Head lapsevanemad! Aasta 2009 hakkab läbi saama ning peagi on kätte jõudmas jõuluaeg ja aasta lõpp. Jõuluaeg on kindlasti meelespidamise

Size: px
Start display at page:

Download "Head lapsevanemad! Aasta 2009 hakkab läbi saama ning peagi on kätte jõudmas jõuluaeg ja aasta lõpp. Jõuluaeg on kindlasti meelespidamise"

Transcription

1 X X X U-16 vanuseklassi võrkpallivõistkond võitis Saaremaal Eesti Spordiliidu Jõud karikavõistluse. NR. 31 Talvepäikese pikkades varjudes elavad kuusepuud. Metsa all lumelohkudes hõbedane härmakelluke heliseb tasa See on jõuluhõng looduses ja lumes, jõulumõtetes ja tegudes 22. detsember 2009 Head lapsevanemad! Aasta 2009 hakkab läbi saama ning peagi on kätte jõudmas jõuluaeg ja aasta lõpp. Jõuluaeg on kindlasti meelespidamise ja märkamise aeg. Märgakem siis taas kord meie kõigi kõige kallimat vara-oma lapsi. Lapsi, kes küll vahel üllatavad meid oma küsimustega või ootamatu käitumisega; lapsi, kellele pidevalt peab meelde Nüüd tähed taevas ja lumi on maas ning pilvede laevad siin liuglevad taas. Ka jäälilled aknail ju ehivad tuba ja jõuluhaldjail tuppa tulla on luba. tuletama õppimiskohustust ja viisakust. Aga kõigest hoolimata on nad meie enda lapsed ja ei tohi unustada, et kõik me õpime kogu elu, ka meie, lapsevanemad. Õpime siis aru saama, et meil tuleb leida aega oma lapsega rääkimiseks ja temaga tegelemiseks. Tuleb häbenemata vastata paljudele omapärastele Saaremaal tuli võit Põltsamaale U-16 vanuseklassi võistkondi mängis Saaremaal seitse. Suurte sõidukulude tõttu ei saanud osa võtta Võru U- 16 vanuseklassi võistkond. Mängiti kahes alagrupis, kust edasi poolfinaali pääsesid alagruppide kaks paremat. Põltsamaa poisid pääsesid poolfinaali, kus nende vastaseks oli Tartumaa võistkond. Esimene geim võideti suurelt. Teine geim kippus käest minema. Sellest hoolimata võideti mäng 2:0. Finaalis saadi taas kokku korra juba alagrupiturniiril alistatud Saarema I võistkonnaga, mida võideti taas 2:0. Nii tulidki Põltsamaa U-16 noormehed Saaremaal esimesteks. Teise koha sai Saaremaa I võistkond, kolmanda Valgamaa, neljandaks Tartumaa, viiendaks Lääne-Virumaa, kuuendaks Saarema II ja seitsmendaks Põlvamaa. Põltsamaa spordikooli U- 16 vanuseklassi võistkonnas mängisid Taavi Arula, Andre Maisväli, Martin Raudnagel, Sander Kulp, Märt-Hendrik Olm, Mikk Keskküla ja Aleks-Anton Lojander. Kertu Liebert, projektijuht küsimustele. Peab meeles pidama, et tähtpäevad ja jõulud on oma lapsele tähelepanu pööramise aeg. Soovin kõigile lapsevanematele kena jõuluaega ja meeldivat koosolemist oma lastega aasta kõige ilusamal ajal. Akendest helgivad tuled, säravad jõulupuud. Taevas küll pilvega sulet, paistmas pole kuud. Aga suur valgusesära kõikjale ulatub, mure ja tusa viib ära, rõõmudeks sulatab. Aimar Arula, direktor Jõulurõõm ei pea mitte talvine ahjusoe olema, mis peagi ära jahtub, vaid kevadine päiksesoe, mis päev-päevalt kasvab ja kasvab h Saabub õhtu- ainus aastas, h raugeb sadu, vaibub tuul, h h sumbub kõik, mis hinge laastab Küünlad süüdatakse puul. h h h h h h h h h h h h h h Kui säravad tuled me jõulupuul ja väljas on külm ja kõle, siis südameid soojendab armastusära hinge sa sellele sule. Sa tule ja vaata ja kuulatavalge lumi meid jõuluga tervitab! Ta tuleb ja tahabki hiilata, tuua rõõmu ja rahu kaugeist aegadest siiani. h TÄNA LEHES: Haigestumine takistas õppetööd Karjäärinädal Huvitavaid fakte keemiast Geograafiaviktoriini vastused Keemiaviktoriin Palju õnne Omaloomimg Tervitus toimetajalt Lõpuks on talvekülm käes ja ka lumi on jõuludeks maha tulnud. Nüüd on tõeline jõulutunne kohal. Kohal on ka selle aasta viimane infoleht. Tavaliselt tutvustan toimetajana lühidalt lehe sisu, kuid seekord ma seda ei tee. Las jääda lehe sisu avastamiseks ja pisikeseks üllatuseks lehelugejale. Seekord räägin natuke jõuluajast. Ajast, mil tuleb meelde tuletada, et me pole siin maailmas üksi. Meie ümber on inimesed, kes on meile kallid ja lähedased ning ka inimesed, kes meile võib-olla nii lähedased pole. Jõulud ongi selline püha, kus on aega märgata kõik inimesi, nii lähedasi, kui mittelähedasi ja mis peamine, märgata iseend. Mitte keegi pole nii nõrk, et ei suuda teisi aidata. Külmal ajal on vaja just sisemist soojust. Märgake enda ümber olevaid lähedasi ning näidake neile, kui kallid nad teie jaoks on, sest alati ei ole see iseenesest mõistetav. Kallistage neid, lausuge paar head sõna või lihtsalt naeratage soojalt. Öelge välja, mida mõtlete ja tunnete, sest teie lähedased ei pruugi teada, et neist hoolite. Jõulud on ka kingituste aeg. Aeg, mil kingituse tegemine on sama rõõmus, kui kingituse saamine, sest kingituse saamine näitab, et oled kellelegi tähtis. Mida kinkida? Ajad on keerulised ning kõike on justkui juba kingitud. Mul on teile hea kingiidee- kinkige mälestusi! Mälestusi ei saa ära võtta mitte keegi. Alati ei pea ju kingitus materiaalne olema. Enda lapsepõlvest mäletan, et kingituse saamine on meeldiv ja iga laps tahab kingitust. Tagasi vaadates jäävad kingituste asemel meelde aga hoopis perega ja sõpradega koosveedetud aeg ja erilised hetked. Kes teist mäletab, mis ta 10. aastaselt kingituseks sai? Ilmselt mõni üksik. Aga perega suvitamas käimist või lauamängude mängimist, jõulukaunistuste valmistamist, piparkookide küpsetamist ja seda, miks päkapikud enam ei käi, mäletavad ilmselt paljud, kui mitte kõik. Sellepärast kinkigegi mälestusi! Küpsetage isetehtud taignast piparkooke, kaasake taigna valmistamisse ka lapsed, jalutage terve perega lumesajus, minge koos suusatama või küsige oma laste käest, mida nad koos teha tahaksid ja sooviksid. Võimalusi on palju, võtke vaid teineteise jaoks aega. Hoidke, usaldage, andestage, kinkige ja naeratage nii lähedastele kui ka võõrastele. Valgeid jõule ning ilusat vana aasta lõppu! Kertu Liebert, projektijuht Pildil Jõudi karikavõistlustel Saaremaal U-16 vanuseklassis esikoha saavutanud Põltsamaa Spordikooli võistkond (tumedas vormis) koos teiseks jäänud Saaremaa võistkonnaga (valges vormis).

2 2 KOOL JA KODU Lastevanemate Kool Soovitusi internetihuvilise lapse vanematele Riigi Infosüsteemide arenduskeskuse (RIA) spetsialistid annavad näpunäiteid, kuidas lapsevanemad saaksid oma võsukesi netis varitsevate ohtude eest kaitsta. Õpeta oma lapsele emotsionaalset enesekaitset: lõpeta-blokeeri-räägi Kui keegi lapse internetikontaktidest käitub pidevalt kiuslikult või palub teha midagi, mis tekitab lapses ebamugavust, on ainuõige lahendus suhtlemine kiusaja või ahistajaga lõpetada, ta blokeerida ning juhtunust ka lapsevanemale rääkida. Kui probleem on tõsine, tuleb kokku koguda tõendid (vestluste salvestused ja ekraanipildid) ning teatada juhtunust politseisse. Kui laps teab, et vanem tahab ja saab veebisuhtluses tekkinud murede lahendamisel aidata, tunneb ta end kindlamalt. Räägi lapsega interneti kasutamisest Tõenäoliselt ei ole sa kursis kõikide lehekülgedega, mida su laps kasutab. Samas ei tea ka tema, mida sina internetis teed. Jaga lapsega oma interneti tegemisi ja lase ka temal oma lemmikkeskkondi tutvustada. Ole avatud suhtumisega. Vestluse eesmärk ei ole karistada või lapse lemmikkeskkondi keelata, vaid tekitada lapses arusaam, mida need talle annavad ning mis ohud nendega kaasnevad. Oma netikasutust tutvustades õpetad aga lapsele, et internetti saab kasutada ka muuks, kui sõpradega suhtlemiseks või mängude mängimiseks. Ära reageeri üle Kõikidel lastel on saladusi, mida nad oma vanematele avaldada ei soovi. Austa lapse privaatsust niivõrd, kui see tema muid huve ei kahjusta. Kui laps on sind usaldanud ja rääkinud ka mõnevõrra ehmatavaid seiku oma netielu ja -sõprade kohta, jää rahulikuks ning ära asu karistust määrama. Arutle lapsega nende olukordade üle, rääkige võimalikest tagajärgedest ja lahendustest. Palu last, et ta räägiks sulle veebisuhtluses toimunust ka edaspidi ning tunne ise aktiivselt huvi, kuidas laps olukorrad lahendab. Netikeeld ja karistus ei ole kindlasti lahendused, sest naabripoisi või kooli arvutist saab endiselt internetti. Tutvu oma lapse netisõpradega Lapse sõpru reaalses maailmas tunned sa hästi. Kuid tõenäoliselt ei ole sa kursis tema virtuaalsõpradega. Tunne nende vastu huvi. Küsi, mis nende nimed on, kui vanad nad on, mis nende hobid on, millest nad omavahel eile rääkisid, kui sageli nad sinu lapsega suhtlevad, kas saaksid nende pilti näha, kas laps on nendega ka telefonis vestelnud. Samas pea silmas, et liigne uurimine ja norimine mõjub halvasti sinu ja lapse usalduslikule suhtele. Seega püüa lapsega tema netisemudest rääkides jääda delikaatseks ja ära sunni teda oma eraasju avaldama, kui ta seda ei soovi. Ära pane arvutit lapse tuppa! Paiguta arvutitöökoht pigem elutuppa või muusse ruumi, kus toimetavad kõik pereliikmed. Ära luba lapsel arvutit oma toas kasutada. Paigutades arvuti elutuppa, saad ühelt poolt kontrollida, kui pikalt laps õhtuti arvutit kasutab, samuti omad paremat ülevaadet sellest, millega sinu laps internetis tegeleb. Jälgi oma lapse emotsioone arvuti kasutamisel Kas sinu laps istub arvuti taha rõõmsal meelel, kuid internetis surfates muutub tema tuju järsult? Kui laps on interneti kasutamise ajal või pärast seda tihti depressioonis, kurb või vihane, peaksid püüdma sellest temaga rääkida. Võimalik, et internetis olles kogeb ta midagi ebameeldivat või suisa ohtlikku. Taga lapsele võimalusi suhtlemiseks reaalses maailmas Liigne suhtlemine internetisõpradega asendab sageli sotsiaalset võrgustikku reaalses maailmas. Ära lase oma lapsel kapselduda üksnes virtuaalmaailma, taga piisavaid võimalusi ka reaalmaailmas. Saad seda teha, pakkudes lapsele kooli kõrval teisi võimalusi suhtlusringi laiendamiseks. Uute tuttavate-sõprade leidmiseks sobivad hästi erinevad spordija huviringid. Julgusta oma last uute sõpradega suhtlema. Pane paika interneti kasutamise reeglid Pane enda jaoks paika põhimõtted, mis puudutavad lapse tegevust ja suhtlust internetis. Millal ja kui palju lubad lapsel internetti kasutada, kui palju tema tegevust jälgid, mis on reeglid, mida sinu laps peab internetis suhtlemisel täitma. Kui olete abikaasa-elukaaslasega lubatus-keelatus kokku leppinud, tutvustage reegleid ka lapsele. Need reeglid on abiks lapsele õigete otsuste ja valikute tegemisel. Õpeta lapsele kasutajanime ja salasõna valimist Last kaitsevad internetis ohutud kasutajanimed, mis ei viita lapse ees- ega perekonnanimele, ja äraarvamatud paroolid. Räägi oma lapsega kasutajanimede ja salasõnade loomisest. Laps peab olema teadlik, mis tagajärgi võib kaasa tuua eesnimi kasutajanimena või salasõna avalikustamine. Oluline on juhtida tähelepanu ka sama parooli kasutamise ohtlikkusele kahes või rohkemas keskkonnas. Aita oma lapsel netis edukas olla Sinu eesmärk ei ole õpetada last internetis mänge mängima. Lapsevanema roll on aidata oma lapsel internetis edukas olla. Esmalt tähendab see kõnelemist ohtudest ja ohtlikust käitumisest. Kuid selle kõrval tasub last harjutada vaid parimaid saavutusi teistega internetis jagama. See tähendab, et laps ei jaga internetis suvalisi olmepilte, vaid fotosid ja pilte, mis temas uhkust ja head meelt tekitavad. Kui võimalik, aita last piltide valimisel ning selgita, miks sina ühe või teise pildi kasuks otsustaksid. Seleta lapsele, et internetil on mälu Selgita oma lapsele, et internet ei ole anonüümne ja ta peab arvestama, et nii head kui halvad teod, mis veebis tehtud, võivad varem või hiljem päevavalgele tulla. Seega ei tasu internetis halvasti öelda ega ebaviisakalt käituda, arvates, et keegi nagunii ei tea, kes ja kus sa oled. Varajases teismeeas lastele ja teismelistele tuleks kindlasti rääkida paljastavate või piinlike fotode ning kõlvatu keelekasutuse pikast elueast. Laps peab mõistma, et nende tegevus internetis võib uksi avada, kuid veelgi kiiremini võib see neid sulgeda. Jälgi, kuidas laps räägib oma internetisõpradest Tunne huvi oma lapse internetisõprade vastu. Juhul, kui laps muutub teema tõstatamise puhul alati talle mitteomaselt salatsevaks ja puiklevaks, tuleks tema interneti kasutamise harjumustele senisest enam tähelepanu pöörata. Kui kahtlus ei kao, otsi kindlasti abi spetsialistidelt. Selgita oma lapsele sensitiivse info olemust Räägi oma lapsele, mida pead silmas delikaatsete isikuandmete all ning mida see tähendab internetikeskkondade puhul. Et laps seda paremini mõistaks, võid seletada läbi paralleeli oma pere asjadest ei räägi me ka ju avalikult igale vastutulijale, samuti ei riputa me neid ka kõigile lugemiseks internetti. Anna talle nõu, missugust infot on turvaline avaldada ning missuguse info avaldamine võib kaasa tuua halbu tagajärgi. Selgita, miks on internetis vajalik oma identiteedi mõistlikus piires varjamine ja miks ei ole õige valida MSNi kasutajanimeks Eesnimi.Perekonnanimi. Omanda elementaarsed oskused internetiliikluse jälgimiseks Omanda oskused, mis võimaldavad sul internetiliiklust pisteliselt jälgida. Lihtsaimaks viisiks on jälgida brauserite ajalugu, kuid lisaks võid salvestada MSNi vestlusi (Options- >Messages->Message History- >Automatically keep a history of my recordings) ning pisut rohkem vaeva nähes ka veebikaamera abil edasiantut. Sa ei pea seda tegema pidevalt. Piisab paarist korrast, et anda lapsele selge sõnum piiride ja vanemate poolse kontrolli kohta. Uuenda regulaarselt viirustõrjet ja spämmifiltreid Leheküljed, mida laps külastab, või lingid, millel laps klikib, ei pruugi alati turvalised olla. Viirustõrje regulaarne uuendamine kaitseb arvutit viiruste ja kõiksuguseid andmeid koguva nuhkvara vastu. Spämmifiltrid kaitsevad kahtlaste meilide eest. Turvaaukude vältimiseks on oluline regulaarselt installeerida nii operatsioonisüsteemile kui programmidele mõeldud paigad. Räägi võõraste e-kirjade ja MSNi kontaktide avamise ja vastuvõtmise ohtudest Laps on uudishimulik ega suuda ilmtingimata vastu panna intrigeeriva e-posti pealkirjale. Räägi lapsele, miks tundmatutele linkidele klikkimine ja võõrastelt tulnud e-kirjade avamine võib arvutile ohtlik olla. Selgita ka seda, millised riskid kaasnevad otsesuhtlustarkvaras (MSN, Skype) võõraste kontaktide aktsepteerimisega. Selgita lapsele, et liiga hea pakkumine ongi liiga hea, et tõsi olla ning et enamasti teenivad need muud eesmärki, kui talle tasuta lõuna pakkumine. Tea, kuhu pöörduda erinevate kahtluste ja küsimuste puhul Eestis on mitmeid kanaleid, kuhu lapsevanem saab pöörduda abi saamiseks. Ära häbene neid kasutada, sest need kanalid ongi mõeldud sulle nõu pakkumiseks. Abi saad näiteks Lasteabi tasuta telefonilt Silmaringi aitab avardada arvutikaitse.ee artiklite lugemine. Lisaks võid ideid saada eri foorumitest, sest arvuti ja lapsega seotud küsimused korduvad paljudes peredes. Austa lapse internetikasutamise eesmärke Internet on tänapäeval inimõigus. Kui see, mida laps internetis teeb, ei lähe vastuollu heade tavadega ega ole talle ohtlik, siis austa oma lapse vajadust internetti kasutada. Ära keela ja piira põhjuseta, vaid tunne elutervet huvi ja kontrolli tema tegemisi aeg-ajalt. Kui austad oma lapse vabadust ja otsustusõigust, austab tema rohkem ka sinu poolt kehtestatud reegleid. Blokeeri vajadusel teatud leheküljed Suurema kontrolli lapse arvutikasutamise üle annab ebasobivate lehekülgede blokeerimine. Nendeks võivad olla näiteks mänguleheküljed, mis sisaldavad sageli viiruseid, täiskasvanutele mõeldud leheküljed vms. Samas pead arvestama sellega, et suuremaks kasvades ja teadlikumaks saades toob vähimgi ulatuslik blokeerimine kaasa lapse soovi ja katsed sellest mööda hiilida. Seega liiga palju piirata ei tohi ja laps peaks teadma, miks piirangud kehtestatakse. Eri blokeerimis- ja filtreerimisvõimaluste kohta leiad kindlasti infot oma arvuti viirustõrje pakkuja kodulehelt. Piira interneti kasutamise aega Just nooremate laste puhul on oluline seada piirid interneti kasutamise ajale, kuid internetiaega võib piirata ka pisut vanemate laste puhul. Seatud piire on lihtne jõustada, paigutades arvuti kogu pere poolt kasutavasse ruumi. Räägi lapsele rate.ee ja muude sarnaste keskkondade ohtudest Algklasside õpetajad kinnitavad, et hiljemalt kolmanda klassi lõpuks on tüdrukutel olemas nii MSN kui rate.ee konto. Poisse seevastu huvitavad selles eas sotsiaalsest suhtlusest enam netimängud. Tõenäoliselt ei ole sinu laps erand. Uuri, mis keskkondi su laps kasutab, räägi talle nende kasutamispõhimõtetest ning kaasnevatest ohtudest. Kui su lapsel on olemas konto rate. ee s, lase tal tutvustada oma profiili. Kui näed seal midagi sobimatut, juhi sellele lapse tähelepanu ning paku alternatiivseid lahendusi.

