2012. AASTA IV KVARTALI JA 12 KUU KONSOLIDEERITUD VAHEARUANNE. Silvano Fashion Group

Transcription

1 2012. AASTA IV KVARTALI JA 12 KUU KONSOLIDEERITUD VAHEARUANNE Silvano Fashion Group

2 AS Silvano Fashion Group aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus 1. jaanuar 2012 Aruandeperioodi lõpp 31. detsember 2012 Ärinimi AS Silvano Fashion Group Äriregistri kood Juriidiline aadress Tulika 15/17, Tallinn Telefon Faks Elektronpost Interneti kodulehekülg Põhitegevusalad Naistepesu disain, tootmine ja turustamine Audiitor AS PricewaterhouseCoopers

3 Sisukord Tegevusaruanne... 3 Juhatuse deklaratsioon Konsolideeritud finantsseisundi aruanne Konsolideeritud kasumiaruanne Konsolideeritud koondkasumiaruanne Konsolideeritud rahavoogude aruanne Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne Konsolideeritud vahearuande lisad Lisa 1 Kokkuvõte olulistest arvestuspõhimõtetest Lisa 2 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded Lisa 3. Varud Lisa 4 Materiaalne põhivara Lisa 5 Võlad tarnijatele ja muud kohustused Lisa 6 Omakapital Lisa 7 Kasum aktsia kohta Lisa 8. Müügitulu Lisa 9 Tehingud seotud osapooltega Lisa 10 Tegevussegmendid

4 Tegevusaruanne Üldteave AS-i Silvano Fashion Group kohta AS Silvano Fashion Group (edaspidi kontsern ) on rahvusvaheline naistepesu turustuskontsern, mis tegeleb naistepesu disaini, tootmise ja turundamisega. Kontserni tulu tuleneb Milavitsa, Alisee, Lauma Lingerie, Laumelle ja Hidalgo tootemarkidega kaupade müügist hulgimüügi ja frantsiisimüügi kanalite kaudu ning jaemüügist Milavitsa ja Lauma Lingerie nimetuse all tegutsevates kontserni omaenda jaemüügikettides. Kontserni peamised müügiturud on Venemaa, Valgevene, Ukraina, muud SRÜ ja Balti riigid. Kontserni emaettevõte on Eestis asuv AS Silvano Fashion Group (edaspidi emaettevõte ). AS-i Silvano Fashion Group juriidiline aadress on Tulika 15/17, Tallinn, Eesti. AS-i Silvano Fashion Group aktsiad on noteeritud Tallinna börsil ja Varssavi börsil aasta 31. detsembri seisuga oli kontsernis töötajat ( : töötajat). Kontserni kuuluvad järgmised äriühingud: Asukohamaa Põhitegevusala Emaettevõte AS Silvano Fashion Group Eesti Valdusettevõte Osalus Osalus AS-i Silvano Fashion Group ettevõtted SP ZAO Milavitsa Valgevene Tootmine 81,12% 80,92% AS Lauma Lingerie Läti Tootmine, hulgi- ja 100% 100% jaekaubandus ZAO Linret Venemaa Hulgi- ja 100% 100% jaekaubandus France Style Lingerie s.a.r.l. Prantsusmaa Valdusettevõte 100% 100% OÜ Linret EST Eesti Valdusettevõte 100% 100% OOO Torgovaja Kompanija Milavitsa Ukraina Hulgikaubandus 100% 26% ZAO Stolichnaja Torgovaja Kompanija Milavitsa Venemaa Hulgikaubandus 50% 50% SOOO Torgovaja Kompanija Milavitsa Valgevene Hulgi- ja 50% 50% jaekaubandus Milavitsa Logistic OOO Valgevene Logistika 50% 50% SP ZAO Milavitsa ettevõtted OAO Junona Valgevene Tootmine ja 58,33% 58,33% hulgikaubandus SP Gimil OOO Valgevene Tootmine ja 100% 52% hulgikaubandus ZAO Stolichnaja Torgovaja Kompanija Venemaa Hulgikaubandus 50% 50% Milavitsa SOOO Torgovaja Kompanija Milavitsa Valgevene Hulgi- ja 50% 50% jaekaubandus Milavitsa-logistik OOO Valgevene Logistika 50% 50% 3

5 Valikulised finantsnäitajad Kontserni aasta 12 kuu (võrrelduna aasta 12 kuuga) ja (võrrelduna ) valikulised finantsnäitajad on järgmised: Muutus Müügitulu ,3% EBITDA ,8% Aruandeperioodi puhaskasum ,2% Puhaskasum, emaettevõtte omanike osa ,2% Kasum aktsia kohta (eurodes) 0,36 0,55-34,7% Perioodi rahavoog äritegevusest ,5% Muutus Varad kokku ,7% Käibevarad kokku ,6% Omakapital kokku, emaettevõtte omanike osa ,0% Laenukohustused ,0% Raha ja raha ekvivalendid ,5% Rentaablusanalüüs, % Muutus Brutokasum 34,2 44,8-23,6% EBITDA 17,9 28,8-37,8% Puhaskasum 13,0 24,7-47,4% Puhaskasum, emaettevõtte omanike osa 11,5 20,8-44,8% Finantssuhtarvud, % Muutus ROA 18,3 32,2-43,3% ROE 28,8 50,9-43,4% Hinna/ kasumi suhe 7,6 5,5 38,7% Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 4,6 3,6 26,9% Likviidsuskordaja 2,6 2,1 21,7% Suhtarvude arvutamisel kasutatud valemid: EBITDA = perioodi puhaskasum + põhivara kulum + finantstulud ja -kulud kokku + tulumaks + kasum rahaliste vahendite netopositsioonist Brutorentaablus = brutokasum / müügitulu EBITDA marginaal = EBITDA / müügitulu Puhasrentaablus = puhaskasum / müügitulu Puhasrentaablus, emaettevõtte omanike osa = puhaskasum, emaettevõtte omanike osa / müügitulu ROA (varade tootlus) = viimase 4 kvartali puhaskasum, ettevõtte omanike osa / keskmine koguvara ROE (omakapitali tootlus) = viimase 4 kvartali puhaskasum, ettevõtte omanike osa / keskmine omakapital, ettevõtte omanike osa EPS (kasum aktsia kohta) = puhaskasum, ettevõtte omanike osa / perioodi kaalutud keskmine lihtaktsiate arv Hinna / kasumi suhe = aktsiahind aruandeperioodi lõpus / kasum aktsia kohta, arvutuste alus viimase 4 kvartali puhaskasum, ettevõtte omanike osa Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = käibevara / lühiajalised kohustused Likviidsuskordaja = (käibevara - varud) / lühiajalised kohustused 4

