Majandusülevaade 8 / 2017

Transcription

1 Majandusülevaade 8 / 2017

2 Sisukord Majandusareng 2 Ülevaade 2 1 Väliskeskkond 5 2 Finantsareng 11 3 Majandusaktiivsus 16 4 Hinnad ja kulud 21 5 Raha ja laenud 26 6 Eelarve areng 33 Infokastid 35 1 Mis mõjutab metallihinda? 35 2 Likviidsuskeskkond ja rahapoliitilised operatsioonid 26. juulist kuni 31. oktoobrini Mida ütleb küsitluspõhiste näitajate hiljutine paranemine meile SKP reaalkasvu täpsuse ja ulatuse kohta? 44 4 Mida näitab EKP kutseliste prognoosijate küsitlus meile selle kohta, kuidas euroala tööturu arengut tajutakse? 49 5 Hinnang aasta eelarvekavade läbivaatamisele 53 Statistika 58 EKP majandusülevaade 8/2017. Majandusareng Sisukord 1

3 Majandusareng Ülevaade EKP nõukogu tegi oma 14. detsembril 2017 peetud rahapoliitika istungil järelduse, et endiselt on vaja suurel määral toetavat rahapoliitikat, et tagada inflatsioonimäära taastumine 2% tasemest allpool, ent selle lähedal. Alates oktoobri lõpus peetud eelmisest rahapoliitika istungist kättesaadavaks muutunud teave ning eurosüsteemi ekspertide uus ettevaade viitavad majanduse kiirele elavnemisele ja majanduskasvu väljavaate märkimisväärsele paranemisele. EKP nõukogu hinnangul on tugev tsükliline tempo ja majandusliku loiduse märkimisväärne vähenemine aluseks suuremale kindlustundele, et inflatsiooninäitaja läheneb oma eesmärgile. Samal ajal püsib siseturu hinnasurve kokkuvõttes tagasihoidlik ega ilmuta veel veenvaid püsiva kasvu märke. Seepärast leidis EKP nõukogu kokkuvõttes, et endiselt on vaja ulatuslikku rahapoliitilist stiimulit, et alusinflatsiooni surve saaks veelgi suureneda ja hoogustada koguinflatsiooni arengut keskmise aja jooksul. Seda jätkuvat rahapoliitilist tuge pakuvad lisanduvad netovaraostud, mille kohta EKP nõukogu tegi otsuse oma oktoobris peetud rahapoliitika istungil, soetatud varade ja eelolevate reinvesteeringute suur maht, ning intressimäärasid käsitlev eelkommunikatsioon. Majandus- ja rahapoliitiline hinnang EKP nõukogu 14. detsembri aasta istungi ajal EKP nõukogu majandushinnang näitas, et euroala majanduskasv on eri riikides ja sektorites edaspidigi hoogne ja valdav. SKP reaalkasvu toetab eratarbimise ja investeerimise kasv, samuti eksport, mida soodustab majanduse üleilmne ulatuslik taastumine. Värskeimad küsitlustulemused ja laekuvad andmed kinnitavad, et tempokas kasv jätkub. Samuti jätkub maailmamajanduse kiire kasv ja taastumine on üleilmselt ühtlane. Euroala rahastamistingimused on püsinud väga soodsad. Euroala riigivõlakirjade tulusus on alates 7. septembrist veidi vähenenud. Ettevõtete võlakirjade tulususe vahe on samuti kahanenud ja euroala mittefinantsettevõtete aktsiahinnad on tõusnud. Samal ajal on ettevõtete võlakirjade ja aktsiate väärtust endiselt toetanud kindel majandusväljavaade. Valuutaturgudel on euro jäänud viimastel kuudel üldjoontes samale tasemele. Edaspidi nähakse eurosüsteemi ekspertide aasta detsembri makromajanduslikus ettevaates euroala kohta ette, et SKP aastane reaalkasv on aastal 2,4%, aastal 2,3%, aastal 1,9% ja aastal 1,7%. EKP ekspertide aasta septembri makromajandusliku ettevaatega võrreldes on SKP kasvu väljavaadet märgatavalt ülespoole korrigeeritud. Praegust euroala majanduse elavnemist peaksid taas toetama EKP rahapoliitilised meetmed. Peale selle toetavad erasektori kulutuste ja tarbimise kasvu väiksem finantsvõimenduse EKP majandusülevaade 8/2017. Majandusareng Ülevaade 2

4 vähendamise vajadus ja paremad tööturutingimused. Ettevõtete kasumlikkuse paranemine ja ülihead rahastamistingimused soodustavad endiselt ettevõtlusinvesteeringute taastumist, samal ajal kui euroala eksportijad saavad kasu majanduse jätkuvast üleilmsest elavnemisest. Eurostati kiirhinnangu kohaselt tõusis euroala aastane ÜTHI-inflatsioon novembris oktoobriga võrreldes 1,4%lt 1,5%ni. Samal ajal on alusinflatsiooni näitajad viimasel ajal mõnevõrra langenud ja osaliselt on selle põhjuseks eritegurid. Naftafutuuride praeguste hindade põhjal võib eeldada, et koguinflatsiooni aastamäärad langevad ajutiselt, mis kajastab peamiselt energiahindadega seotud baasefekti. Alusinflatsioon peaks keskmise aja jooksul vähehaaval kiirenema, saades tuge EKP rahapoliitilistest meetmetest, majanduse jätkuvast taastumisest, majandusliku loiduse taandumisest ja palgakasvu hoogustumisest. Üldjoontes samasugune hinnang on esitatud ka eurosüsteemi ekspertide aasta detsembri makromajanduslikus ettevaates euroala kohta, milles eeldatakse, et aastane ÜTHI-inflatsioon on aastal 1,5%, aastal 1,4%, aastal 1,5% ja aastal 1,7%. Võrreldes EKP ekspertide aasta septembri makromajandusliku ettevaatega on ÜTHI-koguinflatsiooni väljavaadet ülespoole korrigeeritud, eeskätt nafta ja toiduainete kõrgema hinna tõttu. Kõige hiljutisema ekspertide ettevaate kohaselt peaks ka euroala eelarvepuudujääk ettevaateperioodil veelgi kahanema, esmajoones tänu tsükliliste tingimuste paranemisele ja intressimaksete vähenemisele. Eelarvepoliitika koondseisund on euroalal eelduste kohaselt üldjoontes neutraalne. Euroala valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks edasi langema, ehkki see on endiselt suur. Majandushinnangut täiendav monetaaranalüüs näitas, et rahakasv püsis aasta oktoobris ja kolmandas kvartalis tugev. Lai rahapakkumine suurenes oktoobris taas 5%, mis vastab alates aasta keskpaigast täheldatud stabiilsele tempole. Jätkunud on ka erasektorile pakutavate laenude kasvu taastumine aasta kolmandas kvartalis hoogustus hinnangute kohaselt mittefinantsettevõtetele pakutava välisrahastamise aastane koguvoog, mis näitab nii pangalaenude väljastamise kui ka võlaväärtpaberite emiteerimise paranemist. Rahapoliitilised otsused Tuginedes korralistele majandus- ja monetaaranalüüsidele, kinnitas EKP nõukogu vajadust väga toetava rahapoliitika kursi järele, et tagada inflatsioonimäärade püsiv naasmine tasemele, mis on 2%st allpool, ent selle lähedal. EKP nõukogu otsustas jätta EKP baasintressimäärad muutmata ning eeldab ka edaspidi, et need püsivad praegusel tasemel pikema aja vältel ja kindlasti kauem, kui tehakse eurosüsteemi netovaraoste. Mittestandardsete rahapoliitiliste meetmetega seoses kinnitas EKP nõukogu oma kavatsust jätkata varade netooste varaostukava alusel alates aasta jaanuarist iga kuu 30 miljardi euro ulatuses kuni aasta septembri lõpuni või vajaduse korral kauem, aga igal juhul seni, kuni inflatsiooni areng on EKP nõukogu hinnangul püsivalt kohandunud ja kooskõlas EKP majandusülevaade 8/2017. Majandusareng Ülevaade 3

