Energiasüsteemi strateegiline arendamine. Raine Pajo Sügis 2009

Transcription

1 Energiasüsteemi strateegiline arendamine Raine Pajo Sügis 2009

2 Loengute ajakava 2009 sügissemester (algus kell 16.00, TTÜ, energeetikamajas VII-518) 31. august - Raine Pajo. Sissejuhatus. Strateegiline arendamine energeetikas. 7. september - jääb loeng ära. 14. september - Raine Pajo. Strateegiline arendamine energeetikas järg. 21. september Tõnis Meriste. Keskkonnakaitse mõju ja roll energeetika strateegia arednamisel. 28.september - Ando Leppiman. Taastuvenergeetika ja selle väljakutsed. 5. oktoober - Andres Tropp. Tuumaenergeetika ja selle väljakutsed. 12. oktoober - Andres Tropp. Tuumaenergeetika ja selle väljakutsed. 19.oktoober - Tarmo Mere. Võrguettevõtete strateegia. Nutikas elektrivõrk. 26.oktoober - Tarmo Mere. Võrguettevõtete strateegia. Nutikas elektrivõrk. 2.november - Andres Anijalg. Vedelkütused põlevkivist. 9. november - Andres Anijalg. Vedelkütused põlevkivist. 16.november -Aivar Tihane. Elektrimüügi strateegia ja väljakutsed. 23.november - Margus Vals. Energiakaubandus, seos tootmisega ja strateegia. 30.november - Jaanus Arukaevu. Strateegia energeetikas. 7. detsember - Raine Pajo Praktiline näide strateegilise otsuse kohta energeetikas, kokkuvõte.

3 Mis on strateegiline arendamine? Visiooni elluviimine Valikute tegemine Inimeste sobitumine tööga (J.Welch) Paralleelne strateegia arendamine ja elluviimine Viitab pikemaajalisele plaanile Inimeste motiveerimine, õigete mõõdikute seadmine Keskkonna analüüsimine jne

4 Teemad Strateegiline arendamine Strateegiline juhtimine ja ettevõte EE näitel Eesmärgistamine Inimese roll strateegias Energiasüsteem meil ja mujal Elektriturg Varustus- ja töökindlus Eesti energeetika väljakutsetest Põlevkivienergeetika Muud

5 Energiasüsteemi strateegilise arendamise rollid? Riigi roll (seadused, määrused, KA, nõukogu) Ettevõtete roll Väärtuse kasvatamine Mõõdikud Inimeste individuaalsed eesmärgid äris Inimese individuaalsed eesmärgid

6 Eesti energiafirma strateegiline keskkond 635 MW Väliskeskkonna mõjud (nt CO2) 365 MW Regulatsiooni mõjud, Eesti seadusandluse väljakutsed 3000 MW Võimalik Eesti elektrituru positsioneering regioonis 1000 M W 3000 MW Nordpooli laienemise võimalik mõju 1000 MW Venemaa roll ja võimalik mõju

7 Ettevõte strateegiline positsioneering Eesti Energia näitel Varustuskindlus Efektiivsus Eesti energia 2005 Eesti energia 2009 Keskkonnamõju vähenemine Madalaim elektri hind tarbijatele Euroopa Liidus Head majandustulemused Tugevaim tootmisportfell Balti riikides Kasvav võrguteenuse kvaliteet ja kliendirahulolu Selge tulevikku suunatud tegevuskava mis arvestab erinevate stsenaariumitega Suurim taastuvenergia tootmise kasvataja Balti riikides Investeeringud keskkonnamõju vähendamisse

8 Strateegia - tee eesmärgi saavutamiseks Vaheeesmärgid Alameesmärgid Strateegilised eesmärgid Äri- kontseptsioon 3 Visioon 2 1 Otsusta, kuhu tahad jõuda Kirjelda äriloogika Sõnasta täpsed lõppeesmärgid 4 Määra Kriitilistele valdkondadele alameesmärgid 6 Määra mõõdikud iga kriitilise valdkonna arengu kontrollimiseks Hetkeseis 5 Kirjelda iga kriitilise valdkonna hetkeseis

