Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Sotsiaal- ja humanitaarteaduste õppetool

Transcription

1 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Sotsiaal- ja humanitaarteaduste õppetool ARGO SIBUL 9. põhikursus Kadettide kehaliste võimete muutus KVÜÕA-s esimese õppeaasta jooksul Lõputöö Juhendaja dotsent Aasa Must Tartu 2008

2 REFERAAT Töö autor: kdt-srs Argo Sibul Töö pealkiri: Kadettide kehaliste võimete muutus KVÜÕA-s esimese õppeaasta jooksul Juhendaja: dotsent Aasa Must Töö tüüp: lõputöö Lehekülgede arv: 52 Kasutatud kirjanduse ja allikmaterjalide arv: 29 Tabelite arv: 2 Jooniste arv: 51 Töö kirjutamise keel: eesti keel Märksõnad: KVÜÕA Kõrgem Sõjakool, jõud, vastupidavus, kehalised võimed, kehaliste võimete muutus. Teema valiku põhjendus: Puudulik ülevaade kadettide kehaliste võimete muutustest õppimise aja jooksul. Uurimistöö objekt: 8, 9, 10. põhikursuse kadetid. Uurimistöö eesmärk: uurida kuidas on muutunud kadettide kehalised võimed KVÜÕA-s esimese õppeaasta jooksul ning kas kehalise vormi muutus on seotud ÜKE tundide arvuga tunniplaanis. Annotatsioon: Käesolevas uurimustöös on analüüsitud 8., 9., ja 10. põhikursuste kadettide kehaliste võimete muutumist. Kõigil kursustel on vaadeldud esimest kolme testi, mis koolis on sooritatud. Testimiseks kasutati Kaitseväe kehalise ettevalmistuse kontrolltesti number 1, mis näitab vaatlusaluste jõu ja vastupidavuse võimeid. Lähtudes uurimustöö eesmärkidest jõuti järgmistele järeldustele: kardinaalseid muutusi kadettide kehalistes võimetes ei esinenud, kuid kursuste lõikes olid tulemused erinevad. Kogu vaatlusaluste grupi kõige nõrgem ala oli 3200 meetri jooks. Jooksu tulemused langevad kõigil kolmel põhikursusel. Üheks vormi muutumise põhjuseks on tunniplaanides ette nähtud tundide arv mida rohkem tunde seda paremad tulemused testil. Järeldustele tuginedes soovitab autor rohkem tähelepanu pöörata vastupidavustreeningutele kogu õppeaja vältel. 2

3 SISUKORD REFERAAT... 2 SISSEJUHATUS KEHALISE VÕIMEKUSE TÄHTSUS KAITSEVÄELASE TÖÖS Kehaline aktiivsus Kaitseväelasele vajalikud kehalised võimed Vastupidavus Jõud Kaitseväelase kehalise võimekuse hindamise võimalused UURIMUSTÖÖ EESMÄRK, VALIM JA METOODIKA Valim ja metoodika Kehaliste võimete testimine TÖÖ TULEMUSED Kolme kursuse keskmine Kätekõverdused Kõhulihaste harjutus meetri jooks Punktid kokku põhikursus Kätekõverdused Kõhulihaste harjutus meetri jooks Punktid kokku põhikursus Kätekõverdused Kõhulihaste harjutus meetri jooks Punktid kokku põhikursus Kätekõverdused Kõhulihaste harjutus meetri jooks Punktid kokku Kehaliste võimete testide soorituse muutuse seos ÜKE tundide arvuga KVÜÕA-s TULEMUSTE ARUTELU JÄRELDUSED SUMMARY KIRJANDUS

4 SISSEJUHATUS Tegevteenistus kaitseväes, sealhulgas õppimine KVÜÕA Kõrgemas Sõjakoolis, nõuab igalt kaadrikaitseväelaselt kõrget motivatsiooni teenistusülesannete täitmisel ning head kehalist ettevalmistust. Hea kehaline ettevalmistus annab kaitseväelasele parema võimekuse toime tulla oma teenistusülesannetega, mis sageli on nii vaimselt kui kehaliselt kurnavad. Just seepärast ongi nii tegevteenistusse võtmise kui ka Kõrgemasse Sõjakooli sisseastumise eelduseks Kaitseväe Arstliku Komisjoni otsus tegevteenistuseks kõlblikkuse kohta ning kaitseväe kehaliste võimete kontrolltesti nr. 1 sooritamine positiivsele tulemusele. Kadettide kui ka teiste kaadrikaitseväelaste kehalist võimekust testitakse kaks korda aastas ning kord kolme aasta jooksul peavad nad käima Kaitseväe Arstlikus Komisjonis terviseuuringutel. Selleks, et õpinguid või tegevteenistust jätkata, peavad kõik kaadrikaitseväelased sooritama testid ja uuringud vähemalt rahuldaval tasemel. Kehalist kasvatust on kadettidele õppetöö käigus ette nähtud 3 tundi nädalas, lisaks võimaldatakse erinevate spordialadega tegeleda väljaspool tööaega. Paraku paljud kadetid lisavõimalust ei kasuta. Kui tegeleda kehalise ettevalmistusega vaid tunniplaanis ette nähtud ajal, ei pruugi koormus olla piisav selleks, et end kehaliselt vormis hoida ning kehaliste võimete näitajad võivad halveneda. Käesolevas töös on vaatluse alla võetud grupp Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli kolmel põhikursusel õppivaid kadette. Nende kehalise vormi näitajaid on jälgitud kolme esimese testi lõikes. Tulemusi on võrreldud omavahel ning püütud leida vormi muutumise põhjused. 4

5 1. KEHALISE VÕIMEKUSE TÄHTSUS KAITSEVÄELASE TÖÖS 1.1. Kehaline aktiivsus Liikumist ja kehalist aktiivsust võib defineerida mitmel erineval viisil vastavalt kriteeriumitele ja rõhuasetusele. Üht määratlust ei saa pidada ainuõigeks. Liikumine on närvisüsteemi poolt juhitud tahtlik lihaste töö, millega kaasnevad energiatarbimise kasv, eesmärgistatud ja koordineeritud liigutused ning kogu tegevusega seotud elamused. Eesmärkide saavutamiseks püütakse liikumist sooritada korduva, pideva tegevusena. Lihastöö iseloom võib olla dünaamiline või staatiline ja põhirõhk võib olla kiirusel, jõul, vastupidavusel või osavusel. Liikumise eesmärk võib olla kehalise vormi või tervise mõjutamine, elamuste või kogemuste ja neil põhineva toime saamine või vältimatu või vabatahtliku tegevuse sooritamine (Vuori 1998:10). Kehaline aktiivsus on igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energia kulu üle rahulolekutaseme. Kogu ööpäevasest energiakulust moodustab kehaline aktiivsus umbes 15% või rohkem. Kehalist aktiivsust iseloomustavad (Harro 2001:9): Ühekordse tegevuse intensiivsus ja sealjuures kulutatud energia hulk Sagedus (päevas, nädalas) Kestus (korraga, päevas, nädalas; minutites või tundides) Sooritatud tegevuse tüüp Eesmärk (sportlik treening, igapäevane kehalist pingutust nõudev töö jne) Pikem ajaperiood, mille vältel eelnevalt kirjeldatud ühekordseid tegevusi harrastatakse. Tähtis on teada, et ka kõige ratsionaalsemad kehalised harjutused võivad osutuda tervisele ohtlikeks, kui nende kasutamisel ei arvestata koormuse optimaalse määraga (Loko 2000:8). Et olla oma teenistusülesannete kõrgusel, peab kadett eelkõige olema kehaliselt aktiivne inimene, kes hindab kehalist tegevust oma elu olulise osana ja püüab seda sulatada oma igapäevaellu. Kehalise tegevuse all mõistetakse igasuguseid liigutusi, mida teostatakse skeletilihaste abil ja mille tulemusena energiakulu oluliselt suureneb. Selle laia mõiste alla mahub aktiivne puhkus, sportimine, kutsetöö, kodused tööd, see on kõik tegevused, mis tervikuna suurendavad igapäevast energiakulu (Jürimäe 1996:4). 5

