Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Taktika õppetool

Size: px
Start display at page:

Download "Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Taktika õppetool"

Transcription

1 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Taktika õppetool ARVO KALJAPULK 7. põhikursus PATALJONILUURERÜHM Lõputöö Juhendajad: major Martin Herem kapten Aivar Kasvand Tartu

2 REFERAAT Töö autor: Arvo Kaljapulk Töö pealkiri: Jalaväepataljoni luurerühma võimekuse ja ülesannete võrdlus. Juhendajad: Martin Herem, major Aivar Kasvand, kapten Töö tüüp: lõputöö Lehekülgede arv: 35 Kasutatud kirjanduse ja allikmaterjalide arv: 15 Tabelite arv: puuduvad Jooniste arv: 12 Lisade arv: 5 Töö kirjutamise keel: eesti keel Märksõnad: luuraja, luurerühm, luureülesanded, võimekus Teema valiku põhjendus: Antud teema kohta puudub analüüs ja autor tahab anda omapoolse panuse EKV arengusse. Uurimistöö objekt: Pataljoni luurerühm Uurimistöö eesmärk: Uurimistöö eesmärgiks on selgitada luurerühma vastavus määratud ülesannetega. Annotatsioon: Pataljoni luurerühma sellisel määral uuritud ei ole ja seoses sellega soovis autor antud teemat uurida. Töö on ülesehitatud kolme peatükki, millest esimene annab ülevaate luurerühma isikkoosseisust, tema varustusest ja relvastusest. Teises peatükis käsitletakse luurerühmale püstitatavaid ülesandeid, ning kolmandad peatükis kõrvutatakse püstitatavad ülesande luurerühma võimekusega ja tuuakse välja võimekuse ja ülesannete omavahelise kooskõla ja vastuolud. Kokkuvõttes võetakse kõik eelnevad avastused kokku, ning autor toob välja omapoolsed ettepanekud antud luurerühma arendamiseks. Uurimustöö ei vaatle väljaõppest tulenevaid probleeme. 2

3 SISUKORD SISSEJUHATUS PATALJONI LUURERÜHMA STRUKTUUR Luurerühma varustus, relvastus Luurerühma transpordivahendid LUURERÜHMA ÜLESANDED Luurerühma ülesanded Luurerühm ülesande täitmisel Luurerühmajagunemine vastavalt ülesande vajadusele allüksusteks LUURERÜHMA ISIKKOOSSEISU, VARUSTUSE JA ÜLESANNETE OMA VHELINE VÕRDLUS Luurerühma liikumisvõime Luurerühma tulejõud Luurerühma kaitsevõime Luurerühma juhtimine KOKKUVÕTE VÕÕRKEELNE KOKKUVÕTE KIRJANDUS LI SAD Lisa. 1 Luurerühma varustustabel Lisa. 2 Masinate võrdlus Lisa. 3 Varustuse kaalud L. 4 L. "ku.. 1sa. 11 m1s ki. 1ruse d Ja meeto d"d Lisa. 5 Meditsiin I.. KVUOA õppekoosseisu varustustabel 2 VW Iltise õppematerjal 3 kapten Aivar Kasvandi erakogus olev raskuste tabel 4 Skautõpik 2001, lisa C 5 JVÕK Viru ÜJP meditsiinialane õppematerjal

4 Kasutatavad lühendid: ÜTE-ühtlustatud tegevuse eeskiri KVÜÕA-Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused VW- volkswagen jms-ja muu selline jt-ja teised lk-lehekülg TT-tankitõtje MP- miinipilduja NB- nota bene GPS- global positsian system (inglise keeles), eesti keeles-globaalne positsioneerimise süsteem w-watt kg-kilogramm t-tonn vt- vaata cm-sentimeeter m- meeter mm- miilimeeter ca-cirka K.M/H- kilomeetrit tunnis N-jalavägi NÕK-jalaväe väljaõppekeskus MK.- meditsiinikomplekt a-aasta FM- field manual (inglise keeles), eesti keeles- lahingumäärustik Ü JP- üksik jalaväepataljon 1- liiter tk-tükk hp-horse power (inglise keeles), eesti keeles-hobujõud JÜ-jaoülem 4

5 Sissejuhatus Luure on olukorra hindamiseks ja otsuse tegemiseks tarvilike andmete kogumine. Eristatakse strateegilist ja taktikalist luuret. Luureandmeid kogutakse lahingutegevusega, vaatlusega, pildistamisega, raadioelektrooniliste vahendite pealtkuulamise ja peilimisega, sõjavangide ülekuulamise, vastase käest äravõetud dokumentide, relvade ja lahingutehnika tundmaõppimise, kohalike elanike küsitlemise jne teel. Taktikaiine luure on lahingutoetuse liik. 6 Luure on kõige tähtsam liik lahingu tagamiseks, ilma milleta ülesande edukas täitmine üldvägede lahingus on võimatu. Paljud näited Teise maailmasõja ajast räägivad sellest, et need väeosad ja üksused kes omasid head organiseeritud luuret täitsid lahinguülesande minimaalsete kaotusega 7 Paljud väejuhid peavad luuret, kas tähtsuselt esimeseks või vähemalt teisele kohale lahinguedu saavutamiseks. " Luure " kui selline, on sõna, et kui seda kuskil seltskonnas kasutada, siis mõistetakse kohe, et tegemist on spioonidega. Selline arusaam on üle kandunud ka kaitseväe ringkondadesse, see tähendab, et paljud kaitse:väelased seovad luurajaid just spioonitööga. Palju on tulnud tagasidet erinevateit õppustelt, et olemasolevale luurerühmale ei püstitata temale võimelisi ülesandeid ja luurerühm täidab neid ülesandeid, mida ta tegelikult täitma ei peaks. Teema aktuaalsus Puudub analüüs pataljoni luurerühma võimekuse kohta ja oma tööga tahab autor anda omapoolse panuse EKV arengusse. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on selgitada luurerühma isikkoosseisu, tema varustuse ja relvastuse vastavus määratud ülesannetega. Töö lõppedes peab olema selge, milliseid ülesandeid pataljoni luurerühm teostab ja millised on ülesande lahendamisel tekkivad probleemid. 6 Valimik sõjandustermineid 1998, lk Allüksused luures. 1988, Sõjakirjastus, Moskva, F.I Gredasov kindral- leitnant 5

6 Töö ülesehitus Töö on jaotatud kolmeks peatükiks. I peatükis käsitletakse luurerühma struktuuri, varustust ja transpordivahendeid ning tehakse lühike tutvustus luurerühma isikkoosseisule vajaminevatest omadustest. II peatükis iseloomustatakse luurerühmale ja isikkoosseisule püstitatavaid ülesandeid, nende iseärasustest ja probleemidest. III peatükis võrreldakse luurerühma isikkoosseisu, tema varustuse ja relvastuse vastavust püstitatavatel taktikalistele ülesannetele. Kokkuvõttes võetakse kogu eelnev informatsioon kokku ja tuuakse välja positiivsed ja negatiivsed autoripoolsed avastused. 6

7 I peatükk Järgnev peatükk keskendub luurerühma struktuurile ning varustusele. I peatüki eesmärk on välja selgitada pataljoni luurerühma varustuse ja isikkoosseisu vastavus püstitatavatele ülesannetele. Samuti tutvustatakse lühidalt luurerühma liikmetele vajaminevaid omadusi ja oskusi. Peatüki esimeses pooles tutvustatakse luurerühma isikkoosseisu ja nende ülesandeid ning iseloomustatakse luurerühma üldiselt. Peatüki teises pooles tutvustatakse luurerühma varustust ja transpordi vahendeid. Autor võrdles antud luurerühma autot VW Iltist erinevate maade luuremasinatega sellepärast, et välja selgitada erinevused uuemate autodega. Töös kasutatav luurerühma struktuur on kasutusel KVÜÕA-s õppekoosseisuna. 1.1 Pataljoni luurerühma struktuur 000 (1+9+24) (0+2+6) 0 3x(0+2+6) 0 7

8 Luurerühma isikkoosseis.(34) Luurerühm formeeritakse sõjaajal, eeldades, et kõik rühmas olevad kaitseväelased on saanud luurealase väljaõppe. Luureõpe viiakse läbi rahuajal ja rühm formeeritakse sõjaajaks. Oluline on, et rühm oleks harjunud koos tegutsema. Lahingutes haavata saanud luurerühma liikmetele antakse esmaabi kohapeal, ning sellega seoses peavad kõik rühma liikmed oskama anda esmaabi. 8 Kindlasti peavad kõik rühma liikmed teadma ja oskama kasutada kõiki rühmas olevaid relvi. Autori arvates võiksid luurerühma liikmed olla kõrge pingetaluvusega, see tähendab, et luurerühma sõdurid peaksid hakkama saama karmides ilmastiku tingimustes, taluma raskemaid lahinguolusid jms, ning olema hea füüsilise ettevalmistusega. Luurerühm koosneb kolmest luurejaost ja ühest juhtjaost. Juhtjagu on ka ühtlasi rühmaülema julgestusj agu. Luurerühma ülemaks määratakse luurerühmaülema ettevalmistusega ohvitser, kes rahu ajal on olnud luurerühma ülema ülesannetes. Tal peab olema jalaväerühma ülema väljaõpe ning ta peab olema saanud luurealase väljaõppe. Luurerühma ülem peab oskama iseseisvalt planeerida ja läbi viia lahingulisi operatsioone ja vajadusel oskama osalema S-2 töös. 9 S-2 tööd ta ei tunne, kuid suudab aidata ülesande planeerimisel ja anda nõu luurerühma tegevuse kohta. Rühmaülemal peavad olema põhjalikud teadmised oma isikkoosseisu ja varustuse võimalustest ning piirangutest, et neid võimalikult hästi ära kasutada. 1 0 Luurerühmaülema ülesanneteks on luurerühma juhtimine, vaatluse teostamine, tulejuhtimine. Samuti kuuluvad rühmaülema kohustuste hulka kõik Kaitseväe sisemäärustikus rühmaülemale sätestatud punktid. Luurerühmaülemal peavad olema kogemused rahuaja luurerühma juhtimisest. 11 Seega peab rühmaülem olema suurte kogemustega ohvitser, mis võimaldab tal lahendada keerulisi ülesandeid ja teha omapoolseid ettepanekuid olukordade lahendamisel. 8 kapten Aivar Kasvand Ibid 1 0 Skautõpik 2001, lk kapten Aivar Kasvand

9 Luurerühma vanemaks määratakse tegevteenistuse kogemusega vanemallohvitser, kes on läbinud rahuajal ialaväe vanemallohvitseri kursuse ja saanud luurealase väljaõppe. Ta osaleb ülesannete ettevalmistamisel ja kontrollib ning vastutab relvade, varustuse ja tehnika ettevalmistuste ning hoolduse ja remondi eest. Rühmavanema ülesannete hulka kuuluvad samuti kõik need ülesanded, mis on sätestatud Kaitseväe sisemäärustikus rühmavanemale. Luurerühmavanema ülesanneteks on rühmaülema abistamine, vajadusel juhtida patrulli ja olla rühmaülema julgestusmeeskonna ülem. Rühmavanem tagab rühma varustatuse, evakuatsiooni jms. Samuti võib talle määrata kontrolli ja käskude vastuvõtmisega seonduvaid ülesandeid. 12 Luurerühmavanem peab olema võimeline täitma rühmaülema ülesandeid. Rühmavanem peab olema suurte kogemustega kaadrikaitseväelane, mis võimaldab talle määrata iseseisvaid keerulisi ülesandeid ja jätta talle vabaduse otsustamiseks. Luurerühma jaoülemaks/meeskonnaülemaks määratakse allohvitser, kes on rahu ajal läbinud jalaväe nooremallohvitseride kursuse, ning on saanud luurealase väljaõppe ja olnud rahu ajal luurerühma jaoülem. Jaoülem/meeskonnaülem peab olema suuteline vastu võtma kiireid läbimõeldud otsuseid, mis aitaks kaasa operatsiooni edukale täideviimisele. Jaoülema ülesanneteks on jao juhtimine, kaudtulerelvade tule juhtimine, vaatluse teostamine, side pidamine rühma juhtkonnaga ja vajadusel juhtima piilkonda või patrulli. Vajadusel juhib ka poolrühma. Jaoülem on oma sõiduki meeskonna vanemaks ja ta peab olema võimeline toimima kas kuulipilduri või TT-abi ülesannetes. Jaoülemal peavad olema üksikasjalikud teadmised oma isikkoosseisu ning varustuse võimalustest ja piirangutest. J aoülern/meeskonnaülem peab isikkoosseisu ja varustust rakendama võimalikult tõhusalt. Ta peab kandma hoolt oma jao isikkoosseisu võitlusvõime säilimise ning varustuse töökorras hoidmise eest Skautõpik 2001, lk ibid,lk 105 9

10 Meeskonna ülema/ jaoülema abiks määratakse rahu ajal luurerühmas väljaõppe saanud allohvitser. Meeskonna ülemal jaoülema abi peab olema läbinud rahu ajal nooremallohvitseride kursuse. Meeskonna ülem jaoülema abi ülesanneteks on vajadusel piilkonna juhtimine, vaatluse teostamine, kaudtulerelvade tule juhtimine, side pidamine jaoülemaga ja rühma juhtkonnaga. Vajadusel täidab jaoülema ülesandeid. Meeskonnaülema /jaoülema abi asub luure teostamise ajal teises masinas ja on oma masina vanem'. 1 4Maastikul viibides on teise pooljao ülem. Maastikul olles peab juhendama sõidukiju4ti. 1 5 Ta peab omama sama väljaõpet, mis jaoülem. Sidemees- luurajaks määratakse rahu ajal vastava ettevalmistuse saanud sõdur. Sidemees-luuraja ülesanneteks on side tagamine piilkonna või patrulli vajadusteks. Lisaülesandena täidab laskur sanitari ülesandeid. Sidemees-luuraja vastutab lisaks raadiojaama akude täitmise ja raadiojaama hooldamise eest. Jalgsi ülesannete täitmisel liigub esimese julgestajana. 1 6 Autojuhiks määratakse rahu ajal luurerühma autojuhiks ettevalmistatud sõdur, kes on olnud sellel ametikohal ka reservis. Ta on läbinud autojuhi erialakursuse. Autojuhi peamiseks ülesandeks on maastikuauto juhtimine meeskonna edasiviimiseks. Ta vastutab sõiduki hoolduse, selle maskeerimise ja pakkimise eest. 1 7 Samuti peab autojuht olema suuteline täitma laskuri ülesandeid ja lisaülesandena täidab laskur -sanitari ülesandeid, vajadusel peab ta olema suuteline täitma kuulipilduri abi ülesandeid. Autojuht täidab autos TT laskuri ülesandeid. 18 NB! Autojuht jääb alati auto juurde kui teised autos olevad sõdurid liiguvad ülesande täitmisele. Auto juurest lahkudes jäetakse autojuhile raadiojaam, et vajadusel saaks autojuht auto uude nõutud kohta viia. Vajadusel valmistab autojuht teistele jao liikmetele toitu, sellel ajal kui jagu teostab luuret 14 Skautõpik, 2001, lk kapten Aivar Kasvand Ibid l 7 1bid 1 8 Skautõpik2001, lk

11 maastikul. Reeglina jao autod jäävad kokku, nii et autojuhid saavad kahekesi L' julgestada masinaid. 1 9 Kuulipilduriks määratakse rahu ajal kuulipilduri väljaõppe saanud sõdur. Ta vastutab kuulipilduja kasutamise ja selle hooldamise eest. Kuulipildur hoolitseb laskemoona ettevalmistamise eest ja abistab autojuhti auto maskeerimise juures.2 0 Kuulipildur on esimene sõdur, kes vastasega kontakti asudes avab oma relvast vastase pihta tule, ning jalastub masinast viimasena.. Sellepärast viimasena, et kuulipildur katab teiste jao liikmete jalastumist oma relva tulega. Masinal viibides avab tule kuulipildujast, maastikul viibides sellest relvast, mis on laskevalmis. Lisaks peab kuulipildur olema valmis tegutsema TT-abina21 Jalastunult avab kuulipildur esimesena vastase pihta tule ja katab oma relvaga teiste jao liikmete eemaldumist. Jalgsi liikumisel on tema peamiseks ülesandeks luuratava jao julgestamine. Jälgides ametiülesandeid, saab öelda, et kõik rühma liikmed peavad olema vajadusel valmis täitma erinevaid ülesandeid ja see seab välj aõppele suured nõudmised. Kõik rühma liikmed peavad olema hea meditsiinilise ettevalmistusega, et va j adus el anda esmaabi. Suur rõhk on erinevate ametikohustuste õppimisel, et vajadusel saaks teine jao liige täita hukkunud kaaslase ülesandeid. 1 9 kapten Aivar Kasvand Skautõpik 2001, lk kapten Aivar Kasvand

