Kliimapoliitika põhialused aastani Energeetika ja tööstuse valdkonna mõjude hindamine

Transcription

1 Kliimapoliitika põhialused aastani 25 Energeetika ja tööstuse valdkonna mõjude hindamine Tallinn 216

2 SISUKORD LÜHENDID... 4 KOKKUVÕTE... 5 SISSEJUHATUS ÕHUHEITMETE ARVEPIDAMINE Kasvuhoonegaaside inventuur Välisõhu saasteainete inventuur EL-i pikaajaline energia- ja kliimapoliitika ning EU ETS süsteem ENERGEETIKA JA TÖÖSTUS Kasvuhoonegaaside heitkogused Eestis Energeetika Tööstusprotsessid ja toodete kasutamine Välisõhu saasteainete heitkogused Eestis Energeetika Tööstusprotsessid ja toodete kasutamine Energeetika ja tööstuse alusindikaatorid SUUNISED MÕJUANALÜÜSIDES KASUTATAVAD EELDUSED Valdkondlikud eeldused Elektrienergia tarbimine ja kaod Soojusenergia tarbimine ja kadu Soojusenergia tootmiseks kasutatavad kütused Elektrienergia tootmiseks kasutatavad kütused Globaalsed ja makromajanduslikud trendid EU ETS CO2 kvoodi maksumus Toornafta hind Maagaasi hind Kivisöe hind Pikaajaline majandusprognoos Rahvastikuprognoos Lokaaltasandi eeldused Põlevkiviõli ja kütteõli Maagaas Eestis

3 4.3.3 Biomass Põlevkivi Kivisüsi Tehnoloogiate maksumused Kütuste aktsiisimäärad Keskkonnatasud ENERGEETIKA JA TÖÖSTUS Kliimapoliitika põhialuste stsenaariumid Kasvuhoonegaaside heitkoguste prognoosid Elektrienergia tootmine Soojusenergia tootmine Põlevkiviõli tootmine Tööstusprotsessid ja toodete kasutamine KHG ETS ja non-ets heitkoguste jagunemine Välisõhu saasteainete heitkoguste prognoosid Sotsiaalmajanduslikud mõjud Metoodika Tulemuste kasutamise piirangud Sotsiaalmajanduslikud mõjud energeetika ja tööstuse valdkonnas

4 LÜHENDID BAU CO2ekv business as usual (baasstsenaarium) (süsinikdioksiidi ekvivalent) on 1t CO2 või sellega samaväärse globaalse soojenemise teguriga kogus mistahes muud Kyoto protokolli lisas A loetletud kasvuhoonegaasi. ENMAK 23 Eesti pikaajaline energiamajanduse arengukava aastani 23 IPCC Intergovernmental Panel on Climate Change Valitsusvaheline Kliimamuutuste Paneel KHG KPP LULUCF NIR SEIT TSK kasvuhoonegaasid, mille hulka kuuluvad CO2, CH4, N2O, HFC, PFC ja SF6. Nende gaaside molekulid seovad Maalt atmosfääri tagasipeegelduvat infrapunast kiirgust, tõstes sellega atmosfääri temperatuuri. kliimapoliitika põhialused Land use, land-use change and forestry maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus National Inventory Report Kasvuhoonegaaside inventuuri aruanne Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus tahke soojuskandja Õhusaasteained CH4 metaan CO2 süsihappegaas-süsinikdioksiid HFC fluorosüsivesiniku ühendid LOÜ lenduvad orgaanilised ühendid NH3 ammoniaak NOx lämmastikoksiidid N2O dilämmastikoksiid PFC perfluorosüsiniku ühendid PM2.5 eriti peened osakesed läbimõõduga alla 2,5 µm SF6 väävelheksafluoriid SO2 vääveldioksiid 4

5 KOKKUVÕTE Käesolevas dokumendis on kirjeldatud arengudokumendi Kliimapoliitika põhialused aastani 25 energeetika ja tööstuse valdkonna sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsi aluseeldusi ning tulemusi. Arengudokument sisaldab pikaajalisi poliitikasuuniseid energeetika, transpordi, tööstuse, põllumajanduse, metsanduse ja jäätmemajanduse valdkondades liikumaks Eesti pikaajalise kliimapoliitika visiooni suunas vähendada kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 8% aastaks 25 võrreldes 199. aasta tasemega. Poliitikasuunised seatakse paika kuni aastani 25. Kuna tegu on pikaajaliste poliitikasuunistega, siis konkreetseid meetmeid ning teekaarte eesmärgi saavutamiseks arengudokument ei sisaldada. Kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste hindamisel kasutati ENMAK 23 koostamisel välja töötatud elektri tootmise, soojusmajanduse ja kütuste stsenaariume, mida kohandati Kliimapoliitika põhialuste (KPP) protsessi jaoks. Antud töö raames töötati välja kaks stsenaariumi: BAU ja KPP-1. BAU põhineb olukorral, kus senised suundumused jätkuvad ja uusi poliitikaid ei rakendata KHG eesmärkide täitmiseks. KPP-1 stsenaarium põhineb KPP töögruppi poolt koostatud suunistele. Põhiliseks KHG allikaks energeetika ja tööstuse sektoris on elektrienergia tootmine, mille heitkogus moodustas 63,1% 213. aastal kogu energeetika ja tööstuse sektori KHG heitkogusest. Elektrienergia tootmise heitkogust mõjutab kõige enam kasutatava kütuse liik. Energeetika ja tööstuse sektori KHG heitkoguste prognoosid on arvutatud kasutades 26 IPCC juhiseid. Kütuste hinnanguline tarbimine järgnevatel aastatel põhineb Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukava 23+, Balmoreli tulemustel ja ettevõtete sisendil enda tootmismahtude kohta. KHG heitkoguste arvutamisel kasutati Eesti Riikliku Kasvuhoonegaaside Inventuuris kasutatavaid saasteainete eriheiteid. Energeetika ja tööstuse sektori KHG heitkogused langevad prognooside järgi BAU stsenaariumis 72% ja KPP1 stsenaariumis 83% aastaks 25 võrreldes 199. aastaga. Sotsiaalmajanduslike mõjude hindamisel kasutati ENMAK 23 koostamisel välja töötatud majandusmõjude mudelit, mida kohandati Kliimapoliitika põhialuste protsessi jaoks. Analüüsi lähtepunktina kasutati KPP töögruppide poolt koostatud suunised, mis kirjeldasid valdkonna pikaajalisi strateegilisi eesmärke kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Tulenevalt kasutusel olnud mudeli metoodilistest eripäradest, hinnati sotsiaalmajanduslikke mõjusid võrreldes BAU-stsenaariumiga (olemasoleva olukorra jätkumisega). Majandusmõju hinnati järgmiste energeetika ja tööstuse valdkonna indikaatorite kaudu: 1. Tarbitud kütus ning selle maksumus (kütus, aktsiis, õhuheitmete keskkonnatasu); 2. Lisanduvad (asendatavad) tootmisvõimsused ja nende maksumused; 3. KHG heitetekkega seonduva tööstuse tootmismahtude muutus. 5

6 4. Põlevkiviõli tootmismahtude muutus. KPP1 stsenaariumi positiivne majandusmõju põhineb tööstuses põhiliselt põlevkiviõli tootmise kasvul, kus õlitootmismahud suurenevad võrreldes BAU stsenaariumiga tulenevalt vedelkütuse tootmisest uttegaasist. Uttegaasi kasutamine vedelkütuse tootmiseks avaldab samas mõju elektritootmisele, kuivõrd seal kasutatav uttegaasi kogus väheneb. Ülejäänud KHG heitetekkega seonduva tööstuse tootmismahtudes muutusi ei kvantifitseeritud. Elektritootmise majandusmõjude kõikumine on tingitud investeerimistegevuse erinevustest stsenaariumite vahel. Elektri tootmismaht on KPP-1 stsenaariumis alates 23 madalam BAU tootmismahtudest. See tuleneb eeldusest, et 23. aastast kasutatakse osa uttegaasist vedelkütuse tootmiseks. Sellega seonduvalt jäävad alates 23. aastast KPP1 stsenaariumi tulemused BAU omadele alla. Investeerimisaktiivsus on mõlemas stsenaariumis suhteliselt sarnane (perioodil suuremahulised investeeringud tuuleenergiasse) Väliskaubanduse saldole investeerimisaktiivsus nii olulist mõju ei avalda suurema tootmismahuga seotud eksport (või impordi vähenemine) kaalub eeldatavalt üles investeeringutega seotud seadmete impordi. Soojuse tootmise valdkonnas vähenevad KPP-1 stsenaariumis tootmismahud oluliselt ning sellest tulenevalt väheneb ka SKP ja tööhõive. Sealjuures on languses ka kohalikel kütustel (puiduhake, halupuit, põlevkiviõli) baseeruv tootmine. Soojuse tootmismahtude vähenemine kaasneb energiatõhususe suurenemisega. Seetõttu leevendavad soojuse tootmismahtude vähenemise negatiivset mõju investeeringud energiatõhususse (põhiliselt hoonete rekonstrueerimine). KPP1 stsenaariumi mõju võrreldes BAU stsenaariumiga on põhiindikaatorite osas positiivse mõjuga. KPP1 stsenaariumi aluseelduste realiseerumisel on perioodi keskmine mõju Eesti SKP-le ja tööhõivele oluliselt positiivne ja teistele põhiindikaatoritele marginaalne. Analüüsi koostajad Jaanus Uiga (Eesti Arengufond, Civitta Eesti), Stanislav Štõkov (Eesti Keskkonnauuringute Keskus) ja Olavi Grünvald (OÜ Finantsmaailm) tänavad keskkonnaministeeriumi ametnikke ning energeetika ja tööstuse töörühma liikmeid tõhusa koostöö eest. Käesolev dokument kirjeldab suuniste võimalikku mõju energeetika ja tööstuse valdkonna põhiindikaatoritele. Analüüsi tulemused lähtuvad parimast olemasolevast teadmisest, mis analüüsi koostamise ajal kättesaadav oli. Andmete kogumisel kasutati nii varasemaid analüüse kui ka turuosalistelt ja huvigruppidelt kogutud infot. 6

7 SISSEJUHATUS Arengudokumendi Kliimapoliitika põhialused aastani 25 (KPP) koostamine otsustati Vabariigi Valitsuse 214. aasta 7. augusti kabinetinõupidamisel, kus määrati projekti eestvedajaks Keskkonnaministeerium (KeM). Tegemist on lühikese kõrgetasemelise katusdokumendiga poliitika põhialuste formaadis 1. Kliimapoliitika põhialuste koostamine võimaldab formuleerida riigi kliimapoliitika pikaajalise visiooni aastani 25, sektoraalsed poliitikasuunised, kasvuhoonegaaside heite vähendamise sihttasemed ning need Riigikogu tasemel kokku leppida. KPP kui arengudokument sisaldab pikaajalisi poliitikasuuniseid energeetika, transpordi, tööstuse, põllumajanduse, metsanduse ja jäätmemajanduse valdkondades liikumaks Eesti pikaajalise kliimapoliitika visiooni suunas vähendada kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 8% aastaks 25 võrreldes 199. aasta tasemega. Lisaks määratletakse dokumendis kliimamuutuste mõjudega kohanemise (kliimamuutuste mõjudele reageerimise valmisoleku ja vastupanuvõime) pikaajaline visioon ja poliitikasuunised. KPP valdkondlike peatükkide esmase sisendi koostamiseks kutsuti kokku valdkondlikud töörühmad (märts juuli 215), kuhu kuulusid turuosaliste ning huvirühmade esindajad. Töörühmades osalemine andis huvilistele võimaluse panustada oma valdkonna pikaajalisse keskkonnasõbralikku arengusse. Lisaks andsid arengudokumendi koostamisel nõu ja langetab strateegilisi otsuseid Keskkonnaministeeriumi asekantsleri poolt juhitav juhtkomisjon, kuhu kuulusid Riigikogu, riigiasutuste ja suurimate huvirühmade esindajad. KPP rakendumisega kaasnevate mõjude paremaks mõistmiseks on otstarbekas suuniseid kvantifitseerida. Käesolev dokument kirjeldab suuniste võimalikku mõju energeetika ja tööstuse valdkonna põhiindikaatoritele. Analüüsi tulemused lähtuvad parimast olemasolevast teadmisest, mis analüüsi koostamise ajal kättesaadav oli. Andmete kogumisel kasutati nii varasemaid analüüse kui ka turuosalistelt ja huvigruppidelt kogutud infot. Analüüsi tulemused kehtivad dokumendis kirjeldatud sisemiste- ja väliste tegurite realiseerumisel. 1 Poliitika põhialused on arengudokument, milles määratakse ühe või mitme omavahel seotud poliitikavaldkonna visioon, üleriigiline eesmärk ja prioriteetsed arengusuunad. 7

8 1 ÕHUHEITMETE ARVEPIDAMINE 1.1 Kasvuhoonegaaside inventuur Rahvusvahelisel tasandil reguleerivad kliimamuutuste valdkonda 2 olulisemat kokkulepet. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kliimamuutuste raamkonventsioon, mille Eesti ratifitseeris 27. juulil 1994 ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokoll, mille riigikogu ratifitseeris 22. aasta septembris. Kyoto protokolli raames võttis Euroopa Liit (EL) endale kohustuse vähendada aastaks 25 kasvuhoonegaaside heitkoguseid (KHG) vähemalt 8% võrreldes 199. aasta tasemega (baasaasta), et piirata üleilmset kliimamuutust nii, et temperatuur ei tõuseks rohkem kui 2 C, ja hoida seega ära soovimatut mõju kliimale. Euroopa Liidu liikmesriigina ja vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile ja Kyoto protokollile on Eesti kohustatud kord aastas esitama Euroopa Komisjonile ja ÜRO kliimasekretatiaadile inimtekkeliste KHG heitkoguste inventuuriaruande koos ühtse aruandevormi tabelitega. Esitatud andmed sisaldavad heitkoguste hinnanguid alates 199. aastast kuni üle-eelmise aastani (x-2 aastat). KHG heitkogused arvutatakse vastavalt 26 IPCC (ÜRO valitsusevaheline kliimamuutuste ekspertrühm (International Panel on Climate Change)) juhenditele ning valitakse vastavalt andmete kättesaadavusele ja hulgale arvutusteks sobiv metoodika: Tier 1, Tier 2 või Tier IPCC raames väljendab Tier metoodika metodoloogilist keerukust. Tier 1 on algmeetod, mille rakendamisel kasutatakse lisaks riiklikele algandmetele ka eriheiteteguri vaikeväärtust. Tier 2 on keskmine meetod, mille rakendamisel kasutatakse riiklike algandmeid ning eriheitetegureid. Tier 3 on kõige keerukam meetod, mille rakendamiseks on vaja täpseid saasteallika põhiseid algandmeid. Süsihappegaas (CO2) on põhiline kasvuhoonegaas. CO2 ekvivalent (ekv) on 1 tonn CO2 heidet või sellega samaväärset kasvuhooneefekti potentsiaali (Global Warming Potentsial GWP) omav kogus teisi KHG-sid. Metaani (CH4) GWP on 25 korda suurem kui süsinikdioksiidil, ning sellest tulenevalt korrutatakse summaarne CH4 heitkogus 25-ga. Dilämmastikoksiidi (N2O) GWP on 298 korda suurem kui süsinikdioksiidil, kuid samas on dilämmastikoksiidi heitkogused mitme suurusjärgu võrra madalamad. Sellest tulenevalt korrutatakse summaarne N2O heitkogus 298-ga. Eesti riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri aruande 2 (National Inventory Report (NIR) 215) kohaselt paisati Eestis 213. aastal õhku kt CO2 ekvivalenti (arvestamata LULUCF sektori mõju oli KHG heitkoguste suurus kt CO2 ekv). KHG inventuuri aruande kavandi (NIR 215) kohaselt on Eesti summaarsed KHG heitkogused 213. aastal kasvanud 19,1% võrreldes 212.aastaga. 2 Eesti riikliku KHG inventuuri aruanne: 8

9 Perioodil kahanesid KHG heitkogused ligikaudu poole võrra (Joonis 1.). Peamiseks vähenemise põhjuseks oli Eesti taasiseseisvumisele järgnenud üleminek plaanimajanduselt turumajandusele, mis tõi kaasa KHG heitkoguste kiire languse (eriti aastatel ) energeetikas, põllumajanduses ja tööstuses. kt CO 2 ekv Energeetika Tööstus Põllumajandus Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus Jäätmed Joonis 1. KHG heitkogused aastatel , kt CO2 ekv aastal oli peamine kasvuhoonegaas Eestis süsinikdioksiid (CO2), mis moodustas 9,3% KHG summaarsest heitkogusest (v.a LULUCF), sellele järgnesid metaan (CH4) 5,1% ja dilämmastikoksiid (N2O) 3,6%. F-gaasid (HFC-d, PFC-d ja SF6) moodustasid kokku 1,% KHG summaarsest heitkogusest (Joonis 2). 3,6% 1,% 5,1% CO2 CH4 N2O F-gaasid 9,3% Joonis 2. KHG heitkogused gaaside kaupa 213.aastal, % 3 3 Eesti riikliku KHG inventuuri aruanne (lk.17): 9

10 Energeetikasektor on Eesti peamine kasvuhoonegaaside heitkoguste allikas aastal moodustasid energeetikasektori heitkogused 87,6% summaarsest heitkogusest. Võrreldes baasaastaga (199) on energeetikasektori KHG heitkogused vähenenud 47,%. Põllumajandus on teine kõige KHG-mahukam sektor, kust pärineb 5,8% Eesti KHG heitkogustest. Võrreldes baasaastaga on KHG kogused vähenenud 52,6%. Peamiselt on langus tingitud kariloomade arvu kahanemisest ning sünteetiliste ja sõnnikväetiste kasutamise langusest aastal moodustas tööstuslike protsesside sektor 5,% Eesti KHG summaarsest heitkogustest. CO2 heitkogused tööstuslike protsesside sektorist kõikusid alates 199. aastast tugevalt ja jõudsid aastal oma madalaima tasemeni. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF - Land Use, Land-Use Change and Forestry) sektor panustas 213. aastal CO2 netosidujana, kogumahus 31 kt CO2 ekv. CO2 sidumine LULUCF sektoris vähenes võrreldes baasaastaga 95,9% ning eelmise aastaga 78,1%. Peamise sidujana on määratletud metsamaa ja olenevalt metsaressursi kasutuse intensiivsusest avaldub sektori roll kas CO2 siduja või emiteerijana. Jäätmemajanduse valdkonna koguheide moodustas 213. aastal 1,7% Eesti KHG summaarsest heitkogustest. KHG heitkogused jäätmemajanduse valdkonnas on langevas trendis kuid võrreldes baasaastaga on jäätmemajanduse valdkonna KHG heitkogus suurenenud 4,1%. Tabel 1. KHG heitmete sektorid ja alamsektorid 4 Energeetika Transport Sektorid Põllumajandus Tööstusprotsessid ja toodete kasutamine Alasektorid Energiatööstus Töötlev tööstus ja ehitus Muud sektorid Muu Hajusheide Riigisisene lennundus Maanteetransport Raudteetransport Riigisisene laevandus Soolesisene fermentatsioon Sõnnikukäitlus Põllumajandusmaad Lupjamine Karbamiidi kasutamine Mineraalitööstus Keemiatööstus Kütustest saadavad energiaga mitteseotud tooted ja lahustite kasutamine 4 26 IPCC juhendi sektorite jaotus. 1

