JÄRELTULIJALIJA e E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUMI LEHT ee e ee e NR 38 APRILL 2011 Küsimustele vastab direktor Sirje Kautsaar Sirje Kautsaar. Kuna meie kooli juhib nüüd uus direktor, tegime intervjuu, et teda natukene paremini tundma õppida. Palun rääkige endast lähemalt, kust te tulete, kellena töötasite? Tulen Jüri Gümnaasiumi arendusjuhi ametikohalt, enne seda aga juhtisin Harmi Põhikooli. Elan Kõue vallas Äksi külas. Olen sotsiaalne tüüp, see tähendab, et vajan enda ümber inimesi, kellega koos midagi tähenduslikku korda saata. Foto: erakogu Mida te varem Juuru koolist teadsite? Peamiselt ikka head, et õpetajad on pühendunud, õpilased teotahtelised. Üks eelmistest direktoritest ütles mulle nii, et on seal teiste asjadega nagu on, aga gümnasistid on seal vahvad. Tõdesin seda täna tutipeol, luuletus 11. klassi noormeeste esituses jättis sügava mulje. Aitäh! Mis ajendas teid kandideerima meie kooli direktoriks? Ajendas see, et nägin võimalust siin kooli arendada. Minus on kohe selline trots, et kui meedias kõlab väide, et Juuru jätkumine gümnaasiumina ei ole perspektiivikas, siis tahaks kohe meelega teha nii, et VOT ON! See oleneb väga palju kogukonnast ja siin elavatest inimestest. Kui nendel on tõsine tahe, siis nii see ka läheb! Eilne arengukava koosolek näitas, et siin on selliseid inimesi ja minul on ainult rõõm sellise kogukonna kooli juhtida. Lõpliku otsuse tegin ma vestlusel olles, mil sain aru komisjonis olevate inimeste soovist näha Juuru Gümnaasiumi jätkumist. Sain aru, et tuge on, järelikult ütlen valituks osutununa kindlasti JAH. Nii läkski. Vähem tähtis ei ole muidugi isikliku elu mugavamaks korraldamine. Nimelt sõitsin ma enne Jürisse 40 km ja 35 kuni 40 minutit. Seega oma isiklikust ajast veetsin pea 1 tunni ja 20 minutit autos ja seda veel Tartu maanteel, mida nimetatakse ju õigusega surmamaanteeks. Nüüd aga sõidan 20 km ja mõõtsin ära, keskmiselt 13 14 minutit. Seega kokku maksimaalselt 30 minutit autos oma isiklikust ajast. Kas see ei ole hea kokkuhoid? Kuidas olete meie kooliellu sisse elanud? Tegelikult on olnud see üsna keeruline, sest juhtimisega seotud asjad on võtnud parajalt mõttejõudu ja aega ning seetõttu ei ole saanud veel õppetöösse sisse elada. Hetkel teen asju täpselt ajalises järjekorras, nagu need ette juhtuvad. Tean kogemusest, et uude töökohta täielik sisseelamine võtab aega täpselt ühe õppeperioodi, mil oled kõik etapid ajaliselt läbinud ja kogemuse saanud, kuidas siin majas asjad täpselt käivad. Millised olid esmased emotsioonid? Esmane emotsioon oli peauksest sisse astudes, et kas siin on tõesti kogu aeg nii pime?. Peauksest sisse tulles on fuajee, nagu astuks kotti. Edasi aga võtsid vastu naeratavad inimesed. Mind tõsiselt rõõmustas see, et lapsed ütlesid ja hüüdsid läbisegi: Tere!. See on nii elementaarne viisakus, selle üle oli tõsiselt hea meel. Õpikeskkonna poolelt nägin kohti, mis on korras, aga on ka kohti, mida tuleb kindlasti parandada. Meeldis väga see, et noored saavad