

26 26 Liikmeskond EELK Usuteaduste Instituut Eesti Kunstiakadeemia Eesti Maaülikool Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Rootsi Rahvaülikool Eestis Tallinna Tehnikakõrgkool Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Ülikool Tartu Kõrgem Kunstikool Joonis Tartu Ülikooli üliõpilased teistes Eesti kõrgkoolides. 2007/2008. õppeaastast alates on üliõpilastel võimalus lisaks partnerülikoolis õppimisele taotleda Erasmuse programmi toetust ka välispraktika sooritamiseks. 2007/2008. õppeaastal kasutas seda võimalust 21 TÜ üliõpilast, 2008/2009. õppeaastaks on välispraktika toetuse taotluse esitanud üliõpilaste arv kahekordistunud. Erasmuse programmi raames sõlmitud üliõpilaste ja õppejõudude vahetuse koostöölepingute arv kasvas aasta lõpuks 500-ni aasta lõpus oli lepinguid 400. Välisülikoolides õppivate Erasmuse programmi vahetusüliõpilaste stipendium oli keskmiselt 400 eurot kuus, lisaks ühekordne sõidutoetus olenevalt sihtriigist vahemikus eurot. Kahepoolsete koostöölepingutega õppis välisülikoolides 74 üliõpilast aastal said esimesed TÜ üliõpilased (6) võimaluse õppida USA Nebraska Wesleyani Ülikoolis, mis on TÜ partnerülikool alates aastast aastal kasutati välisülikoolides õppimiseks ka ülikooliväliseid stipendiumiprogramme (riikidevahelised koostöölepingud, Kristjan Jaagu stipendiumiprogramm, programm DoRa ja välisriikide fondide stipendiumid (lisa 3.13). Kristjan Jaagu stipendiume, mis antakse kuni aastaks, kasutas 49 üliõpilast, enim loodus- ja tehnoloogiateaduskonnast (26) ja sotsiaalteaduskonnast (9) aastal oli see arv 31 ja enim stipendiaate humanitaaria õppesuunalt.

27 27 Õppetöö 4. ÕPPETÖÖ Õppevaldkonnas ei toimunud aastaga võrreldes märkimisväärseid muudatusi. Arvulistes näitajates oli varasemate aastatega võrreldes täheldatav avatud ülikooli õppevormis õppivate üliõpilaste ning doktoriõppe lõpetajate arvu väike langus. Jätkuvalt suurenes doktoriõppes õppima asujate ning riigieelarvevälistel õppekohtadel õppijate arv. Õppekavaarenduses oli põhirõhk õppekavade arendamisel väljundipõhiseks, mille tulemusena mitmed õppekavad reorganiseeriti. Õppekorralduse ja õppekavade arendamiseks jätkati varasematel aastatel alustatud ülikoolisiseseid ja ülikoolidevahelisi tegevusi ja koostööprojekte. Tartu Ülikool liitus Euroopa Sotsiaalfondi toetusel käivitunud kolmanda taseme õppe kvaliteedi arendamise programmiga Primus, mille raames kavandatakse aastateks ulatuslikke meetmeid õppekavaarenduseks ja üliõpilaste toetamiseks Üliõpilaste vastuvõtt Alljärgnevalt käsitletakse aasta vastuvõttu (k.a välisüliõpilased) Tartu Ülikooli kõikidesse õppeastmetesse nii päevases kui avatud ülikooli õppes. Analüüsitakse lävendipõhise vastuvõtu efektiivsust, üliõpilaskandidaatide riigieksamite tulemusi, eritingimustel vastuvõttu ning üliõpilaskandidaatide regionaalset päritolu Kõrghariduse esimene aste ja integreeritud õpe päevases õppes Õppekohtade täituvus Vastuvõtt kõrghariduse esimese astme päevasesse õppesse toimub riigieelarvelistele ja riigieelarvevälistele õppekohtadele lävendipõhiselt, v.a arstiteaduskonnas, kus kehtib paremusjärjestuse alusel vastuvõtt aastal kehtestati vastuvõtul põhimõte, et lävendipõhise vastuvõtu järel jäänud riigieelarvelised õppekohad täidetakse vastavat lävendit mitteületanud üliõpilaskandidaatidega paremusjärjestuse alusel. See põhimõte tekitas üliõpilaskandidaatides põhjendatud ootuse pääseda Tartu Ülikooli õppima ka lävendit ületamata ning seetõttu suurenes märgatavalt ka esitatud avalduste arv aastal oli avaldusi 4439 ehk 1148 võrra enam kui aasta varem (2876 riigieelarvelistele ja 1563 riigieelarvevälistele õppekohtadele) le riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohale immatrikuleeriti 1554 üliõpilaskandidaati (lisa 4.2). Viimasel kolmel aastal on ülikooli riigieelarvelistele õppekohtadele immatrikuleeritute arv kasvanud (2007. a 1422). Riigieelarvevälistele õppekohtadele immatrikuleeritud üliõpilaskandidaatide arv püsib stabiilsena (2008. a 867; a 862). Konkursid arstiteaduskonda on aastate lõikes stabiilsed, püsides vahemikus 2 3 inimest riigieelarvelisele õppekohale (arstiteaduse õppekaval 1,9; hambaarstiteaduse õppekaval 3,1 ning proviisori õppekaval 2,8 inimest õppekohale) aasta vastuvõtul lävendeid palju ei muudetud. Lävendeid tõsteti varasemate aastate ületäituvuse leevendamiseks või õppekavadel, kus loobuti sisseastumiseksamist (nt skandinaavia keeled ja kultuurid). Lävendite langetamise tingis aastal eelkõige teaduskondade ja õppeasutuste soov tasandada õppekohtade alatäituvust. Mitmed varem ületäitunud õppekavad täitusid üle ka aastal (õigusteadus 1,5, haridusteadus (humanitaarained) 1,7, klassiõpetaja 2,6, kirjandus ja kultuuriteadused 1,7 korda). Ületäituvuse peamisteks põhjusteks on üliõpilaskandidaatide eelistused teatud valdkondades õppima asuda ning täpse lävendipiiri arvutamist raskendavad asjaolud. Ennekõike on need seotud riigieksamite üle-eestilise keskmise kõikumisega aastate lõikes. Ületäituvusele avaldab mõju ka vastuvõtutingimuste ja õppekava muutmine. Arvestades ülikooli õppekavade hulka ning Eesti demograafilist olukorda, ei ole ületäituvus ülikoolis mureküsimuseks. Haridusteaduskonna puhul võib seda pidada isegi heaks märgiks, kuna haridusvaldkonna õppekohtade täituvusega magistriõppes oli mitu aastat raskusi. Hoolimata sellest, et 26 õppekaval täideti vabaks jäänud õppekohad ka lävendit mitteületanutega, jäid pärast vastuvõtuperioodi lõppu 16 õppekaval osad õppekohad täitmata. Enamik täitamata õppekohtadest olid Narva kolledžis ja Viljandi kultuuriakadeemias. Õppekohtade alatäituvuse tõttu jagati õppeaasta alguses haridusvaldkonna riigieelarvelised õppekohad ümber päevase õppe, avatud ülikooli õppe ja ümberõppe vahel, mille tulemusena Narva kolledži õppekohtade täituvus paranes. Võrreldes andmeid viimasel kolmel aastal, saab siiski väita, et ülikoolis tervikuna on alatäitunud õppeka-

28 28 Õppetöö vade arv vähenenud (2006. a 40; a 23). Õppekohtade täitmata jäämise põhjused ei sõltu üksnes lävendist, vaid ennekõike üliõpilaskandidaatide eelistustest, missuguse õppekava nad valivad. Jälgides teiste avalik-õiguslike ülikoolide konkursse, kus kuulutati välja lisavastuvõtt, siis hakkasid silma ennekõike pedagoogilised ning tehnoloogilised õppekavad sarnaselt Tartu Ülikoolile. Seega pole tegemist ülikooli probleemiga, vaid üleriigilise tendentsiga üliõpilaskandidaatide eelistustes. Lävendipõhise vastuvõtu tulemused on samuti suurel määral sõltuvuses riigieksamitulemuste üleeestilise keskmise kõikumisest ning eksamisooritajate hulgast (tabel 4.1). Aasta-aastalt on vähenenud loodusja täppisteaduste valdkonnas sisseastumiseks vajalike riigieksamite sooritajate arv aastaga võrreldes tõusis gümnaasiumilõpetajate keskmine inglise keele riigieksamitulemus 4,4 punkti. Kõige enam langesid vene keel võõrkeelena (5,3 punkti), bioloogia, keemia, geograafia (3,6 3,5 punkti) riigieksamite tulemused, milles võib peituda põhjus bioloogia-geograafiateaduskonna mitme õppekava alatäituvusele. Riigieksamite keskmise tulemuse langemise kõrval reaal- ning loodusteaduslikes ainetes on tähelepanu pälvinud ka eksamisooritajate hulga vähenemine. Nt langes käesoleval aastal matemaatika riigieksami keskmine tulemus 1,5 punkti, mis ei ole märkimisväärne näitaja ning majandusteaduse õppekava alatäituvuse põhjus peitub tõenäoliselt selles, et eksami sooritajate hulk oli 800 võrra väiksem kui varasematel aastatel. See asjaolu näitab, et alatäituvuse põhjused ei peitu ainult lävendi kõrguses. Võrreldes riigieksamite üle-eestiliste keskmiste tulemustega on viimase kolme aasta võrdluses Tartu Ülikooli sisseastujate keskmine pidevalt paranenud, see on eriti tähelepanuväärne kontekstis, kus aastal Eesti keskmine tulemus langes. See näitab, et Tartu Ülikoolis alustavad õpinguid aasta-aastalt järjest paremate riigieksamite tulemustega üliõpilaskandidaadid (tabel 4.1). Tabel 4.1. Riigieksamite tulemuste Eesti keskmised ja sooritajate hulk Riigieksam Eesti keskmine Eesti keskmise kõikumine sooritajaid sooritajate arvu muutumine Eesti keskmine Eesti keskmise kõikumine sooritajaid sooritajate arvu muutumine Eesti keskmine Eesti keskmise kõikumine sooritajaid sooritajate arvu muutumine Emakeele kirjand 57,3 2, ,4-0, ,7 1, Ajalugu 66,5 7, ,7-1, , Bioloogia 62,2-4, ,6-3, ,9 2, Keemia 65,5-1, ,0-3, ,5 3, Füüsika 69,2 2, ,6 0, ,1-6, Matemaatika 50,7-1, ,2-1, , Inglise keel 64,4-7, ,8 4, ,6-1, Saksa keel 70,4-1, ,5 0, ,2 3, Prantsuse keel 75,2 0, ,5 2, ,2-0, Riigikeel 63,5 1, ,2-0, ,0-7, Vene keel (võõrk) 80,7 2, ,4-5, ,9-1, Geograafia 59,9-0, ,4-3, ,8-2, Ühiskonnaõpetus 57,8 2, ,2 0, ,8 5, , , ,