12 1.2 Luurerühma varustus, relvastus Järgnevalt küjeldatakse luurerühma isikkoosseisu varustust ja relvastust. Selle peatüki osa lõppedes saab selgeks, millist varustust kasutab autor III peatüki analüüsides. Luurerühmaülema varustus iga ülesande täitmisel on 9 mm püstol, 7,62 mm automaat, signaalpüstol, sõnumikeskus, binokkel, laserkaugusmõõdik, käsibussool, kaarditasku, GPS, killuvest(vt. lisa 1 ), 2 raadiojaama võimsusega 50 w(üks suhtlemiseks rühmaga ja teine suhtlemiseks pataljoniga).vastavalt ülesande iseloomule, jagab rühmaülem jagudele veel ülesandeks vajalikku varustust näiteks: lõhkeainet vms?2 Varustuse kogus on ülesannete täitmisel suur. Kindlasti lisandub antud varustusele isiklik varustus, mis tuleb samuti kaasa võtta. Luurerühmavanema varustuseks on 9 mm püstol, 7,62 mm automaat, signaalpüstol, binokkel, laserkaugusmõõdik, kaarditasku, killuvest, raadiojaam 50 w suhtlemiseks rühmaülemaga.(vt. lisa 1) Eelnevalt on näha, et oluliselt ei erine rühmaülema ja rühmavanema relvastus ja varustus, seega saab rühmavanem kindlasti täita rühmaülema ülesandeid kui selleks tekib vajadus. Jaoülemale ettenähtud varustus; 7, 62 mm automaat, signaalpüstol, autodeit teisaldatav raadiojaam võimsusega 50 w ( distantsiga 40 km, siis kui raadiojaam asub masinal ja on ühendatud masinaga, seljas kandes on raadiojaama leviulatus ca 10 km), binokkel laserkaugusmõõdik, käsibussool, GPS, kaarditasku, killuvest (vt. lisa 1). Raadiojaam mis on seljas, lisab 10 kilogrammi isiklikule varustusele juurde. Raadiojaamu on rühmas kokku 11 tk, millest 1 on rühmaülema käsutuses, 1 rühmavanema ning 8 on jaotatud j agu de vahel ära nii, et igas jaos on 2 raadiojaama. Üks raadiojaam on rühmavanema kasutuses. Samuti on rühmaülemal kasutada üks raadiojaam suhtlemiseks kõrgema üksuse staabiga. 22 Eesti luurekontseptsioon 2000, lk 12 12

13 Kuulipildurile ettenähtud varustus on 9 mm püstol, 7, 62 mm automaat, 7, 62 mm kuulipildujaja killuvest(vt. lisa 1). Autol olles kasutab ta kuulipildujat. Kontaktis vastasega jalastub ta koos kuulipildujaga ja hävitab vastast sellega. Kuulipilduri varustust vaadates, tekib autoril kahtlus, kas kuulipildur ikkagi liigub sellise hulga varustusega. Relvastuse ta võib ju suuta kaasa võtta, kuid laskemoona transportimine on küll tõsine probleem ja ülesande täitmine võib sattuda kahtluse alla. Kuulipilduri abi ülesandeid täidab autojuht. Peatüki antud lõigus keskenduti luurerü a isikkoosseisu varustuse J tutvustamisele. Autori arvates sellise varustuse hulga endaga kaasas transportimine raskendab ülesande lahendamist. Kuulipilduj a tulejõud on suur, seda seni kui tal lõppeb kuulipilduj a laskemoon, peale moona lõppemist suudab ennast ja jagu ainult kaitsta. Seega on antud luurerühma võimeline kaitsma iseennast. Antud luurerühmas on kasutada 8 kuulipildujat, ning seoses sellega on luurerühma tulejõud rahuldav. 13

14 1.3 Luurerühma transpordivahendid Luurerühm on mobiilne, ta suudab liikuda nii jalgsi kui ka masinatega, vastavalt etteantud ülesandele.23 Luurerühm kasutab masinaid, mis on varustatud erinevate vaatlus-ja sidevahenditega. Masinateks võivad olla maastikuautod ja muud transpordivahendid. Üldjuhul kasutatakse ülesannete täitmiseks maastur tüüpi autosid. Praegu on Eesti Kaitseväes kasutusel VW Iltis. Selle sõiduki üks positiivne omadus on väikesed mõõtmed. Mitmete aastatega on v'älja kujundatud varustuse paigutus masinale selliselt, et luurajad saavad autodest väljuda ja. sisene d a k erge vaevaga 2 4. Sellise masina kasutamine annab autori arvates suhteliselt hea liikuvuse ja sellega seoses saab masinaga va:tjuda hästi vastase vaatluse eest. Arvestada tuleb muidugi masina tehniliste omadustega, masin suudab läbida veetakistust mille sügavus on 60 cm, ning pöörata ringi 11 meetrise raadiusega.25 Volkswagen Iltise kasutamine talvel on muidugi probleemne, sest masin ei suuda ületada ala mille lumekatte paksus on 30 cm ja rohkem26. Meeskonnad peavad palju liikuma jalgsi, eriti talvel. Sellega seoses, väheneb luurerühma mobiilsus. Rühma liikumiskiirus on väike, marssruut mida suudetakse läbida, on kindlasti väiksem kui seda on masinaga liikudes. Ülesande täitmisele minnes on luurerühmal kaasas vaja minev varustus, mille hulgas on igal rühma liikmel oma isiklik varustus. Üksuse varustus paigutatakse autodele, sellega muutub masin raskeks ja tema maastikuläbivus kahaneb. Kogu varustuse kaal, mis paigutatakse ühele masinale ülesandele liikudes on 240 kg( vt. lisa 3). Peale selle lisandub veel nelja,autos viibiva sõduri raskus. Kui võtta keskmise sõduri kaaluks ca 70 kg, siis lisandub autole paigutatavale raskusele 280 kg juurde. Liites kokku 240 kg ja 280 kg on see 520 kg. Kasulik laadung VW Iltis masinale on 500 kg27. Autori arvates suudaks antud 23 KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli JV eriala luurematerjal kapten Aivar Kasvand Maastikuauto Volkswagen " lltis " õppematerjal 26 kapten Aivar Kasvand Maastikuauto Volkswagen " Iltis " õppematerjal 14

15 masin läbida erinevat maastikku. 520 kg on küll ainult 20 kg rohkem kui kasulik laadung, on see ikkagi selline raskus, mis autori arvates esitab lisatingimuse maastikuläbimisele. See tähendab, et maastik millel liigutakse peab olema kõva, mitte pehme, masin ei tohi vajuda palju maasse jne. Selline varustuse hulk eeldab ainult ühe päevast operatsiooni. Pikemate ülesannete puhul muutub varustuse hulk suuremaks ja masinale koormatav varustus suureneb. Mitmepäevaste ülesannete puhul suureneb varustuse hulk toidu ja laskemoona arvelt. V e l tuleb arvestada seda, et liikumine toimub enamasti väljaspool teid ja seal liikudes on masina kaal väga olulise tähtsusega. Jalgsi liikumise osakaal sõltub paljustki maastikust, vastase olemasolust jne. Selles peatükis anti ülevaade luurerühma isikkoosseisust; tema relvastusest, varustusest ja transpordivahenditest Struktuuris on kasutada jagudel 8 VW Iltist, mis annab rühmale hea manööverduse. Kuna tegemist on vananeva masinaga ja temale uute vahendite paigaldamine on raskem kui seda on uute autode puhul. VW Iltise gabariidid väikesed ja seoses sellega on tema avastamise tõenäosus kindlasti madalam kui nt. Scimitar CVR (T) puhul. Relvastuse hulk on hea ja tulevõimekus on rahuldav. Struktuuriliselt on luurerühma ülesehitus hea ja on piisav luureülesannete lahendamiseks. 15

16 Il. Luurerühma ülesanded. Antud peatükk keskendub luurerühma ülesannetele ja nende täitmisele. Peatüki eesmärk on tutvustada, milliseid ülesandeid luurerühm täidab ja kuidas ta seda teeb, ning millised on luurerühma piirangud erinevate ülesannete lahendamisel. Peatüki alguses räägitakse luurerühma manöövrite iseärasustest, hiljem räägitakse luurerühma jagunemisest luureülesannetj _täitmisel. Peatüki lõpus räägitakse erinevatest luureliikidest, nende iseärasustes. Antud peatükis käsitletakse teeluure, maa- ala luure, objektiluure ja vaatiuspostide erinevaid nüansse. Peatüki koostamisel on autor kasutanud sarnaselt USA, Taani, Rootsi, luurerühmadele püstitavaid ülesandeid, kuna antud riikide taktikaiine luure sarnaneb Eesti taktikaiise luurega, USA erineb Eestist muidugi selle poolest rohkem, et USA luurerühm kasutab oma ülesannete täitmiseks eraldi luureülesanneteks kohaldatud soomukeid. Eesti tingimustes on otstarbekas kasutada antud riikide luureüksuste taktika koostööd, mis sobiksid meie keskkonda vast kõige paremini. 2.1 Luurerühma ülesanded Luure ülesanne on koguda informatsiooni, mis aitaks oma üksusel lahinguplaani ellu viia. Ülesanded selguvad staabi analüüside põhjal, kes teeb nii maastiku kui ka vastase analüüsi, ning mille tulemuste põhjal koostatakse oma luureplaan. S-2 koordineerib luureülesanded S-3 ga. 2 8 Igal informatsiooni! on oma teavitamistähtsus ja info edastamise prioriteedid püstitab rühmaülem luurekäsu andmisel. Siis kui ei ole vastasega vahetut kokkupuudet, edastatakse tema kohta kõik saadud andmed koheselt oma üksustele. Ettekanne peab sisaldamajärgnevaid punkte: Millal- mis /kes-kusmida teeb või tegi-ja mis on minu järgmine tegevus (soovituslik).vaatluspostilt 28 FM 7-20, 1984, lk

17 edastatakse informatsiooni kolmel viisil: kohene, kogutud, kokkuvõtlik, kui ei ole antud teisi korraldusi. On olemas kolme erinevat sorti infovajaduse liiki: Kriitilised: operatsiooni seisukohalt üliolulised nagu aj ad, võtmekohad, manöövrid, mis meid mõjutavad. Z 9 - d 30 mojuta a. Esmased: vastase tegevus, suurus, liikumine mida meil on vaja Julgeolekulised: kõik, mis puudutab oma üksuste ja operatsiooni julgeolekut enda ala ja üksuste sees. 3 1 Luurerühm teostab põhiliselt viite erinevat ülesannet; teeluure, maa- ala luure, piirkonnaluure, objektiluure ja vaatiuspostide mehitamine. 3 2 a. Teeluure Teeluuret viiakse läbi, eesmärgiga hankida informatsiooni vastase ja maastiku kohta piki marsruuti. Teeluuret kasutatakse enamasti rännakute l I ) läbiviimisel või, siis liikumisel kontakti kui on vaja informatsiooni teede kohta. Teeluure eesmärk on selgitada kas vastane kasutab mingit marsruuti, või kas luurataval marsruudil saavad oma üksused liikuda. Teeluuret teostatakse samuti teid piimevas alas, mõlemalt poolt teed 600 m. 33 (vt joonis 1) Teeluure on luurerühma poolt teostatavatest luureliikidest autori arvates kindlasti kõige kiirem luureviis, kuid seejuures on teeluure luureviis, mille läbiviimisel maastiku läbivaatamise põhjalikkus on neist kõige vähem tõhusam, kuna liikumiskiirus on suur ja sellega seoses jäävad paljud väikesed detailid, nt väiksemad vastse üksused jms, märkamataluure käigus tekkinud takistustest peab luurerühm viivitamatult teatama ja uuest marsruudist kõrgemale üksusele teada andma. 29 KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli N eriala luurematerjal Ibid Ibid Skautõpik 2001, Ibid 11 17

18 Teeluure käigus kinnistele piirkondadele sattudes, kontrollitakse needjalgsi. 34 Samuti kontrollitakse teeluure käigus teid piimevates alades olevad kinnised alad jalgsi, need alad määrab ära rühmaülem oma luurekäsus Joonis Teeluure läbiviimine TÄHELEPANU PÖÖRATAKSE: Tee läbitavusele Vastase tegevuse väljaselgitamisele Sildade kõlblikkusele Miiniväljade olemasoludele Purustuste suurustele Üleujutus e suurustele, nendest möödaminekuteede välja selgitamisele Ülemineku kohtadele jõgedest ja teistest takistustest Sellistele kohtadele, kus on oodata vastase poolt varitsusi. 34 Skautõpik JVÕK Kuperjanovi ÜJP luurealane õppematerjal 18

19 Joonis Tegevus kokkupuutel vaenlasega Kokkupuutel vastasega proovitakse leida teine tee om< ( J vastutusalas. Vastase märkamisel liigutaks kõrvalteele, mis asub 2< km vastase jõududest eemal. Üks osa üksusest otsib möödumisteed ja teine osa kogub informatsiooni vastasest edasi. Rühmavanem asub 1 km tagapool rühma põhijõust Te asub viimases masinas, mis on üldjuhul veoauto. Rühmaülem asub sellises kohas, kus on tal kõige parer la ülevaade oma üksuste tegevustest. Rühmaülema korraldustel võib ta rühmavanema mään lisamarsruudile patrullijuhiks. Liikumiskiirus ilma vastase kontaktita on 5-6 km/h (tasasel maastikul liikudes) b. Maa-ala luure Maa- ala luuret viiakse läbi eesmärgiga saada informatsiooni vastase või maastiku kohta mingil alal. Maa- ala luuret teostatakse kaitselahingus ja seda viiakse läbi üldjuhul vastase poolt kontrollitavatel territooriumitel Maa- ala luure eesmärgiks on hankida informatsiooni vastase ja maastiku kohta. Maa- ala luure võib koosneda erinevatest piirkondadest, kus teostatakse piirkonnaluuret. 3 \vt joonis 3) Maa- ala luuret kasuta!akse, siis kui on vaja läbi vaadata mingi kindel maastikuala kogu selle ulatuses. Tegemist on kindlasti autori arvates ühe aeglasema ja põhjalikuma luureviisiga, kuna seda viiakse läbi jalgsi. Maa- ala luure käigus kogutakse teiste luureliikidega võrreldes kõige rohkem informatsiooni. Maa-ala luure aj al pööratakse tähelepanu kahtlust äratatavatele 3 6 NÕK Kuperjanovi ÜJP luurealane õppematerjal 37 Skautõpik 2001 E 19

20 maastikudetailidele ja vaadatakse läbi eeldatavad vastase positsioonide asukohad. Maa- ala luure läbiviimiseks on vaja vähemalt 2 kuni 3 jagu. Sellest saab järeldada, et maa- ala luurega saab tegeleda minimaalselt poolrühma suurune üksus. Joonis Maa-ala luure läbiviimine Faasijoon I jagu II jagu III jagu 0- LUURATAV ALA (koosneb majadest jms) il D - HOONE, MAJA Faasijoon e. Piirkonnaluure Piirkonnaluuret viiakse läbi enamjaolt pealetungilahingu erinevates etappides, vajadusega saada informatsiooni vastase poolt kasutatavate piirkondade_ kohta nt. (majade kompleks, asula jms). Vahe piirkonnaluurel ja maa-ala luurel on see, et maa-ala luure puhul viiakse läbi kõiki teisi luure liike samuti nt. teeluure, kuid piirkonnaluure puhul luuratakse ainult piirkondi ja teeluure peale aega ei kulu ta ta. 38 NÕK Kuperjanovi ÜJP luurealane õppematerjal 20