11 Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus Jäätmed Osoonikihti kahandavatele ainete asemel muude toodete kasutamine Muude toodete tootmine ja kasutamine Metsamaa Põllumaa Rohumaa Märgala Asulad Muu maa Raiepuidust tooted Tahkete jäätmete ladestamine Tahkete jäätmete bioloogiline käitlemine Jäätmete põletamine ja lahtine põletamine Reovee käitlemine 1.2 Välisõhu saasteainete inventuur Piiriülese õhusaaste kauglevi Genfi konventsiooni (edaspidi Genfi konventsioon, RT II 2,4,25) peetakse üheks esimeseks rahvusvaheliseks kokkuleppeks piiriülese õhusaaste ohjamiseks. Eesti ratifitseeris konventsiooni aastal 2 ning on ühinenud: väävli heitkoguste või nende piiriüleste voogude vähemalt 3% vähendamise protokolliga, mis on koostatud aasta 8. juulil Helsingis (ühinemise seadus võeti vastu 19. jaanuaril 2, RT II 2,4,25); lämmastikoksiidide heitkoguste või nende piiriüleste voogude vähendamise protokolliga, mis on koostatud aasta 31. oktoobril Sofias (ühinemise seadus võeti vastu 19. jaanuaril 2, RT II 2,4,25); lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste või nende piiriüleste voogude vähendamise protokolliga, mis on koostatud aasta 18. novembril Genfis (ühinemise seadus võeti vastu 19. jaanuaril 2, RT II 2,4,25); õhusaasteainete kauglevi seire ja hindamise Euroopa koostööprogrammi pikaajalise finantseerimise protokolliga, mis on koostatud aasta 28. septembril Genfis (ühinemise seadus võeti vastu 6. detsembril 2, RT II, 21,1,2); püsivate orgaaniliste saasteainete protokolliga, mis on koostatud aasta 24. juunil Århusis (ühinemise seadus võeti vastu 16. märtsil 25, RT II, 25,11,29); raskmetallide protokolliga (ühinemise seadus võeti vastu , jõustus , RT II 26,4,8). Eesti riiklikku välisõhusaasteainete inventuuri koostab Eesti Keskkonnaagentuur ning hõlmab Eesti välisõhu saasteainete heitkoguseid ajavahemikus Inventuuri käigus hinnatakse järgnevaid inimtekkelisi heitkoguseid: põhilistele välisõhu saasteainetele, mille hulka kuuluvad SO2, NOx, LOÜ, NH3 ja CO; tahketele osaksetele, mille hulka kuuluvad TSP, PM1 ja PM2.5; 11

12 raskmetallidele, mille hulka kuuluvad Pb, Cd, Hg, As, Cr, Cu, Ni ja Zn; püsivatele orgaanilistele saasteainetele, mille hulka kuuluvad dioksiinid ja furaanid, HCB, PAH ja PCB. Kliimapoliitika põhialuste töö raames koostatakse välisõhu saasteainete 25. aasta prognoosid järgmistele välisõhu saasteainetele: vääveldioksiidid (SO 2 ) lämmastikoksiidid (NO x ) lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ) ammoniaak (NH 3 ) peened osakesed, mille aerodünaamiline diameeter on 2,5 µm või alla selle (PM 2.5 ) Tabel 2 on toodud perioodi välisõhu saasteainete heitkogused. Võrreldes 199. aastaga on NOx heitkogused langenud ligikaudu 56%, LOÜ heitkogused langenud ligikaudu 66%, SO2 heitkogused langenud ligikaudu 85%, ja NH 3 heitkogused langenud ligikaudu 52%. Võrreldes 2. aastaga PM2.5 heitkogused langenud 49%. Tabel 2. Põhilised välisõhu saasteained perioodil , kt 5 Aasta NOx LOÜ SO2 NH3 PM2, NR NR NR NR NR NR NR NR NR NR Eesti riiklikku välisõhusaasteainete inventuur: 6 NR Not relevant (ei ole oluline) vastavalt EMEP/EEA juhistele kasutatakse NR tähistust juhul kui raporteerimine ei ole kooskõlas ühinenud protokollidega rangelt kohustuslik 12

13 1.3 EL-i pikaajaline energia- ja kliimapoliitika ning EU ETS süsteem Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem (European Union Emissions Trading Scheme EU ETS) on nurgakiviks EL poliitikas võitlemaks kliimamuutuse vastu. EU ETSi eesmärgiks on aidata EL liikmesriikidel saavutada kasvuhoonegaaside piiramis- või vähendamiseesmärke, milleks nad on end kohustanud. Võimaldades süsteemis osalevatel ettevõtetel müüa või osta saastekvoote, saavutatakse heitkoguste vähendamine minimaalsete kulutustega. 7 Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 23/87/EÜ "Ühenduses kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise süsteemi loomine ja nõukogu direktiivi 96/61/EÜ muutmine" (edaspidi: kauplemise direktiiv) algas EL liikmesriikidel alates 1. jaanuarist 25 KHG lubatud heitkoguse ühikutega kauplemine ehk EU ETS esimene kauplemisperiood. EU ETS süsteemi kuuluvad käitised on määratletud direktiivi lisas I toodud nõuetega 8. Muuhulgas kuuluvad kauplemissüsteemi üle 2 MW nimisoojusvõimsusega põletusseadmed ning erinevad tööstuslikud protsessid, mille tingimused on toodud direktiivi lisas I. Non-ETS tähistab kauplemissüsteemi välised sektorid mille alla liigitatakse: väikeenergeetika (käitised, mille nimisoojusvõimsus <2 MW), väiketööstus, transport, põllumajanduse ja jäätmemajanduse valdkond. Heitkogustega kauplemise süsteemile võeti lisameetmetena kasutusele ka energiakasutuses säästumeetmete rakendamine, taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt (s.o põhiliselt puidu ja puidutöötlemisjäätmete utiliseerimine) ning alternatiivsete energiatootmisviiside juurutamine. Eelnevalt mainitud meetmed koos üldise energiatarbe tajutava vähenemisega kõikides majandussektorites on langetanud ka KHG heitmete hulka 8. Esimeseks kauplemisperioodiks töötas iga liikmesriik välja heitkoguste riikliku jaotuskava, mille alusel eraldati käitajatele KHG-de kvoodid, mida sellest tulenevalt oli neil õigus õhku paisata. Juhul kui käitaja aastane tõendatud heitkogus oli väiksem kui eraldatud kvoot, oli käitajal õigus eraldatud kvoodikoguse ja tegeliku heitkoguse vahe maha müüa 8. EU ETS teine kauplemisperiood oli aastatel , mida nimetatakse rahvusvahelise KHG-de heitkogustega kauplemissüsteemi ehk nn Kyoto protokolli järgse kauplemise esimeseks perioodiks. Teisel kauplemisperioodil kaasati ETS-i ka lennundussektorisse kuuluvad õhusõidukite käitajad, kes ületavad täiendatud ja ühendatud kauplemise direktiivi lisa I piirväärtusi 8. EU ETS kolmas 8-aastane kauplemisperiood algas aastast 213, mis on pikem kui sellele eelnenud perioodid. Muutunud on ka lubatud heitkoguse ühikute (LHÜ-de) taotlemise põhimõtted. Põhiliselt minnakse üle enampakkumise süsteemile ning järk-järgult vähendatakse tasuta LHÜ-de andmist EU ETS alla kuuluvatele käitistele 8. 7 European Comission EU ETS koduleht 8 Keskkonnaministeeriumi koduleht ( ) 13

14 Alates 2. juunist 212 võeti kasutusele üle-euroopaline KHG heitkogustega kauplemise register (EUCR European Union Community Registry). Selle tarbeks liigutati kõigi kasutajate ja tehingutega seotud teave üle varasemast Eesti riiklikust registrist üle EUCR-i. Tehingute sooritamine EUCR-is toimub läbi kinnitatud kontode nimekirja. Sellesse nimekirja kantakse nn tehingupartnerite arvelduskontode numbrid 8. Euroopa Liidu eesmärk aastaks 22 on vähendada KHG heitkoguseid 2% võrreldes 199. aastaga. EU ETS direktiivi eesmärgiks on vähendada EU ETS heitkoguseid 21% aastaks 22 võrreldes 25. aastaga ning otsuse 46/29/EÜ (Effort Sharing Decision) eesmärgiks on vähendada non-ets heitkoguseid 1% aastaks 22 võrreldes 25. aastaga. Vastavalt otsusele 46/29/EÜ võivad Eesti non-ets heitkogused suureneda 11% aastaks 22 võrreldes 25. aastaga. Vastavalt Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika raamistikule 9 on Euroopa Liidu eesmärgid aastaks 23 vähendada KHG heitkoguseid juba 4% võrreldes 199. aastaga. Plaanide järgi täituks eesmärgid siis, kui EU ETS heitkogused vähenevad 43% ning non-ets heitkogused 3%. Plaanitav non-ets eesmärk Eestile on KHG heitkoguste vähenemine vahemikus 11% kuni 14% võrreldes 23. aastaga. 1 Eesti KHG jaotumist ETS ja non-ets vahel on võimalik näha Joonis 3. KHG jaotumine ETS ja non-ets vahel, kt CO2 ekv kt CO 2 ekv ETS non-ets Joonis 3. KHG jaotumine ETS ja non-ets vahel, kt CO2 ekv 11 9 Euroopa Komisjoni koduleht ( ) 1 Energiatalgud koduleht _ja_energiapoliitika_raamistik_aastani_23 ( ) 11 Eesti kasvuhoonegaaside inventuuri aruande andmete alusel 14

15 2 ENERGEETIKA JA TÖÖSTUS 2.1 Kasvuhoonegaaside heitkogused Eestis Energeetika Eestis on kodumaistel kütustel suur osa (~84% 213.aasta seisuga) kõikide kasutatavate energiaressursside hulgas ning primaarenergiabilansis, mis baseerub suures osas põlevkivil. Eksporditud elektrienergia kogus mõjutab põlevkivi osa primaarenergiabilansis mida suurem on elektrienergia eksport, seda suurem on põlevkivi osa primaarenergiabilansis (Joonis 4). GWh Kivisüsi Põlevkivi Turvas Taastuvkütused Maagaas Kütteõlid Jäätmed Joonis 4. Primaarenergiaga varustatuse areng Eestis kütuste järgi aastatel , GWh 12 Heitkogused energeetikasektoris vastavalt alasektoritele on toodud Joonis 5. kt CO 2 ekv Energiatööstused Töötlevad Tööstused ja Ehitus Transport Muud sektorid Muu (mobiilne) Hajusheide Joonis 5. Energeetikasektori heitkogused alasektorite kaupa aastatel , kt CO2 ekv Statistikaameti andmete alusel 13 Eesti riikliku KHG inventuuri aruanne (lk.55): 15

16 Energeetikaga seotud CO2 heitkogused varieeruvad põhiliselt energiavarustuse struktuuri ja kliimatingimuste tõttu. Elektrienergia ekspordil on oluline roll, sest Eestis toodetakse põhiline osa elektrienergiast põlevkivist. Energeetikasektori heitkogused on jagatud heitkogusteks, mis tekivad fossiilkütuste põletamisel ning hajusheitmest. Heitkogused kütuste põletamisest hõlmavad kogu kütuste põletamist, muuhulgas punktallikad, transport ja muu kütuste põletamine. Kütuste põletamisest tekkivad heitkogused jagatakse järgnevaks neljaks alasektoriks (Joonis 5): Energiatööstus Töötlev tööstus ja ehitus Transport 14 Muud sektorid ja muu Lisaks eelnevale loetelule läheb energeetikasektori alla ka hajusheide, mis tekib maagaasi jaotamisest gaasivõrkudes. CO2 heitkogused kütuste põletamisest ( kt CO2 ekvivalenti) moodustasid 98,6% energeetikasektori koguheitkogusest ning 86,4% kogu kasvuhoonegaaside heitkogustest 213. aastal (ilma kaudse CO2 heiteta). CH4 heitkoguste osa kütuste põletamisest (146 kt CO2 ekvivalenti) oli 213. aastal,8%, mis tekkisid põhiliselt puitkütuste mittetäielikul põlemisel. N2O heitkogused on suhteliselt väiksed (18 kt CO2 ekvivalenti) ning nende osa energeetikasektori heitkogusest on umbes,6%. N2O heitkogused tekivad põhiliselt energiatööstustes ja transpordisektoris. Kütuste põletamisest tekkivad heitkogused arvutatakse üldjuhul IPCC 26 metoodikat järgides, mis näeb ette eriheitetegurite korrutamist tarbitud kütuse kogusega koguheite teada saamiseks. CO2 heitkoguse määramise aluseks on süsinikusisaldus kütuses, millest sõltub kütuse eriheide ja mis varieerub erinevate kütuste lõikes. Kasutusel on nö kolm metoodika taset: Tier 1, Tier 2 ja Tier 3. Tier 1 näeb ette eriheiteteguri vaikeväärtuse korrutamist tarbitud kütuse kogusega, aga KHG heitkogus sõltub tegelikkuses paljudest faktoritest, nagu näiteks tehnoloogiast või hooldusest, mille kohta täpsed andmed tihti puuduvad. Tier 2 ja Tier 3 puhul arvestatakse ka neid aspekte. Võtmekategooriates kasutatakse imporditud kütuste jaoks peamiselt riigispetsiifilisi eriheitetegureid (Tier 2). Kodumaiste kütuste jaoks - põlevkivi, põlevkiviõli, põlevkivi poolkoks, põlevkivi poolkoksigaas ja generaatorgaas ning turvas kasutatakse nii riigispetsiifilisi kui ka tehnoloogiaspetsiifilisi lähenemisi (Tier 2 ja Tier 3). Energiatööstus Energiatööstus hõlmab endas heitkoguseid kütuste põletamisest energia tootmiseks (elektrijaamad, katlamajad). 14 Antud dokumendis transporti ei käsitleta. 16

17 213. aastal oli energiatööstuse KHG heitkoguste osakaal energeetikasektoris 81% ehk kt CO2 ekvivalenti. See on umbes 72% summaarsest KHG heitkogustest. Võrreldes baasaastaga 199 olid heitkogused umbes 47% madalamad ( kt CO2 ekv) kt CO 2 ekv Elektri ja sooja tootmine Tahkekütuste tootmine ja teised energiatööstused Joonis 6. Energiatööstuse KHG heitkogused aastatel , kt CO2 ekv 15 Energiatööstuse heitkogused on toodud alakategooriate järgi Joonis 6. Üldjoontes järgib energiatööstustes KHG heitkoguste trend kütuste tarbimise trendi aastal olid energiatööstuse heitkogused 47% madalamad kui 199. aastal. KHG heitkogused olid elektri- ja soojusenergia tootmise kategoorias 48% väiksemad. Kasvuhoonegaaside heitkoguste suur vähenemine oli tingitud majanduse struktuursetest muutustest aastal, kui Eesti taastas oma iseseisvuse. Toimus drastiline kütuse- ja energiatarbe vähenemine (tehaste sulgemine, elektrienergia impordi vähenemine jne). Elektrienergia tootmine Kuna elektrienergia tootmise KHG heitmed moodustavad suure osa (83%) energiatööstuse heitkogustest, on elektrienergia tootmise heitmed toodud välja eraldi Joonis 7. Joonisel on eraldi toodud biomassi CO2 heitkogused, kuna neid koguheite sisse ei arvestata aastal olid elektrienergia tootmise heitkogused ( kt CO2 ekv) vähenenud 32% võrreldes 199. aastaga ( kt CO2 ekv). Joonis 8 toodud kütuste tarve elektrienergia tootmisel aastatel Eesti riikliku KHG inventuuri aruanne (lk.63): 17

18 2 15 kt CO 2 ekv KHG (va biomassi CO2) Biomassi CO2 Joonis 7. Elektrienergia tootmise KHG heitkogused aastatel , kt CO2 ekv GWh Kivisüsi Põlevkivi Turvas Taastuvkütused ja jäätmed Maagaas Kütteõlid Muu Joonis 8. Kütuste tarbimine elektrienergia tootmisel kütuse liigiti aastatel , GWh 16 Soojusenergia tootmine Soojusenergia tootmise KHG heitkogused on toodud välja eraldi Joonis 9, kuna soojusenergia tootmisel tekkinud heitmed moodustavad olulise osa (13%) energiatööstuste heitkogustest. Samuti on eraldi välja toodud biomassi CO2 heitkogused, kuna neid koguheite sisse ei arvestata aastal olid soojusenergia tootmise heitkogused (1 979 kt CO2 ekv) vähenenud 56% võrreldes 199. aastaga (4 538 kt CO2 ekv). Joonis 1 väljendab kütuste tarvet soojusenergia tootmises aastatel Eesti kasvuhoonegaaside inventuuri aruande andmete alusel 18

19 kt CO 2 ekv KHG (va biomassi CO2) Biomassi CO2 Joonis 9. Soojusenergia tootmise KHG heitkogused aastatel , kt CO2 ekv GWh Kivisüsi Põlevkivi Turvas Taastuvkütused ja jäätmed Maagaas Kütteõlid Muu Joonis 1. Kütuste tarbimine soojusenergia tootmises kütuse liigiti aastatel , GWh 17 Töötlev tööstus ja ehitus 213. aastal oli töötleva tööstuse ja ehituse KHG heitkogus 741 kt CO2 ekvivalenti (Joonis 11), mis moodustas summaarsest KHG kogusest 4%. Alamsektori KHG netokogused tulenevad kütuste põletamisest (Joonis 12). Töötlev tööstus ja ehitus jaguneb omakorda järgnevateks osadeks 18 : Raud ja teras 17 Eesti kasvuhoonegaaside inventuuri aruande andmete alusel IPCC juhendi energeetika tähistus. 19

