Anastasia Shabelnikova PALDISKI LINNAPLANEERING LEETSES LÕPUTÖÖ Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Rakendusarhitektuuri eriala Tallinn 2017
SISUKORD 1. Protsess... 4 1.1. Sissejuhatus... 4 1.2. Teema valik ja selle põhjendus... 4 1.3. Lähteülesanne... 5 1.4. Probleemi püstitus... 5 1.4.1. Elutingimused tööstuslinnades... 5 1.4.2. Paldiski linna praegune olukord ja arenemise plaanid... 7 1.4.3. Vana Paldiski tulevik... 10 1.5. Juhtumi uuring... 11 1.5.1. Linnaehituse ajalugu... 11 1.5.2. Paldiski linnaelanikud... 13 1.5.3. Paldiski elanikete küsitlus... 14 1.5.4. Kiruna (Rootsis)... 16 1.5.5. Mologa (Venemaa)... 17 2. Projekt... 19 2.1. Asukoht Leetse... 19 2.2. Ajalooline ülevaade... 19 2.2.1. Paldiski linna ajalugu... 19 2.2.2. Leetse ajalugu... 21 2.2.3. Vaatamisväärsused... 24 2.3. Linnaehituslik analüüs... 25 2.3.1. Olemasoleva olukorra hinnang... 25 2.3.2. Piiravad tegurid... 25 2.3.3. Järeldus... 26 2.4. Asendiplaan... 26 2.4.1. Olemasolev olukord (reljeef, haljastus)... 26 2.4.2. Planeeritav olukord... 27 2.4.3. Edasiarenemise skeem... 28 2.5. Tänavavõrgu süsteem... 28 2.5.1. Liikluseskeem ümbritseva linnadega ja asulatega... 30 2.5.2. Liikluskorraldus ja parkimine linnas... 32 2.5.3. Teed ja platsid... 33 2
2.5.4. Haljastus ja heakorrastus... 34 2.6. Arhitektuurne osa... 34 2.6.1. Hoonestuse ettepanek... 34 2.6.2. Asutused... 38 2.7. Konstruktiivne osa... 40 2.8. Tehnovarustus... 40 2.8.1. Elektrivarustus... 40 2.8.2. Veevarustus ja kanalisatsion... 41 2.8.3. Soojavarustus... 42 2.9. Tulekaitse... 43 2.10. Energiatõhusus... 44 2.11. Keskkonnakaitse... 44 2.12. Tehnilised näitajad... 44 KOKKUVÕTE... 45 SUMMARY... 46 VIIDATUD ALLIKAD... 47 LISAD... 51 GRAAFILINE OSA... 52 3
1. Protsess 1.1. Sissejuhatus Käesolev diplomitöö on kirjutatud Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskonna rakendusarhitektuuri eriala lõpetamiseks. Diplomitöö ülesandeks on välja pakkuda Pakri poolsaare kirde küljele uus linnaplaneerimise projekt eskiisi mahus. Projekti arhitektuurse nägemuse kujundamisel on arvesse võetud ümbritsevat linnamaastikulist ja ajaloolist konteksti, samuti Paldiski üldplaneeringut (töö number 161, kehtestatud 14.06.2005), Paldiski linna haldusterritooriumi mandriosa üldplaneeringu eskiis (töö number 09410 0029, kehtestatud 14.09.2005) ning Paldiski kohalike soovitusi. 1.2. Teema valik ja selle põhjendus Teemaks valisin endaga seotud probleemi lahenduse Paldiski linnaplaneeringu Leetses. Elasin Paldiski linnas rohkem kui 10 aastat, lõpetasin seal Paldiski vene gümnaasiumi ja Paldiski muusikakooli. Minu ema ja õde elavad tänaseni Paldiski linnas ja planeerivad seal elama jääda. Paldiski linn asub väga heas tööstuse arenemise asukohas ning siin on hästi töötav logistika. Olemasolevad on kaks sadamat, raudtee ja odav energia. Kõikide nende omaduste pärast linnas väga kiiresti ja edukalt arenevad erinevad tööstused, mis on väga hea meie riigile ja linna arengule, vaid mitte linna elanikele. Mitu aastat tagasi linnas olid ilusad rohelised alad, kino, kultuurikeskus, spordiväljakud ja oma rand. Tol ajal elasid linnas palju korda rohkem inimesi - 10 700, kuid nüüd 4000. Paldiski asub mere ääres ja paljudest korteritest avaneb ilus vaade sadamatele ja merele, kuid pääsu mere juurde pole. Inimesed saavad nautida ainult vaadet. Paldiskis on jäänud elanikud seetõttu, et neil on töökohad kohalikes tööstustes ning nendel on mugav elada töö kõrval. Samuti asub Paldiski Tallinna läheduses ja korterid on seal odavamad. Paldiski kolimine Pakri poolsaare kirdesse ei ole minu poolt pakutud idee, sellest kuulsin juba neli aastat tagasi. Paldiski üldplaneeringu järgi peab tulevikus linn kolima Pakri poolsaare teisele poolele. Selles dokumendis on kolimisest kirjutatud vaid üks lause. Linna arhitektiga kohtumise tulemusena sain teada, et selline linna projekt jäi ainult idee tasemel, siis mina otsustasin, et olen sellest väga huvitatud ning loon lahenduse uue linna asukoha projekteerimiseks. 4
1.3. Lähteülesanne Otsustasin teha linnaplaneeringu 4000 inimesele Leetses, mis asub Pakri poolsaare kirdes. Lõputöö hõlmab uue linna edasi arenemise prognoosi, analüüsi olemasolevast Paldiski linnast, linnaelanike kolimise põhjuseid, olemasoleva linna arengu strateegiat ning teostusvõimalusi. 1.4. Probleemi püstitus 1.4.1. Elutingimused tööstuslinnades Pärast Teist maailmasõda oli vaja kiiresti ehitada elukohti ja ehitamine sõltus industriaalsest kinnisvarast. Tol ajal vähesed mõtlesid sügavalt avalikust ruumist, loodusest, elanike elumugavustest ja vajadustest. Oli vaja koht, kus saab elada ja mis ei ole kaugel töökohast. Aeg on muutunud ja elutempo on muutunud. Tänapäeval suur protsent inimestest töötavad teeninduvaldkonnas, resideeruvad büroodes, mis asuvad linnades. Enamiku inimeste tööelu on muutunud nii töö sisu, töötamiskohtade kui transpordi osas. Võrreldes varasemate aegadega, mil töö oli füüsiliselt koormav ja toimus õues või avatevate akendega ruumides ning transpordiks olid jalad või jalgratas, on muudutus tohutu. [15, lk 159] Transpordivõimalused tegid suur sammu tuleviku. Elu võib ja peab asuma paremas keskkonnas. Pärast tööpäeva inimesed tahavad minna tagasi koju, kus on võimalus puhata igapäevasest rutiinist, nautida loodust ja vaateid, hingata puhast õhku. Aega looduse nautimisele pole. Minek mõnda metsa või parki - see on imeline võimalus, mis juhtub paar korda kuus või isegi vähem. Sellistel juhtudel inimesed tavaliselt otsustavad elada oma eramajades, looduse keskel, kuid mida teha kui oled linnaelanik. Nende inimeste jaoks on mõeldud avalikud ruumid, pargid, kaubanduskeskused, mis ümbritsevad nende maju. Väikestes linnades on teine olukord. Väikeste linnade linnavalitsustel pole raha, et rajada avalike ruume või seda raha panustatakse teiste probleemide lahendamiseks. Näiteid väikestest linnadest, mis arenesid oma linnamoodustava tööstuse ümber, on palju. Niisuguseid linnasid on palju Venemaal [20], kus elamukvartalite taga on näha karjääre või kõrgeid korstnaid, millest tõuseb suits taevasse. Edukad ärid vajavad arenemist ja laienemist, mida toob endaga kaasa mõju loodusele ja elukeskkonnale. Mõnikord on tööstuse läheduses eluohtlik. Kui seal juhtub avarii või põleng, see läheb edasi linna. Sellistel juhtudel on vaja evakueerida elamukvartalid, mis asuvad tööstuse ümber 2 km raadiuses, mis on raskelt teostatav. Näiteks saab tuua eelmise aasta juhtumit Paldiski Põhjasadamas, kui põlesid laohooned [21]. Need ehitised asusid vähem kui 500 meetri kaugusel Paldiski Põhikoolist. 5
