Töötervishoid ja tööohutus elektromagnetväljadega kokkupuutel

Transcription

1 Töötervishoid ja tööohutus elektromagnetväljadega kokkupuutel

2 Autor: Indrek Avi Keeletoimetaja: Agentuur La Ecwador OÜ Kujundaja: Agentuur La Ecwador OÜ Fotod: erakogud, stock.adobe.com Trükk: Agentuur La Ecwador OÜ Tööinspektsioon, 2017 ISBN (trükis) ISBN (pdf) ISBN (epub) 2

3 Sisukord 4 Sissejuhatus 5 Elektromagnetväljade olemus 6 Elektromagnetväljade mõju tervisele ja ohutusele 6 Otsene mõju 8 Kaudne mõju 9 Pikaajaline mõju 9 Riskide hindamine 9 Esmane riskihindamine 11 Riskirühmadesse kuuluvad töötajad 12 Põhjalik riskihindamine 16 Ennetamise põhimõtted 20 Töötajate teavitamine ja väljaõpe 21 Tervisekontroll 22 Kasutatud kirjandus 3

4 Sissejuhatus Tänapäeva töökeskkonnas puutume suurema osa ajast kokku elektromagnetväljadega. Nende olemasolu ei ole võimalik näha, kuulda, haista või kompida. Seetõttu kiputakse elektromagnetväljade mõju alahindama või ei seostata terviseprobleeme elektromagnetlainete olemasoluga. Tugevad elektromagnetväljad võivad põhjustada mitmeid sümptomeid ja tervisemõjusid, näiteks peapööritust, iiveldust, südame rütmihäireid, lihastõmblusi, kuumakahjustusi kudedes. Elektromagnetväljad võivad avaldada ka meelelist toimet, põhjustades taju funktsioonide muutust, seades seeläbi ohtu inimese või kõrvalviibijate tervise ja ohutuse. Elektromagnetväljad võivad mõjutada ka passiivsete ja aktiivsete meditsiiniliste implantaatide tööd, näiteks kardiostimulaatori või insuliinipumba puhul. Seetõttu on selliseid meditsiiniseadmeid kasutavad töötajad ohustatud. Enamikus töökohtades on elektromagnetväljadega kokkupuute tase väga madal ning ei põhjusta inimesele ohtu. Kui töökeskkonnas on kohti, kus esineb tugev väli, ei pruugi need siiski olla alalised töötamiskohad ning inimene viibib väljas lühikest aega. Kuigi ka varasema elektromagnetvälju käsitleva määrusega lasus tööandjatel kohustus vältida või vähendada väljadest tulenevat terviseriski töötajale, pöörasid vähesed sellele ohutegurile tähelepanu. Asjatundjate hinnangul töötavad tugevate elektromagnetväljadega keskkonnas paljud töötajad, kes ei seosta väljade toimet ja mõju tervisele. Sageli saab lihtsate töökorralduslike abinõudega töötajate kokkupuudet elektromagnetväljadega oluliselt vähendada. Tööandja kohustused elektromagnetväljadest tingitud terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks töökeskkonnas on sätestatud Vabariigi Valitsuse a. määrusega nr 44 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded elektromagnetväljadest mõjutatud töökeskkonnale, elektromagnetväljadega kokkupuute piirnormid ja rakendusväärtused ning elektromagnetväljade mõõtmise kord 1. Määrus on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/35/EL alusel. Mis on elektromagnetväljad, milline on nende mõju tervisele ning millistel juhtudel on vajalik rakendada kaitse- ja ennetusmeetmeid, annab teavet käesolev trükis. 4

5 Elektromagnetväljade olemus Elektromagnetlainete spekter katab laia, eri sageduse ja lainepikkusega kiirgusvahemiku. Kõige paremini tuntud optiline kiirgus, mis sisaldab nähtavat valgust, on olemuselt elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 100 nm kuni 1 mm. Eristatakse ioniseerivat kiirgust, mis on suure energiaga elektromagnetiline kiirgus (sealhulgas röntgen- ja gammakiirgus) ning võimeline elektrone aatomist eraldama. Oluliselt väiksemas sagedusvahemikus kuni 300 GHz paikneval elektromagnetilisel kiirgusel ei ole piisavalt energiat, et eraldada materjali aatomist elektrone. Seda tuntakse mitteioniseeriva kiirgusena. Käesolevas trükises mõistetakse edaspidi elektromagnetväljade all staatilisi elektri- ja magnetvälju ning ajas muutuvaid elektri-, magnet- ja elektromagnetvälju sagedusega kuni 300 GHz (vt joonist 1). Nimetatud elektromagnetväljad tekivad kõikjal, kus kasutatakse elektrit. Et paremini selgitada elektromagnetväljade mõju inimese tervisele ning nende levikut töökeskkonnas, on vaja mõista elektromagnetväljade olemust. Mitteioniseeriv kiirgus Ioniseeriv kiirgus Madalsagedusväljad Raadiosagedusväljad Optiline kiirgus ELF VLF LF MF HF VHF UHF SHF IR UV-kiirgus km 100 km 100 m 100 mm 100 µm 100 nm Lainepikkus 3 Hz 3 khz 3 MHz 3 GHz 3 THz 3 PHz Sagedus Joonis 1. Elektromagnetlainete spekter [1]. 5