20 Värvilised metallid Kemikaalid Tselluloos, paber ja trükitööstus Toiduainetetööstus, joogid ja tubakas Mittemetalsed mineraalid Muu kt CO 2 ekv Raud ja teras Värvilised metallid Kemikaalid Tselluloos, paber ja trükitööstus Toiduainetetööstus, joogid ja tubakas Mittemetall mineraalid Muu Joonis 11. Töötleva tööstuse ja ehituse KHG heitkogused aastatel , kt CO2 ekv 19 Aastatel tulenesid töötleva tööstuse ja ehituse alamsektori kõige suuremad KHG heitmed kemikaalide, mittemetalsete mineraalide ja muu kategooriast. Kemikaalide kategoorias on kõige suuremaks KHG emiteerijaks Nitrofert AS, mis kasutab ammoniaagi tootmisel kütusena maagaasi. 29. aasta algul peatati ammoniaagi tootmine ja 21/211. aastal ei toodetud Eestis ammoniaaki. Taas toimus tootmine 212. aasta detsembrist kuni 213. aasta septembrini aastal oli mittemetalsete mineraalide kategooria KHG kogus 455 kt CO2 ekv, mis moodustas töötleva tööstuse ja ehituse alamsektori KHG kogusest 61%. Selles kategoorias tuleneb KHG heide põhiliselt kütuste põletamisest tsemendi tootmisel. 19 Eesti riikliku KHG inventuuri aruanne (lk.65): 2

21 GWh Vedelkütused Tahkekütused Gaaskütused Turvas Biomass Muu kütused Joonis 12. Töötleva tööstuse ja ehituse kütuste tarbimine kütuste liigiti, GWh 2 Muud sektorid ja muu 213. aastal oli muude sektorite KHG kogus 672 kt CO2 ekvivalenti (Joonis 13), mis moodustas summaarsest KHG heitmest 3%. Alasektori KHG heitkogused tulenevad kütuste põletamisest. Muud sektorid jagunevad omakorda järgnevalt: Kaubanduslik/institutsiooniline Kodumajapidamised Põllumajandus/metsandus/kalandus 25 2 kt CO 2 ekv Kaubanduslik/institutsiooniline Kodumajapidamised Põllumajandus/metsandus/kalandus Joonis 13. Muude sektorite KHG heitkogused aastatel , kt CO2 ekv 2 2 Eesti kasvuhoonegaaside inventuuri aruande andmete alusel 21

22 GWh Vedelkütused Gaaskütused Tahkekütused Turvas Biomass Joonis 14. Muude sektorite kütuste tarbimine kütuste liigiti, GWh 21 Kodumajapidamiste KHG heitmed on vähenenud peamiselt vedelkütuste asemel biomassi kasutuselevõtu arvelt. Lisaks on uued hooned energiasäästlikumad aastal oli biomassi tarbimine üle kolme korra suurem võrreldes 199/1991. aastaga (Joonis 15). GWh Vedelkütused Gaaskütused Tahkekütused Turvas Biomass Joonis 15. Kodumajapidamiste kütuste tarbimine kütuste liigiti, GWh 21 Muu kategooria alla kuuluvad KHG heitmed Eesti Kaitseväe poolt põletatud kütustest, mida oli kokku 33 kt CO2 ekv, mis moodustas,17% energeetikasektori heitkogusest ja,2% summaarsest heitkogusest aastal oli vastav KHG heitkogus 44 kt CO2 ekv. 21 Eesti kasvuhoonegaaside inventuuri aruande andmete alusel 22

23 Hajusheide 213. aastal oli hajusheite KHG osakaal energeetikasektoris ainult,1% ja heitkogus 21 kt CO2 ekvivalenti (Joonis 16) aastal oli vastav number 47 kt CO2 ekvivalenti. Seega on 213.aastal hajusheite heitkogused vähenenud 55% võrreldes 199. aastaga kt CO 2 ekv Joonis 16. Hajusheite KHG heitkogused aastatel , kt CO2 ekv Tööstusprotsessid ja toodete kasutamine 213. aastal oli tööstusprotsesside ja toodete kasutamise sektori KHG kogus 1 64 kt CO2 ekvivalenti, mis moodustas summaarsest KHG heitkogusest 5%. KHG heitkoguste arvutamiseks on sektor jaotatud järgnevateks alasektoriteks 23 : Mineraalitööstus Keemiatööstus Kütustest saadavad energiaga mitteseotud tooted ja lahustite kasutamine Osoonikihti kahandavate ainete asemel muude toodete kasutamine Muude toodete tootmine ja kasutamine Kasutatavad meetodid KHG heitmete arvutamiseks on esitatud Tabel 3. Tabel 3. KHG heitmete arvutamiseks kasutatavad meetodid 23 CRF kood Allikas Esitatav KHG Meetod 2.A Mineraalitööstus CO 2 T1, T2, T3 22 Eesti kasvuhoonegaaside inventuuri aruande andmete alusel IPCC juhendi tööstusprotsesside ja toodete kasutamise sektori jaotus. 23

24 CRF kood Allikas Esitatav KHG Meetod 2.B Keemiatööstus CO 2 T3 2.D Kütustest saadavad energiaga mitteseotud tooted ja lahustite kasutamine CO 2 T1 2.F Osoonikihti kahandavate ainete asemel muude toodete kasutamine HFCs T2 2.G Muude toodete tootmine ja kasutamine N 2O, SF 6 T2,T3 CO2 heitkogused tööstusprotsesside ja toodete kasutamise sektorist kõikusid alates 199. aastast tugevalt ja jõudsid aastal oma madalaima tasemeni, mille põhjustas Eesti taasiseseisvumisele järgnenud üleminek plaanimajanduselt turumajandusele. Alates aastast on fluoritud KHG kogus suurenenud 624% võrreldes 213. aastaga. KHG vähenemine 22/23. aastal oli tingitud ammoniaagitootmise vähenemisest riigi ainsa ammoniaagitehase rekonstrueerimise tõttu. Järsk tõus 27. aastal oli põhiliselt seotud tsemendi tootmismahtude suurenemisega. 29. aasta KHG langus oli tingitud majandussurutisest aastal kasvasid sektori KHG heitmed 18% võrreldes 212. aastaga (Joonis 17) kt CO 2 ekv Muude toodete tootmine ja kasutamine Osoonikihti kahandavate ainete asendustoodete kasutamine Kütustest saadavad energiaga mitteseotud tooted ja lahustite kasutamine Keemiatööstus Mineraalitööstus Joonis 17. Tööstusprotsesside ja toodete kasutamise sektori KHG aastatel , kt CO2 ekv Eesti riikliku KHG inventuuri aruanne (lk.123): 24

25 Mineraalitööstus Mineraalitööstuse alamsektor on omakorda jaotatud mitte kütustest tulenevate heitkoguste allikateks: Tsemendi tootmine Lubja tootmine Klaasi tootmine Muu karbonaatide kasutamine protsessides 7 6 kt CO Tsemendi tootmine Lubja tootmine Klaasi tootmine Muu karbonaatide kasutamine protsessides Joonis 18. Mineraalitööstuse CO2 heitkogused aastatel , kt CO2 25 Kõige madalam CO2 heitkoguste tase oli saavutatud aastal pärast mida jäi heide stabiilsele tasemele kuni 27. aastani. 27/28. aasta järsk heitmete tõus oli tingitud tsemendi tootmismahtude suurenemisest, mida mõjutas kõige enam 29. aasta majandussurutis. 21/211. aasta CO2 heitmete kasv oli seotud nii tsemendi tootmismahtude suurenemisega kui ka elektrijaamale väävlipüüdurite paigaldamisega, mis põhinevad lubjakivi kasutamisel (Joonis 18.). Keemiatööstus Keemiatööstuse alamsektor sisaldab ainult CO2 heitkoguseid ammoniaagi tootmisest, mille tasemed oli kõige madalamad 1993, 22 ja 29. aastal. Heitkoguste vähenemine 199ndate algul oli seotud üleminekuga plaanimajanduselt turumajandusele aastal hakkas Eesti majandus taastuma ja ammoniaagi tootmismahud hakkasid suurenema ning jäid ühtlasele tasemele kuni 22. ja 23. aastani. 22/23. aastal toimus ammoniaagitehase ümberehitus, mis mõjutas tugevalt tootmist. 29. aasta algul peatati ammoniaagi tootmine 25 Eesti riikliku KHG inventuuri aruanne (lk.127): 25

26 ja 21/211. aastal ei toodetud Eestis ammoniaaki. Taas toodeti ammoniaaki 212. aasta detsembrist kuni 213. aasta septembrini (Joonis 19) kt CO Joonis 19. Ammoniaagi tootmisest tekkinud CO2 kogused, kt CO2 26 Kütustest saadavad energiaga mitteseotud tooted ja lahustite kasutamine Sellesse alamsektorisse kuuluvad CO2 heitmed määrdeainete ja parafiinvahade kasutamisest (Joonis 2) ning lahustite kasutamisest (Joonis 21). Määrdeainete kasutamine hõlmab endas tööstus- ja mootoriõlisid ning määrdeid, mis olid toodetud fossiilsetest kütustest kt CO Määrdeainete kasutamine Parafiinvaha kasutamine Joonis 2. CO2 heitkogused määrdeainete ja parafiinvaha kasutamisest, kt CO Eesti kasvuhoonegaaside inventuuri aruande andmete alusel 26

27 kt CO 2 Joonis 21. CO2 heitkogused lahustite kasutamisest, kt CO2 27 Osoonikihti kahandavate ainete asemel muude toodete kasutamine 213. aastal oli osoonikihti kahandavate ainete (OKA) asemel muude toodete kasutamise alasektori KHG osakaal Eesti summaarsest heitkogusest umbes 1% ja heitkogus 26 kt CO2 ekvivalenti aastal oli vastav heide kt CO2 ekvivalenti (Joonis 22). Alasektor on jaotatud omakorda järgnevateks osadeks: Kliima ja külmaseadmed Vahud Tuletõrje Aerosoolid 2 kt CO 2 ekv Kliima- ja külmaseadmed Vahud Tuletõrje Aerosoolid Joonis 22. OKA-de asemel muude toodete kasutamise KHG heitkogused aastatel , kt CO2 ekv Eesti riikliku KHG inventuuri aruanne (lk.162): 27

28 Muude toodete tootmine ja kasutamine Sellesse alamsektorisse kuuluvad KHG heitmed järgmistest allikatest (Joonis 23): SF6 heitmed elektriseadmetest SF6 heitmed kiiritusravist, SF6 ja PFC heitmed spordijalatsitest ning SF6 heitmed sõidukite rehvidest N2O heitmed toodete kasutamisest kt CO 2 ekv Elektriseadmed SF6 ja PFC-d heitmed teiste toodete kasutmisest N2O heitmed toodete kasutamisest Joonis 23. Muude toodete tootmise ja kasutamise KHG heitkogused aastatel , kt CO2 ekv Välisõhu saasteainete heitkogused Eestis Energeetika Energeetikasektor on Eesti suurim SO2, NOx, CO, PM2.5 ja peente osakeste, raskmetallide ning püsivate orgaaniliste saasteainete tekitaja. Sektorist eraldus 213. aastal välisõhku 99,6% SO2, 67% NOx, 9% PM2.5 ja 33% LOÜ summaarsest heitkogustest. Aastatel vähenes energeetikasektori SO2 heitkogused umbes 86% ja NOx heitkogused 52% (Tabel 4). Vähenemine on tingitud energia tootmise vähenemisest. Tabel 4. Energeetikasektori välisõhu saasteainete heitkogused aastatel , kt 29 Aasta NO x LOÜ SO 2 NH 3 PM 2.5 kt ,9 1,72 268,52, ,12 1,56 246,52,28-28 Eesti riikliku KHG inventuuri aruanne (lk.197): 29 Eesti 215. aasta välisõhu saasteainete inventuur (lk.56): 28

29 1992 3,55 7, 188,98, ,96 6,28 152,91, ,76 7,39 147,25, ,59 11,21 112,71, ,89 12,97 121,64, ,27 13,62 112,78, ,5 11,26 1,88, ,19 11,34 94,65, ,32 12,21 94,28,63 13, ,95 13,12 89,83,59 14, ,84 13,16 86,1,57 14, ,99 12,75 99,64,56 12, ,54 13,62 87,53,54 13, ,28 11,69 75,82,48 12, ,54 1,9 69,51,46 7, ,24 9,6 87,76,6 1, ,66 8,98 69,26,61 1, ,81 8,63 54,72,6 8, ,15 8,84 83,13,61 12, ,49 8,33 72,64,58 17, ,29 7,94 4,48,62 7, ,22 7,63 36,4,57 9,64 Heitkoguste eriheitetegurid ja arvutusmetoodika põhineb EMEP/EEA aasta välisõhu saasteainete inventuuri juhistele, millele on lisaks kasutatud täiendavaid eksperthinnanguid. Imporditud kütuste jaoks kasutatakse peamiselt riigispetsiifilisi eriheitetegureid. Tier 1 näeb ette eriheiteteguri korrutamist tarbitud kütuse kogusega, aga saasteainete heitkogused sõltuvad paljudest faktoritest nagu näiteks tehnoloogiast. Tier 2 ja Tier 3 puhul arvestatakse ka seda aspekti. Kliimapoliitika põhialuste 25 prognooside vaatluse all on SO2, NOx, LOÜ, PM2.5 ja NH3 heitkogused. Tabel 5 on esitatud energeetika alamkategooriate mõõdetavaid välisõhu saasteaineid. Tabel 5. Energeetikasektori alasektorid, mõõdetavad välisõhu saasteained ja kasutatav metoodika saasteainete arvutamiseks 31 Alasektor Välisõhu saasteained Metoodika 1. Energiatööstus Soojus- ja elektrijaamadest ning põlevkiviõli jaamadest eraldunud saasteainete heitkogused: NOx, SOx, Tier 3 3 EMEP/EEA välisõhusaasteainete inventuuri 213. aasta juhised: 31 Eesti 215. aasta välisõhu saasteainete inventuur: 29

30 2. Töötlev tööstus ja ehitus 3. Mittetööstuslik põletamine LOÜde, NH3, PMsum, PM1, PM2.5, CO, raskmetallid, PCDD/PCDF, PAHs, HCB, PCB; Saasteainete heitkogused (NOx, SOx, LOÜd, PMsum, PM1, PM2.5, CO, Pb, As, Cr, Cu, Ni, Zn, PCDD/PCDF, PAHid, PCB), mis on eraldunud metallitööstuse tehnoloogilistes ahjudes (malmivalu), teisese plii-, tsingi- ning alumiiniumi tootmisel; töötleva tööstuse katlamajades ning tsemendi, lubja, klaasi, telliskivi tootmisest ja teistes tehnoloogilistes ahjudes, kus esineb otsene kokkupuude Sisaldab äri- ja avaliku, kodumajapidamiste ning põllu- ja metsamajanduse kateldest/katlamajadest eraldunud saasteainete heitkogused: NOx, SOx, LOÜd, NH3, PMsum, PM1, PM2.5, CO, raskmetallid, PCDD/PCDF, PAHid, HCB, PCB. Tier 2, Tier 3 Tier 2 Energiatööstus Energiatööstus hõlmab endas heitkoguseid kütuste põletamisest energia tootmiseks (elektrijaamad, katlamajad) ja kütuste muundamisest põlevkiviõli tootmiseks aastal oli energiatööstuse välisõhu saasteainete NOx heitkogus 1,65 kt, LOÜ,67 kt, SO2 31,13 kt ja PM2.5 4,78 kt, mis moodustas vastavalt 32%, 3%, 85%, ja 45% summaarsest heitkogustest ( Tabel 6, Tabel 7). Alasektori KHG heitkogused tulenevad kütuste põletamisest. 3

31 Tabel 6. Elektri- ja soojusenergia tootmise välisõhu saasteainete heitkogused aastatel , kt 32 Aasta NO x LOÜ SO 2 NH 3 PM 2.5 kt ,69,9 22, ,96,99 199, ,15 1,3 161, ,35,56 124, ,17,79 122, ,98,98 89, ,35 1,2 99, ,13,95 93, ,76 1,5 88, ,37,93 84, ,39,63 79,11-7, ,97,52 72,93-7, ,87,43 68,71-6, ,32,38 84,26-4, ,93,78 72,52-4, ,9,86 6,65-4, ,56,7 61,19-2, ,71,46 81,68-5, ,94,45 61,69-3, ,31,42 48,53-2, ,73,39 77,32-6, ,74,4 66,25-11, ,96,42 33,51-2, ,38,6 3,11, 4,64 Tabel 7. Kütuste muundamise tööstuse välisõhu saasteainete heitkogused aastatel , kt 32 Aasta NO x LOÜ SO 2 NH 3 PM 2.5 kt 199,,7, ,,72,24, ,,66,74, ,1,45 1,56, ,1,31 1,17, ,1,37,6, ,12,46,67, ,13,39,72, ,12,33,63, ,12,24,58, - 2,39,16 2,,,36 32 Eesti 215. aasta välisõhu saasteainete inventuuri andmete alusel 31

32 21,4,24 2,16,,28 22,41,36 2,35,1,31 23,36,41 2,3,,24 24,25,37 1,4,,16 25,31,39 1,44,,29 26,33,12 1,15,,23 27,39,14,68,,3 28,35,5,6,,2 29,32,7,61,,3 21,54,6,9,,54 211,36,8 1,15,,22 212,24,7 1,16,,22 213,26,7 1,2,,15 Töötlev tööstus ja ehitus 213. aastal oli töötleva tööstuse ja ehituse välisõhu saasteaine NOx heitkogus 3,1 kt, LOÜ,84 kt, SO2 4,57 kt ja PM2.5 1,83 kt, mis moodustas vastavalt 9%, 4%, 13%, ja 17% summaarsest heitkogustest (Tabel 8). Alasektori KHG heitkogused tulenevad kütuste põletamisest. Töötlev tööstus ja ehitus jaguneb omakorda järgnevateks osadeks: Raud ja teras Värvilised metallid Kemikaalid Tselluloos, paber ja trükitööstus Toiduainetetööstus, joogid ja tubakas Mittemetalsed mineraalid Muu Tabel 8. Töötleva tööstuse ja ehituse välisõhu saasteainete heitkogused aastatel , kt 33 Aasta NO x LOÜ SO 2 NH 3 PM 2.5 kt 199 1,91 1,17 4,14, ,89 1,17 39,16, ,5,58 22,4, ,75,53 23,24, ,29,57 2,95, ,97,3 19,7, ,47,6 18,, ,8,45 15,45, ,26,49 9,2, ,53,45 6,82, - 2 2,96,18 1,23, 1, ,25,49 11,71, 2,76 33 Eesti 215. aasta välisõhu saasteainete inventuuri andmete alusel 32

