Tallinna Tehnikaülikool SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus Biojäätmed ja reoveesetted Harjumaal ja Lääne-Virumaal Juhend jäätmetekke vältimise programmi koostamiseks Tallinn, 2010
SISUKORD Tabelite loetelu... 3 Jooniste loetelu... 3 1 Sissejuhatus... 4 1.1 Töö eesmärk ja projekti lühikirjeldus... 4 1.2 Mõisted õigusaktidest... 4 1.3 Biojäätmed ja reoveesetted ning nende käitlemine Eestis... 5 1.3.1 Biojäätmed... 5 1.3.2 Reoveesetted... 7 1.4 Jäätmetekke vältimise eesmärgid ja meetmed Eesti seadusaktides... 10 1.5 Jäätmetekke vältimise teemal teostatud uuringud ja kampaaniad... 11 1.5.1 Eesti... 11 1.5.2 Soome... 12 1.5.3 Teised Euroopa Liidu riigid... 13 2 Uurimistöö metoodika... 14 2.1 Uuringu piirkonnad... 14 2.2 Kasutatud andmed ja andmekogumise meetodid... 14 2.3 Biojäätmete ja reoveesetete arengustsenaariumide koostamine... 15 3 Biojäätmed ja reoveesetted: hetkeolukord ja tuleviku prognoos... 15 3.1 Harju Maakond... 15 3.1.1 Maakonna kirjeldus... 15 3.1.2 Biojäätmed Harjumaal, ajalugu ja trendid... 17 3.1.3 Reoveesetted Harjumaal, ajalugu ja trendid... 19 3.1.4 Prognoosid 2020: Variant A Praeguste arengute jätkumine... 20 3.1.5 Jäätmete ja reoveesetete kogused 2020.a vältimise meetmete rakendamise korral... 22 3.2 Lääne-Viru maakond... 23 3.2.1 Maakonna kirjeldus... 23 3.2.2 Lääne-Viru maakonna biojäätmed, ajalugu ja trendid... 25 3.2.3 Lääne-Viru piirkonna reoveesetted, ajalugu ja trendid... 26 3.2.4 Prognoosid 2020: Variant A Praeguste arengute jätkumine... 27 3.2.5 Jäätmete ja reoveesetete kogused 2020.a vältimise meetmete rakendamise korral... 28 3.3 Näited biojäätmete tekke vältimisest Eestis... 29 4 Jäämetekke vältimise programmi koostamine... 31 4.1 Vältimise eesmärkide sõnastamine... 31 4.2 Meetmete valik biojäätmete tekke vältimiseks... 32 4.2.1 Avaliku sektori poolt kasutatavad meetmed... 32 4.2.2 Biojäätmete tekke vältimise meetmed ettevõtetele, kodumajapidamistele ja ametiasutustele... 33 4.3 Meetmete valik reoveesetete vältimiseks... 34 Kasutatud kirjandus... 36 Lisad... 40 Lisa 1. Intervjuudes osalenud organisatsioonid... 40 TTÜ, SEI-T 2
Tabelite loetelu Tabel 1. Biojäätmete koosseis ja kogused... 6 Tabel 2. Hinnad biojäätmete prügilasse vastuvõtmisel, krooni/tonn, 2010.... 7 Tabel 3. Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete piirväärtused... 9 Tabel 4. Biojäätmed Tallinnas 2006-2008, tonni... 17 Tabel 5. Biojäätmed Harjumaal (v.a Tallinn), tonni... 18 Tabel 6. Biojäätmete osakaal segaolmejäätmetes kolmes Tallinna piirkonnas, massi %... 18 Tabel 7. Reoveesetted Harjumaal, tonni... 19 Tabel 8. Viis suurimat reoveekäitlus ettevõtet Harjumaal, tonni... 19 Tabel 9. Harjumaa biojäätmete ja reoveesetete koguse prognoos aastal 2020 (sh Tallinnas), tonni... 21 Tabel 10. Biojäätmete tekke vältimise stsenaariumid aastaks 2020... 22 Tabel 11. Reoveesetete vältimise stsenaariumid aastaks 2020... 23 Tabel 12. Biojäätmed Lääne-Viru maakonnas aastatel 2006-2008, tonni... 25 Tabel 13. Viis suuremat reoveesetete tekitajat Lääne-Viru maakonnas, tonni... 26 Tabel 14. Biojäätmete ja reoveesetete koguse prognoos Lääne-Viru maakonnas aastal 2020, tonni... 28 Tabel 15. Biojäätmete tekke vältimise stsenaariumid aastaks 2020... 29 Tabel 16. Reoveesetete vältimise stsenaariumid aastaks 2020... 29 Jooniste loetelu Joonis 1. Harjumaa omavalitsused... 16 Joonis 2. Lääne-Virumaa omavalitsused... 24 TTÜ, SEI-T 3
1 Sissejuhatus 1.1 Töö eesmärk ja projekti lühikirjeldus Euroopa Liidu jäätmedirektiiv seab jäätmekäitluse prioriteediks jäätmetekke vältimise ning kohustab liikmesriike koostama 2013. aasta lõpuks jäätmetekke vältimise programmid (Direktiiv 2008/98/EÜ). Programmid peaksid kirjeldama jäätmetekke arengut ning sisaldama vältimise kvantitatiivseid eesmärke, meetmeid jäätmetekke vältimiseks ja võrdlusnäitajad meetmete edukuse hindamiseks. Käesolev aruanne keskendub biojäätmete ja reoveesetete vältimise programmi koostamisele. Kahe maakonna näitel tutvustatakse biojäätmete ja reoveesetete koguste teket, prognoositakse jäätmetekke arengut ning kirjeldatakse meetmeid, mis aitaksid jäätmeteket vältida. Aruande põhjalikum versioon (inglise keeles) avaldatakse 2011. aasta lõpus. Aruanne on koostatud Euroopa Liidu Interreg IVA programmi projekti Jäätmed mootorikütuseks raames, mille peamised eesmärgid on lisaks jäätmetekke vältimise programmi koostamisele järgmised: kaardistada biolagunevate jäätmete koguseid (munitsipaalbiojäätmed, reoveesetted) ning toiduainetööstuse ja põllumajanduse biolagunevad jäätmed, prognoosida nimetatud jäätmetest toodetava biogaasi potentsiaali, analüüsida biogaasi kasutamise võimalusi mootorikütusena kahes maakonnas (Harju ja Lääne-Viru maakonnas), levitada teadmisi biogaasi kasutamisest mootorikütusena (tasuvus, tehnoloogiad, logistika jms). Projekti finantseeritakse Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERDF); Eestis toetab projekti Keskkonnainvesteeringute Keskus. Projekti juhtpartner on Soome Põllumajandus- ja Toiduainete Uuringute Instituut (MTT Agrifood Research Finland), teised partnerid on Helsingi Piirkonna Keskkonnateenistus (HSY), Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika Instituut ning SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus. Eesti-poolsed projekti toetavad partnerid on EV Keskkonnaministeerium, Tallinna Keskkonnaamet, Lääne-Viru Maavalitsus, Baltic Biogas OÜ, OÜ Mõnus Minek, AS Terts ja Saare Maavalitsus. Rohkem infot projekti kohta: www.wfuel.info 1.2 Mõisted õigusaktidest Aruandes kasutatakse järgmisi Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt kehtestatud mõisted (Direktiiv 2008/98/EÜ; Biojäätmete Roheline Raamat 2008; 86/278/EMÜ): Biojäätmed (bio-waste) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed, samuti kodumajapidamistest, restoranidest, toitlustus- ja jaemüügiettevõtetest pärinevad toidu- ja köögijäätmed ning samalaadsed toiduainetetööstuse jäätmed. Biojäätmete hulka ei kuulu põllumajandusjäägid, sõnnik, reoveesetted või muud biolagunevad jäätmed (nt naturaalsed tekstiilid, paber või töödeldud puit). Käesolevas raportis käsitletakse biojäätmetena ka pehmet paberit, kuna see sobib toorainena biogaasi tootmisel ning biogaas on projekti Jäätmed mootorikütuseks keskne teema. TTÜ, SEI-T 4
Vältimine (prevention) ainete (materjalide) jäätmeteks muutumisele eelnevad meetmed, mis vähendavad: a) jäätmete kogust, sealhulgas toodete korduskasutamise või kasutusaja pikendamise kaudu; b) tekitatud jäätmete ebasoodsat mõju keskkonnale ja inimese tervisele või c) kahjulike ainete sisaldust materjalides ja toodetes. Jäätmehierarhia kirjeldab prioriteetide järjestust jäätmete käitlemisel ja vältimisel: 1) vältimine; 2) korduskasutamiseks ettevalmistamine; 3) ringlussevõtt; 4) muu taaskasutamine, s.h muundamine energiaks ning 5) kõrvaldamine, nt ladestamine prügilasse. Liikmesriigid peaksid vastu võtma selliseid meetmeid, mis julgustavad lähtuma jäätmekäitluses valikute tegemisel jäätmehierarhia prioriteetidest. Taaskasutamine (recovery) mis tahes toimingud, mille peamiseks tulemuseks on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks kasutatud teatava funktsiooni täitmiseks, või jäätmete ettevalmistamine selle funktsiooni täitmiseks kas tootmises või majanduses laiemalt. Taaskasutamise toimingud on näiteks jäätmete kasutamine kütusena või muul viisil energiaallikana, kompostimine, anaeroobne kääritamine jpm. Ringlussevõtt (recycling) taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks kasutamiseks nende esialgsel või mõnel muul eesmärgil. See hõlmab orgaaniliste ainete töötlemist, kuid ei hõlma energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütustena või kaeveõõnete täitmiseks; Bioloogilist töötlust (sh kompostimine ja anaeroobne kääritamine) võib liigitada ringlussevõtuks, kui komposti (või setet) kasutatakse maapinnal või kasvusubstraatide tootmisel. Anaeroobset kääritamist (mis toodab biogaasi energia saamiseks) tuleb käsitleda kui energiakasutust. Reoveesetted ehk jääkmudad reoveepuhastitest, mis töötlevad olme- või asulate reovett ning muudest olme- ja asulareoveega koostiselt samalaadset heitvett töötlevatest reoveepuhastitest; reoveesetted septikutest ja muudest samalaadsetest reovett töötlevatest seadeldistest; jääksetted muudest reoveepuhastitest. 