Alus: Keskkonnaministri 20. jaanuari 2006.a määruse nr 6 Keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja keskkonnakompleksloa vormid"

Transcription

1 Alus: Keskkonnaministri 20. jaanuari 2006.a määruse nr 6 Keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja keskkonnakompleksloa vormid" Tabel 1. Keskkonnakompleksluba Loa registreerimisnumber L.KKL.VÕ Loa taotluse registreerimisnumber /26922 Keskkonnalubade Infosüsteemi (KLIS) registrinumber 1. Käitaja andmed 2. Käitise andmed 3. Tegevusala 4. Loa andja andmed L.KKL.VÕ Ärinimi / Nimi aktsiaselts "VÕRU JUUST" 1.2 Registrikood / Isikukood Aadress Pikk 23, Võru linn telefon / faks / e-post vahur.sikaste@valio.ee 2.1 Käitise nimetus Juustutehas 2.2 Käitise aadress Pikk 23, Võru linn 2.3 Kontaktisik: nimi, ametikoht Vahur Sikaste, tehase- ja tehnikadirektor telefon / faks / ; mob e-post vahur.sikaste@valio.ee 2.4 Territoriaalkood 1 ja L-EST 2 koordinaadid 0919, X= , Y= Põhitegevusala nimetus ja kood : Juustu- ja kohupiimatootmine 3.2 Muude tegevusalade nimetused ja koodid Muude piimatoodete tootmine, sh või tootmine 3.3 Tegevus- või alltegevusvaldkond Toorpiima töötlemine käitises, (-valdkonnad), millele on antud kompleksluba kus võetakse aastas keskmisena vastu üle 200 tonni piima ööpäevas 3.4 Käitises ülesseatud tootmisvõimsus 250 tonni piima ööpäevas. Reoveepuhasti jm seadmete rekonstrueerimise järgselt 450 tonni ööpäevas 3.5 Käitise lubatud tööaeg 7 päeva nädalas, kuni 3 vahetuses 4.1 Asutuse nimi Keskkonnaamet 4.2 Registrikood Aadress Narva mnt 7A, Tallinn Loa koostanud ametnik: nimi, ametinimetus Maikel Daniel, keskkonnakorralduse spetsialist telefon / faks / ; mob Territoriaalkoodi saab Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorist (EHAK) või teisest samaväärsest Eestis kehtivast klassifikaatorist. EHAK koode käsitlev teave on kättesaadav Statistikaameti veebilehel 2 L-EST on Eesti põhiline ristkoordinaatsüsteem 3 Tegevusala koodi saab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorist (EMTAK) või teisest samaväärsest Eestis kehtivast klassifikaatorist. EMTAK koode käsitlev teave on kättesaadav Statistikaameti veebilehel 1/104

2 e-post et.ee 2/104

3 2. Käitise asukoht Aktsiaselts "VÕRU JUUST" tehas asub Võru linnas Pikk tn 23 maaüksusel (katastrinumber 91901:013:0070). Võru linn asub Kagu Eestis, Võru maakonna põhjaosas, linna naabriks on Võru vald. Tehas asub Võru linna kaguosas. 3. Käitise tegevus Aktsiaselts "VÕRU JUUST" tehase põhitegevuseks on piimatoodete tootmine. Käitise tootmisvõimsus on aasta keskmisena ca 250 tonni toorpiima töötlemine ööpäevas. 4. Uue käitise kavandamise või olemasoleva käitise rekonstrueerimise erisused Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Parim võimalik tehnika ja heite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika Tabel 5. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus parimale võimalikule tehnikale (edaspidi PVT) PVT allikas ja valitud PVT nimetus: Reference Document on Best Available Techniques in the Food, Drink and Milk Industries ( ). Kättesaadav: Kogu tootmine Tootmisetapid Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete nimetused Töötajate teadlikkus ja vastutus Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad Uued töötajad läbivad tutvustava koolituse, mille käigus viiakse nad muuhulgas kurssi käitise keskkonnaalase tegevusega. Edasine koolitusvajadus iga töötaja jaoks määratletakse igaaastaste vestluste käigus. Vastutus keskkonnanõuete täitmise eest on sätestatud PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad [1], ptk 5.1 p 1 (lk 592): kindlustada, näiteks koolituse kaudu, töötajate teadlikkus käitise tegevuse keskkonnaaspektidest ja vastutusest keskkonnanõuete täitmisel Vastab Vastavusmärge 3/104

4 Kogu tootmine Kogu tootmine : mürarikkad protsessid Tehnoloogiliste seadmete projekteerimine ja valik Tehnoloogiliste seadmete valik ja ametijuhendis Käitise rekonstrueerimise käigus on seadmete valikul lähtutud toorainete ja energia erikulu saastekoormuse vähendamise põhimõtetest, sh seadmete ja torustike surnud mahu vähendamisest. Tehnikajuht valmistab ette hangete dokument ja osaleb projekteerimismeeskonna töös, et tagada optimaalsete lahenduste saavutamine Seadmete valikul arvestatakse ka mürataset. Täiendavate müra leevendavate meetmete rakendamise vajadust hinnatakse enne seadme soetamist. Regulaarsete programmidega tagatakse, et seadmed ei tekitaks tavapärasest suuremat müra ja vibr [1], ptk 5.1 p 2 (lk 592): tehnoloogilised seadmed projekteerida/ valida optimaalsete toorainete erikulu ja saaste eriheite järgi, samuti arvestada tootmise eripära ja korrektsete meetmete rakendamise võimalusi, nt torustiku maht peab vastama tootmisvõimsusele, et vältida toorme/ toote kadu ja torud on paigaldatud isevoolseks tühjenemiseks sobiva kaldega [1], ptk 5.1 p 4 (lk 592): mürataseme kontroll tekkekohas seadmete ja masinate projekteerimise, valiku, tööprotsesside ja e kaudu; kui täiendavalt vajalik mürataset vähendada, tuleb mürarikkaid seadmeid paigutada siseruumidesse või varustada müra summutava konteineriga. Vastab Vastab 4/104

5 Kogu tootmine Keskkonnajuhtimissüstee m Tehnoloogiliste seadmete Puhtama tootmise põhimõtete rakendamine Seadmetel on juhendid. Seoses kvaliteedi tagamise süsteemi rakendamise alustamisega a., kinnitati seadmete 5-aasta strateegia, mille alusel vaadatakse süstemaatiliselt reglemendid üle. Uute seadmete hankimisel nõutakse seadme tarnijalt ka eestikeelse juhendi esitamist. Alates aasta lõpust on ettevõtte loomisel ennetuse infosüsteem (käivitamine a. aprill), mis hõlbustaks e teostust ja jälgimist Käitise rekonstrueerimiskava koostamisel ja rakendamisel lähtutakse puhtama tootmise põhimõtetest. Ka rekonstrueerimisprogram mi täitmise järgselt jätkatakse käitise töö parendamisvõimaluste otsimist, võimalikele [1], ptk 5.1 p 4 (lk 592): seadmete jm regulaarsete programmide rakendamine [1], ptk 5.1.p 5 (lk 592): rakendada puhtama tootmise metoodikat vee ja energia kasutamise jäätmetekke vältimiseks või vähendamiseks, sh püstitades eesmärgid, tuvastades võimalused, tehes tasuvusanalüüsi ja seirates tulemusi. [mugandatud tõlge] Vastab Vastab 5/104

