SA TARTU KESKKONNAHARIDUSE KESKUS TARTU 2007. A MAJANDUSAASTA ARUANNE Juriidiline aadress: Lille 10 51007 Tartu Eesti Vabariik Äriregistri nr. 90007247 Telefon: 372 7 361 693 Faks: 372 7 361 694 E-mail: Interneti koduleht: Põhitegevusala: Audiitor: teec@teec.ee www.teec.ee Keskkonnaalane koolitus (EMTAKi kood 8552) Kaja Loog Aruandeaasta algus ja lõpp: 01.01.2007-31.12.2007
Sisukord MAJANDUSAASTA ARUANNE...3 Tegevusaruanne...3 Raamatupidamise aastaaruanne...10 Juhtkonna deklaratsioon...10 Bilanss...11 Tulemiaruanne...12 Rahavoogude aruanne...13 Omakapitali muutuste aruanne...14 Raamatupidamise aastaaruande lisad...15 Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused...15 Lisa 2. Nõuded ostjate vastu...17 Lisa 3. Ettemaksed teenuste eest...17 Lisa 4. Maksunõuded ja -kohustused...17 Lisa 5. Muud lühiajalised nõuded...17 Lisa 6. Müügitulu tegevusalade ja geograafiliste piirkondade lõikes...17 Lisa 7. Finantstulu...18 Lisa 8. Mitmesugused tegevuskulud...18 Lisa 9. Tööjõu kulud...18 Lisa 10. Sihtfinantseerimine...18 Lisa 11. Muu viitvõlg...19 Lisa 12. Bilansivälised varad ja kohustused...19 Lisa 13. Tehingud seotud osapooltega...19 Lisa 14. Juhatusele ja nõukogule makstud tasud...19 Juhatuse liikme ja nõukogu allkirjad 2007. aasta majandusaasta aruandele...20 Juhatuse liige Janika Ruusmaa 2
MAJANDUSAASTA ARUANNE Tegevusaruanne Sissejuhatus Sihtasutus Tartu Keskkonnahariduse Keskus on asutatud 8.aprillil 2002. aastal. Asutajad on Tartu linn, Eesti Maaülikool, AS Tartu Veevärk SA, Eestimaa Looduse Fond, MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, MTÜ Eesti Roheline Liikumine, MTÜ Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering ja MTÜ Peipsi Koostöö Keskus. Sihtasutuse nõukogus on 8 liiget, nõukogu esimees on Merle Ööpik (Eesti Maaülikool). Sihtasutuse juhataja (juhatuse liige) on Janika Ruusmaa. Visioon Tartu Keskkonnahariduse Keskus on kaasaegne loodus- ja keskkonnahariduse metoodiline keskus looduse ja säästva eluviisi õppimist koordineeriv keskus Lõuna-Eestis loodust ja selle väärtusi tutvustav keskus Tartu linna elanikele, nii lastele, noortele kui täiskasvanutele. Missioon Meie missiooniks on peatada inimeste võõrandumine loodusest ning tekitada noortes kasvav huvi ja hoolivus meid ümbritseva looduse vastu; pakkuda Tartu linna ja Lõuna-Eesti elanikele kvaliteetset koolitust, teavet ja huvitegevust looduse, keskkonna ja säästva eluviisi teemadel. Tartu Keskkonnahariduse Keskuses tegutsevad laste ja noorte huvikool Tartu Loodusmaja loodus- ja keskkonnainfot edastav keskkonnainfopunkt täiskasvanute koolituskeskus Tegevuse ülevaade Laste ja noorte huvikool Tartu Loodusmaja Tartu Loodusmaja omab haridus- ja teadusministeeriumi koolitusluba nr. 415HTM (välja antud 30.05.2006) huvihariduse pakkumiseks 9 õppekava järgi: Loodushoid, Zooloogia, Toataimekasvatus, Geoloogia ja keskkonnakaitse, Noorgiidide õpe, Loodus kunstis, Lillekasvatus ja lilleseade, Algteadmisi loodusest, Keskkonnameedia. Tartu Loodusmajas tegutses 2007. aastal 10 erinevat huviringi 39 rühmas: zooloogia (4 rühma), lemmikloomaring (2 rühma), looduseuurijad (1 rühm), geoloogia ja keskkonnaring (1 rühm), lilleseade (2 rühma), iluaiandus (2 rühma) toataimede ring ( 2 rühma), loodus kunstis (5 rühma), noored loodusesõbrad (17 rühma, neist 10 rühma vene koolide õpilastele), loodusmatkad (3 rühma). 2007. aastal käivitus loodusmajas uus huviring loodusmatkad ning suurenes ka noorte loodusesõprade ringi rühmade arv nii eesti kui vene koolide õpilastele. Novembris hakkas ilmuma Loodusmaja Leht, mida koostavad ja annavad välja loodusmaja huviringide õpilased. Juhatuse liige Janika Ruusmaa 3