1.3 Biojäätmed ja reoveesetted ning nende käitlemine Eestis 1.3.1 Biojäätmed Vastavalt riiklikule statistikale tekkis 2008. aastal ca 0,3 miljonit tonni biojäätmeid (1,5% kõigist jäätmetest). Toidu-ja joogitööstus tootis 118 000 tonni biojäätmeid. Olmest tekkinud biojäätmeid oli 166 000 tonni, millest 44% koguti kodumajapidamistest (ca 55 kg biojäätmeid/elaniku kohta aastas). (Keskkonnateabe Keskus - KTK, Eesti Statistikaamet - ESA). Eraldi kogutud köögi- ja sööklajäätmed moodustasid 5% olmejäätmetest (e. 8 000 tonni) ning aia- ja pargijäätmed - 6,5% (e. 11 000 tonni) (KTK). Biojäätmete osa oli 2008. aastal ladestatud segaolmejäätmetest 40%, mis sisaldab köögijäätmeid - 30%, aiajäätmeid - 5%, pehmet paberit - 4%, ja muid biojäätmed - 1% TTÜ, SEI-T 5
(Moora, 2008, lk 18, 21). Tabelis 1 esitatakse andmeid biojäätmete koodide, tüüpide ja 2008. aastal tekkinud koguste kohta. Tabel 1. Biojäätmete koosseis ja kogused Jäätmekood Jäätmeliik Kogus 2008. a, tonnid sh majapidamised Biojäätmed toiduainetetööstuselt 118 081-02 02 02 Loomsete kudede jäätmed liha- ja kalatööstuselt 12 548-02 02 03 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid (liha- ja kalatööstus) 276-02 05 01 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid (piimatööstus) 29-02 06 01 Tarbimiskõlbmatud materjalid (pagari- ja kondiitritööstuselt) 1-02 07 01 Toorme pesemisel, puhastamisel ja mehaanilisel töötlemisel tekkinud jäätmed joogitööstuselt 28 - Olmejäätmed (kodumajapidamisjäätmed, samalaadsed kaubandus-, tööstus- ja ametiasutusjäätmed), sealhulgas liigiti kogutud jäätmed 166 165 72 940 20 01 08 Biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed 8 282 3 395 20 01 25 Toiduõli ja -rasv 561 4 20 02 01 Biolagundatavad aia- ja haljastujäätmed 10 877 2 696 Biojäätmete osa (40%) segaolmejäätmetes (jäätmekood 20 03 01)* 145 850 66 845 20 03 02 Turgudel tekkinud jäätmed 595 - KOKKU 284 246 72 940 Märkus: *Biojäätmete osakaal segaolmejäätmetes on arvutatud uurimistöös Eestis tekkinud olmejäätmete koostise ja koguste analüüs (Moora 2008, lk 18, 21). KTK andmed jäätmekoguste kohta võivad olla ebatäpsed. KTK andmekvaliteet sõltub andmeandja (jäätmetekitajad ja-käitlejad) tahtest esitada KTK-le adekvaatseid andmeid. Linnades tekkinud biojäätmed peamiselt kas ladestatakse (59%) või taaskasutatakse ehk lähetatakse ringlusesse (30%). Pole täpselt teada, kui suur osa leibkondadest kompostib oma biojäätmeid, ligikaudne hinnang maaleibkondadele on 60% (Enprima Estivo 2004). Toidu-ja joogitööstustest kogutud biojäätmeid peamiselt taaskasutatakse (60%). Eestis ei ole veel ühtegi jäätmepõletusjaama, kuid on alustatud selle rajamist Harjumaale, Iru Elektrijaama kinnistule. Viimase 10 aasta jooksul on Eesti jäätmehoolduses toimunud olulised muudatused: Vastu võetud ja jõustunud on mitmed olulisi õigusaktid, mille tulemusel kohalik omavalitsus vastutab jäätmehoolduse ja jäätmetekke vältimise eest, on suurendatud keskkonnatasusid prügilasse ladestamisel ning on keelatud prügilasse viia sortimata jäätmeid. Esimene riiklik organisatsioon keskkonnaprojektide rahastamiseks loodi 2000. aastal (Keskkonnainvesteeringute Keskus, SA KIK). KIK i kontrollib Keskkonnaministeerium ning oma rahalised vahendid saab ta peamiselt keskkonnatasudest ja ELi struktuurifondidest. Rahastatavate projektide hulka kuuluvad uute jäätmete sorteermiskeskuste rajamine, kompostimisväljakud, teadlikkuse tõstmise kampaaniaid jms. Vanad prügilad suleti ja ehitati uued (alates 2003. aastast on suletud 37 olmeprügilat ning avatud 5 uut prügilat). Vastavalt Jäätmeseaduse -le 12, korraldavad jäätmehoolduse arendamist oma haldusterritooriumil omavalitsusorganid. Omavalitsus korraldab riigihanke jäätmeveo korraldamiseks (transport, töötlemine jne) tema haldusterritooriumil. Omavalitsused töötavad välja jäätmekavad, kus käsitletakse jäätmehoolduse olukorda kohaliku omavalitsuse üksuses, TTÜ, SEI-T 6
jäätmehoolduse korraldamise ja tõhustamise eesmärke ning meetmeid eesmärkide saavutamiseks. Jäätmekava koostamisel võetakse arvesse riigi jäätmekavas sätestatut. 75% keskkonnatasudest, mis saadakse olmejäätmete prügilasse ladestamise eest, läheb kohalike omavalitsuste eelarvesse ning 25% riigieelarvesse. Vastavalt seadusele tuleb kasutada kohalikele omavalitsustele minevat raha jäätmetekke vältimiseks ja minimeerimiseks, nagu ka jäätmehoolduse parendamiseks. Riigieelarvesse jäävat raha tuleb kasutada sihtotstarbeliselt keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks (Keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise seadus). Näited prügilatasudest on toodud tabelis 2, tasud sisaldavad keskkonnatasusid (ca 1/3). Tabel 2. Hinnad biojäätmete prügilasse vastuvõtmisel, krooni/tonn, 2010. Jäätmed Tallinna prügila, Uikala prügila, Harjumaa Ida-Virumaa 02 02 02 Loomsete kudede jäätmed 445 698 20 01 08 Biolagundatavad köögi- ja na 456 sööklajäätmed 20 02 Biolagundatavad jäätmed (aia- ja 445 610 haljastusjäätmed) 20 03 01 Prügi (segaolmejäätmed) 588 857 1.3.2 Reoveesetted Reoveesetete kogused ja nende tekke dünaamika Eesti reoveesette arvelevõtmises on kõige suuremateks probleemideks usutavate andmete saamisel esiteks puudulik ja mitteusutav statistika ja teiseks sette hulga hindamisel valitsev mõõtühikute segadus. Kasutama peaks ainult ühikut kg KA (kuivaine, Dry Matter DM) aastas või t KA aastas. Sellisel juhul oleksid andmed võrreldavad ja kasutatavad ka mujal maailmas. 2000. aasta lõpus ja 2001. aasta alguses oli Eesti 65 suuremas reoveepuhastusjaamas töödeldud sette hulk enne sette kompostimist või kui ei kompostita, siis enne kasutamisele vedamist (peale pressimist, tsentrifuugimist või tahendamist settetahendamisväljakul) 1 433 m 3 /d ehk 523 000 m 3 aastas, 23 860 t KA aastas (mis moodustas 99 % Eestis tekkivast reoveesettest) 1. Hinnanguliselt oli 2001. a. Eestis tekkiv reoveesette kogus ca 500 000 tonni aastas 2. 2006. aasta jooksul tekkis setet umbes 366 000 tonni. Sellest 89% ulatuses ehk umbes 324 000 tonni moodustas üle 2000 inim-ekvivalendi (ie) reostuskoormusega asulate reoveesete. 2006. aasta jooksul tekkis üle 2000 ie asulate reoveepuhastites 25 400 tonni setet kuivaines. Eraldatud settest 20 500 tonni ehk 81% võeti kasutusele ning 4 800 tonni ehk 19% veeti prügimäele või ladustati puhasti oma territooriumil. Põllumajandussaaduste tootmisel kasutati 3 400 tonni ehk umbes 13% settest 3. Eesti maakondades tekkiva reoveesette kohta leiab erinevates allikates erinevaid andmeid. 2009. aastal tekkis Harju maakonnas 363 965 tonni toorsetet ja 35 859 tonni töödeldud setet (pressitud vms viisil töödeldud sete). Lääne-Viru maakonnas tekkis samal aastal 343 751 1 Reoveesette käitluse inventuuri teostamine Eestis. OÜ Vetepere. Tallinn, 2000. 2 Reoveesette käitlemise, kasutamise ja kahjutustamise parima võimaliku tehnika väljaselgitamine. OÜ Vetepere. Tallinn, 2002. 3 Asulareovee puhastamise direktiivi nõuete täitmine Eestis. Keskkonnaministeeriumi veeosakond, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse veebüroo. Tallinn, 2008. TTÜ, SEI-T 7