33 22 2,87 1, 11,91, 3, ,37 1,5 11,49, 4, ,5 1,5 11,9, 4, ,99 1,2 12,17, 4, ,15,82 6,2, 1, ,11,73 4,39, 1,5 28 3,28 1,4 6,3, 3, ,16,52 4,84, 1, ,64,76 4,15, 2, ,7,65 4,45, 2, ,76,53 5,1, 1, ,1,84 4,57, 1,83 Muud sektorid ja muu 213. aastal oli muude sektorite välisõhu saasteaine NOx heitkogus 8,54 kt, LOÜ 4,66 kt, SO2,65 kt, NH3,37 kt ja PM2.5 3,1 kt, mis moodustas vastavalt 25%, 2%, 2%, 3% ja 28% summaarsest heitmest (Tabel 9). Alasektori KHG heitkogused tulenevad kütuste põletamisest. Muud sektorid jagunevad omakorda järgnevalt: Kaubanduslik/institutsiooniline Kodumajapidamised Põllumajandus/metsandus/kalandus Tabel 9. Muud sektorid ja muu välisõhu saasteainete heitkogused aastatel , kt 34 Aasta NO x LOÜ SO 2 NH 3 PM 2.5 kt 199 9,49 5,48 7,49, ,26 5,44 7,66, ,35 3,44 4,32, ,75 3,46 3,47, ,21 4,13 2,4, ,54 7,94 2,74, ,95 8,98 3,4, ,93 9,12 3,4, ,36 7,1 2,84, ,16 6,99 2,65,65-2 9,57 6,91 2,94,63 4, ,32 6,67 3,4,59 4, ,69 6,72 3,4,56 4, ,92 6,5 1,86,56 4, ,31 6,23 1,71,53 4,7 25 8,88 5,14 1,55,43 3, ,49 4,94 1,15,4 3, ,2 5,81 1,,51 3, ,7 5,85,94,5 3,54 34 Eesti 215. aasta välisõhu saasteainete inventuuri andmete alusel 33

34 29 9,99 5,93,72,51 3, ,2 5,8,74,5 3, ,27 5,2,72,4 3, ,31 5,9,68,41 2, ,54 4,66,65,37 3,1 Hajusheide Selle sektori LOÜde heitkogused moodustavad 6% summaarsest heitkogustest ja on vähenenud ajavahemikul ligikaudu 41% (Tabel 1). Vähenemine on tingitud peamiselt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 94/63/EÜ Bensiini säilitamisel ja selle terminalidest teenindusjaamadesse jaotamisel lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste kontrollimise kohtaˮ nõuete bensiini auru kogumise ja taaskasutamise meetmete rakendamisega. Teiste saasteainete heitkogused on väga väiksed, mistõttu pole nende kohta detailset analüüsi tehtud. Tabel 1. Hajusheite välisõhu saasteainete heitkogused aastatel , kt 35 Aasta NO x LOÜ SO 2 NH 3 PM 2.5 kt 199, 2,47,, , 2,24,, , 1,28,, , 1,28,, , 1,58,, , 1,63,, , 1,91,, , 2,72,, , 2,38,, , 2,74,, - 2,1 4,33,,,1 21,1 5,2,,,2 22,1 4,65,,,1 23,1 4,4,,,1 24, 5,18,,1,1 25,1 4,28,,5,1 26,1 3,52,,6,1 27,1 1,92,1,9,1 28,2 1,59,1,1,1 29,4 1,68,3,9,3 21,4 1,82,2,12,3 211,3 2,18,8,18,4 212,2 1,82,4,21,5 213,2 1,47,5,19,2 35 Eesti 215. aasta välisõhu saasteainete inventuur (lk.124): 34

35 2.2.2 Tööstusprotsessid ja toodete kasutamine Võrreldes 199. aastate algusega on töötlev tööstus läbinud suured muutused: vähenenud on toodangu kogus, tööstuse osatähtsus kogu majanduses tervikuna ning erinevate tööstusharude tähtsus tööstussektori sees. Töötlevast tööstusest tulenevad heitkogused on saadud peamiselt välisõhu saasteluba ja kompleksluba omavate ettevõtete aastastest välisõhu saastamisega seotud tegevuse aruannetest. Heitkoguste eriheitetegurid ja arvutusmetoodika põhineb EMEP/EEA aasta välisõhu saasteainete inventuuri juhistele. Tabel 11. Tööstusprotsesside ja toodete kasutamise sektori välisõhu saasteainete heitkogused aastatel , kt 37 Aasta NO x LOÜ SO 2 NH 3 PM 2.5 kt 199,2 24,81,, ,11 23,97,, ,9 17,38,, ,5 11,73,, ,19 11,64,, ,7 13,73,, ,15 13,13,, ,16 13,29,, ,14 13,29,, ,19 11,94,,15-2,2 1,82,4,13,32 21,34 9,54,8,15,34 22,13 1,4,16,12,51 23,17 1,28,15,13,44 24,36 1,16,13,13,6 25,18 1,26,13,22,57 26,28 1,4,12,17,58 27,26 9,55,2,15,54 28,3 8,46,3,19,61 29,6 7,,3,9,34 21,4 6,69,3,8,32 211,7 7,27,2,1,24 212,5 7,52,,11,2 213,2 7,79,,17,34 36 EMEP/EEA välisõhusaasteainete inventuuri 213. aasta juhised: 37 Eesti 215. aasta välisõhu saasteainete inventuur (lk.137): 35

36 Kliimapoliitika põhialuste 25 prognooside vaatluse all on SO2, NOx, LOÜ, PM2.5 ja NH3 heitkogused. Tabel 12 on esitatud tööstusprotsesside ja toodete kasutamise alasektorite mõõdetavaid välisõhu saasteaineid. Tabel 12. Tööstusprotsesside ja toodete kasutamise alasektorid, mõõdetavad välisõhu saasteained ja kasutatav metoodika saasteainete arvutamiseks 38 Alasektor Välisõhu saasteained Metoodika 1. Mineraalitööstus Sisaldab PMsum, PM1, PM2.5 heitkoguseid tsemendi ja lubja tootmisest, klaasitööstusest ning lubjakivi ja dolomiidi kasutamisest. Samuti sisaldab mineraalsete maavarade kaevandamisel eralduvaid NOx, SOx ja CO heitkoguseid. 2. Keemiatööstus Sisaldab ammoniaagi toomisel eralduvate NOx, LOÜde, NH3, SOx, CO heitkoguseid. 3. Metallitööstus Sisaldab NOx, LOÜde, NH3, SOx, PMsum, PM1, PM2.5, CO, Pb, Cr,Ni, Zn heitkoguseid. Tier 1, Tier 3 Tier 3 Tier 3 4. Tselluloosi-, paberi- ja toiduainetööstus 5. Kütustest saadavad energiaga mitteseotud tooted ja lahustite kasutamine Sisaldab NOx, LOÜde, SOx, PMsum, PM1, PM2.5, CO heitkoguseid. Sisaldab LOÜde heitkoguseid. Tier 2, Tier 3 Tier 1, Tier 2, Tier 3 Mineraalitööstus Mineraalitööstuse tulenevad heitkogused on saadud peamiselt välisõhu saasteluba ja kompleksluba omavate ettevõtete aastastest välisõhu saastamisega seotud tegevuse aruannetest. Alasektori suurimad välisõhu saasteainete tekitajad on Kunda Nordic Tsement AS (tsemendi tootmine) ja Nordkalk AS (lubja tootmine). 38 EMEP/EEA välisõhusaasteainete inventuuri 213. aasta juhised: 36

37 Tabel 13. Mineraaltööstuse välisõhu saasteainete heitkogused aastatel , kt 39 Aasta NO x LOÜ SO 2 NH 3 PM 2.5 kt 199,,,, ,,,, ,,,, ,,,, ,,,, ,,,, ,,,, ,,,, ,,,, ,,,, - 2,,57,,1,8 21,1,1,1,1,12 22,,4,,1,14 23,,9,,1,15 24,1,7,,,18 25,1,8,,,17 26,1,8,,,18 27,1,,,,18 28,,,,,15 29,1,,,,4 21,1,,,,3 211,1,,,,3 212,1,,,,3 213,1,,,,3 Keemiatööstus 199. aastate algusega on langenud keemiatööstuse välisõhu saasteainete kogused (Tabel 14). Keemiatööstuse osakaalu vähenemist näitab ka LOÜde heitkoguste vähenemine: kui 199. aastal moodustasid keemiatööstusest pärit LOÜde heitkogused ligi 22% Eesti LOÜde summaarsest heitkogusest, siis aastal 213. aastal oli see näitaja kõigest,3%. Sarnaselt LOÜdega on keemiatööstuse toodangu (ammoniaagi toodangu) vähenemise tõttu NH3 heitkogused, võrreldes 199. aastaga kahanenud 78%. Tabel 14. Keemiatööstuse välisõhu saasteainete heitkogused aastatel , kt 4 Aasta NO x LOÜ SO 2 NH 3 PM 2.5 kt 199,19 13,3,, ,1 12,33,,3-39 Eesti 215. aasta välisõhu saasteainete inventuur (lk.14): 4 Eesti 215. aasta välisõhu saasteainete inventuur (lk.145, lk.147): 37

38 1992,9 8,5,, ,5 3,5,,8-1994,19 2,67,, ,7 3,53,, ,15 2,46,,7-1997,15 2,39,,6-1998,14 1,65,,6-1999,19,79,,9-2,19,84,,4,9 21,31,77,1,3,7 22,1,71,,2,4 23,13 1,7,1,5,7 24,32,96,1,8,18 25,16,72,,13,15 26,23,41,,6,13 27,2,12,,7,1 28,26,4,,13,25 29,2,7,,1,3 21,,7,,1, 211,,7,,2, 212,2,7,,2, 213,13,7,,8,9 Metallitööstus Enamus metallitööstuse ettevõtetest asub Harjumaa ja Ida-Virumaa maakonnas. Suuremad ettevõtted on AS Kohimo, AS Viljandi metall, AS Cargotec Estonia, BLRT Grupp AS, AS Marketex, OÜ ArcelorMittal Tallinn, AS Ruukki Products, AS Saku Metall, AS Eesti Energia Tehnoloogiatööstus, AS Hanza Tarkon, AS Favor, OÜ BRT Masinaehitus, AS Metalliset Eesti, AS Metaprint ja AS Demidov Industries Tabel 15. Metallitööstuse välisõhu saasteainete heitkogused aastatel , kt 4 Aasta NO x LOÜ SO 2 NH 3 PM 2.5 kt 199,,,, ,,,, ,,,, ,,,,4-1994,,,,8-1995,,,,1-1996,,,,9-1997,,,,6-1998,,,,4-1999,,,,5-2,,1,,4,1 21,1,1,,8,1 22,1,2,,6,2 38

39 23,1,2,,5,2 24,1,1,,3,3 25,1,1,,6,2 26,3,1,,8,1 27,2,1,,6,2 28,2,1,,3,2 29,1,,,7,2 21,1,1,,5,2 211,1,1,,7,2 212,1,1,,7,2 213,1,1,,7,2 Tselluloosi-, paberi- ja toiduainetööstus Tselluloosi- ja paberitööstus hõlmab ettevõtteid, kes kasutavad toormaterjalina puitu ja toodavad tselluloosi, puitmassi, paberit, pappi ja teisi tselluloosipõhiseid tooteid. Aastatel kasvas tööstuse paberitoodangu maht kaks korda. Horizon Tselluloosi ja Paberi AS on Eesti suurim paberi ja kartongi tootja. 29. aasta heitkoguste kahanemine on sarnaselt teiste sektoritega tingitud ülemaailmsest majanduskriisist ja toodangu vähenemisest. Toiduainetööstus on tootmismahult üks suurimaid tööstusharusid Eestis. Aastatel kasvas toiduainetööstuses toodangumaht kasvas ligi 5%. 29. aasta heitkoguste kahanemine on sarnaselt teiste sektoritega tingitud ülemaailmsest majanduskriisist ja toodangu vähenemisest. Tabel 16. Tselluloosi-, paberi- ja toiduainetööstuse välisõhu saasteainete heitkogused aastatel , kt 41 Aasta NO x LOÜ SO x PM 2.5 kt 199, 2,1, , 1,54, , 1,1, ,,9, ,,84, ,,84, ,,72, ,,75, ,,74, ,,66, - 2,1,65,4,9 21,1,65,6,7 22,2,72,16,22 23,2,75,14,13 24,2,79,12,13 41 Eesti 215. aasta välisõhu saasteainete inventuur (lk.151): 39

40 25,,74,13,13 26,,78,12,17 27,1,85,2,11 28,2,82,2,13 29,2,76,2,14 21,2,73,3,16 211,4,79,2,8 212,,76,,5 213,4,74,,8 Kütustest saadavad energiaga mitteseotud tooted ja lahustite kasutamine Alates 199. aastast on lahustite ja lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamisel eraldunud LOÜde heitkogus 27% võrra vähenenud. LOÜde heitkoguse trendimuutuste peamisteks mõjutajateks on vaadeldava perioodi jooksul olnud värvi kasutamine ja lahustite kasutamine muul otstarbel. Selle on tinginud suures osas riigi majandusliku olukorra muutused aastal hakkas riigi majanduse tugevnemisel kasvama ka lahustite ja lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine, mis omakorda tõi kaasa LOÜde heitkoguse suurenemise aastani 1998, mil maailmamajandust tabas kriis. Selle kriisi mõjud kestsid 21. aasta lõpuni. Pärast majanduskriisi esines LOÜde heitkogustes kolme aasta jooksul mõningane stagnatsioon, ent 25. aastal alanud maailmamajanduse üldise tormilise kasvu toel hakkasid LOÜde heitkogused taas suurenema. See tendents kestis kuni 27. aastani. Järgmisel, 28. aastal, tabas majanduse ülekuumenemise tõttu kogu maailma suur kriis, mis avaldas otsest negatiivset mõju kemikaalide kasutamisele. Tabel 17. Kütustest saadavad energiaga mitteseotud toodete ja lahustite kasutamise välisõhu saasteainete heitkogused aastatel , kt 42 Aasta LOÜ kt 199 9, , , , , , , , , ,48 2 8, ,9 22 8, ,35 42 Eesti 215. aasta välisõhu saasteainete inventuuri andmete alusel 4

41 24 8, , ,1 27 8, , , , , , , Energeetika ja tööstuse alusindikaatorid Indikaator on eesmärgi saavutamist iseloomustav kvantitatiivne või kvalitatiivne näitaja, mille väärtuse muutust perioodiliselt mõõdetakse. Sellest tulenevalt on oluline indikaatorile tõlgenduse andmine. Käesolevas kontekstis annavad indikaatorile kvantifitseeritud väljundi töörühma poolt välja töötatud suunised. Suunise abil püütakse iseloomustada erinevaid ümbritseva keskkonna tuleviku nähtusi ja protsesse. Lisaks on indikaatorite määratlemine vajalik selleks, et saaks hinnata progressi eesmärkide saavutamise suunas ning vajadusel võtta ette täiendavaid samme suuniste tulemuslikkuse suurendamiseks. Alusindikaatorite all mõistetakse indikaatoreid, mis panustavad kõige enam sektori KHG heitmesse. Eelnevat kokku võttes ja arvestades 26 IPCC juhiseid (Tier 2 ja Tier 3 metoodikat) on energeetikasektori põhiindikaatoriteks: Soojusenergia kadu (Joonis 24) Elektrienergia kadu (Joonis 25) Energiatarbimine (Joonis 4) CO2 neutraalsete kütuste kasutamine (Joonis 4) Põlevkivitööstuse summaarne CO2 GWh Joonis 24. Eesti soojusenergia kaod aastatel , GWh Statistikaameti andmete alusel 41

42 GWh Joonis 25. Eesti elektrienergia kaod aastatel , GWh 43 Soojus- ja elektrienergia kadude vähendamise tulemusena väheneb primaarenergia tarbimine, mis omakorda vähendab ka KHG heitkoguseid. CO2 neutraalsed kütused on CO2 heite sidujad ehk nende põletamisest tulenevat CO2-te ei arvestata Eesti KHG heitkogustes. Küll aga peab arvestama CH4 ja N2O heitmeid CO2 neutraalsete kütuste puhul. Energia lõpptarbimist mõjutab hoonete energiatõhusus, inimeste käitumisharjumus, tehnoloogia ökonoomsus jms. Energia lõpptarbimise vähendamise tulemusena väheneb primaarenergia tarbimine ja KHG heitkogused. Põlevkivi primaarenergia tarbimist on võimalik vähendada asendades põlevkivi CO2 neutraalse kütusega. 42

43 3 SUUNISED 25 Suunis 1: Energia tarbimiskeskuste ja uute tootmisvõimsuste planeerimisel ning tarbimise ja tootmise juhtimisel lähtutakse süsteemi kui terviku tõhusast koostoimimisest. Suunise kirjeldus: Läbi regulatiivse keskkonna arendamise soodustatakse tööstussektori (sh otseselt seotud äri- ja teenindussektori) ettevõtete paiknemist energia tootmisüksuste (näit. soojuselektrijaamad) läheduses tagamaks energia tootmisel ja ülekandel tavapäraselt tekkivate kadude viimise majanduslikult põhjendatud tehnilise miinimumini. Süsteemi energiatõhususe maksimeerimine on seatud üheks eesmärgiks ka kohaliku tasandi planeeringute koostamisel ning piirkondade ruumilisel planeerimisel. Energiavõrkude arendamisel on eesmärgiks süsteemi tõhus toimimine selle raames motiveeritakse suurtarbijaid ja tootjaid võrguga (nii gaasi-, soojus- kui ka elektrivõrgud) ühinema. Riiklikud regulatsioonid soodustavad tööstuste ja teiste turuosaliste jääksoojuse kasutamist kohalikes kaugküttevõrkudes, pidades silmas süsteemi kui terviku tõhusust, jätkusuutlikkust ja kasu turuosalistele. Tööstussektori (sh otseselt seotud äri- ja teenindussektori) ettevõtted rakendavad energiaja ressursitõhususe suurendamise eesmärgil juhtimislahendusi energia tarbimise ajastamiseks, vähendades sellega võrkude tipukoormust; võrguettevõtted rakendavad tarbimiskoguste ja -võimsuse põhist võrguteenuse hinnastamise metoodikat. Nende kahe faktori koosmõjul on võrkude kasutamine optimeeritud ning saavutatud on kokkuhoid energia tootmiselt ja tarbimiselt. Riiklik teadus- ja arendustegevus on suunatud konkurentsivõimeliste energia salvestustehnoloogiate ning tarbimise juhtimistehnoloogiate arendamisele, et aastaks 25 on võimalik maksimaalselt realiseerida tarbimise ja tootmise tõhusa koostöö potentsiaali. Suunise alusindikaatorid 1. Soojusenergia võrguettevõtete kaod, GWh 2. Elektrienergia võrguettevõtete kaod, GWh 3. Energiatarbimine, GWh Suunis 2: Tööstuslikes protsessides rakendatakse valdavalt madala CO2 eriheitega tehnoloogiaid ning ressursse kasutatakse maksimaalse efektiivsusega. Suunise kirjeldus: Tööstuslike protsessidega kaasnev CO2 heide on vähenenud minimaalse võimaliku tasemeni tulenevalt olemasolevate tõhusamate tehnoloogiate arendamisest ja/või kasutuselevõtust. Tööstusettevõtetes kasutataks ressursse efektiivselt, kusjuures eelistatakse valdavalt madala süsinikuheitega kütuseid ja tootmissisendeid. Ressursid kasutatakse ära kogu elukaare raames sh soodustatakse riiklike regulatsioonide läbi põlevkivituha kasutamist ehitusmaterjalide ja teiste toodete tootmisel toorainena; kõik tootmisprotsessis tekkivad jäätmed käideldakse pidades silmas mõju CO2-e heitele ja elukeskkonnale üldiselt. Tööstuses ja sellega otseselt seotud äri- ja teenindussektoris on F-gaaside kasutamine viidud 43