21 Piirkonnaluure eesmärgiks on koguda informatsiooni, vastase ja maastiku kohta, piiritletud maa-alal. 3 9 Luuret teostatakse väiksemate üksustega kui teisi luureviise (jagu ja rühm liiguvad koos ühe piirkonna luurele, kuid piirkonnas tegutsevad pooljaod üksteist kattes individuaalselt informatsiooni kogudes). Piirkonnaluure käigus pööratakse tähelepanu sellistele kohtadele, kus vastasel on võimalik oma tulevahendeid kasutada nt teede ristmikel olevates majades, majade katustel, kõrgematel korrustel jms. Seda infot kogutakse visuaalse vaatlusega, ning küsitletakse kohalike elanikke, et selgitada vastase olemasolu majades. Enne seda kui asutakse asustatud punkti luurele, tehakse eelnev luure asulale väljast poolt, et määrata ära vastase asukohad asulapiiril ning kui see on tehtud liigutakse asulal e lähemale ja jätkatakse vaatlust lähemalt. 40 Selleks võidakse kasutada erinevaid meetodeid, selle juures peab jälgima, et vähemalt üks!\_ jagu toetaks liikumist oma tulega. 4 1 Piirkonnaluure läbiviimise kiiruseks on ca 2-3 km tunnis. Piirkonnale lähenemisel kasutatakse teiste jagude tuletoetust Toetusj agu asub esimese olemasoleva vmje taga, kus tal on võimalus jälgida kogu eesolevat piirkonda, või ainult seda osa, kus toetatav jagu luuret teostab Skautõpik 2001 F 40 ibid F 41 kapten Aivar Kasvand JVÕK Kuperjanovi ÜJP luurealane väljaõppematerjal 21

22 Joonis 4 43 Piirkonnaluure läbiviimine PIIRKOND, MIDA LUURATAKSE D- HOONE VÕI OBJEKT d. Objektiluure Objektiluuret viiakse läbi sarnaselt piirkonnaluurega, pealetungilahingute erinevates etappides. Erinevus objektilumel ja piirkonnalumel on selles, te obj ektiluure viiakse enamjaolt läbi ühele objektile, piirkonnaluure koosneb paljudest objektidest Obj ektiluure eesmärgiks on koguda informatsiooni mingist kindlast objektist näiteks: maja, suurem laut. 44 Obj ektiluure käigus kogutakse infot kasutades erinevaid obj ektide luuramise viise. Objektiluure käigus kogutakse vastase kohta, kasutades kõiki erinevaid vastase avastamise viise. V as tase tegevuse palj astamiseks ja informatsiooni saamiseks, kasutatakse ka äkkrünnakuid, millega tahetakse saavutada, et vastane paljastaks oma üksuste formatsioonid, suurused ning nõrgad kohad, mida saaks hiljem ära kasutada vastase ründamiseks. Objekti suurusest oleneb see kui suur üksus seda korraga 43 NÕK Kuperjanovi ÜJP luurealane väljaõppematerjal 44 ibid 22

23 luurab, see tähendab, et ühe väikese majapidamiseks ei kasutata tervet rühma. Objekti luurarniseks vajaliku üksuse määrab ära rühmaülem oma käsus. Luuratavad objektid asuvad üldjuhul pataljoni lahingute luurealas ca 2-3 km oma põhijõududest eespool. Joonis 5. Objektiluure läbiviimine luurav üksus C2J ----i - vaatiussuunad OBJEKT - luuratav suund (nt maja) e. Vaatiuspostide mehitamine Vaatiusposti eesmärgiks on koguda informatsiooni vastase üksuste ja etteantud maastiku kohta, teatud aj avahemiku jooksul. Vaatluspostidega kogutakse vastase kohta informatsiooni edasi ka siis kui vastase üksused on meie põhijõududega lahingukontaktis ja vaatiuspost asub vastase poolt kontrollitavas alas. Vaatiuspost koosneb kahest kuni neljast vaatiejast, seda olenevalt ülesande pikkusest ja raskusest NÕK Kuperjanovi ÜJP luurealane väljaõppematerjal 23

24 V aatluspost mehitatakse ka vastase möödumisel, et koguda edasist informatsiooni vastase tegevuse kohta. V aatlusposti asukohta teavad vaatiusposti välja saatnud ülem ja vaatiuspostil olevad sõdurid, seda selleks, et vältida vastase kätte vangi sattudes, vaatiusposti väljareetmist Samuti teab ka vaatiuspostide asukohta pataljoni staap. Kaardile ei märgita vaatiuspostide asukohti, vaid märgitakse vaatiuspostide paiknemise piirkonnad või vaatiusjoon. Vaatiusposte on olemas erinevaid, üks kõige enamlevinud on vaatiuspost, mida ei ehitata eraldi vaid ollakse vaatiuspositsioonil puu all, looduslikus augus vms. Meeskond on maastikul ja kasutatakse enda maskeerimiseks maskeerimisvõrku või ainult käepäraseid maskeerimisvahendeid, (vt. joonis 7. ). Sellise vaatiusposti variandi puhul ollakse positsioonil, kas terve jaoga, või pooljagude kaupa, sõltuvalt positsiooni suurusest. Teine kasutusel olev vaatiusposti variant on kaevatud vaatiuspost Sellise vaatiusposti puhul kaevatakse vaatiuspost maasse ja see ('- koosneb 2-st mehest( vt. joonis 8). Nende ka le vaatiusposti erinevus seisneb selles, et esimest, kasutatakse, siis kui vaatiuspost peab olema väljas - 12 tundi, teist kasutatakse, siis kui vaatiuspost pannakse välja tundi. 46 Sellise vaatiusposti puhul on inimeste hulk suurem ja tegevus vaatiuspostil käib vahetustega. Autori arvates, on teise nimetatud vaatiuspost avastamine väga raske ja selle vaatiusposti variandi kasutamine on tulemuslikum esimesest. Kuid sellise vaatiusposti rajamine nõuab palju ettevalmistust ja rajamise peale kulub kindlasti rohkem aega kui esimesel kirjeldatule. Vaatiusposti paigutus maastikul ja vaatiusposti juurde käivate osade distantsid on kindlaks määratud ja rajamine käib nende nõuete alusel. (vt. joonis 9). Joonis Vaatiusposti võimalik koosseis. 46 Rootsi luurekursuse 2003 (Luurerühm: " Esimesena sisse- viimasena välja") õppematerjal 47 Eesti luurekontseptsioon 2000, lk 18 24

25 Joonis Käepärane vaatluspost. Joonis Kaevunud vaatluspost. istuv vtl post tundi 48 Soldaten I fält, Rootsi, Stockholm, Rootsi luurekursuse 2003 (Luurerühm: " Esimesena sisse- viimasena välja") õppematerjal 25

26 Joonis 9 50.Vaatlusposti paigutus maastikul. tee -. '.. ' ynumd 0 öine vtl post )0. >I po \. '!J t.-. / \ A"-.J <') &"') ' 1 seljakottide peidik. of" 'vtl post \... patrullbaas \._. ettvalmistusala -" LJ sõiduk rn vtl post tundi varjatud rada Luurerühm suudab välja panna kuni k:olm 48 h vaatiusposti 51 Kolm 72 h vaatiusposti suudab mehitada sellisel juhul, kui vaatiusposti täiendatakse lisavahenditega. 52 Lisavahendite hulka kuuluvad raadiojaamade lisaak:ud, lisa toidumoon ja vesi. Autori arvates peab arvestama sellega, et vaatluspostilt tulev meeskond on kurnatud ja temale peab andma puhkeaega, et hiljem olla valmis uute ülesannete täitmiseks. Siit lähtudes, luurerühm peale vaatiusülesande täitmist on võimetu teiste ülesannete koheseks täitmiseks. 50 Rootsi luurekursuse 2003 (Luurerühm: " Esimesena sisse- viimasena välja") õppematerjal 51 kapten Aivar Kasvand Ibid 26

27 Luurerühma taktikaliste ülesannete iseärasused. Jalaväepataljoni luurerühm kasutab patrull-luure elemente, (nt. jalgsi liikumine). 53 Luurerühm kogub informatsiooni maastikust, selle iseärasustest ja infot selle kohta, mis aitaks tema ülemal oma lahinguplaani täide viia. Jalaväe pataljoni luurerühm teostab luuret taktikaiise vaatluse abil. 54 Luure teostamiseks sobivad igasugused ilmastikuolud ja olenemata, kas on öö või päev. Peamiselt teostatakse luuret vaatluse abil. Luure aj al peab vältima lahingkontakti vastase luure- ja julgestusüksustega. Informatsiooni peab koguma varjatult. Vastase avastades tuleb teha koheselt kontakti raport ja koguda vastase kohta võimalikult palju informatsiooni edasi. 2.2 Luurerühm ülesande täitmisel A '!_ Luurerühm liigub luureülesandele pataljoni juhtkonnalt saadud korralduste alusel. 55 Sageli määratakse rühm luuret teostama osakäsuga (FRAGO ). 56 Ülesandele saadetud luurerühma nimetatakse luuregrupiks, ülesandele liikudes võidakse teda täiendad?t vastavalt, kas pioneeride või teiste jõududega 57, pataljoniülem, vastavalt oma pataljoni võimekusele, annab luurerühmale lisajõude juurde. 5 8 Luuregrupp saadab ka enda julgestarniseks välja erinevate ülesannetega luurepatrull e. N ei d võib olla kuni 3 ja nad on tavaliselt jao suurused üksused. 59 levi ulatus. 60 Luurepatrulli ei saadeta oma juhtkonnast kaugemale kui on raadiojaamade Vaadates 120 mm miinipilduja tuleulatuskaugust, 6900m 61, siis sellisele kaugusele kaob reaalne võimalus toetada luurerühma kaudtulerelvadega, selle 53 kapten Aivar Kasvand KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli N eriala luurematerjal Eesti Luurekontseptsioon 2000, lk KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli N eriala luurematerjal Eesti Luurekontseptsioon 2000, lk 10 58Ibidlkl0 59 kapten Aivar Kasvand Ibid 27

28 probleemi lahendamiseks peaks koordineerima oma tegevust brigaadiga ja küsima sealt tuletoetust Üldjuhul ei liigu pataljoni luureruhm kaugemal kui seda on nende raadiojaamade leviulatus. Palju teostab luureruhm ülesandeid, mille puhul ei ole tal erinevate tuletoetusrelvade abi. Sellest lähtudes, tegutseb luureruhm enamjaolt ikkagi oma relvade toetusel. Enamuse oma operatsioonidest teostab luureruhm ca 2-3 kilomeetri kaugusel oma põhijõududest, kuid vajadusel liigub ta ka kaugemale. Kokkuvõtteks saab öelda, et luureruhm ei saa alati kasutada kaudtulerelvade toetust ning teeb enamuse oma ülesannetest iseennast käsitulirelvadega toetades. Patrull koosneb kahest või kolmest piilkonnast, mis liiguvad patrulli juhist, sõltuvalt maastikust, kuni 2 kilomeetrit eemal. Piilkond ei tohi olla väiksem kui pooljagu ( 4 inimest). Selle suurus sõltub ülesande iseloomust. Piilkond saadetakse välja jalgsi või masinatega, seda vastavalt püstitatud taktikalisel e ülesandele. Lähtudes Taani luureõpikust,(et kaks masinat liiguvad koos, siis sellest saab järeldada, et liikudes masinatega on piilkonna suuruseks vähemalt jao suurune üksus. Liikudes kasutab rühm liikumisviise, mis jagunevad kaheks, pidev liikumine ja järkliikumine. Liikumiskiirused ja viisid asuvad lisas Luurerühma jagunemine vastavalt ülesande vajadusele allüksusteks Luureruhma juhib ülesande täitmisel luureruhmaülem. Rühm on jagatud taktikalisel ülesandel neljaks patrulliks. Kolm patrulli ja üks juhtpatrull. Juhtpatrull on pa trull, mis koosneb ruhmaülemast ja tema julgestusest, vajadusel kasutab ruhmaülem oma julgestuspatrulli reservina. Juhtpatrull üldjuhul ei osale luureülesande täitmisel, luureülesannet täidavad kolm patrulli. Patrullid liiguvad jalgsi või transpordivahendite!, tavaliselt masinaga. 62 Juhtpatrulli koosseisu kuulub ka ruhmavanem KVÜÕA MP eriala õppematerjal Eesti Luurekontseptsioon 2000,lk KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli N eriala luurematerjal

29 Maastikuautode puhul on igajagu paigutatud kahele maastikuautole, kus luureülesannet teostades ühe auto liikmed katavad oma käsitulirelvadega teise auto tegevust. Põhivaatlust teostab enamjaolt esimene masin, kus asub jaoülem, kuulipilduja/luuraja, sidemees ja autojuht. Teises masinas asuvad jaoülema abi, kuulipilduj a/luuraja, sidemees ja autojuht. Luure käigus vahetuvad masinate järj ekorrad, et vältida ühe auto meeskonna liigset kumatust. Reeglina vahetatakse ikka jagusid, mitte masinaid peamarsruudil, kõrvalmarsruut on sel juhul vähemtähtis. Liigse kurnatuse tulemusena hakkab hajuma jao liikmete tähelepanu ja maastiku läbivaatamise efektiivsus võib langeda. Luurerühma jagudel e võib püstitada erinevaid ülesandeid, näiteks üks jagu mehitab vaatiuspostid ja kaks jagu asub luureülesannet täitma. Sellisel juhul, tuleks autori arvates jälgida seda, et ei kumataks liialt ühte jagu, vaid kõiki jagusid kasutatakse ülesannete läbiviimisel võrdselt. Võimalusel hoitakse luurerühmale ka reservi, seda siis kui kõik jaod ei täida ülesannet. 'v 29

30 Tingmärkide selgitused: --t- jao liige 1- - sõiduk/maastur '< \ -. käsitulirelv '\ - ühekordne TT- relv -raadiojaam, autolt tei1aldatav - käsijaam Luuregrupp Luuregrupp on taktikali s e luure organ, mis saadetakse välja luureandmete kogumiseks vastase tagalas. Luuret teevad ka pioneeri-, suurtükiväe- jt üksused 64. Luuregrupp koosneb luurepatrullidest, mida on kokku 4 patrulli Luuregruppi. juhib rühmaülem isiklikult. 6 4 Valimik sõjandustermineid 1998,lk 16 30

31 Joonis Luuregrupi koosseis ja varustus Ülema ja ülema abi piilkond: 2-4.patrull: 3x Luurepatrull Luurepatrull moodustatakse luurerühma koosseisus olevatest jagudest ja \ selleks on tavaliselt 1 jagu, mõningatel juhtudel ainult pooljagu, seda vastavalt ülesande iseärasustele. 66 Luurerühma koosseisust on võimalik luua kuni seitse pooljao suurust ja neli jao suurust luureüksust, sõltuvalt vajadusele. Patrull täidab oma ülesannet vaatluse teel. Patrulli ülemal peab olema teiste patrullidega pidevalt raadioside, et vajadusel saata toetust. Samuti kui avastatakse vastane, siis saab koheselt informatsiooni edastada, et vastase ilmumine ei tuleks üllatusena teistele patrullidele. Luurepatrulli tegevusraadius ei ületa tavaliselt 5 kilomeetrit grupijuhtkonnast (autodel). 6 7 Seda selleks, et vajadusel kiiresti saaks üksuse kokku. 6 5 Valimik sõjandustermineid 1998,lk kapten Aivar Kasvand Eesti luurekontseptsioon 2000, lk 17 31

