Tabel 1. Keskkonnakompleksluba

Transcription

1 Tabel 1. Keskkonnakompleksluba Lisa KINNITATUD Kompleksloa registrinumber KKL/ Käitaja andmed 2. Käitise andmed 1.1. Ärinimi / Nimi osaühing Karpo 1.2. Registrikood / Isikukood Käitise nimetus Vardja veisefarm 2.2. Käitise aadress T arvastu küla, T arvastu vald, Viljandimaa T erritoriaalkood¹ ja L-EST 97² keskkoordinaadid 8159 X: , Y: Käitise tegevuse algusaeg 3. T egevusala 3.1. T egevus- ja alltegevusvaldkond Sea-, veise- ja linnukasvatus - Veiste intensiivkasvatus käitises, kus peetakse üle 400 piimalehma või üle 533 ammlehma või üle 800 noorveise, kelleks loetakse üle kaheksa kuu vanuseid lehmmullikaid kuni poegimiseni ja üle kaheksa kuu vanuseid pulle. Kui ühes käitises kasvatatakse vähemalt kahte käesolevas punktis nimetatud veiste kategooriat,arvutatakse käitises peetavate veiste arv kokku, kasutades järgmisi koefitsiente: piimalehm 1,0; ammlehm 0,75; noorveis 0,5. Kompleksloa kohustuslikkus otsustatakse võrdluses piimalehmade jaoks sätestatud künnisvõimsusega 3.2. T ööaeg tundides ööpäevas T ööaeg tundides aastas Ülesseatud tootmis võimsus 400 lüpsilehma, 400 noorlooma 3.5. Aastane tootmis maht 4. Loa andja andmed 4.1. Asutuse nimi Keskkonnaamet 4.2. Registrikood Aadress Narva mnt 7a, T allinn ¹ Territoriaalkoodi saab Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorist (EHAK) või teisest samaväärsest Eestis kehtivast klassifikaatorist. EHAK koode käsitlev teave on kättesaadav Statistikaameti veebilehel ² L-EST97 on Eesti põhiline ristkoordinaatsüsteem 1/22

2 Tabel 2. Käitise asukoha kirjeldus Vardja veisefarmi käitise asukoht on Tarvastu küla, Tarvastu vald, Viljandimaa (Vardja Farm, katastriüksuse tunnus 79703:003:1360). Tootmisterritooriumi hulka on arvestatud ka OÜ Karpo rendil olev kinnistu Vardja III (katastriüksuse tunnused 79703:003:0413 ja 79703:003:0411). Tabel 3. Käitise tegevus OÜ Karpo tegeleb veisekasvatusega piima tootmise eesmärgil ja taimekasvatusega veistele põhisööda tootmiseks. Käitise ohtlikkus Pole ohtlik Parim võimalik tehnika ja heite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika Tabel 5. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (edaspidi PVT) PVT allikad ja valitud PVT nimetused Jrk nr PVT allikas ja/või viide 1. BAT for Intensive Rearing of Cattle T ootmisetapid Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete nimetused Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad PVT jrk nr(d) Pidamine Allapanu Vabapidamislautades kasutatakse lüpsilehmade allapanuks peenestatud põhku. Noorloomalautades kasutatakse sügavallapanuna peenestatud põhku. Vasikate allapanuna kasutatakse saepuru. Poegivate lehmade ja kinnislehmade allapanuks kasutatakse samuti peenestatud põhku. Pidamine Vasikate pidamine Vasikaid peetakse poegimis- ja vasikalaudas ning vasikalaudas, kus nad on grupisulgudes. Pidamine Noorloomade pidamine Noorloomi peetakse vabapidamislautades rühmasulgudes, rühmasulgude suurus on 12 * 6,8 m. Kokku on ühes laudas 8 rühmasulgu, mis on üksteisest eraldatud vahepiiretega. Ühes rühmasulus peetakse 20 looma. Piisav allapanu kogus. Vasikate lõas mittepidamine. Loomade heaolust tulenevalt on vabapidamine PVT. Optimaalse pikkusega asemed. Vastavusmärge 2/22

