Juhtimisarvestus. Kulude liigitamine

Transcription

1 Juhtimisarvestus A/Prof Ülle Pärl, Ph.D

2 Arvestuse võib jaotada Finantsarvestus Juhtimisarvestus Maksuarvestus

3 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE EESMÄRK on anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.

4 EESMÄRK (klassikaline) FINANTSARVESTUS : KÄSITLUS VÄLJASPOOLE ETTEVÕTTE KUI TERVIKU KOHTA JUHTIMISARVESTUS JÄRELDUSTE TEGEMINE SISEOTSTARBEL OBJEKTIIVNE PILT ETTEVÕTTESISESEST MAJANDUSTULEMUSE KUJUNEMISEST

5 EESMÄRK FINANTSARUANDLUS : OLUKORRA KIRJELDAMINE JUHTIMISARUANDLUS OLUKORRA MUUTMINE ehk ARUSAAMINE MAJANDUSTULEMUSTE KUJUNEMISEST NENDE MÕJUTAMISE VÕIMALUSTE ANALÜÜS PLANEERITUD MUUDATUSTE TOETAMINE

6 INFO KASUTAJA FINANTSARUANDLUS : KA VÄLISTARBIJAD JUHTIMISARUANDLUS : SISETARBIJAD

7 PÕHINÕUE INFOLE FINANTSARUANDLUS : REEGLITEGA (SEADUSTEGA) MÄÄRATLETUD JA KONTROLLITAV JUHTIMISARUANDLUS VASTAVUS ORGANISATSIOONI EESMÄRKIDELE; ÕIGE JA USALDUSVÄÄRNE INFO ÕIGEL AJAL ÕIGES KOHAS ÕIGETELE INIMESTELE

8 KOHUSTUSLIKKUS FINANTSARUANDLUS : ON KOHUSTUSLIK SEADUSANDLUSEGA JUHTIMISARUANDLUS EI OLE KOHUSTUSLIK

9 OBJEKTID FINANTSARUANDLUS : ORGANISATSIOON KUI TERVIKLIK MAJANDUSÜKSUS JUHTIMISARUANDLUS ORGANISATSIOONI OSAD JA PROTSESSID.

10 (Juhtimis)arvestuse areng Pärl, 2012; 2014 Tegevuste ja protsesside juhtimine, integreeritud analüüs Strateegiline juhtimine Äriprotsesside juhtimine Planeerimine ja operatiivne juhtimine Kulude määratlemine ja finantsjuhtimine

11 Juhtimisarvestuse süsteem on: (Atkinson et al. 2012) Väärtustlisav, pidevalt täiustuv planeerimise, kavandamise, mõõtmise ja tegevuste protsess, kus kasutatakse nii mitterahaliste kui rahaliste näitajate infosüsteeme ning mis suunab organisatsiooni liikmete tegevusi, motiveerib käitumist, ja toetab ning tekitab organisatsioonikultuuri väärtusi mis on vajalikud et saavutada organisatsiooni strateegilisi, taktikalisi ja operatiivseid eesmärke.

12 Keskkonnakulude juhtimine On aina olulisem, sest: 1. Mõnes ettevõttes võivad keskkonnakulud moodustada olulise osa tegevuskuludest. 2. Ühiskonna nõue ettevõtetele olla enam keskkonasõbralik Keskkonnakulude arvestus Keskkonna taastootmine, vastuvõtlikkus ja juhtimine on saanud kriitiliseks aspektiks paljudes ärides Kõik lülid väärtusahelas ja nende kulud on mõjutatud keskkonna aspektide poolt Need aspektid lülitatakse kulude juhtimise ja kontrolli süsteemi.