5 nõukogu inflatsioonieesmärgiga. Peale selle kinnitas EKP nõukogu veel kord, et kui väljavaade muutub vähem soodsaks või kui finantstingimused ei ole enam kooskõlas edasiste sammudega inflatsiooni arengu püsival kohandamisel, on ta valmis suurendama varaostukava mahtu ja/või pikendama selle kestust. EKP nõukogu kordas ka seda, et eurosüsteem reinvesteerib varaostukava raames soetatud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvad põhiosa tagasimaksed pikema aja vältel pärast tema netovaraostude lõppu, ja igal juhul senikaua, kuni see on vajalik. EKP majandusülevaade 8/2017. Majandusareng Ülevaade 4

6 1 Väliskeskkond Maailmamajanduse kiire kasv jätkub ja märkide järgi üha ühtlasemalt. Arenenud riikide väljavaade näitab jõulist kasvu, mis aeglustub ettevaateperioodi jooksul koos majanduse rahunemisega. Arenevates riikides toetab väljavaadet tooret eksportivate riikide majandusaktiivsuse suurenemine. Maailmakaubanduse näitajad osutavad taastumisele kolmandas kvartalis. Üleilmne inflatsioon peaks vähehaaval kiirenema, sest vaba tootmisvõimsus maailmas väheneb. Üleilmne majandustegevus ja kaubandus Maailmamajanduse püsiv kasv on muutunud ulatuslikumaks ja jätkus ka teisel poolaastal. Majanduse elavnemine näib maailmas ühtlustuvat, sest alates aasta teisest poolaastast on kasvanud nende riikide osakaal, kus majandustegevus on viimastel aastatel hoogustunud keskmisest rohkem. Arenenud riikidest suurenes USA majandusaktiivsus kolmandas kvartalis hiljutiste orkaanide tagajärgedest hoolimata kindlas tempos. Ka Jaapanis püsis SKP reaalkasv jõuline. Ühendkuningriigis oli majandusaktiivsus aga suhteliselt tagasihoidlik ja osaliselt põhjustas seda naela odavnemise negatiivne mõju kodumajapidamiste reaaltulule ja tarbimisele, mis nullis täielikult konkurentsivõime paranemise ja euroala majanduse aina kiirema kasvu positiivse mõju. Arenevate riikide seas edendasid majandustegevust India ja Hiina, aga ka Brasiilia ja Venemaa majanduse taastumine pärast sügavat surutist, ehkki Venemaal on lähitulevikus oodata hoo mõningast raugemist. Küsitluspõhiste andmete ja majandususalduse küsitluste järgi on üleilmne kasv lähiajal stabiilne. Üleilmne (v.a euroala) toodangut kajastav ostujuhtide liitindeks püsis kolmandas kvartalis eelmise kahe kvartaliga sarnasel tasemel, st pikaajalise keskmise lähedal, ning näitab üleilmse majandusaktiivsuse ühtlast kasvu (vt joonis 1). Majandususalduse küsitluse näitajad on viimastel kuudel samuti paranenud. EKP majandusülevaade 8/2017. Majandusareng Väliskeskkond 5

7 Joonis 1. Üleilmne ostujuhtide liitindeks (hajuvusindeks) 60 üleilmne (v.a euroala) üleilmne (v.a euroala) pikaajaline keskmine arenenud riigid (v.a euroala) arenevad riigid Allikad: Haver Analytics, Markit ja EKP ekspertide arvutused. Märkused. Viimased andmed pärinevad aasta novembrist. Pikaajaline keskmine näitaja kätkeb ajavahemikku aasta jaanuarist aasta novembrini. Rahapoliitikas on näha teatavat lahknevust, kuid üldiselt on üleilmsed rahastamistingimused jäänud toetavaks. Turgudel oodatakse endiselt USA rahapoliitika väga aeglast karmistumist. USA föderaalreservi rahapoliitika komitee jättis oma septembrikuisel kohtumisel baasintressimäärad muutmata, kuid otsustas alustada Föderaalreservi Süsteemi bilansi vähendamist. Kooskõlas turgude ootustega tõsteti intressimäärasid detsembris. Ootused, et Ühendkuningriik karmistab rahapoliitikat, mida kinnitas ametliku baasintressimäära tõus, said veelgi tuge pärast inflatsiooni oodatust kiiremat kasvu ja naelsterlingi hiljutisele odavnemisele järgnenud püsivat hinnatõususurvet. Jaapanis jätkab keskpank oma toetavat kurssi. Hiina Rahvapank on selleks, et kärpida finantssüsteemi finantsvõimendust, teinud võimalikuks rahastamistingimuste karmistamise alates aasta algusest, kergitades avaturu intressimäärasid ja juhtides pankadevahelised kursid tõusuteele. Muud areneva turumajandusega riigid, sh India ja mõni tooret eksportiv riik, alandasid oma baasintressimäärasid, sest inflatsioonisurve leevenes ja vahetuskursid tugevnesid. Üldiselt on finantsturu meeleolu arenenud riikides püsinud hea, aktsiaturgudel on tõus ja volatiilsus on veelgi vähenenud. Arenevate riikide seas on intressimäärad langenud mitmes suuremas riigis, mis on pisut leevendanud rahastamistingimusi, ning kapitali sissevool on kindlalt hoogustunud. Edaspidi peaks maailma majandusaktiivsus jääma üldjoontes stabiilseks, kuid riigiti ja piirkonniti kujuneb areng märkimisväärselt eripalgeliseks. Arenenud riikide väljavaade näitab majanduse jõulist kasvu, mis aeglustub ettevaateperioodi jooksul koos majanduse rahunemisega (eelkõige Ameerika Ühendriikides ja Jaapanis) ning kogutoodangu lõhede järkjärgulise kadumisega. Ühendkuningriigis aga peaks majanduskasv püsima tagasihoidlik. Arenevate riikide väljavaadet toetab majanduse elavnemine tooret eksportivates riikides, eelkõige Brasiilias ja Venemaal. India ja Hiina majanduskasv püsib kindel, kuid Hiinas peaks kasv aeglustuma, arvestades kasvupotentsiaali raugemist. Kokkuvõttes tasakaalustavad need EKP majandusülevaade 8/2017. Majandusareng Väliskeskkond 6