6 Juhtimissüsteem projektidele tasuvusanalüüsi tegemist ja tasuvate projektide rakendamist. Käitise tehnikajuhil on eelnev töökogemus puhtama tootmise konsultandina Käitise tegevuse omaseire Käitises seiratakse üksikute protsesside sisendeid ja väljundeid, et tootmisprotsessi optimeerida. Näiteks energia kasutuse kohta on 67 seirepunkti. Seiratakse kõiki protsessi parameetreid, mis on olulised toiduhügieeni ja toote kvaliteedi tagamise seisukohast. Tootmisprotsesside seireks kasutatavate mõõtevahendite kalibreerimine toimub vastavalt kvaliteedisüsteemi juhendile VTP 302 Seire ja mõõtevahendite ohje. Juhend hõlmab mõõtevahendite töökorras oleku, mõõtevahendite otstarbe- ja nõuetekohase kasutamise hoidmise [1], ptk 5.1 p 6 (lk 592): rakendada nii üksikute protsesside kui kogu käitise ressursitarbe ja heite seiret, et tootmisprotsesse optimeerida. Käitise keskkonnakoormuse parendamiseks esmatähtsates valdkondades on vaja head ülevaadet sisenditest ja väljunditest. Hea seiresüsteem hõlmab töötingimuste registreerimise, proovivõtu ja analüüsi tagab mõõtevahendite kalibreerimise Vastab 6/104

7 Juhtimissüsteem Tootmisprotsessis toimuvate tegevuste registreerimine kontrollimist Tootmise üldjuhendiga VTP 202 on sätestatud nõuded töö teostuse kontrolli üle (täpsemalt sätestatud juhendiga VTJ 301) ja teostuse tagasiside kohta: registreeritakse tööaeg, materjalide kulu, tooraine kulu ja kaod Juhtimissüsteem Tootmise planeerimine Tootmise planeerimine toimub vastavalt kvaliteedisüsteemi juhendile TJ Eesmärgiks on tagada tootmisprotsessi seadmete optimaalne kasutus ja sellest tulenev madalam omahind. Seejuures tagatakse nõuetekohane puhastamine ja Toorainete ladustamine Toorpiima jt rikneva tooraine ladustamisaeg Kehtestatud on toorpiima säilitamisajad sõltuvalt vastuvõetava piima temperatuurist: > 6 oc: kasutada esimesel võimalusel 4-6 oc: säilitada kuni 36 h 4 oc: säilitada kuni 48 h. Juhul, [1], ptk 5.1 p 7 (lk 592): pidada korralikku registrit kõigi protsessietappide sisendite ja väljundite kohta, alates tooraine vastuvõtust kuni toote väljastamiseni ja heite puhastusprotsesside efektiivsuse kohta [1], ptk 5.1 p 10 (lk 593): rakendada tootmise planeerimist, et vähendada jäätmeteket ja puhastamise vajadust [1], ptk 5.1 p 10 (lk 593): minimeerida riknevate toorainete ladustamisaega Vastab Vastab Vastab 7/104

8 kui tootmisseadmete rikke või elektrikatkestuse tõttu tekib oht toorpiima riknemiseks (prognoositakse neid tähtaegu ületavaid tootmisseisakuid), müüakse toorpiim teistele ettevõtetele. Tootmise infrastruktuur Tootmisprotsesside ja ressursside üksteisest eraldatus olemasoleva tootmise infrastruktuuriga Tootmisprotsessis kasutatakse iga aine/ protsessi (toorpiim, pesu, juustupiim, aur jne) jaoks oma torustikku [1], ptk 5.1 p 11 (lk 593): hoida lahus protsessidest väljuvad ainevood, et oleks võimalik taaskasutus, jäätmete ohutu käitlemine ja heitvee saastainete sisalduse minimeerimine Vastab Toorainete sattumine tootmiskeskkonda Töökeskkonna kaitsmine seadmete kaitsekraanide, kinniste süsteemide jm. Nii palju kui võimalik, kasutusel: vadaku puhul saab täiustada, lisades juustu transpordi radadele äravoolu rennid (2008 Investeeringu kavas) [1], ptk 5.1 p 12 (lk 593): vältida tooraine jms põrandale sattumist, nt kasutada pritsmekaitset, ekraane, tilgapüüdjaid jms Vastab Jäätmete sorteerimine Jäätmete eraldi kogumine ja vastavate kogumispaikade olemasolu Tahkete jäätmete sorteerimine on ettevõttes organiseeritud ja parendamisel (2008. a. kehtestati jäätmete liikumise skeem) [1], ptk 5.1 p 13 (lk 593): optimeerida jäätmete lahus kogumist, et tagada optimaalne taaskasutamine ja töötlemine Vastab Ressursside taaskasutus Taaskasutuseks olevad seadmed ja torustikud. Automaatika Ettevõttel on kondensaadi tagastussüsteem katlamajja. Samuti [1], ptk 5.1 p 14 (lk 593): koguda puhas heitvesi nagu kondensaat jahutusvesi Vastab 8/104

9 Energeetiline taaskasutus Taaskasutuseks olevad seadmed ja torustikud. Automaatika Heade majapidamistavade jälgimine Ladustamine ja logistika Ettevõttes kehtestatud head majapidamistavad Ettevõttes on uued täisautomaatsed mahutid, laod, muud seadmed taaskasutatakse võimalikult palju jahutusvett, kuid selles valdkonnas on veel parendusi võimalik teha (2008. a. käivitub täielikult vadaku soojustagastus, mille tõttu väheneb oluliselt jahutusvee kasutamine) Ettevõte kasutab regeneratiivseid soojusvaheteid taaskasutavat jahutusvett. Pidev arendus selles vallas toimub. Plaanitakse kasutada kahte tööstuslikku soojuspumpa (uues reoveejaamas ja soolvee jahutusel) Head majapidamistavad on rakendatud Ladustamisel on kasutusel täisautomaatsed mõõtesüsteemid käitlemismeetodid eraldi, et optimeerida taaskasutust [1], ptk 5.1 p 15 (lk 593): vältida ülemäärast energiakasutust jahutamisel ja soojendamisel [1], ptk 5.1 p 16 (lk 593): rakendada häid majapidamistavasid [1], ptk 5.1 p 18 (lk 593): rakendatakse PVT tasemele vastavaid ladustamis- ja käitlemismeetodeid. Vajadusel rakendada lisameetmeid toiduhügieeni ja ohutuse nõuete täitmiseks Vastab Vastab Vastab Protsesside seire Ettevõttes on kasutuses kõik [1], ptk 5.1 p 19 (lk 593): Vastab 9/104

10 täisautomaatsed kontrollija mõõtmissüsteemid automaatjälgimisega vooluhulga lugejad paigaldatud, täisautomaatika olemas igal pool, katlamajas teostatud aprill automaatne ph mõõtmine jah mõõturid alates toorpiima rasvast kuni reoveeni (kogu protsessi ulatuses). Taaskasutamine juhtivuse järgi optimeerida protsesside kontrollseadmete kasutamist, nt vee- ja energiakasutuse jäätmetekke vältimiseks või vähendamiseks, iseäranis: kõrgendatud temperatuuride kasutamisel või kui materjalide ladustamine/ käitlemine toimub teatud temperatuuril; materjalide pumpamisel või voolamisel kasutada vooluhulga lugejaid või nivooandureid ja näiteks automaatselt sulguvaid kraane; vedelike ladustamisel tootmisprotsessis või mahutite jms puhastamisel kasutada nivooandureid jms vedeliku taseme kontrollivahendeid; töötlemis- ja puhastusprotsessides kasutada analüütilisi mõõtmisi ja kontrollitehnikaid, et vähendada toorainete kadu, veekulu ja heitvee teket, iseäranis: ph mõõtmine happe või leelise lisamisel ja jäätmevoogude segamis- 10/104