29 29 Õppetöö Vastuvõtt eritingimustel Populaarsemad teaduskonnad eritingimustel ülikooli astuvate üliõpilaskandidaatide seas on traditsiooniliselt arstiteaduskond, õigusteaduskond, loodus- ja tehnoloogiateaduskond, matemaatika-informaatikateaduskond ja sotsiaalteaduskond aastal laiendati eritingimustel kandideerijate ringi ka teaduskondades: eritingimusi lõid vastuvõtul loodus- ja tehnoloogiateaduskond, matemaatika-informaatikateaduskond, haridusteaduskond ja kehakultuuriteaduskond. Eritingimustel vastuvõtu aluseks vastavates teaduskondades oli edukas esinemine olümpiaadidel, edukad sporditulemused või gümnaasiumi lõpetamine medaliga. Võrreldes teiste avalik-õiguslike ülikoolidega, tegeleb kõige sihiteadlikumalt parimate üliõpilaskandidaatidega Tartu Ülikool. Igal aastal laiendatakse andekate gümnaasiumilõpetajate eritingimustel ülikooli vastuvõtmise ringi ning ülikooli õppima kutsumisel pööratakse tähelepanu andekate gümnaasiuminoortega personaalsele suhtlemisele Akadeemilise test Akadeemilise testi sooritajate arv on püsinud aastate lõikes stabiilsena ning kuna testi hinnatakse normaaljaotuse põhimõttel, siis on ka lävendit ületajate hulk stabiilne aastal sooritas testi 1108 üliõpilaskandidaati ja 80 punkti piiri ületas neist punkti sai aastal 87 kandidaati, kes võetakse riigieelarvevälisele õppekohale vastu vastuvõtutingimusi täitmata. Akadeemilise testi edukalt sooritanutest kõik ei esitanud avaldust asuda ülikooli õppima. Riigieelarvelisele õppekohale akadeemilise testi tulemuse alusel õppima asumiseks esitati 27, riigieelarvevälisele õppekohale 21 avaldust. Seisuga 3. september 2008 oli neist immatrikuleeritud riigieelarvelistele õppekohtadele 23 ja riigieelarvevälistele õppekohtadele 17 üliõpilast Olümpiaadidest osavõtnud Teaduskooli 2007/2008. õppeaastal korraldatud olümpiaadide 61 parimal oli õppima asumisel õigus saada vastu võetud eritingimustel. Seitse üliõpilaskandidaati ei kasutanud ülikooli pakutavat võimalust ning astus ülikooli üldistel tingimustel. Aastate lõikes püsib avalduse olümpiaaditulemuste alusel ülikooli astumiseks esitanute arv suhteliselt stabiilsena aastal esitas avalduse ja immatrikuleeriti 52, nende hulgas ka mõned varasematel aastatel olümpiaadidel edukalt esinenud noored Medalistid Gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga lõpetanutele anti Tar tu Ülikooli kandideerimisel kolm lisakonkursipunkti. Riigieelarvelistele õppekohtadele vastu võetud üliõpilaskandidaatidest olid gümnaasiumi medaliga lõpetanud 460 (neist kuldmedaliga 248), riigieelarvevälistele õppekohtadele võeti vastu 96 medaliga lõpetanut, kokku seega 556 medalisti. Viiele õppekavale, kuhu sai medaliga sisse muid vastuvõtutingimusi arvestamata füüsika, keemia, matemaatika, haridusteadus (reaalained), haridusteadus (loodusteaduslikud ained) esitasid medalistid 51 avaldust (2007. a 22). Seisuga 3. september 2008 oli immatrikuleeritud kokku 442 medalisti, neist riigieelarvelistele õppekohtadele 383 ja riigieelarvevälistele 59 (2007. a 417 medalisti; 340 riigieelarvelistele ja 77 riigieelarvevälistele õppekohtadele) aastal anti Eestis kokku 919 medalit, neist 450 hõbemedalit ja 469 kuldmedalit. Seega võib väita, et Tartu Ülikooli pürgivad õppima umbes pooled medalistid Piiratud töövõime või puudega üliõpilaskandidaadid Piiratud töövõime või puudega üliõpilaskandidaatidele mõeldud kahele õppekohale esitati 13 avaldust. Võrreldes aastaga, mil kahele õppekohale esitati vaid üks avaldus, on piiratud töövõime või puudega üliõpilaskandidaatide hulk märgatavalt kasvanud, mille põhjuseks saab pidada info laiemat levi. Taolist võimalust pakub Tartu Ülikool teist aastat Spordistipendiaadid Spordistipendiaatide viiele kohale esitati 12 avaldust (2007. a 25) Üliõpilaskandidaatide päritolu regiooniti Kõrghariduse esimese astme päevasesse õppesse astuti õppima kõigist Eesti maakondadest (joonis 4.1). Kõige enam esmakursuslasi on pärit Tartu- ja Harjumaalt vastavalt 27,9% ja 26,3% kõigist uutest üliõpilastest.

30 30 Õppetöö Viimaste aastate jooksul on kahe maakonna noored moodustanud õppima asujatest üle poole. Kõige rohkem Tartumaa noori asus aastal õppima loodus- ja tehnoloogiateaduskonda (107 ehk 16,1%) ja filosoofiateaduskonda (93 ehk 14%). Sarnased eelistused olid ka Harjumaa noortel 18,7% alustas õpinguid filosoofiateaduskonnas ning 12,6% loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas. Eristades ainult Tallinna noori, on filosoofiateaduskonna järel eelistatuim hoopis arstiteaduskond, kus alustas õpinguid 23 (19,7%) pealinnast pärit esmakursuslast (loodus- ja tehnoloogiateaduskond on keskmiste seas). Tartu linna ja maakonna noorte vahel olulisi erinevusi ei ilmne. Üliõpilaste maakondliku päritolu osakaal teaduskondade võrdluses on suhteliselt sarnane, pilt on erinev kolledžite puhul. Enamikus teaduskondades (v.a haridus- ja kehakultuuriteadukonnas) moodustavad üle poole esmakursuslastest Tartu- ja Harjumaalt pärit noored. Kõige suurema osakaalu kõigist esmakursuslastest moodustavad Harjumaalt pärit üliõpilased õigusteaduse Tallinna õpperühmas (68,6%). Umbes kolmandiku kõigist esmakursuslastest moodustavad Harjumaa noored sotsiaalteaduskonnas (33,2%), arstiteaduskonnas (32,7%) ning filosoofiateaduskonnas (31,6%). Tartumaa noori on keskmisest enam matemaatikainformaatikateaduskonna (42,2%), õigusteaduskonna Tartu õpperühmas (34,3%) ning sotsiaalteaduskonna (34,1%) esmakursuslaste seas. Ülikooli kolledžid toimivad regionaalsete tõmbekeskustena kolledžites õpib keskmiselt enam samast maakonnast pärit üliõpilasi. Kõige lokaalsemad on selles aspektis Narva kolledž ja õigusteaduskond Tallinnas. 95% Narva kolledži päevase õppe esmakursuslastest on Ida-Virumaa noored, sh 56% Narva elanikud. Õigusteaduskonna Tallinna õpperühmas alustavatest uutest üliõpilastest on 69% pärit Harjumaalt. Pärnu ja Türi kolledž ning Viljandi kultuuriakadeemia ei ole üliõpilaste päritolu poolest nii homogeensed (Pärnu kolledžis on 26% 3% 8% 1% 1% 2% 2% 4% 3% 8% 5% 28% Tartu 3% 3% 4% Joonis aastal kõrghariduse esimese astme päevasesse õppesse immatrikuleeritute regionaalne jaotus elukoha järgi.

31 31 Õppetöö 27,5% samast maakonnast pärit tudengeid, Türi kolledžis 18,8% ning Viljandi kultuuriakadeemias 12,6%). Viimastel aastatel on sisseastujate hulgas järjest enam kasvanud ka välismaal keskkooli lõpetanud Eesti kodanike osakaal. Viimasel kahel aastal on ülikooliõpinguteks tagasi Eestisse pöördunud üle paarikümne üliõpilase aastas Kõrghariduse esimene aste ja integreeritud õppekavad päevases õppes välisüliõpilased aastal võeti vastu kokku 41 välisüliõpilast (10 % rohkem kui a). Viimasel kolmel aastal on olnud vastuvõetute hulk stabiilselt mõnekümne inimese ringis. Jätkuvalt on kõige populaarsemaks erialaks arstiteadus (ingliskeelne õpperühm), kus ühele õppekohale kandideeris üle kolme inimese. Kokku on ingliskeelses õpperühmas 16 õppekohta Kõrghariduse esimene aste ja integreeritud õppekavad avatud ülikooli õppes Vastuvõtt kõrghariduse esimese astme avatud ülikooli õppesse toimus riigieelarvelistele õppekohtadele paremusjärjestuse alusel ning riigieelarvevälistele õppekohtadele lävendipõhiselt. Avatud ülikooli õppesse esitati kokku 1645 avaldust (neist riigieelarvelistele 500 ja riigieelarvevälistele 1145). Suuremad konkursid riigieelarveliste õppekohtade täitmisel olid rahvusliku tekstiili (8), koolieelse lasteasutuse õpetaja (6,9) ning turismi ja hotelliettevõtluse (6,8) õppekavadel. Avatud ülikooli õppesse kandideerijate arv näitab kahel viimasel aastal tõusutendentsi. Eelmisel aastal esitati avatud ülikooli õppesse kandideerimiseks kokku 1542 avaldust, neist 380 riigieelarvelistele ja 1162 riigieelarvevälistele õppekohtadele (2007. a 1440; a ca 1100). Üheks avalduste arvu suurenemise põhjuseks võib olla kaks aastat tagasi kaotatud piirang, et õpetajakoolituse riigieelarvelistele õppekohtadele saavad kandideerida vaid töötavad õpetajad. Mõju avaldas kindlasti ka avalduste vastuvõtuperioodi pikendamine võrreldes eelmise aastaga. Lisapunkte medali eest anti 45-le avalduse esitajale, (8 riigieelarvelisele ja 37 riigieelarvevälisele). Populaarseim õppekava oli õigusteadus (Tartus 7 ja Tallinnas 7 avaldust). Seisuga 15. oktoober 2008 oli avatud ülikooli õppesse 163 riigieelarvelisele õppekohale immatrikuleeritud 175 ja riigieelarvevälistele õppekohtadele 834 üliõpilaskandidaati (2007. a 147 riigieelarvelisele kohale 146 ja riigieelarvevälistele 904) Kõrghariduse teine aste päevases õppes Õppekohtade täituvus Vastuvõtt kõrghariduse teise astme päevasesse õppesse toimub riigieelarvelistele õppekohtadele paremusjärjestuse alusel ning riigieelarvevälistele õppekohtadele lävendipõhiselt. 718-le riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohale esitati 1354 avaldust (2007. a 1159; a 1107). Riigieelarvelistele õppekohtadele immatrikuleeriti 714 üliõpilast (2007. a 701), riigieelarvevälistele õppekohtadele 131 üliõpilast (2007. a 74). (lisa 4.3) Pärast vastuvõtutulemuste avalikustamist ja üliõpilaskandidaatide poolt õppima asumise kinnitamist (sh ka riigieelarvevälistele õppekohtadele vastuvõetud üliõpilased) on alatäituvus sarnaselt eelmise aastaga eelkõige pedagoogilistel ja tehnoloogilistel õppekavadel. Seetõttu jagati õppeaasta alguses haridusvaldkonna riigieelarvelised õppekohad ümber päevase õppe, avatud ülikooli õppe ja ümberõppe vahel, mistõttu paranes täituvus inglise keele õpetaja (0,7), saksa keele õpetaja (0,8), vene keele ja kirjanduse õpetaja (0,7), muusikaõpetaja (0,8) ning põhikooli mitme aine õpetaja (0,8) õppekavadel. Lootust on, et haridusteaduskonna õppekavade täituvus paraneb, kuna juba teist aastat on mitmetel sama valdkonna bakalaureuseõppekavadel ületäituvus. Võrreldes varasemate aastatega on täituvus paranenud 11 õppekaval: biomeditsiin, eesti keele ja kirjanduse õpetaja mitte-eesti koolis, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, filosoofia, kunstiõpetuse õpetaja, vene ja slaavi filoloogia, geograafiaõpetaja, keskkonnatehnoloogia, molekulaartehnoloogia, rakenduslik mõõteteadus, matemaatikaõpetaja.