6 Ärikeskkond aasta viimase kvartali majanduskeskkond Silvano Fashion Group põhiturgudel püsis muutumatuna. Kuigi nende regioonide majandus ei ole täielikult lahutatav globaalsest makromajanduslikust keskkonnast, püsis tarbijakulutuste trend stabiilsena. Me näeme märke kulupõhisest inflatsioonist, mis võib omakorda lähitulevikus mingil määral seda trendi muuta, kuid nende muutuste mõju meie müügimahtudele aastal ei ole märkimisväärne aasta IV kvartalis kasvas uute kaupluste avamise netoarv (sisaldades nii uusi avamisi kui ka poodide sulgemisi tingituna asukohamuutustest) Milavitsa kaubamärgi all 25 võrra ning Lauma Lingerie kaubamärgi all 4 võrra. Seeläbi opereeris kontsern aasta lõpus otse ja frantsiisipartnerite vahendusel kokku 584 kauplust, s.o. 87 kauplust enam võrreldes aastaga. Avamiste tempo on võrreldav aastaga (85 uut kauplust) ning täidab esmajoones meie eesmärki tagada stabiilne jaemüügi kasv oma ja frantsiisipartnerite kaupluste vahendusel võrreldes raskemini prognoositava hulgimüügi käibe kasvuga aasta lõpuks opereerisid kontserni frantsiisipartnerid kontserni kaubamärkide all tegutsevate kauplusi enam kui 20-s erinevas riigis. Ukraina hulgimüügiettevõtte täielik omandamine aasta IV kvartalis (eelnevalt ei kuulunud kontsernile 74% osalusest) ei tähenda kontserni konsolideeritud EBITDA näitaja kohest paranemist, kuid võimaldab suurendada kontrolli kontserni müügikanalite üle ning laiendada Milavitsa ja Lauma Lingerie kaubamärkide all tegutsevate frantsiisipartnerite võrku Ukrainas aasta viimase kvartali põhitähelepanu oli suunatud valmistoodangu varude kasvatamisele selleks, et valmistuda ette klientide tellimuste täitmiseks aasta esimesel poolaastal. Kombineerituna hooajast tingitud madalama müügikäibega tähendab see seda, et suuremad kaubavarud mõjutavad kontserni vaba rahavoogu vähemalt aasta I kvartali lõpuni. Sellele vaatamata on kaubavarude kasv paratamatu kuna kasvavad ka kontserni Valgevene ja Läti tootmisettevõtete müügikäibed. Meie põhiturg Venemaa nii kogukäibe kui ka kaupluste arvu poolest (348 kauplust kokku) näitas tuhande euro suurest käivet aastal võrreldes tuhande euroga aastal. Venemaa majandusministeeriumi andmetel kasvas riigi SKP IV kvartalis 2,2% võrra, aasta kogukasv moodustas 3,5%. Rahvusvaheline Valuutafond prognoosib riigile ligemale 4%-list majanduskasvu ja aastaks. Valgevenes, meie suuruselt 2-l turul, jäi SKP kasv aastal pisut alla 2% IV kvartalis toimunud ehitustegevuse ja kaubanduskäivete vähenemise tõttu. Sellele vaatamata kasvavad riigi tootmismahud, viidates kontserni jaoks soodsale keskkonnale ka aastal. Esialgne tarbijahinnaindeksi kasv (mis mõjutab ka hüperinflatsiooni arvutusi aruandluses) ulatus aastal 21,5%-ni. Valgevene hüperinflatsiooniga korrigeeritud müügikäive moodustas aastal tuhat eurot võrreldes tuhande euroga aastal. Ukraina majanduse peegelduseks näitas Riiklik Statistikaamet SKP kahanemist 2,7% võrra IV kvartalis 2012.a, mille tulemuseks on vägagi mõõdukas 0,2% SKP kasv aastaks tervikuna. Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) on vähendanud aasta majanduskasvu prognoosi 2,5 protsendilt 1 protsendini. Kontserni müük Ukrainas tervikuna kasvas tuhande euroni võrreldes tuhande euroga aastal. Balti riikide majanduste käekäik on jätkuvalt hea. Eesti esialgne SKP kasvuprognoos IV kvartalisks on 3,7%. Läti SKP kasvab märkimisväärselt, ulatudes 5,1%-ni IV kvartalis 2012.a, aastaprognoos ulatub 5,7%-ni. Leedu esialgsed SKP näitajad viitavad 3,1% suurusele majanduskasvule IV kvartalis ning 3,4% suurust majanduskasvu aastaks. Kontserni müük kasvas Balti riikides tuhade euroni aastal võrreldes tuhande euro suuruse müügikäibega aastal. Majandustulemused Valgevenes toimunud devalvatsiooni positiivne mõju kuludele vähenes seoses kasvanud kulutustega tööjõule, allhankijatele ja kommunaalteenustele ning mõningal määral ka Valgevenest hangitud materjalidele. Kuid peamine faktor, millel on negatiivne mõju sel aastal avalikustatavatele finantstulemustele ja marginaalidele, on hüperinflatsioon. Raamatupidamises hüperinflatsiooni tingimustes tuleb rakendada teatud arvestusmeetodeid, mis avaldavad negatiivset mõju kontserni aasta finantstulemustele ja marginaalidele. Põhiliselt on see seotud sellega, et kontserni põhiosa tootmiskuludest tekivad Valgevenes ning kontsern peab aruandluses rakendama neile hüperinflatsiooni mõju vastavalt IAS 29 standardile (2012. aasta 12 kuu inflatsioonimäär Valgevenes ületas 21%). Samas kontserni müük Venemaal toimub üle tütarettevõtete ning seejuures hüperinflatsiooni standardit ei rakendata. Kontserni aasta 12 kuu käive moodustas tuhat eurot, suurenedes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 19%. Hulgimüügi kogukäive kasvas 17% võrra ja jaemüügi käive 32% võrra. Kontserni brutorentaablus aasta 12 kuuga vähenes ja moodustas 34,2% (korrigeerituna hüperinflatsiooni mõjudega); võrdluseks eelmise aasta sama perioodi vastav näitaja oli 44,8% aasta 12 kuu konsolideeritud ärikasum ulatus tuhande euroni võrreldes aasta 12 kuu konsolideeritud ärikasumiga summas tuhat eurot. Konsolideeritud ärikasumi rentaablus oli 16% (2011. a : 27%) aasta 12 kuu 5