tonni toorsetet ja 45 780 tonni töödeldud setet. Eesti maakondades kokku tekkis 1 212 332 tonni toorsetet ja 152 878 tonni töödeldud setet 4. Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse veebüroo 2009. a. andmetel (võrreldes eelmises lõigus toodud andmetega) tekkis Eestis 2009. aastal 1 786 501 t toorsetet ja 184 354 t töödeldud setet ning kuivainena 30 319 t KA/a. Koostöös OÜga Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse veebüroo ja TTÜ Keskkonnatehnika Instituudiga toimub käesoleval ajal reoveesette andmebaaside ülevaatamine ja ühtlustamine. Aluseks on peamiselt Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse veebüroo andmebaasid. Töö ei ole veel jõudnud lõpule ja seoses sellega ei ole veel pakkuda tõeseid andmeid reoveesette hulkade kohta Eestis lubatava veaga ± 10 %. Sellele vaatamata võiks esialgselt välja pakkuda 2010. a. järgmised kõikide setteliikide (septikute sete, eelsetitite toorsete, liigmuda, keemiline muda, biotiikide sete) summaarsed kogused oma-, väike-, suur- ja tootmisettevõtete puhastitest: Harju maakonnas kokku - 7 080 t KA/a, Lääne-Viru maakonnas kokku - 8 930 t KA/a, Eestis kokku - 30 300 t KA/a. Käesoleva projekti võrdlusaastal, 2008. aastal, tekkis Eestis munitsipaal- ja tööstuslikku töödeldud reoveesetet kogusummas 190 000 tonni, mis on umbes 28 000 tonni kuivainena (KA) (Keskkonnateabe Keskus). Suurim tööstuslike reoveesetete tekitaja oli Estonian Cell AS 55 000 tonniga (tselluloosi-ja paberitööstus, Lääne-Viru maakond), suurim munitsipaalreoveesetete tekitaja oli Tallinna Vesi AS 36 000 tonniga (Pääsküla Reoveepuhastusjaam, Harju maakond). Linnades on reovee kogumine tavaliselt tsentraliseeritud. Pärast kogumist läbib reovesi mehhaanilise, bioloogilise ja mõnikord keemilise puhastuse. Seejärel kasutatakse reoveesetet kas biogaasi tootmiseks (Tallinn, Kuressaare (sõnniku ja reoveemuda kooskääritamine lõpetati 2008), varsti ka Tartu, Narva) või komposteeritakse (Pärnu, Rakvere, Viljandi). Väiksemates linnades ja alevikes (Keila, Paide, Jüri) reoveesetet ei töödelda - see on kogutud tiikidesse või kogumisaladele, transporditakse prügilasse või antakse ettevõttele, kes tegeleb kompostimisega. Väikeste reoveepuhastusjaamade setet kasutatakse sageli (Kesk-Eestis) pärast komposteerimist põllumajanduses (Kõrgmaa 2010, Laht 2008). Üle 86% elanikest on ühendatud kanalisatsioonisüsteemidega (Keskkonnateabe Keskus). Enamik tööstusettevõtteid juhivad oma reovee kanalisatsioonisüsteemi. Mõned suurettevõtted omavad aga oma reoveepuhastussüsteeme (AS Kalev Chocolate Factory Harjumaal, OG Elektra Tootmine AS Lääne-Virumaal ning Võru Juust AS, Põltsamaa Meierei Juustutööstus OÜ mujal Eestis). Nõuded ohtlike ainete juhtimisel ühiskanalisatsioonisüsteemi kehtestab oma määrusega keskkonnaminister (vt tabel 3). 4 Reoveesette töötlemise strateegia väljatöötamine, sh ohutu taaskasutamise tagamine järelevalve tõhustamise, keemiliste ja bioloogiliste indikaatornäitajate rakendamise ning kvaliteedisüsteemide juurutamise abil. I etapp 1.09.2007 1.04.2008. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. http://www.bioenergybaltic.ee/bw_client_files/bioenergybaltic/public/img/file/lep7028vvfinalb.pdf TTÜ, SEI-T 8
Tabel 3. Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete piirväärtused Ohtliku aine nimetus CAS nr 2 Mõõtühik Piirväärtus Anorgaanilised ained Elavhõbe mg/l 0,05 Hõbe mg/l 0,2 Kaadmium mg/l 0,2 Üldkroom mg/l 0,5 Kroomiühendid, Cr (VI) mg/l 0,1 Vask mg/l 2,0 Plii mg/l 0,5 Nikkel mg/l 1,0 Tsink mg/l 2,0 Tina mg/l 0,5 Antimon mg/l 0,5 Fluor mg/l 3,0 Tsüaniidid mg/l 0,2 Arseen mg/l 0,2 Orgaanilised ained Absorbeeritavate halogeenorgaaniliste ühendite (AOX) mg/l 1,0 sisaldus Süsiniktetrakloriid 56-23-5 mg/l 1,5 DDT ja selle derivaadid DDE ja DDD 50-29-3 µg/l 0,05 Pentaklorofenool 87-86-5 µg/l 0,2 Driinid: sh Aldriin 309-00-2 µg/l 0,05 Dieldriin 60-57-1 µg/l 0,05 Endriin 72-20-8 µg/l 0,05 Isodriin 465-73-6 mg/l 0,002 Heksaklorobenseen 118-74-1 µg/l 5,0 Heksaklorobutadieen 87-68-3 mg/l 1,0 Triklorometaan (kloroform) 67-66-3 mg/l 1,0 1,2-dikloroetaan 107-06-2 µg/l 3,0 Trikloroetüleen 79-01-6 mg/l 0,1 Triklorobenseen (isomeeride summa) mg/l 0,05 1,2,3-TCB 87-61-6 mg/l 0,05 1,2,4-TCB 120-82-1 mg/l 0,05 1,3,5-TCB 108-70-3 mg/l 0,05 Heksaklorotsükloheksaan 608-73-1 µg/l 1,0 Lindaan 58-89-9 mg/l 2,0 Polükloreeritud bifenüülid, PCB µg/l 0,05 Polükloreeritud terfenüülid, PCT µg/l 0,05 Polüaromaatsete süsivesinike (PAH) sisaldus kokku mg/l 0,01 Allikas: Nõuded ohtlike ainete juhtimisel ühiskanalisatsioonisüsteemi (Keskkonnaministri määrus nr 73). Ettevõtted kes tekitavad heitvett, sõlmivad lepingu kanalisatsiooni ettevõttega. Kanalisatsiooni ettevõte kehtestab kanalisatsiooni teenustele hinna, mis sõltub reovee TTÜ, SEI-T 9
kogusest ja ohtlike ainete sisaldusest reovees. Hinnad ohtlikele ainetele on määratud kohaliku omavalitsuse poolt. Kohalikud omavalitsused vastutavad ka kanalisatsioonisüsteemi arendamise eest. 1.4 Jäätmetekke vältimise eesmärgid ja meetmed Eesti seadusaktides Jäätmete vältimise meetmete sobivuse võrdlemine Käesoleva peatüki eesmärgiks on anda mõningaid soovitusi jäätmetekke vältimise programmi koostamiseks, eriti selle programmi meetmete valikuks ja põhjendamiseks. Jäätmetekke vältimise põhimõtted ning piirangud jäätmete liikide lõikes on määratud Jäätmeseaduses, mis jõustus 1.05.2004. Järgnevalt tsiteerime ja kommenteerime Jäätmeseaduse kolme olulist sätet ( 21, 22 ja 134). Jäätmetekke vältimine on meetmete kompleks, mis on suunatud jäätmete ning nende koostises olevate ainete ja materjalide koguse või jäätmete keskkonna- ja terviseohtlikkuse vähendamisele (Jäätmeseadus 22). Jäätmetekke vältimiseks tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale (Jäätmeseadus 21): kasutada loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks parimat võimalikku tehnikat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid; kavandada, projekteerida, valmistada ja sisse vedada eeskätt selliseid tooteid, mis on kestvad ja korduskasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral. Projekti W-FUEL uurimisobjektiks on biojäätmed, mille ladustamist piirab Jäätmeseadus koos teiste biolagunevate jäätmetega järgmiselt ( 134): Prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeid olla: 1) üle 45 massiprotsendi alates 2010. aasta 16. juulist; 2) üle 30 massiprotsendi alates 2013. aasta 16. juulist; 3) üle 20 massiprotsendi alates 2020. aasta 16. juulist. Jäätmeseaduse 21 nõuab kõigi sobivate jäätmetekke vältimise võimaluste kasutamist, kuid jätab lahtiseks küsimuse, kuidas hinnata ja võrrelda erinevaid võimalusi (meetmeid). Milline on parim tehnika ja tehnoloogia? Kas valida jäätmetekke vältimiseks parim tehnoloogia olemasolevate tehnoloogiate seast või oodata kuni tehnika progress pakub efektiivsemad tehnoloogiad? Vastus viimasele küsimusele määrab ära majanduse restruktureerimise tempo. Elukeskkonna kvaliteedi parandamiseks (sealhulgas kasvuhoonegaaside vähendamiseks) rakendatakse paralleelselt kolme põhimõtteliselt erinevat meetmete gruppi: 1. Kehtestatakse administratiivselt mahulised piirangud näiteks kahjulike heitmete ladestamiseks prügilasse, atmosfääri paiskamiseks või veekogudesse suunamiseks. Piirangud määratakse kas teatud liiki heitmetele kokku (näiteks Jäätmeseaduse 134) või eraldi igale heitmetes sisalduvale saastainele. 2. Motiveeritakse ettevõtteid ja elanikkonda majanduslike stiimulite (keskkonnamaksud, trahvid jt) abil jäätmeteket vältima või vähendama. TTÜ, SEI-T 10