32 32 Õppetöö Eritingimustel vastuvõtt cum laude lõpetamise puhul Vastuvõtutingimusi täitmata võeti vastu Eesti avalike ülikoolide kvaliteedileppega liitunud ülikoolide bakalaureuseõppe cum laude lõpetanud, kes on läbinud õppekavas kehtestatud eeldusained. Eritingimustel kandideerimiseks esitati magistriõppesse 42 avaldust (2007. a 60), neist 39 riigieelarvelistele ja 3 riigieelarvevälistele õppekohtadele. Viis üliõpilaskandidaati esitas avaldused kahele õppekavale. Kõik kandideerijad olid Tartu Ülikooli lõpetanud. Viimaste aastate andmeid võrreldes selgus, et keskmiselt antakse Tartus cum laude diplom 50 lõpetajale aastas, mis näitab, et valdavalt jätkavad kõik kiitusega lõpetanud õpinguid Tartu Ülikoolis. Seisuga 3. september 2008 oli riigieelarvelistele õppekohtadele immatrikuleeritud 35 bakalaureuseõppe kiitusega lõpetanut (2007. a 47). Sarnaselt Tartu Ülikooliga hakkasid aastal cum laude lõpetanuid eritingimustel vastu võtma ka Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Ülikool Piiratud töövõime ja puudega üliõpilaskandidaadid Piiratud töövõime ja puudega üliõpilaskandidaatidele mõeldud õppekohale esitati üks avaldus, kuid üliõpilaskandidaat võeti vastu soovitud õppekava riigieelarvelisele õppekohale. Soodustus piiratud töövõime ja puudega üliõpilaskandidaatidele kehtib magistriõppes alles esimest aastat ning bakalaureuseõppe kogemuste põhjal võib eeldada, et aastal avalduste arv kasvab Välisüliõpilased aastal võeti magistriõppesse vastu 33 välisüliõpilast. Kahe viimase aastaga on vastuvõetute arv peaaegu kolmekordistunud (2006. a 12; a 22). Ingliskeelsetel õppekavadel alustajate arv on viimastel aastatel jäänud samaks (12) aastal toimus vastuvõtt neljale ingliskeelsele õppekavale. Aruandeaastal kahekordistus Erasmus Munduse ühisprogrammide raames õppivate välisüliõpilaste arv. (2006. a 3; a 7). Lisaks Erasmus Munduse infoturbealase programmi välisüliõpilastele asus aastal Erasmus Munduse programmi IMESS (International Masters in Economy, State and Society) raames Tartu Ülikooli õppima üks välisüliõpilane aastal pakkus ülikool esmakordselt ingliskeelsetele magistriõppekavadele vastuvõetud välisüliõpilastele võimalust kandideerida stipendiumile, millega hüvitati 80% ulatuses esimese aasta õppeteenustasu. Stipendiaate oli kokku 5. Õppeteenustasu osalisele hüvitamisele vaatamata oli õppekohast loobujate hulk siiski suur ja seda eriti aastal avatud Euroopa Liidu ja Vene uuringute ingliskeelsel magistriõppekaval, kus 7 välisüliõpilasest loobus 6. Enamik välisüliõpilasi tõi oma õppekohast loobumise põhjuseks suurema stipendiumi mõnes teises välisülikoolis. Esimesed välisüliõpilased alustasid õpinguid aastal avatud rakendusliku mõõteteaduse õppekaval, koos nendega asus ingliskeelsel õppekaval õppima ka 7 Eesti päritolu üliõpilast Kõrghariduse teine aste avatud ülikooli õppes Vastuvõtt kõrghariduse teise astme avatud ülikooli õppesse toimub riigieelarvelistele õppekohtadele paremusjärjestuse alusel ning riigieelarvevälistele õppekohtadele lävendipõhiselt. Avatud ülikooli õppesse esitati kokku 785 avaldust (neist riigieelarvelistele 231 ja riigieelarvevälistele 554 avaldust). Riigieelarvelistele õppekohtadele esitati lisaks juurde 47 avaldust ja riigieelarvevälistele õppekohtadele 91 avaldust. Suuremad konkursid riigieelarveliste õppekohtade täitmisel olid ettevõtluse ning tehnoloogia juhtimise (5,4), koolieelse lasteasutuse õpetaja (1,8) ja õendusteaduse (1,7) õppekavadel aastal esitati avatud ülikooli õppesse kandideerimiseks kokku 603 avaldust, neist 195 riigieelarvelistele õppekohtadele ja 408 riigieelarvevälistele õppekohtadele (2007. a 421; a 347). Avalduste arv suurenes põhjusel, et täiskasvanud õppijad, kes astusid bakalaureuseõppesse kümmekond aastat tagasi, alustasid õpinguid magistriõppes. Mõju avaldas kindlasti ka avalduste vastuvõtuperioodi pikendamine eelmise aastaga võrreldes ning suurenenud riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohtade arv.

33 33 Õppetöö Riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud 152 õppekohale immatrikuleeriti 147 ja riigieelarvevälistele õppekohtadele 360 üliõpilaskandidaati (2007. a 94 riigieelarvelisele õppekohale 89 ja riigieelarvevälistele õppekohtadele 325 üliõpilaskandidaati). Magistriõppes näitab nii avalduste kui ka immatrikuleeritute hulk kasvutendentsi. Vastuvõtutingimusi täitmata võeti ka avatud ülikooli õppesse vastu Eesti avalike ülikoolide kvaliteedileppega liitunud ülikoolide bakalaureuseõppe cum laude lõpetanud, kes on läbinud õppekavas kehtestatud eeldusained. Eritingimuste alusel kandideerimiseks esitati 9 avaldust (5 riigieelarvelistele ja 4 riigieelarvevälistele õppekohtadele), neist 4 ettevõtluse ja tehnoloogia juhtimise õppekavale. Võrreldes päevase õppega, kus kõik avalduse esitanud olid eelmise õppeastme lõpetanud Tartu Ülikoolis, oli avatud ülikooli õppesse kandideerinute seas Estonian Business Schooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli lõpetanuid Kõrghariduse kolmas aste aastal toimus vastuvõtt doktoriõppesse nii riigieelarvelistele kui riigieelarvevälistele õppekohtadele paremusjärjestuse alusel. Lävendipõhisest vastuvõtust loobuti õppekohtade optimaalsema täitmise eesmärgil aastal esitati doktoriõppesse kandideerimiseks 377 avaldust (76 avaldust vähem kui aastal). Riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud 161 õppekohale immatrikuleeriti 161 doktoranti. Riigieelarvevälistel õppekohtadel oli immatrikuleerituid 69 (lisa 4.4) (2007. a 161 õppekohale 187 doktoranti). Riigieelarvevälistel õppekohtadel oli immatrikuleerituid 97. Alates 2008/2009. õppeaastast saab riigieelarvevälistele õppekohtadele vastu võtta aasta ringi. Eelmise õppeaasta jooksul ehk väljapool vastuvõtuperioodi immatrikuleeriti 7 üliõpilaskandidaati Kõrghariduse kolmas aste välisüliõpilased Vastuvõetud välisdoktorantide arv on viimasel kolmel aastal püsinud muutumatuna aastal alustas sarnaselt aastaga doktoriõppes 16 välisüliõpilast. Endiselt võeti enim välisdoktorante filosoofiateaduskonda, kus õpib 49% TÜ välisdoktorantidest. (lisa 3.10) Viimastel aastatel on kasvanud hõimurahvaste programmi raames alustavate välisdoktorantide arv. Aruandeaastal asus selle programmi vahendusel õppima 8 uut välisdoktoranti eesti ja soome-ugri keeleteaduse, ajaloo ning kirjanduse ja kultuuriteaduse õppekaval. Juba kolmandat aastat oli võimalik taotleda välisdoktorantidele lisaõppekohti mitteresidentidest doktorantide toetusprogrammi kaudu. Programm kannab küll uut nime DoRa, kuid sisuliselt jätkab sellele eelnenud programmi eesmärkide täitmist, ehk medicina ja naturalia et realia valdkonna välisdoktorantide õppe- ja teadutöö toetamist aastal alustasid DoRa programmi raames TÜ-s kaks välisdoktoranti Uued õppekavad aastal avati arvutitehnika bakalaureuse- ja magistriõppekava, mis arendati loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas välja infotehnoloogia õppekava baasil. Arvutitehnika bakalaureuseõpe annab üldteadmised täppisteaduste klassikalistest harudest ning baasteadmised arvutite tarkvarast, infotöötluse riistvarast ja arvutivõrkudest, reaalajasüsteemidest, multimeedia vahenditest, kompuuterelektroonikast ja telekommunikatsioonist; samuti praktilised oskused tööks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas. Riistvaraained tutvustavad infotöötlusaparatuuri (arvutite, võrguvahendite, sideseadmete) funktsioneerimise põhimõtteid. Kogu õppekavas on tugev rõhk praktilistel töödel. Arvutitehnika magistriõppekava eesmärk on valmistada ette erialaseks tööks kvalifitseeruvaid arvutiinsenere. Üliõpilastel on võimalik süvendatult omandada teadmisi arvutitehnika erialal ning saada esmased praktilised oskused ja kogemused tööks IKT firmades. Loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas avati füüsika magistriõppekava, mis koondab senised fundamentaalfüüsika ja rakendusfüüsika õppekavad. Õppekava eesmärk on soodustada üliõpilase kujunemist iseseisvaks spetsialistiks, võimaldades tal süvendatult omandada erialaseid teadmisi ja oskusi väljateooria, tahkiseteooria, astrofüüsika, biofüüsika, eksperimentaalfüüsika, kesk-

34 34 Õppetöö konnafüüsika, kõrgtehnoloogiline füüsika, meditsiinitehnoloogia või materjalitehnoloogia vallas. Filosoofiateaduskonnas avati etnoloogia ja folkloristika magistriõppekava, mis koondab folkloristika eriala varasemast kirjanduse ja rahvaluule õppekavast ning etnoloogia eriala ajaloo õppekavast. Õppekava eesmärk on anda üliõpilasele valitud erialal süvateadmisi (eesti ja võrdlev rahvaluule, etnoloogia) ning lisateadmisi naaberteaduste uurimisaladelt, analüüsida traditsioonilist rahvakultuuri ja folkloori ning mineviku ja kaasaja kultuuriprotsesside distsiplinaarset ning interdistsiplinaarset käsitlemist aastal kinnitati kaks ingliskeelset magistriõppekava: semiootika ning heaolu- ja spaateenuste disain ja juhtimine. Mõlemale õppekavale on esimene vastuvõtt aastal. Erinevalt eestikeelsest semiootika ja kultuuriteooria magistrikavast on ingliskeelse semiootika õppekava keskpunktis enam semiootika teooria, ajalugu, semiootika tänapäevaprobleemid ja semiootilise analüüsi meetodid. Õppekavale on oodatud eri valdkondade üliõpilased ja lähenemine võimaldab semiootilise analüüsi rakendamist eri elualadel. Heaolu- ja spaateenuste disain ja juhtimine on Pärnu kolledži esimene ingliskeelne õppekava, mille eesmärk on arendada teadmisi heaolu kontseptsioonidest, tervislikust elu- ja mõtteviisist ning anda ülevaade heaolu rollist ühiskonnas. Õppekava keskendub ka heaolu-, spaa-, vabaaja- ja rekreatsiooniteenuste disainimiseks vajalike osakuste arendamisele. Arvestades Pärnu kuurorditraditsioone ja spaasektori olemasolu, on heaolu- ja spaavaldkonnaga seonduva rahvusvahelise õppekava avamine kolledžis igati õigustatud. Muudeti mitme õppekava nimetust. Kirjanduse ja rahvaluule bakalaureuse- ja doktoriõppekavad nimetati ümber kirjanduse ja kultuuriteaduste õppekavadeks. Kirjanduse ja rahvaluule magistriõppekava uueks nimetuseks sai kirjandus- ja teatriteadus. Semiootika ja kulturoloogia õppekavad nimetati ümber semiootika ja kultuuriteooria õppekavadeks kõigil kolmel õppeastmel. Konverentsitõlke magistriõppekava sai uueks nimetuseks suuline tõlge. Bioloogia ja maateaduste hariduse õppekava nimetati ümber loodusteadusliku hariduse õppekavaks ning materjalitehnoloogia magistriõppekava materjaliteaduse õppekavaks. Rakenduskõrghariduse õppekava keskkonnateadus nimetati ümber keskkonnakorralduse ja planeerimise õppekavaks, raamatukogunduse ja infoteaduse õppekava uueks nimetuseks sai raamatukogundus ja infokeskkonnad ning infoteaduse ja dokumendihalduse õppekava nimetuseks info- ja dokumendihaldus Õppetöö arendus ja kvaliteet Õppekavaarendus aastal arendati ülikooli rakenduskõrghariduse, bakalaureuse- ja magistriõppekavad väljundipõhisteks. TÜ nõukogu õppekomisjon vaatas läbi ja retsenseeris 139 õppekava. Hinnati õppekava ja moodulite õpieesmärkide sõnastust, õppekava ülesehitust ja õpieesmärkide saavutatavust. Uuendatud õppekavad kinnitati teaduskonna nõukogudes ning nende alusel alustati õppetööd 2008/2009. õppeaastal. Väljundipõhiseks arendamata jäi 15 õppekava, põhjusteks üle aasta toimuv vastuvõtt (eesti viipekeele tõlk, rahvuslik ehitus, tantsukunst), valdkonna reorganiseerimine ülikoolis (põhikooli mitme aine õpetaja, haridusteadus (humanitaarained), haridusteadus (loodusteaduslikud ained), haridusteadus (reaalained), muusikaõpetaja) või erialaspetsiifikast tingitud muud asjaolud (arstiteadus, hambaarstiteadus, proviisor, biomeditsiin, koolieelse lasteasutuse õpetaja (vene õppekeele baasil), keskkonnateadus, Euroopa õpingud). Õppekavade omavahelise kattuvuse vähendamiseks tehti ettepanek lõpetada vastuvõtt haldusjuhtimise ning meedia ja kommunikatsiooni õppekaval. Vastavalt õppekava statuudi punktile 89 suurendati TÜ nõukogus kutseõpetaja, füsioteraapia, koolieelse lasteasutuse õpetaja, koolimuusika ning õigusteaduse bakalaureuseõppekava peaeriala mahtu. Õppekavaarenduse järgmised ülesanded on õppeainete õpiväljundite kirjeldamine ning seoses üleminekuga Euroopa ainepunktisüsteemile 2009/2010. õppeaastal õppeainete mahu hindamine uues ainepunktisüsteemis.