6 Liikumine ja kehaline töö on inimese esmane eluvajadus, ilma lihastööta poleks elu võimalik. Küll on aegade jooksul lihastöö osatähtsus meie elus langenud. Meie esivanemad olid pidevas liikumises, see põhjustas ka tugeva lihaskonna tekke. Kiviajal läbis inimene päevas km, tänapäeval loetakse vastavaks arvuks 2 km. Me elame paraku liikumisvaeguse ühiskonnas ja peame normaalseks, et ööpäevas ligi 12 tundi istudes veedame (Jalak 2006:7). Väheliikuv eluviis põhjustab organismis muutusi, mille iseloom sõltub organismi kohanemisest liikumisvaegusele. Liikumisvaegus mõjub kõigile elunditele ja kudedele, nii noortel kui täiskasvanuil. Noortel on liikumisaktiivsuse pideva vähenemise tulemuseks tervise nõrgenemine, sagenevad külmetushaigused, väheneb organismi kehaline töövõime, nõrgenevad südame ja vereringe töö, muutuvad vereomadused, väheneb lihasjõu areng (Jalak 2006:7). Uuringud täiskasvanutel on näidanud, et kehaliselt aktiivsemad ja võimekamad inimesed haigestuvad mitmetesse kroonilistesse haigustesse oluliselt harvemini kui kehaliselt vähem aktiivsed. Need haigused on aterosklerootilised südame- ja veresoontehaigused, kõrgvererõhutõbi, jämesoolevähk, insuliinist mittesõltuv suhkrutõbi, rasvumine, luu hõrenemine, vigastused, mis on tingitud kukkumisest, depressioon (Harro 2001:10). On leitud et kehaline aktiivsus ja puhkeoleku vererõhk on omavahelises pöördvõrdelises sõltuvuses (Martin jt., 1990). Kehaliselt inaktiivsed inimesed olid 35-52% enam riskialtimad kõrgenenud vererõhule võrreldes kehaliselt aktiivsete inimestega (Paffenbarger jt. 1983). On üldtunnustatud, et vastupidavustreening, mis sisaldab suuri lihasgruppe haaravaid dünaamilisi harjutusi (jooks, jalgrattasõit, ujumine jt.) omab usaldusväärset kõrget vererõhku alandavat toimet. Aeroobsed harjutused alandavad vererõhku kõigis vanusegruppides (Kelley, McClellan 1994) ning eriti soodne on nende toime kõrge vererõhuga inimestele (Kelley 1996). Kehalise aktiivsuse positiivsed küljed (J.Jürimäe, T.Jürimäe 2001:75): suureneb energiakulu; rasvkoe kadu; rasvavaba kaal; aeroobne töövõime; vere suure tihedusega lipoproteiinide kontsentratsioon; insuliinitundlikkus; rasvarakkude lipolüüs; 6

7 väheneb vererõhk hüpertoonikutel; psüühiline stress; vere triglütseriidide kontsentratsioon. Kehalised harjutused võivad asendada paljusid ravimeid, kuid pole ühtki ravimit, mis asendaks kehalisi harjutusi, A. Mosso. (Jalak 2006:11) Nii kehalise võimekusega kui tervisega seotud fitnessi parandamise eelduseks on inimese püsiv kehaline aktiivsus, mis eeldab liigutuslikku tegevust, mille käigus rakenduvad töösse skeletilihased ja toimub energiakulutus (Caspersen jt. 1985) Kaitseväelasele vajalikud kehalised võimed Kehaline ettevalmistus, tagades kaitseväe isikkoosseisu üldise töövõime säilitamise ja spetsiaalsete omaduste formeerimise, on üheks tähtsamaks sõjalise valmisoleku tagajaks. Teenistus kaitseväes eeldab kõrget tahtelis-moraalsete omaduste ja kehaliste võimete taset (Loko 2000:5). Hea kehalise ettevalmistusega kutsealused kohanevad reeglina kiiremini uute töö- ja olmetingimustega kui nõrgemad (Loko 2000:5). Kehaline kasvatus on kasvatuse liik, mille spetsiifika seisneb inimese liigutusoskuste (tegevuste) omandamises ja kehaliste võimete arendamises. Rakenduslikus plaanis kujutab kehaline kasvatus endast inimese kehalise ettevalmistuse protsessi sotsiaalselt määratud tegevuseks, sh sõjaliseks (Loko 2000:6). Kehalise kasvatuse eesmärgiks on tagada kaitseväelaste kehaline valmisolek lahingutehnika kasutamiseks, kestvate koormuste ja psüühilise pinge talumiseks. Praktika on näidanud, et lahinguvalmiduse üheks peamiseks komponendiks on kehaline ettevalmistus (Loko 2000:6). Suunitluselt ja kasutatavate vahendite mõju järgi jagatakse kehaline ettevalmistus üldiseks ja spetsiaalseks. 7

8 Üldkehalise ettevalmistusega (ÜKE) tagatakse kaitseväelase: hea tervis kohanemine teenistusega mitmekülgne kehaline areng vajalik kehaliste võimete tase organismi töövõime tõus stabiilsuse saavutamine ebasoodsates keskkonna- või lahingutingimustes Spetsiaalkehalise ettevalmistuse (SKE) eesmärgiks on kehaliste võimete arendamine vastavuses kaitseväelasele esitatavate nõuetega. SKE ülesanded on: kaitseväelasele kõige vajalikumate ja iseloomulikumate kehaliste võimete arendamine nende kehaliste võimete eelisarendamine, millest sõltub lahingutegevuse kõige edukam sooritamine nende lihaste ja lihasgruppide eelisarendamine, mis kannavad sõjandusrakenduslike tegevuste sooritamisel põhikoormust (Loko 2000:6-7). Kehalise kasvatuse vahendusel omandab kaitseväelane kehaliseks aktiivsuseks vajalikud teadmised ja oskused. Aktiivse tegevuse käigus kujundatakse motivatsioon elukestvaks treeninguks, arusaam, et tervis sõltub regulaarsest ja eesmärgistatud tegelemisest kehaliste harjutustega (Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi kontseptsioon 2006:6). Kehaline vastupidavus on kompleksne näitaja, mis sõltub peamiselt: tervislikust seisundist kehaehituslikest iseärasustest aeroobse ja anaeroobse energiatootmise mehhanismide võimsusest, mahust ja efektiivsusest lihasjõust ja vastupidavusest närvi ja lihaskoordinatsioonist liikumisaparaadi seisundist kesknärvisüsteemi protsesside püsivusest ja võimsusest (Toomsalu jt. 1972). 8