Koolilaste uudishimulike parv vaatas sadama piirde taga, mis seal toimub. Jägmisel päeval oli lastel probleemid tervisega. Laohoonetes põlesid keemilised ained ja suits oli tervisele ohtlik. Samas linnas juhtusid põlengud Alexela terminalis, kus asuvad kütusemahutid. Harjumaa päästeteenistuse riskianalüüsist selgub, et kui sadamas peaks pauk käima, siis linnast midagi püsti ei jää, tõdes Paldiski linnapea Kaupo Kallas.[22] Selle terminali plahvatus toob endaga kaasa suur hävingu. Kõige õudsem see, et elanikele ei räägutakse sellest, mis toimib avarii tsoonis. Kui kütusemahutid põlevad ja seda näha linna kaugest nurgast, ütlevad, et kõik on korras ja kontrolli all. Maailma kõige parem näide tööstuse ohtlikkusest on Tšornobõl, kus kunagi töötas tuumaelektrijaam. Katastroofi tulemuseks oli tuhande inimeste surm. Eestis tööstuse arenemist on vaja ja riik peab neid toetama, aga ei tohi ära unustada inimeste vajadusi. Tööstus ei pea olema nii lähedal linnaelanikele, aga mida teha kui ta juba on, kui linn arenes ümber. Tööstus juba kõvasti seisab oma kohapeal ja temale on vaja seda infrastruktuuri ja logistikat, mis kaua aega väga hästi töötas. Ümber tõsta tööstus on väga raske ja kallis, mõnikord kallim kui ümber tõsta linn, muidugi, kui see ei ole mingi Moskva või Los Angeles. [23] Ma arvan, et elanike kolimine äärelinna, kus nad saavad elada looduslikus keskkonnas on hea lahendus sellistele probleemidele. Iga aastaga Paldiski linnaelanikete arv on väiksem. Inimesed alustavad ümber kolima kohtadesse, kus akna taga ei paista mustasid korstnaid ega päikeseni ei tõuse suits. Inimesed ei taha veeta oma raugapõlv või kasvatada üles oma lapsi ebameeldivas ja ohtlikus linnas. Inimesed kolivad linnadesse, kus neid ootab töö, haridusasutused ja kaasaaegne elu. Aga kas saab leida tänapäeva linnadest inimese soojust? Filmis Inimeste mõõtkava räägitakse miljonilinna probleemidest, suurte linnade projekteerimisest, sellest kui raske rajada linna, mis on täidetud kodu tundega, talu, asulate ja küla hubasusega. Paldiski on väike linn, väikese linnarahva arvuga ja väga tagasihoidlike vajadustega. Selles kohas on unikaalne võimalus säilitada ajalugu, inimeste suhted ja perede soojust, mida otsivad paljud urbanistid. [5] On olemas nõmedad linnad, pungil hrušovkasid ja tehaseid, nende elu ei liigu edasi ja inimesed põgenevad sealt. See juhtub sellepärast, et kõik sõltub inimestest. Probleem on selles, et mõnikord inimesed lihtsalt ei taha muretseda midagi peale enda ja ei usu, et nende elu saab muuta paremaks ja õnnelikumaks. Esiteks, inimesed peavad aru saama, et kõik on nende kätes ja nad peavad muretsema oma elutingimuste eest. Paldiskis on hea võimalus areneda edasi ja leida võtteid, kuidas päästa inimesi hallikatest vaadetest ja närtsidest linnadest. 6
1.4.2. Paldiski linna praegune olukord ja arenemise plaanid Praegu Paldiski linnas on juba palju tööstuseid ja tehnoparke: Paldiski Põhjasadam, Paldiski Lõunasadama tööstuspark, Alexela AS, Pakri tuulepark, Paldiski Tsingipada j.n.e Foto 1. Pakri poolsaare tööstuse skeem (autori joonis) Lõputöö käigus intervjueerisin Palidiski peamisi tööstuste esindajaid: Nikolai Pitšugov, kes esindab Alexela Group AS-i huve ja Põhjasadama poolt - Elena Vilmanni. Nikolia Pitšugovi kohtumisel rääkisime enamasti Paldiski tuleviku plaanidest. Tema väidab, et Paldiskit ootab suur tulevik ja tõenäoliselt see on õiglaselt sellepärast, et ajalooliselt Paldiski linn oli mõeldud ettevõtete-tööstus tsoonina. [7.] Praegu on Pakri poolsaarel tehnoparkide territooriumid, peamiselt lääne pool, müüdakse kiiresti läbi ettevõtetele. Kogu aeg toimuvad konkursid uute tööstuste rajamiseks Pakri poolsaarel, kõige tuntumad on Apple serverite keskuse paigutamine, uue tuumareaktori kerkimine ja praegu toimub 7
võistlus Tesla akude tehase järgi. [18] Alexela Group AS-il on edasiarenemise plaan. Eestis kõige suurema tuulepargi abil, linn juba tarbib palju korda vähem energiat kui toodab välja. [19] Praegusel momendil juba realiseeritakse projektid nagu LNG terminal (gaasi töötlemine) ja hiigelektrijaam. [11] Kõik need tööstused tagavad poolsaare energeetilise sõltumatuse. Ilmus projekt Pakri energy island, mis oli loodud Alexela Group AS ja 4energia poolt. Nende plaanides kahe aasta pärast loobuda Eesti Energia AS-i teenustest, teha poolsaar energeetiliselt sõltumatuks ja pakkuda oma teenuseid uutele tööstustele. Energia peamine tooraine tööstustele, ja tulevikus Paldiski tehnopargis on kõik tingimused, et tagada tööstuse tsooni eduka arenemise. Alexela Group AS-i prognooside kohaselt Paldiskile oodatakse rahvastiku kasvu ja 10 aasta pärast linnaelanike arv jõuab 10 000-ni. Uued linnaelanikud on uute tööstuste spetsialistid, tööjõud ja nende pered. Kõikidele uutele elanikele on vaja elamiskohti. Kui arvesse võtta see, et praegune linna asukoht ei sobi tehnopargi tuleviku arenemise plaanidega, uued majad on planeeritud ehitada poolsaare teisele kohale, siis minu poolt pakutud linnaplaneerimise projekt on vajalik. Alexela Group AS, samuti tegutseb linna arenemisega ja kohaliku rahvastiku elutingimuste parandamisega. Nikolai ütles, et nende organisatsioon teeb kõike linnaelu toetamiseks ja on huvitatud potentsiaalsetele töötajatele parema elu tagamisest. Heaolukorra küsimustega tegutseb Nikolai Pitšugov, nende poolt täidetud projektid on Pakri Plaza, Alexela Arena, Paldiski õigususu kirik, tulevikus planeeritud Paldiski kultuurikeskuse restaureerimise tööd, pansionaat puuetega inimestele ja vanadekodu. Nikolai Pitšugov toetab linnakolimise ideed. Tema arvates, elamurajoonil ja linna elul ei ole tuleviku, linn süüakse ära tööstustega. Uue linna kerkimisel kõik piiratakse majandusliku parameetritega: 1 m2 elupinda Paldiskis maksab 350 eurot, kuid kõige odavama uue elamu ehitamine maksab 1100 eur/m2. On vaja suured pingutused, et leida finanseerimine sellisele suurele projektile nagu uue linna kerkimine nullist. Alexela Group AS on suunatud positiivselt uue linna arenemisele Leetses. Aga mis juhtub, näiteks äsja rajatud kirikuga, mis on praegu Paldiskis oluline vaatamisväärsus? Kogemus on olemas, kui vaja, ehitame veel ühe!, ütles Nikolai. 8