35 35 Õppetöö aasta lõpus liitus Tartu Ülikool Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest rahastatava kolmanda taseme õppe kvaliteedi arendamise programmiga Primus, mille raames kavandati olulisemate tegevussuundadena ka õppekavaarenduse ühistegevust teiste Eesti kõrgkoolidega Õpetamisoskuste arendamine ja uued õppemeetodid Õppejõudude õpetamis- ja juhendamisoskuste arendamine aastal jätkusid õppejõudude õpetamisoskuste arendamisega seotud tegevus Euroopa Sotsiaalfondi projekti Ülikoolilõpetajate konkurentsivõime tõstmine läbi õppetegevuse kvaliteedi arenduse raames. Õppejõukoolituses jätkati traditsiooniliste õpetamisvaldkonna teemadega. Toimusid õppekavaarenduse, õppetöö planeerimise ja korraldamise, hindamise ja tagasiside, juhendamise ja akadeemilise kirjutamise koolitused. Järjest enam pöörati tähelepanu ka õppejõudude sotsiaalsete oskuste arendamisele. Professor Tõnu Lehtsaar töötas välja ja viis esmakordselt läbi koolitused loengupidamise kunstist aasta talveakadeemia märksõnaks oli mentorlus ülikoolis. Keerulise teema avas Leedsi Ülikooli tunnustatud õppejõud Angi Malderez Suurbritanniast. Suveakadeemia oli seekord suunatud üliõpilaste teadustööde juhendamise problemaatikale. Õppejõude koolitas dr John Dallat Põhja-Iirimaalt. Projekt lõppes 31. juulil aastal sügisel käivitus kolmanda taseme õppe arendamise programm Primus, mida samuti rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Tartu Ülikool on üks programmi 21 partnerist. Kõrghariduse arendamise programmi Primus üheks alategevuseks on õppejõudude õpetamis- ja juhendamisoskuste arendamine. Tegevuse raames on õppejõududel võimalik osaleda täienduskoolituskursustel ning arendada oma õpetamis- ja juhendamisoskusi, sotsiaalseid oskusi ja haridustehnoloogilisi pädevusi. Oma teadmisi on võimalik täiendada õppekava arendamise ning varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kursustel või omandada teadmisi ja oskusi mentorõppejõuna töötamiseks Koolituskeskuse loomine Programmi Primus raames loodi Tartu Ülikooli avatud ülikooli keskuses õppimise ja õpetamise arenduskeskus, mis tegeleb õppejõududele mõeldud täienduskoolituste väljatöötamise, korraldamise ja vahendamisega aasta sügissemestril korraldati õppejõududele 21 täienduskoolituskursust, mille hulgas on nii kõrgkoolididaktika kursusi kui ka õppejõudude sotsiaalseid oskusi ja haridustehnoloogilisi pädevusi arendavaid koolitusi. Koolitustel osalevad nii Tartu Ülikooli kui ka partnerkõrgkoolide õppejõud. Koostöös Tartu Ülikooli teaduskondade ja instituutidega valmistati ette õppejõududele mõeldud aasta täienduskoolituspakkumine, milles peale kõrgkoolipedagoogika üldkursuste pööratakse tähelepanu aine- ja valdkonnadidaktika kursuste väljatöötamisele Õppejõudude täienduskoolitus Primuse programmi kaudu rahastatavatel kursustel osales aasta sügissemestril 167 Tartu Ülikooli õppejõudu, koolitusteks kasutatud summa oli krooni, millest 95% taotleti Primuse programmi kaudu Euroopa Sotsiaalfondist tagasi, 5%-line omafinantseering rahastati õppeprorektori fondist. Nii koolitusel osaleja kui ka teaduskonna jaoks oli õppejõudude koolitus tasuta, osalejal oli vaja vaid kursus edukalt lõpetada. Oma õpetamisoskusi oli õppejõududel aasta sügissemestril võimalik arendada õppejõu baaskoolituses Õppimine ja õpetamine kõrgkoolis ning kursustel Üliõpilaste uurimistööde juhendamine, Loengupidamise kunst õppejõududele, Hindamine kui õpieesmärkide saavutamine võti. Sotsiaalsete oskuste täiendamise võimalust pakkusid Konflikti juhtimine õppejõududele, Stressijuhtimine, Akadeemiline inglise keel I ja II, Seminars on Teaching/Learning Strategies ja Writing in English for Publications. Oma haridustehnoloogiliste pädevuste arendamist võimaldasid e-kursused E-õppe metoodikad ja õpikeskkonnad, Interaktiivsete veebilehekülgede loomine, Õppevideote loomine, Sissejuhatus e-õppesse: e-õpe meil ja mujal, E-kursus: ideest teostuseni, Kaugkoolituskursuse loomine WebCT vahenditega, Kvaliteet ja kvantiteet e-õppes, Sotsiaalse tarkvara kasutamine õppetöös.

36 36 Õppetöö Aasta e-kursuste konkurss a kevadel korraldas e-õppe arenduskeskus kõrgkoolide aasta parimate e-kursuste konkursi. Konkursil osales 25 e-kursust Eesti e-ülikooli liikmesülikoolist, neist 12 Tartu Ülikoolist. Aasta e-kursuse tiitel omistati viiele kursusele, sh neljale Tartu Ülikooli kursusele: Kooli muusikaõpetuse didaktika (Kaie Mägimets), Meditsiinialane eesti keel (Eve Raeste), Sissejuhatus gerontoloogiasse (Kai Saks) ja Elektriväljade numbriline modelleerimine (Toomas Plank). Eriauhinna said TÜ e-kursused Ülevaade Ungari kirjandusest (Viktória Tóth) ja Infopädevuse alused (Vilve Seiler, Kärt Miil) Kvaliteetse e-kursuse loomise juhendmaterjal aastal valmis e-õppe arenduskeskuse eestvedamisel Juhend kvaliteetse e-kursuse koostamiseks (vt Juhend võimaldab õppejõududel hinnata oma taset e-õppe alal ning seada eesmärke e-kursuste arendamiseks. Juhend on käsiraamatuks, mille abil saavutada e-õppes paremaid tulemusi E-kursuse kvaliteedimärgi väljaandmine aasta sügisel oli ülikooli õppejõududel esimest korda võimalus taotleda oma e-kursusele kvaliteedimärki. Kvaliteedimärgi väljaandmise protsess on osa e-õppe kvaliteedisüsteemist, mille peamine eesmärk on ühtlustada e-õppega seotud protsesse ja taset e- ülikooli ja e-kutsekooli konsortsiumidesse kuuluvates õppeasutustes. Kvaliteedimärgiga kinnitatakse e-kursuse väga head taset ning tunnustatakse e-kursuse autorit, kes on saavutanud e-õppe rakendamisel õppeprotsessis suurepäraseid tulemusi. Kvaliteedimärgi taotlemiseks tuli esitada etteantud vormide põhjal avaldus, eneseanalüüs ja organisatsiooni retsensioon. Laekunud kvaliteedimärgi taotlusi hindas pärast vajalike dokumentide täitmist e-õppe ekspertidest koosnev meeskond. E-kursuste hindamiseks oli välja töötatud kvaliteetse e-kursuse loomise juhendil põhinev vorm. E-kursuse kvaliteedimärki taotles seitse Tartu Ülikooli kursust ning kvaliteedimärk anti kuuele kursusele. Kõik kvaliteedimärgi taotlusvoorus osalenud e-kursuste autorid said e-õppe arenduskeskuse kaudu hindamismeeskonnalt tagasisidet Õppejõudude koolitamine e-õppe alal E-õppejõu koolitusprogrammi raames jätkati õppejõudude koolitamist e-õppe alal. Enamik koolituskursusi korraldatakse veebipõhiselt, mis annab õppejõududele e-õppes õppijana osalemise kogemuse. Koolituskursused on jaotatud kolmele tasemele: baastase, kesktase ja kõrgtase. Baastaseme koolituskursuste eesmärk on huvi tekitamine e-õppe vastu ning e-õppe võimaluste, tehnoloogia ja metoodika tutvustamine. Kesktaseme koolitusprogrammi läbinud õppejõud teavad e-õppe kursuse õpidisaini põhimõtteid, oskavad oma e-kursust kavandada ning korraldada mõnes e-õppe keskkonnas, teavad ja oskavad kasutada multimeedia vahendeid. Kõrgtaseme koolituskursused on mõeldud eelkõige haridustehnoloogidele ning ka õppejõududele, kellel on sügavam huvi e-õppe vastu aastal töötati välja kaks uut e-õppe koolituskursust: Hindamine ja tagasiside e-õppes (2 AP, kesktase) ja Õppevideote loomine (1 AP, kesktase) aastal pakkus Tartu Ülikool alljärgnevaid veebipõhiseid e-õppe koolituskursusi: Sissejuhatus e-õppesse: e-õpe meil ja mujal, 1 AP (baastase) E-õppe metoodikad ja õpikeskkonnad, 1 AP (baastase) E-õppe kasutamine koolis, 3 AP (baas- ja kesktase) E-õppe tehnoloogiad, 0,5/1 AP (kesktase) Õppevideote loomine, 1 AP (kesktase) Kaugkoolituskursuse loomine WebCT vahenditega, 2 AP (kesktase) E-kursuse loomine õpikeskkonnas Moodle, 2 AP (kesktase) Veebipõhiste õppematerjalide disainimise alused, 2 AP (kesktase)

MAJANDUSAASTA ARUANNE

MAJANDUSAASTA ARUANNE LISA TTK nõukogu otsusele nr 1-15/10 Tallinna Tehnikakõrgkooli 2016. aasta eelarve täitmise ja majandusaasta aruande kinnitamine MAJANDUSAASTA ARUANNE 01.01.2016 31.12.2016 Aruandekohustuslase nimetus:

More information

CO 2. heitkoguste vähendamisele suunatud projektid KYŌTO PROTOKOLL

CO 2. heitkoguste vähendamisele suunatud projektid KYŌTO PROTOKOLL CO 2 heitkoguste vähendamisele suunatud projektid KYŌTO PROTOKOLL KYOTO PROTOCOL TO THE UNITED NATIONS FRAMEWORK CONVENTION ON CLIMATE CHANGE The Parties to this Protocol, Being Parties to the United Nations

More information

noorteseire aastaraamat ERIVAJADUSTEGA NOORED

noorteseire aastaraamat ERIVAJADUSTEGA NOORED noorteseire aastaraamat 2014 2015 ERIVAJADUSTEGA NOORED Koostanud ja toimetanud: SA Poliitikauuringute Keskus Praxis Tornimäe 5, 10145 Tallinn www.praxis.ee Keeletoimetamine: OÜ Päevakera Kujundus ja küljendus:

More information

KAS ENERGIA ON EESTIS ODAV VÕI KALLIS?

