Ohutuskaartide ja kokkupuutestsenaariumide juhend

Transcription

1 Ohutuskaartide ja kokkupuutestsenaariumide juhend OHUTUS- KAARDID Sissejuhatus KOKKUPUU- TESTSENAA- RIUMID Sissejuhatus OHUTUS- KAARDID Jaod KOKKUPUU- TESTSENAA- RIUMID Jaotised

2

3 Lahtiütlus/õigusteave Juhendi eesmärk on aidata kasutajatel täita oma REACH- ja CLP-määrusest tulenevaid kohustusi. Ainsad autentsed õiguslikud alused on REACH- ja CLP-määrus ning käesolev dokument ei ole õiguslikult samaväärne teave. Teabe kasutamise eest vastutab ainuisikuliselt selle kasutaja. Euroopa Kemikaaliamet ei vastuta juhendis sisalduva teabe kasutamise eest. Ohutuskaartide ja kokkupuutestsenaariumide juhend Viide: ECHA-18-G-07-ET Katalooginumber: ED ET-N ISBN: DOI: / Avaldamisaeg: Juuni 2018 Keel: eesti Euroopa Kemikaaliamet, 2018 Fotod: Euroopa Kemikaaliamet, Fotolia, istock Dokument avaldatakse 23 keeles: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles. Kui teil on käesoleva dokumendi kohta küsimusi või tähelepanekuid, saate need esitada teabenõude vormil (märkige dokumendi viide ja väljaandmise kuupäev). Teabenõude vorm on ECHA veebilehel kontaktandmete jaotises: Euroopa Kemikaaliamet Postiaadress: P.O. Box 400, FI Helsinki, Soome Külastusaadress: Annankatu 18, Helsinki, Soome

4 Sisukord Ohutuskaardid SISSEJUHATUS 6 OHUTUSKAARDI 1.: AINE/SEGU NING ÄRIÜHINGU/ETTEVÕTJA IDENTIFITSEERIMINE 9 OHUTUSKAARDI 2.: OHTUDE IDENTIFITSEERIMINE 14 OHUTUSKAARDI 3.: JAGU: KOOSTIS/TEAVE KOOSTISAINETE KOHTA 18 OHUTUSKAARDI 4.: ESMAABIMEETMED 23 OHUTUSKAARDI 5.: TULEKUSTUTUSMEETMED 25 OHUTUSKAARDI 6.: MEETMED JUHUSLIKU SATTUMISE KORRAL KESKKONDA 27 OHUTUSKAARDI 7.: KÄITLEMINE JA LADUSTAMINE 29 OHUTUSKAARDI 8.: KOKKUPUUTE OHJAMINE/ISIKUKAITSE 32 OHUTUSKAARDI 9.: FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED 37 OHUTUSKAARDI 10.: PÜSIVUS JA REAKTSIOONIVÕIME 40 OHUTUSKAARDI 11.: TEAVE TOKSILISUSE KOHTA 43 OHUTUSKAARDI 12.: ÖKOLOOGILINE TEAVE 48 OHUTUSKAARDI 13.: JÄÄTMEKÄITLUS 52 OHUTUSKAARDI 14.: VEONÕUDED 55 OHUTUSKAARDI 15.: REGULEERIVAD ÕIGUSAKTID 58 OHUTUSKAARDI 16.: MUU TEAVE 62 Kokkupuutestsenaariumid (ES) SISSEJUHATUS 66 OHUTUSKAARDI 1.: PEALKIRJA JAGU 70 OHUTUSKAARDI 2.: KOKKUPUUDET MÕJUTAVAD KASUTUSTINGIMUSED 73 OHUTUSKAARDI 3.: KOKKUPUUTE HINDAMINE 77 OHUTUSKAARDI 4.: JUHISED ALLKASUTAJATELE, ET HINNATA, KAS NENDE KASUTUSALA JÄÄB KOKKUPUUTESTSENAARIUMI PIIRESSE. 81

5 Ohutuskaardid

6 Ohutuskaardid Sissejuhatus PÕHITEAVE Ohutuskaardid (SDS) sisaldavad kemikaalide kasutajatele vajalikku teavet, mis aitab neil kaitsta inimtervist ja keskkonda. Kemikaalide kasutajad on Euroopa Liidu / Euroopa Majanduspiirkonna ettevõtted ja eraisikud, kes kasutavad keemilist ainet kas eraldi või segu koostises oma tööstus- või kutsetegevuses. Ohutuskaardid on suunatud nii kemikaale käsitsevatele kui ka ohutuse eest vastutavatele töötajatele. Ohutuskaardi vorm on määratletud REACH-määrusega. Ohutuskaardil on 16 jagu, mida kirjeldatakse ükshaaval juhendi järgmises osas.

7 SDS Sissejuhatus Millal tuleb ohutuskaart esitada? Ohutuskaart tuleb esitada järgmistel juhtudel: aine või segu on klassifitseeritud ohtlikuks; aine on püsiv, bioakumuleeruv ja toksiline (PBTaine) või väga püsiv ja väga bioakumuleeruv (vpvbaine); või aine on lisatud REACH-kohasesse autoriseerimist vajavate kandidaatainete loetellu muudel kui ülal nimetatud põhjustel. Taotluse korral tuleb esitada ohutuskaart segude kohta, mida ei ole klassifitseeritud ohtlikuks, kuid mis sisaldavad teatud ohtlikke aineid teatavas kontsentratsioonis. Kui tarnija ajakohastab ohutuskaardi, peab ta esitama ajakohastatud versiooni kõigile, kellele ta on ainet või segu tarninud eelnenud 12 kuu jooksul. Lisanõuanded tarnijatele ja saajatele (nt millal ohutuskaarti ajakohastada ja kuidas kontrollida sisu) on üksikasjaliku teabe jaotistes. Tehniliste terminite määratlused (näiteks mida tähendab CAS ja registreerimisnumber) on terminibaasis ECHA-term ( europa.eu/). NB! Selles juhendis käsitletakse REACH-määrusega seotud kohustusi. Teie ettevõttel võivad olla muude õigusaktide kohased lisakohustused, mida siin ei käsitleta. Nagu iga REACH-kohustuse puhul, dokumenteerige kõik oma otsused ja tegevused. ÜKSIKASJALIK TEAVE SAAJATELE Mida tuleb ohutuskaardi saamisel teha? Kui saate ohutuskaardi, peate oma tegevuskohas nõuetekohaseks riskiohjamiseks tuvastama ja võtma asjakohased meetmed. Samuti peate kontrollima oma tingimustele vastaval tasemel ohutuskaardi sisu järjepidevust ja usaldusväärsust. Sellega ennetate ohutuskaardi ebatäpse teabe kasutamist töökoha ja keskkonna ohutuse hindamisel. Eelkõige peate võrdlema kõiki ohutuskaardi jagusid kemikaali identifitseerimise, koostise, klassifitseerimise ja ohutu kasutamise kohta teil oleva aine- või seguteabega. Hinnake kõiki erinevusi ja võtke asjakohaseid parandusmeetmeid. Kui teil on ainete või segude kahjulike omaduste kohta uut teavet või kui leiate, et ohutuskaardil või muus esitatud teabes olevad nõuanded ei ole asjakohased, peate teatama sellest tarneahelas ülespoole tarnijatele (lisateave: vt ECHA allkasutajate juhendi tabel 13). Kui ohutuskaardile on lisatud kokkupuutestsenaariumid, on teil lisakohustusi, mida selgitatakse selle juhendi kokkupuutestsenaariumide osas. Ohutuskaardile kokkupuutestsenaariumide ükshaaval lisamise asemel võivad segude tootjad lisada stsenaariumide teabe koostisainete kohta ohutuskaardi põhiossa või esitada need ohutuskaardi koondlisas. Seda teavet tuleb käsitada kokkupuutestsenaariumi teabena koos sellest tulenevate kohustustega allkasutajatele. Lisateave on allkasutajate juhendi punktis ( echa.europa.eu/documents/10162/ / du_et.pdf). Seda, kuidas kontrollida, kas segu teie kasutusala on hõlmatud, on selgitatud selle juhendi kokkupuutestsenaariumide osas. Kui ohutuskaarti ei ole vaja ja see esitatakse vabatahtlikult, ei ole teil REACH-määruse järgi konkreetseid kohustusi. Olete siiski kohustatud kasutama kemikaale ohutult.

8 SDS Sissejuhatus ÜKSIKASJALIK TEAVE TARNIJATELE Ohutuskaardi eri jagude sisu on sätestatud REACHmääruse II lisas ning põhjalikult käsitletakse seda ohutuskaartide koostamise juhendis ( europa.eu/documents/10162/13643/sds_et.pdf). Need on põhilised viiteallikad, mida tarnijad peavad kasutama ohutuskaartide koostamisel. Selles juhendis esitatakse tarnijatele nõuandeid iga jao kohta. Millal tuleb ohutuskaart ajakohastada? Ajakohastatud ohutuskaart tuleb esitada: kui ilmneb uut teavet riskijuhtimismeetmete või ohtude kohta; pärast autoriseeringut või sellest keeldumist või pärast piirangu kehtestamist. Ohutuskaartide sisu on soovitatav regulaarselt läbi vaadata. Uus teave võib tähendada ka seda, et aine lisatakse autoriseerimist vajavate kandidaatainete loetellu.

9 Ohutuskaardi 1. jagu Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine PÕHITEAVE 1. jaos on järgmine teave: Aine nimetus, segu kaubanduslik või muu nimetus Muud asjakohased identifikaatorid, näiteks kaubanduslik nimetus, alternatiivsed nimetused ning EÜ, CAS- või registrinumbrid vastavalt CLP-määruse VI lisale Kemikaali ettenähtud kasutusalad ja kasutusalad, mida ei soovitata Ohutuskaardi tarnija andmed Hädaabitelefoni number Kui aine on REACH-määruse kohaselt registreeritud, on punktis 1.1 REACH-registreerimisnumber, mille alguses on peaaegu alati 01 (nt 01-nnnnnnnnnn-nn-nnnn). Kui toode on segu, on segu koostises olevate ainete registreerimisnumbrid punktis 3.2.

