PÄIKESEELEKTRIJAAMADE TOOTLIKKUSE PROGNOOSIDE PAIKAPIDAVUS
|
|
- Teresa Glenn
- 5 years ago
- Views:
Transcription
1 Deve Andreson PÄIKESEELEKTRIJAAMADE TOOTLIKKUSE PROGNOOSIDE PAIKAPIDAVUS LÕPUTÖÖ Ringmajanduse ja tehnoloogia instituut Keskkonnatehnoloogia- ja juhtimise eriala Tallinn 2018
2 Mina, Deve Andreson, tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autorile ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor Deve Andreson... Üliõpilase kood allkiri ja allkirjastamise kuupäev Õpperühm KT 71/81 Lõputöö vastab sellele püstitatud kehtivatele nõuetele ja tingimustele. Juhendaja Siret Talve allkiri ja allkirjastamise kuupäev Kaitsmisele lubatud mai 2018 a. Ringmajanduse ja tehnoloogia instituudi direktor Erki Lember
3 SISUKORD SISUKORD... 3 SISSEJUHATUS... 4 MÕISTED TEOREETILINE TAUST Päikeseenergia kasutamise ajalugu Päikeseenergia kasutus ja potentsiaal maailmas Päikeseenergia mõju keskkonnale Päikesepaneelide tehnoloogia Näidisjaamades kasutatavad päikesepaneelid Inverterid Päikesepaneelide efektiivsus Päikesejaamade tootlikkuse prognoosimise meetodid Valdkonda reguleerivad õigusaktid METOODIKA TULEMUSED Päikesejaamade kogutoodang ja eritootlus Päikeseparkide tegeliku ja prognoositud tootlikkuse vahe Päikeseparkide tegeliku ja prognoositud tootlikkuse erinevus JÄRELDUSED KOKKUVÕTE SUMMARY
4 SISSEJUHATUS Päikeseenergia tootmine on maailmas väga kiiresti kasvav energeetikaharu. Rajatakse nii väikeseid päikeseparke, kui ka suuri päikesejaamasid. Väikesteks parkideks võib lugeda mõnekümne kilovatise (kw) võimsusega parke ning suureks parkideks on mõnesaja kilovati (kw) kuni megavati (MW) võimsusega päikesejaamad. Päikeseparke rajatakse nii eramute ja tootmisettevõtete katustele, kui ka maapinnale, aga kõigil kolmel juhul on eesmärk sama, milleks on vähendada elektritarbimisest tulenevaid kulutusi, kasutades maksimaalselt energiat taastuvatest allikatest. Päikeseenergialahenduste pakkujad esitavad iga pargi projekteerimisel kuude lõikes kogu aastase toodangu (kwh) ja eritootluse (kwh/kw). Erinevad ettevõtted kasutavad prognoosi arvutamiseks erinevaid arvutusmeetodeid ning enamus prognoosi arvutamise programme on internetis avalikuks kasutamiseks. Leidub ka ettevõtteid, kes on tootlikkuse prognoosimiseks endale ise arvutusmeetodi välja töötanud. Hetkel puudub aga ülevaade, kui täpselt prognoositud tootlikkused vastavad tegelikkusele ning kas prognoosimise arvutusmeetodeid saab üldse usaldada. Autor valis antud teema huvist taastuvenergia vastu. Soov oli kirjutada mingisugusest taastuvenergia lahendusest ning valituks osutus päikeseenergia. See on hetkel väga aktuaalne teema, aga teadmised päikeseenergia osas ei ole nii suured ning töö käigus oli võimalus uusi teadmisi omandada ja silmaringi laiendada. Lisaks pakkus taastuvenergia lahendustest kõige rohkem huvi just päikeseenergia tehnoloogia. Antud lõputöö eesmärk on päikeseelektrijaamade prognoositud ja tegeliku tootlikkuse võrdlus ühe päikeseenergialahenduste pakkuja näitel. Ettevõte edastas nende poolt paigaldatud üheksa päikesepargi tegelikud ja prognoositud tootlikkuse andmed ning lisaks on võrdlusesse võetud veel kaks internetist leitavat prognoosi arvutusmeetodid. Võrreldavateks prognooside arvutussüsteemideks on Solar4you, PVgis ja PVsyst arvutusmeetodid. Solar4you arvutusmeetod on Tallinna Tehnikaülikooli (edaspidi TTÜ) teadlaste poolt spetsiaalselt ettevõttele loodud ning PVgis ja PVsyst on internetist leitavad prognoosi arvutamiseks mõeldud programmid. Eesmärk on anda ka tagasiside ettevõttele, kellega koostöös antud lõputöö valmib, nende arvutussüsteemi usaldusväärsuse ning prognooside paikapidavuse kohta. 4
5 Lisaks eesmärgile on töös püstitatud mitmed uurimisküsimused. Esiteks, kas näidisettevõtte poolt klientidele edastatud prognoositud tootlikkus vastab ka tegelikkusele. Lisaks uuritakse kas TTÜ poolt loodud arvutussüsteem on täpsem kui internetist leiduvad arvutusmeetodid või vastupidi. Kolmandaks, asjakohaste järelduste tegemiseks analüüsitakse prognooside paikapidavust kuude lõikes, et hinnata nende asjakohasust erinevates tootmistingimustes. Samuti on eesmärgiks saada vastus küsimusele, kas prognoosid on liialt optimistlikud või vastupidi. Töö osadeks on sissejuhatus, teoreetiline taust, metoodika, tulemused, järeldused ja kokkuvõte. Teoreetilise osa all on kirjutatud päikeseenergia ajaloost, paneelide tehnoloogiast ja paigaldusviisidest, päikeseparkide efektiivsusest ja potentsiaalist ning päikeseelektri maailmaturust. Teoreetilise tausta all on samuti erinevate internetis vabaks kasutuseks olevate arvutusmeetodite kirjeldused, mida töös kasutati. Ülevaade on antud ka valdkonda reguleerivatest õigusaktidest, mille all käsitletakse elektrituruseadust ja seadusest tulenevat taastuvenergia toestust. Metoodika peatüki all käsitletakse töös rakendatud andmete kogumise ja töötluse meetodeid. Tulemuste peatükis esitatakse andmed uuritud päikeseparkide kohta - süsteemiparameetrite tabel, tootlikkuse graafikud ning kokkuvõttev analüüs on paigutatud järelduste peatükki. 5
6 MÕISTED Alalisvool (AC) vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. DNI (Direct Normal Irradiance) - päikesekiirguse koguhulk, mis langeb alati pinnaga risti. Fotojuhtivus (Inglise keeles photoconductivity) - teatud materjalide elektrijuhtivuse suurenemine, kui nad puutuvad kokku piisava energiaga. Fotokontrollivõime on vahend nende materjalide sisemiste protsesside mõistmiseks ning seda kasutatakse laialdaselt valguse olemasolu tuvastamiseks ja valgustundlikele seadmetele intensiivsuse mõõtmiseks. GHI (Globaal Horizontal Irradiance) - päikeseenergia koguhulk horisontaalsel pinnal. Inverter Seade, mis muudab alalisvoolu vahelduvvooluks. Jaotamine elektrienergia edastamine jaotusvõrgu kaudu. Kauglugemisseade mõõteseade, mis kauplemisperioodide kaupa salvestab elektrienergia koguste andmed ning võimaldab neid automaatselt edastada mõõteseadme juurde minemata. Mikrotootja - on elektritootja, kes toodab elektrit peamiselt oma majapidamise või ettevõtte tarbeks. Off-grid võrguühenduseta päikeseelektrijaam, koosneb päikesepaneelidest, võrguinverterist, energia laadimiskontrollerist ja akupangast. On-grid võrguühendusega päikeseelektrijaam, koosneb päikesepaneelidest ja võrguinverterist. Otseliin - võrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuv liin, millel puudub eraldi võrguühendus võrguga, kuid mis võib olla võrguga kaudses ühenduses tootja või tarbija elektripaigaldise kaudu ning mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks ühest elektrijaamast teise või ühele tarbijale. Photovoltaic (PV) päikeseelement ehk fotogalvaaniline element (inglise keeles solar cell või photovoltaic cell) muudab fotogalvaanilise efekti abil valgusenergia elektrienergiaks. PV element ehk päikeseelement ehk fotogalvaaniline element (Inglise keeles solaar cell või photovoltaic (PV) cell) on fotoelektriline seadis, mis muundab valgusenergia elektrienergiaks. 6
7 Põhivõrk vähemalt 110 kw pingega üleriigiline võrk koos üle 10 kw pingega ühendustega teiste riikide võrkudega ning süsteemi kui terviku toimimiseks, haldamiseks ja arendamiseks vajalike muude, ka keskpingel talitlevate elektripaigaldistega ning juhtimis-, kaitse- ja sideseadmestikuga, mis moodustavad ühtse majandusüksuse. String inverter ahela inverter. Asjatundjad kasutavad ka Eestis inglise keelset terminit. Tootja - elektriettevõtja, kes toodab elektrienergiat ühe või mitme tootmisseadme abil. Tsentraalinverter kogu PV-süsteemi väljund muundatakse vahelduvvooluks ja antakse võrku. Võrguühendus elektriline ühendus võrgu ja muu elektripaigaldise vahel. 7
8 1. TEOREETILINE TAUST 1.1. Päikeseenergia kasutamise ajalugu Päikeseenergiat on inimtegevuse tarbeks muundatud juba sajandeid, aga alles aastatel toimusid esimesed läbimurded fotogalvaanilise efekti kasutuselevõtuks aastal E. Becquerel avastas Prantsusmaal fotogalvaanilise efekti. Ta märkas, et elektrit juhtiva vedeliku keskkonnas tekib päikese käes pinge kahe metallelektroodi vahele aastal avastas W. Smith, et elemendil seleenium on fotojuhtivad (photoconductivity) omadused. Kolm aastat hiljem lõid W.G. Adams ja R.E. Day seleeniumist PV ehk fotogalvaanilise elemendi, mis toodab elektrit kui see on valguse käes, tõestades, et tahked materjalid on võimelised tootma valgusest elektrit (efektiivsusega alla 1%). Alles aastal B. Labs arendas esimese räniga PV elemendi, mis on võimeline tootma kasutatavat elektrit ja mille efektiivsus on 4%. Järgmise 30 aasta jooksul saavutati PV elemendi efektiivsus 20% ja aastal töötasid Pectrolab Inc ja NREL (The National Renewable Energy Laboratory) välja PV elemendi efektiivsusega 32,2%. Selleks kasutati kolme kihti fotogalvaanilist materjali, mis kombineeriti ühte PV elementi aastal sai päikesepaneelide tootja SunPower päikesepaneeli efektiivsuseks 22,8% ning need paneelid olid masstootmises aastal nad ise murdsid selle rekordi ja said päikesepaneelide efektiivsuseks 24,1%. [1]; [2]; [3] See kiire ülevaade ajaloost näitab, et paneelide efektiivsus on tõusnud, kuid nüüd on tulnud vastu füüsikaseadustest põhjustatud piirangud. Kõrgem efektiivsus nõuab tehnoloogiat, mida on raske juurutada mõistliku hinnaga ja ei tasu oodata hüppelisi arenguid paneelide masstootmisel. [3] 1.2. Päikeseenergia kasutus ja potentsiaal maailmas Päikeseenergia kogust pindala ühiku kohta ajaühikus nimetatakse kiirguseks, mida mõõdetakse kwh/m 2 kas päevas või aastas. Kiirgus on kõige sobivam kriteerium päikeseenergia potentsiaali hindamiseks mingis geograafilises asukohas. Päikesekiirgus koosneb otsesest ja hajutatud kiirgusest. Otsene kiirgus on kiirgus, mis jõuab otse päikesest paneelile. Hajus kiirgus on kiirgus, mis on lahutatud otsesest kiirgusest pilvede, aersoolide ja molekulide kaudu. Otsese ja hajuva kiirguse summat nimetatakse kogu päikese kiirguseks. Osa atmosfääri sisenevast päikesekiirgusest neeldub ja hajub. Päikesekiirguse erinevad komponendid on kujutatud pildil (Pilt 1). [4] 8
