Töötervishoid ja tööohutus elektromagnetväljadega kokkupuutel
|
|
- Samantha Patience Nelson
- 5 years ago
- Views:
Transcription
1 Töötervishoid ja tööohutus elektromagnetväljadega kokkupuutel
2 Autor: Indrek Avi Keeletoimetaja: Agentuur La Ecwador OÜ Kujundaja: Agentuur La Ecwador OÜ Fotod: erakogud, stock.adobe.com Trükk: Agentuur La Ecwador OÜ Tööinspektsioon, 2017 ISBN (trükis) ISBN (pdf) ISBN (epub) 2
3 Sisukord 4 Sissejuhatus 5 Elektromagnetväljade olemus 6 Elektromagnetväljade mõju tervisele ja ohutusele 6 Otsene mõju 8 Kaudne mõju 9 Pikaajaline mõju 9 Riskide hindamine 9 Esmane riskihindamine 11 Riskirühmadesse kuuluvad töötajad 12 Põhjalik riskihindamine 16 Ennetamise põhimõtted 20 Töötajate teavitamine ja väljaõpe 21 Tervisekontroll 22 Kasutatud kirjandus 3
4 Sissejuhatus Tänapäeva töökeskkonnas puutume suurema osa ajast kokku elektromagnetväljadega. Nende olemasolu ei ole võimalik näha, kuulda, haista või kompida. Seetõttu kiputakse elektromagnetväljade mõju alahindama või ei seostata terviseprobleeme elektromagnetlainete olemasoluga. Tugevad elektromagnetväljad võivad põhjustada mitmeid sümptomeid ja tervisemõjusid, näiteks peapööritust, iiveldust, südame rütmihäireid, lihastõmblusi, kuumakahjustusi kudedes. Elektromagnetväljad võivad avaldada ka meelelist toimet, põhjustades taju funktsioonide muutust, seades seeläbi ohtu inimese või kõrvalviibijate tervise ja ohutuse. Elektromagnetväljad võivad mõjutada ka passiivsete ja aktiivsete meditsiiniliste implantaatide tööd, näiteks kardiostimulaatori või insuliinipumba puhul. Seetõttu on selliseid meditsiiniseadmeid kasutavad töötajad ohustatud. Enamikus töökohtades on elektromagnetväljadega kokkupuute tase väga madal ning ei põhjusta inimesele ohtu. Kui töökeskkonnas on kohti, kus esineb tugev väli, ei pruugi need siiski olla alalised töötamiskohad ning inimene viibib väljas lühikest aega. Kuigi ka varasema elektromagnetvälju käsitleva määrusega lasus tööandjatel kohustus vältida või vähendada väljadest tulenevat terviseriski töötajale, pöörasid vähesed sellele ohutegurile tähelepanu. Asjatundjate hinnangul töötavad tugevate elektromagnetväljadega keskkonnas paljud töötajad, kes ei seosta väljade toimet ja mõju tervisele. Sageli saab lihtsate töökorralduslike abinõudega töötajate kokkupuudet elektromagnetväljadega oluliselt vähendada. Tööandja kohustused elektromagnetväljadest tingitud terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks töökeskkonnas on sätestatud Vabariigi Valitsuse a. määrusega nr 44 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded elektromagnetväljadest mõjutatud töökeskkonnale, elektromagnetväljadega kokkupuute piirnormid ja rakendusväärtused ning elektromagnetväljade mõõtmise kord 1. Määrus on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/35/EL alusel. Mis on elektromagnetväljad, milline on nende mõju tervisele ning millistel juhtudel on vajalik rakendada kaitse- ja ennetusmeetmeid, annab teavet käesolev trükis. 4
5 Elektromagnetväljade olemus Elektromagnetlainete spekter katab laia, eri sageduse ja lainepikkusega kiirgusvahemiku. Kõige paremini tuntud optiline kiirgus, mis sisaldab nähtavat valgust, on olemuselt elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 100 nm kuni 1 mm. Eristatakse ioniseerivat kiirgust, mis on suure energiaga elektromagnetiline kiirgus (sealhulgas röntgen- ja gammakiirgus) ning võimeline elektrone aatomist eraldama. Oluliselt väiksemas sagedusvahemikus kuni 300 GHz paikneval elektromagnetilisel kiirgusel ei ole piisavalt energiat, et eraldada materjali aatomist elektrone. Seda tuntakse mitteioniseeriva kiirgusena. Käesolevas trükises mõistetakse edaspidi elektromagnetväljade all staatilisi elektri- ja magnetvälju ning ajas muutuvaid elektri-, magnet- ja elektromagnetvälju sagedusega kuni 300 GHz (vt joonist 1). Nimetatud elektromagnetväljad tekivad kõikjal, kus kasutatakse elektrit. Et paremini selgitada elektromagnetväljade mõju inimese tervisele ning nende levikut töökeskkonnas, on vaja mõista elektromagnetväljade olemust. Mitteioniseeriv kiirgus Ioniseeriv kiirgus Madalsagedusväljad Raadiosagedusväljad Optiline kiirgus ELF VLF LF MF HF VHF UHF SHF IR UV-kiirgus km 100 km 100 m 100 mm 100 µm 100 nm Lainepikkus 3 Hz 3 khz 3 MHz 3 GHz 3 THz 3 PHz Sagedus Joonis 1. Elektromagnetlainete spekter [1]. 5
6 Elektromagnetväljadest rääkides tuleb vahet teha elektri- ja magnetväljadel, mis mõjutavad inimest erinevalt ning nendele on kehtestatud eraldi piirnormid. Lühidalt selgitades on elektriväli elektrilaengu poolt tekitatud väli. Liikuvad laengud tekitavad omakorda elektrivoolu, millega kaasneb magnetväli. Kui elektrijuht (nt elektrikaabel) on pingestatud (ehk ühendatud elektrivõrku) ning voolu tarbimist ei toimu, esineb kaabli ümber ainult elektriväli. Kui kaabliga on ühendatud voolutarbija (nt hõõglamp) ning sellega tarbitakse elektrivoolu (nt hõõglamp valgustab ruumi), on kaabli ümber elektriväli ja magnetväli. Näiteks kõrgepingeliinide ümber on elektriväli suhteliselt konstantse suurusega, sest üldjuhul elektripinge ei muutu. Talveperioodil suureneb magnetväli eelkõige suureneva elektritarbimise ja voolutugevuse tõttu. Mida kõrgem on pinge, seda tugevam on sellest johtuv väli. Mida suurem on elektrivool, seda tugevam on magnetväli. Niisiis elektromagnetiline kiirgus koosneb magnet- ja elektrivälja komponendist, mis liiguvad valguskiirusel, on teineteise suhtes täisnurga all ning üldjuhul võnguvad. Madalal sagedusel võib elektri- ja magnetvälju lugeda üksteisest eraldiseisvateks nähtusteks. Sageduse tõustes raadiolaineteni hakkavad väljad üha enam haakuma ajas muutuv elektriväli tekitab magnetvälja ja vastupidi. Nende vastasmõju võimaldab elektromagnetlainetel ületada pikki vahemaid. Elektromagnetvälja sagedus väljendab võngete arvu sekundis ja on laine üks põhiomadus. Sagedus või amplituud võib töötsükli jooksul ajas muutuda. Sageduse ühik on herts (Hz). Oluline on eristada elektromagnetvälja sagedust, sest erinevatele sagedusvahemikele on omased erinevad otsesed ja kaudsed mõjud, samuti erinevad piirnormid. Elektromagnetväljade mõju tervisele ja ohutusele Otsene mõju Elektromagnetväljas viibimine võib põhjustada inimese organismile otsest biofüüsikalist mõju. Uuringute alusel on kehtestatud kokkupuute piirnormid, mille ületamisel mõjutavad elektromagnetväljad inimese tervist ja ohutust lühiajalise kokkupuute korral olulisel määral. Magnetvälja peamiseks mõjumehhanismiks on elektrivoolude indutseerimine keha sees. Madalsageduslik elektriväli tekitab kehapinnale ebaühtlaselt laenguid ja kehas moodustuvad sisemised elektriväljad, mis võivad kehas tekitada elektrivoolusid. Kehasisene vool on väikene ning ei läbista üldjuhul rakumembraani, vaid liigub peamiselt rakkude vahel. Kehas indutseeritud sisemine elektriväli ja voolutihedus stimuleerivad närvi- ja lihaskudesid ning seeläbi mõjutavad organismi. Sagedusega 100 khz 300 GHz väljade poolt indutseeritud elektriväljad ja voolud põhjustavad soojuslikku mõju kudedes lokaalselt ning kogu kehas (vt joonist 2). 6
7 Staatiline Madal Keskmine Kõrgsagedus Peapööritus ja iiveldus (liikumisel) Meeleelundite, närvide ja lihaste stimulatsioon Keha või koe lokaalne kuumenemine Pindmise koe kuumenemine 1 Hz 100 khz 10 MHz 6 GHz Joonis 2. Erinevates sagedusvahemikes on elektromagnetväljade mõju tervisele erinev [1]. Tugevas staatilises magnetväljas viibimine või liikumine võib põhjustada peapööritust, iiveldust ja muid meelelisi toimeid. Esineda võivad tähelepanu, keskendumisvõime või muude vaimsete funktsioonide muutused, mis võivad avaldada kahjulikku mõju töösooritusele ja/või ohutusele. Teatud tingimustel võivad toimuda lihaste tahtmatud kokkutõmbed, närvide stimulatsioon. Tõenäoliselt kaovad sümptomid pärast kokkupuute lõppu. Magnetväljadega (sagedusvahemikus 1 Hz kuni 10 MHz) kokkupuutel võivad töötajad tunda iiveldust või peapööritust. Täheldatud on mõtlemise, probleemide lahendamise ja otsustamise võime langust, mis võivad avaldada kahjulikku mõju töösooritusele ja ohutusele. Esineda võib kihelust või valu tekitavat närvide stimulatsiooni. Tekkida võivad kontrollimatud lihaste kokkutõmbed või tõmblused. Väga tugevate väljade korral võib esineda südamerütmihäireid ja olla ohustatud kardiovaskulaarne funktsionaalsus. Sagedusvahemikus kuni 400 Hz tekivad perifeerses nägemisväljas virvendavad visuaalsed aistingud fosfeenid. Kui suletud silmi õrnalt masseerida, tekib sarnane tulemus. Sagedusvahemiku kõrgemas osas (100 khz 10 MHz) tekitab magnetväli ka soojuslikku mõju. Elektriväljad (sagedusvahemikus 1 Hz kuni 10 MHz) avaldavad närvikoele ja lihastele sarnast toimet nagu magnetväljad. Tugevas elektriväljas viibimisel on tuntav väikeste kehakarvade liikumine või vibreerimine ning nahal võib esineda torkiv või kipitav aisting. Sagedusvahemiku kõrgemas osas (100 khz 10 MHz) tekitab elektriväli ka soojuslikku mõju. Elektromagnetväljadega (sagedusvahemikus 100 khz kuni 300 GHz) kokkupuude võib põhjustada kehatemperatuuri tõusu, millega kaasneb enesetunde halvenemine, väsimus, peavalu. Erinevaid kudesid läbivate elektromagnetväljade energia neeldumisel kude soojeneb, toimub keha või kehaosade kuumenemine. Kui töötatakse kõrge temperatuuriga ja niisketes tingimustes, on keeruline seostada mõju elektromagnetväljadega. Üldjuhul suudab enamik kudesid taluda lühiajalist temperatuuritõusu ilma kahjustusteta. Tugevas ülemäärases väljas lokaalne kokkupuude võib kahjustada mõjutatud jäsemete lihaseid ja neid ümbritsevaid kudesid. Tugevad mikrolained on võimelised ka sügavale kehasse tungima ning elundites soojuseks muunduma. Enim on mõjutatud rasvkude, millest on 7