6 Elektromagnetväljadest rääkides tuleb vahet teha elektri- ja magnetväljadel, mis mõjutavad inimest erinevalt ning nendele on kehtestatud eraldi piirnormid. Lühidalt selgitades on elektriväli elektrilaengu poolt tekitatud väli. Liikuvad laengud tekitavad omakorda elektrivoolu, millega kaasneb magnetväli. Kui elektrijuht (nt elektrikaabel) on pingestatud (ehk ühendatud elektrivõrku) ning voolu tarbimist ei toimu, esineb kaabli ümber ainult elektriväli. Kui kaabliga on ühendatud voolutarbija (nt hõõglamp) ning sellega tarbitakse elektrivoolu (nt hõõglamp valgustab ruumi), on kaabli ümber elektriväli ja magnetväli. Näiteks kõrgepingeliinide ümber on elektriväli suhteliselt konstantse suurusega, sest üldjuhul elektripinge ei muutu. Talveperioodil suureneb magnetväli eelkõige suureneva elektritarbimise ja voolutugevuse tõttu. Mida kõrgem on pinge, seda tugevam on sellest johtuv väli. Mida suurem on elektrivool, seda tugevam on magnetväli. Niisiis elektromagnetiline kiirgus koosneb magnet- ja elektrivälja komponendist, mis liiguvad valguskiirusel, on teineteise suhtes täisnurga all ning üldjuhul võnguvad. Madalal sagedusel võib elektri- ja magnetvälju lugeda üksteisest eraldiseisvateks nähtusteks. Sageduse tõustes raadiolaineteni hakkavad väljad üha enam haakuma ajas muutuv elektriväli tekitab magnetvälja ja vastupidi. Nende vastasmõju võimaldab elektromagnetlainetel ületada pikki vahemaid. Elektromagnetvälja sagedus väljendab võngete arvu sekundis ja on laine üks põhiomadus. Sagedus või amplituud võib töötsükli jooksul ajas muutuda. Sageduse ühik on herts (Hz). Oluline on eristada elektromagnetvälja sagedust, sest erinevatele sagedusvahemikele on omased erinevad otsesed ja kaudsed mõjud, samuti erinevad piirnormid. Elektromagnetväljade mõju tervisele ja ohutusele Otsene mõju Elektromagnetväljas viibimine võib põhjustada inimese organismile otsest biofüüsikalist mõju. Uuringute alusel on kehtestatud kokkupuute piirnormid, mille ületamisel mõjutavad elektromagnetväljad inimese tervist ja ohutust lühiajalise kokkupuute korral olulisel määral. Magnetvälja peamiseks mõjumehhanismiks on elektrivoolude indutseerimine keha sees. Madalsageduslik elektriväli tekitab kehapinnale ebaühtlaselt laenguid ja kehas moodustuvad sisemised elektriväljad, mis võivad kehas tekitada elektrivoolusid. Kehasisene vool on väikene ning ei läbista üldjuhul rakumembraani, vaid liigub peamiselt rakkude vahel. Kehas indutseeritud sisemine elektriväli ja voolutihedus stimuleerivad närvi- ja lihaskudesid ning seeläbi mõjutavad organismi. Sagedusega 100 khz 300 GHz väljade poolt indutseeritud elektriväljad ja voolud põhjustavad soojuslikku mõju kudedes lokaalselt ning kogu kehas (vt joonist 2). 6

7 Staatiline Madal Keskmine Kõrgsagedus Peapööritus ja iiveldus (liikumisel) Meeleelundite, närvide ja lihaste stimulatsioon Keha või koe lokaalne kuumenemine Pindmise koe kuumenemine 1 Hz 100 khz 10 MHz 6 GHz Joonis 2. Erinevates sagedusvahemikes on elektromagnetväljade mõju tervisele erinev [1]. Tugevas staatilises magnetväljas viibimine või liikumine võib põhjustada peapööritust, iiveldust ja muid meelelisi toimeid. Esineda võivad tähelepanu, keskendumisvõime või muude vaimsete funktsioonide muutused, mis võivad avaldada kahjulikku mõju töösooritusele ja/või ohutusele. Teatud tingimustel võivad toimuda lihaste tahtmatud kokkutõmbed, närvide stimulatsioon. Tõenäoliselt kaovad sümptomid pärast kokkupuute lõppu. Magnetväljadega (sagedusvahemikus 1 Hz kuni 10 MHz) kokkupuutel võivad töötajad tunda iiveldust või peapööritust. Täheldatud on mõtlemise, probleemide lahendamise ja otsustamise võime langust, mis võivad avaldada kahjulikku mõju töösooritusele ja ohutusele. Esineda võib kihelust või valu tekitavat närvide stimulatsiooni. Tekkida võivad kontrollimatud lihaste kokkutõmbed või tõmblused. Väga tugevate väljade korral võib esineda südamerütmihäireid ja olla ohustatud kardiovaskulaarne funktsionaalsus. Sagedusvahemikus kuni 400 Hz tekivad perifeerses nägemisväljas virvendavad visuaalsed aistingud fosfeenid. Kui suletud silmi õrnalt masseerida, tekib sarnane tulemus. Sagedusvahemiku kõrgemas osas (100 khz 10 MHz) tekitab magnetväli ka soojuslikku mõju. Elektriväljad (sagedusvahemikus 1 Hz kuni 10 MHz) avaldavad närvikoele ja lihastele sarnast toimet nagu magnetväljad. Tugevas elektriväljas viibimisel on tuntav väikeste kehakarvade liikumine või vibreerimine ning nahal võib esineda torkiv või kipitav aisting. Sagedusvahemiku kõrgemas osas (100 khz 10 MHz) tekitab elektriväli ka soojuslikku mõju. Elektromagnetväljadega (sagedusvahemikus 100 khz kuni 300 GHz) kokkupuude võib põhjustada kehatemperatuuri tõusu, millega kaasneb enesetunde halvenemine, väsimus, peavalu. Erinevaid kudesid läbivate elektromagnetväljade energia neeldumisel kude soojeneb, toimub keha või kehaosade kuumenemine. Kui töötatakse kõrge temperatuuriga ja niisketes tingimustes, on keeruline seostada mõju elektromagnetväljadega. Üldjuhul suudab enamik kudesid taluda lühiajalist temperatuuritõusu ilma kahjustusteta. Tugevas ülemäärases väljas lokaalne kokkupuude võib kahjustada mõjutatud jäsemete lihaseid ja neid ümbritsevaid kudesid. Tugevad mikrolained on võimelised ka sügavale kehasse tungima ning elundites soojuseks muunduma. Enim on mõjutatud rasvkude, millest on 7