13 Finantsaruandluselt Integreeritud mõtlemisele Keskkond: Tihenev konkurents ja jätkusuutlik areng/kasv Peamised huvigrupid: investorid, kliendid, kogukonna liikmed, ühiskond Klassikaline finantsaruandlus ei vasta eesmärgile - fokusseeritud mineviku näitajatele, ei peegelda terviklikult väärtusloome omavahel põimunud protsesse Paradigma muutus: õigete ja õiglaste vastuse asemel vajame väärtuslikke küsimusi

14 Integreeritud mõtlemine ja aruandlus IIRC - International Integrated Reporting Concil Lähtub põhimõttest: järgmine samm äriühenduste aruandluses peaks olema huvigruppide vaheline terviklik kommunikatsioon väärtuse loomise protsessist pikaajalises perspektiivis Integreeritud mõtlemine: suunatud erinevate faktorite seotusele ja vastastikusele sõltuvusele mis mõjutab organisatsiooni võimekust luua väärtust pikas perspektiivis

15 Kuluarvestus

16 PÕHIMÕISTED KULUARVESTUSES Kulu (cost) ressursside loovutamine eesmärgi saavutamiseks. Kulu objekt (cost object) midagi, mille kohta saab või tahetakse teada kulude suurust. Kulude kogumine (cost accumulation) kuluandmete kogumine mingil organiseeritud viisil kasutades raamatupidamissüstemi.

17 Kulude jagamise eesmärgid Info tagamine investeerimisotsusteks Ressursikasutuse mahtude, nende mõjurite ja mõjude analüüs Töötajate (ka juhtide) tegevuste analüüs ja suunamine. Kasumi ja varade kalkuleerimiseks välise aruandluse tarbeks.

18 Kuluobjektide määratlemine Ettevõte struktuur on jaotatud Geograafilistel regioonidel Divisjonideks (osakondadeks) Funktsioonide alusel Toodete levitamine käib läbi erinevate kanalite Ettevõte teenindab erinevaid kliendisegmente. Tooted ja teenused on grupeeritud erinevatesse kategooriatesse Ettevõte Geograafilised regioonid Divisjonid Funktsionaalsed osad jaotuskanalid Kliendi segment Toodete kategooriad Teenuste kategooriad Ettevõtte teenindab suurt klientide hulka Ta pakub tooteid koos teenindusega Ta müüb palju erinevaid komplekte tooteid või teenuseid. Toode Klient Toote+teenuse komplekt Teenus

19 Kulude määratlemine, paigutamine (cost assignment) (1) kogutud kulude seostamine (tracing) kuluobjektidega ja (2) kulude jagamine (allocating) kuluobjektide vahel. Seostamise puhul on tegemist otsekuludega ja jagamise puhul on tegemist kaudkuludega.

20 Kulude liigitus finantsarvestuses

21 Kulude ja kulutuste kajastamine kaubandus- või tootmisettevõtte aruannetes

22 Varud on varad: (a) mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; (b) mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; (c) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses.

23 Soetusmaksumus koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse

24 Tootmisettevõttes kasutatav tootmiskulude jaotus: Tootmiskulud e. valmistuskulud (manufacturing costs) materjali otsekulu (Direct material costs) tööliste otsene palgakulu (Direct manufacturing labor costs) Tootmise üldkulud, tootmise kaudsed kulud (manufacturing overhead costs, factory overhead costs, indirect manufacturing costs)

25 Kapitaliseeritud kulud (kulutus) (capitalised costs, invetorable costs) - kulude tekkimisel kirjendatakse bilansis esialgu kui varad Perioodikulud e. mittetootmiskulud on müügi - ja administratiivtegevusega ning finantseerimisega seotud kulud.

26 Inventeeritavad kulud Inventeeritavad kulud ja perioodi kulud BILANSS Kasumiaruanne Otsematerjali soetamine Otse- Materjali Varud Müügikäive lahutada Otsetööjõud Tehase üldkulud Tooted Töötlusprotsessis Valmistooted müügi toimumine Müüdud kauba omamaksumus (kulu) Brutokasum TOOTMISETTEVÕTE Perioodi Kulud lahutada Müügi ja Admin kulud Tegevuskasum

27 Kasumiaruanne (2) 27 Müügitulu Müüdud kauba kulu (MKK) - Brutokasum Tegevuskulud - Tegevuskasum (EBIT) Saadud/makstud intressid -/+ Kasum enne makse Maks - Puhaskasum väljamaksmised -> dividendid ja/ või sissetulek -> omakapitali lisandumine

28 Ühiku kulu (e. omahind) (unit cost) Ühiku kulu (keskmine kulu) (average cost) saadakse kogukulude jagamisel ühikute arvuga.