32 Joonis Patrulli koosseis ja varustus A. Patrull autodel 1-2. piilkond koos patrulli ülemaga: B. patrull jalgsi Juhtkond: 1-2 piilkond: Võib ka nii liikuda, nagu eelnevalt jooniselt on näha, et kahel patrullil on raadiojaam ja kahel ei ole, kuid autor arvab et selline jaotus ei ole otstarbekas. Seda sellepärast, et puudub jaam kahe piilkonna varustamiseks. Jaos on kasutada 2 seljaskantavat raadiojaama. Ühte kasutab jaoülem ja teist jaoülema abi. Selliselt raadiojaamadega varustatud jaod suudavad ainult tuua informatsiooni, kuid reaalajas seda edastada ei suudeta. Objektiluure käigus on selline jaotamine hea, kuna palju üksusi kogub informatsiooni ühel aj al ja sellega kulub objektile vähem aega, kui seda teha ühekahe üksusega. Objektiluure käigus kasutatakse raadiojaamu vähe ja nende puudumine ei sea ülesande täitmist küsimärgi alla. Objektiluure käigus minnakse objektini, saadakse vajalik informatsioon, tullakse kogunemiskohta ja jagatakse omavahel kogutud info, mis edastatakse raadiojaama kaudu rühmaülemale. 68 Eesti luurekontseptsioon 2000, lk 17 32

33 Luurepiilkond Luurepiilkond koosneb vähemalt kahest luurajast Kui liigutakse jalgsi, siis võib olla piilkonna suurus väiksem, kuid ta ei tohi olla väiksem kui lahingupaar. 69 Luurepiilkonna ülesandeks on luuratava maa-ala läbivaatamine piilurite abil ja selle ala julgestamine, mis on juba läbi vaadatud. Piiluri ülesandeks on etteantud maastiku läbivaatamine. Piilurid ei tegutse kunagi üksi vaid lahingpaarina ja igal piiluril on lisaks luurealasel e erialale veel ka oma spetsiifiline eriala nt kuulipildur, autojuht jne. Joonis 1270 Piilkonna koosseis ja varustus A. Piilkond autodel:, " - *- fli.j.i/j ---r- 7...,, \\\ 4 \'\\ - - *- fli.j.i/j 7 e; \\\\'\\ - B. Piilkond jalgsi: 6 9 kapten Aivar Kasvand Eesti luurekontseptsioon 2000, lk 18 33

34 III. Luurerühma isikkoosseisu, varustuse ja ülesannete omavaheline võrdlus. Selles peatükis keskendutakse luurerühma isikkoosseisu, tema varustuse ja ülesannete omavahelisele analüüsile. Antud peatükis võrreldakse liikuvust, tulejõudu, individuaalset kuid ka üksuse kaitsevõimet, samuti võrreldakse üksuse juhtimist, ning varustuse vastavust määratavate ülesannetega. 3.1 Luurerühma liikumisvõime. Et välja selgitada luurerühma liikuvus oma ülesannete täitmisel, kasutab autor ühe kriteeriumina varusj,use kaalu ja eelnevalt kaalutud luuraja varustust. I Kasutanud on autor Eesti Kait eväes olevat varustust ja koostööd on teinud kapten Aivar Kasvandi ga, kes on eelnevalt varustuse kaalunud. Varustuse kaalud asuvad lisas 3. Luurerühma varustusetabelist selgub, et luurerühma isikkoosseisu varustus on mitmekülgne. V arutuse hulk, mida tuleb kaasas kanda on suur, relvastus on mitmekülgsem. Samas tuleb meeles pidada ka seda, et vastavalt ülesandele liikudes võtab ta lisavarustuse kaasa, mis suurendab veelkord varustuse hulka. Kogu varustus kantakse kaasas põhjusega, et luurerühma tagalaalane toetamine on raskendatud, kuna jaod on laiali maastikul ja neile varustuse juurdevedu on raskendatud. Ülesandele liikudes on isiklik varustus alati kaasas, millele lisandub lisavarustus vastavalt ülesande iseärasustele. Kehtestatud normatiivid, nt liikumiskiirused erinevate liikumisviiside puhul (vt lisa 4), ei ole asjakohased ja ei sobi antud luurerühmale ülesannete püstitamise!, vähemalt Lõuna- Eesti maastikku arvestades, kuna Lõuna- Eesti maastik on mägisem, kui seda on Põhja- Eesti maastik. Arvestada tuleks lumeolusid talvel. Antud liikumiskiirused on koostatud ja kohandatud Taani tingimustele, Taani maastik on tunduvalt tasasem, seal on vähem metsa, enamus maastikust on haritav maa, 71 kui seda on Eesti maastik. Antud töö valmimise 7 1 Autori visuaalne maastiku analüüs 2003 a. Taani Kuningriigis. 34

35 aj aks ei ole kasutusel võetud ka teisi liikumiskiiruste normatiive, mis vastaksid Eesti tingimustega., ning kasutusel on veel lisas 4 olevad liikumiskiirused. Lisas 3 selgub, et varustus, mis peab luuremeeskonnal kaasas olema, on raske. Analüüsides tabelit selgub veel, et ühele sõdurile tuleb varustuse kaaluks ca 60 kilogrammi ja rohkemgi. Muidugi enamuse aj ast on varustus ka autodel, aga kui ülesannet tuleb täita vastase tagalas ja jalgsi, siis muudab selline varustuse hulk liikumise raskeks. Nt. Vaatiuspostide mehitamiseks ei ole tal kindlasti vaja tema isiklikku varustust, vaid vaatiuspostil kasutab luuraja binoklit, raadiojaama, öövaatlusseadet (olemasolul), oma relva. Ülejäänud varustus asub masinal ja seda ' kaasa ei pea transportima. Liikude ob]ektiluurele võetakse võimalikult vähe varustust kaasa, et hiljem oleks kergem eemalduda. Arvestades varustuse kaalu võib 60 kilogrammi kaaluv varustus hakata tekitama ülesande täitmisel raskusi, kui püstitatud ülesandele liikudes tehakse seda jalgsi ja varustus peab olema seljakotis, ning luuraja kannab seda ise. Vaadates lisa.3 andmeid, tuleb varustuse kaaluks, mis asub masinal peal, ca 480 kilogrammi ja rohkemgi. Pehmel maastikul muudab see auto läbivuse raskeks ja seab piirangud liikumisele, kuna teedelt maha keeramine on välistatud, kui teede kõrval on soine ja vesine pinnas. Kui vaadata VW Iltise mõõtmeid, mis on antud lisas.2, siis ei ole tegemist suure mõõtmelise autoga, vaid vastupidi, masinas on vähe ruumi. Masina mõõtmeid arvestades ei mahu tabelvarustuses ettenähtud varustus masinasse ja kui mahubki, siis sellega liikudes tekitab see masinas olevale isikkoosseisule probleeme autori arvates masinal istumise!, kuna isiklik varustus on jalgade all. Kõik NÕK Kuperjanovi ÜJP luurerühmades kasutusel olevad VW Iltised on konstruktsioonilt muudetud ja luureülesanneteks kohaldatud. Originaalse! kujul ei ole võimalik luure jalvõi eesmärkide täitmisel neid kasutada. Palju peab jätma masinaid teedele, 7 2 mis kindlasti muudab transpordi haavatumaks. Liikuvust talvel raskendab hetkel kasutusel oleva VW Iltise suhteliselt madal läbivusvõime, mis ei võimalda läbida üle 30 cm paksust lumist ala. 72 NÕK Kuperjanovi ÜJP tagasiside õppusele Kevadtorm

36 Rühmas on 11 raadiojaama(vt lisa 1), mis võimaldab välja panna kuni 4 luurepiilkonda, kes võivad tegutseda teistest eemal. Jaod asuvad üksteisest vastavalt maastikul e 2 km kuni 5 km kaugusel. Vahemaa sõltub maastiku iseärasustest (künklikus, metsasus jne). Selline jaotamine annab rühmale suure eelise vastase ees, et rühm on laiali oma vastutusaias ja saab koguda vastase kohta informatsiooni mitmest kohast korraga. Kindlasti võidetakse sellega aega kuna mitmest kohast saadakse korraga informatsiooni ja vastase avastamise kiirus on ka suurem. Sellise jaotamise puhul on vastasel ka kergem avastada luuret teostavat rühma. 3.2 Luurerühma tulejõud. Hetkel on puudu olemasolevatel luurerühmadel erivahenditest ( öövaatlusseadmed, laserkaugusmõõdikud) 7 3, mille puudumine raskendab lahinguliste ülesannete täitmist. Seoses sellega on raskendatud toetustule tellimine ja vastase asukoha määramine öösel. Tulejuhtimisvõimelisi rühma liikmeid on kokku 9 luurajat. Sellest lähtudes on luurerühma tulejuhtimisvõimekus hea. Kuid tulejuhtimisele seab raskuse laserkaugusmõõdikute puudumine reaalselt. Nende puudumisel on kaudtuli, mis tellitakse vastase üksuse pihta aeglane, kuna ei saa tellida kiirelt tuld vaid seda tuleb teha käsitsi. Suure liikumispiirangu seab luurerühmale MP efektiivne laskekaugus, mis vähendab luurerühma liikumise 5 km raadiusesse, millest võib jääda väheks. Seda juba sellepärast, et MP patarei asukoht ei määrata eesolevate luurerühmade järgi, vaid prioriteet antakse tavaliselt ikka eesolevale kompaniile, ning toetustuli ei ulatu enamjaolt luurerühmadeni. Luurerühmal on kasutada 8 granaadiheitjat, mis on hea kuna igal luuremeeskonnal on reaalne võimalus kasutada granaadiheitjat vastase hävitamiseks. 8 granaadiheitja olemasolu tõstab luurerühma tulevõimekust samuti paremaks. Sellise hulga TT relvade olemasolul on luurerühma TT võimekus hea. 73 NÕK Kuperjanovi ÜJP tagasiside õppusele Kevadtorm

37 Kasutada on luurerühmal 8 kuulipildujat kaliibriga 7, 62 mm, mis jaotatud jagude vahel nii, et igal luuremasinat on üks kuulipilduja. Sellise hulga kuulipilduj ate olemasolu tugevdab luurerühma oluliselt ja tõstab luurerühma enesekaitsevõimet tunduvalt. Käsitulirelvade hulka arvestades (33 automaati + 9 püstolit) on luurerühm hea tulejõuga ja suudab iseseisvalt hävitada vastast, ning eemalduda vastase tule vajadusel liikumist kattes. Kokkuvõtteks saab öelda, et rühma tulejõud on rahuldav, luurerühm suudab iseseisvalt pidada väiksemaid lahinguid ning on võimeline ja suuteline enesekaitseks. 3.3 Luurerühma kaitsevõime Antud luurerühmal on puudulik meditsiini toetus 7 4, millega rühma võimekus tunduvalt kahaneb. Luurerühma meedik suudab anda esmaabi, kuid ta ei ole võimeline tegema kirurgilisi operatsioone. Arvestades meditsiini põhiprintsiipi (vt lisa. 5), et haavatu peab evakueeritama hiljemalt 6 tunni pärast peale haavata saamist, siis on meditsiinigrupil liikumine luurajaterri kindlasti raskendatud ja ettenähtud 6 tunniga seda ei pruugita suuta täita. Olemasolevates meditsiinikomplektides MK- 1 on olemas, sidemed, plaastrid, põletusside, zgutt ja desinfektsioonvahendid. Sellise vähese hulga meditsiinivarustuse olemasolul on jao sanitar võimeline teostama ainult temale ettenähtud ülesandeid.(lisa 5). Autori arvates oleks vaja tõhustada meditsiinilist väljaõpet luure ettevalmistuse aj al, et vajadusel oleks meditsiiniline abi andmine tulemuslik. Seda sellisel määral, et luurerühma jao sanitarid valmistatakse ette samale tasemel nagu jalaväerühmade parameedikuid (parameediku ülesanded asuvad lisas.5). Veel pakub autor välja, et luurajatel oleks olemas oma meditsiinigrupp, kes vajadusel annab meditsiinilist abi luurajatele ja kes on vahetult luurerühmaülema käsutuses, mis küll ei asu luurerühma juures kuid kui tekib vajadus meditsiini järele, siis on selline üksus kohe võtta, mitte et peab ootama kui vabaneb meditsiinigrupp. Ootamine ei ole 74 kapten Aivar Kasvand

38 alati kindel, kuid moraali langemise likvideerimiseks oleks vaja koheselt haavatud evakueerida. Haavatute transpordiks on rühmal kasutada rühmavanema masinad, mida on kokku kaks, üks veoauto ja teine 2 tonnine maastikuauto. Alati ei pruugi rühmavanem jõuda iga haavatu juurde piisavalt kiiresti ja selle 6 tunniga haavatu ära transpartimine tundub võimatu. Motoriseeritud luurel pole rühm võimeline transportirna lamades haavatut ja patrullis olles on haavatu transportimisel terve jagu luurevõimetu, kuna tegeleb haavatu transpordiga. Sellega seoses on haavatu transportimisel luurerühm ühe jao võrra nõrgem ja rühm on osa1iselt teovõimetu. 3.4 Luurerühma juhtimine. Juhtimine on komponent, millest kõik eelnevad sõltuvad. 75 Luurerühma ülem peab koordineerima pidevalt oma tegevust, kas pataljoni S-2-ga või otse pataljoniülemaga, see kohustab teda kuulama kahte raadiojaama korraga, kuna ta koordineerib jagude tööd. Füüsiliselt on selline tegevus raske ja seab luurerühma ülemale kõrgeid nõudmisi. Kasutusel olevad raadiojaamad HARRIS võimaldavad luurerühma jagudel suhelda edukalt rühmaülemaga, kuid vajadusel suhtlemiseks pataljoni S-2 ga on raskendatud. Erinevus JVRjagude juhtimisega on see, et jaod on rohkem hajutatud ja nende juhtimine on seoses sellega raskendatud. Jaoülemate juhtimine on kergem, kuna jagudes on 8 meest. Ülesande täitmisel juhib jaoülem reaalselt ainult 3 luurajatja ülejäänut 4 luurajatjuhib jubajaoülema abi, kes asub teises masinas. Hetkel kasutusel oleval luurerühmadel ei ole välja kujunenud oma ÜTEd(ühtlustatud tegevuseeskirjad 76 ),mis ei võimalda luurerühmadel ja jagudel tegutseda ühtemoodi. Sellega seoses täidetakse ülesandeid erinevalt, mille tulemus ei pruugi olla nõutav. Samuti seab ÜTE puudumine rühmaülema juhtimisele lisakohustusi, kuna ta peab tegelema jagude ühtse tegevuse koordineerimisega. Puuduvad eeskiljad, et millist varustust kasutatakse 1 päevasel 75 FM 7-20, 1984, lk Ibid, Glossary-7 38

39 ülesandel ja millist varustust nädala pikkusel ülesandel. Juhtimist raskendab ka kindlasti erinevate vaatiusvahendite puudumine rühmas, mille tulemusena ülesande täitmine võib pikeneda. Jaoülemad ja jaoülemate abid peavad olema kõrge tasemega, nende oskused ja teadmised määravad oluliselt rühma võimekuse ja suutlikkuse. Rühmaülema tööks jääb enamjaolt ainult mõtlemine. Rühmaülemat suudavad asendada nii rühmavanem kuid ka jaoülemad. 39

