Aasia riikide elanike kulutused välisreisidele (miljardites eurodes)

TURISM JAAPANIST EESTISSE JAAPANI ELANIKE VÄLISREISID Jaapani elanike arv on 127 miljonit. 2.a. tegid Jaapani elanikud 17,1 miljonit välisreisi 1. Reiside arv on pikka aega püsinud laias laastus samas suurusjärgus (-17 miljoni ringis). Senine rekord pärineb 212.aastast, kui reiside arv oli 18, miljonit. 217.a. esimese kuu kokkuvõttes kasvas välisreiside arv 6,7%. mln. 19 18 17 1 13 12 11 1 9 8 7 6 4 3 2 1 17,8,2,,8 18, 17,4 17, 17,3,6 17, 17,,9,2 17,1, 1,4 13,3 Jaapani elanike välisreisid (miljonites) Allikas: JTB Tourism Research & Consulting Co. 24 22 2 18 22,2 171,1 Aasia riikide elanike kulutused välisreisidele (miljardites eurodes) 23,9 2 2 21 211 212 213 2 21 2* Allikas: Maailma Turismiorganisatsioon. Hiina andmete arvutamise metoodika muutus alates 2.aastast. * 2.a. andmed on esialgsed. 12 1 8 96,8 79,4 6 4 2,2 17, 41,4 2,1 7,7 12,4,2,3,1,3 17, 22,8 24,1 13, 1,7 13,1 13,7 1,6,6 2,8 21,9,3 8,1,1 1,4 17,9 18,2 18,3 19,9 2 34, 22 21 19, 21,7,4,,4,7 8,8 7 7,1 7,3 8,3 9,3 1, 1 2,9 7,9 9,8 9,6 8,7 11 13,4,8 Hiina Lõuna-Korea Hongkong Singapur Jaapan Taiwan India 1 Allikas: JTB Tourism Research & Consulting Co. https://www.tourism.jp/en/tourism-database/stats/ Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) Registrikood 966 Tel: 62797 www.eas.ee Lasnamäe tn 2, Tallinn 112 Faks: 627971 eas@eas.ee 1

TURISM JAAPANIST EESTISSE (uuendatud 7.8.217) 2 3 3 2 2 1 1 7,7 12,4,2,3 Aasia riikide (v.a. Hiina) elanike kulutused välisreisidele (miljardites eurodes) Allikas: Maailma Turismiorganisatsioon. * 2.a. andmed on esialgsed.,1,3 17, 22,8 24,1 13, 1,7 13,1 13,7 1,6,6 2,8 21,9 8,1,1 1,4 17,9 18,2 18,3 19,9 2 34, 22 21 19, 21,7,4,,4,7 8,8 7 7,1 7,3 8,3 9,3 1, 1 2 2 21 211 212 213 2 21 2* 7,9 9,8 9,6 8,7 11 13,4,8,3 2,9 Lõuna-Korea Hongkong Singapur Jaapan Taiwan India Maailma Turismiorganisatsiooni UNWTO andmetel kulutasid Jaapani elanikud 2.a. välisreisidele kokku,7 miljardit eurot (andmed ei sisalda kulutusi transpordile Jaapanist sihtkohta). Kohalikus valuutas arvestatult oli seda 4% rohkem kui 21.a. Jaapani elanike kulutused välisreisidele võrreldes teiste Aasia riikide elanike kulutustega on näidatud eelnevatel joonistel. Nagu näha, on Jaapani elanike kulutused pikaajaliselt olnud langustrendis, samuti on vähenenud Jaapani osatähtsus maailma turismiturul. 2.aastal kulutasid Jaapani elanikud välisreisidele 34, miljardit eurot, mis moodustas 6,% maailma elanike kogukulutustest välisreisidele (selle näitajaga olid nad maailma riikide seas 4.kohal). 2.a. aga olid nad maailma riikide seas.kohal ja nende kulutused moodustasid vaid 1,% maailma elanike kogukulutustest välisreisidele. Selline muutus tähendab muuhulgas seda, et praeguseks on 127 miljonilise elanikkonnaga Jaapanis elanike kogukulud välisreisidele väiksemad kui näiteks 7,4 miljoni elanikuga Hongkongis või,8 miljoni elanikuga Singapuris. mln. 1,9 1,8 1,7 1,6 1, 1,4 1,3 1,2 1,1 1,,9,8,7,6,,4,3,2,1, 2 21 2 1,2 1,24 1,28 1,4 1,26 1,33 1,6 1,3 1, 1,19 1, 1,2 Jaan. Veebr. Märts Apr. Jaapani elanike välisreisid (miljonites) Allikas: JTB Tourism Research & Consulting Co. 1,28 1,26 1,23 1,29 1,19 1,27 1,41 1,31 1,44 1,78 1,6 1,82 1,2 1,3 1, 1,42 1,41 1,46 1,36 1,34 1,48 1,4 1,3 1,46 Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets.

