TALLINNA ÜLIKOOL Haapsalu Kolledž Liiklusohutus. Kristo Lensment SÄÄSTLIKU SÕIDUVIISI TEADLIKKUSE UURING Diplomitöö. Juhendaja: MA Heli Ainjärv

Transcription

1 TALLINNA ÜLIKOOL Haapsalu Kolledž Liiklusohutus SÄÄSTLIKU SÕIDUVIISI TEADLIKKUSE UURING Diplomitöö Juhendaja: MA Heli Ainjärv Haapsalu 2016

2 TALLINNA ÜLIKOOL Haapsalu Kolledž Osakond: Liiklusohutuse osakond Töö pealkiri: SÄÄSTLIKU SÕIDUVIISI TEADLIKKUSE UURING Teadusvaldkond: Liiklusohutus Uurimuse tasand: Diplomitöö Kuu ja aasta: Mai 2016 Lehekülgede arv:35 +2 lisa ( 2 lk) Diplomitöö: Säästlik sõiduviis on kontseptsioon, mille praktiline rakendamine on osutunud tõhusaks, kuid mille rakendamine sõltub tugevalt nii indiviidi- kui situatsioonipõhistest muutujatest. Ühe suurema taastumatu energia tarbijana on maanteetransport ohu- ja saasteallikaks, mille soovimatute tagajärgede loetelus on olulisimateks globaalne kliimasoojenemine, kasvuhooneefekt ja kõrge müratase. Keskkonna säilimise ja inimsõbralikkuse seisukohalt on oluline, et lisaks tehnilistele ja taristute muudatustele toimuks nihe ka autojuhtide käitumisharjumustes. Sellest ka teema olulisus. Säästliku sõiduviisi põhimõtteid on riiklikus õppekavas propageerinud juba alates 2001.a. Säästliku sõiduviisi termini leiame esmakordselt aastal jõustunud B-kategooria ja B1-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise riiklikust õppekavast. Diplomitöö eesmärgiks on uurida, kuidas seostavad autojuhid oma sõitu säästmise teemaga ning kas neil on piisavalt teadmisi säästlikust sõiduviisist ja selle põhimõtete rakendamisest. Eesmärgist lähtuvalt on uurimisküsimused: 1) Kas ja kuivõrd seostab autojuht oma sõiduviisi säästmise teemaga? 2) Mida autojuhid mõistavad säästliku sõiduviisina? 3) Mida autojuhtide arvates on autot kasutades võimalik säästa? 4) Kas vana ja uue õppekava järgi autokoolis käinud juhtide vastustes on erinevusi? Töö empiirilises osas annan ülevaate uurimistöö metoodikast ning diplomitöö raames 16 autojuhiga läbiviidud poolstruktureeritud intervjuu tulemustest. Kaheksa uuringus osalenut olid vana õppekava järgi sõidukoolitust omandanud autojuhid ja kaheksa uue õppekava järgi. Säästliku sõiduviisi mõistega olid enamus autojuhid kursis, kuid autojuhtide teadlikkus ja tegutsemine selles valdkonnas oli piiratud. Autojuhid olid kinni kitsalt omandatud teadmistes ning tihti ei teatud nimetada säästlikku sõiduviisi võtte sisu. Uuringu fookust ehk säästvat sõiduviisi iseloomustas 16-st intervjueeritust vaid üks uue õppekava läbinud juht. Kõige rohkem kirjeldasid autojuhid ennast rahulike ja tasakaalukate juhtidena. Teiseks uuriti intervjuu alguses osalejatelt, millistest printsiipidest lähtuvalt teevad nad liikluses otsuseid. Enamus osalejaid selgitas, et otsuseid teevad nad ohutuse, ettevaatuse ja turvalisuse printsiipi silmas pidades. Ka need on säästlikku sõiduviisi teemat iseloomustavad märksõnad Säästmist mõisteti juhtide poolt kõige sagedamini auto kontekstis: säästa saab nt rehve, tehnikat, auto kuluvosi. Tööd analüüsisin kolmelt tasandilt: strateegiline (sõidu planeerimine), taktikaline (nt eemalda katuseraamid) ja operatiivne (käiguga pidurdamine). Paljud juhid olid teadlikud operatiivse tasandi võtetes, kuid teiste tasandite seost autojuhid tihti ei tajunud. Säästlikku sõiduviisi peeti oluliseks ning kasutati neid võtteid niipalju, kui iga individuaalse juhi teadmised seda võimaldasid. Minu hinnangul oleks vaja leppida kokku konkreetsed tegevused, kuidas autojuhte mõjustada säästlikumalt sõitma. Kindlasti on vaja levitada informatsiooni säästliku sõiduviisi kohta ja see informatsioon peab olema kergesti leitav ja arusaadav. Võtmesõnad: säästlikus; säästlik sõiduviis; strateegiline, taktikaline ja operatiivne tasand; keskkond Säilitamise koht: TLÜ Haapsalu Kolledži raamatukogu Töö autor: Kristo Lesment Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: MA Heli Ainjärv allkiri: allkiri:

3 TALLINN UNIVERSITY Haapsalu College Curriculum: Traffic Safety Title: Awareness in Eco-driving Science area: Traffic Safety Level: Diploma Thesis Year and month: May, 2016 Number of pages:35+2 appendices 2 Summary: Diploma thesis: practical implementation of eco-driving has proven to be effective. Yet, the scope of implementation effectiveness depends heavily on individual drivers and situation based variables. Transport and highway driving are one of the biggest consumers of non-renewable resources, which cause undesirable consequences such as global warming, greenhouse gas emissions and high levels of noise. In terms of preserving the environment and sustaining environmental friendliness, it is important that in addition to technical and infrastructural changes a shift in drivers behavioral patterns will occur. Hence the importance of the topic. The principles of eco-driving in the national driving school curriculum have been promoted since The term of eco-driving can be first found from the national curriculum of vehicles of B and B1 subcategories, which entered into force in The aim of this diploma thesis is to study how is the concept of eco-driving linked to environment among car drivers and whether they have sufficient knowledge of eco-driving and the implementation of its principles into driving technique. For providing an evaluation, the following key research questions are proposed: 1) If and how the car-drivers correlate their driving with being environmentally friendly? 2) What car-drivers ascribe to eco-driving? 3) What can be saved/spared according to car-drivers understandings? 4) Whether response differences occur in comparison among the car-drivers who have studied the new (eco-driving is part of the curricula) or old curricula (eco-driving has not been part of the curricula)? The empirical part provides an overview about methodology and findings of semi-structured interviews carried out among 16 car-drivers. 8 respondents are car-drivers who have participated in the old driving school curricula and 8 in the new curricula with eco-driving concept. Majority of the car-drivers were familiar with the term of eco-driving, but the awareness and implementation of its practices were rather limited. Car-drivers were stuck in narrow acquired driving habits and lacked a deeper understanding of the concept. Focus of the study i.e. eco-driving was characterized only by one driver (new curricula) out of the 16 interviewees. Majority of the respondents described themselves as calm and composed drivers. Secondly the participants were asked which principles they use while making traffic decisions. Most drivers made their decisions based on safety, precaution and (collective) security principles. These keywords also characterize the concept of ecodriving. Sparing/saving and being economical was most commonly understood in the context of the car e.g. one could spare tires, technical parts and degradable parts. The survey was analyzed on three levels: strategic (route choice), tactical (removal of car roof-rack), and operational level (engine braking). Many of the car-drivers were aware of the operational level techniques, but the correlation between other levels was weak. Eco-driving was considered important and the techniques were used in accordance with each driver s personal knowledge. In my opinion it is necessary to agree on specific actions on how to influence drivers to use the techniques of eco-driving. It is important to spread and promote information about eco-driving and do it in an easily found and understandable manner. Key words: eco-driving, economical, strategic saving, strategic, tactical and operational level, environment Deposition: The Library of Haapsalu College of Tallinn University Author of the thesis: signature: Approved for dissertation: (pg) Academic advisor: MA Heli Ainjärv signature:

4 SISUKORD SISSEJUHATUS SÄÄSTLIK SÕIDUVIIS Säästlikku sõiduviisi puudutav seadusandlus Ökoloogiline ehk säästlik sõiduviis Sõiduki valik Teekonna ja kiiruse valik Mootori säästlikum kasutamine ja inertsi ning languste kasutamine Säästliku sõiduviisi põhimõtted Säästliku sõiduviisi seos liiklusohutusega DIPLOMITÖÖS LÄBIVIIDUD SÄÄSTLIKU SÕIDUVIISI UURING Uuringu teemapüstitus Uuringu metoodika ja taustainfo Kas ja kuivõrd seostab autojuht oma sõiduviisi säästmise teemaga? Mida autojuhid mõistavad säästliku sõiduviisi teemana Mida on autojuhtide arvates autot kasutades võimalik säästa? Suhtumine säästlikku sõiduviisi Arutelu säästliku sõiduviisi teemal KOKKUVÕTE ALLIKAD LISA 1. UURINGUS OSALEJATELE ESITATUD KÜSIMUSED LISA 2. OSALEJATE ANDMED TLU Haapsalu Kolledž 2

5 SISSEJUHATUS On vaja uut mõtteviisi, et lahendada probleeme, mis on tingitud vanast mõtteviisist on pool sajandit tagasi öelnud Albert Einstein. Seda küll mitte seoses keskkonna probleemide või mittesäästva suhtumisega loodusvaradesse, vaid viitega teaduslikule mõtlemisele selle laiemas tähenduses. Uus mõtteviis saavutamaks ökoloogiliselt, majanduslikult ja sotsiaalselt säästev tulevik on juba olemas. See on leidnud väljenduse suure hulga üksikinimeste ning inimrühmituste visioonides ja töödes üle kogu maailma. (Keskkonnajuht, 2001, 15.) Keskkonnaalased teadmised ja jätkusuutlik areng on need, mis viivad arenenud riike edasi. Autod on suuresti muutunud tarbeesemeks ja vajadus isikliku sõiduki järele on toonud kaasa autode tõsise osakaalu kasvu. Ühe suurema taastumatu energia tarbijana on maanteetransport ohu- ja saasteallikaks, mille soovimatute tagajärgede loetelus on olulisimateks globaalne kliimasoojenemine ja kõrge müratase. Keskkonna säilimise ja inimsõbralikkuse seisukohalt on oluline, et lisaks tehnilistele ja taristute muudatustele toimuks nihe ka autojuhtide käitumisharjumustes. Viimase kümnendi jooksul on tähtsust kogunud energiasäästlike ja keskkonnasäästlike sõiduviiside propageerimine, mis vähendaksid sõiduki energiakulu. Säästliku sõiduviisi praktiline rakendamine on osutunud tõhusaks, kuid mille rakendamine sõltub tugevalt nii indiviidikui situatsioonipõhistest muutujatest. (CIECA, 2007, 3.) Eesti mootorsõidukijuhi õppekava kui terviku suur idee on luua eeldused vastutustundliku juhi liikluskäitumise kujunemisele. Juht käitub vastutustundlikult, kui ta käitumine on ohutu, teisi liiklejaid arvestav ja keskkonda säästev. (B-kategooria , 28). Eelnev on säästliku sõiduviisi keskmeks ehk sõidustiil on ökonoomne, keskkonnasõbralik ja ohutu, eesmärgiga vähendada kütusekulu ja heitgaaside emissiooni. Mitmed uuringud on tõestanud, et säästlik sõiduviis vähendab energiatarbimist, kuid sellise sõiduviisi rakendamine eeldab autojuhi teadlikkust ja harjumuste muutmist. Toetudes eelnevale ei ole kahtlust, et keskkonnasäästlikud teemad on aktuaalsed ning mitmed tegevussektorid püüdlevad ümbritseva keskkonna kaitsmise ja säästmise poole. Diplomitöö eesmärgiks on uurida, kuidas seostavad autojuhid oma sõitu säästmise teemaga ning kas neil on piisavalt teadmisi säästlikust sõiduviisist ja selle põhimõtete rakendamisest. Eesmärgist lähtuvalt on uurimisküsimused: TLU Haapsalu Kolledž 3

6 1) Kas ja kuivõrd seostab autojuht oma sõiduviisi säästmise teemaga? 2) Mida autojuhid mõistavad säästliku sõiduviisina? 3) Mida autojuhtide arvates on autot kasutades võimalik säästa? 4) Kas vana ja uue õppekava järgi autokoolis käinud juhtide vastustes on erinevusi? Diplomitöö kirjanduse ja allikatena on kasutatud Maanteeameti ja Euroopa Keskkonnaagentuuri materjale, Eesti liiklusseadust, EcoDriving Centre projekti Ecowill materjale ning erinevaid meediaväljaandeid. Uurimisküsimustele vastamiseks kasutati 16 autojuhiga läbi viidud poolstruktureeritud intervjuud. Esimene osa annab esmalt ülevaate keskkonnasäästliku ja teisi arvestava liiklemise õiguslikust raamistikust. Järgnevalt keskendub töö säästliku sõiduviisi kontseptsioonile ning sellele, kuidas ja mida on võimalik kokku hoida ja säästa. TLU Haapsalu Kolledž 4

7 1. SÄÄSTLIK SÕIDUVIIS Säästlik sõiduviis on ennekõike oskus optimeerida sõiduki kasutust selliselt, et sõitmine muutuks keskkonnasõbralikuks, säästlikuks, sujuvaks ja stressivabaks. Säästliku sõiduviisi põhimõtted aitavad vähendada kütusekulu ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid, tundma õppida oma sõidukit ning arendada teiste liiklejatega arvestavat käitumist. Säästlikul sõiduviisil on riigiti palju erinevaid nimesid ja kontseptsioone: EcoDriving (Soomes patenteeritud kaubamärk); Environmentally-aware driving - keskkonnateadlik sõidustiil; Eco-driving säästlik sõidustiil; Eco-friendly driving keskkonnasõbralik sõidustiil; Economical driving ökonoomne sõidustiil; Energy-aware driving energiateadlik sõidustiil; Ecological driving ökoloogiline sõidustiil; Cool driving rahulik (tore) sõidustiil; Smart driving nutikas (kaval) sõidustiil; Eco-safe driving öko-turvaline sõidustiil; The new driving style uus sõidustiil. (CIECA, 2007, 7.) Väikeste sihtrühmasiseste nüanssidega koolitusmeetodites on õpetuste filosoofiad siiski läbivalt sarnased (CIECA, 2007,7). Säästliku sõidu põhimõtted puudutavad nii juhtimisolukordi, kui ka tegevusi enne juhtima asumist (Hatakka, 2004, 4) Säästlikku sõiduviisi puudutav seadusandlus Järgnevalt keskendub töö säästliku sõiduviisiga seotud seadusandlusest tulenevatele reeglitele. Liiklusseadus sätestab liikluskorralduse Eesti teedel, liiklusreeglid, liiklusohutuse tagamise alused ja põhinõuded sh. mootorsõidukite, trammide ja nende haagiste ning maastikusõidukite registreerimise ja neile esitatavad nõuded, juhtimisõiguse andmise, mootorsõidukijuhi töö- ja puhkeaja ning liiklusregistri korraldamise ja pidamise nõuded ning vastutuse liiklusreeglite rikkumise eest. (Liiklusseadus, 2010.) TLU Haapsalu Kolledž 5

