Presidendipaar käis Pranglil

Transcription

1 Rannaraha Muuseumi leht Võrgutaja >> Loe lk 7 10 Tiraaz 7490 nr juuni 2010 Esimene Viimsi JazzPopFest pakkus häid üllatusi. Loe lk 6 Viimsi alla jaanipeod Nagu iga aastal, tähistatakse Viimsi kandis jaanipäea traditsiooniliste jaanipidudega mitmel pool külades, saartel, Viimsi Vabaõhumuuseumis ning esmakordselt ka Viimsi aleikus. Vald toetab kohalike jaanipidude korraldamist. Prangli saare iseärasuseks on palju hooneid igas talus. Pildil on president Toomas Hendrik Iles Mardi talus, kus õrgukuur on ehitatud saarele omaselt äga säästalt ana paadi külgedest. Foto Marko Mumm Presidendipaar käis Pranglil Teisipäeal, 25. mail külastasid president Toomas Hendrik Iles ja proua Eelin Iles Prangli saart. Neid saatsid Viimsi allaanem Haldo Oraas abikaasaga ja allaolikogu esimees Aarne Jõgimaa. 13 aastat Helge kaptenina Leppneeme ja Kelnase sadama ahet sõitnud Iiar Piirisaar ütleb hommikul, et ega palju paremat ilma saagi tahta. Eelmine päe oli tuuline ja ihmane. Teisipäea hommikul särab päike taeas. 14 aastat ana Helge, mis õiks peale õtta 36 inimest, iib täna Leppneemest aid 7 reisijat ja uhiuue aiatraktori Kelnase sadamasse ning jõuab kohal enne, kui saabub president Toomas Hendrik Iles abikaasa ja saatjaskonnaga Eesti Lootsi laeal. Iiar on Pranglil sündinud ja Tallinna 1. kutsekeskkoolis laeajuhiks õppinud, aga Balti merest kaugemal pole ta käinud. Pole hui, kodusaar tõmbas rohkem, ütleb ta. Iiari isa sõitis 36 aastat sama liini, Iiar oli 13 aastat kalalaeal, nüüd on 13 aastat täis Helgel. Kooli muusikaõpetajal, kes samuti Pranglile suundub, on kannel kaasas. Tiinamai Keskpaik mängib täna koolimajas kannelt, kui lapsed presidendipaarile laulaad. Tiinamai kiidab saart ja saare rahast. Tudengipõles Pranglisse sattunud neiust, keda õlusid saare inimesed, sai kuulutuse peale muusikaõpetaja, kellel nüüd seitse tale saarel seljataga. Raija ja Auti Peltomäki on põhjanaabrid Haminast, kes täna sõidaad oma suekoju koos uhiuue murutraktoriga. Ka Raija kiidab saare sõbralikke inimesi, kelle seas nad on kümme sue eetnud. Sadamas on kai ääres politseipaat ja kail seisab allaanema sueauto, lahtise katusega sõjaäe GAZ, ees kaks istet uute istmekatetega, rattaporilaual Eesti lipp. Kõik on almis presidendipaari astuõtuks. Kai on lausa piinlikult puhtaks pühitud. Ootealmis on ka põlised Prangli naised. Nemad teaad, et Iles on esimene president, kes oma jala saarele tõstab, sest Lennart Meri polnud siin saarel käies president. Tere tulemast, president! Näe, nüüd tuleb Ülesaare nukast! hüüab üks naistest, ja kõigi pilgud on naelutatud merele. Sadamale ligineb punane Eesti Lootsi lae. Kui külalised koos saatjaskonnaga maale on jõudnud, asub allaanem Haldo Oraas saart tutustama, saareanem Valter Puuström tema kõral. President saab tuttaaks Kalandusühistu juhi Aiar Lindholmiga, kes on saare suurim tööandja. President suundub otsejoones saarenaiste poole. Rõõm näha Teid saare peal, tere tulemast! kõlab naiste teritus ja president teeb ettepaneku koos pilti teha. Kohalike meestega tehakse pilt õrgukuuri ees. Presidendipaar koos turameestega istuad allaanema autosse, allaanem ise roolis, osa saatjaskonda ronib suure eoauto kasti, ja algab saarega tutumine. Esimene peatuskoht on koolimaja, mille õues ootab külalisi direktor Tiina Piirissaar. Sel ajal, kui külalised koolimajja sisenead, teeb turamees tiiru ümber maja. Kõik lapsed, kümme neid ongi, on almis külalistele esinema. Esimene laul kõlab prantsuse keeles, teist laulu laulab peaaegu kogu koolipere. Seejärel saaad lapsed esitada küsimusi. Pranglimise kunst Kas president on oma töökohaga rahul, küsitakse. Pole iga, astab president, kuigi inimestel pole ettekujutust, milline see töö on. See õimaldab üsna looat lähenemist paljudele asjadele. Iga päe näeb midagi uut. Mul on olnud kolme ja poole aasta jooksul õimalus kohata paljusid inimesi ja see on meeliülenda. Nüüd kutsutakse külalised arutiklassi, kus 9. klassi poiss Kuldar näitab, kuidas käib pranglimine peast arutamine, mis on siinse kunagise koolidirektori äljamõeldud arutimäng, millega saar on kuulsaks saanud. Üheksa aastat tagasi esimestest üle-eestilistest pranglimise õistlustest on älja arenenud maailmameistriõistlused. Kuldargi on sealt häid kohti toonud. Pranglimises on kolme esikohta jaganud Tallinna Inglise Kolledž ja Prantsuse Lütseum ning Prangli Põhikool. President kirjutab külalisteraamatusse: Hoidke oma saart. Tulge siia tagasi. Prangli kool on saare pranglimisega juba üle maailma kuulsaks teinud. Teie Toomas Hendrik Iles. Kool saab presidendilt kingituseks tema portreefoto. Isikukultuse iljelemine on mulle raske, sõnab president, aga see käib mu ameti juurde. Kirikusse, põlisperre, muuseumisse Teekond jätkub kiriku suunas, kus ootab õpetaja Kalle Rebane ainus teadaole kirikuõpetaja Eestis, kes käib tööl purjekaga aastal ehitatud Laurentsiuse kirik on äike ja kodune. Õpetaja räägib kiriku ajaloost ja tutustab külalistele tukukotti. See on trahiraha kott nendele, kes jutluse ajal julgesid tukkuma jääda. Kuidas oli okupatsiooniajal? uurib president ja kuuleb, et kogu selle aja peeti kirikus teenistusi. Paadi kuju meenutaas raudristide poolest ehk ühes rikkaimas Eesti surnuaias ringkäik tehtud, suundub kogu seltskond jalgsi noore taluniku Taai Linholmi kodutallu. Väraas ootab noorperemees, eemal seisab tema kaasa Käde, süles kaheaastane Anna Maria, kõral seitsmene Mattias, kes alustab sügisel ainsa lapsena kooliteed esimeses klassis. järgneb lk 2 Teisipäeal, 22. juunil toimuad jaanipeod: - Lubja külas algusega kell 18, - Kelingis algusega kell 19, esineb ansambel Felix Band Rakerest. Kolmapäeal, 23 juunil toimuad jaanipeod: - Randere külas algab kell 14 laste ja perede päe lasteaia ja külakeskuse hoone juures (Kibuitsa tee 1). Teiste esinejate seas astub üles eriärske Randere küla segakoor Janne Fridolini juhatusel. - Tammneemes, Mereäärse tee ürituste äljakul algusega kell Viimsi Peokeskuse ees algusega kell 18. Esinead kohalikud taidlejad ja ansambel Vallaanem. Peokeskuse saalis toimub noorte jaanidisko. Jaanituli süüdatakse pargi tiigil asual parel. - Rannaraha jaaniõhtu Viimsi Vabaõhumuuseumis algusega kell 19. Tantsuks mängib ansambel Kihnu Poisid, õhtut juhib Veiko Taluste. Lapsed saaad lasteõuel aega eeta, õhtu läbi toimuad lõbusad mängud ning mõõduõtud. Terituskõnega esineb ja jaaniõhtu lõkke süütab Viimsi allaanem Haldo Oraas. Harju Maakaitsepäealt toodud tuletõrikust saadetakse jaanituli kõikide külaanemate kaudu Viimsi alla küladesse. Rannaraha jaaniõhtu on aasta suurim Viimsi allas toimu pidu Rannaraha Festiali (sel aastal juulil) kõral. - Prangli saarel Ülesaare kiigeplatsil algusega kell 22, tantsuks mängib ansambel Alaska. Ott Kask Viimsi alla kultuuri- ja spordiameti juhataja Jaanituli mere kaldal.

2 2 4. juuni 2010 Presidendipaar käis Pranglil algus lk 1 Elumaja ees pingil istuad Taai anemad, põlised pranglilased Hjalmar ja Laine. President suundub anapaari teritama. Tutumisele järgneb pildistamine: president anapaariga, siis noore perega. Hästi mõnus on siin, ütleb president ringi aadates, kui Taai on talu tutustanud. Pranglisaarte Külaühingu juhatuse liige Lembit Tammsaar käib ringi ideokaameraga ja jäädustab kõike oma lõbuks. Tema sõnul aliti Taai kodu tutustamiseks sellepärast, et siin on noor lastega pere, pealegi saare põlisrahas. Pererahas saab presidendipaarilt kingiks Eelin Ilese omaküpsetatud leia kaunis linases tikandiga kotis. Seltskond sammub mööda külateed edasi Pranglisaarte Muuseumisse. Selle rajaja, tänau alla Aasta naise tiitliga pärjatud Carmen Ott koos abikaasa ja tütrega ootaad oma koduõuel, et tutustada muuseumimajas asuat saarelt pärit anaara, mis on äga hästi eksponeeritud. Pererahaga tehakse muuseumitrepil ühispilt ja siis suunduad külalised Linholmi pere Mardi tallu, mida tänapäeal peetakse turismitaluna. Siia on kogutud hulganisti ana kraami, eelkõige hülgekütile ajalikku. Eelin Iles, kes mitmel pool on innukalt pildistanud, tabades huitaaid aateid ja detaile, sätib presidendile iie hiire lõksu pihku, et teda selle ebataalise riistapuuga jäädustada. Toomas Hendrik Iles haarab murul lebaa sangpommi ja kergitab seda hoogsalt pea kohale, peremees Taai Linnholm President on saarele jõudnud. Tutumiskäepigistus allaolikogu esimehe Aarne Jõgimaaga. Tagaplaanil allaanem Haldo Oraas abikaasa Viljaga. näitab, kuidas käib saapaiskamine, tuntud rahaspordiala. President saab lahkudes kingituseks talu märgiga soolaaka. Jätkub ringsõit mööda saart, kus peatutakse laea Eestirand huku mälestusmärgi juures ning loodusliku gaasi leiukohas. Selle gaasiga on keedetud seakartulit, teab allaanem, aga majapidamises pole seda juletud kasutada. Lõunasöök rahamajas Selleks ajaks, kui külalised rahamajja jõuaad, on maja perenaised Maret Klaamas ja Carmen Ott almistanud maitsa kalaroa ja küpsetanud rabarberikoogi. Enne pidulikku lõunasööki ahetatakse kingitusi. President saab saare lipu ja T-särgid saare kaardiga. Vastu kingib ta oma portree. Vallaanem kingib alla poolt möödunud aastal üllitatud raamatu Viimi ald 90 ja alla ajalehe. Eelin Iles saab kingiks Maria Laidoneri kokaraamatu ja Kadri Keiu Ilesele saadetakse lasteraamat Tiia, mis pajatab Naissaare Lõunaküla laste elust. Pärast maitsat lõunat, mille retsepti presidendiproua kaasa saab, tututakse käsitöönäitusega, kus on nobedate saare naiste almistatud kaunite tikanditega tekid, maalitud siidsallid, sokid, kotid jm. Meil pole talel kusagile minna, siis teeme oma elu näputööga lõbusamaks, ütleb rahamaja kultuuritöö koordinaator Maret Klaamas. President kirjutab pühenduse rahamaja külalisteraamatusse. Vallaanem saab saarerahalt samuti kingituse saare lipu. Eelin Iles saab alida ühe töö Prangli mehe Io Lilleoksa puulõigetest ning alib pildi hobusega. Saareanem saab siin kätte oma märgi, millele tuge tuul ei lasknud mandrile järele minna. Külalised suunduad rahamaja teisele korrusele äikses- se hubasesse raamatukogusse. Juhataja Astra Piirissaare sõnul käib rahas siin mitte ainult lugemas, aid ka suhtlemas. Saare rahas loeb palju, räägib siin 27 aastat töötanud juhataja. Raamatukokku jääb kingitusena Toomas Hendrik Ilese kogumik Eesti jõudmine, kuhu president siinsamas ka autogrammi kirjutab. President saab kingituseks luulekogu Prangli rae, Eelin Iles Korilase kokaraamatu. Nüüd jääb eel aadata Raio Linholmi talu. See on saare ainus talu, kus peetakse mesilasi. Siin on kõik, nagu ühes traditsioonilises talus on olnud: lehm, noorloom, pull, lambad, kukk ja kanad, 13 mesilasperet ja tiigis angerjad. Kõik enda jaoks, aga eks peab midagi ikka müüma ka, selgitab peremees. Presidendiproua tunneb hui kasuhoone astu, kus kasaad paprikad, salat ja redis. Külalised saaad kingiks meepurgi, president kingib astu oma raamatu. Lahkudes pildistab Eelin Iles kukke, kes ise poseerib, aga oma kanakarja kaugemale ajab. Päe on õhtusse eerenud, aeg on ära sõita. Sadamas tehakse eel ühispilte. Siin leiab president aega ka Viimsi Teatajale oma muljeid jagada. Presidendi muljed Toomas Hendrik Iles: Vapusta. Palusin oma kantseleil hoolt kanda, et saaksin külastada kõiki äikesaari. Olen teostanud enda püstitatud ülesande. Iga kord olen äiksel saarel olles aastanud, et saarel on omaette kultuur, küll eesti oma, aga teatud omapäraga, mis tuleneb sellest, et elu on raskem ja inimesed eriti pühendunud. Tänu oma pühendumisele on nad teinud äga palju ilusat. Kõik, kes elaad äikesaartel, peaad rohkem pingutama, kui need, kes elaad linnades. Seetõttu on äikesaare inimesed äga tugead ja sitked. Tundub uskumatu, et Tallinna külje all on selline jõuline kultuur. Ma saan aru näiteks Ruhnust, mis on kaugel. Aga ma imestan, et tallinlased seda saart pole aastanud. Sooitan kõigile külastada Pranglit, aastada siinset imeilusat elu, kultuuri ja inimesi. Annika Poldre Toimetus ootab kaastöid ja reklaame e-posti aadressil t@iimsi.ee. Kaastöid õib tuua ka otse toimetusse õi saata postiga aadressile Nelgi tee 1, Viimsi, Harju maakond. Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huides toimetada ja lühendada. Vallaleht ilmub kaks korda kuus. Juulis leht ei ilmu. Peatoimetaja: Annika Poldre tel annika@iimsi.ee Toimetaja: Jüri Leesment tel juri@iimsi.ee Väljaandja: Viimsi Vallaalitsus Trükki toimetanud: Meedium OÜ Makett: Dreamers OÜ Ajalehe järgmine number ilmub 18. juunil RMK aas Viimsis looduskeskuse 28. mail aati Rohuneeme tee 29 Riigimetsa Majandamise Keskuse Viimsi Looduskeskus. Keskuse aamisel heiskasid allaanem Haldo Oraas ja kampaania RMK loodusega koos patroon iluuisutaja Jelena Gleboa Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi lipud. Aasõnad ütles keskkonnaminister Jaanus Tamkii: Loodusmajad selleks ongi, et need annaad oma panuse Eesti looduse hoidmisse ja kaitsmisse. Minister soois, et lapsed ja noored ning ka täiskasanud leiaksid tee sellesse majja ning seal asjakohast tegeust. Tallinna ümbruses pole RMK-l pikka aega oma keskust olnud. Viimsis on nüüd esimene Tallinna läheduses ole looduskeskus. Selle kolme tabaga suletud ukse aasid maaanem Ülle Rajasalu, keskkonnaminister Jaanus Tamkii ja RMK nõukogu esimees Mati Polli. Majas on aadata Jüri Pere fotonäitus Pisiasju looduses. Keskusel on juba alanud koostöö Viimsi Kooliga. Siin hakatakse andma lastele loodusharidust, kus põhirõhk on linnalähedase looduse tundmaõppimisel, ning korraldama koolinoortele ja täiskasanutele üritusi. Siit saab teaet ka looduses puhkamise õimalustest ja aadata loodusfilme. Õppeprogrammides on kasutata Tädu loodusõpperada Viimsis. Looduskeskuses on palju põneat. Varem Viimsi metskonnale kuulunud maja seisis ligi kümme aastat tühjana, selle renoeerimistööd algasid mullu. Nüüd on esimene korrus sisutatud ürituste korraldamiseks, teisel korrusel on maja töötajate tööruum. VT Viimsi Teataja 300. number See on Viimsi Teataja 300. number. Nii uhke aruni jõudmiseks on kulunud 21 aastat. Mullu tähistasime lehe 20. sünnipäea näituse ja peoga raamatukogus. Täname lugejaid ja kirjutajaid, toimetajaid ja äljaandjaid, kujundajaid ja fotograafe, kes kõik on läbi muutuate aegade olnud lehetöö lahutamatu osa. Kui aasta tagasi lugesime ära, mitu killukest (lood ja teated, reklaamid ja kuulutused, kõik kokku) lehes on, saime aruks 79. Paar kuud tagasi oli see ar 119. Ega enamjaolt sellele mõtle, kuid tegelikult on ju iga asja taga konkreetne inimene. Leht on nagu teismeline laps, kes kasab ja areneb, jonnib ja õpib. Kuid päris täiskasanuks, päris almis ei saa kunagi. Ei tohigi saada, sest ka elu me ümber ei seisatu. Praegusel toimetusel on igatahes rõõm seda lehte teha. Koos teiega. Aitäh kõigile, kes meiega sel tuulisel teekonnal sooja südamega kaasas! VT