TURISM JAAPANIST EESTISSE (uuendatud 7.8.217) 3 Jaapani elanikud teevad kõige rohkem välisreise augustis, järgnevad märts ja september. Suhteliselt populaarsed on ka juuli ja periood oktoobrist detsembrini. Hoolimata sellest, et mõned kuud on populaarsemad, on vahed kuude vahel üsna väikesed. Näiteks 2.a. tehti augustis 1,6% kogu aasta reisidest, kõige väiksema reiside arvuga maikuus aga 7,2% kogu aasta reisidest. JAAPANI ELANIKE REISID EUROOPASSE JTB andmetel teevad jaapanlased 4% välisreisidest Aasia riikidesse, 24% Põhja- või Lõuna-Ameerikasse ja 17% Euroopasse (nende hulka loetakse ka reisid Venemaale, kuigi suur osa neist ei suundu Venemaa Euroopas asuvatesse piirkondadesse). 21.a. kestis 3% Euroopa-reisidest kuni 7 päeva, 9% 8- päeva. JTB liigituse järgi olid 73% Euroopa-reisidest puhkusereisid, 1% tööreisid, % pulmareisid ja 7% muud reisid. 72% Euroopa-reisidest olid ringreisid. 44% Euroopa-reisidest olid pakettreisid, 2% iseseisvalt korraldatud reisid. Brošüürid mõjutasid reisiotsuse tegemisel 36% 21.aastal Euroopasse reisinutest, internet 23%, sõprade /sugulaste soovitused või kutse 22% ja artiklid ajakirjades /ajalehtedes 12% Euroopasse reisinutest. Kõige populaarsemad tegevused / ajaveetmisvõimalused Euroopasse reisides olid: ajaloolised / kultuurilised vaatamisväärsused (86%), looduslikult kaunid kohad (74%), muuseumid / galeriid (71%), ostud (%) ja toiduga seotud elamused (48%). Riikide kaupa on võimalik võrrelda vaid Euroopa riikide avaldatud majutusstatistikat. 3 Euroopa riiki on avaldanud Jaapani turistide ööbimiste arvu 21.a. kohta (allikas: Euroopa riikide turismistatistika andmebaas www.tourmis.info; kuna 2.a. kohta andmeid sisestanud riike on seal vähe, on 21.a. andmestik kõige värskem). Nende riikide võrdluses oli Jaapani turistide ööbimiste arv kõige suurem Itaalias (2,3 mln), järgnesid teised Euroopa suurriigid Prantsusmaa (2 mln), Saksamaa (1,2 mln) ja Hispaania (1,2 mln). Vaadeldud 3 riigi seas oli kõrgel (11.) kohal Soome, kus nende veedetud ööde arv oli üle 2. Teistes Põhjamaades oli nende ööbimisi üle kahe korra vähem. Jaapani turistide veedetud ööd Euroopa riikide majutusettevõtetes 21.a. Itaalia 2 33 84 Poola 13 377 Prantsusmaa 1 969 44 Norra 9 449 Saksamaa 1 21 94 Rootsi 86 37 Hispaania 1 177 274 Taani 72 64 Suurbritannia 991 88 Sloveenia 343 Austria 462 671 Eesti 3 837 Tšehhi 247 379 Rumeenia 3 76 Holland 24 Läti 3 33 Horvaatia 226 221 Iirimaa 28 37 Šveits (NB! ainult hotellid ja külalistemajad) 226 198 Bulgaaria 27 942 Soome 23 411 Leedu 26 383 Kreeka 191 1 Luksemburg 743 Belgia 188 827 Slovakkia 13 46 Portugal 173 663 Serbia 12 344 Ungari 139 98 Küpros 1 839 JAAPANI ELANIKE REISID EESTI LÄHIRIIKIDESSE Kõigis Põhjamaades Jaapani turistide ööbimised 2.aastal kasvasid. Samas vaid Soomes jõudis nende arv 2.a. uue rekordini. Rootsis, Taanis ja Norras oli nende ööbimisi 2.aastal oluliselt vähem kunagistest rekordnäitajatest, mis pärinevad rohkem kui 1 aasta tagusest ajast (Norras ja Taanis 2. ja Rootsis 24.aastast). Norras oli 2.a. nende ööbimisi % vähem ja Taanis 23% vähem kui seni rekordilisel 2.aastal. Rootsis oli 2.a. nende ööbimisi 21% vähem kui seni rekordilisel 24.aastal. Põhjamaid omavahel võrreldes on Soomes pikka aega olnud nende ööbimiste arv suurem kui ülejäänud Põhjamaades. Teisel kohal on Norra. Samas kui 2.-te aastate keskel oli Norras nende ööbimisi vaid veidi vähem kui Soomes, siis praegu on neid Norras peaaegu 2 korda vähem kui Soomes. 2.a. Soomes veedetud 2 49 ööbimisest veetsid nad 62% Helsingis ja 6% Helsingi lähiümbruses (Vantaa, Espoo jm.), 22% Lapimaal, % läänerannikul ja 4% idapoolses järvede piirkonnas. Nii 21. kui ka 2.a. lisandus ülekaalukalt kõige rohkem nende ööbimisi Helsingis. 2.a. jõudsid nende ööbimised Helsingis neljandat aastat järjest uue rekordini.