8 Liikluse korraldamise eesmärk on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Juht ei tohi kahjustada keskkonda sõiduki mootori või teiste seadmete põhjustatud liigse müra, tolmu või heitgaasiga, mida oleks võimalik vältida. Mootorsõidukit ei tohi pesta veekogus ega veekogu kaldal lähemal kui kümme meetrit veepiirist. Liikleja ega sõitja ei tohi: 1) kahjustada, risustada või muul viisil saastata teed ega teega külgnevat ala; 2) saastata keskkonda kütuse või määrdeainetega ega vahetada mootorsõidukil õlisid kohas, mis ei ole selleks ette nähtud. Juht ei tohi juhtida sõidukit, millel on keskkonda saastav leke. Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Veos peab olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohustaks inimesi, ei rikuks keskkonda, ei põhjustaks varalist kahju ega takistaks liiklust. (Liiklusseadus, 2010.) Säästliku sõiduviisi põhimõtteid on riiklikus õppekavas propageerinud juba alates aastast lõppastme koolituse teooriaõppe teemades: Tüüpilisi riskiolukordi ja Ennustav mõtlemis- ja sõiduviis aastal asendati need teemaga Säästliku ja keskkonnasõbraliku ning teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi kujundamine (Eesti Päevaleht, 2005.) Säästliku sõiduviisi termini leiame esmakordselt aastal jõustunud B-kategooria ja B1-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise riiklikust õppekavast (VÕK, 2005). Säästliku ja keskkonnasõbraliku ning teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi kujundamine sai sõiduõppes lõppastme koolituse osaks. Lõppastme koolituse osana on see püsinud tänase päevani. Juhi esmaõppe lõppastme koolituse eesmärk on ohutu liiklemise ja riske vältiva sõiduoskuse, teisi liiklejaid arvestava ning säästliku ja keskkonnasõbraliku sõiduviisi süvendamine. (Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad, 2011). Sellest lähuvalt on autokoolide õppekavadesse läbivalt sisse kirjutatud, et õppiv autojuht omandab teadmisi kogu õppeperioodi vältel säästlikust ja teisi liiklejaid arvestavast sõiduviisist. Sõidukid peavad olema ehitatud ja varustatud selliselt, et oleks tagatud liikluses osalejate turvalisus ning liiklusohutuse ja keskkonnakaitse kõrge tase (Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele, 2011). TLU Haapsalu Kolledž 6

9 1.2. Ökoloogiline ehk säästlik sõiduviis Ökoloogiline ehk säästlik sõidustiil (edaspidi säästlik sõiduviis) tähendab eelkõige mõtlevat juhti, kes oskab planeerida oma sõiduvajaduse ning oskab võimalusel loobuda sõiduki kasutamisest, asendades selle alternatiivse liikumisviisiga: näiteks jalgsi või jalgrattaga liikumine. Kui siiski on sõiduki kasutamise vajadus möödapääsmatu, siis suudab keskkonnasäästlikult mõtlev juht planeerida oma sõidu võimalikult lühikest teed mööda ja oskab kasutada säästliku sõiduviisi võtteid. Läbi sõidu planeerimise, ettenägemise oskuse ja säästlike sõiduvõtete kasutamise põletatakse vähem kütust ja seeläbi paisatakse ümbritsevasse keskkonda vähem saasteaineid. (Ecowill, 2012.) Säästlikku sõidustiili mõistetakse sageli ainult kütuse kokkuhoiu ja heitgaaside vähendamise võtmes tegelikult tähendab see palju enamat. Lisaks kütusele on võimalik kokku hoida inimelusid, loodust, aega, raha, närve, autot ja teed. (Eesti Päevaleht, 2005.) Kui alustada autoga seonduvast kokkuhoiust, on selge, et kütus on vaid üheks võimalikest kuluartiklitest, mida ollakse sunnitud tegema. Agressiivse ja mittesäästliku sõidustiiliga sõites kulutatakse sõiduki ressursse ebaotstarbekalt - kuluvad rehvid, veermik ja mootor. Teekattele jäänud rehviosad või väljalaske kollektorist väljuv suits ehk põlemata jäänud kütuse- ja õliosakesed saastavad ümbritsevat keskkonda. Kui lisada loetellu kulunud mootori kõikvõimalikud lekked, tekibki keskkonnaohtlik objekt. (Ecowill, 2012.) 1.3. Sõiduki valik Säästmine algab sõiduki valikust. Auto valikul tuleb arvestada selle (tulevase) kasutaja tegelike vajadustega. Valida tuleb auto, mis tarbib vähem kütust ja millel on väiksem saasteainete emissioon. Suur auto ja suur mootor kulutab reeglina enam kui väike. Teiseks autoostu puudutavaks võtmeküsimuseks on, millist käigukasti eelistada - kas automaatkäigukasti või manuaalkäigukasti? Üldteada fakt on, et automaatkäigukastiga sõiduki kütusekulu on 5-10% kõrgem manuaalkäigukastiga sõidukist, olenevalt auto võimsusest. (The AA, 2011.) Kui manuaalkäigukastid on suhteliselt hooldevabad, siis paljud automaatkäigukastid vajavad teatud kilometraaži läbimise järel õli ja filtri vahetust, TLU Haapsalu Kolledž 7

10 mis on sõidukiomanikule arvestatavaks rahaliseks kuluks. On ka hooldevabasid automatkäigukaste. Tänapäevased automaatkäigukastid on adaptiivsed ehk võimelised arvestama juhi sõidumaneeri ja nihutama vastavalt sellele käguvahetuspunkti. Kickdownlülituse kaudu vahetatakse kiirendusel käik või kaks alla olenevalt kiirusest ja lülitatud käigust. Volkswagen Grupi autodel on kasutusel DSG (Direct-Shift Gearbox), milles toimuvad käiguvahetused on väga kiired ja sujuvad aidates seeläbi kütust säästa. Elektroonika abil saavutatakse ümberlülitamisel sujuvus. Vedaval siduril vähendatakse veomomenti ja osa momendist kantakse üle teisele sidurile, kuni kogu veomoment on kantud teisele sidurile. Seejärel on esimene sidur täielikult lahutatud ehk sisse on lülitatud teine käik. Nii saavutatakse sujuv käiguvahetus kuigi käiguvahetusel mootori pöörded kukuvad, kiirendab auto ikka ühtlaselt ja käiguvahetus toimub veomomenti katkestamata. Sarnaseid tehnoloogiad on ka teistel sõidukitootjatel. Kiirendus sõltub autost ja seal kasutatavast tehnikast, tavaliselt on automaatkäigukastiga auto natuke aeglasem, kuid nüüdisaegse käigukasti korral võib olla ka sama kiire kui manuaalkäigukastiga. (Autoleht, 2010.) Nelikveoga suur maastur kulutab alati enam kütust kui väiksem pereauto. Tuleb küsida, millist autot tegelikult vajatakse? Luukpärad on tavaliselt ökonoomsemad kui sedaanid. Sedaanid omakorda on etemad kui universaalid ning universaalid vähem kulukad kui linnamaasturid. (Lipp, 2010.) Kõik sisepõlemismootoritega autod paiskavad läbi väljalaskesüsteemi keskkonda kahjulikke saasteaineid. Diiselmootori heitgaaside koostis on keskkonnale üldiselt vähem kahjulikum kui karburaatormootori oma. Diiselmootori töötamisel paiskub õhku suhteliselt palju tahma, mis iseenesest ei ole mürgine, kuid mille külge seotakse mitmesuguseid mürgiseid ühendeid. Mootorites toimub põlemine tavalise atmosfääriõhu toimel ja enamasti on mootorid reguleeritud kütusega rikastatud segule. See tingib lõpuni oksüdeerimata produktide väljumist heitgaaside koostises. Autotranspordi kõige iseloomulikumaks saastegaasiks on CO, mille antropogeensest panusest atmosfääri annab autotransport umbes 60%. Maailmas keskmiselt sõidab olemasolevast rohkem kui 400 miljonist autost igaüks aastas umbes km, kulutades kg O2 ja paisates õhku kg CO2, 530 kg CO, 93 kg muid süsinikühendeid, 23 kg NO ja tetraetüülplii lisandiga bensiini kasutamisel ka 1 kg pliid. Intensiivse liiklusega ristmikel on õhus CO üleküllus, TLU Haapsalu Kolledž 8