8 suundumused laias laastus üksteist, andes tulemuseks üleilmse SKP stabiilse kasvuväljavaate. Kasvupotentsiaal on enamikus arenenud ja arenevates riikides viimastel aastatel vähenenud ning peaks stabiliseeruma kriisieelsetest tasemetest allpool. Arenenud riikides on kapitali sissemaksed kahanenud, sest finantskriisi järel on investeerimismäärad langenud. Seda põhjustasid kriisist tingitud väiksemad nõudlusootused, karmimad rahastamistingimused ja suurem ebakindlus. Investeerimine aeglustus ka arenevates, eriti tooret eksportivates riikides. Mitmes riigis on kasvupotentsiaali alanemist tagant tõuganud demograafilise toe kahanemine. USAs peaks aktiivsus tänu suurele sisenõudlusele jõuliseks jääma. Elavnemine jätkub investeerimise ja tarbimise jõudsa kasvu toel, sest tööturu ranged tingimused toovad vähehaaval kaasa palkade kiirema tõusu ning soodsad rahastamistingimused edendavad jõukust. USA väljavaadet toetavad ka välisnõudluse suurenemine ja USA dollari hiljutine odavnemine. Teatavat mõju peaksid alates järgmisest aastast avaldama maksureform ja sellega seotud eelarvepakett. Siiski peaks SKP kasv prognooside järgi keskmise aja jooksul järk-järgult aeglustuma ja pöörduma tagasi oma potentsiaali juurde. Ühendkuningriigis jääb SKP reaalkasv suure ebakindluse tõttu eeldatavasti suhteliselt tagasihoidlikuks. Eelseisvate kvartalite vältel peaks kahanema ka majandusaktiivsus, mis on viimasel ajal eratarbimise tõttu pidurdunud, sest kodumajapidamisteni on jõudnud kiirema inflatsiooni ja reaalpalga aeglustuva kasvu mõju. Suhteliselt tagasihoidliku kasvu ootused kajastavad endiselt suurt ebakindlust ja naelsterlingi tuntavat odavnemist Ühendkuningriigis ELi liikmesuse üle korraldatud rahvahääletuse järel. Jaapanis peaks majanduskasv püsima kindel nii sise- kui ka välistegurite toel. Ehkki kasvu pärsib ilmselt vähenev eelarvepoliitiline toetus, eeldatakse, et majandusaktiivsust edendavad tugevnev välisnõudlus, suure kasumiga seostatavate erainvesteeringute hoogustumine ning kasvav tööjõu- ja tootmisvõimsuse puudus, samuti soodsad rahastamistingimused. Seevastu aasta oktoobrisse kavandatud käibemaksutõus avaldab majandusaktiivsusele pärast selle rakendamist tõenäoliselt negatiivset mõju. Hiinas suureneb majandustegevus endiselt kindlas tempos; seda soodustavad aktiivne tarbimine ja sama tugev eluasemeturg. Lähiaja väljavaates on kesksel kohal ametiasutuste keskendumine stabiilsele kasvule, arvestades jätkuvaid poliitilisi muutusi. Keskmise aja prognoosi kohaselt viiakse kestvad struktuursed reformid aegamööda ellu ja see toob kaasa kasvu korrapärase aeglustumise. Kesk- ja Ida-Euroopa riikide majandusaktiivsus lähiajal eeldatavasti suureneb, sest investeeringud taastuvad ja eratarbimine on jõuline. Ka edaspidi jääb majanduskasvu peamiseks taganttõukajaks sisenõudlus, mida edendavad tööturgude paranenud olukord ja ELi vahendite ulatuslikum kasutamine. EKP majandusülevaade 8/2017. Majandusareng Väliskeskkond 7

9 Tooret eksportivates suurriikides kestab sügavale majanduslangusele järgnenud toibumine. Ettevaatavate näitajate kohaselt peaks Venemaal majanduse taastumine lühikeseks ajaks aeglustuma, kuid seejärel peaks kasv jätkuma tänu kõrgemale naftahinnale, tugevamale rublale ja aeglustuvale inflatsioonile. Keskmise aja vältel peaks kasv jääma tagasihoidlikuks, sest eelarveprobleemid survestavad ettevõtluskeskkonda ning põhivarainvesteeringute ja struktuurireformide puudumine õõnestab Venemaa pakkumisvõimsust. Kuigi Brasiilias piirab kestev poliitiline ebakindlus järjepidevalt äriinvesteeringuid ja tarbimiskulutusi, soodustavad keskmise aja vältel majandust leevenevad finantstingimused, ulatuslikumad rahapoliitika meetmed ja paranevad kaubandustingimused. Maailmakaubanduse kasv jäi teises kvartalis hoogsaks ja ka selle lähiaja väljavaated on head. Maailmakaubanduse impordikasvu hoog näitab, et kolmandas kvartalis püsis maailmakaubandus tugev (vt joonis 2). Kaupade impordimaht kerkis septembris 1,6% (kolme kuu arvestuses) esmajoones tänu impordikasvu järsule taastumisele arenevates riikides, eriti Aasias ja Ladina-Ameerikas. Arenenud riikidest aga näitavad septembri andmed USAs ja Jaapanis negatiivset tulemust, kinnitades saadaolevates rahvamajanduse arvepidamise andmetes kajastuvat (kaupade ja teenuste) impordimahu kahanemist. Ettevaatavad näitajad paistavad kinnitavat maailmakaubanduse jõudsat edenemist ja uusi eksporditellimusi kajastav ostujuhtide üleilmne indeks püsis neljanda kvartali alguses kõrgel tasemel. Joonis 2. Maailmakaubandus (vasakpoolsel teljel: kolme kuu võrdluse muutus protsentides; parempoolsel teljel: hajuvusindeks) maailmakaubanduse import (vasakpoolne telg) maailmakaubanduse keskmine näitaja (vasakpoolsel teljel) tööstussektori ostujuhtide üleilmne (v.a euroala) indeks (parempoolsel teljel) uusi eksporditellimusi kajastav ostujuhtide üleilmne indeks (parempoolsel teljel) 3,0 2,5 2,0 1,5 1,0 0,5 0,0-0,5-1, Allikad: Markit, Madalmaade majanduspoliitika analüüsi büroo CPB ja EKP arvutused. Märkus. Viimased andmed pärinevad aasta novembrist (tööstussektori ostujuhtide üleilmne indeks), aasta oktoobrist (uusi eksporditellimusi kajastav ostujuhtide üleilmne indeks) ja aasta septembrist (kaubandus). Pilk kaugemale tulevikku näitab, et maailmakaubanduse kasv peaks püsima. Tugevad kaubandusnäitajad, küsitlused ja korduvad positiivsed üllatused võivad viidata sellele, et maailmakaubanduse tsükliline hoog on seoses majanduse elavnemise ja investeerimise taastumisega varem arvatust suurem. Kokkuvõttes peaks üleilmne kasv jääma ettevaateperioodil üldjoontes stabiilseks. Eurosüsteemi ekspertide aasta detsembri makromajandusliku EKP majandusülevaade 8/2017. Majandusareng Väliskeskkond 8

10 ettevaate kohaselt peaks maailma (v.a euroala) aastane SKP reaalkasv kiirenema, kerkides aasta 3,7%lt aastal 3,9%ni ja langedes siis aastal vähehaaval uuesti 3,7%ni. Selline areng tuleneb kasvu järkjärgulisest aeglustumisest ettevaateperioodi jooksul arenenud riikides, kus majandustsükkel on rahulikum. Seda tasakaalustab kasvu kiirem kulg arenevates riikides, eelkõige Ladina- Ameerikas. Euroala välisnõudluse kasv peaks ulatuma aastal 5,5%ni, aastal 4,4%ni, aastal 3,8%ni ja aastal 3,5%ni aasta septembri ettevaatega võrreldes on üleilmse SKP kasvu pisut ülespoole korrigeeritud vaid ja aasta puhul. Euroala välisnõudluse kasvu on ülespoole korrigeeritud kogu ettevaateperioodi ajaks, võttes arvesse muutunud andmeid ja paremat keskmise aja arengu prognoosi. Üleilmse majandusaktiivsuse väljavaate tõusuriskid on lühiajalised ja keskmise aja vältel jäävad valitsema langusriskid. Heast küljest esineb võimalus, et tänu paranenud meeleolule kasvab majandusaktiivsus oodatust kiiremini. USA ja üleilmse kasvu mõõduka ülespoole korrigeerimise võivad tingida ka eeldatavast ulatuslikumad eelarvepoliitilised meetmed, mida praegu USA kongressis arutatakse. Kuid ülekaalus on keskmise aja langusriskid, näiteks kaubanduspiirangute kasv, üleilmsete finantstingimuste äkiline karmistumine (mis võib mõjutada eeskätt haavatavaid arenevaid riike), Hiina reformi- ja liberaliseerimisprotsessiga seotud häired ning poliitiline ja geopoliitiline ebakindlus, muu hulgas seoses läbirääkimistega Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu edaspidiste suhete üle. Üleilmsed hinnamuutused Üleilmne tarbijahinnainflatsioon vähenes oktoobris pisut, sest energiahindade tõus aeglustus. Aastane tarbijahinnainflatsioon, mis suurenes mõne eelneva kuu jooksul energiahindade osakaalu kasvu tõttu, vähenes OECD piirkonnas oktoobris 2,2%ni (vt joonis 3). OECD riikide aastane inflatsioon (v.a toiduained ja energia), mis püsis möödunud viie kuu jooksul stabiilselt 1,8% juures, kerkis aga 1,9%ni. EKP majandusülevaade 8/2017. Majandusareng Väliskeskkond 9