Tartu Loodusmaja huvitegevuses osales: 2007. aastal 558 õpilast Tartu linnast (541) ja maakonnast, kokku 39 rühmas. 2006. aastal 595 õpilast Tartu linnast (519) ja maakonnast, kokku 36 rühmas. 2005. aastal 566 õpilast Tartu linnast (535) ja maakonnast, kokku 35 rühmas. Üleriigiliste aineolümpiaadide korraldamine Tartu Loodusmaja on Eesti põhikoolide bioloogiaolümpiaadi riikliku vooru peakorraldaja alates 2006.aastast. Olümpiaadide korraldamine toimub koostöös Tartu Ülikooli teaduskooliga. Üldhariduskoolide õppekava täiendavad loodus- ja keskkonnaprogramme on praeguseks meie poolt välja töötatud ja katsetatud 18, mida koolid saavad oma õppetöö mitmekesistamiseks tellida. Üks programm kestab 2-4 tundi loodusmajas, klassis või välitunnina looduses ning selles osaleb terve klassitäis õpilasi loodusmaja õpetajate juhendamisel. 2007. aastal tellisid üldhariduskoolid õppekava täiendavaid loodus- ja keskkonnaprogramme 135 õpilasrühmale (2006.a 104; 2005.a 73), milles kokku osales üle 2700 õpilase (2006.a 2300; 2005.a. 1700). Programme tellivad peamiselt Tartu linna ja maakonna koolid, aga neid on meie poolt läbi viidud praeguseks ka peaaegu kõigis Eesti maakondades. Keskkonnainfopunkt Loodus- ja keskkonnainfopunkt jagab keskkonnainfot ja vastab kodanike küsimustele telefoni teel, e-mailitsi ja kohapeal Kompanii 10 tööpäeviti kl 10-17 alates 2004.aastast. 2007.aastal registreeriti infotöötajate poolt 1012 infopäringut. Meie infolistiga liitus 2007.aastal 460 inimest (2006.aastal 148, 2005.aastal 85 uut liitujat). Kokku on meie infolistis 2007.aasta seisuga 741 liiget. Infolistiga liituvad inimesed, kes on huvitatud loodusja keskkonnateemadest ning soovivad saada teateid meie üritustest ja koolitustest oma e- postkasti. Lisaks sellele, et infotöötajad vastavad kodanike päringutele, tegelevad nad ka loodus- ja keskkonnainfo aktiivse jagamisega linnarahvale erinevate tegevuste kaudu: korraldades loodus- ja keskkonnaõhtuid, organiseerides Keskkonnabussi reise ja veebikoolitusi Loodus ja keskkonnainfo internetis. Täiskasvanute koolituskeskus Koolituskeskus tegutseb koolitusloa nr 4189 HTM alusel. Registreeritud on 9 õppekava tööalase koolituse läbiviimiseks ja 4 õppekava vabaharidusliku koolituse läbiviimiseks. 2007.aastal osales Tartu Keskkonnahariduse Keskuse loodus- ja keskkonnateemalistel koolitustel kokku 554 inimest (2006.aastal 990). Koolitusi oli ligi 2 korda vähem, sest koolitusjuht töötas sellel aastal poole koormusega. 2007.aasta koolitused olid suunatud peamiselt koolide ja lasteaedade õpetajatele ning looduskeskuste juhendajatele ning need olid enamasti looduse tundmaõppimise ja õuesõppe metoodika teemalised, aga toimusid koolitused ka säästvast metsandusest ja ökoloogilisest ehitusest. Üritused Tartu linnarahvale Juhatuse liige Janika Ruusmaa 4
2007.aasta jooksul korraldati Tartu Keskkonnahariduse Keskuse poolt 12 loodus- ja keskkonnateemalist näitust, mida külastas kokku üle 5700 inimese. Loodus- ja keskkonnateemalistel avatud üritustel osales kokku ligikaudu 2300 inimest. Lisaks viisime TÜ Botaanikaias läbi 118 ekskursiooni, milles osales ligikaudu 2700 inimest. Suuremad ja mõjusamad projektid 1. Looduse õppimine ja õues õpetamine piiriüleses koostöös (Promoting nature education and outdoor teaching through cross-border cooperation) Kogumaksumus: 248 000 EUR Toetajad: Läänemere regiooni Interreg IIIb programm, Eesti siseministeerium ja Keskkonnainvesteeringute Keskus Toimumise aeg: september 2006 - oktoober 2007 Partnerid: Tartu Keskkonnahariduse Keskus (juhtpartner), Peipsi Koostöö Keskus, Läti Olümpialaste Klubi, Gauja Rahvuspark, Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regioon (kasusaaja). Projekti eesmärk: Tugevdada loodushariduskeskuste ja kaitsealade rolli ühiskonnas, tihendada koostööd Eesti ja Läti keskkonnainstitutsioonide vahel, mitmekesistada õuesõppe võimalusi ning aidata kaasa inimeste keskkonnateadlikkuse tõusule. Projekti raames valmisid: 25 kooli õppekava toetavat loodusprogrammi koos töölehtedega koolidele mänguline ja õpetlik linnalooduse rändnäitus Ma pole külaline, ma elan siin loodushariduslik veebimäng Retk http://game.ctc.ee/ Partnerid varustati loodusvaatlusteks vajalike õppevahendite ja seljakottidega, mida koolid saavad õppetööks laenutada. Korraldati 6 looduslaagit lastele ja 4 täiendkoolitust õpetajatele. Projekti kajastati 9 korda ajakirjas Uudistaja, 5 korda Sun FM keskkonnaminutites, 5 korda ajakirjas Eesti Loodus ning linnalooduse näitust tutvustasime ka Eesti TV hommikuprogrammis Terevisioon. Projekt pälvis keskkonnaministeeriumi poolt Aasta Keskkonnateo auhinna. 