Bibliograafia / Bibliography

Transcription

1 Bibliograafia / Bibliography

2

3 VALIK EESTI OMARIIKLUSE ESIMESEL PERIOODIL ( ) AVALDATUD KIRJUTISI 1918 Eesti Vabariigi vapi, paberirahade ja markide mustri väljatöötamise üle...: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 1, lk 1. (Valitsuse teated). Võistluse väljakuulutamise otsus. Rahamärkide soetamine: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 4, lk 3. Rahamärkide puudumise kõrvaldamiseks asutas Tallinna Börsekomitee koos Kaubanduskambriga arvekoja ehk Clearinghouse i, mille tunnistused rahamärkide aset täidavad. Ajutise Valitsuse määrus riigikassatähtede väljaandmise kohta: [määrus] // Sotsiaaldemokraat, , nr 24, lk 4. (Uuemad sõnumed). Eesti paberiraha: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 7, lk 1. 1-margalise paberraha (riigikassa täht) väärtus on võrdne ühe idamargaga; 1 idamark = 1 Saksa mark. Eesti mark meie riigi rahamärk: [pikem sõnum] // Tallinna Teataja, , nr 91, lk 3. (Majandusosakond). Paberiraha trükkimise asjus: [repliik] // Tallinna Teataja, , nr 95, lk 2. Allkiri: -lp. Eesti paberraha kujundamisel tuleks kasutada etnograafilist ainestikku. Vastukajad: Tallinna Teataja, , nr 1, lk 3, pealkiri: Mõni sõna lp kirjutuse Paberiraha trükkimise asjus (autor: Nera); Tallinna Teataja, , nr 9, lk 1, pealkiri: Paberiraha trükkimise asjus (autor: -lp.). Rahakavandite võistlus: [sõnum] // Tallinna Teataja, , nr 97, lk 3. Paabo, R. Rahakavandite võistlus: [sõnum] // Sotsiaaldemokraat, , nr 34, lk 2. Eesti rahakavandite võistluse tagajärjed: [ülevaade] // Vaba Maa, , nr 18, lk 2. Võistlus korraldati rahaministeeriumi poolt. Auhinnasaajate hulgas N. Triik, P. Aren, K. Raud Tassa, A. Eesti rahamärgid: [arvustus] // Tallinna Teataja, , nr 1, lk 2. Rahakavanditest. Sepp, P. Meie rahamärkide projektide näitus: [arvustus] // Tallinna Teataja, , nr 5, lk 4. Uued Eesti paberrahad. Lähematel päevadel pannakse peenraha puudusel esialgu 1-margalised ja 50-pennilised uued Eesti paberrahad käima. Rahad on [Theodor] Ussisoo joonistuse järele valmistatud ja trükitakse siin: [sõnum] // Tallinna Teataja, , nr 39, lk 1. (Viimased teated). Ei ole üksinda teinud. Hra kunstnik Theodor Ussisoo õiendab, et 50-penniliste ja 1-margaliste uute Eesti paberirahade kavandid mitte ainult tema valmistanud ei ole, vaid et need tema ja kunstnik A. Grinjevi ühisel jõul on tehtud: [õiend] // Tallinna Teataja, , nr 43, lk 3. (Õiendus). Eesti Vabariigi 5% võlakohustuse rahapaberite järeltegemise raskendamiseks trükitakse nüüd ka nende tagumine külg kirja täis, ühes kujus numbriarvuga, mis vastav sellekohasele rahapaberile, nõnda et numbriarvu ümbertegemine mahakratsimise jne teel täiesti võimatuks saab. Uued paberid hakkavad tänasest peale liikuma: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 49, lk 1. (Päevauudised).

4 Uued 1-margalised Eesti paberirahad: [pikem sõnum] // Vaba Maa, , nr 67, lk 1. Allkiri: t. Raha täpne kirjeldus. Autor väidab, et rahatähed trükiti Soomes. Uued rahad: [sõnum] // Sotsiaaldemokraat, , nr 66, lk 3. (Kohalikud uudised). Ilmunud ka: Tallinna Teataja, , nr 66, lk 1, pealkiri: Uued Eesti paberirahad. 21. märtsil lasti välja uued Eesti vahetusrahad: 1-, 3-, 5- ja 10-margalised. Rahad trükiti kohalikus trükikojas. Ühemargalised on valkjaskollased: esimene külg kannab pealkirja Eesti Vabariigi kassatäht, keskel on rukkivihku, sirpi ja päikest kujutav märk ja kummalgi pool pruunil ümmargusel põhjal nr 1. Tagumisel küljel on pealkirjad vene, saksa ja rootsi keeles ning stiliseeritud rukkipea sees 1. Kivisild, J. Teadaanne. Neil päevil pannakse rahadena käima 50-, 100-, 200-margalised Eesti Vabariigi 5-prots võlakohustused...: [sõnum] // Tallinna Teataja, , lk 2. Ilmunud ka: Vaba Maa, , nr 73, lk 1: sama pealkiri. 9 miljoni kolmemargalisi Eesti rahasid on Väinamöisega üleeila Tallinna jõudnud ja pandakse siin kohe käima: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 75, lk 1. (Päevauudised). Allkiri: -t-. 3-margalised Eesti rahad käima: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 82, lk 1. Allkiri: ln. Rahade kujundusest. 50-pennilised Eesti rahad on juba trükis ning tulevad loodetavasti tuleval nädalal käiku: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 82, lk 1. Allkiri: ln. Rahade kujundusest. Uued rahad. Täna tulevad esimesed Eesti Vabariigi 3-margalised rahad tarvitusele: [sõnum] // Sotsiaaldemokraat, , nr 81, lk 3. (Kohalikud uudised). Uued Eesti Vabariigi 5-margalised kassatähed lastakse täna rahamin-i poolt välja: [sõnum] // Sotsiaaldemokraat, , nr 95, lk 3. (Kohalikud uudised). Ilmunud ka: Tallinna Teataja, , nr 95, lk 3. Eesti 5-margalised: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 97, lk 1. (Päevauudised). Raha kirjeldus. Uued 50-pennilised... on sinist karva: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 99, lk 1. (Päevauudised). Raha kirjeldus. Rahade ümbervahetamise tähtaeg lõppes riigi rahaasutustes teatavasti eila. Nüüdsest peale on ainsamaks kohusliseks maksevahendiks Eesti mark: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 103, lk 1. (Päevauudised). 10-margaliste Eesti rahade trükkimine on Soomes praegu käimas: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 109, lk 1. (Päevauudised). Allkiri: -e-. Esimesed alalised Eesti paberirahad trükki: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 118, lk 4. (Uued rahad ja tempelmargid). 50- ja 100-margalised rahatähed. Kunstnik: Poland. Peenike vahetusraha kunstnik Ed. Polandi joonistuste järele, mis trükitööstuse seisaku pärast kaua on pidanud viibima, pannakse ligemal ajal käima: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 118, lk 4. (Uued rahad ja tempelmargid). Neli koormat paberiraha ära põletatud: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 122, lk 1. (Tallinna teated). Põletatud Ober-Osti väärtus kuni 2 miljonit. Uued 10-margalised Eesti rahad... liikumas: [sõnum] // Sotsiaaldemokraat, , nr 128, lk 3. (Kohalikud uudised). Kirjeldus. Vale 5% riigi võlakohustusi 500, 200 ja 100 marga suuruses on Pihkva pool ja Võrumaal suuremal arvul liikumas: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 128, lk 1. (Päevauudised). Allkiri: -ln. Eiskop, Jul. 100-, 200- ja 500-m vale-rahad: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 167, lk 1. Võltsitud rahatähel on nurgaroseti jooned hägused ja ulatuvad välimise servani. Põhja armee rahadetrükkimine käib täie auruga: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 168, lk 1. (Päevauudised). Allkiri: -e-. Ühe-, kahe- ja viierublaste rahatähtede trükkimine Tallinnas. 4