KAS ENERGIA ON EESTIS ODAV VÕI KALLIS? KAS ENERGIA ON EESTIS ODAV VÕI KALLIS? Rita Raudjärv, Ljudmilla Kuskova Energia on ressurss, milleta on tänapäeva elu raske ette kujutada tundub enesestmõistetavana, et see on pidevalt olemas. Erilise

More information

Praktikumi ülesanne nr 4

Praktikumi ülesanne nr 4 Järjestikskeemid - Koodlukk I07 - Digitaalloogika ja -süsteemid Õppejõud: Priit Ruberg Ülari Ainjärv 1/4 I07 - Sisukord 1. Ülesande püstitus!... 1. Lahendus!... 1.1. Automaadi mudel!... 1.. s0 - s14 (Moore)!....3.

More information

VALGE SÄRK PÕHIKANGAS TWO FOLD

VALGE SÄRK PÕHIKANGAS TWO FOLD VALGE SÄRK TWO FOLD S0 2-PLY POPLIN T0 2-PLY TWILL U06 2-PLY ROYAL- OXFORD V SMALL HERRINGBONE Laitmatult valge särk on ajatu klassika. Oma puhtuses võimaldab see kombineerimist mis tahes teiste värvidega.

More information

Täienduskoolitus täiskasvanutele

Täienduskoolitus täiskasvanutele Täienduskoolitus täiskasvanutele Kutsehariduse Seirekeskus Esimene väljaanne Märts 2006 Täienduskoolitus täiskasvanutele Ülevaate koostasid CEDEFOPi tellimusel: Inge Kiviselg (Haridus-ja Teadusministeerium)

More information

Elektrienergia tarbijahind. ja selle mõjurid Euroopa Liidu. liikmesriikide näidetel

Elektrienergia tarbijahind. ja selle mõjurid Euroopa Liidu. liikmesriikide näidetel Elektrienergia tarbijahind ja selle mõjurid Euroopa Liidu liikmesriikide näidetel Elektroenergeetika õppekava Kõrgepingetehnika õppetool Magistritöö Õppetooli juhataja prof Juhan Valtin Juhendaja prof

More information

SILLAMÄE LINNA ARENGUKAVA

SILLAMÄE LINNA ARENGUKAVA Vastu võetud Sillamäe Linnavolikogu 30.septembri 2014.a määrusega nr 18 SILLAMÄE LINNA ARENGUKAVA 2014-2020 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS... 3 2. SEOS TEISTE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA... 6 3. SILLAMÄE LINNA

More information

Eesti koolide seitsmendate klasside õpilaste oskused matemaatikas rahvusvahelise Kassex projekti valgusel

Eesti koolide seitsmendate klasside õpilaste oskused matemaatikas rahvusvahelise Kassex projekti valgusel Eesti koolide seitsmendate klasside õpilaste oskused matemaatikas rahvusvahelise Kassex projekti valgusel Jüri Afanasjev, Margit Nerman, Tartu Ülikool 1. Kassel-Exeter projekt Niinimetatud Kassel-Exeteri

More information

KÄSIRAAMAT WALDORFKOOLI LAPSEVANEMALE

KÄSIRAAMAT WALDORFKOOLI LAPSEVANEMALE KÄSIRAAMAT WALDORFKOOLI LAPSEVANEMALE Käsiraamat on koostatud 2011. aastal Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -lasteaedade Ühenduse projekti Waldorfkool on haridussüsteemi loomulik osa raames. Projekti rahastas

More information

MAJANDUSAASTA ARUANNE

MAJANDUSAASTA ARUANNE MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2012 aruandeaasta lõpp: 31.12.2012 sihtasutuse nimi: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus registrikood: 90006006 tänava/talu nimi, Lasnamäe 2 maja ja korteri

More information

Efektiivne energiatootmine GE Jenbacher biogaasimootoritega

Efektiivne energiatootmine GE Jenbacher biogaasimootoritega Efektiivne energiatootmine GE Jenbacher biogaasimootoritega Tiit Kollo Filter AS TEUK XI 12. november 2009 Tartu FILTER GE Jenbacher gaasimootorite autoriseeritud müüja ja hoolduspartner aastast 1998 Eesti,

More information

SA TARTU KESKKONNAHARIDUSE KESKUS TARTU A MAJANDUSAASTA ARUANNE

SA TARTU KESKKONNAHARIDUSE KESKUS TARTU A MAJANDUSAASTA ARUANNE SA TARTU KESKKONNAHARIDUSE KESKUS TARTU 2007. A MAJANDUSAASTA ARUANNE Juriidiline aadress: Lille 10 51007 Tartu Eesti Vabariik Äriregistri nr. 90007247 Telefon: 372 7 361 693 Faks: 372 7 361 694 E-mail:

More information

EESTI JOUDLUS KONTROLLI AASTARAAMA. _... 19

EESTI JOUDLUS KONTROLLI AASTARAAMA. _... 19 EESTI VABARMGI TOUARETUSINSPTSIOON JOUDLUSKONTROLLI KESKUS EESTI JOUDLUS KONTROLLI AASTARAAMA. _...._.^ 9 RESULTS OF ANIMAL RECORDING IN ESTONIA 99-99 I- in KIRJASTUS c- I 0 c TARTU 995 Valjaandja I Issued

More information

Jaan Anveldi nimeline Tallinna I Internaatkool

Jaan Anveldi nimeline Tallinna I Internaatkool Jaan Anveldi nimeline Tallinna I Internaatkool 1957-1968 Ajalugu, mõtteid ja meenutusi Tallinn 2015 Sisukord Alustuseks... 3 Internaatkoolid kui oma aja lapsed... 4 Internaatkoolide aeg saabub Eestisse...

More information

Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut. Traallaevade poolt kasutatavate sadamate moderniseerimisvajaduse analüüs

Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut. Traallaevade poolt kasutatavate sadamate moderniseerimisvajaduse analüüs Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut Traallaevade poolt kasutatavate sadamate moderniseerimisvajaduse analüüs Tallinn 2010 1 Sisu 1. Sissejuhatus...4 2. Metodoloogiline lähenemine ja ülevaade kogutud infost...5

More information

HEINO TOOMING Bibliograafia Meenutused Bibliography Reminiscences. EGS publikatsioonid IX EGS Publications IX

HEINO TOOMING Bibliograafia Meenutused Bibliography Reminiscences. EGS publikatsioonid IX EGS Publications IX HEINO TOOMING Bibliograafia 1956-2007. Meenutused Bibliography 1956 2007. Reminiscences EGS publikatsioonid IX EGS Publications IX Maksimaalse produktiivsuse printsiip Taimede ja nende koosluse kohastumine

More information

Turismialane koostöö Ida-Virumaal

Turismialane koostöö Ida-Virumaal Lõuna-Eesti turismikonverents KOOSTEGEMISE RÕÕMUD ehk Kui tahad jõuda kiiresti, siis mine üksi. Kui tahad jõuda kaugele, mingem koos Turismialane koostöö Ida-Virumaal Sigrid Karon Ida-Virumaa Turismikoordinaator

More information

Nõukogude Liidu osavõtt aasta Helsingi suveolümpiamängudest Eesti NSV näitel

Nõukogude Liidu osavõtt aasta Helsingi suveolümpiamängudest Eesti NSV näitel TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Eesti ajaloo osakond Johannes Vedru Nõukogude Liidu osavõtt 1952. aasta Helsingi suveolümpiamängudest Eesti NSV näitel Bakalaureusetöö

More information

EESTI SÕJAVÄE OHVITSERIDE ETTEVALMISTAMISE SÜSTEEMI KUJUNEMINE JA ARENG

EESTI SÕJAVÄE OHVITSERIDE ETTEVALMISTAMISE SÜSTEEMI KUJUNEMINE JA ARENG EESTI SÕJAVÄE OHVITSERIDE ETTEVALMISTAMISE SÜSTEEMI KUJUNEMINE JA ARENG 7 EESTI SÕJAVÄE OHVITSERIDE ETTEVALMISTAMISE SÜSTEEMI KUJUNEMINE JA ARENG 1919 1940 Andres Seene Järgnev artikkel tugineb 2011. aastal

More information

III RAHA- JA VÄÄRTPABERITURG

III RAHA- JA VÄÄRTPABERITURG III RAHA- JA VÄÄRTPABERITURG RAHVUSVAHELISED FINANTSTURUD Peamistel aktsiaturgudel 1 jätkus 27. aasta kevadel varasem tõusutrend, kuid juulis-augustis tabas turge ulatuslik ja tugev müügilaine. Selle põhjuseks

More information

Kehalisest kasvatusest vabastamiste analüüs aastate kaupa ühe kooli näitel

Kehalisest kasvatusest vabastamiste analüüs aastate kaupa ühe kooli näitel Kehalisest kasvatusest vabastamiste analüüs aastate kaupa ühe kooli näitel Eneli Põld, Kristjan Port Tallinna Ülikool, Terviseteaduste ja Spordi Instituut Võtmesõnad: kehalisest kasvatusest vabastus, sotsiaalne

More information

Eleringi toimetised nr 1/2011 EESTI ELEKTRISÜSTEEMI VARUSTUSKINDLUSE ARUANNE

Eleringi toimetised nr 1/2011 EESTI ELEKTRISÜSTEEMI VARUSTUSKINDLUSE ARUANNE Eleringi toimetised nr 1/211 EESTI ELEKTRISÜSTEEMI VARUSTUSKINDLUSE ARUANNE Tallinn 211 Varustuskindlus läbi energiasüsteemide ühendamise Hea lugeja, mul on hea meel pöörduda Sinu poole seoses Eleringi

More information

AS Citadele banka Majandusaasta aruanne

AS Citadele banka Majandusaasta aruanne Majandusaasta aruanne 31. detsembril 2014 lõppenud majandusaasta kohta koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega Lätikeelse originaaldokumendi tõlge* * Käesolev raamatupidamisaruanne on läti keeles koostatud

More information

Regina Mets. Komsomoli roll nõukogude ühiskonnas. ELKNÜ Rapla rajooni komsomolikomitee tegevusest aastatel Bakalaureusetöö

Regina Mets. Komsomoli roll nõukogude ühiskonnas. ELKNÜ Rapla rajooni komsomolikomitee tegevusest aastatel Bakalaureusetöö Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Regina Mets Komsomoli roll nõukogude ühiskonnas. ELKNÜ Rapla rajooni komsomolikomitee tegevusest 1970. aastatel Bakalaureusetöö Juhendaja:

More information

2010 jaan sept. oli Eesti tulu välisturismist (turismiteenuste eksport) 837,4 milj. eurot. Kasv võrreldes 2009 a sama perioodiga 18%.