8 moodustatud olulised elundid organismis. Munandite olulist kuumenemist põhjustava kokkupuute korral on võimalik seemnerakkude arvu ajutine vähenemine. Soojuslik mõju võib suurendada varajase raseduse katkemise ohtu. Kokkupuute piirnormi oluliselt ületav väli võib põhjustada silma kõvakesta, vikerkesta või sidekesta põletikku. Sümptomiteks on punetus, silmade valulikkus, valgustundlikkus ja pupillide ahenemine. Harvemal juhul võib tagajärjeks olla katarakt ehk hallkae. Sagedusvahemikus 300 khz kuni 6 GHz olevaid tugevaid impulssvälju on võimalik kuulda klõpsuva, sumiseva või sisiseva helina. Kõrgema sagedusega väljade korral (ligikaudu 6 GHz ja kõrgem) muutub energia neeldumine üha pindmisemaks ning neeldumine toimub silma sarvkestas ja nahas. Valuaistingud ja põletushaavad tekivad kokkupuute piirnormi olulisel ületamisel. Kaudne mõju Töötaja tervist ja ohutust võib kaudselt ohustada elektromagnetväljast mõjutatud objekt (sealhulgas tuleohtlik materjal, detonaator). Näiteks elektromagnetvälja mõjul indutseeritud elektriväljast, kontaktvoolust või sädelahendusest tekkinud sädemete tõttu võivad tuleohtlikud materjalid süttida ja põhjustada tulekahju või plahvatuse. Olenevalt elektrivälja või elektromagnetvälja intensiivsusest saavad töötajad ebameeldivaid või valusaid elektrilööke elektrit juhtivate maandamata esemete puudutamisel. Samuti on elektrilöök võimalik, kui maandatud eset puudutab maandamata töötaja. Elektrostaatiliselt laetud pinnalt saadud särts võib bussijuhi tähelepanu oluliselt häirida ning tekitada liiklusohtlikku olukorra. Tugevas väljas metallesemete puudutamine võib tekitada ka põletushaavu. Oluliselt madalamad väljatugevused võivad häirida aktiivsete siiratud meditsiiniseadmete (sealhulgas kardiostimulaatorite ja defibrillaatorite) või kehal kantavate meditsiiniseadmete (sealhulgas insuliinipumpade) tööd. Seadmete rikked võivad olla tõsiste tagajärgedega. Sagedusväljas 100 khz 300 GHz võivad kehasse siirdatud metallist meditsiinilised implantaadid (sealhulgas liigeseproteesid, kruvid, traadid ja metallplaadid) toimida antennidena, mille tagajärjel suureneb lähedal olevate kudede kokkupuude väljaga. Metallimplantaat võib kuumeneda ja põhjustada ka põletusvigastusi. Välja võivad koondada ka ehted, mis võimendavad elektromagnetvälja keha peal ja sees ning mille kuumenemisel võib saada ka põletushaavu. Staatilise magnetvälja toimel võivad ferromagnetiliste omadustega esemed (sealhulgas pintsetid, käärid) lendu tõusta ning töökeskkonnas liikumisega tekitada ruumis viibijatele vigastusi. Seepärast ei tohi ka magnetresonantstomograafi kasutamisel uuringuruumis metallesemeid olla. 8
9 Pikaajaline mõju Käesolev elektromagnetväljade seadusandlus ei hõlma võimalikke tervisemõjusid pikaajalisest kokkupuutest elektromagnetväljadega. Siiski viiakse aktiivselt läbi teaduslikke uuringuid ning muutused selles vallas on tõenäolised. Kuna iga inimene on erinev ja tema organism erineva vastupanuvõimega, tasub tugevate elektromagnetväljade allikatega võimalikult vähe kokku puutuda. Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur tõstis aastal madalsageduslike magnetväljade ohuklassi 2B (võib-olla kantserogeenne) tasemele. Mehhanismid, kuidas elektromagnetväljade tervisemõjud avalduvad, vajavad täiendavat uurimist. Kahjustused võivad avalduda ohutegurite koosmõjus ning sõltuvad ka inimese iseärasusest. Väidetavalt võivad elektriliste seadmete, mobiilisidemastide või teiste kiirgusallikate läheduses viibimisel tekkida või tugevneda järgmised sümptomid: peavalud, krooniline väsimus, keskendumisraskused, mälu halvenemine, nahaärritused, ärrituvus, raskused magamajäämisel, südame arütmia, häired vereringluses, kilpnäärme talitluse häired, põletav tunne silmades, tinnitus, närvilisus, külmetavad käed-jalad ning lihaspinge. Riskide hindamine Töötajate tervise- ja ohutusriskide vähendamiseks või vältimiseks peab tööandja välja selgitama elektromagnetväljade allikad ning hindama töötajate väljadega kokkupuutest tulenevaid riske. Elektromagnetväljade direktiivi 2013/35/EL rakendamise hea tava mittesiduva juhendi 1. osa käsitleb üksikasjalikult elektromagnetväljade riskihindamist. 2. osa käsitleb juhtumiuuringuid, mis annavad juhiseid riski hindamiseks ja ennetus- ja kaitsemeetmete rakendamiseks. Põhjaliku riskihindamise läbiviimiseks soovitame kasutada juhendite suuniseid. Viited juhenditele on trükise kasutatud kirjanduse loetelus. Esmane riskihindamine Kaasaegses ühiskonnas puutub meist igaüks kokku paljude elektri- ja magnetväljade allikatega. Meie ümber olevad elektriseadmed, mobiil-, raadio- ja internetiside toimimiseks kasutatavad antennid ja vastuvõtjad põhjustavad erinevaid elektromagnetväljasid. Enamikes kodumajapidamistes ja töökohtadel leiduvate seadmete väljatugevused on madalad ning ettenähtud eesmärgil kasutamisel ei põhjusta tõenäoliselt kahjulikke tervisemõjusid. Esimene samm on tuvastada ja loetleda kõik töökoha seadmed, tööga seotud olukorrad ja tegevused, kus on töötajatel elektromagnetväljadega kokkupuutumine. Seejärel saab välja selgitada, milliste kiirgusallikate puhul tuleb korraldada põhjalik riskihindamine. Erinevates olukordades võivad töötajad kokku puutuda tugevate väljadega hoolduse, teeninduse või remondi käigus. Seadmete katsetamine võib võimaldada töötajatele ligipääsu tugevatele väljadele, mis tavapäraselt pole ligipääsetavad. 9
10 Põhjalik elektromagnetväljade riskihindamine on tavapäraselt nõutud näiteks järgmiste tööga seotud tegevustel, seadmete kasutamisel ja töökohtade olemasolul. Tugijaamade antennid (operaatori poolt määratud keelutsooni sees) Valgustusseadmed, mis on raadiosageduslikud või mikrolainete poolt pingestatud Vooluring, kus juhtmed on lähestikku ja mida läbiv vool on tugevam kui 100 A k.a juhtmestik, jaotusseadmed, trafod jne kokkupuude magnetväljadega Vooluringid paigaldise sees, kus üksiku vooluringi faasivool on tugevam kui 100 A k.a juhtmestik, jaotusseadmed, trafod jne kokkupuude magnetväljadega Elektripaigaldised, mille faasivool on tugevam kui 100 A k.a juhtmestik, jaotusseadmed, trafod jne kokkupuude magnetväljadega Õhukaabel, mille pinge on üle 100 kv, või üle 150 kv juhe töökoha kohal kokkupuude elektriväljadega Dielektriline kuumutus või keevitus Induktsioonkuumutus, -jootmine, -ahjud Magnetosakeste kontrollimine (pragude avastamine) Magnetiseerija/demagnetiseerija (k.a lindikustutid) Tööstuslik elektrolüüs Kaarsulatusahjud Raadiosageduslikud plasmaseadmed, k.a vaakumsadestusega ja pihustavad Keevitamine, manuaalne takistus (punktkeevitus, joonkeevitus) Meditsiiniseadmed, mis kasutavad elektromagnetvälju diagnoosimiseks või raviks (näiteks lühilainediatermia, transkraniaalne magnetstimuleerimine) Mikrolainekuivatus, ehituses Mikrolainekuumutus ja -kuivatus, puidutöötlemisettevõtetes (puidu kuivatamine, puidu vormimine, puidu liimimine) Lennuliikluse kontrolli radar, ilmaradar ja suure tööraadiusega radar Ringhäälingusüsteemid ja -seadmed (raadio ja televisioon: LF, MF, HF, VHF, UHF) Elektrirongid ja -trammid Loetelu ei saa pidada lõplikuks, sest ettevõtetes võivad olla seadmed ja tööprotsessid, mida ei ole siin loetletud. Kahtluse korral tuleb koguda teavet käsiraamatutest, seadme kasutusjuhendist ja muudest dokumentidest. Mitmed tabeli loetelus olevate juhtumite mõõtmistulemused näitavad, et väljad võivad ületada rakendusväärtusi või mõnel juhul ka ületada kokkupuute piirnorme. Töökohal võib kokkupuute ulatus tõenäoliselt varieeruda. Seepärast on vajalik viia läbi konkreetse töökoha põhjalikum riskihindamine. 10