5 Uued 25-margased paberirahad tulevad lähematel päevadel juba tarvitusele: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 173, lk 1. (Päevauudised). Allkiri: -o-. Rahatähed on trükitud Soomes. Uued Vabariigi kassa- ja pangatähed: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 206, lk 1. (Päevauudised). Allkiri: -e-. Ilmunud ka: Sotsiaaldemokraat, , nr 205, lk 4; Tallinna Teataja, nr 206, lk 1. Helsingi rahakojas trükitud 100 margalised kassatähed ja 50 margalised pangatähed. Uued 100-margalised: [sõnum] // Tallinna Teataja, , nr 207, lk 3. (Tallinna Sõnumid). Ilmunud ka: Vaba Maa, , nr 208, lk 3; Sotsiaaldemokraat, , nr 207, lk 2. Kirjeldus. Eesti raha nimetus: [repliik] // Tallinna Teataja, , nr 231, lk 2. Allkiri: -e. Soovitus kasutada nimetuse mark asemel Eesti mark, lühend: Emk. Eesti pangatähed ilmumas: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 249, lk 1. (Päevauudised). 50 ja 100 margalised pangatähed. Kunstnik: Pooland. Rahade trükkimise kulud käesoleva aasta teisel poolel: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 270, lk 1. (Päevauudised). Rahamärkide trükkimiseks on rahaministeerium eraldanud ligi 5 miljonit marka. Rahaliste vahetusmärkide asjus: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 273, lk 1. (Päevauudised). 1. jaan 1920 tuleb kõik teiste riikide vahetusraha märgid Eesti rahade vastu vahetada. Uued rahad: [sõnum] // Tallinna Teataja, , nr 282, lk 2. (Tallinna sõnumid). 50-margalised nr lähevad ringlusse. 50-margalised Eesti Panga tähed nr on valitsuse otsust mööda riigi kassatähtedena käima pandud: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 284, lk 2. (Päevauudised) Uued 500-margalised paberirahad rahva kätte: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 32, lk 3. (Tallinna teated). Allkiri: -x-. Rahatähed trükiti rahaministeeriumi trükikojas. Uued 500-margalised Eesti rahad: [sõnum] // Kaja, , nr 32, lk 1. (Päevauudised). Ilmunud ka: Tallinna Teataja, nr 33, lk 3; Vaba Maa, , nr 33, lk 1. Kirjeldus. Ringlusse lasti 10. veebr Ühemargalised rahad korjatakse ära: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 42, lk 1. (Päevauudised). Allkiri: -i-. Põhjuseks palju valeraha. Uued tuhandemargalised rahad otsustatakse käima panna: [sõnum] // Tallinna Teataja, , nr 70, lk margalised paberrahad lastakse lähemal ajal välja: [sõnum] // Tallinna Teataja, , nr 79, lk 1. (Viimased teated). Vabariigi kassavekslid: [juhtkiri] // Vaba Maa, , nr 82, lk 2. Allkiri: A. T-nn. Kodanikud võivad oma vabad rahasummad paigutada kassavekslite alla, millega aitavad kaasa riigi majanduse korraldamisele. Veksel on tarvitamiseks peaaegu sama liikuv kui raha, lisaks toob selle omanikule sõltuvalt tagasimaksu tähtajast iga päev kasu protsentide näol. Eesti vabariigi rahad trükitakse uuesti: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 96, lk 1. (Päevauudised). Allkiri: -nn. Soomes trükitud rahade paber on ebakvaliteetne. Ümbertrükid tehakse Räpina paberivabrikus valmistatud paberile. Riigi rahamärkide- ja väärtpaberite trükikoda saab senised renteiruumid Toompea lossis oma kätte: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 187, lk 5. (Tallinnast). Allkiri:-t-. Riigikassa peavalitsuse teadaanne: [sõnum] // Kaja, , nr 256, lk 1. (Päevauudised). Ilmunud ka: Tallinna Teataja, , nr 279, lk 3; Vaba Maa, , nr 282, lk dets 1920 lasti ringlusse uute vesimärkidega 500-margalised rahatähed. 5

6 Prümmel, J. Millal saab vabariik uued rahad?: [artikkel] // Vaba Maa, , nr 293, lk 4. Raha trükkimist takistavad vastavate masinate puudus riigitrükikojas ning oskustööliste nappus Uued 1000-margalised on juba trükis: [sõnum] // Tallinna Teataja, , nr 5, lk 3. (Päevauudised). Käärik, Theodor. Väärtmärkide valmistamine: [intervjuu] // Kaja, , nr 21, lk 3. Ilmunud ka: Tallinna Teataja, , nr 21, lk 3, pealkiri: Eesti väärtmärkide valmistamise ajalugu ja praegune seisukord; Vaba Maa, , nr 22, lk 5, pealkiri: Rahade ja muude riigi väärtmärkide trükkimise korraldusest. Kes valmistavad uute paberirahade joonistused: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 22, lk 3. (Päevauudised). Allkiri: t. Kunstnikest. Missugust kokkuhoidmist riigile tähendab kodumaal rahade trükkimine: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 22, lk 3. (Päevauudised). Uued 1000-margalised kassatähed pannakse täna käima: [sõnum] // Kaja, , nr 32, lk 3. (Päevauudised). Ilmunud ka: Vaba Maa, , nr 35, lk 7. Kirjeldus. Grünfeldt, Herbert. 100-margalised rahatähed: [artikkel] // Tallinna Teataja, , nr 35, lk 2. Kriitiline hinnang rahatähe kvaliteedile. Vastukajad: Käärik, Theodor. Tuhandemargalised kassatähed // Tallinna Teataja, , nr 41, lk 3; Kirjad toimetusele // Vaba Maa, , nr 50, lk 10; Grünfeldt, Herbert. Minu vastu // Tallinna Teataja, , nr 51, lk 5. Uued 1000-margalised kassatähed: [arvustus] // Vaba Maa, , nr 40, lk 3. Kriitiline hinnang rahatähe kvaliteedile ja kunstilisele kujundusele. Rahapaberit hakatakse Soomest sisse vedama: [sõnum] // Kaja, , nr 38, lk 3. (Päevauudised). 22 1/2 miljoni ärakulunud raha: [sõnum] // Tallinna Teataja, , nr 60, lk 2. (Teateid maakondadest). Allkiri: Civis. Raha kulumisest. Kuidas raha tehakse. Töödekäik rahatrükkimise alal riigi väärtmärkide valmistamise osakonna trükikojas: [pikem sõnum] // Tallinna Teataja, , nr 68, lk 5. Allkiri: J. A. Uued 100-margalised pangatähed lasti neil päevil Eesti panga poolt tarvitusele: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 78, lk 3. (Päevauudised). Allkiri: -e-. Eesti panga uued 100-margalised pangatähed: [sõnum] // Tallinna Teataja, , nr 69, lk 3. (Päevauudised). Kirjeldus. Riigi väärtmärkide osakonna tegevusest: [sõnum] // Tallinna Teataja, , nr 81, lk 3. (Päevauudised). Allkiri: -us. Tööd takistab paberipuudus. Uued rahamärgid: [sõnum] // Kaja, , nr 84, lk 3. (Päevauudised). Allkiri: R. T. Kavas on trükkida uued 1, 3, 5, 10, 25, 50, 100, 250, 500, 1000 ja 5000 margalised. Uued 500-margalised Eesti pangatähed pannakse käima: [sõnum] // Tallinna Teataja, , nr 91, lk 3. (Päevauudised). Allkiri: Iks. Kujundus: R. Nymann. Rahamärkide uuendamine. (Jutuajamine riigikassa peavalitsuse juhatajaga): [artikkel] // Kaja, , nr 95, lk 3. Ülevaade rahandusministeeriumis 27. aprillil toimunud nõupidamisest rahamärkide uuendamise küsimustes. 10-, 25- ja 100-margaliste uute paberraha kavade joonistuste võistlus kuulutatakse ligemal ajal riigikassa poolt välja: [kuulutus] // Tallinna Teataja, , nr 109, lk 3. (Päevauudised). Allkiri: Iks. Riigi kassatähtede kavandite võistlus on rahaministeeriumi poolt välja kuulutatud: [sõnum] // Tallinna Teataja, , nr 117, lk 3. (Päevauudised). Tähtaeg: 9. juuli