2. Meie oma ökomaja Kogumaksumus: 445 000 EEK Toetajad: Keskkonnainvesteeringute Keskus, Tiigrihüppe Sihtasutus Toimumise aeg: 2006/2007. õppeaasta Projekti eesmärk: Ühiskondliku huvi äratamine, teadlikkuse tõstmine ja positiivse suhtumise kujundamine keskkonnasõbralikku töö- ja elustiili. 2006/2007. õppeaastal korraldasime kooliõpilastele üle-eestilise koolituse ökoehituse ja keskkonnasõbraliku eluviisi teemadel, mille lõpuüritusena toimus õpilaste poolt kavandatud ökomaja mudelite konkurss 2007.a kevadel Atlantise konverentsikeskuses. Projektis osales 39 meeskonda ehk ligi 200 õpilast Eesti erinevatest koolidest, esitlemisel oli 23 maketti. Projekti kajastasid ETV keskkonnasaade Tasakaal, Eesti Päevaleht, ajakiri Uudistaja ja Eesti Loodus, samuti mitmed maakonnalehed. Juhatuse liige Janika Ruusmaa 5
3. Loodusõppeprogrammide juhendajate võrgustiku loomine Palupõhja ja Muraste looduskoolide baasil Kogumaksumus: 1 606 177 EEK Toetaja: Keskkonnainvesteeringute Keskus Toimumise aeg: märts 2007 detsember 2008 Projekti eesmärk: Loodusõppeprogrammide juhendajate võrgustiku loomine keskkonnavaldkondade üliõpilaste ja loodusainete õpetajate baasil Tallinna ja Tartu piirkonnas. Loodud võrgustiku toel regulaarsete õppekava täiendavate loodusõppeprogrammide läbiviimine Palupõhja looduskooli ja Muraste looduskooli baasil. 2007.aasta jooksul töötati välja juhendajate koolitusprogramm ning algasid kursused esimestele rühmadele Palupõhjas ja Murastes. 2008.aastal kursus jätkub ning kevadel alustavad sama programmi järgi uued rühmad. Meie tegevuse tulemused Tunnustused 2007.aastal tunnustati meie keskkonnahariduslikku tegevust kahel korral üleriigilise autasuga. Aasta Siplegas Keskkonnainvesteeringute Keskus andis 2007.aastal parimat keskkonna tervendamise alast tööd väärtustava Aasta Sipelga tiitli Tartu Keskkonnahariduse Keskusele oluliste keskkonnaharidust ja õuesõpet edendavate tegevuste eest. Aasta keskkonnategu auhind, millega Keskkonnaministeerium tunnustab keskkonnakaitse, -teavituse ja -teadlikkuse valdkonnas sooritatud erilisi või positiivseid tegusid. Samuti on konkursi eesmärk tõsta inimeste teadlikkust ja suunata märkama keskkonna heaks tehtavat meie ümber. Aasta Keskkonnategu 2007 esimese preemia sai Tartu Keskkonnahariduse Keskus Läti-Eesti koostööprojekti "Looduse õppimine ja õues õpetamine piiriüleses koostöös" eduka juhtimise eest. Juhatuse liige Janika Ruusmaa 6
Tulud, kulud ja tulem 2007. aastal moodustas SA Tartu Keskkonnahariduse Keskuse müügitulu 6 282 273 krooni, kasvades aastaga 15,2%. Kogukäibest moodustas 37,4% Tartu linna sihtfinantseering, 8,4% täiskasvanute koolitus ning õpilaste õppemaksud ja 54,2% projektidest saadud tulu. SA Tartu Keskkonnahariduse Keskuse müügitulu on 100%-liselt saavutatud Eestis. SA Tartu Keskkonnahariduse Keskuse tulemiks kujunes 120 228 krooni, mis on 3,6 korda suurem kui eelmisel aastal. Brutotulemi suurenemine tugines projektimahu olulisel suurenemisel, tulude - kulude omavahelisel optimeerimisel ning töötasude väikesel kasvul, soetati ka uut kontori- ja arvutitehnikat. Lähteandmed 2007 2006 2005 Käibevara 799 546 865 855 551 670 Lühiajalised kohustused 378 720 491 667 244 543 Raha 71 990 572 891 424 005 Kohustused 378 720 592 767 379 343 Varad 833 246 933 255 686 470 Varud 1 046 37 179 33 700 Aruandeaasta tulem 120 228 33 360 164 742 Netovara 454 393 340 488 307 128 Peamised finantssuhtarvud Finantssuhtarv Valem 2007 2006 Puhas käibekapital ehk töökapital Käibevara-Lühiajalised kohustused 420 826 374 188 Töökapitali suhe lühiajalistesse