3 KOOL JA KODU 3 Õppenõustamisnõukogu Lapsed on meie rikkus. Targas ühiskonnas investeeritakse lastesse st mõeldakse ja saadakse aru, kui tähtis on homne päev. Tulevik sõltub ju meie lastest. Igas lapsepõlves on üks uks, mis laseb sisse tuleviku. Milline on aga tulevik, saabuv aeg, milliseks me selle enda ja oma laste jaoks kujundame, on meie- täiskasvanute teha. Jõulude aeg on mõtlemise ja mõtisklemise, enesessevaatamise ja armastuse aeg, on andmise aeg ja saamise aeg. See on aeg, kui me vaatame oma laste silmadesse, ning püüame välja lugeda, mida meilt oodatakse. See, mida oodatakse, ei ole alati uhke ja kallis kingitus, ei ole hiilgus ja sära. See on pigem mõistmine ja armastus, kiitus ja rahulolu. Lapse kiitmiseks ei ole vaja ainult viisi tunnistusel. On lapsi, kes näevad palju vaeva õppimisega nii koolis kui ka Igas lapses peitub üks killuke sära kodus. Tunnustust väärib kui laps on olnud usin, töökas ja õpihimuline? Töötamisoskus on kullaväärilise hinnaga. Eks ole ennegi olnud poisse ja tüdrukuid, kel koolis on olnud kolmed, kuid tubli ja tööka inimesena on ta jõudnud kaugele ning saab elus hästi hakkama. Iga laps ja täiskasvanu vajab kiitust ja tunnustust. Tunnustus on see, mis paneb liikuma ja tegutsema üha uute ja uute ettevõtmiste, teadmiste poole, paneb janunema tarkuse järele. Igas lapses on mingi tähesära. Alati me seda ei näe, aga ta on kindlalt olemas. Kui seda õrna sära toitma hakata, siis võib see kasvada tähesajuks, heledaks valguseks, mis paistab ja ulatub kaugele. Vahel võib see paista üle kogu maa, teinekord sädeleb ta jõudsalt oma lähedaste keskel. Tähtis on, et ta valgust näitab ja on teenäitajaks ka järgmistele põlvedele. Seda sära ei tohi mingilgi moel lämmatada ega kustutada koledate sõnadega, pidevate tänitamiste ja etteheidetega. Vanemate ja õpetajatena peame uskuma oma lastesse. Meile, täiskasvanutele, on antud ülesandeks õpetada ja kasvatada oma lapsi õiges suunas, sest mitte ükski oskus ega eluhoiak ei kujune iseenesest. Me kõik tahame, et meie silmateradest kasvaksid tublid, hoolivad ja töökad inimesed. Iga puu tuntakse ära tema viljast. Ei kanna kibuvits magusaid ja mahlaseid vilju. Meie viljad on meie lapsed ja meidki tuntakse meie laste järgi. Sõbralik suu leiab palju sõpru, hästi kõnelev keel saab palju häid vastuseid. Armastagem ja hoidkem oma lapsi. Heade soovidega õpetaja Sirje Suvi 4.a ühistöö, juhendaja Katrin Rohtmets. Kui lihtne on sulanduda uude kooli? Ühel läheb see kergemalt, teisel võtab see rohkem aega. Miks? Suurt rolli mängib siin suhtlemisoskus ja -aktiivsus. Kas sa oled kaasalööja või kõrvaltvaataja. Ühed on julgemad ja leiavad kergesti uusi tutvusi, teised on tagasihoidlikumad ning sõprussuhete loomine võtab kauem aega ning kolmandad ei vajagi suurt sõprade hulka. Meeles tuleb pidada, et alati ei saagi, ega peagi kõigile meeldima. Me kõik oleme erinevad ja see teebki meid eriliseks. Kuidas elad, kooliuusik? Sellel õppeaastal on ÕNN-i üheks teemaks uusikud ehk mujalt koolidest Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õppima asunud uued õpilased. Oluliseks peame nende sisseelamist uude kooli. Sügise jooksul sai läbi viidud vestlused kooliuusikutega ning ka kirjalik küsitlus. Küsitlusest ja vestlustest selgus, et üldiselt on kohanetud hästi. Enamus on leidnud siin endale uusi sõpru, klassikaaslaste poolt tõrjumise üle ei kurdetud. Hästi tuntakse ennast nii klassis kui koolis üldse. Paljude jaoks oligi Selle õppeaasta teine veerand andis meile uue kogemuse - haigestumine koolis oli nii massiline, et olime sunnitud katkestama mõneks päevaks õppetöö. Praeguseks on olukord normaliseerunud. Kuu jooksul tegime iga päev kooli ulatuses kokkuvõtteid (vt tabel). Esimesest tabelist saab ülevaate puudujate osakaalu kohta kooliastmete kaupa, teisest tabelist, mis asub leheküljel 6, saab ülevaate puudujate arvu kohta klasside kaupa. Õppetöö oli katkestatud 4-6 koolipäevaks sõltuvalt klassides haigestumise kulgemisest (Tumedaga on märgitud õppetöö katkestanud klassid). Arvud puudujate osakaalu tabelis (2 viimast nädalat) kinnitavad kokkuvõtteid veerandite lõpus: mida vanemaks saadakse, seda rohkem üldjuhul puudutakse. Näiteks 1.veerandi kokkuvõttest selgus, et õpilase kohta kõige rohkem puudutud tunde oli 12b klassis, siis 12c, 8a, 9a, 9b, 11b klassis- kõik vanemate kooliastmete klassid. Meie soov on, et kooliastmete vahel poleks erinevust. Rõhutaksin gümnaasiumiõpilastele, et ühelt poolt on see teie valik kõige suurem muutus just see, et klassikollektiivid on oluliselt rohkem õpilasi kui varem oldi harjutud. Kui õpilased võrdlesid erinevaid nõudmisi õpetajate poolt PÜG-s ja oma eelmises koolis, siis 55% küsitletutest arvas, et uues koolis nõutakse rohkem, 40% arvas, et nõudmised on samad ning 5% arvates nõutakse vähem kui eelmises koolis. 50% küsitletuist arvas, et siin koolis on raskem õppida, 50% arvas, et raskusaste on jäänud samaks. Kergemaks siin koolis õppimist ei peetud. Kurdeti, et kodutöid antakse rohkem. Samas tõdeti, et mida klass edasi, seda raskemaks õppetükid ka loomulikult lähevad. Paraku ei saada ka läbi probleemideta, ent need ei ole niivõrd kooli vahetusega seotud vaid on pigem isiklikku laadi. Nende õpilastega toimuvad juba eraldi vestlused, et ühisel nõul olukord paremaks muutuks. Soovin kõigile kaunist jõuluaega! Haigestumine takistas õppetööd Anu Pajo, psühholoog - õppida gümnaasiumis ja teie soov - kool edukalt lõpetada. Seadkem siis kohalolek, süvenemine õppetöösse ja oskamine oma eesmärgiks. Teiselt poolt eeldame, et suudaksite igas valdkonnas olla positiivseks eeskujuks noorematele. Kas olete? Teeme tööd selle nimel, et gümnaasiumi õpilaste puudumiste muster sarnaneks noorema kooliastme omaga või oleks veelgi parem. Tahan lisada, et üldiselt olukord koolist puudumistega võrreldes eelmise aastaga on palju paremaks muutunud (nt 1.veerandil puudumine vähenes 23% võrra ja põhjuseta puudumiste arv vähenes 72% võrra võrreldes eelmise aasta 1.veerandiga). Rakendatud meetmed on olnud tulemuslikud. Eesmärgiks aga on, et põhjuseta puudumisi üldse ei oleks. Loodame, et veebruarimärtsi haigestumised meid nii valusalt ei taba. Selleks piisavalt und, vitamiinirikast toitu ja palju liikumist värskes õhus. Riina Valdmets, õppealajuhataja ja tervisenõukogu liige Naera terviseks! Jukule tunnistust kätte andes lausub õpetaja etteheitvalt:,,ma olen päris kindel, Juku, et oma poolaastahinnetega tekitad sa isale palju halle juukseid!,,oi, õpetaja, see valmistaks isale suurt rõõmu- ta on mul nimelt kiilaspea! * * * * * * * Mõista, mõista, mis see on: päeval vaikne ja neljajalgne, öösel kuuejalgne, norskav ja habemega? Jõuluvana voodi. * * * * * * * Miks kihutab jõuluvana põhjapõtradega üle hangede? Seepärast, et hangede alt oleks palju raskem kihutada. * * * * * * * Miks on jõuluvanal habe ees? Seepärast, et kui habe oleks taga, siis poleks see habe, vaid hoopis hobusesaba. Puudujate osakaal kooliastmeti Kokku 1.-3.kl % 1.-3.kl 7% 12% 32% 37% 41% 46% 49% 0% 20% 17% 15% 4% 4% 5% 4% 3% 2% 4% 5% 1% 2% Kokku 4.-6.kl % 4.-6.kl 6% 7% 25% 46% 54% 57% 57% 0% 17% 13% 16% 6% 5% 4% 8% 4% 2% 2% 4% 5% 7% Kokku 7.-9.kl % 7.-9.kl 4% 6% 17% 29% 37% 35% 34% 0% 11% 9% 15% 6% 6% 4% 9% 8% 10% 6% 10% 5% 8% Kokku kl % kl 14% 12% 27% 18% 18% 20% 0% 20% 15% 20% 10% 9% 7% 15% 12% 7% 10% 9% 8% 11% Klass Õpilasi ,23, 24nov Dec 2-Dec 3-Dec 4-Dec 7-Dec 8-Dec 9-Dec 10- Dec 11- Dec

4 4 KOOL JA KODU Kuidas elad, vilistlane? Vastab a hõbemedaliga lõpetaja Kristine Kreitsman Kuhu läksid õppima? Läksin Tartu Ülikooli bioloogiat õppima. Kas said sinna sisse, kuhu tahtsid? Mul oli palju erinevaid mõtteid. Kõhklesin nii raamatukogunduse, arstiteaduse, keskkonnatehnoloogia kui ka biolooga vahel. Lõpliku otsuse biolooga õppimise kasuks langetasin alles eksamiperioodi lõpus. Lävendi ületamisega probleeme ei olnud, seega sain just sinna sisse, kuhu tahtsin. Siiani pole oma otsust kahetsema pidanud. Mis on kõrgkoolis teisiti kui gümnaasiumis? Ülikool ja gümnaasium on küllaltki erinevad. Alustades sellega, et tundide asemel on loengud ja õpetajate asemel õppejõud ning lõpetades sellega, et igaühel on individuaalne tunniplaan. Ülikooliga võrreldes tundub gümnaasium kodusem ja turvalisem: alati on kindel Vastab a lõpetaja Geiu Uusküla Kuhu läksid õppima? Õpin praegu Tallinna Tehnika Ülikoolis logistikat. Kas said sinna sisse, kuhu tahtsid? Alguses kaldusid mõtted majanduse ja maastikuarhitektuuri poole, kuid viimase hetke otsusena otsustasin logistika kasuks. Miks logistika? Sellele küsimusele mul vastust ei olegi. Ütlen ausalt, et pärast gümnaasiumi lõppu oli minul väga raske otsustada, mida ma 100% kindlalt õppida tahaksin. Seega oli otsus suhteliselt juhuslik. Mis on kõrgkoolis teisiti kui gümnaasiumis? Esimesel nädalal oli kõige raskem leida üles oma järgmine loenguruum, kuna maja on tõesti väga suur. Gümnaasiumis tuldi ikka ütlema, kus mis tund on. Nüüd aga peab kõige eest ise hoolt kandma. Kui gümnaasiu- Põltsamaa Ühisgümnaasium annab lisaks tugevale gümnaasiumiharidusele võimaluse jätkata ka oma muusikaõpinguid. Paljudel muusikaklassi õpilastel on seljataga õpingud muusikakoolis. Leidub ka neid, kes jätkavad oma kunagi pooleli jäänud muusikaõpinguid või on päris algajad. Õppetöö toimub Põltsamaa Ühisgümnaasiumi ja Põltsamaa Muusikakooli vahel. tunniplaan, klassiruum, õpetaja ja pinginaaber. Gümnaasiumis muretseb kool selle eest, et õpilasele oleks tagatud tingimused, et õppida ning pärast lõpetamist oma haridusteed jätkata (heade eelduste loomine). Gümnasistil tuleb vaid võimalusi ära kasutada ning õppida. Ülikoolis tuleb aga ka seda ette, et istekohti kõigile ei jätku, nii peab end loengu ajaks auditooriumi trepile sättima ning järgnevad 90 minutit nõnda veetma. Kuna enamikes loengutes on tudengeid kõvasti üle saja, siis on üsna raske aru saada, kes on minu kursuselt ning kes mujalt. Samas on ülikool vabam. Kui hommikul magusa une tõttu loengusse minemata jääb, siis põhjuseta puudumist selle eest ei saa. Muidugi suureneb vabadusega ka vastutus, loengusse mitteilmumine võib õpingutesse nii mõnegi lünga jätta, mis eksamitulemustes ilmsiks mis olin harjunud, et klassis on umbes 30 inimest, siis siin on see kordades suurim arv. Seega on keskenduda keerulisem ja informatsiooni tuleb kiiremini omandada, kuna õppejõul ei ole aega õpilasega individuaalselt tegeleda. Mis on kõige raskem? Ise tuleb kõvasti vaeva näha. Kontrolltööd on hoopis raskemad ja hõlmavad suuremat mahtu, kui gümnaasiumis. Mis on kõige lahedam? Olen leidnud väga palju uusi tuttavaid. Samuti on tudengitele palju toredaid üritusi. Eriti eredalt on meeles meie rebastepäev. Loodan, et kogete seda kõike järgmine aasta ise. Kas elad ühikas või üürikas? Kuidas seal on? Gümnaasiumi lõpus olin kindel, et soovin elama hakata korteris, ühikas oli minu Erialad: klaver pop-jazz laul keelpillid (klassikaline kitarr, popjazz kitarr, viiul, vioola, tšello) puhkpillid (flööt, klarnet, saksofon, trompet, tromboon, tuuba, metsasarv) akordion löökpillid Lisapill või -aine: vabal valikul Muusikateooria: solfedžo praktiline harmoonia (edasijõudnutele) Karjääri- ja kutsenõukogu saab. Iseseisvat tööd on palju ja keegi ei tuleta pidevalt meelde, et tähtaeg läheneb, seda peab ise jälgima. Mis on kõige raskem? Kõige raskem ongi end pidevalt tööle sundida, nii et kõik kohutused ei langeks viimasele minutile. Mis kõige lahedam? Kõige lahedam on aga see, et kõik on veel uus ja huvitav ning saan õppida seda, mis mulle huvi pakub. Palju toimub ka erinevaid üritusi, mis igapäevaelu põnevaks muudavad. Varsti on tulekul must reps (rebasteristimine), mis bioloogidel kestab tervelt kaks päeva. Kas elad ühikas või üürikas? Kuidas seal on? Elan ühikas. Tuba on kahele ning jagan seda Kertu Noolega. Kindlasti oleks raskem sisse elada, kui peaksin võõraga ühes toas elama. On hea teada, et koolist tulles ootab mind ees jaoks välistatud. Olin kuulnud igasuguseid õudust tekitavaid lugusid ja tahtsin kõigest sellest hoiduda. Aga esimene koolipäev aina lähenes ja lähenes ning sobivat korterit polnud ma ikka veel endale leidnud. Niisiis elangi nüüd ühikas ja sugugi ei kahetse. Ühiselamu on väga korralik ja koolile lähedal. Kui koolitöödes abi vaja on, siis ühikast ikka kellegi leiab, kes aitab. Privaatsust on kindlasti vähem kui oma korteris, aga sellega harjub ära. Mida soovitad selle aasta abiturientidele? Soovitan abiturientidel võtta viimast aastat väga tõsiselt, kuna esimesel aastal ülikoolis on väga palju 12. klassi materjali. Kindlasti peaks ka lõpueksamiteks kõvasti õppima, kuna konkurents ülikooli on suur, isegi tasulistel kohtadel. Segakoor, vokaal- ja instrumentaalansambel, kammer- või puhkpilliorkester. Osaletud on kõnevõistlusel Kuldsuud, Meediakonverentsil, laulukonkurssidel, Koolijazzil Viljandis. Võimalus osaleda noorte puhkpilli-, keelpilli-, ja kitarrimängijate suvekoolis Põltsamaal. Sinne Saar, õpetaja Hõbemedaliga lõpetaja Kristine Kreitsman. tuttav nägu, ja nii mõnigi kord õhtusöögiga... Ka teised boksikaaslased on toredad. Mida soovitad selle aasta abiturientidele? Selle aasta abiturientidele soovin head põrumist. Nautige oma viimast aastat üheskoos, võtke osa erinevatest üritustest, mis koolis toimuvad. Olge aktiivsed, tehke elu põnevaks, sest see aeg, mis te koos veedate, peab olema nii hea, et kunagi meenutades suu ikka muigele võtaks. Küsis Karmen Maikalu a lõpetaja Geiu Uusküla. Tahaksin lisada veel seda, et enamus erialadel ei ole esimesel semestril erialaaineid. Et asi nii kuiv ja igav ei tunduks, soovitan juurde võtta järgmistest semestritest huvitavamaid aineid nii palju, kui vähegi tunniplaan ja ajakava võimaldab. Statistika näitab, et just esimesel semestril langeb koolist välja palju tudengeid, kuna arvatakse, et nii tuim see kõik ongi. Küsis Karmen Maikalu Karjäärinädalast Lille koolimajas Karjäärinädala toimetamistele-üritustele eelnes kooli karjäärinõukogu pingeline tööperiood. Arutati võimalike üritusi, peeti plaane külaliste osas ja koostati tegevuskava kooli karjäärinädala läbiviimiseks klassini toimunud karjäärinädala raames organiseerisid klassijuhatajad õppekäike ja kohtumisi erinevate ametite esindajatega, tutvudes sealjuures paljude erinevate ametitega. Külastati järgmisi asutusi (arv asutuse järel näitab mitu klassi asutust külastas): Põltsamaa Päästeamet -4 Lasteraamatukogu -6 Politseijaoskond -2 Põltsamaa Muuseum Tartu Looduskool -3 Postimuuseum -3 AS Vikon Eesti Põltsamaa Linnavalitsus Põltsamaa Vallavalitsus Eesti Põllumajandusmuuseum -2 Põltsamaa Perearstikeskus Tutvuti järgmiste ametitega: tuletõrjuja päästeametnik raamatukogutöötaja raamatukogu juhataja kooli raamatukogu töötaja politseinik muuseumitöötaja giid õmbleja meedik lemmiklooma ringi juhendaja linnavalitsuse töötajad linnapea lendur, lennujuht leivaküpsetaja kokk giid-matkajuht Lisaks õppekäikudele-kohtumistele tegelesid õpetajadklassijuhatajad eesti keele, inimeseõpetuse ja klassijuhatajatundides erinevate ametite tutvustamisega, juhendasid vastavasisuliste töölehtede täitmist. Õpetajad, kellel on võetud kasutusele karjäärimapid, tegelevad selle tööga õppeaasta ringselt. Lisaks eelnevale toimus 22. oktoobril Lille tänava saalis klasside kostüümipäev Võimalus jätkata muusikaõpinguid Muusika teeb kõigil tuju heaks. Ametid ja kostüümid, kus toimus erinevate ametimeeste kostüümide esitlus. Siinkohal suur tänu kõigile abi osutanud vanematele, sugulastele, sõpradele ja õpetajatele, kes abi osutasid, nõu andsid ja kaasa elasid klassides kuulutasime välja karjäärinädala alguses kirjutiste võistluse Minu elu 10 aasta pärast. Laekunud töödest valisime välja viis paremat tööd, millele siis erapooletu źürii hinnangu andis. Võistlustöödega sai tutvuda 23. oktoobril, kui toimus kirjutiste esitus õpetajate Astra, Anu ja Heli poolt. Seda sellepärast, et tulevikuga on juba sellised lood, et kunagi ei tea kas nii läheb nagu plaanid. Seetõttu ei soovinud kirjutiste autorid oma lugusid ise esitada. Lisaks sellele tegi õpetaja Heli slaidiprogramm-esitluse kõigist esitatud kirjutistest. Äärmiselt põnev, häälekas ja kaasakiskuv oli klassidevaheline mäng Kahevõitlus. Meie maja huvijuht Mariin oli mängu ettevalmistamisel teinud ära suure töö. Miljöö, esitus ja läbiviimine tekitas sellise mõnusa päris stuudio tunde. Just nagu oleksidki telemajas. Karjäärinõukogu tänab kõiki kohusetundlikke klassijuhatajaid, auväärt aineõpetajaid, sõbralike kolleege Veski koolimajast ja abivalmis lapsevanamaid. Järgmise karjäärinädalani! Heli Lehiste, PÜG-i karjäärinõukogu liige