7 Riigi kassatähtede kavandite võistlus: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 133, lk 3. (Päevauudised). Ilmunud ka: Kaja, , nr 116, lk 5; Tallinna Teataja, , nr 118, lk 1. Võistlustingimused. Riigikassatähtede kavandite võistluse eeltöödest: [ülevaade] // Vaba Maa, , nr 141, lk 6. (Viimased teated). Riigi väärtmärkide fondi arvel kuni tänaseni 500-margalisi paberirahasid 100 miljoni väärtuses trükitud: [sõnum] // Tallinna Teataja, , nr 128, lk 3. (Päevauudised). Allkiri: Iks. Soomlased Eesti uute paberrahade joonistuste võistlusest osa võtmas: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 154, lk 3. (Päevauudised). Riigi kassatähtede kavandite võistluse tähtaega pikendatud: [sõnum] // Tallinna Teataja, , nr 145, lk 3. (Päevauudised). Ilmunud ka: Vaba Maa, , nr 166, lk 3. Uus tähtaeg: 23. juuli margaliste kassatähtede uue seeria väljalaskmine: [sõnum] // Kaja, , nr 156, lk 1. (Päevauudised). Ilmunud ka: Tallinna Teataja, , nr 158, lk 3; Vaba Maa, , nr 181, lk juulil lasti ringlusse 500-margaliste seeria D rahatähed. Uue paberiraha trükkimine seismas: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 182, lk 3. (Päevauudised). Eelarve komisjoni esimehe selgitustest Riigikogus, 14. juuli Uute kassatähtede kavandite võistlus: [sõnum] // Kaja, , nr 158, lk 3. (Päevauudised). Laekunud on kuus võistlustööd. Veel kassatähtede kavandite võistlusest: [repliik] // Kaja, , nr 161, lk 6. Allkiri: S. S. Riigikassatähtede võistlus: [sõnum] // Tallinna Teataja, , nr 169, lk 3. (Mitmesugused teated). Võistlusele saabus 30 tööd, sh 16 Tallinnast, 5 Soomest, 1 Lätist. Uute riigikassa tähtede kavandite võistlus 28. juulil: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 194, lk 3. (Päevauudised). 500-margalised paberrahad seeria 2. ja 3. kavatsetakse ära korjata: [sõnum] // Kaja, , nr 169, lk 1. (Rahaasjandus). Põhjuseks vesimärkide puudumine rahatähel. Paremate rahamärkide valmistamine: [ülevaade] // Kaja, , nr 169, lk 1. (Rahaasjandus). Riigikassa juhataja seletused ajakirjanikele, miks on Eesti raha halva kvaliteediga. Uued korraldused väärtmärkide valmistamise alal. Tehnilised paremused väärtmärkide valmistamises. Uued tehnilised jõud palgatud. Avaramad ruumid trükikoja tarvis: [artikkel] // Vaba Maa, , nr 196, lk 2. Allkiri: Lux. Auhinnad uute rahakavandite võistlusel: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 197, lk 3. (Päevauudised). Allkiri: -e-. Uute kassatähtede kavandite võistlus: [sõnum] // Kaja, , nr. 170, lk 3. (Päevauudised). Allkiri: ss. Laekus üle 100 kavandi 30 märgusõnaga. Rahakavandite näitus: [sõnum] // Kaja, , nr 171, lk 3. (Tallinna sõnumid). Mõru, M. Eesti värvid rohkem tarvitusele: [repliik] // Tallinna Teataja, , nr 174, lk 2. Eesti lipu värvid ka rahatähtedele. Gori [=Agori, Vello]. Kassatähed: [veste] // Vaba Maa, , nr 201, lk 4 5. Uute 500- ja 1000-margaliste valmistamise asjus: [sõnum] // Tallinna Teataja, , nr 181, lk 3. (Päevauudised). Allkiri: bee. Uued tuhandemargalised: [sõnum] // Tallinna Teataja, , nr 183, lk 3. (Päevauudised). Ilmunud ka: Vaba Maa, , nr 210, lk aug lastakse ringlusse 100-margane kupüür seeria A margalise raha uus väljaanne: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 218, lk 3. (Päevauudised). 15. aug lasti ringlusse 100-margane kupüür seeria A. 7

8 Sack, Aleksander. Rahauuenduse küsimused: [artikkel] // Vaba Maa, , nr 218, lk 5. (Rahvamajandus). Uute rahamärkide kasutuselevõtmisest. Uued 500-margalised pangatähed: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 236, lk 3. (Päevauudised). Kirjeldus. Uued 500-margalised pangatähed välja lastud: [sõnum] // Tallinna Teataja, , nr 205, lk 3. (Päevauudised). Allkiri: Iks. Kujundusest. Kunstnik: R. Nymann. Trükitud Soomes a/s Tilgmanni trükikojas. Uued 500-margalised rahad käima pandud: [sõnum] // Kaja, , nr 204, lk 1. (Päevauudised). Kujundusest. Kunstnik: R. Nymann. 500-margaliste kassatähtede asemele 1000-margalised: [sõnum] // Tallinna Teataja, , nr 219, lk 1. Ringlusest kõrvaldatakse seeria 2, 3 ja seeriata 500-margalised. Vabariigi rahamärkide kavandite valmistamisest: [sõnum] // Tallinna Teataja, , nr 219, lk 1. (Viimased teated). Riigikassa peavalitsus võttis tööle joonistaja, kes hakkab kujundama rahasid. Pennid ei tasu rehkendamist ära: [repliik] // Tallinna Teataja, , nr 228, lk 2. Allkiri: Iidam. Kuna väärtus väga väike, tuleks pennid ringlusest kõrvaldada. Vabariigi raha krematoorium : [sõnum] // Vaba Maa, , nr 266, lk 5. (Viimased teated). Allkiri: -e-. Riigikassa peavalitsuse juhataja selgitused, kuidas toimub ringlusest kõrvaldatud rahade hävitamine. Vabariigi 50, 100, 200, 500 ja 1000-margalised võlakohustused kaotavad 1. jaanuariks sunduslise maksvuse: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 308, lk 3. (Päevauudised). E. V. lühikeseajalised võlakohustused kõrvaldatakse 31. dets s.a liikumisest: [sõnum] // Tallinna Teataja, , nr 277, lk 5. (Päevauudised). Üleskutse kiirustada ümbervahetusega. Uus 1000-margaline maksevahend käimas: [sõnum] // Tallinna Teataja, , nr 285, lk 5. (Päevauudised). Ilmunud ka: Vaba Maa, , nr 328, lk 3. Uus väljaanne seeria B, ringlusse lasti 8. dets Käärik, Theodor. Väärtmärkide valmistamine. Uued 10-margalised vahetusrahad: [intervjuu] // Vaba Maa, , nr 45, lk 2. Uued 10-margalised vahetustähed pannakse 27. märtsist käima: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 71, lk 3. Kirjeldus. Eesti pank kavatseb 1000, 5000 ja margalisi pangatähti välja lasta: [sõnum] // Tallinna Teataja, , nr 71, lk 5. (Päevauudised). Trükitakse tõenäoliselt Saksamaal. Tallinna arvekojatähed ajutise maksevahendina liikuma pandud: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 78, lk 5. (Viimased teated). Riigikassa peavalitsus on Tallinna renteile lubanud vastu võtta ka Tallinna arvekoja neid maksutähti, mis kannavad templit Eesti Pank ja kahte allkirja. Uued 5-margaliste vahetusrahade kavandid: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 80, lk 3. Kujundus: G. Reindorff. Rahaministeerium kavatseb metallrahasid tarvitusele võtta: [sõnum] // Tallinna Teataja, , nr 98, lk 1. Esialgu kavas 1-, 3- ja 5-margalised mündid. Rahaministeerium on otsustanud metallraha valmistama hakata: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 101, lk 4. Allkiri: -e-. Esialgu kavas 1-, 3- ja 5-margalised mündid. Metallrahade käimapanemise asjus: [sõnum] // Tallinna Teataja, , nr 99, lk 1. (Mitmesugused teated). Müntide valmistamise asjus alustatakse läbirääkimisi Saksamaal ja Venemaal. Sack, A. N. Õiguste kaitse väärtpaberite peale: [juhtkiri] // Vaba Maa, , nr 107, lk 2. 8