44 miinimumini ning nende asemel on kasutusele võetud alternatiivsed tehnoloogialahendused. Teadus- ja arendustegevus lähtub Eesti ettevõtete ning riigi kui terviku huvidest keskendudes tööstussektori CO2 heite ohjamisele. Selle raames pannakse rõhku nii CO2 heite vähendamisele suunatud tehnoloogiate välja töötamisele ja rakendamisele Eesti ettevõtetes kui ka mitmesuguste tehnoloogiate tõhusa koostoimimise soodustamisele. Pidades silmas süsinikulekke ohtu on riiklike poliitikate eesmärgiks tagada Eesti tööstussektorile võrdne konkurentsipositsioon võrreldes tootjatega kolmandates riikides. Nõnda tuleks soodustada maailmamastaabis ressursitõhusa, sh madala CO2-heitega tööstuste paiknemist Eestis ning vältida CO2-heitega seotud ettevõtlust pärssivate koormiste rakendamist kohalikule tööstusele. Suunise alusindikaatorid 1. Energiatarbimine, GWh 2. Põlevkivitööstuse summaarne CO2 heitkogus, kt CO2 ekv 3. CO2 neutraalsete kütuste kasutamine, GWh Suunis 3: Olemasoleva hoonefondi renoveerimisel ning uute hoonete planeerimisel ja ehitamisel lähtutakse süsteemi kui terviku majanduslikust ja energeetilisest efektiivsuses, et saavutada kogu kasutuses oleva hoonefondi maksimaalne energiatõhusus. Suunise kirjeldus: Eesti hoonefondi maksimaalne energiatõhusus saavutatakse järk-järgult läbi erinevate poliitikate ellu viimise. Uute hoonete ehitamisel tagab riik läbi regulatiivse keskkonna arendamise, et madala energiatarbega liginullenergiahooned oleksid tarbijate poolt eelistatud lahendused. Läbi maksimaalselt energiatõhusate uute avalike hoonete rajamise on riik antud aspektis erasektorile suunanäitajaks Vajaduse korral rakendatava riikliku toetuspõhise skeemi abil renoveeritakse täielikult ja terviklikult ka olemasolev kasutust leidev hoonefond. Selle saavutamiseks on esmatähtis kaardistada võimalike turutõrgete tekkimise põhjused ja võimalused kuidas soodustada hoonefondi renoveerimist ka maapiirkondades ning tõsta kinnisvaraomanike teadlikkust hoonete renoveerimise kasulikkusest. Toetused on vajalikud, olemasoleva hoonefondi pakutava energiaressurssi kasutuselevõtu hoogustamiseks ning terviklike renoveerimislahenduste kasutamise tagamiseks vältimaks hallituse ja hoonete sisekliimaga seonduvate probleemide tekkimist. Lisaks hoonete kasvavale energiatõhususele loob hoonefondi tervikliku renoveerimise hoogustumine ka täiendava majandusaktiivsuse teket, suurendades nii tööhõivet, kui ka maksulaekumisi riigieelarvesse. Hoonete renoveerimine peab olema tihedalt seotud nii piirkonna energiamajanduse arengutega kui ka üldiste sotsiaalmajanduslike tendentsidega vältida tuleb investeerimist terviklikku kasutust mitteleidvatesse lahendustesse. Hoonete renoveerimist tuleb vaadata kompleksselt koos kohalikke taastuvenergiaressursse kasutusele võtvate lahenduste rakendamise soodustamisega ning energia ülekande- ja jaotustaristu uuendamisega. 44

45 Riiklikud regulatsioonid näevad ette äri- ja tootmishoonetes energiatõhususe suurendamiseks vajaminevate tegevuste kaardistamist energiaauditite läbi ning hiljem ka energiatõhususeks vajalike tegevuste ellu viimist: hoonete energiakulu on viidud efektiivse miinimumini ja äri- ja tootmishoonete lokaalküttelahendustes soodustatakse taastuvate allikate kasutamist. Eesmärkide saavutamiseks on esmatähtis, et riiklik regulatiivne keskkond toetaks antud arenguid lisaks läbimõeldud toetusskeemidele ja regulatsioonidele tuleb muuta tõhusamaks ka ehituslikku järelevalvet, et tagada renoveerimistööde kvaliteet ning hoonete reaalne energiatarbe vähendamine. Teadus- ja arendustegevus peaks toimuma riigi, kohalike omavalitsuste ja teadusasutuste tihedas koostöös rõhku tuleb panna nii rekonstrueerimise tehniliste lahenduste ja tehnoloogiate välja töötamisele, energiasäästu ja sisekliima näitajate jälgimisele ning uute liginullenergiahoonete tehniliste lahenduste ja sobivate piirväärtuste välja töötamisele ning uuringutele, mis käsitlevad nende sobitamist energiavõrkudega. Suunise alusindikaator 1. Energiatarbimine, GWh Suunis 4: Energiasüsteemides võrkude planeerimisel, ehitamisel, haldamisel ja rekonstrueerimisel lähtutakse süsteemi kui terviku majanduslikust ning energeetilisest efektiivsusest eesmärgiga saavutada maksimaalne energia- ja ressursitõhusus. Elektri- ja soojuse (sh jahutus) võrgud toimivad vaba turu põhimõttel ning kõigil võrguga liitunud turuosalistel on võimalus ilma diskrimineerivate piiranguteta energiat võrgust osta ja/või võrku müüa. Suunise kirjeldus: Riiklikult soodustatakse energiasüsteemides ülekande-, jaotus-, kütte- ja teiste seotud võrkude arengut ning kõikide potentsiaalsete osaliste liitumist juhul, kui sellega kaasneb tõhususe kasv sh vähenevad kaod. Avatud energiasüsteem ja vaba turg aitab kaasa energiaühistute tekkimisele ning avardab valikuvõimalusi tarbijate jaoks. Turumehhanismide toel jõuavad energiatootjaid oma tegevuses optimaalse efektiivsuseni, millega omakorda kaasneb märgatav primaarenergia kokkuhoid ka energia tootmises. Energiaallikate mitmekesistudes (sh uute taastuvate energiaallikate lisandudes) tõuseb elektri- ja soojaturgude volatiilsus, mille tõttu muutub salvestustehnoloogiate kasutamine ja tarbimise juhtimine võrkude töökindluse tagamiseks järjest olulisemaks. Seejuures on tähtis, et võrk suudaks ühtlustada erineval aegadel tootjate ja tarbijate juures tekkivaid võimsuse ning energia ülejääke ja/või puudujääke seadusandlik baas toetab nn tarkade võrkude tekkimist, lähtudes eesmärgist tagada süsteemi töökindlus ning vältida ülemäärast volatiilsust. Energiasäästust ja energiatarbimise juhtimisest tuleneva positiivse mõju maksimeerimiseks tuleb tõsta tarbijate teadlikkust energia säästmise positiivsetest mõjudest. Lisaks tuleb soodustada ning toetada erinevate tehnoloogiliste lahenduste turule jõudmist,mis aitavad tarbijatel (nii kodumajapidamistel kui ka äri- ja tööstustarbijatel) energiatõhusust ja/või energiatarbimisega seotud kulutõhusust suurendada ning seeläbi vähendada keskkonnamõjusid. 45

46 Energiasüsteemide arengu juures on otstarbekas arendada tarbimise juhtimise tehnoloogiad riiklik teadus- ja arendustegevus peab olema suunatud kohalikesse oludesse sobivate energia salvestustehnoloogiate ja koormuste agregeeritud juhtimise rakenduste uurimisele, arendamisele ja välja töötamisele. Samuti tuleb tähtsustada energiasüsteemi seisukohast optimaalse tootmislahenduste struktuuri juurutamist (sh hajatootmise arendamist). Hoonefondi muutumise tõttu tuleb tähelepanu pöörata liginullenergiahoonete elektritootmise sobitamisele elektrivõrguga ning ka lokaalse soojuse tootmise ning soojuspumpade sobitamisele küttevõrguga tagamaks energiasüsteemi kui terviku optimaalne toimimine. Lisaks tuleb uurida jahutuse- ja madalatemperatuursete (kaug)küttevõrkude rajamise perspektiive ressursside kasutamise tõhususe ja turu nõudluse seisukohalt. Suunise alusindikaatorid 1. Energiatarbimine, GWh 2. Soojusenergia võrguettevõtete kaod, GWh Suunis 5: Põlevkivi kasutamisel liigutakse järjest kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise suunas, eesmärgiga minimeerida samas käitlemisprotsessis tekkiv CO2 heide. Põlevkiviõli tootmise kõrvalproduktina tekkiv uttegaas leiab kasutamist elektri- ja soojusenergia tootmisel, kusjuures pikas perspektiivis on eesmärgiks, et uttegaasist toodetakse võimalikult suures mahus vedelkütuse ja maagaasi asendajaid. Antud arengud aitavad kaasa eesmärgile saavutada põlevkivi kõrge energeetilise väärindamise tase. Suunise kirjeldus: Põlevkivisektori arendamisel lähtutakse põhimõttest, mille kohaselt põlevkivist toodetakse eelistatult kõrgema lisandväärtusega tooteid ja selle käitlemise protsess muutub efektiivsemaks ja keskkonda vähem koormavaks. Eesmärgiks on saavutada põlevkivi maksimaalne energeetilise väärindamise tase ning samas minimeerida energeetikas kasutatava põlevkivi käitlemisel tekkiv CO2 heide. Põlevkivisektori toodangu ning tootmisprotsessi konkreetsed muudatused lähtuvad konkurentsivõimest, Euroopa Liidu ühise turul kujunevast CO2 emissiooniõiguse hinnast ning Eesti keskkonnanõuetega loodud piirangutest, mis määravad ära põlevkivi kasutamise viisi ning mahu Eestis. On tõenäoline, et eelmainitud faktorite tõttu lõpetavad ettevõtted juba enne 25. aastat nii põlevkivi kui ka muu fossiilse tahkekütuse igapäevase kasutamise elektrienergia tootmiseks. Kasutusel olevad elektri- ning soojuse tootmise tehnoloogiad võimaldavad efektiivselt ning keskkonnasäästlikult kasutada õlitootmise protsessis tekkivaid jääkgaase elektrining soojuse tootmiseks koos kodumaiste taastuvenergiaressurssidega. Suurt rõhku tuleb panna põlevkivi töötlemise protsessis erituva CO2 heite märgatavale vähendamisele: minimeerida tuleb suuremast põlevkivi ressursi kasutamise efektiivsusest tulenev kõrgem CO2 heide. Tähtis on õlitootmise saagikuse suurendamine ning selle tagajärjel tekkiva raskema õli edasine järeltöötlemine. Riiklikuks poliitikaks põlevkivist õlija elektri tootmise parimate võimalike tehnikate (PVT) juurutamisel on tagada nende abil riigi poolt võetud CO2 vähendamise rahvusvaheliste kohustuste täitmine põlevkivisektori osas. Kui õlitööstus ei suuda piisavalt enda CO2-mahukust vähendada, peavad PVT ja muud riiklikud regulatsioonid tagama, et piiratakse vajalikus ulatuses vanemate ja ebaefektiivsemate tootmisüksuste keskkonnamõju. 46

47 Riiklikult on prioriteediks teadus- ja arendustegevuse toetamine, mille sihiks on kuluefektiivsete süsiniku sidumise tehnoloogiate arendamine ja seotud süsiniku utiliseerimise võimaluste uurimine. Eesmärgiks on leida majanduslikult efektiivsed võimalused energiasektoris tekkiva CO2 heite sidumist ning kasutamist võimaldava tehnoloogia rakendamiseks, aidates nii kaasa sektori dekarboniseerimisele/co2 heite vähenemisele. Teine tähtis suund on põlevkivikeemia arendamine, kuna see võimaldab põlevkivi kasutada väiksema CO2 heitega majandustegevuseks. Teadus- ja arendustegevuse abil tuleb välja selgitada, mis on võimalused kõrge lisandväärtusega toodete tootmiseks põlevkiviõlitööstuse jääkproduktidest (sh fenoolveed, erinevad jääkgaasid, tuhk ja poolkoks) ning kuivõrd perspektiivikas on Eestis õlitootmisest mittesõltuva põlevkivikeemia sektori rajamine. Suunise alusindikaatorid 1. Põlevkivitööstuse summaarne CO2 heitkogus, kt CO2 ekv 2. CO2 neutraalsete kütuste kasutamine, GWh Suunis 6: Suuremahulise energeetika ja tööstuse riiklik CO2 heite maksustamise poliitika põhineb üle-euroopalisel ETS süsteemil. Täiendavaid CO2 heite vähendamisele suunatud maksupoliitilisi vahendeid võib rakendada energiatööstusele ja teistele majandusharudele, mis jäävad ETS süsteemi alt välja, kui see on majanduslikult põhjendatud ning aitab kaasa riikliku CO2 heite vähendamise eesmärgi saavutamisele. Suunise kirjeldus: Kuna enamik CO2 emiteerivaid käitisi Eestis kuulub ETS (Emission Trading System) süsteemi alla, siis põhineb riiklik CO2 maksustamise poliitika suuremahulisele energiatootmisele ja tööstusele selle üle-euroopalise süsteemi toimimisel. Juhul kui ETS süsteem lõpetab toimimise, kuid kehtima jäävad CO2 heite vähendamise nõuded, tuleb põhjalikult analüüsida siseriiklike CO2-põhiste maksumeetmete rakendamise otstarbekust suuremahulise energeetika- ja tööstussektori suhtes: arvestada tuleb soovitud CO2-vähendamise eesmärgi saavutamise võimalikkust ja kuluefektiivsust ning samas ka potentsiaalsete reguleeritavate sektorite rahvusvahelist konkurentsivõimet. Samuti võib kaaluda ETSi alla mitte kuuluvale väikse- ja keskmise suurusega energeetikasektorile CO2-põhiste maksuinstrumentide- või tugimeetmete rakendamist, kui see aitab kuluefektiivselt kaasa riikliku KHG-vähendamise eesmärgi saavutamisele, initsieerib turuosalisi võtma kasutusele kodumaiseid taastuvenergiaressursse ja/või suurendama primaarenergia kokkuhoidu energia tootmisel. Suunise alusindikaator 1. KHG heite vähenemine, kt CO2 ekv 47

48 Suunis 7: Soojus- ja elektrienergia tootmisel võetakse järk-järgult laialdaselt kasutusele kodumaised taastuvad energiaallikad, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning vajadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus. Suunise kirjeldus: Soojus- ja elektrienergia tootmises on 25. aasta perspektiivis võetud suures mahus kasutusele kodumaine taastuvenergiaressurss, mis võimaldab märgatavalt vähendada energia tootmisel tekkivat CO2 heidet ning samas panustab positiivselt ka majanduse arengusse ja tööhõive loomisse. Taastuvenergia arendamine toimub kulutõhusalt ning järgib samaaegselt vajadust energiaallikate mitmekesistamise järele. Koos põlevkiviõli tootmisel tekkiva uttegaasiga tagab kohaliku päritoluga taastuvenergia kasutamine elektri- ja soojuse toomiseks riikliku energiajulgeoleku ja varustuskindluse. Taastuvenergia laiema kasutamise soodustamisel lähtub Eesti tõhusa CO2-kvoodikaubanduse toimimisest läbi üle- Euroopalise ETS süsteemi ja energiatootmisele kohanduvatest keskkonnanõuetest, mis peaksid koosmõjul andma tõuke investeeringuteks väiksema keskkonnamõjuga taastuvatel allikatel põhinevate tootmisvõimsuste rajamisse. Uute taastuvenergia koguste hankimisel konkureeriva pakkumismenetluse juurutamine Eestis ja riikidevaheliste taastuvenergia koostöömehhanismide jätkumine ning laiendamine võimaldavad samuti potentsiaalselt suurendada Eesti taastuvenergia tootmise mahtusid ning seetõttu tuleb neid käsitleda kui Eesti jaoks tähtsaid arengusuundi. Läbi aktiivse panustamise regionaalsel ja Euroopa Liidu tasandil toimuvasse poliitika kujundamisse on riigi eesmärgiks tagada, et Eestis toodetud elektrienergial ei ole rangemast kliimapoliitikast tulenevalt halvem konkurentsipositsioon võrreldes turule jõudva EL teistes liikmesriikides ja kolmandates riikides toodetud elektrienergiaga. Suunise alusindikaatorid 1. CO2 neutraalsete kütuste kasutamine, GWh Suunis 8: Riik soodustab taastuvenergia tootmistehnoloogiate arendamist ning biomassi teadmistepõhist, säästlikku ja jätkusuutlikku väärindamist. Suunise kirjeldus: Lisaks taastuvressursi mahukale kasutuselevõtule on samuti eesmärgiks kodumaise taastuvenergia tehnoloogiatööstuse ja ressursside väärindamise tehnoloogiate arendamine. Selleks tuleb propageerida valdkondlikku haridust ja toetada teadustegevust. Erilist tähelepanu tuleks seejuures pöörata konkurentsivõimeliste, innovaatiliste ja kõrge turupotentsiaaliga taastuvenergialahenduste turule jõudmise toetamisele, mis võimaldavad märgatavalt tõhusamalt toota energiat või väärindada taastuvressurssi. Tehnoloogiasektori arendamisel on eesmärgiks, et Eestis välja töötatud lahendused omaksid teiste riikide tootjatega võrreldes konkurentsieelist ning aitaksid kaasa kogu taastuvenergia sektori väärtusahelast rohkem kasu saamisele. Eesti laialdase biomassi ressursi kasutamise fookus peaks olema selle energeetiline väärindamine arendada tuleb nii tahkeid, gaasilisi kui ka vedelaid kütuseid eesmärgiga saavutada biomassi kõrge energeetilise väärindamise tase. Lisaks tuleb uurida ka puidukeemia tööstuse arendamise võimalikkust. Samas tuleb kindlasti järgida printsiipi, kus 48