3 Pidamine Veiste pidamine Lüpsilehmi peetakse vabapidamislautades. Vabapidamislautades on loomadel 2,4*1,2 m puhkelatrid. Puhkelatritel on maas kummi-matid. Asemed on üksteisest eraldatud vahepiiretega. Kinnislehmad ja haiged loomad koondatakse poegimis- ja vasikalauta, kus nad on lõas. Poegimiseelsed ja poegivad lehmad on poegimis- ja vasikalaudas vabapidamisel grupisulus. Loomade heaolust tulenevalt on vabapidamine PVT. Optimaalse pikkusega puhkelatrid ja asemed. Haiged loomad on teistest eraldatud. Juhtimine - Vedelsõnniku laotamise planeerimine. Väetiste sh vedelsõnniku laotusplaanide koostamine ja järgimine. Juhtimine - Jooksvalt toimub tehnoloogiaseadmete korrasoleku kontroll, rikete esinemisel korraldatakse koheselt nende kõrvaldamine. Juhtimine Juhtimine Juhtimine T egevuskavad hädaolukordades käitumiseks T ootmise efektiivsuse analüüs T öötajate koolitamine Energiakasutus Soojusenergia Energiakasutus Lüpsmine Energiakasutus Valgustus Energiakasutus Ventilatsioon Koostatakse tegevuskavad elektrikatkestuse, tulekahju, sõnnikuhoidla ja torustike lekkimise korral tegutsemiseks. Farmis on olemas esmased tulekustutusvahendid. T öötajaid instrueeritakse hädaolukordade ilmnemisel õigesti käituma. Ettevõttes toimub sisendite ja väljundite arvestus, et analüüsida tootmise efektiivsust. T öötajaid suunatakse vastavalt vajadusele erinevatele keskkonnakaitselist või tootmise tõhustamist käsitletavatele koolitustele. Elektrikütte kasutamine soojusenergia ja sooja vee saamiseks. Piima soojust kasutatakse vee soojendamiseks ja ruumide kütmiseks Kasutatakse lüpsiplatsi ja torusselüpsi. Lüpsiplatsi rikke korral kasutatakse kannulüpsi. Vabapidamislaudas kasutatakse maksimaalselt loomulikku valgustust ning ledlampe. Noorlooma- ning vasikalaudas ja poegimis- ning vasikalaudas on kasutusel luminestsentslambid. Kõikides lautades kasutatakse loomulikku ventilatsiooni (elektrienergia kulu ventilatsioonile puudub). Jäätmed Reovesi T ehnoloogiline reovesi suunatakse vedelsõnnikuhoidlasse, olmereovesi suunatakse biotiikidesse. Rajatiste remondi- ja tehnika hoolduskavade väljatöötamine. T egevuskava väljatöötamine hädaolukordadeks. Energia, vee, loomasöötade, tootmisjääkide ja mineraalväetiste ning sõnniku täpne arvestus. T öötajate täiendõppe- ja koolitusvajaduse määratlemine. Regulaarse täiendõppe korraldamine. Lüpsiplatsi kasutamine. Valgustuses kasutatakse ledlampe. Loomuliku valgustuse maksimaalne kasutamine. Loomuliku ventilatsiooni süsteem (elektrienergia kulu ventilatsioonile puudub). Peab olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Jäätmed Ohtlikud jäätmed Ohtliku jäätmed antakse üle vastaval luba omavale ettevõttele. Peab olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Jäätmed Olmejäätmed Olmejäätmed antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale. Peab olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Jäätmed Loomsed jäätmed Loomsed jäätmed antakse üle loomsete jäätmete käitlejale, Loomsete Jäätmete käitlemise AS-le. Peab olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Sõnnikukäitlus Sõnniku laotusplaan Vedelsõnniku laotamine toimub laotusplaanide alusel. Väetiste laotusplaanide koostamine ja järgimine. Sõnnikukäitlus T ahesõnniku laotamine Sõnnikukäitlus Vedelsõnniku laotamine Sõnnikukäitlus Sõnniku ladustamine tahesõnnikuhoidlasse T ahesõnniku laotamisel kasutatakse paisklaotureid. Vedelsõnniku laotamisel põllu-, rohu- ja karjamaadele kasutatakse lohisvoolikutega laoturit. T ahesõnnikuhoidlat kasutatakse sügavallapanul olevate noorloomade, lõas olevate kinnislehmade ja vasikate puhul. T ahesõnnikuhoidla on varustatud virtsa ja sadevee kogumiskaevudega. T ahesõnnikuhoidla mahutab ära 8 kuu sõnniku. Paisklaotus on PVT, kui põllumaa väetamisel toimub muldaviimine 4 6 tunni jooksul. PVT vedelsõnniku laotamisel põllumaadele, rohu- ja karjamaadele on sõnniku injekteerimine, samuti lohisvoolik- ja vooliklaotus. Sõnnikuhoidla mahutab vähemalt 8 kuu sõnniku. Betoneeritud alusega lekkekindel hoidla, mis on varustatud sõnnikukihist väljavalguva uriini ja sademetevee mahutiga. Hoidla paikneb asustatud punktide suhtes optimaalselt. 3/22

4 Sõnnikukäitlus Sõnniku ladustamine vedelsõnnikuhoidlasse Sõnnikukäitlus Sõnniku eemaldamine lõaspidamisega laudast Sõnnikukäitlus Sõnniku eemaldamine vabapidamislaudast Vedelsõnnikuhoidlat kasutatakse vabapidamislaudas olevate lüpsilehmade puhul. Kasutatakse betoonelementidest koosnevat rõngashoidlat. Hoidla tühjendamine toimub ülevalt vastava toru kaudu. Sõnnik eemaldatakse vasika- ja poegimislauda lõaspidamisega osast lintkraaptransportööri kasutades. Sõnnik eemaldatakse vabapidamisega laudast skreeperitega vastavalt vajadusele (vähemalt 2 korda päevas). Asemetelt eemaldatakse sõnnik käsitsi vastavalt vajadusele. Lüpsmine Lüpsiplats Kasutatakse kalasaba tüüpi lüpsiplatsi 2x10. Lüpsiplatsi torustikes on stabiilse vaakumi olemasolu optimeeritud. Jootmine Jootmisseadmed Jooturid on lautades paigaldatud maapinnast optimaalsele kõrgusele, välistades allapanu- ja söödajääkidega saastumise ohu. Põhja- ja seinte lekke- ja korrosioonikindlus. Konstruktsioonide vastupidavus mehaaniliste, termiliste ja keemiliste mõjurite suhtes. Süstemaatiline konstruktsioonide kontroll ning hooldustööd. Sõnnikut segatakse ainult vahetult enne laotamist. Optimaalse sagedusega sõnniku eemaldamine. Sõnnikueemaldussüsteemide tehniline korrasolek. Lattkraapkonveier või skreeperseade sõnnikupressuriga. Optimaalse laiusega sõnnikukäik. Allapanu uuendamine asemetel vastavalt vajadusele. Skreeperseadmed söötmis-puhkealal. Valg- ja uhtkanalite süsteem. Optimaalse pindalaga söötmis-puhkeala ja liikumiskäigud. Regulaarne sõnniku eemaldamine laudast hoidlasse. Väljaheidetega saastuval alal siledate ja lihtsalt puhastatavate materjalide kasutamine. Sõnnikueemaldussüsteemide tehniline korrasolek. Optimaalse tasemega stabiilne vaakum lüpsisüsteemis. Piima jõudmine udarast jahutisse ilma laudaõhuga kokkupuuteta. Jootmisseadmed on paigaldatud nii, et saastumine sööda- ja allapanujääkidega on minimaalne. Samuti on välistatud allapanu niiskumine joogiveega. Jootmine Joogivesi Vabapidamislauda loomadel on võimalik juua vett 8 grupijooturist. Poegimisja vasikalaudas on igas vasikasulus automaatjootja ning lõas olevate kinnislehmade puhul 1 jootja kahe lehma peale. Vasikalaudas on igas vasikasulus automaatjootja ning noorlooma lautades kahe grupisulu kohta üks jootja. Joogivesi on loomadele alati vabalt kättesaadav. Jootmisseadmed on tehniliselt korras. Söötmine T äisratsioon Ratsioon koostatakse vastavalt loomarühma söötmisnormidele. Ratsioon on koostatud vastavalt looma (loomarühma) füsioloogilisele tarbele (söötmisnormidele). Söötmine T äisratsioon Vastavalt laktatsioonistaadiumile moodustatakse 4 erinevat loomarühma. Ratsioonis kasutatakse kvaliteetseid söötasid. Kokku antakse 4 erineva ratsiooniga söötasid vastavalt vanusele, piimatoodangule ja laktatsioonistaadiumile. Ratsioonis kasutatakse kvaliteetseid ja laboratoorselt analüüsitud söötasid. Loomade grupeerimine toodangu või laktatsioonifaasi alusel vähemalt 4 rühma. 4/22