11 mis põhjustab seal palju viibivate jalakäijate organismis hapnikuvaeguse. CO kõrval on autode oluliseks saasteaineks küllastumata süsivesinikud. Viimasel ajal kasutatakse järjest enam pliivaba bensiini. Kuid siiski on tarvitusel ka bensiin, millesse on lisatud antidetonaatorina tetraetüülpliid Pb(C2H5)4. Heitgaasidega lendub 70 % pliist atmosfääri. Seejuures sadestub 30 % kohe teekattele, ülejäänud 40 jääb mõneks ajaks õhku ning sadestub seejärel m laiuses teeäärses ribas. Plii ja teised raskemetallid akumuleeruvad organismis. Plii koguneb luudesse, lihastesse ja ajusse ning põhjustab vereloomehäireid ja teisi ohtlikke haigusi. ( Maanteeamet, 2016.) Euroopa Liit on aastal Euroopa autovalmistajatega kokku leppinud soovitused, mille kohaselt on uute autode keskmised süsinikdioksiidi heitmete kogused aastal a. maksimaalselt 140 g/km. Jaapani ja Korea autovalmistajatel on aasta enam aega, et saada uued autod samale tasemele aastal pidid autovalmistajad välja selgitama, millised võimalused on heitmete koguse vähendamiseks pärast aastat Vahe-eesmärgiks on saavutada keskmiseks süsinikdioksiidi hulgaks g/km ehk 7,0 7,2 liitrine bensiini või 6,2 6,4 liitrine diislikütuse keskmine kulu 100 km kohta. (Maanteeamet, 2011.) 2015.a. Euroopa Keskkonnaagentuuri poolt avaldatud uuringus selgus, et Eesti teedel sõidavad kõige suuremad saastajad uute autode arvestuses. Uuringust selgus, et kui autode keskmine CO2 emissioon Euroopas oli eelmisel aastal 123,4 grammi kilomeetri kohta, siis Eestis on see 141 g CO2/km, mis on Euroopa Liidu rekord. Eestile järgnevad Läti (140 g CO2/km) ja Bulgaaria (136 g CO2/km). Keskmine CO2 emissioon oli alla 130 g kilomeetri kohta 17-s riigis 28-st. Uuring annab ka vähemalt osalise selgituse küsimusele, miks see nii on. Selgus, et Euroopa Liiduga enne aastat liitunud riikides on kasutusel tunduvalt ökonoomsemad autod kui hilisematel liitujatel. Kõige ökonoomsemad autod on Hollandis (107 g CO2/km) ning võib-olla siiski veidi ootamatult Kreekas (108 g CO2/km) ja Portugalis (109 g CO2/km). Endiselt on diiselmootoriga autod Euroopas eelistatumad eelmisel aastal moodustasid need 53% kõigist uutest autodest. Kõige rohkem diiselmootoriga autosid osteti Iirimaal (74%), Luksemburgis (72%), Portugalis (71%), Hispaanias (66%), Prantsusmaal ja Kreekas (64%) ja Belgias (62%). (European Enviroment Agency, 2015.) TLU Haapsalu Kolledž 9

12 Siiski on bensiinimootoriga autod viimastel aastatel kütusekulult diiselautodele järele jõudmas. Diisel- ja bensiinimootoriga autode CO2 emissiooni vahe on kahanenud vähem kui 3-le grammile kilomeetri kohta. Elektriautosid registreeriti eelmisel aastal , mida on 57% rohkem kui aasta varem. Kõige rohkem registreeriti neid Prantsusmaal (üle ), Saksamaal (umbes 8500) ja Ühendkuningriigis (6700 autot). Endiselt on nende osakaal uutest sõidukitest väga väike vaid 0,3%. ( European Enviroment Agency, 2015.) Eesti on elektriautode osakaalu suurendamises olnud alates a. üks eesrindlikemaid riike. Elektriauto plussiks ei ole üksnes sõitmise odavus. Tähelepanu keskmes on olnud ka elektriautode keskkonnasõbralikkus. Eestis tuleb elektriautoga sõites kilomeetri hind kuni neli korda soodsam kui bensiiniautoga sõites ja taastuvenergiat kasutades jääb õhk puhtamaks nii sõidukohas kui ka Ida-Virumaal. Olulisteks märksõnadeks on ka sõidumugavus ja turvalisus. Esiteks ei ole elektriautol tüüpiliselt käigukasti ja kiirendused ning pidurdused on väga sujuvad. Juhitavusele ja teelpüsivusele annab palju juurde madal raskuskese. Näidetena saab tuua Mitsubishi i-miev, mis on väikeauto kohta saanud turvalisustestides märkimisväärsed neli tärni ja Nissan Leaf maksimumi viis tärni. Linnaautoks kujundatud Mitsubishi i-miev ja tema sõsarad Citron C-Zero ja Peugeot ion paistavad silma väga hea manööverdatavuse ja vaateulatusega. Põhimõtteliselt saab nendega ringi pöörata nö kannalt ja parkida ka kõige kitsamates oludes. Tähelepanuväärne on ka elektriauto hooldamise kulu: elektriauto iga-aastane hooldus on bensiiniauto omast 50 70% soodsam ning aku saab aja möödudes välja vahetada. Elektriauto sobib kõige rohkem eramajja ja garaažiga kortermajja, kus on võimalik korraldada auto laadimist. Hetke elektrihindade juures kulub 100 km läbimiseks vähem kui kaks eurot. Kuigi elektriautode 150 kilomeetrini ulatuv sõiduulatus võib tunduda väike, näitab statistika, et keskmiselt jääb 60% igapäevasõitudest alla 60 km. (Inseneeria, 2015.) Laialt on levinud müüt, et koos elektriauto aku eluea lõppemisega tuleb ka auto maha kanda. Automüüjate info kohaselt on akude keskmine vastupidavus ligi 10 aastat, mille järel on aku endiselt küll töökorras, kuid tema võimekus on langenud umbes 25%. Soovi korral saab autosse soetada uue aku, mille hind peaks olema oluliselt madalam tänu kiiresti kasvavatele tootmismahtudele. Samuti töötavad elektriautode tootjad usinalt akudele teist eluiga pakkuvate rakenduste kallal. Perspektiivikamad neist on seotud taastuvenergia talletamisega. (Inseneeria, 2011.) TLU Haapsalu Kolledž 10