11 Joonis 3. OECD riikide tarbijahinnainflatsioon (aastamuutus protsentides; osakaal protsendipunktides) energia osakaal toiduainete osakaal v.a toiduainete ja energia osakaal v.a toiduained ja energia kõik komponendid 3,5 3,0 2,5 2,0 1,5 1,0 0,5 0,0-0,5-1,0-1, Allikas: OECD. Märkus. Viimased andmed pärinevad aasta oktoobrist. Naftahind on viimastel nädalatel järjest tõusnud. Brenti toornafta hind jõudis augusti keskpaiga 50 USA dollarilt barreli eest hiljuti 64 USA dollarini barreli eest. Hinda tõstsid geopoliitilised pinged Lähis-Idas ja viimase aja areng Venezuelas, mis suurendas ootusi, et OPECi ja OPECi-väliste riikide kokkulepet tarnete kärpimise kohta pikendatakse ka pärast aasta märtsi (seda kinnitab kokkuleppe tegelik pikendamine 30. novembril 2017 kuni aasta lõpuni), ning suur naftanõudlus. Naftafutuurid osutavad sellele, et naftahind hakkab praeguselt tasemelt allapoole kukkuma, jõudes aastal ligikaudu 61 USA dollarini barreli eest ja aastal 58 USA dollarini barreli eest. Muu toorme (v.a. energia) hinnad on viimastel nädalatel pisut alanenud, ehkki rauamaagi hind tõusis. Esimeses infokastis analüüsitakse metallihinda tagant tõukavaid tegureid põhjalikumalt. Muu hulgas jaotatakse need nõudluse ja pakkumise mõjuks. Edaspidi peaks üleilmne inflatsioon vähehaaval kiirenema. Kui praeguse naftafutuuride kõvera järgi võib ettevaateperioodil oodata naftahinna mõningast langust, mis näitab energiahindade ülimalt väikest mõju inflatsioonile, siis üleilmsel tasandil aeglaselt vähenev kasutamata tootmisvõimsus peaks hakkama alusinflatsiooni toetama. EKP majandusülevaade 8/2017. Majandusareng Väliskeskkond 10

12 2 Finantsareng Euroala riigivõlakirjade tulusus on pärast EKP nõukogu aasta 7. septembril peetud rahapoliitika istungit veidi kahanenud. Ettevõtete võlakirjade tulususe vahed on samuti vähenenud ning euroala mittefinantsettevõtete aktsiahinnad on tõusnud, sest tajutavad geopoliitilised riskid on taandunud. Samal ajal on ettevõtete võlakirjade ja aktsiate väärtust endiselt toetanud kindel majandusväljavaade. Valuutaturgudel on euro jäänud üldjoontes samale tasemele. Euroala riigivõlakirjade pikaajaline tulusus on alates septembri algusest veidi kahanenud. Vaatlusalusel perioodil (7. septembrist kuni 13. detsembrini 2017) suurenes Saksamaal kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade tulusus kaks baaspunkti kuni 0,32%ni (vt joonis 4). SKPga kaalutud euroala kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade tulusus vähenes aga viis baaspunkti, jõudes 0,88%ni. Selle põhjuseks oli mõne euroala riigi riigivõlakirjade tulususe eriomane langus. USAs ja Ühendkuningriigis kerkis pikaajaliste riigivõlakirjade tulusus vastavalt 30 ja 24 baaspunkti, ulatudes 2,34% ja 1,21% tasemeni. Euroala pikaajaliste intressimäärade muutused on alates septembri algusest olnud kokkuvõttes tagasihoidlikud ega ole kajastanud euroala rahapoliitika turuootustest tingitud kasvu välisriikides. USAs on kasvu osaliselt tinginud föderaalse maksuseadustiku väljavaade, Ühendkuningriigis on mõjuteguriks olnud rahapoliitika tulevase arengu ümberhindamine. Joonis 4. Kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade tulusus euroalal, USAs ja Ühendkuningriigis (protsentides aasta kohta) 3,0 SKPga kaalutud euroala keskmine Ühendkuningriik USA Saksamaa 2,5 2,0 1,5 1,0 0,5 0,0-0, Allikad: Bloomberg ja EKP. Märkused. Vertikaalne hall joon tähistab vaatlusperioodi algust 7. septembril Viimased andmed pärinevad 13. detsembrist Riigivõlakirjade tulususe vahe võrrelduna üleööturu riskivabade vahetustehingute intressimääraga kahanes mitmes euroala riigis. Langus ulatus kolmest baaspunktist Saksamaal kuni 20 baaspunktini Itaalias ja ligikaudu 100 baaspunktini Portugalis (vt joonis 5). Kahes viimasena nimetatud riigis aitas mõne suurema reitinguagentuuri soodne hinnang riikide krediidikõlblikkusele vahet vähendada, kuna euroala makromajanduslik keskkond üldjoontes paranes. Peale EKP majandusülevaade 8/2017. Majandusareng Finantsareng 11

13 selle tingis eriomane langus Portugalis ja Itaalias suures osas SKPga kaalutud euroala kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade tulususe vähenemise, nagu on näidatud joonisel 4. Joonis 5. Euroala riigivõlakirjade tulususe ja üleööintressi vahetustehingute intressimäära vahe (protsentides aasta kohta) 4,0 3,5 3,0 2,5 2,0 1,5 1,0 0,5 0,0-0,5 SKPga kaalutud euroala keskmine Saksamaa Hispaania Prantsusmaa Itaalia Portugal -1, Allikad: Thomson Reuters ja EKP arvutused. Märkused. Vahe arvutamiseks lahutatakse riigivõlakirjade tulususest kümneaastase tähtajaga üleööintressi vahetustehingute intressimäär. Vertikaalne hall joon tähistab vaatlusperioodi algust 7. septembril Viimased andmed pärinevad 13. detsembrist Euro üleööindeksi keskmine (EONIA) forvardkõver oli laias laastus muutumatu. EONIA forvardkõver liikus lühikeste tähtaegade puhul veidi ülespoole ja pikemate tähtaegade puhul pisut allapoole (vt joonis 6). Asjaolu, et kõver jääb negatiivseks kuni ligikaudu aasta keskpaigani, on kooskõlas turuosaliste ootustega, et EKP hoiustamise püsivõimaluse intressimäär jääb pikema aja jooksul negatiivseks. EKP majandusülevaade 8/2017. Majandusareng Finantsareng 12