9 Pilt 1. Päikesekiirguse illustratsioon [4] Päikesekiirguse andmeid näidatakse nii GHI kui ka DNI kaardina. GHI (Globaal Horizontal Irradiance) on päikeseenergia koguhulk horisontaalsel pinnal. DNI (Direct Normal Irradiance) on päikesekiirguse koguhulk, mis langeb alati pinnaga risti. Töös on välja toodud ka GHI ja DNI kiirguse hulgad maailmas (Pilt 2) ja (Pilt 3). [4] 9
10 Pilt 2. GHI kiirguse hulk maailmas [4] Pilt 3. DNI kiirguse hulk maailmas [4] Päikeseenergia tootmine on maailmas väga kiiresti kasvav energeetikaharu. Suur osa päikesepaneelidest on paigaldatud piirkondadesse, kus on suhteliselt madal päikesekiirgus (Euroopa 10
11 ja Hiina), samal ajal kui potentsiaalsed kõrge päikeseenergiaga regioonid (Aafrika ja Lähis-Ida) jäävad tahaplaanile. Siiski oli päikeseelektrijaamade installeeritud võimsuse kasv aastatel %. [4]; [5] Kui vaadata päikesepaneelide tootmist aastal 2016 (Joonis 1), siis Hiina ja Tai on esikohal (68% turumahust), ülejäänud Aasia riigid toodavad 14%. Euroopa panus paneelide tootmisel maailma mastaabis oli 4%, USA ja Kanada kahepeale kokku 6%. Euroopa tootis küll vaid 4%, kuid Euroopasse paigaldati paneele 33% kogu maailma mahust, millest 13% paigaldati Saksamaal ja 6% Itaalias. Räni baasil toodetud päikesepaneelid moodustasid 94% turuosast, milles polükristalliliste paneelide osa oli 70%. [5] Joonis 1. PV paneelide tootmine regiooniti aastatel [5] Saksamaa on olnud päiksepaneelide paigaldamisel esikohal viimase kümnendi jooksul ja on seda jätkuvalt aastal paigaldati Saksamaal paneele 13% (41,3 GW) kogu maailma mahust (320 GW), see on umbes 1,6 miljonit päikeseelektrisüsteemi. Päikeseenergia kattis umbes 7% kogu Saksamaa elektri vajadusest ja taastuvenergia kattis kokku tarbimisest 33% aastal hoiti võrreldes fossiilsete allikatega tänu päikeseenergia kasutamisele ära umbes 20 miljonit tonni CO2 heitmeid, kuna päikesepaneelidega toodeti 38,2 TWh elektrienergiat. [4]; [5] 11
12 Ülejäänud maailm 13% Saksamaa 13% Itaalia 6% Põhja-Ameerika 15% Ülejäänud euroopa 14% Jaapan 13% Hiina 26% Joonis 2. Paigaldiste osakaal regiooniti aastal [5] 1.3. Päikeseenergia mõju keskkonnale Kuigi päikeseenergia ilmselge kasu võrreldes teiste energiaallikatega on kasvuhoonegaaside heitkoguste madal tase, võib päikeseenergia tehnoloogiate rakendamine kaasa tuua märkimisväärseid keskkonnaalaseid kompromisse. Päikeseenergia keskkonnamõjud võivad vastavalt tehnoloogia ja võimsusele oluliselt erineda. Päikeseenergia süsteemide paigaldamise strateegiate väljatöötamisel tuleb arvestada kahjuliku keskkonnamõjuga. [4] Suurte päikeseparkide rajamisel tuleb arvestada kasutatava maa-ala topograafiaga, kasutatava tehnoloogiaga ja asukoha kiirgusnäitajatega. Eelnevates aspektidest lähtuvalt leitakse rajatavale pargile vajaminev maa-ala suurus. NRLE (National Renewable Energy Laboratory, USA) läbiviidud uuringust selgus, et keskmiselt nõudis 1 MW pargi rajamine 3,6 hektarit. Negatiivne mõju suurte parkide rajamisel avaldub selles, et aastat ei saa antud maa-ala millekski muuks (põlluharimiseks) kasutada. [4] 12
13 PV-elementide tootmisprotsessis tekib laias valikus kahjulikke materjale. Ränist toodetud päikeseelementidel kasutatakse sarnaseid materjale nagu elektroonikatööstuses. Nende hulka kuulub silaan, mis on potentsiaalselt plahvatusohtlik ja tekkiv räni tolm, mis võivad tööstusharude töötajate jaoks põhjustada hingamisraskusi. Räni substraadi puhastamisel kasutatakse kahjulikke kemikaale nagu vesinikkloriidhape, väävelhape, lämmastikhape, trikloroetaan ja atsetoon. Sulfaatheksafluoriidi (SF6), mida kasutatakse räni tootmisel kasutatavate reaktorite puhastamiseks, üleilmse soojenemise põhjustamise potentsiaal on korda suurem kui süsihappegaasil. SF6 lenduvate heidete piiramiseks on kehtestatud ranged eeskirjad, et vältida päikeseelementide tootmisest tulenevat globaalse soojenemise riski. [4] Enamik heitmeid päikeseelemendi olelusringis tekib transpordi, tootmise ja paneelide paigaldamise käigus. Kasutatavad materjalid annavad suure osa kogu elemendi olelusringi vältel tekkivatest saasteainete heitkogustest, ulatudes kuni 50% % heitmetest tekib paneelide valmistamisel. Saasteainete heitkogused sõltuvad tootmisviisist ja energiaallikast. Ränist toodetud PV elementidel on eriti energiamahukas tootmisprotsess. Uuringud on ka näidanud, et Hiinas toodetud päikesepaneelide süsiniku jalajälg on kaks korda suurem Euroopas toodetud paneelidel. [4] Päikesepaneelidega kaasneb ka mure, et mis saab paneelidest, kui nende kasutusiga on läbi. Paneelide kõrvaldamine võib põhjustada ohtlike ainete lekkimist ümbritsevasse keskkonda ning vanade paneelide taaskasutamine pole levinud, kuna pole veel majanduslikult atraktiivne. Paneelide ümbertöötlemine USA-s võib maksta kuni 400$/tonn. Siiski loodetakse, et paremad jätkusuutlikkuse standardid reguleerivad päikeseenergia tööstust ja tulevikus on võimalik taaskasutada haruldasi elemente vanadest paneelidest. Alates aastast laienes PV-süsteemidele Saksamaal elektriseadmete ja elektroonikaseadmete seadus, mis nõuab, et tootjad võtaks oma tooted tagasi pärast nende elutsükli lõppu, et motiveerida päikesepaneelide taaskasutamist. [4] 1.4. Päikesepaneelide tehnoloogia Üks peamisest päikeseenergia kasutamise tehnoloogiatest on fotogalvaanika, kus pooljuhtmaterjalide abil toodetakse päikesekiirgusest elektrit. Välja on töötatud erinevaid PV tehnoloogiaid, nendest vähesed võetakse kasutusele ja ülejäänud jäävad teadustöö tasemele. [4] 13
14 On mitut erinevat tüüpi päikesepaneele. Päikeseenergia turul domineerib hetkel kahte eri tüüpi kristallilise räni tehnoloogiat. Esimene neist on monokristalliline, mis on toodetud suure puhtusastmega räniplaatidest, millest lõigatakse 150 mm läbimõõduga ja 200 mikroni paksusega viilud. Teine on polükristalliline, mis valmistatakse räni valublokist. Hetkel toodetakse rohkem polükristallpaneele, kuid järjest enam on tehastel võimalik toota soodsamalt monokristallilisi paneele, muutes monokristallilise tehnoloogia konkurentsivõimeliseks. [4] Monokristalliline räni on puhtam ja sellest saab toota efektiivsemaid päikesepaneele. Päikesepaneelide efektiivsus käib käsikäes räni puhtusega, kuid puhtuse suurendamiseks kasutatavad protsessid on kallid. Monokristallilisest ränist (mono-si) valmistatud päikesepaneelid on üsna hõlpsasti ära tuntavad välise ühtlase värvi (must) ja väljanägemise poolest, mis näitab kõrge puhtusetasemega räni sisaldust päikeseelemendis. Monokristallilised päikesepaneelid on kõige tõhusamad, sest need on valmistatud kõrgeima kvaliteediga ränist. Monokristalliliste päikesepaneelide efektiivsus on 15-20%. Monokristallilised päikesepaneelid on ruumiefektiivsed, kuna need paneelid annavad suurema väljundvõimsuse, seetõttu vajavad need paneelid teistest paneelidest vähem ruumi. Monokristallilised paneelid on kõige kallimad ja seetõttu eelistatakse tihtipeale polükristallilisi paneele, et kulusid kokku hoida. [3]; [6] Protsess, mida kasutatakse polükristallilise paneeli valmistamiseks, on lihtsam ja odavam ning räni jäätmete kogus on monokristallilise paneeliga võrreldes väiksem. Polükristallilist paneeli toodetakse järgnevalt: toores räni sulatatakse ja valatakse ruudu kujulisse vormi, mis jahutatakse ning seejärel lõigatakse väiksemateks ruudukujulisteks plaatideks. Polükristallilised päikesepaneelid on madalama soojustaluvusega, kui monokristallilised paneelid, see tähendab, et need toimivad kõrgel temperatuuril pisut halvemini. Kuumus mõjutab paneelide efektiivsust ja eluiga, kuid see mõju on siiski suhteliselt väike ja seetõttu ei pöörata sellele erilist tähelepanu. Polükristallilise paneeli efektiivsus on tavaliselt 13-16%, see tuleneb räni ebapuhtusest ja nad on seetõttu ka vähem ruumiefektiivsed. [6] Järgmiste aastate jooksul on fotogalvaanilise tööstuse eesmärk arendada kõrge stabiilsusega fotogalvaanilisi elemente ja tootmismeetodeid, et tagada tavakasutuses olevate päikesepaneelide tehnoloogiale järgmised omadused [4]: väga madal maksumus (< 0,25 EUR W kohta, aastaks 2025), 14
15 kõrge efektiivsus (üle 20% aastaks 2025), suurepärane ökoloogiline jalajälg (eesmärk vähendada kahjulike materjalide kasutamist), paneeli pikk eluiga (üle 35. aasta) ja madal kuluvus (<0,3% aastas). Hetkel on fotogalvaaniline tööstus tugevalt sõltuv ränist, seetõttu on tehtud palju uuringuid, et leida uusi materjale, millest päikesepaneele toota. Lisaks õhukestele ja orgaanilistele päikeseelementidele kasutatakse järgmise põlvkonna PV elementidel arendamisel ühendit, milleks on perovskiit (kollane, pruun või must mineraal, mis koosneb suuremas osas kaltsiumtitanaadist). Perovskiit elementide efektiivsus on hüppeliselt tõusnud 3,8%-lt üle 20%. Perovskiidist päikeseelementide tootmise tehnoloogia on küll olemas, kuid need elemendid ei ole veel piisavalt efektiivsed ning kuna nende tootmisel praeguse tehnoloogiaga kasutatakse pliid, siis perovskiidist paneelid ei ole ka väga keskkonnasõbralikud. [4] 1.5. Näidisjaamades kasutatavad päikesepaneelid Antud töös analüüsitud jaamades on kasutusel kolme eri tootja paneelid, nendeks tootjateks on Hyundai, JA Solar ning Eurener. JA Solar Co., Ltd on kõrgkvaliteetsete päikesepaneelide tootja, mille suurimaks plussiks on tugev teadus- ja arendustegevus, mis on võimaldanud JA Solaril konkurentidest 6-12 kuud ees püsida juba alates aastast. JA Solar on maailma üks juhtivaid päikesepaneelide tootjaid juba aastast pakkudes kõrge efektiivsuse ja töökindlusega päikesepaneele, mis võimaldavad saavutada maksimaalse tasuvuse oma PV projektides. JA Solari plussiks on tuntus maailmaturul. Miinuseks võib lugeda, et tegu on Hiina ettevõttega ja inimesed kardavad, et seetõttu on paneelide kvaliteet madalam. [7] Hyundai oli üks esimesi päikeseenergia tootjaid Koreas, kes sisenes Euroopa turule. Alates aastast on Hyundaile omistatud BNEF (Bloomberg New Energy Finances) Tier 1 sertifikaat, mis on üheks kinnituseks ettevõtte pakutavale kvaliteedile ja jätkusuutlikkusele. Alates aastast on Hyundai Heavy Industries (HHI) läinud täielikult üle PERL (passivated emitter, rear locally diffused) tehnoloogiaga päikesepaneelide tootmisele. Hyundai eeliseks võib lugeda, et toodavad kogu paneeli räni maagi kaevamisest kuni paneeli valmimiseni ise ehk kogu paneeli valmimise protsess toimub 15