9 Metallrahade valmistamise üle kahekümnelt väljamaa firmalt teateid küsitud: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 113, lk 4. Uued rahamärgid valmistatakse Soome paberist: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 113, lk margalisi rahasid trükitakse tükki Tervakoski paberivabrikus toodetud paberile. Millal kaovad Eestis katkenud rahad ja kes on nende alalhoidmises süüdi: [repliik] // Vaba Maa, , nr 144, lk 3. Allkiri: -e-. Uued 1000-margalised Eesti pangatähed välja lastud: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 188, lk 3. (Päevauudised). Ringlusse lasti 15. aug. Kunstnik A. Roosileht. Metallrahade kinnitamine: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 240, lk 3. (Päevauudised). Valitsuse koosolekul kinnitati ühe- ja kolme-margaliste müntide proovid. Vermitakse Saksamaal. Tallinna arvekoja maksutähed: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 245, lk 3. (Päevauudised) , ja margalised maksutähed kõrvaldatakse ringlusest lähiajal. 25-margalised vahetusrahad pannakse tuleval nädalal liikuma: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 255, lk 4. Trükitakse riigi väärtmärkide trükikojas. Teadaanne 25-margaliste väljalaskmise kohta: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 260, lk 6. Metallrahad jõuavad lähemal ajal kohale: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 270, lk 4. Vermitud Saksamaal. Metallrahad tulevad liikumisele alles jaanuaris: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 273, lk 3. (Päevauudised). Esimene saadetus metallrahasid kohale jõudnud: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 284, lk dets jõudis Eestisse 1/3 mündikogusest: ca 480 puuda. Metallrahad pannakse käima 21. dets: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 296, lk 3. 1, 3, ja 5 margalised mündid. Teine saadetus metallraha Tallinna jõudnud: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 297, lk dets, ca 650 puuda münte Klaas, Eduard. Eesti marga nimetus: [artikkel] // Eesti Graafika, 1923, nr 1, lk 5 6. Üleskutse Eesti marga ühtse lühendi Emk tarvitusele võtmiseks. 1, 3 ja 5 margalisi paberirahasid Eesti Pank enam välja ei lase: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 1, lk 1. Vahetatakse müntide vastu välja. Kolmas osa metallraha kohale jõudnud: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 6, lk 3. (Päevauudised). Neljas saadetus metallraha Tallinna jõudnud: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 19, lk 3. (Päevauudised). Veel on puudu umbes 6 tonni münte. Viimane saadetus metallraha kohale jõudnud: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 30, lk 1. Uued 100-margalised riigi kassatähed lastakse liikvele 23. mais a: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 111, lk 3. (Päevauudised). Kirjeldus. Uued 500-margalised rahatähed: [sõnum] // Rahvaleht, , nr 32, lk 3. (Pealinna teated). Trükitakse Riigi trükikojas. 500-margalised riigi kassatähed trükis: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 288, lk 3. (Päevauudised). Esiküljel Toompea loss. 500-margaliste kujutus kinnitatud: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 297, lk 3. (Päevauudised). Ka raha tagakülje kujundus kinnitatud. 9

10 1924 Rahade ümbervahetamisega tuleb rutata: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 17, lk märtsil muutuvad kehtetuks 10, 25 ja 100-margalised riigikassatähed ja 50 ja 100-margalised pangatähed. Uued 500-margalised kassatähed lastakse liikvele: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 33, lk 5. Esiküljel Toompea loss ja Pikk Hermann, tagaküljel rosetid ja turvaelemendid. Kujundus: G. Reindorff. Uued 500-margalised rahad tulemas: [sõnum] // Rahvaleht, , nr 13, lk 2. (Päevauudised). Esiküljel Toompea loss ja Pikk Hermann, tagaküljel rosetid ja turvaelemendid. Kujundus: G. Reindorff. Ringlusse tulevad 20. veebr. 100-, 25- ja 10-margaliste vahetamise tähtaeg lõpeb: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 44, lk 1. Tähtaeg 1. märts. Uued 500-margalised kassatähed: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 42, lk 3. (Päevauudised). Esiküljel Toompea loss ja Pikk Hermann, tagaküljel rosetid ja turvaelemendid. Kujundus: G. Reindorff. Ringlusse tulevad 20. veebr. Metallrahade löömine kodumaal: [sõnum] // Rahvaleht, , nr 15, lk 2. (Päevauudised). Vermimiskatsetused sõjaministeeriumi mehaanikatöökodades. Metallraha koosseis: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 54, lk 3. (Päevauudised). Metallivalu keemiline koostis kinnitatud. Metallraha valmistamine kodumaal odavam: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 60, lk 4. Vermimine toimub Riigi trükikoja tellimisel sõjaministeeriumi mehaanikatöökojas. Metallrahade valmistuskulud: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 67, lk 3. (Päevauudised). Kodumaal valmistamise kulud kuni 20% odavamad kui Saksamaal. Eesti rahapada algab tegevust: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 203, lk 3. (Päevauudised). Uued 5000-margalised pangatähed: [sõnum] // Eesti Majandus, , nr 18(62), lk 319. (Uued seadused ja määrused). Ilmunud ka: Riigi Teataja, nr 55/56, , 25-, 100-margalised riigikassatähed ja 50-margalised pangatähed kaotavad maksvuse: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 230, lk 5. Uued 10-margalised: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 230, lk 3. (Päevauudised). 4. okt lasti ringlusse uus väljaanne 10-margalisi riigikassa vahetustähti. Osa 100-margalisi kaotavad maksvuse: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 254, lk nov muutuvad kehtetuks 100-margalised pangatähed, mis on kollast värvi ja millel kujutatud kaks seppa alasi juures ning aasta Fählmann, Eldor. Kas ka meil on tarvis kuldraha? Kuidas on mujal käidud ja missugust teed tuleb Eestil minna: [juhtkiri] // Vaba Maa, , nr 257, lk Rahamärkide liikumise uus korraldus: [sõnum] // Eesti Majandus, , nr 10(104), lk 147. Rahandusministeeriumi instruktsioonid. Köstner, Nikolai. Meie rahareformi ootel. Paberraha kui kõige otstarbekohasem ja odavam. Tema nõrkused. Kuld kui küünarpuu. Tema head ja vead. Mis osa etendab kuld: [juhtkiri] // Vaba Maa, , nr 262, lk 2; , nr 263, lk 2. 10