10 SDS 1 ÜKSIKASJALIK TEAVE SAAJATELE Registreerimisnumber Registreerimisnumbri alusel saab lisateavet registreerijate ja aine kohta. Registreerimisnumbri järgi saab teavet otsida ECHA veebilehe kemikaaliteabe jaotisest ( europa.eu/et/information-on-chemicals). Sealt näeb ka aine registreerijaid (üksikisikute või ühise esitamise liikmetena). Kui registreerimisnumbri lõpus on 0000, tähistab see juhtregistreerijat. Kui viimase nelja numbri asemel on XXXX, on registreerija andmed konfidentsiaalsed tavaliselt siis, kui tarnija tarnib aineid mitmelt registreerijalt. Näide selle kohta on siin: REACH registreerimisnumber ( documents/10162/ /sds_section1_ registration numberxxxx_en.jpg). Otsingutulemus näitab ka seda, kas registreerimisnumber on aktiivne. Tarnija peab edastama registreerimisnumbri tarneahelas allapoole. Kui ohutuskaardil registreerimisnumbrit ei ole, tähendab see, et aine on registreerimiskohustusest vabastatud või veel registreerimata. Kui oletate, et tarnija oleks pidanud aine juba registreerima, kontrollige seda temalt otsekohe. Kui aine on registreerimata, tuleb hoolikalt kontrollida, kas ainet tohib Euroopas kasutada. Võite ka võtta ühendust järelevalveasutusega. Ained võivad olla eelregistreeritud, mis tähendab, et tootja või importija kavatseb need registreerida, kuid need on veel registreerimata. Eelregistreerimisnumbri alguses on 05. Allkasutajatel eelregistreeritud ainetega seotud kohustusi ei ole. Pärast aasta registreerimistähtaega ei pea tarnija märkima eelregistreerimisnumbrit enam ohutuskaardile. Soovitame märkida kõikide registreerimisnumbrit sisaldavate ohutuskaartide saamise kuupäevad. Kindlaksmääratud kasutusalad Kui saate ohutuskaardi koos kokkupuutestsenaariumidega, peate kontrollima, kas tarnija on märkinud teie kasutusala punktis 1.2 kindlaksmääratud kasutusalana. Kui ei ole, võtke tarnijaga ühendust ja paluge tal teie kasutusala lisada. Tarnijale edastatavat teavet ja edastamise viisi selgitatakse küsimuses ja vastuses nr 136 ( Kui tarnija tuvastab kasutusala, mida ei soovitata, tähendab see, et nad ei toeta neid. Kui ohutuskaardi punktis 1.2 on märgitud, et teie kasutusala soovitatakse vältida, on teil järgmised võimalused: te lõpetate aine kasutamise (eraldi ainena või segus); te vahetate tarnija sellise vastu, kes on teie kasutusala ja vajalikud riskijuhtimismeetmed hõlmanud; te koostate allkasutaja kemikaaliohutuse aruande, tõendades sellega, et kasutusala on ohutu. Lisateave on allkasutajate juhendi 5. peatükis. ( documents/10162/ /du_et.pdf). Punkti 1.2 kindlaksmääratud kasutusalasid võib kirjeldada teksti (nt Pinnakatted ja värvid ) või koodide abil. Kasutatavad koodid on sageli võetud standardkasutusalade kirjeldussüsteemist (nt SU21, PC18). Kasutusalade kirjeldussüsteemi lisateave on kasutusalade kirjeldamise juhendis ( europa.eu/documents/10162/13632/information_ requirements_r12_et.pdf). Kindlaksmääratud kasutusalade kirjelduselemendid võib esitada ka 16. jaos ja kokkupuutestsenaariumis.

11 SDS 1 ÜKSIKASJALIK TEAVE TARNIJATELE Tootetähis Aine või segu tootetähis esitatakse vastavalt CLPmääruse artiklile 18. Eeskirju on üksikasjalikult kirjeldatud ohutuskaartide koostamise juhendis (peatükk 3.1) ( documents/10162/ /sds_et.pdf); aine ja segu eeskirjad on erinevad. Aine korral saab tootetähise leida järgmise skeemi abil. Segude korral tuleb kaubanduslik või muu nimetus esitada punktis 1.1 ning koostisainete lisateave punktis 3.2. Lisateave on ohutuskaartide koostamise juhendis ( documents/10162/ /sds_et.pdf). (a) Is it in Part 3 of Annex VI? NO (b) Is it in the C&L Inventory? 1 NO (c) Is it in the CAS, with nomenclature provided by IUPAC (or another international chemical name)? NO (d) Provide IUPAC nomenclature or another international chemical name YES YES YES YES Provide in SDS 2 Registreerimisnumber Kui olete registreerija, pidage meeles, et registreerimisnumbriga ohutuskaardi esitamine võib tekitada teie klientidele (allkasutajad) kohustusi. Kui aine on CLP-määruse kohaselt ohtlik ja olete registreerimistoimiku koostamisel hinnanud kokkupuudet, ärge unustage lisada asjakohaseid kokkupuutestsenaariume. Kui koostate segu ohutuskaarti, peate märkima kõikide segus sisalduvate registreeritud ainete registreerimisnumbrid (3. jaos) ning muu asjakohase teabe, näiteks klassifitseerimise ja riskijuhtimissoovitused. Kui olete aine registreerinud, peate registreerimisnumbri kindlasti märkima ohutuskaardile. Registreerimisnumbri puudumine näitab, et aine on registreerimiskohustusest vabastatud või ei ole seda veel registreeritud. Et vältida küsimusi, miks registreerimisnumber puudub, saate seda põhjendada ühe järgmise lausega: Ainet ei ole määruse (EÜ) nr 1907/2006 (REACHmäärus) kohaselt vaja registreerida. REACH-määruse artikli 23 kohane üleminekuperiood alles kestab. Biotsiide peetakse registreeritud aineteks vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 (REACHmäärus) artiklile 15 (lõiked 1 ja 2). Aine on registreerimisest vabastatud REACHmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a ja IV lisa sätete kohaselt. Aine on registreerimisest vabastatud REACHmääruse artikli 2 lõike 7 ja V lisa sätete kohaselt. Eelregistreerimisnumbreid, mille alguses on 05, ei pea ohutuskaardile märkima.

12 SDS 1 Kindlaksmääratud kasutusalad Kui olete registreerija, võisid teie kliendid edastada teile oma valdkonnaühingute kaudu teavet kasutusalade kohta, kasutades kasutusalakaarte ( use-maps/concept). Need kasutusalad tuleb ohutuskaardi koostamisel märkida kindlaksmääratud kasutusaladena punktis 1.2. Kliendid peavad lugu, kui teave on kohandatud nende vajadustega. Kui registreeritud aine korral on vaja kemikaaliohutuse aruannet, peavad kindlaksmääratud kasutusalad olema kooskõlas kemikaaliohutuse aruandes ja kokkupuutestsenaariumides märgitud kasutusaladega (kus olete hinnanud riski piisavalt ohjatuks). Kui olete segu tootja, peate märkima segu kasutusalad koostisainete kohta saadud asjakohase teabe alusel. Kui olete registreerija, tuleb registreerimiskohustusega ainete korral märkida ka teave kasutusalade kohta, mida ei soovitata, ja see peab vastama teabele IUCLIDi punktis 3.6 ( Kasutusalad, mida ei soovitata ). Pidage meeles, et kui kasutusala ei soovitata, tuleb seda põhjendada. Hädaabitelefoni number Peate esitama teabe hädaabiteabe teenistuste kohta. Enamikus liikmesriikides on riiklikud mürgistusteabekeskused, mille hädaabitelefoni numbrid on siin: national-helpdesks/list-of-national-helpdesks Enne numbri ohutuskaardile märkimist kontrollige mürgistusteabekeskusest järele, kas järgite selle keskuse nõudeid. NB! Iga liikmesriik peab olema määranud asutuse, kes kogub segude ohuteavet. Enamasti on selleks määratud asutuseks mürgistusteabekeskus. Lisateave: poison-centres_et Mürgistusteabekeskuse, teie enda või kolmanda isiku teenuste kasutamise korral tuleb märkida võimalikud piirangud (lahtiolekuaeg, pakutava teabe liigid). Ohutuskaardi tarnija Siin tähendab tarnija ohutuskaardi tarnijat. Aine või segu turule laskmisel vastutab ohutuskaardi esitamise eest levitaja, kes tagab, et ohutuskaart on liikmesriigi keeles ja sisaldab liikmesriigi õigusaktidega nõutud teavet. Kui levitaja märgistust ei muuda, on soovitatav, et ta lisab siia jakku ise oma andmed, mitte ei asendada algse tarnija omi.

13 Ohutuskaardi 1. jao näide SDS 1

14 Ohutuskaardi 2. jagu Ohtude identifitseerimine PÕHITEAVE 2. jaos on järgmine teave: Kemikaali ohuklassifikatsioon Kemikaali märgistus (ohupiktogrammid, ohulaused ja ohutusteave). Märgistuse näited on CLP-märgistuse lehel (https//echa.europa.eu/documents/10162/ /clp_label_ examples_en.jpg); Mis tahes täiendav ohuteave, mis ei tulene klassifikatsioonist, ning (kui asjakohane) teave, miks on aine püsiv, bioakumuleeruv ja toksiline (PBT) või väga püsiv ja väga bioakumuleeruv (vpvb). Esitatud klassifitseerimis- ja märgistusteave peab vastama kemikaali tegelikul märgistusel olevale teabele. Vastasel juhul teatage tarnijale ja küsige, mis teave on asjakohane. Kemikaalide klassifitseerimine ja märgistamine on kogu maailmas muutumas. Euroopa Liidus kehtib klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise (CLP) määrus, millega rakendatakse ÜRO ühtset ülemaailmset kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise süsteemi (GHS).