TURISM JAAPANIST EESTISSE (uuendatud 7.8.217) 4 22 21 2 19 18 17 1 13 12 11 1 9 8 7 6 4 3 2 1 tuh. 22 2 18 12 1 8 6 4 2 131 Jaapani turistide ööbimised (veedetud ööd) majutusettevõtetes (tuh.). Allikas: statistikaametid. * Norra 213.a. statistika ei ole eelnevate aastatega otseselt võrreldav metoodika muutuse tõttu (andmeid esitavaid ettevõtteid on varasemast rohkem) 134 9 134 137 6 177 12,6,2 1,4 1, 12,2 12,1 13, 13,3, 1,7 26 192 19,3 29, 23 2 112 93 8 3,8 38,8 23 24 2 26 27 28 29 21 211 212 213 2 21 2 muud piirkonnad Allikas: Soome statistikaamet Kogu Soome Helsingi Lapimaa 3 137 132 134 9 6 134 137 78 74 7 31 37 Jaapani turistide veedetud ööd Soome majutusettevõtetes (tuh.). 68 7 7 84 31 29 28 32 3 3 28 29 3 9 86 Soomes Norras Rootsis Taanis Eestis 34 33 32 3 36 33 3 36 4 33 29 3 3 37 36 32 33 73 79 8 37 177 9 26 7 61 192 18 18 23 2 126 133 48 4 48 2 21 22 23 24 2 26 27 28 29 21 211 212 213 2 21 2 Balti riikide võrdluses on Eestis alates 213.aastast Jaapani turiste veidi rohkem kui Lätis ja Leedus, kuigi vahed riikide vahel on väikesed. Kuna Eestis viibivad nad ühes majutusettevõttes veidi kauem, on veedetud ööde arvestuses vahed Eesti ning ülejäänud Balti riikide vahel mõnevõrra suuremad. Samas tuleb märkida, et pikaajalist arengut jälgides on kõigis kolmes riigis nende viibimise kestus ühes majutusettevõttes järk-järgult lühemaks muutunud. Näiteks Eestis viibisid nad perioodil 24-26 ühes majutusettevõttes keskmiselt 1,9 ööd, praeguseks aga on see kahanenud 1,6 ööni. Kõigis kolmes riigis on pikaajaline trend olnud suhteliselt sarnane, mis on seotud sellega, et suur osa Jaapani turiste külastabki samal reisil kõiki Balti riike. Kõigis kolmes riigis kasvas nende arv kiiresti 2. ja 21.aastal tulemuseks oli, et kõigis neis riikides oli Jaapani turistide arv 21.aastaks võrreldes 213.aastaga kahekordistunud. Samas 2.a. oli kõigis kasv suhteliselt tagasihoidlik (Eestis ja Lätis kasvas nende veedetud ööde arv 8%, Leedus 6%).