5 KOOL JA KODU 5 Õuehoiukogu (loodusained) Kõige esimene peegel oli ilmselt veepind. Esimesed inimese poolt valmistatud peeglid on leitud Mesopotaamiast. Need on 4000 aastat e.m.a. valmistatud poleeritud vasest (Cu) peeglid. Hiinas valmistati 2000 aastal e.m.a. poleeritud pronksist (Cu, Sn) peegleid. Nende valmistamine oli aeganõudev ja seotud suure töökuluga. Peegli kvaliteet sõltus poleerimise kvaliteedist. Samuti allusid nad ilmastikule ja tuhmusid ning neid oli vaja tihti poleerida. Peegleid said lubada endale väga rikkad. Harva valmistati ka poleeritud Huvitavaid fakte keemiast Mille poolest erineb grafeen grafiidist? Millest on grafiit ja grafeen oma nimetuse saanud? Grafiit on süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm. Grafiidile andis nime Abraham Gottlob Werner aastal, mis tuleneb kreekakeelsest sõnast grapho kirjutama või joonistama (Allikas: Wikipedia). Grafiidikristallis asuvad süsiniku aatomid tasapinnaliselt kuusnurga tippudes ja keemilised sidemed süsiniku aatomite vahel on tugevad. Süsinikuaatomitega tasapinnad on aga üksteisest kaugemal ja side nende tasapindade vahel on kümme korda nõrgem kui side ühes tasapinnas asuvate süsiniku aatomite vahel. See ongi põhjuseks, miks grafiit kergesti lõhestub ja paberile jääb kirjutamisel grafiiditasapindadest tume kiri. Pliiatsisüsi grafiit on puhas süsinik (H. Karik 2009, Leiutised ja avastused keemias). Grafeeniks nimetatakse aga üht neist kihtidest. Sellist, mis on valmistatud ainult süsiniku aatomitest ja mis moodustavad kuusnurkselt paigutatuna ühe aatomi paksuse ja kümne aatomi laiuse kihi. Sellest on ehitatud maailma pisim transistor. Grafeen on toatemperatuuril parim hõbedast (Ag) peegleid aga need olid veel kallimad. 1. sajandil m.a.j. õpiti Sidonis (Liibanon) valmistama lehtkullaga (Au) kaetud klaasist peegleid. Klaas oli siin alusmaterjal kuhu kanti peale lehtkuld, siis sai teha peegleid odavamaks ja ka ilmastikukindlamaks. Puhta kulla pind vajab palju vähem ülepoleerimist. Õpiti valmistama läbipaistvat klaasi. Esimesed klaasist peeglid valmistati mauride poolt Hispaanias. Nad katsid klaasi tagumise poole tina amalgaamiga (Sn, Hg). 16 sajandil sai Veneetsiast kõige suurem peeglite tootja. Peeglid Peeglite valmistamine läbi aegade paigutati raamidesse. Arenes klaasi tootmine. Õpiti valmistama valatud klaasi. Prantsusmaal asutati Saint - Gobain klaasitehas, Böömimaal ja Saksamaal asutati klaasitehaseid a. saksa keemiku Justus von Liebig`i poolt avastatud meetod klaasi katmiseks õhukese hõbeda kihiga keemilise reaktsiooni tulemusena pani aluse peeglite masstootmisele. Kuna peegli tagumine külg oli mehhaaniliselt õrn ja ilmastikule avatud, hakati hõbeda pinda katma mitmete veekindla värvi kihtidega. Kaasajal saadakse peegleid põhiliselt alumiiniumi elektrijuht ja üks tugevamaid materjale, lisaks juhib grafeen ka väga hästi soojust ja on keemiliselt inertne. Grafeen on täiesti lisandivaba. Lisandid on võõrad aatomid, mis moonutavad kristalli ja muudavad selle omadusi kehvemaks. Lisandite puudumise tõttu on grafeen väga tugev ja paindumatu (Eesti Päevaleht, ). Aine nimi tuleneb nimetusest Graf(iit)+ een - grafeen (Allikas: Wikipedia). Grafeen avastati aastal kui Andre Geim ja Kostya oselov Manchesteri Ülikoolis suutsid eraldada ühe aatomi paksuse kihi grafiidikristallist. Seda ühe aatomi paksust ja kümne aatomi laiust kihti hakati nimetama grafeeniks, lähtudes sellest, et kiht on üks süsiniku modifikatsioon ja üks osa grafiidi kristallist (Allikas: Wikipedia). Teaduses on ikka nii, et kui miski aine on ühes kohas avastatud, siis leitakse seda igalt poolt. Nii on lood ka grafeeniga seda hõljub teie suvegrilli ümber, seda on teie pliidi all, seda on igas teie pliiatsijoones (Eesti Päevaleht, ). (Al) vaakumaurustamisel klaasi pinnale. Peegli tagumine külg kaetakse veekindla värvi või laki kihiga. Harvem kasutatakse vaakumaurustamisel hõbedat. Võib kasutada ka teisi metalle. Need annavad peegeldusele erinevad varjundid. Erikujulisi peegleid, mida oleks raske vaakumaurustusega katta, saab katta galliumiga (Ga). Galliumil on madal sulamistemperatuur, ta võib olla pikka aega vedelana alajahtunud olekus ja mis kõige tähtsam - ta märgab klaasi. Ka indium (In) märgab klaasi, aga tema sulamistemperatuur on kõrgem (Allikas: Wikipedia). Geograafiaviktoriini vastused 1. Ida. Bellingshauseni laeva nimi oli Vostok, Gagarini kosmoserakett oli Vostok-1 Bellingshauseni emakeeles on ida Osten või Ost. 2. Sogne fjord Norras. 3. Upsala liustik Argentiina lõunaosas. 4. Hiiglaste Tee (Gigant Causeway) Iirimaal. 5. Gran Paradiso rahvuspark Aosta orus. 6. Rio de Janeiro. Citade Maravilhosa tähenduseks oleks Ilus linn vaatamiseks, ka Imekaunis linn või Imeline linn. 7. Veekeeris Fundi lahe (Kanada kagurannikul) suudme lähedal. Nimi Vana Emis veekeerise poolt tekitatava heli järgi. 8. Hea lootuse neem Lõuna-Aafrika Vabariigi edelaosas. Vene k. Mõs Dobroi Nadezdõ, hisp. El Cabo de Buena Esperanza. 9. Lissabon, Portugali pealinn. 10.Kelimutu vulkaan Florese saarel Indoneesias. 11.Ngorongoro rahvuspark Tansaanias. 12.La Paz, Boliivia tegelik pealinn (ametlik pealinn on Sucre). PÜG i loodusainete sektsioon kiidab tublisid vastajaid. Esikolmik reastus nii: 1.Perekond Jalajas. Vastajad: Kaarel 5.c kl., Kaire ja Aare. 2.Perekond Toming. Vastajad: Karina 4.b kl ja tema ema Mirje Toming. 3.Perekond Angerjas. Vastajaks Karl Angerjas 7.c kl. Toomas Annuk, PÜG geograafiaõpetaja Keemia viktoriin 1. Televisiooniantenn murdub katki sealt, kus alumiiniumtoru on liidetud raudpoldi või -klambriga. Miks? 2. Millal eraldub automootorist: a) sinise värvinguga suitsu b) musta suitsu 3. Nii nimetasid neid aineid meie vanavanemad, aga meie? a) kivilina e. mäelina b) söötvaaker e. mäelina c) kaarelhipermann 4. mis on nende ainete nimed? a) PbH4 b) HSCN c) Na ReO4 5. Millisesse ainerühma kuulub aprikoosiessents? 6. Millise keemilise ühendi sisalduse tõttu turbas kasutatakse viimast aedviljade säilitamisel? 7. Millist protsessi nimetatakse solvatatsiooniks? 8. Milline vesi on pehme vesi? 9. Nimeta ühendi valem ja nimi kus keiser jala käib. 10. Laboris on valge ja punase fosfori segu. Kuidas võiks sellest segust eraldada valge fosfori? Vastused saata hiljemalt 15. veebruariks 2010, aadressil: tiinat@poltsamaa.edu.ee Naatriumnitraadi kuumutamine. 9.d klassi õpilased osalevad esmakordselt TÜ Teaduskooli keemiaviktoriinil (vasakult: Joonas Püvi, Grete- Lilijane Küppas, Daaniel Mikk, juhendaja õpetaja Kaja Linde) Viktoriini esimese vooru küsimustele on vastused leitud ja saadetud teele Keemia Liidu poole, oodatakse teise vooru küsimusi. KAS TEADSID, ET Banaanide kiiremaks valmimiseks on neid soovitav hoida koos apelsinidega, kuna viimastest eralduv eteen kiirendab banaanide küpsemist.

6 6 KOOL JA KODU Tere, head lugejad! Seekordne tervisenurgake suunab meie mõtted juba jõuludesse. See on aeg, mil soovime veeta aega mõnusalt ja turvaliselt oma pere seltsis. Mõnus on olla, kui haigus ei kimbuta. Mõnus on olla, kui saame tegeleda asjadega, mis meile rõõmu valmistavad. Mõnus on olla, kui lumi on maas ja võime õues aktiivselt aega veeta. Mõnus on olla, kui sõprade ja tuttavatega midagi põnevat ja head oleme korda saatnud. Mõnus on koos perega õhtul maitsvat jõulurooga nautida ja üksteist ära kuulata. Olgu Teil kõigil sel vaheajal lihtsalt hea olla! Mida mina söön Hommikul söön ma tavaliselt helbeid. Koolis meeldib mulle kartulipuder. Muidu söön kartulit, sest seda söön ma kogu aeg. Kui koju lähen, siis söön makarone, õhtul võileiba. Vahepeal söön küpsist. Tavaliselt joon piima. Remi Isotamm 3.c klassi õpilane Tervisenõukogu PÜG tervisenõukogu esimees Maire Keis Leivanädalal toimus võileivameisterdamise võistlus Eine kolmele. Täname kõiki võistkondi, kes sellest osa võtsid! Internetihääletuse tulemusel kooli koduleheküljel saavutas: 1. koha 8. a klass võileivaga Hiirte pidu 2. koha 11. c klass võileivaga Eestimaaline eine 3. koha 1. a klass võileivaga Munad merehädas 1. koha võitja Hiirte pidu. Mina söön hommikuti vorstisaia, vahel kohukest. Lõunal söön koolis lõunat, aga puhkepäevadel kas kartulit ja kastet või suppi ja alati joon ka midagi. Õhtul söön midagi kiiresti valmivat toitu, näiteks vorstisaia. Kevir Tamm 3.c klassi õpilane Ma söön igal hommikul, söön veel koolis ja õhtul. Ma söön hommikul tavaliselt võileiba, lõunal söön suppi või putru. Õhtul on mul söögiisu kõige parem, sest enda ema tehtud söök on kõige parem. Süüa tuleb korralikult. Grete Koho 3.c klassi õpilane 3. koht Munad merehädas 2. koht Eestimaine eine. PUUDUMISED 6. nov-11. dets Klass Õpilasi ,23, Dec 2-Dec 3-Dec 4-Dec 7-Dec 8-Dec 9-Dec 10-Dec 11-Dec 24.nov 10a, b, c, a, t b, t c, t a, õ b, õ c, õ Kokku klass 1a, Õ b, P c, P a, E b, T c, Ö a, Ö b, c, a, K b, A c, T a, K b, E c, S a, T b, A c, T a, U b, D c, a, b, c, d, a, b, d, Kokku kl Kokku puudujad % R R R R R

7 KOOL JA KODU 7 Kus käisime? Abituriendid arutasid riigikogu e-saalis seaduseelnõusid Järjekordne õppekäik Tallinna sai teoks 19.novembril. Hirm, et hilissügisene Tallinn võtab saabujaid vastu külma tuule ja lumega, osutus seekord ennatlikuks ilm oli ilus ja soe ning kõik õppurid rõõmsalt meelestatud. Esimene sihtkoht oli Riigikogu. Turvakontrolli läbisime suhteliselt kiiresti ja nii jõudsime korra pilgu peale visata ka parlamendi istungile, mida saime jälgida vaevalt 10 minutit, sest siis oli päevakord ammendatud. Edasi suundus üks grupp riigikogu hoonega tutvuma, teine aga e-saali, kus oli võimalik sisse elada riigikogu liikme rolli ja vastu võtta seadus. Koolis oli mäng ette valmistatud üks grupp andis menetlusse lastetusmaksu Me käisime teatris 12.novemnril ning vaataasime etendust Creeps. Etendus toimus Rakvere teatris ja see algas kell Teatrisse ei läinud mitte ainult minu klass, vaid kõik viiendad ja kuuendad klassid. Kuna meid oli palju ning me esindasime enda kooli, tuli käituda viisakalt. Esmalt lülitasin telefoni välja ja ootasin etenduse algust. Etenduse ajal rääkisin vähe. Mind häiris see, et kogu aeg naerdi. Naljade peale loomulikult naerdakse, aga roppude sõnade peale, see ei ole minu 10. detsembril käisime Endla looduskaitsealal loomade õppepäeval. Kõigepealt valisime endale loomade nimede hulgast uue nime ja siis asusime jääger Vahur Sepa juhtimisel loomi otsima. Leidsime muti, hiire, metssea, inimlooma ja paljude teiste tegutsemisjälgi. Otsimisele järgnenud viktoriinis tuli meil ära arvata 9. oktoobri klassijuhataja tunnis käisime me raamatukogus. Enne seda olime koostanud raamatukogu töötajatele küsimused. Raamatukogu töötajad vastasid kõigile meie jaoks naljakas. Hea oli see, et etenduse vaheajal ei joostud ja käituti viisakalt. Etenduse lõpus oli nõme see, et meie klassi poisid vilistasid väga kõvasti. Näha oli, et neile see etendus meeldis, aga vilistada nii kõvasti ja nii mitu korda? Bussisõit tagasi oli suhteliselt normaalne. Ei karjutud ja oldi viisakalt, aga mulle ei meeldinud see, et minnes, kui tuled oleks pidanud bussis põlema, siis nad ei põlenud, aga tagasi tulles põlesid. Minu arust käitudi üldiselt viisakalt. Etendus ise oli huvitav. kehtestamise seaduseelnõu, teine aga soovis täiendada kaitseväeteenistuse seadust nii, et kaitseväeteenistuskohustus laieneks ka naistele. Kui koolis ettevalmistused sujusid ja arvamusi oli nende seaduste kohta seinast seina, siis e-saal ja Tallinn muutsid õpilased ujedaks ja arvamuste avaldamine polnudki enam nii lihtne. Sõnavõtud tuli ju registreerida ja pöördumine istungi juhataja poole oli ka harjumatu. Kahju küll, kuid lastetusmaksu seaduse osas oli arutelu loid ja seadust vastu ei võetud. Teise grupi tegevus seadusloomes läks energilisemalt. Kui sõnavõtu soovi sai ka peale suruda, nii et õpilastel pääsu polnud, avaldati ka aktiivselt oma arvamust. Kujunes tõsine diskussioon naiste kaitseväeteenistuse mõttekuse üle ja vastu võeti kompromissettepanek: naised ei pea küll kohustuslikus korras kaitseväeteenistuses osalema, kuid 3 kohustuslikku kuud peavad siiski õppustel veetma, et õppida andma esmaabi ja tegelema üldfüüsilise ettevalmistusega. Huvitav oli see, et põhiline argument kaitseväeteenistuse vastu oli tüdrukute inetuks muutumine sõjaväe karmi korra tingimustes! Loodame, et president Põltsamaa abiturientide poolt tehtud seadusemuudatuse välja kuulutab. Kuna meie õppeekskursiooniga samal ajal toimus ka töövarjupäev, siis riigikogu juhatuse esimehe töövari keelitas gruppi Põltsamaa noori sisse astuma Ene Ergma kabinetti. Etendus Creeps kümne loomanaha omanikud ja tunda ära, kes on ühte või teist asja söönud. Jääger rääkis meile nende loomade kohta palju huvitavat. Kas teate, et: Hundi ja hundikoera nahal saab vahet teha selle järgi, et hundil on lakal ja turjal viit erinevat värvi karvu; Eestis elavad maailma suurimad ilvesed; Kährikkoera üks nahk maksis nõukogude ajal kaks kuupalka; Kopra hambad on pruunid, sest ujudes on tal hambad veest väljas ja paistaksid valgena vee peal hästi silma; Räägiti kolmest tüdrukust, kes tahtsid saada saatejuhtideks. Kõik kolm olid erineva iseloomuga. Lilly oli ülbe ja ta ropendas kõige rohkem, aga samas teadis tema kõige rohkem saate juhtimisest. Maren oli arg ja rumal. Ta ei osanud ei tantsida ega saadet juhtida, aga samas oskas ta näidelda. Petra oli hea tantsija ja üldse lõbus isiksus. Selles etenduses tuli välja, et saatejuhi maailm on täis ülbusi, samas ka huvitav ning saatejuht ise peab olema julge. Lõpuks otsustasid tüdrukud, et nad ei taha seda tööd ja Saarmas on looduskaitse all; Mink ei ole ise süüdi, et teda Eestis nii palju on; Tuhkur on hea hiirepüüdja; Rebased on saanud marutaudi asemel kärntõve; Nugis kogub endale toiduvarusid. Meie klassi parim loodusetundja oli Kairi. Talle anti kingiks raamat ja kohustus leida vastused meie tulevastele küsimustele looduse kohta. Täname Endla looduskaitseala õppepäeva korraldamise eest! 8.a klassi õpilased ja klassijuhataja Nii õnnestus meil piiluda parlamendi esimehe valdustesse ja Ene Ergmaga juttu ajada. Tema kõige tähtsam sõnum noortele oli see, et tuleb õppida, eriti nüüd, majanduse madalseisu ajal, sest haridus ja professionaalsus lähevad üha rohkem hinda. Riigikogu külastamisega abiturientide päev Tallinnas alles algas. Ees ootas veel mitu pikka ekskursiooni küll raekotta, Niguliste kirikusse kui ka Kullo galeriisse, et näha, mismoodi elu keskaegses linnas võis välja näha. Kojusõit läks lahti alles pimedas. Heli Aiaots, õpetaja nende asemele oli valitud uus tüdruk. Erinevates olukordades käitusid tüdrukud hoopis teistmoodi kui mina oleksin käitunud. Näiteks lõpuolukord. Tüdrukud said teada, et neid on narriks tehtud ja selle asemel, et pea püsti minema kõndida, hakkasid nad ropendama ja sõimama. Mina oleksin pea püsti minema läinud ja otsinud uue töökoha. Loomad Endla kaitsealal küsimustele. Huvitav oli seda kõike, mida küsisime, teada saada. Põnevad küsimused olid näiteks: Kui kaua on raamatud Eestis olnud?, Mis on kõige põnevam raamat?, ja Keidi Kolts, 6.b klassi õpilane Õppepäeval kohtas ka karu. Meie klassi raamatukogu külastus palju muudki. Veel räägiti sellest, et palju on neid, kes oma raamatuviivist ära ei maksa ja raamatukogust mööda hiilivad, lootes, et töötajad neid ei märka. Pärast intervjuud jäid ka paljud raamatuid uurima. Arvan, et meie klassi lastele meeldis raamatukogus. Katariina Noormägi, 3.a klassi õpilane Töövarjupäev 2009 Töövarjupäev on Junior Achievementi Arengufondi gümnaasiumiastme programmi osa, mille eesmärk on iga aasta novembris võimaldada õpilastel jälgida ühe ettevõtja, ametniku või spetsialisti tööpäeva. See annab elluastuvatele noortele võimaluse heita pilk päris töömaailma ning huvitavat elukutset kõrvaltvaatajana rohkem tundma õppida, et hiljem oma elukutset valides õigesti otsustada osata. Töövarjupäeval näevad õpilased, kas ja kuidas koolis õpitavad teadmised tööle asudes rakendust leiavad. Vari jälgib täiskasvanu tööpäeva tööprotsessi sekkumata. Meie koolist osalesid sellel aastal 11-ndate klasside õpilased. Noored valisid ise, kelle varjuks minna Kokkuvõtteid tehes selgus, et töövarjupäev on huvitav ja vajalik. Paljud arvasid, et sellel võiksid osaleda kõik gümnaasiumiõpilased ja igal aastal. Maris Orav, õppesekretär 11.a klassi õpilased töövarjupäevast: Käisin Tartu Ülikoolis matemaatika lektori juures. Kahjuks juhtus tal sel päeval olema ainult üks loeng. Sain teada, et ta suure osa oma ajast õpitööga ei tegele. Sellel päeval otsis ta vaid, millisest finantsallikast töölähetuse jaoks praamiraha saada. Toivo 19. novembril toimus üle -eestiline töövarjupäev. Mina käisin Ivo Nikkolo firmas ning olin disainer Xenia Joosti töövari. Neljapäeval tähistati Ivo Nikkolo kaubamärgi 15.sünnipäeva moeetenduse ja -näitusega. Seega sain päeval uue kollektsiooni väljapanemisega aidata. Panin seintele mosaiikfotosid ja lõikasin välja minisuuruses pilte, mis olid vajalikud kavandi jaoks. Nägin, kuidas on võimalik arvutis spetsiaalse töötlusprogrammiga riideid disainida ja kavandada. Nii ma disaineri tööd ette kujutasingi. Pärastlõunal sõitsin liftiga ühelt korruselt teisele, aitasin Xenial asju vedada. Ma ei tea kuidas, aga mul õnnestus isegi lifti kinni jääda. Ise jäin ma päevaga väga rahule. Kertu Käisin Tartu Lennuakadeemias. Sain teada kõike piloodi töö kohta. Tutvustati õppekeskust ja lennujaama. Sain lennata lennusimulaatoriga. Minu meelest oli väga tore ja huvitav päev. Alvar Olin töövarjuks Marko Metsmale, kes töötab ASis Vooremaa Teed meistrina. Oli tore päev, sain palju teada sellest, kuidas teostatakse remont- ja hooldustöid meie teedel ning milliseid masinaid selleks kasutatakse. Lähemalt tutvustati mulle patrullteenistust ja sellega kaasnevaid kohustusi. Eno Mina olin töövarjuks Riho Pariisile, kes töötab E-Piimas insenerina. Alustasime päeva kontoris e lugedes, seejärel seadistasime pakkemasinaid. Sain näha, missugune tehnoloogia on E-Piimas ning kuidas uute masinatega tutvumine käib. Siim Kristjan 19. novembril olin töövarjuks Imre Vähil, kes päeval töötab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes allohvitserina ning õhtul Fittest Tartu spordiklubis treenerina. Töövarjuna jälgisin tema treeneritööd. Alguses tegi ta iseseisvalt jõusaalis trenni, kuna tal on tulekul klassikalises kulturismis maailmameistrivõistlused ning seejärel läks ta läbi viima bodypumpi trenni, milles ma ka ise osalesin. Pärast seda nägin, kuidas ta viis läbi noorte kulturismihuviliste trenni. Sellega minu päev lõppeski. Merlyn Mina veetsin päeva Väino Treimani töövarjuna. Kuigi Väino Treiman ei ole pelgalt kiiruisutreener, jälgisin eelkõige seda ala. Esimest korda sain näha, kuidas valmib treeneril treeningplaan, ning kõrvalt vaadata, kuidas treener treeninguid läbi viib. Ma sain teada, et treeneri töö ei ole ainult treeningule minna ja stopper käes korraldusi jagada, kõigest üks väike osa tema tööst hõlmab seda. Marleen Töö SEB pangas on huvitav ja mitmekesine, kuigi ma ei sattunud eriti õigel päeval, st. töö piirnes antud ajahetkel ainult raportite tegemisega ning klientidega telefonitsi suhtlemisega. Ka majaga sai tutvuda, meelde jäi viimase korruse vaade muidugi. Kuna tegemist on küllaltki närvesööva ning aeganõudva tööga, siis ma ise selles suunas eriti ei vaata, aga kindel ei tea kunagi olla! Vallo