13 1.4. Teekonna ja kiiruse valik Teekonna valik on üheks sõiduki juhtimise eelsetest tegevustest, mis omab suur mõju sõiduki omaniku rahalistele vahenditele ja kaudsemalt ka keskkonnale. Ummikud on maanteedel, raudteedel, linnades ja lennujaamades muutumas Euroopa Liidu transpordile kurnavaks nähtuseks. Euroopa Liidus kulub ummikutes seismisele aastas täiendavad 1,9 miljardit liitrit kütust, mis moodustab 6% kütuse aastasest tarbimisest. Aastaks 2010 ennustati Euroopa transpordipoliitika Valges Raamatus ummikute põhjustatud kulude tõusu 142% mis moodustab 80 miljardi euroga aastas 1% ühenduse SKP-st. Asjatuim kulu on seisva sõiduki töötav mootor. Ummikute vältimiseks on vaja teada kohalikke liiklusolusid, sh tipptunde ja alternatiivseid marsruute. (Valge Raamat, 2010.) Sõidukiiruse valik on säästliku sõidustiili juures olulisel kohal. Säästliku sõidu eelduseks on stabiilse sõidukiiruse hoidmine lubatu piires ja asjatutest peatustest hoidumine. Ühtlase sõidukiiruse säilitamiseks tuleb juhil võimalikult kaugele ette vaadata, hoida piisavat pikivahet, vajadusel aegsasti ümber reastuda ning näha ette liikluskorraldusvahendite ja kaasliiklejate tegevust. Kuigi liiklusohutuse teemal peatutakse pikemalt töö teises osas, ei saa kiiruse valiku puhul jätta mainimata säästliku sõidustiili seost mitte üksnes keskkonnahoiu, vaid ka inimelude kaitsmisega. Keskmise liikumiskiiruse alandamine 10% võrra vähendaks liiklussurmasid 40% võrra. Lisaks väheneksid ka süsinikdioksiidi ja lämmastiku heitkogused. Paljud uuringud näitavad, et asutuste kulutused nii kütusele kui liiklusõnnetuste tagajärgedele vähenesid märgatavalt pärast töötajate koolitamist järgimaks säästliku sõidustiili põhimõtteid. (Hatakka jt, 2004, 7, 8.) 1.5. Mootori säästlikum kasutamine ja inertsi ning languste kasutamine Oluline on, et tänapäevased automootorid (alates 1990-ndast aastast) on võimekamad. Liigsed pöörded minutis raiskavad ainult kütust ja suurendavad mootori kulumist. Uutel mootoritel on täiesti erinev väändemoment kui mootoritel 20 aastat tagasi. Maksimaalne väändemoment on kaasaegsetel mootoritel palju kõrgem ja see on saavutatud juba vahemikus 1500 kuni 3500 pööret minutis. Maksimaalne väändemoment vanadel bensiinimootoritel algas alles 3500 pöörde juures minutis. (CIECA, 2007, 4, 5.) TLU Haapsalu Kolledž 11

14 Et mootori võimekust paremini ära kasutada ja rakendada, tuleb vahetada käiku niipea kui võimalik ehk maksimaalse väändemomendi vahemikus (2000 ja 2500 pööret minutis). Võimalusel tuleb hoida ühtlast kiirust ja kasutada kõrgeimat käiku ning sõita madalamate mootori pööretega. Seejuures peab jälgima, et mootoripöörded ei langeks alla väändemomendi alumise piiri, mis viiks hoopis suurenenud kütusekuluni ning võib halvendada mootori õlitust. (CIECA, 2007, 4, 5.) Oluliseks küsimuseks on ka järgnev - kas pidurdada nii, et käik on sees või neutraalasendis? Kui kasutada vabakäiguga veeremist, kulutab auto mootor tühikäigul küll kütust, kuid veeremise käigus saab pikemalt kasutada inertsi. Seda nähtust on optimaalne rakendada näiteks maanteedelt mahapööretel. Teisalt, pidurdades sees käiguga on mootori kütusekulu küll null, kuid auto edasi veeremise distants jääb üsna lühikeseks. Selline sõiduvõte sobib pigem situatsioonides, kus on sagedased kiiruse muutused. Kui auto peaks kiiremini seisma jääma mida juhtub liikluses tihti on käik sees pidurdamine parem lahendus. On oluline tähele panna, et allamäge sõitu aeglustades tuleb alati käik sees hoida, sest neutraalses asendis käigukangiga sõites saavad pidurid liiga suure koormuse. Õppimise ja õpetamise seisukohalt näevad paljud riigid ette, et käik peaks olema sees. (CIECA, 2007, 5.) Auto liikumistakistused on samuti väga olulised säästliku sõiduviisi teema juures. Autole mõjuvad üsna mitmed vastujõud, mis liikumist takistavad. Auto liikuma hakkamisel suunatakse ratastele mootorist üleantav energia veojõudu järgnevate liikumistaksituste ületamiseks: 1) Veeretakistus: autoratas puutub kokku maapinnaga, ning tekib hõõrdumine. 2) Õhutakistus: auto liikumine on seotud õhuosakeste põrkumisega, millest tekib õhutakistus. Õhutakistuse suurenemine oleneb autopinna suurusest ja auto kiirusest. 3) Tõusutakistus: maapinna muutuste tõttu tekivad tõusud ja langused. Mida raskem on sõiduk ja järsem on tõus, siis seda rohkem peab kulutama sõiduk selle tõusu ületamiseks. 4) Kiirendustakistus: auto liikumist reguleeritakse gaasipedaali asendi muutmisega juhi poolt. Auto kiirendamiseks tuleb panna auto raskus kiiremini liikuma. Seda TLU Haapsalu Kolledž 12

15 osa võimsusest või veojõust, mis kulutatakse auto kiirendamiseks, nimetatakse auto kiirendustakistuseks. (Gcsescience, 2015.) 1.6. Säästliku sõiduviisi põhimõtted Säästliku sõiduviisi rakendamine algab mõtteviisi muutusest. Säästlikku sõiduviisi silmas pidades tuleks lähtuda järgmistest põhimõtetest (Hatakka, jt 2004; Haworth & Symmons, 2001; Smith, 1999; Wilbers, 1999): Liikumisviisi valik - sõiduauto, ühistransport, kergliiklusvahendid: jalgratas, jalakäimine. Teekonna valik - ummikute vältimine, ühtlast sõidukiirust tagav teekond, lühim teekond. Kiiruse valik - kasutatud maksimumkiirus ja kiiruse muudatused. Mootori säästlikum kasutamine - madalam pöörete vahemik, tehnoseisund. Sõiduki väliste omaduste parandamine - rehvirõhud, pakiraam ja väline lisavarustus, küljeklaaside hoidmine suletud olekus. Sõiduki kogumassi mõjutamine - sõiduki valik, pagasi valik Säästliku sõiduviisi seos liiklusohutusega Säästlik sõiduviis tähendab rahulikku ja kaalutletud tegevust rooli taga. Sõidu etteplaneerimine ja võimalike ohtude ja takistuste varajane märkamine on õnnetust ennetav tegevus ja seeläbi on võimalik väita, et hoitakse kokku inimelusid. Rahulik sõidustiil aitab säästa ka juhtide ja kaasliiklejate närvirakke. Närvisüsteemis on küll ca 100 miljardit närvirakku, mida peaks inimesel jätkuma kõrge, kuid mida taastumatu reservina ei ole ratsionaalne raisata. (Üts.) Uuringud on näidanud, et keskkonnasäästlikku sõidustiili kasutavad juhid satuvad harvemini õnnetustesse ning nende sõidukite amortisatsioon on väiksem (CIECA, 2007, 9). TLU Haapsalu Kolledž 13