Foto 2. Alexela küttusemahutid linna piiril (Autori pilt) Kui kohtusin Elena Vilmanniga, kes esindab Põhjasadama huve, küsisin temalt sadama tuleviku arendustest. [8] Planeeritakse täiesti sulgeda pääs mere äärde sellepärast, et sadama territooriumid on tolli tsoon ja sisenemine sellele alale on keelatud. Praegu sadam on lõigatud kaheks osaks, niimoodi on jäätud ligipääs merele linna kaugemal pool, kuid sellest planeeritakse loobuda. Elena Vilmanni poolt oli mulle välja pakutud idee vana raudtee taas kasutusel võtmine, mis hõlmab kogu Pakri poolsaare, kuid mis on praegu juba osaliselt ära hävinud. Niisuguse lahendusega varustab transpordiga tulevikus planeeritud tööstused. Pakri territooriumid, kus asuvad tuletorn ja NATO baas, jäävad alles, kuna asuvad muinsuskaitse alal ja on turistide poolt külastatav koht. Tulevikus planeeritakse Tallinna maantee asukoha ümbersuunamine, et vältida inimeste kokkupuudet sadamatega. 9
Foto 3. Pakri poolsaare logistika skeem [18] 1.4.3. Vana Paldiski tulevik Seoses sellega, et tulevikus Paldiski linn peab olema elamis tsoonist vabaneda, tänapäevasest linnast jääb vähe. Vanalinnas peab jääma ajalooline osa, kus asub praegune administratiivne hoone, polikliinikute ansambel, park, spordikeskus ja Amanduse Adamsoni majamuusem. See osa saab tulevikus olla saarena, kus saavad peatuda ajutised töötajad ja turistid. Spordikeskus jääb kasutusse tööstuse töötajate poolt, nii nagu see toimib ka praegu. Mahajäätud majades saavad olla organiseeritud hostelid ja toitlustuspunktid. Samuti peab olema tagatud pääs vana Peetri kindlusele, mis on vaatamisväärne objekt. Paldiski linna elanike kolimine tuleb teostada etapiliselt. Esiteks tuleb ehitada üks rajoon Leetses ja siis gruppidena ümber paigutada elanikud. Alustada tuleb kvartalitest, mis asuvad Alexela terminali ja sadamatele kõige lähemal. 10
Alltoodud joonisel on näidatud planeeritud säiliva linnaosa kontuurid, vaatamisväärsed objektid nagu Eesti Evangeelne luterikirik, Püha Georgi krik ja vana linnavalitsuse hoone peavad olema säilitatud ka. Vanad vabrikud, mis raskesti seisavad maal, olid müra, kannatuse ja raske töö kohaks. Nad meenutavad seda, mis hinnaga riik lõi läbi tee enda õitsmisele ja sellest, kes seda tegi. Siis ei ole imestada, et mitte paljud püüavad võidelda selle koha säilimise eest. [4, lk 154] Paldiski linna saab võrrelda vana vabrikuga, mis on läbi elanud enda parimad ajad ja nüüd võib kasutada muuks otstarbeks. Iga aastaga on vähem inimesi, kes võitlevad Paldiski linna säilimise eest. Foto 4. Paldiski linna osa, mis planeeritud säilitamiseks (autori joonis) 1.5. Juhtumi uuring 1.5.1. Linnaehituse ajalugu Selle projekti tegemiseks oli tehtud analüüs maailma linnaehituse ajaloost. Hästi näha tendentsi linnaehitamisel läbi aegade: müürid, kaubandusteed, haridus, sport, kirik, tööstus ja avalikud alad. 11
Vanasti oli linna ehitamise põhimõte kaitsta linnaelanike vaenlastest ja ümber linna ehitati kõrged müürid. Tänavavõrk oli tihe ja tänavate mustri poolest süsteemi. Hiljem arenes kaubandus ning linnaehitamise olulisemaks teguriks oli näidata linna asukoht kaubanduslaevadele või paigutada linn kaubandusteede ristumispunktidesse. [17, lk 51 ] Ajaloos paljudel linnadel oli ümargune süsteem. Näiteks Egiptuses linnad olid ümarguse või poolümarguse põhiplaanile paigutatud ovaalsete või ruudukujuliste elamute kogumid. [17, lk 19 ] Radiaal süsteemi võis kohata ka keskaegsetes linnades ja selle süsteemi ilmumine on seotud kaubandusteedega, mis oli suunatud lossidest igale poole. [28] Linna projekteerimisel on arvestatud kaasaegsed tegurid. Esiteks, proovinud vältida kaubandusteid, teha uus linn rahulikumaks, varjatud tööstuse mürast ja veoautodest. Uus linn paigutatud praegusest Paldiski maanteest eemale, et ainult kohalikutel elanikutel ja turistidel on põhjus sõita Leetsesse. Juba keskajal kirik oli kõige olulisemaks hooneks, mis etendas haridust ja lõi tsivilisatsiooni kunsti. [16, lk 148] Praegu kirikut ei seostata haridusega, aga ta jääb linna osaks, kuid mitte nii oluliseks nagu oli see mitu sajandit tagasi. Oli otsustatud projekteeritud linnas paigutada õigeusu kiriku. Samuti uuringutest tooksin esile, et kaasaegsetes linnades on väga oluline haridus nagu arenes see juba antiik maailmas. Projekteeritud linnas kool ja lasteaed asuvad linna keskel, et lapsed saaksid turvaliselt jõuda sinna ja tagasi koju. Rahva arvamuse järgi, kool peab kodu lähedal olema ja kui pole kooli - pole elu. [29] Paralleelselt diplomitöö kirjutamisega, Anastassija Malkova, Tallinna Tehnikakõrgkooli vilistlane ja Eesti Kunstiakadeemia magistri urbanistika eriala tudeng, koostas uurimistöö, mis oli seaotud selle diplomitöö raamides uue linna projekteerimisega. Anastassija otsustas jälgida, kuidas arhitektuuritudeng projekteerib uue linna algust ning kuidas kulgeb töö protsess. Tänu sellele uurimustööle, saab jälgida linna projekteerimise arengu protsessi. [30] 12
Foto 5. Monitoring documentation of town design - The case of Paldiski [30] 1.5.2. Paldiski linnaelanikud Minu projekt puudutab inimeste elusid. Linnaelanikest ja nende arvamusest sõltub palju. On vaja aru saada, kuidas nad tahavad muuta oma elukohta ja kas toetavad kolimise ideed. Uus linn peab vastama elanikete soovitustele, et täita eelmise kodu kaotust, millega on seotud nii palju mälestusi. Üks minu ülesannetest on välja mõelda, kuidas saab teostada linna kolimine. Kolida peavad linnaelanikud ja nendest sõltub palju. 13
Paldiskis ametlikult elavad 3820 inimest, kuid tõenäoliselt neid on umbes 4100. Linnarahva number vähenes pärast uue ühistranspordi süsteemi ilmumisega Tallinnas. [7] Rahvuslikus koosseisus on 2000. aastatel eestlaste arv ja osatähtsus mõnevõrra kasvanud. Kui 2000.a rahvaloendusel oli eesti emakeelega inimesi Paldiskis 28%, siis 2011.a rahvaloenduse ajal moodustasid eestlased 33%. Venelasi oli 53% ja muust rahvusest inimesi 14%, millest 70 venekeelt kõnelevad elaniked. Hiljutise sisserände tulemusel tekkinud Paldiski eestlaskond on muude rahvustega võrreldes noorem, kuna pensioniealiste osatähtsus on nende hulgas väike.[35] 2010 andmete järgi linnas elas 4100 inimest, neist 2156 olid eesti kodanikud. Paldiskis elavad 32 erineva rahva esindajad. [33] Kümme aasta jooksul, mis elasin Paldiski linnas, vaatasin kuidas areneb linn ja kindlasti ta areneb paremale poole. 2003 aastal linnas oli tõenäolisel rohkem antisotsiaalse inimhulka: joodikud, kodutu inimesed, narkomaanid. Sellinne olukord linnas juhtus pärast linna tühisust. Paldiski oli jäetud sõjaväkitega 1994 aastal ja elanikete arv järsku muutus 10 000 inimest 3000 inimeseni. Paldiski linnas oli tohutu palju varemeid. Kohalikud elanikud, kes jäi, kaotasid oma tööd ja lastsid meeleolu langeda.