KESKKONNAKOMPLEKSLUBA

Transcription

1 KESKKONNAKOMPLEKSLUBA Loa registreerimisnumber L.KKL.HA Loa taotluse registreerimisnumber /06/5674 Keskkonnalubade Infosüsteemi (KLIS) registrinumber Ärinimi/Nimi ArcelorMittal Tallinn OÜ 1.2. Registrikood/Isikukood Käitaja andmed 1.3. Aadress Koorma 5, Maardu telefon/faks / Käitise andmed e-post amt.info@arcelormittal.com 2.1. Käitise nimetus ArcelorMittal Tallinn OÜ 2.2. Käitise aadress Koorma 5, Maardu 2.3. Kontaktisik: nimi, ametikoht Oliver Vikson telefon/faks / e-post oliver.vikson@arcelormittal.com Territoriaalkood1 ja L-EST2 PL: IP: koordinaadid X= ; Y=553823,7 3. Tegevusala 3.1. Põhitegevusala nimetus ja kood Metallitöötlus ja metallpindade katmine (terasest metall-lindi tsinkimine) 4. Loa andja andmed 3.2. Muude tegevusalade nimetused ja koodid Tegevus- või alltegevusvaldkond Mustmetallidele pinnete (-valdkonnad), millele on antud pealesulatamine toorterase kuluga üle kompleksluba 2 tonni tunnis 3.4. Kätises ülesseatud tootmisvõimsus t/a 3.5. Käitise lubatud tööaeg 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas 4.1. Asutuse nimi Keskkonnaministeerium Harjumaa keskkonnateenistus 4.2. Registrikood Aadress Viljandi mnt 16, Tallinn Kerli Rästa 4.4. Loa koostanud ametnik: nimi, Keskkonnateabe ja ametinimetus keskkonnakorralduse peaspetsialist telefon/faks / e-post kerli.rasta@keskkonnaamet.ee -

2 PARIM VÕIMALIK TEHNIKA JA HEITE VÄLTIMISEKS VÕI VÄHENDAMISEKS KAVANDATAV TEHNIKA Tabel 1. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus parimale võimalikule tehnikale (edaspidi PVT). PVT allikas ja valitud PVT nimetus: Integrated Pollution Prevention and Control (IPPC). Reference Document on Best Available Techniques in the Ferrous Metals Processing Industry. December Integrated Pollution Prevention and Control (IPPC). Reference Document on Best Available Techniques in the Ferrous Metals Processing Industry. December Executive Summary. 2 Integrated Pollution Prevention and Control (IPPC). General Sector Guidance. April Tootmisetapid Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi, tehnoloogia ja seadmete nimetused Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad Tooraine ja kütuse valik Külmvaltsitud teraslint valitakse vastavalt - Materjal valida vastavalt tehnoloogiale 3. Vastab käitise tehnoloogilistele tingimustele, püüdes tagada tooraine puhtus tasemel, mis välistaks vajaduse happe või alusega eeltöötluse järele. Tsink valitakse vastavalt tehnoloogilistele tingimustele (puhtusaste, legeerivad lisandid). Tehnilistele nõudmistele vastav tsink, mille alumiiniumi (legeeriva lisandi) sisaldus on ca 0,2%. Tsingi erikulu pole võimalik hinnata, kuna erinevate Materjal valida vastavalt tehnoloogiale 3. Vastab toodete (tsingitud teraslindi) laius ja nendele kantava Oksiidide eemaldamine ja rasvaärastus Abimaterjalid (passiveerimiskemikaalid, õlid jms.) valitakse tellija seatud tingimuste raames võimalikult keskkonnasõbralikud. tsingikihi paksus on erinevad. Passiveerimiskemikaal (toimeaine CrO 3 )Tsingitud teraslehe elektrostaatiliseks õlitamiseks kasutatakse lisanditeta mineraalõli. Erikulu põle võimalik hinnata, kuna erinevate toodete (tsingitud teraslindi) laius ja nendele kantava passiveerimskemikaali või õli kogus on erinevad Kasutada keskkonnasõbralikumaid materjale 3 Vastavusmärge Tootmises kasutatakse kütusena maagaasi. Kütusena maagaasi kasutamine 3. Vastab Erandjuhtudel (tellija nõudmisel) kasutatakse Soolhappe ja naatriumhüdroksiidi erikulu pole külmvaltsitud teraslehe eeltöötlemisel võimalik hinnata, kuna eeltöötlemist kasutatakse soolhapet ja naatriumhüdroksiidi, mis erandjuhtudel. pihustatkse metall-lindi pinnale ja mille Rullide/valtside kasutamine. Kasutada kinniseid, kohtäratõmbega varustatud vanne ning leelise- ja happeaurude püüdeseadet Vastab Vastab

3 Lõõmutamine Ettevalmistus tsinkimiseks Kuumtsinkimine Passiveerimine Õlitamine jäägid eemaldatakse rullidega/valtsidega. Protsess toimub kinnistes, kohtäratõmbega varustatud vannides. Eemaldatud leelise/happeaurud läbivad enne välisõhku jõudmist kondenseerimisseadme. Taandav lahtise leegiga põletamine toimub CO 2 keskkonnas, mille käigus eemaldatakse õlijäägid ja oksiidid. Taandav lahtise leegiga põletamine on ettevalmistav protsess metallurgiliseks (pehmendavaks) lõõmutamiseks Külmvaltsitud teraslehe radianttorudega lõõmutamine temperatuuril C. Lämmastiku ja vesiniku keskkonnas toimub terase rekristallisatsioon. Terasleht jahutatakse vesiniku ja lämmastiku keskkonnas. Teraslindi temperatuur langeb C. Külmvaltsitud lehtteras suunatakse jahutussüsteemist läbi ahju tila sulatsingi vanni, mis on keraamiline, induktsioonkuumutusega anum. Sulametalli temperatuur on 460 C. Lindi liikumise kiirus on m/min. Passiveerimislahus kantakse pihustitega teraslindile ning peale ca 1 sekundi jooksul toimimist surutakse liigne lahus valtsidega ära ning suunatakse protsessi tagasi. Protsessi vannid on kinnised, kasutatkse rullide/valtside süsteemi Vastavalt kliendi soovile kaetakse tsingitud ja passiveeritud terasleht elektrostaatiliselt õlikihiga. Õlitamise seade on kinnine. Kasutatakse madala NO x heitega põletusseadet (NO x 340 mg/nm 3 ) Toimub õhu ja teraslindi eelsoojendus. Maagaasi tarbitakse 2200 m 3 /h. CO 138 mg/nm 3 Lämmastiku tarbimine 770 m3/h Vesiniku tarbimine 50 m 3 /h Tsingi tarbimine on ca tonni aastas, alumiiniumi (legeeriv lisand) tarbimine ca 32 tonni aastas. Tekkivad tsingijäätmed kogutakse eraldi ja suunatakse taaskasutusse metalle töötlevasse tööstusesse. Kroomimiskemikaali keskmine kulu on 45 g tsingitud teraslehe tonni kohta. Passiveerimiskemikaali põhilised komponendid on kroom(iii)kromaat (<25%), kroomtrioksiid CrO 3 (<25%), formaldehüüd (0,2 1%) ja fosforhape (10 30%). Protsessis kasutatakse passiveerimiskemikaali ca 4% vesilahust. Mineraalõli kulu 1 g m 2 tsingitu teraslehe kohta (kondenseerimisseade) 2 Kasutada madala NO x heitega põletusseadet. NO x mg/nm 3 ) 2 Kasutada õhu ja teraslindi eelsoojendust. CO mg/nm 3 2 Külmvaltsitud teraslindi ettevalmistus tsinkimiseks taandavas keskkonnas 4 Tekkivate tsingijäätmete eraldi kogumine ja suunamine taaskasutusse metalle töötlevasse tööstusesse 2 Kasutada kinniseid protsessi vanne, rulle/valtse. Taaskasutada passiveerimslahust 2. Kasutada kinnist ja elektrostaatilist õlitusseadet. 1, 2 Merevee magestamine Merevee magestamiseks kasutatakse 50% Muuga lahest võetavast veest suunatakse peale Pöördosmoosi kasutamine deioniseeritud Vastab Vastab Vastab Vastab tegevusalal kasutatavale uusimale tehnikale Vastab Vastab Vastab