15 SDS 2 ÜKSIKASJALIK TEAVE SAAJATELE Aine või segu klassifitseerimine Punktis 2.1 on aine või segu ohuklassifikatsioon. See teave on ülioluline töötajatele ja keskkonnale avalduvate riskide hindamisel. Lisateave (nt ohulausete täielik tekst) on 16. jaos. Kui määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud klassifitseerimiskriteeriumid ei ole täidetud, tuleb seda selgesti märkida. Kontrollige, kas klassifikatsioon vastab jao esitatud teabele. Ainete korral kontrollige, kas korrutustegurid (M-tegurid) on esitatud. Lisateave selle kohta, millal peab esitama korrutustegurid (või piirväärtused või kontsentratsioonipiirid), on ohutuskaartide koostamise juhendis ( documents/10162/ /sds_et.pdf). Te ei ole kohustatud kontrollima tarnija(te) klassifikatsiooni. Kui te siiski otsustate seda kontrollida (kasutades CLP-määruse kriteeriumide rakendamise juhendit ( documents/10162/ /clp_en.pdf)) ja jõuate teistsugusele järeldusele kui tarnija(d), võtke oma tarnija(te)ga ühendust, et jõuda klassifikatsioonis kokkuleppele. Kui te kokkuleppele ei jõua, peate esitama oma klassifikatsiooni ECHA-le (ainete korral, mida kasutate vähemalt 1 tonni aastas). Eri tarnijatel võib klassifikatsioon olla erinev, näiteks lisandite või kontsentratsiooni tõttu. Vt nõuanded töökohal kemikaalide kasutajatele ( documents/10162/966058/tips_users_ chemicals_workplace_et.pdf). Kahtluse korral peab saaja teatama sellest tarnijale. Ainete klassifikatsiooni ja eelkõige seda, kas ühtlustatud klassifikatsioon on olemas, saab kontrollida ECHA veebilehelt kemikaali teabekaardilt/lühikirjeldusest. Märgistuselemendid Punktis 2.2 on elemendid, mis peavad olema aine või segu märgistusel. Nii ainete kui ka segude märgistuselemendid tuleb esitada vastavalt CLP-määrusele. Kui ainet eraldi või segus peab REACH-määruse kohaselt autoriseerima, tuleb siia märkida autoriseerimisnumber (vt määratlus terminibaasis ECHA-term ( eu/)). Autoriseerimise lisateave on selle juhendi ohutuskaardi 15. jao peatükis. Mis tahes uue ohuteabe, sealhulgas klassifikatsiooni ja märgistuse peate teatama otsekohe tarnijale.

16 SDS 2 ÜKSIKASJALIK TEAVE TARNIJATELE Aine või segu klassifitseerimine 1. juunist 2015 peab aineid ja segusid klassifitseerima CLP-määruse kohaselt. Aine: kui olete esitanud aine kohta teabe klassifitseerimis- ja märgistusandmikku, peab klassifikatsioon ohutuskaardil olema sama kui teie esitatud teates ning järgima CLP-määruse nõudeid. Segud: klassifikatsioon tuleb esitada CLP-määruse kohaselt. Juba enne 1. juunit 2015 turul olnud segude korral kehtib üleminekuperiood, mis tähendab, et ohtlike valmististe direktiivile vastavaid segusid ei pea enne 1. juunit 2017 uuesti märgistama ega ümber pakendama. Segu klassifikatsiooni tuletamismenetlust võib 16. jao asemel kirjeldada ka siin jaos. Märgistuselemendid Esitatud märgistuselemendid peavad olema samad kui vastaval tootemärgisel. Kui teie aine on eraldi või segu koostises REACH-autoriseeritud, peate märkima siia autoriseerimisnumbri (vt määratlus terminibaasis ECHA-term ( ning esitama 15. jaos autoriseeringu lisateabe. Muud ohud Siia märkige mis tahes täiendav ohuteave, mis ei tulene klassifikatsioonist, sealhulgas (kui asjakohane) kas aine on püsiv, bioakumuleeruv ja toksiline (PBT) või väga püsiv ja väga bioakumuleeruv (vpvb). Selle teabe võib esitada järgmiste lausetena: Võib pihustamisel tekitada plahvatusohtliku tolmu ja õhu segu, Toote allaneelamisel pimedaksjäämise oht või Hindamistulemuste kohaselt ei ole see aine püsiv, bioakumuleeruv ja toksiline (PBT) ega väga püsiv ja väga bioakumuleeruv (vpvb). Aine PBT- või vpvb-staatus peab vastama punktis 12.5 märgitud mis tahes PBT- või vpvb-hindamise tulemustele (nõutav ainult kemikaaliohutuse aruande olemasolu korral).

17 Ohutuskaardi 2. jao näide SDS 2

18 Ohutuskaardi 3. jagu Ohutuskaardi 3. jagu: Koostis/teave koostisainete kohta PÕHITEAVE 3. jaos on kemikaali koostise teave. Aine teave esitatakse punktis 3.1 ja segu teave punktis 3.2. Tavaliselt esitatakse teave tabelina, kus on nende ainete, koostisainete ja lisandite nimetus ja/või kaubanduslik nimetus ning muud identifikaatorid (nt CAS- ja registreerimisnumber), mis: mõjutavad üldist ohuklassifikatsiooni, esinevad kontsentratsioonis, mis ületavad teatud riskitaseme või millele on kehtestatud ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas. Segude korral esitatakse koostisaine kontsentratsioon või kontsentratsioonivahemik. Kui tarnija soovib esitada aine või segu koostisainete täieliku loetelu, võib ta esitada siin ka mitteohtlike koostisosade või koostisainete teabe.

19 SDS 3 ÜKSIKASJALIK TEAVE SAAJATELE Ained ja segud Kui aine või segu on klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise (CLP) määruse kohaselt klassifitseeritud ohtlikuks, esitatakse ohtlikud koostisained või lisandid tabelis, märkides keemilise nimetuse, EÜ ja/või CAS-numbri. Kui registreerimisnumber on olemas, märgitakse ka see. Kui CLP-määruse (või enne 1. juunit 2015 ohtlike valmististe direktiivi) kohaselt tohib kasutada alternatiivset keemilist nimetust, saab seda kasutada segus oleva aine jaoks. Segude korral peab kirjeldama koostisainete klassifikatsiooni või põhjendama nende märkimist punktis 3.2 (nt klassifitseerimata väga püsiv ja väga bioakumuleeruv aine või aine, millele on kehtestatud liidu ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas ).

20 SDS 3 ÜKSIKASJALIK TEAVE TARNIJATELE Ained Teabe esitamise näited on ohutuskaartide koostamise juhendis ( eu/documents/10162/ / sds_et.pdf). NB! Kuigi loetleda tuleb ainult klassifitseerimisel olulised lisandid, võite klientide huvides lisada kõigi lisandite (ka klassifitseerimisel ebaoluliste lisandite) ja nende kontsentratsioonide (või kontsentratsioonivahemike) teabe. Segud Näited on ohutuskaartide koostamise juhendis ( documents/10162/ / sds_et.pdf). Segude korral tuleb esitada kontsentratsioon (või kontsentratsioonivahemik) ja kõigi klassifitseerimiskriteeriumidele vastavate ainete klassifikatsioon, samuti ainete kohta, mis ei vasta klassifitseerimiskriteeriumidele, kuid mis on teatud viisil ohtlikud ja mida on segus üle teatud kontsentratsiooni (nagu on kirjeldatud õigusaktis). Peale selle võite klientide huvides kõik segus sisalduvad ained. Alternatiivsed keemilised nimetused Kui kasutatakse alternatiivset keemilist nimetust (sest see on CLP-määruse artikliga 24 lubatud), tuleb see märkida siin punktis (või 15. või 16. jaos). Massi-/kontsentratsioonivahemikud Konkreetse massiprotsendi asemel võib esitada massivahemiku. Teatud kontsentratsioonivahemiku järgi määratav ohuklass peab põhinema vahemiku suurimal kontsentratsioonil. Õigusaktis mainitakse üldisi piirväärtusi ja korrutustegureid üksnes selleks, et saaks otsustada, mis ained on vaja ohutuskaardil loetleda. Kui teave on olemas, võib teabe esitamine olla siiski kasulik ja seetõttu ka soovitatav.

21 Ohutuskaardi 3. jao näide A SDS 3

22 SDS 3 Ohutuskaardi 3. jao näide B

23 Ohutuskaardi 4. jagu Esmaabimeetmed PÕHITEAVE 4. jaos on järgmine teave: Kemikaaliga juhusliku kokkupuute korral võetavad esmaabimeetmed Kokkupuute sümptomid ja toime Teave, kas on vaja vältimatut meditsiiniabi või eriravi (antidoot, meditsiiniline jälgimine) või võtta muid meetmeid (esmaabi osutajate isikukaitsevahendid). Esmaabimeetmeid tuleb kirjeldada nii, et neid mõistaksid ja oskaksid kasutada ka väljaõppeta inimesed, ning need peavad olema kooskõlas punkti 2.2 hoiatuslausetega. Kui pöördute pärast juhuslikku kokkupuudet kemikaaliga arsti poole, on soovitatav ohutuskaart kaasa võtta. Lisateavet arstidele võib esitada pealkirja all Märkused arstile. See teave võib sisaldada spetsiifilisi meditsiinitermineid, millest ei pruugi aru saada isikud, kes ei ole meditsiinitöötajad.