[34] Samuti, linna kolisid igasugused inimesed, sellepärast, et siin oli odavad korterid ja linn asub suhteliselt pealinnast lähedal ja linnasr ära kolisid need, kelle majanduslik olukord oli suhteliselt suurem, kui teistel. Viimasel 15 aasta jooksul on olukord linnas muutunud paremaks, vaid inimesed jätkavad Paldiski linnast ära kolima. Leetse külas praegu elavad kolm peret eramajades. Vaatamata ilusale loodusele ja kaunile vaatele, praegu inimesed ei taha sinna kolida. Kohalikud inimesed rääkisid mulle oma muredest lähemalt. Neid väga häirib, et läheduses ei ole kooli ega lasteaeda. Leetses ei käi busse ja kohalikel inimestel peavad olema autod. Uue linna kerkimine parandab elutingimusi ka Leetse kohalikel inimestel. Organiseeritud küsitlusest selgus, mida inimesed mõtlevad oma linnast ja kolimise ideest. Küsitluse tulemused on näidatud punktis 1.6.3. ja Lisana ( Lisa 1 ). 1.5.3. Paldiski elanikete küsitlus Organiseerisin linnas küsitluse, mis tegin nii interneti teel kui ka paberkandjal, et haarata võimalikult rohkem erineva vanusega linnaelanike. Samuti oli küsitlus organiseeritud nii eesti kui ka vene keeles sellepärast, et Paldiski linn on eraldatud kaheks osaks: vene keele kõnelejad ja eestlased. Eesti- ja venerahva vastused olid eraldatud. Kahjuks need kaks kategooriat puutuvad väga vähe üksteisega kokku ja sellepärast nende pilk linnale on erinev.. Mõlemal on oma kool ja lasteaed, vene keele valdajad töötavad kohalikes tööstustes, aga eestlased tegutsevad sõjaasjandusega. 14
Kokku küsitluses võtsid osa 188 inimest, neist 131 vene- ja 57 eestirahva. Vastajad olid enamasti 18-30 vanusega - 58%, kuni 18 aastat vastasid 16 % inimest, 30-50 olid 19,7%, üle 60 aasta vana oli 6,4% vastajaid. 48,4% vastajaid elasid Paldiski linnas kogu elu, 42,6% on elanud rohkem kui 5 aastat ja 9% 1-5 aastat. Töö järgi on inimesi võimalik eraldada peaaegu võrdselt: 44,7 % töötavad Paldiskis, 40,6% Tallinnas ja 14,7% muu kohas. Tuleb ära märkida fakti, et vastajatest Paldiskis töötab rohkem eestlasi aga selle põhjuseks on see, et eestlased tulevad Paldiskisse sõjaväebaasi töötada, siis protsentuaalselt sellest grupist töötavad Paldiskis rohkem, kuid kohalikes tööstustes rohkem venekeelseid töötajaid. Üks esimestest küsimustest oli, kas inimesed olid rahul elutingimustega. Vastajad jagunesid pooleks, aga venerahvast rohkem kui 50% ei olnud rahul elutingimustega, kuid eestlastest rohkem kui 50% arvavad, et linnas on head tingimused elamisele. Oli küsimus vaba aja veetmise kohta, mille järgi saab järeldada, et Paldiski linnas rohkem aega veedavad venerahvas 52,3% neist eelstavad jääda linna omal vabal ajal, kuid eestirahvas sõidavad puhkama Tallinnasse. Samuti nagu elutingimuste tulemused, küsimusele Kas sobib Paldiski linn noortele peredele? inimesed jagunesid pooleks. Rohkem venerahvast mõtlevad, et ei sobi, kuid eestirahvas arvab pigem Paldiskit positiivseks elukohaks noortele peredele. Vastajad olid nõus sellega, et elavad puhtas linnas, niimoodi vastasid rohkem kui 60% inimestest. Häiriva tööstuse läheduse koha pealt eesti vastajaid sai jagada täpselt pooleks, kuid 67% vene vastajatest ütlevad, et tööstuse lähedus häirib elamist. 31,5% eestlasi ei taha kolida Paldiski linnast, kuid vene vastajatest ainult 21,7% tahavad jätkata oma elu selles linnas. Küsisin ka linna kolimise ideest, kas inimesed tahavad jääda Pakri poolsaarele ja kolida poolsaare teisele poolele, uutesse korterelamutesse, siis rohkem kui pool(59%) vastajatest olid huvitatud kolimisest Leetsesse ja 41% polnud. Foto 6. Linna elanikete arvamus linna kolimise ideest (autori joonis) 15
Paljud inimesed on veel kahtleval seisukohal linna kolimise ideest. Nad ei usu, et uues kohas neid ootavad paremad tingimused. Inimesed kardavad, et nende korterid võetakse ära selleks, et lammutada ja vabastada ruumi tööstustele, aga asemel ehitatakse odavad, külmad ja ebaatraktiivsed hooned teisele poole. Need inimesed vaatavad seda ideed skeptiliselt. Tabel täiendavate andmetega on esitatud lisana (Lisa 1[p.]). Linnaelanike küsitlemisel inimestel ilmusid palju küsimusi Paldiski linna arenemisest ja oli võimalik koguda suur hulk tagasisidet, millist linna tahavad nad näha. Paljud rääkisid, et unistavad elada eramajades oma krundiga või madalamas hoones, näiteks ridaelamutes. Ilmus unikaalne võimalus projekteerida reaalselt vajaliku linna algusest. Uus linn peab olema hästi läbi mõeldud ja täis elu. Praeguses Pakri linnas, Paldiskis linnaelanikud harva veedavad aega väljas. Puhkusel ja vabal ajal sõidavad nad tavaliselt linnast välja või istuvad enda elupoksides. Michael Ragoni raamatus räägitakse probleemist üksindus inimeste hulgas, mis tähendab see, et viimasel ajal kolimine eramajadesse on väga populaarne. [14, lk 16] Selles projektis on proovitud projekteerida linna, mis täidab kohalike elanike soove: teha linn vaikseks, madalamaks, rahulikumaks võrreldes Paldiski linnaga, vaid mitte murda linna atmosfääri eramajade rajooniga. 1.5.4. Kiruna (Rootsis) Sarnane linna kolimise projekt on Kirunas, Rootsis. Kirunas on kõige suurem maagitoodang riigis, mis vajab laienemist linna poole. Laienemise juhul suureneb oht linna elanikele, sellepärast oli tehtud otsus linna kolimisest. Projektis planeeritakse tõsta ümber kesklinna kaks miili kaugemale olemasolevast asukohast ja suunata linna arenemine teisele poole kaevandust. Rohkem kui 3000 kortermaja, hotell, kool, bürood ja muud hooned ehitatakse uude asukohta. Kõige tuntumad ja väärtuslikumad hooned nagu kirik, mis 2001. aastal oli valitud kõige ilusamaks hooneks Rootsis, plaanitakse tõsta ümber tema uude asukohta, sama välimusega nagu ta praegu on. Projekt planeeritakse realiseerida 100 aasta jooksul.[25] Sellest projektist järeldan, et mitme tuhande inimeste kolimine on võimalik ja teostatav. Kiruna näitel on võimalik analüüsida, kuidas on mõeldud läbi kolimise protsess ja kuidas reageerivad niisugusele projektile kohalikud elanikud.[24] 16
Foto 7. Kiruna linna kolimise etapid [25] 1.5.5. Mologa (Venemaa) Ajaloos on teostatud ka näiteid linna kolimisest. 1941. aastal Venemaal hüdroelektrijaama ehitamise tõttu oli vaja uputada suur maatükk, kus asus terve linn. Otsus linna kolimisest oli võetud kahe kuu jooksul, küll aga kolimine toimus neli aastat. Tänu sellele, et linnas olid paljud ehitised klassikalised vene puitmajad, mida oli võimalik lahti võtta ja kokku panna teisel kohal, elanikud said kolida koos oma elamutega. Kiviehitised oli jäetud paigale või lammutatud. Praegu Mologa linn paistab veest, meenutades kõikigile oma kurvast saatusest. 17