4 pöördosmoosiseadet. pöördosmoosi seadme kasutamist lahte tagasi. vee tootmiseks 1. Heitveekäitlus Heitvee flokuleerimine koos järgneva filtreerimisega, koagulantide ja polüelektrolüüdi lisamisega puhastusprotsessi. Peamised kasutatavad veetöötluskemikaalid on FeCl 3, NaOH, Al 2 (SO 4 ) 3 ning flokulant (anioniitse polüakrüülamiidi emulsiooni sisaldus %). Õhku suunatavate Eeltöötlemise liinilt suunatakse happe- ja Kondenseerimisseadme puhastusefekt on praktiliselt heitmete püüdeseadmed leelise aurud kondenseerimisseadmesse, sealt 99,99%. edasi väljatõmbeventilatsiooni. Juhtimine Tootmine on korraldatud vastavalt tehnoloogilistele ja tööjuhenditele ning töötajate teadlikkust ja kompetentsuse taset tõstetakse regulaarsete täiendkoolituste ja instrueerimistega. Käitises juurutatud juhtimissüsteem vastab kvaliteedijuhtimise standardi ISO 9001:2000 ja keskkonnajuhtimise standardi ISO 14001:2004 nõuetele. Heitvee puhastamine settimise, filtreerimise ja/või floteerimise/sadestamise/flokuleeri-mise kombineerimise teel 1. Kasutada kinniseid, kohtäratõmbega varustatud. Leelise- ja happeaurude püüdeseadme (kondenseerimisseade) kasutamine. - Töötajate motiveerimine, väljaõppe ja täiendkoolituse võimaldamine. 3 - Luua keskkonnajuhtimissüsteem, mis optimeerib käitise toimimist, suurendab töötajate teadlikkust, püstitab keskkonnaalaseid eesmärke ning määrab vahendid nende saavutamiseks. 3 Vastab Vastab Vastab Vastab

5 Tabel 2. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks 1 Tootmisetapid PVT rakendamise meetmed PVT rakendammise investeeringud Ohtlike kemikaalide kasutamise vähendamine Uuringu läbiviimine Cr 3+ sisaldavatele passiveerimislahustele ülemineku majanduslikest ja tehnoloogilistest võimalustest ning positiivsest keskkonnamõjust. PVT rakendamise tähtaeg Meede rakendatud tähtaegselt. Loa muudatus tehtud a. Energia säästev kasutamine Energiat säästvate tehnoloogiate ja võtete katsetamine ja rakendamine. - Pidev Tooraine säästev kasutamine Toorainet säästvate tehnoloogiate ja võtete katsetamine ja rakendamine. - Pidev Ettevõtte töö efektiivsuse suurendamine Keskkonnajuhtimissüsteemi toimimine ja täiustamine. - Pidev 5m³-ne diiselmahuti Viia vastavusse veekaitsenõuetega vastavalt Vabariigi Valitsuse a määrusele nr 172 "Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded". - Mahuti taas kasutusele võtmisel 1 Tegevused on osa ettevõtte pidevast arendamisest ja täiustamisest, mille üheks eesmärgiks on ettevõtte tegevusest tuleneva keskkonnamõju vähendamine Tabel 3. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika Toorme säästlik kasutamine Kemikaalide säästlik kasutamine Kasutada arvutite abil juhitavaid seadmeid Lõõmutusahju töö efektiivsemaks muutmine, mille tulemusena sissetuleva teraslindi pinnal oleva valtsimise emulsioon kui ka kerge rooste põletatakse lõõmutusahjus taanduvas gaasikeskkonnas. Pidevalt mõõdetakse tsingikatte paksust. Automaatne tagasiside õhunugadelt, mis suunavad liigse tsingi tagasi tsingivanni. Optimaalsete lõõmutusreziimide väljatöötamine (õiged gaasi- ja õhusegud) PVT vastavusmärge Võimaluse korral andmed meetme tasuvuse kohta - - Pidev - - Pidev Abimaterjalide säästlik kasutamine Ei rakendata Pooltoodete säästlik kasutamine Ei rakendata Meetme rakendamise tähtaeg

6 Vee säästlik kasutamine Naatriumhüdroksiidi ja soolhappe kasutamise vähendamine metall-lindi puhastamisel. Lõõmutusahju efektiivsuse suurendamine - - Pidev. Soolhappega söövitamise sektsioonon lindilt demonteeritud ning kasutusele-võtt tulevikus välistatud. Loa muudatus tehtud a Metall-lindi astmelise puhastuse kasutamine peale naatriumhüdroksiidiga puhastamist. Puhast vett lisatakse loputusseadme kõige puhtamasse sektsiooni, kust seda pumbatakse edasi järgnevatesse sektsioonidesse. Pesuvesi eemaldatakse süsteemist kõige mustemast sektsioonist. - - Pidev Välisõhusaaste vältimine või vähendamine Energia ja kütuse kasutamise vähendamine Energia ja kütuse tõhus kasutamine Deminaraliseeritud vee asemel kasutada pöördosmoosi teel puhastatud vett. Leelise/happeaurude suunamine läbi kondenseerimisseadme. Ei rakenda Metall-lindi eelsoojendamine Pidev Kondenseerimisseade Vastab - Pidev Enne metalllindi suunamist lõõmutusahju läbib lint eelsoojendustunneli. - - Pidev Jäätmetekke vältimine Ei rakendata Jäätmetekke minimeerimine Ei rakendata Jäätmete taaskasutamine Ei rakendata Jäätmete kõrvaldamine Ei rakendata

7 Reovee tekke vähendamine V.t veergu vee säästlik kasutamine Pinnase kaitse Ei rakendata Pinnaja põhjavee kaitse Ei rakendata Lõhna, müra ja vibratsiooni Ei rakendata vältimine või vähendamine Kaug ja piiriülese saastuse Ei rakendata minimeerimine Muud asjakohased meetmed Ei rakendata

8 TOORME, ABIMATERJALIDE, POOLTOODETE VÕI KEMIKAALIDE SÄILITAMINE JA KASUTAMINE Tabel 1. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlike aineid mittesisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted Toore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine KN kaubakood nimetus säilitamisviis 1, mahuti tüüp nr plaanil või kaardil alltegevusvaldkond või tehnoloogiaprotsess kogus erikulu, t, m 3, maksimaalne üheaegselt hoitav kogus, t või m 3 kokku, t/a või m 3 /a jääb tootesse, % kwh või muud tooteühiku kohta Toore 7209 Terasleht Rullid Joonis 2 pos t Teraslehe tsinkimine t kg/t 7902 Tsink Kangid Joonis 2 pos t Teraslehe tsinkimine t 4 40 kg/t Abimaterjalid 4810 Kartong Lehed Joonis2 pos 2 5 t Tsingitud teraslehe 185 t 100 0,5 kg/t pakkimine (pakendina) 3901 Polüetüleenkile Rullid Joonis 2 pos 2 5 t Tsingitud teraslehe 96 t 100 0,26 kg/t pakkimine (pakendina) 3902 Kahekihiline PP Lehed Joonis 2 pos 2 10 t Tsingitud teraslehe 370 t kg/t pakkimine (pakendina) 2815 Betoniit Kotid Joonis 2 pos 3 1 t Veetöötlus 2 t - 0,005 kg/t 2815 Aktiivsüsi Kotid Joonis 2 pos 3 1 t Veetöötlus 2 t - 0,005 kg/t 2804 Lämmastik Mahutid Eesti Joonis 2 pos 6 30 t Terase lõõmutamine t - 16,2 m³/t AGA AS territooriumil 2804 Süsihappegaas Balloonid Joonis 2 pos 7 30 l Keevitus 360 l Argoon Balloonid Joonis 2 pos 7 50 l Analüüs 500 l Puit Virnades Joonis 2 pos 1 50 m 3 Tsingitud teraslehe pakkimine 1800 m (pakendina) 0,0048 m 3 /t Pooltooted Pooltooteid ei ole Moodus, kuidas tooret, abimaterjale või pooltooteid hoitakse: hoidlates, vaatides, paakides või muus mahutis või pakendis (mahuti või pakendi tüüp), maapinnal või maa all, väljas või siseruumis.