7 konsolideeritud finantstulud ja -kulud moodustasid kokku tuhat eurot, aasta 12 kuu võrreldav number oli tuhat eurot aasta 12 kuu efektiivne maksumäär oli 27,6% (2011. aasta : 26%). Kuigi 1. jaanuarist 2012 alanes Valgevenes tulumaksumäär 24%-lt 18%-le, efektiivne maksumäär võrreldes aasta 12 kuuga siiski suurenes. See tuleneb järgmistest asjaoludest: kontsern kasutas täielikult ära ühe Venemaa tütarettevõtte eelmiste aastate maksukahjumi, emaettevõte võttis dividende tütarettevõttest SP ZAO Milavitsa ning osaliselt ka hüperinflatsiooni arvutusmõjudest finantsaruannetele. Emaettevõtte omanike osa aasta 12 kuu konsolideeritud puhaskasumist ulatus tuhande euroni, aasta 12 kuu vastav näitaja oli tuhat eurot; emaettevõtte omanike osa puhasrentaablusest oli 11,5% (2011. aasta : 20,8%). Finantsseisund Seisuga 31. detsember 2012 ulatus konsolideeritud varade maht tuhande euroni, seega võrreldes seisuga 31. detsember 2011.a moodustas kasv 10,7%. Materiaalse põhivara kasvas 31. detsembri 2011 seisuga võrreldes tuhande euro võrra. Kasvu peapõhjus on hüperinflatsiooni mõju algsaldole, samuti investeeringud uude logistikakeskusesse Valgevenes. Võrreldes 31. detsembriga 2011 kasvasid nõuded ostjate vastu tuhande euro võrra ja moodustasid aasta 31. detsembri seisuga tuhat eurot. Varude saldo kasvas tuhande euro võrra moodustades aasta 31. detsembri seisuga tuhat eurot. Ostjate tasumata arvete ja varude saldo kasv vastas ärivaldkonna hooajatrendile. Hüperinflatsiooni mõju algsaldole avaldas positiivset mõju emaettevõtte omanike osale kontserni omakapitalis, aasta 12 kuuga moodustas see tuhat eurot. Kokku suurenes emaettevõtte omanike osa omakapitalis tuhande euro võrra ulatudes aasta 31. detsembri seisuga tuhande euroni. Lühiajalised kohustused vähenesid aasta 12 kuuga tuhande euro võrra. Lühi- ja pikaajalised laenukohustused suurenesid 27 tuhande euro võrra ulatudes aasta 31. detsembri seisuga 47 tuhande euroni (on seotud OAO Junonaga). Müügi struktuur Müük turgude lõikes Muutus 2012 % käibest 2011 % käibest Venemaa ,8% 64,0% Valgevene ,5% 22,9% Ukraina ,1% 5,2% Balti riigid ,6% 3,0% Muud turud ,0% 5,0% Kokku ,0% 100,0% 2012 aastal põhiturgudel toimunud müügid näitasid kasvu nii rahalises vääringus kui ka müüdud tükkide arvus võrreldes sama perioodiga aastal. Suur osa aasta 12 kuu müügist saadi Venemaalt, s.o tuhat eurot, mis moodustas 60,8% kogukäibest. Müügimahu poolest teine piirkond oli Valgevene, kus käive ulatus tuhande euroni, mis moodustas 25,5% kogukäibest (nii jae- kui ka hulgimüük kokku); aasta 12 kuu vastav näitaja oli tuhat eurot. Muude turgude kogumüügist (7 358 tuhat eurot) peamise osa moodustas müük Kasahstani ja Moldovasse. Müük ärisegmentide lõikes Muutus 2012 % käibest 2011 % käibest Hulgimüük ,3% 85,0% Jaemüük ,3% 14,7% Muud tegevusvaldkonnad ,4% 0,3% Kokku ,0% 100,0% aasta 12 kuu hulgimüügi tulu ulatus tuhande euroni, mis moodustas 83,3% kontserni kogu müügitulust (2011. aasta : 85%). Peamised hulgimüügipiirkonnad olid Venemaa, Valgevene, Ukraina, Kasahstan, Moldova ja Balti riigid. 6