Foto 8. Mologa linn, mis sai tööstuse arenemise ohvriks. [32] 18
2. Projekt 2.1. Asukoht Leetse Uue linna projekteerimiseks valisin Leetse küla, mis asub suhteliselt lähedal Paldiski linnale. 20. sajandi novaator, prantsuse arhitekt, Michael Ragon rääkis: Arhitekt peab kogu aeg silmas pidama linna või rajooni iseloomu individuaalsust, kus nad ehitavad ja kõik peab meenutama seda, et me asume konkreetses Euroopa linnas oma ajalooga... [14, lk 21] Leetse oli ahvatlevaks asukohaks uue linna projekteerimisele, samuti, sellepärast et sellel kohal on olemas oma ajalugu. Leetse ajalugu on seotud kohaliku mõisaga, mille varemed on säilinud ja on turistidele atraktiivseks objektiks. Leetse asub Pakri poolsaarel kirdes, Paldiski linnast vaid 5 km kaugusel. Autoga kohale sõitmiseks võtab 5 minutit, jalgrattaga 20 minutit. Uus linn Leetses annab hea võimaluse elada oma töö kõrval ja samal ajal kaugel tööstustest. Uus linn eraldatud tööstuslinnast tiheda metsa ribaga. Inimestel on hea võimalus elada oma töökohtade juures ja samal ajal nautida meeldivaid elutingumusi. [12, lk 159] Leetse asub maalilises kohas, mere läheduses ja uue linna asukoht piiratud pankrannikuga. Pankrannik ja Leetse rand on turistide poolt külastav objekt. Leetse loodus kingib inimestele imelisi vaateid. Leetse on rikas oma ojade, liivaranna, kõrge männimetsa ja erisuguse fauna poolest. Uue linna keskus asub 15 meetri kõrgusel pankrannikul, mis on linna piir. Tänu tiheda metsa, uued elamud saavad olla kaitstud külmade tuulte eest. 2.2. Ajalooline ülevaade 2.2.1. Paldiski linna ajalugu Pakri poolsaarel on Paldiski linn, lähedal asuvad kaks saart : Suur- ja Väike-Pakri, poolsaare idaküljel on Leetse küla. Esimesed poolsaare elanikud olid viikingid. Pärast neid tulid Rootslased - talupojad ja kalurid. Siiamaani on linnas säilinud Rootsi kalmistu. Rootsi ajal linna nimi oli Rogerwiek. Siin asus kalurite sadam. [1, lk 6 ] Pärast Põhjasõda lõppemist, 1710. aastal, ja rahulepingu sõlmimist Rootsiga, Vene tsaar Peeter I, 1718. aastal, otsustas Rogerwiekus ehitada kindluse. Peeter I külastas kokku Paldiskit kolm korda. Pärast Peetri I surma, kindluse ehitamine oli peatatud. 1762. aastal Peeter I tütre, Elizaveta 19
Petrovna valitsemise ajal, hakati asulat vene keeles nimetama Baltiiski Port (Балтийский Порт), mis tähendab eestikeeles Balti sadam. [1, lk 13] Foto 9. Rogerwiekus asuva kindluse plaan [1, lk 12 ] Foto 10 ja 11. Baltiski port 20. sajandi alguses [1, lk 18, 19 ] Eesti ajal, 1918 aastal, linn sai oma praeguse nimetuse Paldiski. 1939. aastal said nõukogude väed õiguse rajada Paldiskis sõjamerebaasi. Sellest ajast Paldiski linn oli kinnine. [3, lk 25,26] 20
Linna suletud perioodil polnud teada, kuidas elanikud linnas elasid. Paldiskis asus tuumaallveelaevade õppekeskus, mille ümber tiirles linnaelu. Allveelaevade õppekeskusse käisid kogu nõukogude aladelt noored spetsialistid õppima. Kõik olemasolevad hooned on säilinud nõukogude ajast. Tol ajal linnas elas 11 000 inimest. 1994. aastal sõjaväelased lahkusid linnast ja elanike arv langes 3500 inimeseni. Praegu linnas elavad 3820 inimest.[33] Foto 12 ja 13. Vaated Paldiski tänavatele Nõukogude ajal [1, lk 28 ] 90ndatest Paldiski linnas alustasid edukalt arenema tööstused. Nende hulgas kaks sadamat, tehnopargid, tuulepark ja teised tööstused. Nõukogude ajal Paldiskis oli rand, suur kultuurikeskus, kino, ilus park, linna äärdes olid suvilad. Linna elanikud räägivad, et olid õnnelikud tol ajal. Kurvastuseks, praegu seda kõike pole. Vaba ruumi, randa, võtsid oma valdusse tööstused, kultuuri keskus ja kino seisavad varemetes. 2.2.2. Leetse ajalugu Kõige tuntum ehitis Leetses - hoone, mille pärast Leetse küla on olemas Leetse mõis. Leetse mõis asub Pakri poolsaare põhjarannikul. Mõisal on historitsistlik peahoone, mis oli ehitatud 1860. aastatel Jakob von Rammi ajal. Peahoone oli maha põletatud vandaalide poolt 1993. aastal. Selle kõrval valitsejamaja (18. sajand) on renoveeritud eluhooneks. [2, lk 39] Leetse mõis praegu kuulub Christian von Wistinghausenile, kes elab Saksamaal ja suveperioodil sõidab perega Leetsesse. Uued omanikud tegutsevad mõisa varemete ja ümbritseva ala restaureerimisega. Praegu mõisas saab leida 21
vaatamisväärseid vana purskkaevu varemeid ja suursugust treppi, mis viib pankrannikult alla randa. Foto 14 ja 15. Leetse mõisa peahoone ja treppi varemed. (autori pildid) Leetse mõisas palju korda muutusid otstarbed ja omanikud läbi aja: 1677 Otto von Scheiding > 1739 Schönberg > Scharenberg > Essen > 1800 Christoph von Ramm > Jakob von Ramm > 1872 parun Walther Rudolf von Unger Sternberg > 1939 1992 nõukogude vene raketibaas. 18. sajandil mõisa oli väga populaarseks kohaks vene tuntumatele isikutele, kes peatusid seal oma puhkuse ajal läänemere rannal. Mõisat külastasid kirjanikud, luuletajad, poliitikud, kunstnikud ja 20. sajandil külastas mõisat vene tsaar Nikolai I. [2, lk 39] Foto 16. Leetse mõis [1, lk 8 ] 22
Nõukogude ajast Leetse alale on jäänud vana piirdeaed okastraadiga, nõukogude aegsete hoonete varemed, dotti varemed, kaitsekraavid, mürskude trehterid, kolud ja muud sõjaaja jäljed. Foto 17,18,19 ja 20. Leetses asuvad nõukogude ajast varemed. (autori pildid) Leetse ääres, samuti on säilinud vana tuumareaktori hoone, mida praegu kasutatakse tuumajäätmete kogemuspunktiks. See oli oluline objekt Eestis nõukogude ajal. Foto 21. Tuumareaktor Leetse ääres[31] 23
2.2.3. Vaatamisväärsused Vaatamata sellele, et Paldiski linna seostatakse sadamatega, suur tööstuse arenemisega ja tuulegeneraatoritega, Paldiski ja terve poolsaar jääb turistidele atraktiivseks kohaks. Pakri poolsaare põhja kallas on muinsuskaitse all. Siin asub kõige kõrgem Eestis tuletorn ja vaateplatvormist avaneb imeline vaade merele. Praegu selles kohas arendatakse turistidele ettenähtud ala: hostel ja kohvik. Leetse mõis ja Leetse rand on väga ilusad ja salapärased, vaid sellepärast, et need kohad asuvad linnast eemal ja sinna viib ainult kruusa kattega sõidutee, paljud turistid ei tea sellest kohast. Leetse ääres on Madise-Lepiku küla, kus asub Leetse-Lepiku talukalmistu, kuhu maetud on tuntuim eesti maalija Nikolai Triik. [36] Paldiski linnas asuvad kolm arhitektuurselt väga huvitavad kirikud: kaks neist on säilinud vanast ajast ja üks on tänapäeval ehitatud õigususukirik. Samuti, Paldiski on tuntud skulptori Amandus Adamsoni poolest, kelle kodustuudio asub linnas. Linna sissesõidu ääres, Alexela Terminali piiril, asuvad kaks kalmistut, millest üks on 200 aastat vana Rootsi kalmistu. Foto 22. Paldiski rongijaama ääres seisev vaatamiseväärsuste suunatähis (autori pilt) 24