9 Tabel 2. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted Toore, abimaterjal või pooltoode KN nimetus kaubakood Säilitamine Kasutamine Ohtlik aine säilitamisviis, mahuti tüüp nr plaanil või kaardil maksimaalne tootmisprotsess üheaegselt hoitav kogus, t või m 3 kogus, t/a või m 3 /a erikulu, t, m 3, kwh või muu tooteühiku kohta nimetus CAS, EINECS või ELINCS nr 1 ohukategooria R-lause 2 S-lause 2 sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, % Toore Ohtlikke aineid sisaldavat tooret ei kasutata Abimaterjalid 2804 Vesinik Generaator Joonis 2 Eesta AGA AS pos 6 territooriumil 2804 Hapnik Balloonid Joonis 2 pos Atsetüleen Balloonid Joonis 2 pos Propaan Balloonid Joonis 2 pos Mootorigaas Balloonid Joonis 2 pos Õlid Konteiner Joonis 2 pos Naatriumhüdroksiid Mahuti 10 m 3 Joonis 2 pos 4 (lahus) 2815 Naatriumhüdroksiid (tahke) Kotid Joonis 2 pos m 3 Terase lõõmutamine m 3 0,81 m 3 /t Vesinik Eriti tuleohtlik R12 S l Keevitus 240 l - Hapnik Oksüdeeriv R8 S(2) l Keevitus 240 l - Atsetüleen Eriti tuleohtlik R S kg Keevitus 120 kg - Propaan Eriti tuleohtlik R12 S(2) kg Tõstukigaas 10 t/a 0,027 kg/t Butaan Eriti R12 S(2) tuleohtlik 33 1 t Hüdraulika 3 t/a 0,008 t/t Kaltsiumsulfonaat - Sööbiv R43/36/3 S26/37/ t Veetöötlus 20 t/a 0,05 kg/t Naatriumhüdroksiid Sööbiv R35 S1/ / t Lindi puhastus 10 t/a 0,027 kg/t Naatriumhüdroksiid Sööbiv R35 S1/ /

10 2815 Detergent Vaadid Joonis 2 pos Soolhape Konteiner 1 m3; kanistrid 25l Joonis 2 pos Raudkloriid Mahuti 10 m 3 Joonis 2 pos Flokulant Kanistrid Joonis 2 pos Naatriumkarbonaat 2815 Valtsimisemulsioon 2815 Passivatsiooni kemikaal Kotid Joonis 2 pos 3 Kontiner Joonis 2 pos 3 Konteiner Joonis 2 pos 3 0,2 t/a Lindi puhastus 1 t/a 0,002 kg/t 5-kloro-2 metüül-4- isotiazoliin-3- oon ja 2. metüül-4- isotiazoliin-3- oon 1 t Seadmete hooldus 2 t/a 0,0008 kg/t Mürgine ja R23/24/2 S24,26,28 0,0015- keskkonnaohtlik 5-34,36/37/39 0,006 Soolhape Sööbiv R34,37 S(1/2),26, 37/39,45 5 t/a Veetöötlus 10 t/a 0,027 kg/t Raudkloriid Sööbiv R21/22,3 S26,28, ,/37/39,54 0,1 t/a Veetöötlus 0,3 t/a 0,008 kg/t Hüdrogeniseerit Kahjulik R65-66 S26,28, ud petrooleum /37/39 - Anioonne - Ärritav R38 S26;28; polüakrüülamiin /37/39 0,2 t/a Veetöötlus 1 t/a 0,002 kg/t Naatriumkarbonaat Ärritav R36 S2,22, t/a Tsingitud terase 12 t/a 0,032 kg/t Monoetanoolam Kahjulik R20- S1/2-26- <2 valtsimine iin 36/37/38, 36/37/ Rasvalkohol-EO- Ärritav ja R keskkonnaohtlik Rasvalkohol-PO - Ärritav R36/38 - <5 3 t/a Tsingitud terase 15 t/a 0,040 kg/t Kroom(III)- korrosioonikaitse kromaat Oksüdeeriv, mürgine, keskkonnaohtlik R ,50/ S23,24,36 <25 /37/39 Fosforhape Sööbiv R34 S1/ Kroomtrioksiid Oksüdeeriv, R S mürgine, keskkonnaohtlik 9-24/ /43-48/ / <25

11 2815 Passivatsiooni kemikaal 2815 Korrosioonikaitseõli Konteiner Joonis 2 pos 3 Konteiner Joonis 2 pos Sidrunhape Kotid Joonis 2 pos Alumiiniumsulfaat Konteiner Joonis 2 pos Jahutusvee Vaadid Joonis 2 inhibiitor pos 3 2 t/a Tsingitud terase korrosioonikaitse 2710 Diislikütus Mahutid Joonis 2 pos 5 ja 21 9 m 3 Töstukite tankimine ja diiselgeneraatori kütus Pooltooted Pooltooteid ei ole Formaldehüüd Mürgine R23/24/ S1/ /37/ t/a 0,02 kg/t Fosforhape Sööbiv R34 S1/2,26,4 5 2 t/a Tsingitud terase 7 t/a 0,02 kg/t Kaltsiumsulfonaat korrosioonikaitse 0,2-1 2,5-10 Kroomfluoriid Mürgine R25,34 S22,37,39 2, Ärritav R53,36/ S26,37, Alküül-glükool - Ärritav R36/38 S26,37, ,5 t/a Veetöötlus 3 t/a 0,008 kg/t Sidrunhape Ärritav R36 S245/25, t/a Veetöötlus 3 t/a 0,008 kg/t Alumiiniumsulfaat Ärritav R36/37/3 S26/28/ ,5 t/a Veetöötlus 3 t/a 0,008 kg/t Naatriumhüdrok Sööbiv R35 S(1/2),26, 2-4 siid 37/38,45 Naatriumtolüültriazool Sööbiv R22,23 S24, Naatriummolübaat ? Hüdroksüfofano Sööbiv R22,23,4 S24/25, ,48/22,,28,37/39 karboolhape 100,2 m 3 /a - Diislikütus Kahjulik R40 S36/37 100

12 Tabel 3. Ohtlikke aineid sisaldava toote säilitamine Toode Ohtlik aine Säilitamine KN kaubakood nimetus nimetus Ohtlikke aineid sisaldavaid tooteid ei ole CAS, EINECS või ELINCS nr ohukategooria R-lause S-lause sisaldus tootes, % säilitamisviis, mahuti tüüp nr plaanil või kaardil maksimaalne kogus, t või m3