2010 jaan sept. oli Eesti tulu välisturismist (turismiteenuste eksport) 837,4 milj. eurot. Kasv võrreldes 2009 a sama perioodiga 18%. 20 jaan sept. oli Eesti tulu välisturismist (turismiteenuste eksport) 837,4 milj. eurot. Kasv võrreldes 2009 a sama perioodiga 18%. Eestis ööbis 20 jaan. sept. 1,23 milj välisturisti, kellest 647 936 ehk

More information

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON. Ettepanek NÕUKOGU OTSUSE

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON. Ettepanek NÕUKOGU OTSUSE EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 15.10.2004 KOM(2004) 672 lõplik 2004/0243 (AVC) Ettepanek NÕUKOGU OTSUSE kohta Ühenduse ühinemisest Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni määrusega

More information

Tartu Ülikool Psühholoogia osakond. Margit Tamm. Algklasside õpilaste verbaalsete võimete hindamine. Individuaalse ja grupitestimise võrdlus

Tartu Ülikool Psühholoogia osakond. Margit Tamm. Algklasside õpilaste verbaalsete võimete hindamine. Individuaalse ja grupitestimise võrdlus Tartu Ülikool Psühholoogia osakond Margit Tamm Algklasside õpilaste verbaalsete võimete hindamine. Individuaalse ja grupitestimise võrdlus Magistritöö Juhendaja: Eve Kikas, PhD Läbiv pealkiri: Verbaalsete

More information

MAJANDUSAASTA ARUANNE

MAJANDUSAASTA ARUANNE MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: Tallinna Hoiu-Laenuühistu registrikood: 11961369 tänava/talu nimi, Narva mnt 2 maja ja korteri number: linn:

More information

ENERGIAÜHISTU ASUTAMISE VÕIMALUSED EESTIS

ENERGIAÜHISTU ASUTAMISE VÕIMALUSED EESTIS EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Merit Sõrmus ENERGIAÜHISTU ASUTAMISE VÕIMALUSED EESTIS Bakalaureusetöö maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekaval Juhendaja: Viia Parts, MSc

More information

Kallis lugeja. SAPARDile joon alla, uued toetused tulekul. Valmisid veisepassid ja põldude kaardid

Kallis lugeja. SAPARDile joon alla, uued toetused tulekul. Valmisid veisepassid ja põldude kaardid Kallis lugeja Aastal 2003. menetles PRIA kokku 23 erinevat toetust kogusummas 1,1 miljardit krooni. Aasta jooksul esitati PRIA-le üle 21 000 toetustaotluse, millest 95% rahuldati. Eelmise aastaga võrreldes

More information

Raplamaa LEADER LOOD

Raplamaa LEADER LOOD Raplamaa LEADER LOOD 2009-2014 SISUKORD SISUKORD SAATEKS ÜLEVAADE LEADER-PROGRAMMIST EUROOPAS Kasutatud allikad: ÜLEVAADE LEADER PROGRAMMIST EESTIS Kasutatud allikad: MTÜ RAPLAMAA PARTNERLUSKOGU LOOMISLUGU

More information

MUUDETUD juunis Kõik õigused kaitstud WADA

MUUDETUD juunis Kõik õigused kaitstud WADA 1 Küsimus: Lõppkokkuvõttes vastutan mina kõige eest, mida alla neelan, süstin või manustan.vastus: Õige Seletus: Kõik sportlased peavad esitama ennetavaid küsimusi oma sportlaskarjääri ohtuseadmise vältimiseks.

More information

K ägu. Eesti Bioloogia ja Geograafia Õpetajate Liidu toimetised

K ägu. Eesti Bioloogia ja Geograafia Õpetajate Liidu toimetised K ägu Eesti Bioloogia ja Geograafia Õpetajate Liidu toimetised Tallinn 2008 Eesti Bioloogia ja Geograafia Õpetajate Liit Eesti Bioloogia ja Geograafia Õpetajate Liit on 1993. aastal loodud vabariigi bioloogia

More information

Mai lõpul alati tulevad pääsukesed meile, aga nii palju kui mina mäletan seda ilmaelu, on mai lõpul ikka üks külmem laine läbi käinud, nii et kurke

Mai lõpul alati tulevad pääsukesed meile, aga nii palju kui mina mäletan seda ilmaelu, on mai lõpul ikka üks külmem laine läbi käinud, nii et kurke Mai lõpul alati tulevad pääsukesed meile, aga nii palju kui mina mäletan seda ilmaelu, on mai lõpul ikka üks külmem laine läbi käinud, nii et kurke ei või ennem maha teha, kui ristipäeva külm või pääsukesekülm

More information

KEELEKÜMBLUSE KÄSIRAAMAT TALLINN

KEELEKÜMBLUSE KÄSIRAAMAT TALLINN TALLINN 2005 SISUKORD Saateks... 3 Tänusõnad... 4 Maailma kogemus Teise keele kümblusprogrammid... 5 Loomine, rakendamine ja juhtimine Koordineerimiskeskuse vaatevinklist... 27 Direktori vaatevinklist:

More information

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Taktika õppetool

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Taktika õppetool Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Taktika õppetool ARVO KALJAPULK 7. põhikursus PATALJONILUURERÜHM Lõputöö Juhendajad: major Martin Herem kapten Aivar Kasvand Tartu 2006 1 REFERAAT Töö autor: Arvo Kaljapulk

More information

Praktiline juhend biotsiidimääruse kohta

Praktiline juhend biotsiidimääruse kohta Praktiline juhend biotsiidimääruse kohta Eriseeria andmete jagamise kohta. Konsortsiumid 2 Praktiline juhend biotsiidimääruse kohta. Eriseeria andmete jagamise kohta. Konsortsiumid ÕIGUSLIK TEADE Käesoleva

More information

SPORTLIK VABAVÕITLUS EESTIS

SPORTLIK VABAVÕITLUS EESTIS Valga Kaugõppegümnaasium SPORTLIK VABAVÕITLUS EESTIS Koostaja: Kaspar Kraav Juhendaja: Esta Mets Valga, 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. SPORTLIKU VABAVÕITLUSE ALGUS... 4 2. SPORTLIK VABAVÕITLUS TÄNAPÄEVAL...

More information

Aasta Põllumees 2017 Tallinn ÜPP peale 2020 mõjutavad tegurid. Simo Tiainen

Aasta Põllumees 2017 Tallinn ÜPP peale 2020 mõjutavad tegurid. Simo Tiainen Aasta Põllumees 2017 Tallinn 24.10.2017 ÜPP peale 2020 mõjutavad tegurid Simo Tiainen Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on konsultatiivkogu, mis esindab organiseeritud kodanikuühiskonda Euroopa Parlamenti,

More information

Kariloomad. keset linna. Eesti kõrgeimad puud Kukerpuu ja Kanti tammed Meteoroloogiaobservatoorium 150

Kariloomad. keset linna. Eesti kõrgeimad puud Kukerpuu ja Kanti tammed Meteoroloogiaobservatoorium 150 Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 3,90 DETSEMBER 12/2015 Kariloomad keset linna ISSN 0131-5862 trükis) ISSN 2228-3692 võrguväljaanne) Eesti kõrgeimad puud Kukerpuu ja Kanti tammed Meteoroloogiaobservatoorium

More information

SA Säästva Eesti Instituut/ Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus NATURA HINDAMISE PRAKTIKAST JA KVALITEEDIST 2010.

SA Säästva Eesti Instituut/ Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus NATURA HINDAMISE PRAKTIKAST JA KVALITEEDIST 2010. SEI Tallinn väljaanne nr 16 SA Säästva Eesti Instituut/ Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus NATURA HINDAMISE PRAKTIKAST JA KVALITEEDIST 2010 Kaja Peterson Tallinn, jaanuar 2011 Kaanel: Kaunis

More information

EUROOPA KAUBAMÄRGI JA DISAINI INFOKIRI

EUROOPA KAUBAMÄRGI JA DISAINI INFOKIRI EUROOPA KAUBAMÄRGI JA DISAINI INFOKIRI Patendiamet nr 1-2014 ISSN 2228-4389 Käesolev infokiri on eelkõige praktilise suunitlusega ning loodud eesmärgiga anda kaubamärgi ja disainilahenduse taotlejale lühiülevaade

More information

SISSEJUHATUS Aruande alused Käesoleva aruande koostamise aluseks on kehtima hakanud riigivaraseaduse (edaspidi RVS) 99 lõikest 1 tulenev ko

SISSEJUHATUS Aruande alused Käesoleva aruande koostamise aluseks on kehtima hakanud riigivaraseaduse (edaspidi RVS) 99 lõikest 1 tulenev ko Riigi kinnisvara valitsemise koondaruanne seisuga 01.10.2013 Aprill 2014 SISSEJUHATUS Aruande alused Käesoleva aruande koostamise aluseks on 01.01.2010 kehtima hakanud riigivaraseaduse (edaspidi RVS) 99

More information

ENERGIAÜHISTUTE POTENTSIAALI JA SOTSIAALMAJANDUSLIKU MÕJU ANALÜÜSI aruanne

ENERGIAÜHISTUTE POTENTSIAALI JA SOTSIAALMAJANDUSLIKU MÕJU ANALÜÜSI aruanne ENERGIAÜHISTUTE POTENTSIAALI JA SOTSIAALMAJANDUSLIKU MÕJU ANALÜÜSI aruanne Koostaja: Eesti Arengufond Tallinn 2015 Energiaühistu on kogukondlik ühistegevus, mille peamiseks eesmärgiks on toota, jaotada

More information

-40% * KANGADZUNGLIS ALLAHINDLUSED. 1. veebruaril KangaDzungel XXL-is, Tartu mnt 35 avatakse pidulikult PUDUPARADIIS. Palju uusi pärle, paelu, pitse

-40% * KANGADZUNGLIS ALLAHINDLUSED. 1. veebruaril KangaDzungel XXL-is, Tartu mnt 35 avatakse pidulikult PUDUPARADIIS. Palju uusi pärle, paelu, pitse Reede 21.01.2011 nr 3 (1097) tasuta nädalaleht igal reedel www.linnaleht.ee L i n n a l e h e s t o n a l a t i k a s u ilm täna R 21.01 päeval 6... -1 öösel 7... -2 homme L 22.01 päeval 7... 0 öösel 12...