3. Muudetakse inimeste käitumisharjumused keskkonnasõbralikumaks ning säästlikumaks kasvatuse, eeskuju ja koolitusega. Jäätmetekke õiguslik-administratiivne juhtimine on ametnikele lihtsam, kuid võib kahjustada majanduse efektiivsust ning konkurentsivõimet, kui administratiivsete piirangute ning eesmärkide sunniviisilisel kehtestamisel ei tehta piisavaid uuringuid niisuguse administratiivse meetme sotsiaal-majanduslike mõjude hindamiseks. Samuti võib juhtuda, et püstitatakse ebareaalne eesmärk (näiteks kasvuhoonegaaside kümnekordne vähendamine 2050. aastaks 1990. aastaga võrreldes). Kuna taastuvate energiaallikate ressursid on EL riikides küllaltki erinevad, siis seatakse halvemate looduslike tingimustega ja väiksemate ressurssidega riikidele ebaõiglaselt ränk majanduse restruktureerimise koormus, millega pidurdatakse nende riikide arengut ja konkurentsivõimet. Ebaõiglust vähendaks jäätmetekke vältimise ning kasvuhoonegaaside plaaninäitajate diferentseerimine olenevalt riikide tegelikest võimalustest. Selleks on vaja kokku leppida keskkonnakaitseliste kohustuste õiglase jaotamise põhimõtted. Turumajanduse tingimustes on suhteliselt tõhusam teise meetmete grupi majanduslike stiimulite rakendamine, sest selle meetodi abil saab jäätmeteket igas majandusharus eraldi paindlikult mõjutada, stiimulite intensiivsust reguleerides valida majanduse ümberstruktureerimise optimaalne tempo. Kolmas meetmete grupp jäätmetekke vähendamiseks on keskkonnaharidus ning veenmismeetod. Need meetmed inertsete tarbimisharjumuste muutmiseks võivad olla üsna tulemuslikud, kui õnnestub kasvatada uus keskkonnateadlikum põlvkond. Suurt efekti annaks Jäätmeseaduses soovitatud toodete kasutusea pikendamine. Paljud ettevõtted valmistavad meelega vähem vastupidavaid tooteid, et sel viisil nende kaupade nõudlust suurendada. Tarbijakaitse aktiivne sekkumine ja niisuguste ettevõtete avalikustamine ning trahvimine aitaks sedalaadi ressursside raiskamist ohjata. Konkreetsete meetmete valikuks jäätmetekke vältimise programmis soovitame eelistada niisuguseid majanduslikke stiimuleid, mis arvestavad ka majanduse arendamise teisi eesmärke (näiteks majanduse konkurentsivõime, maksukoormuse õiglane jaotumine sotsiaalsete gruppide vahel). 1.5 Jäätmetekke vältimise teemal teostatud uuringud ja kampaaniad Kuigi on teostatud mitmeid uuringuid, kampaaniaid ja tutvustatud jäätmekorraldust, taaskasutamist ja ringlussevõttu, on jäätmetekke vältimine olnud harva peateemaks. Jäätmete ressursid EL-s liikmesriigi, piirkonna ja omavalitsuse tasemel pole jaotatud vastavalt Jäätmedirektiivi hierarhiale (eelistus-järjekorrale). Muutus paistab saabuvat nüüd, mil jäätmetekke vältimise keskkondlikud ja majanduslikud tulemused on saamas enam tuntuks. Käesolevas töös esitletud näited on osa jäätmetekke vältimise kogemustest Soomes, Eestis ja teistes EL riikides ettevõtte biojäätmete, koolidest, kauplustest ja majapidamistest toidujäätmete ning aiajäätmete kohta. Samuti tuuakse näiteid eesmärkide püstitamisest ja mõõtmisest, mida on vältimises kasutatud ning tutvustatud nende mõjusid (efekte). 1.5.1 Eesti Aastatel 2003-2010 on avaldatud üheksa jäätmete ja reoveesetete käitlemise korraldamise alast uuringut. Enamus neist keskendub jäätme- ja reoveesetete omadustele ning jäätmetöötlusele. Mitte ükski neist pole seotud jäätmete ja reoveesetete tekke vähendamisega. TTÜ, SEI-T 11
Peamine jäätmetekke vältimise üritus Eestis on Euroopa Liidu initsiatiivil korraldatav kampaania Jäätmetekke vähendamise nädal Euroopas (www.envir.ee/jaatmenadal; www.ewwr.eu). Esimest korda viidi kampaania läbi 2009. aastal ja järgmine 2010ndal aastal. 2009ndal aastal oli kohalike tegevuste koordinaatoriks Keskkonnaministeerium. Kohalike projektide korraldajateks olid Tallinna Keskkonnaamet, Narva linnavalitsus, Eesti Maaülikool, Paide Gümnaasium ja Viljandi linnavalitsus. Igal institutsioonil oli oma projekt ja lisaks üks lauamäng ning lastele olid ettevalmistatud ürituse kodulehelt saadavad õppematerjalid. Kampaania peamised üritused olid suunatud inimeste õpetamisele, st kuidas jäätmeid võtta uuesti ringlusse ja taaskasutada. Tallinna Keskkonnaamet korraldas jäätmete vähendamise võimaluste videoklippide võistluse. Teised Eestis läbi viidud jäätmete-alased kampaaniad on olnud peamiselt suunatud jäätmete sorteerimisele ja ringlussevõtule. Näiteks on Tallinna Keskkonnaamet korraldanud seitse aastat järjest aastaringset kampaaniat Prügihunt jäätmete liigiti sorteerimiseks ja teadlikkuse tõstmiseks jäätmealastel teemadel (www.tallinn.ee/prygihunt). Linnavalitsuse abiga on lasteaedadele ning koolidele ette valmistatud mitmeid programme jäätmete sorteerimise ja vähendamise materjalidega. Sellise 1-3 tunnise programmi tellimine on koolidele ja lasteaedadele tasuta, vaid transpordikulud jäävad tellijale. Programmi peamine eesmärk on teadlikkuse tõstmine jäätmete käsitsemise ja sorteerimise osas. Biojäätmete tekke vältimist pole programmi ülevaates mainitud. Eestis pole veel mitte ühtegi reoveesetete vältimise kampaaniat läbi viidud. 1.5.2 Soome Helsingi Piirkonna Keskkonnateenuste Keskus (HSY Helsinki Region Environmental Services Authority) on koostanud mitmeid uuringuid, materjale ja juhendeid jäätmetekke vältimise kohta erinevates sektorites. Mõned neist keskenduvad biojäätmete tekke vältimisele. Ühine tulemus ja järeldus on, et on võimalik ja majanduslikult kasumlik vältida biojäätmete teket näiteks toiduainetetööstuses, jae-ja hulgimüügi kauplustes, restoranides ja koolides. (YTV 2002a, 2002b Vaata ka: http://www.ytv.fi/fin/fiksu). Tampere linnas kogutakse toitu neljast kauplusest ja seda pakutakse oma klientidele/tarbijatele. Järelejäänud toit viiakse sööklasse töötutele vastavalt regulaarsele ajakavale. See on üks kõige tõhusamaid viise viia toit abivajajateni. Tulevikus suudab selline kokkulepe vähendada umbes 20 000 kg toidujäätmete teket aastas. (Keskkonnaministeerium, 2009). Pagaritöökojas Vaasan &Vaasan Vantaas vähenesid tootmisjäätmed 2002. aastast kuni 2003. aastani 12% toote tonni kohta. Ennetamise meetmeks oli planeerida tootmist vastavalt müügi kogustele:(http://www.vaasan.com/public/fi/06_uutiset/01_arkisto/20031028_luonnonvarojen _saastajat.jsp). Teine uuring teises pagariäris näitas, et biojäätmete teket on võimalik vähendada kuni 14%. (Kuusisto, 2006). On mitmeid näiteid toidujäätmete tekke vältimise kampaaniatest nii Soomest kui ka mujalt riikidest. Näiteks firmal Amica (catering) on biojäätmete tekke vältimise nädal kaks korda aastas kõigis kooli/ülikoolide sööklates (Fazer, 2009). Reoveesette tekke vältimist on praktiseeritud tselluloosi- ja paberitööstustes ning toiduainetööstustes materjalide ja raha säästmise eesmärkidel. Üheks heaks näiteks on edukas materjali kokkuhoid M-Real Äänekoski paberivabrikus. Projekti tulemusena saavutati ka majanduslikku kokkuhoidu ja puitkiu püüdmise seadmete paigaldamise tasuvus oli 2-3 aastat. (Lodenius et al, 2009) TTÜ, SEI-T 12