5 Tabel 6. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks T ootmisetapid PVT rakendamise meetmed PVT rakendamise investeeringud PVT rakendamise tähtaeg Veiste pidamine Olemasoleva lüpsilauda rekonstrueerimine nõuetele vastavaks vabapidamislaudaks eurot Veiste pidamine Poegimis- ja vasikalauda rekonstrueerimine eurot Veiste pidamine Noorlooma lauda ehitamine eurot Veiste pidamine Vasikate lauda ehitamine eurot Sõnnikukäitlus Olemasoleva tahesõnnikuhoidla ümberehitamine sõnniku- ja silohoidlaks eurot Veekasutus Veepuhastusseadmete paigaldamine puurkaevu vee kvaliteedi parandamiseks eurot Sööda hoidmine Silohoidla rajamine ning olemasolevate silohoidlate rekonstrueerimine eurot Söödajäätmete kompostimine Reovee puhastamine Kompostimisväljaku rekonstrueerimine eurot Olemasolevate kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine, amortiseerunud reoveepuhasti demonteerimine ning õli- ja mudapüüduri soetamine eurot Sõnniku laotamine Lohisvoolikutega laoturi soetamine eurot Sõnnikukäitlus Vedelsõnnikuhoidlate ehitamine eurot Veiste pidamine Uue vabapidamislauda ehitamine eurot Tabel 7. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika Meede/T egevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika PVT vastavusmärge T oorme säästlik kasutamine Kemikaalide säästlik kasutamine Abimaterjalide säästlik kasutamine Vee säästlik kasutamine Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Normeeritud söötmine - lähtuvalt loomade vajadustest, erinevate optimaalse koostisega söödasegude kasutamine. Kemikaalide (pesu- ja desoainete) kasutamise optimeerimine Abimaterjalide (nt allapanu) kulu pidev jälgimine ja optimeerimine Loomade söödaratsioonid arvestatakse vastavalt loomade laktatsioonistaadiumile. Vabapidamislaut koosneb neljast blokist, mis võimaldab kasutada nelja erineva ratsiooniga sööta. Võimaluse korral andmed meetme tasuvuse kohta Vastab Pidev Kemikaalide (pesu- ja desoainete) kasutuskoguste järgimine. Vastab Pidev Vabapidamisega laudas kasutatakse allapanu ainult asemetel ja seda vahetatakse vastavalt vajadusele. Vastab Pidev Veetarbimise optimeerimine Lekkevabad torustikud, jooturid ja kraanid Vastab Pidev Ammoniaagi lendumise vähendamine Väljaheidetega saastuval alal siledate ja lihtsalt puhastatavate materjalide kasutamine Asemete puhastamine ja sõnniku eemaldamine laudast (vähemalt kord päevas) Kummikattega asemete ning betoonkattega sõnnikukäikude kasutamine laudas Vastab Pidev Vastab Pidev Rakendamise periood Meetme rakendamise tähtaeg 5/22

6 Energia ja kütuse kasutamise vähendamine Jäätmetekke vältimine Jäätmetekke vältimine Jäätmetekke minimeerimine Jäätmete muu taaskasutamine Jäätmete muu taaskasutamine Reovee tekke vähendamine Energiasäästlike tehnikate ja võtete rakendamine Loomulik ventilatsioon ja valgustus lautades. Piima soojuse kasutamine vee soojendamiseks ja ruumide kütmiseks. Vastab Pidev Loomsete jäätmete tekke vältimine Veterinaarabi nõuetekohane rakendamine Vastab Pidev Loomadele õige sööda doseerimisega ning optimaalse allapanuga sõnniku tekke vähendamine Vastab Pidev Sõnniku kasutamine põlluviljakuse parandamiseks Lohisvoolikutega laoturi kasutamine vedelsõnniku laotamiseks Vastab Pidev Materjalide taaskasutusse suunamine Jäätmed antakse üle jäätmekäitluseks pädevatele asutustele Metall, vanarehvid, pakendid ja pliiakud kogutakse eraldi ja suunatakse taaskasutusse Vastab Pidev Jäätmekonteinerid Vastab Pidev Tarbetu veekasutuse vältimine. Lekete vältimine Vastab Pidev Pinnase kaitse Pinnasereostuse vältimine Lekete ja avariide vältimine loomapidamishoonetes ja abirajatistes Vastab Pidev Pinna- ja põhjavee kaitse Pinna- ja põhjavee kaitse Müra vältimine või vähendamine Sõnnikuhoidlate korrasoleku kontroll Pidev jälgimine Vastab Pidev Sõnniku laotamisel PVT rakendamine Müratekitavate tegevuste läbiviimine ainult päevasel ajal ning välisõhusaaste vältimise või vähendamise meetmete kasutamine Vedelsõnniku laotamine lohisvooliku või paikmanustus seadmega. Põllul sõnniku sissekündmine 12 tunni jooksul Vastab Pidev Vastab Pidev Toorme, abimaterjalide, pooltoodete või kemikaalide säilitamine ja kasutamine 6/22