More information

Majandusülevaade 2 / 2017

Majandusülevaade 2 / 2017 Majandusülevaade 2 / 2017 Sisukord Majandusareng 2 Ülevaade 2 1 Väliskeskkond 5 2 Finantsareng 11 3 Majandusaktiivsus 16 4 Hinnad ja kulud 21 5 Raha ja laenud 26 6 Eelarve areng 33 Infokastid 37 1 Areneva

More information

Rohelise Kontori. käsiraamat

Rohelise Kontori. käsiraamat Rohelise Kontori käsiraamat Käesolev käsiraamat valmis Euroopa Rohelise Kontori võrgustiku algatusel ning seda rahastas Euroopa Liit Leonardo da Vinci programmi kaudu. Võrgustiku eestipoolne partner ja

More information

TALLINNA ÜLIKOOL Haapsalu Kolledž Liiklusohutus. Kristo Lensment SÄÄSTLIKU SÕIDUVIISI TEADLIKKUSE UURING Diplomitöö. Juhendaja: MA Heli Ainjärv

TALLINNA ÜLIKOOL Haapsalu Kolledž Liiklusohutus. Kristo Lensment SÄÄSTLIKU SÕIDUVIISI TEADLIKKUSE UURING Diplomitöö. Juhendaja: MA Heli Ainjärv TALLINNA ÜLIKOOL Haapsalu Kolledž Liiklusohutus SÄÄSTLIKU SÕIDUVIISI TEADLIKKUSE UURING Diplomitöö Juhendaja: MA Heli Ainjärv Haapsalu 2016 TALLINNA ÜLIKOOL Haapsalu Kolledž Osakond: Liiklusohutuse osakond

More information

KESKKONNAMÕJU TRANSPORDI BIOKÜTUSTE TOOTMISEL EESTIS

KESKKONNAMÕJU TRANSPORDI BIOKÜTUSTE TOOTMISEL EESTIS Soojustehnika instituut Soojusjõuseadmete õppetool MSJ70LT Stanislav Štõkov KESKKONNAMÕJU TRANSPORDI BIOKÜTUSTE TOOTMISEL EESTIS Autor taotleb tehnikateaduste magistri akadeemilist kraadi Tallinn 2016

More information

AS Ekspress Grupp KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2014

AS Ekspress Grupp KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2014 KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2014 Deloitte tähistab ühte või mitut Deloitte Touche Tohmatsu`t, mis on UK piiratud vastutusega äriühing ja selle liikmesfirmade võrgustikku, kus iga liikmesfirma

More information

MAJANDUSAASTA ARUANNE SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE 31. DETSEMBER 2016

MAJANDUSAASTA ARUANNE SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE 31. DETSEMBER 2016 MAJANDUSAASTA ARUANNE JA SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE 31. DETSEMBER 2016 Majandusaasta algus Majandusaasta lõpp Fondivalitseja Ärinimi Fondi liik 1. jaanuar 31. detsember Northern Horizon Capital AS

More information

Biojäätmed ja reoveesetted Harjumaal ja Lääne-Virumaal Juhend jäätmetekke vältimise programmi koostamiseks

Biojäätmed ja reoveesetted Harjumaal ja Lääne-Virumaal Juhend jäätmetekke vältimise programmi koostamiseks Tallinna Tehnikaülikool SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus Biojäätmed ja reoveesetted Harjumaal ja Lääne-Virumaal Juhend jäätmetekke vältimise programmi koostamiseks Tallinn, 2010 SISUKORD

More information

Talendi valik ja arendamine spordis

Talendi valik ja arendamine spordis TARTU ÜLIKOOL Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Rait Rikberg Talendi valik ja arendamine spordis Talent identification and development in sport Bakalaureusetöö Kehalise kasvatuse ja spordi õppekava

More information

Suur nädala kultuurikava! lk 11 15

Suur nädala kultuurikava! lk 11 15 eesti Foto: EPL Elektri hind kipub tõusma Tuleva aasta algusest kehtima hakkav elektriaktsiis on oluliselt suurem kui samast ajast kaotatava CO 2 saastetasu mõju elektri hinnale. Eesti Energia esitas taotluse

More information

MAJANDUSAASTA ARUANNE

MAJANDUSAASTA ARUANNE MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2013 aruandeaasta lõpp: 31.12.2013 nimi: Varjupaikade mittetulundusühing registrikood: 80249280 tänava/talu nimi, Raba 32 maja ja korteri number: linn: Pärnu

More information

Liginullenergiahoonete lokaalse taastuvelektri vajadus ja tasuvus

Liginullenergiahoonete lokaalse taastuvelektri vajadus ja tasuvus Liginullenergiahoonete lokaalse taastuvelektri vajadus ja tasuvus Jarek Kurnitski, Ergo Pikas 07.10.2016 Ehitajate tee 5 Phone +372 620 2002 ttu@ttu.ee 19086 Tallinn ESTONIA Fax +372 620 2020 www.ttu.ee

More information

AS SBM Pank MAJANDUSAASTA ARUANNE. Aruandeaasta algus Aruandeaasta lõpp

AS SBM Pank MAJANDUSAASTA ARUANNE. Aruandeaasta algus Aruandeaasta lõpp MAJANDUSAASTA ARUANNE Aruandeaasta algus 01.01.2005 Aruandeaasta lõpp 31.12.2005 AS SBM Pank Registrikood: 10586461 Aadress: Pärnu mnt 12, 10148 Tallinn, Eesti Telefon: (+372) 6802 500 Faks: (+372) 6802

More information

AS TALLINNA SADAM Majandusaasta aruanne 31. detsembril 2001 lõppenud majandusaasta kohta

AS TALLINNA SADAM Majandusaasta aruanne 31. detsembril 2001 lõppenud majandusaasta kohta AS TALLINNA SADAM Majandusaasta aruanne 31. detsembril 2001 lõppenud majandusaasta kohta SISUKORD SISUKORD...2 INFO ETTEVÕTTE KOHTA...3 JUHATUSE DEKLARATSIOON...4 TEGEVUSARUANNE...5 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE

More information

Tähti Siinmaa LAPSEVANEMATE KAASAMINE KLASSIKLIIMA LOOMISESSE KIUSAMISEST VABAKS! METOODIKA NÄITEL

Tähti Siinmaa LAPSEVANEMATE KAASAMINE KLASSIKLIIMA LOOMISESSE KIUSAMISEST VABAKS! METOODIKA NÄITEL TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Üldhariduse valdkond Tähti Siinmaa LAPSEVANEMATE KAASAMINE KLASSIKLIIMA LOOMISESSE KIUSAMISEST VABAKS! METOODIKA NÄITEL Magistritöö Juhendaja: lektor Sirje Piht

More information

PUBLITSEERIMISKESKUS. Kasutusjuhend

PUBLITSEERIMISKESKUS. Kasutusjuhend PUBLITSEERIMISKESKUS Kasutusjuhend Dokumendi ajalugu Ver. nr. Ver. kuup Autor Muudatuste kirjeldus 1 13.04.2008 Esmane versioon 2 15.01.2016 Maris Kuusik Täiendatud ja parandatud versioon Sisukord 1 Dokumendi

More information

Jõhvi Vene Põhikool käskkirjaga nr 1-3/3 Jõhvi Vene Põhikooli üldtööplaan 2016/2017 õ.a. Põhiülesanded on: 2016/2017 õa eesmärgid

Jõhvi Vene Põhikool käskkirjaga nr 1-3/3 Jõhvi Vene Põhikooli üldtööplaan 2016/2017 õ.a. Põhiülesanded on: 2016/2017 õa eesmärgid Kinnitatud Jõhvi Vene Põhikooli direktori 01.09.2016 käskkirjaga nr 1-3/3 Jõhvi Vene Põhikooli üldtööplaan 2016/2017 õ.a. Põhiülesanded on: 2016/2017 õa eesmärgid ja kokkuvõt hindamise rakendamine väljundipõhise

More information

Turuülevaade. Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu liikmed 2016

Turuülevaade. Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu liikmed 2016 Turuülevaade Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu liikmed 216 2.1.217 Sisukord Majanduse põhisuunad ja prognoosid... I osa "TURG"... 7 Mis on turg?... 8 1.2 Turu iseloomustus... 8 1.3 Turumaht ja trendid...

More information

TEOSTATAVUS- JA TASUVUSANALÜÜS NING TURUNDUSSTRATEEGIA JA PLAAN

TEOSTATAVUS- JA TASUVUSANALÜÜS NING TURUNDUSSTRATEEGIA JA PLAAN TÜRI RAUDTEEMUUSEUM TEOSTATAVUS- JA TASUVUSANALÜÜS NING TURUNDUSSTRATEEGIA JA PLAAN SA Järvamaa Arenduskeskus Jaanuar 2014 Sisukord Sissejuhatus 3 Hetkeolukord 4 Raudteemuuseumi visioon ja missioon 6 Raudteemuuseumi

More information

ZAZ 1102 TAURIA TAGAVEDRUSTUSE KINEMAATIKA MUUTMINE

ZAZ 1102 TAURIA TAGAVEDRUSTUSE KINEMAATIKA MUUTMINE Taavi Filatov ZAZ 1102 TAURIA TAGAVEDRUSTUSE KINEMAATIKA MUUTMINE LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Autotehnika eriala Tallinn 2016 Mina/meie,..., tõendan/tõendame, et lõputöö on minu/meie kirjutatud. Töö koostamisel

More information

ETTEVÕTTE VÄÄRTUSE KUJUNEMINE LÄHTUVALT VALITUD STRATEEGIAST AS i IMPREST NÄITEL

ETTEVÕTTE VÄÄRTUSE KUJUNEMINE LÄHTUVALT VALITUD STRATEEGIAST AS i IMPREST NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Timo Hermlin ETTEVÕTTE VÄÄRTUSE KUJUNEMINE LÄHTUVALT VALITUD STRATEEGIAST AS i IMPREST NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3675:2006 Toornafta ja vedelad naftaproduktid. Laboratoorne tiheduse määramine. Areomeetriline meetod (ISO 3675:1998) Crude petroleum and liquid petroleum products - Laboratory

More information

üleeuroopalisel konkursil. Eriotsusega

üleeuroopalisel konkursil. Eriotsusega Uudised ORASE VEESÄÄSUAUHINNA VÕITIS LIMNOLOOGIAKESKUS ÜLEMAAILMSEL VEEPÄEVAL toimunud konverentsil anti üle üheksas Orase veesäästuauhind. Selle pälvis Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskus, kus on alates

More information

Digitaalne vererõhu aparaat. Mudel UA Kasutusjuhend

Digitaalne vererõhu aparaat. Mudel UA Kasutusjuhend Digitaalne vererõhu aparaat Mudel UA-767 30 Kasutusjuhend EESTI EESTI SISUKORD EESTI 1 Kallid kliendid Meie õnnitlused, kõrgtehnoloogilisel tasemel välja töötatud A/D vererõhu, mõõtmisaparaadi omandamise

More information

PALDISKI LINNAPLANEERING LEETSES

PALDISKI LINNAPLANEERING LEETSES Anastasia Shabelnikova PALDISKI LINNAPLANEERING LEETSES LÕPUTÖÖ Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Rakendusarhitektuuri eriala Tallinn 2017 SISUKORD 1. Protsess... 4 1.1. Sissejuhatus... 4 1.2.

More information

EKP STATISTIKA LÜHIÜLEVAADE AUGUST 2005

EKP STATISTIKA LÜHIÜLEVAADE AUGUST 2005 EKP STATISTIKA LÜHIÜLEVAADE AUGUST 5 ET Euroopa Keskpanga (EKP) statistika põhieesmärk on toetada EKP rahapoliitikat ning eurosüsteemi ja Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) muude ülesannete täitmist.

More information

BALTICCONNECTOR Gaasijuhe Paldiskist Inkoosse

BALTICCONNECTOR Gaasijuhe Paldiskist Inkoosse BALTICCONNECTOR, GAASIJUHE BALTICCONNECTOR Gaasijuhe Paldiskist Inkoosse Jaanuar 2014 Keskkonnamõju Hindamise Programm BALTICCONNECTOR, GAASIJUHE PALDISKIST INKOOSSE, KMH PROGRAMM Kontaktandmed Arendaja

More information

Elektribusside laadimissüsteemide tasuvus- ja tundlikkusanalüüs

Elektribusside laadimissüsteemide tasuvus- ja tundlikkusanalüüs Tartu Linnavalitsus Elektribusside laadimissüsteemide tasuvus- ja tundlikkusanalüüs Rakendusuuring Mõnus Minek OÜ www.monusminek.ee Ahto Oja I ahto.oja@monusminek.ee Tauno Trink I tauno.trink@monusminek.ee

More information

Meditsiinilised nõuanded Lühhikeses öppetuses

Meditsiinilised nõuanded Lühhikeses öppetuses TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Üldajaloo osakond Anu Rae Meditsiinilised nõuanded Lühhikeses öppetuses Bakalaureusetöö Juhendaja: Marten Seppel, PhD

More information

Presidendipaar käis Pranglil

Presidendipaar käis Pranglil Rannaraha Muuseumi leht Võrgutaja >> Loe lk 7 10 Tiraaz 7490 nr 11 300 4. juuni 2010 Esimene Viimsi JazzPopFest pakkus häid üllatusi. Loe lk 6 Viimsi alla jaanipeod Nagu iga aastal, tähistatakse Viimsi

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 15210-1:2010 Tahked biokütused. Graanulite ja brikettide mehaanilise vastupidavuse määramine. Osa 1: Graanulid Solid biofuels - Determination of mechanical durability of pellets and

More information

Keskkonnatervise uuringute keskus SOOJUSTATUD JA SOOJUSTAMATA KOOLIMAJADE SISEÕHU KVALITEEDI UURING TALLINNAS

Keskkonnatervise uuringute keskus SOOJUSTATUD JA SOOJUSTAMATA KOOLIMAJADE SISEÕHU KVALITEEDI UURING TALLINNAS Keskkonnatervise uuringute keskus SOOJUSTATUD JA SOOJUSTAMATA KOOLIMAJADE SISEÕHU KVALITEEDI UURING TALLINNAS Tallinn 2015 Uuring on rahastatud programmi Tervishoiuteaduste võimekuse edendamise programm

More information

KESKKONNASÕBRALIKU MAASIKAKASVATUSE INFOPÄEV

KESKKONNASÕBRALIKU MAASIKAKASVATUSE INFOPÄEV KESKKONNASÕBRALIKU MAASIKAKASVATUSE INFOPÄEV Maasikaistandikurajamine: maa ettevalmistamise keskkonnasõbralikud võimalused, erinevate sortide vastuvõtlikkus haigustele. Ulvi Moor ulvi.moor@emu.ee Keskkonnasõbraliku

More information

EESTI AKREDITEERIMISKESKUS

EESTI AKREDITEERIMISKESKUS Leht 1(7) EESTI AKREDITEERIMISKESKUS LISA OÜ TT Labor akrediteerimistunnistusele nr. L063 ANNEX to accreditation certificate L063 of OÜ TT Labor 1. Akrediteerimisulatus on : Accreditation scope is : 1.