8 Kontserni aasta 12 kuu naistepesu jaemüügikäive moodustas kokku tuhat eurot, seega võrreldes eelmise aastaga oli tõus 19%. Osaliselt tulenes kasv inflatsioonilisest keskkonnast Valgevenes, ühikutes mõõdetud käive kasvas aasta 12 kuuga kokku ligikaudu 18% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. 31. detsembri 2012.a seisuga tegutses Milavitsa ja Lauma Lingerie kaubamärkide all kokku 584 kauplust. Meie oma jaemüügiketid tegutsesid Valgevenes ja Lätis aasta 12 kuu lõpu seisuga opereeris kontsern 58 kauplusega (netokasv IV kvartalis 2012.a 2 kauplust) kogupindalaga ruutmeetrit aasta 31. detsembri seisuga tegutses Milavitsa tootemargi all 491 kauplust, mida haldasid Milavitsa äripartnerid Venemaal, Valgevenes, Ukrainas, Moldovas, Kasahstanis, Usbekistanis, Kõrgõzstanis, Lätis, Aserbaidžaanis, Armeenias, Saksamaal, Lõuna-Aafrikas, Leedus, Eestis, Gruusias, Araabia Ühendemiraatides, Iraanis, Sloveenias ja Belgias ja Itaalias. IV kvartalis kasvas kaupluste arv 26 võrra ja võrreldes aasta IV kvartali lõpu seisuga Milavitsa kaupluste arv kasvas kokku 76 kaupluse võrra. Lisaks sellele tegutses aasta 31. detsembri seisuga ka 30 Lauma Lingerie kauplust, mida haldasid Lauma Lingerie äripartnerid Leedus, Lätis, Eestis, Valgevenes ja Albaanias. Lauma Lingerie puhul kontsern ootab lähitulevikus uute kaupluste avamist Venemaal. Tootmine aasta 12 kuuga ulatus kontserni tootmise kogumaht 23,8 miljoni ühikuni, seega võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oli kasv 2%. Investeeringud Kontserni aasta 12 kuu investeeringute kogumaht moodustas tuhat eurot, millest 298 tuhat eurot investeeriti jaemüügi segmendis. Ülejäänud investeeringud tehi tootmise efektiivsuse säilitamiseks ning tootmisja logistiliste võimsuste suurendamiseks tulevastes perioodides. Personal aasta 31. detsembri seisuga oli kontsernil töötajat, neist 392 töötas jaemüügi segmendis. Ülejäänud töötajad tegutsesid tootmise, hulgimüügi-, haldus- ja tugiteenuste valdkondades aasta 12 kuu palgakulu koos maksudega oli tuhat eurot. Kontserni juhtkonna võtmeisikute töötasud moodustasid kokku 654 tuhat eurot. Juhtorganite poolt aasta 12 kuu jooksul langetatud otsused 30. juunil 2012 toimus Silvano Fashion Groupi aktsionäride järjekordne korraline üldkoosolek. Koosolek võttis vastu järgmised otsused: Koosolek kinnitas a majandusaasta aruande. Koosolek otsustas kanda 5% aasta puhaskasumist, s.o tuhat eurot, kohustuslikku reservkapitali ja maksta dividende 0,25 eurot aktsia kohta. Koosolek otsustas majandusaastaks määrata kontserni audiitoriks AS-i PricewaterhouseCoopers. Koosolek otsustas tühistada emaettevõttele kuuluvat oma aktsiat, mille tulemusena väheneb aktsiate koguarv 39,4 miljoni aktsiani. Kõik aktsiate registreerimiseks vajalikud protseduurid viiakse lõpule aasta III kvartali jooksul. Koosolek otsustas muuta emaettevõtte põhikirja. Koosolek otsustas emaettevõtte nõukogu tagasi astunud liikme (2012. aasta 5. aprillil esitas Otto Tamme avalduse nõukogu liikme kohalt tagasiastumiseks) asemel valida uueks liikmeks Toomas Tooli. Koosolek otsustas muuta nõukogu liikmete tasustamise põhimõtteid. 28. märtsil 2012 otsustas SP ZAO Milavitsa aktsionäride korraline üldkoosolek tühistada omaaktsiad ja vähendada vastavalt SP ZAO Milavitsa aktsiakapitali. Selle tulemusena suurenes emaettevõtte osalus SP ZAO Milavitsas 80,91%-lt 81,12%-le. Vastavalt aktsionäride koosoleku otsusele 10. juulist 2012 anti kõik ettevõtte Gimil Plc. (reorganiseeritud) aktsiad üle ettevõttele SP ZAO Milavitsa. Tehing ei avalda olulist mõju kontserni konsolideeritud finantstulemustele. 12. novembril otsustas Silvano Fashion Group nõukogu vabastada hr. Alexander Frisenbergi ettevõtte juhatuse liikme kohustustest vastavalt poolte vahelisele kokkuleppele. Sama nõukogu koosolek nimetas hr. Toomas Tool i uueks nõukogu esimeheks (alates 15. novembrist 2012.a) aasta detsembris sai kontsern Ukraina monopolivastase komitee nõusoleku omandada 74% osalusest Trading Company Milavitsa s, saavutades seeläbi täieliku kontrolli ettevõtte üle. AS-i Silvano Fashion Group aktsiad Seisuga 31. detsember 2012 oli AS-i Silvano Fashion Group registreeritud aktsiakapital tuhat eurot, mis jagunes aktsiaks nimiväärtusega 0,40 eurot aktsia. Aktsiaraamat on elektrooniline ja seda hoitakse 7