13 Tabel 4. Kemikaale ja tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus ning kaitsemeetmed Mahuti tüüp maht kasutusele võtmise kuupäev, mahuti eluiga Mahutis sisalduva kemikaali, toorme nimetus PEHD 10 m Naatriumhüdroksiid PEHD 10 m Raudkloriid Terasest horistontaalne Terasest horistontaalne Mahuti tehniline järelevalve ja hooldus Kontrollimise sagedus, viimase kontrollimise kuupäev Iga päev käitise töötajate poolt Iga päev käitise töötajate poolt 5 m Diiselkütus Iga päev käitise töötajate poolt 4 m Diiselkütus Iga päev käitise töötajate poolt andmed tehnilise järelevalve kohta Ei kuulu korralise tehnokontrolli alla Ei kuulu korralise tehnokontrolli alla Ei kuulu korralise tehnokontrolli alla Ei kuulu korralise tehnokontrolli alla andmed hoolduse kohta Mahuti või hoidla paiknemise kirjeldus (asendiplaan sobivas mõõtkavas) Nr plaanil või kaardil - Plaan 2 pos 4 - Plaan 2 pos 4 - Plaan 2 pos 5 - Plaan 2 pos 21 kaugus reovee äravoolutorustikust kaugus veekogudest kaugus puurkaevudest Kaitsemeetmed välisõhk vesi pinnas pinna- ja põhjavesi 10 m 200 m - - Mahuti all on kogumisbassein, kust mahutist lekkinud kemikaal kokkukogutakse 10 m 200 m - Lenduvad gaasid absorbeeri takse vette Mahuti all on kogumisbassein, kust mahutist lekkinud kemikaal kokkukogutakse 10 m 105 m m 120 m - - Mahuti all on kogumisbassein, kust mahutist lekkinud kemikaal kokkukogutakse

14 VEEVÕTT JA HEITVEE NING TEISTE VETT SAASTAVATE AINETE SUUBLASSE JUHTIMINE Tabel 1. Lubatud veevõtt Veehaarde nimetus Käitises kasutatav tehnoloogiline vesi võetakse Muuga lahest, mida kasutatkse peale pöördosmoosi seademes magestamist. Olmevesi võetakse Muuga sadama ühisveevärgist Veehaarde kood 2 16* Geograafilised koordinaadid X= ; Y= Lubatud veevõtt (m 3 ) Aastas I kvartalis II kvartalis III kvartalis IV kvartalis Ööpäevas Sekundis 3 Muuga laht Muuga sadama ühisveevärk anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 2 veehaarde koodi omistab vee erikasutusloa andja arvestades riigi veekatastrit (edaspidi veekataster) 3 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja * ei ole vee erikasutuse tasu objekt Tabel 2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa (jrk nr) 1 Veevõttu põhjaveehaardest ei toimu.. Tabel 3. Võetava vee koguse ja kvaliteedi nõuded veehaarete kaupa Toimingu nimetus Nõude kirjeldus 3.1. Veearvestuse pidamine Muuga lahest võetava vee koguse mõõtmine 3.2. Vee kvaliteedi kontrollimine Ei ole asjakohane 3.3. Põhjaveetaseme mõõtmine Ei ole asjakohane

15 Tabel 4. Heitvee väljalaskmed, sh avariilaskmed ja lubatud saasteainete kogused (võib olla erinevate aastate lõikes) väljalaskmete ja saasteainete kaupa (jrk nr) Väljalaskme nimetus Kuumtsinkimise tehase saastunud sadevee väljalask Väljalaskme kood 2 TL Suubla nimetus Muuga laht Suubla kood Väljalaskme geograafilised koordinaadid Suubla "Keskkonnatasude seaduse" 1,5 kohane koefitsient Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) Lubatud vooluhulk IV kvartalis Saasteained, mille keskkonda viimist Üldfosfor, üldlämmastik, biokeemiline hapnikutarve loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse Lubatud saasteainete kogused Saasteaine nimetus Suurim lubatud sisaldus (mg/l) Puhastusaste % 4 Lubatud kogused (tonnides) I kv II kv III kv IV kv Aastas heljuvainesisaldus 40,0 0,079 0,120 0,201 0,151 0,551 Naftasaaduste-sisaldus 5,0 0,010 0,015 0,025 0,019 0, Väljalaskme nimetus Kuumtsinkimise tehase ühisvoolne tehnilise heitvee ja sadevee väljalask Väljalaskme kood 2 TL Suubla nimetus Muuga laht Suubla kood Väljalaskme geograafilised koordinaadid Suubla "Keskkonnatasude seaduse" 1,5 kohane koefitsient Lubatud vooluhulk aastas (m 3 )

16 4.2.8 Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) Lubatud vooluhulk IV kvartalis Saasteained, mille keskkonda viimist Üldlämmastikusisaldus loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse Lubatud saasteainete kogused Saasteaine nimetus Suurim lubatud sisaldus (mg/l) Puhastusaste % 4 Lubatud kogused (tonnides) I kv II kv III kv IV kv Aastas biokeemiline hapnikutarve 25,0 2,281 2,281 2,281 2,281 9,125 heljuvainesisaldus 35,0 3,194 3,194 3,194 3,194 12,775 üldfosforisasldus 2,0 0,183 0,183 0,183 0,183 0,730 ühealuseliste fenoolide sisaldus 0,1 0,009 0,009 0,009 0,009 0,037 naftasaadustesisaldus 1,0 0,091 0,091 0,091 0,091 0,365 ph minimaalne 6,0 PH maksimaalne 9,0 tsingi sisaldus 2,0 0,183 0,183 0,183 0,183 0,730 Olmereovesi suunatakse lepingu alusel Muuga sadama ühiskanalisatsiooni. Olmereovett tekib ca 5400 m 3 aastas. Tabel 5. Ohtliku aine lubatav kogus tooraine- või toodanguühiku kohta 1 Ei ole asjakohane

17 Tabel 6. Saasteainete seirenõuded Proovivõtunõuded Heitvee proovivõtjatel peab olema vastav litsents 6.2. Analüüsinõuded Analüüsid teha akrediteeritud või tunnustatud laboris 6.3. Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood 2 Seiratav näitaja Seire sagedus Kuumtsinkimise tehase saastunud sadevee väljalask Kuumtsinkimise tehase ühisvoolne tehnilise heitvee ja sadevee väljalask TL049 (proovivõtukoht nr GALV_1) TL050 (proovivõtukoht nr GALV_2, veepuhastusjaama tehnoloogiline heitvesi) TL050 (proovivõtukoht nr GALV_3, tootmistehnoloogiline heitvesi) 1 võib nimetada väljalaskmete või saasteainete kaupa 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja veekatastri järgi heljuvainesisaldus biokeemiline hapnikutarve keemiline hapnikutarve üldfosforisisaldus üldlämmastikusisaldus naftasaadustesisaldus määrata kvartaalne heitvee vooluhulk heljuvainesisaldus üldfosforisisaldus vesinikioonide sisaldus biokeemiline hapnikutarve üldlämmastikusisaldus määrata kvartaalne heitvee vooluhulk heljuvainesisaldus üldlämmastikusisaldus üldfosforisisaldus naftasaadustesisaldus tsingi sisaldus biokeemiline hapnikutarve keemiline hapnikutarve vesinikioonide sisaldus Ühealuseliste fenoolide sisaldus Määrata kvartaalne heitvee vooluhulk üks kord kuus üks kord kvartalis üks kord kuus üks kord kvartalis üks kord kuus üks kord kvartalis

18 Tabel 7. Suubla kvaliteedi- ja seirenõuded 7.1. Proovivõtunõuded Proovivõtjatel peab olema vastav litsents. Proovide võtmisel ja analüüsimisel tuleb lähtuda keskkonnaministri a. määruse nr 30 ja Vabariigi Valitsuse a. määruse nr 269 nõuetest Analüüsinõuded Analüüsid teha akrediteeritud või tunnustatud laborites 7.3. Suubla Suubla Seirepunkti Seirepunkti Kvaliteedi-näitaja nimetus Ühik Kvaliteedinõuväärtus Piir- Seire sagedus nimetus 1 kood 2 nimetus koordinaadid heljuvainesisaldus Muuga laht 31 GALV_5 GALV_4 GALV_5 GALV_6 keemiline hapnikutarve vesinikioonidesisaldus üldine soolasisaldus väljendatuna elektrijuhtivuse kaudu naftasaadustesisaldus tsingi sisaldus Bioloogiline seire. Määrata põhjaloomastiku Zn sisaldus (Macoma baltikas), põhjataimestiku biomass ja koosluste struktuur (rohevetikas, pruunvetikas ja punavetikas) ja põhjaloomastiku arvukus, biomass ja koosluse struktuur. 1 mitme suubla ja seirepunkti olemasolul võib kvaliteedinäitajad esitada suublate ja seirepunktide kaupa 2 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja veekatastri järgi üks kord aastas üks kord kolme aasta jooksul