8 8 KOOL JA KODU 1.a klassi tüdrukud oma klassi poistele teatevõistlustel kaasa elamas. Poistenädal Mida koolis tegime? Esmaabi õpituba Kaidi Forostovetsi juhendamisel novembril toimus taaskord poistenädal täis mitmeid huvitavaid tegemisi klassi poistele oli mitmeid sportlikke tegevusi teate- ja osavusvõistlused ning jalgpalliturniir. Oli ka üks päev, kus poisid võisid koolimajas mütsi kanda, mida muidu teha ei saa. Tüdrukud panid viktoriinis proovile poiste teadmised tüdrukute kohta klassi noormeeste seast valisid tüdrukud viisakat, sõbralikku ja abivalmit noormeest. Poisid said mõõtu võtta korvpalli vabavisete viskamises ning arvutimängus rallit sõites. Korvpalli vabavisetes olid vanemas astmes parimad Alvar Aasna, Martti Orr ja Kunnar Martsepp, põhikooli vanuseastmes Martin Krass, Kaarel Põldma ja Innar Järviste. Rallisõidu võitis Marven Treial, II koha saavutas Kristjan Sakk ja III koha Erki Raimets. 10. novembril olid lapsed kooli oodatud koos isadega klassid kogunesid Lille tn koolimajas, kus toimusid õpitoad ja laste esinemised, ning klassid Veski tn koolimajas, kus oli külaliseks Toomas Pranstibel koos oma elusuuruses roomajate ja ämblikega ning samuti sai kuulata laste etteasteid. Isad said tutvuda ka renoveeritud koolimajaga. Aitäh kõigile, kes poistenädala toimumisele kaasa aitasid! Aitäh kõigile isadele, kes leidsid aega ja võimalust isadeõhtule tulla! Mariin Sirk ja Sirje Ange, huvijuhid Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on tavaks saanud avada 1. detsembril jõulukuu ja kuulutada koolis välja jõulurahu. Selleks päevaks on mõlemad koolimajad kaunistatud, akendel piiluvad päkapikud, lendlevad inglid ja säravad tähekesed. Sellel aastal avati jõulukuu toreda ja südamliku perefilmiga Jõululugu, mida said vaadata noorema vanuseastme õpilased. Film on valminud aastal Soomes ja räägib väikesest poisist, tema elust ja saatusest ning sellest kuidas temast lõpuks sai jõuluvana. 1. detsembri õhtul toimus Veski tn aulas luule- ja kunstiõhtu, kus esines Põltsamaa Kultuurikeskuse näitering Viribus Unitis Betti Alveri luulekavaga Naaber. Näiteringi juhendaja Keiu Kess luges ja tutvustas ka ise õpilastele eesti luuletajate loomingut. Näiteringi noored lugesid ka meie kooli noorte luuleseppade värsse, mis küll esitati ilma autori nime mainimata, sest selline oli autorite soov. Luuletused olid väga head ja Keiu Kess kiitis noori ning soovitas neil edasi kirjutada ja ka oma luuletusi avaldada. Tore on, et leidub selliseid noori, kes Jõulukuu on koolis sündmusterohke Õhtu jätkus kunsti ja kirjanduse viktoriiniga. leiavad aega tegeleda millegi ilusa ja huvitavaga. Õhtu jätkus viktoriiniga kunsti ja kirjanduse teemadel. Pärast seda tutvustasid noored oma kunstiloomingut. Õpetaja Siiri Kõrva abiga said pildid kokku pandud slaidiprogrammi ja vaatajatel oli võimalus seda suurel ekraanil vaadata. Väljas oli ka näitus õpilaste töödest. Suur tänu kõigile, kes selle ürituse korraldamisel abiks olid. 2. detsembril esinesid koolis vanemale astmele pianist Marko Martin, kes mängis Chopini, Beethoveni ning teiste tuntud heliloojate loomingut ja näitleja Katrin Valkna, kes luges Doris Kareva luulet. Enne nende esinemist astus õpilaste ette kooli direktor ning rääkis sellest, kuidas teha parim jõulukink oma vanematele, milleks on hea tunnistus. Direktor soovitas panna tähele ka teisi enda kõrval ning eriti neid, kes sulle armsad ja lähedased on. Püüda neid kallistuste ja heade sõnadega meeles pidada ning olla kõigi vastu tähelepanelikum ja abivalmim. Traditsiooniks on saanud ka alglasside õpilaste jõuluetenduse külastamine. Selleks sõideti seekord Viljandisse. Näiteringi noored lugesid ka meie kooli noorte luuleseppade värsse. 10. detsembril oli klasside õpilastel võimalus vaadata Ugala teatris etendust Nähtamatu varandus, pärast etendust said lapsed külastada ka teatris asuvat jõulumaad. Tore ja meeldejääv päev kõigile osalejatele. Jõulukuus on ka kooli sünnipäev. Sellel aastal sai kool 92. aastaseks. 17. detsembri hommikul õnnitles direktor kogu kooliperet. Nii nagu ikka sai suu magusaks teha kommiga. Alates 18. detsembrist algasid jõulupeod. Traditsiooniks on kujunenud ka kooli jõulukontsert kirikus aasta viimasel koolipäeval toimus Põltsamaa kirikus kaks jõulukontserti esimene Lille tn koolimaja õpilastele ja teine Veski tn koolimaja õpilastele. Selleks ajaks olid kõik õpilased saanud kätte oma tunnistused. Enne uue aasta saabumist oli veel viimane võimalus olla koos ning soovida oma klassikaaslastele, sõpradele ja õpetajatele kauneid jõule ning ilusat vana aasta lõppu ning siis minna rahuliku südamega vaheajale, et nautida jõulurahu ning talverõõme. Soovime kõikidele õpilastele ja nende vanematele ilusaid jõule! Kallis koolipere! Ilusat vana aasta lõppu! Huvijuhid Mariin Sirk ja Sirje Ange Uute gümnasistide vastuvõtt Kolmapäeval, 14. oktoobril toimus meie koolis uute gümnasistide vastuvõtt 12. klasside poolt. Päev algas hommikuse aktusega, kus 10. klasside õpilastele pandi pidulikult pähe Põltsamaa Ühisgümnaasiumi teklid. Anti küll vanne olla eeskujulikud õpilased, kuid ees ootas veel tõestamine, et nad on meile, abiturientidele, väärilised järeltulijad. Vahetunnid sisustati klassidevaheliste võistlustega ja kooliraadios laulmisega ning sööklas esitati kauneid oode ka kokatädidele. Tublid uued gümnasistid olid lahkelt nõus abistama abituriente. Tõeline katsumus algas alles pärast tunde nn spordipäevaga. Karmi halli sügisesse tõid need noored küll rohkelt värvi uhkete riietega. Pärast vande andmist, milles kõik 10. klasside õpilased tõotasid üritustest osa võtta rõõmsal tujul, tehti soojenduseks aeroobikat. Paraku tuuline ilm võttis käed värisema ka vapratel abiturientidel, seetõttu otsustati klassidevahelised võistlused ära jätta ning alustatigi kohe takistusrajaga. Osalejad suutsid edukalt ja õnnelikult teekonna lõpuni teha, mis valmistas 12. klasside õpilastele ainult rõõmu, teades, et järeltulijad on sama julged ja tahtejõulised. Õhtune üritus algas tervituslauludega ning lõppes võidutantsudega. Uued gümnasistid võtsid aktiivselt osa kõigist etteantud ülesannetest. Rõõmu ja naeru jätkus terveks õhtuks. Tegelikult ei olnud sellel päeval ju kaotajaid, sest täieõiguslikeks gümnasistideks said kõik 10. klasside õpilased kuulutatud. Usun ja loodan, et see päev ühendas klassikaaslasi ja üksteist õpiti paremini tundma. Helen Saar, 12.a klassi õpilane Teklid pani pidulikult 10. klassi õpilastele pähe direktor.

9 KOOL JA KODU 9 Karjäärinädal 4. a klassis Meil oli koolis karjäärinädal ja see oli väga vahva. Me tegime igasuguseid asju. Esmaspäev ja kolmapäev olid tavalised päevad, aga teisipäeval käisime Põltsamaa linnavalitsuses ja meid võttis vastu linnapea Jaan Aiaots. Ta rääkis meile päris palju huvitavat. Neljapäeval oli teemapäev. Pidime riietuma vastavalt sellele ametile, kelleks me tulevikus tahame sada. Kõik tutvustasid ennast. Mina tahan saada tipptantsijaks ja tantsutreeneriks. Õhtul tulime kooli tagasi ja meil toimus öökool. Öökoolis tegime igasuguseid põnevaid asju. Meil oli viktoriin, õpetati tantsu, meisterdasime, toimusid võistlused ja lõpuks pidžaamapidu. Kell oli öörahu ning me jäime kooli ööbima. Reedel käis meil külas Põltsamaa Ühisgümnaasiumi vilistalane Andres Aruoja, kes lõpetas PÜG-i 2002 aastal. Ta töötab nüüd Majandus- ja kommunikatsiooni-ministeeriumis peaspetsialistina lennundus ja merendusosakonnas. Ta rääkis väga palju huvitavat lennukitest. Näiteks, et kütusepaagid asuvad lennuki tiiva sees. Karjäärinädal meeldis mulle, sest meil oli väga palju põnevat teoksil. Marit Miller, 4.a klassi õpilane Vilistlane meie klassis Esimese veerandi viimane nädal oli karjäärinädal. Sellel nädalal tegime palju huvitavat. Kõige huvitavam päev oli reede. Sel päeval käis meid õpetamas Põltsamaa Ühisgümnaasiumi vilistlane Andres Aruoja, kes töötab praegu Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis. Ta on õppinud lennundust Eesti Lennukolledžis. Ta reisib väga tihti lennukiga ja on käinud ka piloodikabiinis. Ta rääkis meile, kuidas lennuk õhus püsib, kus asuvad lennukil kütusepaagid, miks lennuk vahel õhus raputab ja kuidas pilved lennukit mõjutavad. Andres ütles, et kõik, kes tahavad minna lennundust õppima peavad väga korralikult ja hoolega õppima. Temaga oli väga tore õppida matemaatikat ja eesti Järjekordne kooli traditsiooniline matemaatikanädal toimus novembril. Nädala üritustest võtsid osa II XII klassi õpilased - kes arvutas, kes nuputas, kes mõtiskles väidete üle. Kõik II VI klassi õpilased võistlesid peastarvutamises. Paremad peast arvutajad II klassis: Markus Orav (2a) I koht, Jan Erik Tõnson (2b) II koht, Kermo Kulp (2a) III koht Paremad peast arvutajad III klassis: Samuel Axel Maikalu, Erki Veeväli ja Jegert Uusküla 3. a klassist, kes saavutasid I koha. II koht Sander Tõnissoo (3.b) ja III koht Kevir Tamm (3.c) Paremad peast arvutajad IV klassis: Keilin Turjakas (4.c) I koht. Karl Vilks(4.a), Karl Kolts (4.b) ja Germo Ottender (4.c) said parimast ühe punkti vähem ja jagavad II IV kohta. Paremad peast arvutajad V klassis: Getter Koll (5.c) I koht, II -IV koht Silvia Linnuste (5.b), Kaarel Jalajas (5.c) ja Kristo Villemson (5.c). 5.klasside õpilaste nuputamisvõistluse parimad olid: I koht Kristo Villemson Meie kooli endine õpilane Andres Aruoja annab tunde 4.a klassile. keelt. Ta kinkis igale lapsele Majandus - ja kommunikatsiooniministeeriumi pastaka ning visiitkaardi, kuhu andis ka autogrammi. Matemaatikanädal (5c), II koht Maia Pruuli (5b), III koht Helis Ojala (5a) Paremad peast arvutajad VI klassis: I koht Liisi Jürjens (6.a), II koht Martin Joonas Pariis (6.b), III koht Almendra Järfpolt (6.a) 6.klasside nuputamisvõistluse parimad olid: I koht Martin Joonas Pariis (6b), II koht Liisi Jürjens (6a), III koht Hannes Heiskonen (6c) VII IX klassidele toimus viktoriin. Sellel aastale olid reaalklassid (7c, 8d, 9d) eraldi arvestuses. Reaalklassidest oli parim 9d klass - Grete-Lilijane Küppar, Henri Holtsmeier, Keit Kill. Teiste klasside arvestuses oli parim 9b klass - Helen Saviauk, Maris Rehesaar, Kristiina Mikk Paremad arukad arvutajad VII klassis: Henrik Orion (7a), Kaspar Tõnson (7b), Kuldar Nool (7b), Madis Orr (7c) Paremad nutikad nuputajad olid VIII klassis: Kadi Salumets (8a), Jaanus Valk (8b), Katre Ulp (8c) Steven Targama (8c), Monika Kinguste (8c), Laura Oro (8d) Paremad mõistlikud mõtlejad olid IX klassis: Merili Meie klassile oli see väga tore päev. Mai -Liis Kelder, 4.a klassi õpilane Tamm (9a), Maris Rehesaar (9b), Pille-Riin Piho (9d), Joonas Püvi (9d) Gümnaasiumi parimad peast arvutajad olid, klasside kaupa: X a Liis Kaup, X b Syret Kärt, X c Oliver Saar, XI a Marleen Sarap, XI b Sigrid Tigane, XI c Olm Triinu, Kukk Helari, XII a Siim Rumjantsev, Marianne Sats, XII b Hedi Heinaru, XII c Risto Reinumägi, Riido Rets. Veel toimus kolmel vahetunnil ülekooliline suur SUDOKUde lahendamise võistlus. Kõik sudokud lahendasid õigesti Maia Pruuli (5b) Triinu Arula (5b), Berit Puusepp (5b), Kermo Kulp (2a), Kati Jürgens (11a) Kristiina Vender (11a) Heli Aiaots (õpetaja) Tore on tõdeda, et Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilased on väga taibukad, arukad, nutikad ja osavõtlikud. Tänan kõiki õpilasi, kes osalesid matemaatikanädala raames toimunud üritustel ja soov kõigile toredat jõuluaega. Janel Palm, matemaatika ainesektsiooni esimees Lisaks jõulufilmi vaatamisele loovad jõulumeeleolu kaunisatud ruumid. Pildil päkapikud 1.a klassis. Päkapikud Lille tn majas. Jõulukuu esimesel päeval said lapsed vaadata aastal Soomes valminud jõulufilmi Jõululugu. Laste muljed nähtud filmist: Teisipäeval käisime filmi vaatamas. Selle nimi oli Jõululugu. See film oli muidu tore, aga minu meelest liiga kurb, sest kogu aeg keegi suri või kadus. Selle filmi läbi nägin jõule hoopis teises valguses ning see pani mõtlema. Kuid hea, et kõik ikka hästi lõppes. Silvia Linnuste, 5. b klassi õpilane See film meeldis mulle väga, aga see oli kurb. Nikolase elu oli tõesti lapsena õudne, aga temast kasvas teistest hooliv ja tragi mees. Nikolasest sai jõuluvana ja Aada oli tema abiline. Kui Nikolas jäi vanaks, siis ta lubas Aadale, et ta enam ei vaeva ennast kinkidega ja nii see lugu lõppeski. Berit Puusepp, 5. b klassi õpilane Mulle meeldis film väga, kuid see oli ka kurb. Ma arvan, et see poiss, kes seal oli, oli väga asjalik ja tahtis kõigile rõõmu teha. Andro Neido, 5. b klassi õpilane Film Jõululugu oli kurb. Eriti algus. Kui väike poiss Nikolas jääb ilma oma vanematest ja väikesest õest Aadast, peab ta minema külla ja iga aasta tagant pere vahetama. Iga aasta tegi ta pere lastele, kus ta elas, kingitused. Lõpuks sai temast jõuluvana, kuna talle meeldis kinkida asju. Heleen Roos, 5. b klassi õpilane See film oli veidi nukker, kuid lõpus läks siiski rõõmsamaks. Film rääkis sellest, kuidas üks poiss kaotas oma ema, isa ja väikese õe. Mul oli veidi kahju sellest poisist, ta oli täitsa üksi. Kuid selline ongi ju elu, kus surrakse ja sünnitakse. Ma arvan, et selles filmis on veidi ka tõelist elu sees. Anete Saar, 4. a klassi õpilane See film oli lõbus, õpetlik, kurb ja naljakas. Miks lõbus? Sest seal olid lapsed ja nad sõbrustasid. Miks õpetlik? Sest sellest tuleb õppida, kuidas eluga toime tulla ka siis, kui vanemaid ei ole. Miks kurb? Sest seal sai palju inimesi surma. See oli nii kurb, et tõi mõnel pisara silma. Minu arust oli see päris hea film, seda tahaks veel näha. Mario Sild, 4. a klassi õpilane Mulle meeldis see film väga. Sellest poisist oli mul kahju, kuid ma arvan, et just nii, nagu seal filmis oli, tekkiski esimene jõuluvana. Mulle meeldis see, et Nikolas viitsis puidust mänguasju teha. Mulle tundus, et Nikolas oli ikka väga vapper, julge, sõnakuulelik ja heasüdamlik. See film oli nii ilus, et mulle tuli päris mitu korda uni peale. Triinu Tatar, 4. a klassi õpilane See film oli kurb ja õpetlik. Kurb sellepärast, et poisi õel tekkis palavik ja ema-isa pidid viima ta teise külasse. Nad pidid minema üle jää ja nad kukkusid läbi jää vette. Õpetlik, et ära mine üle jää! Kätlin Karing, 4. a klassi õpilane Ma arvan, et see on muistend, kuidas tekkis jõuluvana. See film oli nii kurb kui ka rõõmus. Kurb oli sellepärast, et kõik kogu aeg surid. Nikolasele meeldis jõuluõhtul kingitusi anda, ta pani need ukse taha. Kui poisi ema, isa ja õde surid, pidi ta iga talv kodu vahetama. Aga üks aasta oli nii raske kõigile, sest ei olnud head saaki. Siis võttis Iisak poisi enda juurde ja kõik imestasid selle üle, kuna ta ei armastanud lapsi. See lugu läks edasi, aga edasi vaadake ise. Võin kindel olla, et teile meeldib see film ka. Ann Pedosk, 4. a klassi õpilane