11 Järgmiseks on vaja teha kindlaks töötajad, kes ohtudega kokku puutuvad. Kuigi eeldame, et seadme kasutaja võib kokku puutuda tugevate väljadega, võivad seadme läheduses ja mööduvad töötajad olla samuti ohustatud. Näiteks punktkeevitusseadme külgedel on keevituse hetkel oluliselt suurem elektromagnetväli kui seadme kasutaja töötamiskohal. Arvestage ka riskidega, mis on seotud isikutega, kes ei ole otseselt töötajad, kuid võivad siiski viibida töökohal: külastajad, hooldusinsenerid, lepinguosalised, kauba transporttöötajad, inimesed seadmest teisel pool seina jne. Riskirühmadesse kuuluvad töötajad Oluliselt madalamad elektromagnetväljade tasemed võivad häirida töötajale siiratud ja kehal kantavate meditsiiniseadmete tööd ning osutuda neile, samuti rasedatele, lootele ja alaealistele töötajatele ohtlikuks (vt järgmist loetelu). Töötajad, kellele on siiratud aktiivsed meditsiiniseadmed: kardiostimulaatorid, defibrillaatorid, sisekõrva implantaadid, ajutüve implantaadid, sisekõrva proteesid, neurostimulaatorid, võrkkesta kodeerimisseadmed, siiratud ravimiinfusioonipumbad Töötajad, kellele on siiratud passiivsed metalli sisaldavad meditsiiniseadmed: liigeseproteesid, tihvtid, plaadid, kruvid, kirurgilised klambrid, aneurüsmiklambrid, stendid, südameklapi proteesid, annuloplastika rõngad, metallist rasestumisvastased implantaadid ja aktiivsed siiratud meditsiiniseadmed Töötajad, kellel on kehal kantavad meditsiiniseadmed, näiteks välised hormooni infusioonipumbad, insuliinipumbad Rasedad töötajad Alaealised töötajad Alaealisele on töö kõrgpingestatud elektriseadmetega keelatud. Alaealist ei tohi lubada tööle, mis ohustab tema tervist töökeskkonnas toimiva elektromagnetvälja tõttu. Kui töökeskkonnas on tagatud vastavus nõukogu soovituses 1999/519/EÜ viidatud kontrollväärtustele, siis on riskirühmadesse kuuluvad töötajad üldjuhul piisavalt kaitstud. Samuti ei tohiks staatiline magnetväli väärtusega alla 0,5 mt avaldada mõju aktiivsetele siiratavatele meditsiiniseadmetele. Kui hindamise tulemusena selgub, et töötaja tavapärane töö võib põhjustada ohtliku olukorra, on tavaliselt lihtsaim lahendus kohandada töökohta, muuta töökorraldust või tööülesandeid. Kui need osutuvad keeruliseks, korraldab tööandja põhjaliku riskihindamise, mis võib hõlmata muuhulgas mõõtmisi. Olles teadlik oma terviseseisundist peab töötaja teavitama tööandjat riskirühma kuulumisest. Oluline osa töötajatest võivad keelduda siiratud meditsiiniseadme olemasolu avaldamisest, kartes, et see võib mõjutada töösuhet. Tööandjal tuleb teabe kogumisel sellega arvestada. Kuigi siiratud aktiivse meditsiiniseadmega patsientidele antakse üldi- 11
12 sed hoiatused häireid põhjustavate olukordade vältimiseks, ei pruugi nad olla teadlikud elektromagnetväljade olemasolust. Seega kui töötajat teavitada elektromagnetväljade olemasolust ja kahjulikust mõjust, võib ta tõenäolisemalt avaldada tööandjale või töötervishoiuarstile siiratud meditsiiniseadme olemasolu. Töötervishoiuarsti otsus töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta ning arsti soovitused ja ettepanekud on tööandjale riskihindamisel ja ohutuse tagamisel olulise väärtusega. Kaalutletud otsuse ning asjakohaste soovituste ja ettepanekute tegemiseks vajab arst töökeskkonna riskianalüüsi tulemusi elektromagnetväljade allikate ja riskihinnangutega. Elektromagnetväljade allikate loetelu, mille suhtes on kindlasti vajalik esmane hindamine riskirühma kuuluvate töötajate osas läbi viia, on toodud Elektromagnetväljade direktiivi 2013/35/EL rakendamise hea tava mittesiduva juhendi 1. osa tabelis 3.2 (lk 24). Samas tuleb arvestada, et esitatud nimekiri on näitlik ning ei ole lõplik. Näiteks võib mobiiltelefoni tekitatud väli häirida kardiostimulaatori tööd, kui telefon on selle seadme vahetusläheduses. Ohtu saab vältida, kui kasutada telefoni rinnast eemal. Põhjalik riskihindamine Kui esmase riskianalüüsi käigus selgub, et elektromagnetväljadega seotud terviserisk töötajale puudub, pole põhjalikum hindamine vajalik. Seda olukorras, kus puuduvad töökeskkonnas tugevad elektromagnetväljad ning riskirühmadesse kuuluvad töötajad. Näiteks tüüpilistes arvutitöökohtades või avalikkusele avatud töökohtadel kasutatakse elektromagnetvälju tekitavaid seadmeid, mis üldjuhul vastavad Euroopa Liidu tooteohutuse nõuetele ning seeläbi ei avalda olulist mõju tervisele. Kontorites on tavalised elektrilised kontoriseadmed, mis saavad toidet vooluvõrgust. Arvutid on ühendatud kohtvõrguga ja Wi-Fi t kasutavad sülearvutid. Puhkeruumis on elektriseadmetest keedukann, külmutuskapp ja mikrolaineahi. Võrguserver asub sageli eraldi ruumis. Kontoritöötajad veedavad suure osa ajast arvutiga töötades ja mobiiltelefoniga kõnesid tehes. Arvutitest, võrguserverist, elektrivõrgu juhtmetest, koopiamasinast, keedukannust, külmutuskapist ja mikrolaineahjust tingitud elektromagnetvälja terviserisk töötajatele on väike. Siiski on vajalik edasine riskihindamine töötajate puhul, kellel on siiratud aktiivsed meditsiiniseadmed või kehal kantavad meditsiiniseadmed. Wi-Fi t kasutavate sülearvutite, Wi-Fi ruuterite, mobiiltelefonide ja ka kaardiga avatava ukseluku (RFID) läheduses võivad meditsiiniseadmete kasutajad olla ohustatud (vt ptk riskirühmadesse kuuluvad töötajad). Samas tuleb tööandjal arvestada ka töökoha naabruses olevate elektromagnetväljade allikatega. Sellisteks allikateks võivad olla raadiosideantennid (mobiilside, operatiivside jm antennid) aga ka elektrivoolu tootmise ja jaotusega seotud rajatised (trafo alajaam, kõrge pingega või vooluga kaablid) jms. Riskihindamine võib sisaldada erinevaid keerukuse tasemeid alates otsustamisest, kas risk on madal, keskmine või kõrge, kuni üksikasjaliku kvantitatiivse analüüsini. Kui väljad 12
13 on eeldatavasti tugevamad, on hindamine tõenäoliselt keerukam ning võib sisaldada kvantitatiivse hindamise elemente, et kindlaks teha ohu suurus. Riskianalüüsi tulemustest ja selle põhjal koostatud kaitse- ja ennetusmeetmete tegevuskavast peab olema tõendatult jälgitav elektromagnetväljadega kokkupuute piirnormide järgimine. Kokkupuute piirnormid väljendavad elektromagnetväljade tasemeid, üle mille töötaja töökeskkonnas nendega kokkupuutuda ei tohi. Kui see siiski aset leiab, peab viivitamatult piirnormide ületamise vältimiseks tarvitusele võtma kaitse- ja ennetusmeetmed. Elektromagnetväljadega kokkupuute taseme orienteeruvaks hindamiseks saab uuemate kasutatavate seadmete kiirgustasemetest andmeid näiteks seadme kasutusjuhendist ning erialakirjandusest. Kui tööandjad ei saa näidata vastavust rakendusväärtuste või kokkupuute piirnormidega leitava teabe põhjal, peavad nad kas teostama arvutused, mõõtmised või rakendama meetmeid väljadele ligipääsu takistamiseks. Arvutustele, kasutusjuhendile ja erialakirjandusele võib tugineda uute seadmete puhul, mis pole vanemad kui 3 aastat, sealjuures peavad väljatugevused olema esitatud sama seadmemudeli kohta. Lähtuvalt seadme ekspluatatsioonist, võimalikest täiendustest ja muudest asjaoludest võib aastate jooksul kiirgusetase muutuda. Kuna ajas muutuvate väljade kokkupuute piirnorme ei saa üldjuhul mõõta, mõõdetakse või arvutatakse väljasid rakendusväärtuste suhtes. Nii piirnormid kui rakendusväärtused on seatud ära hoidma samu mõjusid, kuid erinevad selle poolest, et piirnorme saab välja selgitada vaid arvutuslikult (arvutisimulatsiooni teel), samas kui rakendusväärtusi on võimalik lihtsamalt hinnata mõõtmiste teel. Kui rakendusväärtust ei ületata, on risk lühiajaliste tervisemõjude ilmnemisele väike ning täiendavaid ennetavaid või ettevaatusabinõusid ei nõuta. Sellisel puhul ei ületata ka kokkupuute piirnorme. Juhime tähelepanu asjaolule, et riskirühmadesse kuuluvate töötajad on kaitstud oluliselt madalamate nõukogu soovituses 1999/519/EÜ viidatud kontrollväärtuste korral (vt joonis 3). Mõõtmised või arvutused tellib tööandja pädevalt mõõtjalt või lähtub mõõtmisel ja arvutamisel järgmistest nõuetest: 1. mõõtmisi või arvutusi tegeval isikul peab olema selleks vajalik väljaõpe; 2. elektromagnetväljade mõõtmise või arvutamise metoodika peab järgima asjakohaseid standardeid või rahvusvahelisi teaduspõhiseid juhiseid; 3. mõõteseadmed peavad olema asjakohased ja kalibreeritud; 4. mõõtmised või arvutused peavad olema dokumenteeritud, esitatud koos mõõtemääramatusega ning sisaldama kogu informatsiooni, mis on vajalik töötaja elektromagnetväljadega kokkupuute taseme ja sellest tuleneva terviseriski hindamiseks. 13