16 ühes ettevõttes ning see tagab paneelidele kõrgema kvaliteedi. Hyundai plussiks on samuti tuntus maailmaturul. Miinuseks võib lugeda paneelide raskesti kättesaadavuse Euroopas. [7]; [8] Eureneri moto - Rohkem kui energia - tuleb eesmärgist toota elektrit puhtalt ja võimalikult väikese visuaalse mõjuga ümbritsevale keskkonnale. Eurener valmistab mitmesuguse viimistlusega polü- ja monokristallilisi fotogalvaanilisi mooduleid. [7] Tabelis 1 on välja toodud eelnimetud kolme firma 280 W võimsusega paneelide tehnilised näitajad. Tabelist on näha, et Eureneri paneeli tehnilised näitajad, ka paneeli efektiivsus, on teiste tootjatega võrreldes paremad (Tabel 1). Eureneri miinuseks on see, et ta on väiketootja ning ei ole maailmaturul tuntud ning seetõttu kasutatakse nende paneele vähem, kui teisi. Tabel 1 Päikesepaneelide tehnilised andmed. Hyundai HiS- M280RG JA Solar JAP Eurener Supersior 280 Võimsus (W) Paneeli efektiivsus (%) Kollektorite arv päikeseelemendis Läbilaske dioodide arv 17,1 16,51 17, Tootmistehnoloogia monokristall polykristall polykristall 16
17 1.6. Inverterid Inverter muudab päikesepaneelidelt tuleva alalisvoolu meie igapäevasteks tegemisteks vajalikuks vahelduvvooluks (220 V). Inverter salvestab endas ka kogu süsteemi elektrienergia tootlikkuse andmed ning selliselt on saadud antud töös käsitletavad tegelikud tootmismahud. Inverterisse salvestatud tootlikkuse andmeid on võimalik näha nii päevade, kuude kui ka aastate lõikes. Invertereid liigitatakse nende kasutusviisi järgi [9, p. 33] [9]: Tsentraalne inverter kogu PV-süsteemi väljund muundatakse vahelduvvooluks ja antakse võrku. Suurimad inverterid ületavad 1 MW piiri ja kaaluvad üle 20 tonni. Ahela inverter (String) sellist tüüpi inverter ühendatakse külge ühele moodulite rivile, ning selle tüüpiline väljundvõimsus on 1-3 kw. Enamasti on nende kaaluks 5 kg ühe kw kohta. Mitme-ahela inverter (Multi-String) Need inverterid võivad muundada mitme mooduli ahela energiat korraga kui iga ahela tipuvõimsus, orientatsioon, varjud jne. on erinevad, võimaldades igal ahelal töötada oma maksimum võimuspunkti juures. Individuaalsed inverterid (Individual, micro) paljud tootjad pakuvad tänapäeval päikesepaneele, mille küljes juba on väikene inverter selle paneeli jaoks, tehes seega iga paneeli iseseisvaks vahelduvvoolu allikaks. 17
18 Tabel 2 Inverterite turuosa aastal [5] Inverter Võimsus Efektiivsu Arvatav Märkused s turuosa String inverter Kuni 100 kw Kuni 98% ~ 42% 0,07-0,20 /W Lihtne asendada Tsentraalinverter Rohkem kui 100 kw Kuni 98,5% ~ 54% ~ 0,06 /W Kõrge usaldusväärsus Tihti müüakse ainult koos hoolduslepinguga Mikroinverter Paneeli võimsuse vahemik 90-95% ~ 1% ~ 0,33 /W Lihtne asendada Tuntumate tootjate inverterite efektiivsus on vähemalt 98%. String inverteerite (ahela inverter) turuosa on hinnanguliselt 42%. Need inverteerid on enamasti kasutusel elamute, väikeste ja keskmise suurusega päikeseparkides. Tsentraalinverterite turuosa on umbes 54%, need inverteerid on enamasti kasutuses suuremahulistes projektides. Väike osa turust, umbes 1%, kuulub mikroinverteritele, mida kasutatakse paneelitasemel ainult eramajadel (1-2 paneeli järele üks mikroinverter) (Tabel 2). [5] 1.7. Päikesepaneelide efektiivsus Fotogalvaaniliste tehnoloogiate peamised mured on efektiivsus, eluiga ja jõudlus aja jooksul. Tavalised päikesepaneelid muudavad vähem kui 20% päikeseenergiast elektrienergiaks. Päikesepaneelide efektiivsus on seotud ka temperatuuri koefitsiendiga, mis üldiselt halveneb temperatuuritõusuga. Hetkel on kõrgeim efektiivsus monokristallilistel paneelidel, üldiselt jääb efektiivsus 17-21% vahele. Polükristalliliste paneelide efektiivsus on 14-16%. [4] 18
19 Lihtsamalt öeldes on päikesepaneelide efektiivsus päikesepaneeli võimekus muuta päikesest tulenevat energiat elektrienergiaks. Seda arvutatakse järgneva valemi alusel: Päikesepaneeli efektiivsus (%) = toodetud elekter (W) / tarbitud päikese energia. (1) [3] efektiivsus (%) = toodetud elekter (W) tarbitud päikese energia (1) Isegi ilma numbreid vaatamata näeme, et mida rohkem elektrienergiat (W) PV paneel sama päikesevalguse juures suudab toota, seda tõhusam ta on. Üldkasutuses olevate päikesepaneelide hindamisel võib efektiivsus olla oluline, kuid seda käsitletakse hiljem. [3] Kogu aastasest horisontaalsele pinnale langevast päikesekiirgusest ca 85% langeb suveperioodi - aprillist septembrini, seega tuleks paneelide vahekauguste planeerimisel arvestada sellega, et suveperioodi jääva madalaima kiirgusega kuus (septembris) oleks päikesekiirguse langemine paneelidele ca 30 kraadi. Paneelide paigaldusel kaldega 30º tuleb arvestada mustumisest tingitud kadudega 2-10%, väiksema kaldega paigaldamisel suurenevad mustumisest tingitud kaod märgatavalt. [10, p. 22] Teine oluline analüüsi osa on PV-paneelide asimuut ehk suund lõuna suhtes ja sellest sõltuv kiirgus 30-kraadise kaldega PV-paneelidele. Päikesekiirgus ei muutu pinnaühikule kui PV-paneele pöörata lääne või ida suunal 15 kraadi. Kui paneelid on pööratud lõuna suhtes kraadi, siis toob see kaasa ca 1% päikesekiirguse languse pinnaühikule sealhulgas ka samaväärse tootlikkuse languse. Et tagada sama tootlikkus, mis on lõunasuunaliselt paigaldatud paneelidel, on soovitav valida paneelide asimuut vahemikus ±15 kraadi. [10, p 22,23] Päikesepaneelide efektiivsuse kaod on kõige suuremad just külmas kliimas. Lumi ja jää võivad moodustuda ja koguneda paneelidele, takistades valguse jõudmist päikese-elementidesse, takistades seeläbi elektri tootmist. Täielik või osaline takistus vähendab oluliselt paneelide tootlikust. Lumi ja jää võivad pärast moodustumist jääda paneeli pinnale pikemaks ajaks, kuni see sulab või eemaldatakse muul viisil aastal viidi Ontarios, Kanadas läbi uuring, et näha lume ja jää tekke mõju päikesepaneelide tootlikkusele ning tulemuseks saadi, et kaod on 1-3,5%. Kuna Eesti on Ontario osariigiga samal kõrgusjoonel, siis võime eeldada, et Eestis on kaod suhteliselt sarnased. [10] 19
20 1.8. Päikesejaamade tootlikkuse prognoosimise meetodid Üheks võimaluseks tootlikkust prognoosida ja arvutada, on kasutada programmi PVgis. Selle on välja töötanud enam kui kümne aasta jooksul Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Keskuses (JRC) Itaalias, Ispras. JRC keskendub päikeseenergiaressursi hindamise, fotogalvaaniliste jõudlusuuringute uurimisele ning teadmiste ja andmete levitamisele päikesekiirguse ja PV paneelide jõudluse kohta. Kõige tuntum tulemus ongi PVgis veebirakendus, mis on päikeseenergia kalkulaator (annab PV paneelide aastase väljundvõimsuse), off-grid (võrguühenduseta) või on-grid (võrku ühendatud) süsteemide jaoks nii Euroopas, Aafrikas kui ka Aasias. Antud kalkulaator on kõigile tasuta kättesaadav. Võimalik on koostada nii päikeseenergia generaatori simulatsioon ning vaadata päikese kiirguskaarti. Geograafilise informatsioonisüsteemina pakutakse GoogleMaps rakendust, mis muudab selle kasutamise hõlpsaks. PVgis arvestab ka igakuise ja aastase potentsiaalse elektritootmise E [kwh] arvutamisel fikseeritud moodulite kaldenurka ja orientatsiooni. PVgis veebirakendus on aastatega läbi teinud mitmeid muudatusi, praegune versioon on PVgis 5. Iga tarkvara uus versioon on laiendanud süsteemi võimalusi ja laiendanud kasutatavate andmete geograafilist ulatust. [11]; [12] Teiseks võimaluseks tootlikkust prognoosida ja arvutada, on kasutada programmi PVsyst. Ka see on tarkvara, mis võimaldab selle kasutajal täpselt analüüsida erinevaid konfiguratsioone ning hinnata tulemusi ja määrata kindlaks parim lahendus. PVsyst on mõeldud kasutamiseks arhitektidele, inseneridele ja teadlastele. See programm on ka väga kasulik õppematerjal. Antud programm sisaldab üksikasjalikku kontekstipõhist menüüd, mis selgitab kasutatavaid protseduure ja mudeleid ning pakub kasutajasõbralikku lähenemist koos projekti juhendamisega. [13] Arvutusteks tuleb sisestada päikesepargi kohta järgmised andmed: päikesepargi geograafiline asukoht Eesti, päikesepargi võimsus (kw), paneelide kaldenurk, orientatsioon, paneeli tüüp (standard, custom, määramata), tootmistehnoloogia (monokristall, polükristall, thin film), paigaldusmeetod (lamekatus, viilkatus, maapaigaldus), ventilatsiooni tüüp (vabalt hingav, ventileeritud, ventileerimata)- seejärel süsteem prognoosib tootlikkuse aasta lõikes. [13] 1.9. Valdkonda reguleerivad õigusaktid Tähtsaim õigusakt antud valdkonnas on elektrituruseadus. Paragrahv 1 lõige 1 kohaselt reguleerib elektrituruseadus elektrienergia tootmist, edastamist, müüki, eksporti, importi ja transiiti ning 20
21 elektrisüsteemi majanduslikku ja tehnilist juhtimist. Seadus näeb ette elektrituru toimimise põhimõtted, lähtudes vajadusest tagada põhjendatud hinnaga, keskkonnanõuete ja tarbija vajaduste kohane tõhus elektrivarustus ning energiaallikate tasakaalustatud, keskkonnahoidlik ja pikaajaline kasutamine. 1. lg 3 kohaselt soodustab elektriettevõtja tarbija tegevust, mille eesmärk on elektrienergiat säästa. [14] Elektrituruseaduse 22. kohaselt peab ettevõtjal olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks [14]: elektrienergia tootmine, välja arvatud juhul, kui tootja toodab kokku alla 100 kw netovõimsusega tootmisseadmete abil ja kui põhivõrguettevõtja toodab elektrienergiat avariireservelektrijaamas, võrguteenuse osutamine jaotusvõrgu kaudu, võrguteenuse osutamine põhivõrgu kaudu, elektrienergia müük, riigipiiri ületava alalisvooluliini kaudu elektrienergia edastamine, otseliini kaudu elektrienergia edastamine. Elektrituruseaduse 32. kohaselt lisatakse elektrienergia tootmiseks antavale tegevusloale järgmised kõrvaltingimused [14]: tootmisseadme maksimaalne lubatud netovõimsus, tootmisseadme asukoha andmed, tootmisseadme käitamiseks kasutatava energiaallika andmed, andmed selle kohta, kas tegevusloa alusel toodetud elektrienergiat võib müüa käesoleva seaduse -s 59 nimetatud toetust kasutades, nende nõuete loetelu, mida kohaldatakse taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise suhtes ja niisuguseks tootmiseks kasutatavate seadmete suhtes, kui tegevusloa alusel toodetud elektrienergiat võib müüa käesoleva seaduse -s 59 nimetatud toetust kasutades, selliste seadmete kirjeldus, mida võib kasutada elektrienergia tootmiseks ja müügiks käesoleva seaduse -s 59 nimetatud toetust kasutades. 21