10 10 KOOL JA KODU Palju õnne! Tublid tulemused maakondlikel võistlustel ja konkurssidel Jõgeva maakonna koolide geograafiaolümpiaad 1. koht Kadri Eerik (9. klasside arvestuses) juhendaja Toomas Annuk 2. koht Marko Ansip ( klasside arvestuses) juhendaja Toomas Annuk Mari-Liis Kirsimägi võitis Eesti Looduse fotovõistluse Jõgeva maakonna noorte SÜGISKROSS koht - Anni Eerik (tüdrukute B klass 500m) 1. koht Kristjan Mölder (poiste A klass 1000m) Jõgeva maakonna meistrivõistlused jalgpallis 1. koht Liis Emajõe, Raina Kaus, Ragne Kivimets, Triinu Pargi, Annett Kreitsman, Elo Assmann, Margreta Joosep, Triinu Olm Jõgevamaa XVI koolinoorte ansamblite konkurss tütarlaste ansambel 1. koht (4. 5. klasside arvestuses) juhendaja Meeli Nõmme tütarlaste ansambel 1. koht (6. 7. klasside arvestuses) juhendaja Meeli Nõmme poiste ansambel 2. koht (6. 7. klasside arvestuses) juhendaja Meeli Nõmme tütarlaste ansambel 1. koht (8. 9. klasside arvestuses) juhendaja Hille Martin neidude ansambel 3. koht (gümnaasiumiastme arvestuses) juhendaja Meeli Nõmme segaansambel eripreemia (gümnaasiumiastme arvestuses) juhendaja Hille Martin Jõgeva maakonna klasside vokaalsolistide konkurss Markus Orav 1. koht (1. 2. klasside arvestuses) juhendaja Hille Martin Anette Laureen Linnuste 3. koht (1. 2. klasside arvestuses) juhendaja Meeli Nõmme Siim Miljand 1. koht (3. 4. klasside arvestuses) juhendaja Meeli Nõmme Anete Saar eripreemia artistlikkuses (3. 4. klasside arvestuses) juhendaja Meeli Nõmme Mattias Haamer 1. koht (5. 6. klasside arvestuses) juhendaja Meeli Nõmme Marianne Nugis 2. koht (5. 6. klasside arvestuses) juhendaja Meeli Nõmme Kristina Lepiste 3. koht (5. 6. klasside arvestuses) juhendaja Meeli Nõmme Jõgevamaa noorte meistrivõistlused males Maarika Jürgenson 1. koht (kuni 14-aastaste tüdrukute arvestuses) juhendaja Villu Ojassalu Jõgevamaa noorte meistrivõistlused kabes Maarika Jürgenson 1. koht (kuni 14-aastaste tüdrukute arvestuses) juhendaja Villu Ojassalu Liis Kaup 2. koht ( aastaste tütarlaste arvestuses) juhendaja Villu Ojassalu Jõgevamaa klasside rahvastepalli võistlused tüdrukute võistkond 1. koht juhendaja Kaja Raimets poiste võistkond 3. koht juhendaja Kaja Raimets Jõgevamaa koolide matemaatikavõistlus NUPUTA 3. koht Linnett Puskar, Samuel Põldaru, Madis Orr Võidupilt. Mari-Liis Kirsimägi võitis Eesti Looduse fotovõistluse taimefotode peaauhinna noorte arvestuses. Mari-Liis õpib Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 7. c klassis. Mari-Liis on tegelenud pildistamisega vaid kaks aastat ning varem on osalenud võistlustel vaid kolm korda. Juhendajat Mari-Liisil pole, ka perekonnas pole varem sellega tegeletud. Pildistamise juurde jõudis tüdruk ilmselt juhuse kaudu, ise seletab ta seda nii: Sain kord kaamera kätte ja hakkas huvitama. Mari-Liis loeb käsiraamatuid, katsetab, proovib ning vaatab internetist pilte. Andekal tüdrukul ühte lemmikut pilti pole, tal on mitu lemmikut. Miks ta aga just selle pildi võistlusel esitas? Pilt on hea kvaliteediga, meeldib mulle endale ja arvasin, et võiks meeldida ka teistele. Nagu näha meeldiski. Tütarlaps kannab fotoaparaati suvel koguaeg kaasas, talvel pühendab pildistamisele vaid nädalavahetused. Üldiselt meeldib Mari-Liisile pildistada loodust, aga ka inimesi ja igasuguseid üritusi. Mari-Liisil on ka iidol, kelleks on Remo Savisaar. Remo pildid meeldivad Mari-Liisile seetõttu, et pildid on kvaliteetsed, hästi tehtud ning nendel on loodus ja loomad. Eesti Looduse fotovõistluse esikoht annab tüdruku sõnul suurt innustust ning kindlasti tegeleb Mari-Liis pildistamisega edasi. Kertu Liebert, projektijuht III a klassis tekkis ühel ilusal jõulu-eelsel päeval aknale kena punane kast. Ei ole kindel, kas selle tõid päkapikud või keegi muu. See kast ootas enda sisse ilusaid jõulusoove, mõtisklusi ja arvamusi jõuludest ning kenasid omatehtud jõululuuletusi. Kast täitus kiiresti ilusate soovide ja unistustega. Kõige rohkem sooviti üksteisele häid jõule. Sekka paar luuletustki. Siin on mõned näited: Jõuluajal tasa, tasa päkapikk käib akna taga. Päkapikk teab kõik, mis vaja, kommi toob ja valvab maja. Ilusat advendiaega ja häid jõule! Ilusaid, rõõmsaid, lõbusaid ja toredaid jõule! Soovin, et meie klassi lastel oleksid ainult viied ja me oleksime head lapsed. Hea mõte on selline, et me ei kakle ja oleme hea klass. Kõige parem kingitus on komm. Seda soovin oma sõpradele. Arvamus: Jõuluvana kukub saanist alla, kui ta sõidab sellega 37 kilomeetri kõrgusel. Ohutut lendu! Häid jõule 3. a klass ja õpetaja Kadi-Ly! Õpetaja mõtles ka ühe jõululuuletuse valmis: Kui saabumas on jõuluöö, on päkapikul tähtis töö. Ta aina käib ja ringi rassib ning raskeid kommikotte tassib. On iga tubli lapse suss nüüd aknalaual hästi kuss. Ja ootab pikisilmi pikku, kes tema sisse hüppab kähku. Ta kiirelt kommi maha laadib ning aknast ruttu välja traavib. Nii käib see päka tähtis töö, ei puhata saa üksi öö. Ta hinge tõmmata saab nii kui möödas jõulud, alles siis. Oh neid päkapikke Ükskord ammu, ammu aega tagasi elas metsas suure kuuse all mitte väga suur perekond. Selles perekonnas olid jõuluvana, jõulueit ja päkapikud, kelle nimed olid: Minn, kes oli väga rõõmus päkapikk, Mann, kes oli natuke igav päkapikk ja Tõnn, kes oli suur toriseja. 24. detsembril ehk jõululaupäeval oli jõuluperel väga kiire. Jõuluvana pidi kinke kotti panema, aga oh häda, üks päkapikkudest oli laste kirjutatud kirjad ära kaotanud. Kõik süüdistasid Tõnni kirjade kadumisel. Tõnn oli üksi terve päeva ja mitte keegi ei mänginud temaga. Nüüd märkas jõulueit, et kuuse ehted on katki tehtud. Selles süüdistati Manni. Toas oli nüüd kaks nukrat päkapikku. Varsti astus sisse ka Minn. Tema tuli tuppa nuttes, sest ta oli kõik piparkoogid ära söönud. Jõuluvana ja Jõulueit korrutasid terve õhtu: Oh neid päkapikke! Õhtul söögilauas palusid päkapikud vabandust ja heastasid kõik. Pärast mängisid nad sõpradega. Siis saabus teelemineku aeg. Terve pere pani endale jõuluriided selga ja võlumütsid pähe. Kui nad saani läksid, siis nad märkasid, et põhjapõdrad on kadunud. Teised loomad juhatasid jõulupere sauna ette. Ja mida nad nägid? Põhjapõdra perel oli sündinud väike põder. See väike põder oli jõulupere jõulukink! Nüüd oli aeg minna kinke jagama. Terve jõulupere oli ülirõõmus. On loota, et see parajalt väike ja parajalt suur pere on järgmisel aastal sama vahva ja tore kui sellel aastal. Lii Kundla, 5.c klassi õpilane Jõulujutt härjapõlvlasest Elas kord kaugel Jõulumaal üks kuri härjapõlvlane. Jõulude ajal kiusas ta päkapikke ja tegi pahandusi. Saabuvatel jõuludel lubas ta ennast paremaks muuta. Alguses ei tahtnud see tal kuidagi õnnestuda. Härjapõlvlane kiusas päkapikke edasi. Ta hiilis neile järele ja hirmutas neid. Päkapikud panid lastele sussi sisse maiustusi, aga paharet korjas need sussist ära ja viis omale koju. Ühel õhtul juhtus tal väikene äpardus. Päkapikud ronisid taas aknalauale ja panid lastele sussi sisse maiustusi ning märkasid, et akna juures ripub üks võrkkott. Koolis toimus poistenädal. Sel puhul koostasid tüdrukud viktoriini. Tahtsime teada saada, mida poisid meist teavad. Nad teadsid, mis on tüdrukutel lemmikvärv ja et tüdrukutele meeldib kanda pluuse ja seelikuid. Nad teadsid isegi missugused huvialaringid meil on ja kes on kõige paremad lugejad klassis. Aga nad ei teadnud Härjapõlvlane hiilis ka akna poole, et maiustused ära varastada, aga ta komistas ja kukkus võrkkotti. Paharet jäi sinna kinni koos kommiga. Päkapikud kuulsid aknast mööda minnes, et keegi nutab ja palub ennast päästa. Nad jooksid vaatama ja nägid, et nende kiusaja on võrgus kinni. Härjapõlvlane tõotas, et kui päkapikud ta päästavad ei kiusa ta mehikesi enam mitte kunagi. Koos aitasid pikukesed härjapõlvlase võrgust välja ja sellest päevast peale elavad nad kõik sõbralikult koos. Vahvad poisid Margus Must, 4.a klassi õpilane mitu tüdrukut meie klassis õpib. Kes tüdrukutest medalid on saanud, seda nad teadsid ka ja et lemmiknuku nimi algab B tähega. Tüdrukute ajakirju teadsid ka. Hästi tublid olid Kristjan ja Imre. Kairit, Roberta, Carolin, Kerttu 1.b klassi õpilased

11 KOOL JA KODU 11 Ilmselt teab juba iga noor Põltsamaal, et kooli vahetus läheduses renoveeritakse Euroopa Liidu ja Põltsamaa Linnavalitsuse toetusel uut hoonet, millest saab hariduslinnaku üks tähtis osa, Noorteühendus Juventus poolt hallatav noortekeskus. Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskuse eesmärk on pakkuda nii lastele, noortele kui ka teistele sihtgruppidele erinevaid põnevaid ja harivaid tegevusi ning teenuseid. Keskuses saab olema ruumi 542 ruutmeetrit. Hoone südameks on suur saal, kus on olemas erinevad teemanurgad- infonurk arvutite ja trükistega, meedianurk ajakirjade ja ajalehtedega, lava heli- ja valgustehnikaga, fun ala erinevate laua- ja suurte mängudega (piljard, karoona) jms. Lisaks on keskusesse tulemas erinevad koolituste, nõupidamiste ja kontoriruumid ning pisematele lastekeskus koos pallimerega. Noortekeskuse loodetiiba ehitatakse saunakompleks suure lavaruumiga ning köök-õppeklass, mida saab kasutada saunaruumidele lisaks, kui ka noorte toiduvalmistamisoskuste praktiseerimiseks. II korrusel valmib noortekeskuse Euroopast saabuvate vabatahtlikele majutuskorter. Keskuse kõrvale ehitatakse tervislike eluviiside propageerimiseks virgestusväljak, mida võivad kasutada erinevad vanusegrupid. Noortekeskuse siselahendus saab olema avar, värviküllane ja loodussõbralik. Terve maja puhul on arvestatud erinevaid keskkonda hoidvaid tehnilisi lahendusi nagu nt sensoritega kraanid, energiasäästlikud ja sensoritega valgustid jms. See on ka NÜ Juventus tegevuste läbiv joon, aidata kaasa lastes ja noortes keskkonnasõbralike eluviiside juurutamisele. Keskuses avatakse järgmised osakonnad: Avatud noortekeskuse ja avatud noorsootöö osakond, mille eesmärgiks on pakkuda Põltsamaa piirkonna noortele vaba aja veetmise võimalust. Noorte Euroopa teavitus- ja infokeskuse osakond, mille eesmärk on Euroopa Liidu ja Euroopa Komisjoni noortepoliitika elluviimine sh teavitustöö ning nõustamine (töötamine, elamine, reisimine, õppimine Euroopas jne). Jõgevamaa Nõustamiskeskuse Põltsamaa osakond, mille eesmärk on noorteinfo kättesaadavuse soodustamine, vahetu noorteinfo edastamine piirkonnas, noorte nõustamine ja teavitamis- ja nõustamisalased koolitused ja nõustamine ise. Tööhõive ja vabatahtlike keskuse osakond, mille eesmärk on tööhõive probleemide ennetamine läbi interaktiivsete tegevuste sh koolitused, vabatahtlik töö, karjääri nõustamine, praktika, ettevõtluse arendamine ja nõustamine. Projektide keskuse osakond, mille eesmärk on tagada igakülgne abi projektide loomisel, kirjutamise, läbiviimisel ja aruandluses, mille kaudu on tagatud valdkonna projektide kvaliteetsus. Koolitus- ja elukestva õppe keskuse osakond, mille eesmärk on erinevate valdkonna koolituste korraldamine. Ressurside osakond, mille eesmärk Noortenägu noortekeskus on tagada ressursid valdkonna tegevuste läbiviimiseks (ruumid, personal, vahendid). Koordineerimiskeskuse osakond, mille eesmärk on tagada läbi tugistruktuuride praktiliste väljundite stabiilne noorsootöö toimimine kokkulepitud piirkonnas. Praktikal toimiv õppeköök, mille eesmärk on praktika interaktiivsel ja elulisel moel. Lastekeskuse osakond, mille eesmärk on tagada turvaline lastehoid lühikeseks perioodiks. Hostel, mille eesmärk on kasutada ruume/majutust, et tagada parem võimalus projektide läbiviimiseks. Erinoorsootöö osakond, mille eesmärk on tagada valdkonna stabiilne töö ja programmide toimimine piirkonnas. Prognoositav noortekeskuse avamine toimub sügis Selleks, et loodav keskus saaks olema tõeliselt NOORTE NÄGU, kuulutab NÜ Juventus välja erinevaid konkursse. Ole aktiivne ja aita kaasa, et maja saaks just selline nagu sina seda soovid... Logode konkursi tähtaeg: 12. veebruar 2010 Konkursi eesmärk on leida parim logo, mis iseloomustab loodavat Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskust. Logo kasutatakse nii ametlikes dokumentides kui ka loodavatel meenetel ja trükistel. Mis on logo? Logo on MÄRK, mis iseloomustab noortekeskust. Logo ei tohi olla keeruline. Logode konkursi raames toimuvad õpetlikud töötoad, mille raames saavad noored ka noortekeskuses kohapeal logosid luua. Töötoad toimuvad koolivaheajal 5-9. jaanuarini (kell 14:00-16:00). Ole kohal! Logo kujunda arvutis või joonista paberkandjale (15 x 15 cm või 15 x 20 cm) ning saada elektroonselt konkurss@nyjuventus.ee või too Allika noortekeskusesse (Allika 3). Vt ka NÜ Juventus hetkel kasutatavat logo: Fotode konkursi tähtaeg: 26. veebruar 2010 Konkursi eesmärk on leida fotosid, mida saab kasutada loodava noortekeskuse sisekujunduse juures. Võitnud pildid pannakse üles noortekeskuse erinevatele seinadele. Saadetavad pildid peavad kujutama noori erinevates situatsioonides. Eelkõige on oodatud rõõmsad, emotsionaalsed või kunstiliselt kujundatud pildid (pildil võib olla üksi või mitmekesi). Pilte kasutame veel postrite, raamitud piltide (seintele), roll-up bänneri ja ruloode loomisel, mis iseloomustavad olemaolevat ruumi. Saada foto (fotod) elektroonselt jpg formaadis (suurus: 640 x 480 px) või salvesta CD plaadile. Säilita pilt ka originaalsuuruses sest võitnud piltide puhul palutakse saata need ka originaalsuuruses (väikese px-ga ei ole pildid trükikõlbulikud). Saada pilt: konkurss@nyjuventus.ee või too plaat Allika noortekeskusesse parimat pilti valmivad kangaspildil trükituna, mis pannakse üles näitusele Allika noortekeskuses. Hiljem kasutatakse võitnud fotosid juba uue keskuse seinte dekoreerimisel. Kõik saadetud pildid pannakse üles Meenete loomise konkursi tähtaeg: 26. veebruar 2010 Konkursi eesmärk on leida noortekeskuse meened, mida kasutada hoone teavitustöös erinevatele sihtgruppidele. Milline on see ese, mis võiks iseloomustada noortekeskust? Kas on see ikka pastakas või kruus? Ehk leiutad Sina midagi põnevamat? Too oma ideekavand Allika noortekeskusesse (Allika 3). Võid selle arvutis kujundada, kirjeldada või joonistada paberkandjale (A4). Sisekujunduse konkurss: 26. veebruar 2010 Konkursi eesmärk on leida huvitavaid sisekujunduse lahendusi, mille alusel saab noortekeskuse sisustamisel arvestada. Konkursile ootame joonistusi või fotosid põnevatest lahendustest. Millisesse keskusesse tuleksid sina? Kategooriad: - unistuste lastekeskus - unistuste noortekeskuse avatud saal - noortepärane kontor - fun vabatahtlike elutuba Joonista (paberi formaat A3), kujunda arvutis või pildista (kasuta nt mööblinäiteid internetist või mööblipoodidest) oma idee ja too see kas Allika noortekeskusesse või saada elektroonselt konkurss@nyjuventus. ee. Foto saada jpg formaadis (suurus: 640 x 480 px). Lastekeskuse seinamaali visandi konkurss: 26. veebruar 2010 Konkursi eesmärk on leida parim ideekavand, mis maalitakse tulevase noortekeskuse lastekeskuse seinale (4x 2,5 m). Too oma ideekavand paberkandjal (A3) kas arvutis kujundatuna või paberkandjale joonistatuna Allika noortekeskusesse. Võitja saab soovi korral selle ise koos teiste noortega ka keskuse seinale maalida (joonistada). Ära unusta oma tööle lisamast oma nime, vanust, klassi ja kontakte ( või telefoni number). Võitjate tänamine toimub aprilli alguses. PARIMATELE VÄÄRILI- SED AUHINNAD! Suurim auhind on aga UUS ja NOORTENÄGU NOORTEKESKUS! Lisainfo: konkurss@nyjuventus.ee või Konkursi toimimist toetab Jõgeva Maavalitsus ANK konkursi raames. Heidi Paabort, NÜ Juventus juhatuse esimees Mõned lõbusad jõululuuletused 3. a klassi lastelt: Talv Talv on käes ja ööd on pikad, me lume poolest pole rikkad. Suusad, uisud on meil kuuris, isa ilmateadet uuris. Küll see lumi ükskord tuleb. Siis on valgemadki tuled. Miks ei taha talv küll tulla, et saaks väljas lumes olla. Sandra Vaher Päkapikku ootamas Akna ääres istus Juss. Akna peale pandud suss, ootab ta seal päkapikku, endal uni peale tikkus. Hommikul tal rõõmus meel, komm oli sussi sees. Sirli-Mai Nurka Hiire nali Päkapikul imekiire, püüdis kinni suure hiire. Hiir see palju nalja tegi, päkal näris püksid läbi! Helari Hanson Jõulu eel Tuppa toodi jõulupuu, see on väga armas. Varsti tuleb ka kõik muu jõulumeest pean silmas. Jorgen Järva Jõuluvana ja kala Jõuluvana väga vana, tuli meie ukse taha. Tuli sisse, nõudis kala, kala oli väga paha, seda süüa ma ei taha. Erki Veeväli Päkapikk, vaid tema teab, miks ta päisel päeval seal. Aga mina küll ei tea, Lumememm miks see päkapikk on seal. Meil aias seisab lumememm, Katariina Noormägi tal kõht on suur kui aatompomm. Seal pommi sees on palju komme Tule vaata homme! Kevin Kasvo Jõuluõhtu nali Kui toas on soe radiaator, külla tuleb meil gladiaator. See on muhe jõulumees, tuleb tuppa lume seest. Toas ta nägi palju lapsi veel ka ühte töökat papsi ja ka väsinud mampsi, kes võttis koogist ampsti. Oliver Kill Õnnetus Lumi tuiskab, lumi keeb, kass seal jookseb mööda teed. Taevaluugid on kõik valla, päkapikk sealt sadas alla. Kukkus kassile ta pähe, kass ei näe nüüd, kuhu läheb. Põrkas kokku saaniga, taevasse sai ingliga. Anette Kallasmaa Jõulukomme Väike päkapikk on sentimeetrine, suur päkapikk on detsimeetrine. Päkapikul uhke pluus, jõuluaeg on ühes kuus. Jõuluvanal seljas on kott, jõuluputru täis on pott. Jõuluajal on hea soov, lund on täis terve hoov! Allan Murd Päkapiku saladus Keset valget päiset päeva Päkapikk näeb ränka vaeva. Tarib, tassib, tirib ta kotti tee pealt minema. Siis ta kõnnib metsa äärde topib kingid saapasäärde. Et ei keegi teada saaks, miks need päisel päeval maas.