TURISM JAAPANIST EESTISSE (uuendatud 7.8.217) tuh. 24 22 2 18 12 1 8 6 4 2 Eestis 7,4,7 9,2 8,1 8,1,7 8,9 Jaapani turistid Eesti, Läti ja Leedu majutusettevõtetes (tuh.) Allikas: Statistikaamet, andmed majutusettevõtetelt. Lätis Leedus Eestis,2 8,9 6,8 6,9 7,3 7,2 6,1 9,1 6, 9,3 6,7 7,6,4 7,7 8,7 8,8,8 8, 7,3 9, 1,8 9, 1,1 17,3 1,6, 22,9 21,6 21,1 24, 23,2 22,7 24 2 26 27 28 29 21 211 212 213 2 21 2 tuh. 4 38 36 34 32 3 28 26 24 22 2 18 12 1 8 6 4 2,2 Jaapani turistide veedetud ööd majutusettevõtetes (tuh.). Eestis Lätis Leedus 1,4 1, 12,2 12,1 13, 13,3, 1,7 19,3 29, 38,8 3,8 34,7 32,8 3, Lätis 32,4 Allikas: statistikaametid, andmed majutusettevõtetelt. 24 2 26 27 28 29 21 211 212 213 2 21 2 JAAPANI ELANIKE REISID EESTISSE Eesti majutusettevõtetes ööbis 2.aastal 23 93 Jaapani turisti, kes veetsid seal 38 831 ööd. Mõlemad näitajad jõudsid 2.a. uue rekordini. Võrreldes 21.aastaga kasvas majutatud turistide arv % ja veedetud ööde arv 8%. Samas 217.a. esimese poolaasta kokkuvõttes kasvas turistide arv 2%, kuid veedetud ööde arv vähenes 2% (2.a. sama perioodiga võrreldes).

TURISM JAAPANIST EESTISSE (uuendatud 7.8.217) 6 24 2 26 27 28 29 21 211 212 213 2 21 2 majutatud turistid 7 362 8 66 8 93 6 799 6 862 7 23 7 23 8 732 8 778 1 768 17 33 22 86 23 93 veedetud ööd 174 1 3 1 12 246 12 3 12 998 13 33 1 967 1 723 19 272 29 477 3 837 38 831 muutus võrreldes eelneva aastaga majutatud turistid 1%,3% -% 1% 6% -,2% 21%,% 23% 61% 32% % veedetud ööd 8% 1,1% -21% -1% 7% 2% 2% -1,% 23% 3% 22% 8% Jaapani turistide ööbimised Eesti majutusettevõtetes kuude kaupa. Jaan. Veebr. Märts Apr. Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. Allikas: Statistikaamet 4 4 3 3 2 2 1 1 212 213 2 21 2 8 6 4 2 48 46 44 42 4 38 36 34 32 3 28 26 24 22 2 18 12 1 8 6 4 2 21 2 217 479 Allikas: Statistikaamet 1243 129 68 794 Jaapani turistide ööbimised Eesti majutusettevõtetes kuude kaupa 1222 1349 174 172 1321 2292 277 223 489 4744 4488 419 68 387 4 44 4711 4913 499 4361 468 2183 2739 1299 27 Jaan. Veebr. Märts Apr. Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets.

TURISM JAAPANIST EESTISSE (uuendatud 7.8.217) 7 21. ja 2.a. olid neile populaarseimad kuud Eestisse reisimiseks mai ja september, järgnesid august ja juuni. Samas ei ole see olnud pikaajaline trend. Näiteks 212. ja 213.a. oli nende ööbimisi kõige rohkem hoopis augustis. 2.a. oli 3 suvekuu osatähtsus nende kogu aasta jooksul veedetud ööbimistest 34% (perioodi mai-sept. osatähtsus oli 61% kogu aasta ööbimistest). tuh. 4 3 3 2 Jaapani turistide veedetud ööd Eesti majutusettevõtetes (tuh.) Kogu Eesti Tallinn 29, 28, 38,8 3,8 37,1 34,4 2 1 1,2 Tallinn 13,4 1,4 1,,2 13,8 12,2 12,1 11,3 1,4 13, 13,3 11,8 11,9, 1,7,2,2 19,3 17,7 Allikas: Statistikaamet, andmed majutusettevõtetelt. 24 2 26 27 28 29 21 211 212 213 2 21 2 Jaapan on Eesti jaoks üks kõige Tallinna-kesksemaid välisturge Tallinnas veedetud ööde osatähtsus on nende puhul kõrgem isegi muude kaugturgudega (USA ja Hiinaga) võrreldes. 