9 Eesti Väärtpaberikeskuses. Ettevõte on noteeritud Tallinna börsi põhinimekirjas (alates ) ja Varssavi börsil (alates ). Seisuga oli AS-il Silvano Fashion Group aktsionäri (seisuga aktsionäri). AS-i Silvano Fashion Group aktsionärid, kelle osalus ületas 5%, seisuga : Nimi Aktsiate arv Osalus aktsiakapitalis Suuraktsionärid ,32% TOOMAS TOOL ,30% SEB PANK AS_NON-RESIDENT RETAIL CLIENTS ,30% KRAJOWY DEPOZYT PAPIEROW WARTOŠCIOWYCH S.A. [J] ,71% Väikeaktsionärid ,68% Aktsiate arv kokku ,00% AS-i Silvano Fashion Group aktsionärid, kelle osalus ületas 5%, seisuga : Nimi Aktsiate arv Osalus aktsiakapitalis Suuraktsionärid ,42% TOOMAS TOOL ,78% KRAJOWY DEPOZYT PAPIEROW WARTOŠCIOWYCH S.A. [J] ,18% SEB PANK AS_NON-RESIDENT RETAIL CLIENTS ,46% Väikeaktsionärid ,58% Aktsiate arv kokku ,00% Aktsia hind ja kauplemisstatistika Tallinna börsil aasta 12 kuu jooksul (eurodes) aasta 12 kuu jooksul oli AS-i Silvano Fashion Group aktsia kõrgeim hind Tallinna börsil 3,65 eurot ja madalaim hind 2,36 eurot Käive SFGAT aktsia hind 8

10 130% 120% 110% 100% 90% 80% SFGAT TALSE Aktsia hind Varssavi börsil aasta 12 kuu jooksul (Poola zlottides) aasta 12 kuu jooksul oli AS-i Silvano Fashion Group aktsia kõrgeim hind Varssavi börsil 15,85 zlotti ja madalaim hind 10,00 zlotti Käive SFG aktsia hind 120% 115% 110% 105% 100% 95% 90% 85% 80% 75% SFG WIG 20 9

11 Juhatuse deklaratsioon AS-i Silvano Fashion Group juhatus on üle vaadanud ja kinnitanud aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahefinantsaruande (edaspidi vahearuanne ). Juhatuse liikmed kinnitavad, et nende parima teadmise kohaselt annab vahearuanne õige ja õiglase ülevaate kontserni finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja standardiga IAS 34 Vahefinantsaruandlus. Lisaks kinnitavad juhatuse liikmed, et nende hinnangul annab vahearuanne õiglase ülevaate aruandlusperioodi jooksul toimunud olulistest muutustest kontserni tegevuses ja nende mõjust ning kirjeldab olulisi riske ja ebaselgusi, mis võivad avaldada kontsernile mõju järgmistel aruandeperioodidel. Vahearuanne ei ole auditeeritud ega muul moel audiitorite poolt ülevaadatud. Märt Meerits Juhatuse liige 25. veebruar 2013 Aleksei Kadõrko Juhatuse liige 25. veebruar

12 Konsolideeritud finantsseisundi aruanne Lisad VARAD Käibevara Raha ja pangakontod Ettemaksed Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded Varud Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised nõuded 1 14 Investeeringud sidusettevõtetesse Muud investeeringud Edasilükkunud tulumaksuvara Immateriaalne põhivara Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Põhivara kokku VARAD KOKKU KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustused Laenukohustused Võlad tarnijatele ja muud võlad Maksuvõlad Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Edasilükkunud tulumaksukohustus Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Aktsiakapital Ülekurss Omaaktsiad Kohustuslik reservkapital Muud reservid 0 63 Realiseerimata kursivahed Jaotamata kasum Omakapital kokku, emaettevõtte omanike osa Mittekontrolliv osalus omakapitalis Omakapital kokku OMAKAPITAL JA KOHUSTUSED KOKKU

13 Konsolideeritud kasumiaruanne Lisad IV kvartal 2012 IV kvartal Müügitulu Müüdud toodangu kulu Brutokasum Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum Tulu/(kulu) valuutakursi muutustest Muud finantstulud/(kulud) Finantstulud ja -kulud kokku Kasum kapitaliosaluse meetodil kajastatavatest sidusettevõtetest Kasum enne tulumaksu Tulumaks Kasum enne kasumit /(kahjumit) rahaliste vahendite netopositsioonist Kasum rahaliste vahendite netopositsioonist Aruandeperioodi kasum Sealhulgas Emaettevõte omanike osa Mittekontrolliva osaluse osa Kasum aktsia kohta emaettevõtte omanike osast kasumis, nii tava kui lahustatud (eurodes) 7 0,04 0,08 0,36 0,55 Konsolideeritud koondkasumiaruanne Lisad IV kvartal 2012 IV kvartal Perioodi kasum Kursierinevused, välismaiste ettevõtete osa Perioodi koondkasum/-kahjum kokku Sealhulgas Emaettevõte omanike osa Mittekontrolliva osaluse osa

14 Konsolideeritud rahavoogude aruanne Rahavood äritegevusest Perioodi kasum Korrigeerimised: Põhivara kulum Kasum kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringutest (Kasum)/kahjum materiaalse põhivara müügist Finantstulud ja -kulud kokku Kahjum rahaliste vahendite netopositsioonist Tulumaksu kulu Varude muutus Muutus nõuetes ostjate vastu ja muude nõuete muutus Muutus võlgades tarnijatele ja muude kohustuste muutus Makstud intressid Makstud tulumaks Kokku rahavood äritegevusest Rahavood investeerimistegevusest Saadud intressid Saadud dividendid 0 3 Materiaalse põhivara müük Antud laenud Antud laenude tagasimaksed Materiaalse põhivara soetus Immateriaalse põhivara soetus Muude pikaajaliste aktivate soetus 0-35 Omaaktsiate soetus tütarettevõtte poolt Kokku rahavood investeerimistegevusest Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud Laenude tagasimaksed Kapitalirendi tagasimaksed 0-7 Makstud dividendid Oma aktsiate soetus Aktsiakapitali vähendamine Kokku rahavood finantseerimistegevusest Raha ja raha ekvivalentide muutus Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses Hüperinflatsiooni mõju rahale Mõju ümberarvutamisest esitlusvaluutasse Valuutakursi muutuste mõju rahale 527 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus

15 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne Aktsiakapital Ülekurss Omaaktsiad Kohustuslik reservkapital Muud reservid Realiseerimata kursivahed Jaotamata kasum Omakapital kokku, emaettevõtte omanike osa Mittekontrolliv osalus Omakapital kokku Saldo seisuga Hüperinflatsiooni mõju algsaldodele Perioodi kasum Perioodi muu koondkasum/-kahjum Perioodi muu koondkasum/-kahjum kokku Otse omakapitalis kajastatud tehingud omanikega Kohustusliku reservkapitali suurendamine Muutused mittekontrollivas osaluses Omaaktsiate soetus Omaaktsiate tühistamine Aktsiakapitali vähenemine Makstud dividendid Tütarettevõte omaaktsiate soetus Tütarettevõte omaaktsiate tühistamine Otse omakapitalis kajastatud tehingud omanikega kokku Saldo seisuga Saldo seisuga Hüperinflatsiooni mõju algsaldodele Perioodi kasum Perioodi muu koondkasum/-kahjum Perioodi muu koondkasum/-kahjum kokku Otse omakapitalis kajastatud tehingud omanikega Kohustusliku reservkapitali suurendamine Makstud dividendid Väljakuulutatud dividendid Mittekontrolliva osaluse muutus Otse omakapitalis kajastatud tehingud omanikega kokku Saldo seisuga

16 Konsolideeritud vahearuande lisad Lisa 1 Kokkuvõte olulistest arvestuspõhimõtetest AS Silvano Fashion Group on äriühing, mis on registreeritud Eestis. Käesolev kontserni vahearuanne on koostatud 31. detsembril 2012 lõppenud aruandeperioodi kohta ning hõlmab emaettevõtet ja tema tütarettevõtteid. Vahearuande koostamisel rakendatud peamisi arvestuspõhimõtteid on kirjeldatud alljärgnevalt. Nimetatud arvestuspõhimõtteid on järjepidevalt kasutatud kõigi aruandes toodud perioodide puhul, kui ei ole öeldud teisiti. Vahearuanne ei ole auditeeritud ega muul moel välisaudiitorite poolt ülevaadatud. Koostamise alused Käesolev AS-i Silvano Fashion Group vahearuanne 31. detsembril 2012 lõppenud 12 kuu kohta on koostatud vastavalt Euroopa Liidu poolt vastu võetud rahvusvahelise arvestusstandardi IAS 34 Vahearuandlus nõuetele. Vahearuannet tuleks lugeda koos 31. detsembril 2011 lõppenud majandusaasta aruandega, mis on koostatud vastavalt Euroopa Liidu poolt vastu võetud rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditele (International Financial Reporting Standards, IFRS). Vahearuande koostamisel on kasutatud samu arvestuspõhimõtted, mis on kirjeldatud 31. detsembril 2011 lõppenud majandusaasta aruandes. Vahearuandluse perioodidel kasutatakse tulumaksu võlgnevuse arvutamisel eeldatavale aasta kogutulule rakendatavat maksumäära. Vahearuanne on koostatud (EUR). Hooajalised või tsüklilised tegurid kontserni majandustulemusi oluliselt ei mõjuta. Siiski on müügitulu puhkuste perioodil ja SRÜ riikide pühade ajal tavaliselt suurem kui teistel perioodidel. Uued standardid ja tõlgendused 1. jaanuarist 2012 hakkasid kontsernile kehtima alljärgnevad uued standardid, tõlgendused ja olemasolevate standardite parandused. Nimetatud standardid, tõlgendused ja parandused ei avalda olulist mõju kontserni vahefinantsaruannetele. Alusvarade maksumuse katmine - Standardi IAS 12 muudatus. Muudatus toob sisse erandi praegu kehtivasse õiglases väärtuses mõõdetavatelt kinnisvarainvesteeringutelt tekkivate edasilükkunud tulumaksuvarade või - kohustuste mõõtmise põhimõttesse. Kontsern ei ole ennetavalt rakendanud ühtki uut standardit või tõlgendust, mis kehtib aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2013 või hiljem. Kontsern kaalub standardi tagajärgi ja mõju kontsernile ning standardi rakendamise ajastust. - Standardi IAS 1 Finantsaruannete esitamine muudatused (avaldatud aasta juunis, kehtivad aruandeperioodidele, mis algavad 1. juulil 2012 või hiljem, ei ole veel Euroopa Liidu poolt vastu võetud); muudab muus koondkasumis või -kahjumis kajastatud objektide avalikustamist. Muudatuste kohaselt peavad ettevõtted jaotama muus koondkasumis või -kahjumis kajastatud objektid kahte gruppi sõltuvalt sellest, kas neid objekte võib tulevikus ümber liigitada kasumiks või kahjumiks või mitte. Standardis IAS 1 on kasutatud aruande uut soovituslikku nimetust Kasumi või kahjumi ja muu koondkasumi aruanne. Kontserni hinnangul muudab muudetud standardi rakendamine kontserni finantsaruannete esitamisviisi, kuid ei mõjuta tehingute ja saldode kajastamist. - Standard IFRS 10 Konsolideeritud finantsaruanded (kehtib aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2013 või hiljem, Euroopa Liidu poolt seni jõustamata); asendab kõik senised kontrolli ja konsolideerimist käsitlevad juhised standardis IAS 27 Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded ning tõlgenduses SIC 12 Konsolideerimine - eriotstarbelised majandusüksused. Standard IFRS 10 muudab kontrolli mõistet nii, et kõigi ettevõtete puhul rakendatakse kontrolli määratlemisel samu kriteeriume. Mõistele lisaks antakse põhjalikud rakendusjuhised. - Standard IFRS 11 Ühisettevõtmised (kehtib aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2013 või hiljem, Euroopa Liidu poolt seni jõustamata); asendab standardi IAS 31 Osalemised ühisettevõtmistes ning tõlgenduse SIC 13 Ühiselt kontrollitavad (majandus)üksused - ühisettevõtjate mitterahalised sissemaksed. Muutused mõistetes on ühisettevõtmiste liikide arvu vähendanud kahele: ühistegevused (ingl joint operations ) ja ühisettevõtted (ingl joint ventures). Ära on kaotatud praegu kehtiv valikuvõimalus, mis lubab ühiselt kontrollitavaid ettevõtteid proportsionaalselt konsolideerida. Ühisettevõtetes osalejatel on kohustuslik kapitaliosaluse meetodil arvepidamine. 15