49 energia tootmine ei konkureeri tooraine pärast kõrgemat lisandväärtust võimaldava puidutööstusega: energeetikas leiavad kasutust vaid puidu- ja metsatööstuse jäägid ja madalakvaliteetne puit. Suunise alusindikaator 1. CO2 neutraalsete kütuste kasutamine, GWh 49

50 4 MÕJUANALÜÜSIDES KASUTATAVAD EELDUSED 4.1 Valdkondlikud eeldused Energeetikasektori KHG heitmete hindamisel on kasutatud ENMAK 23 energeetika stsenaariumeid 44, mis on uuendatud 213. aasta andmete alusel: 1. Elektri- ja soojusenergia nõudluse tagamine täidetakse turuolukorras majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. 2. Riik panustab teadmistepõhisesse soojusmajandusse. 3. Elektri-ja soojusenergia kaod järk-järgult vähenevad. 4. Taastuvenergia osakaalu tõstetakse järk-järgult. 5. Põlevkivist elektrienergia tootmiselt minnakse järk-järgult üle põlevkivist põlevkiviõli tootmisele ja uttegaasi kasutamisele elektrienergia tootmises aastaks on 5 Petroteri, 2 Enefit-14, 6 Enefit-28, 14 Kiviteri, 2 TSK5 ja 3 TSK1 põlevkiviõli tootmisseadet. 7. Mahukad toetused ja meetmed hoonefondi energiatõhususe suurendamiseks Elektrienergia tarbimine ja kaod Elektrienergia tarbimise ja kadude prognoosi (Joonis 26) aluseks on Eleringi aruanne Eesti pikaajalised elektritootmisstsenaariumid GWh Eesti elektrienergia tarbimine Elektrienergia jaotus- ja ülekandekaod Joonis 26. Elektrienergia tarbimise ja kadude prognoos, GWh ENMAK 23 energeetika stsenaariumid: 45 Eesti pikaajalised elektritootmisstsenaariumid: MAK_23._Eesti_pikaajalised_elektritootmisstsenaariumid.pdf 5

51 4.1.2 Soojusenergia tarbimine ja kadu Soojusenergia tarbimise ja kadude prognoosi (Joonis 27, Joonis 28) aluseks on ENMAK 23 soojusmajanduse stsenaariumid 46. BAU stsenaariumiks on võetud kaugkütte stsenaarium ja KPP1 stsenaariumiks energiaühistute stsenaarium GWh Soojuse tarbimine BAU Kaod soojuse tootmisel ja jaotamisel BAU Joonis 27. Soojusenergia tarbimise ja kadude BAU prognoos, GWh GWh Soojuse tarbimine Low CO2 Kaod soojuse tootmisel ja jaotamisel LOW CO2 Joonis 28. Soojusenergia tarbimise ja kadude KPP1 prognoos, GWh ENMAK 23 soojusmajanduse stsenaariumid: MAK_23._Soojusmajanduse_stsenaariumid 51

52 4.1.3 Soojusenergia tootmiseks kasutatavad kütused Soojuseenergia tootmiseks kasutatavate kütuste prognoosi (Joonis 29, Joonis 3) aluseks on ENMAK 23 soojusmajanduse stsenaariumid 47. BAU stsenaariumiks on võetud kaugkütte stsenaarium ja KPP1 stsenaariumiks energiaühistute stsenaarium GWh Puiduhake Halupuit Maagaas Põlevkivi Põlevkiviõli Turvas Biomass Kütteõli Kivisüsi Uttegaas Elekter Joonis 29. Soojusenergia tootmiseks kasutatud kütuste BAU prognoos, GWh GWh Puiduhake Halupuit Maagaas Põlevkivi Põlevkiviõli Turvas Biomass Kütteõli Kivisüsi Uttegaas Elekter Joonis 3. Soojusenergia tootmiseks kasutatud kütuste KPP1 prognoos, GWh ENMAK 23 soojusmajanduse stsenaariumid: MAK_23._Soojusmajanduse_stsenaariumid 52

53 4.1.4 Elektrienergia tootmiseks kasutatavad kütused Elektrienergia tootmiseks kasutatavate kütuste prognoosi (Joonis 31, Joonis 32) aluseks on ENMAK 23 elektrienergia tootmise stsenaariumid 48 ja ettevõtete sisend. BAU ja KPP1 stsenaariumi aluseks on võetud põlevkivi ja uttegaasi stsenaarium. KPP1 stsenaariumit on modifitseeritud, et kohaldada see töögrupi välja töötatud suunistele vastavaks ning arvestada viimaseid ettevõtetelt saadud andmeid nende investeerimisplaanide kohta. Tulemused on modelleeritud elektrituru optimieerimismudeliga Balmorel (seisuga ). GWh Päikeseenergia Puugaas Biogaas Kivisüsi Koks Segaolmeprügi Maagaas Uttegaas Põlevkivi Hüdroenergia Tuuleenergia Põhk Biomass Joonis 31. Elektrienergia tootmiseks kasutatud kütuste BAU prognoos, GWh 48 GWh Päikeseenergia Puugaas Biogaas Kivisüsi Koks Segaolmeprügi Maagaas Uttegaas Põlevkivi Hüdroenergia Tuuleenergia Põhk Puit Joonis 32. Elektrienergia tootmiseks kasutatud kütuste KPP1 prognoos, GWh ENMAK 23 elektrimajanduse stsenaariumid: MAK_23._Elektritootmise_stsenaariumid 53

54 4.2 Globaalsed ja makromajanduslikud trendid KPP energeetika ja tööstuse valdkonna mõjude hindamise analüüsis kasutatavad globaalsete ning makromajanduslike trendide alusandmed on kirjeldatud alljärgnevates peatükkides ning joonistel. KPP majandusmõjude hindamisel kasutatakse ENMAK koostamisel välja töötatud majandusmõjude mudelit 5, mida on kohandatud Kliimapoliitika põhialuste protsessi jaoks. Mudeli sisendina kasutatakse lisaks alljärgnevalt kirjeldatud eeldustele ptk-s 4.1 kirjeldatut. Globaalsete trendide all käsitletakse käesolevas analüüsis energia tootmisel kasutatavate kütuste ning EU ETS süsteemis 51 kaubeldavate CO2 kvootide maksumusi. Sealjuures on maailmaturu kütuste hinna prognoosid sisendiks kodumaiste kütuste tulevikuhinna arvutamisel. Makromajanduslike trendide eeldused kirjeldavad seevastu Eesti pikaajalise majanduskasvu (lisandväärtuse kasvu) prognoosi ning rahvastikuprognoosi. Kõik tulevikueeldustes kasutatud hinnad jm rahalised väärtused on esitatud 21. aheldatud väärtustes 52 ilma käibemaksuta (1 USD(21 53 ) =,754 (21)). Globaalsete trendide all kirjeldatud kütuste hinnad ei sisalda keskkonnatasusid, tootemakse jms tegemist on kütuse kui toorme maailmaturu hinnaga. Tootemaksud jms on arvesse võetud lokaaltasandi kütuste 49 Eesti energiamajanduse arengukava aastani 23. Kättesaadav: 5 Grünvald, O., Lokk, A ENMAK 23 majandusmõju analüüs. Arvutusmudel. ENMAK 23 majandusmõjude arvutamiseks kasutati mudelit, kus tarbimise ja/või tootmistegevuse (sh investeeringud) muutustest tekkivad mõjud kantakse üle majandussektorite tootmismahtude numbritesse. Selleks, et omakorda hinnata majandussektorite tootmismahtude mõju makromajandusele sisemajanduse koguprodukt (SKP), väliskaubanduse saldo, tööhõive kasutati metoodikat, mis põhineb majanduse sümmeetriliste sisend-väljund tabelite koefitsientidel. Sisend-väljund raamistiku alusel leiti kolme erinevat liiki mõju (otsene, kaudne, indutseeritud) ulatused, mille summast moodustus kirjeldatud kogumõju. Indutseeritud mõju arvutati läbi lõppkasutamise (kodumajapidamised, valitsemissektor ja kapitalimahutused põhivarasse) koefitsientide. Indutseeritud mõju arvutuses võeti lisaks arvesse majandussektorite tootmismahtude muutusest tulenevale mõjule arvesse ka tootemaksudest ja ostujõu muutusest tulevad impulsid. Majandusmõju analüüsi koostamise põhimõtted ning aluseeldused on kirjeldatud Energiamajanduse arengukava aastani 23 stsenaariumide majandusmõju analüüsi aruandes. 51 Kyoto protokolli ratifitseerimisega võtsid Euroopa Liidu (edaspidi: EL) liikmesriigid endale kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside (edaspidi: KHG) emissiooni hulka 8% võrra võrreldes aastaga 199. Seda eesmärki aitab saavutada Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise skeem (European Union Emissions Trading Scheme - EU ETS) Raha väärtus (ostujõud) muutub ajas (üldjuhul väheneb) ning seetõttu pole erinevate aastate hinnad otseselt omavahel võrreldavad. Kaupade maksumuse võrdlemise võimaldamiseks kasutatakse raha reaalväärtust võrreldes valitud baasaastaga (käesolevas töös 21). Reaalväärtuse arvutamisel kasutatakse tarbijahinnaindeksit (CPI consumer price index). Käesolevas töös on kaupade ja toodete maksumuse 21. aasta väärtustesse üleviimisel kasutatud nii USA tarbijahinnaindeksit kui ka Euroopa Liidu harmoniseeritud tarbijahinnaindeksid (HCPI harmonized consumer price index). 53 Mida kaugemale referentsaastast liigutakse, seda suuremaks lähevad erinevused majanduse struktuuris. Kuigi referentsaastat võib vabalt valida, muudetakse seda statistilisi andmeid esitades tavaliselt iga viie aasta järel. KPP mõjudehindamisel ning edaspidisel ülevaatamisel lähtutakse samadest põhimõtetest ning võrdlusaastat liigutatakse 5-aastase sammuga. 54

55 hindade juures. Võimaldamaks kütuste hindade võrdlust, on analüüsis kasutatud kütuste hindu kütuse energiasisalduse, mitte koguse kohta EU ETS CO2 kvoodi maksumus Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem (EU ETS European Union Emissions Trading System) on süsteem, millega loodi EL-s kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem. Süsteemi rakendamise eesmärgiks inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks majanduslikult otstarbekal ja efektiivsel viisil. 54 Üldjuhul kuuluvad süsteemi tootmisseadmed, mille soojuslik võimsus ületab 2 MW. Heitkogustega kauplemise süsteemi kuuluvad tegevusalad Eestis on tuvastavad määrusest Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu. 55 Seega mõjutab EU ETS CO2 kvoodi maksumus energia (nii elekter kui ka soojus) hinna kujunemist suuremates katelseadmetes. Sealjuures tuleb arvestada, et kuivõrd biomassi kasutamine loetakse süsinikuneutraalseks 56, siis on kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemisega seotud vaid fossiilkütuseid kasutavad paigaldised. Kui EU ETS-i teisel kauplemisperioodi (28 212) alguses oli CO2 kvoodi aastakeskmine hind ~23 /tco2, siis 214. aastaks oli kvoodi müügi/ostuhind langenud 72% võrra tasemele 6,2 /tco2 (Joonis 33). Nimetatud languse põhjustas ETS saastekvootide ülejääk, mis tingis turul kvootide ülepakkumise. 54 Riigi Teataja. Välisõhu kaitse seadus. Kättesadav: 55 Riigi Teataja. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu. Kättesaadav: 56 Biomassil baseeruvate kütuste põletamisel õhku paisatavad CO2 heitkogused loetakse üldjuhul nulliks, kuivõrd eeldatakse, et vabaneb sama kogus süsihappegaasi, mille taim oma eluea jooksul on sidunud. Seetõttu on biomassi põletamisel tekkivad CO2 heitkogused IPCC juhendmaterjalides võetud arvesse mitte energiatööstuse sektorist tulenevate emissioonide arvutamisel, vaid metsanduse-põllumajanduse sektoris. Juhul, kui biomassi kasutatakse jätkusuutmatult (juurdekasv jääb alla tarbimismahu), väljendub CO 2 emissioon metsanduse, maakasutuse muutuse ning metsandusest tulenevate CO 2 neelude vähenemises. 55

56 ETS CO2 hind, (21)/tCO Joonis 33. EU ETS CO2 hinnaprognoos aastani KPP mõjuanalüüsides kasutatakse Euroopa Liidu energiamajanduse analüüsi ja prognoosi mudelis (PRIMES mudel) kasutatud eeldusi EU ETS CO2 hinna kohta (Joonis 33). Eeldatakse, et Euroopa Liidu pikaajalise energia- ja kliimapoliitika rakendamisel eemaldatakse turult järk-järgult üleliigsed CO2 kvoodid. EL-i poolsete tegevuste tulemusena eeldatakse, et 21. aasta tasemele jõuab kvoodi hind pärast 22. aastat, hakates seejärel järsult kasvama. 25. aastaks eeldatakse saastekvoodi maksumuse jõudmist tasemele 8 /tco Toornafta hind Toornafta maailmaturuhind on läbi aegade näidanud suhteliselt kõrget volatiilsust (Joonis 34). Hiljutine näide sellest on 214. aasta II pool, kus rekordkõrgel (115 $/barrel) püsinud toornafta hinnad langesid 6 kuuga ~6% (46 $/barrel). Oma panuse hinnalangusesse andis USA kildanaftarevolutsioon ning selle kaasabil tekkinud ülepakkumine naftaturul. Sellegipoolest on, vaadeldes pikemat perspektiivi (1+ aastat), toornafta hind (siinjuhul väljendatuna Brenti toornafta hinnas) läbi aastate kasvanud. Kuivõrd toornafta on oluliseks tootmissisendiks väga paljudes majandussektorites (sh transport), on toornafta hinnal otsene mõju energia tootmisele ning selle kasumlikkusle. 57 EU Reference Scenario

57 Joonis 34. Brenti toornafta ajalooline hind 58 Kütuse primaarenergia maksumus, (21)/MWh 9, 8, 7, 6, 5, 4, 3, 2, 1,, Toornafta (tegelik) Toornafta (eeldus) Toornafta (eeldus +2%) Toornafta (eeldus -2%) 59, Tõrge! Järjehoidjat Joonis 35. Toornafta hind ning hinnaeeldused aastani 25 pole määratletud Kütuse maksumus, $(21)/barrel Joonis 35 kirjeldab KPP mõjuanalüüsis kasutatavaid eeldusi toornafta tulevikuhinna kohta, mis baseeruvad IEA (International Energy Agency) WEO 215 (World Energy Outlook) toornafta tulevikuhinna eeldustel. 58 NASDAQ. Crude Oil Brent. Kättesaadav: 59 IEA. World Energy Outlook (WEO) 215. (214) 57

58 4.2.3 Maagaasi hind Maagaasi kasutatakse energiamajanduses nii soojuse kui ka elektrienergia tootmiseks. Aastatel on Euroopa keskmine maagaasi importhind olnud suhteliselt volatiilne, kõikudes vahemikus 6...8,68 /MBtu 6 Kütuse primaarenergia maksumus, (21)/MWh , 15 6, 1 4, 5 2,, , 14, 12, 1, Kütuse maksumus, $(21)/Mbtu Maagaas (eeldus) Maagaas (tegelik) 59, 6 Joonis 36. Maagasi hind aastatel ning hinnaeeldused aastani Kivisöe hind Kui Euroopa Liidus keskmisena moodustas kivisüsi 212. aastal ~12% primaarenergia sisemaisest tarbimisest 61, siis Eestis kivisütt kütusena praktiliselt ei kasutata (213. aastal oli kivisöe primaarenergia oskaal Eesti primaarenergiaga varustatusest <1% 62 ). Kuivõrd elektrienergia hind Eestis kujuneb alates Nord Pool Spot-i elektriturul, millega on ühendatud lisaks Eestile mitme teise Euroopa Liidu liikmesriigi riigi elektritootmisseadmed, on ka kivisöe hind ning selle prognoos (Joonis 37) käesoleva analüüsi üheks aluseelduseks. 6 IEA. Natural Gas Information (214 edition). 61 European Commission. EU Energy in Figures. Statistical Pocketbook Statistikaamet. KE2: Energiabilanss. Kättesaadav: 58

59 Kütuse primaarenergia maksumus, (21)/MWh Kivisüsi (eeldus) Kivisüsi (tegelik) Kivisüsi (eeldus +2%) Kivisüsi (eeldus -2%) 63, 59 Joonis 37. Kivisöe hind aastatel ning hinnaeeldused aastani 25 Hinnaprognoos aastani 25 mõjuanalüüsides kasutamiseks on koostatud, kasutades IEA WEO 215 eeldusi kivisöe hinna kohta Pikaajaline majandusprognoos Alljärgnev joonis kirjeldab pikaajalist majandusprognoosi, mida kasutatakse majandusmõjude mudelis majanduse baasprognoosina. Nimetatud majandusprognoos on koostatud Rahandusministeeriumi 215. aasta suvise majandusprognoosi alusel, mida on pikendatud Ageing Report 215 alusel aastani Kütuse maksumus, $(21)/tonne 63 IEA. Coal Information

60 SKP, mlrd SKP(21) 35, 3, 25, 2, 15, 1, 5,, SKP (tegelik) SKP (prognoos) 64, 65, 66 Joonis 38. Eesti majanduse SKP ning prognoos aastani Rahvastikuprognoos Eesti rahvastikuprognoosi jaoks on kasutatud Statistikaameti rahvastikuprognoosi, mida on pikendatud aastani keskmise rahvastiku vähenemise alusel. Elanike arv, in Rahvastik kokku Tööealine elanikkond (15-64) Joonis 39. Eesti rahvastiku prognoos aastani Rahandusministeerium aasta suvine majandusprognoos. Kättesaadav: 65 European Comission. The 215 Ageing Report. Underlying Assumptions and Projection Methodologies 66 Rahandusministeerium. Pikaajaline majandusprognoos kuni 26. Kättesaadav: 67 Statistikaamet. RV89: Prognoositav rahvaarv. (veebruar 214) 6