More information

LÄÄNEMERE PIIRKONNA PROGRAMMI PROJEKTI BalticClimate TRANSPORDI JUHTUMIUURINGU ANALÜÜS LÕPPARUANNE

LÄÄNEMERE PIIRKONNA PROGRAMMI PROJEKTI BalticClimate TRANSPORDI JUHTUMIUURINGU ANALÜÜS LÕPPARUANNE LÄÄNEMERE PIIRKONNA PROGRAMMI 2007-2013 PROJEKTI BalticClimate TRANSPORDI JUHTUMIUURINGU ANALÜÜS LÕPPARUANNE TEEDEINSTITUUT Tallinn, 2012 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TEEDEINSTITUUT EL Läänemere piirkonna programmi

More information

Direktiivi 2005/33/EÜ ja Marpoli VI lisa nõuete implementeerimine laeva emissioonigaasides. väävlisisalduse vähendamiseks

Direktiivi 2005/33/EÜ ja Marpoli VI lisa nõuete implementeerimine laeva emissioonigaasides. väävlisisalduse vähendamiseks Direktiivi 2005/33/EÜ ja Marpoli VI lisa nõuete implementeerimine laeva emissioonigaasides väävlisisalduse vähendamiseks Tallinn 2014 väävlisisalduse vähendamiseks 1 (21) Töö nimetus: väävlisisalduse vähendamiseks

More information

Arvutiklassi broneerimise veebirakendus. Eesti koolidele. Tallinna Ülikool. Informaatika Instituut. Bakalaureusetöö. Autor: Raimo Virolainen

Arvutiklassi broneerimise veebirakendus. Eesti koolidele. Tallinna Ülikool. Informaatika Instituut. Bakalaureusetöö. Autor: Raimo Virolainen Tallinna Ülikool Informaatika Instituut Arvutiklassi broneerimise veebirakendus Eesti koolidele Bakalaureusetöö Autor: Raimo Virolainen Juhendaja: Mart Laanpere Autor:...... 2014 Juhendaja:...... 2014

More information

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Soojustehnika instituut Soojusenergeetika õppetool

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Soojustehnika instituut Soojusenergeetika õppetool TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Soojustehnika instituut Soojusenergeetika õppetool Ando Leppiman TUULEGENERAATORITE ELEKTRI SOBIVUSEST EESTI ELEKTRISÜSTEEMI Bakalaureuseõppe lõputöö Instituudi

More information

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond IDK40LT Ilja Kudrjavtsev IAPB JÄRELTURU ELEKTRILINE DIFERENTSIAALILUKK AUTO ABS PÕHJAL Bakala

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond IDK40LT Ilja Kudrjavtsev IAPB JÄRELTURU ELEKTRILINE DIFERENTSIAALILUKK AUTO ABS PÕHJAL Bakala TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY Faculty of Information Technology IDK40LT Ilja Kudrjavtsev 140169IAPB AFTERMARKET ELECTRONIC DIFFERENTIAL LOCK BASED ON EXISTING ABS Bachelor s thesis Supervisor: Martin

More information

Clinical Tests Enable to Identify the Risk Factors of Lower Limb Overuse Injuries in Track and Field Athletes.

Clinical Tests Enable to Identify the Risk Factors of Lower Limb Overuse Injuries in Track and Field Athletes. TARTU ÜLIKOOL Spordibioloogia ja füsioteraapia instituut Maarja Kalev Laborivälised testid aitavad tuvastada alajäseme ülekoormusvigastuste riskitegureid kergejõustiklastel. Clinical Tests Enable to Identify

More information

LIITREAALSUSE RAKENDAMINE ÜLDHARIDUSKOOLI ÕPPETÖÖS: VÕIMALUSED JA KITSASKOHAD Magistritöö

LIITREAALSUSE RAKENDAMINE ÜLDHARIDUSKOOLI ÕPPETÖÖS: VÕIMALUSED JA KITSASKOHAD Magistritöö Tallinna Ülikool Informaatika Instituut LIITREAALSUSE RAKENDAMINE ÜLDHARIDUSKOOLI ÕPPETÖÖS: VÕIMALUSED JA KITSASKOHAD Magistritöö Autor: Anneli Rumm Juhendaja: Birgy Lorenz Autor:... 2015 Juhendaja:...

More information

Rehvitemperatuuri mõõtesüsteem võistlusautole FEST14

Rehvitemperatuuri mõõtesüsteem võistlusautole FEST14 Mehhatroonika instituut MHK õppetool MHK40LT Rainer Lepik Rehvitemperatuuri mõõtesüsteem võistlusautole FEST14 Bakalaureusetöö Autor taotleb tehnikateaduste bakalaureuse akadeemilist kraadi Tallinn 2014

More information

Mahu- ja kuluarvestus käsitöönduslikus palkehituses

Mahu- ja kuluarvestus käsitöönduslikus palkehituses 113 Mahu- ja kuluarvestus käsitöönduslikus palkehituses Meinrad Rohner Resümee Kogenud palkehitaja Meinrad Rohner (Alppisalvos OY, Soome) tutvustab artiklis käsitööndusliku palkhoone mahu- ja kuluarvestuse

More information

Kas kiired muutused linna liikuvussüsteemis on võimalikud?

Kas kiired muutused linna liikuvussüsteemis on võimalikud? Kas kiired muutused linna liikuvussüsteemis on võimalikud? Mari Jüssi Säästva Eesti Instituut mari@seit.ee MoMaBIZ koolitus Tartu, 9.mai 2012 Kui te planeerite linna autodele ja autoliiklusele, siis saate

More information

Eesti Sporditeabe Sihtasutus. NOORTE SPORDIHARRASTUSE STRUKTUUR JA ARENGUVÕIMALUSED (uuringu aruanne)

Eesti Sporditeabe Sihtasutus. NOORTE SPORDIHARRASTUSE STRUKTUUR JA ARENGUVÕIMALUSED (uuringu aruanne) Eesti Sporditeabe Sihtasutus (töö teostaja: TPÜ spordisotsioloogia labor) NOORTE SPORDIHARRASTUSE STRUKTUUR JA ARENGUVÕIMALUSED (uuringu aruanne) Vastutav täitja: Mait Arvisto Täitjad: Joe Noormets Kalju

More information

Tartu Ülikool Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut KÜTTE, VENTILATSIOONI JA ÕHUKONDITSIONEERIMISE INGLISE-EESTI SELETAV SÕNASTIK

Tartu Ülikool Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut KÜTTE, VENTILATSIOONI JA ÕHUKONDITSIONEERIMISE INGLISE-EESTI SELETAV SÕNASTIK Tartu Ülikool Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut KÜTTE, VENTILATSIOONI JA ÕHUKONDITSIONEERIMISE INGLISE-EESTI SELETAV SÕNASTIK Magistriprojekt Margus Mere Juhendajad: Kristi Põder Märt Falk

More information

Väga tõhusad väikese energiakuluga

Väga tõhusad väikese energiakuluga Küttesüsteem Kliimaseade/ jahe Tarbevesi AX.. / A.. / ModulA.. Väga tõhusad väikese energiakuluga Enam kui lihtsalt pumbad A-energiaklassi asendab Biral ECO-Design A Alates 1. jaanuarist 2013 asendatakse

More information

Elektrituuliku seisundi reaalajajälgimissüsteem ja selle rakendused

Elektrituuliku seisundi reaalajajälgimissüsteem ja selle rakendused Elektrituuliku seisundi reaalajajälgimissüsteem ja selle rakendused Elektroenergeetika õppekava Energiasüsteemide õppetool Magistritöö Õppetooli juhataja prof H. Tammoja Juhendaja dots J. Kilter Lõpetaja

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN Road and airfield surface characteristics - Test methods - Part 1: Measurement of pavement surface macrotexture depth using a volumetric patch technique EESTI STANDARDI EESSÕNA Käesolev

More information

Portaali huvikohtade loend. Kasulik teada Porsche Connecti kasutusjuhend

Portaali huvikohtade loend. Kasulik teada Porsche Connecti kasutusjuhend Portaali huvikohtade loend Kasulik teada Porsche Connecti kasutusjuhend 7/16 Porsche, Porsche vapp, Panamera, Cayenne, Macan, 911, 718, PCCB, PCM, PDK, PSM, PTM, Tequipment ja muud tähised on ettevõtte

More information

Kuidas on kompost ja digestaat Euroopa õigusruumis reguleeritud?

Kuidas on kompost ja digestaat Euroopa õigusruumis reguleeritud? Seminar Composting and Compost use in Organic Farming Kuidas on kompost ja digestaat Euroopa õigusruumis reguleeritud? Ülevaade ELi väetisemäärusest ja mahemäärusest Dr. Stefanie Siebert European Compost

More information

Fosfori- ja lämmastikukoormuse uuring punkt- ja hajureostuse allikatest. Fosforväetistes kaadmiumi reostusohu hindamine

Fosfori- ja lämmastikukoormuse uuring punkt- ja hajureostuse allikatest. Fosforväetistes kaadmiumi reostusohu hindamine Keskkonnatehnika instituut Lepingu 4-11/61 lõpparuanne Fosfori- ja lämmastikukoormuse uuring punkt- ja hajureostuse allikatest. Fosforväetistes kaadmiumi reostusohu hindamine. Enn Loigu Vastutav täitja

More information

TARTU ÜLIKOOL BIOLOOGIA-GEOGRAAFIA TEADUSKOND GEOGRAAFIA INSTITUUT. Tõnis Kärdi. Magistritöö

TARTU ÜLIKOOL BIOLOOGIA-GEOGRAAFIA TEADUSKOND GEOGRAAFIA INSTITUUT. Tõnis Kärdi. Magistritöö TARTU ÜLIKOOL BIOLOOGIA-GEOGRAAFIA TEADUSKOND GEOGRAAFIA INSTITUUT Tõnis Kärdi Linnade kaugseire: spektrisegu lineaarne lahutamine Landsat Thematic Mapper satelliidipiltidelt Tartu linna näitel Magistritöö

More information

Fertilizers and liming materials and soil improvers - Vocabulary - Part 1: General terms

Fertilizers and liming materials and soil improvers - Vocabulary - Part 1: General terms EESTI STANDARD EVS-EN 12944-1:2000 Fertilizers and liming materials and soil improvers - Vocabulary - Part 1: General terms EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA Käesolev Eesti standard EVS-EN

More information