24 SDS 4 Ohutuskaardi 4. jao näide

25 Ohutuskaardi 5. jagu Tulekustutusmeetmed PÕHITEAVE 5. jaos on järgmine teave: Kemikaaliga seoses tekkinud tulekahju kustutamise meetmed Kemikaaliga võimalikud ohud tulekahju korral (nt ohtlikud põlemissaadused või aurupilve plahvatusriskid). Selles jaos võib olla ka eriteave tuletõrjujatele, muu hulgas erikaitsevahendite kohta. Pöörake erilist tähelepanu sobimatutele kustutusvahenditele, mida kirjeldatakse punktis 5.1. Nende kasutamine võib põhjustada potentsiaalselt lisaohtu tekitavaid keemilisi või füüsikalisi reaktsioone näiteks mõne aine kokkupuutel veega eraldub kergestisüttivaid või toksilisi gaase.

26 SDS 5 Ohutuskaardi 5. jao näide

27 Ohutuskaardi 6. jagu Meetmed juhusliku sattumise korral keskkonda PÕHITEAVE 6. jaos on soovitused, mida teha kemikaalide juhuslike lekete korral, et vältida või minimeerida nende kahjulikku mõju. Soovitused on muu hulgas järgmised: tõkestamis-, kogumis- ja puhastusmeetodid; nendel toimingutel kasutatavad isikukaitsemeetmed. Selles jaos võib viidata 8. ja 13. jaole, et vältida sellise teabe kordamist, mis on asjakohane võimaliku juhusliku keskkonda sattumise korral. Teistele jagudele viitamisel peavad need olema asjakohaselt ja piisavalt täidetud.

28 SDS 6 Ohutuskaardi 6. jao näide

29 Ohutuskaardi 7. jagu Käitlemine ja ladustamine PÕHITEAVE 7. jaos on kemikaalide ohutu käitlemise ja ladustamise teave, et vältida potentsiaalselt ohtlikke vahejuhtumeid. Teave on asjakohane punktis 1.2 loetletud kindlaksmääratud kasutusalade, samuti kemikaali omaduste suhtes (nagu on esitatud eelkõige 9. ja 10. jaos). Teave peab olema kooskõlas lisatud kokkupuutestsenaariumidega. Ohutu käitlemise soovitused on muu hulgas järgmise kohta: tulekaitsemeetmed ning aerosoolide ja tolmu tekke takistamise meetmed; kokkusobimatute ainete ja segude käitlemise tekkivate ohtude vältimine; aine või segu keskkonda sattumise vähendamine, näiteks aine lekete ja kanalisatsiooni sattumise vältimine; tööhügieeni heade tavade rakendamine. Ohutu ladustamise soovitused on muu hulgas järgmise kohta: plahvatusohtliku keskkonnaga, söövitavate tingimustega, tuleohtlikkusega jne seotud riskide ohjamine; keskkonnamõjude (nt ilmastikutingimused, niiskus, vibratsioon jne) ohjamine; aine või segu püsivuse tagamine; muud soovitused, näiteks ventilatsiooninõuded ja kogusepiirangud. Lisaks käesolevas jaos esitatud teabele võib asjakohast teavet saada ka 8. jaost.

30 SDS 7 ÜKSIKASJALIK TEAVE SAAJATELE Kontrollige, kas punktis 7.3 märgitud kasutusalad vastavad punkti 1.2 kasutusaladele. ÜKSIKASJALIK TEAVE TARNIJATELE Jälgige, et soovitused vältida teatud materjalist (nt metallist) mahuteid vastaksid muudes jagudes olevale ohuteabele. Siin jaos võib esitada ka teavet, kuidas kasutada ainet, mis on ohtlikuks klassifitseeritud füüsikaliskeemiliste omaduste (nt süttivuse) tõttu. Kui koguses üle 10 tonni aastas registreeritav aine on klassifitseeritud füüsikalis-keemiliste omaduste tõttu (eelkõige süttivuse, plahvatusohtlikkuse ja oksüdeerivate omadusete tõttu), peab registreerija hindama kasutusalasid kemikaaliohutuse aruandes. Kemikaaliohutuse hindamise osana peab registreerija soovitama riski ohjamiseks või vähendamiseks riskijuhtimismeetmeid (vt nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhendi E osa ( information_requirements_part_e_en.pdf)). Meetmed edastatakse kokkupuutestsenaariumide kaudu. Kui samad meetmed kehtivad mitme kasutusala kohta, võib need esitada ohutuskaardi selles jaos ja kokkupuutestsenaariumides viidata selle teabe asukohale.

31 Ohutuskaardi 7. jao näide SDS 7

32 Ohutuskaardi 8. jagu Kokkupuute ohjamine/isikukaitse PÕHITEAVE 8. jaos on oluline teave kokkupuute piirnormide (punkt 8.1) ja kokkupuute piiramise meetmete kohta (punkt 8.2). Teave vastab kemikaali omadustele ja kõigile ettenähtud kasutusaladele (nagu on kirjeldatud punktis 1.2 või kokkupuutestsenaariumides, mille võib lisada ohutuskaardile).

33 SDS 8 Punkt 8.1. Kontrolliparameetrid Siin esitatakse asjakohased töötajate, tarbijate ja keskkonna kokkupuute piirnormid. Need on muu hulgas kohaldatavad ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas (OEL), tuletatavad mittetoimivad tasemed (DNEL), arvutuslikud mittetoimivad sisaldused (PNEC) jne. Lisaks teie riigis kohaldatavatele ohtlike ainete piirnormidele töökeskkonnas võivad siin olla ka mujal riikides kehtivad piirnormid, olenevalt teie tarnija turust. Tehnilised terminid (nt ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas ja DNEL-väärtused) on määratletud terminibaasis ECHA-term ( europa.eu/). Lisateave ohtlike ainete piirnormide kohta töökeskkonnas ja DNEL-väärtuste kohta on kõrgemate tööinspektorite komitee (SLIC) juhendis ( BlobServlet?docId=15614&langId=en). Punkt 8.2. Kokkupuute ohjamine Siin kirjeldatakse riskijuhtimis- ja kemikaali ohutu kasutamise meetmeid, nii tehnilise kontrolli kui ka isikukaitsevahendite mõttes. Meetmete eesmärk on vähendada töötajate ja keskkonna kokkupuudet kemikaaliga ohutu tasemeni. Kokkupuute ohjamise üksikasjalikum teave on ohutuskaardile lisatud kokkupuutestsenaariumides. Punktis 8.2 kirjeldatud kokkupuute ohjamine seisneb kaitsemeetmete võtmises aine või segu kasutamisel, et vähendada töötajate ja keskkonna kokkupuudet kemikaaliga ohutu tasemeni. Meetmed on näiteks järgmised: Asjakohane tehniline kontroll Isikukaitsevahendid (sh üksikasjalik kirjeldus, näiteks läbimisaeg ja viited asjaomastele CENstandarditele) Kokkupuute ohjamine keskkonnas Siin punktis võidakse viidata kokkupuutestsenaariumidele või ohutuskaardi 7. jaole ( Käitlemine ja ladustamine ), kui meetmeid on seal kirjeldatud üksikasjalikumalt. Kokkuvõtted punktis 8.2 peavad olema kooskõlas kokkupuutestsenaariumi teabega. ÜKSIKASJALIK TEAVE SAAJATELE 8. jaos on oluline töötervishoiu teave. Punkti 8.1 kontrolliparameetrid on piirväärtused, millest allpool peetakse riske ohjatuks. Allkasutajad võivad lähtuda nendest parameetritest kohapealsete mõõtmiste tegemisel või kemikaaliohutuse ise hindamisel. Vt allkasutajate juhend ( documents/10162/ /du_et.pdf). 8. jagu on väga oluline allkasutajatele oma tegevuskohas kemikaali riskide nõuetekohaseks ohjamiseks asjakohaste meetmete tuvastamisel ja rakendamisel (vt selle dokumendi ohutuskaardi osa sissejuhatus). Kui teave on tuletatud kokkupuutestsenaariumist, lugege juhendi kokkupuutestsenaariumide osa. Siin punktis võib olla praegu soovitatavate seirevõi jälgimismeetodite teave. Need seiremeetodid võivad olla näiteks sissehingatava õhu seire, siseõhu seire või bioloogiline seire vastavalt kokkulepitud standarditele.

34 SDS 8 ÜKSIKASJALIK TEAVE TARNIJATELE Punkt 8.1. Kontrolliparameetrid Siin punktis peab loetlema konkreetse aine või segu ohutuskaardile lisatavates kokkupuutestsenaariumides esitatavad tuletatud mittetoimivad tasemed (DNEL) ja arvutuslikud mittetoimivad sisaldused (PNEC). Siin punktis tuleb esitada asjakohased kontrolli eriparameetrid, näiteks kokkupuute piirnormid töökeskkonnas ja/või bioloogilised piirnormid. Piirnormid esitatakse selle liikmesriigi jaoks, kus aine või segu turule viiakse. Loetleda tuleb üksnes asjakohased DNEL- ja PNEC-väärtused. Näide, kuidas siin punktis esitada vajalikku DNEL- ja PNEC-väärtuste teavet, on ohutuskaartide koostamise juhendis ( echa.europa.eu/documents/10162/ / sds_et.pdf).

35 Ohutuskaardi 8. jao näide A SDS 8

36 SDS 8 Ohutuskaardi 8. jao näide B

37 Ohutuskaardi 9. jagu Füüsikalised ja keemilised omadused PÕHITEAVE 9. jaos on järgmine teave: aine või segu üldised füüsikalised ja keemilised omadused (nt välimus, lõhn, ph, keemispunkt), mis on olulised klassifitseerimise ja ohtude suhtes; füüsikalised ja keemilised omadused, mis ei ole asjakohased või mille teave ei ole kättesaadav, koos põhjendusega.