40 KOKKUVÕTE Viimase peatükiga anti autoripoolne analüüs olemasoleva pataljoni luurerühma võimekusest Käsitleti tulejõudu, manöövervõimet, rühma juhtimist ja kaitsevõimet. Luurerühma tulejõud on rahuldav kuna on suur hulk relvastust, mille abil suudetakse toetada oma luuretegevust Piirangu seab muidugi olemasolevate miinipildujate lühike laskeraadius, mis ei pruugi alati luureüksusteni ulatuda. Hetkel kasutada olevad transpordivahendid sobivad Eesti tingimustesse, kuid nende kasutamine talvistes tingimustes on raskendatud, ilma lumeta aj al on masinate maastikuläbivus hea. Rühma kaitsevõime,-/ ' iseloomustamisel keskenduti palju meditsiini puudusele, olemasolevates luurerühmades koolitatakse joasanitare, kuid vaja oleks rühma parameediku haridusega sanitare. Sellise haridusega sanitaride puudus muudab oluliselt luurerühma võimekust, kui saadakse ülesannete lahendamisel haavata. Luurerühmajuhtimine on rahuldav, mida raskendab ÜTE 77 puudumine, kuid, mis ei muuda ülesande täitmist võimatuks. Võrdluse tulemusena võib öelda, et hetkel olev luurerühm on suuteline täitma temale püstitatavaid lahingulisi ülesandeid, piirangutega. Vaja oleks juurde vaatlusvahendeid, nii öiseid kui ka päevaseid. Varustuse kaalud on suured ja võivad muuta luurerühma isikkoosseisule jalgsi liikumise raskeks, mille parandamiseks võiks suurendada fiiüsilist ettevalmistust. Üldine mulje olemasolevast luurerühmast on autorile hea. Varustuse materjal ei ole hea, Rootsis on näiteks luurajatel jajäägritel core-tex materjalist rõivastus ja muud core-tex riidevahendid varustuses. Varustus ei tohi märj aks saada ja siis veel muutuda selle tulemusel raskemaks. Töö lõppedes sai selgeks milliseid ülesandeid luurerühm täidab ja millised on probleemid, mis võivad tekkida ülesannete lahendamisel. 77 FM 7-20, 1984, Glossary-7 40

41 Summary The reconnaissance platoon of a battalion has not yet been studied in detail, and this is the main reason why the author of this th esi s undertook the in-depth study of the topic. The thesis consists ofthree chapters. The first chapter gives an overview of the personnel, equipment and armament of the reconnaissance platoon. The second chapter is devoted to the tasks to be carried out by the reconnaissance platoon. In the final chapter, the author compares the tasks set for the reconnaissance platoon and their c abilities, highlighting the conformity, as well as contradictions and conflicts between them. The th esi s coneludes with the author' s recommendations on how to improve the activities of the reconnaissance platoon. This thesis does not touch upon the diverse aspect related to training. 41

42 Kirjandus Raamatud Skautõpik 2001 a. Allüksused luures. 1988, Sõjakirjastus, Moskva, F.l Gredasov kindral-leitnant Valimik sõjandustermineid 1998 a. Soldaten I fält, Rootsi, Stockholm, 2001 Teised allikad KJPS J-2 poolt koostatud luurekontseptsioon 2000 a. Eesti-Taani luureinstruktorite poolt koostatud 13.nädala luurejao/rühma luureväljaõppe kava. Rootsi luurekursuse 2003 (Luurerühm: " Esimesena sisse- viimasena välja") õppematerj al. FM 7-20, JVÕK Kuperjanovi ÜJP tagasiside õppusele Kevadtorm JVÕK Kuperjanovi ÜJP tagasiside pataljoni õppusele 2006 a. kevadel. Maastikuauto Volkswagen Iltis" õppematerjal " KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli JV eriala luurematerjal 2006 a. JVÕK Kuperjanovi ÜJP luurealane õppematerjal KVÜÕA MP eriala õppematerjal 2006 a. JVÕK Viru ÜJP meditsiinialane õppematerjal 2006 a. Interneti kaudu saadud informatsioon equipment/the infantry armoured fig hting vehicle.htm / http: I /www. globalsecurity. org/mili tary/library/policy/ army/fm/' 42

43 Intervjuu Aivar Kasvand. NÕK Kupetjanovi ÜJP S-2 ülem. Intervjueerinud autor juulis Intervjuu paberikandjal autori erakogus. 43

44 Luurerühma varustustabel Lisa 1 s '"' -"' -"' 0 s,;;;; ; '<!" -"' "',;;;;,;;;; 0 :i "' '<!"... ]-,;;;; õ.. "' 0 I 0 V) -"' "' -"' s õ.. '<!" oo "' "' õ.. 0 V)...:1 s 0 õ.. 2 s.8 -"' :1 V) s 'Õ "' -"' >< :::2 "' 0 0 "' "' '"' :Q "'..., -"' -"' "' -;::- "' "" "-D s N. "'..e: ;> 0 :::1 "' "' "' -"' s ;::: :::1 "' -"' :g s "5' ;:; '<!" '<!" "' -"' s 10 "' :::1 '"' ] 2 ;> 2 -"' "' 10..e: >< :g >< "' ;> 0 ä ;> "' "' "' 2 '<!" ;> "' e. "' "'.8 - "' 'Õ '<!" "' "' ::> :s. 5 "õ' "' :::1 õ "' 2 :::1 :::1 "' "' s ;:: ;:; "' "' 2 "' "'..., "' "' -"' -"' :::1 "' 0. "' "' "' "',:::1 "' 'Õ -"' bl) "<;j' :::1 "' 3 :::1 <B :::1 :::1 0 ;> "' 0 "' "'.. ä '"' "' 0. "' "' "'.0..., "' "' "' "Cl ::> :::1 "' s ;; :3 -.;.8 0 "' -"' e..!l "' "' - "' -"' "' "' "' 8 "' "' "' :::1 ll -g :B ;> ".a "' -"' -"' bl) "' s ;> "' -"' :::1 2 0 "' '"' N N "' 8 ] "5. ;> ;> ;> [/J ::> ;> i s s "' "' bl) "' f- - ;.:::;> "' "' :::1.s 10 '0 '"' I>. "' "' o:1 :;;;: r-" e-: e;:; ::s > > o:1 'Ü...:1 0 ::s 0 "' _, o- N V) [/J [/J _, I L uurerültm Rühmaülem I I 1 1 I 3 Rühmavanem I I I Juhtimisjagu 7 I I Sidemeeskond I 1 2 0,5 l I 1 I 3 I I 0,5 3 9 I I Autojuht- sidemees ,5 I I 0, Luuremeeskond I 4 I I I I 2 0,5 I I l 4 I l I JU-meeskonnaülem , I 1 1 I 0,5 I 3 Meekonnaülema abi I Kuulipildur Autojuht l Il. 111, lv luurejagu s I I, II luuremeeskond , I 0, Meeskonna ülem , I 1 0,5 1 3 Meeskonna ülema abi Kuulipildur Autojuht I KOKKU I 1 8 l l C I

45 Masinate võrdlus Masina mark ja tüüp. GL GD 250 Mercedes- Benz VW Iltis (ratasmasin) (ratasmasin) Täismass 2700 kg 2050 kg Pikkus 4320 mm 3972 mm Laius 1690 mm 1260 mm Kõrgus 1877 mm 1837 mm Pöörderaadi us 11,5 m 11,0 m Pa ak Kütus diisel bensiin Võimsus 92 hp 75 hp Töömaht 2500 cm cm 2 Relvastus masinal endal puudub masinal endal puudub Land Rover Defender 90 Country TDI (ratasmasin) 2400 kg 3880 mm 1790 mm 1960 mm diisel 111 hp 2495 cm 2 masinal endal puudub Lisa. 2 Scimitar CVR (T) \ ' '--./ (roomikmasin) 8172 kg 4790 mm 2240 mm 2100 mm kohapeal bensiin 190 hp 4200 cm mm kiirlaskekahur + 7, 62 kuulipilduj a Lisa 3 45

46 Varustuse kaalud Nimetus Kaal Autoju..ht Kuulipüdur :Radist Jaoiileml Jaos kokku JÜ abi Relvvarustas (KOKKU) 15,3 kg 14,8 kg 7,18 kg 9,24 kg kg AK-4 komplekt (2 salve, tross, puhastuspinal 5,2 kg 5,2 kg 5,2 kg 5,2 kg 5,2 kg 41,6 kg AK-4 padrun 7,62x 51 mm 24 gr 1,4 kg 1,4 kg 1,4 kg 1,4 kg 11,2 kg M-69 5,9 kg 5,9 kg 11,8 kg M-69 granaat- tüüp 84 2,8kg 2,8 kg 5,6 kg 16,8 kg Valgusrakett 30 mm (relva kohta) 200 gr 1,6 kg 3,2 kg Ründegranaat gr 580 gr 580 gr 2,3 kg Suitsugranaat gr 460 gr 920 gr Suitsuküünal 2,6 kg 2,6 kg 2,6 kg Sidevarustus (KOKKU) ll kg 22 kg Harris (üksikrnehe komplekt) 10 kg lo kg 20 kg Harris mast 21,3 kg 21,3 kg Suundantenn 1 kg 1 kg 2 kg Välikaabel 500 m 8 kg Välitelefon (Rootsi) 2,4 kg Üksusevarustus (KOKKU) 13, 63 kg 3kg 3,5 kg 0,5 kg 4,63 kg 23,2 kg 46

47 Öösihik MINISCOPE 4 3,5 kg Binokkel 1,3 kg 1,3 kg 2,6 kg MK 2 esmaabi paun 3,5 kg 3,5 kg 7 kg L) Koormakate 2x3 meetrit 0,5 kg 0,5 kg 1 kg Tööriistakomplekt (kirves, saag) Mask eerimisvõrk 3 kg 6kg I Käsibussool 0, 13 kg 0,13 kg 0,26 kg Laserkaugusmõõdik laadijaga 3 +1 kg Taskulamp patareidega 0,2 kg 0,2 kg 0,4 kg Kaarditasku- suur 4-6 kg Kaarditasku- väike 3 kg 3 kg 6 kg Patareid (AA - 2 tk) 0,05 kg Varustus sejj.as (KOKKU) 8,4 kg 8,4 kg 8,4 kg 8,4 kg 8,4 kg 67,2 kg Põlvekaitsmed 0,4 kg 0,4 kg 0,4 kg 0,4 kg 0,4 kg Killuvest (suurus L) 2,3 kg 2,3 kg 2,3 kg 2,3 kg 2,3 kg Välivorm suvine 1,7 kg 1,7 kg 1,7 kg 1,7 kg 1,7 kg Saapad 1,5 kg 1,5 kg 1,5 kg 1,5 kg 1,5 kg Suvemüts (nokamüts) 0,1 kg 0,1 kg 0,1 kg 0,1 kg 0, 1 kg Meditsiinipakk 0,1 kg 0,1 kg 0,1 kg 0,1 kg 0, 1 kg T-särk 0,3 kg 0,3 kg 0,3 kg 0,3 kg 0,3 kg ' ' 47

48 Sokid 1 paar 0,2 kg 0,2 kg 0,2 kg 0,2 kg 0,2 kg Talvine maskeerimisülikond 1,8 kg 1,8 kg 1,8 kg 1,8 kg 1,8 kg Varustus rakmetes (KOKKU) 12 kg 12 kg 12 kg 12 kg 12 kg 96 kg Gaasimask (Venemaa) 0,7 kg 0,7 kg 0,7 kg 0,7 kg < 0,7 kg ' Jalaväelabidas (Rootsi) 0,9 kg 0,9 kg 0,9 kg 0,9 kg 0,9 kg Kuivtoit (ööpäeva ratsioon) 2,8 kg 2,8 kg 2,8 kg 2,8 kg 2,8 kg Kaitseprillid (Prantsuse) 0,2 kg 0,2 kg 0,2 kg 0,2 kg 0,2 kg Nöör 50m 0, 14 kg 0, 14 kg 0,14 kg 0, 14 kg 0,14 kg Vihmaülikond (uus) 1 kg 1 kg 1 kg 1 kg 1 kg Kindad sõduri 0, 12 kg 0, 12 kg 0, 12 kg 0, 12 kg 0,12 kg Sõdurikäpik Eesti 0, 13 kg 0, 13 kg 0,13 kg 0, 13 kg 0, 13 kg Telkmantel 0,8 kg 0,8 kg 0,8 kg 0,8 kg 0,8 kg Kiivrialune müts 0,1 kg 0,1 kg 0,1 kg 0,1 kg 0, 1 kg Rootsi nahkkindad 0,2 kg 0,2 kg 0,2 kg 0,2 kg 0,2 kg Tuulekindel näomask 0,2 kg 0,2 kg 0,2 kg 0,2 kg 0,2 kg Rakmed (LINDA) 2,0 kg 2,0 kg 2,0 kg 2,0 kg 2,0 kg Joogikruus 0,06 kg 0,06 kg 0,06 kg 0,06 kg 0,06 kg Kiiver 1,5 kg 1,5 kg 1,5 kg 1,5 kg 1,5 kg Turistikomplekt 0, 15 kg 0, 15 kg 0, 15 kg 0,15 kg 0,15 kg Sõdurinuga 0,09 kg 0,09 kg 0,09 kg 0,09 kg 0,09 kg 48

49 I 49 Maskeerimisvärvid (kompl) 0,1 kg 0,1 kg 0,1 kg 0,1 kg 0, 1 kg Sokid (2 paari) 0,4 kg 0,4 kg. 0,4 kg 0,4 kg 0,4 kg Joogivesi 0,5 L 0,5 kg 0,5 kg 0,5 kg 0,5 kg 0,5 kg i Varustus seljakotis (KOKKU) 14,34 kg 14,34 kg 14,34 kg 14,34 kg 14,34 kg 114,7 kg Väli vorm- talvine jope 2,2kg 2,2 kg 2,2 kg 2,2 kg ; 2,2 kg Magamiskott 3,1 kg 3,1 kg 3,1 kg 3,1 kg 3,1 kg Talvekummikud 2,5 kg 2,5 kg 2,5 kg 2,5 kg 2,5 kg Soe pesu 0,5 kg 0,5 kg 0,5 kg 0,5 kg 0,5 kg! T-särk 0,3 kg 0,3 kg 0,3 kg 0,3 kg 0,3 kg Sokid 1 paar 0,2 kg 0,2 kg 0,2 kg 0,2 kg 0,2 kg Villased sokid 2 paari 0, 16 kg 0, 16 kg 0, 16 kg 0,16 kg 0,16 kg Seljakott (tühjana) 3,8 kg 3,8 kg 3,8 kg 3,8 kg 3,8 kg Joogivesi 1,5 L 1,5 kg 1,5 kg 1,5 kg 1,5 kg 1,5 kg Taskurätt 4 tk 0,08 kg 0,08 kg 0,08 kg 0,08 kg 0,08 kg Varustusekotis S kg 8kg S kg S kg S kg 64 kg Vöörihm 0,3 kg 0,3 kg 0,3 kg 0,3 kg 0,3 kg Karvaroüts 0,16 kg 0,16 kg 0,16 kg 0, 16 kg 0,16 kg Katel ok 1,5 kg 1,5 kg 1,5 kg 1,5 kg 1,5 kg Katelokipiiritus 1L 1 kg 1 kg 1 kg 1 kg 1 kg Käte-jajalakuivatusrätik 0,5 kg 0,5 kg 0,5 kg 0,5 kg 0,5 kg L

50 Välivorm- talvine püksid 1,4 kg 1,4 kg 1,4 kg 1,4 kg 1,4 kg Alusmatt (LINDA uus) 1 kg 1 kg 1 kg 1 kg 1 kg Kampsun 1 kg 1 kg 1 kg 1 kg 1 kg Saapahari ja -määre 0,15 kg 0, 15 kg 0,15 kg 0,15 kg 0,15 kg Raseerimisvahendid, niit ja nõel, seep 1 kg 1 kg 1 kg 1 kg 1 kg Varustusekaal koos varustuskoiiga 61 kg 61 kg 61,4 kg 56,6 kg 480 kg Varustus varustuskotita 53 kg 53 kg 53,4 kg 48,6 kg 416 kg Varustus ilma ihul oleva ja varustuskoti<ta 44,6 kg 44,6 kg 45 kg 40,2 kg 348,8 kg Ilma laskemoonata 40,4 kg 35 kg 43 kg 36,2 kg 309,2 kg Lisavarustus Mootorratturi ülikond Suvekummikud 1,9 kg Termos 1L 0,57 kg Petrooleumlamp staabitelki 2, 1 kg Kirves Saag - 50

51 ' -j Lisa. 4 Liikumiskiirused ja meetodid (ei sobi meie tingimustesse) X 5 = (oletatavasti vastast pole ) kasutatakse masinatel ühest kohast teise liikumiseks. Kiire liikumine, vastavalt teeoludele. X 4 = KMIH (võib kohata vastast, kuid tõenäosus väike). Liigutakse masinatel peatumata X 3 = 6-8 KMIH ( kindlasti võib kohata vastast ) liigutakse masinatel hüpetena, üksteist kattes. X 2 = 4-5 KMIH ( autodel ja j al astutakse ) vastane lähedal. X 1 = 2-3 KMIH ( objekti luure, või kohtutakse kohe vastasega ) liigutakse jalgsi. 5 1

Praktikumi ülesanne nr 4

Praktikumi ülesanne nr 4 Järjestikskeemid - Koodlukk I07 - Digitaalloogika ja -süsteemid Õppejõud: Priit Ruberg Ülari Ainjärv 1/4 I07 - Sisukord 1. Ülesande püstitus!... 1. Lahendus!... 1.1. Automaadi mudel!... 1.. s0 - s14 (Moore)!....3.