kohustustesse Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja Töökapital/Lühiajalised kohustused 1,11 0,76 Käibevara / Lühiajalised kohustused 2,11 1,76 Maksevalmiduse kordaja Raha / Lühiajalised kohustused 0,19 1,16 Võlakordaja Koguvõlgnevus / Varad 0,45 0,64 Likviidsuskordaja Käibevara - Varud / Lühiajalised kohustused 2,11 1,69 Koguvara tulutoovustase (ROA) Aruandeaasta kasum/keskmised varad 14,4 3,57 Netovara tulutase (ROE) Aruandeaasta tulem/keskmine netovara 26,5 9,6 Olulised keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud 2007.aastal osales huvikooli Tartu Loodusmaja tegevuses 558 õpilast Tartu linnast ja maakonnast osales meie õppekava täiendavatel loodusprogrammidel üle 2700 kooliõpilase osales kooliõpilastele suunatud keskkonnateemalistel üritustel üle 800 lapse osales meie koolitustel üle 500 täiskasvanu osales meie loodus- ja keskkonnateemalistel avatud üritustel ligikaudu 2300 inimest osales meie botaanikaaia ekskursioonidel ligi 2700 inimest Juhatuse liige Janika Ruusmaa 7
külastas meie näitusi umbes 5700 inimest vastasime rohkem kui 1000-le keskkonnaalasele küsimusele ja infopäringule Kokku oleme jaganud 2007. aastal loodus- ja keskkonnaalast infot ja teadmisi rohkem kui 16 000 inimesele ja me loodame, et vähemalt mõned neist on tähelepanelikumad ja hoolivamad looduse suhtes, teadlikumad ja keskkonnasõbralikumad oma igapäevastest valikutes ning vastutustundlikumad oma käitumises. See on meie panus meie looduse ja keskkonna heaks. 2007.aastal töötas loodusmajas 17 vabatahtlikku õpilast ning 1 praktikant Tartu Kutsehariduskeskusest ja 1 Luua Metsanduskoolist. 2007.aastal oli Tartu Keskkonnahariduse Keskuse käsutuses 337 m 2 pinda aadressil Kompanii 10 ja 66,6 m 2 aadressil Lille 10, kus toimusid tegevused, ning 82,8 m 2 aadressil Lille 9, mida kasutasime peamiselt õppevahendite hoiupaigana. Kokku kulutasime 16 113 kwh põhiliselt põlevkivist toodetud elektrienergiat (koos 19% liinikaoga 19 174 kwh) ja 83,6 m 3 vett. Prügist sorteerisime eraldi pandimärgiga pudelid ning paberi, 2007.a jooksul suunasime ümbertöötlemisse 103 kg paberit. Kontoris kasutame valdavalt ümbertöödeldud kontoripaberit Cyclus Office. Kasutame kahepoolset trükkimist võimaldavat printerit ja paljundusmasinat. Kõikidesse arvutitesse on seadistatud vaikimisi kahepoolne trükk. Meie koolitustel, laagrites jt üritustel ei kasutata ühekordseid papp- ja plastiknõusid. Samuti ei ole see lubatud ka teiste korraldajate poolt meie ruumides toimuvatel üritustel. Selle asemele pakume omalt poolt tasuta kohapeal kasutamiseks kohvi- ja teenõusid. Soojusenergiaga varustab meid kaugkütte teel AS Tartu Keskkatlamaja, mille aastas müüdavast soojusenergiast 60% on toodetud kohalike kütuste baasil nagu hakkepuit, saepuru, puidujäätmed, freesturvas ja tükkturvas, ülejäänud gaasiküttel. Aastas kuluvat soojusenergia hulka ei ole meil võimalik mõõta. Personal SA Tartu Keskkonnahariduse Keskuses keskmine töötajate arv majandusaastal oli 21,9 töötajat. 2007. aastal moodustasid asutuse tööjõukulud 3 248 877 krooni, kasvades aastaga 21,7%. Tööjõukulude kasvu tingis projektidega kaasatud töötajate palgakulu lisandumine (töötamine töövõtulepingute alusel) ja mõõdukas oma töötajate palgakulude kasv. Sihtasutuse juhatuse palgafond moodustas majandusaastal 269 984 krooni. Nõukogu liikmete palgafond moodustas 9331 krooni, kasvades aastaga 14,3% võrra. Juhatuse ja nõukogu liikmetele nendega lepingu lõpetamise korral hüvitist ei maksta. Eesmärgid järgmiseks majandusaastaks Tartu Loodusmajas: Tugevdada loodusmaja õpilaste identiteeti, kaasata vilistlasi ja majasõpru huviringide tegevusse. Käivitada klubiline vabatahtlike tegevus neile, kes on läbinud meie koolitusi, huviringidest välja kasvanud või on muidu aktiivsed loodus- ja keskkonnahuvilised. Avada uusi atraktiivseid huviringe Saavutada edasiminek oma maja taotlemisel Leida võimalusi õpetajate palkade tõstmiseks Keskkonnainfopunktis: Juhatuse liige Janika Ruusmaa 8