14 Seadme konstruktsiooni, varjestuse või kasutamisviisi muutmisel tuleb täiendavalt elektromagnetväljade tugevuse taset kontrollida. Kuna iga kasutuses olev elektromagnetvälju kiirgav masin või seade kulub, peab kord kolme aasta jooksul elektromagnetväljade tugevuse taset uuesti mõõtma või arvutama. Nõutavad ennetusmeetmed Suurenenud oht tervisele ja ohutusele Suurenev risk Kokkupuute tase, kestus ja tüüp Hindamine kokkupuute piirnormide suhtes on vajalik Ainult ajutine kokkupuude. Koolitus teadlikkuse tekitamiseks / vajalik teave Sädelahenduste piiramine elektriväljade puhul Väljade toime meeltele (nt fosfeenid, mikrošokid) Kehalist toimet avaldava kokkupuute piirnormid Kõrged rakendusväärtused Meelelist toimet avaldava kokkupuute piirnormid Madalad rakendusväärtused Nõutav on hindamise läbiviimine riskirühmadesse kuuluvate töötajate suhtes Nõukogu soovitus Joonis 3. Kokkupuute piirnormide ja rakendusväärtuste seosed [1]. Töötajate elektromagnetväljadega kokkupuute taset pole vaja mõõta avalikkusele avatud töökohtadel, kus 1) kasutatakse vaid Euroopa Liidu tooteohutuse nõuetele vastavaid elektromagnetvälju tekitavaid seadmeid ning seadme tootmise hetkel kehtinud nõuded 14
15 olid piirnormidest ja rakendusväärtustest madalamad ja 2) kui elektromagnetvälju on mõõdetud vastavalt sotsiaalministri 21. veebruari a määrusele nr 38 Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine ning määrusest tulenevatest piirangutest peetakse töötajate puhul kinni ning töötajate tervise- ja ohutusriskid on välistatud. Mõõtmise või arvutamise tulemusi säilitatakse koos riskianalüüsiga sobival ja jälgitaval kujul nii, et nendega on võimalik vajaduse korral tutvuda. Terviseriskide hindamisel peab pöörama erilist tähelepanu järgmisele: 1. kehalist ja meelelist toimet avaldava kokkupuute piirnormid ja rakendusväärtused; 2. kokkupuute sagedus, tase, kestus ja laad, sealhulgas kiirguse jaotus töötaja kehas ja töökohal; 3. otsene biofüüsikaline mõju; 4. riskirühmade töötajate tervis ja ohutus; 5. igasugune kaudne mõju; 6. elektromagnetväljadega kokkupuute taseme vähendamiseks kavandatud vahendite puhul asendusvahendite olemasolu; 7. töötajate tervisekontrollide põhjal saadud asjakohane teave; 8. mitme kokkupuuteallika olemasolu; 9. üheaegne kokkupuude mitmesageduslike väljadega; 10. muu asjakohane tervise ja ohutusega seotud teave. Elektromagnetväljade põhjustatud kaudsete mõjude riske tuleb hinnata eraldi. Riskid esinevad vaid teatud olukorras ja enamiku tööandjate jaoks on esimeseks sammuks kaaluda, kas need riskid on nende töökohas üldse tõenäolised. Üksikasjalikku sellekohast teavet riskihindamiseks leidub Elektromagnetväljade direktiivi 2013/35/EL rakendamise hea tava mittesiduva juhendi 1. osa lisas E. Elektromagnetväljade piirnormid ja rakendusväärtused lühiajalise otsese kokkupuute korral ning elektromagnetväljadega kokkupuute taseme kindlaksmääramine mõõtmise või hindamise teel on sätestatud Vabariigi Valitsuse määruses nr 44 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded elektromagnetväljadest mõjutatud töökeskkonnale, elektromagnetväljadega kokkupuute piirnormid ja rakendusväärtused ning elektromagnetväljade mõõtmise kord 1. Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused ja baaspiirangud elu- ning puhkealadel, elamutes, ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ning muudes kohtades, kus inimene viibib pikemat aega on sätestatud Sotsiaalministri määruses nr 38 Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine. 15
16 Väljavõte keevitusprotsesside erialakirjandusest. Keevitusprotsessides ei hinnata üldjuhul elektromagnetväljadest tingitud soojuslikku mõju inimese tervisele, sest seadmed ei tekita tavaliselt üle 100 khz sagedust. Siiski võib esineda erandeid. Kuna keevituskaare tekkimiseks kasutatakse madalat pinget, on tekkiv elektriväli suhteliselt madala tasemega ning piirnormi ei ületa. Peaasjalikult tuleb hinnata riske töötajale magnetväljast, mille tugevus sõltub suuresti voolutugevusest. Suurbritannia Töötervishoiu ja Tööohutuse Ameti (Health and Safety Executive) tellitud raport (2014) (kättesaadav: rrpdf/rr1018.pdf) toob välja keevitusega kaasnevatest elektromagnetväljadest paljugi kasulikku. Näiteks eksperimendis MIG keevitamisel (200 A keevitusvool, 28 V kaare pinge, positiivne vastupolaarne alalisvool) ei ületanud mõõdetud magnetväljad ka 10 cm kaugusel keevituspõletist alumist rakendusväärtust. Pulseeriva MIG keevituse (210 A, 13 m/min traadi etteandel) korral moodustas magnetvälja tase keevituspõleti juures 90 % alumisest rakendusväärtusest. Sama mõõtetulemus saavutati keevituspõleti lähedal TIG pulseeriva alalisvooluga keevitamisel (150 A tippvoolutugevusel, pulseeriv sagedus 100 Hz). Kui rakendusväärtusi ületatakse, siis tuleb tööandjal võtta tarvitusele abinõud tervisekahjustuste vältimiseks. Punktkontaktkeevitusseadmega keevitamisel (ühefaasiline, vahelduvvool, A) on magnetväli käte asukohas 10 cm kaugusel kaarleegist rakendusväärtuse tasemel. Seadme külgedel on magnetväli tugevam ning ületab töötaja pea kõrgusel ja 30 cm kaugusel rakendusväärtust. Võimsamate seadmete ja suuremate voolutugevustega on kasutajale mõjuvad rakendusväärtused ületatud. Ennetamise põhimõtted Nagu eespool kirjeldatud, on riskirühmadesse kuuluvad töötajad ohustatud oluliselt madalamate elektromagnetväljade tasemega kokkupuute korral. Töökeskkonna riskianalüüsi korraldamise käigus on vajalik igale töötajale mõjuvad riskid välja selgitada, st iga riskirühma kuuluva töötaja suhtes tuleb läbi viia eraldi riskihindamine. Võib juhtuda, et ka riskirühmadesse mittekuuluvad töötajad tajuvad kahjulikke tervisemõjusid kehtestatud piirnormist madalamate elektromagnetväljade olemasolul. Kui riskianalüüsi käigus selgub, et elektromagnetväljadega kokkupuute tase töökeskkonnas ületab mittesoojuslike mõjude madalaid rakendusväärtusi või soojuslike mõjude rakendusväärtusi, peab tööandja koostama tegevuskava. Selles nähakse ette ja rakendatakse meetmed elektromagnetväljade vähendamiseks nende tekkekohas. Kui vaatamata rakendatud abinõudele töötajate kokkupuude elektromagnetväljadega ületab kokkupuute piirnorme, peab tööandja viivitamata tõhustama kaitse- ja ennetusmeetmeid. Elektromagnetvälja mõju inimese tervisele sõltub peamiselt välja tugevusest, inimese ja kiirgusallika vahekaugusest ning elektromagnetväljas viibimise ajast. Oluliselt väheneb elektromagnetvälja tugevus kiirgusallika kauguse suurenemisel (vt joonis 4). Võimalusel tuleb eelistada allikast kaugenemise meetmeid. 16
17 Hoiatusmärkidega tuleb märgistada töövahendid, tööruumid ja ohualad, kus töötajad võivad kokku puutuda elektromagnetväljadega, mille tugevuse tase ületab kokkupuute rakendusväärtusi. Soovitav on hoiatusmärgistuse paigaldamine ka madalamate tasemete korral, eelkõige siis kui töökoha elektromagnetväljade tõttu on vajadus suunata töötaja tervisekontrolli. Kui juurdepääsu piiramine ohualadele on tehniliselt teostatav ja kokkupuuteohu tõttu õigustatud, tuleb seda samuti teha. Mitteioniseeriv kiirgus Tugev magenetväli Magetvoo tihedus (µt) Kaugus allikast (m) Joonis 4. Magnetvoo tiheduse vähenemine allika kaugusest sõltuvalt mitme võimsa sagedusallika näitel: punktkeevitusaparaat (kollane), 0,5 m demagneetimispool (tumeroheline), 180 kw induktsioonahi (heleroheline), 100 kva kõrgsagedus-keevitusaparaat (punane), 1 m demagneetimispool (sinine) [1]. 17
18 Tegevuskava peab sisaldama abinõusid kõigi töötajate, sealhulgas riskirühma kuuluvate töötajate kaitseks. Ennetusmeetmete kavandamisel ja rakendamisel ning tegevuskava koostamisel peab tähelepanu pöörama eelkõige järgmistele abinõudele: 1. elektromagnetväljadega kokkupuute kestuse ja intensiivsuse piiramine; 2. elektromagnetväljadega kokkupuudet vältivate või vähendavate alternatiivsete töömeetodite kasutamine; 3. elektromagnetväljadega kokkupuute vähendamist võimaldavate asendusseadmete kasutamine, võttes arvesse tehtavat tööd; 4. elektromagnetväljade mõju vähendamiseks tehniliste meetmete kasutamine, vajaduse korral blokeerimis-, varjestus- või muude tervist kaitsvate seadmete kasutamine; 5. asjakohaste eraldus- ja juurdepääsumeetmete (näiteks signaalid, märgised, põrandamärgistused, tõkked) kasutamine, et piirata või kontrollida juurdepääsu ohualadele; 6. kontaktvoolust või sädelahendustest põhjustatavate ohutusriskide vähendamine tehniliste vahendite ja töötajate koolituse abil; 7. töövahendite, tööruumide ja töötamiskohtade õige hooldamine; 8. tööruumide ja töötamiskohtade kujundus ja paigutus; 9. asjakohaste isikukaitsevahendite kättesaadavus, kui tehniliste ühiskaitsevahenditega ei ole võimalik elektromagnetväljadega kokkupuute taset vähendada. Aktiivse siirdatud südameseadmega isikute sisenemine keelatud Metallist implantaatidega isikute sisenemine keelatud Joonis 5. Tugeva elektromagnetvälja alale tuleb piirata meditsiinilist implantaati kandvate isikute juurdepääs ning need alad vastavalt märgistada. 18