9 Eesti Energia tootmisvõimekus Eesti Energia tootmisvõimekus 1, ,8 10 TW h 8 0,6 6 0, , /09* 2009/10* 2010/11* 2011/12* 2012/13* 2013/14* 2014/15* 2015/16* 2016/17* 2017/18* 2018/19* 2019/ / / / / /25 0 Põlevkivi tolm 2 x CFB Uus plokk (300 MW) 4 x DeSOx Koostootmisjaamad Tuulikud Gaasiturbiin Tuumajaam CO2 sisaldus Eesti kogutarbimine aastad

10 Kuidas mõõdetakse ettevõtte finantsedukust?

11 Kasumiaruanne mln kr Kasumiaruanne 2008/09 12k tegelik 2007/08 12k tegelik Erinevus (mln kr) Erinevus (%) Äritulud ,6% EBITDA ,8% Ärikasum ,5% Neto finantstulud ,7% Tulumaks ,8% Puhaskasum ,3% Muud finantsnäitajad EVA (12k baasil) ,4% ROIC (12k baasil), % 8,2% 5,4% 2,8pp Äritegevuse rahavood ,8%

12 Majanduslik lisandväärtus EVA mln kr Koos CO2 erakorraliste kvoodituludega /03 03/04 04/05 05/06 06/07 07/08 08/09 EVA EVA ilma CO2 heitmekvootide erakorraliste müügituludeta

13 Investeeringud ja rahavood 6 5 mld kr Koos CO2 erakorraliste kvoodituludega ,4 1,8 3,7 3,1 2,5 2,4 2,2 2,7 3,5 1 1,1 1,2 1,8 1,8 2,0 2,4 2,5 2,3 2,6 0 08/09 07/08 06/07 05/06 04/05 03/04 02/03 01/02 00/01 Äritegevuse rahavood Investeeringud

14 Inimese roll strateegilises arendamises

15 Efektiivne inimene teab, kuhu ta minemas on teab, mida teha tegutseb prioriteetidest lähtudes tegutseb initsiatiivikalt ning proaktiivselt oskab öelda ei planeerib teeb teistega koostööd arendab ja taastoodab end

16 Kuidas aidata teistel olla efektiivne? NB! Kui Sa ise efektiivne pole, endaga hakkama ei saa, siis ära proovigi aidata teistel efektiivne olla. Alustada tuleb lõppeesmärgist ja selle defineerimisest. Eelduseks on motivatsioon ja tahe muutuda.... võimalusi efektiivsuseks leiab alati

17 Missioonist ja visioonist isiklike eesmärkideni (strateegiline joondumine) missioon Miks me oleme? väärtused Mis on meile tähtis? visioon Kuhu me minna tahame? pikaajaline vaade ( strateegia mõõtmissüsteemid ABC, EVA, BSC, kompass, sisekliendi rahulolu uuring, 360 tagasiside prioriteedid!!! strateegilised plaanid igapäevane juhtimine eestvedamine, kontroll, tagasiside, eesmärkide ülevaatamine arenguvestlus isiklikud eesmärgid ja ülesanded

18 Eesmärgistamine annab tegevusele suuna tagab püsivuse ning annab võimaluse tagasisideks võimaldab eduelamust, positiivset enesehinnangut, tahet, energiat

19 Eesmärkide kvaliteet on kriitiline! Head eesmärgid on selged, spetsiifilised, mõõdetavad ja ka ajas määratletud (SMART), ning katavad nii finants-, arengu- kui kliendi aspekti. Töötaja isiklikud eesmärgid on alati seotud tema üksuse eesmärkidega. Eesmärke ei tohiks olla liiga palju (5-7). Häid eesmärke vaadatakse jooksvalt üle ja vajadusel muudetakse.