14 Joonis 6. EONIA forvardmäärad (protsentides aasta kohta) 2,0 13. detsember september ,5 1,0 0,5 0,0-0, Allikad: Thomson Reuters ja EKP arvutused. EONIA oli keskmiselt 35 baaspunkti. Eriomaste tegurite tõttu kerkis EONIA novembri lõpus lausa 24 baaspunktini. Ülelikviidsus suurenes ligikaudu 121 miljardit eurot, umbes 1898 miljardi euroni, sest jätkusid eurosüsteemi varaostukava alusel tehtavad ostud. Likviidsustingimusi käsitletakse lähemalt infokastis 2. Ettevõtete võlakirjade tulususe vahed vähenesid vaatlusalusel perioodil veelgi. 7. detsembril oli mittefinantsettevõtete emiteeritud investeerimisjärguga võlakirjade vahe (üle vastava AAA-reitinguga euroala keskmise tulususkõvera) keskmiselt 16 baaspunkti väiksem kui septembri alguses ning ligikaudu 80 baaspunkti allpool taset, mida täheldati aasta märtsis enne teadaannet ettevõtlussektori varaostukava kohta. Ka investeerimisjärguta ja finantssektori võla vahe vähenes vastavalt 11 ja 16 baaspunkti (vt joonis 7). Ettevõtete võlakirjade tulususe väike vahe ja selle edasine kitsenemine on kooskõlas majanduse taastumise hoogustumisega. EKP majandusülevaade 8/2017. Majandusareng Finantsareng 13

15 Joonis 7. Euroala ettevõtete võlakirjade tulususe vahe (baaspunktides) 160 finantsettevõtete võlakirjade tulususe vahe mittefinantsettevõtete võlakirjade tulususe vahe Allikad: iboxxi indeksid ja EKP arvutused. Märkused. Vertikaalne hall joon tähistab vaatlusperioodi algust 7. septembril Viimased andmed pärinevad 13. detsembrist Euroala aktsiahinnad tõusid. Euroala mittefinantsettevõtete ja pankade aktsiahinnad olid vaatlusaluse perioodi lõpus ligikaudu 4% kõrgemad. Selle osaline põhjus oli tajutava geopoliitilise riski vähenemine (vt joonis 8). Veel toetavad euroala aktsiahinu endiselt kindel majanduslik väljavaade ja sellest tulenev tuluootuste suurenemine. USA mittefinantsettevõtete ja pankade aktsiahinnad olid vaatlusaluse perioodi lõpus vastavalt 7% ja 19% kõrgemad, kajastades ka seda, et turg tajus USA ettevõtete maksureformi soodsana. Euroalal vähenesid aktsiahindade volatiilsusega seotud turuootused veidi, jäädes madalale tasemele, mis on valitsenud kogu aasta, USAs aga vähenesid need üleüldiselt. Joonis 8. Euroala ja USA aktsiahindade indeksid (indeks: 1. jaanuar 2015 = 100) 150 euroala pangad euroala mittefinantsettevõtted USA pangad USA mittefinantsettevõtted Allikad: Thomson Reuters ja EKP arvutused. Märkused. Vertikaalne hall joon tähistab vaatlusperioodi algust 7. septembril Viimased andmed pärinevad 13. detsembrist EKP majandusülevaade 8/2017. Majandusareng Finantsareng 14

16 Valuutaturgudel on euro jäänud üldjoontes samale tasemele. Selle varjus on valuutapaaride muutused siiski mõnevõrra ebaühtlased. Pärast vaatlusperioodi alguses saavutatud tipptaset on euro USA dollari suhtes odavnenud 2,0% (vt joonis 9), kajastades nii ootusi tulevase poliitika suhtes kui ka seonduvaid makromajanduslikke uudiseid. Euro odavnes ka naelsterlingi (3,8%) ja Aasia mitme areneva riigi vääringu suhtes. Euro kallines mõne arenevate ja arenenud riikide vääringu, sealhulgas Šveitsi frangi (2,1%), Jaapani jeeni (2,0%), Hiina jüaani ning enamiku euroalaväliste ELi liikmesriikide vääringute suhtes, aga odavnes Poola zloti ja Tšehhi krooni suhtes, vastavalt 0,7% ja 1,8%. Joonis 9. Euro ja valitud vääringute vahetuskursi muutused (protsentides) EER 38 Hiina jüaan USA dollar naelsterling Šveitsi frank Jaapani jeen Poola zlott Tšehhi kroon Rootsi kroon Vene rubla Türgi liir Lõuna-Korea vonn Indoneesia ruupia Ungari forint Taani kroon Rumeenia leu Taiwani dollar Brasiilia reaal India ruupia Horvaatia kuna alates 7. septembrist 2017 alates 13. detsembrist Allikas: EKP. Märkused. EER 38 on euro nominaalne efektiivne vahetuskurss euroala 38 kõige olulisema kaubanduspartneri vääringu suhtes. Kõikide muutuste arvutamiseks on kasutatud 13. detsembril 2017 kehtinud vahetuskursse. EKP majandusülevaade 8/2017. Majandusareng Finantsareng 15

17 3 Majandusaktiivsus Euroala majanduskasv on eri riikides ja sektorites endiselt hoogne ja valdav. SKP reaalkasvu toetab eratarbimise ja investeerimise kasv, samuti eksport, mida soodustab majanduse üleilmne taastumine. Värskeimad küsitlustulemused ja laekuvad andmed kinnitavad, et lähiajal tempokas kasv jätkub. EKP ekspertide aasta septembri makromajandusliku ettevaatega võrreldes korrigeeriti eurosüsteemi ekspertide aasta detsembri makromajanduslikus ettevaates SKP kasvuväljavaadet märkimisväärselt ülespoole. Euroala SKP reaalkasv on ettevaate kohaselt aastal 2,4%, aastal 2,3%, aastal 1,9% ja aastal 1,7%. Euroala majanduskasv on eri riikides ja sektorites endiselt jõuline ja ulatuslik. SKP kvartaalne reaalkasv oli aasta teises kvartalis 0,7% ja kolmandas kvartalis 0,6% (vt joonis 10). Peamine kasvu soodustav tegur oli taas sisenõudlus, eriti põhivarainvesteeringud, ning väiksemal määral netoeksport ja varude muutus. Tootmise poolel oli majandusaktiivsus üleüldine. Lisandväärtuse kasv oli tööstussektoris (v.a ehitus) suur ning ehitus- ja teenindussektoris pisut väiksem. Joonis 10. Euroala reaalne SKP ja selle komponendid (kvartalimuutus protsentides ja kvartaalne osakaal protsendipunktides) 1,0 SKP turuhindades eratarbimine valitsemissektori tarbimine kapitali kogumahutus põhivarasse netoeksport varude muutus 0,5 0,0-0,5-1,0 I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv Allikas: Eurostat. Märkus. Viimased andmed pärinevad aasta kolmandast kvartalist. Euroala tööturgudel on jälle märgata suuri muutusi. Tööhõive paranemine jätkus ja aasta kolmandas kvartalis kerkis see kvartali arvestuses 0,4%, mille tulemusena oli tööhõive aastakasv 1,7%. Tööhõive määr on praegu aasta esimeses kvartalis täheldatud kriisieelsest tipptasemest 1,2% kõrgem. Ka töötatud tundide koguarv jätkas taastumist, ehkki keskmine töötatud tundide arv inimese kohta on püsinud üldjoontes muutumatu. Kuigi nii osalise kui ka täistööajaga töötajad tegid keskmiselt rohkem töötunde, tasakaalustas seda kasvu tööhõives toimunud EKP majandusülevaade 8/2017. Majandusareng Majandusaktiivsus 16