More information

Väiketuulikute ja päikesepaneelide tootlikkuse ja tasuvuse võrdlus

Väiketuulikute ja päikesepaneelide tootlikkuse ja tasuvuse võrdlus Väiketuulikute ja päikesepaneelide tootlikkuse ja tasuvuse võrdlus Rein Pinn Eesti Päikeseenergia Assotsiatsioon EnergoGen Päikeseenergia ja paneelid Toodab sooja Vaakum torukollektor Plaatkollektor Päikeseenergia

More information

Elekter päikesest Eestis aastal Andri Jagomägi, Ph.D. Tallinna Tehnikaülikool Materjaliteaduse Instituut

Elekter päikesest Eestis aastal Andri Jagomägi, Ph.D. Tallinna Tehnikaülikool Materjaliteaduse Instituut Elekter päikesest Eestis aastal 2012. Andri Jagomägi, Ph.D. Tallinna Tehnikaülikool Materjaliteaduse Instituut Küsitlus Milline peaks olema päikesest elektrit toova süsteemi tasuvusaeg aastates, et Te

More information

VALGE SÄRK PÕHIKANGAS TWO FOLD

VALGE SÄRK PÕHIKANGAS TWO FOLD VALGE SÄRK TWO FOLD S0 2-PLY POPLIN T0 2-PLY TWILL U06 2-PLY ROYAL- OXFORD V SMALL HERRINGBONE Laitmatult valge särk on ajatu klassika. Oma puhtuses võimaldab see kombineerimist mis tahes teiste värvidega.

More information

SADAMA VASTUVÕTUSEADMETE VÄIDETAVATEST PUUDUSTEST TEAVITAMISE VORM FORM FOR REPORTING ALLEGED INADEQUACIES OF PORT RECEPTION FACILITIES

SADAMA VASTUVÕTUSEADMETE VÄIDETAVATEST PUUDUSTEST TEAVITAMISE VORM FORM FOR REPORTING ALLEGED INADEQUACIES OF PORT RECEPTION FACILITIES Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2009. a määrus nr 78 Laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise ja vastuvõtmise korralduslikud nõuded Lisa 2 (majandus- ja kommunikatsiooniministri 04.märtsi

More information

LOGO. Eesti Arengukoostöö ja Humanitaarabi

LOGO. Eesti Arengukoostöö ja Humanitaarabi LOGO KASUTUSJUHEND Eesti Arengukoostöö ja Humanitaarabi 1.1 Logo tähendus Logo element, mille ühenduses olevad kujundatud lülid on seotud, on tuletatud Eesti rahvuselementidest. Märgis olevad lahus elemendid

More information

jõudlusega ning vähendab võrra.

jõudlusega ning vähendab võrra. Põhifunktsioonid Aktiivne energiajuhtimine Aktiivse energiajuhtimise funktsioon reguleerib energiatarbimise taset ja jahutusvõimet, juhtides kompressori mootori maksimaalset sagedust. Ülim energiatõhusus

More information

Ehitisintegreeritud fotoelektriliste päikesepaneelide tootlikkus ja majanduslik tasuvus Eesti kliimas aastal 2011

Ehitisintegreeritud fotoelektriliste päikesepaneelide tootlikkus ja majanduslik tasuvus Eesti kliimas aastal 2011 Ehitisintegreeritud fotoelektriliste päikesepaneelide tootlikkus ja majanduslik tasuvus Eesti kliimas aastal 2011 Annika Päsik Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Sisukord Eesmärk Päikesekiirgus Eestis

More information

JÄRELTULIJALIJA e. Küsimustele vastab direktor Sirje Kautsaar

JÄRELTULIJALIJA e. Küsimustele vastab direktor Sirje Kautsaar JÄRELTULIJALIJA e E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUMI LEHT ee e ee e NR 38 APRILL 2011 Küsimustele vastab direktor Sirje Kautsaar Sirje Kautsaar. Kuna meie kooli juhib nüüd uus direktor, tegime intervjuu,

More information

MADALA TASEME JUHTKONTROLLERI ARENDUS ISEJUHTIVALE SÕIDUKILE

MADALA TASEME JUHTKONTROLLERI ARENDUS ISEJUHTIVALE SÕIDUKILE TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Elvar Liiv 154089IASB MADALA TASEME JUHTKONTROLLERI ARENDUS ISEJUHTIVALE SÕIDUKILE Bakalaureusetöö Juhendaja: Mairo Leier Doktorikraad Tallinn 2018 Autorideklaratsioon

More information

SPORTLIK VABAVÕITLUS EESTIS

SPORTLIK VABAVÕITLUS EESTIS Valga Kaugõppegümnaasium SPORTLIK VABAVÕITLUS EESTIS Koostaja: Kaspar Kraav Juhendaja: Esta Mets Valga, 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. SPORTLIKU VABAVÕITLUSE ALGUS... 4 2. SPORTLIK VABAVÕITLUS TÄNAPÄEVAL...

More information

EUROOPA PARLAMENT ARVAMUS. Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon 2003/0226(COD) Esitaja: siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon

EUROOPA PARLAMENT ARVAMUS. Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon 2003/0226(COD) Esitaja: siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon EUROOPA PARLAMENT 2004 ««««««««««««Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon 2009 2003/0226(COD) 14.12.2004 ARVAMUS Esitaja: siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon Saaja: transpordi- ja turismikomisjon Teema: Euroopa

More information

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Strateegia õppetool ÜKSIK LENNUVÄEDIVISJON NR

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Strateegia õppetool ÜKSIK LENNUVÄEDIVISJON NR Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Strateegia õppetool KRISTJAN LEIMANN 7. keskastmekursus ÜKSIK LENNUVÄEDIVISJON NR 3 1930-1940 MAGISTRITÖÖ Juhendajad Dotsent Ago Pajur Kapten Mika Raudvassar Tartu 2013

More information

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Sotsiaal- ja humanitaarteaduste õppetool

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Sotsiaal- ja humanitaarteaduste õppetool Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Sotsiaal- ja humanitaarteaduste õppetool ARGO SIBUL 9. põhikursus Kadettide kehaliste võimete muutus KVÜÕA-s esimese õppeaasta jooksul Lõputöö Juhendaja dotsent Aasa Must

More information

MUUDETUD juunis Kõik õigused kaitstud WADA

MUUDETUD juunis Kõik õigused kaitstud WADA 1 Küsimus: Lõppkokkuvõttes vastutan mina kõige eest, mida alla neelan, süstin või manustan.vastus: Õige Seletus: Kõik sportlased peavad esitama ennetavaid küsimusi oma sportlaskarjääri ohtuseadmise vältimiseks.

More information

Elektrituuliku seisundi reaalajajälgimissüsteem ja selle rakendused

Elektrituuliku seisundi reaalajajälgimissüsteem ja selle rakendused Elektrituuliku seisundi reaalajajälgimissüsteem ja selle rakendused Elektroenergeetika õppekava Energiasüsteemide õppetool Magistritöö Õppetooli juhataja prof H. Tammoja Juhendaja dots J. Kilter Lõpetaja

More information

Rehvitemperatuuri mõõtesüsteem võistlusautole FEST14

Rehvitemperatuuri mõõtesüsteem võistlusautole FEST14 Mehhatroonika instituut MHK õppetool MHK40LT Rainer Lepik Rehvitemperatuuri mõõtesüsteem võistlusautole FEST14 Bakalaureusetöö Autor taotleb tehnikateaduste bakalaureuse akadeemilist kraadi Tallinn 2014

More information

EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut. Ago Ütt-Ütti

EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut. Ago Ütt-Ütti EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Ago Ütt-Ütti SÕIDUKI MOOTORI PROGRAMMEERITAVA JUHTMOODULI SEADISTAMISE METOODIKA DÜNAMOMEETRILISES STENDIS METHODOLOGY FOR TUNING VEHICLE STANDALONE ENGINE FUEL INJECTION

More information

Tarkvaraprotsessi küpsuse hindamise ja arendamise võimalusi Capability Maturity Model i näitel

Tarkvaraprotsessi küpsuse hindamise ja arendamise võimalusi Capability Maturity Model i näitel Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-Loodusteaduskond Informaatika õppetool Sander Zeemann Tarkvaraprotsessi küpsuse hindamise ja arendamise võimalusi Capability Maturity Model i näitel Proseminaritöö

More information

Head lapsevanemad! Aasta 2009 hakkab läbi saama ning peagi on kätte jõudmas jõuluaeg ja aasta lõpp. Jõuluaeg on kindlasti meelespidamise

Head lapsevanemad! Aasta 2009 hakkab läbi saama ning peagi on kätte jõudmas jõuluaeg ja aasta lõpp. Jõuluaeg on kindlasti meelespidamise X X X U-16 vanuseklassi võrkpallivõistkond võitis Saaremaal Eesti Spordiliidu Jõud karikavõistluse. NR. 31 Talvepäikese pikkades varjudes elavad kuusepuud. Metsa all lumelohkudes hõbedane härmakelluke

More information

K ägu. Eesti Bioloogia ja Geograafia Õpetajate Liidu toimetised

K ägu. Eesti Bioloogia ja Geograafia Õpetajate Liidu toimetised K ägu Eesti Bioloogia ja Geograafia Õpetajate Liidu toimetised Tallinn 2008 Eesti Bioloogia ja Geograafia Õpetajate Liit Eesti Bioloogia ja Geograafia Õpetajate Liit on 1993. aastal loodud vabariigi bioloogia

More information

Naabrireeglid klassifitseerimisel

Naabrireeglid klassifitseerimisel Tartu Ülikool Matemaatika-Informaatika Teaduskond Matemaatilise Statistika Instituut Semestritöö: Naabrireeglid klassifitseerimisel Autor: Raivo Kolde Juhendaja: Jüri Lember 9. detsember 2004. a. Sisukord

More information

VÄLJALASKESÜSTEEMI PROJEKTEERIMINE ÜKSIKKORRAS VALMISTATUD SÕIDUKILE

VÄLJALASKESÜSTEEMI PROJEKTEERIMINE ÜKSIKKORRAS VALMISTATUD SÕIDUKILE Risto Egipti VÄLJALASKESÜSTEEMI PROJEKTEERIMINE ÜKSIKKORRAS VALMISTATUD SÕIDUKILE LÕPUTÖÖ Tallinn 2014 Risto Egipti VÄLJALASKESÜSTEEMI PROJEKTEERIMINE ÜKSIKKORRAS VALMISTATUD SÕIDUKILE LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond

More information

Arvutiklassi broneerimise veebirakendus. Eesti koolidele. Tallinna Ülikool. Informaatika Instituut. Bakalaureusetöö. Autor: Raimo Virolainen

Arvutiklassi broneerimise veebirakendus. Eesti koolidele. Tallinna Ülikool. Informaatika Instituut. Bakalaureusetöö. Autor: Raimo Virolainen Tallinna Ülikool Informaatika Instituut Arvutiklassi broneerimise veebirakendus Eesti koolidele Bakalaureusetöö Autor: Raimo Virolainen Juhendaja: Mart Laanpere Autor:...... 2014 Juhendaja:...... 2014

More information

ABB AS Nutikad laolahendused ABB-s Üldsegi mitte pilves

ABB AS Nutikad laolahendused ABB-s Üldsegi mitte pilves ABB AS 26.02.2014 Nutikad laolahendused ABB-s Üldsegi mitte pilves ABB nutikad laolahendused ABB Group Month DD, Year Slide 2 1. ABB masinatehase RFID KanBan riiulid 2. ABB komponentide kesklao automaatsed

More information

TOITESÜSTEEMI TÄIUSTAMINE RAHA SÄÄSTMISEKS

TOITESÜSTEEMI TÄIUSTAMINE RAHA SÄÄSTMISEKS Artjom Tsassovskihh TOITESÜSTEEMI TÄIUSTAMINE RAHA SÄÄSTMISEKS LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Autotehnika eriala Tallinn 2015 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS... 4 2. LÜHENDITE LOETELU... 6 3. GAASISEADMED... 7

More information

Laevamootorite tulevik Anders Toomus Osakonna juhatja AB Volvo Penta Service Communication

Laevamootorite tulevik Anders Toomus Osakonna juhatja AB Volvo Penta Service Communication Laevamootorite tulevik Anders Toomus Osakonna juhatja AB Volvo Penta Service Communication Volvo Penta Dept. CB22400 Service Communication AT 1 2014-07-28 Volvo Group Organization Group Trucks Sales &

More information

CIRRUS. AMAZONE Cirrus 03. Großflächensätechnik Cirrus

CIRRUS. AMAZONE Cirrus 03. Großflächensätechnik Cirrus AMAZONE Cirrus 03 Großflächensätechnik Cirrus Jaanus Põldmaa Mudelid Ülevaade Cirrus 3503 Compact RoTeC Pro Cirrus 6003-2 (C) RoTeC Pro Cirrus 3003 Compact RoTeC Pro Cirrus 4003 (-C) RoTeC Pro Ja Cirrus

More information

CO 2. heitkoguste vähendamisele suunatud projektid KYŌTO PROTOKOLL

CO 2. heitkoguste vähendamisele suunatud projektid KYŌTO PROTOKOLL CO 2 heitkoguste vähendamisele suunatud projektid KYŌTO PROTOKOLL KYOTO PROTOCOL TO THE UNITED NATIONS FRAMEWORK CONVENTION ON CLIMATE CHANGE The Parties to this Protocol, Being Parties to the United Nations

More information

KESKMOOTORIGA RALLIAUTO TAURIA PLASTKOORIKU RENOVEERIMINE

KESKMOOTORIGA RALLIAUTO TAURIA PLASTKOORIKU RENOVEERIMINE Erik Artjomenko KESKMOOTORIGA RALLIAUTO TAURIA PLASTKOORIKU RENOVEERIMINE LÕPUTÖÖ Tallinn 2017 Erik Artjomenko KESKMOOTORIGA RALLIAUTO TAURIA PLASTKOORIKU RENOVEERIMINE LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Autotehnika

More information

Aasia riikide elanike kulutused välisreisidele (miljardites eurodes)

Aasia riikide elanike kulutused välisreisidele (miljardites eurodes) TURISM JAAPANIST EESTISSE JAAPANI ELANIKE VÄLISREISID Jaapani elanike arv on 127 miljonit. 2.a. tegid Jaapani elanikud 17,1 miljonit välisreisi 1. Reiside arv on pikka aega püsinud laias laastus samas

More information

TALLINNA ÜLIKOOL Haapsalu Kolledž Liiklusohutus. Kristo Lensment SÄÄSTLIKU SÕIDUVIISI TEADLIKKUSE UURING Diplomitöö. Juhendaja: MA Heli Ainjärv

TALLINNA ÜLIKOOL Haapsalu Kolledž Liiklusohutus. Kristo Lensment SÄÄSTLIKU SÕIDUVIISI TEADLIKKUSE UURING Diplomitöö. Juhendaja: MA Heli Ainjärv TALLINNA ÜLIKOOL Haapsalu Kolledž Liiklusohutus SÄÄSTLIKU SÕIDUVIISI TEADLIKKUSE UURING Diplomitöö Juhendaja: MA Heli Ainjärv Haapsalu 2016 TALLINNA ÜLIKOOL Haapsalu Kolledž Osakond: Liiklusohutuse osakond

More information

Tartu Ülikool Psühholoogia osakond. Margit Tamm. Algklasside õpilaste verbaalsete võimete hindamine. Individuaalse ja grupitestimise võrdlus

Tartu Ülikool Psühholoogia osakond. Margit Tamm. Algklasside õpilaste verbaalsete võimete hindamine. Individuaalse ja grupitestimise võrdlus Tartu Ülikool Psühholoogia osakond Margit Tamm Algklasside õpilaste verbaalsete võimete hindamine. Individuaalse ja grupitestimise võrdlus Magistritöö Juhendaja: Eve Kikas, PhD Läbiv pealkiri: Verbaalsete

More information

PALDISKI LINNAPLANEERING LEETSES

PALDISKI LINNAPLANEERING LEETSES Anastasia Shabelnikova PALDISKI LINNAPLANEERING LEETSES LÕPUTÖÖ Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Rakendusarhitektuuri eriala Tallinn 2017 SISUKORD 1. Protsess... 4 1.1. Sissejuhatus... 4 1.2.