16 Ei ole iseenesest mõistetav, et keskkonnasäästliku sõidustiili või ökoloogilise käitumise omaksvõtt avaldaks mõju ka ohutusele (Hatakka, jt 2004). Siiski võib väita, et risk õnnetusse sattuda väheneb, sest: juht on paremini motiveeritud ja mõtleb rohkem sõiduviisi üle; juht planeerib rohkem ja varem oma sõitu; juht vaatab liikluses kaugemale ja näeb võimalikke ohuolukordi aegsasti; juht hoiab enda ümber rohkem ruumi; juht kontrollib olukordi ristmikel aegsasti; juht valib olukorrakiiruse varem. (EcoDriving Centre, 2003.) Teooriale tuginedes aitab säästlik sõiduviis muuta sõitmise keskkonnasõbralikuks, säästlikuks, sujuvaks ja stressivabaks ning selle sõiduviisi põhimõtete rakendamine aitab vähendada kütusekulu, kasvuhoonegaaside heitkoguseid, tundma õppida oma sõidukit ja arendada teiste liiklejatega arvestavat käitumist. Sõidufilosoofia märksõnadena saab nimetada mõtlevat juhi, kes oskab planeerida oma sõiduvajadust, võimalusel loobuda auto kasutamisest, valida alternatiivsed liikumisviisid, planeerida teekonda ja kasutada säästvaid sõiduvõtteid säästes seejuures nii inimelusid, loodust, aega, raha, närve, kütust, autot, kui ka teed. Nendest põhimõtetest lähtuvalt analüüsin oma uurimimistööd ning selles kasutan GDE- maatriksile ( Goals of Driver Education) baseeruvat kolmetasandilist süsteemi, milleks on (1) säästliku sõiduviisi operatiivne tasand, (2) taktikaline tasand ja (3) strateegiline tasand (Sivak & Schoettle, 2012). Kõik tänapäevased autojuhi käitumist kirjeldavad teooriad lähtuvad ideest, et inimese käitumine sõltub tema informatsiooni töötlemise võimest ja oskusest. Sellest ideest on alguse saanud ka juhi käitumise kujunemist kirjeldav GDE-maatriks. GDE-raamistik on Euroopa liiklusuuringutes laialdaselt tunnustatud liiklusõpetuse arendamise teoreetiline alus. (Peräaho, Keskinen & Hatakka, 2003.) TLU Haapsalu Kolledž 14

17 2. DIPLOMITÖÖS LÄBIVIIDUD SÄÄSTLIKU SÕIDUVIISI UURING Aprillis aastal viisin 16 autojuhi seas läbi säästliku sõiduviisi uuringu. Uuringu meetodiks on poolstruktureeritud intervjuu ning järgnevates peatükkides analüüsin intervjuu käigus kogutud andmeid. Valisin uuringu meetodiks intervjuu seetõttu, et säästliku sõiduviisi teema võib osalejatele olla võõras ning suunavate küsimuste abil on osalejatelt võimalik uurida teema analüüsimiseks olulist lisainformatsiooni.. Kõik intervjuud on lindistatud ning täielikult transkribeeritud Uuringu teemapüstitus Uuringu eesmärgiks on välja selgitada, kuidas seostavad autojuhid autosõitu keskkonnaga ning kas neil on piisavalt teadmisi säästlikust sõiduviisist ja selle põhimõtete rakendamisest autosõidul. Eriline fookus on säästliku sõiduviisi tutvustamisel autokooli õppekavas alates aastast. Uuringus võrreldi kaheksat uue õppekava järgi autokoolis õppinud autojuhti ning kaheksat vana õppekava alusel autokooli läbinud autojuhti. Vana õppekava läbinud autojuhid ei ole saanud säästliku sõiduviisi õpet. Uurigu eesmärgiks on selgitada välja autojuhtide säästliku sõiduviisi ja selle rakendamise mõistmine ja mõtestamine. Eelneva väljaselgitamisel on keskseteks küsimusteks: 1) Kas ja kuivõrd seostab autojuht oma sõiduviisi säästlikkusega? 2) Mida autojuhid mõistavad säästliku sõiduviisina? 3) Mida autojuhtide arvates on autot kasutades võimalik säästa? 4) Kas vana ja uue õppekava järgi autokoolis käinud juhtide vastustes on erinevusi? 2.2. Uuringu metoodika ja taustainfo Uuringus osales kokku kuusteist juhtimisõigusega isikut (sh üksteist meest ja viis naist). Naiste ja meeste osakaalu suhe on uurimistöös juhuslik. Viienda intervjuu analüüsimisel selgus, et mõlema grupi vastustes oli märgata teatavat sarnasust vastustes, mis viitas TLU Haapsalu Kolledž 15

18 sellele, et osalejate arvu suurendamine ei too töö tulemustes märgatavaid muutusi. Seetõttu hindan 16 autojuhiga valimi piisavalt esinduslikuks. Uuringu valim koostati juhuslikkuse alusel ja lumepalli meetodil, otsides uuringuks sobilikke osalejaid telefoni või sotsiaalmeedia vahendusel enda tutvusringkonna läbi. Seega on valimis juhid, kes on minu tuttavad või kaudsed tuttavad. Valimisse ei sobinud juhid, kellel oli juhtimisõiguse staaži alla kahe aasta või läbimata autojuhi lõppastmekoolitus. Eelpool nimetatud tingimus oli ainus, mille tõttu välistasin mõningate osalejate soovi uuringus kaasa lüüa. Osalejad olid jaotatud kahte gruppi vana õppekava järgi sõiduõpet omandanud autojuhid ja uue õppekava alusel sõiduõpet omandanud juhid. Vana õppekava järgi õppinud juhid on töös tähistatud P1-P8 ja uue õppekava järgi õppinud juhid P9-P16. Osalejate profiilide alane täiendav informatsioon on toodud Lisas 2. Vana õppekava alusel õppinud juhid on säästlikku sõiduviisi kohta leidnud/otsinud infot pigem ise, uue õppekava järgi õppinud juhid on aga säästlikku sõiduviisi põhimõtetega tutvunud juba autokoolis ning peaksid neid ka oma sõidus rakendada oskama. Seega peaks vana ja uue õppekava alusel õppinud juhtide arusaamad säästlikust sõiduviisist olema erinevad. Andmed koguti poolstruktureeritud intervjuude käigus. Küsitletavaid ei olnud informeeritud küsitluse fookusest ehk keskkonna probleemide ja sõiduviisi vaheliste seoste nägemisest. Valimis osalenuid kutsuti üles rääkima sõitmisest laiemas mõistes ning seletama oma vaateid ja mõtteid sellest, millised juhid nad on. Kui osalejad ei teinud ise keskkonna probleemidest juttu, siis küsiti neilt selle kohta intervjuu lõpuosas. Intervjuud lindistati ning transkribeeriti täielikult. Iga intervjuu kohta tehti peamisi huviteemasid koondav kokkuvõte. Analüüsin intervjuu käigus saadud küsimuste vastuseid uurimisküsimuste kaupa ning võrdlen iga teema siseselt vana ja uue õppekava järgi õppinud juhtide vastuseid. TLU Haapsalu Kolledž 16