38 SDS 9 ÜKSIKASJALIK TEAVE SAAJATELE ÜKSIKASJALIK TEAVE TARNIJATELE Kontrollige, kas jao teave on kooskõlas 2. jao klassifitseerimis- ja märgistamisteabega ning 14. jao mis tahes transpordiklassifikatsiooniga. Kui ei ole, võtke ühendust tarnijaga. Viidake kasutatud katsemeetoditele ja märkige asjakohased mõõtühikud ja/või võrdlustingimused. Kui ohutuskaart on nanomaterjali kohta, tuleb seda kirjeldada välimuse all, nt füüsikaline olek: tahke (nanomaterjal). See peab olema kooskõlas teiste jagudega, kus mainitakse nanomaterjale, vormi või vahemikke.

39 Ohutuskaardi 9. jao näide SDS 9

40 Ohutuskaardi 10. jagu Püsivus ja reaktsioonivõime PÕHITEAVE 10. jaos on järgmine teave: Aine või segu püsivus Teatud kasutustingimustes ja keskkonda sattumisel võimalikud ohtlikud reaktsioonid Tingimused, mida tuleb vältida Kokkusobimatud materjalid Ohtlikud lagusaadused Püsivuse ja reaktsioonivõime ohud on seotud füüsikaliste ja keemiliste omadustega, mida kirjeldatakse 9. jaos. Tavaliselt on 9. jaos katsetega mõõdetavad omadused ning 10. jaos võimalike tagajärgede (kvalitatiivsed) kirjeldused.

41 SDS 10 ÜKSIKASJALIK TEAVE SAAJATELE ÜKSIKASJALIK TEAVE TARNIJATELE Kontrollige, et eri punktide teave on kooskõlas omavahel ning ohutuskaardi muudes jagudes, eelkõige 5., 7. ja 9. jaos oleva teabega. Kui ei ole, võtke tarnijaga ühendust ja küsige, mis teave on asjakohane. 10. jaos vajalik teave võib olla juba esitatud muudes jagudes. Kordamist saab vältida ristviidete abil, veendudes, et vajalik teave on teistes jagudes nõuetekohaselt olemas.

42 SDS 10 Ohutuskaardi 10. jao näide

43 Ohutuskaardi 11. jagu Teave toksilisuse kohta PÕHITEAVE 11. jao teave on suunatud eelkõige meditsiinitöötajatele, töötervishoiu ja tööohutuse spetsialistidele ja toksikoloogidele ning see kirjeldab üksikasjalikult järgmist: Tõenäolised kokkupuuteviisid Aine, segu ja/või teadaolevate kõrvalsaaduste füüsikaliste, keemiliste ja toksikoloogiliste omaduste põhjustatavad sümptomid Lühi- ja pikaajalise kokkupuute kohene ja hilisem mõju, sealhulgas krooniline mõju Siin jaos on ka kemikaali terviseohtude katsete kirjeldus ja katsetulemused. Selle jao sisul põhinevad kemikaali klassifitseerimine ja ohutuskaardil olevad riskijuhtimismeetmed. 2., 3., 4., 6., 7., 8., 9., 13., 14. ja 15. jao teave peab olema kooskõlas siin oleva toksilisuse teabega. Selles jaos võib olla vaja esitada palju teavet, eelkõige segu ohutuskaardil. On soovitatav valida selline teabe esitusviis, kus segu kui terviku andmed (kui asjakohane) ja üksikute (koostis)ainete andmed oleksid selgesti eraldatud. Segu ohutuskaardi 11. jao näide on siin ( documents/10162/ /sds_section11_mixture_en.pdf).

44 SDS 11 ÜKSIKASJALIK TEAVE SAAJATELE Kontrollige, kas jao teave toetab klassifitseerimist ja on kooskõlas ohutuskaardi teiste jagudega, nagu märgitakse eespool põhiteabes. ÜKSIKASJALIK TEAVE TARNIJATELE Eri ohuklasside teave tuleb esitada selgelt ja üksteistest eraldi. Kui teave puudub, tuleb seda märkida ja põhjendada. Võite ka võrrelda jao teavet ECHA veebilehe teabega, näiteks registreerimisteabega (kui asjakohane). Kui teil on kahtlusi, võtke ühendust tarnijaga.

45 Ohutuskaardi 11. jao näide A SDS 11

46 SDS 11 Ohutuskaardi 11. jao näide B

47 Ohutuskaardi 11. jao näide C SDS 11

48 Ohutuskaardi 12. jagu Ökoloogiline teave PÕHITEAVE 12. jaos on järgmine kokkuvõtlik teave: Kemikaali keskkonnamõju Kemikaali käitumine keskkonnas Kemikaali toksilisuse, püsivuse ja lagunevuse, bioakumulatsioonivõime ja pinnases liikuvuse katsete kirjeldus ning tulemused Püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste (PBT) ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate ainete (vpvb) hindamise tulemused, kui hindamine toimus kemikaaliohutuse hindamise raames. PBT- ja vpvb-ainete määratlused on terminibaasis ECHA-term. Selle jao sisul põhinevad kemikaali klassifitseerimine ja ohutuskaardil olevad riskijuhtimismeetmed. 2., 3., 4., 6., 7., 8., 9., 13., 14. ja 15. jao teave peab olema kooskõlas siin esitatud ökoloogilise teabega. Sellest teabest võib olla abi lekete käitlemisel ja jäätmetöötluse hindamisel, heidete kontrollimisel, juhusliku keskkonda sattumise korral võetavate meetmete puhul ja transportimisel.

49 SDS 12 ÜKSIKASJALIK TEAVE SAAJATELE ÜKSIKASJALIK TEAVE TARNIJATELE Kontrollige, kas jao teave toetab klassifitseerimist ja on kooskõlas ohutuskaardi mitme teise jaoga, nagu märgitakse eespool põhiteabes. Võite ka võrrelda käesoleva jao teavet ECHA veebilehe teabega, näiteks registreerimisteabega (kui asjakohane). Kui teil on kahtlusi, võtke ühendust tarnijaga. Teave peab olema esitatud selgesti. Segu korral peab olema selge, kas teave kehtib koostisainete või kogu segu kohta. Segu ohutuskaardi 12. jao näide on siin ( documents/10162/ /sds_section12_ mixture_en.pdf). Kui teave puudub, peab seda märkima ja põhjendama. Punkti 12.5 PBT- või vpvb-hindamise tulemused (ainete või segu koostisainete kohta, mille jaoks on vaja kemikaaliohutuse aruannet) peavad vastama punkti 2.3 PBT- või vpvb-staatusele.

50 SDS 12 Ohutuskaardi 12. jao näide A

51 Ohutuskaardi 12. jao näide B SDS 12

52 Ohutuskaardi 13. jagu Jäätmekäitlus PÕHITEAVE 13. jaos on järgmine teave: Aine või segu nõuetekohane jäätmekäitlus Aine- ja segujäätmete sobivad käitlemismeetodid Kui jäätmed võivad sisaldada saastunud pakendeid, tuleb soovitada saastunud pakendite käitlemismeetodeid (kui asjakohane). Jäätmekäitlus peab vastama kohalikele, riiklikele ja Euroopa õigusaktidele.

53 SDS 13 ÜKSIKASJALIK TEAVE SAAJATELE Kontrollige, kas jao teave on kooskõlas 2. jaos esitatud klassifitseerimisega ning 8. jaos kirjeldatud kokkupuute ohjamisega. NB! Kui aine muutub jäätmeks, ei kehti selle suhtes enam REACH-määrus. Edasine tegevus peab toimuma jäätmeõigusaktide järgi. Jäätmekäitluse eest vastutab juriidiliselt jäätmekäitleja. Kui teavet on vähe (nt Kõrvaldada kohalike ja riiklike õigusaktide kohaselt ), on soovitatav küsida nõu tunnustatud jäätmefirmadelt. ÜKSIKASJALIK TEAVE TARNIJATELE Klientide huvides võite liigendada jao teabe näiteks järgmiselt: enne ettenähtud kasutamist ja selle järel (kui võimalik, märkige, millal muutub aine ohtlikuks jäätmeks); aine/segu ise ja saastunud pakend (kasutada saab mitmesuguseid jäätmekoode). Kui võimalik, märkige asjakohased jäätmenimistu (LoW) koodid ja esitage konkreetsed praktilised soovitused (mitte ärge üksnes viidake kohalike nõuete täitmisele).

54 SDS 13 Ohutuskaardi 13. jao näide

55 Ohutuskaardi 14. jagu Veonõuded PÕHITEAVE 14. jaos on järgmine teave: aine või segu maantee-, raudtee, mere-, sisevee- või õhutranspordiga veoks klassifitseerimise teave (ÜRO number ja seonduvad andmed); kui asjakohane, lisateave, näiteks tunnelipiirangu koodid või et aine on merereostusaine; eriettevaatusabinõud kasutajatele (siin võib viidata ohutuskaardi 8. jaole (kokkupuute ohjamine/isikukaitse)); teave mahtlastina mere- või siseveetranspordiga veo kohta, kui veost on kavas transportida mahtlastina kooskõlas järgmiste Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni dokumentidega: MARPOLi II lisa ja IBC koodeks. Jaos on teave transpordiklassifikatsiooni kohta seoses ÜRO kõikide näidiseeskirjadega, mis reguleerivad transporti Euroopas.