More information

KÕRGEPINGE-IMPULSSTRAFO TOITEALLIKA JA KÕRGEPINGEMUUNDURIGA TESTMOODULI PROJEKTEERIMINE ESS-I PROOTONIKIIRENDILE

KÕRGEPINGE-IMPULSSTRAFO TOITEALLIKA JA KÕRGEPINGEMUUNDURIGA TESTMOODULI PROJEKTEERIMINE ESS-I PROOTONIKIIRENDILE Sixten Sepp KÕRGEPINGE-IMPULSSTRAFO TOITEALLIKA JA KÕRGEPINGEMUUNDURIGA TESTMOODULI PROJEKTEERIMINE ESS-I PROOTONIKIIRENDILE LÕPUTÖÖ Mehaanikateaduskond Elektritehnika eriala Tallinn 2017 Mina, Sixten

More information

ATS3000/4000 Juhtpaneel. Kasutusjuhend

ATS3000/4000 Juhtpaneel. Kasutusjuhend ATS3000/4000 Juhtpaneel Kasutusjuhend ARITECH on firma Interlogix BV filiaal. AUTIKAITSE 2000 Interlogix BV. Kõik õigused kaitstud. Firma Interlogix BV annab käesoleva juhendi reprodutseerimise õiguse

More information

AWD18E CORDLESS DRILL AKUTRELL

AWD18E CORDLESS DRILL AKUTRELL AWD18E CORDLESS DRILL AKUTRELL Instruction Manual Kasutusjuhend Original instructions Originaaljuhendi tõlge Please read this handbook carefully before using the tool! Enne tööriista kasutamist loe juhend

More information

Mahu- ja kuluarvestus käsitöönduslikus palkehituses

Mahu- ja kuluarvestus käsitöönduslikus palkehituses 113 Mahu- ja kuluarvestus käsitöönduslikus palkehituses Meinrad Rohner Resümee Kogenud palkehitaja Meinrad Rohner (Alppisalvos OY, Soome) tutvustab artiklis käsitööndusliku palkhoone mahu- ja kuluarvestuse

More information

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond IDK40LT Ilja Kudrjavtsev IAPB JÄRELTURU ELEKTRILINE DIFERENTSIAALILUKK AUTO ABS PÕHJAL Bakala

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond IDK40LT Ilja Kudrjavtsev IAPB JÄRELTURU ELEKTRILINE DIFERENTSIAALILUKK AUTO ABS PÕHJAL Bakala TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY Faculty of Information Technology IDK40LT Ilja Kudrjavtsev 140169IAPB AFTERMARKET ELECTRONIC DIFFERENTIAL LOCK BASED ON EXISTING ABS Bachelor s thesis Supervisor: Martin

More information

Tartu Ülikool Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut KÜTTE, VENTILATSIOONI JA ÕHUKONDITSIONEERIMISE INGLISE-EESTI SELETAV SÕNASTIK

Tartu Ülikool Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut KÜTTE, VENTILATSIOONI JA ÕHUKONDITSIONEERIMISE INGLISE-EESTI SELETAV SÕNASTIK Tartu Ülikool Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut KÜTTE, VENTILATSIOONI JA ÕHUKONDITSIONEERIMISE INGLISE-EESTI SELETAV SÕNASTIK Magistriprojekt Margus Mere Juhendajad: Kristi Põder Märt Falk

More information

UML keel. Keel visuaalseks modelleerimiseks. Ajalugu ja skeemide nimekiri

UML keel. Keel visuaalseks modelleerimiseks. Ajalugu ja skeemide nimekiri UML keel Keel visuaalseks modelleerimiseks. Ajalugu ja skeemide nimekiri Mudel Mudel on tegelikkuse lihtsustatud, üldistatud esitus. Mudel peab aitama nähtust paremini mõista; tegevusi planeerida. Mudel

More information

B 90 R Adv DOSE Bp Pack

B 90 R Adv DOSE Bp Pack B 90 R R Adv Bp Pack akutoitel pealistutav põrandapesumasin on kompaktne, mitmekülgne, sellel on suurema mahutavusega paak, reguleeritav töölaius (55-75 cm) ja FACT-tehnoloogia. Mudelil Advance on juhtpaneel,

More information

ACTULUX HINNAKIRI 2016 v 1

ACTULUX HINNAKIRI 2016 v 1 ACTULUX HINNAKIRI 2016 v 1 Üldhinnakiri äriklientidele, ex works Hadsund, Denmark. Kontakt: Silvar Pippar +372 5757 0411 spi@actulux.com AVAMISSÜSTEEMID Traaversiga varustatud SA Power Mini 70-110 cm SA

More information

Eesti Haigekassa DRG piirhinna ja piiride arvutamise metoodika hindamine

Eesti Haigekassa DRG piirhinna ja piiride arvutamise metoodika hindamine www.pwc.ee DRG piirhinna ja piiride arvutamise metoodika hindamine Eesti DRG hinnakujunduse süsteemi ülevaade I Kokkuvõte Lisad Lembitu 10 10114 Tallinn Lugupeetud Tanel Ross Erki Mägi Juhtivkonsultant

More information

Kodune biodiisli valmistamine ja kasutamine Uurimistöö

Kodune biodiisli valmistamine ja kasutamine Uurimistöö Saaremaa Ühisgümnaasium Kodune biodiisli valmistamine ja kasutamine Uurimistöö Autor: Meelis Reinumägi 12C Juhendaja: Diana Õun Kuressaare 2010 ANNOTATSIOON Saaremaa Ühisgümnaasium Töö pealkiri Kodune

More information

Kasutusjuhend Slagkrafti kraanad

Kasutusjuhend Slagkrafti kraanad Artiklinumber 470 1697-R1 Kasutusjuhend Slagkrafti kraanad SC40 / SC45 / SC70 / SC85 / SC160 Enne kraana kasutuselevõttu loe hoolega läbi terve kasutusjuhend! Eesti k., kasutusjuhendi tõlge Copyright.

More information

LISA 1. SILUMINE. e) Kanname andmed tabelisse L1.1 ja liidame kokku:

LISA 1. SILUMINE. e) Kanname andmed tabelisse L1.1 ja liidame kokku: LISA 1. SILUMINE. Andmete silumine on andmete statistilise töötlemise võte, mis võimaldab kõrvaldada juhuslikke hälbeid ja välja selgitada nähtuskäigu trende. Käesolevas uuringus kasutati silumist inimkannatanutega

More information

KEY TO SYMBOLS. Symbols. Choke: Set the choke control in the choke position. 2 English AT26CCMC

KEY TO SYMBOLS. Symbols. Choke: Set the choke control in the choke position. 2 English AT26CCMC GB Operator s manual 2-22 SE Bruksanvisning 23-43 DK Brugsanvisning 44-64 FI Käyttöohje 65-85 NO Bruksanvisning 86-106 FR Manuel d utilisation 107-127 NL Gebruiksaanwijzing 138-148 IT Istruzioni per l

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 1597-2:1999 Keevitusmaterjalid. Katsemeetodid. Osa 2: Kontroll-liidete ettevalmistamine terasest ühe ja kahe läbimiga keevitatud katsekehadele Welding consumables - Test methods -

More information

Väga tõhusad väikese energiakuluga

Väga tõhusad väikese energiakuluga Küttesüsteem Kliimaseade/ jahe Tarbevesi AX.. / A.. / ModulA.. Väga tõhusad väikese energiakuluga Enam kui lihtsalt pumbad A-energiaklassi asendab Biral ECO-Design A Alates 1. jaanuarist 2013 asendatakse

More information

KESKMOOTORIGA RALLIAUTO TAURIA RESTAUREERIMINE SISSELASKETRAKT

KESKMOOTORIGA RALLIAUTO TAURIA RESTAUREERIMINE SISSELASKETRAKT Karl Romanenkov KESKMOOTORIGA RALLIAUTO TAURIA RESTAUREERIMINE SISSELASKETRAKT LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Autotehnika eriala Tallinn 2017 Mina/meie,..., tõendan/tõendame, et lõputöö on minu/meie kirjutatud.

More information

EESTI SÕJAVÄE OHVITSERIDE ETTEVALMISTAMISE SÜSTEEMI KUJUNEMINE JA ARENG

EESTI SÕJAVÄE OHVITSERIDE ETTEVALMISTAMISE SÜSTEEMI KUJUNEMINE JA ARENG EESTI SÕJAVÄE OHVITSERIDE ETTEVALMISTAMISE SÜSTEEMI KUJUNEMINE JA ARENG 7 EESTI SÕJAVÄE OHVITSERIDE ETTEVALMISTAMISE SÜSTEEMI KUJUNEMINE JA ARENG 1919 1940 Andres Seene Järgnev artikkel tugineb 2011. aastal

More information

PÄIKESEELEKTRIJAAMADE TOOTLIKKUSE PROGNOOSIDE PAIKAPIDAVUS

PÄIKESEELEKTRIJAAMADE TOOTLIKKUSE PROGNOOSIDE PAIKAPIDAVUS Deve Andreson PÄIKESEELEKTRIJAAMADE TOOTLIKKUSE PROGNOOSIDE PAIKAPIDAVUS LÕPUTÖÖ Ringmajanduse ja tehnoloogia instituut Keskkonnatehnoloogia- ja juhtimise eriala Tallinn 2018 Mina, Deve Andreson, tõendan,

More information

Kanepibetoonsegude tutvustus ja katsetamine Eesti kliimas

Kanepibetoonsegude tutvustus ja katsetamine Eesti kliimas TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku ehituse õppekava Markus Pau Kanepibetoonsegude tutvustus ja katsetamine Eesti kliimas Lõputöö Juhendaja: Laur Pihel Kaitsmisele

More information

Elektrienergia tarbijahind. ja selle mõjurid Euroopa Liidu. liikmesriikide näidetel

Elektrienergia tarbijahind. ja selle mõjurid Euroopa Liidu. liikmesriikide näidetel Elektrienergia tarbijahind ja selle mõjurid Euroopa Liidu liikmesriikide näidetel Elektroenergeetika õppekava Kõrgepingetehnika õppetool Magistritöö Õppetooli juhataja prof Juhan Valtin Juhendaja prof

More information

LYRA. Loob rahuliku keskkonna. Air Climate Solutions

LYRA. Loob rahuliku keskkonna. Air Climate Solutions LYRA Loob rahuliku keskkonna Trendid (Lõpptarbijad) Suurenenud töötajate heaolu Hoone jagamise paindlikkus Madal elutsükli maksumus Kõrgem produktiivsus Valmisolek muutusteks Vähendatud energiakulu Individuaalne

More information

AIP Supplement for Estonia

AIP Supplement for Estonia EESTI AIP Estonia Kontakt / Contact Aadress: ennuliiklusteeninduse Aktsiaselts ennuinfo osakond Kanali põik 3 Rae küla, Rae vald 10112 Harjumaa Estonia Tel: +372 625 8323 Faks: +372 625 8200 AFS: EETYOYX

More information

Elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjad

Elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjad Elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjad Bilansi tagamise ehk tasakaalustamise eeskirjad on koostatud ElTS 39 lg 3 1 alusel, mis sätestavad muuhulgas süsteemi tunnisisese reguleerimise

More information

WG329E WG329E.5 WG329E.9

WG329E WG329E.5 WG329E.9 Battery-powered Jaw Saw Akutoitega haaratssaag Akumulatora spīļzāģis Akumuliatoriumi maitinamas grandininis pjūklas EN ET LV LT P07 P22 P37 P52 WG329E WG329E.5 WG329E.9 Original instructions Algsete juhiste

More information

Praktiline juhend biotsiidimääruse kohta

Praktiline juhend biotsiidimääruse kohta Praktiline juhend biotsiidimääruse kohta Eriseeria andmete jagamise kohta. Konsortsiumid 2 Praktiline juhend biotsiidimääruse kohta. Eriseeria andmete jagamise kohta. Konsortsiumid ÕIGUSLIK TEADE Käesoleva

More information

Elektribusside laadimissüsteemide tasuvus- ja tundlikkusanalüüs

Elektribusside laadimissüsteemide tasuvus- ja tundlikkusanalüüs Tartu Linnavalitsus Elektribusside laadimissüsteemide tasuvus- ja tundlikkusanalüüs Rakendusuuring Mõnus Minek OÜ www.monusminek.ee Ahto Oja I ahto.oja@monusminek.ee Tauno Trink I tauno.trink@monusminek.ee

More information

TÜ EESTI MEREINSTITUUT. Avamere tuuleparkide rajamisega Loode- Eesti rannikumerre kaasnevate keskkonnamõjude hindamine PROGRAMM

TÜ EESTI MEREINSTITUUT. Avamere tuuleparkide rajamisega Loode- Eesti rannikumerre kaasnevate keskkonnamõjude hindamine PROGRAMM TÜ EESTI MEREINSTITUUT Reg. Nr. 74001073 Töö nr. LP1MI060155 Tellija: OÜ Nelja Energia Avamere tuuleparkide rajamisega Loode- Eesti rannikumerre kaasnevate keskkonnamõjude hindamine PROGRAMM Offshore windpark

More information

KÄSIRAAMAT WALDORFKOOLI LAPSEVANEMALE

KÄSIRAAMAT WALDORFKOOLI LAPSEVANEMALE KÄSIRAAMAT WALDORFKOOLI LAPSEVANEMALE Käsiraamat on koostatud 2011. aastal Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -lasteaedade Ühenduse projekti Waldorfkool on haridussüsteemi loomulik osa raames. Projekti rahastas

More information

Kui ei külma küünlal jalad, siis vast külmab vastlal jalad, kui ei külma vastlal jalad, siis jorutab jüripäevani. (Iisaku, 1961)

Kui ei külma küünlal jalad, siis vast külmab vastlal jalad, kui ei külma vastlal jalad, siis jorutab jüripäevani. (Iisaku, 1961) Kui ei külma küünlal jalad, siis vast külmab vastlal jalad, kui ei külma vastlal jalad, siis jorutab jüripäevani. (Iisaku, 1961) Oli käre külm, kuid päike helendas ja lumi sätendas silmipimestavalt. Oli

More information

Sokkia GSR 2700ISX vertikaalsed ja horisontaalsed mõõtmishälbed valitud maastikutingimustes

Sokkia GSR 2700ISX vertikaalsed ja horisontaalsed mõõtmishälbed valitud maastikutingimustes Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduste valdkond Ökoloogia ja maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö geograafias 12 EAP Sokkia GSR 2700ISX vertikaalsed ja horisontaalsed mõõtmishälbed

More information

UUS NEW Q-Q-SEERIA PÕLLUMAJANDUSE TULEVIK UUS Q-SEERIA

UUS NEW Q-Q-SEERIA PÕLLUMAJANDUSE TULEVIK UUS Q-SEERIA UUS NEW Q-Q-SEERIA Q-SERIES PÕLLUMAJANDUSE TULEVIK INNOVAATOR, KES LOOB PÕLLUMAJANDUSES UUED STANDARDID TÄNA JA TULEVIKUS 4 WORK SMARTER. NOT HARDER. Maailm muutub, ja nii ka põllumajandus. Me kõik oleme

More information

INGLISE-EESTI SELETAV TAKISTUSSÕIDUSÕNASTIK

INGLISE-EESTI SELETAV TAKISTUSSÕIDUSÕNASTIK TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND GERMAANI, ROMAANI JA SLAAVI FILOLOOGIA INSTITUUT INGLISE-EESTI SELETAV TAKISTUSSÕIDUSÕNASTIK Magistritöö Triin Peek Juhendaja: Piret Rääbus Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...