19 Tasub meeles pidada, et elekterkeevituses liiguvad mööda kaableid tugevad voolud ning sellega kaasnevad tugevad magnetväljad. Levinud halb praktika käsikaarkeevituses on kaablite paiknemine üle õla või suguorganite lähedal. Hea tava on rakendada järgmisi meetmeid: 1. Asetage kaablid ühele küljele endast eemale, et mitte olla kaablite ümber silmuses; 2. Ärge kerige, mähkige kaableid ümber keha, kaela ja jäsemete; 3. Paigutage keevitusagregaat endast võimalikult eemale ja kaablid vähemalt 30 cm kaugusele; 4. Ühendage keevituskaabli kinnitusklamber keevitatava eseme külge keevisõmblusele nii lähedale kui võimalik. Suure voolutugevusega punktkontaktkeevitusel võivad lihtsad meetmed vähendada oluliselt kokkupuudet tugevate väljadega. Väljatugevus on suurem masina külgedel. Jalglüliti ümberpaigutamine, liikumist takistava piirde paigaldamine, kasutaja asukoha muutmine võib olla piisav lahendus. Siiski võivad vajalikud olla lisameetmed, nagu keevitavate detailide hoidmine näpitsatega, detaili paigutamine kinnitusrakisesse või robottehnoloogia kasutamine. Eesmärgiks on suurendada elektromagnetvälja allika kaugust töötajast. Joonis 6. Kontaktkeevitusseadmega töötamisel tekivad tugevad elektromagnetväljad. Tööandjal tasub konsulteerida töötajate ja töökeskkonnavolinikuga kõigis töökeskkonnaga seotud küsimustes, mis puudutavad töökeskkonna parandamise abinõude kavandamist ning töötervishoiu ja tööohutuse alase väljaõppe kavandamist ja korraldamist. Suurema arvu ettepanekute seast on tõenäolisem leida abinõud, mida töötajad on nõus meelsamini omaks võtma ja mille rakendamisel on riskid madalamad. 19
20 Töötajate teavitamine ja väljaõpe Elektromagnetväljadest põhjustatud riskidega kokku puutuda võivatele töötajatele peab tööandja korraldama asjakohase juhendamise ja väljaõppe. Kuigi juhendamine ja väljaõpe tugineb töötaja töökohaga seotud terviseriskide hindamise tulemustele, peab see eelkõige hõlmama järgmisi teemasid: 1. elektromagnetväljade kahjulik mõju tervisele, sealhulgas lühiajalised kesk- või perifeerse närvisüsteemi sümptomid ja taju häired; 2. elektromagnetväljadega kokkupuute võimalik kaudne mõju; 3. elektromagnetväljade kahjulik mõju riskirühma kuuluva töötaja tervisele ja ohutusele; 4. elektromagnetväljadega kokkupuutest tingitud tervisekahjustuse varajane avastamine ja sellest teatamise kord ettevõttes; 5. töötaja tervisekontrolli tegemise kord; 6. teave elektromagnetväljadega kokkupuute piirnormidest ja rakendusväärtustest ning töökohal esinevate elektromagnetväljade tugevuse tasemed; 7. elektromagnetväljadest tulenevate terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks rakendatavad meetmed ettevõttes, sealhulgas riskirühma kuuluvate töötajate kaitseks rakendatavad meetmed; 8. ohutu töökorraldus ja õiged töövõtted töövahendite kasutamisel ja hooldamisel, et minimeerida elektromagnetväljadest tingitud terviseriske. 20
21 Tervisekontroll Tööandja korraldab töötajatele tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures, kui elektromagnetväljade tugevuse tase on: 1. kõrgem kui üks protsent mittesoojuslike mõjude madalatest rakendusväärtustest; 2. kõrgem kui kümme protsenti soojuslike mõjude rakendusväärtustest; 3. üks protsent 0 kuni 1 Hz sagedusega magnetvälja kokkupuute piirnormidest. Kui töötaja annab teada soovimatust või ootamatust kehalisest toimest või kui töötajal on toimunud kokkupuute piirnorme ületav kokkupuude elektromagnetväljadega, tuleb korraldada töötajale koheselt tervisekontroll, ootamata ära järgmist tervisekontrolli aega. Tervisekontrolli tegijale esitatakse töötajate nimekiri ja elektromagnetvälju tekitava seadme elektromagnetväljade karakteristikute andmed, mis hõlmavad sagedust, tugevust, kokkupuute kestust ja muud olulist teavet. Kui tervisekontrolli käigus avastatakse töötajal elektromagnetväljaga kokkupuute tagajärjel tekkinud tervisekahjustus, tuleb töötaja paigutada teisele tööle või töökohale, kus ei ole elektromagnetväljadega kokkupuute riski, võttes seejuures arvesse töötervishoiuarsti soovitusi. 21
22 Kasutatud kirjandus 1. Elektromagnetväljade direktiivi 2013/35/EL rakendamise hea tava mittesiduv juhend. 1. osa. Praktiline juhend Euroopa Komisjon, Luxembourg: Euroopa Väljaannete Talitus. (kättesaadav: elektromagnetvaeljade-direktiivi el-rakendamise-hea-tava-mittesiduvjuhend-pbke /) 2. Elektromagnetväljade direktiivi 2013/35/EL rakendamise hea tava mittesiduv juhend. 2. osa. Juhtumiuuringud Euroopa Komisjon, Luxembourg: Euroopa Väljaannete Talitus. (kättesaadav: elektromagnetvaeljade-direktiivi el-rakendamise-hea-tava-mittesiduvjuhend-pbke /) 3. Electromagnetic Fields in the welding environment Research raport RR Health and Safety Executive. (kättesaadav rr1018.pdf). 22
23 23
24 Tööelu tekitab küsimusi? Tööinspektsioon teab vastuseid! VAATA Tööinspektsiooni kodulehte ja Tööelu portaali HELISTA juristi infotelefonile igal tööpäeval kella KASUTA kliendiportaali eti.ti.ee KIRJUTA KUTSU töökeskkonna konsultant oma ettevõttesse Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfond Eesti tuleviku heaks
Praktikumi ülesanne nr 4
Järjestikskeemid - Koodlukk I07 - Digitaalloogika ja -süsteemid Õppejõud: Priit Ruberg Ülari Ainjärv 1/4 I07 - Sisukord 1. Ülesande püstitus!... 1. Lahendus!... 1.1. Automaadi mudel!... 1.. s0 - s14 (Moore)!....3.
More informationVäiketuulikute ja päikesepaneelide tootlikkuse ja tasuvuse võrdlus
Väiketuulikute ja päikesepaneelide tootlikkuse ja tasuvuse võrdlus Rein Pinn Eesti Päikeseenergia Assotsiatsioon EnergoGen Päikeseenergia ja paneelid Toodab sooja Vaakum torukollektor Plaatkollektor Päikeseenergia
More informationElekter päikesest Eestis aastal Andri Jagomägi, Ph.D. Tallinna Tehnikaülikool Materjaliteaduse Instituut
Elekter päikesest Eestis aastal 2012. Andri Jagomägi, Ph.D. Tallinna Tehnikaülikool Materjaliteaduse Instituut Küsitlus Milline peaks olema päikesest elektrit toova süsteemi tasuvusaeg aastates, et Te
More informationSADAMA VASTUVÕTUSEADMETE VÄIDETAVATEST PUUDUSTEST TEAVITAMISE VORM FORM FOR REPORTING ALLEGED INADEQUACIES OF PORT RECEPTION FACILITIES
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2009. a määrus nr 78 Laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise ja vastuvõtmise korralduslikud nõuded Lisa 2 (majandus- ja kommunikatsiooniministri 04.märtsi
More informationEUROOPA PARLAMENT ARVAMUS. Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon 2003/0226(COD) Esitaja: siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon
EUROOPA PARLAMENT 2004 ««««««««««««Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon 2009 2003/0226(COD) 14.12.2004 ARVAMUS Esitaja: siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon Saaja: transpordi- ja turismikomisjon Teema: Euroopa
More informationjõudlusega ning vähendab võrra.
Põhifunktsioonid Aktiivne energiajuhtimine Aktiivse energiajuhtimise funktsioon reguleerib energiatarbimise taset ja jahutusvõimet, juhtides kompressori mootori maksimaalset sagedust. Ülim energiatõhusus
More informationEhitisintegreeritud fotoelektriliste päikesepaneelide tootlikkus ja majanduslik tasuvus Eesti kliimas aastal 2011
Ehitisintegreeritud fotoelektriliste päikesepaneelide tootlikkus ja majanduslik tasuvus Eesti kliimas aastal 2011 Annika Päsik Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Sisukord Eesmärk Päikesekiirgus Eestis
More informationDigitaalne vererõhu aparaat. Mudel UA Kasutusjuhend
Digitaalne vererõhu aparaat Mudel UA-767 30 Kasutusjuhend EESTI EESTI SISUKORD EESTI 1 Kallid kliendid Meie õnnitlused, kõrgtehnoloogilisel tasemel välja töötatud A/D vererõhu, mõõtmisaparaadi omandamise
More informationOhutuskaartide ja kokkupuutestsenaariumide juhend
Ohutuskaartide ja kokkupuutestsenaariumide juhend OHUTUS- KAARDID Sissejuhatus KOKKUPUU- TESTSENAA- RIUMID Sissejuhatus OHUTUS- KAARDID Jaod KOKKUPUU- TESTSENAA- RIUMID Jaotised Lahtiütlus/õigusteave
More informationSA Säästva Eesti Instituut/ Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus NATURA HINDAMISE PRAKTIKAST JA KVALITEEDIST 2010.