3 4. juuni ) Eesti Lootsi lae Ahto 28 iib presidendi koos saatjaskonnaga saarele. Roolis on kapten Endel Johanson. Selgitusi jagab allaanem ) Koolimaja ees on ühispildile mahtunud pea kogu koolipere, õpilased ja õpetajad. 3) Presidendile annab kingituseks Prangli saare lipu Prangli Saarte Külaühingu esimees Lembit Tammsaar. 4) Kaks esileedit, allas Vilja Oraas ja Eestis Eelin Iles ning kingituseks saarelt kaasa ärske kala. 5) President saab allaanemalt kingiks raamatu Viimsi ald 90, mida uurib huiga ka Eelin Iles. Vilja Oraasel on kotis eel kingitusi, kokaraamat Eelinile ja lasteraamat Kadri Keiule. 6) Taai Linhomli pere teritab Eelin Ilest. Esiplaanil Mattias, kõrale ema Käde, süles Anna Maria. 7) Saareanem Valter Puuström. 8) Ühispilt Raio Linholmi kodumurul. 9) Kirikuõpetaja Kalle Rebane (keskel) oskab ka prangli murdes kõnelda. Fotod Marko Mumm 8 9

4 4 4. juuni 2010 Professionaalse õlanõustaja astuõtt Võlanõustaja astuõtt toimub Viimsi Raamatukogu (Kesk tee 1, Haabneeme aleik) seminariruumis kuu teisel ja neljandal kolmapäeal. Esimene astuõtupäe 9. juuni ja pühade tõttu erandkorras 28. juuni. Eelregistreerimine reedeti k õlanõustaja telefonil Esimesele kohtumisele õtke kaasa kõik Teenuse arendamist toetab olemasolead õlanõuded ja Viimsi ald ja KÜSK. õlgneusega seotud kirjaahetus. MTÜ Restart nõustamistunni hind on 250 krooni. Inimesed, kes ajaad õlanõustamisteenust, kuid kellel puudub õimalus selle eest ise maksta, saaad pöörduda toetuse taotlemiseks Viimsi Vallaalitsuse sotsiaalosakonna poole. Ärge laske probleemidel üle pea kasada, hakkame tegutsema! Lahtiste uste päe RMK Viimsi Looduskeskuses 12. juunil kell on RMK Viimsi Looduskeskuse uksed kõigile loodusesõpradele aatud. Tule üksi, pere õi sõpradega! Paras aeg suilat müüa Heas seisukorras suila annab pigem müügieelise kui kõrgema tehinguhinna. Käes on aasta kõige magusam aeg suilate müügiks. Vanemates suituspiirkondades on äga palju amortiseerunud suemajakesi, enamjaolt krundil suurusega m 2, kuid ka kuni 1500 m 2. Kui läbi aastate tehingustatistikat aadata, siis sellist laadi kinnisara leiab oma ostja suure tõenäosusega just keadsuel. Paar aastat tagasi osteti suilaid peamiselt eesmärgiga maja aastaringseks elamiseks ümber ehitada. Nüüd on aldaal osal suilakruntide huilistest taas soo soetataat ara suilana kasutada, peenramaad teha ning rohelisel maalapikesel suiseid grillimõnusid nautida. Keskmine suilakrundi suurus on m 2, millest enamusel ndatel Suilate järele on nõudlus kasanud. ehitatud suemaja. Olenemata hoone suurusest, planeeringust, korruselisusest, on hui selliste kapitaalremondita suilate astu hinnatasemel krooni. Hinnad diferentseeruad ka piirkondade lõikes. Kõige madalamal tasemel on nõudlus Muugal. Kallimad on suilad Mähel, Randeres ja Viimsi poolsaare anades kalurikülades. Viimastes kohtades on muidugi krundid suuremad ja hinda tõstaks teguriks on tihti mere lähedus krooni on hinnatase, millega käesoleal ajal suilakruntide tehingud toimuad. Tegelikkuses on see äga sarnane sama piirkonna hoonestamata kruntide turuhinnaga. Võimalik on taotleda projektitoetusi Tänasel turul annab algupärast klassikalist suilat müües hea seisukord pigem müügieelise kui kõrgema tehinguhinna. Omanike soo oleks muidugi õrreldes konkureeriate müügiobjektidega turul kõrgemat hinda küsida. Praktika aga näitab, et siis tuleb arestada tundualt pikema müügiperioodiga. Keskmisest turuhinnast (kuni krooni) kõrgema hinna annaad turuäärtust tõstad tegurid, nagu näiteks mere lähedus/naabrus ja ühendatud tsentraalsed kommunikatsioonid (wc, dušš majas) jms. Praegu on hea aeg suilat müüa, kuna nõudlus on suur. Suila seisukord ja krundi suurus ning haljastus nii suurt rolli ei mängi, kuiõrd nõudluse hinnatase on äga paigas. Pille Tali Uus Maa Kinnisarabüroo atesteeritud konsultant RMK Viimsi Looduskeskus. Viimsi Looduskeskus tegutseb endises metskonnahoones Haabneemes, Rohuneeme tee Päea aamine ja looduskeskuse õimaluste tutustamine. Loodusretked juhendajaga kell 12.30, ja Toimuad õpitoad: - puude õpituba kas Sina tunned Eesti metsades kasaaid puid ja põõsaid? Tule pane end prooile ja saa puudega sõbraks; - matkatarkuste õpituba jagame näpunäiteid, mida loodusesõber enne metsa minekut teadma peaks; - loodusmängude tuba nuputamist äikestele loodusesõpradele. Saalis on älja pandud Jüri Pere fotonäitus Pisiasjade ilu, pärisasjade rõõm. Tere päea jooksul on õimalik aadata loodusfilmide programmi. Lisainfo telefonil õi e-posti aadressil iimsi.looduskeskus@rmk.ee. Detailplaneeringust Viimsi Vallaalitsus on astu õtnud Püünsi küla, Olmi maaüksuse detailplaneeringu kehtestamise korralduse (planeeringuga määratakse ehitusõigus kahe üksikelamu ja kahe abihoone ehitamiseks, hoonete suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 240 m 2, elamu kõrgusega 8,5 meetrit). Külaseltsidel, MTÜ-del, äikeetteõtjatel on õimalus taotleda Euroopa Liidust oma projektidele toetust. Mille jaoks ja kuidas raha taotleda, selgitab Esta Tamm, kes on Viimsi alla lepinguline koostööpartner Euroopa Liidu rahastusõimaluste leidmisel. Kas tegemist on PRIA ja Leader taotlustega? Kas need on mingite konkreetsete meetemete ja kuupäeadega seotud taotlusõimalused? Kuidas käib nende rahastamine? Jah, tegemist on nii PRIA kui ka Leaderi poolt rahastataate taotlustega. Samas on see teae oluline kõikide projektide esitamisel, et projektide kokkupaneku faasis on aja juba läbi mõelda, kuidas toimub projekti rahastamine (kas rääkida eelnealt pankadega, Maaelu Edendamise Sihtasutusega õi MTÜ liikmetega). Oluline on teada, millised on oma õimalused projektide rahastamiseks. Kas on erineusi selles, kui taotleda raha PRIAst õi Leaderist? Põhimõttelist erineust PRIA ja Leader meetme raames esitataate taotluste ahel ei ole. Väike erineus on selles, et Leader meetmesse taotluse esitamisel teeb otsuse astaa piirkonna tegeusgrupp, kes hindab saabunud taotlused ja seejärel esitab positiise otsuse saanud taotlused edasi PRIA büroole lõpliku otsuse tegemiseks. PRIA suur bürokraatia on teada, kas Leaderil on samamoodi? Mida nimetada bürokraatiaks? Kui seda, et dokumendid oleksid korrektselt ormistatud, siis see on nii kõikide Euroopa Liidu poolt rahastataate projektidega. Järelealeorganil on õigus kontrollida kõiki projekti dokumente ähemalt 5 aastat pärast projekti lõppu, kui meetme määruses ei ole sätestatud pikemat tähtaega. Samuti on aja järelealeorganisatsioonil teada, kas toetatud tegeus on ikka jätkusuutlik, seega on õimalikud küsimused, mida õib kohati nimetada ka bürokraatiaks. Missuguseid taotlusi praegu esitada saab ja milliseks tegeuseks? 1. Leader-meetme raames anta projektitoetus (MAK meede 4) Põhja-Harju Koostöökogule ( laekus 36 taotlust, millest 31 läbisid tehnilise kontrolli. Koostöökogu tegeuspiirkond on Rae, Jõelähtme ja Viimsi ald. Sügisel planeeritakse aada täienda oor, millest teaitatakse jooksalt tegeusgrupi kodulehel. Seega on otstarbekas juba täna almistada ette taotlusi. 2. Kalamajanduse sääste areng, meede 4.1. Taotlusoor on jookse ja taotlusi õetakse astu kõigis tegeussuundades aastal kasutata raha jaguneb tegeussuundade ahel järgnealt: 1. Sadamate ja lossimiskohtade uuendamine Kalandustoodete töötlemine ja otseturustamine Kalaturismi arendamine ja rannakülade taaselustamine 4. Tegeuste mitmekesistamine Koolitustegeused Kokku krooni ulatuses Lisaks sellele on eel õimalusi taotleda toetusi Etteõtluse Arendamise Sihtasutusest nt kohaliku omaalgatuse programmi raames, mille II oor aaneb 1. oktoobril Kes saaad toetust taotleda? Taotleda saaad sõltualt meetmest nii sihtasutused, MTÜ-d kui ka äikeetteõtjad. Kuid teadma peab, et kulutused, mis teostatakse projektide raames, peaad olema tasutud enne, kui esitatakse aruanne PRIAle õi EASi. Aruande juurde esitataad kuludokumendid on järgmised: ared, üleandmise-astuõtu aktid ja samuti maksekorraldused, uuringute korral nt almis tööd. Millised on omafinantseeringu õimalused ja õimalikud allikad? Omafinantseeringud (sõltualt programmist 10 30%) on õimalik katta MTÜ rahalistest ahenditest õi õtta laenu. Selleks aga, et saada pankadelt laenu, on aja: * PRIA positiiset otsust rahastuse eraldamise kohta, * hüpoteegi seadmist inesteeringuobjekti kinnistule laenu tagatiseks, * MTÜ juhatuse liikmete käendust (nt kinnisara tagatis), * muu eraisiku käendust (ajalik palgatõend), * MESi käendust (kuni 80% laenu kogusummast). Sõltualt programmist on õimalik esitada aruandeid reeglina pärast 3-kuulist tegeust. Sellele lisandub rahastajapoolne dokumentide kontroll, ajadusel käiakse rahastatud objektil ka järelealet tegemas, sellele kulub ca 1 2 kuud. Pärast seda tehakse otsus rahastamise kohta. Lisasin igaks juhuks eel ühekuulise puheraja, et kui tulead küsimused rahastajalt, siis ka nendele astamine õtab aega. Küsis Annika Poldre