11 Ressursside säästmine Ressursikasutus Jäätmete taaskasutus Keskkonnajuhtimissüstee m (KKJS) Automaatika ja automaatseadmete olemasolu Toorainete ja kemikaalide asendamine Kompostimisjaama olemasolu Ettevõte kasutab puhtama tootmise põhimõtteid neutraliseerimisprotsesside seireks enne järgnevaid käitusetappe; juhtivuse mõõtmine lahustunud soolade sisalduse määramiseks enne vee taaskasutamist ja pesuainete sisalduse määramine enne pesuvee t Olemas [1], ptk 5.1 p 20 (lk 593): kasutada automaatseid veekraane, et vett anda ainult siis, kui vaja On kasutusel [1], ptk 5.1 p 20 (lk 593): võimalusel valida tooraineid ja abiaineid, mis vähendavad jäätmeteket ja heidet õhku vette Komposteerimisjaamas toodetakse komposti ja seda kasutatakse väetisena Hetkel põhineb KKJS puhtama tootmise põhimõtetel- Vastutajaks on tehnikajuht. Peale kvaliteedisüsteemi sertifitseerimist on plaanis [1], ptk 5.1 p 22 (lk 593): toiduainete sektoris tekkinud jäätmete üks võimalikke kasutusalasid on väetisena; seejuures tuleb arvestada seadusandluses kehtestatud piirangutega [1], ptk (lk 594): käitisele sobiva KKJS rakendamine Vastab Vastab Vastab Vastab 11/104

12 Koostöö partneritega Pesuprotsessid sertifitseerida ka KKJS Sõlmitud koostöölepingud Püütakse maksimaalselt, normaalse tootmisprotsessi osa Pesuprotsessid on reguleeritud oma juhenditega, CIP on automaatne. Jälgitakse igapäevaselt 1. pesu vastavalt protseduuridele; 2. jah; 3. seal, kus võimalik, rakendatud: kõik seadmed ei talu vett (pakkeliin, juustulõikur jne); 4. igal pool eelloputus. Selleks kasutatakse järelpesu vett; eelnev loetelu pole vajalik; 6. käsitsi pesul on kasutusel veepüstolid; 7. kasutusel on omaette süsteem, kus on survepesu võimalus kuni 20 bar; 8. selliseid süsteeme järgi aastast ei ole; 10. olemas: tsentraliseeritud pesu põhiseadmetel, üksikutes kohtades automaatne lokaalne, korduvkasutuses: kontroll juhtivuse järgi; 12. olemas; 13. ei kasutata; 14. võimalusel välditakse, [1], ptk (lk 595): koostöö tarnijate ja klientidega, et luua keskkonna-alase vastutuse ahel vähendamaks saastet ja kaitsmaks keskkonda tervikuna [1], ptk (lk 595): seadmete ja ruumide puhastamine peab toimuma sageduse ja kvaliteediga, mis tagab toiduohutusnõuete täitmise. Kõikides toiduainetetööstuse käitistes on PVT puhastamisel järgmine: 1. eemaldada toorainejäägid võimalikult kiiresti ja puhastada sagedasti ladusid; 2. põrandas olevatel vee ärajuhtimisavadel kasutada sõelu ja tagada nende sagedane puhastamine, et vältida materjalide sattumist heitvette; 3. optimeerida enne märgpuhastamist kuivpuhastuse, sh vaakumsüsteemide kasutamist; 4. põrandate ja avatud seadmete puhul kasutada ellleotust kõvastunud või sissepõlenud Vastab Vastab 12/104

13 kuid tootega otse kokku puutuvatel transpordilintide puhastamiseks kasutatakse desinfitseeriva vahendina hüpokloriidi lahust mustuse eemaldamiseks; 5. ohjata ja minimeerida vee, energia ja pesuainete kasutamist puhastamisel; 6. käsitsipuhastamisel varustada veevoolikud käsitsi juhitavate päästikutega; 7. kasutada vee survepesu ja teha seda läbi pihustusdüüside; 8. optimeerida sooja vee taaskasutamist avatud süsteemis; 9. kasutada puhastus- ja desinfitseeri-mis kemikaale, mis põhjustavad keskkonnale minimaalset kahju, kuid on Tooraine vastuvõtt Korraldused tooraine laadimiste ajaks Laadimine toimub seisatatud mootoritega, ei ole vaja ka anda lisatoidet. Ettevõttel on ainult autotransport, piimalaadimisel muudel töödel on korraldused, et auto mootorid peavad olemas seisatatud, kui see on võimalik Toorme vastuvõtt ja toodete väljastamine: veokite parkimisel ja laadimisel lülita mootor ja külmutusseadmed välja. Vajadusel näha laadimissõlme ette elektritoide külmutusseadmetele. [1[, ptk 5.1 p 17 (lk 593): vähendada veokitest tingitud mürahäiringut Vastab Piimatöötlus Täisautomaatsed separaatorid, puhastajad, baktofuug Kogu süsteem on täisautomaatne Tsentrifuugimine/ separeerimine: kasutada tsentrifuugimist, et vähendada toote sisaldust Vastab 13/104

14 heitmetes ja jäätmetes Külmutusprotsessid Olemas täisautomaatsed ja tänapäevased külmutusseadmed 1. olemas võilaos, -4 oc, freoon 22 (10 L survemahuti kohapeal, max 35 kg/a); 2. välditakse; 3. automaatsüsteem; 4. automaatne; 5. jah, ka kemikaalide lisamine vetikate jm kasvu vältimiseks, peaaegu automaatne; 6. välisõhku võetakse (asub katusel); 7. automaatne; 8. olemas; 9. kui võimalik, siis tehakse; 10 tehtud Külmutamisel ja alandatud temperatuuride saavutamisel: 1. vältida osoonikihti kahjustatavate ainete heidet, nt mitte kasutada halogeenitud külmaaineid või kasutada neid suletud süsteemis ja rakendada muid meetmeid; 2. vältida vajalikust külmema keskkonna tekitamist; 3. optimeerida kondensrõhku; 4. regulaarselt kogu külmasüsteemi ülessulatamine; 5. kondensaatorite puhtana hoidmine; 6. tagada, et kondensaatoritesse sisenev õhk on nii madala temperatuuriga kui võimalik; 7. optimeerida kondens temperatuuri; 8. kasutada jahutusaurustite automaatset ülessulatamist; 9. lühikeste tootmiskatkestuste korral töötada automaatse ülessulatuseta; 10. vältida soojusülekannet ja külmakadusid ventileerimisel Vastab 14/104

15 Jahutusprotsessid Pakendamine Elektrienergia kasutus On olemas taaskasutusega jahutusprotsessid. Samuti investeeringukava, kuidas vähendada veel jahutusvete hulka Automaatsed pakendamisliinid. Toote disainimisel lähtutakse võimalikult optimaalsetest pakenditest, et vähendada kulusid Enamus seadmetel olemas sagedusmuundurid ja 1. vadakus oli läbijooksva veega, asendatud kompressoriga; 2. enamikes kohtades jäävesi: kogu süsteem olemas (rakendatud a.), ammoniaagi plaatvaheti vt järgmine punkt; 3. projekteerimisel: soojuspumba põhimõttel 2008/ tehtud (toote pakendi disainimisel on tehtud võimalikult säästlikud pakendid); 2. jah; vastavalt pakendiseadusele; leping ETO-ga; 3. vedel- jm tooteid ei ole. 1. ei ole võimalik kasutada, kuna energiatarbimine kõigub jahutatud madaldatud temperatuuriga ruumides Jahutamine: 1. optimeerida jahutusvee süsteemi tööd, et vältida jahutustorni ülemäärast läbipuhet; 2. seada üles plaatsoojusvahetid jäävee eeljahutuseks ammoniaagiga enne lõplikku jahutamist jahutusspiraaliga jääveemahutis; 3. jahutusseadmete jääksoojuse ärakasutamine. Võimalik on saada oc vett Pakendamine: 1. optimeerida pakendi kaalu ja mahtu taaskasutatud materjalide osakaalu, et vähendada pakkematerjali kulu ja minimeerida pakendijäätmete teket; 2. materjalide ostmine hulgi, pakendamata; 3. pakendite ja pakendimaterjalide jäätmete eraldi kogumine; 4. minimeerida pakendamisel toote ülevoolamist Energiatootmine ja kasutamine: 1. käitistes, kus on vajalik suurtes kogustes Vastab Vastab Vastab 15/104