21. ja 2.a. veetsid nad oma ööbimistest Tallinnas 96% ja võrreldes eelnevate aastatega kasvas Tallinna osatähtsus veelgi. Teisel kohal on sihtkohtadest Tartu (2.a. 1,8% ööbimistest). Järgnevad Pärnu (,7%) ja Saare maakond (,6%). Võrreldes välisturistide keskmisega ööbivad Jaapani turistid rohkem hotellides ja vähem muudes majutusettevõtetes (keskmiselt veedavad välisturistid hotellides 86% majutusettevõtetes veedetud öödest, Jaapani turistide puhul on see näitaja aga 93%). 21. ja 2.a. Eesti majutusettevõtetes veedetud öödest veetsid nad hostelites 4%, külaliskorterites 2% ja kõigis ülejäänud majutusliikides kokku alla 1%. LISAINFO: MOBIILPOSITSIONEERIMISE ANDMED (allikas: Eesti Pank ja OÜ Positium LBS) Mobiilpositsioneerimise andmetel tegid Jaapani elanikud 2.a. Eestisse 99 33 reisi, millest 6 6 (ehk 61%) olid ühepäevased ja 38 77 mitmepäevased. Võrreldes 21.aastaga kasvas reiside arv 3%, sh. ühepäevareiside arv kasvas 6%, kuid mitmepäevaste reiside arv vähenes 1%. Ühepäevareisidest suurem osa on ilmselt reisid liinilaevadega Helsingist Tallinna. Läänemere kruiisi raames külastas 21.a. Tallinna 2111 Jaapani kodanikku (2.a. kohta neid andmeid enam ei kogutud). Külastuste Mitmepäeva- Ühepäeva- Mitmepäevakülastuste kestus koguarv külastused külastused päevades 21 96 44 39 13 6 941 3,2 2 99 33 38 77 6 6 3,3

TURISM JAAPANIST EESTISSE (uuendatud 7.8.217) 8 JAAPANI TURISTID 2.-2.A. VÄLISKÜLASTAJATE UURINGU PÕHJAL 2 NB! Vastanud Jaapani turistidest ligi 8% vastas küsitlusele suvisel etapil, seetõttu kajastavad tulemused põhiliselt suvisel tipphooajal Eestis käinud Jaapani turiste. PIIRIÜLETUSKOHT: 3% lahkus Eestist Tallinna sadama kaudu, 22% Tallinna lennujaama kaudu, 23% Ikla, 1% Valga ja 1% Narva kaudu (NB! Iklas saab küsitleda vaid neid, kes seal bensiinijaamas / söögikohas peatuse teevad; pole teada, kas tegelikult Ikla kaudu lahkunud inimeste arv võis olla suurem). VANUS: Üle poole Jaapani turistidest kuulus 2-44a. vanusegruppi. 1-24aastased moodustasid 6%, 2-44aastased 3%, 4-64aastased 31% ja üle 6aastased 9% (vt. joonis). 9% reisis koos kuni a. lastega. REISIEESMÄRK: 84% nimetas reisi peamise eesmärgina puhkust, 7% tööd ja 9% muid põhjuseid (sugulaste / tuttavate külastamist, õppimist, oste jm.). REISIKORRALDUS: 39% reisis ilma reisifirma vahenduseta (korraldas oma reisi ise), 28% kasutas reisifirma üksikteenuseid ja 32% pakettreisi. VIIBIMISE KESTUS: 3/4 piirdus Eestis 1-2 ööga. 3% Eestis ööbinud Jaapani turistidest veetis Eestis vaid ühe öö, 41% 2 ööd, 8% 3 ööd, 11% 4-7 ööd ja 6% viibis veel kauem (vt. joonis). TEISTE RIIKIDE KÜLASTAMINE REISI JOOKSUL: 9% külastas samal reisil lisaks Eestile ka teisi riike. 64% käis Soomes, % Lätis, 46% Leedus, 2% Rootsis, 3% Venemaal ja % muudes riikides. EELNEVAD REISID EESTISSE: 78% olid Eestis esimest korda, 3% teist korda, 18% oli varem käinud mitu korda ja,6% oli varem Eestis elanud (Eestist pärit inimesed, kes elavad või töötavad Jaapanis). INFOALLIKAD: 2/3 sai reisi planeerimiseks infot internetist. 28% sai infot broneerimissüsteemidest, 19% reisiblogidest / -foorumitest, 19% sotsiaalmeediast, 11% kodulehelt visitestonia.com ja 27% muudelt internetilehtedelt (nt külastatava sihtkoha või atraktsiooni koduleht, Google i otsing jne.). 28% sai infot tasulistest reisiraamatutest, 2% reisi- või transpordifirmalt, 19% tuttavatelt väljaspool Eestit, 1% tuttavatelt Eestis ja 7% tasuta brošüüridest. 