29 Kulude liigitus nende jaotatavuse alusel. (Finantsarvestus ja ka juhtimisarvestus)

30 Otsekulud (direct costs) - otsekulu on seoses kuluobjektiga ja saab seostada sellega majanduslikult lihtsal viisil, on nähtav seos. Kaudkulu (indirect costs) kulu seos kuluobjektiga on olemas, kuid ei saa seostada lihtsal viisil.

31 Faktorid, mis mõjutavad otse/kaudkulude klassifitseerimist Kulu olulisus/suurus ja seostamise otstarbekus Kasutatava infotehnoloogia võimalused operatsioonide (tegevuste ) ülesehitus, ettevõtte struktuur. kokkulepped

32 Kulukätur (kulumõjur) (cost driver)ja kulude juhtimine (cost management) kulukäitur e. kulumõjur (kulutekitaja või kulu eristaja) on see faktor, mis mõjutab kulude kogusuurust. (lühiajalised ja pikaajalised kulukäiturid)

33 Ärifunktsioon Uurimine ja arendus Toodete, teenuste ja protsesside kavandamine Tootmine Turundus Jaotamine Klienditeenindus Kulukäitur Uurimisprojektide arv Tööaeg (tunnid) projekti kohta Kavandatavate toodete arv Toote osade arv Inseneride tööaeg (tundides) Toodetud uhikute arv Otsese tööjoukulu hulk Seadistuste arv Käimasolevate reklaamiprojektide arv Muugipersonali hulk Muugi maht Jaotatavate uhikute hulk Klientide hulk Jaotatavate uhikute kaal Tellimuste hulk Teenindusele kuluv aeg

34 Finants- ja juhtimisarvestuse seosed

35 Kuluinfo on võimalik viia täpsemaks otsustajate jaoks kui võimalikult rohkem kulusid (ehk ressursi kasutust) suudame seostada otse (ilma ümberarvutuste ja jagamisteta) kuluobjektiga.

36 Otse- ja kaudkulude määratlemise sammud 1. Määratle otse ja kaudkulud Kulud Kaudkulud Otsekulud 2. Selgita, kas mõne kaudkulu saab lisainfo alusel viia otsekuluks. 3. Hinda täiendava info saamise kulukust Kas lisainfo võimaldab viia otsekuluks? Jah Kas lisainfo maksumus on mõistlik? Jah 4. Jaga kulud otse- ja kaudkuludeks Ei Kaudkulu Ei Otsekulud

37 Kulude vähendamine võimalik kahel viisil: pöörates tähelepanu väärtust lisavatele tegevustele (value-added activities) juhtida efektiivselt kulukätureid väärtustlisavate tegevuste puhul.

38 Kulude liigitus juhtimisarvestuses otsustuste toetamiseks

39 Kulude liigituse alused Kulude käitumise alusel Olulised ja ebaolulised kulud Välditavad ja mittevälditavad kulud Pöördumatud kulud Alternatiivkulu e. loobumiskulu Piirkulu ja täiendkulu

40 Kulude liigitus nende käitumise alusel (juhtimisarvestus)

41 muutuvkulud (variable cost) on kulud, mis kasvavad või kahanevad olulisuse vahemikus koos toodangu mahu muutumisega proportsionaalselt. püsikulud (fixed cost) on kulud, mis jäävad olulisuse vahemikus toodangu mahu muutumisel konstantseks, neid ei tuleb kanda ka siis, kui toodang kõnealusel perioodil on null.

42 KOGU MUUTUVKULU ÜHIKU MUUTUVKULU

43 KOGU PÜSIKULU ÜHIKU PÜSIKULU

44 Tinglikult püsivad kulud kui Astmelised püsikulud Tinglikult püsivad kulud üldistatuna muutuvate kuludena

45 Kulude käitumine: kokkuvõte Muutuvad Variable kulud Costs Püsivad Fixed kulud Costs Kulud Kulud kokku Change Muutus in proportion with output proportsionaalselt toodangu mahuga More output = More cost Rohkem toodangut = Rohkem kulusid Ei muutu Unchanged in toodangu mahu relation to output muutudes Kulu Cost ühiku per kohta Unit Ei muutu toodangu mahu muutudes Muutub Change inversely vastassuunas with output toodangu mahuga More Rohkem output toodangut = lower cost = vähem kulusid ühiku per kohta unit

46 Kulud defineeritakse muutuvaks või püsivaks lähtudes konkreetsest kuluobjektist. Ajaperiood on oluline. Püsikulu suurus on konstantne kindlas ajaperioodis. Kogukulud käituvad lineaarselt. Kulude käitumist vaadeldakse ühe kulukäituri suhtes. Püsi- ja muutuvatest kuludest saab rääkida olulisuse vahemiku piires.