16 Veekasutus Õhu komprimeerimine automaatika, mis vähendab nende energiatarvet Veekasutus on automaatne Kasutusel on täisautomaatsed õhukompressorid, töö optimeerimiseks ressiiver liiga suurtes (4 t/h 0,3 t/h) piirides ja turbiini paigaldus pole hetkel võimalik; 2. hetkel ei ole, projekteerimisel külmakompressori soojustagastus 3. süsteemid on täisautomaatsed; 4. enamusel sagedusmuundurid, üksikud tavakäivititega; 5. enamus mootoritel on kasutuses sagedusmuundurid; 6. kasutusel; 7. rakendatud; 8. kasutusel. Jah, reguleeritakse rõhu järgi täisautomaatselt 1. lähtutakse seadmete spetsifikst (7-8 bar reeglina). Kompressorid soojus- ja elektrienergiat, nt suhkru, piimapulbri jm aurustamist vajavate toodete valmistamisel, destilleerimisel jms, kasutada elektri- ja energia koostootmist; 2. kasutada soojuspumpasid erinevate seadmete jääksoojuse ärakasutamiseks; 3. lülitada seadmed välja, kui neid ei kasutata; 4. minimeerida mootorite koormust; 5. minimeerida mootorite energiakadu; 6. pumpadel ja ventilaatoritel kasutada võimsus/ kiirusregulaatoreid; 7. kasutada soojusisol torustikel, mahutitel ja seadmetel, kui neid kasutatakse ümbritsevast keskkonnast erineval temperatuuril; 8. mootoritel kasutada sagedusmuundureid Veekasutus: kui kasutatakse põhjavett, siis võtta ainult vajalik veekogus Suruõhusüsteemid Suruõhu tootmisel on PVT: 1. jälgida õhusurvet ja võimalusel seda vähendada; Vastab Vastab 16/104

17 Auru tootmine Kasutusel kondensaaditagastusega täisautomaatne (alates aprill 2008) aurukatlamaja täisautomaatsed ja reguleeritud 8 bar peal; 2. kompressorites on kasutusel välisõhk; 3. töökohti ei ole, eraldi kompressoriruum, välismüra probleemi ei ole (erinevad vaheseinad jne). 1. arendamisel; hetkel kondensaadi tagastamise määr kõikuv (kellaajaliselt ja kuupäevaliselt: %), eesmärk saavutada stabiilsus ja 70 %; 2. lahtise otsaga kondensaatitagastust ei ole, kõik suletud mahutisse, varustatud veelukuga, samuti on kasutusel kondensaadipotid; 3. kogu aurujaotussüsteem automaatne klapid avanevad siis, kui vaja auru edastada; aurulekkeid ei esine; 6. katlamaja automatiseerimise projekt, hankija valitud, a. alguses 1 milj EEK, 7 kuud tasuvusaeg. 2. optimeerida sissevõetava õhu temperatuuri (soovitavalt võtta välisõhku või jälgida, et kompressori kuivatiruumi temperatuur ei ületaks 35 oc); 3. õhu sisse- ja väljalaskele paigaldada summutid, kui mürataset vaja leevendada Aurusüsteemid: 1. maksimeerida kondensaaditagastust 2. kondensaaditagastusel vältida aurukadu (auru juhtimisel aurulõksust tagastustorustikku, võivad tekkida aurupahvakud; kui neil lasta torustikust väljuda, läheb aurus sisalduv energia kaotsi); 3. eraldada süsteemist kasutuses väljas olevad või harvem kasutatavad torustiku osad; täiustada auru kinnipüüdmist, koheselt parandada tekkivad lekked; 6. minimeerida katla läbipuhet. Vastab 17/104

18 Õhu emissioonid Õhuheitmeid protsessides ei teki Lõhnatekitajaks ainult reovee aermahutid. Reoveejaamas on kasutusel poolautomaatne (uues jaamas täisautomaatne) aer reguleerimine, mis takistab ebameeldiva lõhna teket. Heitvee teke Olemas reovee puhasti 2009 aastal käivitati uus reoveepuhasti. Reoveepuhastil ette nähtud seadsandluse normid, v.a fosfor 2 mg/l perspektiiviga 1mg/l1. Täisautomaatne liivavõre püünis.2. Täisautomaatne liivavõre püünis3. Olemas.4. Olemas5. Olemas6. Olemas7. Olemas Aeroobne protsess + anoxy.8. Anaeroobset süsteemi ei ole.9. Olemas10. Olemas11. Kasutusel12. Veekeskkonnale ohtlikke aineid ei kasutata ja tootmisprotsessis ei teki.13. Ei ole kasutusel, kuid pole ka vajadust.14. Ei võimalda [1], ptk (lk ): õhuheite minimeerimine. Esitatud on õhuheite, sh lõhna kontrolli strateegia toiduainete-tööstuse põhiprotsessides. Lisatud märkus, et see ei puuduta põletusseadmed energia tootmiseks. [1], ptk (lk ): heitvee puhastamine. Oluline on esmalt rakendada tootmisprotsessis PVT meetmed, mis vähendavad nii veekasutust kui vee saastamist. Alles seejärel valida sobiv heitveepuhastuse tehnoloogia. Toiduainetetööstuse käitises tekkiva heitvee puhastamisel on PVT järgmiste meetodite sobiva kombin kasutamine: 1. tahke materjali esmane väljapüüdmine (sõelad jm); 2. loomse või taimse rasva püüdmine rasvalõksuga; 3. vooluhulga ja saastekoormuse ühtlustamine; 4. tugevalt aluselise või happelise vee Vastab Vastab 18/104

19 Äkkheited Tehtud riskianalüüs, kasutusel ettevaatusabinõud taaskasutust.15. olemas16. Olemas17. Olemas Ei rakendata kuivaine sisaldus reoveemudal 16 % saavutatakse lintpressiga, settest komposti. 1. Ettevõttes on tehtud riskianalüüs. On määratletud keskkonda ja inimest mõjutada võivad äkkheited ja õnnetused; 2. riskianalüüs tehtud; 3. tehtud; 4. tehtud; 5. hädaolukorras tegutsemise kava on tehtud; 6. arvestust õnnetusjuhtumite ja ohtlike olukorda üle peetakse. Iga juhtumi korral kutsutakse kokku Nõukogu, kes neutraliseerimine; 5. heljumi väljasetitamine; 6. flotatsioon; 7. bioloogiline puhastus, nii aeroobne kui anaeroobne; 8. anaeroobses protsessis tekkiva metaani ärakasutamine soojuse ja/ või elektri tootmisel.mg/ l; heljum < 50 mg/ l; ph 6-9; õli jms < 10 mg/ l; lämmastik < 10 mg/ l; fosfor 0,4-5 mg/ l. BHT ja KHT osas on võimalik saavutada ka madalamaid tulemusi. Kohalike tingimusi silmas pidades ei tarvitse märgitud lämmastiku ja fosforisisalduse saavutamine ol [1], ptk (lk. 601): Äkkheited. Õnnetuste vältimisel ja nende keskkonna- mõju vähendamisel on PVT tase: 1. määratleda õnnetused / äkkheited, mis võivad keskkonda kahjustada; 2. hinnata nende toimumise tõenäosust ja tagajärgede raskust, st teha riskianalüüs; 3. määratleda need õnnetused/ äkkheited, mille vältimiseks on vaja Vastab 19/104