12% oli infot saanud ise varem Eestis viibides (vt. joonis). EESTIS KÜLASTATUD KOHAD: Peaaegu kõik vastanud käisid reisi jooksul Tallinnas, peamiseks sihtkohaks nimetas seda 92%. Lisaks Tallinnale käis 1% Pärnus ja % Tartus. Muudes kohtades (Narva, Saaremaa, Haapsalu jt.) käinuid oli 1% või vähem. TEGEVUSED EESTIS: Kõige populaarsem tegevus Eestis oli arhitektuuriga tutvumine (seda tegi 94% Jaapani turistidest). 78% tegi sisseoste, 73% käis restoranis, 4% käis linnade rohealadel, 2% käis muuseumis või näitusel, 31% käis giidiga ekskursioonil ja 26% käis looduses väljaspool linnu (vt. joonis). REISIMOTIVATSIOON: Suurem osa puhkuseturistidest nimetas peamise Eestisse reisimise põhjusena huvi arhitektuuri vastu. Nimetati ka soovi tutvuda vaatamisväärsustega giidi juhtimisel, kultuuri- või spordiüritusi ja lihtsalt üldist huvi meie piirkonnaga tutvuda. ÖÖBIMISKOHAD: 86% ööbis reisi jooksul mõnes majutusettevõttes, 12% üüritud elamispinnal,,7% tasuta majutuses (enamasti tuttavate juures) ja 2% kasutas enda või tööandja elamispinda. KULUTUSED: Ühe turisti keskmine kulutus Eestis viibimise jooksul oli 262 eurot, ööpäeva kohta 1 eurot. Ostudele kulutasid nad reisi jooksul keskmiselt eurot, majutusele 1 eurot, toitlustusele 68 ja muudele teenustele 4 eurot. NB! Siin esitatud kulutused ei sisalda reisipaketti kasutanute puhul reisipaketi maksumust, kuna sellest ei saa eristada ainult Eestis tehtud kulutusi. 2 Uuringut korraldab Eesti suuremates piiripunktides lahkuvate väliskülastajate seas Statistikaamet EASi tellimusel. 21. ja 2. a. toimus küsitluse suvine etapp 1.juulist 11.augustini, 2.a. 1.augustist 11.septembrini. Talvine etapp toimus kõigil aastatel novembri keskpaigast detsembri keskpaigani. Küsitlus esindab ainult küsitlusperioodidel Eestist lahkunud külastajaid, mitte kogu aasta (kõigi hooaegade) külastajate keskmist. Kolmel aastal kokku vastas 211 Jaapani turisti.

TURISM JAAPANIST EESTISSE (uuendatud 7.8.217) 9 Eestis ööbinud Jaapani turistid vanusegrupiti 6+ 9% 1 24a. 6% -64a. 17% 2-34a. 2% 4-4a. % 3-44a. 29% Eestis ööbinud Jaapani turistid Eestis viibimise kestuse järgi 4-7 ööd 1% kauem 6% 3 ööd 8% 1 öö 3% 2 ööd 41% % 6 6 4 4 3 3 64 % Eestis ööbinud Jaapani turistidest, kes käis antud riigis (lisaks Eestile): 46 2 2 1 2 1 Soome Läti Leedu Rootsi Venemaa Muu riik 3

TURISM JAAPANIST EESTISSE (uuendatud 7.8.217) 1 % Jaapani turistidest, kes kasutas reisi planeerimiseks antud infoallikat: Broneerimissüsteemid Tasulised reisiraamatud Muud internetilehed Reisibüroo või transpordifirma Reisiblogid ja reisifoorumid Sotsiaalmeedia Tuttavad väljaspool Eestit Varem Eestis käinud või elanud www.visitestonia.com Tuttavad Eestis Tasuta reklaambrošüürid Muud 7 1 12 11 19 19 19 28 28 27 2 % 2 4 6 8 1 12 18 2 22 24 26 28 3 % Jaapani turistidest, kes võttis Eestis osa nimetatud tegevustest: Tutvumine arhitektuuriga Ostud Restoranid Rohealade külastamine linnades Muuseumi, näituse külastamine Giidiga ekskursioon Looduses viibimine väljaspool linnu Kultuuri- ja spordiüritused Aktiivne harrastus Ööelu Tasuliste atraktsioonide külastamine Ilu- või raviteenused 31 26 1 6 2 4 2 73 78 94 % 1 2 3 4 6 7 8 9 1