5 4. juuni Viimsi lapsed edukad Viimsi Huikeskuses ja 24. aprillil toimunud maakondlikul õistlusel Harjumaa Laululaps 2010 saautasid Viimsi lapsed kõrgeid kohti. Võistlusele olid pääsenud Harjumaa omaalitsustes toimunud eeloorudest kokku 165 last, kellest 36 pääsesid finaali, nende seas ka 5 last Viimsi allast. 5 7-aastaste anuserühmas saautas Hannah Tuulas tüdrukute seas kolmanda koha, 8 10-aastaste tüdrukute arestuses tuli oma anuserühma õitjaks Kätriin Helena Huttunen ja 8 10-aastaste poiste seas õitis Georg Marten Meumers ning kolmanda koha saautas Kaarel Tamuri aastaste tütarlaste anuserühmas sai teise koha Anelle Tamm. Oma anuserühma õitjad Kätriin Helena Huttunen ja Georg Marten Meumers esindaad Harjumaad sügisel algaal üleriigilisel laste lauluõistlusel Laulukarussell Suur tänu ja palju õnne kõikidele toredatele laululastele ja nende anematele ning lauluõpetajatele! Pöidlad pihku ja kaasa elama Laulukarussellil osalejatele! Päikselist sue ja jätkuat laulurõõmu sooides, Ita-Riina Pedanik MTÜ Viimsi Huikeskus, Harjumaa Laululaps 2010 korraldaja Laulab Kätriin Helena Huttunen. Foto Eino Pedanik Pensionärid koristasid kallasrada Viimsi Pensionäride Ühendus ja Rohuneeme Puhkeala juhatus tegid 23. mail Rohuneemel ühistalgud. Eesmärgiks oli puhastada Kuusiku lahe ja Kuusiku neeme ahelist kallasrada liikumist tõkestaatest tuulest murtud puudest ja oksarägast. Seni kasutata rada nägi älja nagu takistusriba. Kohati olid ka kõralrajad umbes. Samas selle mõne talgutunni jooksul oli seal liikel piisaalt inimesi, kes jalgsi, kes rattaga, kes laste, kes koertega. See puu oli sulgenud raja rinnakõrguselt, igalt poolt murtud oksad turritamas. Laidi Koppeli foto Suured puud saeti tükkideks, laasiti ja eeti osalt metsast älja. Osaõtt oli kahjuks kesiseõitu. Võib-olla tegi alsaks öösel sadanud tuge ihm. Osalejad jäid igatahes rahule. Metsaalune oli tahe, päike paistis, merelt tuli õrna tuuleõhku. Kui asjaga ühel pool, lasti hea maitsta grillorstidel ja kuumal teel. Siiski etteaatust! Rada, mis kulgeb päris kalda seras, on kohati arisemisohtlik ja libe. Praegu jäeti sinna takistuseks mõned roikad, kuid need lõigud õiks ka lindiga tõkestada. Tiit Tambi Elamusi maa all ja maa peal Randere Päeakeskuse tegejuhi Aime Salmistu eestedamisel toimus 68 Viimsi alla pensionäril 15. mail äljasõit Ida-Virumaale. Võtsime suuna Kohtla-Järele. Meie esmane eesmärk oli külastada Kohtla-Nõmmel asuat allmaamuuseumi. See on üks huitaamaid turismiobjekte Eestis. Muuseumi giid andis meile põhjaliku üleaate meie tähtsama maaara põlekii kaeandamisest ja kasutamisest. Maa alla kaeandusse minekuks saime pooleteiseks tunniks kehastuda kaeuriks, pannes pähe kiiri, kaeurilambi ja selga kaeuri kuue. Kaeanduskäigud, kuhu laskusime giidi saatel, kes oli oma ala tõeline asjatundja, asusid kaheksa meetri sügausel, kus sooja 7 kraadi (äljas 25) rõske, süngeõitu, aga äga huita. Tutustati kaeandamistehnoloogiaid ja kaeandusmasinaid. Samuti sõidutati meid allmaarongiga sellesamaga, mis kunagi kaeureid töökohtadele edas. Ajaloolistest kaeandamisiisidest aitasid ettekujutust saada käsipuurmasin ja paeriit ning kaeanduskombain. Pärast ekskursiooni pakuti meile maa-aluses kaeurisööklas kuuma seljankat, morssi ja kaneelisaiakesi. See soojendas meid hästi üles. Edasi tutusime maapealse kaeanduse territooriumiga, kus nägime suurt sammua ekskaaatori koppa, milles tahtis igaüks oma jalaga ära käia. Jätsime Hiieparki Viimsist kaasatoodud kiid ohrianniks maaaimudele ning tänuks põlekiist meile antaa alguse ja soojuse eest. Veel eksponeeris meie giid Enn Käis oma suurt kiide kollektsiooni, mis on kokku toodud igast maailmakaarest. Kõht täis ja uskumatud elamused kaeurite tegelikust äga raskest tööst kuuldud, sõitsime edasi Vaiara allas asua Langeoja joa kaitsealale, aatasime orgu, mis oli paari meetri sügaune ning kus joa kõrgus oli ca 4 meetrit. Kaunis aade! Tutusime ka Sillamäe linnaga, nägime stalinlikku arhitektuuri, korrapäraseid tänaaid puiesteedega ning laiade aatamisäärsete treppidega, mis laskusid randa. Kuulsime suuretteõtja Tiit Vähi tegemistest Sillamäel. Edasi möödusime Sinimägedest, kus peeti Eesti pinnal eriseimad lahingud. Teekond jätkus Nara linna. Peatusime mere ääres, mille teisel kaldal on Venemaa. Sõitsime üle äga suure naftajõe meie all seisid sajad naftaagunid, millest osa läbib Muuga sadamat. Möödusime Kreenholmi Manufaktuuri hiigelkompleksist. Mitmed tänaad olid suure autoralli tõttu suletud, mistõttu me ei pääsenud mõnede aatamisäärsusteni, kuid giidi suurepärane jutt kompenseeris selle saime hea üleaate meie piirilinnast Narast. Sõita oli 14 km ja olimegi Nara-Jõesuus. Nautisime peene liiaga kilomeetritepikkust supelranda, nägime kuurorte, männimetsa ja parke ning ana arhitektuuri. Õhtuoodet sõime Jõhi trahteris Neptun. Sõitsime ringiga ümber Toila spaa ja mööda mereäärset teed, kuni jõudsime Ontika pangale. Valaste joa juures peatusime, nautisime juga ning aatasime ideot giidi tehtud suurepäraseid looduspilte. Taeaisa oli meie poolt, ilm oli imeilus ja seltskond äga üksmeelne. Aitäh korraldajale Aimele, giidile Ennule ja bussijuht Tiidule selle toreda päea eest! Elfriide Ojaste Viimsi tööklubi juunikuu koolitus Viimsi tööklubi järgmine koolitus toimub 16. juuni kell Viimsi Raamatukogu seminariruumis (Kesk tee 1, Haabneeme aleik). Seekordse koolituse teemad on: kuidas koostada CV, mis tööandjale silma jääb, kuidas käituda tööinterjuul. Koolituse iib läbi Maris Krieger, HR Director, Fazer Bakeries and Confectionery Koolitus on tasuta, osalejail palutakse eelnealt registreeruda meiliaadressil annika@kaljurand.com. VT Viimsi Raamatukogul on suekuudel ( ) taapärasest erinead lahtiolekuajad: E, K, N, R 10 17; T 10 19; L P suletud Iga kuu iimasel reedel on raamatukogu suletud (korrastuspäe). Viimsi Raamatukogu Kesk tee 1, Viimsi tel , Bussiliinidel uued sõiduplaanid 1. juunist muutusid alla bussiliinide sõiduplaanid. Selgitab alla kommunaal- ja heakorraameti juhataja Mart Kraut. Busside sõiduplaanid muutusid seoses suisele sõidugraafikule üleminekuga ja osalt seoses Rohuneeme ja Randere tee remonditööde ning ee- ja kanalisatsioonitorustike ehitustöödega Leppneemes. Sõiduplaanid on alates 1. juunist üleal bussipeatustes ja alla kodulehel. Leppneemes on Kiigemäe tee suletud osaliselt läbisõiduks alates 1. juunist. Käiku on pandud lisaliin V5, nagu oli möödunud aastal. Remont- ja ehitustööde tõttu õiad bussid ka eidi hilineda ja ette õib tulla ajutisi liiklustakistusi. Selleks puhuks palume elanikelt mõistat suhtumist ja kannatlikkust.

6 6 4. juuni 2010 I pop- ja jazzmuusikafestial läks korda Viimsi popjazzfestial, mis peeti 22. mail, tegi rõõmu nii osalejaile kui ka korraldajaile. Festial õnnestus kõigi arates hästi. Festiali õhtune lõppkontsert algas kogu saali ühislaulmisega ürituse patroonile Uno Loobile, kellel 31. mail täitus 80 aastat. Olge terislikud, pange suits ära, sooitas juubilar kõigile õnnitlejaile. Festiali kunstiline juht ja algataja iimsilane Aarne Salueer, kes kunagi aastaid tagasi Kiroi kolhoosis laulukooriga alustas, selgitas oma festialiideed: Möödunud sügisel tekkis tunne, et Viimsis õiks uuesti luua tingimused, et inimesed tahaks siia üle Eesti tulla. Festiali korraldas ja rahastas Viimsi Vallaalitsus. Osales 18 koori ja ansamblit üle Eesti kokku üle 400 lauljaga. Neid saatis G. Otsa nim Muusikakooli bigband Siim Aimla juhatusel. Lauljaid hindas žürii, kuhu kuulusid Siim Aimla, Mare Väljataga ja Hanna-Liina Võsa. Võitjad Tuleikukooride kategoorias Future is Yours oli parim Rääma Põhikooli projektikoor Viisi-Valter. Neile läks ka publiku lemmiku tiitel ning nende basskitarrist, V klassi õpilane Robin Järesaar sai Otsa koolilt parima noore basskitarristi eripreemia. B-kategoorias Just for Fun sai parima koori tiitli Viimsi Kooli noortekoor Andrus Kaleti juhatusel. Vokaalansamblite kategoorias Little Less tunnistati parimaks Paide Gümnaasiumi noormeeste kartett Deja u Anne Toomiste juhatusel. A-kategoorias Simply the Best jäi esikoht älja kuulutamata, sest üle 90 punkti ei saanud ükski koor. II kohta Heategeuskontsert Viimsi Koolis 10. aprillil toimus Viimsi Koolis puuetega laste toetuseks heategeuskontsert. B-kategoorias sai parima koori tiitli Viimsi Kooli noortekoor Andrus Kaleti juhatusel. Fotod Aime Estna jagasid Konguta segakoor, dirigent Merilin Sinikalda, ja Tallinna Ülikooli Kammerkoor, dirigendid Paul Purga ja Mikk Saar. III koha ääriliseks tunnistas žürii HaleBopp Singersi Tartust Lauri Breede juhatusel ja Eesti Nuku- ja Noorsooteatri segakoori Tallinnast Reeda Tootsi juhatusel. Viimsi ald pani II koha kooridele preemiaks 5000 krooni ja III koha kooidele preemiaks 3000 krooni. Rannaraha Muuseum andis eriauhinna Tartu koorile HaleBopp Singer, kes on kutsutud esinema Rannaraha Festialile Ared Haugi mälestuskontserdile 24. juulil, preemiaks eel ka piknik Hõbekõrid mereahus abaõhumuuseumis. Inaühingu eestedajad olid suutnud kokku meelitada enneolematult palju muusikatähti. Ikka üks rahalemmik järgnes teisele ning emotsionaalne pinge püsis kõrgel terelt kahe tunni ältel. Erilisteks maiuspaladeks kujunesid lugudeahelised tänuhetked, mil inaühingu lapsed artistidele enda joonistatud pilte mälestuseks kinkisid. Nii mõnigi laps pidi lemmiksolistini jõudmiseks abi kasutama kes tuli raami toel, kes ema süles. Rõõm oli iga pildi üleandmisel kahepoolne, kinkija rõõmustas sama palju kui saajagi. Nii mõnelgi lapsel oli kahju laalt lahkuda, niiõrd nautisid nad pealtaatajate sooja tähelepanu. Kontserdilt lahkudes helises rinnas rahu ja soojus teadmisest, et äetimad meie seast said kahekordse toetuse. Rahalise abi kõral on eelgi olulisemaks laste eneseusu ja enesekindluse kasamine. Rahaline abi läheb selgi aastal delfiiniteraapia finantseerimiseks Krimmi alternatiirai baasis. Krimmis elaatest ja töötaatest delfiinidest on saanud meie laste jaoks sõbrad kogu eluks. Ei ole oluline, kas lapsel on õnnestunud rail käia üks, kaks õi kolm korda. Seda kohtumist ei unusta iialgi ei laps ega ka delfiin. Võib-olla on seda raske uskuda, et delfiin tunneb ära oma äikese patsiendi, keda ta tere aasta kohanud pole, aga ometi on see tõsi! Aitäh teile, kallid inimesed, kes te ikka meiega olete! Aitäh teile, artistid! Mõned artistidest olid alles nii noored ning oma edutee algul, et nende jaoks oli see esimest korda elus esineda heategeusüritusel. Pealtaatajana tundus mulle, et neile meeldis. Nii tore on olla hea! Nii kerge on olla hea! Aitäh teile, kallid kontserdi juhid Maris Uusna ja Robert Kõrits! Aitäh teile, kallid esinejad: Birgit Õigemeel ja Uku Suiste, Noorkuu, Laura Põldere ja Andrus Kalet, Jaanus Nõgisto, Jaak Tuksam ja Zürii aramused Siim Aimla: Esimese korra kohta õnnestus festial ülihästi. Saime kuulata palju head muusikat. Palju oli lõbusat muusikat, saime selge pildi, mis toimub kergemuusikakooridega. Ma ei teadnudki, et on nii palju häid kollektiie, kes tegelead popp-džässlauluga. Oli äga palju häid üllatusi. Väga üllatasid okaalansamblid ja tuleiku kategoorias osalejad, eriti Pärnu Rääma Põhikooli koor see lõi lausa pahiks. Kõigi tase oli hea, kõigil peegeldus siiras musitseerimisrõõm, mis on kõige tähtsam. Õnneks on kõigil ruumi arenguks, lagi pole eel saautatud. Loodame, et see festial nakatab edaspidi koore rohkem džässi ja poppi laulma. Oleks äga hea, kui festial jätkuks. Hanna-Liina Võsa: Sellist festiali pole kunagi arem tehtud. Oli äärmiselt põne, et osalesid nii lapsed kui ka täiskasanud. Palju oli põneaid üllatusi. Festial peaks kindlasti edasi arenema kasuruumi on äga palju. Ja mul on eriti hea meel, et see festial just Viimsis toimus. Mare Väljataga: Vokaalansamblite hulgas oli uskumatult palju tugeaid kollektiie. See oligi kõige tugeam kategooria, palju oli seadeid ja esineti tohutult hästi. Igasuguseid festiale on palju, aga see on nagu teisest maailmast. Aran, et hui on selle astu äga suur, sest juba Riho Sibul, Viimsi Kergemuusikakoor Age Toomsalu juhendamisel, Mari Vallaste, Jaanus Saago, Marten Kuningas, Kongomania, Ita Riina Laulustuudio, Jaan Aler ja Vello Jurtom! Reet Varik Pärast kontserti juhtus aga eel üks ime. Noored abiellujad Birgit ja Io Elster annetasid Viimsi Inaühingule krooni raha, mille nad kogusid oma pulmas oksjonil. Palju õnne ja suur tänu suure südamega noorele perele! Ootame jätkualt toetusi meie lastele delfiinide juurde sõiduks MTÜ Viimsi Inaühingu kontonumber on (Swedbank). Viimsi Inaühing Festiali kunstiline juht ja algataja Aarne Salueer tegi alguse suurepärasele etteõtmisele, millest peaks kujunema traditsioon. esimene festial näitas, et osalejate tase on äga kõrge. Ja festial oli äga hästi korraldatud. Projektikoor Viisi-Valter. Parim tuleikukoor Rääma Põhikooli projektikoor Viisi- Valter Rääma Põhikooli projektikoor tähendas seda, et selleks festialiks pandi I V klassi poiste ja tüdrukute koorist kokku 50-pealine koor, mis hakkas juba sügisel harjutama. Projektikoorile panid nime lapsed, kes osalesid nimekonkursil. Et selles koolis on õppinud helilooja Valter Ojakäär, õitis nimi Viisi-Valter. Kooli dirigendid Heli Treiblut ja Aino Šubarina ning muusikaõpetaja Marianne Valtna jagasid oma muljeid: Meeldis, et saime lastele näidata, kuidas käib festialil laulmine, ütles Heli Treiblut. Dirigentide sõnul olid lapsed aimustuses ja almis järgmisel aastal uuesti õistlema. Üks IV klassi laps ütles, et tema laulis kõik laulud Uno Loobiga kaasa, sest nad on kõik tal peas, rääkis Aino Šubarina. Festiali suureks plussiks pidasid dirigendid ja muusikaõpetaja seda, et nad ise said repertuaari alida ning polnud aja ühtki kohustuslikku lugu õppida. Meie nautisime festiali ja lapsed nautisid samuti, rääkisid dirigendid. Nad märkisid tunnustaalt seda, et kõigil tuleikukooride kategoorias õistelnutel anti õimalus esineda lõppkontserdil. Maani kummardus festiali korraldajatele, oli pärnakate kokkuõte üritusest. Annika Poldre Märka ja tunnusta tublisid inimesi ja organisatsioone! Eestimaal on uskumatult palju inimesi, kelle elu on õppimise läbi oluliselt muutunud. Selleks, et täiskasanud õppija nädalal, mis toimub oktoobrini, oleks õimalik inimeste ja organisatsioonide õpijulgust ja -sõbralikkust tunnustada, tuleb tegutseda juba nüüd. Tunnustamiseks õib kandidaate esitada igaüks ja märkamist äärib igasugune täiskasanud inimeste õppimine, ka äljaspool õppeasutusi ja koolitusorganisatsioone. Tunnustame neljas kategoorias: aasta õppija, aasta koolitaja, aasta koolitussõbralikum organisatsioon, aasta koolitussõbralikum omaalitsus. Esitamise ormid ja reglemendi leiad: tunnustamine ja esitamiseks on aega kuni 15. juunini. Leiame koos kõik särasilmsed ja õpihimulised inimesed Eestimaalt üles! Külliki Steinberg Eesti Täiskasanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras projektijuht