vahetunni ajal fuajees koroonat mängida. Üldmulje oli hea. Kas teil on plaane, et meie koolielus midagi muuta? Mingid mõtted kindlasti on. Eilsel arengukava koosolekul ütlesin välja oma pikaaegse mõtte, et koolis on minu jaoks kaks olulist inimest, õpilane ja õpetaja, kes peavad saama hästi koostööd teha. Selleks on olemas kõik ülejäänud inimesed, kes toetavad neid, et need kaks saaksid hästi töötada. Sellest lähtuvalt on mul mõtted juba mingit korrastatuse ilmet saamas. Hetkel käib tõsine töö arengu- ja õppekavadega. Juurde tuleb leida kolmas õppesuund. Praegu on õppekavas kirjas humanitaar- ja turismiõppesuund, juurde on tulemas ilmselt loodus- ja reaalsuund. Kindlat kokkulepet siin ei ole, küll aga osaleme väikekoolide projektis, mis seda suunda toetab. Siin on vaja korrastada kursuste loetelu ja ainekavad vastavusse viia. Ma soovin, et oluline ei oleks mitte järelevastamine, vaid ette õppimine. Kui konsultatsiooniaegu kasutada selleks, on tulemused palju paremad. Minu üks põhimõte on olnud, et tuleb kehtestada reegleid, mida me ise täita suudame. Sellest lähtuvalt tuleb üle vaadata hetkel koolis kehtivad dokumendid. (Järgneb lk 2)
2 APRILL 2011 JÄRELTULIJA Küsimustele vastab direktor Sirje Kautsaar (Algus lk 1) Kas praegu võite öelda, et olete rahul? Jah, praegu võin öelda, et olen rahul, et saan selle kooli arengus kaasa rääkida. Millised oleksid teie ootused meile? Arvan, et õpilasi on koolielu kavandamisel vähe ära kasutatud ja soovin tõesti õpilasesinduse kaudu arutlevat partnerit. Ootan siiani ettepanekuid arengukavasse. Pange need julgelt teele minu e- posti aadressil. kautsaar@juuru.edu.ee. Seda võivad teha muidugi ka teised õpilased. Kogukonnale on mul aga selline sõnum, et kogukond ja kool on teineteise peegeldused. Kui ühte saadab edu, saadab see ka teist. Hoiame kokku! Intervjueeris KARMEN TENG 11. klassi õpilane Anneli Ots: Lasteaias tahtsin saada Anne Veskiks! Anneli Ots. Foto: erakogu Kui vana te olite, kui läksite esimesse klassi ja mida mäletate oma esimesest koolipäevast? Kooli läksin, nagu kord ette nägi 7-aastaselt. Esimesest koolipäevast mäletan, et see poiss, kelle näpu otsas aktusele tippisin, oli kohutavalt suur ja aktusel pidas kõnet üks hallipäine vanapapi (lugupeetud Leonhard Vaide rahu tema põrmule), kellel olid hirmkoledad prillid ning ta rääkis midagi hästi õppinud Leninist ja ustavusest kodumaale. Kuidas kulges teie koolitee? Milline õpilane olite? Minu koolitee ja -aeg A. Lauteri nim. Märjamaa Keskkoolis möödus rahulikult. Algklassides oli mul suhteliselt igav, sest lugemine, kirjutamine, arvutamine olid ammu selged. Põhikoolist ja gümnaasiumist libistasin end ka üsna kergelt läbi. Kuna ma kodus eriti õppida ei viitsinud, siis püüdsin tundides võimalikult palju ära teha ja meelde jätta. Tänapäeva mõistes olin ma siis selline nelja-viieline nohik-tüüp. Mis oli teie esimene unistuste amet? Ma ei ole päris kindel, mis oli esimeseks unistuste ametiks. Sellel ajal tahtis enamik tüdrukuid saada