8 moodustatud olulised elundid organismis. Munandite olulist kuumenemist põhjustava kokkupuute korral on võimalik seemnerakkude arvu ajutine vähenemine. Soojuslik mõju võib suurendada varajase raseduse katkemise ohtu. Kokkupuute piirnormi oluliselt ületav väli võib põhjustada silma kõvakesta, vikerkesta või sidekesta põletikku. Sümptomiteks on punetus, silmade valulikkus, valgustundlikkus ja pupillide ahenemine. Harvemal juhul võib tagajärjeks olla katarakt ehk hallkae. Sagedusvahemikus 300 khz kuni 6 GHz olevaid tugevaid impulssvälju on võimalik kuulda klõpsuva, sumiseva või sisiseva helina. Kõrgema sagedusega väljade korral (ligikaudu 6 GHz ja kõrgem) muutub energia neeldumine üha pindmisemaks ning neeldumine toimub silma sarvkestas ja nahas. Valuaistingud ja põletushaavad tekivad kokkupuute piirnormi olulisel ületamisel. Kaudne mõju Töötaja tervist ja ohutust võib kaudselt ohustada elektromagnetväljast mõjutatud objekt (sealhulgas tuleohtlik materjal, detonaator). Näiteks elektromagnetvälja mõjul indutseeritud elektriväljast, kontaktvoolust või sädelahendusest tekkinud sädemete tõttu võivad tuleohtlikud materjalid süttida ja põhjustada tulekahju või plahvatuse. Olenevalt elektrivälja või elektromagnetvälja intensiivsusest saavad töötajad ebameeldivaid või valusaid elektrilööke elektrit juhtivate maandamata esemete puudutamisel. Samuti on elektrilöök võimalik, kui maandatud eset puudutab maandamata töötaja. Elektrostaatiliselt laetud pinnalt saadud särts võib bussijuhi tähelepanu oluliselt häirida ning tekitada liiklusohtlikku olukorra. Tugevas väljas metallesemete puudutamine võib tekitada ka põletushaavu. Oluliselt madalamad väljatugevused võivad häirida aktiivsete siiratud meditsiiniseadmete (sealhulgas kardiostimulaatorite ja defibrillaatorite) või kehal kantavate meditsiiniseadmete (sealhulgas insuliinipumpade) tööd. Seadmete rikked võivad olla tõsiste tagajärgedega. Sagedusväljas 100 khz 300 GHz võivad kehasse siirdatud metallist meditsiinilised implantaadid (sealhulgas liigeseproteesid, kruvid, traadid ja metallplaadid) toimida antennidena, mille tagajärjel suureneb lähedal olevate kudede kokkupuude väljaga. Metallimplantaat võib kuumeneda ja põhjustada ka põletusvigastusi. Välja võivad koondada ka ehted, mis võimendavad elektromagnetvälja keha peal ja sees ning mille kuumenemisel võib saada ka põletushaavu. Staatilise magnetvälja toimel võivad ferromagnetiliste omadustega esemed (sealhulgas pintsetid, käärid) lendu tõusta ning töökeskkonnas liikumisega tekitada ruumis viibijatele vigastusi. Seepärast ei tohi ka magnetresonantstomograafi kasutamisel uuringuruumis metallesemeid olla. 8

9 Pikaajaline mõju Käesolev elektromagnetväljade seadusandlus ei hõlma võimalikke tervisemõjusid pikaajalisest kokkupuutest elektromagnetväljadega. Siiski viiakse aktiivselt läbi teaduslikke uuringuid ning muutused selles vallas on tõenäolised. Kuna iga inimene on erinev ja tema organism erineva vastupanuvõimega, tasub tugevate elektromagnetväljade allikatega võimalikult vähe kokku puutuda. Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur tõstis aastal madalsageduslike magnetväljade ohuklassi 2B (võib-olla kantserogeenne) tasemele. Mehhanismid, kuidas elektromagnetväljade tervisemõjud avalduvad, vajavad täiendavat uurimist. Kahjustused võivad avalduda ohutegurite koosmõjus ning sõltuvad ka inimese iseärasusest. Väidetavalt võivad elektriliste seadmete, mobiilisidemastide või teiste kiirgusallikate läheduses viibimisel tekkida või tugevneda järgmised sümptomid: peavalud, krooniline väsimus, keskendumisraskused, mälu halvenemine, nahaärritused, ärrituvus, raskused magamajäämisel, südame arütmia, häired vereringluses, kilpnäärme talitluse häired, põletav tunne silmades, tinnitus, närvilisus, külmetavad käed-jalad ning lihaspinge. Riskide hindamine Töötajate tervise- ja ohutusriskide vähendamiseks või vältimiseks peab tööandja välja selgitama elektromagnetväljade allikad ning hindama töötajate väljadega kokkupuutest tulenevaid riske. Elektromagnetväljade direktiivi 2013/35/EL rakendamise hea tava mittesiduva juhendi 1. osa käsitleb üksikasjalikult elektromagnetväljade riskihindamist. 2. osa käsitleb juhtumiuuringuid, mis annavad juhiseid riski hindamiseks ja ennetus- ja kaitsemeetmete rakendamiseks. Põhjaliku riskihindamise läbiviimiseks soovitame kasutada juhendite suuniseid. Viited juhenditele on trükise kasutatud kirjanduse loetelus. Esmane riskihindamine Kaasaegses ühiskonnas puutub meist igaüks kokku paljude elektri- ja magnetväljade allikatega. Meie ümber olevad elektriseadmed, mobiil-, raadio- ja internetiside toimimiseks kasutatavad antennid ja vastuvõtjad põhjustavad erinevaid elektromagnetväljasid. Enamikes kodumajapidamistes ja töökohtadel leiduvate seadmete väljatugevused on madalad ning ettenähtud eesmärgil kasutamisel ei põhjusta tõenäoliselt kahjulikke tervisemõjusid. Esimene samm on tuvastada ja loetleda kõik töökoha seadmed, tööga seotud olukorrad ja tegevused, kus on töötajatel elektromagnetväljadega kokkupuutumine. Seejärel saab välja selgitada, milliste kiirgusallikate puhul tuleb korraldada põhjalik riskihindamine. Erinevates olukordades võivad töötajad kokku puutuda tugevate väljadega hoolduse, teeninduse või remondi käigus. Seadmete katsetamine võib võimaldada töötajatele ligipääsu tugevatele väljadele, mis tavapäraselt pole ligipääsetavad. 9