7 VÕRGUTAJA Rannaraha Muuseumi ametlik häälekandja Nr 1(1) Rannaraha jaaniõhtu Käesoleal aastal korraldab Viimsi Vabaõhumuuseumis toimuat traditsioonilist jaaniõhtut sihtasutus Rannaraha Muuseum. Kogu programm on merest inspireeritud. Rahalikest mängudest ja jõukatsumistest saaad osa nii suured kui ka äikesed. Rannaraha jaaniõhtu peasinejaks on külalised kaugelt mere tagant Kihnu saarelt. Folkpunt Kihnu poisid tantsitab jaanitulelisi anade merelaulude saatel keskööni. Meri, meremehed ja kaldale jäänud pruudid on märksõnad, mis nende eeskaa kõige paremini iseloomustaad. Õhtut juhib kohalikust rannakülast pärit kapten Veiko Taluste. Nagu ühel korralikul külajaanitulel ikka, saab naabrimehega mõõtu õtta kotijooksus ja õlleaadihoidmises, alitakse kõige suurema õllekõhuga mees, tantsumaratonis selguad parimad sussisahistajad nii standardtantsudes kui ka Ladina-Viimsi tantsudes, köieeos selgub maailma parim Viimsi köietõmbajate küla jne. Lastele on Kingu talu õuel organiseeritud turniirid ja tegemised astaalt anusele ning huialadele igaühele midagi! Jaanilõke süttib kell ja nagu kombeks, saaad külaanemad oma küladesse kaasa Võidupüha paraadilt Kaitseliidu poolt toodud õidutuled. Toimub suur jaaniloterii iga pilet õidab! Peaõiduga pileti lunastanud peoline saab koduteele kaaslase jaanipõrsa. Orienteerualt kell palume jaanitulelistel suunduda sõnajalaõie otsingutele, sest sama tahab teha ka korraldustoimkond. Kogu programm ja keskkond on tugeasti seotud merega see on rannaraha, meie iimsilaste oma pidu. Väraad aatakse kell 18.00, peo pilet maksab 100 krooni, perepilet 200 krooni (ema-isa ja kaks last), sooduspilet pensionäridele ja lastele maksab 75 krooni. Eelmüügist saab kuni 22. juunini osta pileteid hinnaga astaalt 80/180/60 krooni. Piletite eelmüük on Rannaraha Muuseumis. Muuseumilt on eelneatel aastatel palju küsitud, miks on jaaniõhtu pilet nii kallis. Sellise suure ürituse korraldamine on äga töömahukas, eelare on paarsada tuhat krooni. Kahjuks ei ole ka alla rahakotis praegusel ajal nii suuri summasid, et saaks jaanitule korraldamist täies mahus doteerida, muuseumil pole selliseid ahendeid ammugi. Taastame siis ähemalt jaanitule kui ürituse traditsioonid ja peame jälle koos õiget rannaraha pidu. Riina Aasma Tule VÖFFile, seal saab kino VÖFF ehk Valgete Ööde Filmifestial leiab aset Viimsis juulini. Filmifestiali põhiline toimumiskoht on Rannaraha Muuseum, aga seekord mitte muuseumi traditsioonilistes ruumides, aid kohtades, kuhu publik taapärase külastuse ajal ei sattu. Lastele on sisse seatud Pööningukino. Öökinos saaad öise eluiisi harrastajad unetundide arel kinoelamust nautida ja filmitegijatega kohtuda. Retrokatel on suurepärane näide, kuidas eriline miljöö annab kinoelamusele täiesti uue äri. Kiroi kino ja Kalamehe kino pakuad haruldasi kaadreid muuseumi oma kogudest. Laudakinos saab kaasa hüüda pähekulunud fraase kõigile teada ja tuntud nostalgiafilmidele. Kolmandal päeal kolib VÖFF Keri saarele. See on Eesti üks põhjapoolsemaid saari, mis kuulub Viimsi alla territooriumi hulka. Saarel ekstreemsetes tingimustes kinotegemine on selge märk sellest, et ka õimatuid asju saab reaalsuseks pöörata, kui on aid tahmist ja tegijaid. Riina Aasma #

8 Palju õnne juubilaridele: Viimsi Vabaõhumuuseum 30, Kiroi Kalurikolhoos 60 Viimsi taluturg Viimsi abaõhumuuseumis Igal laupäeal kell Ootame müüma aiasaaduste kasatajaid ja käsitöömeistreid. Küsimused ja ettepanekud: Tel , Tänau tähistab Viimsi Vabaõhumuuseum oma 30. sünnipäea, mille auks korraldatakse 13. augustil suurejooneline juubeliüritus. Pringi külas asu Viimsi Vabaõhumuuseum, toonane kolhoosi muuseumi abaõhuosakond, aati 12. augustil aastal S. M. Kiroi nimelise näidiskalurikolhoosi 30. asutamise aastapäeaks. Seega on augustikuus juubilare lausa kaks abaõhumuuseumi sünnipäeal saame meenutada ka toonase eduka kalurikolhoosi 60. asutamisaastapäea. Muutuste aeg muuseumis Näidiskalurikolhoosi häälekandja Randlane kirjutab neljapäeal, 28. augustil 1980 artiklis Rannaraha Vabaõhumuuseum järgmiselt: Pringi külas aati 12. augustil abaõhumuuseum. Päeakohased aasõnad lausus kolhoosi muuseumi juhataja Ansambel Regatt. Peeter Ugand. Lindi lõikas läbi kolhoosi juhatuse esimees, NSV Liidu Ülemnõukogu saadik, sotsialistliku töö kangelane, abariigi teeneline kalur Oskar Kuul. Pidupäeameeleolu lõi pillikoori Merimemm esinemine rahalike lugudega. Kolhoosi 30. aastapäeaks alminud abaõhumuuseumi esimene järk tutustab kolme kaluripere eluolu. Säilinud oli rehielamu XIX sajandi I eerandist ja elamu sajandiahetusest. Ehitati laut ja ait-kuur. Siinsamas kiisel rannaribal asuad kaks kalurielamut. Randa ilmestaad õrgukuur, paadiinnad, kuusetüedest lattaed, abedel kuiaad õrgud. Vabaõhumuuseumi rajasid kolhoosi meistrimehed. Täna kuulub Viimsi Vabaõhumuuseum ühe filiaalina sihtasutuse Rannaraha Muuseum koosseisu ning on kujunenud üheks suurimaks ja tuntuimaks Viimsi alla külastusobjektiks nii turistide kui ka kohaliku elanikkonna hulgas. Retropiknik tantsuga Juubilaride auks korraldab SA Rannaraha Muuseum koostöös Viimsi Vallaalitsuse ning toetajatega reedel, 13. augustil suure retropikniku stiilis sünnipäeapeo. Toimub taidlusüleaatus, kus astuad üles paljud teenelised rahakollektiiid. Stsenaariumi koostamisel tuleb taidlusgruppidel järgida rahuslikku stiili, muuseumi 30. aastapäea ja kolhoosi 60. aastapäea teemat. Õhtu kandaks jõuks on okaalinstrumentaalansambel Regatt, mille repertuaaris kõlaad aastate Eesti leimuusikahitid. Kuumemaid tantsurütme abaõhumuuseumi sünniaegadest kõlab keskkööni. Kaasa palume õtta piknikukor, kuigi ka kohapeal on õimalik soetada sünnipäealaste lemmiksööke. Riietus õiks olla ilmale asta ja kolhoosiajastu hõnguline. Juubilaridele palume üritusele lilli mitte tuua, kuid kui on kingitegemise soo, ootab muuseum põneaid esemeid, millega rikastada muuseumikogusid. Juubeliürituse päeal ja õhtul on abaõhumuuseum tasuta aatud. Sooijatele toimuad põnead giidiekskursioonid ja toredad etteõtmised ühised kalasuitsutamised ja leiaküpsetamised. Läbi huumoriprisma toimub estlusring Kiroi kolhoosi ajaloo teemadel. Nii kolhoositöötajate estlustunnist huitatutel kui ka taidluskollektiiidel palume osalemissooist märku anda telefonil Konkurss Kalamehejutt 2010 Rannaraha Muuseum hakkab alates sellest aastast korraldama igasuist konkurssi Kalamehejutt. Konkursi eelkäijaks on aastal toimunud samanimeline üleriigiline konkurss, millele esitatud tööd kanti ette Kiroi kalurikolhoosi kalurite päeal. Eks me kõik ole ju kuulnud lugusid, kus kalamees püüdis kinni sajakilose haugi õi kuidas merel keegi paadis uperkuuti lendas. Need ongi lood elust enesest juhtumistest, kommetest, mis lausa loodud konkursil osalemiseks. Konkursile õib saata ebanormaalseid, hulle, tõsiseid, naljakaid, pööraseid, ohtlikke ning uskumatuid jutte ja lugusid, mis on leidnud aset merel õi maal peaasi, et seotud kalanduse õi randlusega. Need jutud õiad olla anad, mida juba isalt õi anaisalt kuuldud, aga ka tänahommikused juhtumised paadisadamas. Vormistus ei ole oluline, kirjutada õib igale sobiale esemele ja igas keeles, saata õib taapostiga õi e-postiga alar@rannarahamuuseum.ee õi tuua lihtsalt kirjutis muuseumisse kohale. Konkursi tööde esitamise tähtaeg on 14. juuli Kõik lood, naljandid, luuletused jm pannakse üles Rannaraha Muuseumi kodulehele ning parimad palad tulead ettekandmisele Rannaraha Festialil. Konkursi zürii, mis koosneb kaluritest, loosib huitaamate lugude ja juttude kirjutajate ahel älja mitmeid auhindu. Alar Mik konkursi Kalamehejutt korraldustoimkonna esimees Milleks lesida letil, milleks külmetada kioskis, miks lasta end poes passida? Viimsi kalad sõidaad hoopis taksoga! Räimed ja kilud, haugid ja tursad, lestad ja ahenad, tuur, forell ja karpkala, isegi siiakala sõidab Sulle koju, kui tellid Kalatakso Kala ei ole enam meres! Kala on taksosõidu kaugusel! Telli koju telefonil õi kirjutades kalaturustus@gmail.com!