9 Kaitseväelase kehaline ettevalmistus seisneb tema liigutustegevuseks vajalike võimete jõu- ja kiirusomaduste, vastupidavuse, painduvuse ja koordinatsiooni arendamises. Nende arendamiseks mõjutatakse organismi kehaliste koormustega (Loko 2000:34). Eelnevast võibki järeldada, et kõige olulisemad kehalised võimed, mille arendamisele peaks suuremat rõhku pöörama, on kaitseväelase jaoks jõud ja vastupidavus Vastupidavus Vastupidavus on kehaline võime, mis on vajalik alustatud staatilise ja dünaamilise pingutuse jätkamiseks teatud aja vältel, tegevuse efektiivsust vähendamata. Vastupidavuse arendamise põhivahenditeks on: pika- ja keskmaajooks, murdmaasuusatamine, ujumine, harjutuste sooritamine kordustele, kiirrännak, pallimängud jne (Kaitseväe kehalise kasvatuse eeskiri 2000:6). Sageli arvatakse, et vastupidavus on vajalik peamiselt nn vastupidavusaladel ja seda seostatakse kestva tsüklilise tegevusega, kuid see pole sugugi tähtsusetu ka sportmängudes ning atsüklilistel aladel. Oluline on märkida, et vastupidavus on vajalik kõigi spordialade esindajatel. Vastupidavus ei ole vajalik ainult võistluste, vaid ka suure treeningumahu puhul kiireks taastumiseks. Kõrge üldise vastupidavuse tase on peamisi hea tervise tunnuseid (Loko 2007:101). Et aeroobne vastupidavus võimaldab efektiivselt sooritada kestvat mõõduka intensiivsusega lihastööd, milles osaleb suur hulk lihasgruppe, siis on aeroobse vastupidavuse piisav tase vajalik igasuguse kehalise ja vaimse tegevuse korral, sealhulgas teenistusülesannete täitmiseks kaitseväes (Planken 2004:9). Oma olemuselt jaguneb vastupidavus kaheks: aeroobne vastupidavus ja anaeroobne vastupidavus. Aeroobne lävi on suurim töö intensiivsus, millega treenides arendatakse põhiliselt rasvainevahetust ja mis on baasvastupidavuse aluseks (Lemberg jt. 1996:11). Teostatud uuringud näitavad, et noormeeste aeroobse treenitavuse tulemused sõltuvad vaatlusaluste algtasemest, eelnevast treenitusest, treeningprogrammide täitmisest ning juhendamise kvaliteedist (Naughton 2000). 9

10 Anaeroobset mehhanismi tuleks vaadelda kui avariivõimalust. Anaeroobne vastupidavus on suutlikkus lühikese aja jooksul väga suurt koormust taluda, näiteks 400 meetri jooks. Anaeroobne lävi on suurim töö intensiivsus, millega on võimalik treenida aeroobseid protsesse ning mida ületades hakkab lihastesse kuhjuma järsult laktaati, mis põhjustab kiire lihasväsimuse (Lemberg jt. 1996:11). Vastupidavust võib jagada ka üldvastupidavuseks ja spetsiaalvastupidavuseks. Üldvastupidavuse all mõistetakse organismi funktsionaalsete omaduste kogumit, mis võimaldab sooritada efektiivselt ja kestvalt mõõduka intensiivsusega tööd, milles osaleb suur hulk lihaseid. Teatud üldvastupidavuse tase on vajalik igasuguse kehalise ja vaimse tegevuse korral, sealhulgas teenistusülesannete täitmisel kaitseväes. Spetsiaalvastupidavus on võime vastu seista väsimusele spetsiaalsete koormuste sooritamisel (takistusriba ületamisel, lahinguülesande täitmisel). Spetsiaalvastupidavuse aluseks on alati üldine vastupidavus( Loko 2000:91-92). Arvukad uuringud ja kogemus on näidanud, et optimaalne viis vastupidavust arendada on järkjärgulisus, alguses spetsiaalse vundamendi loomine ja seejärel spetsiaalse vastupidavuse arendamine (Loko 2007:104). ÜKE programmis omandatakse üldine vastupidavus peaaegu kõigi treeningul kasutatavate harjutuste abil. Parimaks on siiski kestev tsükliline tegevus (jooks mõõduka intensiivsusega, kross, suusatamine, ujumine jt.). See töö tugevdab südame-veresoonkonda ja hingamissüsteemi, täiustab nende funktsiooni. Üldvastupidavuse arendamiseks on vajalik kestev aeroobne töö, südame löögi sagedus algajatel l/min, treenitutel l/min (Loko 2007:106). Siiski peab arvestama sellega, et mida madalam on treeningutunni intensiivsus, seda pikem peab tund olema (Jürimäe 1996:21). Vastupidavustreeningul kasutatakse nelja põhimeetodit: 1. ühtlus- ehk kestusmeetod 2. vaheldusmeetod 3. intervallmeetod 4. kordusmeetod Ühtlus- ehk kestusmeetodit iseloomustab kestev, suhteliselt püsiva iseloomu ja intensiivsusega, ilma pausideta töö. See on kahtlemata põhivahend aeroobse vastupidavuse arendamisel (Viru 1988:102). 10

11 Vaheldusmeetod seisneb samuti kestva tegevuse sooritamises, kuid sellel ajal tegevuse iseloom ja intensiivsus muutuvad. Intervallmeetodiks nimetatakse distantsilõikude korduvat läbimist mitteküllaldase, eelnevalt kokkulepitud puhkeintervalliga. Intervallmeetod on väga kasulik südamele. Intervallmeetodi ulatuslik mõju südamele avaldub südame mahu suurenemises (Reindell jt. 1962). Kordusmeetod seisneb jooksulõikude korduvas läbimises küllaldase, optimaalse puhkepausiga (Lemberg jt. 1996:20-23) Jõud Kaitseväelase kehalises ettevalmistuses on peamisteks vahenditeks üldarendavad jõuharjutused, mis võimaldavad anda koormust kogu lihaskonnale ja valikuliselt ka üksikutele lihasgruppidele (Loko 2000:38). Jõud on organismi võime ületada vastupanu, mis tekib keha ja kehaosade liikumapanemisel või mitmesuguste vahendite tõstmisel, liigutamisel, heitmisel (Kaitseväe kehalise kasvatuse eeskiri 2000:7). Põhiteeks jõu arendamisel on harjutuste kordamine kordusmeetodil. Harjutuse kordamine jõu arendamisel toimub reeglina seeriatena, kusjuures ühes seerias korratakse harjutust ilma vahepealse puhkepausita. Seeriate vahele jäetakse puhkeintervall, mis peab tagama organismis soodsad tingimused jõu arendamiseks (Viru 1988:67). Lühikese puhkeintervalli ja kõrge tempo korral tekivad veres juba 30 minutilise jõuharjutuste kompleksi mõjul ulatuslikud hormonaalsed nihked (Karlsson jt. 1986). Seda positiivset varjutab aga negatiivne pool väsimuse kiire arenemine (Viru 1988:68). Jõu areng puudub, kui isomeetrilisel jõuharjutusel rakendub vähem kui 20-30% maksimaaljõust. Koormuse optimumiks on isomeetriliste harjutuste puhul 2/3 jõu rakendamine (Hettinger 1961). Jõud on üks olulisemaid kehalisi võimeid, sest mistahes keha ümberpaiknemine saab toimuda vaid lihasjõu abil (Loko 1996:183). 11