22 Vastavalt elektrituruseadusele makstakse taastuvenergia tootjatele toetust. Elektrituruseaduse 59. kohaselt on tootjal on õigus saada põhivõrguettevõtjalt toetust taastuvast energiaallikast tootmisseadmega, mille netovõimsus ei ületa 100 MW. [14] Elektrituruseaduse 59 lg 2 p 1 kohaselt maksab põhivõrguettevõtja tootjale tema taotluse alusel toetust 0,0537 eurot ühe kilovatt-tunni elektrienergia eest kohaselt makstakse toetust, kui elektrienergia on toodetud käesoleva seaduse ja võrgueeskirja nõuete kohase tootmisseadmega. Vastavalt elektrituruseadusele maksab toetused välja põhivõrguettevõtja ehk Elering. [14] 22
23 2. METOODIKA Töö uurib päikesejaamade tootlikkuse prognooside paikapidavust ühe ettevõtte rajatud päikesejaamade näitel. Ettevõte kasutab prognoosimiseks aastal TTÜ teadlaste poolt välikatsetuse põhjal välja töötatud tootlikkuse prognoosimise arvutusvalemit. Katsetuseks paigaldati TTÜ katusele nelja erineva võimsusega paneeli ning neid jälgiti jaanuarist kuni juunini. Antud vaatluse käigus kogutud andmete põhjal on loodud päikesejaama tootlikkuse prognoosimiseks arvutusmeetod. Arvutusmeetodi saamiseks loodi suuremahuline tabel, kus on valemid, mis põhinevad kirjeldatud uuringul. Arvutusüsteemi valemid on setud pargi süsteemiparameetritega ehk sisestades andmed kavandatava päikesepargi kohta süsteemiparameetrite tabelisse, prognoositakse toodang kuude lõikes (kwh), kogu aastane tootmismaht (kwh) ja eritootlus (kwh/kw). Ettevõte on Eestis esimene ja siiani ainus, kes on välja töötanud enda arvutussüsteemi tootlikkuse prognoosimiseks ning ei kasuta internetis olevaid arvutussüsteeme. Töös on võrreldud eelnevalt kirjeldatud valemiga uuritud päikesejaamade kohta teostatud prognoose ning töö teoreetilises osas kirjeldatud tarkvara abil tehtud prognoosidega. Selleks, et võrdluseid ja analüüse läbi viia, kasutati ettevõtte poolt saadud tegelikke tootmismahtusid ja prognoose ning internetis olevate programmidega arvutatud prognoose. Võrdluse aluseks on aastased prognoositud ja tegelikud elektrikogused. Kõik prognoositud tootlikkused on välja arvutatud kolme erineva meetodiga, milleks on Solar4you arvutussüsteem, PVgis ja PVsyst ning arvesse on võetud rajatud päikeseparkide süsteemi parameetreid asukoht, paigalduse viis, paneelide kaldenurk ning orientatsioon. Tegelikud tootmismahud on saadud kahel erineval viisil - osad tegelikud tootlikkused on saadud ettevõtte enda süsteemist ning neid on võimalik vaadata ka internetis olevalt leheküljelt ning teine osa tegeliku tootlikkuse andmetest on alla laetud konkreetselt päikeseparkide inverteritest koha peal. Inverter salvestab endas kogu süsteemi elektrienergia tootlikkuse andmed ning neid andmeid on võimalik alla laadida nii päevade, kuude kui ka aastate lõikes. Võrdlusesse on võetud ja mikro- ja väiketootjate päikesepargid. Mikrotootja on elektritootja, kes toodab elektrit peamiselt oma majapidamise või ettevõtte tarbeks. Mikrotootmisseade on kuni 15 kw 23
24 nimivõimsusega kolmefaasilises madalpingevõrgus ja kuni 5 kw nimivõimsusega ühefaasilises madalpingevõrgus. Väiketootja, kuni 1000 kw, on elektritootja, kes toodab elektrit nii oma ettevõtte või kodu tarbeks kui ka elektrienergia müügiks. Elektrienergia tootmisest üle jääva elektrienergia müümiseks ja puudu jääva elektrienergia ostmiseks tuleb sõlmida vastavad lepingud. Seejuures tuleb nii ostu- kui ka müügilepingud sõlmida ühe ja sama elektrimüüjaga. Elektrilepingute sõlmimise eeldus on kehtiv mikrotootja võrguleping. [15] Kokku võrreldi üheksat erinevat päikesejaama aasta andmete alusel, Smarten Logistics päikesepargi puhul on välja toodud lisaks aasta andmetele ka aasta tootlikkuse andmed. Pargid on erineva võimsusega, orientatsiooniga ja paigaldusviisiga. Päikeseparke paigaldatakse nii maapinnale ehk maapaigaldusega park kui ka katusele, viimasel juhul sõltub paigaldusviis sellest kas tegu on viil või lamekatusega. Antud töös on uuritud kolme maapaigaldusega parki, kolme viilkatusele ja kolme lamekatusele paigaldatud päikeseparki. Kõige väiksemad pargid töös on viilkatustele paigaldatud päikesepargid ning antud töös kõige suurem on lamekatusele paigaldatud päikesepark, mis on 375 kw. Iga päikesepargi kohta koostati analüüsi käigus kaks tabelit ning joonis. Antud töös on välja toodud süsteemiparameetrite tabel, kus on kõikide käsitletavate päikeseparkide muutuvad parameetrid. Muutuvateks parameetriteks on erinevad aspektid, mis mõjutavad tootlikkust ja nendeks on paigaldusviis, päikesepargi võimsus, paneelide nominaalvõimsus, orientatsioon ja kaldenurk. Tabelis ei ole välja toodud muutumatuid parameetreid. Muutumatud süsteemide parameetrid on järgmised: temperatuurikoefitsient 1, kaabli ristlõikepindala 6 mm 2, kaabli pikkus 50 m, inverteeri maksimaalne efektiivsus 98,3 %, kaod paneeli mustuse tõttu 1,5 %. Teises tabelis on kolme erineva meetodiga prognoositud tootlikkused (AC, kwh) ning tegeliku tootlikkuse (AC, kwh) võrdlused ning sellest infost lähtuvalt on koostatud ka joonised. Joonis illustreerib arvutusliku ja tegeliku tootlikkuse erinevust. Joonistel on välja toodud ka tabel, kus esimesel real on ettevõtte Solar4you OÜ poolt edastatud tegelikud tootmismahud (tegelik AC), teisel 24
25 real on Solar4you OÜ poolt koostatud prognoosid (tabelis kirjas: prognoositud AC), kolmandal real on PVgis prognoosid ja neljandal real on PVsyst programmi prognoosid. Tulemuste peatüki lõpus on välja toodud ka prognoositud tootlikkus ja tegelik tootlikkus aasta lõikes kokku (kwh) ning eritootlused (kwh/kw) aasta lõikes kokku. Eritootlus on tootlikkus kilovatt-tundi kilovati installeeritud võimsuse kohta. Tabelarvutusteks ja graafikute loomiseks kasutati Microsoft Excel tarkvara. Järelduste peatükist saab ülevaate, kas ettevõttes kasutatav arvutusmeetod on usaldusväärne ja prognoosib tootlikkust täpsemini võrreldes kahe teise meetodiga. Samuti on järelduste peatükis vastused teistele uurimisküsimustele. Analüüsitakse ka erinevaid aspekte, mis võivad tegelikku tootlikkust mõjutada. Selline analüüs ja järeldused on eriti vajalikud päikeseparkide puhul, mille tegelik tootlikkus ei vasta prognoositule. Töö teoreetilise osa allikateks on erinevad inglise keelsed teadusartiklid, uuringud ja aruanded, mis on enamasti koostatud aastatel Samuti kasutati eestikeelseid artikleid, uuringuid ning ka mõningaid usaldusväärseid võrguallikaid. Allikad on leitud kasutades Google otsingumootorit ning erinevaid teadusartiklite andmebaase. 25
26 3. TULEMUSED Uuritud päikesejaamade tootlikkuse prognooside arvutamiseks kasutatud muutuvad süsteemide parameetrid on koondatud tabelisse 3. Konstantsed parameetrid, mis on kõigi jaamade puhul samad, olid esitatud metoodika peatükis. Tabel 3 Päikeseparkide süsteemide parameetrid Süsteemide parameetrid pargi nominaalvõimsus (W) pargi võimsus (kw) paneelide orientatsioon (ᵒ) paneelide kaldenurk (ᵒ) paneelide paigaldusviis arv (tk) Vana Tamme maapaigaldus 8,75 kw Kakumäe viilkatus 8,84 kw Muhu maapaigaldus 11 kw Roberti viilkatus 11 kw Talviku viilkatus 11 kw suunda 60 Unismäe maapaigaldus 15 kw Jaamamõisa Selver lamekatus 120 kw Smarten Logisics lamekatus 225 kw Laagri ärimaja lamekatus 375 kw Kasutades neid parameetreid prognoositi eraldi kõigi üheksa jaama tootlikkused, mis on esitatud eraldi joonistel. Joonisel 3 on välja toodud Vana Tamme päikesepargi tegelik tootlikkus aastal ning kolme arvutusmeetodiga prognoositud tootlikkused. Vana Tamme päikesepargi puhul ei saa öelda, milline arvutusmeetod kõige täpsemini prognoosis, kuna Solar4you arvutusmeetod prognoosis kõige täpsemini jaanuari, mai, juuni ja novembri kuudele, PVgis veebruarile, aprillile, märtsile ja augustile ning PVsyst prognoosis kõige täpsemini juuli, septembri, oktoobri ja detsembri kuudele. Kõige rohkem tootis park elektrit maikuus, Solar4you prognoosi järgi oleks kõige suurem tegelik tootlikkus pidanud olema aga juunis. Kõige vähem tootis park elektrit detsembris ning ka Solar4you prognoos on kõige väiksem detsembris ning prognoos on ka üsna samaväärne tegelikule tootlikkusele. Antud pargi puhul võib öelda, et kõik kolm arvutusmeetodit on usaldusväärsed (Joonis 3). 26
27 Vana Tamme päikesepargi tegeliku ja prognoosi vahe on väga positiivne. Solar4you prognoos on tegelikust märkimisväärselt suurem vaid jaanuaris, mis on madala päikesekiirgusega kuu ning ülejäänud kuudel ületab tegelik tootlikkus prognoositu või on väga lähedane. Tulemuste põhja võib öelda, et antud park on väga efektiivne, tehniliselt korras ja on paigaldatud ideaaltingimustel. Paigaldatud ideaaltingimustel tähendab, et orientatsioon on ideaalne ning pargile ei lange varje ning samuti ei ole mustusest tingitud kadusid Jaan Veebr Märts Aprill Mai Juuni Juuli August Sept Okt Nov Dets Tegelik AC (kwh) Prognoositud AC (kwh) PVGIS AC (kwh) PVsyst AC (kwh) Joonis 3. Vana Tamme 8,75 kw päikesejaama tegelik ja eri meetoditega prognoositud tootlikkus Joonisel 4 on välja toodud Kakumäe päikesepargi tegelik tootlikkus aastal ning kolme arvutusmeetodiga prognoositud tootlikkused. Graafikut vaadates võib öelda, et Kakumäe pargi puhul on kõige täpsem prognoos saadud programmiga PVgis, prognoosis kõrge efektiivsusega kuudel kõige lähemale. Solar4you arvutusmeetod prognoosis kõige lähemale tegelikkusele viiel kuul (jaanuar, veebruar, märts, aprill ja september). Suvekuudel, kui on kõrge päikesekiirgus, on Solar4you arvutusmeetodi prognoos liialt optimistlik. Sarnaselt Vana Tamme pargile tootis ka Kakumäe päiksepark kõige rohkem elektrit maikuus ning Solar4you prognoosi järgi oleks tegelik tootlikkus pidanud olema kõige kõrgem juunis. Kõige vähem tootis park elektrit jällegi detsembris ning sama 27