20 arutab läbi tekkinud olukorra ja määratleb edaspidiseks ennetavad tegevused. Püttidel täitmisautomaatika, sh ületäitmisandurid (kõikidel uutel süsteemidel). Kemikaalimahutite umber kessoonid, mis, mahutavad mahuti sisu. Piim jõuaks ülepumpamisjaamani. Reoveejaamas 500 m 3 neutralismahuti. Siiani pole probleeme olnud rakendada täiendavaid kontrollimeetmeid; 4. määratleda ja rakendada õnnetuste / äkkheidete vältimiseks vajalikud kontrollimeetmed; 5. koostada ja rakendada hädaolukorras toimimise kava, regulaarselt kontrollida selle toimivust; 6. pidada arvestust kõikide õnnetuste ja olukordade kohta, mis oleks võinud viia õnnetusjuhtumini; viia läbi kõigi juhtumite põhjuste uurimine. Piima töötlemine Olemas automaatsed seadmed piima töötlemiseks 1. Kasutusel on piimanormalisaator, juustutootmine homogeniseerimist ei vaja; 2. olemas; 3. olemas; 4. olemas; 5. piima ei pakendata; 6. olemas. 7. olemas 4 CIP keskust; 8. kasutatakse teatud protsessides, kui toomisprotsess lubab; [1], ptk (lk ): PVT piimatööstusettevõtetes. Lisaks üldisele PVT meetmetele on piima toorainena kasutatavates ettevõtetes asjakohased järgmised meetmed: 1. osaline piima homogeniseerimine (koore segamine kooritud piimaga, mis võimaldab oluliselt vähendada homogenisaatori mahtu); 2. asendada partiiviisilised pastörisaatorid pidevprotsessiga; 3. pastöriseerimisel kasutada Vastab 20/104

21 regenera- tiivset soojusvahetust; 4. vähendada tsentrifugaalseparaatorite puhastusvajadust piima eelfiltreerimise ja selitamise täiustamisega; 5. pakendatav piimatoode segada lõplikult kokku vahetult enne pakendamist, et vältida kadusid ümberseadistamisel 6. süsteemide pesemisel eristada esimesel loputusel lahjendatud, kuid muidu saastumata toodet loputusveest, kasutades sensoreid jms; 7. Suurtes ettevõtetes, kus torustik on väga hargnenud, kasutada väiksemaid kohtpuhastussüsteeme ühe keskse süsteemi asemel; 8. jahutusvee, pesuvee, kuivastus- ja aurustuskondensaadi, membraanpuhastusprotsessi de permeaadi ja Juustutootmine Olemas automaatsed juustutootmise seadmed 1. Kasutuses (alates a. mai) (projekt seotud uute juustukatelde hankimise ja ülespanekuga. 14,723 miljonit EEK). [1], ptk (lk. 605): PVT juustu- tööstuses. 1. Kasutada soojas vadakus sisalduvat energiat juustupiima eelsoojendamiseks; 2. Vastab 21/104

22 Taaskasutamises tehakse veel, et suurendada kasutegurit; 2. kogu vadak Põlva Piima vadakupulbri tegemiseks; ainult hapuksläinud pütipõhjad lähevad reoveepuhastisse see osa moodustab kuni 0,6 % üldisest vadaku kogusest (vadakut 67, milj l vadakut, milles l puhastisse; piima vastuvõtt: kg, juustu 7, milj kg; 3. soolane vadak puudub, kuna kateldesse ei lisata soola; 4. vadakuliinil rotostrainer filter (pöördfilter), mõeldakse ka edasiste parenduste peale. Praegune rasvase vadaku kuivaine sisaldus 6,4 %, olemas ka rasva separaator (võetakse koor välja tehakse võid 300 kg/päevas) oli ka varem nii; 5. kogu vadaku ph < 7 (juust 5,10-5,70), vadak eeldatavalt sama; soolvee suhtes pole midagi ette võetud (soolamisvesi maksimeerida vadaku eraldamist ja kasutamist; 3. eraldada muudest vadakuliikidest soolane vadak; 4. vähendada vadakus rasva ja juustu- osakeste sisaldust, puhastada vedelikuvood peenest tahkest materjalist; 5. minimeerida happelise vadaku teket ja vältida soolvee lekkeid ja sattumist heitveepuhastisse; 6. vadakupulbri tootmisel kasutada multiefekt aurusteid. 22/104

23 korduvakasutuses kompenseeritakse ainult kadusid; soolvee sattumist puhastisse välditakse suletud süsteemiga, väikesed kao Loomsete kõrvalsaaduste käitlemine Loomsed kõrvalsaadused kogutakse eraldi. Loomsed kõrvalsaadused (juustujäägid, pett, osaliselt vadak) antakse loomasöödaks. Tootmise käigus tekkivad loomsed kõrvalsaadused tuleb utiliseerida vastavat tegevusluba omavas ettevõttes või anda kasutusse muu tootmisharu toormena (nt. põllumajandusloomade sööda tootmine). Vastab Tabel 6. Tegevuskava (PVT) rakendamiseks Valitud PVT nimetus: Reference Document on Best Available Techniques in the Food, Drink and Milk Industries ( ). Kättesaadav: Tootmisetapid PVT rakendamise meetmed PVT rakendamise investeeringud PVT rakendamise tähtaeg Heitvee teke Heitvee teke Reoveejaama rekonstrueerimine PVT nõuetele vastavaks Komposteerimisväljaku väljaehitamine (vedelikke mitte läbilaskva alusega) koos tahendus- ja sadevee juhtimisega reoveepuhastisse Omafinantseering / KIK Omafinantseering / KIK Tabel 7. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks PVT vastavusmärge Võimaluse korral andmed Meetme rakendamise tähtaeg 23/104

24 kavandatav tehnika meetme tasuvuse kohta Toorme säästlik kasutamine Välditakse praagi teket, tooraine kadu protsessis ja rakendatakse vajadusel parendusmeetmeid Töötajate välja- ja täiendõpe. Jälgitakse hoolikalt HCCP, regulaarne puhastamine, jms. Olemas on automaatsed jälgimissüsteemid Vastab Üldine majanduslik tasuvus Pidevalt Kemikaalide säästlik kasutamine Välditakse kemikaalide raiskamist, st neid kasutatakse vastavalt toote tehnoloogilises kaardis toodud normidele Pidevalt jälgitakse pesukeskuste ja pesuainete kulusid. Olemas on automaatsed jälgimissüsteemid Vastab Üldine majanduslik tasuvus Pidevalt Abimaterjalide säästlik kasutamine Abimaterjalide kasutusel rakendatakse sama põhimõtet, mis kemikaalide puhul. Juhtimisprotsessis kasutatavate jälgimisaruannete kasutamine Vastab Üldine majanduslik tasuvus Pidevalt Pooltoodete säästlik kasutamine Pooltootena kasutatakse vadakukoort, ülejäänud pooltooted müüakse partneritele Kasutatakse samasid põhimõtteid, mis toorainete kasutamisel Vastab Üldine majanduslik tasuvus Pidevalt Vee säästlik kasutamine Käitises taaskasutatakse vastavalt võimalusele ja vajadusele vett Automaatsed vee taaskasutusseadmed. Töötajate välja- ja täiendõpe, jms Pidev taaskasutus määrade Vastab Üldine majanduslik tasuvus Pidevalt 24/104

25 Välisõhusaaste vältimine või vähendamine Energia ja kütuse kasutamise vähendamine Energia ja kütuse tõhus kasutamine Jäätmetekke vältimine Välisõhuheitmed tekivad katlamajas Katlamaja kasuteguri tõstmine Välditakse energia raiskamist: võimalusel pidev töörežiim, kasutatakse regener. Optimaalse vajaliku koguse tooraine ja materjalide hankimine. Toorme säästlik kasutamine suurendamine. Automaatjuhtimissüst eemid. Katlamajas vähendatakse õhuemissioone automaatika paigaldusega katlamaja kasuteguri suurendamisega (pöördosmoosi projekt) Katlamaja automaatika ja pöördosmoosseade Töötajate koolitus; tootmise täpne planeerimine; tootmise automatiseerimine ja regeneratiivide kasutamine Automaatsed süsteemid; töötajate koolitus, välditakse tooraine ja materjalide riknemisest tingitud jäätmeteket. Vastab Vastab Vastab Vastab Üldine majanduslik tasuvus Üldine majanduslik tasuvus Üldine majanduslik tasuvus Üldine majanduslik tasuvus Pidevalt Pidevalt Pidevalt Pidevalt Jäätmetekke Toorme ja Automaatsed Vastab Üldine majanduslik Pidevalt 25/104