Õpetada linnakodanikku märkama ja hoolima loodusest ja keskkonnast, jätkata positiivset tagasisidet saanud harivaid avalikke üritusi, sh keskkonnaõhtud, keskkonnabuss Jõuda iga abivajajani - uurida, millist keskkonnainfot inimesed vajavad ja kohandada oma pakkumised vastavalt nõudlusele; küsitleda külastajaid. Kujundada ümber infopunkti interjöör loodus- ja inimsõbralikumaks, et keskkonnainfot oleks kohapeal mõnus lugeda Koolidele pakutavate haridusprogrammide valdkonnas: Meie loodusprogrammid on koolides kasutuses kõikides õppeastmetes - analüüsida olemasolevaid programme, kohandada neid õppekavale ja laiendada erinevatele kooliastmetele; teavitada koole õppeaasta alguses meie programmidest, sõlmida koolidega pikemaajalisi kokkuleppeid programmide kasutamise osas Olemas on andmebaas toetavatest materjalidest säästva arengu teema käsitlemiseks koondada oma keskuse programmid ühtse süsteemi järgi, hoida neid Tartumaa looduskeskuste andmebaasis www.keskkonnaharidus.ee Luua uusi, säästva kasutuse teemalisi programme ja pakkuda neid kõikide ainete õpetajatele. Täiskasvanute koolituse valdkonnas: Välja töötada täiskasvanute loodus- ja keskkonnaalase koolituse iga-aastane püsiprogramm, millele järgnevad ka süvendatud jätkukoolitused, laagrid jms jätkutegevused Koondada ja süstematiseerida olemasolevad õppematerjalid. Janika Ruusmaa juhatuse liige... 20.02.2008 Juhatuse liige Janika Ruusmaa 9
Raamatupidamise aastaaruanne Juhtkonna deklaratsioon SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus tegevjuhtkond deklareerib oma vastutust 2007. aasta ( periood 01.01.2007-31.12.2007) raamatupidamise aastaaruande koostamise eest ja kinnitab, et: raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga; raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid; kõik teadaolevad olulised asjaolud, mis on selgunud aruande valmimise kuupäevani (21.02.2007), on raamatupidamise aastaaruandes nõuetekohaselt arvesse võetud ja esitatud; SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus on jätkuvalt tegutsev. Janika Ruusmaa juhatuse liige... 20.02.2008 Juhatuse liige Janika Ruusmaa 10
Bilanss VARAD (kroonides) Lisa 31.12.2007 31.12.2006 Käibevara Raha 71 990 572 891 Nõuded ja ettemaksud Nõuded ostjate vastu 2 17 565 251 185 Muud lühiajalised nõuded 5 1 744 0 Ettemaksed teenuste eest 3 707 201 4 600 Kokku 726 510 255 785 Varud Kaubad müügiks 1 046 3 479 Ettemaksed tulevperioodi kuluks 0 33 700 Kokku 1 046 37 179 Käibevara kokku 799 546 865 855 Põhivara Lühiajalised finantsinvesteeringud Lühiajalised nõuded 33 700 67 400 Kokku 33 700 67 400 Põhivara kokku 33 700 67 400 VARAD KOKKU 833 246 933 255 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL (kroonides) 31.12.2007 31.12.2006 KOHUSTUSED Lisa Võlad ja ettemaksed Tellijate ettemaksed 0 80 022 Võlad tarnijatele 27 578 52 794 Võlad töövõtjatele 128 790 105 462 Maksuvõlad 4 158 162 168 124 Viitvõlad 11 30 623 51 565 Saadud ettemaksed 33 700 33 700 Kokku 378 720 491 667 Lühiajalised kohustused kokku 378 853 491 667 Pikaajalised kohustused Pikaajalised eraldised Muud eraldised 0 101 100 Kokku 0 101 100 Pikaajalised kohustused kokku 0 101 100 Kohustused kokku 378 853 592 767 NETOVARA Sihtkapital 21 000 21 000 Eelmiste perioodide jaotamata tulem 313 165 286 128 Aruandeaasta tulem 120 228 33 360 Netovara kokku 454 393 340 488 KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 833 246 933 255 Juhatuse liige Janika Ruusmaa 11
Tulemiaruanne Skeem 1 (kroonides) Lisa 2007 2006 Tulu ettevõtlusest 6 524 582 448 214 Sihtotstarbelised toetused (Tartu linn) 6 2 336 500 2 164 614 Sihtotstarbelised toetused (projektid) 6 3 404 455 1 537 464 Muud tulud 16 043 0 Sponsorlus 693 0 Mitmesugused tegevuskulud 8-2 906 144-1 706 808 Tööjõu kulud 9-3 248 877-2 411 142 Muud ärikulud - 1 600-161 Eeslmiste perioodide projektikulude korrigeerimine -6 323 0 Tulem 119 329 32 181 Finantstulud ja -kulud Muud finantstulud ja kulud 7 899 1 179 Kokku finantstulud ja kulud 899 1 179 Tulem enne maksustamist 120 228 33 360 Tulumaks 0 0 ARUANDEAASTA TULEM 120 228 33 360 Juhatuse liige Janika Ruusmaa 12