12 Sõltuvalt avaldatava pinge iseloomust ja lihastöörežiimist eristatakse spordis järgmisi jõuvõimete spetsiifilisi vorme: maksimaalne kiire plahvatuslik jõuvastupidavus Maksimaaljõud on maksimaalne jõu näit, mis esineb kas isomeetrilise või aeglase dünaamilise töö korral. Kiire jõud ilmneb kiiretes liigutustes minimaalse või märkimisväärse välise vastupanu tingimustes. Plahvatuslik jõud on välise vastupanu ületamine maksimaalse kiirusega. Jõuvastupidavus on võime säilitada pikka aega liigutustegevuse optimaalsed jõuparameetrid (Loko 2004:141). Lihasjõu arendamisel peab silmas pidama järgmist: ilma teatud aeroobse töövõime (üldvastupidavuse) tasemeta lihasjõu areng peatub ilma teatud lihasjõu tasemeta aeroobse töövõime areng aeglustub või isegi peatub aeroobne töö ei arenda, vaid soodustab lihasjõu arengut (Loko 2004: ). Jõud on funktsionaalse võimekuse tähtis faktor, lihaste nõrkus võib olla takistuseks tööülesannete täitmisel (Fleck, Kraemer 1997). Lihasjõu suurenemisega kaasneb inimeste aktiivsus ja töövõime. Jõutreening on üheks efektiivsemaks vahendiks kutsetöö nõuete täitmiseks (Rogers, Evans 1993). Lisaks tugevdavad jõuharjutused lihastikku ning paraneb nii sportlik võimekus kui võimalus tavalisi tegevusi paremini sooritada (McInnis 2000). Jõu arendamise põhivahenditeks on raskuste tõstmine ja kandmine, riistvõimlemine, harjutused kaaslasega või oma keha raskuse ületamine (Kaitseväe kehalise kasvatuse eeskiri 2000:7). Lihasjõud ja vastupidavus on omavahel seoses. Arendades lihasjõu harjutuste abil vastupidavuse eeldusi, kasutatakse taustaks piisavat lihasvastupidavuse ja põhijõu taset (Hirvonen, Aura 1989). Põhimõtteline skeem on toodud joonisel 1. 12

13 Aeroobne vastupidavus Jõuvastupidavuse harjutused Lihasvastupidavuse harjutused Põhijõu harjutused Joonis 1. Jõuharjutused, mis loovad eeldused aeroobse vastupidavuse taseme tõstmiseks (Allikas: Hirvonen, Aura 1989) Kaitseväelase kehalise võimekuse hindamise võimalused Üldised nõuded testimisele (Harro 2001:85): eelnevalt on testi sooritamist harjutatud testitav peab olema terve (meditsiiniliste vastunäidustusteta) ja hea enesetundega samal ja eelneval päeval ei tohi tegeleda raske kehalise tegevusega eelnevalt tuleb süüa süsivesikuterikast toitu viimasest söögikorrast peab olema möödas vähemalt 2 tundi testimise ruumi temperatuur peab olema vahemikus kraadi ruumist peab kõrvaldama segavad tegurid (müra, laste kära jms) testitav peab olema kohal vähemalt 10 min enne testi algust, tegema soojendusharjutusi ja siis ootama oma järjekorda istudes, võib jälgides eelmist testimist Läbiviidav test peab vastama järgmistele nõuetele: 1. Testi valiidsus, mille all mõistetakse testi seost etaloni või standardiga, sõltub suurel määral soost ja vanusest. Nooremale vanusegrupile hästi valiidne test ei tarvitse olla valiidne vanemas vanusegrupis (Docherty 1996). 13

14 2. Testi korratavus, mille all mõistetakse ühesugustes tingimustes läbi viidud testi tulemuste kokkulangevust kordustesti tulemustega teatud aja möödudes. Reeglina leitakse korrelatiivne seos esimese ja teise mõõtmise vahel. Testi korratavus sõltub testi iseloomust, vaatlusalustest ning ajast esimese ja kordustesti vahel. Testi korratavus on parem sportlastel kui mittesportlastel (Docherty 1996). 3. Testi reliaablus, mille all mõistetakse erinevate testijate vahelise mõõtmistulemuste erinevusi. Ka testi reliaablust väljendatakse korrelatiivse seosena erinevate mõõtjate vahel (Safrit 1995). Reeglina erinevad jooksutestid on kõrge reliaablusega, sest tulemust mõõdetakse kas käsistopperi või elektrilise ajamõõtjaga (suurem objektiivsus). Mida täpsemalt on testi läbiviimise metoodika kirjeldatud, seda suurem on testi objektiivsus (Docherty 1996). Vastavalt Kaitseväe kehalise kasvatuse eeskirjale (2000:17) kontrollitakse kaaderkoosseisu kehalist seisundit kord poolaastas. Selleks on kasutada kolme erinevat testi: KVKT-1, KVKT-2 ja KVKT-3. Põhiliselt kasutatakse Kehaliste võimete kontrolltesti nr.1. KVKT-1 (Kehaliste võimete kontrolltest nr.1) koosneb kolmest alast: Toenglamangus käte kõverdamine kahe minuti jooksul. Kõhulihaste harjutus (selili-lamangust istesse tõus) kahe minuti jooksul. 2 miili jooks ühisstardist. KVKT-2 (Kehaliste võimete kontrolltest nr.2) koosneb viiest harjutusest: Rippes käte kõverdamine. Käte kõverdamine toenglamangus ühe minuti jooksul. Kõhulihaste harjutus (selili-lamangust istesse tõus) ühe minuti jooksul. Seljalihaste harjutus (kõhulilamangus käed kuklal sõrmseongus, jalad kinnitatud) ühe minuti jooksul. Paigalt kaugushüpe. KVKT-3 (Kehaliste võimete kontrolltest nr.3) koosneb viiest eraldi harjutusest, mis sooritatakse kindlas järjekorras. Puhkepaus harjutuste vahel vähemalt üks minut. 1. Rippes käte kõverdamine. 2. Üleshüpped ( täiskükist hüpe üles koos sirutusega ja jalgade vahetusega) kahe minuti jooksul. 14

15 3. Toenglamangus käte kõverdamine kahe minuti jooksul. 4. Kõhulihaste harjutus (selili-lamangust istesse tõus) kahe minuti jooksul. 5. Konn (harktoengust toengkägarasse ja tagasi) ühe minuti jooksul. 15

16 2. UURIMUSTÖÖ EESMÄRK, VALIM JA METOODIKA Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli analüüsida Kaitseväe kehalise kasvatuse eeskirjast lähtuvalt kehaliste võimete kontrolltesti nr. 1 abil, kuidas on muutunud KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli 8., 9. ja 10. põhikursuse kadettide kehaline vorm õppimise aja jooksul. Uuringu ette seati järgmised konkreetsed ülesanded: 1. Kuidas on muutunud kadettide kehalised võimed KVÜÕA-s esimese õppeaasta jooksul? 2. Kas on omavahel seoses tunniplaanides olev ÜKE tundide arv ning kadettide kehaline vorm? 2.1. Valim ja metoodika Vaatlusalusteks olid Kõrgema Sõjakooli 8. põhikursuse 33 kadetti, 9. põhikursuse 34 kadetti, 10. põhikursuse 24 kadetti. Kokku oli vaatlusalusteks 91 nii mees- kui naiskadetti, kes olid kõik ühes vanusegrupis naised aastat, mehed aastat, mis tähendab, et kõigile kehtisid ühtsed normatiivid. Vaatlusaluseid jälgiti ja testiti Kaitseväe kehalise kontrolltesti nr. 1 alusel. Antud töös võrreldakse tulemusi kolme esimese koolis sooritatud testi põhjal esimene test peale ühtlustuskursust, teine esimese õppeaasta kevadel ning kolmas teise õppeaasta sügisel, kui esimese testi sooritamisest oli möödunud aasta. Ajavahemik, mille jooksul teste sooritati, oli Andmeid analüüsiti ning võrreldi analüüsi tulemusi Kaitseväe kehalise kasvatuse eeskirjas antud tulemustega. Andmete statistiliseks töötlemiseks kasutati programmi SPSS 15.0 For Windows ja Microsoft Office 2003 Excel andmetöötlusprogrammi. 16