17 - Standard IFRS 12, Osalused teistes ettevõtetes avalikustamine (kehtib aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2013 või hiljem, Euroopa Liidu poolt seni jõustamata); rakendub ettevõtetele, kellel on osalus tütarettevõttes, ühisettevõtmises, sidusettevõttes või konsolideerimata struktureeritud üksuses; asendab avalikustamise nõuded, mis on praegu kirjas standardis IAS 28 Investeeringud sidusettevõtetesse. Standard IFRS 12 nõuab ettevõtetelt teabe avalikustamist, mis aitab finantsaruannete lugejail hinnata riske ja finantsmõjusid, mis on seotud ettevõtte osalustega tütarettevõtetes, sidusettevõtetes, ühisettevõtmises ja konsolideerimata struktureeritud üksustes ning nende osaluste olemust. Selleks näeb uus standard ette info avalikustamist terves reas valdkondades, sealhulgas olulised otsused ja eeldused, mida tehakse, et välja selgitada, kas ettevõte omab kontrolli, ühist kontrolli või olulist mõju oma osaluste üle teistes ettevõtetes. Samuti tuleb avalikustada enam infot mittekontrollivate osaluste osa kohta kontserni tegevuses ja rahavoogudes, kokkuvõtlik finantsinformatsioon olulise mittekontrolliva osalusega tütarettevõtete kohta ning üksikasjalik info osaluste kohta konsolideerimata struktureeritud üksustes. - Standard IFRS 13 Õiglase väärtuse mõõtmine (kehtib aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2013 või hiljem; Euroopa Liidu poolt seni jõustamata); eesmärk on parandada järjepidevust ja vähendada keerukust. Standard täpsustab õiglase väärtuse definitsiooni ning sõnastab kõigi IFRS standardite rakendusalas kehtivad reeglid õiglase väärtuse mõõtmiseks ja avalikustamiseks. Ülejäänud seni veel mitte kehtivad IFRS standardid ja rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite tõlgendamise komitee IFRIC tõlgendused eeldatavasti kontserni oluliselt ei mõjuta. Lisa 2 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded Nõuded kolmandate osapoolte vastu Nõuded seotud osapoolte vastu Nõuete väärtuse langus Maksude ettemaksed Muud nõuded Kokku Ostjatelt laekumata arvete ja muude nõuete õiglane väärtus ei erine oluliselt nende raamatupidamisväärtusest, mis põhineb hinnangulistel diskonteeritud rahavoogudel. Kõigi pikaajaliste nõuete realiseerumise tähtaeg on hiljem kui üks aasta alates bilansipäevast. Lisa 3. Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Muud varud Kokku

18 Lisa 4 Materiaalne põhivara Maa ja ehitised Masinad ja seadmed Lõpetamata ehitised Muu inventar Kokku Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Muutused a 9 kuuga Soetused ja parendused Võõrandamised Ümbergrupeerimised Amortisatsioonikulu Realiseerimata kursivahed Jääkmaksumus perioodi lõpus Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Muutused a 12 kuuga Hüperinflatsiooni mõju algsaldodele Soetused ja parendused Äriühenduse käigus soetatud põhivara Võõrandamised Ümbergrupeerimised Amortisatsioonikulu Realiseerimata kursivahed Jääkmaksumus perioodi lõpus Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Seisuga ei olnud kontsernil siduvaid kohustusi materiaalse põhivara ostmiseks. 17