10 Põhjalik elektromagnetväljade riskihindamine on tavapäraselt nõutud näiteks järgmiste tööga seotud tegevustel, seadmete kasutamisel ja töökohtade olemasolul. Tugijaamade antennid (operaatori poolt määratud keelutsooni sees) Valgustusseadmed, mis on raadiosageduslikud või mikrolainete poolt pingestatud Vooluring, kus juhtmed on lähestikku ja mida läbiv vool on tugevam kui 100 A k.a juhtmestik, jaotusseadmed, trafod jne kokkupuude magnetväljadega Vooluringid paigaldise sees, kus üksiku vooluringi faasivool on tugevam kui 100 A k.a juhtmestik, jaotusseadmed, trafod jne kokkupuude magnetväljadega Elektripaigaldised, mille faasivool on tugevam kui 100 A k.a juhtmestik, jaotusseadmed, trafod jne kokkupuude magnetväljadega Õhukaabel, mille pinge on üle 100 kv, või üle 150 kv juhe töökoha kohal kokkupuude elektriväljadega Dielektriline kuumutus või keevitus Induktsioonkuumutus, -jootmine, -ahjud Magnetosakeste kontrollimine (pragude avastamine) Magnetiseerija/demagnetiseerija (k.a lindikustutid) Tööstuslik elektrolüüs Kaarsulatusahjud Raadiosageduslikud plasmaseadmed, k.a vaakumsadestusega ja pihustavad Keevitamine, manuaalne takistus (punktkeevitus, joonkeevitus) Meditsiiniseadmed, mis kasutavad elektromagnetvälju diagnoosimiseks või raviks (näiteks lühilainediatermia, transkraniaalne magnetstimuleerimine) Mikrolainekuivatus, ehituses Mikrolainekuumutus ja -kuivatus, puidutöötlemisettevõtetes (puidu kuivatamine, puidu vormimine, puidu liimimine) Lennuliikluse kontrolli radar, ilmaradar ja suure tööraadiusega radar Ringhäälingusüsteemid ja -seadmed (raadio ja televisioon: LF, MF, HF, VHF, UHF) Elektrirongid ja -trammid Loetelu ei saa pidada lõplikuks, sest ettevõtetes võivad olla seadmed ja tööprotsessid, mida ei ole siin loetletud. Kahtluse korral tuleb koguda teavet käsiraamatutest, seadme kasutusjuhendist ja muudest dokumentidest. Mitmed tabeli loetelus olevate juhtumite mõõtmistulemused näitavad, et väljad võivad ületada rakendusväärtusi või mõnel juhul ka ületada kokkupuute piirnorme. Töökohal võib kokkupuute ulatus tõenäoliselt varieeruda. Seepärast on vajalik viia läbi konkreetse töökoha põhjalikum riskihindamine. 10

11 Järgmiseks on vaja teha kindlaks töötajad, kes ohtudega kokku puutuvad. Kuigi eeldame, et seadme kasutaja võib kokku puutuda tugevate väljadega, võivad seadme läheduses ja mööduvad töötajad olla samuti ohustatud. Näiteks punktkeevitusseadme külgedel on keevituse hetkel oluliselt suurem elektromagnetväli kui seadme kasutaja töötamiskohal. Arvestage ka riskidega, mis on seotud isikutega, kes ei ole otseselt töötajad, kuid võivad siiski viibida töökohal: külastajad, hooldusinsenerid, lepinguosalised, kauba transporttöötajad, inimesed seadmest teisel pool seina jne. Riskirühmadesse kuuluvad töötajad Oluliselt madalamad elektromagnetväljade tasemed võivad häirida töötajale siiratud ja kehal kantavate meditsiiniseadmete tööd ning osutuda neile, samuti rasedatele, lootele ja alaealistele töötajatele ohtlikuks (vt järgmist loetelu). Töötajad, kellele on siiratud aktiivsed meditsiiniseadmed: kardiostimulaatorid, defibrillaatorid, sisekõrva implantaadid, ajutüve implantaadid, sisekõrva proteesid, neurostimulaatorid, võrkkesta kodeerimisseadmed, siiratud ravimiinfusioonipumbad Töötajad, kellele on siiratud passiivsed metalli sisaldavad meditsiiniseadmed: liigeseproteesid, tihvtid, plaadid, kruvid, kirurgilised klambrid, aneurüsmiklambrid, stendid, südameklapi proteesid, annuloplastika rõngad, metallist rasestumisvastased implantaadid ja aktiivsed siiratud meditsiiniseadmed Töötajad, kellel on kehal kantavad meditsiiniseadmed, näiteks välised hormooni infusioonipumbad, insuliinipumbad Rasedad töötajad Alaealised töötajad Alaealisele on töö kõrgpingestatud elektriseadmetega keelatud. Alaealist ei tohi lubada tööle, mis ohustab tema tervist töökeskkonnas toimiva elektromagnetvälja tõttu. Kui töökeskkonnas on tagatud vastavus nõukogu soovituses 1999/519/EÜ viidatud kontrollväärtustele, siis on riskirühmadesse kuuluvad töötajad üldjuhul piisavalt kaitstud. Samuti ei tohiks staatiline magnetväli väärtusega alla 0,5 mt avaldada mõju aktiivsetele siiratavatele meditsiiniseadmetele. Kui hindamise tulemusena selgub, et töötaja tavapärane töö võib põhjustada ohtliku olukorra, on tavaliselt lihtsaim lahendus kohandada töökohta, muuta töökorraldust või tööülesandeid. Kui need osutuvad keeruliseks, korraldab tööandja põhjaliku riskihindamise, mis võib hõlmata muuhulgas mõõtmisi. Olles teadlik oma terviseseisundist peab töötaja teavitama tööandjat riskirühma kuulumisest. Oluline osa töötajatest võivad keelduda siiratud meditsiiniseadme olemasolu avaldamisest, kartes, et see võib mõjutada töösuhet. Tööandjal tuleb teabe kogumisel sellega arvestada. Kuigi siiratud aktiivse meditsiiniseadmega patsientidele antakse üldi- 11