28 saab välja lugeda ka Solar4you prognoosist, sellegipoolest on tegeliku ja prognoositud tootlikkuse erinevus detsembris üsna suur (Joonis 4). Kõikidel kuudel on tegelik tootlikkus prognoositust märgatavalt väiksem ja kuna selline tulemus on kõikide arvutusmeetodite puhul, siis võib järeldada, et tõenäoliselt langeb paneelidele vari peale, mis tõmbab efektiivsust väiksemaks ehk park ei ole paigaldatud kõiki faktoreid arvesse võttes ideaaltingimustel. Mustusest või lumest tulenevate kadude protsent on üldiselt Eestis väga väike, seega antud faktorid tõenäoliselt siin efektiivsust ei vähenda. Kokkuvõttes teeb park oma töö ära, kuid ei tooda maksimumi Jaan Veebr Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Tegelik AC (kwh) Prognoositud AC (kwh) PVGIS AC (kwh) PVsyst AC (kwh) Joonis 4. Kakumäe 8,85 kw päikesejaama tegelik ja eri meetoditega prognoositud tootlikkus Joonisel 5 on välja toodud Muhu päikesepargi tegelik tootlikkus aastal ning kolme arvutusmeetodiga prognoositud tootlikkused. Graafiku järgi on näha, et Muhu maapaigalduse puhul on madala efektiivsusega kuudel kõige täpsema prognoosi andnud PVsyst, kuid kõrge efektiivsusega kuudel (mai, juuni, juuli, august) on kõige täpsemini prognoosinud Solar4You arvutusmeetod. Kõige rohkem tootis Muhu päikesejaam elektrit sarnaselt eelmistele parkidele samuti maikuus ning jällegi Solar4you prognoosi kohaselt oleks kõige kõrgem tootlikkus pidanud olema juunis. Muhu päikesejaama tootlikkus oli kõige väiksem detsembris ning sama välja lugeda ka prognoosi pealt, erinevus nende vahel on jällegi märgatavalt suur (Joonis 5). 28
29 Muhu tegeliku ja prognoositud tootlikkuse vahe on üsna positiivne. Tootlikus on prognoosist oluliselt väiksem kõigest kahel kuul ja nendeks kuudeks on jällegi jaanuar ja oktoober, sarnaselt Vana Tamme päikesepargile. Kuuel kuul on tegelik tootlikkus prognoositust kõrgem ja seda päris suurel määral. Ülejäänud neljal kuul on prognoosi ja tegeliku tootlikkuse vahe kas väga väike või samaväärne. Käesoleva pargi puhul ka väga suuri energiakadusid ei ole, seega võib öelda, et päikesepark täidab enda eesmärki ja toodab elektrit vastavalt enda võimsusele Jaan Veebr Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Tegelik AC (kwh) Prognoositud AC (kwh) PVGIS AC (kwh) PVsyst AC (kwh) Joonis 5. Muhu 11 kw päikesejaama tegelik ja eri meetoditega prognoositud tootlikkus Joonisel 6 on välja toodud Roberti päikesepargi tegelik tootlikkus aastal ning kolme arvutusmeetodiga prognoositud tootlikkused. Graafiku järgi on näha, et Roberti päikesepargi puhul on kõige täpsem prognoos saadud programmiga PVgis. Solar4you arvutusmeetod on kõrge päikeseenergia efektiivsusega kuudel jällegi liiga optimistlik. Võrreldes kolme eelmise päikesejaamaga, ei ole ka Roberti pargi puhul suurima ja vähima tootlikkuse osas muutusi samuti suurim tegelik tootlikkus on mais ning Solar4you prognoos lubab suurimat tootlikkust juunis ja vähim tootlikkus on detsembris (Joonis 6). Antud päikesepargi tegeliku ja prognoositud tootlikkuse vahe on üsna negatiivne. Tootlikus on prognoosist oluliselt väiksem kümnel kuul ja nende hulka kuuluvad ka kõrge päikesekiirguse efektiivsusega suvekuud (aprill-august). Päikesepargi puhul on väga negatiivne, kui kõrge 29
30 efektiivsusega kuudel ei tooda park maksimumi, vaid laseb suure osa energiast kaotsi. Park toodab Solar4you prognoosist rohkem kõigest kahel kuul ning nendeks kuudeks on veebruar ja märts. Pargil on üsna suur efektiivsuse kadu, millest võib järeldada, et sarnaselt Kakumäe pargile võib tootlikkust mõjutada varjude langemine paneelidele. Samuti võib tegu olla lihtsalt liialt optimistlike prognoosidega Jaan Veebr Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Tegelik AC (kwh) Prognoositud AC (kwh) PVGIS AC (kwh) PVsyst AC (kwh) Joonis 6. Roberti 11 kw päikesejaama tegelik ja eri meetoditega prognoositud tootlikkus Joonisel 7 on välja toodud Talviku päikesepargi tegelik tootlikkus aastal ning kolme arvutusmeetodiga prognoositud tootlikkused. Graafiku järgi on näha, et Talviku päikesepargi puhul on kõige täpsem prognoos saadud Solar4you arvutusmeetodiga, antud meetod prognoosis seitsmel kuul kõige lähemale tegelikkusele. Kõige rohkem tootis antud jaam elektrit jällegi maikuus, kuid seekord on ka Solar4you prognoos ennustanud suurimat tootlikkust maikuus. Kõige väiksem tootlikkus oli jällegi detsembris ning seda näitas ka prognoos (Joonis 7). Talviku päikesepargi puhul on väga raske hinnata, kas prognoos on liialt optimistlik olnud, kuna antud pargil on päikesepaneelid kolme erinevasse suunda suunatud (ida, lõuna ja lääne suundadele) ning seetõttu sai ka tootlikust väga umbmääraselt prognoosida. Tootlikus on prognoosist oluliselt väiksem seitsmel kuul, kuid aprilli-juuli kuudes on tootlikkused üsna võrdväärsed. Park toodab Solar4You prognoosist rohkem kõigest ühel kuul ning selleks on maikuu. Kahjuks on ka selle pargi 30
31 puhul prognoos suurem kui tegelik tootlikkus. Kuna paneelid on katusel suunatud mitmesse erinevasse suunda, siis ei tooda kõik paneelid samal ajahetkel võrdväärselt ning on ka väga reaalne, et kuskil suunal langevad puudelt paneelidele varjud Jaan Veebr Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Tegelik AC (kwh) Prognoositud AC (kwh) PVGIS AC (kwh) PVsyst AC (kwh) Joonis 7. Talviku 13,8 kw päikesejaama tegelik ja eri meetoditega prognoositud tootlikkus Joonisel 8 on välja toodud Unismäe päikesepargi tegelik tootlikkus aastal ning kolme arvutusmeetodiga prognoositud tootlikkused. Graafiku järgi on näha, et Unismäe päikesepargi puhul annavad kõige lähedasema prognoosi tegelikkusele Solar4you ja PVsyst arvutusmeetodid. Solar4you prognoos on jällegi kõrge efektiivsusega kuudel liialt optimistlik (v.a juulikuu). Ühte meetodit, mis kõige paremini prognoosiks, ei ole selle pargi all võimalik esile tuua. Kõrgeim tootlikkus on ka selle pargi puhul jällegi maikuus ning Solar4you prognoosi järgi oleks pidanud kõrgeim tootlikkus olema juunis. Kõige vähem tootis park elektrit jällegi detsembris, ka prognoos oli kõige väiksem detsembrikuus (Joonis 8). Unismäe tegeliku ja prognoositud tootlikkuse vahe on pigem negatiivses suunas. Terve aasta vältel on tootlikkus üldiselt prognoosist madalam, kuid märgatavalt suur erinevus on vaid mõnel kuul. Unismäe pargi puhul on Solar4you arvutusmeetod olnud jällegi kõrge efektiivsusega kuudel ehk juunis ja augustis väga optimistlik. Tõenäoliselt täidab antud päikesejaam oma eesmärgi ära, kuid kindlasti on park suuteline mõnel kuul elektrit rohkem tootma. 31
32 Jaan Veebr Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Tegelik AC (kwh) Prognoositud AC (kwh) PVGIS AC (kwh) PVsyst AC (kwh) Joonis 8. Unismäe 15 kw päikesejaama tegelik ja eri meetoditega prognoositud tootlikkus Joonisel 9 on välja toodud Jaamamõisa Selveri päikesepargi tegelik tootlikkus aastal ning kolme arvutusmeetodiga prognoositud tootlikkused. Graafikust on näha, et Jaamamõisa Selveri päikesepargi puhul annab kõige lähedasema prognoosi tegelikkusele Solar4you arvutusmeetod. Antud päiksejaama puhul on tootlikkus kõige suurem taaskord maikuus ning Solar4you prognoos on taaskord suurim juunikuus. Väiksem tootlikkus on ka samuti jällegi detsembris (Joonis 9). Jaamamõisa Selveri tegeliku ja prognoositud tootlikkuse vahe on suures pildis üsna keskpärane. Terve aasta vältel on tootlikkus üldiselt prognoosist madalam, kuid märgatavalt suuri erinevusi ei ole. Natuke liiga optimistlik on Solar4you prognoos juunis, augustis ja oktoobris. Antud graafiku (Joonis 9) põhjal võib öelda, et käesolev park töötab väga hästi vastavalt oma võimsusele ja paneelide efektiivsusele ning täidab enda eesmärki. 32
33 Jaan Veebr Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Tegelik AC (kwh) Prognoositud AC (kwh) PVGIS AC (kwh) PVsyst AC (kwh) Joonis 9. Jaamamõis Selveri 120 kw päikesejaama tegelik ja eri meetoditega prognoositud tootlikkus Joonisel 10 on välja toodud Smarten Logistics päikesepargi tegelik tootlikus ja aastal ning kolme arvutusmeetodiga prognoositud tootlikkused. Graafiku põhjal võib järeldada, et Smarten Logistics päikesepargi puhul annab kõige lähedasema prognoosi tegelikkusele nii kui ka aastal esimeses aasta pooles Solar4you arvutusmeetod ning alates juunist on programmi PVgis prognoos täpseim. Nii kui aastal on tegelik tootlikkus jällegi kõige suurem mais ning teistel kuudel on elektritootlikkus võrreldes maikuuga juba märgatavalt väiksem. Käesoleva pargi puhul on aga tegelik tootlikkus aastal kõige väiksem jaanuaris ning aastal detsembris (Joonis 10). Smarten Logistics tegeliku ja Solar4you prognoositud tootlikkuse vahe nii kui ka aastal on märgatavalt suur juunis-augustis. Tegelik tootlikkus ületab prognoositu mõlemal aastal vaid maikuus. Ülejäänud kuudel on tegelik prognoositust madalam, kuid mitte väga märgatavalt (v.a juuni -august). Antud graafiku (Joonis 10) põhjal võib öelda, et käesolev park töötab üsna hästi vastavalt oma võimsusele ja paneelide efektiivsusele. 33
Elekter päikesest Eestis aastal Andri Jagomägi, Ph.D. Tallinna Tehnikaülikool Materjaliteaduse Instituut
Elekter päikesest Eestis aastal 2012. Andri Jagomägi, Ph.D. Tallinna Tehnikaülikool Materjaliteaduse Instituut Küsitlus Milline peaks olema päikesest elektrit toova süsteemi tasuvusaeg aastates, et Te
More informationEhitisintegreeritud fotoelektriliste päikesepaneelide tootlikkus ja majanduslik tasuvus Eesti kliimas aastal 2011
Ehitisintegreeritud fotoelektriliste päikesepaneelide tootlikkus ja majanduslik tasuvus Eesti kliimas aastal 2011 Annika Päsik Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Sisukord Eesmärk Päikesekiirgus Eestis
More informationVäiketuulikute ja päikesepaneelide tootlikkuse ja tasuvuse võrdlus
Väiketuulikute ja päikesepaneelide tootlikkuse ja tasuvuse võrdlus Rein Pinn Eesti Päikeseenergia Assotsiatsioon EnergoGen Päikeseenergia ja paneelid Toodab sooja Vaakum torukollektor Plaatkollektor Päikeseenergia
More informationPraktikumi ülesanne nr 4
Järjestikskeemid - Koodlukk I07 - Digitaalloogika ja -süsteemid Õppejõud: Priit Ruberg Ülari Ainjärv 1/4 I07 - Sisukord 1. Ülesande püstitus!... 1. Lahendus!... 1.1. Automaadi mudel!... 1.. s0 - s14 (Moore)!....3.