18 nihe osalise tööajaga töötajate osakaalu suurenemise poole aasta oktoobris oli euroala töötuse määr 8,8%, st madalaimal tasemel pärast aasta jaanuari (vt joonis 11). Langus on ulatunud kõikidesse vanuse- ja soorühmadesse. Pikaajaline töötus (st nende inimeste arv, kes on olnud töötud vähemalt 12 kuud, väljendatuna protsendina tööjõust) on samuti edasi kahanenud, kuid jääb oma kriisieelsest tasemest tunduvalt kõrgemale. Küsitlusandmete põhjal paranevad tööturutingimused eeloleval perioodil veelgi. Samal ajal on mõnes riigis ja sektoris üha rohkem märke tööjõupuudusest. Joonis 11. Euroala tööturu areng (vasakpoolsel teljel: indeks: I kv 2008 = 100; parempoolsel teljel: protsentides) tööhõive töötajate arv (vasakpoolsel teljel) tööhõive töötundide koguarv (vasakpoolsel teljel) töötuse määr (parempoolsel teljel) Allikad: Eurostat ja EKP arvutused. Märkus. Viimased andmed tööhõive ja töötatud tundide kohta pärinevad aasta kolmandast kvartalist ning töötuse määra kohta aasta oktoobrist. Tööturu olukorra paranemine hoogustab endiselt sissetulekute kasvu ja tarbimiskulutusi. Eratarbimise kvartalikasv aeglustus, langedes aasta teise kvartali 0,5%lt kolmandas kvartalis 0,3%ni. Seda muutust soodustas eeskätt kestvuskaupade puhul tööturutingimuste paranemine ja reaalpalga tõus töötaja kohta. Kodumajapidamiste kulutusi toetavad endiselt ka EKP rahapoliitilised meetmed, mis on leevendanud rahastamistingimusi. Säästumäär on viimases paaris kvartalis langenud, kajastades peamiselt kodumajapidamiste majandus- ja finantsseisu paranemist ning madalaid intressimäärasid, mis on vähendanud nende säästmiskalduvust. Tänu sellele, et kodumajapidamised on oma tulevase finantsseisu ja euroala üldise olukorra suhtes optimistlikumad, suurenes tarbijate kindlustunne aasta novembris veelgi. Selle tulemusel on tarbijate kindlustunne nüüd ajalooliselt kõrgeima taseme lähedal, mis on märk sellest, et lähiajal on tarbimisdünaamika jõuline. Eluasemeturu taastumine peaks endiselt majanduskasvu soodustama. Eluasemeinvesteeringud suurenesid aasta teises kvartalis 1,3%, kajastades taastumise jätkumist kogu euroalal ja ka paljudes üksikutes euroala riikides. Euroala 1 Vt EKP aasta kuuenda majandusülevaate infokast Tegurid, mis on mõjutanud muutusi töötatud tundide keskmises arvus töötaja kohta alates aastast. EKP majandusülevaade 8/2017. Majandusareng Majandusaktiivsus 17

19 majanduskriisi puhkemisest peale on eluasemeinvesteeringud ja kodumajapidamiste võlakoormus arenenud üksteisele vastassuunas aastal hakkas kodumajapidamiste võlakoormus suurenema ja eluasemeinvesteeringute maht kahanema aastal see suundumus pöördus ja investeeringute taastumisega on sellest peale kaasnenud kodumajapidamiste finantsvõimenduse vähenemine. Need muutused on teravas vastuolus kriisieelsel ajal valitsenud olukorraga, kui nii võlakoormus kui ka investeeringud olid tõusuteel (vt joonis 12). Joonis 12. Võlakoormus ja eluasemeinvesteeringud (kumulatiivne muutus protsentides) 40 kodumajapidamiste võla ja SKP suhe eluasemetesse tehtavad reaalinvesteeringud Allikad: Eurostat ja EKP arvutused. Märkus. Viimased andmed pärinevad aasta teisest kvartalist. Eluasemeinvesteeringuid ja elamuhindade arengut soodustavad ka edaspidi väga soodsad rahastamistingimused. Investeerimisportfellis toimub struktuurimuutus eluasemeinvesteeringute poole, sest alternatiivsetel pikaajalistel investeerimisvõimalustel on väike tulusus ja töökohtade loomise käigus sissetulek suureneb. Värsked näitajad viitavad sellele, et eluasemeinvesteeringute soodne areng jätkub. Ehitussektoris paranes ettevõtjate kindlustunne oktoobris veelgi ja jääb tasemele, mida viimati täheldati aastal. Ka ehitustoodang kasvas kolmandas kvartalis kooskõlas eluasemeinvesteeringute positiivse kasvuga, ehkki aasta algusega võrreldes aeglasemas tempos. Euroopa Komisjoni ehitussektori ehitiste segmendi kindlustunde näitaja jätkuv paranemine oktoobris ja novembris võrreldes kolmanda kvartaliga näitab, et kasv jääb positiivseks ka neljandas kvartalis. Ettevõtlusinvesteeringud kasvasid aasta kolmandas kvartalis stabiilses tempos ja lühiajaline väljavaade on jätkuvalt soodne. Mujale kui ehitussektorisse tehtavate investeeringute kvartalimaht kerkis teises kvartalis 3,9% ja kolmandas kvartalis 1,9%. Euroopa Komisjoni küsitluse tulemused neljanda kvartali kohta osutavad sellele, et on tajutud pakkumispiirangute edasist suurenemist ja see tähendab vajadust kapitalivaru suurendada või ratsionaliseerida. Peale selle on ka kapitalikaupade tootmise sektoris valitsev meeleolu endiselt väga hea, peegeldades ülimalt soodsaid tootmisootusi ja tellimuste kasvu. Lõpuks on laenuvahenditega finantseerimise mõõdukas kasv ja aktsiahindade selge taastumine viimastel aastatel viinud finantsvõimenduse suhtarvu (võla suhte koguvarasse) mittefinantsteenuseid EKP majandusülevaade 8/2017. Majandusareng Majandusaktiivsus 18

20 pakkuvate ettevõtete sektoris enneolematult madalale tasemele. See peaks vabastama ettevõtete vahendeid investeerimistegevuse jaoks. Ettevõtlusinvesteeringud peaksid keskmise aja jooksul edasi taastuma. Investeeringute häid väljavaateid toetab mitu tegurit. Tootmisvõimsuse rakendatuse tase kerkib edasi, jäädes kriisieelsest keskmisest tasemest kõrgemale; rahastamistingimused peaksid eelduste kohaselt jääma väga soodsaks ning kasumi hinnalisa peaks prognooside kohaselt juba niigi suure likviidsusega mittefinantssektori toel kasvama. Lisaks peaks finantsvõimenduse vähendamise surve veelgi leevenema, sest majandus kasvab tänu madalatele intressimääradele ja toetab omakorda ettevõtlusinvesteeringute kasvu. Siiski võivad ettevõtlusinvesteeringute väljavaadet mõjutada ka edaspidi endiselt vaoshoitud potentsiaalse toodangukasvu ja pankade finantsvahendussuutlikkuse piirangute ootused mõnes riigis, ikka veel püsivad struktuursed takistused ja teatud oskustega töötajate põud. Euroala eksport kasvab jõudsalt edasi. Kuised kaubandusandmed osutavad euroalavälise ekspordi tempokale kasvule kolmandas kvartalis, kui saavutati kuue aasta kiireim aastakasv, st 4,1% (võttes arvesse juuli ja augusti andmeid); kriisijärgsest keskmisest tasemest on need palju kõrgemal. See kajastab aastal alanud taastumise jätkumist. Välisnõudluse soodne areng korvas küllaga euro hiljutise kallinemise negatiivse mõju. Arengut mõjutab peamiselt eksport ELi-välistesse riikidesse, eeskätt Hiinasse ja mujale Aasiasse. Uute tellimuste keskmisest suurem arv töötleva tööstuse sektoris ja eksporditurul valitseva õhkkonna näitajad viitavad sellele, et ekspordi hoogne kasv jätkub ka lähikuudel ning et vahekaupade ja ka kapitalikaupade soodne areng (vt joonis 13) võib olla seotud investeeringute üleilmse taastumisega. Investeeringute kiirem taastumine võib keskmise aja jooksul eksporti hoogustada. Joonis 13. Euroalaväline kaubaeksport (aastamuutus protsentides; osakaal protsendipunktides) 6 kokku kapitalikaubad tarbekaubad vahekaubad muud Allikas: Eurostat. Märkused. Kaupade eksport on esitatud mahu järgi. Viimased andmed pärinevad aasta augustist. EKP majandusülevaade 8/2017. Majandusareng Majandusaktiivsus 19