7 Tabel 8. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid mittesisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted T oore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine Liik KN Nimetus Säilitamisviis, mahuti tüüp Nr plaanil kaubakood või kaardil T oore 1214 Silo Silohoidlates ja põldudel (rullsilo) ning kõvakattega alal väljas Maksimaalne üheaegselt hoitav Alltegevus valdkond või tehnoloogia protsess Kogus Kogus Ühik Kokku Ühik Jääb tootesse, % t Söötmine t/a Toore Hein Küün ja kilekatte all väljas t Söötmine 500 t/a Toore Loomajahu Viljaveski juures asuv ruum 2 4 t Söötmine t/a Toore Rapsišrott Söödaladu 1 25 t Söötmine 600 t/a Toore Mineraalsööt Ladu t Söötmine 34 t/a Abimaterjalid 1214 Hekselpõhk Väljas virnades t Allapanu t/a Abimaterjalid 1214 Rullpõhk Väljas kilekatte all t Allapanu t/a Abimaterjalid Saepuru Küün 6 20 t Allapanu 250 t/a Abimaterjalid Ravimid (v.a antibiootikumid, hormoon-preparaadid Veterinaararsti-seemendaja ruum. Olmeruumi külmkapp t Veterinaaria tugiteenus Erikulu, t, m³, kwh või muud tooteühiku kohta Tabel 9. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted T oore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine Ohtlik aine Liik KN Nimetus kaubakood Abimaterjalid Cidmax (happeline) Abimaterjalid Ultra (aluseline) Säilitamisviis, mahuti tüüp Nr plaanil või kaardil Maksimaalne üheaegselt hoitav Kogus Ühik Tootmis protsess Originaalpakend m³ Lüpsiseadmete pesu Originaalpakend m³ Lüpsiseadmete pesu Kogus Ühik Erikulu, t, m³, kwh või muud tooteühiku kohta Nimetus CAS, EINECS või ELINCS nr Ohukate gooria 1.20 m³/a Fosforhape Sööbiv 30 Väävelhape Sööbiv m³/a Naatriumtripolüfosfaat Ärritav 5 Naatriumhüpoklorit (lahus, aktiivset kloori <10%) Sööbiv 15 Kaaliumhüdroksiid Sööbiv 15 Sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, % Tabel 10. Toodetud ohtlikke aineid sisaldava segu või toote säilitamine Tabel 11. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus 7/22

8 Tabel 11.1 Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kaitsemeetmed Käitise veekasutust ja veeheidet käsitlevad andmed Tabel 12. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Tabel 13. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Vardja (6264) 13.2 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH Puurkaevu katastri number Puurkaevu passi number Puurkaevu L-Est koordinaadid X: Y: Põhjaveekihi nimetus ja kood Silur-Ordoviitsium 13.7 Põhjaveekogumi nimetus D2-1 - S -- Kesk-Alam-Devon- Silur 13.8 Puurkaevude grupp 13.9 Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Ö ö päev as Sek und is Veevõtt Tabel 14. Võetava vee koguse ja seire nõuded 14.1 Veearvestuse pidamine Pidada arvestust puurkaevust võetava vee koguste kohta taadeldud vee vooluhulgamõõturi näidu alusel. Pidada veearvestuse päevikut, kuhu kanda üks kord kuus vee vooluhulgamõõturi näidud. 8/22

9 14.2 Põhjaveetaseme mõõtmine Veetaset mõõta pumba vahetamise ajal stabiliseerunud veetaseme korral ära näidates veetaseme mõõtepunkti absoluutkõrguse Proovivõtunõuded Töötavast puurkaevust tuleb võtta proovid vastavalt keskkonnaministri 6. mai a määruses nr 30 "Proovivõtumeetodid" toodud nõuetele Analüüsinõuded vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 75 Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) Seire Vardja (6264) X: Y: Proovi võtmise sagedus Seiratavad näitajad Seiratavad ained üks kord kolme aasta jooksul Põhjavesi Ammoonium (NH4+) Raud (Fe) Fluor (F) Kloriid (CL) Nitraat (NO3-) Elektrijuhtivus ph Lahustunud hapnik Sulfaat (SO42-) Mangaan (Mn) Fluor (F) 14.6 Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks 9/22

10 Tabel 15. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr Väljalaskme nimetus Vardja farm 15.2 Väljalaskme kood VI Reoveepuhasti nimetus 15.4 Reoveepuhasti kood 15.5 Reoveekogumisala nimetus 15.6 Reoveekogumisala kood 15.7 Suubla nimetus Soe oja 15.8 Suubla kood VEE Väljalaskme L-Est koordinaadid X: Y: Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m3) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Saasteaine nimetus Üldlämmastik (Nüld) ph 6-9 Üldfosfor (Püld) Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Nyld ph P Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l) Puhastus aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Heljum HEL BHT 7 BHT /22