12 12 KOOL JA KODU OMALOOMING Jõululuuletusi 2.b klassi sulest Taevas paistab ilus kuu, tuppa tõin ma kuusepuu. Ehtisime kuuse ära, kuid siis käis üks kõva kära, Jõulukuusk see kukkus maha ehtida ei enam taha. Laual juba jõulukana varsti tuleb jõuluvana. Kähku õpin salmi pähe, seda pole üldse vähe. Ja siis saabub jõulumees, Ilus aasta ootab ees. Ranel-Tanis Olev Igal pool on suured hanged, taevast lund veel alla langeb. Mängitakse õues sõda, valmis saab ka lumekoda. Jõuluvana sõidab teel, ta istub soojas, uhkel reel. Taevaväravad on valla, lund nüüd aina kallab, kallab. Vares laulab kraaks ja kraaks: Kust küll talvel toitu saaks? Karu magab talveund taevast ikka sajab lund. Lumehelbeid mitut sorti, aga meie sööme torti. Kohe tuleb aasta uus, kool algab jaanuarikuus. Anete Miller Möödas on nüüd ilus suvi, lumi sadas tasa, tasa maha. Pööningule varju lendas tuvi, kartis vist ta külmetada. Poiss mõtles - küll on tore, suusatada, uisutada, teha lumememme. Varsti saaniga on teel, külla sõitmas jõulumees. Jan Erik Tõnson Väljas sajab laia lund, karu magab talveund. Unes väga tihti ta maiustab meepotiga. Saaks talveuni rutem läbi, sest magus mesi on ju parem. Ärkamisel muret pole, selleks on tal sõber vares. Kui tärganud on pungad puul on vareselgi kraaksud suul. Kaur Saar Suvi juba ammu läbi, talv on siiapoole teel. Päkapikk on väike mees, tema kõnnib sambla sees. Talvel lumme jäljed teeb, kommi toob ja tööd teeb. Mul on juba salmid peas, jõuluvana seda teab. Sellepärast juba ammu tema siiapoole sammub. Jõuluvanale ma tahaks sellel aastal kingi anda. Igal aastal muidu tema peab neid meile kandma. Märt Hansschmidt Vaikselt sajab lund, lilled magavad ning näevad und. Lumi krudiseb jalgade all, mets lumine on puude all. Jõulukuusk meil suur ja kena, vallatust ei tohi teha. Akendest helgivad tuled, säravad jõulupuud. Taevas küll pilved ja pime, paistmas pole kuud, kuid siiski meil on juba kätte jõudnud jõulukuu. Janika Lung Jõuluvana poolel teel, toimetada palju veel. Lapsed kuuse all on reas, luuletused kõigil peas. Potis aurab jõulupada, varsti tuleb jõuluvana. Uksest sisse astub mees, pikk habe on tal ees. Lapsed loevad luuletusi, jõuluvana jagab kingitusi. Merje Žarinova Elas kord ammu üks noor päkapikk, kelle nimi oli Päkats. Ta töötas jõuluvana töökojas. Seal ta tegi nukke, autosid, mudellennukeid ja puust hobuseid. Ükskord pärast jõule, kui Jõuluvana reisilt tagasi oli, nägi ta, et Päkats on mures. Jõuluvana küsis: Mis viga Päkats? Ma sooviksin väga reisida, vastas Päkats. Olgu, teeme nii, et saad aastaks vabaks, vastas Jõuluvana pead sügades. Päkapikk võttis kõik vajaliku kaasa ja alustas reisi. Ta reisis läbi Eesti, Inglismaa, Ameerika, Hiinamaa. Ta reisis terve kevade, suve ja sügise. Reis oli pikk ja põnev, aga midagi jäi puudu... Kui ta tagasi jõudis, oli ta ikka nukker. Ta ootas uusi jõule! Kui saabusid uued jõulud, küsis ta Jõuluvanalt: Kas ma võin sinuga kaasa tulla? Nii nagu mu isagi käis sinuga kaasas. Ta oli alati reisimisest vaimustuses ja ma mõtlesin, et selles ongi kogu võlu. Nüüd ma käisin läbi terve maailma, aga midagi jäi nagu puudu. Päkats jäi mõttesse ja lisas: Need olid vist rõõmsad lapsed, kes saavad jõulude ajal Sinult oma kauaoodatud kingid. Jõuluvana vastas: Loomulikult, kallis Päkats, see oligi see, mis su vanale isale nii väga meeldis. Aga kas sa ei mäleta, et su isa kukkus Munamäe lähedal minu saanist alla? Jah, mäletan küll. See oli väga kurb lugu, ohkas Päkats, aga ikkagi tahaksin sinuga kaasa tulla. Päkats Nad asusid teele. Kui nad õhku tõusid, oli Päkatsil hirm nahas, kuid laste rõõmsaid nägusid nähes ja nende laule ja tantse vaadates olid kõik hirmud nagu peoga pühitud. Päkats oli õnnelik ja tänulik Jõuluvanale, et ta sai kaasas käia. Ta oli kindel, et reisimine iseenesest on tore, aga toredam veel on reisida koos Jõuluvanaga jõuluehtes kodudes ja näha neid rõõmsaid lapsi ja peresid. Päkatsi sooviks jäi, et ka kõik järgmised aastad saaks ta koos Jõuluvanaga laste juures käia. Sander Saks, 5.c klassi õpilane Päkapikk ja võlumüts Päkapikk Miku seiklus Elas kord üks päkapikk. Ta oli väga üksik ja ta nimi oli Mikk. Ta elas üksi keset metsa. Kaaslasteks olid tal kõrged puud ja sõpradeks metsloomad. Kord tuli jänes päkapiku juurde ja teatas, et metsa on tulemas suur ja kuri võlur. Ümberringi oli vaikus, ainult õhk puhus. Päkapikk pani oma onni uksed ja aknad kinni ja jäi ootama, mis edasi juhtuma hakkab. Kuri võlur tuligi. Ta võlujõud oli nii suur, et onn lendas pikkadeks pilbasteks. Päkapikk Mikk värises hirmust ega suutnud häältki teha. Ja näe imet, äkki sõitis saan jõulumehega otse Miku juurde. Mees naeratas lahkelt ja võttis Miku saani. Ta võttis päkapiku oma abiliseks ja nad sõitsid koos lapsi rõõmustama. Jõulumees ja Mikk elavad üksmeelselt koos tänapäevalgi ja teevad jõulude ajal oma tööd. Johann Adam Juhkam, 4.a klassi õpilane Kuidas sündis päkapikk Kui inimesed sündisid, sündisid ka jõuluvanad. Nad kinkisid inimestele kõige paremaid juurikaid, marju ja liha. Kes aga oli pahandust teinud, see sai vitsa. Jõuluvanad olid väga töökad ja elasid 2000 aastaseks. Aga ükskord sündis kääbusjõuluvana, kes oli päka pikkune. Teda noriti päkapikuks nii koolis ja igal pool mujal. Tal oli väga halb olla. See kääbusjõuluvana sai endale mõne aasta pärast pere ning tema lapsed olid sama suured kui tema ise oli. 100 aasta pärast tuli ülemjõuluvana päka pikkuste jõuluvanade juurde ja ütles, et neid hakatakse nüüd nimetama päkapikkudeks ning nad hakkavad ülemjõuluvana abilisteks. Nende ülesandeks jääb lapsi vaadata ja komme sussi sisse panna. Sellest ajast alates ongi päkapikud ametlikult maailmas olemas. Kristjan Sims, 5.c klassi õpilane Elas kord seitsme maa ja mere taga Päkapikk. Ta oli väga töökas. Talvel käis ta akende taga piilumas ja tõi jõuluvanale sõnumeid laste kohta. Ühel talveõhtul hakkas ta tööle minema. Metsa vahel tuli talle vastu üks memmeke. Memmeke palus veidi süüa ja juua. Päkapikk oli lahke ja aitas memmekest. Memmeke tänas ja andis Päkapikule ühe mütsi. Kui hätta jääd, siis see võlumüts aitab sind, ütles memmeke ja läks oma teed. Päkapikk pani mütsi põue ja läks edasi. Varsti tuli talle vastu kari näljaseid hunte. Nad limpsasid juba keelt, et saavad midagi ometi hamba alla. Päkapikul oli hirm. Mida teha? Siis meenus talle memmekese antud võlumüts. Ruttu tõmbas ta selle endale pähe. Oh imet! Päkapikk muutus nähtamatuks. Hundid jäid pika ninaga. Päkapikk aga pääses eluga. Infolehte finantseerib Infolehe vastutav toimetaja Kertu Liebert ( kertu@poltsamaa.edu.ee) Tiraaž 950 Küljendus ja trükk: OÜ Vali Press Sellest ajast alates talitas Päkapikk ikka nii. Alati kui oht teda kimbutas või kui lapsed teda näha tahtsid, tõmbas ta endale mütsi pähe ja oli nähtamatu. Kaarel Jalajas, 5.c klassi õpilane Lehte aitasid fotodega illustreerida Riina Valdmets ja Siiri Kõrv. Lustakad loomapildid joonistas Linda Maisväli.

JÄRELTULIJALIJA e. Küsimustele vastab direktor Sirje Kautsaar

JÄRELTULIJALIJA e. Küsimustele vastab direktor Sirje Kautsaar JÄRELTULIJALIJA e E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUMI LEHT ee e ee e NR 38 APRILL 2011 Küsimustele vastab direktor Sirje Kautsaar Sirje Kautsaar. Kuna meie kooli juhib nüüd uus direktor, tegime intervjuu,

More information

Praktikumi ülesanne nr 4

Praktikumi ülesanne nr 4 Järjestikskeemid - Koodlukk I07 - Digitaalloogika ja -süsteemid Õppejõud: Priit Ruberg Ülari Ainjärv 1/4 I07 - Sisukord 1. Ülesande püstitus!... 1. Lahendus!... 1.1. Automaadi mudel!... 1.. s0 - s14 (Moore)!....3.

More information

VALGE SÄRK PÕHIKANGAS TWO FOLD

VALGE SÄRK PÕHIKANGAS TWO FOLD VALGE SÄRK TWO FOLD S0 2-PLY POPLIN T0 2-PLY TWILL U06 2-PLY ROYAL- OXFORD V SMALL HERRINGBONE Laitmatult valge särk on ajatu klassika. Oma puhtuses võimaldab see kombineerimist mis tahes teiste värvidega.

More information

KURTNA KOOLI KLASSI ÕPILASTE RAHULOLU- UURINGU TULEMUSED

KURTNA KOOLI KLASSI ÕPILASTE RAHULOLU- UURINGU TULEMUSED KURTNA KOOLI 5.-9. KLASSI ÕPILASTE RAHULOLU- UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 2012 Sisukord 1. SISSEJUHATUS... 3 2. RAHULOLU ERINEVATE VALDKONDADEGA... 4 2.1. ÕPPETÖÖ... 4 2.1.1. Õppetöö

More information

Väiketuulikute ja päikesepaneelide tootlikkuse ja tasuvuse võrdlus

Väiketuulikute ja päikesepaneelide tootlikkuse ja tasuvuse võrdlus Väiketuulikute ja päikesepaneelide tootlikkuse ja tasuvuse võrdlus Rein Pinn Eesti Päikeseenergia Assotsiatsioon EnergoGen Päikeseenergia ja paneelid Toodab sooja Vaakum torukollektor Plaatkollektor Päikeseenergia

More information

Euroopa Sotsiaaluuring (ESS) Eestis

Euroopa Sotsiaaluuring (ESS) Eestis Euroopa Sotsiaaluuring (ESS) Eestis 22 september 2016 Tallinn Mare Ainsaar ESS koordinaator Eestis Kava Mida peab teadma ESSist (pea kõik meeles ja räägi inimestele edasi) Kuidas vältida keeldumisi Ankeedi

More information

SPORTLIK VABAVÕITLUS EESTIS

SPORTLIK VABAVÕITLUS EESTIS Valga Kaugõppegümnaasium SPORTLIK VABAVÕITLUS EESTIS Koostaja: Kaspar Kraav Juhendaja: Esta Mets Valga, 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. SPORTLIKU VABAVÕITLUSE ALGUS... 4 2. SPORTLIK VABAVÕITLUS TÄNAPÄEVAL...

More information

K ägu. Eesti Bioloogia ja Geograafia Õpetajate Liidu toimetised

K ägu. Eesti Bioloogia ja Geograafia Õpetajate Liidu toimetised K ägu Eesti Bioloogia ja Geograafia Õpetajate Liidu toimetised Tallinn 2008 Eesti Bioloogia ja Geograafia Õpetajate Liit Eesti Bioloogia ja Geograafia Õpetajate Liit on 1993. aastal loodud vabariigi bioloogia

More information

KÄSIRAAMAT WALDORFKOOLI LAPSEVANEMALE

KÄSIRAAMAT WALDORFKOOLI LAPSEVANEMALE KÄSIRAAMAT WALDORFKOOLI LAPSEVANEMALE Käsiraamat on koostatud 2011. aastal Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -lasteaedade Ühenduse projekti Waldorfkool on haridussüsteemi loomulik osa raames. Projekti rahastas

More information

KÄSIRAAMAT WALDORFKOOLI LAPSEVANEMALE

KÄSIRAAMAT WALDORFKOOLI LAPSEVANEMALE KÄSIRAAMAT WALDORFKOOLI LAPSEVANEMALE Käsiraamat on koostatud 2011. aastal Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -lasteaedade Ühenduse projekti Waldorfkool on haridussüsteemi loomulik osa raames. Projekti rahastas

More information

Bill Rogers. Käitumine klassiruumis. Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat

Bill Rogers. Käitumine klassiruumis. Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Bill Rogers 2011 Classroom Behaviour / Third Edition A Practical Guide to Effective Teaching, Behaviour

More information

jõudlusega ning vähendab võrra.

jõudlusega ning vähendab võrra. Põhifunktsioonid Aktiivne energiajuhtimine Aktiivse energiajuhtimise funktsioon reguleerib energiatarbimise taset ja jahutusvõimet, juhtides kompressori mootori maksimaalset sagedust. Ülim energiatõhusus

More information

MUUDETUD juunis Kõik õigused kaitstud WADA

MUUDETUD juunis Kõik õigused kaitstud WADA 1 Küsimus: Lõppkokkuvõttes vastutan mina kõige eest, mida alla neelan, süstin või manustan.vastus: Õige Seletus: Kõik sportlased peavad esitama ennetavaid küsimusi oma sportlaskarjääri ohtuseadmise vältimiseks.