9 Rannaraha Festial Ilmselt on kõigile iimsilastele teada igasuine abaõhusündmus Kalapäe, mida on korraldatud juba aastast. Sel aastal on sihtasutusel Rannaraha Muuseum plaanis muuta traditsiooniline Kalapäe suurejoonelisemaks ja laiahaardelisemaks ürituseks Rannaraha Festialiks. Rannaraha Festial on rannaraha kultuuri tutusta kahepäeane sündmus, mille raames toimuad randlusega seotud õpitoad, turutegeus, etteasted ja kontserdid aastal toimub Rannaraha Festial juba kolmel päeal ning festial on lülitatud kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi. Alar Mik Muinastulede öö Muinastulede öö on traditsiooniline üritus, milles osalead kõik Läänemereäärsed rahad. Iga aasta augustikuu iimasel laupäea õhtul kell süüdatakse lõkked rannas ja siseeekogude kallastel. Möödunud aastal oli Rannaraha Muuseum üks üle-eestilise muinaslõkete süütamise eestedaja, nii ka sel aastal. Eesmärk on süüdata taas nii palju tulesid, et igas mereäärses kohas oleks näha ähemalt kahte tuld. Riigis, mille piirist kolmeerand moodustab eepiir, on äga oluline mõista ja tunnetada, et oleme sajandeid sõltunud merest. Et meri on andnud meile tohutult õimalusi ja saanud ka paljudele hukatuseks. 28. augustil süütame muinaslõkked taas ka Viimsi Vabaõhumuuseumis. Õhtu algab kell Kingu talu hooil Chalice i kontserdiga, mis läheb üle tulede süütamise tseremooniaks kell Samal ajal süttiad lõkked ka teistes Eestimaa rannapiirkondades. Üritus on kõigile tasuta. Riina Aasma Reede, 23. juuli, festiali I päe: rannaküla teeb tööd - randluse õpitoad abaõhumuuseumis: bücklingi kastis kala suitsutamine, pliidil kala röstimine, silguleia tegemine, meremehesõlmed, köie tegemine, paadiehitamine, tööd rannatalu sadamaalal ja merelkäimine - laste töötuba: männikoorest paatide ja puuloomade meisterdamine, meresõidud, lõbusad mängud, kaluritalu lood - tasuta ekskursioonid abaõhumuuseumis ja Rannaraha Muuseumis - näituse Vanad mõrrad aamine Rannaraha Muuseumis - kalatraali kontsert Rannaraha Muuseumi õuel: tšellokartett C-Jam feat Vanad Mõrrad Laupäe, 24. juuli, festiali II päe: kõik lähead laadale - Eestimaa suurim kalalaat müügil kala igal õimalikul kujul, toimub kalatoodete degusteerimine, pakutakse kalatoite - ranna- ja merekraami pakub Rannaraha Täika - püüniste ja kalastustarikute turg - aatud on Viimsi Taluturg - lõbusad etteasted, laul ja tants, konkurss Kalamehejutt - rahalikud mängud ja õistlused: kalaintski heitmine, ankru hoidmine, ürtsikilu õgimine, kala rappimine - Ared Haugile pühendatud kontsert Sueõhtu romantika. Üles astuad Reet Linna, Uno Loop, Kelli Uustani ja Henn Rebane. Erikülaliseks on Viimsi JazzPopFestil rannaraha lemmikuks osutunud segakoor HaleBopp Singers Tartust SA Rannaraha Muuseum palkab 10 töötajat Rannaraha jaaniõhtuks Tööülesanded: piletite müük ja kontroll Kandidaadilt ootame: täpsust, korrektsust, kainust Pakume: huitaat tööd, netopalka 500 krooni Tööaeg: kell Info: riina@rannarahamuuseum.ee, Tel , Hulkur Rasmus Rannaraha Muuseumis Kodu on lastel ja kodu on tuultel, sinul on oodi, kus unistad aid... (Rasmus) Viimsi Sueteater alustab oma esimest hooaega suiselt hoogsa muusikalise koguperelaastusega Hulkur Rasmus, mille on laastanud Andres Dinjanino ning mille heliloojaks on Tauno Aints. Laastus ei jäta ükskõikseks kedagi saab nalja ja naeru ning kindlasti õib poetuda ka mõni pisar. Rasmuse öisesse põgenemismängu kaasatakse preili Kulli (Anne Paluer) ja Oskari (Egon Nuter) kõral ka publik. Suine menuetendus on kindlasti maiuspalaks nii noortele kui ka anadele, sest ta haarab aataja endasse ning paneb meenutama enda nooruspäei ja mängitud mänge. Kes armastas lapsena olla politsei, kes rööel samastamist leiab igaüks. Läbiaks teemaks on ka lastekodud ning see, kuidas sealt ära pääseda. Otse loomulikult tuleb leida ka astus küsimustele, mis on elu ja mis on mäng. Igatahes tõestab Astrid Lindgren taas oma ajatust ning tõmbab meid kaasa oma surematu fantaasia ja tõetruu rõõmu ning murega. Rootsipunane Rannaraha Muuseum koos oma tagaõuega on Rasmuse uueks koduks aasta suel ning edaspidigi. Etendus on kahes aatuses ja kestab 2,5 tundi. Tere tulemast Viimsi oma sueteatrisse Viimsi Sueteatrisse! Laastust mängitakse Rannaraha Muuseumi õuel 4., 5., 6., 7., 8., 14., 15., 24., 25., 26., 27. augustil kell Andres Dinjanino Viimsi Sueteater Rannaraha Täikad sel hooajal Viimsi Vabaõhumuuseumis Potid pannid ja portselan Suur mere- ja rannakraami laat Raamatud, filmid ja muusika Laps, pere ja kodu Täikadele registreerumine: ehakai@rannarahamuuseum.ee õi tel Kogumistööst Muuseumil on kaks põhilist eesmärki: koguda ja säilitada ajalugu ning koostada hariaid ja õpetlikke näitusi. Rannaraha Muuseum on spetsialiseerunud rannaraha pärandi säilitamisele. Aprilli iimastel päeadel toimus Rannaraha Muuseumis randlaste pärandi kogumise ja säilitamisega tegeleate muuseumide kokkusaamine. Kuigi nii Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa kui ka teiste osalenud muuseumide kogudes on ka randlaste elu puudutaaid eksponaate, ei keskendu teised muuseumid otseselt randlaste pärandile. See on põhjuseks, miks randlaste pärand on Eestimaa muuseumide kogudes üsna kasinalt kajastatud. Elu randades on muutunud rohkem kui elu sisemaal. Vähenenud kalaarud on põhjustanud selle, et mitmete põlkondade jooksul merega Vergi mees Ilmar Rüütna 1980ndate lõpust pärit angerjarüsaga. Ekslik on arata, et muuseumi huitaad aid äga anad asjad. Ka tänane päe on kunagi ajalugu miks mitte säilitada seda juba täna. lähedalt seotud põliste randlaste järeltulijad ei tegele enam aastakümneid kalapüügiga. Elu klassikalises mõttes rannakülas ei ole enam see, mis ta oli arem. Ka muutused suhtumises kinnisarasse on toonud mere äärde elama hulgaliselt inimesi, kellele meri tähendab aid ilusat aadet. Sellepärast ongi oluline püüda eel talletada nii palju randlaste ajalugu, kui õimalik. Muuseumis näituste korraldamisel on õimalik teha näitus muuseumikogudes olemasoleatest esemetest. Samuti on õimalik hankida juurde eksponaate teistest muuseumidest õi kogumistööde käigus. Rannaraha Muuseum alustas aastal randlaste elu ja tegeust tutustaate näituste sarjaga, millest iga näituse koostamine on toonud kaasa uute eksponaatide hankimise ajaduse. Juba aasta suel toimus kogumisretk Pranglile, millest sai tõuke hülgeküttide näitus. Võrgu ilu kutsus esile nakkeõrkude kogumise Neemel, Jõelähtmes ja Viimsis. Endiste naissaarlaste hulgas toime pandud mälestuste ja mälestusesemete kogumine andis materjali näituse Naissaar. Saatused koostamiseks. Selle näitusega on õimalik tutuda kuni septembrini Rannaraha Muuseumis. 23. juulil Rannaraha Festiali esimese päea lõpetuseks aatakse pidulikult näitus Vanad mõrrad. Ka selle äljapaneku tarbeks oma kogudes ringi aatamine sundis meid tõdema, et üleaatliku näituse koostamiseks tuleb taas asuda kogusid täiendama. Seekord prooisime üleriigilist kampaaniat Rannaraha Muuseum otsib mõrdasid. Mida anem, seda parem!. Oli ette arata, et üleskutse paneb meesterahaid küll ämmasid ja naisi muuseumile pakkuma. Kuid lisaks elaate eksponaatide pakkujatele leidus tänuäärselt palju inimesi, kes anade aegade mälestuseks olid eel säilitanud aidalakas isa õi anaisa aegseid mõrdasid ja olid almis need muuseumile annetama. Kogud on juba täienenud mitmete angerja- ja äärekala rüsadega Tallinnast ja Haapsalust. Mõrrad ootaad muuseumisse toomist eel Pärnu kandist ja mitme hea inimese juurest Muhult ja Saaremaalt. Lisaks kindlale kogumisgrupile saaad täiendust muuseumi teisedki kogud. Nii oleme saanud rikkamaks nii fotode, dokumentide, kaluririiete kui ka mälestuste õrra. Just seda iimast tahakski rõhutada! Ese ilma loota on aid ese. Võtame näiteks rüsa. Rüsa neli kadakast itsa, tamsast mõrralina, üks pikk, teine lühike tiib. Aga kui saame teada, kes ja kus selle almistas, kus püüdmas käis, on see juba oluliselt parem. Kui saaksime lisaks eel mälestused ühe rannapere elust, oleks see juba ideaalilähedane. Mälestused on ju igal inimesel erinead ja just selles mitmekesisuses peitubki nende äärtus ajaloouurijatele. Lõpetaksingi üleskutsega julgelt kaasa aidata muuseumi töös, nii esemelises kui ka mälestuste kategoorias. Kirjutamine tundub ainult esmapilgul hirmuta. Ma usun, et rannarahal on, mida jagada! Külli Jaakon

10 Tegijad Tegejuht Riina Aasma Riina sattus muuseumisse aastal pärast 12 aastat älisministeeriumis. Tegejuhi töö on lisaks taapärasele paberitööle suur korraldamine ja suhtlemine, naljatledes öeldes ka iseendale töö älja mõtlemine, sest pidealt on uued tegeused muuseumi ideekatlas podisemas. Viimsis Riina ei ela, merega ei ole ka rohkem seotud, kui taapärane eestimaalane. Tundub, et temasse on tilgutatud taapärasest suurem annus kodaniku kohusetunnet ja teadmist, et mereriik saab alguse meist endist kodust, kasatusest, suhtumisest. Keskpärasus on see, millega Riina ei lepi ei eraelus, töös ega teiste inimeste juures. Suured mõtted, hullud ideed ja must huumor on tema stiil. Sinna kõrale käiad ka lapsed, loomad ja kindlustunne. Emaksolemist peab Riina oma põhitöökohaks, mida teeb suurima armastuse ja rõõmuga. Kuna seda rõõmu on kolm tükki, siis hobidele enam eriti aega ei jäägi. Turundusjuht Eha-Kai Mesipuu Eha-Kai tegeleb alates märtsikuust muuseumi müügi ja turundusega. Varem oli pea 10 aastat laeafirmas, mis opereeris katamaraanidega Tallinna ja Helsingi ahel. Hariduselt on ta ärikorralduse magister, teadmised rannaraha elustiilist on pärinud oma anaisalt, kes oli Ida-Virumaal Toilas kalapüügilaea kapten. Poest ta abatahtlikult ühtegi kooki ega torti ei osta, sest teab, millest need tegelikult tehtud on. Lapsepuhkuse ajal omandatud pagari-kondiitri erialast on nüüd saanud tema suurim kirg küpsetab nii perele kui ka teistele ja peab ka oma küpsetamisblogi. Öökapiraamatuks on mõni retseptiraamat ja üks suurimaid unistusi on oma koogikohik Viimsis. Suel õib teda kohata Vabaõhumuuseumis leiba küpsetamas, sügiseti aga marja- ja seenemetsas. Ta elab Viimsis, tal on äike tütar ning koer. tuleb teha midagi uut õi teisiti. Töö kõralt on lisaks olikogu liikme kohustustele ka igasugu tegemised kodutalus, muuks aega üle ei jäägi. Tegelikult huitaad Alarit filmid, eriti sci-fi ja ulme, meeldib ka looduses jalutada. Ekspositsiooni- ja programmijuht Marion Ots Marion on Rannaraha Muuseumi meeskonna kõige uuem liige. Kesklinna tüdrukuna ta sellest mereärgist ja rannaelust muidugi ülemäära palju ei tea, aga nagu öeldakse inimene õpib kogu elu! Varasem kogemus kunstimaailmas ning äsja lõpetatud kultuurikorralduse magistriõpe on hea ettealmistus nüüdseks muuseumi ekspositsiooni- ja programmijuhi tööks. Et muuseum oleks aastaringselt üks põne paik, peab seal ka igasugu asju toimuma. Seega on Marioni ülesanneteks tegeleda näituste ja ürituste korraldamise ning lastele mõeldud haridusprogrammidega. Vabal ajal püüab ta õimalikult palju olla koos oma perega. Kinos õi kontserdil käimine on mõnusad ajaeetmise iisid, kuid kunstiga on nii, et seda ajab ta nagu õhku. Igasugu sportlikud tegeused, eriti rulluiskudega sõitmine ja ujumine kuuluad samuti tema elustiili juurde. kalapüüdmise kohta igasugu lugusid. Kui ahel on mõni aba hetk, siis ta heameelega kas loeb näiteks maaälisest elust õi lahendab ristsõnu. Ta on tegelenud ka tehnikaga (autod, mootorrattad). Iseloomult on Raio suhtleja ja kuna siin kandis elab palju inimesi, teeb ta nendega meeleldi juttu. Raamatupidaja Anneli Kaubi Anneli on olnud muuseumi raamatupidaja-administraator pool aastat. Pikka aega oma kodukontoris raamatupidamist teinuna oli tore tulla tööle muuseumisse. Linnatüdrukuna pole tal merenduse ja kalandusega kuigi suurt kokkupuudet, kuid lapsepõle sued eetis kas Keila-Joa suilas (kus isa kohalikelt kaluritelt ostetud kala suitsutas) õi iga-aastasel pikal puhkusel Dagestanis (Kaspia mere ääres). Tänu sellele on tal suur hui reisimise ja matkamise astu. Oma pere ja lastega käib Anneli sportimas ja kultuurilise külje pealt külastaad nad tihti kontserte, käiad kinos ja näitustel. Perenaine Luule Kullamaa Ühel päeal sõitis ta muuseumist rattaga mööda ja tekkis mõte ennast tööle pakkuda. Luule on suehooajal abaõhumuuseumi rehielamu perenaine ja muuseumipoe müüja. Samas, kui toimusid muuseumipäead kohalike koolide lastele, oli Luule, põll ees, Kingu talu köögis, praadis kala ja rääkis lastega juttu. Vabal ajal tegeleb meelsasti kepikõnniga, sõidab jalgrattaga, talel meeldib suusatamas käia. Sealjuures on ka julge meres ujuja alates maikuust kuni oktoobrini älja. Perenaine Liidia Hõbesalu Liidia on suehooajal Kingu talu perenaine, sattus siia endale sobiat tööd otsides. Nüüd aga naudib talutöid äga, hoolitseb majaümbruse korrashoiu eest. Vahel tuleb ette, et räägib külastajatega talu lugudest ja tegemistest. Viimsi piirkonna ja merendusega ta otsest seos ei oma, kuid armastab äga merd ja selle lähedust. Musikaalse inimesena meeldib Liidiale abal ajal laule kirjutada ja kitarri mängida. Vahel teeb ka terisesporti, ujub ja teeb kepikõndi. Armastab aias nokitseda ja aeg-ajalt reisida. Teadur-kuraator Küli Kuusk Küli on teadur-kuraator, kelle ülesanne on tunda ja uurida rannaraha ajalugu ja kultuuri ning töötada selle nimel, et muuseum oleks oma aldkonna kompetentsikeskus. Merenduse ja rannaeluga tal põliseid kokkupuuteid ei ole, kuid on sadamalinna Tallinna kodanik ja pärit Viimsi naaberkülast, mida muinasajal nimetati Lalle rannakülaks. Kirglik Eesti mereriigi patrioot on temast saanud just pärast aastat, mil ta tuli muuseumisse tööle. Hulk aega töötas ta nelja lapse emana ja nüüd püüab Rootsi-Kallaere külas anaisa talus majapidamist ee peal hoida ning koos naabritega oma küla elamisäärsemaks paigaks teha. Töötab kaasa ühes Tallinna kõrge torniga kirikus ja natuke käib ka koolis. Üks saladus on Külil ka: tahab kõike, mida teeb, teha koos Jumalaga ikka sellega, kelle nime kirjutatakse suure tähega. Peaarahoidja Külli Jaakon Külli töötab muuseumi peaarahoidjana aastast. Suur osa muuseumist on erineas anuses esemed, mille säilitamine järeltuleatele põledele on muuseumi püha kohustus. Iga eseme puhastamine, kirjeldamine ja hoidmine ongi arahoidja töö. Juba arajasest lapsepõlest mäletab Külli, milline õlu oli anaema pööningul. Ka isapoolsete anaanemate külastused möödusid tal ikka nende imelises aidas, kus lisaks muudele õrratutele asjadele oli nii palju eestiaegset kirjandust! Austus anade asjade astu on toonud ta tööle muuseumisse, armastus mere ja nende aprate inimeste astu, kes julgesid oma heaolu panna sõltuusse mere tujudest, nüüd randlaste pärandi juurde. Arendusjuht Alar Mik Alar on läbi ja lõhki iimsilane, pärit Leppneeme külas asuast põlisest rannatalust. Tema esianemad on siinkandis elanud üle kümne põlkonna. Viimsit peab ta mereaimu allaks, kodukandi hea käekäik ning randluse ja merenduse arendamine läbi traditsioonide ja kultuurilise tegeuse on talle geenikoodiga kaasa antud. Hariduselt on ta infosüsteemide administraator. Muuseumis on Alar töötanud 7 aastat ja leiab, et arendusjuhi amet nõuab kogu muuseumitöö tundmist, ülesanded on äga erinead alates rahataotluste kirjutamisest kuni remondini älja. Asutuse arendamist peab ta äga oluliseks, sest pidealt Administraator Raio Piirsalu Raio on Vabaõhumuuseumi administraator juba aasta keadest, sattus ta siia töökuulutuse kaudu. Põlise muhulasena oli arem mõnel määral ka kalandusega kokku puutunud pool aastat käis kaluritega merel kala püüdmas. Nüüdseks on Viimsi talle südamelähedaseks saanud. Töid on suurel muuseumi territooriumil nii palju, et need ei lõpe ei suel ega talel. Peale selle teab Raio pajatada nii Kingu talu tegemiste kui ka Perenaine Koidu Perling Koidu on muuseumi perenaisena tegutsenud alates aastast. Sattus siia Alari kaudu, kes käis ta kodus anaara kogumas. Siis tuli jutuks Koidu pensionilejäämine ja soo leida poole kohaga töökoht. Kuna Koidu elab muuseumist üle tee, sobis ta siia majja hästi ja talle endale meeldib ka käib siis, kui teda ajatakse, ja sätib tööd oma muude tegemiste kõralt. Muidu elab Koidu enda sõnul täitsa taalist aktiise pensionäri elu. See tähendab, et aba aega justkui ei olegi hoiab lapselapsi ja hoolitseb suure aia eest. Aga kui tõesti natuke oma aega jääb, siis on ta suur kinofänn ja aatab heameelega igasuguseid filme, loeb ka palju raamatuid, eriti huitab teda ajalugu. Viimsi Vabaõhumuuseum Rohuneeme tee 53/ Muuseumi tee 1 Pringi küla, Viimsi ald Rannaraha Muuseum Nurme tee 3 Pringi küla, Viimsi ald Pakume suurepäraseid õimalusi miljööäärtuslikus keskkonnas nii suurtele kui äikestele seltskondadele koolituste, nõupidamiste, perekondlike tähtpäeade ja paljude muude sündmuste läbiiimiseks. Aitame ürituste korraldamisel ja programmi koostamisel ning toitlustamisel. Tellimused: Eha-Kai Mesipuu / Turundusjuht ehakai@rannarahamuuseum.ee telefon ja Kauneid ja meeldejääaid elamusi sooides SA Rannaraha Muuseum