56 SDS 14 ÜKSIKASJALIK TEAVE SAAJATELE Kontrollige, kas teave on kooskõlas 2. ja 3. jaos käsitletud klassifitseerimise ja koostisega. ÜKSIKASJALIK TEAVE TARNIJATELE Teabe esitamisega kõikides punktides tagab, et kliendid saavad vajaliku veoteabe ilma teiega ühendust võtmata. Kui teave ei ole kättesaadav või asjakohane, tuleb see ohutuskaardil märkida.

57 Ohutuskaardi 14. jao näide SDS 14

58 Ohutuskaardi 15. jagu Reguleerivad õigusaktid PÕHITEAVE 15. jaos on järgmine teave: kemikaaliga seotud ohutuse, tervisekaitse ja keskkonnakaitse õigusaktid, mida ei ole ohutuskaardil mujal nimetatud; kas on hinnatud kemikaaliohutust. Asjakohased õigusaktid võivad olla mis tahes reguleerivad õigusaktid riikides ja/või piirkondades, kus kemikaal turule viiakse, ning Euroopa õigusaktid, näiteks noorte töötajate ja rasedate töötajate, taimekaitse ja biotsiidide kohta, vee raamdirektiiv jt. Kui kemikaaliohutust on hinnatud, peab registreerija koostama hindamise osana kokkupuutestsenaariumi ohtlike ainete kohta, mida ta registreerib koguses vähemalt 10 tonni aastas. Kui aine suhtes kehtivad piirangud või peab aine autoriseerima, tuleb seda märkida siin jaos.

59 SDS 15 ÜKSIKASJALIK TEAVE SAAJATELE Asjakohased riiklikud õigusaktid Kontrollige, kas asjakohased riiklikud õigusaktid on märgitud ning kooskõlas aine/segu koostise ja klassifikatsiooniga. Autoriseerimine ja piiramine Autoriseeritud ainete kasutamise suhtes kehtivad konkreetsed kohustused. Lisateave on küsimuses ja vastuses nr 151. ( qas-support/qas) Kui kehtib piirang, tuleb seda täita. Kemikaaliohutuse hindamine Hindama peab sellise aine kemikaaliohutust, mis registreeritakse tootmis- või impordikoguse kohta vähemalt 10 tonni aastas. Registreerimisnumber 1. jaos (eraldi aine) või 3. jaos (segus olev aine) tähendab, et aine on registreeritud. Kui hinnatud on ohtliku aine kemikaaliohutust, tuleb aine ohutuskaardile lisada asjakohased kokkupuutestsenaariumid. Sama teabe peab lisama ka ainet sisaldavate segude teabele. Sellist ainet sisaldava segu korral võib tarnija lisada teabe ohutuskaardi põhiossa, esitada segu ohutu kasutamise teabe ohutuskaardi lisas või lisada asjakohased kokkupuutestsenaariumid. Kui kokkupuutestsenaariumi riskijuhtimismeetmed lisatakse ohutuskaardi põhiossa või koondlisasse, tuleb samuti järgida käesoleva juhendi kokkupuutestsenaariumide osas kirjeldatud kohustust kontrollida, kas teie segu kasutusala on hõlmatud. Punktis 15.2 märgitakse, kas hinnatud on eraldi aine või segu koostises oleva aine kemikaaliohutust. Aine ohutuskaardile tuleb lisada kokkupuutestsenaariumid.

60 SDS 15 ÜKSIKASJALIK TEAVE TARNIJATELE Asjakohased riiklikud õigusaktid Tarnijad peavad kontrollima nende liikmesriikide asjakohaseid õigusakte, kus nad kavatsevad aine turule viia. Autoriseerimine ja piiramine Tarnijad peavad märkima, kas aine on autoriseeritud või kehtib aine suhtes piirang. Kemikaaliohutuse hindamine Kui segu tootjad koondavad või lisavad riskijuhtimismeetmete teabe koostisainete kokkupuutestsenaariumidest segu teabesse, on klientide huvides, et tootjad märgivad selle teabe sellisena.

61 Ohutuskaardi 15. jao näide SDS 15

62 Ohutuskaardi 16. jagu Muu teave PÕHITEAVE 16. jaos on asjakohane teave, mida ei esitatud eelmistes jagudes, näiteks järgmine: Ohutuskaardi muudatused võrreldes eelmise versiooniga. Kui vajate muudatuste kohta selgitust, võtke ühendust tarnijaga. Lühendite ja akronüümide selgitus Peamised kirjandusviited ja teabeallikad Segu klassifitseerimise menetlus Asjakohased riski-, ohu-, ohutus- ja/või hoiatuslaused (number ja täistekst) Väljaõppe nõuanded kemikaali käitlejatele Lisatud kokkupuutestsenaariumide loetelu või sisukord Paljud ohutuskaardid sisaldavad lahtiütlusi või märkusi lugejale. Need teated ei vabasta tarnijat õiguslikust kohustusest esitada täpset ja kasulikku teavet.

63 SDS 16 Praktikas esitatakse selles jaos väga mitmesugust teavet. Kaks muud 16. jao näidet: 1. näide ( 2. näide (

64 Ohutuskaardi 16. jao näide

65 Kokkupuutestsenaariumid (ES)

66 Kokkupuutestsenaariumid (ES) Sissejuhatus PÕHITEAVE Kui ohtlikku ainet registreeritakse registreerija kohta koguses vähemalt 10 tonni, tuleb esitada laiendatud ohutuskaart koos kokkupuutestsenaariumidega. Kokkupuutestsenaarium kirjeldab, kuidas ohjata inimeste ja keskkonna kokkupuudet ainega, et tagada selle ohutu kasutamine. Kokkupuutestsenaarium käsitleb üht või mitut sarnast kindlaksmääratud kasutusala, näiteks segu tootmine, töötlemine või toote tootmine. Selles kirjeldatakse käitlemistingimusi ja riskijuhtimismeetmeid, mis tagavad kasutusala korral aine ohutu kasutamise. Kokkupuutestsenaariumides võib olla mitu asjaomast stsenaariumi. Need kirjeldavad asjaomaseid tegevusi kindlaksmääratud kasutusala raames (nt segamine, teisaldamine väiksematesse mahutitesse, pealekandmine pihustades). Igas kokkupuutestsenaariumis käsitleb vähemalt üks asjaomane stsenaarium tingimusi, mis määravad sattumise keskkonda. Olenevalt kindlaksmääratud kasutusalast satub kemikaal keskkonda tööstuskäitisest või mitmesugustest allikatest, nagu toimub kutse- ja tarbijakasutuse korral. Vähemalt üks asjaomane stsenaarium käsitleb inimeste kokkupuudet. Olenevalt kindlaksmääratud kasutusalast on need seotud töötajate või tarbijate kokkupuutega seoses konkreetse ülesande või tegevusega.

67 ES Sissejuhatus Kokkupuutestsenaariumi vorm Erinevalt ohutuskaardi põhiosast ei ole kokkupuutestsenaariumi vormi REACH-määruses sätestatud. See tähendab, et tarnija võib esitada teavet mitmeti. Kuigi see annab tarnijatele tegutsemisvabaduse, tähendab see saajatele, et nad saavad teavet mitmes vormis, mis raskendab saaja jaoks asjakohase teabe leidmist. ECHA ja sidusrühmad ühtlustavad kasutatavat vormi ja sõnastust ning soovitavad kasutada kokkupuutestsenaariumi puhul vormi, mis koosneb järgmisest neljast jaost: Pealkirja jagu Kokkupuudet mõjutavad kasutustingimused Kokkupuute hindamine Juhised allkasutajatele, et hinnata, kas nende kasutusala jääb kokkupuutestsenaariumi piiresse On olemas metoodika, mis aitab segu tootjatel tuvastada asjakohased edastatavad riskijuhtimismeetmed (põhikoostisosa tuvastamise metoodika). Mõni valdkonnaühing töötab kokkulepitud vormis välja segude ohutu kasutamise teavet tavaliste tooteliikide jaoks. Segude tootjad saavad valida oma toodetele ja kasutusaladele asjakohase segude ohutu kasutamise teabe ning esitada selle ohutuskaardi lisas. Põhikoostisaine tuvastamise ja segude ohutu kasutamise lisateave on ECHA veebilehel laiendatud ohutuskaartide jaotises ( safety-data-sheets). Iga jagu kirjeldatakse üksikasjalikumalt selle juhendi järgmises neljas peatükis. Kokkupuutestsenaariumi näidised koos lühikirjelduse ja jagude näidetega on järgmised: kokkupuutestsenaarium tööstuskasutajatele ( / documents/10162/ /annotated_es_ template_industrial_en.pdf), kokkupuutestsenaarium kutselistele kasutajatele ( europa.eu /documents/10162/ / annotated_es_template_professional_en.pdf), kokkupuutestsenaarium tarbijatele ( echa.europa.eu /documents/10162/ / annotated_es_template_consumer_en.pdf). Kokkupuutestsenaariumide praktilised näited on ECHA veebilehel. Kokkupuutestsenaariumid on ainete kohta, millest paljusid kasutatakse ka segudes. Ohtlike segude tootjad peavad esitama koostisainete kokkupuutestsenaariumidest pärit asjaomase teabe koos segu ohutuskaardiga. Tootjad võivad esitada segu ohutu kasutamise koondteabe ohutuskaardi lisana; lisada segu ohutu kasutamise koondteabe ohutuskaardi põhiteksti, peamiselt 8. jakku või esitada koostisainete asjakohased kokkupuutestsenaariumid ohutuskaardi lisana.