More information

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Klassiõpetaja õppekava

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Klassiõpetaja õppekava Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Klassiõpetaja õppekava Liis Seero TARTU LINNA 3. JA 6. KLASSI LASTE ARVAMUSED JA OOTUSED SÕPRUSE OLEMUSE KOHTA Magistritöö Juhendaja:

More information

Elekter päikesest Eestis aastal Andri Jagomägi, Ph.D. Tallinna Tehnikaülikool Materjaliteaduse Instituut

Elekter päikesest Eestis aastal Andri Jagomägi, Ph.D. Tallinna Tehnikaülikool Materjaliteaduse Instituut Elekter päikesest Eestis aastal 2012. Andri Jagomägi, Ph.D. Tallinna Tehnikaülikool Materjaliteaduse Instituut Küsitlus Milline peaks olema päikesest elektrit toova süsteemi tasuvusaeg aastates, et Te

More information

LOGO. Eesti Arengukoostöö ja Humanitaarabi

LOGO. Eesti Arengukoostöö ja Humanitaarabi LOGO KASUTUSJUHEND Eesti Arengukoostöö ja Humanitaarabi 1.1 Logo tähendus Logo element, mille ühenduses olevad kujundatud lülid on seotud, on tuletatud Eesti rahvuselementidest. Märgis olevad lahus elemendid

More information

Tartu Ülikool Psühholoogia osakond. Margit Tamm. Algklasside õpilaste verbaalsete võimete hindamine. Individuaalse ja grupitestimise võrdlus

Tartu Ülikool Psühholoogia osakond. Margit Tamm. Algklasside õpilaste verbaalsete võimete hindamine. Individuaalse ja grupitestimise võrdlus Tartu Ülikool Psühholoogia osakond Margit Tamm Algklasside õpilaste verbaalsete võimete hindamine. Individuaalse ja grupitestimise võrdlus Magistritöö Juhendaja: Eve Kikas, PhD Läbiv pealkiri: Verbaalsete

More information

KEHALISE KASVATUSE ÕPETAMISE TINGIMUSED JA OLUKORD EESTI KOOLIDES

KEHALISE KASVATUSE ÕPETAMISE TINGIMUSED JA OLUKORD EESTI KOOLIDES Spordikoolituse- ja Teabe Sihtasutus KEHALISE KASVATUSE ÕPETAMISE TINGIMUSED JA OLUKORD EESTI KOOLIDES UURINGU ARUANNE EESTI VABARIIGI KULTUURIMINISTEERIUMILE Vastutav täitja: Lennart Raudsepp Täitjad:

More information

SÖÖMINE KASVAME KOOS MAITSETEGA

SÖÖMINE KASVAME KOOS MAITSETEGA SÖÖMINE KASVAME KOOS MAITSETEGA Mõnikord, kui väikelapsed käed toidu sisse topivad, tekib nende emadel tahtmine juukseid katkuda. Kõigest hoolimata jäävad sellest ajast väga toredad mälestused, mida hiljem

More information

SADAMA VASTUVÕTUSEADMETE VÄIDETAVATEST PUUDUSTEST TEAVITAMISE VORM FORM FOR REPORTING ALLEGED INADEQUACIES OF PORT RECEPTION FACILITIES

SADAMA VASTUVÕTUSEADMETE VÄIDETAVATEST PUUDUSTEST TEAVITAMISE VORM FORM FOR REPORTING ALLEGED INADEQUACIES OF PORT RECEPTION FACILITIES Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2009. a määrus nr 78 Laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise ja vastuvõtmise korralduslikud nõuded Lisa 2 (majandus- ja kommunikatsiooniministri 04.märtsi

More information

Mees, kelle kinnisideeks on tehtud töö kvaliteet

Mees, kelle kinnisideeks on tehtud töö kvaliteet Kiili koolis ülejärgmisel õppeaastal kaks vahetust SUURED MUUDATUSED ABIVAHENDITE TEENUSES Kiili muusikud Harju suurkontserditel KIILI LEHT KIILI VALLA AJALEHT / WWW.KIILIVALD.EE E Usun, et on põhjust

More information

Aasia riikide elanike kulutused välisreisidele (miljardites eurodes)

Aasia riikide elanike kulutused välisreisidele (miljardites eurodes) TURISM JAAPANIST EESTISSE JAAPANI ELANIKE VÄLISREISID Jaapani elanike arv on 127 miljonit. 2.a. tegid Jaapani elanikud 17,1 miljonit välisreisi 1. Reiside arv on pikka aega püsinud laias laastus samas

More information

Projekti TULUKE viis ellu Tartu Linnavalitsus

Projekti TULUKE viis ellu Tartu Linnavalitsus "Meie teadmised kooliarhitektuurist ja ruumikujunduse mõjust igapäevasele koolielule on siiani lünklikud, kuid viimase aja uurimused tõendavad, et füüsiline õppekeskkond võib tõepoolest mitmeti mõjutada

More information

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika õppekava

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika õppekava TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika õppekava Margarita Minyaylo IDA- VIRUMAA MUUSIKAKOOLIDE SOLFEDŽOÕPETAJAD JA NENDE KASUTATAVAD ÕPPEMATERJALID 1. JA 2. KLASSIS AASTATEL

More information

Näärikuul on hea kokkuvõtteid teha

Näärikuul on hea kokkuvõtteid teha Nr. 186 Jaanuar 2014 Ja jälle on lasteaias poolaasta mööda saanud. Alanud aasta alguses on mahti aeg maha võtta ja heita pilk möödunule. Nagu paljudel eelmistel aastatel käib lasteaiaelu sama ringi pidi

More information

PALDISKI LINNAPLANEERING LEETSES

PALDISKI LINNAPLANEERING LEETSES Anastasia Shabelnikova PALDISKI LINNAPLANEERING LEETSES LÕPUTÖÖ Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Rakendusarhitektuuri eriala Tallinn 2017 SISUKORD 1. Protsess... 4 1.1. Sissejuhatus... 4 1.2.

More information

MINILASTEAED LÕVIMERI ARENGUKAVA

MINILASTEAED LÕVIMERI ARENGUKAVA MINILASTEAED LÕVIMERI ARENGUKAVA 2012-2016 2 1 SISSEJUHATUS Lasteaia järjepideva arengu tagamiseks on koostatud Minilasteaed Lõvimerile arengukava aastateks 2012 2016. Arengukava on dokument, mis määrab

More information

NR 3 (163) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. MÄRTS 2010

NR 3 (163) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. MÄRTS 2010 NR 3 (163) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. MÄRTS 2010 Valla autasu,,aastate Tegu anti ansamblile,,sügislilled Virve Jürisson, Viivi Naser, Ilda Männik, Epp Kont, tagareas Ivi Evrecht, Aino Michelson,

More information

Jaan Anveldi nimeline Tallinna I Internaatkool

Jaan Anveldi nimeline Tallinna I Internaatkool Jaan Anveldi nimeline Tallinna I Internaatkool 1957-1968 Ajalugu, mõtteid ja meenutusi Tallinn 2015 Sisukord Alustuseks... 3 Internaatkoolid kui oma aja lapsed... 4 Internaatkoolide aeg saabub Eestisse...

More information

-40% * KANGADZUNGLIS ALLAHINDLUSED. 1. veebruaril KangaDzungel XXL-is, Tartu mnt 35 avatakse pidulikult PUDUPARADIIS. Palju uusi pärle, paelu, pitse

-40% * KANGADZUNGLIS ALLAHINDLUSED. 1. veebruaril KangaDzungel XXL-is, Tartu mnt 35 avatakse pidulikult PUDUPARADIIS. Palju uusi pärle, paelu, pitse Reede 21.01.2011 nr 3 (1097) tasuta nädalaleht igal reedel www.linnaleht.ee L i n n a l e h e s t o n a l a t i k a s u ilm täna R 21.01 päeval 6... -1 öösel 7... -2 homme L 22.01 päeval 7... 0 öösel 12...

More information

Ehitisintegreeritud fotoelektriliste päikesepaneelide tootlikkus ja majanduslik tasuvus Eesti kliimas aastal 2011

Ehitisintegreeritud fotoelektriliste päikesepaneelide tootlikkus ja majanduslik tasuvus Eesti kliimas aastal 2011 Ehitisintegreeritud fotoelektriliste päikesepaneelide tootlikkus ja majanduslik tasuvus Eesti kliimas aastal 2011 Annika Päsik Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Sisukord Eesmärk Päikesekiirgus Eestis

More information

Kehalisest kasvatusest vabastamiste analüüs aastate kaupa ühe kooli näitel

Kehalisest kasvatusest vabastamiste analüüs aastate kaupa ühe kooli näitel Kehalisest kasvatusest vabastamiste analüüs aastate kaupa ühe kooli näitel Eneli Põld, Kristjan Port Tallinna Ülikool, Terviseteaduste ja Spordi Instituut Võtmesõnad: kehalisest kasvatusest vabastus, sotsiaalne

More information

märts 2015 RAAMATU RAHVAS KEVAD- ROOM. Uued tähed raamatutemaailmas Dr adik Levini toitumisnouanded. Lobus ristsonamäng

märts 2015 RAAMATU RAHVAS KEVAD- ROOM. Uued tähed raamatutemaailmas Dr adik Levini toitumisnouanded. Lobus ristsonamäng 2.-31. märts 2015 RAAMATU RAHVAS KEVAD- ROOM Uued tähed raamatutemaailmas Dr adik Levini toitumisnouanded Lobus ristsonamäng Kevadele vastu: Raamat, parim kaaslane Teatavasti on aasta algus suurepärane

More information

Kodune biodiisli valmistamine ja kasutamine Uurimistöö

Kodune biodiisli valmistamine ja kasutamine Uurimistöö Saaremaa Ühisgümnaasium Kodune biodiisli valmistamine ja kasutamine Uurimistöö Autor: Meelis Reinumägi 12C Juhendaja: Diana Õun Kuressaare 2010 ANNOTATSIOON Saaremaa Ühisgümnaasium Töö pealkiri Kodune

More information

KESKMOOTORIGA RALLIAUTO TAURIA PLASTKOORIKU RENOVEERIMINE

KESKMOOTORIGA RALLIAUTO TAURIA PLASTKOORIKU RENOVEERIMINE Erik Artjomenko KESKMOOTORIGA RALLIAUTO TAURIA PLASTKOORIKU RENOVEERIMINE LÕPUTÖÖ Tallinn 2017 Erik Artjomenko KESKMOOTORIGA RALLIAUTO TAURIA PLASTKOORIKU RENOVEERIMINE LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Autotehnika

More information

Naabrireeglid klassifitseerimisel

Naabrireeglid klassifitseerimisel Tartu Ülikool Matemaatika-Informaatika Teaduskond Matemaatilise Statistika Instituut Semestritöö: Naabrireeglid klassifitseerimisel Autor: Raivo Kolde Juhendaja: Jüri Lember 9. detsember 2004. a. Sisukord

More information

Tarkvaraprotsessi küpsuse hindamise ja arendamise võimalusi Capability Maturity Model i näitel

Tarkvaraprotsessi küpsuse hindamise ja arendamise võimalusi Capability Maturity Model i näitel Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-Loodusteaduskond Informaatika õppetool Sander Zeemann Tarkvaraprotsessi küpsuse hindamise ja arendamise võimalusi Capability Maturity Model i näitel Proseminaritöö

More information

Tähti Siinmaa LAPSEVANEMATE KAASAMINE KLASSIKLIIMA LOOMISESSE KIUSAMISEST VABAKS! METOODIKA NÄITEL

Tähti Siinmaa LAPSEVANEMATE KAASAMINE KLASSIKLIIMA LOOMISESSE KIUSAMISEST VABAKS! METOODIKA NÄITEL TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Üldhariduse valdkond Tähti Siinmaa LAPSEVANEMATE KAASAMINE KLASSIKLIIMA LOOMISESSE KIUSAMISEST VABAKS! METOODIKA NÄITEL Magistritöö Juhendaja: lektor Sirje Piht

More information

KEELEKÜMBLUSE KÄSIRAAMAT TALLINN

KEELEKÜMBLUSE KÄSIRAAMAT TALLINN TALLINN 2005 SISUKORD Saateks... 3 Tänusõnad... 4 Maailma kogemus Teise keele kümblusprogrammid... 5 Loomine, rakendamine ja juhtimine Koordineerimiskeskuse vaatevinklist... 27 Direktori vaatevinklist:

More information

CO 2. heitkoguste vähendamisele suunatud projektid KYŌTO PROTOKOLL

CO 2. heitkoguste vähendamisele suunatud projektid KYŌTO PROTOKOLL CO 2 heitkoguste vähendamisele suunatud projektid KYŌTO PROTOKOLL KYOTO PROTOCOL TO THE UNITED NATIONS FRAMEWORK CONVENTION ON CLIMATE CHANGE The Parties to this Protocol, Being Parties to the United Nations

More information

Kui ei külma küünlal jalad, siis vast külmab vastlal jalad, kui ei külma vastlal jalad, siis jorutab jüripäevani. (Iisaku, 1961)

Kui ei külma küünlal jalad, siis vast külmab vastlal jalad, kui ei külma vastlal jalad, siis jorutab jüripäevani. (Iisaku, 1961) Kui ei külma küünlal jalad, siis vast külmab vastlal jalad, kui ei külma vastlal jalad, siis jorutab jüripäevani. (Iisaku, 1961) Oli käre külm, kuid päike helendas ja lumi sätendas silmipimestavalt. Oli

More information

Eesti raadioamatööride 47. suvine kokkutulek Kaisma Suurjärvel TÄNA LEHES:

Eesti raadioamatööride 47. suvine kokkutulek Kaisma Suurjärvel TÄNA LEHES: Nr. 1/57 juuni 2010 TÄNA LEHES: Eesti raadioamatööride 47. suvine kokkutulek Kaisma Suurjärvel Suvised sündmused ja üritused 50 aastat raadioamatörismi algusest Viljandimaal Meenutus eelmisest aastast

More information

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Taktika õppetool

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Taktika õppetool Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Taktika õppetool ARVO KALJAPULK 7. põhikursus PATALJONILUURERÜHM Lõputöö Juhendajad: major Martin Herem kapten Aivar Kasvand Tartu 2006 1 REFERAAT Töö autor: Arvo Kaljapulk

More information

Nõukogude KOOL IS 6 3

Nõukogude KOOL IS 6 3 Nõukogude KOOL IS 6 3 ' Kõigi maade proletaarlased, ühinege! ALATI JA KÕIGES ON LENIN MEIEGA Nõukogude KOOL Eesli NSV Haridusministeeriumi PEDAGOOGILINE AJAKIRI Nr. 4 aprill 1963. 22. aprillil möödub

More information

Arvutiklassi broneerimise veebirakendus. Eesti koolidele. Tallinna Ülikool. Informaatika Instituut. Bakalaureusetöö. Autor: Raimo Virolainen

Arvutiklassi broneerimise veebirakendus. Eesti koolidele. Tallinna Ülikool. Informaatika Instituut. Bakalaureusetöö. Autor: Raimo Virolainen Tallinna Ülikool Informaatika Instituut Arvutiklassi broneerimise veebirakendus Eesti koolidele Bakalaureusetöö Autor: Raimo Virolainen Juhendaja: Mart Laanpere Autor:...... 2014 Juhendaja:...... 2014

More information

Laevamootorite tulevik Anders Toomus Osakonna juhatja AB Volvo Penta Service Communication

Laevamootorite tulevik Anders Toomus Osakonna juhatja AB Volvo Penta Service Communication Laevamootorite tulevik Anders Toomus Osakonna juhatja AB Volvo Penta Service Communication Volvo Penta Dept. CB22400 Service Communication AT 1 2014-07-28 Volvo Group Organization Group Trucks Sales &

More information

Natalja Levenko. analüütik. Elukondlik kinnisvaraturg a I poolaastal I 1 I

Natalja Levenko. analüütik. Elukondlik kinnisvaraturg a I poolaastal I 1 I Natalja Levenko analüütik Elukondlik kinnisvaraturg 25. a I poolaastal I I 25. a I poolaastal. Makromajanduse ülevaade MAJANDUSKASV Eesti Panga hinnangul Eesti majanduskasv kiireneb, kuid jääb aeglasemaks

More information

Presidendipaar käis Pranglil

Presidendipaar käis Pranglil Rannaraha Muuseumi leht Võrgutaja >> Loe lk 7 10 Tiraaz 7490 nr 11 300 4. juuni 2010 Esimene Viimsi JazzPopFest pakkus häid üllatusi. Loe lk 6 Viimsi alla jaanipeod Nagu iga aastal, tähistatakse Viimsi

More information

Kaarel Zilmer Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi dotsent

Kaarel Zilmer Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi dotsent TOIMETUS Peatoimetaja Rein Jalak Kujundaja Eli Üksküla TOIMETUSKOLLEEGIUM Peeter Lusmägi Eesti Olümpiakomitee liikumisharrastuse juht Ühendus Sport Kõigile peasekretär Tõnu Seil Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi

More information

NOORTE KODANIKUKULTUUR MUUTUVAS ÜHISKONNAS

NOORTE KODANIKUKULTUUR MUUTUVAS ÜHISKONNAS NOORTE KODANIKUKULTUUR MUUTUVAS ÜHISKONNAS Üle-eestilise kodanikukasvatuse kordusuuringu lõppraport Anu Toots Tõnu Idnurm Maria Ševeljova Tallinn 2006 2 SISUKORD Tänusõnad 5 EESSÕNA: Muutused ühiskonnas

More information

MADALA TASEME JUHTKONTROLLERI ARENDUS ISEJUHTIVALE SÕIDUKILE

MADALA TASEME JUHTKONTROLLERI ARENDUS ISEJUHTIVALE SÕIDUKILE TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Elvar Liiv 154089IASB MADALA TASEME JUHTKONTROLLERI ARENDUS ISEJUHTIVALE SÕIDUKILE Bakalaureusetöö Juhendaja: Mairo Leier Doktorikraad Tallinn 2018 Autorideklaratsioon

More information

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Sotsiaal- ja humanitaarteaduste õppetool

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Sotsiaal- ja humanitaarteaduste õppetool Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Sotsiaal- ja humanitaarteaduste õppetool ARGO SIBUL 9. põhikursus Kadettide kehaliste võimete muutus KVÜÕA-s esimese õppeaasta jooksul Lõputöö Juhendaja dotsent Aasa Must

More information

AWD18E CORDLESS DRILL AKUTRELL

AWD18E CORDLESS DRILL AKUTRELL AWD18E CORDLESS DRILL AKUTRELL Instruction Manual Kasutusjuhend Original instructions Originaaljuhendi tõlge Please read this handbook carefully before using the tool! Enne tööriista kasutamist loe juhend

More information

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond IDK40LT Ilja Kudrjavtsev IAPB JÄRELTURU ELEKTRILINE DIFERENTSIAALILUKK AUTO ABS PÕHJAL Bakala

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond IDK40LT Ilja Kudrjavtsev IAPB JÄRELTURU ELEKTRILINE DIFERENTSIAALILUKK AUTO ABS PÕHJAL Bakala TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY Faculty of Information Technology IDK40LT Ilja Kudrjavtsev 140169IAPB AFTERMARKET ELECTRONIC DIFFERENTIAL LOCK BASED ON EXISTING ABS Bachelor s thesis Supervisor: Martin

More information

Eesti koolide seitsmendate klasside õpilaste oskused matemaatikas rahvusvahelise Kassex projekti valgusel

Eesti koolide seitsmendate klasside õpilaste oskused matemaatikas rahvusvahelise Kassex projekti valgusel Eesti koolide seitsmendate klasside õpilaste oskused matemaatikas rahvusvahelise Kassex projekti valgusel Jüri Afanasjev, Margit Nerman, Tartu Ülikool 1. Kassel-Exeter projekt Niinimetatud Kassel-Exeteri

More information

Heigo Erm. Tõnu Vanajuur. Alan James. Jonas Strömberg. Enno Järvekald. Lauri Künnapuu. Janno Karu. Henrik Hololei. Marko Saag.

Heigo Erm. Tõnu Vanajuur. Alan James. Jonas Strömberg. Enno Järvekald. Lauri Künnapuu. Janno Karu. Henrik Hololei. Marko Saag. Alan James Hyperloop One globaalse äriarenduse asepresident Tõnu Vanajuur Danske Banki Balti ettevõtete panganduse juht Heigo Erm Michelini Eesti turu juht Enno Järvekald Heelix Grupi juhataja Lauri Künnapuu

More information

KAS ENERGIA ON EESTIS ODAV VÕI KALLIS?