19 2.3. Kas ja kuivõrd seostab autojuht oma sõiduviisi säästmise teemaga? Peatüki pealkirjana toodu oli intervjuu esimeseks küsimuseks. Analüüsisin hiljem, mitu juhti juba esimesele küsimusele vastates hindas oma sõitu säästlikuks. Kui teatud märksõnad nagu rahulikkus, sujuvus liiklusvoo järgimise võtmes ja ohte ennetav sõit ning ettenägelikkus (ka teekonna planeerimise näol) olid osalejate puhul läbivateks märksõnadeks, siis uuringu fookust ehk säästvat sõiduviisi iseloomustas 16-st intervjueeritust vaid üks (Joonis 1) uue õppekava läbinud juht: Ohutus kõigepealt. Võimalikult ergonoomiliselt võib-olla liikuda ja kiiresti, ja samas valida kõige kiirem tee enda sihtpunkti. Samas võib-olla ka mitte kõige kiirem, vaid kõige mugavam, mida mööda mul endal kõige lihtsam sõita on. Ergonoomiline sõit ehk siis nagu ökonoomiline sõit. Säästlik sõit. Ma ütleks põhiline on ohutus ja siis teised kõik on seal kuskil püramiidil allpool (P16). Jooniselt 1 on näha osalejate vastused kahe grupi lõikes. Kõige rohkem kirjeldasid autojuhid ennast rahulike ja tasakaalukatena. Märksõnadest järgnes teiste liiklejatega arvestav juht. Paljud omadustest, mida juhid intervjuudes oma sõitu kirjeldades nimetasid, toetavad ühel või teisel moel säästliku sõiduviisi ideed. Ärev, äkilne juht, agressiivne Sõidan vahest kiiremini, mitte et meelega Kirjeldas ennast kui tähelepaneliiku juhti (silmad Kirjeldas ennast kui vastutustundlikku juhti Kirjeldas ennast kui riske vältivat, ohte ennetavat Kirjeldas ennast kui juhti,kes järgib reegleid või Kirjeldas ennast kui ohutut juhti Kirjeldas ennast kui teiste liiklejatega arvestavat Kirjeldas ennast kui rahulikku või tasakaalukat juhti Kirjeldas ennast kui sääslikku juhti P9-16 P1-8 Joonis 1. Kuidas juhid oma sõitu kirjeldasid Teiseks uuriti intervjuu alguses osalejatelt, millistest printsiipidest lähtuvalt teevad nad liikluses otsuseid. Enamus osalejaid selgitas, et otsuseid tehakse ohutuse, ettevaatuse ja turvalisuse printsiipi silmas pidades (Joonis 2 ). Ka need on säästlikku sõiduviisi teemat iseloomustavad märksõnad, mida juhid on välja toonud. TLU Haapsalu Kolledž 17

20 vastavalt liiklusreeglitele äkkotsuste vältimine optimaalne marsruudi valik ohutus, ettevaatus, turvalisus P9-16 P1-8 vastavalt olukorrale reageerin 4 5 säästikkus Joonis 2. Millistest printsiipidest lähtuval juhid liikluses otsuseid teevad Oluline on rõhutada, et vastanud jõudsid säästliku sõiduviisi teadvustamiseni intervjuu käigus hiljem ning seostasid loetletud märksõnu säästlikkuse võtmes alles teema avanedes. See oli ka uuringu eesmärgiks saada esialgu teada vastanute mõtteid ning teadmisi säästlikkusest vaikimisi ning hiljem teema avanedes küsida säästliku sõiduviisi teema kohta täpsemalt. Nii uue kui vana õppekava järgi sõiduõpet saanud juhid iseloomustasid end sarnaselt rahulikkusest ja ohutusest lähtuvana ning liikluseeskirju ja liiklusvoogu järgivatena. Vana õppekava juhid hindasid end ettenägelikumaks ja viisakamaks, noored juhid aga vastutustundlikumaks Mida autojuhid mõistavad säästliku sõiduviisi teemana Kõikidelt intervjueeritavatelt küsiti, kas nad on kuulnud midagi säästlikust sõiduviisist ning mida nad sellele sõiduviisile omistavad. Osalejate seas oli see mõiste üsna levinud. Olulisena tasub rõhutada ka asjaolu, et säästliku sõiduviisi mõiste oli tuttav vana õppekava juhtide seas, kes ei olnud autokoolis selle teemalist koolitust saanud. Kaheksast vana õppekava läbinud juhist vaid üks ei olnud mõistet varem kuulnud. Säästliku sõiduviisi tegelikku tähendust oskasid küll vähem mõtestada vana õppekava autojuhid, kuid sügavamad teadmised puudusid ka säästliku sõidu koolituse läbinud juhtidel. TLU Haapsalu Kolledž 18

21 Kahte autojuhtide gruppi võrreldes tekkis oluline ja mitmeti ootamatu erinevus selles, et autokooli õppekava alusel säästliku sõiduviisi koolituse saanud autojuhtidel oli vähem teadmisi (Tabel 1) kui vana õppekava juhtidel. Tabel 1. Osalejate teadmised säästlikust sõiduviisist Osalejate märksõnad P1-P8 P9-P16 Rahulik/sujuv sõidustiil 8 7 Järskude pidurduste vältimine 8 6 Mootoriga pidurdamine 5 5 Õigeaegne käikude vahetamine 7 3 Madalad pöörded 4 0 Kõrge käik 3 1 Õigeaegne hooldus 1 2 Elektriauto 0 1 Väike auto/väike mootor 0 1 Kütusekulu kontroll 0 1 Teekonna planeerimine 1 3 Muu, talvel auto soojendamine jms 1 1 KOKKU Kui uue õppekava autojuhtide teadmised olid pigem sarnased, siis vana õppekava juhtide seas oli teadmiste sügavus väga varieeruv: oli juhte, kes oskasid nimetada vaid mõned võtted (peamiselt rahulikkus/sujuvus liikluses ja õigete käikude kasutamine) ning neid, kes suutsid säästlikkuse kontseptsiooni laiendada autosõidust kaugemale (näiteks erinevad innovatiivsed kütteallikad, säästlikkus elamute kütmises jm). Põhiliselt omistasid autojuhid säästlikule sõiduviisile kahte võtet rahulikkust/sujuvust liikluses ja õigete käikude kasutamist, kuigi ka selles osas detailid mõneti erinesid. Mõnel oli teadmisi väga spetsiifilistest tegevustest ja teised käsitlesid teemat pigem üldisemalt. Näiteks oskas üks osalejatest välja tuua vaid kaks spetsiifilist säästliku sõiduviisi tegevusnäidet: Kiiruse õige valik ja käikude vahetamine (p4). Teine intervjueeritav kirjeldas säästlikke võtteid selliselt: Säästlik sõiduviis on selline rahulik sõitmine. Sa ei kiirenda järsku, vajadusel ei pidurda järsku, vaid sõidad sujuvalt. Ja planeerid! (p14). Hiljem uuriti läbi suunavate küsimuste sama autojuhi käest ka tema teadmisi käiguga pidurdamise võttest ja selle sisust: Kütust kulub äkki vähem, kui sa käiguga pidurdad. Kindel ei ole, aga ma pakun. Ma ei tea, mis auto siis teeb, selle sisu ma ei tea. Ma TLU Haapsalu Kolledž 19