47 Olulisuse vahemik (relevant range) on kulukäituri mahu piirkond, mille piires kehtib spetsiifiline seos kulude hulga ja mahu vahel. Püsivad kulud on konstantsed ainult olulisuse vahemiku piires.

48 Muutuv kulu Pusiv kulu Otsene kulu Kaudne kulu Kulu objekt: BMW X5 tootmine Näide: rehvid, mida kasutatakse Kulu objekt: BMW X5 tootmine Näide: Autode koosteosakonna auto kokkupanemisel energia kulu, osakonnas toodetakse ka teisi automarke Kulu objekt: BMW X5 tootmine Kulu objekt: BMW X5 tootmine Näide: BMW X5 Näide: Selle teahsehoone osakonnajuhataja töötasu aastaliising. Liising on tervele tehasele, kus toodetakse ka teisi automarke

49 Kulude liigitus nende mõjutatavusest lähtuvalt (juhtimisarvestus)

50 Kulude liigitus juhi vaatevinklist Kontrollitav kulu juht saab selle suurust mõjutada Mittekontrollitav Juht ei saa oma juhtimistasandil selle suurust mõjutada

51 Kulude liigitus ajalisest vaatevinklist Pöördumatud ehk seotud kulud (sunk costs) tehtud minevikus ning tuleviku sündmused ei mõjuta nende suurust Paindlikud kulud erinevate otsuste ja tegevustega on nende suurust võimalik tulevikus mõjutada.

52 Kulude info tekkimine ja kulude kasutamine elutsükli jooksul

53 Elutsüksli kulud Life-Cycle Costs Järgnev tabel illustreerib nelja tüüpi toodete protsentssiaalseid kulusid erinevates elutsükli faasides. RD&E Tootmine Teenindus & Müük Elutsükli keskmine pikkus aastates Sõjalennukid 21% 45% 34% 30 Tsiviillennukid 20% 40% 40% 25 Tuumaraketid 20% 60% 20% 2 kuni 25 Arvuti tarkvara 75%* * 25% 5

54 Väärtusahel Väärtusahela võib jagada tsükliteks, mis seostuvad erinevate kulude kontrolli viisidega uurimine, arendus & rakendamise tsükkel Tootmistsükkel Müügijärgne teenindus ja loobumise tsükkel Target Costing & Value Engineering Kaizen Costing Total-Life- Cycle Costing Environmental Costing Benchmarking

55 Olulised ja mitteolulised kulud Olulised kulud Mõjutatud otsustest Tekivad tulevikus Erinevad alternatiivide vahel Mitteolulised kulud Ei mõjuta otsuseid Pöördumatud kulud On tekkinud minevikus Otsus ei mõjuta Ei saa muuta

56 OLULISED JA EBAOLULISED KULUD Otsuste langetamisel on ebaolulised kõik kulud, mis ei ole välditavad ja kulud, mis on ühesugused alternatiivsete variantide puhul. VÄLDITAVAD on kulud, mida saab edaspidise tegevuse käigus vähendada. Ainult välditavad kulud on otsustamisel olulised PÖÖRDUMATUD KULUD on juba tehtud kulud ja nende suhtes ei saa midagi ette võtta, praegused ja tulevased otsused ei muuda, väldi ega vähenda neid. Otsustamise seisukohalt on ebaolulised. ALTERNATIIVKULU on potentsiaalne paremuselt järgmise või ohverdatud võimaluse kasutamise väärtus, kui ühe tegutsemiskäigu valiku tõttu tuleb teisest loobuda. TÄIENDKULU ja -TULU on lisakulu ja -tulu, mis tekib täiendava tootekoguse tootmisest või müügist. PIIRKULU ühe täiendava tooteühiku tootmise kulu KONTROLLITAVAD e. mõjutatavad on need vastutusüksusega seostatud kulud, mille suurust vastutusüksuse juht saab mõjutada.