19 Lisa 5 Võlad tarnijatele ja muud kohustused Võlad tarnijatele Viitvõlad Eraldised Muud kohustused Kokku Võlgnevuste tarnijate ees ja muude kohustuste õiglased väärtused ei erine olulisel määral nende raamatupidamislikust väärtusest. Lisa 6 Omakapital Aktsiad Seisuga 31. detsember 2012 oli AS-i Silvano Fashion Group registreeritud aktsiakapital tuhat eurot, mis jagunes aktsiaks nimiväärtusega 0,40 eurot aktsia. Kõik AS-i Silvano Fashion Group aktsiad on lihtaktsiad ja kõik on nimelised. Iga lihtaktsia annab omanikule aktsionäride üldkoosolekul ühe hääle. Nimeliste aktsiate kohta aktsiatähte välja ei anta. Aktsiaraamat on elektrooniline ja seda hoitakse Eesti Väärtpaberikeskuses. Kõigi aktsiate eest on tasutud. Seisuga oli tagasi ostetud aktsiat keskmise hinnaga 2,78 eurot aktsia kohta kogumaksumusega eurot. 30. juunil 2012 võttis aktsionäride korraline üldkoosolek vastu otsuse tühistada emaettevõtte poolt tagasi ostetud aktsiat, mille tulemusena vähenes ringluses olevate aktsiate arv aktsiani. Aktsiate tühistamine registreeriti Eesti äriregistris Aasta oktoobris ja vastav muutus kajastatakse aruandes alates aasta IV kvartalist. 30. juunil 2012 võttis aktsionäride korraline üldkoosolek vastu otsuse maksta välja dividendid 0,25 eurot iga ringluses oleva aktsia kohta. Dividendidena makstav summa oli kokku tuhat eurot. Kõik dividendid maksti aktsionäridele välja 16. juulil Seisuga oli AS-il Silvano Fashion Group aktsionäri (seisuga : aktsionäri). Lisa 7 Kasum aktsia kohta aasta 12 kuu (2011. aasta 12 kuu) tava kasumi leidmiseks aktsia kohta võetakse arvutuste aluseks omanike osa kasumist ja lihtaktsiate kaalutud keskmine arv. Tuhandetes aktsiates Lihtaktsiate arv perioodi algul Ettevõttele kuuluvate oma aktsiate mõju perioodi algul Lihtaktsiate arv perioodi lõpus Ettevõttele kuuluvate oma aktsiate mõju perioodi lõpus Perioodi kaalutud keskmine lihtaktsiate arv Tuhandetes eurodes Perioodi kasum, emaettevõtte omanike osa Tava kasum aktsia kohta (eurodes) 0,36 0,55 Lahustatud kasum aktsia kohta (eurodes) 0,36 0,55 Lahustatud kasum aktsia kohta ei erine tava kasumist aktsia kohta, kuna kontsernil puuduvad finantsinstrumendid, mis võimaldavad lahustada kasumeid aktsia kohta. 18

20 Lisa 8. Müügitulu Hulgimüügitulu Jaemüügitulu Allhanked ja teenused Muu käive Kokku Lisa 9 Tehingud seotud osapooltega Järgnevaid osapooli loetakse seotud osapoolteks: a) Aktsionärid, kellel on otseselt või kaudselt hääleõigus emaettevõttes või selle tütarettevõtetes, mis annab neile olulise mõju emaettevõtte või selle tütarettevõtete üle; b) Sidusettevõtted ettevõtted, mille üle emaettevõttel või selle tütarettevõtetel on oluline mõju ja mis ei ole investori tütarettevõtted ega ühisettevõtted; c) Emaettevõtte ja selle tütarettevõtete juhatuse ja nõukogu liikmed ja nende lähedased pereliikmed. Kontserni omanikeks on juriidilised ja füüsilised isikud ning ükski aktsionär ei oma ainuisikuliselt kontrolli kontserni tegevuse üle. Kaupade ja teenuste müük Sidusettevõtted Kokku Saldod seotud osapooltega Nõuded sidusettevõtete vastu Kokku Kontserni juhtkonna võtmeisikute hüvitised Tasud ja hüvitised Kokku Juhtkonna hinnangul ei erinenud seotud osapooltega sooritatud tehingutes rakendatud hinnad oluliselt turuhindadest. Lisa 10 Tegevussegmendid Kontserni segmentide kindlaksmääramisel lähtutakse perioodilistest aruannetest, mida emaettevõtte juhatus ja nõukogu jooksvalt jälgivad ja analüüsivad. Eelkõige jälgitakse selliseid näitajaid nagu segmendi müügitulu, segmendi EBITDA (st kasum enne põhivara kulumit, finantstulud ja -kulud kokku, tulumaksu ja kasumit rahaliste vahendite netopositsioonist) ja segmendi puhaskasum. Kontsernil on jaemüügivaldkonnad Lätis ja Valgevenes. Kontserni tootmisrajatised asuvad samuti Lätis ja Valgevenes. Käesolevas lisas on allpool esitatud ka müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes. Juhtkonna hinnangul on segmentidevahelised tehingud toimunud turu tingimustel. 19

21 Tegevussegmendid aasta 12 kuu jooksul Segmendid kokku Jaotamata Kokku Müügitulu kontsernivälistelt klientidelt Müügitulu segmentidevahelistest tehingutest EBITDA Põhivara kulum Ärikasum, EBIT Kasum kapitaliosaluse meetodil kajastatavatest sidusettevõtetest Finantstulud ja -kulud kokku Tulumaks Kasum rahaliste vahendite netopositsioonist Puhaskasum Investeeringud sidusettevõtetesse Muud tegevussegmendi varad Avalikustatava segmendi kohustused Investeeringud põhivarasse Töötajate arv aruandekuupäeva seisuga Tegevussegmendid aasta 12 kuu jooksul Segmendid kokku Jaotamata Naistepesu jaemüük Naistepesu hulgimüük Elimineerimised Naistepesu jaemüük Naistepesu hulgimüük Elimineerimised Kokku Müügitulu kontsernivälistelt klientidelt Müügitulu segmentidevahelistest tehingutest EBITDA Põhivara kulum Ärikasum, EBIT Kasum kapitaliosaluse meetodil kajastatavatest sidusettevõtetest Kasum rahaliste vahendite netopositsioonist Finantstulud ja -kulud kokku Tulumaks Puhaskasum Investeeringud sidusettevõtetesse Muud tegevussegmendi varad Avalikustatava segmendi kohustused Varade väärtuse langus Investeeringud põhivarasse Töötajate arv aruandekuupäeva seisuga

22 Müügitulu ja põhivara jaotus geograafiliste piirkondade lõikes Allolevas tabelis olevate müügitulude arvestamisel lähtutakse klientide geograafilisest paiknemisest, segmendi varade puhul lähtutakse varade geograafilisest paiknemisest. Müügitulu 2012 Müügitulu 2011 Põhivara Põhivara Venemaa Valgevene Ukraina Baltikum Muud riigid Kokku