poemüüjaks, juuksuriks, lasteaiakasvatajaks. Kuna minu esimene õpetaja oli kõige ilusam, noorem ja parem (ta on väga eredalt siiani meeles, nagu esimene õpetaja peakski olema), siis mingil hetkel tahtsin saada algklasside õpetajaks. Lasteaias tahtsin saada Anne Veskiks. Millal ja miks otsustasite, et tahate saada just õpetajaks? Tänu oma teravale keelele ja kogemata pillatud sõnale sain tunda, mida tähendab õpetaja pikk viha ning mälu. Siis käis peast läbi, et minust saab ka õpetaja ja ma näitan kõigile, et õpetaja võib täitsa inimene olla. Gümnaasiumi viimases klassis jõudsin sadu mõtteid mõelda. Eesti teatrite lavalauad on minu kandvatest rollidest igatahes ilma, psühholoogi austavast ametist loobusin ja nii saigi minust klassiõpetaja eriala tudeng. Kas on mõnikord selliseid hetki ka, mil kahtsete, et teist pedagoog sai? Ei, ma pole seda kordagi kahetsenud. Ma suudan veel oma tööd nautida. Meele teevad mõruks tänamatud õpilased ja see, et riigi arvates ei ole õpetaja väärt olema isegi mitte keskmine (palka mõtlen). Millised on õpetaja rõõmud? Rõõmu on täpselt nii palju, kui sa ise tahad seda leida. Särasilmsed õpilased ja pikk suvepuhkus on vast suurimad rõõmud. Kuidas kirjeldaksite Juuru kooli ja siinseid õpilasi? Olen tihti kuulnud õpilaste suust Juuru ja kooli kohta väljendit pommiauk. Mida need ütlejad ise on selle heaks teinud, et august välja tulla? Vinguda mõistame me kõik, tegijatest on aga suur puudus. Ei ole see Juuru kool midagi nii pommiauk. Kes õppida tahab, õpib igal pool. Meie õpilastel jääbki sellest tahtest puudu. Järjest süveneb nn kätteõpitud abituse ja hädaldamise komme. Tegelikult on meil piisavalt väga vahvaid õpilasi! Mida muudaksite meie koolis? Kuna mul pole keerutamise kommet, vaid ütlen üsna ausalt ja otsekoheselt oma arvamused välja, siis jätan vastamata. Paljud siinsed inimesed ei ole aru saanud, et põhjendatud kriitika on kasulik ning edasiviiv nähtus, kõike võetakse isiklikult ja südamesse. Ma soovin oma tööd siin rahulikult jätkata... Kui mitmel aastal olete te saanud Aasta õpetaja tiitli? Aasta õpetajaks on õpilased mind valinud järjest 5 viimast aastat. Mis on see, mis paneb õpilasi ikka ja jälle teid valima Aasta õpetajaks? Seda peab küll õpilastelt endilt küsima. Ma oskan olla igavesti vastik igivingurist õeluskott, samas püüan siiski olla mõistev, vastutulelik ja empaatiavõimeline. Tean seda, et Aasta õpetaja valimislipikule on minu nime kirjutanud ka see õpilane, kelle vanema silmis olen ma mõttetu mittekeegi... Lõpetage lause: Eduard Vilde nimeline Juuru Gümnaasium on...... vaikselt hääbuv piirkonnakool. Kurb, aga tõsi! Intervjueeris KRISTEL LEOLA 9. klassi õpilane