SEI Tallinn väljaanne nr 16 SA Säästva Eesti Instituut/ Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus NATURA HINDAMISE PRAKTIKAST JA KVALITEEDIST 2010 Kaja Peterson Tallinn, jaanuar 2011 Kaanel: Kaunis
More informationAWD18E CORDLESS DRILL AKUTRELL
AWD18E CORDLESS DRILL AKUTRELL Instruction Manual Kasutusjuhend Original instructions Originaaljuhendi tõlge Please read this handbook carefully before using the tool! Enne tööriista kasutamist loe juhend
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN 1550:1999 Tööpinkide ohutus. Töödeldava eseme kinnitusrakiste projekteerimise ja ehitamise ohutusnõuded Machine-tools safety - Safety requirements for the design and construction
More information1. JAGU: Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine
Leht 1/8 1. JAGU: Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine 1.1 Tootetähis 1.2 Aine või segu asjaomased kindlaksmääratud kasutusalad ning kasutusalad, mida ei soovitata Täiendav oluline teave
More informationPraktiline juhend biotsiidimääruse kohta
Praktiline juhend biotsiidimääruse kohta Eriseeria andmete jagamise kohta. Konsortsiumid 2 Praktiline juhend biotsiidimääruse kohta. Eriseeria andmete jagamise kohta. Konsortsiumid ÕIGUSLIK TEADE Käesoleva
More informationLOGO. Eesti Arengukoostöö ja Humanitaarabi
LOGO KASUTUSJUHEND Eesti Arengukoostöö ja Humanitaarabi 1.1 Logo tähendus Logo element, mille ühenduses olevad kujundatud lülid on seotud, on tuletatud Eesti rahvuselementidest. Märgis olevad lahus elemendid
More informationTarkvaraprotsessi küpsuse hindamise ja arendamise võimalusi Capability Maturity Model i näitel
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-Loodusteaduskond Informaatika õppetool Sander Zeemann Tarkvaraprotsessi küpsuse hindamise ja arendamise võimalusi Capability Maturity Model i näitel Proseminaritöö
More informationVALGE SÄRK PÕHIKANGAS TWO FOLD
VALGE SÄRK TWO FOLD S0 2-PLY POPLIN T0 2-PLY TWILL U06 2-PLY ROYAL- OXFORD V SMALL HERRINGBONE Laitmatult valge särk on ajatu klassika. Oma puhtuses võimaldab see kombineerimist mis tahes teiste värvidega.
More informationOhutuskaart. määruse (EÜ) nr 1907/2006 (REACH) kohaselt RF-G464
: (Rev. 2.0) 1. JAGU: Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine 1.1 Tootetähis Kaubanduslik nimetus Registreerimisnumber (REACH) (elektroodid täidistraadiga kaarkeevituseks) mitte tähtsust
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN 171-:2000 Alumiinium ja alumiiniumisulamid. Tõmbetoorikud. Osa : Erinõuded mehaanika alal kasutamiseks (välja arvatud keevitamine) Aluminium and aluminium alloys - Drawing stock -
More informationMUUDETUD juunis Kõik õigused kaitstud WADA
1 Küsimus: Lõppkokkuvõttes vastutan mina kõige eest, mida alla neelan, süstin või manustan.vastus: Õige Seletus: Kõik sportlased peavad esitama ennetavaid küsimusi oma sportlaskarjääri ohtuseadmise vältimiseks.
More informationSÜSINIKELEKTROODIGA ÕHKKAAR PINNALÕIKAMISE KÄSIPÕLETID
K-5, Tri-Arc -i seeria SÜSINIKELEKTROODIGA ÕHKKAAR PINNALÕIKAMISE KÄSIPÕLETID Kasutusjuhend Põleti K-5 Eesti (Estonian) Tri-Arc -i seeria Versioon: AB Väljastamise kuupäev: 06.15.2014 Juhend Nr: 89250019ET
More informationTuleohutuspaigaldiste ja päästevahendite rakendamise juhend haiglatele ja hooldekodudele
Tuleohutuspaigaldiste ja päästevahendite rakendamise juhend haiglatele ja hooldekodudele Tallinn 2012 Juhendi väljaandja: Tondi Tulekaitse OÜ Esikaane foto autoriõigused: Järven AB Koostaja: Orm Tammepuu
More informationTartu Ülikool Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut KÜTTE, VENTILATSIOONI JA ÕHUKONDITSIONEERIMISE INGLISE-EESTI SELETAV SÕNASTIK
Tartu Ülikool Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut KÜTTE, VENTILATSIOONI JA ÕHUKONDITSIONEERIMISE INGLISE-EESTI SELETAV SÕNASTIK Magistriprojekt Margus Mere Juhendajad: Kristi Põder Märt Falk
More informationRohelise Kontori. käsiraamat
Rohelise Kontori käsiraamat Käesolev käsiraamat valmis Euroopa Rohelise Kontori võrgustiku algatusel ning seda rahastas Euroopa Liit Leonardo da Vinci programmi kaudu. Võrgustiku eestipoolne partner ja
More informationKui ei külma küünlal jalad, siis vast külmab vastlal jalad, kui ei külma vastlal jalad, siis jorutab jüripäevani. (Iisaku, 1961)
Kui ei külma küünlal jalad, siis vast külmab vastlal jalad, kui ei külma vastlal jalad, siis jorutab jüripäevani. (Iisaku, 1961) Oli käre külm, kuid päike helendas ja lumi sätendas silmipimestavalt. Oli
More information: IMMOIL-F30CC. 1. JAGU: Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine. 2. JAGU: Ohtude identifitseerimine
Väljaandmiskuupäev: Läbivaatamise kuupäev: : Versioon: 1.0 1. JAGU: Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine 1.1. Tootetähis Tootenimi Mudeli nimi : Microscopes-Immersion Liquids for Light
More informationGB Instruction for use EE Kasutusjuhend! UMPLM EE. POWERTEX Permanent Lifting Magnet model PLM
GB Instruction for use EE Kasutusjuhend! UMPLM20180903EE POWERTEX Permanent Lifting Magnet model PLM 1 POWERTEX Permanent Lifting Magnet PLM 100 kg 2 ton Instruction for use (GB) (Original instructions)
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN 1232:1999 Töökeskkonna õhu kvaliteet. Pumbad keemiliste toimeainete individuaalseks proovivõtmiseks. Nõuded ja katsemeetodid Workplace atmospheres - Pumps for personal sampling of
More informationToote ohutuskaart Vastab direktiivile 1907/2006/EC, art 31
Toote ohutuskaart Vastab direktiivile 1907/2006/EC, art 31 Kuupäev: 14.02.2011 Läbivaadatud:14.02.2011 1 Andmed aine/toote ja selle tootja kohta Andmed aine/toote kohta: Toote nimi: RONAL Tootja: DONAUCHEM
More informationKÕRGEPINGE-IMPULSSTRAFO TOITEALLIKA JA KÕRGEPINGEMUUNDURIGA TESTMOODULI PROJEKTEERIMINE ESS-I PROOTONIKIIRENDILE
Sixten Sepp KÕRGEPINGE-IMPULSSTRAFO TOITEALLIKA JA KÕRGEPINGEMUUNDURIGA TESTMOODULI PROJEKTEERIMINE ESS-I PROOTONIKIIRENDILE LÕPUTÖÖ Mehaanikateaduskond Elektritehnika eriala Tallinn 2017 Mina, Sixten
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3675:2006 Toornafta ja vedelad naftaproduktid. Laboratoorne tiheduse määramine. Areomeetriline meetod (ISO 3675:1998) Crude petroleum and liquid petroleum products - Laboratory
More informationKEY TO SYMBOLS. Symbols. Choke: Set the choke control in the choke position. 2 English AT26CCMC
GB Operator s manual 2-22 SE Bruksanvisning 23-43 DK Brugsanvisning 44-64 FI Käyttöohje 65-85 NO Bruksanvisning 86-106 FR Manuel d utilisation 107-127 NL Gebruiksaanwijzing 138-148 IT Istruzioni per l
More informationEUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON. Ettepanek NÕUKOGU OTSUSE
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 15.10.2004 KOM(2004) 672 lõplik 2004/0243 (AVC) Ettepanek NÕUKOGU OTSUSE kohta Ühenduse ühinemisest Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni määrusega
More informationMahu- ja kuluarvestus käsitöönduslikus palkehituses
113 Mahu- ja kuluarvestus käsitöönduslikus palkehituses Meinrad Rohner Resümee Kogenud palkehitaja Meinrad Rohner (Alppisalvos OY, Soome) tutvustab artiklis käsitööndusliku palkhoone mahu- ja kuluarvestuse
More informationVäga tõhusad väikese energiakuluga
Küttesüsteem Kliimaseade/ jahe Tarbevesi AX.. / A.. / ModulA.. Väga tõhusad väikese energiakuluga Enam kui lihtsalt pumbad A-energiaklassi asendab Biral ECO-Design A Alates 1. jaanuarist 2013 asendatakse
More informationK ägu. Eesti Bioloogia ja Geograafia Õpetajate Liidu toimetised
K ägu Eesti Bioloogia ja Geograafia Õpetajate Liidu toimetised Tallinn 2008 Eesti Bioloogia ja Geograafia Õpetajate Liit Eesti Bioloogia ja Geograafia Õpetajate Liit on 1993. aastal loodud vabariigi bioloogia
More informationWG329E WG329E.5 WG329E.9
Battery-powered Jaw Saw Akutoitega haaratssaag Akumulatora spīļzāģis Akumuliatoriumi maitinamas grandininis pjūklas EN ET LV LT P07 P22 P37 P52 WG329E WG329E.5 WG329E.9 Original instructions Algsete juhiste
More informationKaitseväe Ühendatud Õppeasutused Taktika õppetool
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Taktika õppetool ARVO KALJAPULK 7. põhikursus PATALJONILUURERÜHM Lõputöö Juhendajad: major Martin Herem kapten Aivar Kasvand Tartu 2006 1 REFERAAT Töö autor: Arvo Kaljapulk
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN 12683:1999 Biotehnoloogia. Muundatud organismid keskkonnas rakendamiseks. Juhised geneetiliselt muundatud organismide iseloomustamiseks genoommodifikatsiooni molekulaarse stabiilsuse
More informationElektripaigaldise auditi juhendmaterjal
2018 Elektripaigaldise auditi juhendmaterjal TEHNILISE JÄRELEVALVE AMET Sisukord Eessõna... 2 1. Juhendmaterjalis kasutatavad terminid... 4 2. Auditi tegija ja auditit teostav töötaja, akrediteerimisulatus....