11 Tabel 15.1 Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Tabel 15.2 Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Tabel 15¹ Ajutise iseloomuga tegevused Tabel 16. Äkkheide vette Tabel 18. Väljalaskme seire nõuded 18.1 Proovivõtunõuded Puhastisse suunatava reovee proovid võtta viimasest seirekaevust enne biotiike. Väljuva heitvee proovid võtta vastavuses kehtiva metoodikaga viimasest seisekaevust peale biotiike enne suublasse juhtimist. Proovivõtja peab olema atesteeritud. (Proovivõtumeetodid keskkonnaministri a määrus nr 30) 18.2 Analüüsinõuded Analüüsid teostada akrediteeritud ja võrdluskatsetel positiivseid tulemusi saavutanud laboris. Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme koordinaadid (L Est) Seire Viimane seirekaev enne biotiike. VI663 X: Y: Vardja farmi biotiigid VI663 X: Y: Seiratav näitaja Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus BHT 7 üksikproov üks kord aastas Heljum üksikproov üks kord aastas Üldlämmastik (Nüld) üksikproov üks kord aastas Üldfosfor (Püld) üksikproov üks kord aastas ph üksikproov üks kord aastas BHT 7 üksikproov üks kord poolaastas Heljum üksikproov üks kord poolaastas Üldlämmastik (Nüld) üksikproov üks kord poolaastas Üldfosfor (Püld) üksikproov üks kord poolaastas ph üksikproov üks kord poolaastas 11/22

12 18.4 Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks Tabel 19. Suubla seire nõuded Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed Tabel 20. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud aastased heitkogused Saasteaine CAS nr Nimetus Heitkogus Kogus Ühik (p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) tonni Metaan tonni Ammoniaak tonni Märkused Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDD/PCDF on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. 12/22

13 Tabel 21. Välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud hetkelised heitkogused (g/s) heiteallikate kaupa (väljavõte LHKprojektist) Heiteallikas Saasteaine Nr plaanil või kaardil Nimetus CAS nr Nimetus Hetkeline heitkogus, g/s (täpsus 0,001) 2 Laut nr Ammoniaak Metaan Laut nr 3 venitlatsiooniava katusel V Ammoniaak Metaan Laut nr 3 ventilatsiooniava katusel V Ammoniaak Metaan Laut nr 3 ventilatsiooniava katusel V Ammoniaak Metaan Laut nr 3 ventilatsiooniava katusel V Ammoniaak Metaan Laut 8 külgmised väljutusavad Ammoniaak Metaan tahesõnnikuhoidla nr Ammoniaak Metaan (p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) tahesõnnikuhoidla nr Ammoniaak Metaan (p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) vedelsõnnikuhoidla Ammoniaak Metaan (p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) Tabel 22. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Tabel 23. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava ja muud eritingimused Tabel 23¹. Kütuse, jäätme- või koospõletamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heite piirväärtused (edaspidi HPV) ning lubatud heitkogused 13/22

14 Käitise jäätmehooldust käsitlevad andmed Tabel 24. Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused Jäätmeliik T ekkivad jäätmekogused Tonni põhitoodangu kohta Metallijäätmed * - Mineraalõlipõhised kloorimata mootori-, käigukastija määrdeõlid Plastpakendid * - Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud pakendid t/a Käideldavad jäätmekogused, t/a Kogumine Vedu T aaskasutamine T oimingu kood Vanarehvid R3m - mehaaniline ringlussevõtt ehk jäätmematerjali taaskasutamine selle keemilist struktuuri muutmata kas esialgsel või mõnel muul otstarbel * - Õlifiltrid * - Pliiakud Teravad ja torkivad esemed (välja arvatud koodinumbriga * nimetatud jäätmed) * - Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed Prügi (segaolmejäätmed) Kogus (t/a) 1.20 Tabel 25. Kõrvaldatavate jäätmete kogused Tabel 26. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul 14/22

15 Tabel 27. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded T egevuse liigid T ehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded Jäätmete üleandmine Loa omaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Loa omaja peab olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtjal on jäätmeluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba vaja ei ole, peab loa omaja olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid. Informeerimine Ettevõte on kohustatud oma tegevuses juhinduma jäätmeseadusest ja sellest lähtuvatest õigusaktidest. Jäätmete kogumine ja vedu Arvestus ja aruandlus Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil, mis hoiab ära jäätmete sattumise keskkonda veo, sealhulgas laadimise käigus. Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, et vältida neist tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale, ning võimaldada nende hilisemat taaskasutamist või kõrvaldamist. Vedaja vastutab veo ohutusnõuete täitmise eest ning jäätmete toimetamise eest selleks määratud käitluskohta. T agada vastav väljaõpe töötajale, kelle tööst sõltub oluliselt keskkonnareostustest hoidumine ja kinnitada vastutavad isikud haldusobjektidele. T uleb pidada regulaarset arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud, vaheladustatud või veetud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Jäätmete üle andmisel jäätmekäitlejatele, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse ning veomooduste kohta. Kirjeldus Ohtlike jäätmete üleandmisel tuleb koostada ohtlike jäätmete saatekiri vastavalt keskkonnaministri 29. aprill a määrusele nr 40 "Ohtlike jäätmetesaatekirja vorm ja registreerimise kord". Olulistest tehtavatest muudatustest taotluses esitatud ja käesolevas loas kinnitatud andmetes tuleb teatada kirjalikult loa andjale hiljemalt 14 päeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. Transpordivahendid läbinud nõutava tehnilise kontrolli. Iga aasta 31. jaanuariks esitab ettevõtja loa andjale keskkonnaministri 15.jaanuar 2010.a määrus nr 1 "Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord" nõuete kohaselt. Jäätmearuanne esitatakse ametile paberil kahes eksemplaris või elektrooniliselt digitaalallkirjaga vastavalt «Digitaalallkirja seadusele» või autoriseeritud kasutajana vahetult Keskkonnateabe Keskuse hallatavasse veebipõhisesse keskkonnaregistri kliendiinfosüsteemi Rakendamine Pidev Pidev Pidev Regulaarne 15/22