61 4.3 Lokaaltasandi eeldused Lokaaltasandi eeldustena käsitletakse käesolevas mõjudeanalüüsis elektri- ja soojusmajanduses kasutatavate kütuste maksumusi Eestis ning energiatehnoloogiate maksumusi. Kuivõrd hind lõpptarbijale moodustub tooraine hinna, kütusemüüja marginaali ning riigimaksude koosmõjul, siis kütuste maksumuse prognoosi alusena kasutati vastavalt kütuse liigile (gaasiline, tahke või vedelkütus) eelnevalt kirjeldatud toornafta, maagaasi ja kivisöe hinnaprognoose ning teadaolevaid aktsiisimakse ja keskkonnatasusid Põlevkiviõli ja kütteõli Põlevkiviõli ja kerge kütteõli hinnaprognooside (Joonis 4) koostamisel lähtuti eeldusest, et kütuse hinnakomponendid kasvavad seoses toornafta hinna muutumisega. Kütuseaktsiisi määra muutumise kirjeldamisel kasutati Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud aktsiisimäärasid aastani ja edasi kasutati,5%-list reaalkasvu. 18 Kütuse primaarenergia maksumus, (21)/MWh ,6 1,4 1,2 1,,8,6,4,2 Kütuse maksumus, (21)/liiter, Kerge kütteõli (eeldus) Kerge kütteõli (tegelik) Joonis 4. Kerge kütteõli hind Eestis aastatel ning hinnaeeldused aastani 68, Alates 215. aastast on kerge kütteõli aktsiis võrdustatud diislikütuse aktsiiga (kaotati aktsiisierisused samade omadustega kütuste diislikütus, erioststarbeline diislikütus ning kerge kütteõli vahel). Järk-järgulise aktsiisitõusu ning aktsiiside osakaalude erinevuse tõttu avaldub toornafta maailmaturu hinna langus kerge kütteõli puhul vähem kui põlevkiviõli puhul. 68 Riigi Teataja. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus. Kättesaadav: 61

62 Tuleb arvestada, et joonised kajastavad kütuse ostuhinda ilma käibemaksuta. Kütuse kasutamisel energiatootmisel lisanduvad keskkonnatasud välisõhu saastamise eest. Keskkonnatasudest räägitakse lähemalt edasistes peatükkides. Kütuse primaarenergia maksumus, (21)/MWh , Põlevkiviõli (eeldus) Põlevkiviõli (tegelik) Põlevkiviõli (eeldus +2%) Põlevkiviõli (eeldus -2%) Joonis 41. Põlevkiviõli hind Eestis aastatel ning hinnaeeldused aastani 25 69, 59,8,7,6,5,4,3,2,1 Kütuse maksumus, (21)/kg Kehtiva Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse järgi on alates 216. aastast põlevkiviõli aktsiis,58 /kg ning kerge kütteõli aktsiis,448 /l Maagaas Eestis Maagaasi hind Eestis erineb mõneti maagaasi maailmaturuhinnast. Aastatel oli maagaasi ostuhind Eesti ettevõtetes (ilma aktsiisita ja käibemaksuta) 1,3 korda kõrgem IEA poolt raporteeritavast Euroopa keskmisest hinnast (Joonis 36, Joonis 42). Võrreldes 27. aastaga on maagaasi hind Eestis 214. aastaks kasvanud ligi 2 korda, sealjuures moodustas 214. aastal maagaasiaktsiis maagaasi hinnast vaid 8%. Maagaas muutub aktsiisikaubaks selle kütteainena kasutusele võtmisel. Sealjuures kuulub aktsiisiga maksustamine ainult see maagaas, mida kasutatakse kütteainena 7. Kütus, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks on aktsiist vabastatud Statistikaamet. KE22: Kütuse tarbimine energia tootmiseks ja laovaru. Kättesaadav: 7 Eesti maksu- ja tolliamet. Maagaasiaktsiis. Kättesaadav: 62

63 7 6, Kütuse primaarenergia maksumus, (21)/MWh Maagaas Eestis (tegelik) Maagaas Eestis (eeldus - soojus) Maagaas Eestis (+2%) Maagaas Eestis (-2%) Maagaas Eestis (eeldus - elekter) Joonis 42. Maagaasi hind Eesti ettevõtetele aastatel ning hinnaeeldused aastani 69, 68, Hinnaprognoos aastani 25 mõjuanalüüsides kasutamiseks on koostatud, kasutades IEA WEO 215 eeldusi maagaasi hinna kohta Euroopas. Joonisel on välja toodud nii hinnaprognoos maagaasi kasutamisel soojuse tootmiseks kui ka elektrienergia tootmiseks (aktsiisivabastus) Biomass 5, 4, 3, 2, 1, Hakkepuitu Eestis aktsiisiga maksustatud pole, seega kujuneb kütuse kui toorme ostuhind tooraineturul toimuvaga seoses. Biomassil baseeruvate kütuste hinnaprognoosid (Joonis 43; Joonis 44; Joonis 45) on koostatud, eeldades,5%-list hinna reaalkasvu., Kütuse maksumus, (21)/1 m3 63

64 25 3, Kütuse primaarenergia maksumus, (21)/MWh ,, , 2, 15, 1, Kütuse maksumus, (21)/m3 Hakkepuit (eeldus) Hakkepuit (eeldus +2%) Hakkepuit (eeldus -2%) Hakkepuit (tegelik) Joonis 43. Hakkepuidu hind Eestis aastatel (jaanuar mai) ning hinnaeeldused aastani 25 68, 69, Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud., Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. Kütuse primaarenergia maksumus, (21)/MWh , Puidugraanulid (eeldus) Puidugraanulid (eeldus +2%) Puidugraanulid (eeldus -2%) Puidugraanulid (tegelik) 25, 2, 15, 1, Joonis 44. Puidugraanulite hind Eestis aastatel (jaanuar mai) ning hinnaeeldused aastani 25 68, 69, Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud., Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. 5, Kütuse maksumus, (21)/t 64

65 Kütuse primaarenergia maksumus, (21)/MWh Joonis 45. Freesturba hind Eestis aastatel (jaanuar mai) ning hinnaeeldused aastani 25 68, 69, Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud., Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud Põlevkivi, Freesturvas (eeldus) Freesturvas (eeldus +2%) Freesturvas (eeldus -2%) Freesturvas (tegelik) Põlevkivi kui kütuse ostuhind kujuneb Eestis ressursitasude (maavara kaevandusõiguse tasu), aktsiisimaksu ning kaevandusettevõtte kulude ja lubatud tootluse alusel. Põlevkivi muutub aktsiisikaubaks selle kütteainena kasutusele võtmisel. Sealjuures kuulub aktsiisiga maksustamine ainult see põlevkivi, mida kasutatakse kütteainena 71. Kütus, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks on aktsiist vabastatud aastast on põlevkiviaktsiisi määraks senise,3 /GJ asemel,93 /GJ. 68 Käesoleva töö valmimise ajal asuti Riigikantselei tellimusel koostama analüüsi Põlevkivi optimaalse maksustamise uuring, mille tulemused võivad oluliselt muuta põlevkivi maksustamispõhimõtteid. Kui eelnimetatud või teiste analüüside tulemusena maksupoliitikat muudetakse, siis tuleb käesoleva analüüsi tulemused üle vaadata. 8, 7, 6, 5, 4, 3, 2, 1, Kütuse maksumus, (21)/kg 71 Eesti maksu- ja tolliamet. Põlevkiviaktsiis. Kättesaadav: 65

66 Kütuse primaarenergia maksumus, (21)/MWh Joonis 46. Põlevkivi ostuhind aastatel (jaanuar...mai) ning hinnaeeldused aastani 25 68, 69, Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud., Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. Põlevkivi hinnaprognoos aastani 25 (Joonis 46) on koostatud, eeldades põlevkivi hinna kütusekomponendi,5%-list hinna reaalkasvu. Joonisel on välja toodud nii hinnaprognoos põlevkivi kasutamisel soojuse tootmiseks kui ka elektrienergia tootmiseks (aktsiisivabastus). Aktsiisivabastus laieneb samuti põlevkivile, mida kasutatakse kütuse (põlevkiviõli) tootmiseks Kivisüsi, Põlevkivi (tegelik) Põlevkivi (eeldus - soojus) Põlevkivi (eeldus +2%) Põlevkivi (eeldus -2%) Põlevkivi (eeldus - elekter) Kivisöe kui kütuse hind kujuneb Eestis aktsiisimaksu ning kütuse toorainehinna alusel. Kivisüsi muutub aktsiisikaubaks selle kütteainena kasutusele võtmisel. Sealjuures kuulub aktsiisiga maksustamine ainult see kivisüsis, mida kasutatakse kütteainena 72. Kütus, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks on aktsiist vabastatud aastast on kivisöe, pruunsöe ja koksi aktsiisimääraks senise,3 /GJ asemel,93 /GJ. 68 5, 4, 3, 2, 1, Kütuse maksumus, (21)/GJ 72 Eesti maksu- ja tolliamet. Põlevkiviaktsiis. Kättesaadav: 66

67 Kütuse primaarenergia maksumus, (21)/MWh 18 5, 16 4,5 14 4, 12 3,5 3, 1 2,5 8 2, 6 1,5 4 1, 2,5, , 68, 59 Joonis 47. Kivisöe hind Eestis aastatel ja hinnaeeldused aastani 25 Hinnaprognoos aastani 25 (Joonis 47) mõjuanalüüsides kasutamiseks on koostatud, kasutades IEA WEO 215 eeldusi kivisöe hinna kohta. Joonisel on välja toodud nii hinnaprognoos kivisöe kasutamisel soojuse tootmiseks kui ka elektrienergia tootmiseks (aktsiisivabastus) Tehnoloogiate maksumused Kivisüsi (eeldus - soojus) Kivisüsi (eeldus +2%) Kivisüsi (eeldus -2%) Kivisüsi (tegelik) Kivisüsi (eeldus - elekter) Kliimapoliitika põhialuste energeetika ja tööstuse valdkonnas majandusmõjude hindamisel kasutatud energiatehnoloogiate maksumused baseeruvad IEA World Energy Outlook i eeldustel 73. Kütuse maksumus, (21)/GJ 73 IEA WEO 215 koostamisel kasutatud energiatehnoloogiate maksumused polnud käesoleva dokumendi koostamise ajaks (216 I kvartal) avalikustatud. 67

68 74, 75, 76 Tabel 18. Ergiatehnoloogiate maksumused Kütus Parameeter Uttegaas Kapitalikulu /kwe Tuuleenergia Kapitalikulu /kwe Biomass Kapitalikulu /kwe Kivisüsi (ümberehitus) Kapitalikulu /kwe Uttegaas Laen /kwe Tuuleenergia Laen /kwe Biomass Laen /kwe Kivisüsi (ümberehitus) Laen /kwe Uttegaas Omaosalus /kwe Tuuleenergia Omaosalus /kwe Biomass Omaosalus /kwe Kivisüsi (ümberehitus) Kapitalikulu /kwe Uttegaas Amortisatsioon /MWe/a Tuuleenergia Amortisatsioon /MWe/a Biomass Amortisatsioon /MWe/a Kivisüsi (ümberehitus) Amortisatsioon /MWe/a Uttegaas Laenu teenindamine (intress) /MWe/a Tuuleenergia Laenu teenindamine (intress) /MWe/a Biomass Laenu teenindamine (intress) /MWe/a Kivisüsi (ümberehitusress) Laenu teenindamine (int- /MWe/a Uttegaas ROE /MWe/a Tuuleenergia ROE /MWe/a IEA. World Energy Outlook 214. Investment Costs. Kättesaadav: 75 Fossiilkütustel on omafinantseering 4%, taastuvkütustel 25% 76 Laenu intressimakse eelduseks on 5%, ROE fossilkütustel põhinevatel tehnoloogiatel 13,5%, teistel 8%. 71

69 Kütus Parameeter Biomass ROE /MWe/a Kivisüsi (ümberehitus) ROE /MWe/a Uttegaas O&M /MWe/a Tuuleenergia O&M /MWe/a Biomass O&M /MWe/a Kivisüsi (ümberehitus) O&M /MWe/a

70 4.3.7 Kütuste aktsiisimäärad Eelnevatel joonistel kirjeldatud maksumused sisaldavad nii kütuse komponenti kui ka aktsiisimakse (käibemaksu pole lisatud kuivõrd kütuseid kasutavad nii lõpptarbijad kui ka vahetarbijad (ettevõtted)). Käibemaksu mõju võetakse arvesse majandusmõjude mudelis. Kütuste maksumuste kirjeldamisel kasutatud aktsiisimäärad on leitavad alljärgnevalt (Tabel 19). 68, 77 Tabel 19. Kütuste aktsiisimäärad Kütus Ühik Kerge kütteõli /l,448,493,542,542,542 +,5%/a Põlevkiviõli /kg,57,57,57,57,57 +,5%/a Maagaas /1 m 3 33,77 4,52 4,52 4,52 4,52 +,5%/a Kivisüsi /GJ,93,93,93,93,93 +,5%/a Põlevkivi /GJ,93,93,93,93,93 +,5%/a Keskkonnatasud Keskkonnatasude seaduse järgi on keskkonnatasu keskkonna kasutusõiguse hind, mis jaguneb loodusvara kasutusõiguse tasuks ning saastetasuks 78. Alljärgnevates tabelites on kirjeldatud teadaolevad saastetasumäärad saasteainete heitmisel välisõhku (kütuste põletamisel. Käesoleva analüüsi koostamise puudus kokkulepe keskkonnatasude osas pärast 215. aastat ning seetõttu kasutati 216. aastast edasi,5%-list hindade reaalkasvu. 78, 79 Tabel 2. Saastetasumäärad saasteainete heitmisel välisõhku Aasta Vääveldioksiid (SO2) ja muud anorgaanilised väävliühendid, /t Süsinikoksiid (CO), /t Tahked osakesed, välja arvatud raskmetallid või nende ühendid, /t Lämmastikoksiidid ümberarv. Lämmastikdioksiidiks jm. Anorg. Lämmastikuüh., /t Lenduvad org. Üh., välja arvatud merkaptaanid (al. 28 a. Ka v.a metaan), /t Süsinikdioksiid (CO2) Merkaptaanid, /t Raskmetallid ja nende ühendid, /t 26 17,58 2,49 17,58 4,2 4, ,23 639,76 77 Kuivõrd aktsiisimäärad on kokku lepitud kuni 22, on alates 221. aastast on aktsiisimääradele eeldatud,5%-list reaalkasvu. Tulevikus võivad kütuste maksustamise alused muutuda (nt energia- või CO 2 sisalduse või energiakandja turuhinna põhine maksustamine). Maksustamise aluste muutumisel saab mõjudehindamise tulemused ümber arvutada. 78 Riigi Teataja. Keskkonnatasude seadus. Kättesaadav: Kehtiv 79 Kuivõrd kesskonnatasudes on kokku lepitud kuni 215. aastani, on alates 217. aastast tasumääradele eeldatud,5%-list reaalkasvu. Tulevikus võivad kütuste kasutamise maksustamise alused muutuda (nt energiavõi CO 2 sisalduse või energiakandja turuhinna põhine maksustamine). Maksustamise aluste muutumisel saab mõjudehindamise tulemused ümber arvutada. 73

71 Aasta Vääveldioksiid (SO2) ja muud anorgaanilised väävliühendid, /t Süsinikoksiid (CO), /t Tahked osakesed, välja arvatud raskmetallid või nende ühendid, /t Lämmastikoksiidid ümberarv. Lämmastikdioksiidiks jm. Anorg. Lämmastikuüh., /t Lenduvad org. Üh., välja arvatud merkaptaanid (al. 28 a. Ka v.a metaan), /t Süsinikdioksiid (CO2) Merkaptaanid, /t Raskmetallid ja nende ühendid, /t 27 21,3 3 21,3 48,25 48, ,4 767, ,25 3,64 25,25 57,9 57,9 1, ,3 921, ,29 4,35 3,29 69,47 69, ,85 115, ,37 4,78 39,37 76,37 76, ,9 1216, ,25 51,19 83,53 83, ,21 5,78 66,53 91,9 91, ,8 6,35 86,47 11,1 11, ,9 6,99 112,42 111,2 111, ,46 7,7 146,16 122,32 122, ,5%/a +,5%/ +,5%/a +,5%/a +,5%/a +,5%/ +,5%/a +,5%/a a a 74

72 5 ENERGEETIKA JA TÖÖSTUS Kliimapoliitika põhialuste stsenaariumid Kliimapoliitika põhialuste stsenaariumite aluseks on kasutatud ENMAK 23 koostamise tulemusi, kuna arengukava koostamisel läbi viidud uuringud sisaldavad kõige uuemaid andmeid, mis võimaldavad hinnata suuniste mõju. Lisaks on kasutatud ka ettevõtete sisendit. Antud dokumendi raames jaotub energeetika ja tööstus kahe stsenaariumi vahel: BAU ja KPP1. BAU ehk baastsenaarium põhineb olukorral, kus riik ei rakenda lisameetmeid eesmärkide täitmiseks kõigis valdkondades: elektritootmine- ja võrgud, soojusmajandus ning tööstusprotsessid. Töörühm oli ühel meelel, et elektri ja soojuse nõudlus täidetakse turuolukorras majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ja seepärast oli elektrienergia tootmises valitud BAU-ks EN- MAKi põlevkivi ja uttegaasi stsenaarium ning soojusmajanduses ENMAKi kaugkütte stsenaarium. Seda toetab ka Suunis 4. BAU kirjeldab olukorda, kus turumehhanism toimib, tööstuse tootmismahud kasvavad vastavalt ettevõtete endi prognoosidele, põlevkiviõli tootmisseadmeid on kokku 5 Petroteri, 2 Enefit-14, 6 Enefit-28, 14 Kiviteri, 2 TSK5 ja 3 TSK1 23. aastaks ning tekkiv uttegaas läheb elektritootmiseks. Auvere elektrijaam kasutab kütusena 1% ulatuses kivisütt alates 226. aastast ja tuuleenergia installeeritud võimsus on 186 MW 25. aastal. KPP ehk mõjudega stsenaarium, põhineb olukorral, kus suuniste mõju rakendub täielikult nii nagu seda töörühm ette nägi. See tähendaks, et energiavõrkude tõhusus paraneb; soojusja elektrienergia kaod vähenevad; ressursside kasutamine tööstuses on maksimaalse efektiivsusega ja madala CO2 eriheitega; energiatarbimine väheneb läbi hoonefondi renoveerimise; põlevkivi kasutamisel liigutakse järjest kõrgema lisandväärtuse toodete suunas; elektri- ja soojusenergia tootmisel võetakse järk-järgult kasutusele kodumaised taastuvad energiaallikad. KPP1 stsenaarium kirjeldab olukorda, kus turumehhanism toimib, tööstuse (s.h õlitööstus) tehnoloogia efektiivsus paraneb, tööstuse tootmismahud kasvavad vastavalt ettevõtete endi prognoosidele, põlevkiviõli tootmisseadmeid on kokku 5 Petroteri, 2 Enefit-14, 6 Enefit- 28, 14 Kiviteri, 2 TSK5 ja 3 TSK1 23.aastaks. Põlevkiviõli jaamadest tekkiv uttegaas on 65% ulatuses kasutusel elektritootmises ja 35% põlevkivibensiini tootmises. Auvere elektrijaam kasutab kütusena biomassi 7% ja kivisütt 3% ulatuses. Tuuleenergia installeeritud võimsus on 1889 MW 25. aastal. Samuti on arvesse võetud, et alates 225. aastast hakkab kehtima uus keskmise võimsusega põletusseadmete direktiiv, mis hakkab enam piirama õhku eralduvate saasteainete heitkoguste hulka. Vahemikus piiratakse vajalikus ulatuses vanemate ja ebaefektiivsemate põlevkiviõli tootmisüksuste keskkonnamõju. 75