Rahavoogude aruanne (kroonides) Lisa 2007 2006 Rahavood äritegevusest Tulem 119 329 32 181 Korrigeerimised eelmise aasta projektikulu -6 323 0 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -403 325-94 419 Varude muutus 2 433-3 479 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -112 949 161 859 Tegevuskulude sihtfinantseerimise muutus -80 022 Kokku rahavood äritegevusest -480 857 96 142 Rahavood investeerimistegevusest Saadud intressid 7 899 1 179 Kokku rahavood investeerimistegevusest 899 1 179 Rahavood finantseerimistegevusest Muud viitvõlad 11-20 943 51 566 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -20 943 51 566 RAHAVOOD KOKKU -500 901 148 886 Valuutakursside muutuste mõju Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 572 891 424 005 Raha ja raha ekvivalentide muutus -500 901 148 886 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 71 990 572 891 s.h. Kassa 3 916 287 Hansapank konto 22 101 940 7978 42 496 382 874 Hansapank konto 22 101 969 8305 4 031 6 206 Hansapank konto 22 101 969 8363 13 197 68 655 Hansapank konto 22 101 972 5595 6 645 8 050 Hansapank konto 22 101 972 5647 2 2 Hansapank konto 22 101 969 8321 1 404 3 956 Hansapank konto 22 102 063 3980 291 291 Hansapank konto 22 101 969 8305 EUR 4 31 436 Hansapank konto 22 101 969 8321 EUR 4 26 809 Kokku 71 990 424 005 Juhatuse liige Janika Ruusmaa 13
Omakapitali muutuste aruanne (kroonides) Sihtkapital Jaotamata tulem Kokku Saldo 31.12.2003 21 000 84 319 105 319 Aruandeperioodi tulem 37 067 37 067 Saldo 31.12.2004 21 000 121 386 142 386 Aruandeperioodi tulem 164 741 164 741 Saldo 31.12.2005 21 000 286 128 307 128 Aruandeperioodi tulem 33 360 33 360 Saldo 31.12.2006 21 000 319 488 340 488 Aruandeperioodi tulem 120 228 120 228 Eelmise perioodi korrigeerimine -6 323-6 323 Saldo 31.12.2007 21 000 433 393 454 393 Juhatuse liige Janika Ruusmaa 14
Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused SA Tartu Keskkonnahariduse Keskuse 2007. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Hea raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud Raamatupidamise seadusega ning seda täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantavad juhendid. SA Tartu Keskkonnahariduse Keskuse tulemiaruanne on koostatud Raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr 1 alusel. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Eesti kroonides. Finantsvara ja kohustused Finantsvaraks loetakse raha, lühiajalisi finantsinvesteeringuid, nõudeid ostjate vastu ja muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid. Finantskohustusteks loetakse tarnijatele tasumata arveid, viitvõlgasid ja muid lühija pikaajalisi võlakohustusi. Finantsvara ja kohustused võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara või kohustuse eest makstud või saadud tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara või kohustusega otseselt seotud tehingukulutusi. Finantskohustused kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Finantsvara eemaldatakse bilansist siis, kui asutus kaotab õiguse finantsvarast tulenevatele rahavoogudele või ta annab kolmandale osapoolele üle varast tulenevad rahavood ning enamiku finantsvaraga seotud riskidest ja hüvedest. Finantskohustus eemaldatakse bilansist siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud. Finantsvara oste ja müüke kajastatakse järjepidevalt väärtuspäeval st päeval, mil asutus saab ostetud finantsvara omanikuks või kaotab omandiõiguse müüdud finantsvara üle. Raha ja raha ekvivalendid Raha ning raha ekvivalentidena kajastatakse raha kassas ja pangas, nõudmiseni hoiuseid, lühiajalisi (alla 3 kuulise lunastustähtajaga) pangadeposiite ja rahaturufondi osakuid. Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid äritegevusest kaudsel meetodil. Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. Nõuded ostjate vastu Nõudeid ostjate vastu kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Ostjatelt laekumata arved on bilansis hinnatud tõenäoliselt laekuvatest summadest lähtudes. Seejuures hinnatakse iga kliendi laekumata arveid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Ostjatelt laekumata arved, mille maksetähtaeg on ületatud rohkem kui 360 päeva võrra, on kantud kuludesse täies ulatuses. Lootusetud nõuded on kantud bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumisi kajastatakse ebatõenäoliste nõuete kulu vähenemisena. Tulude arvestus Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt mõõta. Tulu teenuste müügist kajastatakse lähtudes valmidusastme meetodist, teenuse osutamisest saadavad tulud ja kasum kajastatakse proportsionaalselt samades perioodides nagu teenuse osutamisega kaasnevad kulutused. Juhatuse liige Janika Ruusmaa 15
Intressitulu kajastatakse lähtudes vara sisemisest intressimäärast. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval kehtinud Eesti Panga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustused seisuga 31. detsember 2007 on ümber hinnatud Eesti kroonidesse bilansipäeval kehtinud Eesti Panga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on kasumiaruandes kajastatud perioodi tulu ja kuluna. Sihtfinantseerimine Asutus on lähtunud sihtfinantseerimiste kajastamisel brutomeetodist. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Saadud summasid kajastatakse tuluna kui asutus aktsepteerib finantseerimisega kaasnevaid tingimusi ja kavatseb neid täita ning finantseerimise summa on usaldusväärselt määratav ja selle laekumine on tõenäoline. Saadud toetus kajastatakse kasumiaruandes tuluna. Varade sihtfinantseerimisel võetakse soetatud vara bilansis arvele tema soetusmaksumuses; varade soetamise toetusena saadud summa kajastatakse bilansis kohustusena, mis kantakse tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. Mitterahalise toetusena saadud vara võetakse bilansis arvele tema õiglases väärtuses. Tekkiv kohustus kantakse tuludesse vara järelejäänud kasuliku eluea jooksul. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil - äritegevuse rahavoogude leidmisel on korrigeeritud ärikasumit, elimineerides mitterahaliste tehingute mõju ja äritegevusega seotud käibevarade ning lühiajaliste kohustuse saldode muutused. Bilansipäevajärgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansi kuupäeva, 31. detsembri 2007 ja aruande koostamise kuupäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on avalikustatud aastaaruande lisades. Juhatuse liige Janika Ruusmaa 16
Lisa 2. Nõuded ostjate vastu 31.12.2007 31.12.2006 Ostjatelt laekumata arved 17 565 251 185 Kokku 17 565 251 185 Lisa 3. Ettemaksed teenuste eest Summas 704 081 krooni on tehtud projektidega seotud töid, mille eest on rahastajatel tasumata, kuna rahvusvaheliste projektide kontrollimise aeg on pikk. Tulevaste perioodide ettemakseid ajakirjanduse eest on tehtud 3120 krooni ulatuses. Lisa 4. Maksunõuded ja -kohustused 31.12.2007 31.12.2006 Maksuliik Nõue Kohustus Nõue Kohustus Üksikisiku tulumaks 55 495 65 445 Sotsiaalmaks 96 499 96 680 Töötuskindlustusmakse 1 884 2 139 Töötuskindlustusmakse intress 134 1 0 Kogumispensionimakse 4 150 3 860 Kokku 158 162 1 168 124 Lisa 5. Muud lühiajalised nõuded 31.12.2007 31.12.2006 Puhkusetasu nõue Sotsiaalkindlustusametile 792 0 Aruandvad isikud 952 0 Kokku 1 744 0 Lisa 6. Müügitulu tegevusalade ja geograafiliste piirkondade lõikes Tegevusala 2007 % 2006 % Õpilaste koolitus tellimuse alusel 1 549 200 24,7 1 520 131 36,6 Keskkonnahariduse arendus tellimuse alusel 787 300 12,5 644 483 15,5 Täiskasvanute täiendkoolitus 274 484 4,4 236 211 5,7 Õpilaste õppekava täiendav programm 250 098 4,0 212 003 5,1 Sponsorsummad ja annetused 693 0 0 0 Projektitulu 3 404 455 54,2 1 537 464 37,1 Erakorraline tulu 16 043 0,2 0 0 Kokku 6 282 273 100 4 150 292 100 Piirkond 2007 % 2006 % Eesti 6 282 273 100 4 150 292 100 Kokku 6 282 273 100 4 150 292 100 Juhatuse liige Janika Ruusmaa 17