20 Mõõtmisest Raske on juhtida seda, mida ei mõõdeta. Ütle mulle, kuidas Sa mind mõõdad ja ma tean, kuidas käituda. mõõdame selleks, et mõjutada käitumist põhjendamatud mõõdikud toovad kaasa ka põhjendamatu käitumise Mõõdikud pannakse paika koos eesmärkidega ja nad peavad olema. objektiivsed ja jälgitavad seotud eesmärkidega, mitte pingutusega töötaja poolt mõjutatavad

21 Juhi roll - leadreship kirjeldada pilti, mitte ülesandeid kutsuda esile initsiatiivist lähtuvaid tegusid, lasta töötajal endale ise eesmärke seada arendada omanikutunnet eemaldada takistused (süsteemid, struktuurid, oskused, hoiakud) ja luua tingimused esitada küsimusi, mitte vastuseid, suunata iseseisvalt vastuseid leidma anda tagasisidet asjade kohta, mis on hästi ja mis võiks olla paremini tagada töötaja motivatsioon ja pühendumine

22 Töötaja roll ja vastutus sõnastada oma töö eesmärgid anda tagasisidet juhile, organisatsioonile väljendada oma arvamust ja ootusi otsida vastuseid küsimustele küsida tagasisidet oma tegevusele

23 Motivatsioon on põhjus, miks me midagi teeme ja oleme enamasti valmis ka lisapingutuseks. peamiselt sisemine ja isiklik lõpuni teadvustamata annab tegevusele suuna, energia, püsivuse mõjub läbi enesehinnangu

24 Keeleoskus Võõrkeeled, mis on töös olulised: Inglise keeles on kogu erialane kirjandus ning suhtlus tarnijatega, partneritega nii Euroopast, kui USA-st Vene keel Narva, Jõhvi. Ka koostöö lätlaste ja leedulastega ning suhtlemine Venemaa ja Valgevenega toimub vene keeles. Soome keeles toimub süsteemidevaheline koostöö, samuti on Soomest tarnijad ja konsultandid. Väga suur osa Eesti energeetika oskusteabest, ideedest, lahendusest tulevad Soomest.

25 Energiasüsteemi strateegiline analüüs Tarbimise analüüs Tootmisvõimsuste analüüs st tasuvusarvutused (näitena loengu lõpus) Elektrituru mõju, hinnad, piirangud, konkurents, riskid Keskkonnanõuded Poliitilised soovid (julgeolek, toetused nt taastuv ja CHP) Riskidega tegelemine, nende hindamine Läbilaskevõimete analüüs Ettevõtte finantseesmärgid (nt. EVA) Töökindluse nõuded (Võrgueeskiri) Jne.

26 Küsimused?

27 Energeetika üldine areng maailmas

28 Elektritootmise viiside prognoos

29 Elektritootmise allikad maailmas Euroopa Lähis-Ida

30 Globaalne elektritarbimise kasv ~2,8% aastas

31 Globaalne elektritootmise areng põhineb fossiilidel

32 Energiasüsteem ja elektriturg

33 Sünkroonpiirkonnad Euroopas Capacity: : 90 GW Peak load: : 60 GW Consumption: : 400 TWh Population: : 20 mln Capapcity: 85 GW Peak load: 60 GW Consumption: 400 TWh Population: 65 mln NORDEL Capacity: 310 GW Peak load:180 GW Consumption: : 1200 TWh Population: : 280 mln ATSOI UKTSOA UPS/IPS Capacity: 610GW Peak load: 390 GW Consumption: 2500 TWh Population: 450 mln UCTE HVDC cable HVDC B2B HVAC tie line

34 Meie turupiirkond 9 TWh 390 TWh NW Russia 150 TWh IE 420 TWh UK Baltics 25 TWh Russia 780 TWh 510 TWh Centrel 260 TWh 480 TWh UCTE Iberia 280 TWh 320 TWh

35 Strateegilise tähtsusega täiendavad ühendused Balti- ja Põhjamaades MW 800 MW 650 MW MW 700 MW 600 MW MW 300 MW 600 MW 1000 MW