More informationPV-paneelide toodangu ja tarbimise kokkulangevus ning ühendamine lokaalsete elektrijaotusvõrkudega
PV-paneelide toodangu ja tarbimise kokkulangevus ning ühendamine lokaalsete elektrijaotusvõrkudega Argo Rosin Tehnikateaduste doktor Vanemteadur/Teadusprodekaan Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut
More informationRein Pinn OÜ ien Teh Eesti Päikeseenergia Assotsiatsioon
Taastuvenergeetikal põhinevad elektrisüsteemid Rein Pinn OÜ ien Teh Eesti Päikeseenergia Assotsiatsioon rein@epea.ee Taastuvenergia allikad PV paneelid Tuulikud Biokütusega kombijaamad Hüdroturbiinid Päikeseenergia
More informationKAS ENERGIA ON EESTIS ODAV VÕI KALLIS?
KAS ENERGIA ON EESTIS ODAV VÕI KALLIS? Rita Raudjärv, Ljudmilla Kuskova Energia on ressurss, milleta on tänapäeva elu raske ette kujutada tundub enesestmõistetavana, et see on pidevalt olemas. Erilise
More informationEfektiivne energiatootmine GE Jenbacher biogaasimootoritega
Efektiivne energiatootmine GE Jenbacher biogaasimootoritega Tiit Kollo Filter AS TEUK XI 12. november 2009 Tartu FILTER GE Jenbacher gaasimootorite autoriseeritud müüja ja hoolduspartner aastast 1998 Eesti,
More informationjõudlusega ning vähendab võrra.
Põhifunktsioonid Aktiivne energiajuhtimine Aktiivse energiajuhtimise funktsioon reguleerib energiatarbimise taset ja jahutusvõimet, juhtides kompressori mootori maksimaalset sagedust. Ülim energiatõhusus
More informationPäikeseenergeetika koolitus Tartu veebruar Andres Meesak Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon
Päikeseenergeetika koolitus Tartu veebruar 2018 Andres Meesak Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon 9 kw tootmisvõimsus Tootmise algus august 2012 Tänaseks toodetud enam kui 50 000 kwh elektrit Motivaatorid
More informationAasia riikide elanike kulutused välisreisidele (miljardites eurodes)
TURISM JAAPANIST EESTISSE JAAPANI ELANIKE VÄLISREISID Jaapani elanike arv on 127 miljonit. 2.a. tegid Jaapani elanikud 17,1 miljonit välisreisi 1. Reiside arv on pikka aega püsinud laias laastus samas
More informationPäikeseenergeetika, põhialused
Päikeseenergeetika, põhialused Argo Rosin, D.Sc.Eng Energeetikateaduskond Tallinna Tehnikaülikool Energiapall. Aastane päikesekiirgus ületab energiatarbe ja reservid ühekordselt [1] Maasoojus Aastane taastuvenergia
More informationVALGE SÄRK PÕHIKANGAS TWO FOLD
VALGE SÄRK TWO FOLD S0 2-PLY POPLIN T0 2-PLY TWILL U06 2-PLY ROYAL- OXFORD V SMALL HERRINGBONE Laitmatult valge särk on ajatu klassika. Oma puhtuses võimaldab see kombineerimist mis tahes teiste värvidega.
More informationLiginullenergiahoonete lokaalse taastuvelektri vajadus ja tasuvus
Liginullenergiahoonete lokaalse taastuvelektri vajadus ja tasuvus Jarek Kurnitski, Ergo Pikas 07.10.2016 Ehitajate tee 5 Phone +372 620 2002 ttu@ttu.ee 19086 Tallinn ESTONIA Fax +372 620 2020 www.ttu.ee
More informationTaastuvenergia mikro- ja väikelahendused energiakulude alandajana. Andres
Taastuvenergia mikro- ja väikelahendused energiakulude alandajana Andres Meesak @AndresMeesak 9 kw tootmisvõimsus Tootmise algus august 2012 Tänaseks toodetud 35 000 kwh elektrit Millest räägin? 1. Mõne
More informationHiina elanike välisreisid (piiriületused) (miljonites) kõik piiriületused sh.hongkongi, Macausse, Taiwani sh. muudesse riikidesse
1 31 34 41 46 48 57 7 83 98 115 133 137 TURISM HIINAST EESTISSE HIINA ELANIKE VÄLISREISID Hiina elanike arv on 1,4 miljardit. Alates 212.aastast on Hiina maailma suurim turismiturg. 216.a. tegid Hiina
More informationCO 2. heitkoguste vähendamisele suunatud projektid KYŌTO PROTOKOLL
CO 2 heitkoguste vähendamisele suunatud projektid KYŌTO PROTOKOLL KYOTO PROTOCOL TO THE UNITED NATIONS FRAMEWORK CONVENTION ON CLIMATE CHANGE The Parties to this Protocol, Being Parties to the United Nations
More informationKodune biodiisli valmistamine ja kasutamine Uurimistöö
Saaremaa Ühisgümnaasium Kodune biodiisli valmistamine ja kasutamine Uurimistöö Autor: Meelis Reinumägi 12C Juhendaja: Diana Õun Kuressaare 2010 ANNOTATSIOON Saaremaa Ühisgümnaasium Töö pealkiri Kodune
More informationSADAMA VASTUVÕTUSEADMETE VÄIDETAVATEST PUUDUSTEST TEAVITAMISE VORM FORM FOR REPORTING ALLEGED INADEQUACIES OF PORT RECEPTION FACILITIES
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2009. a määrus nr 78 Laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise ja vastuvõtmise korralduslikud nõuded Lisa 2 (majandus- ja kommunikatsiooniministri 04.märtsi
More informationLOKAALSE TOOTMISE DIMENSIONEERIMINE. Andres Meesak Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon
LOKAALSE TOOTMISE DIMENSIONEERIMINE Andres Meesak Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon 9 kw tootmisvõimsus Tootmise algus august 2012 Tänaseks toodetud ligi 40 000 kwh elektrit Andres Meesak Eesti Päikeseelektri
More informationLaevamootorite tulevik Anders Toomus Osakonna juhatja AB Volvo Penta Service Communication
Laevamootorite tulevik Anders Toomus Osakonna juhatja AB Volvo Penta Service Communication Volvo Penta Dept. CB22400 Service Communication AT 1 2014-07-28 Volvo Group Organization Group Trucks Sales &
More informationÜlevaadeenergiasäästlikestja taastuvenergialahendustest
Ülevaadeenergiasäästlikestja taastuvenergialahendustest Argo Rosin, D.Sc.Eng Teadusprodekaan/ Vanemteadur Energeetikateaduskond / Elektrotehnika instituut Tallinna Tehnikaülikool Sissejuhatus Taastuvenergia
More informationEesti Haigekassa DRG piirhinna ja piiride arvutamise metoodika hindamine
www.pwc.ee DRG piirhinna ja piiride arvutamise metoodika hindamine Eesti DRG hinnakujunduse süsteemi ülevaade I Kokkuvõte Lisad Lembitu 10 10114 Tallinn Lugupeetud Tanel Ross Erki Mägi Juhtivkonsultant
More informationVÄLJALASKESÜSTEEMI PROJEKTEERIMINE ÜKSIKKORRAS VALMISTATUD SÕIDUKILE
Risto Egipti VÄLJALASKESÜSTEEMI PROJEKTEERIMINE ÜKSIKKORRAS VALMISTATUD SÕIDUKILE LÕPUTÖÖ Tallinn 2014 Risto Egipti VÄLJALASKESÜSTEEMI PROJEKTEERIMINE ÜKSIKKORRAS VALMISTATUD SÕIDUKILE LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond
More informationEleringi toimetised nr 1/2011 EESTI ELEKTRISÜSTEEMI VARUSTUSKINDLUSE ARUANNE
Eleringi toimetised nr 1/211 EESTI ELEKTRISÜSTEEMI VARUSTUSKINDLUSE ARUANNE Tallinn 211 Varustuskindlus läbi energiasüsteemide ühendamise Hea lugeja, mul on hea meel pöörduda Sinu poole seoses Eleringi
More informationElektrienergia tarbijahind. ja selle mõjurid Euroopa Liidu. liikmesriikide näidetel
Elektrienergia tarbijahind ja selle mõjurid Euroopa Liidu liikmesriikide näidetel Elektroenergeetika õppekava Kõrgepingetehnika õppetool Magistritöö Õppetooli juhataja prof Juhan Valtin Juhendaja prof
More informationTALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Soojustehnika instituut Soojusenergeetika õppetool
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Soojustehnika instituut Soojusenergeetika õppetool Ando Leppiman TUULEGENERAATORITE ELEKTRI SOBIVUSEST EESTI ELEKTRISÜSTEEMI Bakalaureuseõppe lõputöö Instituudi
More informationRehvitemperatuuri mõõtesüsteem võistlusautole FEST14
Mehhatroonika instituut MHK õppetool MHK40LT Rainer Lepik Rehvitemperatuuri mõõtesüsteem võistlusautole FEST14 Bakalaureusetöö Autor taotleb tehnikateaduste bakalaureuse akadeemilist kraadi Tallinn 2014
More informationAIP Supplement for Estonia
EESTI AIP Estonia Kontakt / Contact Aadress: ennuliiklusteeninduse Aktsiaselts ennuinfo osakond Kanali põik 3 Rae küla, Rae vald 10112 Harjumaa Estonia Tel: +372 625 8323 Faks: +372 625 8200 AFS: EETYOYX
More informationLOGO. Eesti Arengukoostöö ja Humanitaarabi
LOGO KASUTUSJUHEND Eesti Arengukoostöö ja Humanitaarabi 1.1 Logo tähendus Logo element, mille ühenduses olevad kujundatud lülid on seotud, on tuletatud Eesti rahvuselementidest. Märgis olevad lahus elemendid
More informationProjekt valla
Projekt 228309 Taebla valla energeetika arengukava aastateks 2004-2019 Taebla Vallavalitsus Käesolev töö on Taebla Vallavalitsuse omand ning ilma nende või nende ametlike esindajate kirjaliku loata pole
More informationTarkvaraprotsessi küpsuse hindamise ja arendamise võimalusi Capability Maturity Model i näitel
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-Loodusteaduskond Informaatika õppetool Sander Zeemann Tarkvaraprotsessi küpsuse hindamise ja arendamise võimalusi Capability Maturity Model i näitel Proseminaritöö
More informationEesti õhusaasteainete heitkogused aastatel
Eesti õhusaasteainete heitkogused aastatel 199-216 Tallinn 218 Eesti õhusaasteainete heitkogused aastatel 199-216 Andmeleht Pealkiri: Eesti õhusaasteainete heitkogused aastatel 199-216 Autorid: Natalija
More informationVäga tõhusad väikese energiakuluga
Küttesüsteem Kliimaseade/ jahe Tarbevesi AX.. / A.. / ModulA.. Väga tõhusad väikese energiakuluga Enam kui lihtsalt pumbad A-energiaklassi asendab Biral ECO-Design A Alates 1. jaanuarist 2013 asendatakse
More informationSISUKORD Sissejuhatus Keskkonnaaruande mõiste Ökoloogilise jalajälje meetod Ökoloogilise jalajälje faktor Süsinikdioksiidi emissiooni meetod Aruande a
THE REGIONAL ENVIRONMENTAL CENTER for Central and Eastern Europe Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus Keskkonnaaruande mõiste Ökoloogilise jalajälje meetod Ökoloogilise jalajälje faktor Süsinikdioksiidi
More informationTOITESÜSTEEMI TÄIUSTAMINE RAHA SÄÄSTMISEKS
Artjom Tsassovskihh TOITESÜSTEEMI TÄIUSTAMINE RAHA SÄÄSTMISEKS LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Autotehnika eriala Tallinn 2015 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS... 4 2. LÜHENDITE LOETELU... 6 3. GAASISEADMED... 7
More informationSPORTLIK VABAVÕITLUS EESTIS
Valga Kaugõppegümnaasium SPORTLIK VABAVÕITLUS EESTIS Koostaja: Kaspar Kraav Juhendaja: Esta Mets Valga, 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. SPORTLIKU VABAVÕITLUSE ALGUS... 4 2. SPORTLIK VABAVÕITLUS TÄNAPÄEVAL...