Erakorralise tuluna on kajastatud MTÜ Käblik tegevuse lõpetamisel saadud rahalised vahendid summas 1 043 krooni ja Keskkonnaministeeriumi Keskkonnateo konkursi eest 15 000 krooni. Lisa 7. Finantstulu 2007 % 2006 % Saadud panga intressid 899 100 1 179 100 Kokku 899 100 1 179 100 Lisa 8. Mitmesugused tegevuskulud 2007 % 2006 % Bürookulud 364 808 12,6 593 987 34,8 Ruumide majandamiskulud 547 883 18,6 595 332 34,9 Lähetused 34 288 1,2 22 006 1,3 Täiendõpe 12 146 0,4 17 476 1,0 Üritustega seotud kulud, õppevahendid 1 557 070 53,6 436 081 25,5 Muud kulud 389 949 13,6 41 926 2,5 Kokku tegevuskulud 2 906 144 100 1 706 808 100 Lisa 9. Tööjõu kulud 2007 % 2006 % Astmepalk 1 395 992 43,0 1 082 698 45,9 Lisatasud ja preemiad 286 498 8,8 200 076 8,3 Ajutiste lepinguliste töötajate töötasu 737 744 22,7 383 096 15,9 Sotsiaalmaksud 806 663 24,8 599 163 24,8 Puhkusereservi kulu 21 980 0,7 146 109 6,0 Kokku tööjõukulud 3 248 877 100 2 411 142 100 Lisa 10. Sihtfinantseerimine SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus tegevuskulude sihtfinantseerimine kohaliku omavalitsuse (Tartu linna) haridus- ja kultuuriosakonna poolt: Sihtfinantseerimise kohustuse saldo perioodi alguses 0 Aruandeaastal laekunud sihtfinantseerimine 2 235 400 Aruandeaastal kasutatud summad 2 235 400 Sihtfinantseerimise kohustuse saldo perioodi lõpus 0 SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus teine sihtfinantseerimise allikas on projektid Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu. 2007. aastal oli töös kokku 43 erinevat projekti erinevatelt rahastajatelt summas 3 404 455 krooni. Rahastajate viisi jagunevad projektisummad järgnevalt: Juhatuse liige Janika Ruusmaa 18
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 2 243 800 Siseministeerium 875 737 SA Tiigrihüpe 124 997 Muud ühekordsed rahastajad kokku 84 970 Tartu linn 74 951 Projektitulu kokku 3 404 455 Lisa 11. Muu viitvõlg Tagatiseta võlakohustusena on kajastatud Interreg III projekti NIV 110 juhtpartnerile laekunud projekti ettemakse summa, mis tuleb tähtajaks üle kanda Peipsi Koostöö Keskusele summas 26 623 krooni ja 4 000 Tartu Kultuurkapitalile. Lisa 12. Bilansivälised varad ja kohustused SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus peab bilansivälist arvestust raamatukogus olevate raamatute üle arvuliselt nimekirja järgi. Samasugust arvestust peetakse kontoritehnika ning muu väikevara osas. Kord aastas nimetatud varad inventeeritakse. Lisa 13. Tehingud seotud osapooltega Asutus loeb osapooli seotuks juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole tegevuslikele otsustele. Seotud osapooled on: Asutajad (ning asutajate omanikud); Tehinguid seotud osapooltega ei ole tehtud. Lisa 14. Juhatusele ja nõukogule makstud tasud SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus on aruandeaastal juhatusele maksnud tasusid 218 695 krooni ning nõukogule 7 000 krooni, millele lisanduvad seaduses ettenähtud sotsiaalmaksud. Juhatuse liige Janika Ruusmaa 19
Juhatuse liikme ja nõukogu allkirjad 2007. aasta majandusaasta aruandele SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus tegevjuhtkond on koostanud 2007. aasta tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande. Janika Ruusmaa juhatuse liige... 30.05.2008 Nõukogu on tegevjuhtkonna poolt koostatud majandusaasta aruande, mis koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest, läbi vaadanud ja heaks kiitnud. Nõukogu: Merle Ööpik nõukogu esimees... 30.05.2008 Marit Suurväli nõukogu liige... 30.05.2008 Robert Oetjen nõukogu liige... 30.05.2008 Toomas Kapp nõukogu liige... 30.05.2008 Alar Noorvee nõukogu liige... 30.05.2008 Peep Mardiste nõukogu liige... 30.05.2008 Marica-Maris Paju nõukogu liige... 30.05.2008 Jüri Sasi nõukogu liige... 30.05.2008 Juhatuse liige Janika Ruusmaa 20