19 Tabel 8. Meetmed ja nende täitmise tähtajad, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju põhjaveekihile või veekogule või suublale Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg 8.1. Veehaarde ehitiste nõuete täitmiseks vajalikud meetmed Ei rakendata 8.2. Kanalisatsiooniehitiste nõuete täitmiseks vajalikud meetmed Ei rakendata 8.3. Ohtlike ainete heite vähendamise meetmete kava Ei rakendata 8.4. Nõutav reoveepuhastusviis Ei rakendata 8.5. Heitvee immutamise nõuded Ei rakendata 8.6. Sademevee käitluse nõuete täitmise meetmed Ei rakendata 8.7. Reoveesette käitluse nõuete täitmise meetmed Ei rakendata 8.8. Reoainete laotamise tingimused väetusainetena kasutamise korral Ei rakendata 8.9. Toimingud avarii korral Naftasaaduste või muude ohtlike ainete looduskeskkonda juhtimisel või selle ohu korral teavitada koheselt Keskkonnainspektsiooni ja Koheselt avariijuhtumi tekkimisel. Keskkonnaametit ning asuda avariisituatsiooni likvideerimisele Parim võimalik tehnika 1 Ei rakendata Muud asjakohased meetmed Ei rakendata 1 täidetakse, kui info parima võimaliku tehnika kohta on olemas

20 JÄÄTMEHOOLDUS Tabel 1. Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused Jäätmeliik 1 Koodinumber 1 Käideldavad jäätmekogused, t/a Tekkivad jäätmekogused (tonni põhitoodangu kohta 2 ), t/a Kogumine, sealhulgas Taaskasutamine Vedu sorteerimine Toimingu kood 3 Kogus Mustmetalliviilmed ja treislaastud , Tsingituhk , Muud ohtlikke aineid sisaldavad * 0, tööstusreovee puhastussetted Ohtlikke aineid sisaldavad * 0, rasvaärastusjäätmed Muud hüdraulikaõlid * 0,008 kg/t Muud mootori-, käigukasti- ja * 0,008 kg/t määrdeõlid Puitpakendid , Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega * 0,0054 kg/t 2 saastunud pakendid. Ohtlike ainetega saastunud absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid (sh nimistus mujal nimetamata õlifiltrid) ja kaitseriietus * 0,005 kg/t 3 Paber-ja kartongpakendid ,027kg/t 10 Plastpakendid ,08kg/t 30 Metallpakend ,54 kg/t 200 Komposiitpakendid ,008kg/t 3 1 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli a määrusele nr 102 «Jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu». Juhul kui tabelisse kantavate jäätmeliikide arv on suurem kui 50, võib kanda jäätmeliigi nimetuse kasutades neljakohalist alajaotise koodnumbrit. 2 Juhul kui seda saab arvutada. 3 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004 määrusele nr 104 «Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud».

21 Keskkonnakompleksloaga reguleeritakse ainult otseselt tootmisprotsessis tekkivate jäätmete ja ohtlike jäätmete koguseid. Loaga ei reguleerita tekkivate jäätmete koguseid, mis ei ole otseselt seotud tootmisega (segaolmejäätmed, ehitus-ja lammutuspraht jne) Tabel 2. Tekkivate ja käideldavate jäätmete piirkogused, mida võib viia keskkonda Ei ole asjakohane, kuna käitises ei tegeleta jäätmete keskkonda viimisega. Tekkivad tavajäätmed anda üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele ja ohtlikud jäätmed anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale ettevõttele. Tsingituhk ja mustmetalliviilmed ja treilaastud lähevad osaliselt ekspordiks. Tabel 3. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Ei ole asjakohane, kuna käitises ei tegeleata jäätmete taaskasutamisega ega kõrvaldamisega. Ohtlike jäätmete kogumisel ja säilitamisel tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, et vältida nendest tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale ning vastavalt keskkonnaministri a määrusega nr 39 Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord kehtestatud korrale märgistada ohtlikud jäätmed enne üleandmist jäätmekäitlejale. Tegevuses tekkinud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta pidada regulaarset arvestust. Jäätmete üleandmisel jäätmekäitlejale tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduse ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. Käitise jäätmealase tegevuse aastaaruandes näidata ära kõik tekkivad jäätmed s.h segaolmejäätmed, ehitus- ja lammutuspraht jne. Tabel 4. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhooldus Ei ole asjakohane. Käitise tegevuse alustamisega ja lõpetamisega seotud küsimusi käsitletakse loa peatükis Tegevushälbed. Tabel 5. Keskkonnaseirenõuded Jäätmekäitlusega seotud keskkonnaseirenõudeid ei määrata.

22 Tabel 6. Jäätmekäitluse juures rakendatavad ohutusmeetmed ja õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmed Ohutusmeetmeid ja õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmeid käsitletakse peatükis Õnnetuste vältimine. Tabel 7. Jäätmete kõrvaldamiskoht(-kohad), kuhu jäätmed veetakse, kui jäätmeluba on antud jäätmeveoks Ei ole asjakohane, kuna käitis ei tegele jäätmeveoga. JÄÄTMETE LADUSTAMINE JA ÄKKHEIDE VETTE Tabel 1. Jäätmete ladustamine 1 kalendriaasta jooksul Käitises ei tegeleta jäätmete ladustamisega enne nende töötlemist, taaskasutamist või kõrvaldamist. Tabel 2. Äkkheide vette Ei ole asjakohane, kuna veetöötlusjaama kogumistanki tasapind on allpool kanalisatsiooni ja äkkheidet vette ei nähta ette.

23 KÜTUSE KASUTAMINE, ENERGIA TOOTMINE JA TARBIMINE Tabel 1. Kütuse kasutamine ja energia tootmine kütuseliikide kaupa Kasutatav kütus KN nimetus väävlisisaldus, % Tahke kütus Tahket kütust käitises ei kasutata tuhasisaldus, % alumine kütteväärtus, MJ/kg või gaasi korral MJ/Nm 3 Energia tootmine, MWh/a Kogus, t/a või gaasi korral, tuh m 3 elekter soojus ja aur kokku tootmisprotsessis ruumide kütmiseks ja olmevee soojendamiseks sise- muu trans- pordiks kokku omatarve müük kokku omatarve Gaasikütus Maagaas , Vedelkütus 2710 Diiselkütus <0,2 <0,1 43, müük

24 Tabel 2. Energia tarbimine tootmisetappide või kasutusalade kaupa Energia tarbimine, MWh/a elekter, MWh/a soojus, MWh/a aur, MWh/a Tootmisetapid või kasutusalad Tootmisetapid: kokku omatoodang muu tarnija erikulu, MWh tooteühiku kohta kokku omatoodang muu tarnija erikulu, MWh tooteühiku kohta kokku omatoodang muu tarnija Kasutusalad: Tsinkimisliini , , lõõmutusahi jm. soojust tarbivad seadmed Valgustus 0,27-0, Jahutus ja külmutus 0,03-0, Sulatus Ventilatsioon 0,05-0, Ruumide kütmine ja ,1 7981, olmevee soojendamine Veetöötlusseadmed 0,05-0, Lõpppuhastusseadmed Muu kasutus 15,8-15, ,2-16,2 0, , Kokku MWh