HSY veebipõhine Petra jäätmete turuanalüüsi teenus võrdleb ettevõtete jäätmete koguseid teiste samas valdkonnas tegutsevate ettevõtetega. Teenus aitab ettevõttel arendada oma jäätmekäitlust ning vähendada jäätmete kogust. HSY annab igal aastal auhinna: parim ressursi kokkuhoidja Petras (www.hsy.fi/petra). HSY on teinud mitmeid uuringuid jäätmetekke vältimisest, nende seas: Toidujäätmete tekke vältimise võimalused kodumajapidamistes. 22 peret koos lastega kaalusid oma toidujäätmeid. Aastas tuli umbes 17 kg raisatud toitu ühe inimese kohta. Üks kolmandik kogu äravisatud toidust (jäätmetest) oli tegelikult söödav. 1.5.3 Teised Euroopa Liidu riigid Biojäätmete tekke vältimist on edendanud mitmed EL liikmesriigid. Kõige enam on teadlikkuse tõstmise kampaaniaid korraldatud prügifirmade, keskkonnaühingute poolt (nt Suurbritannias Armast toitu, vihka jäätmeid ja Brüsselis jäätmete vastane töötuba kokandusklassides). Euroopa jäätmetekke vähendamise nädal on 3-aastane projekt, 2009-2011. Selle eesmärk on teadlikkuse tõstmine mitmesuguste huvirühmade seas jäätmetekke vältimiseks. See on mõeldud hõlmama järk-järgult kõiki Euroopa riike. Eesmärgid jäätmetekke vältimiseks on seatud Linnade ja Regioonide Ühendus (Association for Cities and Regions) poolt taaskasutuse ja jätkusuutliku materjali haldamiseks (ACR +). ACR + on leidnud võimalusi viie olmejäätmete voo vähendamiseks, toit, pakendid, paber, suurjäätmed ja mähkmeid. ACR + propageerib Euroopas 100 kg vähem jäätmeid/inimese kohta aastas või enam-vähem - 15% keskmisest olmejäätmete tekkest (ACR +, 2009). Austrias nn sotsiaalseid turud müüvad tööstustest ja jaekaubandusest annetatud tooteid, mis läheksid raisku kahjustatud pakendi, lao ülejäägi või ebaõige märgistamine tõttu. Hinnad on umbes 1/3 tavahinnast. Ainult madala sissetulekuga tarbija saab sealt turult osta. Rootsi koolides uuriti toidujäätmete tekke vältimist (Naturvårdsverket, 2009). Kogu toidujäätmete hulk, mida saaks vältida kogu riigis oli hinnanguliselt 10 000 kuni 30 000 tonni aastas. Ekspertarvamuse kohaselt saaks poole selle tekkest vältida. See vähendaks kliimamõju 10 000 30 000 CO 2 ekvivalent-tonni võrra ja rahalisi kulusid umbes 10-30 miljonit eurot aastas. Aruande kohaselt on kõige olulisemad asjad jäätmetekke vältimiseks: - kokkulepped poliitikute, otsustajate, töötegijate ja köögitöötajate seas; - põhjaliku ülevaate koostamine õpilaste söömisharjumustest, pakkudes kvaliteetset toitu ja meeldivat atmosfääri; - visualiseerida jäätmete kogused. Briti valitsuse poolt loodud organisatsioon Envirowise on avaldanud tulemused jäätmetekke vältimise uuringutest, mida ta on juhtinud suurte tööstusharude ja teenuste sektorites. Tulemused näitavad tähelepanuväärset kokkuhoidu materjalides, töös ja rahas. Näidatakse üles huvi vähendada toormaterjalide kasutamist ja tootmisjääke, kuid tavaliselt on firmade põhiargument jäätmetekke vältimiseks majanduslik kokkuhoid. Jäätmete tegelik kulu on tavaliselt 4-5% käibest, kuid see võib olla paljudel juhtudel koguni 10%. (Self-assessment review for food and drink manufacturers Envirowise. EN864). WRAP is (Waste & Resources Action Programme) on muuhulgas käsitletud Suurbritannia toidujäätmeid, kus igal aastal neid tekib kodumajapidamistes 6,7 miljonit tonni. Jäätmete rahaline väärtus on umbes 19 miljardit eurot ja kogused moodustavad umbes ühe kolmandiku TTÜ, SEI-T 13
kõigist ostetud toiduainetest. Tekkinud toidujäätmetest olid "tõeliselt vältimatud" vaid 19%, "välditavad" oli hinnanguliselt 61%, mille väärtus on umbes 12 miljardit eurot. WRAP hinnangul iga välditud toidujäätme tonni kohta välditakse umbes 4,5 tonni CO 2 (Barthel, 2009). Reoveesette tekke vältimine on keskendunud peamiselt kahjulikele ainetele ja materjalidele, mis võivad ummistada kanalisatsioonisüsteemi. Näiteks on reovee-ettevõtted ja erinevad ühingud Soomes käivitanud selleteemalise kampaania (http://www.pytty.fi/pytty). 2 Uurimistöö metoodika 2.1 Uuringu piirkonnad Projekti pilootaladeks on kaks maakonda Harjumaa ja Lääne-Virumaa. Valituks osutusid just need maakonnad, kuna neis on biojäätmete ja reoveesetete kogused Eesti suurimad. Projekti ettevalmistamise etapil (2007. aastal) moodustasid kahe maakonna biojäätmed 52% Eesti biojäätmetest ning reoveesetted - 62% Eesti reoveesetetest. Väljavalitud maakondade lühikirjeldused esitatakse peatükkides 3.1 ja 3.2. 2.2 Kasutatud andmed ja andmekogumise meetodid Uuringu fookuses on biojäätmed ja reoveesetted. Vältimaks segadust kahe mõiste mitmeti tõlgendusega, otsustati kasutada Euroopa Liidu poolt kehtestatud mõisteid, mille järgi: a) biojäätmed on biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed ning toidu- ja köögijäätmed (nii kodumajapidamistest kui ka toitlustus-, jaemüügi- ja toiduainetetööstuse ettevõtetest); b) reoveesetted on setted reoveepuhastitest, mis töötlevad olme- või asulareovett, või koostiselt samalaadset heitvett. Aruandes kasutatud statistilised biojäätmete ja reoveesetete andmed pärinevad Keskkonnateabe Keskuse (KTK) andmebaasist. Andmebaas võimaldas analüüsida järgnevaid andmegruppe 5 : liigiti kogutud biojäätmed toiduainetetööstuse ettevõtetelt (nt loomsed koed, piirituse destilleerimisjäägid), liigiti kogutud biojäätmed kodumajapidamistest (köögi- ja aiajäätmed), liigiti kogutud biojäätmed mitte-kodumajapidamisest (biolagundatavad sööklajäätmed, haljastusjäätmed, toiduõli jms), biojäätmete osa sorteerimata olmejäätmetes (hinnanguliselt 40% olmejäätmete kogusest), reoveepuhastite setted. Andmeid koguti biojäätmete koguste aastad 2006-2008 ning reoveesetete kohta aastad 2007-2008. Andmeid varasemate aastate kohta ei kasutatud, kuna Keskkonnateabe Keskuse spetsialistide sõnul ei pruugi varasemad andmed olla uuematega võrreldavad (andmekvaliteedi suure kõikumise tõttu). 5 KTK andmed jäätmekoguste kohta võivad olla ebatäpsed ning kajastavad eelkõige kogutud, mitte reaalselt tekkinud jäätmekoguseid. KTK andmekvaliteet sõltub andmeandja (jäätmetekitajad ja-käitlejad) tahtest esitada KTK-le adekvaatseid andmeid. TTÜ, SEI-T 14
Aruandes on kasutatud lisaks statistilistele andmetele ka intervjuude käigus saadud andmeid. Projekti jooksul intervjueeriti 25 organisatsiooni, sh 14 suurimat biojäätmete tekitajat, 4 suurimat reoveesetete tekitajat, 3 kooli, 2 lasteaeda ning 2 hooldekodu (vt intervjueeritud organisatsioonide nimekirja Lisa 1). Intervjuude põhiteemad olid biojäätmete ja reoveesetete koostis, kogused ning käitlemis- ja vältimise meetodid. Täiendavalt intervjueeriti spetsialiste Keskkonnaministeeriumis, Jäätmekäitlejate Liidus, ning Tallinna Keskkonnaametis, koostati ülevaade 38 valla jäätmekavadest ning Eesti jäätmealastest uuringutest alates 2000. aastast. Projekti käigus võeti ühendust ka mitme toitlustus- ja jaemüügifirmaga, kuid firmad keeldusid projekti küsitlustes osalemast. 2.3 Biojäätmete ja reoveesetete arengustsenaariumide koostamine Aruande autorid koostasid mitu stsenaariumi, mis näitavad biojäätmete ja reoveesetete koguseid aastal 2020. Stsenaariumide koostamiseks on valitud aasta 2020, kuna selleks ajaks peavad liikmesriigid tagama olukorra, kus majanduskasvuga enam jäätmete kasvu ei kaasne (Jäätmedirektiiv 2008/98/EÜ). Koostatud on kahte tüüpi stsenaariumid. Esimene stsenaarium (A) vastab olukorrale, kus riik ei rakenda erilisi jäätmetetekke vältimise meetmeid (ei majapidamistes ega tööstussektoris). Teine stsenaarium (B1, B2, B3) vastab olukorrale, kus riigis jõustuvad mitmed jäätmetekke vältimise regulatsioonid (sh need, mida on kirjeldatud käesolevas aruandes). Sõltuvalt vältimise meetmete edukusest saab kalkuleerida kolme alamstsenaariumi aastaks 2020: B1 biojäätmete kogus väheneb kuni 2% võrreldes 2008. aasta kogusega ja reoveesetete kogus jääb samal tasemel, B2 biojäätmete kogus väheneb 15% ja reoveesette kogus 10%, võrreldes 2008. aasta kogustega, B3 biojäätmete kogus väheneb 30% ja reoveesette kogus - 20%, võrreldes 2008. aasta kogustega. Stsenaariumid B2 ja B3 on soovivatud projekti juhtpartneri poolt (Soome Põllumajandus- ja Toiduainete Uuringute Instituut ehk MTT Agrifood Research Finland). 2008.a oli valitud prognooside koostamise baasaastaks kokkuleppel projekti juhtpartneriga. 3 Biojäätmed ja reoveesetted: hetkeolukord ja tuleviku prognoos 3.1 Harju Maakond 3.1.1 Maakonna kirjeldus Rahvastik Eestis elanike arvult esimesel (1.01.2010 seisuga 526 505) ja pindalalt teisel (4 333,13 km 2 ) kohal olev Harju maakond asub Põhja-Eestis, hõlmates Soome lahe rannikuala Keibu lahest Eru laheni ning ulatudes merest kuni 56 km kaugusele. Rannajoone pikkus on 530 km, sealhulgas saarte rannajoon 165 km. Maakonna keskus on Tallinn, mis on ühtlasi Eesti pealinn. TTÜ, SEI-T 15