More information

STANDARDTEGEVUSJUHISED GAASIGA SÕITVATE SÕIDUKITE AVARIIDE KORRAL

STANDARDTEGEVUSJUHISED GAASIGA SÕITVATE SÕIDUKITE AVARIIDE KORRAL Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Kristjan Ehastu RK 150 STANDARDTEGEVUSJUHISED GAASIGA SÕITVATE SÕIDUKITE AVARIIDE KORRAL Lõputöö Juhendaja: Stella Polikarpus, MA Kaasjuhendaja: Gert Teder, MA Tallinn

More information

Bill Rogers. Käitumine klassiruumis. Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat

Bill Rogers. Käitumine klassiruumis. Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Bill Rogers 2011 Classroom Behaviour / Third Edition A Practical Guide to Effective Teaching, Behaviour

More information

TÖÖSTUSLIKUST KANEPIST SOOJUSISOLATSIOONIMATERJALIDE OMADUSTE UURIMINE STUDYING CHARACTERISTICS OF THERMAL INSULATION MATERIALS FROM INDUSTRIAL HEMP

TÖÖSTUSLIKUST KANEPIST SOOJUSISOLATSIOONIMATERJALIDE OMADUSTE UURIMINE STUDYING CHARACTERISTICS OF THERMAL INSULATION MATERIALS FROM INDUSTRIAL HEMP EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Denis Pappel TÖÖSTUSLIKUST KANEPIST SOOJUSISOLATSIOONIMATERJALIDE OMADUSTE UURIMINE STUDYING CHARACTERISTICS OF THERMAL INSULATION MATERIALS FROM INDUSTRIAL

More information

KAS ENERGIA ON EESTIS ODAV VÕI KALLIS?

KAS ENERGIA ON EESTIS ODAV VÕI KALLIS? KAS ENERGIA ON EESTIS ODAV VÕI KALLIS? Rita Raudjärv, Ljudmilla Kuskova Energia on ressurss, milleta on tänapäeva elu raske ette kujutada tundub enesestmõistetavana, et see on pidevalt olemas. Erilise

More information

Kaarel Zilmer Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi dotsent

Kaarel Zilmer Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi dotsent TOIMETUS Peatoimetaja Rein Jalak Kujundaja Eli Üksküla TOIMETUSKOLLEEGIUM Peeter Lusmägi Eesti Olümpiakomitee liikumisharrastuse juht Ühendus Sport Kõigile peasekretär Tõnu Seil Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi

More information

EMG SIGNAALITÖÖTLUSPLOKK JUHTIMISRAKENDUSTEKS

EMG SIGNAALITÖÖTLUSPLOKK JUHTIMISRAKENDUSTEKS MEHHATROONIKAINSTITUUT Mehhatroonikasüsteemide õppetool MHK70LT Ervin Piigli EMG SIGNAALITÖÖTLUSPLOKK JUHTIMISRAKENDUSTEKS Autor taotleb tehnikateaduse magistri akadeemilist kraadi Tallinn 2015 Autorideklaratsioon

More information

ZAZ 1102 TAURIA TAGAVEDRUSTUSE KINEMAATIKA MUUTMINE

ZAZ 1102 TAURIA TAGAVEDRUSTUSE KINEMAATIKA MUUTMINE Taavi Filatov ZAZ 1102 TAURIA TAGAVEDRUSTUSE KINEMAATIKA MUUTMINE LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Autotehnika eriala Tallinn 2016 Mina/meie,..., tõendan/tõendame, et lõputöö on minu/meie kirjutatud. Töö koostamisel

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 171-:2000 Alumiinium ja alumiiniumisulamid. Tõmbetoorikud. Osa : Erinõuded mehaanika alal kasutamiseks (välja arvatud keevitamine) Aluminium and aluminium alloys - Drawing stock -

More information

Tuleohutuspaigaldiste ja päästevahendite rakendamise juhend haiglatele ja hooldekodudele

Tuleohutuspaigaldiste ja päästevahendite rakendamise juhend haiglatele ja hooldekodudele Tuleohutuspaigaldiste ja päästevahendite rakendamise juhend haiglatele ja hooldekodudele Tallinn 2012 Juhendi väljaandja: Tondi Tulekaitse OÜ Esikaane foto autoriõigused: Järven AB Koostaja: Orm Tammepuu

More information

-40% * KANGADZUNGLIS ALLAHINDLUSED. 1. veebruaril KangaDzungel XXL-is, Tartu mnt 35 avatakse pidulikult PUDUPARADIIS. Palju uusi pärle, paelu, pitse

-40% * KANGADZUNGLIS ALLAHINDLUSED. 1. veebruaril KangaDzungel XXL-is, Tartu mnt 35 avatakse pidulikult PUDUPARADIIS. Palju uusi pärle, paelu, pitse Reede 21.01.2011 nr 3 (1097) tasuta nädalaleht igal reedel www.linnaleht.ee L i n n a l e h e s t o n a l a t i k a s u ilm täna R 21.01 päeval 6... -1 öösel 7... -2 homme L 22.01 päeval 7... 0 öösel 12...

More information

Deceleration measurement system used for measuring vehicle braking parameters Master s Thesis

Deceleration measurement system used for measuring vehicle braking parameters Master s Thesis Department of Mechatronics Chair of Quality Engineering and Metrology MHT70LT Ramanjit Singh Deceleration measurement system used for measuring vehicle braking parameters Master s Thesis Author applying

More information

Hiina elanike välisreisid (piiriületused) (miljonites) kõik piiriületused sh.hongkongi, Macausse, Taiwani sh. muudesse riikidesse

Hiina elanike välisreisid (piiriületused) (miljonites) kõik piiriületused sh.hongkongi, Macausse, Taiwani sh. muudesse riikidesse 1 31 34 41 46 48 57 7 83 98 115 133 137 TURISM HIINAST EESTISSE HIINA ELANIKE VÄLISREISID Hiina elanike arv on 1,4 miljardit. Alates 212.aastast on Hiina maailma suurim turismiturg. 216.a. tegid Hiina

More information

KÄSIRAAMAT WALDORFKOOLI LAPSEVANEMALE

KÄSIRAAMAT WALDORFKOOLI LAPSEVANEMALE KÄSIRAAMAT WALDORFKOOLI LAPSEVANEMALE Käsiraamat on koostatud 2011. aastal Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -lasteaedade Ühenduse projekti Waldorfkool on haridussüsteemi loomulik osa raames. Projekti rahastas

More information

GB Instruction for use EE Kasutusjuhend! UMPLM EE. POWERTEX Permanent Lifting Magnet model PLM

GB Instruction for use EE Kasutusjuhend! UMPLM EE. POWERTEX Permanent Lifting Magnet model PLM GB Instruction for use EE Kasutusjuhend! UMPLM20180903EE POWERTEX Permanent Lifting Magnet model PLM 1 POWERTEX Permanent Lifting Magnet PLM 100 kg 2 ton Instruction for use (GB) (Original instructions)

More information

KALEV SPA ELEKTRIVARUSTUSE LAHENDAMINE KOLME SISENDI BAASIL

KALEV SPA ELEKTRIVARUSTUSE LAHENDAMINE KOLME SISENDI BAASIL Hendrik Talvik KALEV SPA ELEKTRIVARUSTUSE LAHENDAMINE KOLME SISENDI BAASIL LÕPUTÖÖ Mehaanikateaduskond Elektritehnika eriala Tallinn 2017 Mina, Hendrik Talvik, tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö

More information

Geograafilise päritolu ennustamine geeniekspressiooni ja geneetilise varieeruvuse abil

Geograafilise päritolu ennustamine geeniekspressiooni ja geneetilise varieeruvuse abil TARTU ÜLIKOOL MATEMAATIKA-INFORMAATIKATEADUSKOND Arvutiteaduse instituut Informaatika õppekava Madis Kaasik Geograafilise päritolu ennustamine geeniekspressiooni ja geneetilise varieeruvuse abil Bakalaureusetöö

More information

Efektiivne energiatootmine GE Jenbacher biogaasimootoritega

Efektiivne energiatootmine GE Jenbacher biogaasimootoritega Efektiivne energiatootmine GE Jenbacher biogaasimootoritega Tiit Kollo Filter AS TEUK XI 12. november 2009 Tartu FILTER GE Jenbacher gaasimootorite autoriseeritud müüja ja hoolduspartner aastast 1998 Eesti,

More information

SÖÖMINE KASVAME KOOS MAITSETEGA

SÖÖMINE KASVAME KOOS MAITSETEGA SÖÖMINE KASVAME KOOS MAITSETEGA Mõnikord, kui väikelapsed käed toidu sisse topivad, tekib nende emadel tahtmine juukseid katkuda. Kõigest hoolimata jäävad sellest ajast väga toredad mälestused, mida hiljem

More information

Väikelaevaehituse kompetentsikeskuse katsebasseini uuring. Kristjan Tabri

Väikelaevaehituse kompetentsikeskuse katsebasseini uuring. Kristjan Tabri Väikelaevaehituse kompetentsikeskuse katsebasseini uuring Kristjan Tabri 1 Sisukord 1 Uuringu taust... 3 2 Katsebasseini eesmärgid ja rakendused... 4 2.1 Katsebasseini eesmärgid... 4 2.2 Mudelkatsete ja

More information

Eesti koolide seitsmendate klasside õpilaste oskused matemaatikas rahvusvahelise Kassex projekti valgusel

Eesti koolide seitsmendate klasside õpilaste oskused matemaatikas rahvusvahelise Kassex projekti valgusel Eesti koolide seitsmendate klasside õpilaste oskused matemaatikas rahvusvahelise Kassex projekti valgusel Jüri Afanasjev, Margit Nerman, Tartu Ülikool 1. Kassel-Exeter projekt Niinimetatud Kassel-Exeteri

More information

Kinnituselemendid ja ühendustehnika. Kvaliteet, mida saab usaldada

Kinnituselemendid ja ühendustehnika. Kvaliteet, mida saab usaldada Kinnituselemendid ja ühendustehnika Kvaliteet, mida saab usaldada H&R GmbH I Osemundstraße 4 I DE 58636 Iserlohn Fon +49 2371 95316-0 I Fax +49 2371 95316-16 info@the-wire-man.com I www.the-wire-man.com

More information

KURTNA KOOLI KLASSI ÕPILASTE RAHULOLU- UURINGU TULEMUSED

KURTNA KOOLI KLASSI ÕPILASTE RAHULOLU- UURINGU TULEMUSED KURTNA KOOLI 5.-9. KLASSI ÕPILASTE RAHULOLU- UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 2012 Sisukord 1. SISSEJUHATUS... 3 2. RAHULOLU ERINEVATE VALDKONDADEGA... 4 2.1. ÕPPETÖÖ... 4 2.1.1. Õppetöö

More information

PUMPLATE JUHTAUTOMAATIKA

PUMPLATE JUHTAUTOMAATIKA E L E C T R I C S PUMPLATE JUHTAUTOMAATIKA TOOTEVALIK, LK 5 9 HOOLDAMINE, LK 10 GARANTII, LK 11 JUHTAUTOMAATIKA FULL APP Lihtne ja soodne Tekstiga ekraan Häirete edastus SMS-sõnumitega JUHTAUTOMAATIKA

More information

Excel Tallinna Ülikool

Excel Tallinna Ülikool Excel 2000 Tallinna Ülikool Sisukord Sisukord 3 1. Tööväli ja ümberpaiknemine sellel 6 1.1 Valemiriba... 6 1.2 Andmetüübid... 7 1.3 Lahtri aadress...7 2. Valemid 9 2.1 Aritmeetikatehted...9 2.2 Loogikatehted...9

More information

Mees, kelle kinnisideeks on tehtud töö kvaliteet

Mees, kelle kinnisideeks on tehtud töö kvaliteet Kiili koolis ülejärgmisel õppeaastal kaks vahetust SUURED MUUDATUSED ABIVAHENDITE TEENUSES Kiili muusikud Harju suurkontserditel KIILI LEHT KIILI VALLA AJALEHT / WWW.KIILIVALD.EE E Usun, et on põhjust

More information

Kadri Aljas LIIKUVUSSPEKTROMEETRIA: MEETOD JÄÄTMEGAASIDE MÄÄRAMISEKS. Bakalaureusetöö

Kadri Aljas LIIKUVUSSPEKTROMEETRIA: MEETOD JÄÄTMEGAASIDE MÄÄRAMISEKS. Bakalaureusetöö TARTU ÜLIKOOL Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Füüsika Instituut Kadri Aljas LIIKUVUSSPEKTROMEETRIA: MEETOD JÄÄTMEGAASIDE MÄÄRAMISEKS Bakalaureusetöö Juhendajad: Tiia-Ene Parts, PhD Aare Luts, PhD Tartu

More information

MAJANDUSAASTA ARUANNE

MAJANDUSAASTA ARUANNE MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: Tallinna Hoiu-Laenuühistu registrikood: 11961369 tänava/talu nimi, Narva mnt 2 maja ja korteri number: linn:

More information

MINILASTEAED LÕVIMERI ARENGUKAVA

MINILASTEAED LÕVIMERI ARENGUKAVA MINILASTEAED LÕVIMERI ARENGUKAVA 2012-2016 2 1 SISSEJUHATUS Lasteaia järjepideva arengu tagamiseks on koostatud Minilasteaed Lõvimerile arengukava aastateks 2012 2016. Arengukava on dokument, mis määrab

More information

EU PHARE BUSINESS SUPPORT PROGRAMME SME-FIT INFORMATION CAMPAIGN EUROOPA JA MEIE UUS EUROOPA MINU JAOKS, KUI OLEN

EU PHARE BUSINESS SUPPORT PROGRAMME SME-FIT INFORMATION CAMPAIGN EUROOPA JA MEIE UUS EUROOPA MINU JAOKS, KUI OLEN EU PHARE BUSINESS SUPPORT PROGRAMME SME-FIT INFORMATION CAMPAIGN EUROOPA JA MEIE UUS EUROOPA MINU JAOKS, KUI OLEN VÄIKE- VÕI KESKMISE SUURUSEGA HORECA ETTEVÕTE Hotell / Restoran / Toitlustamine (Catering)

More information

ENERGIAÜHISTU ASUTAMISE VÕIMALUSED EESTIS

ENERGIAÜHISTU ASUTAMISE VÕIMALUSED EESTIS EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Merit Sõrmus ENERGIAÜHISTU ASUTAMISE VÕIMALUSED EESTIS Bakalaureusetöö maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekaval Juhendaja: Viia Parts, MSc

More information

SPORTLASE KOKKUVÕTLIK JUHIS MAAILMA DOPINGUVASTANE AGENTUUR

SPORTLASE KOKKUVÕTLIK JUHIS MAAILMA DOPINGUVASTANE AGENTUUR SPORTLASE KOKKUVÕTLIK JUHIS MAAILMA DOPINGUVASTANE AGENTUUR PUBLISHED BY: World Anti-Doping Agency Stock Exchange Tower 800 Place Victoria (Suite 1700) Montreal, Quebec Canada H4Z 1B7 wada-ama.org +1 514

More information

NAFTAREOSTUSKORJETÖÖDE ESIMESE ASTME TEENUSE ARENDAMINE PÕHJA PÄÄSTEKESKUSES

NAFTAREOSTUSKORJETÖÖDE ESIMESE ASTME TEENUSE ARENDAMINE PÕHJA PÄÄSTEKESKUSES Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Aare Kasvandik NAFTAREOSTUSKORJETÖÖDE ESIMESE ASTME TEENUSE ARENDAMINE PÕHJA PÄÄSTEKESKUSES Juhendaja: Tarmo Kull Tallinn 2013 ANNOTATSIOON Kolledž: Päästekolledž Kuu

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 116:2000 Diislikütused ja kodumajapidamises kasutatavad kütteõlid. Külma filtri ummistumispunkti määramine Diesel and domestic heating fuels - Determination of cold filter plugging

More information