2.3. Linnaehituslik analüüs 2.3.1. Olemasoleva olukorra hinnang Paldiski linna uueks kohaks on valitud Leetse küla, mis asub Pakri poolsaare Lääne küljel. Leetse külas on olemas neli eramut, mis paiknevad üksteisest eemal. Üks neist on vaatamisväärne Leetse mõis. Linna rajamiseks on valitud pankrannikul asuv suhteliselt metsast ja ehitistest tühi maa-ala. Selle koha pankrannik on pööratud hommikuse päikese poole, mis lihtsustab tänavavõrgu seostamist ümbritseva maastikuga. Uus linn planeeritakse rajada Leetse rannast 200 meetri kaugusele. Mõisa-äärne pankrannik ei ole väga järsk, kui võrrelda Pakri poolsaare põhjapoolse pankrannikuga. Leetse pank on 15 meetri kõrge ja läheb alla astmeliselt. Uue linna rajamise kohal on pankranniku kõrgus 10 meetrit ja on suhteliselt järsk. Projekteeritud krunt on 36 ha. Selle maastik on suhteliselt tasane. Mõnedes kohtades saab kohata väikeseid ojasid, mis pankrannikul muutuvad joaks, vahepeal moodustades väikeseid järvesid ja lõpevad meres. Kohalik maastik on II maailmasõja ohver. Tollest ajast Leetses jäi palju mälestusi: kaevikud, pommilehtrid, mis on muutunud järvedeks. Samuti, on palju sõjaajast säilinud hoonete ja rajatiste varemeid. Vanad maailmasõjast säilinud objektid saavad olla kasutatud kaasaegses võtmes ja meenutavad mineviku.... säilimisel on olemas moraalne tähtsus ja ümbruskond, mis täidetud mineviku jälgedega, loob kohti, kus on lihtsalt meeldivam elada. Kevin Lynch [4, lk 143] 2.3.2. Piiravad tegurid Hoonete rajamisel, laiendamisel, rekonstrueerimisel tuleb tagada nende arhitektuurne ja esteetiline sobivus konkreetsesse kohta, arvestades alal domineeriva arhitektuuriga. Metsaga kaetud perspektiivsetel elamumaadel jätta vähemalt 33 % territooriumist looduslikuks metsamaaks või planeerida parkmetsaks. Elamukruntidel tuleb olemasolev kõrghaljastus säilitada või taastada väljaspool hoonestusala vähemalt 33 % ulatuses. Parkimine tuleb lahendada arendataval krundil. Iga eluaseme kohta soovitatav kavandada minimaalselt 2 parkimiskohta. Kortermajade puhul on soovitav lahendada parkimine võimalusel hoonesiseselt (maa all, alumistel korrustel vmt). Põhimaanteede ääres paiknevate elamualade arendamisel tuleb juurdepääsude kavandamisel arvestada, et uute samatasandiliste mahasõitude rajamine nendele maanteedele ei ole lubatud. 25
Juurdepääsuteede kavandamisel tuleb kaaluda olemasolevate teede ja ajalooliste teekoridoride ära kasutamise võimalusi ning eelistada lahendusi, mis maksimaalselt kasutavad ära olemasolevat teedevõrku ja/või ajaloolisi teekoridore. Üksikelamu maksimaalne kõrgus kuni 10m. [36] 2.3.3. Järeldus Uue linna projekteerimisel olen lähtunud Paldiski üldplaneeringu tingimustest ja nõuetest. Leetse linna tänavad on planeeritud olemasolevate teede ja metsa-vaba alade järgi. Üks põhieesmärkidest on olemasoleva metsa säilitamine. Uus linn on kavandatud madala hoonestusega. Paljudel hoonetel parkimine on lahendatud esimesel korrusel või maa all, et tagada turvaline ja loodussõbralik keskkond. Hästi säilitatud olemasolevad rajatised planeeritud võtta arvesse ja tulevikus kasutada rekreatsiooni alana või väikeste äripindadena. Erijuhtudena varemed saavad olla uue eluhoone algpunktiks, nagu seda oli tehtud Leetse kaheksal eramajal, mis olid rajatud vana bunkeri varemete peale. 2.4. Asendiplaan Foto 23 ja 24. Villa Lokaator, Leetses [39] 2.4.1. Olemasolev olukord (reljeef, haljastus) Linn planeeritud pankranniku piiril, mis on 15 kuni 10 meetrit kõrge. Projekteeritav koht on suhteliselt tasase reljeefiga. Vaatamata sellele, et uue linna asukohaks oli valitud kõrghaljastusest kõige tühjem koht, siiski planeerimise alla jääb suur osa metsaaladest. Leetses on väga erinev floora: siin on kase-, männi- ja segametsi. Kohalikud metsad on marjade, seente ja pähklite rikkad. 26
Foto 25 ja 26. Leetse loodus (autori pildid) 2.4.2. Planeeritav olukord Elamuarenduse perspektiiv on kaunis looduskeskkonna toel hea, kuid eeldab samuti olulist elanikkonna suurenemist, kulutusi tehnilise ja sotsiaalse infrastruktuuri väljaehitamiseks. [36] Planeeritud on säilitada maksimaalselt olemasolev haljastus ja vähel määral sekkuda olemasolevat loodust. Linna majad saavad olla varjatud metsaaladega ja ainult hoone harjad on näha kõrvaltänavatelt. Sellise metsatänava referents on inspireeritud Rob Krieri projektist Windows in the woods. [10, lk 68] Uus linn planeeritud ida pool tihe ja lääne pool hõredam, seoses sellega, et püütud rohkesti üles ehitada metsaaladest tühjad maad, mis asuvad krundi ida pool. Lääne pool on suhteliselt tihe mets, sellepärast, hooned on paigutatud planeeritud teede äärde. Leetse linnas projekteeritud kolme- ja kahekorruselised hooned. Asutused peaaegu kõik ühekorruselised: polikliinik, kiirabi, huvikeskus, toidupoed, kohvikud. Erandiks on linnavalitsus, mis on ette nähtud kolmekorruselisena ja kooli osa kultuurikeskusega, mis on projekteeritud kahekorruselisena. Kaasaaegne linn see on skväärid ja bulvarid; paremal hooned välja- ja sisseastuvate osadega plaanides; vasakul ja kuskilt linna sees astmelised hoone, kuhu paigutatakse restoranid, kohvikud ja poed. Le Corbusier. [14, lk 49] Uue linn planeeritud metsapargi ja metsaaladega, sinna projekteeritud laiad kõnniteed ja promenaad, välja pakutud rohelised tänavad, mis kujutavad endast metsas rajatud kõnniteid puitlaast-kattega. 27