12 sed hoiatused häireid põhjustavate olukordade vältimiseks, ei pruugi nad olla teadlikud elektromagnetväljade olemasolust. Seega kui töötajat teavitada elektromagnetväljade olemasolust ja kahjulikust mõjust, võib ta tõenäolisemalt avaldada tööandjale või töötervishoiuarstile siiratud meditsiiniseadme olemasolu. Töötervishoiuarsti otsus töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta ning arsti soovitused ja ettepanekud on tööandjale riskihindamisel ja ohutuse tagamisel olulise väärtusega. Kaalutletud otsuse ning asjakohaste soovituste ja ettepanekute tegemiseks vajab arst töökeskkonna riskianalüüsi tulemusi elektromagnetväljade allikate ja riskihinnangutega. Elektromagnetväljade allikate loetelu, mille suhtes on kindlasti vajalik esmane hindamine riskirühma kuuluvate töötajate osas läbi viia, on toodud Elektromagnetväljade direktiivi 2013/35/EL rakendamise hea tava mittesiduva juhendi 1. osa tabelis 3.2 (lk 24). Samas tuleb arvestada, et esitatud nimekiri on näitlik ning ei ole lõplik. Näiteks võib mobiiltelefoni tekitatud väli häirida kardiostimulaatori tööd, kui telefon on selle seadme vahetusläheduses. Ohtu saab vältida, kui kasutada telefoni rinnast eemal. Põhjalik riskihindamine Kui esmase riskianalüüsi käigus selgub, et elektromagnetväljadega seotud terviserisk töötajale puudub, pole põhjalikum hindamine vajalik. Seda olukorras, kus puuduvad töökeskkonnas tugevad elektromagnetväljad ning riskirühmadesse kuuluvad töötajad. Näiteks tüüpilistes arvutitöökohtades või avalikkusele avatud töökohtadel kasutatakse elektromagnetvälju tekitavaid seadmeid, mis üldjuhul vastavad Euroopa Liidu tooteohutuse nõuetele ning seeläbi ei avalda olulist mõju tervisele. Kontorites on tavalised elektrilised kontoriseadmed, mis saavad toidet vooluvõrgust. Arvutid on ühendatud kohtvõrguga ja Wi-Fi t kasutavad sülearvutid. Puhkeruumis on elektriseadmetest keedukann, külmutuskapp ja mikrolaineahi. Võrguserver asub sageli eraldi ruumis. Kontoritöötajad veedavad suure osa ajast arvutiga töötades ja mobiiltelefoniga kõnesid tehes. Arvutitest, võrguserverist, elektrivõrgu juhtmetest, koopiamasinast, keedukannust, külmutuskapist ja mikrolaineahjust tingitud elektromagnetvälja terviserisk töötajatele on väike. Siiski on vajalik edasine riskihindamine töötajate puhul, kellel on siiratud aktiivsed meditsiiniseadmed või kehal kantavad meditsiiniseadmed. Wi-Fi t kasutavate sülearvutite, Wi-Fi ruuterite, mobiiltelefonide ja ka kaardiga avatava ukseluku (RFID) läheduses võivad meditsiiniseadmete kasutajad olla ohustatud (vt ptk riskirühmadesse kuuluvad töötajad). Samas tuleb tööandjal arvestada ka töökoha naabruses olevate elektromagnetväljade allikatega. Sellisteks allikateks võivad olla raadiosideantennid (mobiilside, operatiivside jm antennid) aga ka elektrivoolu tootmise ja jaotusega seotud rajatised (trafo alajaam, kõrge pingega või vooluga kaablid) jms. Riskihindamine võib sisaldada erinevaid keerukuse tasemeid alates otsustamisest, kas risk on madal, keskmine või kõrge, kuni üksikasjaliku kvantitatiivse analüüsini. Kui väljad 12

13 on eeldatavasti tugevamad, on hindamine tõenäoliselt keerukam ning võib sisaldada kvantitatiivse hindamise elemente, et kindlaks teha ohu suurus. Riskianalüüsi tulemustest ja selle põhjal koostatud kaitse- ja ennetusmeetmete tegevuskavast peab olema tõendatult jälgitav elektromagnetväljadega kokkupuute piirnormide järgimine. Kokkupuute piirnormid väljendavad elektromagnetväljade tasemeid, üle mille töötaja töökeskkonnas nendega kokkupuutuda ei tohi. Kui see siiski aset leiab, peab viivitamatult piirnormide ületamise vältimiseks tarvitusele võtma kaitse- ja ennetusmeetmed. Elektromagnetväljadega kokkupuute taseme orienteeruvaks hindamiseks saab uuemate kasutatavate seadmete kiirgustasemetest andmeid näiteks seadme kasutusjuhendist ning erialakirjandusest. Kui tööandjad ei saa näidata vastavust rakendusväärtuste või kokkupuute piirnormidega leitava teabe põhjal, peavad nad kas teostama arvutused, mõõtmised või rakendama meetmeid väljadele ligipääsu takistamiseks. Arvutustele, kasutusjuhendile ja erialakirjandusele võib tugineda uute seadmete puhul, mis pole vanemad kui 3 aastat, sealjuures peavad väljatugevused olema esitatud sama seadmemudeli kohta. Lähtuvalt seadme ekspluatatsioonist, võimalikest täiendustest ja muudest asjaoludest võib aastate jooksul kiirgusetase muutuda. Kuna ajas muutuvate väljade kokkupuute piirnorme ei saa üldjuhul mõõta, mõõdetakse või arvutatakse väljasid rakendusväärtuste suhtes. Nii piirnormid kui rakendusväärtused on seatud ära hoidma samu mõjusid, kuid erinevad selle poolest, et piirnorme saab välja selgitada vaid arvutuslikult (arvutisimulatsiooni teel), samas kui rakendusväärtusi on võimalik lihtsamalt hinnata mõõtmiste teel. Kui rakendusväärtust ei ületata, on risk lühiajaliste tervisemõjude ilmnemisele väike ning täiendavaid ennetavaid või ettevaatusabinõusid ei nõuta. Sellisel puhul ei ületata ka kokkupuute piirnorme. Juhime tähelepanu asjaolule, et riskirühmadesse kuuluvate töötajad on kaitstud oluliselt madalamate nõukogu soovituses 1999/519/EÜ viidatud kontrollväärtuste korral (vt joonis 3). Mõõtmised või arvutused tellib tööandja pädevalt mõõtjalt või lähtub mõõtmisel ja arvutamisel järgmistest nõuetest: 1. mõõtmisi või arvutusi tegeval isikul peab olema selleks vajalik väljaõpe; 2. elektromagnetväljade mõõtmise või arvutamise metoodika peab järgima asjakohaseid standardeid või rahvusvahelisi teaduspõhiseid juhiseid; 3. mõõteseadmed peavad olema asjakohased ja kalibreeritud; 4. mõõtmised või arvutused peavad olema dokumenteeritud, esitatud koos mõõtemääramatusega ning sisaldama kogu informatsiooni, mis on vajalik töötaja elektromagnetväljadega kokkupuute taseme ja sellest tuleneva terviseriski hindamiseks. 13