Elanikke tulu oli 2007.a 400 EUR inimese kohta. 30% kuludest kulutati toidule, alkoholivabadele jookidele ja söömisele väljaspool kodu (Eesti keskmine 2007.a) (ESA) Töökohad ja ettevõtlus 99,7% Harju maakonna ettevõtlussektorist moodustavad väike- ja keskmised ettevõtted. Kõige enam on ettevõtteid, milles töötajaid alla 10 inimese (88%). Suurtööstuste (enam, kui 250 töötajat) osakaal on marginaalne, kõigest 0,3%. Viimaste aastate kasv on olnud just väike-ettevõtete hulgas. Kui võrrelda 2002. ja 2007. aastat, siis mikroettevõtete juurdekasv on olnud ca 52 %, samas suurettevõtete kasv on olnud vaid 38%. Tööga hõivatus kasvas hüppeliselt eriti 2005. ja 2006. aastal, palju on sellele kaasa aidanud Euroopa Liidu struktuurifondide toel käivitatud ettevõtmised ning läbiviidud täiend- ja ümberõppekoolitused. Maakonna tööhõivemäär oli 2007. aastal 69,4%, mis on suurem EL riikide keskmisest 65,4%. Keskmine töötuse määr oli Eestis 5,5% ja Harju maakonnas 4,4% (ESA 2008). Joonis 1. Harjumaa omavalitsused Koolide, lasteaedade, hooldekodude ja haiglate arv 2008.a Üld- ja põhihariduskoolid: 296 kooli, 55 262 õpilast. Kutsekoolid: 9 097 õpilast. Hooldekodud: 13 institutsiooni, 2 541 klienti. Haiglad: 14 asutust, 2 978 voodikohta, 2 071 arsti. Tulevik Harju maakonna koosseisu kuulub 2010. aasta seisuga 26 omavalitsust (vt Joonis 1). Asustatud piirkondades on asustustihedus väga ebaühtlane, Viimsi vallas on 102,6 in/km² ja Aegviidu vallas 91,75 inimest/km², kuid Padise vallas 5,4 inimest/km², Kõue vallas 6,1 inimest/km² ja Anija vallas 6,2 inimest/km². Paljud vallad on hõredalt asustatud. TTÜ, SEI-T 16
Maksumaksjate arv eeldatakse olevat 260 000 inimest aastal 2020 ja keskmine brutopalk ~1 400 samal ajal. Viimaste aastate trendid näitavad, et maksumaksjate arv on jõudnud haripunkti ja edasist kasvu ei ole enam oodata. Rahvastikuprognoos koosneb kahest stsenaariumist: baas- ja rändestsenaariumist. Baasstsenaariumi korral ehk praeguse sündimus- ja suremuskäitumise jätkudes ning rände puududes, väheneb Harjumaa rahvaarv vaid paari tuhande inimese võrra ehk püsib sisuliselt stabiilne. Baasstsenaarium toob kaasa ka rahvastiku vananemise. Rändestsenaariumi korral suureneb Harjumaa rahvaarv 2020. aastaks 45 000 inimese võrra ehk jõuab 180 000 inimeseni. Kõige olulisema erinevusena toob rändestsenaarium lisaks rahvaarvu kasvule kaasa ka laste ja noorte arvu kasvu (Harjumaa linnade ja valdade rahvastikuprognoos 2006-2020). 3.1.2 Biojäätmed Harjumaal, ajalugu ja trendid Harjumaal toodetakse ligi pool kõigist Eesti olmejäätmetest (2008). Suur rahvastikutihedus, kõrge ettevõtluse koondumine, massilised turistide vood - kõik need tegurid aitavad kaasa suure hulga jäätmete tekkele. Biojäätmete kogused Harjumaal ja Tallinnas on esitatud tabelites 4 ja 5. Suurimad tööstuslikud biojäätmete tekitajad Tallinnas ja Harjumaal on: AS Tallegg, AS Saku Õlletehas, AS Eesti Munatooted, Maseko AS, Spratfil AS ja muud. Suurimad olmebiojäätmete tekitajad on: majapidamised, AS Karlskroona, AS Rigual, Prisma Peremarket AS, AS Green Marine. Jäätmeid koguvad hooldusfirmad, seda koristatakse linnatänavatelt ja mujalt. Mitmeid nimetatud firmadest ja teisigi suuremaid maakonna ettevõtteid küsitleti projekti töö käigus. Biojäätmed intervjueeritud ettevõtetest moodustavad 81% Tallinna toidu- ja joogitööstuse biojäätmetest ja 82% Harjumaa toidu- ja joogitööstuse biojäätmetest (v.a Tallinn). Tabel 4. Biojäätmed Tallinnas 2006-2008, tonni Jäätmekood Jäätmeliik 2006 kokku 2007 kokku Kokku 2008 sh majapidamised Biojäätmed toiduainetetööstuselt 123 131 618 - Loomsete kudede jäätmed (liha- ja 02 02 02 kalatööstus) 123 131 618 - Olmejäätmed (kodumajapidamisjäätmed, samalaadsed kaubandus-, tööstus- ja ametiasutusjäätmed), sealhulgas liigiti kogutud jäätmed 64 761 63 653 63 068 28 799 20 01 08 Biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed... 1 048 7 113 2 866 20 01 25 Toiduõli ja -rasv... 146 134 4 20 02 01 Biolagundatavad aia- ja haljastujäätmed 2 696 1 488 2 603 513 Biojäätmete osa (40%) segaolmejäätmetes 61 426 60 243 52 623 25 416 20 03 02 Turgudel tekkinud jäätmed 639 728 595... KOKKU 64 884 63 784 63 686 28 799 Tähistused selles ja järgnevates tabelites:... Andmeid ei ole saadud või need on avaldamiseks ebakindlad; - Nähtust ei esinenud TTÜ, SEI-T 17
Tabel 5. Biojäätmed Harjumaal (v.a Tallinn), tonni Jäätmekood Jäätmeliik 2006 kokku 2007 kokku Kokku 2008 sh majapidamised Biojäätmed toiduainetetööstuselt 6 029 3 078 2 688-02 02 02 Loomsete kudede jäätmed (liha- ja kalatööstus) 6 029 3 078 2 660-02 07 01 Toorme pesemisel, puhastamisel ja mehaanilisel töötlemisel tekkinud jäätmed (joogitööstus)...... 28 - Olmejäätmed (kodumajapidamisjäätmed, samalaadsed kaubandus-, tööstus- ja ametiasutusjäätmed), sealhulgas liigiti kogutud jäätmed 16 715 21 143 24 759 9 804 20 01 08 Biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed... 11 241 80 20 01 25 Toiduõli ja -rasv 1 4 4... 20 02 01 Biolagundatavad aia- ja haljastujäätmed 652 288 324 30 Biojäätmete osa (40%) segaolmejäätmetes 16 062 20 840 24 190 9 694 KOKKU 22 744 24 221 27 447 9 804 Eeltoodud tabelitest on näha, et teatud biojäätmete kogused on aasta-aastalt järsult muutunud. Näiteks: Biojäätmed Tallinna Toiduainetetööstustest on kasvanud ligi 5 korda alates 2007. kuni 2008. aastani. Statistilisi andmeid mõjutavad erinevad kalatööstuse ettevõtted, kes teatasid suuri biojäätmete koguseid 2008. aastal (tootmine suurenes tänu soodsatele eksporditingimustele) Maseko OÜ 246 t, Spratfil AS 190 t, Vastend OÜ 69 t. Eraldi kogutud köögijäätmed kasvasid 0 tonnilt 2006. aastal üle 7000 tonni 2008. aastal, Tallinnas. Suuremal või vähemal määral on omavalitsused hakanud pöörama tähelepanu üldsuse teadlikkuse tõstmisele jäätmete valdkonnas. Tuleb märkida, et edu sõltub suuresti järjepidevuses ja tulemust ei saa saavutada ühekordsete meetmetega. Eestis ei ole veel olmejäätmete põletusjaama aga plaanis on see ehitada järgmise paari aasta jooksul Tallinna lähedale (Iru SEJ, põletaks eeldatavalt 220 000 tonni jäätmeid aastas). Uuring Tallinna segaolmejäätmetest näitas, et biojäätmete liigiline koostis erineb linnaositi palju (vt tabel 6) (Moora 2008, lk 18, 21). Tabel 6. Biojäätmete osakaal segaolmejäätmetes kolmes Tallinna piirkonnas, massi % Jäätmed Kesklinn Nõmme Haabersti Biojäätmed kokku 32,7 35,8 35,8 - Toidu- ja köögijäätmed 25,3 28,3 35 - Aiajäätmed 6,5 6,4 2,5 - Muud biojäätmed 1 1,1 1,2 Märkus: Haabersti - kortermajad. Nõmme - eramajad Peamised jäätmekäitlusega tegelevad ettevõtted (biojäätmete töötlus) Harjumaal on: Tallinna Prügila OÜ (käitab Jõelähtme prügilat) ja prügifirmad Ragn-Sells AS, Veolia Environment, Adelan Prügiveod ja Prügivedu Grupp OÜ. Jõelähtme prügila on suhteliselt uus prügila - avati 2003. aastal ja asendab vana Pääsküla prügilat. Jõelähtme prügila võtab vastu jäätmeid Tallinnast ja ümberkaudsetest valdadest. Peamised biojäätmed, mis viiakse prügilasse on: riknenud puu-ja köögiviljad poodidest, aiajäätmed, munakoored, riknenud kalatooted ja tooted, mis on ületanud realiseerimistähtaja. TTÜ, SEI-T 18