JÄRELTULIJA APRILL 2011 3 Tutipäev TERE, SAAME TUTTAVAKS TANEL MURD Neljapäeval, 21. aprillil toimus igaaastane tuti- ehk lõpukellapäev. Hommikul kogunesid 12. klassi õpilased kooli fuajeesse, et alustada tutipäeva laulmisega. Lauldes käidi kõik koolimaja korrused läbi, põigati sisse ka paari klassiruumi tundi segama, näidati oma kirjutamis- ja joonistamisoskusi. Vahetundide ajal toimusid erinevad mängud, mida jälgis suurem osa õpilastest. Neljanda tunni ajal toimus pidulik aktus, kus võtsid sõna Tehti nalja! 1. aprillil toimus koolis paroodiashow ja lisaks sellele oli vaja esitada ka reklaam. Osa võtsid peaaegu kõik klassid. Parodeerida tuli eestikeelset laulu, millega kõik hästi hakkama said. Väga huvitavaid esinemisi oli näha. Eriti tublid olid 1. klassi tüdrukud, kes julgesid ka lavale tulla ja esineda. Žüriis olid väga toredad mehed: Rain Kaljura, Valdis Tammik ja Peep Vahtrik. Publiku hulgas oli ka inimesi väljastpoolt kooli. Kogutud piletiraha kasutati auhindade ostmiseks. direktor, 1. klass ja 11. klass. Abiturientidele kingiti 11. klassi poolt õhupall koos iseloomustusega ja 1. klassi poolt isetehtud stressipallid. Sellele järgnes koogisöömine kooli sööklas ning päeva lõpus valmistati abiturientide lapsepõlvepiltidega stend, mis jääb kuni lõpuaktuseni kooliseinale. DIANA NIINPALU 11. klassi õpilane Publik valis võitjaks 5. klassi. Žüriile meeldis kõige enam 10. klassi kava, kus esinesid kõik poisid. Nad esitasid Winny Puhhi loo Peegelpõrand, olid julged ja said väga hästi hakkama. Erilist kiitust vääris, et poistel olid sõnad peas. Kõik esinejad said tänukirjad ning võitjad naljapäevale kohased auhinnad. LAURA LOBJAK 10. klassi õpilane Foto: DIANA NIINPALU Nimi: Tanel Murd Sünnikuupäev: 9. aprill Klass: 9. Pikkus: arvan, et 180 cm Silmade värv: varem olid sinised, nüüd hallid Juuste värv: tüüpiline pruun Kehakaunistused: paar armi, ei midagi erilist Elukombed: loodussõbralik, parempoolne, mõtlik, negatiivne, ei ole taimetoitlane Esimene asi, mida sinu juures märgatakse: 98%-lise tõenäosusega nägu ja seejärel riideid 5 sõna, mis sind iseloomustaks: targutaja, möliseja Sinu parim omadus: olemasolu 5 asja, milleta sa elada ei suuda: internet, Eestimaa, identiteet, haridus, normaalsus Vastikusvärinaid tekitavad asjad: satikad, küünistus tahvlil, mäda, pimedus Tegevusalad: klaver, õppimine, internetisurf, sõbrasuhe Sport: olen maailma kõige laisem eestlane ma ei tee üldse sporti Viimase aja parim raamatuelamus: Kui Eesti oli kodusõja lävel Viimase aja parim muusikaelamus: Rucka Rucka Ali Viimase aja parim filmielamus: Mars Needs Moms Tobedaim juhtum viimase 5 päeva jooksul: ärkasin hommikul, et lukustatud uks avada, kui järsku kontroll aju üle kadus, kukkusin mäluaugu ajal vastu tugitooli, siis sain kontrolli enda üle tagasi Kooselu: tänan ei, ma pole veel hõivatud Sinu ideaalne esimene kohting: normaalsuse piires ning mugavas kohas Ideaalne kaaslane: naissoost muidugi Sinu toast võib leida: miljon kola, 875 mudelautot, Wii ja 846 minifiguuri, kes on pantvangi võetud, 2 arvutit ja trükimasinat Juuru Gümnaasiumi 5 plussi: kool on talutav, avatud õpetajad, saan jala koju, vähene õppimine ja WC-d Juuru Gümnaasiumi 5 miinust: halb programm (vähemalt neljas aines), vahetunnis pole midagi teha, kõik on võõrad Muu vajalik lisainfo: antud materjal on antud avalikustamiseks ning materjali ei ole vastavalt Eesti Vabariigi seadustele lubatud kasutada tunnistaja vastu mitte üheski süüteos, mida antud teema võib käsitleda. Autor ei võta probleemi korral ühtegi sõna omaks ning jätab endale õiguse tasuta advokaadi palkamiseks. Selle paberi eluiga on looduses 94,8 päeva!