14 Seadme konstruktsiooni, varjestuse või kasutamisviisi muutmisel tuleb täiendavalt elektromagnetväljade tugevuse taset kontrollida. Kuna iga kasutuses olev elektromagnetvälju kiirgav masin või seade kulub, peab kord kolme aasta jooksul elektromagnetväljade tugevuse taset uuesti mõõtma või arvutama. Nõutavad ennetusmeetmed Suurenenud oht tervisele ja ohutusele Suurenev risk Kokkupuute tase, kestus ja tüüp Hindamine kokkupuute piirnormide suhtes on vajalik Ainult ajutine kokkupuude. Koolitus teadlikkuse tekitamiseks / vajalik teave Sädelahenduste piiramine elektriväljade puhul Väljade toime meeltele (nt fosfeenid, mikrošokid) Kehalist toimet avaldava kokkupuute piirnormid Kõrged rakendusväärtused Meelelist toimet avaldava kokkupuute piirnormid Madalad rakendusväärtused Nõutav on hindamise läbiviimine riskirühmadesse kuuluvate töötajate suhtes Nõukogu soovitus Joonis 3. Kokkupuute piirnormide ja rakendusväärtuste seosed [1]. Töötajate elektromagnetväljadega kokkupuute taset pole vaja mõõta avalikkusele avatud töökohtadel, kus 1) kasutatakse vaid Euroopa Liidu tooteohutuse nõuetele vastavaid elektromagnetvälju tekitavaid seadmeid ning seadme tootmise hetkel kehtinud nõuded 14

15 olid piirnormidest ja rakendusväärtustest madalamad ja 2) kui elektromagnetvälju on mõõdetud vastavalt sotsiaalministri 21. veebruari a määrusele nr 38 Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine ning määrusest tulenevatest piirangutest peetakse töötajate puhul kinni ning töötajate tervise- ja ohutusriskid on välistatud. Mõõtmise või arvutamise tulemusi säilitatakse koos riskianalüüsiga sobival ja jälgitaval kujul nii, et nendega on võimalik vajaduse korral tutvuda. Terviseriskide hindamisel peab pöörama erilist tähelepanu järgmisele: 1. kehalist ja meelelist toimet avaldava kokkupuute piirnormid ja rakendusväärtused; 2. kokkupuute sagedus, tase, kestus ja laad, sealhulgas kiirguse jaotus töötaja kehas ja töökohal; 3. otsene biofüüsikaline mõju; 4. riskirühmade töötajate tervis ja ohutus; 5. igasugune kaudne mõju; 6. elektromagnetväljadega kokkupuute taseme vähendamiseks kavandatud vahendite puhul asendusvahendite olemasolu; 7. töötajate tervisekontrollide põhjal saadud asjakohane teave; 8. mitme kokkupuuteallika olemasolu; 9. üheaegne kokkupuude mitmesageduslike väljadega; 10. muu asjakohane tervise ja ohutusega seotud teave. Elektromagnetväljade põhjustatud kaudsete mõjude riske tuleb hinnata eraldi. Riskid esinevad vaid teatud olukorras ja enamiku tööandjate jaoks on esimeseks sammuks kaaluda, kas need riskid on nende töökohas üldse tõenäolised. Üksikasjalikku sellekohast teavet riskihindamiseks leidub Elektromagnetväljade direktiivi 2013/35/EL rakendamise hea tava mittesiduva juhendi 1. osa lisas E. Elektromagnetväljade piirnormid ja rakendusväärtused lühiajalise otsese kokkupuute korral ning elektromagnetväljadega kokkupuute taseme kindlaksmääramine mõõtmise või hindamise teel on sätestatud Vabariigi Valitsuse määruses nr 44 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded elektromagnetväljadest mõjutatud töökeskkonnale, elektromagnetväljadega kokkupuute piirnormid ja rakendusväärtused ning elektromagnetväljade mõõtmise kord 1. Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused ja baaspiirangud elu- ning puhkealadel, elamutes, ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ning muudes kohtades, kus inimene viibib pikemat aega on sätestatud Sotsiaalministri määruses nr 38 Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine. 15