16 Tabel 28. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhooldus T egevuse liigid Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Seadmete tehnoloogiline kontroll T eostatakse sõnniku ümberlaadimise-, transpordi- ja laotusseadmete tehnilise korrasoleku kontroll. Enne sõnniku laotamist Sõnniku laotamise planeerimine Määratakse kindlaks (vastavalt laotusplaanile) sõnnikuga väetatavad põllud ning põllule laotatava sõnniku kogus, laotamise eelselt hinnatakse ilmastikutingimusi minimeerimaks laotamisest tuleneva haisu negatiivset mõju. Enne sõnniku laotamist Loomade realiseerimine Loomad realiseeritakse Farmi tegevuse lõpetamisel Lautade puhastamine Sõnnik eemaldatakse, laudad puhastatakse Farmi tegevuse lõpetamisel Sõnnikuhoidlate tühjendamine Sõnnikuhoidlad veetakse tühjaks, sõnnik laotatakse ettevõtte põldudele, kui ettevõtte põldudel tootmistegevust ei toimu, sõlmitakse kokkulepped teiste põllumajandustootjatega sõnniku laotamise osas. Sõnnikuhoidlad puhastatakse. Farmi tegevuse lõpetamisel Vee- ja elektriühendus Ühendatakse lahti vee- ja elektriühendus. Farmi tegevuse lõpetamisel Puurkaevu üleandmine uuele omanikule või konserveerimine Kui puurkaev ei lähe üle teistele veekasutajatele, puurkaev konserveeritakse päise kindla sulgemisega, veevõtuseadmed eemaldatakse kaevust ja pumbamajast. Pumbamaja lukustatakse. Farmi tegevuse lõpetamisel Mehhanismide konserveerimine Farmi seadmestik puhastatakse ning neist eemaldatakse keskkonnaohtlikud ühendid Farmi tegevuse lõpetamisel Kemikaalide käitlus Kemikaalid kogutakse kokku ning võimalusel realiseeritakse või antakse üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale Farmi tegevuse lõpetamisel Söötade ja muude abimaterjalide käitlus Kasutamata jäänud söödad ja abimaterjalid realiseeritakse teistele ettevõtetele või utiliseeritakse. Farmi tegevuse lõpetamisel Jäätmete üleandmine Jäätmed antakse üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale Farmi tegevuse lõpetamisel Sissepääsu tõkestamine hoonetesse ja rajatistesse Lukustatakse sissepääsud lautadesse ja abihoonetesse, aknad ja muud avavused suletakse. Farmi tegevuse lõpetamisel Tabel 29. Keskkonnaseirenõuded Seirenõue Seiratavad näitajad Seire sagedus Peetakse arvestust tekkivate, taaskasutatavate või käitlejale üle antavate jäätmete koguste kohta Jäätmete kogus Jälgitakse vee kvaliteeti vedelsõnnikuhoidla kontrolltorustikus Sõnnikuhoidla lekkekindluse seire Pidevalt Peetakse arvestust sõnniku lämmastikusisalduse ning mulla lämmastikvajaduse üle Sõnnikuga mulda viidavate toitainete kogus Enne sõnniku laotamist Reovee seire Mõõdetakse reovee kogust ja seiratakse heitenäitajaid vastavalt kehtivatele nõuetele. Pidevalt Regulaarne Tabel 31. Jäätmete kõrvaldamiskoht (-kohad), kuhu jäätmed veetakse, kui jäätmeluba on antud jäätmeveoks 16/22

17 Tabel 32. Prügila või jäätmehoidla liik Tabel 33. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Tabel 34. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Tabel 35. Prügila või jäätmehoidla kasutamise ja järelevalve nõuded Tabel 36. Prügila või jäätmehoidla seirenõuded Tabel 37. Jäätmepõletustehase või jäätmete koospõletustehase kogujõudlus Tabel 38. Põletatavate ohtlike jäätmete kütteväärtus ja massivood ajaühikus Tabel 40. Saasteainete lubatud sisaldus jäätmetes Kütuse kasutamine, energia tootmine ja tarbimine 17/22