11 4. juuni Viimsi alla kultuurikalender juuni Püsiekspositsioon Eesti sõjaajalugu muinasajast tänapäeani Punaarmee monumendid Lääne-Virumaal näituse koostaja Heiki Koo Aatud K L k 11 18, giid tel , Eesti Sõjamuuseumis Kindral Laidoneri Muuseumis Näitus Naissaar. Saatused Näitus Endel Saarepuu puuskulptuurid ja pliiatsijoonistused aatud 5. juunini Tauno Kangro isikunäitus aatud alates 9. juunist Fotonäitus Rannaraha pildialbum enne 1940 Püsiekspositsioon Muinasajas piki rannajoont Püsiekspositsioon Rannaraha elu-olu Muuseum aatud K L k Rannaraha Muuseumis Näitus Lüpsikuga ummikusse Näitus Kingu talu. Tõsilood ja külajutud Püsiekspositsioon rannatalude ajaloost Muuseum ja näitused aatud K P k Viimsi Vabaõhumuuseumis Fotonäitus Prangli saare rahamaja läbi aegade Prangli Rahamajas Püsinäitus Pranglilaste eluolu Muuseum aatud E P k Pranglisaarte Muuseumis, Vanani talu näitustemajas Püsinäitus Naissaare militaarlugu Muuseum aatud aastaringselt 24h Naissaare Muuseumis Viimsi Kunstikooli õpilastööde näitus Viimsi Vallamajas Kuni 8. juunini Sili Lepparu maalide ja monotüüpiate näitus Kuni 30. septembrini Kirik aatud teeliste kirikuna T ja N k ja P k EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus Viimsi Taluturg Aatud laupäeiti k Viimsi Vabaõhumuuseumis Kuni 30. juuni Oma silm on kuningas (lugemist huitaatest aatamisäärsustest) Lastele: Mõnusat suelugemist Viimsi Raamatukogus Kuni 30. juuni Raamatunäitus Sport ja teris Prangli Raamatukogus 4. juuni Kooli lõpuaktused K 9 II III klass Karulaugu Õppehoones K 10 I ja IV klass K 11 V, VI ja VII klass K 12 VIII, X ja XI klass Viimsi Koolis 4. juuni Näituse Saagu algus aamine Pranglisaarte Muuseumis 4. juuni k 18 Reede õhtu ratastel Kogunemine Randere Noortekeskuses 5. juuni k 17 Oma teater etendusega Kohioad Piletihind 50 krooni Piletid müügil kohapeal Prangli Rahamajas 5. juuni k 21 Seelikukütid Sissepääs tasuta Jussi Õlletoas 6. juuni k 11 Jumalateenistus armulauaga Teenib Mikk Leedjär EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus 6. juuni k 11 Jumalateenistus Jutlus Raido Oras Viimsi Vabakoguduse kirikus 6. juuni k Jumalateenistus Teenib Aare Kimmel Randere kirikus 7. juuni Mudilaskooride festial Viimsi Koolis 7. juuni k 18 Leiaküpsetamise õpituba Eelregistreerimine ja info: tel , info@harmoonikum.ee Harmoonikumis juuni k Noortekeskuse linnalaagrid Osaõtumaks 500 krooni Registreerimine ja info: iimsinoortekeskus@gmail.com Noortele anuses 7 9 aastat Viimsi Noortekeskuses Noortele anuses aastat Randere Noortekeskuses juuni k 9 17 OMAtsirkuse linnalaager Lastele anuses aastat Info: tel Heidi Kann, laager@omatsirkus.ee Viimsi Kooli akrobaatikasaalis juuni k 9 13 Viimsi Õpilasmalea I ahetus ( juuni tööd ei toimu) Info: tel Anne Talari Viimsi poolsaarel 9. juuni k Aerobike.ee maantee temposõidu õistlused Korraldaja: MTÜ Aerobike Cycling Agency Marsruut: Randere tee Lubja tee Leppneeme tee 9. juuni 10. juuli Tauno Kangro isikunäitus Rannaraha Muuseumis 10. juuni k 18 Mahekosmeetika almistamise õpituba algajatele Eelregistreerimine ja info: tel , info@harmoonikum.ee Harmoonikumis 10. juuni k 18 Armulauaga palus EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus 11. juuni k Viimsi Kunstikool on aatud tutumiseks kõikidele huilistele Võimalus joonistada, maalida, oolida Viimsi Kunstikoolis (Madise tee 2) juuni Diesel Serice Viimsi lahtised karikaõistlused purjelauasõidus Pirita surfikeskuses 11. juuni 11. juuli Jalgpalli MM kolmel ekraanil: 2=3 Vaata rohkem infot: Hotellis Athena 13. juuni k 11 Jumalateenistus armulauaga Teenib Mikk Leedjär EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus 13. juuni k Jumalateenistus armulauaga Teenib Aare Kimmel Randere kirikus juuni k Noortekeskuse linnalaagrid Osaõtumaks 500 krooni Registreerimine ja info: iimsinoortekeskus@gmail.com Noortele anuses aastat Viimsi Noortekeskuses Noortele anuses 7 9 aastat Randere Noortekeskuses 14. ja 15. juuni k 18 Seminar Keskkonnasõbralik aiapidamine Eelregistreerimine ja info: tel , info@harmoonikum.ee Harmoonikumis 16. juuni k 18 Seminar Leedopäea tähistamine pärimuskultuuris Eelregistreerimine ja info tel info@harmoonikum.ee Harmoonikumis 17. juuni k 18 Armulauaga palus EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus 18. juuni k 16 Põhikooli lõpetajate aktus Püünsi Koolis 18. juuni k 21 Esineb Üllar Jörberg Sissepääs tasuta Jussi Õlletoas 19. juuni k Rannaraha täika: Potid, pannid ja portselan Viimsi Vabaõhumuuseumis 19. juuni k 14 Põhikooli lõpetajate aktus Viimsi Koolis 19. juuni k 19 Suehooaja aamine Simman Untsakatega Pilet 100 krooni Rannaraha Muuseumi õuel 19. juuni Muuseumi 1. sünnipäe Päe täis üllatusi! Pranglisaarte Muuseumis 19. juuni k 21 Prangli Pralle Tantsuõhtu ansambli saatel Korraldab Prangli Turismiühistu Prangli sadama õrgukuuris juuni k Tasuta sissepääsuga festial Vanade Bändide Kokkutulek Kahe päea jooksul esineb 20 tuntud ansamblit üle Eesti Viimsi Mõisapargis, Viimsi Peokeskuse ees 20. juuni k 11 Jumalateenistus armulauaga Teenib Mikk Leedjär EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus 20. juuni k 11 Jumalateenistus Jutlus Raido Oras Viimsi Vabakoguduse kirikus 20. juuni k Surnuaiapüha jumalateenistus Teenib Aare Kimmel EELK Randere Peetri kirikus 20. juuni k 14 Gümnaasiumi lõpuaktus Viimsi Koolis 22. juuni k 18 Lubja küla Jaanituli Esinead taidlejad, ela muusika, töötab puhet Lubja külas 22. juuni k 19 Kelingi küla Jaanituli Tantsuks mängib ansambel Felixbänd Kelingi külas 22. juuni k 21 Jaanipidu koos Wismari poistega Sissepääs tasuta Jussi Õlletoas 23. juuni k Randere küla Jaanipäe Üritused peredele ja lastele Esineb Randere Segakoor Randere külas (Kibuitsa tee 1) 23. juuni k 18 Tammneeme küla Jaanipäe Tammneeme küla Mereääre tee ürituste äljakul 23. juuni k 18 Jaanituli Viimsi Mõisapargis Sissepääs tasuta! Esineb ansambel Wallaanem Noortele jaanidisko Viimsi Peokeskuse ees ja suures saalis 23. juuni k 19 Rannaraha Jaaniõhtu Tantsuks mängib ansambel Kihnu Poisid Rahalikud mängud ja õistlused, õnneloos Pilet 75/100/200 krooni, soodushinnaga piletid juba eelmüügis! Viimsi Vabaõhumuuseumis 23. juuni k 22 Jaanipidu Ülesaarel Tantsuks mängib ansambel Alaska Üritus on kõigile tasuta Prangli saarel, Ülesaare kiigeplatsil Palju õnne! Benita Mändeer Edokia Markoa Helmi Veelmaa Helmi Sarg Zinaida Sobolea Maimo Mäemets Vale Truss Taime Viitmann Eldur Tõnismäe Kalju Toher Laie Veersalu Maria Salajea Ester Pütsepp Vilma Uusna Embu Preitof Elda Kaat Eli Saapar Ole Reim Peeter Raesaar juuni k 18 Armulauaga palus EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus 24. juuni k 18 Kindral Laidoneri memoriaal 2010 aamine Vanasõidukite Suursõit trassil Viimsi Laitse Haapsalu Pärnu ( juuni) Eesti Sõjamuuseumi ees Info: Marje Plaan Viimsi alla kultuuritöö koordinaator tel e-post marje@iimsi.ee VIIMSI VALLAS REGISTREERITUD SÜNNID SEISUGA Tere tulemast! Liis Jürimäel ja Raigo Pantalonil sündis 25. aprillil poeg Ralf. Alina ja Konstantin Kotinenkol sündis 28. aprillil poeg Kein. Katrin Kalmeril ja Taro Mölderil sündis 29. aprillil poeg Tim Ringo. Tuuli Semeskyl ja Taai Einastel sündis 1. mail tütar Oliia Mai. Janne Muugal ja Peeter Eltmaal sündis 1. mail tütar Emma. Lusine Allaherdjanil sündis 1. mail poeg Arman. Kerti-Kadi Järikul ja Ardo Pajuril sündisid 3. mail kaksikud Johan ja Emma-Luisa. Saale ja Indrek Kaingil sündisid 5. mail kaksikud Ludig ja Bruno. Liina ja Jaanus Mugul sündis 5. mail tütar Roosi. Õrne Suurel ja Kaido Nahkuril sündis 7. mail tütar Laura. Riina ja Anti Laiil sündis 8. mail tütar Kirke. Natalja ja Dmitri Karrol sündis 8. mail tütar Anita. Katrin Kruusil ja Raido Leppikul sündis 9. mail poeg Rihard. Anu ja Marek Soisil sündis 10. mail poeg Pärtel. Ilara Uteshkaliyeal ja Valeri Jelizaroil sündis 11. mail poeg Zan. Elen Kööpil ja Ken Juksil sündis 15. mail poeg Jasper. Maria Lomaeal ja Janis Toomlal sündis 19. mail poeg Allan. Kristiina Vollratil ja Margus Hakil sündis 19. mail poeg Rasmus. Kadrin Malmil ja Margus Hallimäel sündis 21. mail tütar Elisabeth. Ülo Rumessen Elle Märitz Kladia Sillajõe Valentina Tamm Eli Saar Vilma Moorel Hedy Öpik Glaja Zlobits Laine Kopel Setlana Ainuee Saima-Mall Kikas Luule Pollimann Madis Uibo Jegenia Malõskina Ii Rätsepp Juhan Poom Jaan Selgis Lembit Vilinurm... 70