4 APRILL 2011 JÄRELTULIJA Kirjuta, kui tahad! Contra. Ühel ilusal pärastlõunal saabus bussiga otse Lõuna- Eestist meile tuntud luuletaja Margus Konnula ehk Contra. Õpilased said kuulata tema omapärast, kuid huvipakkuvat loomingut, küsida küsimusi ning koguda inspiratsiooni. Hiljem oli kõigil huvilistel võimalus osta raamatuid ja küsida ka autogrammi. Miks teid Contraks kutsutakse? Ise võtsin endale selle nime täpsemalt valisin nende nimede hulgast, mis mulle oli pandud. See seetõttu, et igaüks ei osanud Connorsit välja öelda. Kuidas saavutasite luuletajana läbimurde? Läbimurre luuleringkondadesse algas vist sellest, et Kivisildnik nägi poes nii koledat luuleraamatut, et pidi kohe vaatama, mis seal sees võib olla. Aga sisu oli meeldinud ja paar raamatut hiljem kutsuti mind ka Tartusse luuleõhtut tegema, siis olidki teed valla. Tartu NAKiga koos sai ennast ka esinejana rohkem tutvustatud ja päris massidesse hakkas mind viima Kersna juhitud Hommiku TV, kus kõndisin postiringi ja luuletasin. Kuidas leidsite endale kirjastaja? Foto: ELMO RIIG, Sakala 1994. aastal osalesin luulekasseti konkursil, sealt jäin välja, kuid sain soovituse siiski avaldamisvõimalusi otsida. Lõpuks andsin oma rahadega välja esimese ja veel päris mitu luulekogu, edaspidi otsisin sponsori (Philips, A. Le Coq, Sebe) või küsisin Kulkalt toetust, aga asjaajamistega tegelesin ikka ise. Mõnel puhul on kirjastajad ise tulnud ideega raamat välja anda, kõige eredam näide selles osas on 2010. aastal ilmunud Poiste aabits. Kas ainult luuletamisega elab Eestis ära? Raske öelda, alati on olnud tegevusi, mis pole otseselt luuletamine. Teisest küljest on mu tegemised ikka mingit nurka pidi luuletamisega seotud. Lihtsalt luuletuste kirjutamise ja nende raamatutena väljaandmisega läheks ilmselt keeruliseks. Samas sõltub ka, mida äraelamiseks nimetada. Headel luuletajatel on võimalik saada Kulka stippi, mis on näiteks mõnevõrra suurem kui miinimumpalk. Aga seda jälle igal aastal kaugeltki kõigile ei jätku. Kas olete mõelnud luuletamisest loobuda? Jah, praegu ma ka mõtlen, et ei peaks luuletusi kirjutama, vähemalt senikaua, kui ma praegustest mõne raamatu olen kokku pannud. Aga paratamatult tuleb häid mõtteid pähe ja tellijatele ka ei raatsi ära öelda. Üldiselt tahaks ennast veel paari pikema proosatekstiga proovile panna. Teie erinevus teistest luuletajatest? Mina olen mina ja nemad on nemad. On paljudega mitmeid erinevusi, aga on ka sarnasusi. Kindlasti olen ühelt ja teiselt midagi üle võtnud. Võib öelda, et ma suudan tellimuse peale tekste kirjutada, aga paljud teisedki suudavad ja ega mul ka just lemmikžanr ei ole tellija materjalist kirjutamine. Üks erinevus on, et ma teen hoolega sporti, kuid neid on siiski ka teisi. Võib-olla