17 Kehaliste võimete testimine Käesoleva uurimuse kõik kehalist võimekust määravad testid viidi läbi Tartus Tamme staadionil. Vaatlusaluste kehaliste võimete testimiseks kasutati järgmisi teste: käte kõverdamine eestoenglamangus 2 minuti jooksul, istesse tõusmine 2 minuti jooksul, 3200m jooks (Kaitseväe kehalise kasvatuse eeskiri, 2000 lisa6). Käte kõverdamine eestoenglamangus. Aeg: 2 minutit Lähteasend: - toenglamang sirgetel kätel, peopesad sõrmedega ette paralleelselt - jalad koos, keha õlgadest kuni jalakandadeni moodustab ühe sirge Sooritamine: - pärast kohtuniku käsklust Alga käed kõverduvad, kuni õlavarred on paralleelselt tugipinnaga ja sirutuvad lähteasendisse. Kohtunik loeb kordusi - keha peab õlgadest jalakandadeni sirge olema - juhul, kui kohtunik märkab viga harjutuse sooritamisel, kordab ta viimase õnnestunud soorituse arvu - on lubatud puhata lähteasendis, kuid järgmine sooritus peab algama korrektsest lähteasendist, põlved ega kõht ei tohi puudutada tugipinda, aega ei peatata - harjutuse sooritamise aeg käivitub käsklusega Alga! ja lõppeb käsklusega Stopp!, iga 30 sek järel kohtunik hoiatab, kui palju aega on jäänud harjutuse lõpuni, viimased 10 sekundit loetakse kuuldavalt: 10, 9,8, jne... - jalatallad peavad pidevalt olema põrandal 17

18 Vead: - käte kõverdamisel õlavarred ei ole tugipinna suhtes paralleelsed - käte mittetäielik väljasirutumine - keha ei moodusta ühte sirget õlgadest jalakandadeni Harjutus kõhulihasele. Aeg: 2 minutit Lähteasend: - selililamangus, käed kukla tagasõrmseongus, põlved koos või kergelt harkis kõverdatud 90 kraadi - partner hoiab harjutuse sooritaja jalgu jalalabadest ainult kätega Sooritamine: - pärast kohtuniku käsklust Alga! harjutuse sooritaja tõuseb istesse nii, et õlavarred (küünarnukid) puudutavad põlvi ja laskub lähteasendisse, kohtunik loeb üks - laskumisel selili peab selg puudutama põrandat, ebaõnnestunud korduste puhul kohtunik kordab viimase õnnestunud korduste arvu - harjutuse sooritamise aeg käivitub käsklusega Alga! ja lõppeb käsklusega Stopp!, iga 30 sek järel kohtunik hoiatab, kui palju aega on jäänud harjutuse lõpuni, viimased 10 sekundit loetakse kuuldavalt: 10, 9,8, jne... - jalatallad peavad pidevalt olema põrandal Vead: - käed tulevad kukla tagant ära - istesse tõusmisel ei puuduta käed põlvi - seliliasendisse laskumisel ei puuduta selg põrandat 3200 m jooks Lähteasend: Lähtejoonel ühisstart 18

19 Sooritus: - pärast kohtuniku käsklust Marss! alustavad kaitseväelased 3200m jooksu - igal jooksjal on võimalusel rinnanumber - jooksu ajal teatab kohtunik- ajamõõtja võimaluse korral jooksjale läbitud kilomeetri aja Vead: - jooksu ajal kasutatakse kõrvalist abi - jooksu ajal võetakse maha rinnanumber - jooksu ajal takistatakse kaasjooksjat - kasutatakse lühemat teed Iga harjutuse tulemus arvutatakse vastava punktitabeli alusel ümber punktideks, mis testi tulemuse saamiseks summeeritakse. Positiivse tulemuse saamiseks peab kaitseväelane saama kokku 190 punkti ja võtma osa kõigist kolmest alast. Miinimumpunktisummat ühe ala lõikes ei ole, maksimumpunktisumma ühe ala lõikes on 100 punkti. Punktide normatiivid meestele on toodud tabelis 1 ja naistele tabelis 2. KVKT punkti normatiivid (Kaitseväe kehalise kasvatuse eeskiri 2000 lisa 6) MEHED Vanus kätekõverdused 100 punkti kõhulihas 100 punkti 3200m jooks 100 punkti ja vanemad T a b e l 1 19

20 NAISED Vanus kätekõverdused 100 punkti kõhulihas 100 punkti 3200m jooks 100 punkti : : : :00 41 ja vanemad :00 T a b e l 2 Käesolevas uurimuses on võetud meestel vaatluse alla vanusegrupp eluaastat ning naistel eluaastat. Punktid on arvestatud Kaitseväe kehalise võimekuse kontrolltesti nr. 1 alusel eraldi nii meestele kui naistele. 20

21 3. TÖÖ TULEMUSED 3.1. Kolme kursuse keskmine Kätekõverdused Kolmelt kursuselt kokku tegi esimest ÜKE testi 89, teist 87 ning kolmandat 87 kadetti. Maksimaalse tulemuse esimesel testil sai 29 kadetti, mis on 33% kogu testi sooritajatest, teisel testil 40 kadetti, mis on 45% kogu testi sooritajatest, ning kolmandal testil 37 kadetti, mis on 43% kogu testi sooritajatest Joonis 2. Maksimaalse tulemuse saavutanud kadettide arv. Esimesel testil saavutas halvima tulemuse 1 kadett, teisel 2 kadetti ning kolmandal 1 kadett Joonis 3. Kätekõverduste halvimad tulemused. 21

22 Kätekõverduste keskmine tulemus teisel testimisel paraneb, kolmandal jällegi langeb pisut ,5 91, , , , ,4 90,2 Joonis 4. Kätekõverduste keskmised tulemused. Kõhulihaste harjutus Maksimaalse tulemuse esimesel testil sai 12 kadetti, mis on 13% kogu testi sooritajatest, teisel testil 19 kadetti, mis on 22% kogu testi sooritajatest, ning kolmandal testil 21 kadetti, mis on 24% kogu testi sooritajatest Joonis 5. Maksimaalse tulemuse saavutanud kadettide arv. 22

23 Esimesel testil saavutas halvima tulemuse 1 kadett, teisel 2 kadetti ning kolmandal 1 kadett Joonis 6. Kõhulihaste harjutuse halvimad tulemused. Kõhulihaste harjutuse keskmised tulemused paranesid iga testiga. 85,5 85, , , ,5 82,5 83, ,5 81 Joonis 7. Kõhulihaste harjutuse keskmised tulemused. 23

24 3200 meetri jooks Maksimaalse tulemuse esimesel testil saavutas 2 kadetti, teisel mitte keegi ning kolmandal sai maksimaalse tulemuse 2 kadetti. 100, , , , Joonis 8. Jooksu parimad tulemused. Kõigil kolmel testil saavutas halvima tulemuse 1 kadett Joonis 9. Jooksu halvimad tulemused. 24

25 Jooksu keskmised tulemused on langenud iga sooritatud testiga , Joonis 10. Jooksu keskmised tulemused. Punktid kokku Esimesel ega teisel testil ei saavutanud maksimaalset tulemust keegi sooritajatest, kolmandal testil sai maksimaalse tulemuse 1 kadett Joonis 11. Kogu testi parimad tulemused. 25