Linnaelanikud saavad nautida loodust iga päeval, nende kodudest saab jõuda rannale 5 minuti jooksul. Ülemistest korteritest avaneb ilus vaade merele või metsale. Seoses sellega, et kõige lähim Leetse-Lepiku talukalmistu asub suhteliselt kaugel uuest linnast ja on vaatamisväärne objekt, mis ei ole ette nähtud laiendamiseks, Leetse linnas õigesusu kiriku lähedusele alale planeeritakse rajada uus Leetse kalmistu. Uue kalmistu rajamisel tuleb tagada vaba ja heakorrastatud juurdepääs alale ning ümbritseda kalmistu piirdega. [36] 2.4.3. Edasiarenemise skeem Linn on planeeritud tulevikus kasvama. Arendajate prognooside järgi kümne aasta pärast linnarahva arv peab tõusma kuni 10 000ni. Linna oodetakse uue tööstuse töötamiseks spetsialistid ja nende pered. Linn on eraldatud rajoonideks: ida pool on eramute rajoon, keskel on keskus äripindadega ja lääne pool on kolme- ja kahekorruselised korterelamud. Edasi-arenemisel saab linn kasvada oma sektorite järgi ja jätkata rajoonide otstarbeid. Leetse linn kasvab edasi lõuna poole ja eramajade rajoon saab tulevikus ühendeda Madise-Lepiku külaga. Linna arenemisel tuleb vätida Leetse mõisa ala ja tuleviku kalmistu asukohta. Projekteeritud Tallinn Leetse maantee linna kasvamise olukorras jääb linna keskele. 2.5. Tänavavõrgu süsteem Uus linn projekteeritud raadial-süsteemis. Leetse linna asukohal on maa suhteliselt tasane ja peaaegu terve krunt on kõrghaljastusega. Puud puuduvad ainult pankranniku ääres. Sellises olukorras on vaja teha otsus kust alustada, on proovitud erinevaid skeeme ja variante. Lõplikus variandis uue linnale valitud radiaal-ring süsteem, mis tundus kõige sobivam ja loogilisem selles olukorras. Uus linna skeem meenutab päike joonist, kuid, muidugi ei ole see päikeselinn, millest Tommaso Campanello rääkis. Ei ole siin 7 müüri, mille peal on maalitud maailma teadmised ja eriline elukorraldus. [13, lk 5] Linn on polüfunktsionaalne, liikuv organisatsioon, mis mahutab palju funktsioone, mis täidavad erinevaid ülesandeid. Linna vorm peab olema mingil määral mitte täpne aga plastne inimeste vajaduste ja arusaamiste suhtes. [4, lk 87] Üks põhilistest linna ehitamise reeglitest on: linn peab olema mitte väga kaootiline ja mitte väga ordinaalne. [6] Linnas on vaja leida tasakaal, mis võimaldab elanikel tunda end mugavalt oma kodudes. 28
Radiaalse süsteemi kõige suurem pluss on ühtlus: linnas kõik asub ühel kohal ja organiseeritud, on väga hea ligipääs. [28] Eluhoonestus asub peaaegu võrdsel kaugusel kesklinnast. Radiaal skeem võimaldab projekteerida elamud päikese poole ja vältida sõiduteelt lärmi. [26] Selle süsteemi korral on hästi jagatud transpordi süsteem. [27] Samuti radiaal-ring süsteemi puhul on võimalik efektiivsemalt projekteeirda linna kasvamist. Linn saab areneda samasuguse süsteemi järgi edasi. Raamatus Man and the Landscape räägitakse Brasilia linnast, tema tänava süsteemist, et niisuguse süsteemi linn ei saa olla jäätud lõpetamata. [16, lk 324] Radiaalsel süsteemil on positiivsed tegurid, kuid on ka mõned negatiivsed pooled. Sellise radiaalse süsteemi puudused on parandatud linna tunnusjoonte abil. Radiaalse süsteemi kõige suurem puudus - liikumine ühest kohast teisele, sellepärast Leetse linnas projekteeritud ring tänavad, mis ühenevad kesklinna suunatud tänavad. Teine suur puudus radiaalsel süsteemil on suur koormus kesklinna teedele, sest kõik on suunatud sinna. Projekteeritud linnas on kaks keskust: radiaalse süsteemi keskus, kuhu paigutasin kooli ja kultuuri keskuse, ja elu keskus kauplustega ja väike äridega, kus asub suur avalik ala, mis asub Tallinn Leetse mantee ja kooli alaga vahel. Sellel juhul radiaalse süsteemi tänavatel ei ole vaja sunnata nii palju autosid kesklinna, kus asub kool ja lasteaed. Õppehoonetele ei ole vaja nii palju ligipääsu autodele. Siin jääb sõidutee, mis varustab kooli kaubaga. Planeeritakse paigutada linna keskuses kooliasutus, mis annab hea võimalus pääseda lapsi kooli turvalisus ja kõikidest linna kohtades koolini on võrrad kaugused. Poodid ja kultuuri asutused planeeritakse paigutada linnast väljasõitmis kohtades, et oli mugav teha ostused töölt kojju tee peal. [12, p.86 ] Foto 27. Leetse linna radiaal süsteemi skeem (autori joonis) 29
Uue linna projekteerimise ajal pöörasin palju tähelepanu radial-ring süsteemiga linnadele. Jan Gehli raamatus oli välja toodud Brasilia linn, millest linnuvaatelt tekkis uhke mulje, kuid inimeste tasandil on ebamugav linn. Brasilia linn on näide kuidas kunsti teostamisel unustatakse inimese skaala. Ma püüdsin vältida Brasilia sündroomi ja töötada Elu > Ruum > Hooned põhimõtte järgi. [15, lk 195, 198] Foto 28. Brasilia linna skeem [15, lk 194] Tänavate moodustamisel lähtusin krundil asuvatest olemasolevatest teedest ja metsaalade asukohtadest. 2.5.1. Liikluseskeem ümbritseva linnadega ja asulatega Uue linna rajamisega alustab töötamist süsteem töö-kodu. Uuest linnast viib Leetse - Tallinn maantee ja Leetse tee Paldiskisse. Inimestel on võimalus takistuseta otse sõita oma töökohta, Paldiskist on otse maanteega tagatud tee Tallinna poole. Veoautod ja muud suuremahulised transpordivahendid saavad vältida elutsoonis sõitmist ja otse suunduda Paldiskisse, praeguse olemasoleva Paldiski maantee kaudu. 30
Foto 29. Linna töötamise skeem (autori joonis) Projekteeritud linna on planeeritud ühendeda ümbrusega linnavahelise bussiga. Planeeritud kaks bussiliini: Tallinn Leetse ja Leetse Paldiski. Viimane peab käima rohkesti, et tagada inimeste saabumist tööle. Leetse linna on planeeritud rajada raudtee liin, mis Tallinnast, pärast Põllkülla peatust muudab oma suunda Leetse poole. Sarnane olukord toimib Kloogarannal. 31
Foto 30. Ühendus teiste asulatega (autori joonis) Majaka piirkonna alternatiivse juurdepääsuna ümber Paldiski linna on kavandatud marsruut Majaka tee Kadaka tee Tuulepargi tee Leetse tee Paldiski maantee ja vastupidi. Paldiski LNG terminali jaoks rajatakse kõvakattega tee Majaka piirkonna poolt Leetseni, mis tähendab uue liikumissuunda Tallinnast terminali läbi Leetse linna. Paldiski arenemise plaani järgi, kui linna elanike arv jõuab 10 000-ni ja tööstused Pakri põhja pool alustavad aktiivselt areneda[7], võib mõelda vana raudtee taastamisest, et varustada kiire transpordiga kõik Pakri asutused. Raudteemaa üldplaneeringu järgi on perspektiivsete raudteeharude jaoks reserveeritud maa, mis tähendab, et tulevikus vana raudtee joon saab olla taastatud, selleks et varustada transpordiga Pakri poolsaarel asuvat Paldiski linn, Leetse linna ja tööstuse tsoone. 2.5.2. Liikluskorraldus ja parkimine linnas Iga maja ääres on vastavalat EVS_Linnatänava standardile rajatud parkimisplatsid, mis vastavad hoone vajadustele või lisatud paar parkimiskohta varuks. [37] Olemasolevate metsaalade säilitamiseks mõnedel majadel parkimine oli lahendatud esimesele korrusele või maa alla. 32