11 1926 Riigikassatähtede ja vahetustähtede emissiooni lõpetamise seadus. Seletuskiri riigikassatähtede ja vahetustähtede emissiooni lõpetamise seaduse juurde: [kommentaar] // Eesti Majandus, 1926, nr 12, lk margaliste vahetustähtede trükkimine edeneb: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 17, lk 6. Trükitakse Räpina paberivabriku paberile. Ka 100-margalised paberrahad trükitakse uued: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 72, lk 1. Muudatus metallrahade välimuses: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 23, lk 3. (Päevauudised). Esiküljel väärtuse number, väljalaske aasta ja sõnad Eesti Vabariik, tagaküljel riigivapi kujutis. Eesti Panga tshekid kunstimaitselisemaks: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 28, lk 3. (Päevauudised). Kujundanud G. Westenberg, kes on valmistanud ka 500-, 100-, 25- ja 10-margaliste rahade joonistused. Uus paberraha. Antakse Eesti Pangale osalt täna: [ sõnum] // Vaba Maa, , nr 87, lk 3. Päevauudised). Uued 25-margalised rahatähed. Uued rahad: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 116, lk 3. 5-, 10-, 20-, 50- ja 100- krooniste paberrahade kujundamiseks kuulutatakse välja konkurss. Kas kroon, kuldmark või taaler? Eesti uuele rahaüksusele üleminemise eel: [sõnum] // Postimees, , nr 223, lk 5. Uute rahade kroonide valmistamise eeltööde komisjon jõudis kokkuleppele raha formaadi küsimuses. Rahade joonistuste valmistamiseks otsustati võistlus välja kuulutada. Valitsus otsustas rahade formaadi küsimuses jääda Taani eeskuju juurde. Rahaüksus läheb 100 korda kõrgemaks. Nägematu Eesti kroon nähtavaks. Krooni joonistuse võistluse tingimused: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 193, lk 3. (Päevauudised). Uute Eesti kroonide joonistuse võistluse tingimused: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 194, lk 3. (Päevauudised). Sotsialistid tahavad franki: [sõnum] // Postimees, , nr 226, lk 2. (Teised lehed). Sotsialistide Ühendus pooldab frangi nimetust. Mõtteid rahaüksuse nime valikul: [artikkel] // Postimees, , nr 227, lk 2. Allkiri: O. T. Hea oleks leida Eesti rahale oma nimi. Kui juba kasutusel oleva nime kasuks otsustada, siis taaler mitte mingil juhul kroon ega kuldmark. -n. [=Tõnisson, Jaan]. Meie rahaüksuse suurus ja nimetus. Kuldar 1 frank!: [artikkel] // Postimees, , nr 264, lk 1. Eestil tuleks rahasüsteemi aluseks valida kuldfrank kui tahetakse Eesti-Läti tolliliitu kehtestada. Kuldfrangi eelised kuldkrooni ees. Raha nimetus peaks olema rahvuslik kuldar. Kuldar on 100 penni. Uute rahade kavandid. Eesti Panga komisjon kavandid läbi vaadanud: [sõnum] // Postimees, , nr 340, lk 2. Komisjoni kuulusid: Eesti Panga poolt kindral Laidoner ja sekretär Olbrei, rahaministeeriumi poolt ministri abi Suija ja riigikassa juhataja Jansson, riigi trükikoja poolt Käärik ja V. Päts, haridusministeeriumi poolt Ney. 17 kavandit. 1. auhind G. Reindorfi kavanditele. Kõik auhinnatud kavandid loetletud ja auhinnaraha suurus toodud. Uute rahade kavandite võistlused: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 298, lk 2. Esimene auhind Günter Reindorfile, teine auhind K. Dollile. Uute rahade kavandid: [sõnum] // Postimees, , nr 341, lk Raha ristsetel. Esta ja kuldar sõjakäigus marga ja krooni vastu: [artikkel] // Vaba Maa, , nr 31, lk 5. Rahanimetustest. Esta ja sajak meie uute rahade nimetuseks: [ülevaade] // Esmaspäev, , nr 6, lk 2. (Läinud nädal). Rahanimetustest. 11

12 Raha ristsed: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 37, lk 3. (Päevauudised). Rahva poolt pakutud rahanimetustest: mark penn; kroon penn, kuldar muldar, esta sajak, estu setu, nahk sada, iva tera, mats pops, jaaniar koodiar, kärak pits, usa jagu, esto sant, tops klahv, pump ump, pank rott, sohk könn. Taaler ja kross. Vabariigi Valitsus esta ja sajaku läbi kukutanud. Ka kroonil suured lootused: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 53, lk 3. (Päevauudised). Rahanimetustest. Vabariigi valitsus otsustas uute Eesti rahaüksuste nimetuseks võtta taaler ja kross : [sõnum] // Rahvaleht, , nr 27, lk 2. (Eilsest tänaseni). Rahanimetustest. Kuldraha ei lasta liikvele. Jääb õigus kuldkange ehk välisvaluutat nõuda: [artikkel] // Vaba Maa, , nr 60, lk 7. Taaler ja mark. Riigi majandusnõukogu ettepanek raha nimetuste kohta: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 63, lk 5. Ilmunud ka: Rahvaleht, , nr 32, lk 2. Rahaseadus Riigikogus lõpulikult vastu võetud. Raha põhiüksuseks kroon ja sent : [sõnum] // Esmaspäev, , nr 18, lk 2. (Läinud nädal). Kui penni ei korja, marka ei saa. Riik teenib 4 miljonit. Pennilised vahetusrahad kõrvaldatakse liikvelt: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 79, lk 4. Kõik pennilised vahetusrahad (4, 10, 20 ja 50 p) korjatakse ära: [sõnum] // Rahvaleht, , nr 40, lk 2. (Eilsest tänaseni). Kroon päästetud. Taaler ja kuldar läbi kukkunud. Krossi asemel mark vähemaks rahaühikuks: [ülevaade] // Vaba Maa, , nr 86, lk 3. (Päevauudised). Riigikogu erikomisjoni koosolekust. Uueks rahaüksuseks kroon ja mark: [sõnum] // Rahvaleht, , nr 43, lk 1. Rahaasjanduse komisjoni koosolekust. Kroon ei ole veel päris kindel? Mark ja kroon ei kõlbavat kõrvuti. Uued seletused Riigikogu komisjonis: [ülevaade] // Vaba Maa, , nr 87, lk 4. Rahaseadused kiires korras maksma. Eesti Panga uus põhikiri. Kas kroon ja mark või taaler ja kross : [ülevaade] // Esmaspäev, , nr 16, lk 2. (Läinud nädal). Kroon ja sent. Rahaseadus lõplikult Riigikogu komisjonis vastu võetud: [ülevaade] // Vaba Maa, , nr 93, lk 5. Uus hõberaha maksab 300 milj. Uute paberrahade trükkimine maksab 47 miljonit: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 128, lk 3. (Päevauudised). Uued 100-m rahad: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 235, lk 4. Kirjeldus. Ringlusse lasti 7. okt. 1. jaanuarist kroon ja sent. Eesti Panga põhikiri, rahaseadus ja teised seadused sel alal hakkavad maksma. Vabariigi valitsuse teadaanne. Senised rahad jäävad esialgu liikvele: [ülevaade] // Vaba Maa, , nr 286, lk 3. (Päevauudised). Uus aasta tuleb uue rahaga. Kaovad margad ja pennid asemele kroonid ja sendid: [ülevaade] // Vaba Maa, , nr 305, lk 6. Allkiri: M. Ktzn Ase kroonid tulevad. Varsti tulevad 25-sendilised metallrahad: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 1, lk 4. Esimesed kroonid ilmusid: [sõnum] // Rahvaleht, , nr 4, lk margalistele on peale trükitud Üks kroon. Riigitrükikoja juhataja Th. Käärik sõitis laupäeva õhtul Saksamaale, et anda tellimisi rahapaberi ja trükikoja lisamasinate peale, mis on tarvilikud uute kroonide trükkimiseks: [sõnum] // Rahvaleht, , nr 13, lk 2. (Eilsest tänaseni). Kroonide paber tellitakse Lätist: [sõnum] // Rahvaleht, , nr 14, lk 3. 12