25 VÄLISÕHU SAASTAMINE Tabel 1. Välisõhku eralduvate saasteainete loetelu ja nende lubatud (õ) aastased heitkogused: Saasteaine CAS /EINECS/ ELINCS nr nimetus heitkogus, tonni/a (täpsus 0,000) Vesinikkloriid 0,950* Naatriumhüdroksiid 0, Tsingi ühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0, Lämmastikdioksiid 64, Süsinikoksiid 25,820 - Lenduvad orgaanilised ühendid 2,580 - Tahked osakesed 1, Süsinikdioksiid *arvutused põhinevad eelmisel soolhappe kogusel (10 t/a) Märkus: Kõik arvutused põhinevad eelmisel kütusekogusel (19300 m 3 ) 3 Kütuse aastakulu liikide kaupa: maagaas m (lõõmutusahi m 3, lokaalsed kütteseadmed m 3 ) Lahusti või lahusteid sisaldava materjali tarbimine aastas liikide kaupa: Lahusteid või lahusteid sisaldavaid materjale ei kasutata Antud saasteainete heitkoguseid on lubatud välisõhku eraldada hetkelise heitkogusega (g/s), mis on võrdne või väiksem LHK projektis toodust ja mis on saadud tunni aja keskmise mõõtmise tulemusena. Väljavõte LHK projektist saasteallikate kohta, kust välisõhku tohivad eralduda järgmised saasteainete heitkogused: Saasteallikas Saasteaine nimetus nr plaanil või CAS /EINECS/ hetkeline heitkogus, g/s nimetus kaardil ELINCS nr (täpsus 0,000) Metall-lindi puhastamine Joonis 2 pos Vesinikkloriid 0,030* Metall-lindi puhastamine Joonis 2 pos Naatriumhüdroksiid 0,030 Metall-lindi lõõmutamine Joonis 2 pos Lämmastikdioksiid 2,050

26 Metall-lindi lõõmutamine Joonis 2 pos Süsinikoksiid 0,820 Metall-lindi lõõmutamine Joonis 2 pos 13 - Lenduvad orgaanilised ühendid 0,080 Metall-lindi lõõmutamine Joonis 2 pos 13 - Tahked osakesed 0,061 Metall-lindi tsinkimine Joonis 2 pos Tsingi ühendid, ümberarvutatuna 0,005 tsingiks Lokaalsed kütteseadmed Paiknevad hajusalt (gaasipõletid) tootmsruumides Lämmastikdioksiid 0,099 Lokaalsed kütteseadmed Paiknevad hajusalt (gaasipõletid) tootmisruumides Süsinikoksiid 0,046 Lokaalsed kütteseadmed (gaasipõletid) Paiknevad hajusalt tootmisruumides - Lenduvad orgaanilised ühendused *arvutused põhinevad eelmisel soolhappe kogusel(10 t/a) Märkus: Kõik arvutused põhinevad eelmisel kütusekogusel(19300 m 3 ) 3 3 Kütuse maksimaalne kulu tunnis (kg/h) liikide kaupa : maagaas lõõmutusahi 2031,2 m /h, lokaalsed kütteseadmed 202,7 m /h 2031,2m3. Lahusti või lahusteid sisaldava materjali maksimaalne kulu (kg/h) liikide kaupa : Lahusteid või lahusteid sisaldavaid materjale ei kasutata 0,005

27 Püüdeseadmete efektiivsuse kontrolli sagedus: Osakond, tsehh, tehnoloogiaseade nimetus, tüüp arv puhastusaste, % projekt tegelik Paigaldatud püüdeseadmed saasteallika nr plaanil või kaardil efektiivsuse kontrolli sagedus Püüdeseadmeid ei ole Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, tegevuskava koostamise ja muud eritingimused 1. Seire andmed esitatakse tabelis SAASTEAINETE HEITKOGUSTE JA VÄLISÕHU KVALITEEDI SEIRE 2. Teostada uued saasteainete arvutused ja hajuvusarvutused protsesside või ventilatsiooni parameetrite muutumisel ning uute seadmete kasutusele võtmise korral samuti kütuse aastakäibe suurenemisel, mis põhjustab saasteainete heitkoguste suurenemist 10% võrra. 3. Pidada dokumentaalselt tõestatud arvestust kütuse ja materjali kulu ning seadmete töötundide üle. Tabel 2. Tegevusalad, tehnoloogiaprotsessid ja -seadmed ning püüdeseadmed Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, -seade Püüdeseadmed Välisõhku eralduv saasteaine EMTAKi kood tehnoloogiaprotsessid ja -seadmed nimetus, tüüp arv töötundide arv aastas nimetus, tüüp arv puhastusaste, % projekt tegelik efektiivsuskontrolli sagedus CAS/ EINECS/ ELINCS nr nimetus aasta keskmine heitkogus Saaste-allika nr väljuvate plaanil või kaardil gaaside mahuühiku kohta, mg/nm Metall-lindi puhastamine Vesinikkloriid 10* Joonis 2 pos Naatriumhüdroksiid 10 Joonis 2 pos Metall-lindi lõõmutamine Lämmastikdioksiid 328 Joonis 2 pos 13

28 25611 Metall-lindi tsinkimine Lokaalsed kütteseadmed Süsinikoksiid Joonis 2 pos 13 - Lenduvad orgaanilised ühendid 13,5 Joonis 2 pos 13 - Tahked osakesed 9,66 Joonis 2 pos Tsingi ühendid, ümberarvutatuna tsingiks 5 Joonis 2 pos Lämmastikdioksiid 340 Paiknevad hajusalt tootmisruumides Süsinikoksiid 138 Paiknevad hajusalt tootmisruumides - Lenduvad orgaanilised Paiknevad hajusalt 14 ühendid tootmisruumides *arvutused põhinevad eelmisel soolhappe kogusel(10 t/a) Märkus: Kõik arvutused põhinevad eelmisel kütusekogusel(19300 m 3 ) Tabel 3. Saasteallikatest, välja arvatud põletusseadmetest ja lahustite või lahusteid sisaldavate valmististe kasutamisel, välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused tehnoloogiaprotsesside kaupa Tegevusala, tehnoloogia-protsess, seade EMTAKi kood nimetus Saasteallikas nr plaanil või kaardil nimetus koordinaadid ida-pikkus põhjalaius ava läbimõõt D, m Väljuvate gaaside parameetrid väljumiskõrgus H, m mahtkiirus V t, m 3 /s temperatuur T, ºC Välisõhku eralduv saasteaine CAS/ EINECS/ ELINCS nr nimetus heitkogus maksimaalne hetkeline, g/s tonni/a Metall-lindi Joonis 2 puhastamine pos ,0 15,5 3, Vesinikkloriid 0,030* 0,950* Naatriumhüdroksiid 0,030 0, Metallindi Joonis 2 Tsingi ühendid, , ,005 tsinkimine pos 14 ümberarvutatuna tsingiks 0,160 *arvutused põhinevad eelmisel soolhappe kogusel(10 t/a)

29 Tabel 4. Äkkheide Saasteallikas nimetus nr plaanil või kaardil Äkkheite põhjus Äkkheite kestus Välisõhku eralduv saasteaine CAS/ EINECS/ ELINCS nr nimetus äkkheite kogus väljuvate gaaside mahuühiku kohta maksimaalne maksimaalne hetkeline, hetkeline, g/s mg/nm³ Tehnoloogiline äkkheide Tehnoloogilist äkkheidet ei esine Avariiline äkkheide Avariilist äkkheidet ei esine tonni/a Tabel 5. Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused Põletusseade Kasutatav kütus Välisõhku eralduv saasteaine katla-tüüp arv nominaalsoojusvõimsus sisse-antava kütusekoguse põhjal, MW th töötundide arv aastas nimetus väävlisisaldus, % aastas, tonni/ tuh m 3 CAS/ EINECS/ ELINCS nr nimetus heitkogus väljuvate gaaside mahuühiku kohta, mg/nm 3 piirväärtus aasta keskmine maksimaalne hetkeline, g/s tonni/a Saaste-allika nr plaanil või kaardil Metall-lindi vertikaaltüüpi 1 18, Maagaas Lämmastikdioksiid ,050 61,720 Joonis 2 pos 12 lõõmutusahi Süsinikoksiid 133,3 0,820 24,630 Joonis 2 pos 12 - Lenduvad orgaanilised ühendid 13,5 0,080 2,460 Joonis 2 pos 12