16 Väljavõte keevitusprotsesside erialakirjandusest. Keevitusprotsessides ei hinnata üldjuhul elektromagnetväljadest tingitud soojuslikku mõju inimese tervisele, sest seadmed ei tekita tavaliselt üle 100 khz sagedust. Siiski võib esineda erandeid. Kuna keevituskaare tekkimiseks kasutatakse madalat pinget, on tekkiv elektriväli suhteliselt madala tasemega ning piirnormi ei ületa. Peaasjalikult tuleb hinnata riske töötajale magnetväljast, mille tugevus sõltub suuresti voolutugevusest. Suurbritannia Töötervishoiu ja Tööohutuse Ameti (Health and Safety Executive) tellitud raport (2014) (kättesaadav: rrpdf/rr1018.pdf) toob välja keevitusega kaasnevatest elektromagnetväljadest paljugi kasulikku. Näiteks eksperimendis MIG keevitamisel (200 A keevitusvool, 28 V kaare pinge, positiivne vastupolaarne alalisvool) ei ületanud mõõdetud magnetväljad ka 10 cm kaugusel keevituspõletist alumist rakendusväärtust. Pulseeriva MIG keevituse (210 A, 13 m/min traadi etteandel) korral moodustas magnetvälja tase keevituspõleti juures 90 % alumisest rakendusväärtusest. Sama mõõtetulemus saavutati keevituspõleti lähedal TIG pulseeriva alalisvooluga keevitamisel (150 A tippvoolutugevusel, pulseeriv sagedus 100 Hz). Kui rakendusväärtusi ületatakse, siis tuleb tööandjal võtta tarvitusele abinõud tervisekahjustuste vältimiseks. Punktkontaktkeevitusseadmega keevitamisel (ühefaasiline, vahelduvvool, A) on magnetväli käte asukohas 10 cm kaugusel kaarleegist rakendusväärtuse tasemel. Seadme külgedel on magnetväli tugevam ning ületab töötaja pea kõrgusel ja 30 cm kaugusel rakendusväärtust. Võimsamate seadmete ja suuremate voolutugevustega on kasutajale mõjuvad rakendusväärtused ületatud. Ennetamise põhimõtted Nagu eespool kirjeldatud, on riskirühmadesse kuuluvad töötajad ohustatud oluliselt madalamate elektromagnetväljade tasemega kokkupuute korral. Töökeskkonna riskianalüüsi korraldamise käigus on vajalik igale töötajale mõjuvad riskid välja selgitada, st iga riskirühma kuuluva töötaja suhtes tuleb läbi viia eraldi riskihindamine. Võib juhtuda, et ka riskirühmadesse mittekuuluvad töötajad tajuvad kahjulikke tervisemõjusid kehtestatud piirnormist madalamate elektromagnetväljade olemasolul. Kui riskianalüüsi käigus selgub, et elektromagnetväljadega kokkupuute tase töökeskkonnas ületab mittesoojuslike mõjude madalaid rakendusväärtusi või soojuslike mõjude rakendusväärtusi, peab tööandja koostama tegevuskava. Selles nähakse ette ja rakendatakse meetmed elektromagnetväljade vähendamiseks nende tekkekohas. Kui vaatamata rakendatud abinõudele töötajate kokkupuude elektromagnetväljadega ületab kokkupuute piirnorme, peab tööandja viivitamata tõhustama kaitse- ja ennetusmeetmeid. Elektromagnetvälja mõju inimese tervisele sõltub peamiselt välja tugevusest, inimese ja kiirgusallika vahekaugusest ning elektromagnetväljas viibimise ajast. Oluliselt väheneb elektromagnetvälja tugevus kiirgusallika kauguse suurenemisel (vt joonis 4). Võimalusel tuleb eelistada allikast kaugenemise meetmeid. 16

17 Hoiatusmärkidega tuleb märgistada töövahendid, tööruumid ja ohualad, kus töötajad võivad kokku puutuda elektromagnetväljadega, mille tugevuse tase ületab kokkupuute rakendusväärtusi. Soovitav on hoiatusmärgistuse paigaldamine ka madalamate tasemete korral, eelkõige siis kui töökoha elektromagnetväljade tõttu on vajadus suunata töötaja tervisekontrolli. Kui juurdepääsu piiramine ohualadele on tehniliselt teostatav ja kokkupuuteohu tõttu õigustatud, tuleb seda samuti teha. Mitteioniseeriv kiirgus Tugev magenetväli Magetvoo tihedus (µt) Kaugus allikast (m) Joonis 4. Magnetvoo tiheduse vähenemine allika kaugusest sõltuvalt mitme võimsa sagedusallika näitel: punktkeevitusaparaat (kollane), 0,5 m demagneetimispool (tumeroheline), 180 kw induktsioonahi (heleroheline), 100 kva kõrgsagedus-keevitusaparaat (punane), 1 m demagneetimispool (sinine) [1]. 17

18 Tegevuskava peab sisaldama abinõusid kõigi töötajate, sealhulgas riskirühma kuuluvate töötajate kaitseks. Ennetusmeetmete kavandamisel ja rakendamisel ning tegevuskava koostamisel peab tähelepanu pöörama eelkõige järgmistele abinõudele: 1. elektromagnetväljadega kokkupuute kestuse ja intensiivsuse piiramine; 2. elektromagnetväljadega kokkupuudet vältivate või vähendavate alternatiivsete töömeetodite kasutamine; 3. elektromagnetväljadega kokkupuute vähendamist võimaldavate asendusseadmete kasutamine, võttes arvesse tehtavat tööd; 4. elektromagnetväljade mõju vähendamiseks tehniliste meetmete kasutamine, vajaduse korral blokeerimis-, varjestus- või muude tervist kaitsvate seadmete kasutamine; 5. asjakohaste eraldus- ja juurdepääsumeetmete (näiteks signaalid, märgised, põrandamärgistused, tõkked) kasutamine, et piirata või kontrollida juurdepääsu ohualadele; 6. kontaktvoolust või sädelahendustest põhjustatavate ohutusriskide vähendamine tehniliste vahendite ja töötajate koolituse abil; 7. töövahendite, tööruumide ja töötamiskohtade õige hooldamine; 8. tööruumide ja töötamiskohtade kujundus ja paigutus; 9. asjakohaste isikukaitsevahendite kättesaadavus, kui tehniliste ühiskaitsevahenditega ei ole võimalik elektromagnetväljadega kokkupuute taset vähendada. Aktiivse siirdatud südameseadmega isikute sisenemine keelatud Metallist implantaatidega isikute sisenemine keelatud Joonis 5. Tugeva elektromagnetvälja alale tuleb piirata meditsiinilist implantaati kandvate isikute juurdepääs ning need alad vastavalt märgistada. 18