KAS ENERGIA ON EESTIS ODAV VÕI KALLIS? KAS ENERGIA ON EESTIS ODAV VÕI KALLIS? Rita Raudjärv, Ljudmilla Kuskova Energia on ressurss, milleta on tänapäeva elu raske ette kujutada tundub enesestmõistetavana, et see on pidevalt olemas. Erilise

More information

ATS3000/4000 Juhtpaneel. Kasutusjuhend

ATS3000/4000 Juhtpaneel. Kasutusjuhend ATS3000/4000 Juhtpaneel Kasutusjuhend ARITECH on firma Interlogix BV filiaal. AUTIKAITSE 2000 Interlogix BV. Kõik õigused kaitstud. Firma Interlogix BV annab käesoleva juhendi reprodutseerimise õiguse

More information

Hiina elanike välisreisid (piiriületused) (miljonites) kõik piiriületused sh.hongkongi, Macausse, Taiwani sh. muudesse riikidesse

Hiina elanike välisreisid (piiriületused) (miljonites) kõik piiriületused sh.hongkongi, Macausse, Taiwani sh. muudesse riikidesse 1 31 34 41 46 48 57 7 83 98 115 133 137 TURISM HIINAST EESTISSE HIINA ELANIKE VÄLISREISID Hiina elanike arv on 1,4 miljardit. Alates 212.aastast on Hiina maailma suurim turismiturg. 216.a. tegid Hiina

More information

TOITESÜSTEEMI TÄIUSTAMINE RAHA SÄÄSTMISEKS

TOITESÜSTEEMI TÄIUSTAMINE RAHA SÄÄSTMISEKS Artjom Tsassovskihh TOITESÜSTEEMI TÄIUSTAMINE RAHA SÄÄSTMISEKS LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Autotehnika eriala Tallinn 2015 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS... 4 2. LÜHENDITE LOETELU... 6 3. GAASISEADMED... 7

More information

Suur nädala kultuurikava! lk 11 15

Suur nädala kultuurikava! lk 11 15 eesti Foto: EPL Elektri hind kipub tõusma Tuleva aasta algusest kehtima hakkav elektriaktsiis on oluliselt suurem kui samast ajast kaotatava CO 2 saastetasu mõju elektri hinnale. Eesti Energia esitas taotluse

More information

Vabaduse tänava koolimaja

Vabaduse tänava koolimaja Valga Põhikooli lapsevanemate üldkoosolek 27.11. 2013 Vabaduse tänava koolimaja Maja on uus, ilus, puhas ja kaasaegne. Aga see maja pole veel meile kodune, sest kodus on kõik asjad oma käe järgi seatud

More information

PICAXE trükkplaatide koostamine

PICAXE trükkplaatide koostamine PICAXE trükkplaatide koostamine PICAXE-MIKROSKEEM Step Systems Eesti Oü KOKKUPANEK: 1. Esmalt puuri trükkplaadile takistite, transistorite, kondensaatorite, dioodide, liuglülitite ühenduskohtadesse avad

More information

Palju häid raamatuid! Septembris müügil AINULT raamatuklubi liikmetele!

Palju häid raamatuid! Septembris müügil AINULT raamatuklubi liikmetele! 1 Palju häid raamatuid! 09.2015 Septembris müügil AINULT raamatuklubi liikmetele! KLUBIRAAMAT Iga klubiraamat annab boonus punkti ja vabastab postikulust! 2 09.2015 01.2015 Õpilase teaduse entsüklopeedia

More information

Eesti NSV autoveondus Jõgeva Autobaasi näitel ( )

Eesti NSV autoveondus Jõgeva Autobaasi näitel ( ) TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Eesti ajaloo osakond Eesti NSV autoveondus Jõgeva Autobaasi näitel (1952-91) Jens Raevald Bakalaureusetöö Juhendaja

More information

Mai lõpul alati tulevad pääsukesed meile, aga nii palju kui mina mäletan seda ilmaelu, on mai lõpul ikka üks külmem laine läbi käinud, nii et kurke

Mai lõpul alati tulevad pääsukesed meile, aga nii palju kui mina mäletan seda ilmaelu, on mai lõpul ikka üks külmem laine läbi käinud, nii et kurke Mai lõpul alati tulevad pääsukesed meile, aga nii palju kui mina mäletan seda ilmaelu, on mai lõpul ikka üks külmem laine läbi käinud, nii et kurke ei või ennem maha teha, kui ristipäeva külm või pääsukesekülm

More information

Tartu Ülikool Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut KÜTTE, VENTILATSIOONI JA ÕHUKONDITSIONEERIMISE INGLISE-EESTI SELETAV SÕNASTIK

Tartu Ülikool Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut KÜTTE, VENTILATSIOONI JA ÕHUKONDITSIONEERIMISE INGLISE-EESTI SELETAV SÕNASTIK Tartu Ülikool Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut KÜTTE, VENTILATSIOONI JA ÕHUKONDITSIONEERIMISE INGLISE-EESTI SELETAV SÕNASTIK Magistriprojekt Margus Mere Juhendajad: Kristi Põder Märt Falk

More information

Petrol snow thrower. Petrol snow thrower SPT GB Original instructions EE. Algupärase kasutusjuhendi tõlge

Petrol snow thrower. Petrol snow thrower SPT GB Original instructions EE. Algupärase kasutusjuhendi tõlge Petrol snow thrower GB Original instructions Algupärase kasutusjuhendi tõlge SPT-163-560 1 Petrol snow thrower GB Manufactured under license by: MATRIX GmbH Postauer Straße 26 D-84109 Wörth/Isar www.matrix-direct.net

More information

EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut. Ago Ütt-Ütti

EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut. Ago Ütt-Ütti EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Ago Ütt-Ütti SÕIDUKI MOOTORI PROGRAMMEERITAVA JUHTMOODULI SEADISTAMISE METOODIKA DÜNAMOMEETRILISES STENDIS METHODOLOGY FOR TUNING VEHICLE STANDALONE ENGINE FUEL INJECTION

More information

Lõbusad protsendid Lõbusad protsendid

Lõbusad protsendid Lõbusad protsendid Lõbusad protsendid Sirje Pihlap, Elva Gümnaasium Laine Aluoja, Türi Gümnaasium Villu Kopli, Tallinna Tehnikagümnaasium Imbi Koppel, Elva Gümnaasium Vilve Lepik, Lilleküla Gümnaasium Regina Reinup, Tallinna

More information

LISA 1. SILUMINE. e) Kanname andmed tabelisse L1.1 ja liidame kokku:

LISA 1. SILUMINE. e) Kanname andmed tabelisse L1.1 ja liidame kokku: LISA 1. SILUMINE. Andmete silumine on andmete statistilise töötlemise võte, mis võimaldab kõrvaldada juhuslikke hälbeid ja välja selgitada nähtuskäigu trende. Käesolevas uuringus kasutati silumist inimkannatanutega

More information

SUUR EESTI RAAMATUKLUBI JAANUARI KLUBIRAAMAT: MIKK SARV KUU SOOVITAME

SUUR EESTI RAAMATUKLUBI JAANUARI KLUBIRAAMAT: MIKK SARV KUU SOOVITAME SUUR EESTI RAAMATUKLUBI 1 Palju häid raamatuid! 01.2016 JAANUARI KLUBIRAAMAT: MIKK SARV KUU SUUR RAAMATUAASTA MÄNG: 100 inimesele 50 raamaturaha! Autori haarav ja isiklik käsitlus kuust Rahvapärimus kõrvuti

More information

SPORTLASE KOKKUVÕTLIK JUHIS MAAILMA DOPINGUVASTANE AGENTUUR

SPORTLASE KOKKUVÕTLIK JUHIS MAAILMA DOPINGUVASTANE AGENTUUR SPORTLASE KOKKUVÕTLIK JUHIS MAAILMA DOPINGUVASTANE AGENTUUR PUBLISHED BY: World Anti-Doping Agency Stock Exchange Tower 800 Place Victoria (Suite 1700) Montreal, Quebec Canada H4Z 1B7 wada-ama.org +1 514

More information

Efektiivne energiatootmine GE Jenbacher biogaasimootoritega

Efektiivne energiatootmine GE Jenbacher biogaasimootoritega Efektiivne energiatootmine GE Jenbacher biogaasimootoritega Tiit Kollo Filter AS TEUK XI 12. november 2009 Tartu FILTER GE Jenbacher gaasimootorite autoriseeritud müüja ja hoolduspartner aastast 1998 Eesti,

More information

TREENERITE TASEMEKOOLITUS MAADLUS

TREENERITE TASEMEKOOLITUS MAADLUS TREENERITE TASEMEKOOLITUS MAADLUS 2007 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist 1. 3. taseme treenerite kutsekvalifikatsioonisüsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine. Projekti

More information

Cold rolled narrow steel strip for heat treatment - Technical delivery conditions - Part 3: Steels for quenching and tempering

Cold rolled narrow steel strip for heat treatment - Technical delivery conditions - Part 3: Steels for quenching and tempering EESTI STANDARD EVS-EN 10132-3:2000 Cold rolled narrow steel strip for heat treatment - Technical delivery conditions - Part 3: Steels for quenching and tempering EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA

More information

Koduleht: Facebooki leht: https://www.facebook.com/tapa.linnaraamatukogu

Koduleht:  Facebooki leht: https://www.facebook.com/tapa.linnaraamatukogu 1 Aastaaruanne 2014 Tapa Linnaraamatukogu (Kooli 6, Tapa) Harukogude arv: 3 Elanike arv Tapa vallas: 8 087 Elanike arv Tapa linnas: 6 510 Lehtse: 622 Saksi: 472 Jäneda: 483 Võrreldes 2013. a elab vallas

More information

Rehvitemperatuuri mõõtesüsteem võistlusautole FEST14

Rehvitemperatuuri mõõtesüsteem võistlusautole FEST14 Mehhatroonika instituut MHK õppetool MHK40LT Rainer Lepik Rehvitemperatuuri mõõtesüsteem võistlusautole FEST14 Bakalaureusetöö Autor taotleb tehnikateaduste bakalaureuse akadeemilist kraadi Tallinn 2014

More information

GB Instruction for use EE Kasutusjuhend! UMPLM EE. POWERTEX Permanent Lifting Magnet model PLM

GB Instruction for use EE Kasutusjuhend! UMPLM EE. POWERTEX Permanent Lifting Magnet model PLM GB Instruction for use EE Kasutusjuhend! UMPLM20180903EE POWERTEX Permanent Lifting Magnet model PLM 1 POWERTEX Permanent Lifting Magnet PLM 100 kg 2 ton Instruction for use (GB) (Original instructions)

More information

UML keel. Keel visuaalseks modelleerimiseks. Ajalugu ja skeemide nimekiri

UML keel. Keel visuaalseks modelleerimiseks. Ajalugu ja skeemide nimekiri UML keel Keel visuaalseks modelleerimiseks. Ajalugu ja skeemide nimekiri Mudel Mudel on tegelikkuse lihtsustatud, üldistatud esitus. Mudel peab aitama nähtust paremini mõista; tegevusi planeerida. Mudel

More information

UUS NEW Q-Q-SEERIA PÕLLUMAJANDUSE TULEVIK UUS Q-SEERIA

UUS NEW Q-Q-SEERIA PÕLLUMAJANDUSE TULEVIK UUS Q-SEERIA UUS NEW Q-Q-SEERIA Q-SERIES PÕLLUMAJANDUSE TULEVIK INNOVAATOR, KES LOOB PÕLLUMAJANDUSES UUED STANDARDID TÄNA JA TULEVIKUS 4 WORK SMARTER. NOT HARDER. Maailm muutub, ja nii ka põllumajandus. Me kõik oleme

More information

üleeuroopalisel konkursil. Eriotsusega

üleeuroopalisel konkursil. Eriotsusega Uudised ORASE VEESÄÄSUAUHINNA VÕITIS LIMNOLOOGIAKESKUS ÜLEMAAILMSEL VEEPÄEVAL toimunud konverentsil anti üle üheksas Orase veesäästuauhind. Selle pälvis Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskus, kus on alates

More information

KEY TO SYMBOLS. Symbols. Choke: Set the choke control in the choke position. 2 English AT26CCMC

KEY TO SYMBOLS. Symbols. Choke: Set the choke control in the choke position. 2 English AT26CCMC GB Operator s manual 2-22 SE Bruksanvisning 23-43 DK Brugsanvisning 44-64 FI Käyttöohje 65-85 NO Bruksanvisning 86-106 FR Manuel d utilisation 107-127 NL Gebruiksaanwijzing 138-148 IT Istruzioni per l

More information

Tartu Ülikool Bioloogia-geograafiateaduskond Geograafia Instituut Loodusgeograafia ja maastikuökoloogia õppetool. Alar Teemusk

Tartu Ülikool Bioloogia-geograafiateaduskond Geograafia Instituut Loodusgeograafia ja maastikuökoloogia õppetool. Alar Teemusk Tartu Ülikool Bioloogia-geograafiateaduskond Geograafia Instituut Loodusgeograafia ja maastikuökoloogia õppetool Alar Teemusk MURUKATUSE TEMPERATUURI REGULEERIMISE JA VEE KINNIPIDAMISE VÕIME EESTI KLIIMATINGIMUSTES

More information

Koostas: Kadri Kõivumägi nakkushaiguste osakonna arst-õppejõud. Allkiri Ees- ja perekonnanimi Ametikoht kuupäev

Koostas: Kadri Kõivumägi nakkushaiguste osakonna arst-õppejõud. Allkiri Ees- ja perekonnanimi Ametikoht kuupäev Kinnitas: /allkirjastatud Mart Einasto juhatuse liige 11.12.2014 digitaalselt/ Koostas: Kadri Kõivumägi nakkushaiguste osakonna arst-õppejõud 29.11.2014 Allkiri Ees- ja perekonnanimi Ametikoht kuupäev

More information

Talendi valik ja arendamine spordis

Talendi valik ja arendamine spordis TARTU ÜLIKOOL Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Rait Rikberg Talendi valik ja arendamine spordis Talent identification and development in sport Bakalaureusetöö Kehalise kasvatuse ja spordi õppekava

More information

EPMÜ, Filosoofia üldkursus. Leo Luks. 5. loeng 1

EPMÜ, Filosoofia üldkursus. Leo Luks. 5. loeng 1 EPMÜ, Filosoofia üldkursus. Leo Luks. 5. loeng 1 3. TEEMA: Metafüüsika põhiküsimus. Eelnev ajalooline ülevaade filosoofiast vihjas juba võitlusele, mis on pidevalt toimunud metafüüsilise maailmaseletuse

More information

Kanepibetoonsegude tutvustus ja katsetamine Eesti kliimas

Kanepibetoonsegude tutvustus ja katsetamine Eesti kliimas TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku ehituse õppekava Markus Pau Kanepibetoonsegude tutvustus ja katsetamine Eesti kliimas Lõputöö Juhendaja: Laur Pihel Kaitsmisele

More information

Eesti Sporditeabe Sihtasutus. NOORTE SPORDIHARRASTUSE STRUKTUUR JA ARENGUVÕIMALUSED (uuringu aruanne)

Eesti Sporditeabe Sihtasutus. NOORTE SPORDIHARRASTUSE STRUKTUUR JA ARENGUVÕIMALUSED (uuringu aruanne) Eesti Sporditeabe Sihtasutus (töö teostaja: TPÜ spordisotsioloogia labor) NOORTE SPORDIHARRASTUSE STRUKTUUR JA ARENGUVÕIMALUSED (uuringu aruanne) Vastutav täitja: Mait Arvisto Täitjad: Joe Noormets Kalju

More information

noorteseire aastaraamat ERIVAJADUSTEGA NOORED

noorteseire aastaraamat ERIVAJADUSTEGA NOORED noorteseire aastaraamat 2014 2015 ERIVAJADUSTEGA NOORED Koostanud ja toimetanud: SA Poliitikauuringute Keskus Praxis Tornimäe 5, 10145 Tallinn www.praxis.ee Keeletoimetamine: OÜ Päevakera Kujundus ja küljendus:

More information

3. MAJANDUSSTATISTIKA

3. MAJANDUSSTATISTIKA 3. MAJANDUSSTATISTIKA Kirsti Kislenko, Ako Sauga Sissejuhatus Ühiskonna, majanduse ning keskkonna arengu kirjeldamiseks ja analüüsimiseks kasutatakse palju erinevaid arvandmeid statistikat. Oskus statistikat

More information

2010 jaan sept. oli Eesti tulu välisturismist (turismiteenuste eksport) 837,4 milj. eurot. Kasv võrreldes 2009 a sama perioodiga 18%.

2010 jaan sept. oli Eesti tulu välisturismist (turismiteenuste eksport) 837,4 milj. eurot. Kasv võrreldes 2009 a sama perioodiga 18%. 20 jaan sept. oli Eesti tulu välisturismist (turismiteenuste eksport) 837,4 milj. eurot. Kasv võrreldes 2009 a sama perioodiga 18%. Eestis ööbis 20 jaan. sept. 1,23 milj välisturisti, kellest 647 936 ehk

More information

INGLISE-EESTI SELETAV TAKISTUSSÕIDUSÕNASTIK

INGLISE-EESTI SELETAV TAKISTUSSÕIDUSÕNASTIK TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND GERMAANI, ROMAANI JA SLAAVI FILOLOOGIA INSTITUUT INGLISE-EESTI SELETAV TAKISTUSSÕIDUSÕNASTIK Magistritöö Triin Peek Juhendaja: Piret Rääbus Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...

More information

Tuleohutuspaigaldiste ja päästevahendite rakendamise juhend haiglatele ja hooldekodudele

Tuleohutuspaigaldiste ja päästevahendite rakendamise juhend haiglatele ja hooldekodudele Tuleohutuspaigaldiste ja päästevahendite rakendamise juhend haiglatele ja hooldekodudele Tallinn 2012 Juhendi väljaandja: Tondi Tulekaitse OÜ Esikaane foto autoriõigused: Järven AB Koostaja: Orm Tammepuu

More information

PÄIKESEELEKTRIJAAMADE TOOTLIKKUSE PROGNOOSIDE PAIKAPIDAVUS

PÄIKESEELEKTRIJAAMADE TOOTLIKKUSE PROGNOOSIDE PAIKAPIDAVUS Deve Andreson PÄIKESEELEKTRIJAAMADE TOOTLIKKUSE PROGNOOSIDE PAIKAPIDAVUS LÕPUTÖÖ Ringmajanduse ja tehnoloogia instituut Keskkonnatehnoloogia- ja juhtimise eriala Tallinn 2018 Mina, Deve Andreson, tõendan,

More information

EESTI KÕRGKOOLIDE AASTA VILISTLASTE UURING. Lõpparuanne

EESTI KÕRGKOOLIDE AASTA VILISTLASTE UURING. Lõpparuanne EESTI KÕRGKOOLIDE 2012. AASTA VILISTLASTE UURING Lõpparuanne EESTI KÕRGKOOLIDE 2012. AASTA VILISTLASTE UURING Lõpparuanne Autorid: Mihkel Laan, Andres Kuusk, Herko Sunts, Jaan Urb Viitamine: Laan, M.,

More information

Praktiline juhend biotsiidimääruse kohta

Praktiline juhend biotsiidimääruse kohta Praktiline juhend biotsiidimääruse kohta Eriseeria andmete jagamise kohta. Konsortsiumid 2 Praktiline juhend biotsiidimääruse kohta. Eriseeria andmete jagamise kohta. Konsortsiumid ÕIGUSLIK TEADE Käesoleva

More information

Eesti matkajuhtide 38. kokkutulek

Eesti matkajuhtide 38. kokkutulek Eesti Matkaliit Eesti matkajuhtide 38. kokkutulek Valkla 12.- 13. novembril 2005. a. Sisukord Korraldustoimkond... 2 Kokkutuleku ajakava... 3 Tervitus kokkutulnuile... 4 Matka-aasta 2005... 5 2005. a matkade

More information

EESTI SÕJAVÄE OHVITSERIDE ETTEVALMISTAMISE SÜSTEEMI KUJUNEMINE JA ARENG

EESTI SÕJAVÄE OHVITSERIDE ETTEVALMISTAMISE SÜSTEEMI KUJUNEMINE JA ARENG EESTI SÕJAVÄE OHVITSERIDE ETTEVALMISTAMISE SÜSTEEMI KUJUNEMINE JA ARENG 7 EESTI SÕJAVÄE OHVITSERIDE ETTEVALMISTAMISE SÜSTEEMI KUJUNEMINE JA ARENG 1919 1940 Andres Seene Järgnev artikkel tugineb 2011. aastal

More information

WG329E WG329E.5 WG329E.9

WG329E WG329E.5 WG329E.9 Battery-powered Jaw Saw Akutoitega haaratssaag Akumulatora spīļzāģis Akumuliatoriumi maitinamas grandininis pjūklas EN ET LV LT P07 P22 P37 P52 WG329E WG329E.5 WG329E.9 Original instructions Algsete juhiste

More information