suurem üllatus on, et ma teen heameelega raamatupidamist. Loominguliselt ehk tuntakse mind suure riimilembijana, kes on valmis sisu ohvriks tooma, et saaks aga riimidega lustida. Eks ma püüan sellest rollist natuke välja tulla. Olete leidnud oma niši, kas Eestis jätkuks veel ruumi sellistele "postiljon-luuletajatele" Usun, et ruumi oleks küll, võib-olla isegi luuletajale, kes suudaks täpsemalt minust loodud kuvandit täita. Ehk siis luuletaja, kes kargab uksest sisse ja hakkab kohe luuletama. Sarjas Õnne 13 oli selline kuju vahepeal. Kust ammutate inspiratsiooni? Eks päris palju elust ümberringi, mõnest põnevast, kummalisest nähtusest, pillatud lausest, huvitavast uudisest või selle pealkirjast. Muide, tublisti ka teiste loomingust, see teine ei tarvitse alati luuletaja olla, vaid on tegu hoopiski nt eurolauluga. Väikse liialdusega võib öelda, et vahel lihtsalt kirjutan inimeste jutu paberile ja ongi luuletus. Tänu mobiiltelefonidele kuulen ma paljusid vestlusi pealt ja veel nii põnevalt, et teist poolt ei ole kuulda, see annab ju fantaasiale aina hoogu. Miks teile meeldib lastele kirjutada? Ma ei tea, ega ma tavaliselt ei kirjuta lastele, enamasti siis, kui öeldakse, et nüüd on Tähekesel või kuskil lasteluuletust vaja. Samas on lastele mõnus kirjutada, nad on siiras lugejaskond, neile ei saa igasugust joga ajada ja mingist postmodernismist kõneleda, seal käib asi selgemalt, skaalal: meeldib või ei meeldi. Mida soovitaksite noortele luuletajatele? Kirjuta, kui tahad! Ära karda juba kirjutatut maha tõmmata. Kõik, milleta luuletus hakkama saaks välja! Võid ka algvariandi alles jätta, ehk kunagi siiski tuleb sellest midagi. Aga kui ei tule, kirjuta uus luuletus millestki muust või mingi muu nurga alt. Ja arvesta, et kui ainult iga kümnes sinu kirjutatud luuletustest on nö raamatukõlblik, pole see üldse halb tulemus. Mida arvate väikeste gümnaasiumide kaotamisest? See tähendab gümnaasiumiosa kaotamisest, eks ole? Kuigi väiksele kohale on valus, kui jälle midagi ära kaotatakse, ei saa päris vägisi ka gümnaasiumi hoida. Keskkool on põhimõtte-
JÄRELTULIJA APRILL 2011 5 liselt ettevalmistus ülikooliks ja seepärast peab pakkuma maksimaalselt võimalusi. Keskkoolilapsele (mis laps see enam on) pole nii oluline ka, et ta saaks võimalikult kodu lähedal koolis käia. Põhikoole peab aga kindlasti hoidma. Tegelikult ma ei taha, et Juurust või Antslast gümnaasium ära kaob. Aga selle nimel peavad koolid ise kõvasti võitlema. Mitte ridamisi nõretavaid protestikirju saatma, vaid võitlema oma koha eest kapitalistlikus maailmas. Tuleb olla nii mainekas kool, et õpilasi lihtsalt tuleks piisavalt palju, gümnaasiumil peavad kindlasti mingid kallakud olema, et ka naaberpiirkondadest rahvast meelitada. Kui kool täidab mingit nišši ja ka rahvast enam-vähemgi jätkub, on üsna raske teda kinni panna. Kui ka siis tahetakse kinni panna, peab küll protesteerima, seda võimalikult põhjendades muidugi. Kas soovite ise midagi lugejatele öelda? Kui olete selle lehe läbi lugenud, lugege