12 12 4. juuni 2010 Piilupesa lastel on jälle mänguäljak Kui kolisime Piilupesa Lasteaia lastega Kaluri teelt ümber Hundi ja Astri teele, siis olime kahjuks sunnitud maha jätma oma äga armastatud suure mänguäljaku. Piiluepsa laste uus mänguäljak Hundi teel. Foto Mirje Jär Täna aga saame olla jälle rõõmsad, sest oma mänguäljak on olemas nii Astri tee kui ka Hundi tee lastel. Mänguäljak ise on uus, aga sisustatud meile tuttaate atraktsioonidega anast lasteaiast. 25. mail külastas rõõmsameelne Hunt Kriimsilm kõiki Piilupesa rühmi Hundi teel. Hunt uuris laste käest, kas nad juba teaad, milline nende uus mänguäljak älja näeb ja mida põneat neil on plaanis kohe mänguäljakul tegema hakata. Hunt jagas kõigile lastele mänguäljaku aaja käepaelad. Laste esimesed muljed natuke uuest ja natuke anast mänguäljakust: Mänguäljakul on lahe, seal õib isegi minutit olla, Olier Edward. Meeldib liiakastis kokata, Berit. Sain lõpuks ometi liia peal oma laeaga sõita, Artur. Ma kiikusin hästi kaua, kohe niikaua, kuni hakkasime ära minema, Oskar. Mulle meeldis kiikuda, ronida, leidsin sealt tuttaa lapse Bertu, kellega kaua aega koos mängisin, Lisette. Minule meeldib kiikuda ja ronida, liialosse ka ehitada, nägin oma õde ka, Sofia. Oh, kui lahe. Kollase rühma lapsed ei taha kuidagi koju minna, tahaad muudkui mängida, anemad peaad ootama lapsi, kuni rühm kinni pannakse. Kõik on äga rahul, et mänguplats on almis, Kollase rühma õpetajad. Viimsi Lasteaiad, Piilupesa maja lapsed, õpetajad ja juhtkond ütleb aitäh Viimsi Vallaalitsusele, kes õimaldas rajada Hundi teele uue ja suure mänguäljaku, ning Viimsi haldusele, kes kiirelt meie atraktsioonid paigaldas astalminud mänguäljakule! Margery Lilienthal koos Piilupesa lastega Emadepäe Pranglil 9. mail toimus Prangli saarel emadepäea tähistamine eidi teisiti, kui taapäraselt on olnud. Seekord oli kutsutud esinema Eesti otsib superstaari esimese hooaja saatest tuntust kogunud Raimondo Laikre, keda saatis süntesaatoril Tõnu Laikre. Muusiku saarele toimetamine osutus algselt plaanitust keerulisemaks. Kuna ilmaolud keadisel merel on äga ettearamatud, oli esineja saarele saamine iimaste tundideni küsimärgi all, sest merd kattis tol hommikul paks udu. Probleemi lahendas Lembit Tammsaar, kes isiklikult oma paadiga esineja läbi udu saarele toimetas. Pärast Raimondo Laikre esinemist astusid üles Prangli Põhikooli õpilased Iko Marani näidendiga Kellukestepidu, kus näitlejateks olid Maria Muljar, Matti Lind, Maarja Kahro ja laastajaks õpetaja ning näiteringi juhendaja Maime Linholm. Seejärel esinesid Maile Kahro ja Inge Tann, keda juhendas lauluringi juhendaja Luigi Õunapuu. Kui kõik olid esinenud, jagati kohaletulnud emadele lilleõis ja asuti ühiselt kooki sööma. Lõpetuseks täname Raimondo ja Tõnu Laikret, kes nõustusid äga karmides oludes Prangli saarele esinema tulema, Prangli Saarte Külaühingu esimeest Lembit Tammsaart, kes esinejad läbi udu oma paadiga saarele toimetas, ning Prangli Põhikooli õpetajaid ja õpilasi, kelle algatusel almistati kenad emadepäea reklaamkuulutused. Carmen Ott Prangli Rahamaja Lasteaed maastikumängul Mesilasema Maaja saatis Randere Lasteaia Mesilaspere esimesele korjelennule. 21. mail oli Randere Lasteaed rõõmsat sigimist-sagimist täis. Õppeaasta lõpp oli kuidagi järsku kätte jõudnud ja ees eel iimane suur ühine etteõtmine: maastikumäng Maal, õhus, ees, tahan kõike teada ja oma tarkuseterade aabitsat luua. Maastikumängule oli kutsutud kogu lasteaiapere: lapsed, anemad, personal. Tarkuseterad, mis aasta jooksul kogutud, oli ju aja üheskoos üle aadata. Randere Lasteaia aasta teemast lähtualt koguti sel õppeaastal põneamaid tarkuseteri kõigest sellest, mis toimub maal, õhus ja ees ja seal toimub tõesti palju põneat. Kuigi septembris oli anem rühm ka õppekäigul käinud Tallinna Lennujaamas, kus tututi raudsete tiiulistega, siis selle suise reede õhtuks oli Randere Lasteaia pere juurde lennanud mesilasema Maaja, kes katsus laste ja anemate teadmisi eelkõige looduses toimuast. Mesilasema aras, et Randere Lasteaia kõigi kuue rühma lapsed on piisaalt tugeaks saanud, et õiad küll tarust älja lennata oma esimesele korjelennule. Kuigi noored töömesilased taaliselt töötaad aid tarus, tegi Maaja seekord otsuse, et tuleks minna uurima ka äiksematel (Kalamaimudel, Vesikiilide ja Liiaterade rühma lastel) tarkuseterasid Pargi ja Randere Lasteaedade lapsed käisid Keilas loodust õppimas. 6. mai hommikul pakiti matkakott nii Pargi kahes kui ka Randere lõpetajate rühmas. Buss sõitis ette ja teekond õis alata Keila Miki Lasteaia perele külla. Kohale jõudes ootas meid juba hoois kogu sealne lasteaiapere muusika ja tantsuga. Peale teritussõnu tantsiti õues mõned ühistantsud ja saadi omaahel sõpradeks. Miki Lasteaia pere imetles Viimsi suuri ja tublisid lapsi. Olles mõlemad terist edendaad lasteaiad (Keila Miki Lasteaed ja Viimsi Lasteaiad), tunti Keila poolt hui, mida Viimsis lastele süüa antakse, et lapsed juba nii koolilapselikult suured älja näead. Külakostiks pakuti meile igaks juhuks terislikke suupisteid: juurilju tipikastmega, musta leiba, õpetajad said ka kohilaua ja koogi juures omaahelisi kogemusi jagada. Lastele iis Miki loodusõpeta- Põne maastikumäng. eelkõige pesast kaugemale. Pealegi olid noortele töömesilastele nõu ja jõuga abiks ammed (lapseanemad). Ükski hea mesilasema ei saada oma kasandikke tühja kõhuga lennule, nii pakkus ka Maaja kõigile enne teeleasumist lusikatäie maitsat moosi, mis jõudu ja energiat annab. Seejärel jagati tarru jääate leskede poolt lennule suunduatele kätte matkakaardid: noortele töömesilastele mereäärse, kolmele anemale rühmale Tädu loodusõppe rajal orienteerumiseks kaardid. Koos arutati eel läbi reeglid, mis looduses elaatele sõpradele külla minnes tuleb meeles pidada. Mesilasema palus oma töömesilastel metsarajal teisi sõpru putukaid teritada ja eriti suurt sipelgaperet Tädu sipelgapesas. Siis läks suur sumin lahti ja pered koos lastega asusid teele. Matkarajal ootas neid ees kuus aatluspunkti, kus oli aja lahendada ülesandeid, mis ajasid teadmisi loodusest, aga eelkõige ikka maa, ee ja õhu temaatikas. Nii nagu on lapsed erineas anuseastmes, jagunesid ka ülesanded raskusastmete järgi, aga tundus, et nuputamist jagus ka päris suurtele piisaalt, ka anemad said oma ammu õpitud teadmisi korrata ja oma lastele eeskujuks olla. Lapsed käisid Keilas ja Kaja Korele Miki Lasteaia hiirekese loodusõpperajal läbi loodusmatka, kus sai uurida küll putukaid, linde, kiisid, uurida, mis asi on kompost ja kes seal eel elaad. Miki loodusõpperada on rajatud aastal KIKi projekti toel, töölehed loodusrajal lastepäraste ülesannetega on aalikult kättesaadaad ka lasteaia kodulehel Kui satute perega Keila kanti, tasuks endale älja printida ja siis saate ka ise juba osa loodusharidusest Miki Lasteaia ja Keila keskpargi territooriumile jääal loodusõpperajal. Sel ajal, kui lapsed loodust uurisid, said Pargi ja Randere Lasteaedadest kaasa tulnud personaliliikmed Miki Lasteaia kunstikambris kätt prooida klaasikunstis kunstiõpetaja ja kunstniku Sirje Rannametsa juhendamisel. Üheskoos uuriti ka Miki Lasteaia laste ja personali kunstitöid, millest eel saalis lasteaia kunstikambri 10. aastapäeale pühendatud näitus üleal oli. Lastega tegeles õuealal samal ajal loodusõpetaja ja juhataja asetäitja Reeli. Pärast kahetunnist põneat tegutsemist suunduti jälle bussi ja sõit läks edasi Keila-Joale. Joa pargis õtsime kõigepealt oma kaasaõetud moonakotid lahti. Nii tore oli end linnulaulu ja kose kohina saatel hommikul tublide kokatädide küpsetatud iineripirukatega turgutada. Keila juga oli eel täisõimsuses, aga tundus, et lastele meeldis kõige rohkem rippsildadel käimine, mis oli korraga eidi hirmus, aga samas nii põne. Kui tagasisiteel sai lastele pakutud õimalust bussini minna mööda teist teerada, siis lapsed tahtsid korrata rippsildade teed. Oli kaunis keadpäe, mis tegi meeled rõõmsaks ja iis mõtted kaunile ees ootaale suele, iimasele suele enne kooli. Reeli Simanson Pargi ja Randere Lasteaia õppejuht Maastikumängu iimane punkt oli jälle lasteaiahoo, kus ootas Maaja ees aardekastiga. Iga matkaraja läbinud peret autasustati magnetmärgiga, kus ilusasti 2009/2010 õppeaasta teema peal. Mesilasema Maaja tõdes, et lapsed on palju õppinud ja ka nende ammed äga tublid olnud ning kutsus kõiki ühise piknikulaua taha. Suurel tordil süüdati küünlad ja isamesilased tegid grillidele tuled alla. Õhtu kujunes äga toredaks. Mesilasema Maaaja tänas kõiki tublisid anemaid, kes lasteaiapere tegemistele sel aastal eriti innukalt kaasa aidanud, tänukirjaga. Eriti rõõmsaks tegi kõiki 6. mail talgutel anemate kaasabil loodud taimekastid hooialal, kuuse- ja lehiseheki istutamine (65 istikut), mille annetamise eest ollakse tänulikud Jaan Kuningale, ja eel paljude toredate puude, põõsaste eest, mis lasteaia hooi hoopis hubasemaks muudaad. Mesilaspere oli piisaa suurusega ja ühtne, seega pereheitmist eel sel õhtul ei toimunud, kuigi aikselt juba sumistati, et see toimub järgmisel neljapäeal, kui Meritähtede rühm lasteaiaperega hüasti jätab, sest ees ootab juba suuremad äljakutsed tarkuseterade kogumiseks pakku lend, seekord juba koolis. Randere lasteaiapere nimel Reeli Simanson Viimsi Lasteaiad juhataja asetäitja Põnnipesa lastehoiu uus SÕIMERÜHM alustab augustist juunil kell ootame kõiki uusi lapsi ja lapseanemaid AVATUD USTE PÄEVALE Kaluri tee 5, Haabneeme Registreerimine: õi Viimsi Kunstikool on aatud tutumiseks kõikidele huilistele 11. juunil kell Võimalus joonistada, maalida, oolida Viimsi Kunstikool Madise tee 2 Miiduranna küla e-post kool@iimsiart.edu.ee Tel

13 4. juuni sport SEB Maijooksul osales 70 Viimsi lasteaednikku Viimsi Lasteaiad kuuluad terist edendaate lasteaedade õrgustikku. Lasteaiaõpetajatel lasub suur astutus olla äikese inimese äärtuste ormijaks. Eriti oluline on lapse mõjutamine ja innustamine isikliku eeskujuga. Seda, kui innukalt õib suhtuda isikliku eeskuju näitamisse, tõestasid Viimsi lasteaednikud 22. mail toimunud SEB Maijooksul. Kui mitmekülgse spordiinimesena tuntud Kristina hakkas rahast maijooksule agiteerima, aidlesid paljud astu: No mis sportlane nüüd mina olen.... Veenmisoskust Kristinal aga jätkus. Igaühe jaoks oli tal toetaaid sõnu aruks. Lõpuks koguneski jooksupäea hommikul lauluäljaku tuletorni juurde 70 töötajat kuuest munitsipaallasteaiast. Tulid õpetajad ja õpetajaabid, muusika- ja liikumisõpetajad, logopeed ja terishoiutöötaja, Karulaugu rahas maijooksul. Foto Irena Hamburg kokad ja koristajad ning lõiosa juhtkonnastki. Enamus seltskonda suundus reipal sammul kepikõnnile, aga leidus ka mitmeid noori ja hakkajaid jookuharrastajaid. Tihedalt külg-külje kõral oodati stardipauku. Esimestel meetritel toimus liikumine tihedas grupis. Just nagu pingiinid, kes üksteist külmal ajal toetaad ja nügiad, aidates nii kaaslastel raske aeg üle elada. Nõnda tundsid ka üheksa tuhat naist ühtsust ning samas suunas liikumise tunnet. Tore on mõelda, et kogu oma indiiduaalsuse juures on naised siiski nii sarnased: nii tugead ja isad ja edasipüüdlikud. Kepikõndijate ridades möödus seitse kilomeetrit naiselikult lobisedes. Kilomeetrid lausa lendasid jalgade all, päike soojendas mõnusalt ja finišisse jõudes oli kahju, et peabki juba lõpetama. Hea meelega oleks õhtuni kõndinud. Jõudnud mõnda ilusasse kohta ja puhanud siis koos sõpradega. Viimsi naistel nii just läkski, nagu unistustes. Kui jooks joostud õi kõnd kõnnitud, koguneti bussidesse ning suunduti looduslikult kaunisse paika Raudsillale lasteaia suepäei tähistama. Seal oli ootamas tohutu pajatäis oialist kuuma suppi. Pärast energiakaotust maitses supp hästi ning andis jõudu poole ööni kestaks tantsuralliks. Õhtu meeleolukama osa moodustas Euroisiooni lauluõistus. Siin hiilgasid lasteaednikud täpselt samamoodi nagu hommikul maijooksul. Etteasted olid stiilsed ja humoorikad. Kuna lapsedki teaad, et naer on teriseks, siis läks seegi üritus teriseedenduse tähe all. On ikka aprad meie lasteaednikud, kõnniad, jooksead, siis laulaad ja lõpuks jaksaad eel poole hommikuni tantsida. Eks tehke järele! Reet Varik Baywatch Foreer õitis korpalliturniiri Pühapäeal, 16. mail Viimsi Kooli spordisaalis peetud korpalliturniiri 3:3 õitis õistkond Baywatch Foreer koosseisus Martin Toomas, Siim Needrit, Ahti Roostalu ja Meelis Teär. Kokku osales turniiril 22 õistkonda, kes alustasid mänge kuues alagrupis, millele järgnes põne play-off turniir. Punastes pükstes ja algetes maikades mänginud Baywatchi õistkond pidi paremust tunnistama aid alagrupi esimeses mängus õistkonna Maikellukesed (Martin Arula, Priit Tammekänd, Reigo Kimmel ja Ragnar Leimann) astu, kuid edasistes play-off kohtumistes õideti kõik järgnead kohtumised. Punastes pükstes on õidukas Baywatchi õistkond. Hea etteaste tegi ka 3-liikmeline Ei, Emotsioon õistkond (Erik Luts, Mikro Kiison, Imre Rõõs), kes poolfinaali iimase sekundi kolmeste ja Jalgratturid allutaad Viimsi 9. juunil peetakse Viimsis Filter temposõidu karikasarja III etapp, mis tõenaoliselt saab olema tänau kõige esinduslikum temposõidu õistlus Eestis, kui mitte arestada Eesti meistriõistlusi. Start ja finiš asuad Viimsi Kooli ees ning õistlusmaa pikkuseks on 17 km. Rajale lisab atraktiiust ka suurt kõrguste ahet pakku Lubja tõus. Erinealt riigi meistriõistlustest on Filter temposõit aatud kõigile huilistele ning osalejate sekka on oodata nii Eesti tippusid kui ka hobiratturid. Lisaks põhiõistlusele toimub ürituse raames ka tasuta liikluskoolitus lastele. Lisainfo: lisaaja abaisetega jõudis lõpuks finaali, kuid pidi leppima siiski II kohaga. III IV koha kohtumises sai õistkond Sportland (Mario Polusk, Raido Ringmets, Andres Lehesalu) jagu õistkonnast Anneli. Viimsi 3:3 turniir on traditsiooniline suist üle-eestilist tänaakorpallisarja sissejuhata turniir, kus mitmed suised riaalid peaad kontrollmänge. 22 meeste õistkonda on turniiri osaõtjate rekord. Eelneatel aastatel on turniir toimunud ka noortele. Täname kõiki mängijaid ja kohtunikke! Sprite 3on3 tänaakorpalli Eesti meistriõistlused algasid juba 29. mail Tallinnas, Mustakii Auto parklas. Viimsi 3:3 Korpalliturniiri toetasid Viimsi ald, Sportland ja tanaakorpall.ee. Tanel Einaste Spordiüritustest tulemas 8. juuni TV 10 OLÜMPIASTARTI mitmeõistluse Harjumaa FI- NAAL / Kose / Korraldaja: Harjumaa Spordiliit 9. juuni Filter temposõidu karikasarja III etapp RATTA- SÕIDUS / Haabneeme / Korraldaja: Aerobike Cycling Agency juuni Diesel Serice Viimsi lahtised karikaõistlused PURJELAUASÕIDUS / Pirita / Korraldaja: Hawaii Expressi Purjelauakool 12. juuni Harjumaa meistriõistlused ning noorte A- ja B-anuseklassi meistriõistlused KERGEJÕUSTIKUS / Kose / Korraldaja: Harjumaa Spordiliit Tennises on älihooaeg aatud Püünsi Kooli tenniseäljakutel peeti hooaja aaõistlus 15. mail, Viimsi mõisaplatsi tehismurul selgitati igamehe paarismängus parimad 22. mail. Viimsi äljakutel peakohtuniku ametis olnud Alo Ojassalu Tenniseklubi treener Kristjan Pakk sai täisealistest tennisesõpradest kokku 7 paari ja tellis kohale ka äga mõnusa ilma. Kuna Vasakul teise koha karikaga igamehe paarismängus moodustatakse paarid põhimõttel Imre Saat ja Karol Lindere, keskel peakohtunik Kristjan pingerea esimene+iimane, Pakk, paremal õitjad teine+eeliimane jne, olid Margit Laksberg ja Ardi Paul. Fotod Tiina Saat mängud ühtlase tasemega ja põnead. Võitjateks tulid Margit Laksberg ja Ardi Paul, teise koha karikad said kätte Karol Lindere ja Imre Saat, kolmanda auhinnalise koha said Katrin Kuura ja Aro Saat. Tänusõnad läbiiijatele! Tiia Tamm sporditöö koordinaator Taga (asakult) seisaad Kalle Aleksius, Jana Aleksius, Veiko Anelt, hõbedase autasu õitnud Imre Saat, peakohtunik Kristjan Pakk, õitjad Margit Laksberg ja Ardi Paul, Kätlin Jensen, Jaanus Paas. Kükitaad (asakult) Aro Saat (III koht) ja teise koha õitnud Karol Lindere. Ees maas reketi kõral Rainer Pärt. Jaanus Mugu kaitses tiitlit Jaanus Mugu on Harjumaa aasta meister jooksa metssea harjutuse laskmises. Viimsi elanik ja Kaitseliidu laskurklubi MäLK sportlane Jaanus Mugu (1973) kaitses ka tänau oma meistritiitlit Harju maakonna meistriõistlustel jooksa metssea laskeharjutuses. Võistlused toimusid 22. ja 23. mail Männiku lasketiirus. Harjumaa meistriõistlustel, mis on Eesti Laskurliidu karikaõistluste etapiks, saautas Jaanus Mugu aasta Harjumaa 545 silmaga esikoha. Teiseks meistriõistluste autasustamine. Jaanus Mugu asakult tuli Viljar Noor Sakust (544 teine (kaks medalit). silma) ja kolmandaks Arles Taal Viimsist (534 silma). Jooksa metssea (optikaga äikesekaliibriline sportpüss, distants 50 m) ja liikua märgi (optikaga sportõhupüss, distants 10 m) laskmist on harrastatud Männiku lasketiirus juba mitukümmend aastat ning sealt on älja kasanud laskesportlasi, kellele kuuluad mitmed Eesti rekordid. VT