26 minimeerimine Jäätmete taaskasutamine Jäätmete kõrvaldamine Reovee tekke vähendamine Pinnase kaitse abimaterjalide säästlik kasutamine Jäätmed sorteeritakse. Reoveesette kompostimine Jäätmeid ei kõrvaldata, vaid antakse üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. Vt vee säästlik kasutamine Pinnase kaitse meetmed on kasutusel kemikaalide ja kütuse mahutite juures. süsteemid; töötajate koolitus Jäätmed kogutakse eraldi ja antakse üle käitlusettevõttele. Leping ETO-ga Ohtlikud jäätmed vaheladustatakse eraldi ruumis. Jäätmed tuleb nõuetekohaselt pakendada, märgistada ja ohutult hoida kuni üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. Vastab tasuvus Üldine majanduslik tasuvus Pidevalt Vastab Pidevalt on paigutatud raudbetoonist süvendisse ja kaetud 2 mm happe- kindla kihiga, mis välistab kemikaali sattumise keskkonda mahuti lekke korral. Kemikaalide vannid Vastab Üldine majanduslik tasuvus Pidevalt 26/104

27 Lõhna, müra ja vibr vältimine või vähendamine Kaugja piiriülese saastuse minimeerimine Muud asjakohased meetmed Pinnaja põhjavee kaitse Pinnaja põhjavee kaitse Seadmete õigeaegne tehnohoole vähendab nii võimalikku müra kui vibr valmistatakse monoliitsest polümeerbetoonist Tehnoloogiliste seadmete plaan, mis koostatakse vastavalt seadme passile Vastab Üldine majanduslik tasuvus Ei ole asjakohane Ei kavandata Pinnavee kaitseks juhitakse käitises tekkinud reovesi heitveepuhastisse. Puhastisse siseneva ja puhastist väljuva vee kvaliteeti kontrollitakse regulaarselt: kord kvartalis ja kord kuus. Lisaks toimub puhastile saabuva vee KHT pidev seire. Põhjavee kaitse meetmed - puurkaevude sanitaarkaitsealal ei Vastab Üldine majanduslik tasuvus Pidevalt, vastavalt plaanile Pidevalt Pidevalt 27/104

28 Pinnaja põhjavee kaitse Pinnaja põhjavee kaitse toimu majandustegevust. Uus reoveepuhasti antud käiku 2009 a detsembris Biotiikide kasutamine enne heitvee juhtimist suublasse. Projektdokumentatsio on ja vastav tehnoloogia Heitvesi tuleb juhtida suublasse läbi biotiikide, seni kuni ei ole tagatud reoveepuhasti töö sellises ulatuses, et suudetakse tagada pidevalt väljuva heitvee vastavus keskkonnanormidele. Vastab Vastab Pidevalt Toorme, abimaterjalide, pooltoodete või kemikaalide säilitamine ja kasutamine Tabel 8. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlike aineid mittesisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted Toore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine KN kaubakood Nimetus Säilitamisviis 1, mahuti tüüp Nr plaanil või kaardil Toore Toorpiim 3 x 120 m3, 1 x 100 m3 (vastuvõtumahutid) Maksimaalne üheaegselt hoitav kogus, t või m 3 Alltegevusvaldkond või tehnoloogiaprotsess T1 T4 460 Toorpiima vastuvõtt, jahutamine, säilitamine Kogus Erikulu, t, m 3, kwh või muud tooteühiku kohta Kokku, t/a või m 3 /a Jääb tootesse, % 146 t/a 10 10,5 kg/kg toote kohta Lõss 3 x 120 m3, 1 x 100 T1 T4 Toorpiima 17 t/a Eraldi ei 28/104

29 Abimaterjalid m3 (piima vastuvõtu-mahutid) Juuretis (bakterid) 1 kg tetrapakk, -47 oc külmlaos vastuvõtt, jahutamine, säilitamine LK1 0.5 Juustupiimast juustutera saamine Laapferment 20 kg kanister LK1 0.1 Juustupiimast juustutera saamine Lüsosüüm 5 kg kanister LK1 0.1 Juustupiimast juustutera saamine Sool (naatriumkloriid) - (valmistata kse kohapeal) Naatriumkloriidi üleküllastunud lahus Süsihappegaas, veeldatud Kottides 1,25 t, soolvee ettevalmistuse ruumis 1) Soolalahuse mahuti 100 m3 2) Soolamisvannid kokku kuni 250 m3 maapealne survemahuti 5 m Pakkekile Pakke-materjalide ladu Grupp 4819 Kartongpakend Pakke-materjalide ladu L1 25 Juustu soolamine 1) M1 2) T5 350 Juustu soolamine S1 5 Pakendamine gaasikeskkonda. L2 6 Valmistoote esmane pakend L2 25 Valmistoodan gu teisene arvestata 0,1kg / t 5 Eraldi ei arvestata 1 t/a Eraldi ei arvestata 300 t/a Eraldi ei arvestata 2 Eraldi ei arvestata 60 t/a 100 Eraldi ei arvestata 40 t/a 99 Eraldi ei arvestata 170 t/a 99 Eraldi ei arvestata 29/104

30 Seadmete õlid ja määrdeained Pooltooted Seadmete ruumis Rõõsk koor Maapealsed terasmahutid 2 x 15 m Juustupiim Maapealsed terasmahutid 3 x 60 m Vadak Maapealsed terasmahutid a) 4 x 50 m3; b) 3 x 20 m3 ja/või rühmapakend L3 0.3 Seadmete hooldamine T6, T7 30 Saadakse piima separeerimis el, müüakse teistele piimatööstust ele tooraineks T8 T Pastöriseeritu d, separeeritud ja puhastatud piima normaliseeri mine valmistamine a) T11 T14 b) T15 T Tekib juustupiima töötlemisel juustuks. Antakse üle vadakupulbri tootmiseks Vadakukoor 1 x 3 m3 T18 3 Vadakuvõi valmistamine 10 t/a 0 Eraldi ei arvestata 6000 t/a 0 Eraldi ei arvestata t/a 10 10,2 kg / kg t/a 0 Tekib kuni 90 % piimast, juustutootmi sel, ei arvestata. 150 t/a 50 ei arvestata 30/104

31 1 Moodus, kuidas tooret, abimaterjale või pooltooteid hoitakse: hoidlates, vaatides, paakides või muus mahutis või pakendis (mahuti või pakendi tüüp), maapinnal või maa all, väljas või siseruumis. Tabel 9. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted või kemikaalid Toore, abimaterjal või pooltoode Toore Abimaterjalid Nimetus Kaltsium kloriid (lahusen a) Naatrium hüdroksii d Tugevalt leeliselin e pesuaine (nt F 47 Tarmo), ph ~13 Säilitamine Kasutamine Ohtlik aine Säilitamisviis, mahuti tüüp 1 m3 konteiner mahuti 10 m3 mahuti ja 1 m3 konteiner mahuti 1 m3 konteiner mahuti (varu kemikaalia os) Nr plaanil või kaardil KN kaubakood Maksimaalne üheaegselt hoitav kogus, t või m 3 L4 1 lisand juustu valmista misel M-2 23 pesuvede like ettevalmi stus L5 4 Ringluspe su Kogus, t/a või m 3 /a Erikulu, t, m 3, kwh või muu tooteühik u kohta 10 t/a kuni 0,02 % Nimetus Kaltsium kloriid 182 t/a - Naatrium hüdroksii d 7 t/a Eraldi ei arvesta ta Naatrium hüdroksii d CAS, EINECS või ELINCS nr 1 Ohukategooria Tootmisprotsess R-lause 2 S-lause 2 Sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, % Xi R36 S22; S24 C R35 S26; S37/39 ; S45 C R35 S26; S37/39 ; S /104