Kesklinnas asuvate asutustele(kooli ja lasteaia hoone, kultuurikeskus) parkimine planeeritud natukene eemale, staadioni juurde ja keskuse lääne poole. Sinna planeeritakse suur parkimisplats, mida saab kasutada vastavate hoonete vajadusele, lisaks turistide poolt, kes tahavad nautida Leetse looduses kõndimist. Iga asutuste ääres on tagatud parkimine jalgratturitele. Linna ääres asub Leetse Tallinn maantee, mille kiiruseks on ette nähtud 70 km/h. Linna sees on 50 km/h tänavad ja kvartalite sisesed tänavad 30 km/h. Linna liikluskorraldus on projekteeritud võimalikult mugavas võtmes linnaelanikele ja maksimaalselt tagasihoidlikult, et jätta rohkem puutumata metsaalasid ja vältida müra. 2.5.3. Teed ja platsid Kõnniteed on eraldatud kaheks tüübiks: kõvakattega ja katmata kõnniteed (rohelised koridorid), mis kujutavad endast puutumatuid metsaalasid, kus kulgeb rada jalutamiseks ja tervisejooksuks. Pankranniku äärt mööda jookseb promenaad, mis on eraldatud järsust pankrannikust olemasoleva, nõukogude aja tehis kaitsevalliga. Planeeritud eramajade alal, kus asub kaitsevall, on ette nähtud madal, loodussõbralik puidust piir. Foto 31 ja 32. Olemasolev kaitsevall (autori pildid) Sõiduteede äärsed kõnniteed on laiusega 2 meetrit. Mõnedes kohtades kõnni- ja sõiduteede vahel on 3/2 meetri lai haljasriba. Õuesisesed tänavad on ettenähtud 1,5 laiusega. Leetse-Tallinna maantee (sõidutee linna piiril) laius on 8 meetrit, sellepärast et see tänav planeeritakse suure kiirusega (70 km/h). Maantee on eraldatud kõrval paiknevatest hoonetest laia 33
10-meetrise haljasribaga. Linna sisesed sõiduteed planeeritakse laiusega 6,5 ja ettenähtud kiirus 50 km/h. Kvartali sisesed sõiduteed on 6m-laiused ja nende kiirus 30 km/h. Hoovisisesed sõiduteede ääres on ette nähtud parkimine, need teed on 7m-laiused. Kui sisehoovi sõidutee on ette nähtud ühesuunaline koos külgmiste parkimiskohtadega, siis selle laius on 4,5 meetrit. Linna keskuses, kuhu planeeritud äripindadega hooned, samuti projekteeritud väikesed platsid ja laiad tänavad, et soojal ajal nautida kohvi või nautida linnaelu koos sõpradega. Suhteliselt suur väljak on planeeritud kooli, kultuurikeskuse ja huvikeskuse vahele. Selles osas on suur laste kontsentratsioon ja see väljak saab olema kasutuses eelmainitud asutuste ürituste korraldamiseks. 2.5.4. Haljastus ja heakorrastus Linnas on ette nähtud maksimaalselt säilitada olemasolev haljastus. Kohad, kus murupind rikutud, on vaja taastada ja rekultiveerida. Mõnede tänavate sõidu- ja kõnniteede vahele planeeritud haljasriba, kuhu istutatakse uued puud. Samuti, kesklinnas planeeritakse allee. 2.6. Arhitektuurne osa 2.6.1. Hoonestuse ettepanek Kahe- ja kolmekorruselised majad: Madalale hoonestusele on ette nähtud suured terrassid ja rõdud. Fassaadidel peavad olema kasutatud loodussõbralikud materjalid: puu- või kivivooder. Hoonetüüpideks on: kolmekorruseline hoone, kus ühele korrusele on ette nähtud neli korterit, kahekorruseline nelja korteritega ühel korrusel ja kahekorruseline hoone kolm korterit ühel korrusel. Pankranniku äärel asuvate hoonetele on ette nähtud parkmiskorrus esimesele korrusele. Selline lahendus tõstab hooneid ühe korruse võrra kõrgemale ja avab parema vaate korterite omanikele. 34
Foto 33, 34 ja 35. Kortermajade plaanid (autori joonised) 35
3 KORRUS Kolmekorruselised äärsed majad: Need majad on tagasihoidlikuma fassaadiga võrreldes varem mainitud hoonetüüpidega. Äärseid maju iseloomustab see, et nad paiknevad linna piiril ja teiste tänavate suhtes nii, et trepikoda avaneb põhja poole. Selles hoones on planeeritud väikesed rõdud igale korterile. Parkla planeeritud pool meetri maa alla süvendatud esimesele korrusele. Ühele korrusele on ette nähtud neli korterit. Foto 36. Kortermaja plaan (autori joonis) Ridaelamid: Ridaelamud kujutavad endast hooneid, mis koosnevad blokkidest. Planeeringu projektis on planeeritud kahe- ja kolmekorruselised niisugust tüüpi majad. Ridaelamud moodustavad kinniseid kvartaleid või hoonete liine, milles on ette nähtud tunnelid läbi, et vältida takistusi inimeste liikumisele linnas. Trepikojad sellistes hoonetes on planeeritud läbi hoone. Ühele blokile on ette nähtud kolm korterit ühele korrusele. Juhul kui ridaelamu akendega sein suunatud põhja poole, ühele blokile planeeritud kaks korterit ühele korrusele, et tagada mõlematele korteritele päikselist poolt. Erand juhtudes, kui ridaelamu blokk asub ridaelamu kvartali nurgas, blokis saab olla üks või kaks korterit ühel korrusel. Sellistele hoonetele on ette nähtud rõdud ja terrassid kvartali sisemisele poolele. 36
Foto 37 ja 38. Ridaelamu boksite plaanid (autori joonised) Ärikorrisega elamud: Need hooned asuvad kesklinnas ja kujutavad endast tagasihoidlike, kahekorruselisi, puuvoodriga ja viilkatusega maju. Esimesel korrusel, üle kogu korruse või osa korrusest, asuvad äripinnad, mis on ette nähtud väikestele äridele: juuksur, kohvik, kosmeetik, riidepood, lemmikloomade pood j.n.e Sellised majad moodustavad linna aktiivse frondi ja seisavad pea kõnnitee äärel. Korteritele ja äridele on tagatud erinevad sissepääsud. Foto 39. Kortermaja plaan äripindalaga (autori joonis) 37
2.6.2. Asutused Asutuste projekteerimiseks planeeritud organiseerida arhitektuurivõistlused. Kool ja lasteaed: Praegu Paldiski linnas on kaks kooli (Paldiski Vene Põhikool, Paldiski Ühisgümnaasium) ja kaks lasteaeda (lasteaiad Sipsik ja Naerulind ). Uues linnas asuvad kõik need asutused ühes hoones. Paldiski linnas elab protsentuaalselt rohkem venelasi ja eesti keele õppimine on suur probleem. Inimestel ei ole võimalusi rääkida eesti keeles, sellepärast et kõikides asutustes ja poodides on võimalik rääkida emakeeles - vene keeles. Otsus paigutada koolid ja lasteaiad ühe hoonesse toob kaasa linnale kulude vähenemist, sellepärast et ei ole vaja investeerida raha eraldi kõikidesse asutustesse. Samuti, niisugune lahendus toetab vene rahva integreerimist eesti keskkonda. Praegu vene lastel on võimalus saada teadmisi enda emakeeles kuni 9. klassini, aga kui nad tahavad minna gümnaasiumisse, siis peavad nad järsku sulanduma eesti keele keskkonda. Ma ei taha loobuda emakeele õppimisest, aga pakun parema otsuse. Uues koolis saavad olla nii vene õppeklassid kui ka eestikeelsed; vanemad otsustavad, mis klassis nende laps õpib. See süsteem meenutab paralleelseid klasse koolides, kus õpivad palju õpilasi. Vene ja eesti klassides saavad olla ühised ained, nagu näiteks kehaline kasvatus, joonistamine, käsitöö ja muusika tund. Sellistes tundides pole suur keelte kasutus. Vene lapsed saavad suhelda eesti lastedega ning saada eesti keele praktikat juba esimesest klassist. See süsteem aitab lihtsustada vene laste integreerimist täis-eestikeelsesse õppeprogrammi, mis ootab neid gümnaasiumis. Foto 40. Kooli ja lasteaia plaan koos kultuurikeskusega, esimesed korrused (autori joonis) 38