26 Esimesel testi saavutas halvima tulemuse 1 kadett, teisel 1 kadett ning kolmandal 2 kadetti Joonis 12. Kogu testi halvimad tulemused. 254,5 254, , ,5 252,5 252, ,5 251 Joonis 13. Kogu testi keskmised tulemused. Kogu uuritaval kontingendil oli kätekõverduste keskmine tulemus kõige parem teisel testil. Ka kolmanda testi tulemus oli parem kui esimese testi tulemus. Kõhulihaste tulemus on paranenud iga testiga, kuid jooksu tulemused halvenesid iga testiga. Kuna jooksu keskmised tulemused halvenesid märgatavalt, on ka kogu testi tulemused langenud iga testiga. Kuna täpsemaks seletuseks ja ÜKE tundidega võrdlemiseks on vaja vaadata, kuidas on kadettide tulemused muutunud kursuste lõikes, siis vaatame tulemuste dünaamikat kursuste kaupa. 26

27 põhikursus Kätekõverdused Esimesel ÜKE testil osales 31 kadetti, teisel 32 kadetti ning kolmandal 32 kadetti. Maksimaalse tulemuse esimesel testil saavutas 8 kadetti, mis on 26% kogu testi sooritajatest, teisel testil 12 kadetti, mis on 38% testi tulemustest, ning kolmandal testil 8 kadetti, mis on 25% testi sooritajatest Joonis 14. Maksimaalse tulemuse saavutanud kadettide arv. Esimesel testil saavutas halvima tulemuse 3 kadetti, teisel ning kolmandal testil 1 kadett Joonis 15. Kätekõverduste halvimad tulemused. 27

28 Kätekõverduste keskmised tulemused on langenud iga sooritatud testiga ,7 89, ,4 Joonis 16. Kätekõverduste keskmised tulemused. Kõhulihaste harjutus Maksimaalse tulemuse kõigil kolmel testil saavutas 3 kadetti, mis on 10% kogu testi sooritajatest. Esimesel testil saavutas halvima tulemuse 6 kadetti, teisel ning kolmandal 1 kadett Joonis 17. Kõhulihaste harjutuse halvimad tulemused. 28

29 Kõhulihaste harjutuse keskmine tulemus on olnud kõige madalam teisel testil, kolmanda testi tulemus seevastu on natukene parem kui esimesel testil , ,8 81,5 80, , , ,4 77, ,5 Joonis 18. Kõhulihaste harjutuse keskmised tulemused meetri jooks Esimesel ning teisel testil ei saavutanud maksimaalset tulemust keegi, kolmandal testil saavutas maksimaalse tulemuse 1 kadett Joonis 19. Jooksu parimad tulemused. 29

30 Kõigil kolmel testil saavutas halvima tulemuse 1 kadett Joonis 20. Jooksu halvimad tulemused. Jooksu keskmised tulemused on langenud iga testiga. 83, , , ,2 80,7 80, ,5 Joonis 21. Jooksu keskmised tulemused. 30

31 Punktid kokku Keegi testi sooritajatest ei saavutanud ühelgi kolmel testil maksimaalset tulemust. 292, , , , , , Joonis 22. Kogu testi parimad tulemused. Kõigil kolmel testil saavutas halvima tulemuse 1 kadett, tulemus langes pidevalt pärast esimest testimist Joonis 23. Kogu testi halvimad tulemused. 31

32 , ,3 245, Joonis 24. Kogu testi keskmised tulemused. 8. põhikursusel on kätekõverduste ning jooksu tulemus langenud iga testiga. Kõhulihaste harjutuse tulemus langes võrreldes esimese testiga, kuid kolmandal testil on tulemus parem kui esimesel testil. Ka kogu testi tulemus on langenud iga testiga. 32

33 põhikursus Kätekõverdused Kõigil kolmel testil osales 34 kadetti. Esimesel testil saavutas maksimaalse tulemuse 9 kadetti, mis on 26% kogu testi sooritajatest, teisel testil 11 kadetti, mis on 32% testi sooritajatest, ning kolmandal testil 15 kadetti, mis on 44% testi sooritajatest Joonis 25. Maksimaalse tulemuse saavutanud kadettide arv. Esimesel testil saavutas halvima tulemuse 1 kadett, teisel 2 kadetti ning kolmandal 1 kadett Joonis 26. Kätekõverduste halvimad tulemused. 33

34 Kätekõverduste keskmised tulemused on paranenud iga testiga , , , Joonis 27. Kätekõverduste keskmised tulemused. Kõhulihaste harjutus Esimesel testil saavutas maksimaalse tulemuse 5 kadetti, mis on 15% kogu testi sooritajatest, teisel testil 6 kadetti, mis on 19% testi sooritajatest, ning kolmandal testil 9 kadetti, mis on 26% testi sooritajatest Joonis 28. Maksimaalse tulemuse saavutanud kadettide arv. 34

35 Kõigil kolmel testil saavutas halvima tulemuse 1 kadett, kuid tema tulemus paranes iga testiga Joonis 29. Kõhulihaste harjutuse halvimad tulemused. Kõhulihaste harjutuse keskmised tulemused on paranenud iga testiga , , , Joonis 30. Kõhulihaste harjutuse keskmised tulemused. 35

36 3200 meetri jooks Esimesel testil saavutas maksimaalse tulemuse 2 kadetti, teisel ning kolmandal testil ei saavutanud maksimaalset tulemust keegi testi sooritajatest Joonis 31. Jooksu parimad tulemused. Esimesel testil saavutas halvima tulemuse 1 kadett, teisel ning kolmandal testil saavutasid halvima tulemuse 2 kadetti Joonis 32. Jooksu halvimad tulemused. 36

37 Jooksu keskmised tulemused halvenesid oluliselt peale esimest testimist , ,6 77, Joonis 33. Jooksu keskmised tulemused. Punktid kokku Keegi testi sooritajatest ei saavutanud ühelgi kolmel testil maksimaalset tulemust. 296, , , , Joonis 34. Kogu testi parimad tulemused. 37

38 Kõigil kolmel testil saavutas halvima tulemuse 1 kadett, kuid tema tulemus paranes kolmandal testimisel Joonis 35. Kogu testi halvimad tulemused , ,6 252, Joonis 36. Kogu testi keskmised tulemused. 9. põhikursusel paranesid nii kätekõverduste kui ka kõhulihaste tulemus. Jooksu tulemused olid kõige halvemad teise testi ajal. Need paranesid veidi, kuid esimese testi tulemuseni ei küündinud. Kogu testi tulemus teisel testil langes, kuid kolmanda testi tulemus oli võrreldes esimese testiga 5 punkti võrra parem. 38

39 põhikursus Kätekõverdused Esimesel ÜKE testil osales 24 kadetti, teisel ning kolmandal 21 kadetti. Esimesel testil saavutas maksimaalse tulemuse 12 kadetti, mis on 50% kogu testi sooritajatest, teisel testil 17 kadetti, mis on 81% testi sooritajatest, ning kolmandal testil 14 kadetti, mis on 67% testi sooritajatest Joonis 37. Maksimaalse tulemuse saavutanud kadettide arv. Kõigil kolmel testil saavutas halvima tulemuse 1 kadett. 79, , , , , ,5 Joonis 38. Kätekõverduste harjutuse halvimad tulemused. 39