30 - Tahked osakesed 9,66 0,061 1,920 Joonis 2 pos Süsinikdioksiid Joonis 2 pos 12 Lokaalsed kütteseadmed 13 0, Maagaas Lämmastikdioksiid 340 0,099 2,840 Paiknevad hajusalt tootmisruumides Süsinikoksiid 138 0,046 1,190 Paiknevad hajusalt tootmisruumides - Lenduvad orgaanilised Paiknevad hajusalt 14 0,005 0,120 ühendid tootmisruumides Süsinikdioksiid Paiknevad hajusalt tootmisruumides Märkus: Kõik arvutused põhinevad eelmisel kütusekogusel(19300 m 3 ) Tabel 6. Lahustite või lahusteid sisaldavate valmististe kasutamisel eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogused Ei ole asjakohane, kuna käitises ei kasutata lahusteid sisaldavaid valmistisi.

31 Tabel 7. SAASTEAINETE HEITKOGUSTE JA VÄLISÕHU KVALITEEDI SEIRE Saasteaine CAS/ EINECS/ nimetus ELINCS nr Saasteallikas nimetus nr plaanil või kaardil Seire sagedus Mõõtepunkti asukoht koordinaadid Kasutatavad mõõteriistad ja seadmed Proovi analüüsi teostav labor Välisõhu kvaliteedi seirejaama asukoht aadress koordinaadid idapikkus põhjalaius nimetus, tüüp kalibreerimis -sagedus Lämmastikdioksiid lõõmutamine pos Metall-lindi Joonis 2 Joonis 2 pos Pidev Mõõtmismeetod Ultramat 23 2 korda aastas Süsinikoksiid lõõmutamine pos Metall-lindi Joonis 2 Joonis 2 pos Pidev Mõõtmismeetod Ultramat 23 2 korda aastas Paiknevad Paiknevad Lämmastikdioksiid kütteseadmed tootmis- aastas tootmis- Ecom.KD Lokaalsed hajusalt 2 korda hajusalt RBR Mõõtmismeetod korda aastas ruumides ruumides Süsinikoksiid Lokaalsed kütteseadmed Paiknevad hajusalt tootmisruumides 2 korda aastas Mõõtmismeetod Paiknevad hajusalt tootmisruumides - - RBR Ecom.KD 2 korda aastas Määramismeetod (mõõtmis nr plaanil või kaardil või arvutusmeetod) idapikkus põhjalaius

32 VIBRATSIOON NING VÄLISÕHUS LEVIV LÕHN JA MÜRA Tabel 1. Lõhna esinemine välisõhus ja meetmed lõhna vähendamiseks Lõhna allikas Nr plaanil Lõhnaaine või kaardil või ainete segu1 Käitise tegevusega ei kaasne lõhnasaastet Kasutatud määramismeetodid Määramise teostaja Määramise tulemused (lõhna esinemissagedus ja tugevus) Lõhna vähendamise Meetmed lõhna tegevuskava olemasolu või vähendamiseks ja vajaduse põhjendus meetmete rakendamise tähtaeg 1 Juhul, kui võimalik määrata. Tabel 2. Vibratsioon ja välisõhus leviv müra Vibratsiooni allikas, müra allikas Nr plaanil või kaardil Müra leviala kategooria väljaspool tootmisterritooriumi Päevane tase ( ) Öine tase ( ) Vibratsioon Vibratsiooni allikaid eiole Müra Tehnoloogiliste seadmete poolt tekitatud müra ettevõtte välisterritooriumil Tööstusettevõtete piirtase tööstusalal e. IV kategooria (Sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a. määrus nr 42) 70 db 60 db

33 OMASEIRE Tabel 1. Veesaaste omaseire Saasteallikas Väljalaskme ühiskanalisatsioon Veekogu, Mõõtepunkti asukoht Saasteaine nimetus Nr kood nimi katastrikood Nr plaanil koordinaadcas, nimetus plaanil või kaardil id EINECS või või kaardil ELINCS nr Veesaaste seiret on käsitletud peatükis Veevõtt ja heitvee ja teiste ohtlike ainete suublasse juhtimine 1 Vastavalt keskkonnaministri 21. augusti a määrusele nr 44 Veekeskkonnale ohtlike ainete nimistud. Seire sagedus Lubatud määramismeetod (mõõtmismeetod) Kasutatavad mõõteriistad ja seadmed Nimetus, tüüp sagedus Analüüsi tegev labor Tabel 2. Saastuse vähendamise tehnoloogiaseadmete ja püüde- või puhastusseadmete hooldus ja kontroll Seade Hooldus Kontroll nimetus, tüüp, tegevuse nimetus sagedus mõõdetav näitaja mõõtmise võimsus sagedus Tehnoloogiaseadmed CO-CO 2 analüsaator CO ja CO 2 määramine Pidev Välisõhku eralduvate saasteainete püüdeseadmed Püüdeseadmed puuduvad Sensori automaatne kalibreerimine mõõteseade nimetus, tüüp töörežiim (kestus) kalibreerimissagedus Iga 3 tunni järel Manuaalne kalibreerimine standardgaasisegudega - Kaks korda aastas Veeja reovee puhastusseadmed PH-meetrid Elektroodide puhastus Üks kord kuus ph Pidev Puhverlahus - Üks kord kuus Jäätmekäitlusseadmed Kaalud Kontrollkaalumine Üks kord kuus Kaal Üks kord kuus Kontrollkaalud - Üks kord kolme aasta jooksul

34 Tabel 3. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Tootmise seire Pidada arvestust tootmises kuluva tooraine kohta Pidevalt Jäätmetekke seire Pidada arvestust tootmises tekkivate jäätmeliikide ja koguste üle Pidevalt Jäätmekäitluskoha seire - - Heitetekke seire - - Heite keskkonnamõju seire - - Pinnase ja põhjavee jääkreostuse seire - - Müraja vibratsiooni seire - - Lõhna seire - - Muud asjakohased meetmed - -

35 ÕNNETUSTE VÄLTIMINE Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Võimaliku õnnetuse ohu kirjeldus Kemikaalide hoiustamine Mahutite lekkimine Õnnetuste vältimiseks kehtestatud kord ja juhised tegutsemiseks (lühikirjeldus) Kõikide üle 1 m 3 mahutite all on basseinid, mis mahutavad kogu mahutis oleva kemikaali selle lekkimise korral. Soolhappe mahuti lekkimise korral pumbatakse avariibasseini sattunud soolhape 1 m 3 mahutitesse. Jäägid neutraliseeritakse soodaga. Vastutaja ametikoht Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus ja viimase ülevaatuse kuupäev Tehnikajuht Tootmine, ladu Tuleoht Toimitakse vastavalt Galvex Estonia OÜ tuleohutusjuhendile Tehase juhi asetäitja Üks kord aastas Hädaolukorra lahendamise plaan kuulub ülevaatamisele kui toimuvad muudatused tootmistegevuses