22 kahtlustan, et ta võtab vähem kütust (p14). Selliseid vastuseid, kus juhid ei osanud selgitada kasutatava sõiduvõtte sisu, oli üsna mitmeid ning seda nii vana kui ka uue õppekava juhtide hulgas. Kokkuvõttes olid kõige teadlikumad autojuhid vana õppekava läbinud autojuhtide seas, mida näitab ka Tabelis 1 toodud teadmiste koguarv 38 ning uue õppekava juhtide teadmiste koguarv 33. Kui autojuhtidelt küsiti, kui kõrgelt nad enda teadmisi hindavad, siis uue õppekava juhtide grupis hindasid osalejad enda teadmisi nõrgaks, vana õppekava juhtide grupis hindasid osalejad enda teadmisi kõrgemaks (Tabel 2). Tabel 2. Juhtide hinnang enda teadmistele säästlikust sõiduviisist P1-P8 P9-P16 Kõrge 4 0 Keskmine 3 3 Madal 1 5 Mitmetel küsitletud autojuhtidest oli arusaam säästliku sõiduviisi kontseptsioonist pigem ebamäärane ning sellele omistati suhteliselt kitsast tähendust. Kõige enam viidati tähendusest rääkides kütuse säästmisele. Mõned osalejatest oskasid küll välja tuua rohkem mõtteid, mida säästa annaks, kuid paljud autojuhid olid teadlikud ainult otseselt sõiduga seotud nüanssidest. Uue õppekava juhid leidsid, et säästliku sõiduviisiga saab kõige enam säästa loodust ja keskkonda. Osalejatest enamus leidis, et hetkeolukord transpordis on keskkondlikust vaatevinklist problemaatiline. Selle tõdemuseni jõuti säästmist ja keskkonnateemasid laiemalt analüüsides. Keskkonnaprobleeme peeti küll oluliseks, kuid teisalt kaheldi mitmes intervjuus üksikindiviidi suutlikkuses keskkonna saastamist muuta või mõjutada. Suuresti mõisteti autosõidu mõju keskkonna suhtes järgnevalt: Sisu ongi selles, et me säästame laiemalt keskkonda. Meie ressursid hakkavad otsa saama nagu meile öeldakse, ja teine on see, et fossiilkütused ju kahjustavad keskkonda. See on see laiem eesmärk, me peamegi kasutama sõidukeid autodel on sisepõlemismootorid eks ole peame kasutama ainult otstarbekalt (p11). Mõeldes keskkonnale, tundsid mitmed vastanud vastutust mitte üldse sõita või vähemalt mõelda autosõidu möödapääsmatusele ning võimalikele laiematele tagajärgedele, mida tarbetu või asendatav sõitmine keskkonnale võib põhjustada: Ma mõtlen nii keskkonnale, kui ka oma rahakotile. Miks TLU Haapsalu Kolledž 20

23 mitte säästa keskkonda ja samas säästa oma rahakotti. Ja tihtipeale ma ikkagi üritan kasutada ka ühistransporti, kui on sellised lähedal olevad sõidud või põhimõtteliselt ühistranspordiga uksest ukseni. Et ühistranspordiga on isegi kergem liigelda kui sõidukiga (p15). Intervjuudest joonistus selgelt välja seose loomine keskkonnaprobleemide ja autosõidu vahele. Kuueteistkümnest vastanust vaid kolm juhti - kaks vana õppekava alusel koolitatud ja üks uue õppekava alusel koolitatud juht - ei näinud autosõidu ja keskkonnavahelist seost. Siiski mainisid peaaegu kõik osalejad autosõiduga seotud keskkonnaprobleeme enne kui intervjuu käigus selle kohta otse küsiti. Enamus osalejad said aru, et nende sõidustiil ehk see, kuidas ja kui palju nad sõidavad, avaldab mõju kütuse tarbimisele ja nende poolt toodetavale heitgaaside hulgale. Ka mõistis enamus autojuhtidest, et neil on võimalik muuta oma sõidustiili ning aidata seeläbi kaasa keskkonna säilimisele ja ohutumale liiklusele. Uuringu esialgne fookus oli säästlik sõiduviis kui võte, kuid intervjuude käigus sai selgeks, et osalejad pidasid oma käitumist säästliku sõiduviisi osaks. Eelnev tuli välja viidates mitmete osalejate intervjuudele, milles loetletud lisategevusi nimetati säästlikuks sõiduviisiks. Mõni liitis sõiduvõtetele veel käesolevat teemat puudutavaid erinevaid meetmeid. Näiteks seletas üks osaleja säästlikku sõiduviisi selliselt : Säästliku sõiduviisi alla läheb ka need, et lahtine aken on asi, mis juba kütusekulu suurendab. Konditsioneeri sisselülitamine ja ükskõik, millise elektritarbija sisselülitamine kaudselt tõstab kütusekulu. See kõik on töö, auto mootor teeb selleks tööd, et seda elektrit toota või ükskõik, millist muud takistust ületada. See sama ongi. Mida külmema temperatuuriga sõidad, seda suurema kütusekulu. Nii, et kui on vähegi võimalik 30 miinuskraadiga mitte sõitma minna, sest juba iga külm käivitus lõhub meeletult mootorit, kui ei ole eelsoojendust peal. Katuseraame katusele ei pane, igasugu vaadid katusel, järelkärud taga, see kõik on liigne kütuse kulu. Näiteks, kui ma haagisega sõidan pikka otsa, siis ma võtan haagisel otsad maha (p5). Teise osaleja jaoks oli säästliku sõiduviisi osaks just uus säästlik sõiduauto: Auto peab olema säästlik, suhteliselt väikese mootoriga, hea võimsusega ja väikese kütuse kuluga. Kütusekulu ca 5km/l. Bensiinimootor. Aastane kilometraaž ei ole mul suur... (p3). Teised käitumismallid, mida osalised säästlikule sõiduviisile omistati, sisaldasid endas auto kasutamise läbimõtlemist, näiteks: Ühesõnaga vajadusel, kui ei ole TLU Haapsalu Kolledž 21

24 vaja kasutada autot, siis kindlasti mitte kasutada. Kasutada ühistransporti. Vajadusel ongi see, et nö ühildada sõita, et kui minnakse kuhugi, et siis minna ühe autoga, mitte et neli inimest kõik lähevad eraldi autoga, vaid minna ühe autoga. Et leida auto kasutamisele siis võimalikult palju alternatiive. Näiteks lähedal käia jala ja kasutada jalgratast (p15). Nooremate juhtide seas valitses suurem valmisolek kasutada auto asemel mõnd mugavat alternatiivi ning kui neilt küsiti, kuidas keskkonnasäästlikult sõita, vastasid paljud sarnaselt: Jalutada, pigem kõnniks, sõita rattaga keskkonnasõbralikult. Kasutada rohkem ühistransporti (p14). Toetudes eelnevale peatükile, olid alternatiivsetele liikumisviisidele valmis panustama kõik kaheksa nooremat juhti ning vana õppekava juhtide grupist vaid kolm juhti. Vastused säästliku sõiduviisi kohta saab jagada kolme kategooriasse: Operatiivne tasand, mis hõlmab endas säästliku sõiduviisi võtteid nagu käiguga pidurdamine, käikude vahele jätmine ja mootoriga pidurdamine. Taktikaline tasand hõlmab otsused, mis tehakse iga sõidu kohta eraldi, näiteks teekonna planeerimine ummikute vältimiseks ja auto jagamine. Strateegiline tasand, mis hõlmab endas omadusi nagu rohelise auto ostmine. Tabelis 3 on toodud osalejate poolt antud vastused, säästliku sõiduviisi kolme tasandi vaates. (Sivak & Schoettle, 2012.) Tabel 3. Säästliku sõiduviisi kolm tasandit Sõiduki kütuse säästmist mõjutavad faktorid P1-P8 P9-P16 Rahulik/sujuv sõidustiil 8 7 Järskude pidurduste vältimine 8 6 Operatiivne Käiguga pidurdamine 5 5 tasand Õigete käikude kasutamine/vahetamine 7 3 Madalad pöörded 4 0 Kõrge käik 3 1 Strateegiline tasand Taktikaline tasand Õigeaegne hooldus 1 2 Elektriauto 0 1 Väike auto/väike mootor 0 1 Kütusekulu kontroll 0 1 Teekonna planeerimine 1 3 Muu, talvel auto soojendamine jms 1 1 TLU Haapsalu Kolledž 22