More informationGB Instruction for use EE Kasutusjuhend BA11.31PB/PDEE POWERTEX Shackle PBSB/PBSP/PDSB/PDSP
GB Instruction for use EE Kasutusjuhend! BA11.31PB/PDEE24.01.17 POWERTEX Shackle PBSB/PBSP/PDSB/PDSP 1 POWERTEX Shackles Instruction for use (GB) (Original instructions) PDSB with safety bolt PDSP with
More informationKanepibetoonsegude tutvustus ja katsetamine Eesti kliimas
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku ehituse õppekava Markus Pau Kanepibetoonsegude tutvustus ja katsetamine Eesti kliimas Lõputöö Juhendaja: Laur Pihel Kaitsmisele
More informationKaarel Zilmer Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi dotsent
TOIMETUS Peatoimetaja Rein Jalak Kujundaja Eli Üksküla TOIMETUSKOLLEEGIUM Peeter Lusmägi Eesti Olümpiakomitee liikumisharrastuse juht Ühendus Sport Kõigile peasekretär Tõnu Seil Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi
More informationElektripaigaldise auditi juhendmaterjal
Elektripaigaldise auditi juhendmaterjal 2017 Sisukord Eessõna... 3 1. Juhendmaterjalis kasutatavad terminid... 5 2. Auditi tegija ja auditit teostav töötaja, akrediteerimisulatus.... 6 3. Elektripaigaldiste
More informationKadri Aljas LIIKUVUSSPEKTROMEETRIA: MEETOD JÄÄTMEGAASIDE MÄÄRAMISEKS. Bakalaureusetöö
TARTU ÜLIKOOL Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Füüsika Instituut Kadri Aljas LIIKUVUSSPEKTROMEETRIA: MEETOD JÄÄTMEGAASIDE MÄÄRAMISEKS Bakalaureusetöö Juhendajad: Tiia-Ene Parts, PhD Aare Luts, PhD Tartu
More informationTelefonivõrgule juurdepääsu turu hindade analüüs. Sisukord. 1. Eesmärk ja ulatus. 2. Võimalikud konkurentsiprobleemid. Lisa 1
Konkurentsiameti 31. märtsi 2010. aasta Era- ja äriklientidele kindlaks määratud asukohas telefonivõrgule juurdepääsu turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse Lisa 1 Telefonivõrgule
More informationKasutusjuhend. Bensiiinimootoriga muruniiduk L 5100S L 5500S. Licensed by Hyundai Corporation Korea. Enne kasutamist lugege hoolikalt kasutusjuhendit
Kasutusjuhend Bensiiinimootoriga muruniiduk L 5100S L 5500S Enne kasutamist lugege hoolikalt kasutusjuhendit Sisukord Märkused... 03 Eessõna... 04 Tehnilised omadused... 05 Komplekti koosseis... 05 Toote
More informationKEMIKAALI OHUTUSKAART
KEMIKAALI OHUTUSKAART Vastab EÜ regulatsioonile nr 1907/2006 (REACH), Lisa II - Eesti Sikasil-E 1. JAGU Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine 1.1 Tootetähis Toote nimetus Sikasil-E 1.2
More informationEESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut. Ago Ütt-Ütti
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Ago Ütt-Ütti SÕIDUKI MOOTORI PROGRAMMEERITAVA JUHTMOODULI SEADISTAMISE METOODIKA DÜNAMOMEETRILISES STENDIS METHODOLOGY FOR TUNING VEHICLE STANDALONE ENGINE FUEL INJECTION
More informationC4.1. Elektripaigaldus- ja kasutusjuhend
C4.1 EE Elektripaigaldus- ja kasutusjuhend EE Sisukord 1. ELEKTRIPAIGALDUSJUHEND... 3 1.1. Elektritoiteühendus... 3 1.2. Juhtpaneeli paigaldusnõuded... 3 1.3. Köögi tõmbekapi ühendamine... 4 1.4. Väliselementide
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN 12309-2:2000 Gaasiküttega absorptsiooni ning absorptsiooni kliima- ja/või soojuspumbaseadmed, mille kasulik soojuskoormus ei ületa 70 kw. Osa 2: Energia ratsionaalne kasutamine Gas-fired
More informationTTK 31 E KASUTUSJUHEND ÕHUKUIVATI TRT-BA-TTK31E-TC-002-ET
TTK 31 E ET KASUTUSJUHEND ÕHUKUIVATI TRT-BA-TTK31E-TC-002-ET Sisukord Märkused kasutusjuhendi kohta... 01 Teave seadme kohta... 02 Ohutus... 04 Transport... 05 Kasutamine... 05 Vead ja rikked... 10 Hooldus...
More informationOhutuskaart. 1. JAGU: Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine. 2. JAGU: Ohtude identifitseerimine. koostamise kuupäev:
Versioon: 1.0 et koostamise kuupäev: 21.02.2017 1. JAGU: Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine 1.1 Tootetähis Aine identifitseerimine Artikli number 6741 Registreerimisnumber (REACH) 1.3
More informationKannatanu toimetada värske õhu kätte, hoida soojas, võimaldada puhkamist. Vajadusel elustada (anda hapnikku ning toimetada kannatanu arsti juurde).
X TOOTE OHUTUSKAART KEEMILISE X KOOSTISE SELGITUS Kuupäev: 27.03.2004 ELM-MSDS-0-01 1. KEMIKAALI, VALMISTAJA JA MAALETOOJA ANDMED 1.1. Kemikaali nimetus Toote nimetus 390 No-Clean RX flux, low solids,
More informationKehakoostise monitor. Kasutusjuhend BF510 BF510
IN-9137 90001D BF510 Kehakoostise monitor Kasutusjuhend ET Tootja OMRON HEALTHCARE CO., LTD. 24, Yamanouchi Yamanoshita-cho, Ukyo-ku, Kyoto, 615-0084 Jaapan Esindaja Euroopa Liidus OMRON HEALTHCARE EUROPE
More informationEfektiivne energiatootmine GE Jenbacher biogaasimootoritega
Efektiivne energiatootmine GE Jenbacher biogaasimootoritega Tiit Kollo Filter AS TEUK XI 12. november 2009 Tartu FILTER GE Jenbacher gaasimootorite autoriseeritud müüja ja hoolduspartner aastast 1998 Eesti,
More informationNaabrireeglid klassifitseerimisel
Tartu Ülikool Matemaatika-Informaatika Teaduskond Matemaatilise Statistika Instituut Semestritöö: Naabrireeglid klassifitseerimisel Autor: Raivo Kolde Juhendaja: Jüri Lember 9. detsember 2004. a. Sisukord
More informationKAS ENERGIA ON EESTIS ODAV VÕI KALLIS?
KAS ENERGIA ON EESTIS ODAV VÕI KALLIS? Rita Raudjärv, Ljudmilla Kuskova Energia on ressurss, milleta on tänapäeva elu raske ette kujutada tundub enesestmõistetavana, et see on pidevalt olemas. Erilise
More informationATS3000/4000 Juhtpaneel. Kasutusjuhend
ATS3000/4000 Juhtpaneel Kasutusjuhend ARITECH on firma Interlogix BV filiaal. AUTIKAITSE 2000 Interlogix BV. Kõik õigused kaitstud. Firma Interlogix BV annab käesoleva juhendi reprodutseerimise õiguse
More informationSee dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade
EESTI STANDARD EVS-IEC 60050(195):2003 RAHVUSVAHELINE ELEKTROTEHNIKA SÕNASTIK Osa 195: Maandamine ja kaitse elektrilöögi eest International Electrotechnical Vocabulary (IEV) Part 195: Earthing and protection
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN 1597-2:1999 Keevitusmaterjalid. Katsemeetodid. Osa 2: Kontroll-liidete ettevalmistamine terasest ühe ja kahe läbimiga keevitatud katsekehadele Welding consumables - Test methods -
More informationLISA 1. SILUMINE. e) Kanname andmed tabelisse L1.1 ja liidame kokku:
LISA 1. SILUMINE. Andmete silumine on andmete statistilise töötlemise võte, mis võimaldab kõrvaldada juhuslikke hälbeid ja välja selgitada nähtuskäigu trende. Käesolevas uuringus kasutati silumist inimkannatanutega
More informationElektrituuliku seisundi reaalajajälgimissüsteem ja selle rakendused
Elektrituuliku seisundi reaalajajälgimissüsteem ja selle rakendused Elektroenergeetika õppekava Energiasüsteemide õppetool Magistritöö Õppetooli juhataja prof H. Tammoja Juhendaja dots J. Kilter Lõpetaja
More informationKasutusjuhend Slagkrafti kraanad
Artiklinumber 470 1697-R1 Kasutusjuhend Slagkrafti kraanad SC40 / SC45 / SC70 / SC85 / SC160 Enne kraana kasutuselevõttu loe hoolega läbi terve kasutusjuhend! Eesti k., kasutusjuhendi tõlge Copyright.
More informationPT-36 Mehhaniseeritud plasmakaarkeevituspõleti
PT-36 Mehhaniseeritud plasmakaarkeevituspõleti Kasutusjuhend (ET) 0558006965 03/2009 KINDLUSTA, ET SEE INFO JÕUAKS KASUTAJANI. LISAKOOPIAID ON VÕIMALIK SAADA SEADME HANKIJALT. TÄHELEPANU Need JUHISED on
More informationLiginullenergiahoonete lokaalse taastuvelektri vajadus ja tasuvus
Liginullenergiahoonete lokaalse taastuvelektri vajadus ja tasuvus Jarek Kurnitski, Ergo Pikas 07.10.2016 Ehitajate tee 5 Phone +372 620 2002 ttu@ttu.ee 19086 Tallinn ESTONIA Fax +372 620 2020 www.ttu.ee
More informationEesti õhusaasteainete heitkogused aastatel
Eesti õhusaasteainete heitkogused aastatel 199-216 Tallinn 218 Eesti õhusaasteainete heitkogused aastatel 199-216 Andmeleht Pealkiri: Eesti õhusaasteainete heitkogused aastatel 199-216 Autorid: Natalija
More informationElektrivõrgu tänane olukord. Võimalikud arengustsenaariumid.