32 Kaaliumh üdroksiid C;Xn R35 S26; S45; S36/37 / Tugevalt leeliselin e desinfitse eriv pesuaine (nt F 10 HYPE) 20 l kanister, varu kemikaalila os L5 0.5 Tugevalt desinfitse eriv spetsiaal pesu 7 t/a Eraldi ei arvesta ta Naatrium hüpoklori t (lahus, aktiivset kloori <10%) C;N R31; R34; R50 S26; S45; S36/37 / Naatrium hüdroksii d C R35 S26; S45; S37/ Kaaliumh üdroksiid C R22; R35 S26; S45; S36/37 / Lämmast ikhape 10 m3 mahuti ja 1 m3 konteiner mahuti M-3; L9 15 CIP (seadmet e sisepesu) 150 t/a Eraldi ei arvesta ta Lämmast ikhape C R35 S23; S26; S36; S Tugevalt happelin e pesuaine (nt. F 40 LORO) 1 m3 konteiner mahuti, dosaator L5 2 Seadmet e välispinna pesu 7 t/a Eraldi ei arvesta ta Lämmast ikhape C R35 S23; S26; S36; S /104

33 Happelin e vahutav pesuaine (nt F 44 SENSOL ) L5 0.5 Pesu: setete eemalda mine 4 t/a Eraldi ei arvesta ta Fosforha pe (ortofosf orhape) 20 l kanister, varu kemikaali-laos C R34 S26; S28; S45; S37/39 35 Benseen sulfoonh appe mono- C alküülder ivaadid C R34 S26; S28; S45; S36/37 / Loputami st mittevaja v desinfekt soonivah end, ph ~5 (nt. AIROL 15) Kanister 20 l L5 0.5 Õhu, pindade desinfitse erimisain e 3.5 t/a Eraldi ei arvesta ta vesinikp eroksiid Xi R36 S17; S26; S28; S36/37 /39; S45 5 Peräädik hape (stabilise eritud) O;C;Xn ;N R36/37 /38 S14; S45; S61; S3/7; S36/37 / /104

34 Aktiivklo ori desinfitse erimistab letid (nt. F 209 Capo- Tab) Desinfits eerivad hügieeni vahendid, ph ~7, toimeain e etanool (nt. Sterisol desoaine ) Desinfits eeriv vedelsee p (nt. Sterisol seep) ~1 kg plastikpurk Dispenseri s, PE pakend 500 ml 5 L Dispenseri s, PE pakend 500 ml 5 L L Desinfitse erimiseks 0.1 t/a Eraldi ei arvesta ta L Hügieen 0.1 t/a Eraldi ei arvesta ta L Hügieen 0.1 t/a Eraldi ei arvesta ta Äädikhap e (Etaanha pe) Naatrium diklorois o- tsüanura atdihüdra at Etanool (etüülalk ohol) 5-bromo- 5-nitro- 1,3 dioksaan C R36/38 S23; S26; S Xn; N R22; R31; R36/37 ; R50/ F R11 S7; S Xn; Xi R22; R S26 30 S36; S /104

35 Filtreerim ise lisaaine (Dicalite 341 jt) 25 kg kott L7 1 Soolvee filtreerimi ne 3 t/a Eraldi ei arvesta ta Ränidiok siid (kvarts) Filtreerim ise lisaaine (Dicalite 341 jt) 25 kg kott L7 1 Soolvee filtreerimi ne 3 t/a Eraldi ei arvesta ta Kristobali it Xn R40; R20 S Katioonn e akrüülam iidi kopolüm eer (nt ZETAG 8149) 25 kg kott L8 0.1 Heitveep uhasti sette töötlemis el 1 t/a Eraldi ei arvesta ta Adipiinha pe Xi R36 S Alküülam iinipõhjan e liinimäär deaine F 68 FLUBE 200 l vaat L3 0.3 Juustuliini ketid 1.7 t/a Eraldi ei arvesta ta Alküülam iinatseta at Xi R36/38 S25; S26; S37; S Anioonse d tensiidid Xi R22; R41 S25; S26; S37; S /104

36 Happelin e pesuaine F 70 HERO 1000 l kontei-ner L5 1.5 Vaskkatla pesu 6 t/a Eraldi ei arvesta ta Fosforha pe (ortofosf orhape) C R34 S26; S Mitteioonsed tensiid Xi R36; R51/53 S25; S26; S37; S Põlevkivi õli 2 x 50 m3 mahutid M-4 M Kütus 3000 t/a 0,2 kg / kg põlevkivi õli T; N R45; R36/37 /38; R43; R51/53 S28; S45; S61; S36/37 / Glükool 18 m3 M-6 10 Külmutus protsess 0.1 t/a Eraldi ei arvesta ta Etüüleen glükool (1,2- etaandio ol) Xn R22 S Ammoni aak Külmasead me sisene S Külmutus protsess Eraldi ei arvesta ta Ammoni aak T; C; N R10; R23; R34; R50 S9; S16; S26; S36/37 /39; S45; S /104

37 Külmaain e R422A Külmaain e R407C Seadmes (6 kg + 7,06 kg + 7,06 kg) Seadmes (6,4 kg) Võiladu ja juustutoot mise ventilatsio on Reovejaa m 0 t/a Eraldi ei arvesta ta HFC-125 (pentaflu oroetaan ) HFC- 134a (1,1,1,2- tetrafluor oetaan) Isobutaa n (2- Metüülpr opaan, Trimetüül metaan) 0 t/a HFC- 134a (1,1,1,2- tetrafluor oetaan) HFC-125 (pentaflu oroetaan ) HFC-32 (difluoro metaan) Xi R36/37 /38 Xi R36/37 / Xi R36/37 / Xi R36/37 /38 Xi R36/37 / Xi R36/37 /38 S23; S26; S60; S24/25 S23; S26; S60; S24/25 S23; S26; S60; S24/25 S23; S26; S60; S24/25 S23; S26; S60; S24/25 S23; S26; S60; S24/ /104

38 Külmaain e R410A Tugevato imeline leeliselin e vedel pesuaine Ultrasil 115 Seadmes (3,3 kg + 3,1 kg + 4,2 kg) 1 m3 konteiner mahuti Labor ja koosoleku ruum L8 2 ROseadme pesu 0 t/a HFC-32 (difluoro metaan) 8.1 t/a Eraldi ei arvesta ta HFC-125 (pentaflu oroetaan ) Kaaliumh üdroksiid Tetranaa triumetül eendiami intetraats etaat Naatrium hüdroksii d Xi R36/37 / Xi R36/37 /38 C;Xn R22; R Xn;Xi R41; R20/ S23; S26; S60; S24/25 S23; S26; S60; S24/25 S26; S45; S36/37 /39 S26; S45; S36/37 /39 C R35 S26; S45; S36/37 / /104

39 Neutraal ne ensüümi sisaldav vedel pesuaine Ultrasil 67 1 m3 konteiner mahuti L8 2 ROseadme pesu 2.6 t/a Eraldi ei arvesta ta C alküüldi metüüla miinoksiidid Xi;N R38; R41; R50 S25; S37/ C alküüldi metüüla miin C;Xn;N R22; R34; R50 S25; S37/ Leeliselin e vedel pesuaine Ultrasil 69 NEW 1 m3 konteiner mahuti L8 2 ROseadme pesu 4.9 t/a Eraldi ei arvesta ta Kaaliumh üdroksiid C;Xn R22; R35 S26; S45; S36/37 / Kaaliumk arbonaat Xi R36/37 /38 S26; S45; S36/37 / Happelin e vedel pesuaine Ultrasil 75 1 m3 konteiner mahuti L8 2 ROseadme pesu 10.2 t/a Eraldi ei arvesta ta Lämmast ikhape O;C R8; R35 S26; S45; S36/37 / H3PO C R34 S26; S45; S36/37 / /104