73 5.2 Kasvuhoonegaaside heitkoguste prognoosid Energeetika ja tööstuse sektori KHG heitkoguste prognoosid on arvutatud kasutades 26 IPCC juhiseid 8. Kütuste hinnanguline tarbimine järgnevatel aastatel põhineb Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukava 23+ (Joonis 29, Joonis 3) ja Balmoreli tulemustel (Joonis 31, Joonis 32) ning ettevõtete sisendil enda tootmismahtude kohta (seisuga ). Kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamisel kasutati Eesti Riikliku Kasvuhoonegaaside Inventuuris kasutatavaid saasteainete eriheiteid 81. Energeetika ja tööstuse sektori kasvuhoonegaaside heitkogused langevad prognooside järgi BAU stsenaariumis 71% ja KPP1 stsenaariumis 83% aastaks 25 võrreldes 199. aastaga kt CO 2 ekv Ajalooline trend BAU KPP1 Joonis 48. Energeetika ja tööstuse sektori BAU ja KPP1 stsenaariumi KHG heitkoguste prognoos, kt CO2 ekv Tabel 21. Energeetika ja tööstuse sektori BAU1 ja KPP1 stsenaariumi KHG heitkoguste prognoos, kt CO2 ekv Aasta Ajalooline trend BAU KPP1 kt CO 2 ekv IPCC energeetika juhend: (vaata Tabel 5) 76

74 5.2.1 Elektrienergia tootmine Elektrienergia tootmise heitkoguste arvutamisel kasutati algandmetena ENMAK 23+ elektritootmise põlevkivi/uttegaasi (BAU ja KPP1) kütuste tarbimisestsenaariumit, mis olid uuesti modelleeritud Balmoreliga (Joonis 31, Joonis 32) ja ettevõtete sisendit (seisuga ). KHG heitkogused arvutatakse elektrienergia tootmiseks kasutatud kütuste pealt. KHG heitkogused arvutati saadud andmete alusel aastatele: 215, 22, 225, 23, 235, 24, 245 ja kt CO 2 ekv BAU KPP1 Joonis 49. Elektrienergia tootmise KHG heitkogused aastatel , kt CO2 ekv Nagu ülevaolevast joonisest on näha, siis arvutatud KHG heitkogused kõigi stsenaariumite puhul vähenevad ajaperioodil 215 kuni 25. Peamiselt vähenevad heitkogused tänu põlevkivi kasutamise vähenemisele elektritootmises. Vastavalt elektristsenaariumite prognoosidele, ei toimu põlevkivi kasutust tolmpõletusplokkides pärast 223. aastat. Kasvuhoonegaaside heitkogused langevad prognooside järgi BAU stsenaariumis 79% ja KPP1 stsenaariumis 89% aastaks 25 võrreldes 215. aastaga. Töörühma välja töötatud suunistest avaldab mõju elektrienergia tootmisele Suunis 1 ja Suunis 4, mille sõnul tarbimise ja tootmise juhtimisel lähtutakse süsteemi kui terviku tõhusast koostoimimisest. Samuti avaldab mõju Suunis 5, mille kohaselt liigutakse põlevkivi kasutamisel järjest kõrgema lisandväärtuse suunas ja põlevkiviõli tootmise kõrvalproduktina tekkiv uttegaas leiab kasutamist elektrienergia ja põlevkivibensiini tootmisel. 77

75 5.2.2 Soojusenergia tootmine Soojusenergia tootmise heitkoguste arvutamisel kasutati algandmetena ENMAK 23+ soojustootmise kaugkütte (BAU - Joonis 29) ja energiaühistute (KPP1 - Joonis 3) kütuste tarbimisestsenaariumeid. Samuti on arvesse võetud, et alates 225. aastast hakkab kehtima uus keskmise võimsusega põletusseadmete direktiiv, mis hakkab enam piirama õhku eralduvate saasteainete heitkoguste hulka. KHG heitkogused arvutatakse soojusenergia tootmiseks kasutatud kütuste pealt. KHG heitkogused arvutati saadud andmete alusel aastatele: 215, 22, 225, 23, 235, 24, 245 ja kt CO 2 ekv BAU KPP1 Joonis 5. Soojusenergia tootmise KHG heitkogused aastatel , kt CO2 ekv KHG heitkogused langevad BAU stsenaariumis 12% ja KPP1 stsenaariumis 67% aastaks 25 võrreldes 215. aastaga. Töörühma välja töötatud suunistest avaldab mõju soojusenergia tootmisele Suunis 1, Suunis 3 ja Suunis 4, mille sõnul süsteemi konstrueerimisel lähtutakse terviku süsteemi energeetilisest efektiivsusest eesmärgiga saavutada maksimaalne energia- ja ressursitõhusus Põlevkiviõli tootmine Põlevkiviõli tootmise heitkoguste arvutamisel kasutati BAU ja KPP1 stsenaariumis olemasolevaid põlevkiviõli jaamu. 23. aastaks on kokku 5 Petroteri, 2 Enefit-14, 6 Enefit-28, 14 Kiviteri, 2 TSK5 ja 3 TSK1 põlevkiviõli tootmisseadet. KHG heitkogused arvutatakse põlevkiviõli tootmiseks kasutatud põlevkivi pealt. Heitkogused arvutati saadud andmete alusel aastatele: 215, 22, 225, 23 ja

76 kt CO 2 ekv BAU KPP1 Joonis 51. Põlevkiviõli tootmise KHG heitkogused aastatel , kt CO2 ekv Töörühma välja töötatud suunistest avaldab mõju põlevkiviõli tootmisele Suunis 2, mille kohaselt tööstuses võetakse kasutusele uusi ja tõhusamaid tehnoloogiaid või paraneb olemasolev tehnoloogia. Lisaks, avaldub mõju Suunis 5, mille kohaselt liigutakse põlevkivi kasutamisel järjest kõrgema lisandväärtuse suunas ja põlevkiviõli tootmise kõrvalproduktina tekkiv uttegaas leiab kasutamist elektrienergia ja põlevkivibensiini tootmisel. KPP1 stsenaariumi puhul on arvestatud, et vahemikus piiratakse vajalikus ulatuses vanemate ja ebaefektiivsemate põlevkiviõli tootmisüksuste keskkonnamõju. Sel juhul on tagatud, et riigi poolt võetud CO2 vähendamise rahvusvaheline kohustus saab täidetud. Töö tegemise käigus selgus, et Eesti Riikliku Kasvuhoonegaaside Inventuuri eriheiteid ei ole õige kasutada põlevkiviõli tootmise mõjude hindamiseks, kuna nad ei olnud kooskõlas ettevõtete (Eesti Energia, VKG ja Kiviõli) ETS aruannetega ehk reaalsete andmetega. Põhjus tulenes arvutuslike ja reaalsete (mõõtmiste) väärtuste või tulemuste erinevusest. Reaalsete tulemuste põhjal arvutatud tehnoloogiate eriheitetegurid tulid kõrgemad. Põlevkiviõli tootmise mõjude hindamine tehti 5 aastaste sammudega (215, 22, 225 jne.), mis tähendab, et vahepealsed aastad arvutati interpoleerimise teel. Uue Enefit28 tehase rajamise esimesel aastal võeti eriheiteks 34,8 tco2/tj, mis tuleneb Eesti Energia 215. aasta ETS aruandest. Uue Petroter õlitootmisseadme rajamise esimesel aastal võeti eriheiteks 28,2 tco2/tj, mis tuleneb VKG 214. aasta ETS aruandest. Uue Kiviõli TSK õlitootmisseadme rajamise esimesel aastal võeti eriheiteks 29,7 tco2/tj, mis tuleneb Kiviõli 214. aasta ETS aruandest. Edaspidistes sammudes kuni 25 võeti kõigi õlitootmisseadmete eriheiteks 25,4 tco2/tj, mis on TSK õlitootmisseade tehniline potentsiaal. Tehaste rajamise esimese aasta kõrgemad eriheitmed tulenevad õlitootmisseadmete käivitamisfaasist, mis põhjustab kõrgemaid eriheitmeid kuni tehas saavutab ettenähtud töövõimsuse. Juhul, kui tehased ei saavuta oma potentsiaali viie aastaga on tarvis üle vaadata prognoosid just vaadeldava ettevõtte tehase kohta, kuna see ei välista hiljem ehitatud tehaste potentsiaali saavutamist või isegi selle ületamist. 79

77 5.2.4 Tööstusprotsessid ja toodete kasutamine Tööstusprotsesside ja toodete kasutamise sektori KHG heitkoguste arvutamisel kasutati ettevõtete endi prognoose tulevaste tootmismahtude kohta. KHG heitkogused arvutatakse tootmisprotsessist tekkinud KHG heitkoguste pealt (mitte kütuste põletamisest!). BAU ja KPP1 on stsenaarium, kus ettevõttete tootmismahud kasvavad vastavalt prognoosidele. kt CO 2 ekv BAU KPP1 Joonis 52. Tööstusprotsesside ja toodete kasutamise KHG heitkogused aastatel , kt CO2 ekv Töörühma välja töötatud suunistest avaldab mõju tööstusprotsessidele ja toodetel kasutamisele Suunis 2, mille kohaselt tööstuses võetakse kasutusele uusi ja tõhusamaid tehnoloogiaid või paraneb olemasolev tehnoloogia. Sarnaselt põlevkiviõli tootmise KPP1 stsenaariumile, on ka siinarvestatud tööstuse tehnoloogia efektiivsuse paranemist 2,3% aastas alates 215. aastast kuni 25. aastani KHG ETS ja non-ets heitkoguste jagunemine Euroopa Liidu tasandil on rakendatud kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks kaht peamist poliitikasuunda: direktiiviga 23/87/EÜ kehtestatud Euroopa Liidu heitkoguste kauplemise süsteem (ETS Emissions Trading Scheme) ja otsusega 46/29/EÜ kehtestatud jagatud kohustuse otsus (käsitleb kõiki KHG heitkoguseid, mis ei ole kaetud ETSiga, ehk siis non-ets heitkogused). Kuna Eesti puhul võivad non-ets heitkogused vastavalt otsusega 46/29/EÜ paika pandud KHG heitkogused suureneda aastatel maksimaalselt 14% võrreldes 25. aastaga, siis tuleks KHG heitkoguste prognoosimisel kindlasti eraldi vaadelda ETS ja non- ETS heitkoguste prognooside jagunemist. 8

78 kt CO 2 ekv ETS non-ets Joonis 53. Energeetika BAU stsenaariumite ETS ja non-ets heitkoguste jagunemine, kt CO2 ekv kt CO 2 ekv ETS non-ets Joonis 54. Energeetika KPP1 stsenaariumite ETS ja non-ets heitkoguste jagunemine, kt CO2 ekv 5.3 Välisõhu saasteainete heitkoguste prognoosid Energeetika sektori välisõhu saasteainete prognoos on arvutatud kasutades EMEP/EEA aasta välisõhu saasteainete inventuuri juhiseid. Alasektorite heitkoguste trendi kirjeldus on välja toodud peatükis ja heitkoguse täpne arvutuskäik Eesti EMEP/EEA välisõhusaasteainete inventuuri 213. aasta juhised: 81

79 aasta välisõhu saasteainete inventuuri aruandes 83. Välisõhu saasteainete heitkogused arvutatakse energia tootmiseks kasutatud kütuste ja tootmistehnoloogiate pealt. Välisõhu saasteainete arvutamisel kasutati peamiselt ettevõtete poolt antud eriheiteid, mis põhinevad mõõtmistel 84. Töörühma välja töötatud suunistest avaldab mõju tööstusprotsessidele ja toodetel kasutamisele Suunis 2, mille kohaselt tööstuses võetakse kasutusele uusi ja tõhusamaid tehnoloogiaid või paraneb olemasolev tehnoloogia. Tänu sellele väheneb õhku paisatava heitmete hulk tonn BAU KPP1 Joonis 55. Energeetika ja tööstuse sektori BAU ja KPP1 stsenaariumi NOx heitkogused, t tonn BAU KPP1 Joonis 56. Energeetika ja tööstuse sektori BAU ja KPP1 stsenaariumi SO2 heitkogused, t 83 Eesti 215. aasta välisõhu saasteainete inventuur: (vaata Tabel 6 ja Tabel 7) 82

80 tonn BAU KPP1 Joonis 57. Energeetika ja tööstuse sektori BAU ja KPP1 stsenaariumi PM2.5 heitkogused, t tonn BAU KPP1 Joonis 58. Energeetika ja tööstuse sektori BAU ja KPP1 stsenaariumi LOÜ heitkogused, t tonn BAU KPP1 Joonis 59. Energeetika ja tööstuse sektori BAU ja KPP1 stsenaariumi NH3 heitkogused, t 83

81 5.4 Sotsiaalmajanduslikud mõjud Metoodika Sotsiaalmajanduslikud mõjud, tulenevalt KPP kui poliitika põhialuste arengudokumendi ulatusest ning täpsusastmest, on käesolevas protsessis kirjeldatud läbi valdkonnas toimuvate muutuste mõju majandusele tervikuna ning välisõhu heitele aastani 25. Majandusmõjude analüüsi tegevused saab jagada kaheks suuremaks etapiks: 1. Meetmete rahalised mõjud jagatakse majandussektoritele aga ka otse lõpptarbimisele (valitsussektor, eratarbimine) ja väliskaubandusele. 2. Mõjude ülekandmine makromajanduslikele näitajatele nagu sisemajanduse koguprodukt (SKP), väliskaubandus ja tööhõive. Mõju hindamisel majandusele tervikuna kasutati ENMAK koostamisel välja töötatud majandusmõjude mudelit 86, mida kohandati Kliimapoliitika põhialuste protsessi jaoks. Analüüsi lähtepunktina kasutati KPP töögruppide poolt koostatud suunised, mis kirjeldasid valdkonna pikaajalisi strateegilisi eesmärke kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Väljatöötatud suuniste rakendumisega kaasnevad tegevused ja poliitikad muudavad majandustegevuste tavapärast (senist) kulgu ning tegevusi (business as usual). Majandusmõjude mudelis kanti tarbimise ja/või tootmistegevuse (sh lisanduvad investeeringud) muutustest tekkivad mõjud üle majandussektorite tootmismahtudesse. Selleks, et omakorda hinnata majandussektorite tootmismahtude mõju makromajandusele (sisemajanduse koguprodukt (SKP), väliskaubanduse saldo, tööhõive jms) kasutati metoodikat, mis põhineb majanduse sümmeetriliste sisend-väljundtabelite 87 koefitsientidel. Sisend-väljundraamistiku alusel leiti kolme erinevat liiki mõju (otsene, kaudne, indutseeritud) ulatused, mille summast moodustus kirjeldatud kogumõju. Indutseeritud mõju arvutati läbi lõppkasutamise (kodumajapidamised, valitsemissektor ja kapitalimahutused põhivarasse) koefitsientide. Indutseeritud mõju arvutuses võeti lisaks arvesse majandussektorite tootmismahtude muutusest tulenevale mõjule arvesse ka tootemaksudest ja ostujõu muutusest tulevad impulsid. Rahalised mõjud, mis muudavad otseselt riigi maksutulusid ja toetusi või eratarbimist kanti otse vastava lõpptarbimise positsioonile, mille kaudu nad indutseerivad omakorda täiendavat nõudlust. Indutseeritud ja kaudsete mõjude hindamiseks kasutati peamiselt sisend-väljundraamistikul põhinevaid koefitsiente. Sisend-väljund raamistik näitab seoseid erinevate majandussektorite vahel, toodete lõpptarbimist, lisandväärtust ja importi. 85 Eesti energiamajanduse arengukava aastani 23. Kättesaadav: 86 Grünvald, O., Lokk, A ENMAK 23 majandusmõju analüüs. Arvutusmudel. Majandusmõju analüüsi koostamise põhimõtted ning aluseeldused on kirjeldatud Energiamajanduse arengukava aastani 23 stsenaariumide majandusmõju analüüsi aruandes. 87 Sümmeetriline sisend-väljundtabel on toodete või majandusharude järgi koostatud maatriks, kus kirjeldatakse detailselt kodumaiseid tootmisprotsesse ja rahvamajanduse tehinguid toodetega. Sümmeetrilistes sisendväljundtabelites luuakse seosed tootelt tootele ja majandusharust majandusharru. Eesti majanduse sisend-väljundtabelid on kättesaadavad Eesti Statistikaameti kodulehelt 84

82 Joonis 5.6. Sisend-väljundraamistiku struktuur Maatriksi veergudes kirjeldatakse tootmisprotsessi sisendeid ning ridades toodete kasutamist (pakkumine = toote kasutamine). Sisend-väljundtabeli kasutamine võimaldab arvutada vahetarbimise, lisandväärtuse (SKP komponente) ja impordi koefitsiente toodete pakkumises ning lõpptarbimise koefitsiente kasutamise poolel. Täpsemalt saab sisend-väljundraamistiku kasutamisest ning majandusmõju analüüsi mudeli koostamise põhimõtetest lugeda Energiamajanduse arengukava aastani 23 stsenaariumide majandusmõju analüüsi aruandest. Sisend-väljund raamistiku alusel leiti nn kogukasutuse koefitsiendid, mis aitava hinnata, kui suur mõju on tootmismahtude muutusel otseselt mõjutatud sektorile ning läbi vahetarbimise teistele majandussektoritele, samuti lisandväärtuse komponentidele. Majandusmõjude hindamise mudelis kasutatud koefitsiendid on (osaliselt 88 ) toodud järgnevas tabelis. 88 Kõikide sektorite (mootorsõidukite müük ja remont, hulgi- ja jaemüük, maismaaveondus, hoonete hooldus ja büroohaldus) koefitsiente saab näha failist KPP 25 mudel.xlsx 85