13 Kroonidele keerulised vesimärgid: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 32, lk 3. Aparaat vesimärkide trükkimiseks tellitakse Saksamaalt. Tulevased hõbekroonid: [foto] // Esmaspäev, , nr 11, lk 2. Hõbemündi kavand. Kujundus: G. Reindorff. Metallraha löömine algab. Esimesena valmistatakse 25-sendilised: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 133, lk 1. Miljon 50-kroonilist pangatähte liikvele. Lisatellimine Eesti Pangalt: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 133, lk 3. Trükitakse riigitrükikojas. Kümnekroonilised rahad valmis. Täna antakse osa Eesti Pangale üle. Liikvele võivad tulla augustis: [pikem sõnum] // Vaba Maa, , nr 158, lk 1: ill. Trükitakse tükki. Kujundus: G. Reindorff. Nädala pärast tulevad kroonid. Uued 10-kroonilised pangatähed lastakse liikvele: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 196, lk septembril lastakse liikvele esimesed kroonid, nimelt 10-kroonilised paberrahad: [sõnum] // Rahvaleht, , nr 100, lk 2. (Eilsest tänaseni). Täna tulevad uued rahad. 10-kroonilised ja 25-sendilised: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 202, lk kroonilised tulevad jaanuaris. Paber tellitakse Lätist: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 223, lk 3. Eesti esimesed rahad: [pikem sõnum] // Esmaspäev, , nr 40, lk 5. Ajaloost. Hõberahad tulevad kevadel: [pikem sõnum] // Vaba Maa, , nr 231, lk 3. Vermitakse 3,7 milj ühekroonist ja 1,5 milj kahekroonist münti Vahetusraha süsteemi muudetakse. Liikvele lastakse pronks-, nikkel- ja hõbemündid: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 15, lk 3. Esmalt vermitakse 1- ja 2- sendised ning 2-kroonised. Valmistamise kulu krooni. Millal kuuleme jälle kuldraha kõlinat?: [pikem sõnum] // Rahvaleht, , nr 32, lk 4. Kuldraha igatsusest. Teisipäeval [19. märts] tekkis tulekahju riigi rahapajas: [sõnum] // Rahvaleht, , nr 34, lk 2. (Eilsest tänaseni). Hävis osa sisseseadet ja 2 miljonit senti paberraha. Rahasüsteemi ümberkorraldamine. Uued metallrahad liikvele. 1- ja 2-kroonilised tulevad hõbedast: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 86, lk 3. Vabar. valitsuse otsusel lüüakse edaspidi liikvele lastavad metallrahad tunduvalt väiksemad senistest: [sõnum] // Rahvaleht, , nr 44, lk 2. (Eilsest tänaseni). Surnud miljonid. Raha, mis enam midagi ei maksa. Aastate jooksul kogutud raha muutus väärtusetuks: [pikem sõnum] // Rahvaleht, , nr 48, lk 4: ill. Paberrahast. 50-kroonilised pangatähed lastakse liikvele. Ilmuvad tuleval nädalal. Uute rahade kirjeldus: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 140, lk 3. Riigitrükikojas lõpetati eeltööd 6 miljoni uue ühesendilise löömiseks: [sõnum] // Rahvaleht, , nr 83, lk 2. (Eilsest tänaseni). Tallinna jõudis krooni eest Inglismaalt ostetud hõbedat, kokku 580 puuda. Sellest hakatakse lööma hõberaha: [sõnum] // Rahvaleht, , nr 113, lk 2. (Eilsest tänaseni). Eile alustati uute paberrahade trükkimist: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 227, lk 1. Vabariigi valitsus kinnitas uute 5-krooniliste rahade joonistused: [sõnum] // Rahvaleht, , nr 128, lk 2. (Eilsest tänaseni) hõberaha löömisele. Selle kulu krooni. Üldse liikvele krooni eest hõberaha: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 264, lk 7. 13

14 1930 Uus aasta tuleb hõberahaga: [sõnum] // Rahvaleht, , nr 1, lk 2. 2-kroonised hõberahad. Hõberaha löömine algab 20. jaanuari ümber: [ sõnum] // Vaba Maa, , nr 6, lk 3. Arsenal ja riigi trükikoda on eeltööd lõpetanud. Kodanikud ei taha hõberaha: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 59, lk 3. Eelistatakse paberraha. Balder, Jaan [=Krusten, Pedro]. Inetu hõberaha ja rahva ilumeel: [veste] // Vaba Maa, , nr 61, lk 4. Väitest, nagu oleks Riigikogu hoone rahal lössis. 1-krooniliste hõberahade liikvelelaskmise küsimus: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 62, lk 3. Kavast, 1-kroonise hõbemündi ringlusse laskmise edasilükkamisest. 1- ja 25-margalised rahad ärakorjamisele: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 80, lk 2. (Majanduse ringvaade). 1-margaliste metallrahade asemel ühesendised pronksrahad, paberrahade asemel metallrahad. Rahandusministeeriumi korraldusel hakatakse 1. maist liikvelt ära korjama 25- margalisi paberrahasid ja 1-margalisi metallrahasid: [sõnum] // Rahvaleht, , nr 41, lk 2. (Eilsest tänaseni). Häda 2-krooniliste hõberahadega: [sõnum] // Rahvaleht, , nr 51, lk 3. Tuhmuvad ja kleepuvad. Käärik, Th. Missugune hõberaha pole hõberaha: [pikem sõnum] // Rahvaleht, , nr 51, lk 3. (Asjatundja seletab). Riigitrükikoja juhataja selgitab, kuidas ära tunda valerahasid. Uued 5-kroonilised tulemas. Lastakse liikvele 12. juunil: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 132, lk 3. Rahamärkide kirjeldus. 12. juunil lastakse liikvele Eesti Panga uued viiekroonilised pangatähed: [sõnum] // Rahvaleht, , nr 67, lk 2. (Eilasest tänaseni). Uued 5-kroonilised rahad: [sõnum] // Esmaspäev, , nr 23, lk 2. Metallrahade uus süsteem. Hõlbustab vahetegemist ja arvestamist. Ühe- ja kahekroonilised ei tarvitse olla hõbedast: [artikkel] // Vaba Maa, , nr 169, lk 2. Insener Ferdinand Mitt Valgast saatis ajalehele artikli, milles tutvustab oma kava parema metallraha süsteemi loomiseks. 20-kroonilised paberrahad käiku: [sõnum] // Postimees, , nr 197, lk 2. Rahad tulevad samas stiilis, nagu 10- ja 5-kroonised paberrahad. Eesti Pank sõlmis riigitrükikojaga lepingu, mille põhjal riigitrükikoda valmistab 2,5 miljonit tükki uusi 20-kroonilisi paberrahasid: [sõnum] // Rahvaleht, , nr 86, lk 2. (Eilasest tänaseni). 2-kroonilised valerahad selgest hõbedast: [sõnum]/ Postimees, , nr 198, lk 3. Viimasel ajal liikvelolnud 2-krooniliste metall valerahade kohta kuuleme, et mitmed neist on valmistatud puhtast hõbedast. Kuna riigi trükikojas löödud hõberahad umbes poole osa teisi metalle sisaldavad, on valerahad oma väärtuselt seega kallimad kui õiged 2-kroonilised. Valerahad Rakveres: [sõnum] // Postimees, , nr 204, lk 5. Rakveres ja ümbruskonnas on viimasel ajal jälle liikvele ilmunud vale kahekroonilised metallrahad. Metallrahade küsimus vabariigi valitsuses: [sõnum] // Postimees, , nr 232, lk 3. Valiti komisjon, kes metallrahade uue süsteemi kindlaks määrab. Komisjoni kuulub majandusminister, haridus-sotsiaalminister ning kohtu-siseminister. Uue metallrahade süsteemi kohaselt on vähemaks metallrahaks 1-sendiline ja suuremaks 2-krooniline sendiliste suurus oleks uue süsteemi kohaselt 16 mm ja 2-krooniliste suurus 30 mm. 3-, 5- ja 10-sendilised metallrahad lüüakse pronksist, 25- ja 50-sendilised praeguste rahade metallist. 14