21 Kokkuvõttes viitavad värsked andmed üldjoontes vaibumatule kasvuhoole aasta neljandas kvartalis ja aastavahetuse paiku. Tugev kasv peaks jätkuma ka aastal. Novembris paranes nii Euroopa Komisjoni majandususaldusnäitaja kui ka toodangu kasvu kajastav ostujuhtide liitindeks taas, jõudes oma keskmisest tasemest tunduvalt kõrgemale. See tähendab, et aasta neljandas kvartalis oli kasv vähemalt sama kiire kui eelnevas kvartalis (vt käesoleva majandusülevaate infokast Mida ütleb küsitluspõhiste näitajate hiljutine paranemine meile SKP reaalkasvu täpsuse ja ulatuse kohta? ). Praegune euroala majanduse elavnemine peaks jätkuma ja seda toetab EKP rahapoliitiliste meetmete mõju ülekandumine reaalmajandusse. Väiksem vajadus finantsvõimenduse vähendamise järele aitab ka edaspidi kaasa erasektori kulutuste kasvule. Eratarbimise kasvu kiirendavad paranenud tööturutingimused, madalad intressimäärad ja väga soodsad rahastamistingimused. Ettevõtete kasumlikkuse paranemine ja ülihead rahastamistingimused aitavad endiselt ettevõtlusinvesteeringutel taastuda. Samal ajal tuleb euroala eksportijatele ka edaspidi kasuks praegune üleilmne majanduse elavnemine. Eurosüsteemi ekspertide aasta detsembri makromajanduslikus ettevaates euroala kohta nähakse ette, et SKP aastane reaalkasv on aastal 2,4%, aastal 2,3%, aastal 1,9% ja aastal 1,7% (vt joonis 14). EKP ekspertide aasta septembri makromajandusliku ettevaatega võrreldes on SKP reaalkasvu väljavaadet märgatavalt ülespoole korrigeeritud. Euroala majanduse kasvuväljavaadet mõjutavad riskid on üldjoontes tasakaalustatud. Joonis 14. Euroala reaalne SKP (sh prognoosid) (kvartalimuutus protsentides) 1,0 0,5 0,0-0, Allikad: Eurostat ja eurosüsteemi ekspertide aasta detsembri makromajanduslik ettevaade euroala kohta, avaldatud 14. detsembril 2017 EKP veebilehel. Märkused. Esitatud väärtusvahemikud põhinevad eelmiste aastate ettevaadete ja tegelike tulemuste vahelistel erinevustel. Väärtusvahemike ulatus vastab nende erinevuste absoluutväärtuse kahekordsele keskmisele. Väärtusvahemike arvutamise meetodit (k.a korrigeerimine erandjuhtude suhtes) käsitletakse aasta detsembris avaldatud EKP väljaandes New procedure for constructing Eurosystem and ECB staff projection ranges, mis on kättesaadav EKP veebilehel. EKP majandusülevaade 8/2017. Majandusareng Majandusaktiivsus 20

22 4 Hinnad ja kulud Eurostati kiirhinnangu kohaselt tõusis euroala aastane ÜTHI-inflatsioon novembris oktoobriga võrreldes 1,4%lt 1,5%ni. Samal ajal on alusinflatsiooni näitajad viimasel ajal mõnevõrra langenud ja osaliselt on selle põhjuseks eritegurid. Naftafutuuride praeguste hindade põhjal võib lähikuudel eeldada koguinflatsiooni aastamäärade ajutist kukkumist, mis tuleneb peamiselt energiahindadega seotud baasefektist, ja sellele järgnevat uut tõusu. Alusinflatsioon peaks keskmise aja jooksul vähehaaval kiirenema, saades tuge EKP rahapoliitilistest meetmetest, majanduse jätkuvast taastumisest, majandusliku loiduse taandumisest ja palgakasvu hoogustumisest. Samasugune hinnang on üldiselt esitatud ka eurosüsteemi ekspertide aasta detsembri makromajanduslikus ettevaates euroala kohta, milles eeldatakse, et aastane ÜTHI-inflatsioon on aastal 1,5%, aastal 1,4%, aastal 1,5% ja aastal 1,7%. Võrreldes EKP ekspertide aasta septembri makromajandusliku ettevaatega on ÜTHI-koguinflatsiooni väljavaadet ülespoole korrigeeritud, eeskätt nafta ja toiduainete kõrgema hinna tõttu. Koguinflatsioon kiirenes novembris veidi. Eurostati kiirhinnangu kohaselt tõusis euroala aastane ÜTHI-inflatsioon oktoobriga võrreldes novembris 1,4%lt 1,5%ni, naastes septembrikuisele tasemele (vt joonis 15). Novembrikuine tõus peegeldab eeskätt kiiremat energiahinna inflatsiooni, mida tasandas vaid vähesel määral toiduainete hinna inflatsiooni väike aeglustumine. Energiainflatsiooni tõus oli oodatust hoogsam; selle taga oli naftahinna hiljutine märgatav kallinemine. Joonis 15. Eri komponentide osakaal euroala ÜTHI-koguinflatsioonis (aastamuutus protsentides; osakaal protsendipunktides) 3,5 3,0 2,5 2,0 1,5 1,0 0,5 0,0-0,5-1,0 ÜTHI toiduained energia tööstuskaubad (v.a energia) teenused -1, Allikad: Eurostat ja EKP arvutused. Märkus. Viimased andmed pärinevad aasta novembrist (kiirhinnangud). Alusinflatsiooni näitajad on viimasel ajal mõnevõrra langenud ja osaliselt on selle põhjuseks eritegurid. ÜTHI-inflatsioon (v.a toiduained ja energia) oli aasta novembris 0,9% samal tasemel nagu oktoobris, kuid madalam kui septembri 1,1% (vt joonis 16). Alates septembrist kestnud üldine langus oli osaliselt tingitud inflatsiooni järsust aeglustumisest teatavate teenuste puhul, mille hulka EKP majandusülevaade 8/2017. Majandusareng Hinnad ja kulud 21