36 TEGEVUSHÄLBED Tööde liik Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Meede Puhastustööd Tsinkimisliin. Veepuhastusseadmed. Tootmisruumid Kaks korda kuus toimuvad hoolduspäevad. Väljastpoolt puhastatkse kõikida seadmete korpused. Tööd tootmisseadmete rikete korral Tsinkimisliin Seadmed remonditakse ja hooldatakse vastavalt valmistajatehase poolt koostatud kasutusjuhendile Tööd puhastusseadmete rikete korral Tsinkimisliin. Veepuhastusseadmed Peatatakse koheselt heitvee väljalaskmine, vastvõtumahutite täitumisel ka tootmisliin. Tsinkimisliin Tsingivanni sulatatakse 160 t tsinki. Leeliselise pesu Tehnoloogiaseadmete töö alustamine tsirkulatsioonivann täidetakse pesulahusega. Söövitusvann täidetakse söövituslahusega. Tsinkimisliin. Veepuhastusseadmed Sulatsink tõstetakse vannist vormidesse ja jahutatakse. Tsink müüakse kuumtsinkimisega tegelevatele ettevõtetele. Terasejäätmed müüakse terase kokkuostuga tegelevatele ettevõtetele. Leeliselised pesulahused ja happelised söövituslahused juhitakse Tehnoloogiaseadmete töö lõpetamine veetöötlusjaama neutraliseerimiseks. Moodustuv sete pressitakse ja antakse üle jäätmekäitlusfirmadele, Kasutamata jäänud kemikaalid antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusfirmale. Kõik õlid lastakse seadmetest välja ja antakse üle õlide kokkuostuga tegelevatele firmadele. Muud tööd - -

37 KESKKONNAMÕJU VÄLTIMINE VÕI VÄHENDAMINE KÄITISE SULGEMISE KORRAL JA JÄRELHOOLDE MEETMED Tegevuse lõpetamise korral kõik seadmed ja mahutid demenonteerida. Ohtlike aineid sisaldavad toor- ja abimaterjalid üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentis ja jäätmeluba omavale ettevõttele või müüa edaspidiseks kasutamiseks. Ohtlike aineid sisaldavad jäätmed tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentis ja jäätmeluba omavale ettevõttele. Vajadusel määratakse käitisele tegevuse lõpetamise järgseks perioodiks keskkonnaseire kohustus.

38 KIRJANDUS JA SISU ÜLDARUSAADAV LÜHIKOKKUVÕTE Käitise asendiplaan ja territooriumi kaart on lisatud (kompleksloa peatükk Joonised). Käitisele väljastati keskkonnakompleksluba saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse 7 lõige 3 punkt 3 ja Vabariigi Valitsuse 7. mai 2002.a. määruse nr lõige 1 punkt 5 nõudest, mis sätestab, et kompleksluba on nõutud, kui käitaja tegeleb mustmetallidele pinnete pealesulatamisega toorterase kuluga üle 2 tonni tunnis. Käitise põhitegevusalaks on Metallitöötlus ja metallpindade katmine (terasest metall-lindi tsinkimine) ning ülesseatud tootmisvõimsuseks on t/a.

39 KOMPLEKSLOA NÕUETE AJUTISED ERANDID Ajutise erandi sisu ja põhjendus Ajutisi erandeid ei ole. Ajutise erandi kehtimise tähtaeg algus lõpp

40 KOMPLEKSLOA ANDMISE OTSUSTAMISE AJAL ESITATUD KIRJALIKE ETTEPANEKUTE JA SEISUKOHTADE ARVESTAMINE NING OTSUSE PÕHJENDAMINE Jrk nr Esitaja Märkuse sisu lühidalt Arvestamismärge Arvestamata jätmise põhjendus 1 Viimsi Vallavalitsus Ettepanek algatada keskkonnamõju hindamine, et selgitada välja ettevõtte tegevusest tulenevad negatiivsed keskkonnamõjud. Ei ole arvestatud. Käitaja tegevus ei ole keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 3 ja 6 kohaselt oluise keskkonnamõjuga tegevus aastal viidi Ruma Estonia OÜ terase eksportterminali tehnilise projekti alusel läbi keskkonnamõju hindamine aastal teostati Ruma Estonia OÜ territooriumi, aadressiga Koorma 5a, keskkonnaseisundi hinnang. Tuginedes eelnevale ja keskkonnakompleksloa taotluses toodud informatsioonile, ei pidanud Harjumaa keskkonnateenistus vajalikuks algatada keskkonnamõju hindamist. Viimsi Vallavalitsuselt paluti põhjendust, mille alusel peavad nad vajalikuks Galvex Estonia OÜ keskkonnakompleksloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamist. Viimsi Vallavalitsuse poolset vastust Harjumaa Keskkonnateenistusele ei saabunud.

41 LOA ANDJALE KÄITISE ANDMETE ESITAMISE VIIS, SAGEDUS JA ULATUS Andmete liik Andmete esitamise viis Andmete esitamise sagedus Andmete ulatus Saasteainete heitkoguste seire Välisõhku eralduvate saasteainete arvutused Välisõhu saastamisega seotud tegevuse aasta-aruanne Andmed saastetasu rakendamiseks saasteainete viimisel välisõhku Suublasse juhitava heitvee seireandmed vastavalt seire tingimustele. Suubla seireandmed väljalaskme mõjupiirkonnas vastavalt seire tingimustele. Saastetasu ja vee erikasutuse tasu arvutus. Veekasutuse aasta-aruanne Seire andmed esitada koos hajuvusarvutustega mõõdetavate saasteainete kohta paberkandjal. Paberkandjal ühes eksemplaris Vastavalt keskkonnaministri 13.detsembri 2006.a määruse nr 76 Välisõhu saastamisega seotud tegevusest aru andmise kord ja vorm nõuetele. Paberkandjal 1 eksemplaris vastavalt keskkonnatasude seaduse (RTI, 2005, 67, 512 ) nõuetele. Heitveeanalüüside tulemuste protokollid paberkandjal ühes eksemplaris. Seireandmete tulemuste protokollid koos paberkandjal ühes eksemplaris. Esitatakse paberkandjal ühes eksemplaris vastavalt keskkonnatasude seaduse (RTI, 2005, 67, 512 ) nõuetele. Esitatada vormikohane veekasutuse aastaaruanne vastavalt Keskkonnamnistri a määrusele nr 9 Veekasutuse aruande vorm, esitatavate andmete ulatus ja Andmed esitada üks kord kvartalis aruandekvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks Enne tootmise või tehnoloogia muudatuste kavandamist, mis suurendavad saasteainete heitkoguseid üle saasteloaga lubatud piiri või halvendavad oluliselt nende hajumistingimusi. Aruandeaastale järgneva aasta 31. jaanuariks paberil ja elektrooniliselt veebipõhises süsteemis OSIS ( Üks kord kvartalis aruandekvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks Kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks. Üks kord aastas 1. veebruariks Üks kord kvartalis kvartalijärgse kuu 10. kuupäevaks Aruande perioodile järgneva aasta 1. veebruariks. Vastavalt seire tingimustele, millised on esitatud tabelis "Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire" Oluliste muudatustega seotud saasteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused ning saasteainete hajuvusarvutuste tulemused. Lisaks kõikide saasteallikate koosmõju tulemused Vastavalt keskkonnaministri 13.detsembri 2006.a määruse nr 76 Välisõhu saastamisega seotud tegevusest aru andmise kord ja vorm nõuetele. Saastemaksuga maksustatavate saasteainete kohta Vastavalt seire tingimustele, millised on esitatud peatüki veevõtu ja heitvee ning teiste vett saastavate ainete suublasse juhtimine tabelis 6 "Saasteainete seirenõuded". Vastavalt seire tingimustele, millised on esitatud peatüki veevõtu ja heitvee ning teiste vett saastavate ainete suublasse juhtimine tabelis 7 "Suubla kvaliteedi- ja seirenõuded. Vee erikasutuse ja saastemaksuga maksustavate saasteainete kohta. Keskkonnamnistri a määrusele nr 9 Veekasutuse aruande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord (RTL 2007,6,108)