AS Ragn-Sells ja AS Veolia Environment on peamised jäätmekäitluse ettevõtted Harjumaal. Mõlemad ettevõtted omavad olmejäätmete sorteerimiskeskusi. 3.1.3 Reoveesetted Harjumaal, ajalugu ja trendid Harjumaa ja Tallinna reoveesetete kogused on esitatud tabelis 7. Suurim reoveesetete töötleja Harjumaal ja Tallinnas on AS Tallinna Vesi (Paljassaare Reoveepuhastusjaam). Keskmine reoveesette tahkeaine (KA) kogus oli Tallinnas 25% ja Harju maakonnas (v.a Tallinn) - 15%. Tabel 7. Reoveesetted Harjumaal, tonni Piirkond 2007 2008 2009 Tallinn 33 834 35 691 35 701 Harjumaa, v.a Tallinn 5 523 23 420 20 395 Harjumaa, k.a Tallinn 39 357 59 111 56 096 Maakonna suurimad reoveekäitluse ettevõtted ja nende poolt käideldud setete kogused viimastel aastatel on esitatud tabelis 8. Neist kahte küsitleti projekti käigus põhjalikult. Tallinnas on 99% elanikkonnast ühendatud kanalisatsioonisüsteemiga. Harjumaal (v.a Tallinn) on protsent madalam - 93% (Keskkonnateabe Keskus, 2010 andmed). Tabel 8. Viis suurimat reoveekäitlus ettevõtet Harjumaal, tonni Ettevõte 2007 2008 Käideldud reoveesete, tonni KA, % 2009 KA, tonni Reoveesette kasutus Tallinna Vesi AS 33 834 35 691 35 691 25 8 923 Haljastuseks, biogaas Paldiski Linnahoolduse OÜ 138 16 977 13 840 19 2 602 Kogutakse kuivendusalale Kose Vesi OÜ 200 2 240 2 190 2-20 127 Veetakse maastikuhoolduseks, osa kogutakse mudatiiki Kiili KVH OÜ 2 700 2 610 2610 5 131 Haljastuseks Horizon Tselluloosi ja Paberi AS 0 546 641 18 115 Prügilasse Allikas: Keskkonnateabe keskus AS Tallinna Vesi käitleb enamuse Tallinnas ja selle eeslinnades tekkinud olmereovee ja vihmavee kogustest; 60% Harjumaa reoveesetetest on toodetud ASis Tallinna Vesi. Puhastusprotsessi erinevates etappides eraldatud muda pumbatakse mudatöötlusjaama. Muda kääritatakse metaantankides, kus bakterite toimel orgaaniline aine laguneb. Muda anaeroobse stabiliseerimise käigus eraldub rohkesti metaani sisaldav biogaas, mida kasutatakse mudatöötlusjaama tehnoloogilises protsessis (soojuse saamiseks), samuti bioloogilises puhastusprotsessis vajaliku õhu tootmiseks (kompressorimootori käitamiseks) ning hoonete kütmiseks. Mudakäitlusüksuses jääkmuda stabiliseeritakse ja kuivatatakse ning segatakse tugiainetega. Muda kompostitakse või ladestatakse prügimäele, saadud komposti kasutatakse väärtusliku orgaanilise väetisena. 2009. aastal müüs Tallinna Vesi 31 942 tonni töödeldud muda, mis on kaks korda rohkem kui 2008. aastal. Paldiski Linnahoolduse OÜ. Ettevõte käitleb reovett Paldiskis ja selle ümbruses. Reoveepuhasti seadmed on suhteliselt uued (ehitatud 2005). Muda, mis tekib pärast reovee TTÜ, SEI-T 19
mehaanilist ja bioloogilist puhastust ei komposteerita, kuigi on kavas alustada kompostimist segades muda rohu, lehtede ja taimevartega, või ehitada biogaasijaam. Vastavalt ohtlike ainete kogusele heitvees, on reovee hinnad erinevad. On olemas 8 hinnagruppi heitvee ärajuhtimiseks ettevõtetele, mis asuvad Tallinnas, hinnad on vahemikus 32-33 kr/m 3 (Tallinna volikogu määrus 30.09.2010). Kui ohtlike ainete kogus on ületatud siis teenuse hind tõuseb. Füüsilisele isikule on hind 14,6 kr/ m 3. 3.1.4 Prognoosid 2020: Variant A Praeguste arengute jätkumine Kui praegune areng jätkub ja mingit täiendavaid jäätmetetekke vältimise meetmeid ei rakendata, siis iga-aastane biojäätmete ja reoveesette kasvumäärad on järgmised: I Biojäätmed toiduainetetööstustest (toiduained ja joogid) 02 02 02 Loomsete kudede jäätmed Tallinn - 0,3% aastas. Käesolevas punktis on tegemist peamiselt kalatööstuse jäätmetega. Kalatööstus on ekspordile orienteeritud. Eksporditavad kogused jäävad tõenäoliselt samaks või kasvavad aeglaselt. Harjumaa 0,5% aastas. Peamiselt tekitavad seda liiki jäätmeid Harjumaal kanu ja mune tootvad ettevõtted. Kana tarbimine on kasvanud viimase paari aastaga ning see trend jätkub tänu inimeste terviseteadlikkuse kasvule. 02 07 01 Toorme pesemisel, puhastamisel ja mehaanilisel töötlemisel tekkivad jäätmed (joogitööstus) Harjumaa - 1% aastas. Suurem osa jäätmeid toodetakse ühe kohaliku õlletehase poolt. Alkoholi aktsiisi tõstmine ja majanduslik seisak pigem vähendavad selle sektori toodete tarbimist. Jäätmete koguseid võivad mõjutada muutused ekspordis. Suurtes biojäätmete tekitajate seas korraldatud intervjuude käigus selgus, et ettevõtted vähendavad biojäätmete teket nii palju kui võimalik, et vältida keskkonnatasusid. Ettevõtted valivad uusi tehnoloogiaid, uusi tooteid, uusi turge, et vähendada jäätmeid, püsida konkurentsis ja teenida sellest kasumit. II Olmejäätmete biolagunev osa (kodumajapidamisjäätmed ja samalaadsed kaubandus-, tööstus- ja ametiasutusjäätmed), sealhulgas liigiti kogutud jäätmed 20 01 08 Biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed, kasv 3% aastas Biolagunevate jäätmete liigiti kogumist alustati (eelkõige Tallinnas) 2007. aastal. 20 01 25 Toiduõli- ja rasv, kasv 0,1% aastas Toiduõli ja-rasva kogused jäävad suhteliselt stabiilseks. Kogused saavad suureneda peamiselt tänu põhjalikumale andmete kogumisele. 20 02 01 Biolagundatavad jäätmed (aia- ja haljastusjäätmed) Tallinn - kasv 0,3% aastas. Seda liiki jäätmed tekivad peamiselt linna parkidest. Parkide ja muruplatside valdkondades tõenäoliselt ei muutu midagi oluliselt, lisa võib tulla uusasumite rajamise arvelt. Harjumaa, Lääne-Virumaa kasv 1% aastas. Jäätmed tulevad peamiselt köögiviljade töötlemise ettevõtetest. Jäätmete kogused võivad suureneda tänu suurenenud köögiviljade nõudlusele. TTÜ, SEI-T 20
. Biojäätmed segaolmejäätmete osana Tallinn, Harjumaa, Lääne-Virumaa: kodumajapidamised - kasv 0,5% aastas. Biojäätmete kogus leibkonna kohta sõltub eelkõige sissetulekutest. Enne majanduskriisi palgad kasvasid igal aastal 10-20% ja kodumajapidamistes kasvasid biojäätmete kogused üle 10% aastas. Majanduslanguse tingimustes kodumajapidamistes biojäätmete osa kindlasti langeb. Tallinn, Harjumaa, Lääne-Virumaa: mitte kodumajapidamised: kas 0,2% aastas. Kasv selles sektoris on väiksem kui kodumajapidamistes, sest ettevõtted on kasumile orienteeritud ning seetõttu püüavad vähendada jäätmeid ja nende käitlemisega seotud kulusid. 20 03 02 Turgudel tekkinud jäätmed, kasv 0% aastas III Reoveesete Tallinn - kasv 2% aastas. Tallinn: Kogused jäävad samaks. Seda tüüpi jäätmed tulevad suurtelt turgudelt. Turgude arv ja nende suurused (pigem müüdavad kaubakogused kokku) jäävad tõenäoliselt samaks. Tahke aine kogus Tallinna reovees kasvab. Harjumaa kasv perioodil 2008-2012 2% aastas ja perioodil 2013-2020 1% aastas. Üha enam majapidamisi on lähiaastatel kavas ühendada ühiskanalisatsiooni süsteemi. Prognoos põhineb eeldusel, et Eesti majanduse keskmine aastane kasvumäär on 3-6%. Kui kasvutempo on oluliselt erinev, tuleb prognoos uuesti läbi vaadata. Paljude toiduainete ja joogitööstuste tootmiskogused sõltuvad ekspordi võimalustest Venemaale, Ukrainasse, mujale endise NSVL liiduvabariikide baasil moodustatud riikidesse ja Euroopa Liidu riikidesse. Muutused ekspordis mõjutavad jäätmete koguseid, kuid neid muutuseid on raske ennustada. Muutused tootmistehnoloogias võivad mõjutada ka jäätmete koguseid. Neid muutusi ei ole prognoosides arvesse võetud. Alljärgnevas tabelis (tabel 9) on välja toodud biojäätmete kogused aastal 2020. Tabel 9. Harjumaa biojäätmete ja reoveesetete koguse prognoos aastal 2020 (sh Tallinnas), tonni Jäätme tüüp ja allikas 2008 Prognoos 2020.a Kasv 2008-2020 Toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkinud jäätmed 3 306 3 496 5,8% Biojäätmete osa olmejäätmetes 87 827 94 272 7,3% sh majapidamised 38 603 42 043 8,9% sh mitte majapidamised 49 224 52 228 6,1% Reoveesete 59 111 72 716 23% Kokku 150 244 170 483 TTÜ, SEI-T 21