40 Kätekõverduste keskmised tulemused paranesid oluliselt peale esimest testimist ,7 96,7 96,1 Joonis 39. Kätekõverduste harjutuse keskmised tulemused. Kõhulihaste harjutus Esimesel testil saavutas maksimaalse tulemuse 4 kadetti, mis on 17% kogu testi sooritajatest, teisel testil 10 kadetti, mis on 48% testi sooritajatest, ning kolmandal testil 9 kadetti, mis on 43% testi sooritajatest Joonis 40. Maksimaalse tulemuse saavutanud kadettide arv. 40

41 Kõigil kolmel testil saavutas halvima tulemuse 1 kadett, halvim tulemus langes pidevalt alates esimesest testist Joonis 41. Kõhulihaste harjutuse halvimad tulemused. Kõhulihaste harjutuse keskmised tulemused paranesid peale esimest testimist, kuid langesid peale teist testimist jällegi pea-aegu samale tasemele , ,7 85, Joonis 42. Kõhulihaste harjutuse keskmised tulemused 41

42 3200 meetri jooks Esimesel ning teisel testil ei saavutanud maksimaalset tulemust keegi testi sooritajatest, kolmandal testil saavutas maksimaalse tulemuse 1 kadett Joonis 43. Jooksu parimad tulemused. Halvima tulemuse sai kõigil kolmel testil 1 kadett. Halvim tulemus langes testimise jooksul. Muutus oli suur Joonis 44. Jooksu halvimad tulemused. 42

43 Jooksu keskmised tulemused langesid pidevalt , ,6 71,2 Joonis 45. Jooksu keskmised tulemused. Punktid kokku Esimesel ning teisel testil ei saavutanud maksimaalset tulemust keegi testi sooritanutest, kolmandal testil saavutas maksimaalse tulemuse 1 kadett ed ed ed Joonis 46. Kogu testi parimad tulemused. 43

44 Esimesel ning teisel testil saavutas halvima tulemuse 1 kadett, kolmandal testil saavutas halvima tulemuse 2 kadetti. Halvim tulemus on langenud märgatavalt Joonis 47. Kogu testi halvimad tulemused , , Joonis 48. Kogu testi keskmised tulemused. 10. põhikursusel olid nii kätekõverduste kui kõhulihaste harjutuse tulemused kõige paremad teisel testil, kuid kolmandal testil need langesid veidi. Jooksu tulemus langes kõigi kolme testi jooksul. Kogu testi tulemus oli kõige parem teisel testil. Põhjuseks on kätekõverduste ja kõhulihaste head tulemused. Kolmanda testi tulemus langes võrreldes teisega märgatavalt, jäädes alla ka esimese testi tulemustele. 44

45 Kokku tegi kolme testi 91 kadetti. Kolmanda testi tulemus paranes võrreldes esimesega 34 kadetil, mis on 37% kogu testi sooritajatest. Tulemus halvenes 53 kadetil, mis on 58% kogu testi sooritajatest. Tulemus jäi samaks 3 kadetil, mis on 3% kogu testi sooritajatest. Ühel kadetil ei saa muutust vaadata, kuna kadett on sooritanud kolmest testist vaid ühe. 70% 60% 58% Tulemus paranes 50% 40% 30% 37% Tulemus halvenes Tulemus jäi samaks 20% 10% 0% 3% 1% Tulemust ei saanud mõõta Joonis 49. Kogu testi tulemuste muutus võrreldes esimest ja kolmandat testi. Nagu jooniselt näha, halvenes üle poolte kadettide tulemus võrreldes esimest ja kolmandat testi. Paranes umbes 1/3 kadettide tulemus. Vaid kolmel protsendil uuritavatest jäi tulemus samaks Kehaliste võimete testide soorituse muutuse seos ÜKE tundide arvuga KVÜÕA-s. 8. põhikursusel oli kuni kolmanda testini kokku 83 kehalise ettevalmistuse tundi, 9. põhikursusel oli 107 tundi ja 10. põhikursusel 99 tundi. Keskmiselt tuli kehalise ettevalmistuse tunde

46 põhikursus põhikursus 10. põhikursus 40 Keskmine 20 0 Joonis 50. ÜKE tundide arv kokku. Kui võrrelda viimase testi tulemusi kehalise ettevalmistuse tundide arvuga, siis on näha, et need on omavahel seoses. Korrelatsioonikordaja r = Seos on statistiliselt oluline (p<0.05). Ehk mida rohkem on olnud kehalise ettevalmistuse tunde, seda paremad on olnud ÜKE testi tulemused , ,5 252, ,6 8. põhikursus 9. põhikursus 10. põhikursus Keskmine Joonis 51. Kolmanda ÜKE testi keskmised tulemused. 46

47 4. TULEMUSTE ARUTELU Kogu vaatlusaluste grupi kätekõverduste keskmine oli esimesel testil 89,4 punkti. Maksimaalse tulemuse sai 33% testi sooritajatest. Kolmandal testil oli keskmine tulemus 90,2 punkti ning maksimaalse tulemuse sai 43% testi sooritajatest. Esimese testi halvim tulemus oli 64 punkti ning kolmanda testi halvim 63 punkti. Võrreldes esimese testiga on kolmandas testis maksimaalse tulemuse saavutanud 10% rohkem kadette. Keskmine tulemus tõuseb aga vaid 0,8 punkti võrra. Keskmise tulemuse väikese kasvu põhjuseks on nõrgemate tulemuste halvenemine. Vaatlusaluste grupi kõhulihaste harjutuse tulemus esimesel testil oli 82,5 punkti, maksimaalse tulemuse saavutas 13% testi sooritajatest. Kolmandal testil oli keskmine tulemus 85,2 punkti ning maksimaalse tulemuse saavutas 24% testi sooritajatest. Esimese testi halvim tulemus oli 58 punkti ning kolmanda testi puhul 51 punkti. Võrreldes esimese testiga on kolmandas testis maksimaalse tulemuse saavutanud 11% rohkem kadette. Keskmine tulemus tõuseb 2,7 punkti võrra. Jällegi tõuseb keskmine hoolimata maksimaalsete tulemuste märgatavast tõusust vähe, sest halvimad tulemused muutuvad veelgi halvemaks. Vaatlusaluste grupi jooksu tulemus esimesel testil oli 82,3 punkti. Maksimaalse tulemuse saavutas 2% testi sooritajatest. Kolmanda testi keskmine tulemus oli 77 punkti ning maksimaalse tulemuse saavutas 2% testi sooritajatest. Esimese testi halvim tulemus oli 65 punkti ning kolmanda testi halvim 36 punkti. Võrreldes esimese ja kolmanda testiga jäi maksimaalse tulemuse saanud kadettide hulk samaks. Halvim tulemus langes aga 41 punkti võrra. Siit on ka seletatav keskmise tulemuse märgatav langus 5,3 punkti võrra. Vaatlusaluste grupi kogu testi punktisumma esimesel sooritusel oli 254,3 punkti, maksimaalset tulemust ei saavutanud keegi. Kolmanda testi kogu punktide summa keskmine oli 252,3 punkti, maksimaalse tulemuse saavutas 1% testi sooritajatest. Esimese testi halvim tulemus oli 207 punkti ning kolmandal testil 192 punkti. Maksimaalse tulemuse saavutanute arv tõusis vaid 1%, samas halvim tulemus langes 15 punkti võrra. Hoolimata nõrgemate tulemuste halvenemisest, langes keskmine tulemus vaid 2 punkti võrra. Kui võrrelda kolme põhikursust eraldi, siis võrreldes esimese ja kolmanda testiga paranes kätekõverduste keskmine tulemus kõige rohkem 9. põhikursusel 5,5 punkti. Langes ainult 8. põhikursuse keskmine tulemus 7,3 punkti võrra. Kõhulihaste harjutuse keskmine tulemus paranes kõige rohkem 9. põhikursusel 5,4 punkti. Kõige vähem kasvas 8. põhikursuse tulemus 0,7 punkti. 47