18 Tabel 41. Kütuse kasutamine ja energia tootmine kütuseliikide kaupa Kasutatav kütus Kütuse nimetus KN kood Väävel % Tuhk % Alumine kütte- väärtus, MJ/kg või gaasi korral MJ/Nm³ Kogus, t/a või gaasi korral, tuh m³ Tootmisprotsessis Ruumide kütmiseks ja olmevee soojenda- miseks Muu Kokku Erikulu, t, m³, kwh või muud toote- ühiku kohta Energia tootmine, MWh/a Elekter Sise- transpordiks Omatarve Soojus ja aur Diislikütus Müük Kokku Tabel 42. Energia tarbimine tootmisetappide või kasutusalade kaupa T ootmisetapid või kasutusalad Loomade pidamine ja piima tootmine Energia tarbimine, MWh/a Elekter, MWh/a Soojus, MWh/a Aur, MWh/a Müük Kokku Omatarve Omatoodang Muu tarnija Erikulu, MWh tooteühiku kohta Kokku Omatoodang Muu tarnija Erikulu, MWh tooteühiku kohta Kokku Omatoodang Muu tarnija Kokku Vibratsioon ning välisõhus leviv lõhn ja müra Tabel 44. Lõhna esinemine välisõhus Lõhna allikas Laudad vedelsõnnikuhoidla 9 Nr plaanil või kaardil Lõhnaaine või ainete segu 2, 3, 8 väävelvesinik, ammoniaak väävelvesinik, ammoniaak tahesõnnikuhoidla 15, 4 väävelvesinik, ammoniaak Kasutatud määramismeetodid Määramise teostaja Määramise tulemused (lõhna esinemissagedus ja tugevus) Lõhna vähendamise tegevuskava olemasolu või vajaduse põhjendus Sööda ratsioon vastab looma (loomarühma) füsioloogilisele tarbele (söötmisnormidele). Sõnnik eemaldatakse vabapidamisega laudast skreeperitega vastavalt vajadusele (vähemalt 2 korda päevas). Vasika- ja poegimislauda lõaspidamisega osast eemaldatakse sõnnik lintkraaptransportööri kasutades. Kummikattega asemete ning betoonkattega sõnnikukäikude kasutamine laudas PVT on kaetud sõnnikuhoidla sõnniku laotamine lohisvoolikutega laoturi kasutamine vedelsõnniku laotamiseks, sõnniku mulda kündmine 4 h jooksul. T ahesõnnik paisklaotus, muldaviimine < 12 h. Pidev või alates käitise kasutuselevõtust. Tabel 45.1 Vibratsioon 18/22

19 Tabel 45.2 Välisõhus leviv müra Müra allikas Loomad (liikumine, häälitsemine); sööda transport ja söötmine (traktorid, söödasegistid, -jaoturid); asemete puhastamine, sõnniku eemaldamine ja transport (traktorid, sõnniku eemaldamise seadmed); lüpsmine. Müra allika L-EST 97 koordinaadid X: Y: Müra tase tootmisterritoorimi piiril III kategooria - segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted) Müra vähendamise kava või vajaduse puudumise põhjendus Päevane tase (07:00-23:00) - olemasolevatel aladel III kategooria Öine tase (23:00-07:00) olemasolevatel aladel III kategooria Omaseire Tabel 47 Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Omaseire liik Põhjaveekiht Proovivõtupunkti sügavus Mõõtepunkti asukoht Saasteaine põhjavee seire põhjavee seire põhjavee seire T ahesõnnikuhoidlate seirekaevud Nr plaanil või kaardil L-EST 97 koordinaadid 4, 15 X: Y: Biotiikide sissevool 20 X: Y: Biotiikide väljavool VI663 X: Y: Analüüsi- ja proovivõtu nõuded CAS, EINECS või ELINCS nr¹ Nimetus Seire sagedus mõõtmismeetod BHT 7 BHT 7 üks kord poolaastas mõõtmismeetod BHT 7 BHT 7 üks kord aastas HEL Heljum üks kord aastas P Üldfosfor (Püld) üks kord aastas Nyld Üldlämmastik (Nüld) üks kord aastas ph ph 6-9 üks kord aastas NAF Nafta üks kord aastas BHT 7 BHT 7 üks kord poolaastas HEL Heljum üks kord poolaastas P Üldfosfor (Püld) üks kord poolaastas Nyld Üldlämmastik (Nüld) üks kord poolaastas ph ph 6-9 üks kord poolaastas NAF Nafta üks kord poolaastas 19/22

20 Tabel 49. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Meede/T egevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamise sagedus Meetme rakendamise tähtaeg T ootmise seire Jäätmetekke seire Jäätmekäitluskoha seire Heitetekke seire Heitetekke seire Heitetekke seire Heite keskkonnamõju seire Pinnase ja põhjavee jääkreostuse seire Pinnase ja põhjavee jääkreostuse seire Müra- ja vibratsiooni seire T ootmisnäitajate arvestus: vastavalt tootmisplaanile toimub pidev iga päevane tootmisnäitajate arvetus ja analüüs. Veetarbimise arvestus: peetakse iga kuiselt, sest veekoguse tõus ja langus võib viidata probleemidele loomade pidamistingimustes (liiga kuum, õhuvahetus häiritud jne) Elektrienergia näit registreeritakse kord kuus. T ekkivate, käideldavate ja üleantavate jäätmekoguste arvestus (sh tekkiva sõnnikukoguse arvestus ning võrdlemine arvestusliku sõnnikukogusega) Sõnnikuhoidlate ja teiste jäätmete hoiustamise mahutite lekkekindluse kontroll Sõnnikuhoidlate juures asuvatest kaevudest pinnasevee orgaanilise aine sisalduse või BHT 7 seire sõnnikuhoidlast lekke tõttu lähtuva heite tuvastamiseks Õli- ja mudapüüduri visuaalne seire ummistuste tuvastamiseks ja likvideerimiseks Biotiikide väljavoolus orgaanilise aine sisalduse või BHT 7, üldlämmastiku, üldfosfori, hõljuvaine ja ph seire Vedelsõnniku käitluse vastavus nõuetele, laotatakse vastavalt sõnnikulaotamisplaanile jälgides etteantud piiranguid Jääkreostuse tekkel ala piiritlemine, jääkreostuse likvideerimine ja seiramine vastavalt reostuse iseloomule Sõnnikukäitluse vastavus nõuetele, laotatakse vastavalt sõnnikulaotamisplaanile jälgides etteantud piiranguid. Töötajate ja elanikkonna kaebused Pidev Jooksvalt (igakordsel sõnnikuhoidlate tühjendamisel) Peale hoidlate tühjendamist kontrollitakse visuaalselt mahutite konstruktsioonide korrasolekut ja betoonpindade kvaliteeti, sidusust, virtsakaevude veepidavust. Kord kuus mõõta ja registreerida vaatluskaevude veetasemed ning hinnata organoleptiliselt reostuse ilmnemise tunnuseid. Kui veetasemed on vaatluskaevudes oluliselt tõusnud, selgitada välja põhjus. Informeerida käesoleva loa andjat. Visuaalne kontroll pidev, proovid üks kord aastas Üks kord kuus Üks kord poolaastas, pärast I etapi rakendumist üks kord aastas Pidev. Mullaanalüüsid tehakse iga 3 aasta järel. Sõnniku laotamisel jälgitakse sõnnikulaotamisplaani Jääkreostuse esinemisel Pidev Kaebuste korral vastavate abinõude rakendamine Lõhna seire Töötajate ja elanikkonna kaebused Kaebuste korral vastavate abinõude rakendamine Muud asjakohased meetmed Vajadusel teostatakse välisõhu kvaliteedi kontroll ning arvutatakse välisõhku emiteeritavate saasteainete heitkogused ning hajumisarvutused. Sõnnikulaotusel arvestatakse ilmastikuolusid. Pidev Tabel 50. Omaseire hinnang ja lisaandmed 20/22