36 Internal grid reinforcements

37 HARKU ESTLINK 1 VSC-tehnoloogia ESPOO " - " " + "

38 Fenno-Skan 1 ESTLINK 2 tehnoloogia A C B NorNed Fenno-Skan 2

39 Scenario 2015 with 800 MW capacity between Estonia and Latvia Annual average price Annual average congestion hours

40 Snitt 1: 2000 MW RAC: 2000 MW RDC 1500 MW Snitt 2: 7000 MW RDC 550 MW RAC 1850 MW Snitt 4: 4000 MW RAC 800 MW

41 Elektriturg Soome (Põhjamaad) näitel

42 NATIONAL BALANCE SETTLEMENT IN FINLAND Fingrid Electricity Contract to supply unbalance Scheduling Coordinators SETTLEMENT Other traders End-users Market participants must have a balancing supplier (be a part in a chain of balancing supplies ending into FG to take care of his unbalance every hour. Settlement is based on this hierarchy and is done from bottom to up.

43 NATIONAL BALANCE SETTLEMENT - Tools for market players to DO THE BUSINESS and actually take care of balance responsibility Physical Market Amount from Balance Settlement Futures/ Forwards ELSPOT ELBAS Regulating Power Balance Power 3 year - 56 h h 33-2 h Operational Hour B I L A T E R A L T R A D I N G OWN PRODUCTION

44 NATIONAL BALANCE MANAGEMENT IN FINLAND Rules for pricing the regulation power and balance power Basic price: El- Spot FIN PRICE (FIM/MWh) - MW + MW Downregulation price PRICE (FIM/MWh) Up-regulation price - MW + MW Purchase price of balance power Regulation power Balance power

45 Baltimaade energiasüsteem

46 Eesti koormuskestuskõver MW

47 Baltimaade koormuskestus kõver MW Average load: year MW year MW (2,5%) year MW (1,5%) growth 2,5% annually growth 1,5% annually tunnid

48 Energy consumption in Baltics

49 Generation capacity in Baltics

50 Peak load in Baltics

51 Kolm strateegilise tähtsusega uut ühendust Baltimaades MW 635 MW 3000 MW 700 MW 700 MW 3000 MW 1000 MW

52 Eesti olukorrast

53 Euroopa Liit ja Eesti Kliima soojenemise põhjuseks CO 2 heitmed Eesmärk vähendada aastaks 2020 KHG heitkoguseid 20% võrra võrreldes 1990 aastaga Vähendamise arvutuse aluseks on emissioonide osa GDP-sse Suurim mõju energiat tootvatele arenevatele riikidele kus on vähearenenud väikese energiamahukusega teenindussektor (nagu Eesti) Aastaks 2012 peab Eesti oluliselt vähendama SO 2 heitmeid suurtest põletusseadmetest Aastaks 2016 peab NEJ-st õhkupaiskuvad NOx-id ja SOx-id vastama EL keskkonna nõuetele 2008 käivitus EL-s KHG-de kauplemise teine

54 Elektriturul mõjutab konkurentsi CO 2 kg/mwh Eesti Energia DEI Drax RWEEDP Energi E2 Edison Endesa CEZ Union Fenosa Enel Scottish & Southern E.ON Essent Elsam Vattenfall Electrabel Iberdrola Verbund PVO British Energy EDF Fortum Statkraft 0

55 Avatud elektriturg Selleks, et elektrituru tingimustes ellu jääda oleme võtnud strateegiliseks eesmärgiks tootmisportfelli mitmekesistamise

56 Eesti ja Soome võrdlus Eestis 7,8 TWh CO 2 1,07 t/mwh Soomes 90 TWh CO 2 0,3 t/mwh Maagaas 0,4 Põlevkivi 7,2 Hüdro 0,02 Tuul 0,08 Biokütus Muud 0,05 Hüdro 11,3 10,2 Import 11,4 Kivisüsi 16,1 Maagaas 9,8 Turvas 6,2 Õli 1,8 Jäätmed 1,0 Tuul 0,2 Tuumaenergia 22,0

57 Tänan!