40 Pooltooted 1 CAS, EINECS või ELINCS numbrit käsitlev teave on kättesaadav Kemikaalide Teabekeskuse veebilehel ja Euroopa Kemikaalide Büroo ( European Chemicals Bureau ) veebilehel 2 Riski- (R-) ja ohutuslaused (S-) on kehtestatud sotsiaalministri 3. detsembri a määruses nr 122 "Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded kord". Tabel 10. Ohtlikke aineid sisaldava toote säilitamine Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud. Tabel 11. Kemikaale või tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus kaitsemeetmed Mahuti Tüüp Maht Kasutusele võtmise kuupäev, mahuti eluiga Maape alne, roostev abast terasest (3 x 120 m3) , 30 aastat Mahutis sisalduva kemikaali, toorme nimetus piim Mahuti tehniline järelevalve ja Kontrollimise sagedus, viimase kontrollimise kuupäev 1 x aastas (visuaal ne) Andmed tehnilise järelevalve kohta omanik u järelval ve Andmed e kohta vastava lt ennetu s- e progra mmile Mahuti või hoidla paiknemise kirjeldus (asendiplaan sobivas mõõtkavas) Nr. plaanil või kaardil Kaugus reovee äravoolutorustikust Kaugus veekogudest Kaugus puurkaevudest Kaitsemeetmed Välisõhk Vesi Pinnas Pinna- ja põhjavesi T1-T3 5 m ~750 m 330 m - on asfaltee ritud alal ja äravool suubub reoveja ama ühtlustu smahuti sse on asfaltee ritud alal ja äravool suubub reoveja ama ühtlustu smahuti sse on asfaltee ritud alal ja äravool suubub reoveja ama ühtlustu smahuti sse 40/104

41 Maape alne, roostev abast terasest (100 m3) , renove eritud 2007, 30 aastat piim 1 x aastas (visuaal ne) omanik u järelval ve vastava lt ennetu s- e progra mmile T4 5 m ~750 m 330 m - on asfaltee ritud alal ja äravool suubub reoveja ama ühtlustu smahuti sse on asfaltee ritud alal ja äravool suubub reoveja ama ühtlustu smahuti sse on asfaltee ritud alal ja äravool suubub reoveja ama ühtlustu smahuti sse Maape alne, roostev abast terasest (2 x 15 m3) , 30 aastat rõõsk koor 1 x aastas (visuaal ne) omanik u järelval ve vastava lt ennetu s- e progra mmile T6, T7 3 m ~700 m ~290 m - on hoones ja äravool suubub reoveja ama ühtlustu smahuti sse on hoones ja äravool suubub reoveja ama ühtlustu smahuti sse on hoones ja äravool suubub reoveja ama ühtlustu smahuti sse Maape alne, roostev abast terasest , 30 aastat Juustupiim 1 x aastas (visuaal ne) omanik u järelval ve vastava lt ennetu s- T8-T10 0 m ~725 m 295 m - on hoones ja on hoones ja on hoones ja 41/104

42 (3 x 60 m3) Maape alne, roostev abast terasest (2 x 50 m3) Maape alne, roostev abast /4, 30 aastat , 30 aastat Pastöri seerima ta vadak Vadaku st pöördo smoosi 1 x aastas (visuaal ne) 1 x aastas (visuaal ne) omanik u järelval ve omanik u järelval ve e progra mmile vastava lt ennetu s- e progra mmile vastava lt ennetu s- T11- T12 äravool suubub reoveja ama ühtlustu smahuti sse, lisaks on nivooandurid mahutit el 5 m ~800 m 360 m - on asfaltee ritud alal ja äravool suubub reoveja ama ühtlustu smahuti sse T13 5 m ~800 m ~300 m - on asfaltee ritud äravool suubub reoveja ama ühtlustu smahuti sse, lisaks on nivooandurid mahutit el on asfaltee ritud alal ja äravool suubub reoveja ama ühtlustu smahuti sse on asfaltee ritud äravool suubub reoveja ama ühtlustu smahuti sse, lisaks on nivooandurid mahutit el on asfaltee ritud alal ja äravool suubub reoveja ama ühtlustu smahuti sse on asfaltee ritud 42/104

43 terasest (1 x 50 m3) Maape alne, roostev abast terasest (1 x 100 m3) Kütuse mahuti nr aastal renove eritud, 30 aastat , ca 30 aastat teel eraldatu d vesi (perme aat) Soola küllastu nud lahus Kütus (põlevki viõli) 1 x aastas (visuaal ne) Iga 4 aasta järel visuaalkontroll, iga aasta kasutus kontroll Omanik u järelval ve TKK kontrolli tud, andmed katlama ja meistri juures e progra mmile Vastav alt ennetu s- e progra mmile Andme d e kohta ennetu s- e progra m-mis M-1 5 m ca 796 m M4 20 m ca 750 m alal ja äravool suubub reoveja ama ühtlustu smahuti sse 360 m - Mahuti asub asfaltee ritud 260 m - on ümbrits etud betoonv anniga. Mahutit el on peal nivooan durid, mis väldiva d nende alal ja äravool suubub reoveja ama ühtlustu smahuti sse Mahuti asub asfaltee ritud on ümbrits etud betoonv anniga. Mahutit el on peal nivooan durid, mis väldiva d nende alal ja äravool suubub reoveja ama ühtlustu smahuti sse Mahuti asub asfaltee ritud on ümbrits etud betoonv anniga. Mahutit el on peal nivooan durid, mis väldiva d nende 43/104

44 üle täitmist üle täitmist üle täitmist Kütuse mahuti nr , ca 30 aastat Kütus (põlevki viõli) Iga 4 aasta järel visuaalkontroll, iga aasta kasutus kontroll TKK kontrolli tud, andmed katlama ja meistri juures Andme d e kohta ennetu s- e progra mmis M5 20 m ca 750 m 260 m - on ümbrits etud betoonv anniga. Mahutit el on peal nivooan durid, mis väldiva d nende ületäitm ist on ümbrits etud betoonv anniga. Mahutit el on peal nivooan durid, mis väldiva d nende ületäitm ist on ümbrits etud betoonv anniga. Mahutit el on peal nivooan durid, mis väldiva d nende ületäitm ist Õhu ressiive rmahuti (1 x 10 m3) , ca 30 aastat Õhk Kasutus kontroll iga 2 aasta järel, visuaal kontroll iga 4 aasta järel, surveka tse iga 8 aasta järel TKK kontrolli tud, andmed meistri juures Andme d e kohta ennetu s- e progra mmis S3 20 m ca 750 m 260 m /104

45 Veema huti nr. 1-5 (5 x 50 m3) , ca 30 aastat puhas vesi 1 x aastas (visuaal kontroll) Omanik u järelval ve Andme d e kohta ennetu s- e progra m-mis M7- M11 5 m ca 750 m 330 m - asfaltee ritud asfaltee ritud asfaltee ritud Maape alne, roostev abast terasest (2 x 50 m3) , 30 aastat Kontse ntreerit ud vadak (retenta at) 1 x aastas (visuaal ne) Omanik u järelval ve Vastav alt ennetu s- e progra mmile T14- T15 5 m ca 800 m ca 300 m - asfaltee ritud asfaltee ritud asfaltee ritud Maape alne, roostev abast terasest (1 x 20 m3) , ca 30 aastat Kanalis eeritava vee vahema huti (ühtlust ab koormu st torustik ule) 1 x aastas (visuaal ne) Omanik u järelval ve Vastav alt ennetu s- e progra mmile T17 0 m ca 800 m ca 300 m - Mahuti asub hoones Mahuti asub hoones Mahuti asub hoones 45/104