Elektrivõrgu tänane olukord. Võimalikud arengustsenaariumid. 2013.a. Sisukord: 1. Taust 2. Elektrienergia kvaliteet täna 3. Hajatootmise mõju elektrivõrgule 3.1 Elektri ja soojuse koostootmise võimalused
More informationKoostas: Kadri Kõivumägi nakkushaiguste osakonna arst-õppejõud. Allkiri Ees- ja perekonnanimi Ametikoht kuupäev
Kinnitas: /allkirjastatud Mart Einasto juhatuse liige 11.12.2014 digitaalselt/ Koostas: Kadri Kõivumägi nakkushaiguste osakonna arst-õppejõud 29.11.2014 Allkiri Ees- ja perekonnanimi Ametikoht kuupäev
More informationKodune biodiisli valmistamine ja kasutamine Uurimistöö
Saaremaa Ühisgümnaasium Kodune biodiisli valmistamine ja kasutamine Uurimistöö Autor: Meelis Reinumägi 12C Juhendaja: Diana Õun Kuressaare 2010 ANNOTATSIOON Saaremaa Ühisgümnaasium Töö pealkiri Kodune
More informationEUROOPA KAUBAMÄRGI JA DISAINI INFOKIRI
EUROOPA KAUBAMÄRGI JA DISAINI INFOKIRI Patendiamet nr 1-2014 ISSN 2228-4389 Käesolev infokiri on eelkõige praktilise suunitlusega ning loodud eesmärgiga anda kaubamärgi ja disainilahenduse taotlejale lühiülevaade
More informationTalendi valik ja arendamine spordis
TARTU ÜLIKOOL Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Rait Rikberg Talendi valik ja arendamine spordis Talent identification and development in sport Bakalaureusetöö Kehalise kasvatuse ja spordi õppekava
More informationJõuvõimed spordis ning makrotoitainete ja toidulisandite tähtsus jõutreeningule
TARTU ÜLIKOOL Spordipedagoogika ja treeningõpetuse instituut Ragne Amandus Jõuvõimed spordis ning makrotoitainete ja toidulisandite tähtsus jõutreeningule Bakalaureusetöö Kehalise kasvatuse ja spordi õppekava
More informationEesti Haigekassa DRG piirhinna ja piiride arvutamise metoodika hindamine
www.pwc.ee DRG piirhinna ja piiride arvutamise metoodika hindamine Eesti DRG hinnakujunduse süsteemi ülevaade I Kokkuvõte Lisad Lembitu 10 10114 Tallinn Lugupeetud Tanel Ross Erki Mägi Juhtivkonsultant
More informationRehvitemperatuuri mõõtesüsteem võistlusautole FEST14
Mehhatroonika instituut MHK õppetool MHK40LT Rainer Lepik Rehvitemperatuuri mõõtesüsteem võistlusautole FEST14 Bakalaureusetöö Autor taotleb tehnikateaduste bakalaureuse akadeemilist kraadi Tallinn 2014
More informationElektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjad
Elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjad Bilansi tagamise ehk tasakaalustamise eeskirjad on koostatud ElTS 39 lg 3 1 alusel, mis sätestavad muuhulgas süsteemi tunnisisese reguleerimise
More informationZAZ 1102 TAURIA TAGAVEDRUSTUSE KINEMAATIKA MUUTMINE
Taavi Filatov ZAZ 1102 TAURIA TAGAVEDRUSTUSE KINEMAATIKA MUUTMINE LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Autotehnika eriala Tallinn 2016 Mina/meie,..., tõendan/tõendame, et lõputöö on minu/meie kirjutatud. Töö koostamisel
More informationEESTI AKREDITEERIMISKESKUS ESTONIAN ACCREDITATION CENTRE
1/6 EESTI AKREDITEERIMISKESKUS ESTONIAN ACCREDITATION CENTRE LISA Tallinna Tehnikaülikooli Mehaanika ja Metroloogia Katselabori akrediteerimistunnistusele L027 ANNEX to the accreditation certificate L027
More informationMADALA TASEME JUHTKONTROLLERI ARENDUS ISEJUHTIVALE SÕIDUKILE
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Elvar Liiv 154089IASB MADALA TASEME JUHTKONTROLLERI ARENDUS ISEJUHTIVALE SÕIDUKILE Bakalaureusetöö Juhendaja: Mairo Leier Doktorikraad Tallinn 2018 Autorideklaratsioon
More informationKeskkonnatervise uuringute keskus SOOJUSTATUD JA SOOJUSTAMATA KOOLIMAJADE SISEÕHU KVALITEEDI UURING TALLINNAS
Keskkonnatervise uuringute keskus SOOJUSTATUD JA SOOJUSTAMATA KOOLIMAJADE SISEÕHU KVALITEEDI UURING TALLINNAS Tallinn 2015 Uuring on rahastatud programmi Tervishoiuteaduste võimekuse edendamise programm
More informationLaevamootorite tulevik Anders Toomus Osakonna juhatja AB Volvo Penta Service Communication
Laevamootorite tulevik Anders Toomus Osakonna juhatja AB Volvo Penta Service Communication Volvo Penta Dept. CB22400 Service Communication AT 1 2014-07-28 Volvo Group Organization Group Trucks Sales &
More informationKEMIKAALI OHUTUSKAART
Vastavuses eeskirjaga (EK) Nr 1907/2006 (REACH), Lisa II, Euroopa Komisjoni eeskirja (EU) 2015/830 täiendustega Eesti KEMIKAALI OHUTUSKAART AQUAPRIMER 290022 1. JAGU. Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja
More informationAIP Supplement for Estonia
EESTI AIP Estonia Kontakt / Contact Aadress: ennuliiklusteeninduse Aktsiaselts ennuinfo osakond Kanali põik 3 Rae küla, Rae vald 10112 Harjumaa Estonia Tel: +372 625 8323 Faks: +372 625 8200 AFS: EETYOYX
More informationIII. (Ettevalmistavad aktid) EUROOPA KESKPANK
26.9.2014 ET Euroopa Liidu Teataja C 336/5 III (Ettevalmistavad aktid) EUROOPA KESKPANK EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS, 24. juuni 2014, seoses ettepanekuga, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust
More informationINGLISE-EESTI SELETAV TAKISTUSSÕIDUSÕNASTIK
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND GERMAANI, ROMAANI JA SLAAVI FILOLOOGIA INSTITUUT INGLISE-EESTI SELETAV TAKISTUSSÕIDUSÕNASTIK Magistritöö Triin Peek Juhendaja: Piret Rääbus Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...
More informationPetrol snow thrower. Petrol snow thrower SPT GB Original instructions EE. Algupärase kasutusjuhendi tõlge
Petrol snow thrower GB Original instructions Algupärase kasutusjuhendi tõlge SPT-163-560 1 Petrol snow thrower GB Manufactured under license by: MATRIX GmbH Postauer Straße 26 D-84109 Wörth/Isar www.matrix-direct.net
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN 828:2000 Liimid. Märgavus. Tahke aluspinna kontaktnurga mõõtmine ja kriitilise pindpinevuse määramine Adhesives - Wettability - Determination by measurement of contact angle and critical
More informationKESKMOOTORIGA RALLIAUTO TAURIA PLASTKOORIKU RENOVEERIMINE
Erik Artjomenko KESKMOOTORIGA RALLIAUTO TAURIA PLASTKOORIKU RENOVEERIMINE LÕPUTÖÖ Tallinn 2017 Erik Artjomenko KESKMOOTORIGA RALLIAUTO TAURIA PLASTKOORIKU RENOVEERIMINE LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Autotehnika
More informationJÄRELTULIJALIJA e. Küsimustele vastab direktor Sirje Kautsaar
JÄRELTULIJALIJA e E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUMI LEHT ee e ee e NR 38 APRILL 2011 Küsimustele vastab direktor Sirje Kautsaar Sirje Kautsaar. Kuna meie kooli juhib nüüd uus direktor, tegime intervjuu,
More informationEESTI STANDARD EVS-EN 25199:1999. Tsentrifugaalpumpade tehnilised andmed. Klass II Technical specifications for centrifugal pumps - Class II
EESTI STANDARD EVS-EN 25199:1999 Tsentrifugaalpumpade tehnilised andmed. Klass II Technical specifications for centrifugal pumps - Class II EESTI STANDARDI EESSÕNA Käesolev Eesti standard EVS-EN 25199:1999
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN 12014-5:2000 Toiduained. Nitraadi- ja/või nitritisisalduse määramine. Osa 5: Ensümaatiline nitraadisisalduse määramine köögivilja sisaldavas imikuja väikelastetoidus Foodstuffs -
More informationPaigaldus- ja kasutusjuhend WOMIX
Pumbagrupid DN SA, SMTC, SMT Paigaldus- ja kasutusjuhend WOMIX Pumbagrupp DN Pumbagrupi isolatsioon Uus isolatsioon sobib pumbagruppidel DN ja DN. Spetsiaalse ava kaudu isolatsioonis Saab muuta ning jälgida
More informationTartu Ülikool Psühholoogia osakond. Margit Tamm. Algklasside õpilaste verbaalsete võimete hindamine. Individuaalse ja grupitestimise võrdlus
Tartu Ülikool Psühholoogia osakond Margit Tamm Algklasside õpilaste verbaalsete võimete hindamine. Individuaalse ja grupitestimise võrdlus Magistritöö Juhendaja: Eve Kikas, PhD Läbiv pealkiri: Verbaalsete
More information3. MAJANDUSSTATISTIKA
3. MAJANDUSSTATISTIKA Kirsti Kislenko, Ako Sauga Sissejuhatus Ühiskonna, majanduse ning keskkonna arengu kirjeldamiseks ja analüüsimiseks kasutatakse palju erinevaid arvandmeid statistikat. Oskus statistikat
More informationMontaaži-, kasutus- ja hooldusjuhend
Montaaži-, kasutus- ja hooldusjuhend Kolmefaasilised asünkroonmootorid madalpingele, lühisrootoriga Kolmefaasilised asünkroonmootorid madalpingele, faasirootoriga (tõlge) Standard disain Version: 02.2018
More informationTÖÖSTUSLIKUST KANEPIST SOOJUSISOLATSIOONIMATERJALIDE OMADUSTE UURIMINE STUDYING CHARACTERISTICS OF THERMAL INSULATION MATERIALS FROM INDUSTRIAL HEMP
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Denis Pappel TÖÖSTUSLIKUST KANEPIST SOOJUSISOLATSIOONIMATERJALIDE OMADUSTE UURIMINE STUDYING CHARACTERISTICS OF THERMAL INSULATION MATERIALS FROM INDUSTRIAL
More informationEU PHARE BUSINESS SUPPORT PROGRAMME SME-FIT INFORMATION CAMPAIGN EUROOPA JA MEIE UUS EUROOPA MINU JAOKS, KUI OLEN
EU PHARE BUSINESS SUPPORT PROGRAMME SME-FIT INFORMATION CAMPAIGN EUROOPA JA MEIE UUS EUROOPA MINU JAOKS, KUI OLEN VÄIKE- VÕI KESKMISE SUURUSEGA HORECA ETTEVÕTE Hotell / Restoran / Toitlustamine (Catering)
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-HD 60364-7-722:2012 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7-722: Nõuded eripaigaldistele ja -paikadele. Elektrisõidukite toide Low voltage electrical installations - Part 7-722: Requirements
More informationVIESMANN. Kasutusjuhend VITOLIGNO 100-S. seadme kasutajale. Puugaasikatel sobiv kuni 50 cm puuhalgude jaoks EE 7/2009 Hoidke juhend alles!
Kasutusjuhend seadme kasutajale VIESMANN Puugaasikatel sobiv kuni 50 cm puuhalgude jaoks VITOLIGNO 100-S 7/2009 Hoidke juhend alles! Ohutusjuhised Teie ohutuse tagamiseks Pidage esitatud ohutusjuhistest
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN 12953-6:2011 Trummelkatlad. Osa 6: Nõuded katla seadmestikule Shell boilers - Part 6: Requirements for equipment for the boiler EESTI STANDARDI EESSÕNA Käesolev Eesti standard EVS-EN
More information