21 Tabel 51. Avariide tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) T ootmisetapp, Võimaliku avarii ohu tehnoloogiaprotsess kirjeldus Veisekasvatus T ulekahju, tulekahju võib tekkida tahtlikust süütamisest, pikse ja elektrilahendusest Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) T ulekustutite paigutamine kooskõlastatakse kohaliku päästeteenistusega. T uleohutuseks on ette nähtud paigaldada pulberkustutid. Esmased tulekustutusvahendid 6 kg tulekustutusainega pulberkustutid on paigaldatud seadmete ruumi, piima ruumi, pumbaruumi ja lautadesse. Veisekasvatus Elektrikatkestus Elektrikatkestuse korral võetakse kasutusse diiselgeneraator, mis võimaldab katta farmi hädapärase elektrivajaduse. Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus 1 kord aastas 1 kord aastas Veisekasvatus Lokaalne veeavarii Veeavarii korral suletakse peakraan ning korraldatakse avarii likvideerimine. 1 kord aastas Veisekasvatus Sõnnikust tulenev pinnase ja pinnasevee reostumine Vedelsõnnikuhoidla seinad ja põhi valmistatud võimalikult purunemislindlalt ning nende seisukorda kontrollitakse vähemalt kord aastas visuaalse vaatluse käigus pärast hoidla tühjendamist. Kord nädalas fikseeritakse sõnnikuhoidla juurde rajatavates kaevudes pinnaseveetase. Ettevõttes on juhised sõnnikuhoidla lekke korral käitumiseks. Veisekasvatus Loomade haiguspuhang Lauda töötajate poolt toimub pidev loomade jälgimine, et avastada võimalikult varakult loomade haigestumine. Haigestumise vältimiseks on täidetud kõik veterinaaria nõuded. Haiguspuhangu korral kutsutakse koheselt veterinaar-velsker ja järgitakse tema juhiseid. Veisekasvatus Masinate ja seadmete rikked. T ehnoloogiliste seadmete hooldus vastavalt hooldusgraafikule. 1 kord aastas 1 kord aastas 1 kord aastas Tabel 53. Tegevushälbed T egevushälbe liik T ootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Meede Puhastustööd Loomakasvatus Seadme puhastamise ja remondi käigus tekkivad jäätmed kogutakse ning antakse üle farmi teenindavale jäätmekäitlusettevõttele. Sõnniku ja virtsajäätmed suunatakse sõnnikuhoidlasse T ootmisseadmete rikked T ehnoloogiaseadmete töö alustamine T ehnoloogiaseadmete töö lõpetamine Loomade söötmine, jootmine, lüpsmine, sõnnikuärastus Loomade söötmine, jootmine, lüpsmine, sõnnikuärastus Loomade söötmine, jootmine, lüpsmine, sõnnikuärastus Seade eraldatakse võimalusel ja vajadusel töötavatest seadmetest ning lülitatakse välja elektrivarustus (elektriseadmete puhul). Seadme puhastamise ja remondi käigus tekkivad jäätmed kogutakse ning antakse üle farmi teenindavale jäätmekäitlusettevõttele. Sõnniku ja virtsajäätmed suunatakse sõnnikuhoidlasse Kasutuseeskirjade järgimine Kasutuseeskirjade järgimine Tabel 54. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolde meetmed 21/22

22 Tabel 55. Sisu üldarusaadav lühikokkuvõte Tabel 56. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Tabel 57. Loa andjale loa nõuete täitmist kontrollida võimaldavate käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus Käitajale rakenduvad kõik asjakohased õigusaktides sätestatud otsekohalduvad nõuded. Olulisemad keskkonnaalased kohustused käitajale on toodud loa andja kodulehel. Andmete liik Andmete sisu Andmete esitamise sagedus Kohustuse algamise viis Kohustuse algamise kpv Veeseire - Põhjaveehaarde seire aruanne vastavalt tabelis 14 toodule Kord kolme aasta jooksul Määratud kuupäev Veeseire - Väljalaskme seire aruanne vastavalt tabelis 18 toodule Üks kord aastas Määratud kuupäev Veeseire - Väljalaskme seire aruanne vastavalt tabelis 18 toodule Üks kord poolaastas Määratud kuupäev Tabel 58. Kompleksloa lisad Nimetus Vardja veisefarmi lähteolukorra aruanne Manus Lisa 1: Vardja veisefarmi lähteolukorra aruanne.pdf 22/22