23 kuuluvad õppemaksud Itaalias ja transpordiga seotud kindlustus Saksamaal. Novembris oli ÜTHI-inflatsioon (v.a toiduained ja energia) lähedal eelmise aastavahetuse tasemele. Kokkuvõttes ei ole alusinflatsiooni näitajad veel ilmutanud veenvaid püsiva kasvu märke. Joonis 16. Alusinflatsiooni näitajad (aastamuutus protsentides) 3,0 ÜTHI (v.a toiduained ja energia) ÜTHI (v.a toiduained, energia, reisimisega seotud teenused ja rõivad) alusinflatsiooni näitajad 2,5 2,0 1,5 1,0 0,5 0, Allikad: Eurostat ja EKP arvutused. Märkused. Alusinflatsiooni näitajad on järgmised: ÜTHI (v.a energia); ÜTHI (v.a töötlemata toiduained ja energia); ÜTHI (v.a toiduained ja energia); ÜTHI (v.a toiduained, energia, reisimisega seotud teenused ja rõivad); 10% kohandatud keskväärtus; 30% kohandatud keskväärtus; ÜTHI keskväärtus ning dünaamilisel faktormudelil põhinev näitaja. Viimased andmed pärinevad aasta novembrist (ÜTHI, v.a toiduained ja energia, kiirhinnang) ja aasta oktoobrist (kõik muud näitajad). Üleilmne hinnasurve on veel tugev, kuid siiani ei ole see euroalal hinnakujundusahela hilisematesse etappidesse üle kandunud. Naftahinna aastainflatsioon eurodes on viimastel kuudel märgatavalt kiirenenud ja muude hindade (v.a energia) üleilmne surve on püsinud suur (vt joonis 17). Ehkki seda üleilmset tõususurvet euroala impordihindadele on leevendanud euro suvise kallinemise mõjust tingitud langussurve, kajastub see endiselt vahekaupade impordija tootjahindade kiires kallinemises. Mõlema aastakasv oli oktoobris 3,5%. Mõju ülekandumine hinnakujundusahela hilisematesse etappidesse näib siiski endiselt olevat väike, sest tarbekaupade (v.a toiduained) tootjahindade aastane inflatsioon üldjoontes ei muutunud ja oktoobris oli see vaid 0,2%. Üks võimalik seletus, miks tarbekaupade (v.a toiduained) tootjahinnaindeks tootmis- ja hinnakujundusahela varasemate etappide tugevast hinnasurvest hoolimata madal püsib, on see, et marginaale kärbitakse. EKP majandusülevaade 8/2017. Majandusareng Hinnad ja kulud 22

24 Joonis 17. Üleilmsed, vahekaupade ja euroala tootjahinnad (aastamuutus protsentides) 10 tarbekaupade (v.a toiduained) tootjahinnaindeks siseturul vahekaupade tootjahinnaindeks üleilmne tootjahinnaindeks (v.a nafta), kaalutuna väliskaubanduse osatähtsusega Allikad: Eurostat ja EKP arvutused. Märkus. Viimased andmed pärinevad aasta oktoobrist. Palgakasv on viimastes kvartalites veidi kiirenenud. Töötaja kohta makstava hüvitise aastakasv suurenes aasta esimese kvartali madalalt 1,1% tasemelt aasta kolmandas kvartalis 1,7%ni. Selle põhjuseks oli peamiselt töötasu suurem hälve, mis reageerib tsüklilistele muutustele kiiremini kui kollektiivlepinguga määratud palgad. Kollektiivlepinguga määratud palkade aastane kasvumäär oli aasta kolmandas kvartalis 1,4%. See jäi võrreldes eelmise kvartaliga üldjoontes samaks ja aasta keskmisega võrreldes samale tasemele. Tegurite hulgas, mis võivad palgakasvu endiselt pidurdada, on ikka veel märkimisväärselt loid tööturg, varasem aeglane inflatsioon, kesine tootlikkuse kasv ja mõnes riigis kriisi ajal ellu viidud tööturureformide kestev mõju 2. Pikemaajaliste inflatsiooniootuste turu- ja küsitluspõhised näitajad on püsinud stabiilsed. 13. detsembril 2017 oli viieaastaste forvardvõlakirjade inflatsioonimäär järgmiseks viieks aastaks 1,71%, mis on septembri alguses täheldatud tasemest pisut kõrgemal (vt joonis 18). Inflatsiooniootuste turupõhiste näitajate tulevikku suunatus näitab taas, et aeglane inflatsioon jääb pikaks ajaks püsima ja sellega kaasneb väga rahulik naasmine tasemeni, mis on 2%st allpool, ent selle lähedal. Inflatsiooni optsioonide turu andmete põhjal jääb deflatsiooni tõenäosus väikeseks ja see kajastab endiselt tagasihoidlikku deflatsiooniriski. EKP kutseliste prognoosijate aasta neljanda kvartali küsitluse järgi oli euroala pikemaajalise inflatsiooni ootus 1,9%. 2 Vt ka arutluskäiku käesoleva majandusülevaate infokastis Mida näitab EKP kutseliste prognoosijate küsitlus meile selle kohta, kuidas euroala tööturu arengut tajutakse? EKP majandusülevaade 8/2017. Majandusareng Hinnad ja kulud 23

25 Joonis 18. Inflatsiooniootuste turupõhised näitajad (aastamuutus protsentides) 3,0 aastane intressimäär järgmiseks aastaks aastane intressimäär järgmiseks kaheks aastaks aastane intressimäär järgmiseks neljaks aastaks aastane intressimäär järgmiseks üheksaks aastaks viieaastane intressimäär järgmiseks viieks aastaks 2,5 2,0 1,5 1,0 0,5 0, Allikad: Thomson Reuters ja EKP arvutused. Märkus. Viimased andmed pärinevad aasta 13. detsembrist. Ehkki energiaga seotud negatiivne baasefekt peaks ÜTHI-inflatsiooni lähiajal pisut aeglustama, kiireneb see seejärel ilmselt taas ja küündib aastal 1,7%ni. Eurosüsteemi ekspertide aasta detsembri makromajanduslikus ettevaates euroala kohta eeldatakse novembri lõpuks teada oleva info põhjal, et ÜTHI-inflatsioon on aastal 1,5%, aastal 1,4%, aastal 1,5% ja aastal 1,7% (vt joonis 19). 3 Võrreldes EKP ekspertide aasta septembri makromajandusliku ettevaatega on ÜTHI-koguinflatsiooni väljavaadet ülespoole korrigeeritud, eeskätt nafta ja toiduainete kõrgema hinna tõttu. 3 Vt eurosüsteemi ekspertide aasta detsembri makromajanduslik ettevaade euroala kohta, avaldatud 14. detsembril 2017 EKP veebilehel. EKP majandusülevaade 8/2017. Majandusareng Hinnad ja kulud 24

26 Joonis 19. Euroala ÜTHI-inflatsioon (sh prognoosid) (aastamuutus protsentides) 3,5 ÜTHI ettevaates esitatud väärtusvahemik 3,0 2,5 2,0 1,5 1,0 0,5 0,0-0, Allikad: Eurostat ja eurosüsteemi ekspertide aasta detsembri makromajanduslik ettevaade euroala kohta, avaldatud 14. detsembril 2017 EKP veebilehel. ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) peaks keskmise aja jooksul vähehaaval hoogustuma. Eelduste kohaselt on ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) aastal 1,0%, aastal 1,1%, aastal 1,5% ja aastal 1,8%. Euroala kulude poolel on alusinflatsiooni järkjärgulise kiirenemise taga olevaks oluliseks teguriks euroala tööjõuturu tingimuste paranemine ja suurenev tööjõupuudus mõnes euroala piirkonnas, mis eeldatavasti hoogustab palgakasvu. Peale selle võib eeldada, et eelmise kolme aastaga võrreldes aastal suuresti tempot lisanud koguinflatsioon mõjutab palgakasvu nendes euroala riikides, kus palgakujunduse protsessid hõlmavad tagasiulatuvat indekseerimist või ootuste täitmist. EKP majandusülevaade 8/2017. Majandusareng Hinnad ja kulud 25