ka mõni minu raamat läbi. Kui olete minu raamatu läbi lugenud, lugege veel kellegi raamat läbi jne. Mulle meeldib hullumoodi Neli tankisti ja koer. Hea, et ta ainult 21 seeriat pikk on, mulle ei meeldi mingist sarjast sõltuvuses olla. - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - JUURU ükskord märkasin ma Raplast läbi minemas üht laplast ta just tuli koonduslaagrist põse peal tal oli haakrist lapi noormees lootis Juurust leida pruuti endasuurust väisaski siis Juurut aga ei saand seal ta juurutada mingisugust armusuhet tal polnd õiget toitejuhet ja kui otsa sai tal Juuru Juuru piirilt leidis euro* võttis euro maast ta hopp ja pistis taskusse kui kopka otsustas et ostab maiust terve euro** eest ta Kaiust *loe:juurõu ** loe: euro Intervjueeris ENELI RAHULA 12. klassi õpilane Küsitlus Ootamatult on kätte jõudnud kevad ja päikegi särab juba kõrgel taevas. Uurisin koolinoortelt, kuidas veedavad nad oma vaba aega. Indrek: Oleme sõpradega õues ja tiksume masinatega ringi. Heidy: Vaatan telekat, istun arvutis, loen, käin jalutamas. Natuke aega viibin ikka väljas ka. Timo: Ehitan või parandan midagi, õues veedan päris suure osa oma ajast. Laura: Vabast ajast enamuse veedan koos sõpradega igal pool ringi käies ja peaaegu kogu aeg olemegi väljas. Jürgen: Vaba aeg kulub suuresti sportides, garaažis putitades, internetifoorumites istudes. Vabas õhus viibin argipäeviti umbes 2-3 tundi, nädalavahetustel päikesetõusust päikeseloojanguni. G: Tegelen vabal ajal erinevate asjadega ja nii mõnigi neist on seotud väljas olemisega. Kui midagi parasjagu käsil pole ja viitsin, siis käin lihtsalt nö loodust nautimas. T: Vaba aega mul pole, ma ainult õpin või koristan. Õues nüüdsete ilusate ilmadega olen enamuse oma ajast. Risto: Põhimõtteliselt sellist aega nagu vaba aeg mul nädala sees ei eksisteeri. Jõuan alles kell 18 koju, hakkan õppima, teen mõned majapidamistööd, natuke aega istun internetis ja seejärel lähen magama ära. Nädalavahetustel, kuidas kunagi vahel käin pidudel, aga enamasti kodus. Kristi: Oleneb sellest, palju õppida on. Tavaliselt käin kellegagi koos õues ja kui juba õues olen, siis mõned tunnid ikka. Robert: Vabal ajal olen kodus, istun arvutis, vaatan kalastusuudiseid, kui aega üle jääb, üritan mingit moodi muusikat teha. Muidugi käin ka kalal, kui viiakse. Kui ma aga õues olen, siis tavaliselt umbes kell 16.00 19.00 Küsitles KRISTEL LEOLA 9. klassi õpilane OSALE ERINEVATEL KONKURSSIDEL! ngonoor.wordpress.com/2011/04/20/call-for-participants-exchange-in-poland/ Noortevahetus Roll the dice Poolas, 70% sõidukuludest makstakse tagasi, toit ja ööbimine tasustatakse 100%! euroopa.noored.ee/ideekonkurss Ideekonkurss Parem maailm see on Sinu teha! www.rmk.ee/loodusegakoos/uritus#156 Fotokonkuss Emajõe neli palet