68 ES Sissejuhatus ÜKSIKASJALIK TEAVE SAAJATELE Mida teha laiendatud ohutuskaardi saamisel? Laiendatud ohutuskaart tähendab, et sellele on lisatud kokkupuutestsenaariumid. Sellisel juhul peate kõigepealt tuvastama kokkupuutestsenaariumi(d), mis kirjeldavad teie ja teie klientide kindlaksmääratud kasutusala(sid). Kokkupuutestsenaarium võib sisaldada lühipealkirjadega sisukorda. Lühipealkirjad koos kokkupuutestsenaariumi numbriga aitavad lisa kiiresti läbi vaadata ja leida võimalikud asjakohased kokkupuutestsenaariumid, kui neid on mitu. Sisukorra näide on siin ( eu /documents/10162/ /es_table_of_ contents_en.pdf). Kui asjakohane kokkupuutestsenaarium on tuvastatud, kontrollige, kas kindlaksmääratud kasutusala ja kirjeldatud kasutustingimused on vastavuses tegeliku kasutusala ja kasutustingimustega, nt teie tootmiskoha tingimuste või sellega, kuidas teie kliendid kasutavad teie tarnitud tooteid. Kui olete segu tootja või ümberpakendaja, peate arvestama ka oma klientide eeldatavat kasutusala. Lisateave on siin ( echa.europa.eu/documents/10162/ / es_receiving_whattodo_en.pdf). Seda kontrollimist selgitatakse käesoleva juhendi kokkupuutestsenaariumide osa 1. ja 2. jaos. Seda, mida teha, kui saate tarnijalt kokkupuutestsenaariumi, selgitab skeem siin ( documents/10162/ /es_receiving_ flowchart_en.pdf). Kohustused on kokkuvõtlikult esitatud küsimuses ja vastuses nr 149 ( europa.eu/support/qas-support/qas). Kontrollimise tulemusel võite jõuda järgmistest järeldustest üheni: 1. teie kasutusalad/kasutustingimused on kokkupuutestsenaariumi tingimustega hõlmatud, tõenäoliselt skaleerimise tulemusel, või 2. teie kasutusalad/kasutustingimused ei ole kokkupuutestsenaariumiga hõlmatud. Kui teie kasutusala on hõlmatud, dokumenteerige saadud tulemused. Kui kasutusala on hõlmamata, selgitatakse edasist tegevust 13. praktilise juhendi Kuidas saavad allkasutajad käsitleda kokkupuutestsenaariume 2. jaos ning küsimuses ja vastuses nr 150 ( qas-support/qas). Kui saate ohutuskaardi, kontrollige, kas punktis 1.1 (ained) või punktis 3.2 (segud) on olemas registreerimisnumber. Kui registreerimisnumber on esitatud, on teil aega 12 kuud, et rakendada teie kasutusala kohta saadud kokkupuutestsenaariumiga hõlmatud kasutustingimusi või võtta asjakohaseid meetmeid. Lisateave on üksikasjaliku teabe jaotises. Oodatavate kokkupuutestsenaariumide saamata jäämise põhjusi selgitatakse küsimuses ja vastuses nr 476 ( qas-support/qas). Kui oleksite pidanud saama kokkupuutestsenaariumid, kuid ei saanud, võtke otsekohe ühendust tarnijaga. Ohtliku segu ohutuskaardi korral peate kõigepealt leidma, kas kokkupuutestsenaariumi teave on selle põhiosas või lisas või on lisatud stsenaarium ohutuskaardi lisana. Kontrollige, kas selle kohta on märge ohutuskaardi punktis 1.2 või on pärast 16. jagu lisasid. Mõnikord kirjeldatakse teie kasutusala kokkupuutestsenaariumis, kuid teistsugused on kasutustingimused (nt aine kontsentratsioon, kokkupuute kestus ja kasutatav ainekogus). Te võite suuta skaleerimise abil tõendada, et tegelikud kasutustingimused jäävad saadud kokkupuutestsenaariumi piiresse. Skaleerimist kirjeldatakse käesoleva juhendi kokkupuutestsenaariumide osa 4. jaos.

69 ES Sissejuhatus ÜKSIKASJALIK TEAVE TARNIJATELE Ainete tootjad ja importijad, kes hindavad kemikaaliohutust ning edastavad kokkupuutestsenaariume, või allkasutajad, kes hindavad kemikaaliohutust ise ja koostavad seonduvaid kokkupuutestsenaariume, peavad tegema järgmist: Kasutama ühtlustatud vorme Koostama kokkupuutestsenaariume, mis kehtivad tegelike ja mitte ebarealistlike kasutustingimuste suhtes. Kokkupuutestsenaarium on realistlik, kui hindamine lähtub valdkonnaühingute koostatud kasutusalakaartidel kirjeldatud kasutustingimustest. Kasutama kasutusalade nimetamisel ja kirjeldamisel selget sõnastust (ning standardlauseid). Teie abistamiseks on välja töötatud kokkupuutestsenaariumi teabepaketi (ESCom) standard, millega saab vahetada kokkupuutestsenaariumide andmeid ITsüsteemide vahel. Kasutage teavet, mida allkasutajad esitavad valdkonnaühingute kasutusalakaartidel. Kui asjakohane, esitage üksikasjalikud skaleerimisjuhised (neid kirjeldatakse allkasutajate juhendis ( documents/10162/ /du_et.pdf) ning kokkupuutestsenaariumide vormidel). Kui saate ohutuskaardi, kontrollige, kas registreerimisnumber on esitatud punktis 1.1 (ained) või punktis 3.2 (segud). Kui registreerimisnumber on esitatud, on teil aega 12 kuud, et rakendada teie kasutusala kohta saadud kokkupuutestsenaariumiga hõlmatud kasutustingimusi või võtta asjakohaseid meetmeid. Lisateave on üksikasjaliku teabe jaotises. Oodatavate kokkupuutestsenaariumide saamata jäämise põhjusi selgitatakse küsimuses ja vastuses nr 476. Kui oleksite pidanud saama kokkupuutestsenaariumid, kuid ei saanud, võtke viivitamata ühendust tarnijaga. Ohtliku segu ohutuskaardi korral peate kõigepealt leidma, kas kokkupuutestsenaariumi teave on selle põhiosas või lisas või on lisatud stsenaarium ohutuskaardi lisana. Kontrollige, kas selle kohta on märge ohutuskaardi punktis 1.2 või on pärast 16. jagu lisasid. Segude tootjad, kes esitavad klientidele ohutu kasutamise teavet, peavad tegema järgmist: Otsustama, kuidas kõige paremini kanda koostisainete teave kokkupuutestsenaariumisse (kas esitada teave põhiosas või lisas või lisada koostisainete kokkupuutestsenaariumid ohutuskaardi lisadena). Üle tuleb kanda samad standardlaused jne. Kui asjakohane, kontrollida, kas valdkondades, kuhu segusid tarnitakse, on segude ohutu kasutamise teave kättesaadav ja kas seda nendes kasutatakse.

70 Kokkupuutestsenaariumi 1. jagu Pealkirja jagu PÕHITEAVE Kokkupuutestsenaariumi pealkirja jagu sisaldab tavaliselt järgmist: Kokkupuutestsenaariumiga hõlmatud kasutusalad: see teave kirjeldab lühidalt stsenaariumi ulatust, mida väljendab stsenaariumi nimetus. See võib anda teavet olelusringi etapi kohta (nt tööstuslik kasutamine, laialdane kasutamine kutseliste töötajate poolt) ja turuteavet (nt kasutamine värvides, elektriseadmete tootmisel). Ka lühipealkirjas ( võib olla lisaelemente, näiteks tehniline protsess ja eraldatuse tase. Kokkupuutestsenaariumi asjaomaste stsenaariumidega hõlmatud kohaldatavate ülesannete/tegevuste loetelu: see teave sisaldab asjaomase stsenaariumi nimetust ja ettenähtud kasutusalade kirjelduselemente. Kui asjakohane, peab nimetus sisaldama rohkem konkreetset teavet, mitte üksnes ümber sõnastama kasutusalade kirjelduselementide nimetusi. Tarnija määratud kokkupuutestsenaariumi tunnuskood. Pealkirja jaos esitatud teave sisaldab tavaliselt kasutusalade kirjelduselemente, mis kirjeldavad kasutusalasid väga standardselt. Need sisaldavad järgmist teavet: olelusringi etapp: tootmine või ümberpakendamine, tööstuslik kasutamine, laialdane kasutamine kutseliste töötajate poolt; turuvaldkond: näiteks tootekategooria, kasutusala valdkond või tootekategooria; rakenduse või protsessi liik: protsessikategooria; keskkonda sattumise viis: keskkonda eraldumise kategooria. Kasutusalade kirjeldamise viise ja kirjelduselementide standardsüsteemi kirjeldatakse nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhendi peatükis R.12

71 ES 1 ÜKSIKASJALIK TEAVE SAAJATELE Võrrelge oma kasutusala pealkirja jaos esitatud teabega, arvestades järgmisi aspekte: Kas kõik teie kasutusalad on nimetatud ühe või mitme kokkupuutestsenaariumi pealkirja jaos? Kas kokkupuutestsenaarium(id) hõlmab (hõlmavad) kõiki kasutusalade jaoks olulisi ülesandeid ja protsesse? Kokkupuutestsenaariumi pealkirja kontrollimise näited on kokkupuutestsenaariumi 1. jao näidisjuhtumite dokumendis ( eu/documents/10162/ /es_section1_ check_example_en.pdf). ÜKSIKASJALIK TEAVE TARNIJATELE Kui olete registreerija, kontrollige, kas teie kokkupuutestsenaariumi pealkiri on sama kui kemikaaliohutuse aruandes ja IUCLIDtoimikus olev kasutusala nimetus ning kas see on kooskõlas ohutuskaardi punktis 1.2 olevate teie kindlaksmääratud kasutusaladega. Kui lähtute hindamisel kasutusalakaartidest, on kokkupuutestsenaariumi nimetused sobivad ja standardsed. Kasutusalakaardi kasutamisel lisage viide asjakohasele konkreetsele töötaja kokkupuute tegurile või segu ohutu kasutamise teabele.