48 Jooksu keskmine tulemus langes kõigil põhikursustel. Kõige vähem langes 8. põhikursuse keskmine tulemus 2,3 punkti. Kõige rohkem vähenes keskmine tulemus 10. põhikursusel 9,4 punkti võrra. Kogu testi keskmine tulemus paranes ainult 9. põhikursusel 5 punkti võrra. Kõige rohkem langes 8. põhikursuse tulemus 8,9 punkti võrra. Tulemustest võib järeldada, et ÜKE testi kõige nõrgem ala on kadettidel 3200 meetri jooks. Kui kätekõverduste ja kõhulihaste keskmised tulemused paranesid, siis jooksu keskmised tulemused halvenesid oluliselt, eriti langes jooksu kõige halvem tulemus. Seetõttu leian, et kadetid ei peaks pöörama nii suurt rõhku ülakehatreeningule, vaid peaksid arendama üldist vastupidavust, mis ei peagi tingimata olema jooksmine. Selleks sobib ka rattasõit, ujumine, suusatamine jne. Analüüsist selgub, et kui vaadelda kogu grupi terve testi tulemusi, siis püsivad need praktiliselt muutumatutena (langevad vaid 2 punkti võrra). ÜKE testi tulemus paranes 37%, tulemus halvenes 58% kadettidest. Siit selgub, et neil, kellel olid head tulemused, paranesid need veelgi ning nendel, kellel olid nõrgemad tulemused, halvenesid need veelgi. Erinevatel kursustel erinevad tulemused siiski oluliselt. Selle seletuseks on mitu põhjust. Esimeseks põhjuseks on tulemuste seos tunniplaanides olnud ÜKE tundide arvuga mida rohkem tunde, seda parem tulemus testil. Siit võib olla seletatav ka 9. põhikursuse tulemuste valdav kasv ning 8. põhikursuse tulemuste langus. Teiseks võib püstitada hüpoteesi, et erinevatele kursustele võivad olla sattunud erinevate kehaliste võimekusega kadetid, mistõttu erinevad kursuste tulemused üksteisest. Selle kontrollimiseks võrdlesime omavahel kursuste esimese ja viimase testi tulemusi. Tulemused erinesid ainult kätekõverduste harjutuste osas. Esimeses testis kursuste keskmised tulemused omavahel ei erinenud, kuid kolmandas testis olid 8. ja 10. põhikursuse tulemused statistiliselt oluliselt erinevad. Seega võime välistada, et nendele põhikursustele sattusid erinevate kehaliste võimetega kadetid. Kolmandaks on kadettide motiveeritus ja tahe ennast vormis hoida. ÜKE tundidest võib piisata, et hoida enda kehalist taset, kuid kindlasti pole need arengu seisukohalt piisavad. Selleks, et areneda, tuleb igal kadetil teha sporti ka vabal ajal. 48

49 JÄRELDUSED Lähtudes uurimustöö eesmärgist jõuti järgmistele järeldustele: 1) Kardinaalseid muutusi kadettide kehalistes võimetes ei toimunud, grupi keskmised tulemused jäid üldjoontes samaks. Samas kursuste tulemused erinesid üksteisest. 2) Kogu vaatlusaluste grupil oli kõige nõrgem ala 3200 meetri jooks. Jooksu tulemused langesid kolme testi lõikes. Jooksu tulemused langesid kõigil kolmel vaadeldaval põhikursusel. Seega peaksid vaatlusalused pöörama suuremat rõhku vastupidavuse treeningutele nagu jooksmine, rattasõit, ujumine jne. 3) Üheks vormi muutumise põhjuseks on tunniplaanides ette nähtud ÜKE tundide arv. Ehk mida rohkem tunde, seda paremad tulemused. Seega pole põhjendatud ÜKE tundide arvu vähendamine õppekavas, kui sellega ei kaasne iseseisva treenimise kohustus. 49

50 SUMMARY The change of physical abilities of the cadets from the 8 th, 9 th and 10 th basic courses have been analyzed in the current research. The result of the first three physical abilities tests cadets passed at college, have been observed. Control test No1 of physical abilities of the Defence Forces has been used to check the forenamed physical abilities. This test shows strength and stamina of the cadets. According to the aim of the research, the following conclusions can be drawn: no cardinal changes in cadets` physical abilities occured, but the results varied from course to course. The weakest form of athletic exercise for all participants was the 3200-metre race. The results of this race have a falling trend for all the cadets under observation. One of the reasons why the physical form of cadets has changed, is the amount of the physical education classes in the curriculum,the more lessons, the better the tests results were. Author drawes the conclusions and suggests to pay more attention to stamina training throughout the whole period of studying in the ENDC. 50

51 KIRJANDUS Caspersen, C.J., Powell, K.E., Christenson, G.M. (1985). Physical activity, exercise and physical fitness: definitions and distinctions for health-related research: Public Health Reports. 100, Docherty, D. (1996). Measurement in Pediatric Exercise Science. Champaign: Human Kinetics. Fleck, S.J., Kraemer,W. J. (1997). Designing resistance training programs. Champaign: Human Kinetics, IL. P 227. Harro, M. (2001). Laste ja noorukite kehalise aktiivsuse ja ning kehalise võimekuse mõõtmise käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Hettinger, T. (1961). Physiology of Strenght. Springfield: C. Thomas Publ. Hirvonen, J., Aura, O. (1989). Voimaa ja sen harjoittaminen. Suomalainen valmennusoppi. Harjoittelu. Helsinki: Urheilu Syke OY. Jalak, R. (2006). Tervise treening. Tartu: Greif. Jürimäe, T. (1996). Põhitõdesid tervisefitnessist. Tartu: Atlex. Jürimäe, J., Jürimäe, T. (2001). Ülekaal ja kehaline aktiivsus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Kaitseväe kehalise kasvatuse eeskiri. (2000). Kaitsejõudude peastaabi operatiivosakond. Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi kontseptsioon. Kaitseväe juhataja käskkiri nr veebruar Karlsson, J., Jacobs, I. (1982). Onset of blood lactate accumulation during muscular exercise as a threshold consept in a new illumination. Int. J. Sports Med Kelley, G., McClellan, P. (1994). Antihypertensive effects of aerobic exercise. A brief metaanalytic review of randomized controlled trials. American Journal of Hypertension. 7, Kelley, G. (1996). Effects of aerobic exercise on ambulatory blood pressure: a meta-analysis. Sport Medicine, Training and Rehabilitation. 7, Lemberg, H., Nurmekivi, A., Jalak, R. (1996). Kestusjooksja tarkvara. Tartu: Greif. Loko, J. (2000). Kaitseväelase kehaline ettevalmistus. Tartu: Atlex. Loko, J. (2004). Liigutusvõimed ja nende arendamise metoodika. Tartu: Atlex. Loko, J. (2007). Sportlase ettevalmistus. Tartu: Atlex. Martin, J.E., Dubbert, P.M., Cushman, W.C. (1990). Controlled trial of aerobic exercise in hypertension. Circulation. 81, McInnis, K.J. (2000). Exercise and obesity. Coronary Artery Disease. 11,