14 14 4. juuni 2010 Pühapäeal, 30 mail leitud Viimsi Kooli autoparkla juurest õtmekimp 5 õtme ja Lotte helkuriga. Maria, tel Viimsis müüa taasiljua maasika Ostara, köögiilja-, sue- ja püsilillede taimi ning potililli. Tel , Müüa loomasõnnikut 7 t 1900 kr, 15 t 2900 kr, mulda, killustikku, kruusa ja liia. Tel , , taluaed@hot.ee. Küttepuude müük. Müüme aastaringselt lepa, kase, saare ahju-, pliidi- ning kaminapuitu koos kohaletoomisega. Tel Akende pesu ja koristus, tel Pakun tööd müüjale Viimsis asuas äikses kaupluses. Info tel , Elo. Pakume järgneaid haljastusteenuseid: hekkide ning istutusalade rajamine, hekkide lõikamine, korter- ja indiiduaalelamute haljasalade rajamine ja hooldus, konteiner- ja rõduhaljastuse rajamine eramute, ärihoonete ja korterelamute ümbrusesse. OÜ Mets ja Haljastus, tel õi , e-post info@metsjahaljastus.ee läks Randere külas kaduma 4-aastane isane punasetriibuline algega kass, kiibistatud. Leidmise õi info korral palun õtke ühendust iz777@hot.ee õi tel Otsin aednikku, kelle tööülesanneteks on murulõikamine ja äiksed aiatööd. Tel Säästa kuni 70% küttekuludelt! Mitsubishi Heay õhksoojuspumbad koos paigaldusega alates kr. Tel Müüa garaaz Viimsis Vehema teel, suure keldriga. Tel Müüa soodsalt freesasfalti. Fraktsioon 0 40 mm. Transpordiõimalus. Tel Müüa: mulda, kruusa, killustiku, liia ja freesasfalti ERAKUULUTUSED Tänuaaldus Prangli Rahamaja projektijuht Carmen Ott tänab igakülgse abi eest presidendi isiidi ettealmistamisel saareanem Valter Puuströmi ja Prangli Saarte Külaühingu esimeest Lembit Tammsaart. koos transpordiga. Hinnad soodsad! Tel KEELEÕPE INGLISE, ROOTSI, SOOME! Suepuhkus on parim aeg keelte õppimiseks! Koolitame Tallinna kesklinna piirkonnas, Kadriorus. Indiiduaaltundide paketid: 20 ak t (20x45 min), 30 ak t (30x45 min), 40 ak t (40x45min). 1 ak t (45 min) al 260 kr. Prooitund soodushinnaga 2 ak t (2x45 min) / 2x220 kr. Parim indiiduaaltundide hind Tallinnas! e-post kajaahi@hot.ee, tel Müün kaliteetset koera- ja kassitoitu soodsa hinnaga. Kojutoomine tasuta. Heidi, tel Kui muru kiire kas tekitab peaalu, siis teadke, et meie garanteerime Teile soodsaima lahenduse. Muruniitmise hinnad alates 19 senti/m2. Lisainfo tel õi kaarel.iik@mail.ee. Keadsuine metallikoristus tasuta. Viin teilt ära igasuguse seismajäänud anaraua pliidid, ahjud, radiaatorid, torud kõik, mis on metallist. Töö kiire ja korralik! Võib pakkuda äikseid ja suuri koguseid. Alates 200 kg metallist maksan ka raha. Hind kokkuleppel. Võib pakkuda ka igasugust ärilist metalli ja autoakusid. Tel Värin puit- ja krohmaju, pesen katuseid. Tel , arin.maja@hot.ee. Müüa soodsalt kuuseistikuid nii metsa kui ka hekiks pikkusega 0,3 1,3 m. Võimalusel transport. Tel , Teostame iljapuude ja hekkide lõikust ning puude langetamist. Tel Pottsepatööd. Ahjud, pliidid, kaminad, korstnad. E- mail nalla74@hotmail.com, tel Liuguksed ja garderoobid. Hinnad soodsad. Garantii. Vannitoamööbel seintele ruumi mõõdus. Innoatiised köögid. Projektist paigalduseni. Tel Liuguksed ja riidekapid. Vajadusel abi kapi õi garderoobi projekteerimisel. Parimad hinnad. ee, nagusul@hot.ee, tel Metalli koristamine. Aleksander, tel Projekt Viimsi kaunis kodu Fotokonkursi Viimsi loodusaated tingimused Konkursi korraldab MTÜ Viimsi Etteõtlike Daamide Assotsiatsioon Koostöös Viimsi Vallaalitsusega 1. Eesmärk 1.1. Aastada ja tõsta esile Viimsi looduskauneid paiku Suunata osaõtjaid ühistele loodusmatkadele, suurendada emotsionaalset seotust Viimsi al laga Propageerida puhkamise õimalusi Viimsi allas Tõsta esile Viimsi kauneid kodusid. 2. Tingimused 2.1. Konkursist õiad osa õtta kõik sooijad, älja aratud konkursi korraldajad ja zürii liikmed Osaõtuks registreerib õistleja ennast eebikeskkonnas Konkursile esitatakse loodusfotosid, mis on pildistatud Viimsi alla territooriumil. Fotol õib olla ka arhitektuurseid elemente ning muid objekte, kui need sobiad kompositsiooniliselt Iga osaõtja õib esitada kuni 5 fotot, mille autor ta on Foto juurde tuleb lisada pealkiri, lühike kirjeldus ning pildistamise koht ja aeg. Samuti tuleb lisada autori ees- ja perekonnanimi, anus ning kontaktandmed Fotod saadetakse konkursi eebiportaali.jpg formaadis. Fotode mõõtmeid ei limiteerita, faili lubatud andmemaht on kuni 3 MB Konkursile registreerudes annab autor VEDA-le õiguse kasutada fotosid näitustel õi muudel üritustel aga ka meediaäljaannetes ilma honorari maksmiseta Osaõtja astutab enda ja fotode kohta esitatud andmete õigsuse eest ja kinnitab, et ta on konkursile saadetud fotode autor Konkursi korraldajal on õigus eemaldada konkursilt töid, mis ei asta headele taadele, tingi mustele õi konkursi temaatikale Võistlustöid saab esitada kuni Hindamine 3.1. Võistlustööd pannakse älja aalikuks hindamiseks aadressil Tööde esmane paremusjärjestus kujuneb külastajate hindepunktide keskmise järgi Lõpliku aliku teeb hindamisžürii hiljemalt Esitatud fotode puhul hinnatakse äljendusrikkust, emotsionaalsust ja kompositsiooni reegli tes järgimist Konkursi tulemustest antakse informatsioon eebikeskkonnas ning ajalehes Viimsi Teataja. 4. Autasustamine ja auhinnafond 4.1. Konkursi zürii otsuse põhjal antakse parimate tööde autoritele üks esimene koht, üks teine koht ja üks kolmas koht ning kolm tööd märgitakse ära Parimate tööde autoreid autasustatakse kingitustega. 5. Konkursi zürii. Võistlustöid hindab zürii koosseisus: 5.1. Ene Lill 5.2. Enno Selirand 5.3. Marje Plaan 5.4. Anne Talari 5.5. Urmas Roos Zürii esimees Haldo Oraas Projekti toetaad Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Viimsi Vallaalitsus. Konkursi kohta saab teaet: enno@iimsi.ee, tel (Enno Selirand) kutsub 10-12aastaseid lapsi osalema linnalaagris SUVESEIKLUS JÕESAAREL III juunil kell juuni LOODUSPÄEV Hall hobune, rohelised aisad? Õpitakse tundma Keila jõeparki. Saadud teadmised kinnistame seiklusliku maastikumänguga. 15. juuni VÄLJASÕIT RAPLAMAALE Tutume Mahtra Talurahamuuseumi ja selle ümbrusega. 16. juuni LUGEMISPÄEV Inimene ei ole, aga räägib, puu ei ole, aga lehed, särk ei ole, aga õmmeldud? Loeme raamatuid, prooime jutte üles kirjutada, joonistada ja meisterdada. 17. juuni FOTOPÄEV Olen mina noor, nooreks mina jään, olen mina ana, anaks mina jään, silmad minul on, aga need ei näe, kõrad minul on, aga need ei kuule, suu minul on, aga see ei räägi? Jagame lastele nippe, kuidas pildistada, mida sealjuures tähele tuleb panna, kuidas jäädustada liikuat objekti jne. Saadud teadmisi rakendame ka praktikas. Osaõtutasu: 300 krooni Registreerimine: kuni 10. juunini telefonil õi e-posti aadressil muuseum@hmk. ee. Registreerida saab lapseanem õi lapse seaduslik esindaja. Maksmine sularahas Harjumaa Muuseumis õi are alusel. Osalejate ar: max 20 last Lisainfo: Liisa Põld, liisa.pold@hmk.ee ja Jaanika Jaanits, jaanika.jaanits@hmk.ee Püünsi Kool otsib eesti keele õpetajat, psühholoogi ja õpetajat lasteaia ossa. Aaldus, CV ja kalifikatsiooni tõendaate dokumentide koopiad palume saata hiljemalt 9. juuniks aadressil Kooli tee 33, Püünsi küla, Harjumaa õi e-aadressil birgit@pyynsi.edu.ee.

15 4. juuni Teostame haljastustöid (muruniitmine, tänaakiide paigaldus) OÜ Aireco Grupp Kontakt: Tel Iseteeninduslik garaaz (tõstuki ja tööriistade rent) Autoremont tund Rehitööd aastaringselt Haagiste remont Matkabusside remont Sõidukite Iseteeninduse OÜ Rohuneeme tee 1/7 (sissepääs Muuli teelt) Tel: , E-L 9-18 ja P10-16 Garaazis näeme! Kas rohi kasab üle pea? Meil on selleks lahendus! Muruniitmise hinnad alates 19 senti/m 2 Teostame ka õsaraiet, samblaeemaldust, puude kärpimist ja teisi igapäeaseid aiatöid Tel: , kaarel.iik@mail.ee Garderoob Riided kogu perele Õmblus- ja parandustööd Kasutatud riiete kauplus Kaluri tee 5 (endised Hansapanga ruumid). Aatud T R ja L P E suletud. Telefon Olete oodatud! autoremont ja keretööd POOLSAARE AUTO OÜ, Miiduranna tee 46, tel , , Vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitus. Veemõõdusõlmede ehitus ja rekonstrueerimine. Piperec OÜ Info: õi piperec@piperec.ee Haljastusprojektide ja eskiiside koostamine Aedniku teenus Istutusalade rajamine ja taimede istututamine Haljastusalane konsultatsioon Firmalt LandArt OÜ Julika Kor tel

16 16 4. juuni 2010 Rikkalikus alikus seemneid, muruseemneid, lillesibulaid, istikuid, muldi, äetisi, aiatööriistu, lemmikloomatarbeid ja kõike muud aiatöödeks ajalikku. Saabunud suures alikus keraamilisi lillepotte. Ostes 5 roosiistikut, saad roosiäetise kingituseks. Hekielupuu( cm) ainult 116 EEK tk. Külasta Viimsi Aiakeskust oma kodu lähedal Meriälja-Viimsi piiril raudtee ääres! Aatud E-L 9-20, P 9-18 OÜ Selteret Muuli tee 8 Viimsi, tel