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN 171-:2000 Alumiinium ja alumiiniumisulamid. Tõmbetoorikud. Osa : Erinõuded mehaanika alal kasutamiseks (välja arvatud keevitamine) Aluminium and aluminium alloys - Drawing stock -
More informationKALEV SPA ELEKTRIVARUSTUSE LAHENDAMINE KOLME SISENDI BAASIL
Hendrik Talvik KALEV SPA ELEKTRIVARUSTUSE LAHENDAMINE KOLME SISENDI BAASIL LÕPUTÖÖ Mehaanikateaduskond Elektritehnika eriala Tallinn 2017 Mina, Hendrik Talvik, tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö
More informationEESTI PANGA TÖÖTUBA Tootlikkuse ja palkade arengud
EESTI PANGA TÖÖTUBA Tootlikkuse ja palkade arengud Jaanika Meriküll Tairi Rõõm Eesti Pank Majandusuuringute allosakond Pärnu Finantskonverents 18.04.2013 Töötoa kava Tootlikkus ja palgad (Tairi) Tootlikkuse
More informationJÄRELTULIJALIJA e. Küsimustele vastab direktor Sirje Kautsaar
JÄRELTULIJALIJA e E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUMI LEHT ee e ee e NR 38 APRILL 2011 Küsimustele vastab direktor Sirje Kautsaar Sirje Kautsaar. Kuna meie kooli juhib nüüd uus direktor, tegime intervjuu,
More informationElektrituuliku seisundi reaalajajälgimissüsteem ja selle rakendused
Elektrituuliku seisundi reaalajajälgimissüsteem ja selle rakendused Elektroenergeetika õppekava Energiasüsteemide õppetool Magistritöö Õppetooli juhataja prof H. Tammoja Juhendaja dots J. Kilter Lõpetaja
More informationElektribusside laadimissüsteemide tasuvus- ja tundlikkusanalüüs
Tartu Linnavalitsus Elektribusside laadimissüsteemide tasuvus- ja tundlikkusanalüüs Rakendusuuring Mõnus Minek OÜ www.monusminek.ee Ahto Oja I ahto.oja@monusminek.ee Tauno Trink I tauno.trink@monusminek.ee
More informationLYRA. Loob rahuliku keskkonna. Air Climate Solutions
LYRA Loob rahuliku keskkonna Trendid (Lõpptarbijad) Suurenenud töötajate heaolu Hoone jagamise paindlikkus Madal elutsükli maksumus Kõrgem produktiivsus Valmisolek muutusteks Vähendatud energiakulu Individuaalne
More informationKÕRGEPINGE-IMPULSSTRAFO TOITEALLIKA JA KÕRGEPINGEMUUNDURIGA TESTMOODULI PROJEKTEERIMINE ESS-I PROOTONIKIIRENDILE
Sixten Sepp KÕRGEPINGE-IMPULSSTRAFO TOITEALLIKA JA KÕRGEPINGEMUUNDURIGA TESTMOODULI PROJEKTEERIMINE ESS-I PROOTONIKIIRENDILE LÕPUTÖÖ Mehaanikateaduskond Elektritehnika eriala Tallinn 2017 Mina, Sixten
More informationDirektiivi 2005/33/EÜ ja Marpoli VI lisa nõuete implementeerimine laeva emissioonigaasides. väävlisisalduse vähendamiseks
Direktiivi 2005/33/EÜ ja Marpoli VI lisa nõuete implementeerimine laeva emissioonigaasides väävlisisalduse vähendamiseks Tallinn 2014 väävlisisalduse vähendamiseks 1 (21) Töö nimetus: väävlisisalduse vähendamiseks
More informationElektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjad
Elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjad Bilansi tagamise ehk tasakaalustamise eeskirjad on koostatud ElTS 39 lg 3 1 alusel, mis sätestavad muuhulgas süsteemi tunnisisese reguleerimise
More informationKONKURENTSIVÕIMELINE LINNAENERGIA
KONKURENTSIVÕIMELINE LINNAENERGIA Priit Koit, OÜ Utilitas juhatuse liige/ 13.12.2017 www.utilitas.ee Linnaenergia roll 66% planeedi rahvastikust elab aastal 2050 linnades Linnaelanike ja -asutuste soojuse-,
More informationTALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond IDK40LT Ilja Kudrjavtsev IAPB JÄRELTURU ELEKTRILINE DIFERENTSIAALILUKK AUTO ABS PÕHJAL Bakala
TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY Faculty of Information Technology IDK40LT Ilja Kudrjavtsev 140169IAPB AFTERMARKET ELECTRONIC DIFFERENTIAL LOCK BASED ON EXISTING ABS Bachelor s thesis Supervisor: Martin
More informationNatalja Levenko. analüütik. Elukondlik kinnisvaraturg a I poolaastal I 1 I
Natalja Levenko analüütik Elukondlik kinnisvaraturg 25. a I poolaastal I I 25. a I poolaastal. Makromajanduse ülevaade MAJANDUSKASV Eesti Panga hinnangul Eesti majanduskasv kiireneb, kuid jääb aeglasemaks
More informationTartu Ülikool Bioloogia-geograafiateaduskond Geograafia Instituut Loodusgeograafia ja maastikuökoloogia õppetool. Alar Teemusk
Tartu Ülikool Bioloogia-geograafiateaduskond Geograafia Instituut Loodusgeograafia ja maastikuökoloogia õppetool Alar Teemusk MURUKATUSE TEMPERATUURI REGULEERIMISE JA VEE KINNIPIDAMISE VÕIME EESTI KLIIMATINGIMUSTES
More informationEESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut. Ago Ütt-Ütti
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Ago Ütt-Ütti SÕIDUKI MOOTORI PROGRAMMEERITAVA JUHTMOODULI SEADISTAMISE METOODIKA DÜNAMOMEETRILISES STENDIS METHODOLOGY FOR TUNING VEHICLE STANDALONE ENGINE FUEL INJECTION
More informationEESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH KONJUNKTUUR NR 3 (194)
3(194)215 EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH KONJUNKTUUR NR 3 (194) Tallinn September 215 EKI KONJUNKTUURIINDEKSID: SEPTEMBER 215 Majanduse hetkeolukord ja ootused (Müncheni
More informationTOOTMISPROTSESSI ARENDUS ABB AS AJAMITE JA TAASTUVENERGIASEADMETE TEHASE NÄITEL
Taavi Vaimel TOOTMISPROTSESSI ARENDUS ABB AS AJAMITE JA TAASTUVENERGIASEADMETE TEHASE NÄITEL LÕPUTÖÖ Mehaanikateaduskond Tehnomaterjalide ja turunduse eriala Tallinn 2016 Mina, Taavi Vaimel tõendan, et
More informationKliimapoliitika põhialused aastani Energeetika ja tööstuse valdkonna mõjude hindamine
Kliimapoliitika põhialused aastani 25 Energeetika ja tööstuse valdkonna mõjude hindamine Tallinn 216 SISUKORD LÜHENDID... 4 KOKKUVÕTE... 5 SISSEJUHATUS... 7 1 ÕHUHEITMETE ARVEPIDAMINE... 8 1.1 Kasvuhoonegaaside
More informationNaabrireeglid klassifitseerimisel
Tartu Ülikool Matemaatika-Informaatika Teaduskond Matemaatilise Statistika Instituut Semestritöö: Naabrireeglid klassifitseerimisel Autor: Raivo Kolde Juhendaja: Jüri Lember 9. detsember 2004. a. Sisukord
More informationKÄRLA LASTEAED SKANEERIVA ENERGIAAUDITI ARUANNE
So o juste hnika Institu ut Tellija andmed: Tellija: Soletek OÜ Kontaktisik: Aadress: Tel: e-post: KÄRLA LASTEAED SKANEERIVA ENERGIAAUDITI ARUANNE Pargi tn 9, Kärla alevik, Lääne-Saare vald, Saare maakond,
More informationENERGIAÜHISTU ASUTAMISE VÕIMALUSED EESTIS
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Merit Sõrmus ENERGIAÜHISTU ASUTAMISE VÕIMALUSED EESTIS Bakalaureusetöö maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekaval Juhendaja: Viia Parts, MSc
More informationKESKMOOTORIGA RALLIAUTO TAURIA RESTAUREERIMINE SISSELASKETRAKT
Karl Romanenkov KESKMOOTORIGA RALLIAUTO TAURIA RESTAUREERIMINE SISSELASKETRAKT LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Autotehnika eriala Tallinn 2017 Mina/meie,..., tõendan/tõendame, et lõputöö on minu/meie kirjutatud.
More informationMADALA TASEME JUHTKONTROLLERI ARENDUS ISEJUHTIVALE SÕIDUKILE
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Elvar Liiv 154089IASB MADALA TASEME JUHTKONTROLLERI ARENDUS ISEJUHTIVALE SÕIDUKILE Bakalaureusetöö Juhendaja: Mairo Leier Doktorikraad Tallinn 2018 Autorideklaratsioon
More informationKESKKONNAMÕJU TRANSPORDI BIOKÜTUSTE TOOTMISEL EESTIS
Soojustehnika instituut Soojusjõuseadmete õppetool MSJ70LT Stanislav Štõkov KESKKONNAMÕJU TRANSPORDI BIOKÜTUSTE TOOTMISEL EESTIS Autor taotleb tehnikateaduste magistri akadeemilist kraadi Tallinn 2016
More informationB 90 R Adv DOSE Bp Pack
B 90 R R Adv Bp Pack akutoitel pealistutav põrandapesumasin on kompaktne, mitmekülgne, sellel on suurema mahutavusega paak, reguleeritav töölaius (55-75 cm) ja FACT-tehnoloogia. Mudelil Advance on juhtpaneel,
More informationTaastuvenergia tootmine ja tarbimine Production and consumption of renewable energy
MONTHLY BULLETIN OF ESTONIAN STATISTICS Taastuvenergia tootmine ja tarbimine Production and consumption of renewable energy Maavarade kaevandamine ja varud, 2007 Mining and the stock of mineral resources,
More informationK ägu. Eesti Bioloogia ja Geograafia Õpetajate Liidu toimetised
K ägu Eesti Bioloogia ja Geograafia Õpetajate Liidu toimetised Tallinn 2008 Eesti Bioloogia ja Geograafia Õpetajate Liit Eesti Bioloogia ja Geograafia Õpetajate Liit on 1993. aastal loodud vabariigi bioloogia
More informationEesti koolide seitsmendate klasside õpilaste oskused matemaatikas rahvusvahelise Kassex projekti valgusel
Eesti koolide seitsmendate klasside õpilaste oskused matemaatikas rahvusvahelise Kassex projekti valgusel Jüri Afanasjev, Margit Nerman, Tartu Ülikool 1. Kassel-Exeter projekt Niinimetatud Kassel-Exeteri
More informationTartu Ülikool Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut KÜTTE, VENTILATSIOONI JA ÕHUKONDITSIONEERIMISE INGLISE-EESTI SELETAV SÕNASTIK
Tartu Ülikool Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut KÜTTE, VENTILATSIOONI JA ÕHUKONDITSIONEERIMISE INGLISE-EESTI SELETAV SÕNASTIK Magistriprojekt Margus Mere Juhendajad: Kristi Põder Märt Falk
More informationKui ei külma küünlal jalad, siis vast külmab vastlal jalad, kui ei külma vastlal jalad, siis jorutab jüripäevani. (Iisaku, 1961)
Kui ei külma küünlal jalad, siis vast külmab vastlal jalad, kui ei külma vastlal jalad, siis jorutab jüripäevani. (Iisaku, 1961) Oli käre külm, kuid päike helendas ja lumi sätendas silmipimestavalt. Oli
More informationKESKMOOTORIGA RALLIAUTO TAURIA PLASTKOORIKU RENOVEERIMINE
Erik Artjomenko KESKMOOTORIGA RALLIAUTO TAURIA PLASTKOORIKU RENOVEERIMINE LÕPUTÖÖ Tallinn 2017 Erik Artjomenko KESKMOOTORIGA RALLIAUTO TAURIA PLASTKOORIKU RENOVEERIMINE LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Autotehnika
More informationKanepibetoonsegude tutvustus ja katsetamine Eesti kliimas
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku ehituse õppekava Markus Pau Kanepibetoonsegude tutvustus ja katsetamine Eesti kliimas Lõputöö Juhendaja: Laur Pihel Kaitsmisele