3.1.5 Jäätmete ja reoveesetete kogused 2020.a vältimise meetmete rakendamise korral Kui rakendada aruandes kirjeldatud vältimise meetmed (vt peatükk 4), siis jäätmete ja reoveesetete kasv hakkab aeglustuma ning aastaks 2020 võib reoveesette absoluutväärtus väheneda. Siiski on vältimise meetmete mõju üsna raske täpselt prognoosida, sest see sõltub nii valitud meetmetest, nende rakendamise edukusest kui ka riigi majanduse seisundist. Seetõttu kasutatakse aruandes kolme alamstsenaariumi, millest esimene (B1) on arvatavasti kõige realistlikum ning kolmas (B3) kõige optimistlikum (Tabel 10). Stsenaarium B1. Biojäätmed toiduainetetööstusest jäävad stabiilseks, biojäätmete osa olmejäätmetes aga väheneb kuni 0,3% aastas. Intervjuud toiduainetetööstuse firmadega on näidanud, et ettevõtted väldivad biojäätmete teket väga tõhusalt, vähendades selle kaudu jäätmete prügilasse ladestamisega seotud kulusid. Seepärast võib eeldada, et täiendavad vältimise meetmed ei avalda olulist mõju toiduainetööstusele. Samas kodumajapidamiste, kaupluste ja ametiasutuste jäätmetekogust on võimalik meetmetega mõjutada. Realistlik on eeldada, et meetmete rakendamise esimestel aastatel jäävad jäätmete kogused stabiilseks, seejärel aga hakkavad elanike käitumisharjumused aeglaselt muutuma ning jäätmekogused kahanema, alguses 0,1% võrra, ning järgnevatel aastatel 0,2% võrra aastas jne. See stsenaarium on arvatavasti kõige realistlikum. Stsenaarium B2. Aastaks 2020 vähenevad biojäätmed 15%, võrreldes 2008. aasta kogusega. Kodumajapidamiste, kaubanduse ning tööstuse biojäätmed vähenevad aastaks 2020 15%. Majanduslanguse tõttu biojäätmete kogused jäävad aastatel 2008-2012 samaks või vähenevad, seejärel vältimise meetmete mõju peab olema vähemalt 1,5% aastas, et saavutada 15% kahanemist aastaks 2020. Stsenaarium B3. Aastaks 2020 vähenevad biojäätmed 30%, võrreldes 2008. aasta kogusega. Kodumajapidamiste, kaubanduse ning tööstuse biojäätmed vähenevad aastaks 2020 30%. Majanduslanguse tõttu biojäätmete kogused jäävad aastatel 2008-2012 samaks või vähenevad, seejärel vältimise meetmete mõju peab olema vähemalt 3,5% aastas, et saavutada 30% kahanemist aastaks 2020. Tabel 10. Biojäätmete tekke vältimise stsenaariumid aastaks 2020 Jäätmete koguse (t) sihtaasta Stsenaarium B1 Stsenaarium B2 Stsenaarium B3 Jäätmetekke langus aastaks 2020 kuni 0,3% aastas, ehk kokku kuni 2% 15% 30% Biojäätmete kogus 2008. a., t 91 133 91 133 91 133 Biojäätmete kogus 2020.a., t 89 696 77 463 63 793 Märkus: Stsenaariumid B2 ja B3 on soovivatud projekti juhtpartneri poolt (Soome Põllumajandus- ja Toiduainete Uuringute Instituut MTT Agrifood Research Finland). Reoveesetted Reoveesetete osakaal võib esimestel aastatel pigem kasvada, kui ühendatakse veel majapidamisi ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemiga ja laiendatakse uuselamute alasid. Reovesette hulka kasvataks ja tegelikuks ohuks kanalisatsioonivõrgule oleks majapidamiste ja köökide biojäätmete peenestamise ja kanalisatsiooni juhtimise propageerimine (sarnaselt TTÜ, SEI-T 22
Saksamaale, Rootsile). Meie kanalisatsioonisüsteemid ei ole valmis suurenevate tahkeaine koguste ärajuhtimiseks ja puhastamiseks. A sette vähendamismeetmeid ei kasutata B sette vähendamismeetmeid kasutatakse Arvestades seadusandluses toimuvaid tendentse (vt eespool), reoveepuhastustehnoloogiate täiustamisega seotud tendentse (fosfori (P) ärastamise vajadus, biokile ja aktiivmuda kooskasutamine jne) ja meie majanduslikke võimalusi pakuvad eksperdid (A. Kuusik jt, TTÜ keskkonnatehnika instituut) välja järgmised reovestete koguste muutumise stsenaariumid aastaks 2020: B1 reoveesette hulk väheneb kuni 10%, võrreldes aastaga 2008, B2 reoveesette hulk jääb enamvähem samaks võrreldes aastaga 2008, B3 reoveesette hulk suureneb kuni 20%, võrreldes aastaga 2008. Tegelikult vajab täpsemate stsenaariumide väljatöötamine tõsist süvaanalüüsi lähtuvalt paljudest aspektidest, milledest kõiki ei ole siinkohal vaadeldud. Tabel 11. Reoveesetete vältimise stsenaariumid aastaks 2020 Reoveestete koguse (t) Stsenaarium B1 Stsenaarium B2 Stsenaarium B3 sihtaasta Reoveesetete koguse langus aastaks 2020 0% 10% 20% Reoveesetete kogus 2008. a., t 59 111 59 111 59 111 Reoveesetete kogus 2020.a., t 59 111 53 200 47 289 Märkus: Stsenaariumid B2 ja B3 on soovivatud projekti juhtpartneri poolt (Soome Põllumajandus- ja Toiduainete Uuringute Instituut MTT Agrifood Research Finland). 3.2 Lääne-Viru maakond 3.2.1 Maakonna kirjeldus Rahvastik Maakonnas elab 66 324 inimest (01.01.2010 Eesti Rahvastikuregister). Lääne-Virumaa on elanike arvu järgi viies maakond Eestis. Lääne-Virus on 15 omavalitsust: 2 linnalist omavalitsust (linna) ja 13 valda (vt Joonis 2). Lääne-Viru maakonna elanike hulk ja sündide arv väheneb pidevalt ning elanikkond vananeb. Elanikke tulu oli 2007.a 300 EUR inimese kohta. 30% kuludest kulutati toidule, alkoholivabadele jookidele ja söömisele väljaspool kodu (Eesti keskmine näitaja 2007.a) (ESA) Töökohad ja ettevõtlus Maakonnas on enim ettevõtteid Rakvere ja Kunda linnas, Sõmeru, Tapa ja Kadrina valdades, kuid vähem Avanduse, Rägavere ja Laekvere valdades. Maakonnas on 29% põllumajandusja metsatöötlus-ettevõtteid, 23% tööstusettevõtteid (ehitus, energeetika, tootmine), 15% teenenidus- ja kaubandusettevõtteid). Maakonna suurimad tööandjad on AS Rakvere Lihakombinaat, OG Elektra AS, AS Jeld-Wen TTÜ, SEI-T 23
Eesti, RR Lektus AS, OÜ Bellus Furnitur, AS Kunda Nordic Cement, AS Volker Rail RTE, AS Hallik, AS Maag Piimatööstus, AS Aeroc, AS Pihlaka, AS Estonian Cell, AS Voore Mõis, AS Universal Industries, OÜ Rakvere Põllumajandustehnika and SF Pandivere OÜ. Suurimad ettevõtted tegelevad põllumajandus- ja tootmissektoris. Tähtsamad tööstusharud on lihatööstus, toiduainete tootmine, mööblitööstus, tsemendi tootmine, ehitusmaterjalide tootmine, metsatööstus ja puidutöötlemine, põllumajandustoodete tootmine, piirituse tootmine, õlle tootmine, leiva- ja kondiitritoodete tootmine. Koolide, lasteaedade, hooldekodude ja haiglate arv 2008.a. Üld- ja põhihariduskoolid: 85 kooli, 8189 õpilast. Kutsekoolid: 1348 õpilast. Hooldekodud: 8 asutust, 875 klienti. Haiglad: 2 asutust, 223 voodikohti, 105 arsti. Lääne-Viru maakonna tulevik Lääne-Viru maakond omab suurt arengupotentsiaali. Viimaste aastate tulemused näitavad, et majandusliku olukorra areng ja peamised trendid on üsna sarnased teiste suuremate piirkondade (Harju, Tartu ja Pärnu maakonnad) omadega Eestis. Maakonna edukas areng põhineb kohalikel võimalustel: merelepääs, atraktiivne looduskeskkond, hea teedevõrk ja palju erinevaid transpordivahendite süsteeme (sõidukid, laevad, raudtee) mitmekesine majandus, tugev regionaalne keskus ja põllumajanduslikud traditsioonid nende oskuslik ja uuenduslik kasutamine. Maakond vajab arendamist võrdselt kõigis olulistes valdkondades majanduse, sotsiaal-, looduskeskkonna ja riigihalduse osas. (Lääne-Virumaa arengustrateegia 2007-2015). Joonis 2. Lääne-Virumaa omavalitsused TTÜ, SEI-T 24