19 Tasub meeles pidada, et elekterkeevituses liiguvad mööda kaableid tugevad voolud ning sellega kaasnevad tugevad magnetväljad. Levinud halb praktika käsikaarkeevituses on kaablite paiknemine üle õla või suguorganite lähedal. Hea tava on rakendada järgmisi meetmeid: 1. Asetage kaablid ühele küljele endast eemale, et mitte olla kaablite ümber silmuses; 2. Ärge kerige, mähkige kaableid ümber keha, kaela ja jäsemete; 3. Paigutage keevitusagregaat endast võimalikult eemale ja kaablid vähemalt 30 cm kaugusele; 4. Ühendage keevituskaabli kinnitusklamber keevitatava eseme külge keevisõmblusele nii lähedale kui võimalik. Suure voolutugevusega punktkontaktkeevitusel võivad lihtsad meetmed vähendada oluliselt kokkupuudet tugevate väljadega. Väljatugevus on suurem masina külgedel. Jalglüliti ümberpaigutamine, liikumist takistava piirde paigaldamine, kasutaja asukoha muutmine võib olla piisav lahendus. Siiski võivad vajalikud olla lisameetmed, nagu keevitavate detailide hoidmine näpitsatega, detaili paigutamine kinnitusrakisesse või robottehnoloogia kasutamine. Eesmärgiks on suurendada elektromagnetvälja allika kaugust töötajast. Joonis 6. Kontaktkeevitusseadmega töötamisel tekivad tugevad elektromagnetväljad. Tööandjal tasub konsulteerida töötajate ja töökeskkonnavolinikuga kõigis töökeskkonnaga seotud küsimustes, mis puudutavad töökeskkonna parandamise abinõude kavandamist ning töötervishoiu ja tööohutuse alase väljaõppe kavandamist ja korraldamist. Suurema arvu ettepanekute seast on tõenäolisem leida abinõud, mida töötajad on nõus meelsamini omaks võtma ja mille rakendamisel on riskid madalamad. 19

20 Töötajate teavitamine ja väljaõpe Elektromagnetväljadest põhjustatud riskidega kokku puutuda võivatele töötajatele peab tööandja korraldama asjakohase juhendamise ja väljaõppe. Kuigi juhendamine ja väljaõpe tugineb töötaja töökohaga seotud terviseriskide hindamise tulemustele, peab see eelkõige hõlmama järgmisi teemasid: 1. elektromagnetväljade kahjulik mõju tervisele, sealhulgas lühiajalised kesk- või perifeerse närvisüsteemi sümptomid ja taju häired; 2. elektromagnetväljadega kokkupuute võimalik kaudne mõju; 3. elektromagnetväljade kahjulik mõju riskirühma kuuluva töötaja tervisele ja ohutusele; 4. elektromagnetväljadega kokkupuutest tingitud tervisekahjustuse varajane avastamine ja sellest teatamise kord ettevõttes; 5. töötaja tervisekontrolli tegemise kord; 6. teave elektromagnetväljadega kokkupuute piirnormidest ja rakendusväärtustest ning töökohal esinevate elektromagnetväljade tugevuse tasemed; 7. elektromagnetväljadest tulenevate terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks rakendatavad meetmed ettevõttes, sealhulgas riskirühma kuuluvate töötajate kaitseks rakendatavad meetmed; 8. ohutu töökorraldus ja õiged töövõtted töövahendite kasutamisel ja hooldamisel, et minimeerida elektromagnetväljadest tingitud terviseriske. 20

21 Tervisekontroll Tööandja korraldab töötajatele tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures, kui elektromagnetväljade tugevuse tase on: 1. kõrgem kui üks protsent mittesoojuslike mõjude madalatest rakendusväärtustest; 2. kõrgem kui kümme protsenti soojuslike mõjude rakendusväärtustest; 3. üks protsent 0 kuni 1 Hz sagedusega magnetvälja kokkupuute piirnormidest. Kui töötaja annab teada soovimatust või ootamatust kehalisest toimest või kui töötajal on toimunud kokkupuute piirnorme ületav kokkupuude elektromagnetväljadega, tuleb korraldada töötajale koheselt tervisekontroll, ootamata ära järgmist tervisekontrolli aega. Tervisekontrolli tegijale esitatakse töötajate nimekiri ja elektromagnetvälju tekitava seadme elektromagnetväljade karakteristikute andmed, mis hõlmavad sagedust, tugevust, kokkupuute kestust ja muud olulist teavet. Kui tervisekontrolli käigus avastatakse töötajal elektromagnetväljaga kokkupuute tagajärjel tekkinud tervisekahjustus, tuleb töötaja paigutada teisele tööle või töökohale, kus ei ole elektromagnetväljadega kokkupuute riski, võttes seejuures arvesse töötervishoiuarsti soovitusi. 21

22 Kasutatud kirjandus 1. Elektromagnetväljade direktiivi 2013/35/EL rakendamise hea tava mittesiduv juhend. 1. osa. Praktiline juhend Euroopa Komisjon, Luxembourg: Euroopa Väljaannete Talitus. (kättesaadav: elektromagnetvaeljade-direktiivi el-rakendamise-hea-tava-mittesiduvjuhend-pbke /) 2. Elektromagnetväljade direktiivi 2013/35/EL rakendamise hea tava mittesiduv juhend. 2. osa. Juhtumiuuringud Euroopa Komisjon, Luxembourg: Euroopa Väljaannete Talitus. (kättesaadav: elektromagnetvaeljade-direktiivi el-rakendamise-hea-tava-mittesiduvjuhend-pbke /) 3. Electromagnetic Fields in the welding environment Research raport RR Health and Safety Executive. (kättesaadav rr1018.pdf). 22

23 23

24 Tööelu tekitab küsimusi? Tööinspektsioon teab vastuseid! VAATA Tööinspektsiooni kodulehte ja Tööelu portaali HELISTA juristi infotelefonile igal tööpäeval kella KASUTA kliendiportaali eti.ti.ee KIRJUTA KUTSU töökeskkonna konsultant oma ettevõttesse Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfond Eesti tuleviku heaks