6 APRILL 2011 JÄRELTULIJA Brasiilia on meile kõigile tohutult tähtis. Ennekõike sellepärast, et hiiglaslik Amazonase piirkond moodustab 30% kogu maailma vihmametsadest. Seal kasvavad 20% kogu maailma taimeliikidest ja umbes 2000 kalaliiki (Euroopas kokku ca 200). Kogu Amazon sisaldab endas 20% kogu maailma mageveevarudest ja toodab 20% kogu maailma hapnikust. Me kõik teame, et inimtegevus hävitab neid vihmametsi tohutu kiirusega. Aga hea on teada, et asjad hakkavad selles osas paremuse poole liikuma: kui 2001 2004 hävitati Amazonis igas minutis 10 jalgpallistaadionitäit vihmametsa, siis 2005 2006 HARIV ainult 5 jalkastaadionitäit. Loodame, et tänaseks on see number veel väiksem. Looduskaitsele on kaasa aidanud ka fakt, et viimasel ajal on vähestele indiaanlastele, kes Brasiilias veel alles on, tagastatud suur hulk maad, nn Põlised maad. Põhimõtteliselt on 12% kogu Brasiilia maast antud 0,2% rahva kätte. Indiaani hõimud elavad siiani väga keskkonnasäästlikult ning neil on selle maa ainukasutamisõigus. Kui ainult hiiglaslikud suhkruroopõllud, millest toodetav etanool on Brasiiliale viimasel ajal nii palju rikkust toonud, kogu ülejäänud maad enda alla ei võtaks! SUDOKU Sudoku põhineb 9x9 ruudustikul, mis omakorda on jagatud üheksaks sektoriks. Sudoku põhimõte on lihtne tühjad kastid tuleb täita numbritega nii, et igas reas, tulbas ja sektoris esineksid numbrid 1 9 ainult korra. 5 6 3 4 5 9 7 2 9 3 1 4 1 5 7 9 3 5 2 3 7 4 9 1 7 7 3 5 9 1 6 Koostas KELLY LEO 8. klassi õpilane LAPSESUU Miks kaob elekter ära? Liinide parandamine Traadid põrkuvad tuulega Müristab maasse Äike lööb posti Post kukub ümber Jänes närib juhtmeid Kass ronib posti otsa ja närib juhtmed läbi Liini lõigatakse Lind toksib liini Puu kukub liinidele peale Elekter on välja lülitatud Liiga palju asju töötab Töömehed parandavad liine Vastas 1. klass Küsis DIANA NIINPALU 11. klassi õpilane FAKTID Kui hai suu on liiga kaua lahti võib ta lämbuda. Kui sa aevastad, lõpetab kogu su keha selleks hetkeks töö isegi süda. Maavärin 16. detsembril 1811. a pani Mississippi jõe tagurpidi liikuma. Sa pilgutad aastas silma umbes 84 000 000 korda. Inimese silmad ei kasva kunagi, aga nina ja kõrvad ei lõpeta kunagi kasvamist. Tasmaanias on maailma kõige puhtam õhk! Ameerika elanikud söövad päevas kokku ligikaudu 20 hektarit pitsat. Kõige enam kasutatud inimese nimi maailmas on Mohammed. Sa põletad rohkem kaloreid magades, kui telekat vaadates! SÕNAMÄNG Leia tähesegadikust Juuru valla külad. Külad võivad olla paigutatud ruutu ülevalt alla, alt üles, vasakult paremale, paremalt vasakule ja nelja pidi diagonaalis. Lõbusat otsimist! H Ä V R E U G R I P Õ L A E S K N A V A D O R G U S E A L E K A Ä L I P L D H S A P P I Õ Ä I M Õ K T E S U L A J A R N A L N O M T L H E G L R U Õ G Ä H T D Õ H Ä R G L A U R A P A J U P V A N A K O Atla Hõreda Jaluse Järlepa Härgla Lõiuse Mahtra Maidla Orguse Pirgu Vankse Koostas KELLY LEO 8. klassi õpilane Järeltulija järgmine number ilmub maikuu viimasel nädalal. Kaastöid ootame 20. maiks e-posti aadressil enelirahula@hotmail.com või aili.normak@juuru.ee. Toimetus: KELLY LEO, KRISTEL LEOLA, ENELI RAHULA, JÜRGEN PIIGLI, KARMEN TENG, AILI NORMAK, DIANA NIINPALU. Kujundaja ja küljendaja ANU TERAS. ejäreltulija