72 ES 1 Kokkupuutestsenaariumi 1. jao näide

73 Kokkupuutestsenaariumi 2. jagu Kokkupuudet mõjutavad kasutustingimused PÕHITEAVE See jagu on kokkupuutestsenaariumi põhiosa. Siin on iga asjaomase stsenaariumi jaoks soovitatavad käitlemistingimused ja riskijuhtimismeetmed. Need määravad aine kasutustingimused, mida on hinnatud ohututeks. Käitlemistingimused on teabekogum aine kasutamise kohta. Need kirjeldavad tegevusliike, mida kokkupuutestsenaarium käsitleb: kui palju, kui sageli ja kui kaua ainet kasutatakse ning mis liiki protsessis, mis temperatuuril jms. Kokkupuutestsenaariumisse märgitakse kokkupuutetaset mõjutavad parameetrid. Riskijuhtimismeede on tegevus või vahend, millega vähendatakse või välditakse inimeste ja keskkonna kokkupuudet ainega selle kasutamise ajal. Tööstuslikul kasutamisel võetavad riskijuhtimismeetmed on kohtväljatõmbeventilatsioon, isikukaitsevahendid, heitgaasipõletid või kohapealne ja kohalik jäätmekäitlus/reoveepuhastus. Lisateave on nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhendi D osas. Kui kokkupuutestsenaariumis on mitu asjaomast stsenaariumi, on 2. jaos iga asjaomase stsenaariumi käitlemistingimused ja riskijuhtimismeetmed. Tavaliselt on kokkupuutestsenaariumis vähemalt üks asjaomane stsenaarium keskkonda sattumise kohta ning mitu asjaomast stsenaariumi töötajate või tarbijate kokkupuute kohta. Kokkupuutestsenaariumi näide on siin ( documents/10162/ /es_all_sections_en.pdf).

74 ES 2 ÜKSIKASJALIK TEAVE SAAJATELE Kuidas kontrollida käitlemistingimusi ja riskijuhtimismeetmeid? Peate kontrollima, kas kasutustingimused teie tegevuskohas ja/või teie toodete eeldatavad kasutustingimused klientide juures on kooskõlas tarnija kokkupuutestsenaariumis esitatud teabega. Järgmiseks esitame mitu nõuannet ja näidet. KESKKOND Kokkupuutestsenaariumi 2. jagu (keskkond) Kas kasutatud aine päeva- ja aastakogused jäävad kokkupuutestsenaariumis eeldatud koguse piiresse? Kas kokkupuutestsenaariumis esitatud riskijuhtimismeetmed on kooskõlas kasutatavate tehnoloogiatega (nt heitveepuhastusprotsessid, filtrid, õhku eralduvate saasteainete vähendamise süsteemid)? Kas võetava riskijuhtimismeetme tõhusus on sama või parem kui kokkupuutestsenaariumis? documents/10162/ /es_section2_ environment_check_example_en.pdf TÖÖTAJAD Kokkupuutestsenaariumi 2. jagu (töötaja) Kas toote omadused (nt aine kontsentratsioon segus ja viskoossus) vastavad kokkupuutestsenaariumis kirjeldatule? Kas üldised ventilatsioonitingimused (nt ruumi ruumala, sise- või välistingimused) on täidetud? Kas tingimused, millega ohjatakse aine eraldumist töökeskkonda (nt ülekandesüsteemid, eraldatus, temperatuur, pealekandmismeetod), on kooskõlas kokkupuutestsenaariumi soovitustega? Kas võetavate riskijuhtimismeetmete tõhusus on nõutaval tasemel? Kas on järgitud korralduslikke meetmeid (nt koolitus, hooldus)? TARBIJAD Kokkupuutestsenaariumi 2. jagu (tarbija) Kas toote omadused (nt kontsentratsioon, kasutamine, vorm) vastavad kokkupuutestsenaariumis nimetatule? Kas korraga kasutatav kogus, kasutamise sagedus ja kestus vastavad kokkupuutestsenaariumis eeldatule? Kas tingimused (nt ruumi- ja ventilatsioonitingimused) vastavad kokkupuutestsenaariumile? Kas ainet sisaldava tarbekauba kasutusjuhendis/ märgistusel/juhendis on tarbijatele soovitatud erilisi isikukaitsevahendeid või hügieenimeetmeid? Tarnijalt saadud kokkupuutestsenaariumi võrdlemist tingimustega teie tegevuskohas selgitab kasutusalade võrdlustabel ( documents/10162/ /es_use_comparison_ table_en.docx). Kui teie kasutusala on hõlmatud, dokumenteerige saadud tulemused. Kui kasutusala on hõlmamata, selgitatakse edasist tegevust 13. praktilise juhendi Kuidas saavad allkasutajad käsitleda kokkupuutestsenaariume ( europa.eu/documents/10162/13655/du_practical_ guide_13_et.pdf) 2. jaos ning küsimuses ja vastuses nr 150 ( documents/10162/ /es_section2_ consumers_check_example_en.pdf documents/10162/ /es_section2_workers_ check_exampl_en.pdf

75 ES 2 ÜKSIKASJALIK TEAVE TARNIJATELE Kui olete registreerija, kontrollige, kas teie poolt siin esitatav teave on kooskõlas teabega kemikaaliohutuse aruandes ning ohutuskaardi 7. ja 8. jaos. Kui olete segu tootja, kes esitab segu ohutuskaardi, peate edastama selle koostisainete kohta kogu kokkupuutestsenaariumis sisalduva teabe. Abi võib olla kemikaaliohutuse aruannete ja kokkupuutestsenaariumide tegevuskava raames välja töötatud meetoditest (põhikoostisosa tuvastamise metoodika) ja segu ohutu kasutamise teave).

76 ES 2 Kokkupuutestsenaariumi 2. jao näide

77 Kokkupuutestsenaariumi 3. jagu Kokkupuute hindamine PÕHITEAVE Kokkupuutestsenaariumi 3. jaos võib registreerija esitada järgmist teavet: Hinnanguline kokkupuute tase kokkupuutestsenaariumi kohaldamisel Riski iseloomustuse suhtarv (et riskid oleksid nõuetekohaselt ohjatud ja kasutusala peetaks ohutuks, peab see olema alla 1) kokkupuute hindamise metoodika (nt kasutatud modelleerimistarkvara, mõõteväärtused). See teave esitatakse tavaliselt iga asjaomase stsenaariumi kohta. Kokkupuutestsenaariumi 3. jaos olevad kokkupuutetasemed esitasid aine registreerijad oma kemikaaliohutuse aruandes. Nad võisid kasutada tegelikke mõõtmisandmeid (nt töökohal tehtud mõõtmised) või kokkupuute hindamise tarkvara. Kokkupuute hindamise tarkvaraga hinnatakse töötajate, tarbijate või keskkonna kokkupuudet konkreetsetes kasutustingimustes. Kokkupuudet hinnatakse kõige sagedamini programmidega ECETOC TRA ja EUSES (keskkonna jaoks). Riski iseloomustuse suhtarv saadakse hinnangulise kokkupuutetaseme jagamisel piirtasemetega (inimtervise korral DNEL-väärtuse ja keskkonna korral PNEC-väärtusega). DNEL- ja PNEC-väärtuste lisateave on käesolevas juhendis ohutuskaartide osa 8. jaos. Alati ei ole kokkupuute hinnangut või riski iseloomustust esitatud ning sageli ei ole saajatel neid ka vaja.

78 ES 3 ÜKSIKASJALIK TEAVE SAAJATELE Selle jao teave on asjakohane, kui soovite kasutada skaleerimist, nagu on kirjeldatud käesoleva juhendi kokkupuutestsenaariumide osa 4. jaos. Samuti võib see olla asjakohane, kui koostate allkasutaja kemikaaliohutuse aruannet, mida kirjeldatakse allkasutajate juhendi 5. peatükis ( europa.eu/documents/10162/ /du_ et.pdf). ÜKSIKASJALIK TEAVE TARNIJATELE Kui olete registreerija ja esitate kokkupuute hinnanguid, esitage kindlasti teavet kasutatud meetodite/vahendite kohta, sealhulgas versioon. Kokkupuutehinnanguid saavad kasutada ka teie kliendid, kui nad kasutavad kokkupuutestsenaariumi kohapealse riskihindamise sisendina.

79 Kokkupuutestsenaariumi 3. jao näide A ES 3

80 ES 3 Kokkupuutestsenaariumi 3. jao näide B

81 Kokkupuutestsenaariumi 4. jagu Juhised allkasutajatele, et hinnata, kas nende kasutusala jääb kokkupuutestsenaariumi piiresse. PÕHITEAVE 4. jaos on soovitused allkasutajatele, kuidas kontrollida, kas nende kasutusala on kokkupuutestsenaariumiga hõlmatud, kui nende kasutustingimused ei vasta täpselt tarnija kokkupuutestsenaariumile. Üks kontrollimismeetod on skaleerimine. Tarnija esitatud teave peab sisaldama järgmist: Skaleerimismeetod: see võib olla matemaatiline valem, link skaleerimisvahendiga veebilehele või viide kokkupuute hindamise vahendile, mida tarnija hindamisel kasutas. Skaleeritavad parameetrid: need on tegevusparameetrid, mida on võimalik skaleerida. Skaleerimispiirid: see näitab, mis ulatuses saab parameetreid muuta. Skaleerida saab üksnes siis, kui tarnija on kasutanud inimeste ja keskkonna kokkupuute hindamisel modelleerimisvahendit (lisateave on juhendi kokkupuutestsenaariumi osa 3. jaos). Tarnija esitatav skaleerimisvahend on tavaliselt lihtsustatud ja kasutajasõbralik tarkvara, mis põhineb kokkupuute hindamise vahendil, mida tarnija on hindamisel kasutanud.