More informationHead lapsevanemad! Aasta 2009 hakkab läbi saama ning peagi on kätte jõudmas jõuluaeg ja aasta lõpp. Jõuluaeg on kindlasti meelespidamise
X X X U-16 vanuseklassi võrkpallivõistkond võitis Saaremaal Eesti Spordiliidu Jõud karikavõistluse. NR. 31 Talvepäikese pikkades varjudes elavad kuusepuud. Metsa all lumelohkudes hõbedane härmakelluke
More informationLISA 1. SILUMINE. e) Kanname andmed tabelisse L1.1 ja liidame kokku:
LISA 1. SILUMINE. Andmete silumine on andmete statistilise töötlemise võte, mis võimaldab kõrvaldada juhuslikke hälbeid ja välja selgitada nähtuskäigu trende. Käesolevas uuringus kasutati silumist inimkannatanutega
More informationETTEVÕTTE VÄÄRTUSE KUJUNEMINE LÄHTUVALT VALITUD STRATEEGIAST AS i IMPREST NÄITEL
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Timo Hermlin ETTEVÕTTE VÄÄRTUSE KUJUNEMINE LÄHTUVALT VALITUD STRATEEGIAST AS i IMPREST NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks
More informationTartu Ülikool Psühholoogia osakond. Margit Tamm. Algklasside õpilaste verbaalsete võimete hindamine. Individuaalse ja grupitestimise võrdlus
Tartu Ülikool Psühholoogia osakond Margit Tamm Algklasside õpilaste verbaalsete võimete hindamine. Individuaalse ja grupitestimise võrdlus Magistritöö Juhendaja: Eve Kikas, PhD Läbiv pealkiri: Verbaalsete
More informationTarbimise juhtimine tootmisettevõttes kasutades DMAIC ja Six-Sigma metoodikaid
Tarbimise juhtimine tootmisettevõttes kasutades DMAIC ja Six-Sigma metoodikaid Elektroenergeetika õppekava Energiasüsteemide õppetool Magistritöö Õppetooli juhataja Juhendaja Kaasjuhendaja Lõpetaja prof
More informationTÖÖSTUSLIKUST KANEPIST SOOJUSISOLATSIOONIMATERJALIDE OMADUSTE UURIMINE STUDYING CHARACTERISTICS OF THERMAL INSULATION MATERIALS FROM INDUSTRIAL HEMP
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Denis Pappel TÖÖSTUSLIKUST KANEPIST SOOJUSISOLATSIOONIMATERJALIDE OMADUSTE UURIMINE STUDYING CHARACTERISTICS OF THERMAL INSULATION MATERIALS FROM INDUSTRIAL
More informationEUROOPA PARLAMENT ARVAMUS. Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon 2003/0226(COD) Esitaja: siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon
EUROOPA PARLAMENT 2004 ««««««««««««Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon 2009 2003/0226(COD) 14.12.2004 ARVAMUS Esitaja: siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon Saaja: transpordi- ja turismikomisjon Teema: Euroopa
More information3. MAJANDUSSTATISTIKA
3. MAJANDUSSTATISTIKA Kirsti Kislenko, Ako Sauga Sissejuhatus Ühiskonna, majanduse ning keskkonna arengu kirjeldamiseks ja analüüsimiseks kasutatakse palju erinevaid arvandmeid statistikat. Oskus statistikat
More informationKURTNA KOOLI KLASSI ÕPILASTE RAHULOLU- UURINGU TULEMUSED
KURTNA KOOLI 5.-9. KLASSI ÕPILASTE RAHULOLU- UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 2012 Sisukord 1. SISSEJUHATUS... 3 2. RAHULOLU ERINEVATE VALDKONDADEGA... 4 2.1. ÕPPETÖÖ... 4 2.1.1. Õppetöö
More informationUML keel. Keel visuaalseks modelleerimiseks. Ajalugu ja skeemide nimekiri
UML keel Keel visuaalseks modelleerimiseks. Ajalugu ja skeemide nimekiri Mudel Mudel on tegelikkuse lihtsustatud, üldistatud esitus. Mudel peab aitama nähtust paremini mõista; tegevusi planeerida. Mudel
More informationACTULUX HINNAKIRI 2016 v 1
ACTULUX HINNAKIRI 2016 v 1 Üldhinnakiri äriklientidele, ex works Hadsund, Denmark. Kontakt: Silvar Pippar +372 5757 0411 spi@actulux.com AVAMISSÜSTEEMID Traaversiga varustatud SA Power Mini 70-110 cm SA
More informationdotsent, tellimustöö vastutav täitja, TTÜ elektroenergeetika instituut doktorant, nooremteadur, TTÜ elektroenergeetika instituut
Elektertransport ja selle mõju elektrisüsteemi talitluselee Uurimistöö 1.1-4/12/3477 / Lep12183 III etapi lõpparuanne Tallinn 2014 Uurimistöö täitjad: Ivo Palu Tanel Sarnet Triin Kangro dotsent, tellimustöö
More informationEESTI STANDARD EVS-EN 25199:1999. Tsentrifugaalpumpade tehnilised andmed. Klass II Technical specifications for centrifugal pumps - Class II
EESTI STANDARD EVS-EN 25199:1999 Tsentrifugaalpumpade tehnilised andmed. Klass II Technical specifications for centrifugal pumps - Class II EESTI STANDARDI EESSÕNA Käesolev Eesti standard EVS-EN 25199:1999
More informationSokkia GSR 2700ISX vertikaalsed ja horisontaalsed mõõtmishälbed valitud maastikutingimustes
Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduste valdkond Ökoloogia ja maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö geograafias 12 EAP Sokkia GSR 2700ISX vertikaalsed ja horisontaalsed mõõtmishälbed
More informationGeograafilise päritolu ennustamine geeniekspressiooni ja geneetilise varieeruvuse abil
TARTU ÜLIKOOL MATEMAATIKA-INFORMAATIKATEADUSKOND Arvutiteaduse instituut Informaatika õppekava Madis Kaasik Geograafilise päritolu ennustamine geeniekspressiooni ja geneetilise varieeruvuse abil Bakalaureusetöö
More informationEESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut. Indrek Pomerants ENERGIATARBIMISE OPTIMEERIMINE ASULA JOOGIVEE TOOTMISEL
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Indrek Pomerants ENERGIATARBIMISE OPTIMEERIMINE ASULA JOOGIVEE TOOTMISEL ENERGY CONSUMPTION OPTIMIZATION OF DRINKING WATER PRODUCTION IN VILLAGE Magistritöö Energiakasutuse
More informationZAZ 1102 TAURIA TAGAVEDRUSTUSE KINEMAATIKA MUUTMINE
Taavi Filatov ZAZ 1102 TAURIA TAGAVEDRUSTUSE KINEMAATIKA MUUTMINE LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Autotehnika eriala Tallinn 2016 Mina/meie,..., tõendan/tõendame, et lõputöö on minu/meie kirjutatud. Töö koostamisel
More informationTOOTE KESKKONNATEATIS ECO PLATFORMi viitenumber ROCKWOOL
TOOTE KESKKONNATEATIS ECO PLATFORMi viitenumber 00000379 ROCKWOOL kivivillast soojusisolatsioon hoonetele, mida toodetakse Balti turu jaoks Vastavalt standarditele EN 15804 ja ISO 14025 ning sõltumatute
More informationAUTOVARUOSAD JA -TEHNIKA 1. VĀKS
AUTOVARUOSAD JA -TEHNIKA 1. VĀKS AKUD 2016/2017 Parim energiaallikas mistahes autole: S5/S4/S3 autoakud PowerFrame tehnoloogiaga Kõikehõlmav tugi teie akuärile S5 / S4 / S3 autoakud PowerFrame tehnoloogiaga:
More informationArvutiklassi broneerimise veebirakendus. Eesti koolidele. Tallinna Ülikool. Informaatika Instituut. Bakalaureusetöö. Autor: Raimo Virolainen
Tallinna Ülikool Informaatika Instituut Arvutiklassi broneerimise veebirakendus Eesti koolidele Bakalaureusetöö Autor: Raimo Virolainen Juhendaja: Mart Laanpere Autor:...... 2014 Juhendaja:...... 2014
More informationBiojäätmed ja reoveesetted Harjumaal ja Lääne-Virumaal Juhend jäätmetekke vältimise programmi koostamiseks
Tallinna Tehnikaülikool SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus Biojäätmed ja reoveesetted Harjumaal ja Lääne-Virumaal Juhend jäätmetekke vältimise programmi koostamiseks Tallinn, 2010 SISUKORD
More informationKinnituselemendid ja ühendustehnika. Kvaliteet, mida saab usaldada
Kinnituselemendid ja ühendustehnika Kvaliteet, mida saab usaldada H&R GmbH I Osemundstraße 4 I DE 58636 Iserlohn Fon +49 2371 95316-0 I Fax +49 2371 95316-16 info@the-wire-man.com I www.the-wire-man.com
More informationMUUDETUD juunis Kõik õigused kaitstud WADA
1 Küsimus: Lõppkokkuvõttes vastutan mina kõige eest, mida alla neelan, süstin või manustan.vastus: Õige Seletus: Kõik sportlased peavad esitama ennetavaid küsimusi oma sportlaskarjääri ohtuseadmise vältimiseks.
More informationEESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH KONJUNKTUUR NR 3 (202)
EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH KONJUNKTUUR NR 3 (22) Tallinn September 217 EKI KONJUNKTUURIINDEKSID: SEPTEMBER 217 Majanduse hetkeolukord ja ootused* 1 5-5 -1 25 26
More informationKEY TO SYMBOLS. Symbols. Choke: Set the choke control in the choke position. 2 English AT26CCMC
GB Operator s manual 2-22 SE Bruksanvisning 23-43 DK Brugsanvisning 44-64 FI Käyttöohje 65-85 NO Bruksanvisning 86-106 FR Manuel d utilisation 107-127 NL Gebruiksaanwijzing 138-148 IT Istruzioni per l
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3675:2006 Toornafta ja vedelad naftaproduktid. Laboratoorne tiheduse määramine. Areomeetriline meetod (ISO 3675:1998) Crude petroleum and liquid petroleum products - Laboratory
More informationSA Säästva Eesti Instituut/ Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus NATURA HINDAMISE PRAKTIKAST JA KVALITEEDIST 2010.
SEI Tallinn väljaanne nr 16 SA Säästva Eesti Instituut/ Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus NATURA HINDAMISE PRAKTIKAST JA KVALITEEDIST 2010 Kaja Peterson Tallinn, jaanuar 2011 Kaanel: Kaunis
More informationCIRRUS. AMAZONE Cirrus 03. Großflächensätechnik Cirrus
AMAZONE Cirrus 03 Großflächensätechnik Cirrus Jaanus Põldmaa Mudelid Ülevaade Cirrus 3503 Compact RoTeC Pro Cirrus 6003-2 (C) RoTeC Pro Cirrus 3003 Compact RoTeC Pro Cirrus 4003 (-C) RoTeC Pro Ja Cirrus
More informationEesti rahvusvaheline konkurentsivõime 2009 AASTARAAMAT
RIIGIKANTSELEI rahvusvaheline konkurentsivõime 2009 AASTARAAMAT konkurentsivõime maailma 57 riigi võrdluses ning olulised majandusindikaatorid võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega Tallinn, detsember
More informationMadis Pääbo MOOTORI SIMULATSIOON JA TURBOÜLELAADIMISSÜSTEEMI PROJEKTEERIMINE BMW M50-M54 MOOTORITELE
Masinaehituse instituut Autotehnika õppetool MEA70LT Madis Pääbo MOOTORI SIMULATSIOON JA TURBOÜLELAADIMISSÜSTEEMI PROJEKTEERIMINE BMW M50-M54 MOOTORITELE Engine simulation and the design of a turbocharging
More informationEMG SIGNAALITÖÖTLUSPLOKK JUHTIMISRAKENDUSTEKS
MEHHATROONIKAINSTITUUT Mehhatroonikasüsteemide õppetool MHK70LT Ervin Piigli EMG SIGNAALITÖÖTLUSPLOKK JUHTIMISRAKENDUSTEKS Autor taotleb tehnikateaduse magistri akadeemilist kraadi Tallinn 2015 Autorideklaratsioon
More information