15 Uued kahekümnekroonised paberrahad: [sõnum] // Postimees, , nr 243, lk 4. Riigi trükikojas on praegu joonistamisel uute kahekümnekrooniste pangatähtede kavandid. Lepingu järele peab riigi trükikoda pangatähtede trükkimisega valmis saama a jaanuaris, kuid loodetakse siiski varem tööga lõpule jõuda. Uued rahad tuleks umbes praegu liikvel olevate 10- ja 50-krooniste sarnased. Mitt, Ferdinand. Missugune peab olema Eesti raha. Ülesannetest, mida rahal täita, ja otstarbekohasest rahasüsteemist üldse: [artikkel] // Postimees, , nr 271, lk 4. Rahade otstarbekast nominaalväärtusest, nende materjalist ja formaadist. Peatutakse nii paber- kui ka metallrahadel. 110 miljonit tuhaks. Järjekordne rahapõletamine Eesti pangas: [sõnum] // Rahvaleht, , nr 119, lk 3. Põletamisele kuuluvad vanad, ringlemisest kõrvaldatud ja maksvusetuks tunnistatud rahad. Eesti raha labürindis. Raha kirju pale. Mis teeb võimalikuks pettused uute rahadega. Harulduseks muutunud rahamärgid: [pikem sõnum] // Rahvaleht, , nr 119, lk. 2. Eestis käibel olnud rahadest. Raha põletamine Eesti Pangas: [sõnum] // Postimees, , nr 274, lk miljonit kadus liikvelt. Eile toimetati Eesti Pangas rahapõletamist. Rahapõletamise ahjudesse koondati üldse 110 miljonit senti. Need on lagunenud ja ringvoolust kõrvaldatud rahamärgid. Rahapõletamine sünnib vastava komisjoni juuresolekul. Mitt, Ferdinand. Metallrahade süsteem. Juhuslikkus ja plaanitu tegutsemine tuleb kõrvaldada. Missugune peab olema Eesti raha: [artikkel] // Postimees, , nr 274, lk 5. Metallrahadele esitatavaist nõudeist. Rahade võltsimiskindlusest, väljanägemisest, materjalist, otstarbekohastest mõõtmetest. Esitatakse autori arvates ideaalne Eesti metallrahade süsteem koos vastavate joonistega. Mitt, Ferdinand. Paberraha meil ja mujal. Nurgajärjekord metallraha suuruse määrajaks. Missugune peab olema Eesti raha. Kirjutanud insener F. Mitt: [artikkel] // Postimees, , nr 278, lk 4. Autori poolt Eestis soovitatav metall- ja paberrahade süsteem. Vastavad joonised antud. Rahasüsteem muutmisel. 1-sendised ja 2-kroonised metallrahad jäävad seniseks, teiste värv ja kuju muutub: [sõnum] // Postimees, , nr 303, lk 1. Kirjeldatakse kavatsetavaid uusi münte. Uus Eesti metallrahade süsteem valmis: [sõnum] // Postimees, , nr 318, lk 5. Uus metallrahade süsteem on vabariigi valitsuse poolt kinnitatud. Kui varasem seadus nägi ette, et 1-kroonised metallrahad peavad olema hõbedast, siis nüüd on otsustatud need valmistada muust metallist. Suured muudatused meie rahasüsteemis. 3-sendiste asemele 2-s ja 25-sendiliste asemele 20-s metallrahad. Mida ütleb rahvasteliidu usaldusmees: [sõnum] // Postimees, , nr 321, lk Rahaseadus muutmisele. Rahajoonistuste saamiseks korraldatakse võistlus: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 25, lk 2. (Majanduse ringvaade). Oodatakse kavandeid 1-, 2-, 5-, 10-, 20-sendiste ja 1-, 2-krooniste rahade vermimiseks. 2,5 miljonit uusi ühekroonilisi: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 33, lk 2. (Majanduse ringvaade). Majandusministeeriumi rahandusosakond on tellinud riigitrükikojalt 2,5 miljonit ühekroonist kassatähte. Uuteks rahadeks 15 tonni vaske: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 33, lk 2. (Majanduse ringvaade). Majandusministeerium lubab kaitseväe arsenalil rahade vermimiseks tellida välismaalt vaske. Raha aeti ahju: [sõnum] // Rahvaleht, , nr 27, lk 1. Majandusministeerium põletas üle 7 miljoni sendi. 15

16 Raha matustel: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 54, lk 1: 2 fotot. Põletati liikumiselt kõrvaldatud 7 miljonit senti. Pühiks tulevad liikvele uued 5-sendilised metallrahad: [sõnum] // Rahvaleht, , nr 36, lk 2. (Eilsest tänaseni). 5-margalised kõrvaldatakse. 1-margalised kõrvaldatakse ringkäigult: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 89, lk 1. Ilmunud ka: Rahvaleht, , nr 45, lk 2. Tähtaeg 1. mai. Vanad ühemargalised kaotavad maksvuse: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 100, lk 3. Tähtaeg 1. mai. Tshekk hakkab liikuma. Tartus luuakse tshekistide ühing: [sõnum] // Esmaspäev, , nr 29, lk 1. Eesmärk on leevendada rahapuudust. Rahapaberi valmistamisega tutvunemas: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 181, lk 2. Jüri Jaaksoni ja Theodor Kääriku visiit Liigati paberivabrikusse märtsil s.a E.I.Ü. ruumes refereeris ins. Ferd. Mitt teemil: Missugune peab olema Eesti metallraha ja missugune peaks olema Eesti paberraha. Läbirääkimistel leidis referendi rahade süsteem üldist pooldamist ja lõpuks võeti vastu järgmine resolutsioon...: [pikem sõnum] // Tehnika Ajakiri ja Auto, 1932, nr 2/3, lk 47. (Kroonika). Mitt, Ferdinand. Missugune peab olema Eesti metallraha ja missugune peaks olema Eesti paberraha: [artikkel] // Tehnika Ajakiri ja Auto, 1932, nr 2/3, lk 31 35; nr 5, lk 73 76; nr 6, lk : joonised. Tehnika Ajakiri ja Auto, 1932, nr 5, lk 89 Trükivead. Valitsuse palav päev rahanduskomisjonis. Majandusministeerium annab ainult juppseadusi. Kas siseriigis liikuvad rahad tembeldamisele?: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 12, lk 3. Kui raha enam ei maksa. Toetus maksvuse kaotanud rahapaberi asemel. Kaotatud pennid: [artikkel] // Rahvaleht, , nr 7, lk 4. Kehtivuse kaotanud rahapaberite ümbervahetamisest. 1-krooniline paberraha läheb riigile maksma 2 senti: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 21, lk 5. 1-sendise vaskraha tegemine maksab 0,8 senti. Uued 10-sendilised 1. aprillist liikvele... algab ka praegu liikvel olevate 10-margaliste metallrahade tagasitõmbamine. Nad lüüakse riigitrükikojas ümber teisteks rahaüksusteks. Uued 10-sendilised on valmistatud valgest metallist: [pikem sõnum] // Vaba Maa, , nr 69, lk 1. Uued 10-sendilised liikvel. Reedel [1. aprillil] lasti liikvele uued 10-sendilised metallrahad. Need on valgest metallist...: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 77, lk 3. Uued 10-sendilised liikvele: [sõnum] // Postimees, , nr 76, lk 1. Eile ilmus Riigi Teatajas majandusministeeriumi määrus, mille põhjal liikvelolevad 10-margalised vahetusrahad korjatakse ära. Nende asemel lastakse liikvele uued 10-sendilised metallrahad. 10-sendilised rahad on valmistatud valgest metallist ja natuke väiksemad kui senised 3-margalised metallrahad. Kõik 10-margalised metallrahad korjatakse ära 1. aprilliks a. Viiemargalised 1. juuliks ümbervahetada: [sõnum] // Postimees, , nr 98, lk 1. Viiemargaliste asemel jäävad liikvele viiesendilised vask vahetusrahad. Viiemargaliste ümbervahetust toimetavad kõik Eesti Panga kassad kuni käesoleva aasta 1. juulini. Peale 1. juulit võtab viiemargalisi rahasid vastu ainult Eesti Panga peakassa Tallinnas. Uued kahekroonilised juubelirahad. Valmistatakse tükki: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 124, lk 3. Valmistatakse Tartu Ülikooli 300. a juubeli puhul. Majandusminister kiitis heaks Tartu Ülikooli 300 a juubeli puhul löödavate kahekrooniliste vahetusrahade joonise-kavandi, mis valmistatud kunstnik Westenbergilt, ja otsustas selle kinnitamiseks esitada vabariigi valitsusele: [pikem sõnum] // Esmaspäev, , nr 23, lk 2. (Läinud nädal). 16

17 Ülikooli 2-kroonised tulevad 1. juuliks: [sõnum] // Postimees, , nr 144, lk 3. Ülikooli juubeli puhuks lastakse teatavasti liikvele uut 2-kroonilist hõberaha. Rahade esiküljel on praeguse Toompea lossi asemel Tartu Ülikooli hoone. Raha teine külg jääb muutmatuks peale väljalaskmise aja. Rahade löömine on praegu arsenaalis täies hoos käimas. Tähtaeg ligineb: [sõnum] // Postimees, , nr 149, lk 7. (Tartu teated). 1. juulil lõpeb Eesti Panga kassades 5-margaliste metall-vahetusrahade ümbervahetamise tähtaeg. Pärast seda tähtaega võtab neid rahasid vastu ainult Eesti Panga peakassa Tallinnas. Juubeli 2-kroonilised lasti liikvele: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 152, lk 3. Tartu Ülikooli 300 a juubeli puhul väljaantud raha. Neljapäeval [30. VI] lasti liikvele uued 2-kroonised hõberahad, mis välja antud Tartu Ülikooli juubeli mälestuseks: [sõnum] // Rahvaleht, , nr 77, lk 3. (Eilsest tänaseni. Kodumaal). Rahasid on tükki. 20-kroonilised pangatähed liikvel: [pikem sõnum] // Vaba Maa, , nr 217, lk 3. Rahatähe kirjeldus. Lastakse liikvele 1. oktoobril. Uued 20-kroonilised rahad liikvele: [sõnum] // Postimees, , nr 216, lk okt s.a käibele uued 20-kroonised rahad. 20-krooniste pangatähtede üksikasjaline kirjeldus. 2 miljonit 20-krooniseid: [sõnum] // Postimees, , nr 230, lk 2. Uued 20-kroonised rahad lastakse liikvele 1. okt. Esimesena saab uusi rahasid Estonia teater 2 miljoni väärtuses, mis läheb Estonia loterii võitudeks, mille loosimine 1. okt. Miljon uusi 20-kr. Uued 20-kroonilised rahad lastakse liikvele laupäeval, 1. okt. Esimesena saab uusi rahasid Estonia teater 2 miljoni väärtuses, mis läheb Estonia loterii võitudeks, mille loosimine samuti 1. okt: [sõnum] // Rahvaleht, , nr 116, lk 3. Juubelilaulupeoks erirahad ja -margid: [sõnum] // Postimees, , nr 249, lk 4. Majandusministeeriumil on kavatsus juubelilaulupeoks välja lasta juubelirahad. Uued ühekroonised pronks-alumiiniumist. Paberist kroonised ringkäigust ära: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 259, lk 4. Koostatakse rahaseaduse muutmise eelnõu. Rahaseaduse muutmisega kiirustatakse. Ühekroonistest pangatähtedest puudus: [sõnum] // Vaba Maa, , nr 297, lk 1. Metallist 1-krooniseid võib valmistada ainult hõbedast. Teistest metallidest valmistamiseks on vajalik rahvasteliidu nõusolek X üldlaulupeo mälestusrahad ja margid: [sõnum] // Muusikaleht, 1933, nr 2, lk 50. Ka ühekroonised metallist: [sõnum] // Postimees, , nr 15, lk 2. Ministeeriumi kava kohaselt tahetakse rahaseadust muuta sarnaselt, et ühe- ja kahekrooniste hõberahade asemel võidakse neid valmistada ka teisest metallist, kuna hõbeda vahetusrahasse paigutamist ei peeta otstarbekohaseks. Vabariigi valitsus võttis vastu rahaseaduse muutmise eelnõu, mis saadetakse edasi riigikogule. Selle eelnõu järele võib 1- ja 2-krooniseid rahasid lüüa peale hõbeda ka muudest metallidest: [sõnum] // Rahvaleht, , nr 12, lk 3. (Eilsest tänaseni. Kodumaal). Ülikooli juubelirahad, milliseid valmistati üsna piiratud arvul, on veelgi hinnas tõusnud: [sõnum] // Postimees, , nr 30, lk 6. (Tartu teated). On esinenud üksikjuhtumeid, kus 2-kroonise mälestusraha eest maksti 8 krooni. Kahekümnekroonised valmis: [sõnum] // Postimees, , nr 45, lk 4. Kahekümnekrooniseid pangatähti trükiti riigi trükikojas kaks ja pool miljonit tükki. Laulupeoks juubeliraha: [sõnum] // Õpetajate Leht, , nr 8, lk 8. 17

18 1-kroonilised juubelirahad laulupeoks: [sõnum] // Postimees, , nr 53, lk 1. Rahasid kavatsetakse valmistada tükki, samast metallist, millest on valmistatud 2-kroonised metallrahad. Rahade löömine antakse riigi trükikoja kätte, kes meil ka varem raha löönud. Kavandid on valmistatud samuti riigi trükikoja poolt. Raha ühel küljel on Vanemuise kandle kujutus ja tagaplaanil laululava, kuna teisel pool on riigi vapp. Laulupeo-rahad aegsasti käiku: [sõnum] // Postimees, , nr 60, lk 3. Vabariigi valitsus 10. märtsil kinnitas otsuse, millega juubelilaulupeoks lastakse käiku 1-kroonilised metallrahad ja nimelt tükki. 10-margalised panka!: [sõnum] // Postimees, , nr 67, lk aprillist alates ei maksa enam 10-margalised metallrahad. Kuni 1. aprillini võib neid ümber vahetada Eesti Pangas ja tema osakondades. Peale selle tähtaja võetakse neid vahetamiseks vastu 1 aasta jooksul ainult peapangas. Juubelirahad tulevad: [sõnum] // Postimees, , nr 70, lk 3. Vabariigi valitsus otsustas laulupeo juubelirahade löömise küsimuse, mille järgi eelseisva laulupeo puhul lüüakse tükki 1-krooniseid mälestusrahasid. Valmistatakse hõbeda ja muu metalli segust. Vabariigi valitsus otsustas Eesti kümnenda üldlaulupeo puhul liikvele lasta ühekroonilist hõberaha: [sõnum] // Rahvaleht, , nr 36, lk 3. (Eilsest tänaseni. Kodumaal). Juubeliraha ühel küljel oleks riigivapp, teisel küljel kannel. 1-kroonised juubelilaulupeo rahad liikvele 20. juunil: [sõnum] // Rahvaleht, , nr 70, lk 3. 1-krooniseid hõberahasid on valmistatud tükki. Laulupeo rahad liikvel: [sõnum] // Postimees, , nr 142, lk VI laskis riigi trükikoda käiku juubelilaulupeo ühekroonilised mälestusrahad. Juuni 1933, nr 72, lk 3 : foto. X üldlaulupidu : [sõnum] // Õpetajate Leht, , nr 25, lk 4. 1-kroonise metallraha tagakülg. Laulupeorahad, milliseid piiratud hulgal liikvele lasti, on sama teed kadunud nagu ülikooli juubelirahadki: [sõnum] // Postimees, , nr 156, lk 5. (Tartu teated). Raha trükitakse kulunud rahamärkide ümbervahetamiseks: [sõnum] // Postimees, , nr 173, lk 3. Riigi trükikojas on praegu käimas vahetusrahade trükkimine. Miks trükitakse paberist 1-krooniseid. Metallrahade valmistamine võtaks kauem aega: [ülevaade] // Postimees, , nr 175, lk 1. Paberrahad on mõeldud ajutistena. Pronks ühekroonised tuleva aasta aluks: [sõnum] // Postimees, , nr 219, lk 4. Rahad valmistatakse vase-, alumiiniumi- ja niklisegust. Uusi rahasid valmistatakse 3 miljonit tükki. 2 X 3 s = 3 X 2 s: [sõnum] // Postimees, , nr 290, lk 4. Ärakorjatavate kolmemargaliste asemele tulevad käiku uued kahesendilised, mille löömine praegu käsil. Riigi rahapajas käib töö...: [pikem sõnum] // Vaba Maa, , nr 293, lk 7. (Tallinnast). Riigi trükikojas algas uute 2-sendiliste vask metallrahade löömine. Rahad sarnanevad 5-sendistele metallrahadele, kuid on formaadilt väiksemad. 2-sendised metallrahad lastakse liikvele jaanuaris. Neid lüüakse esialgu 4 miljonit tükki. Ühtlasi valmistab riigi trükikoda 1-krooniseid paberrahasid. Uued 1-kroonised lähevad tagavarafondi: [pikem sõnum] // Vaba Maa, , nr 294, lk 1. Eelmises Vaba Maa numbris ilmunud sõnumis uute rahade liikvele laskmise kohta on öeldud, et riigi trükikojas praegu valmistamisel olevaid 1-krooniseid paberrahasid lastakse liikvele krooni väärtuses. Nagu vastavalt poolt kuuleme, ei suurendata sellega emissiooni, vaid uued rahad lähevad tagavarafondi. 18