MAJANDUSAASTA ARUANNE Aruandeaasta algus 01.01.2005 Aruandeaasta lõpp 31.12.2005 AS SBM Pank Registrikood: 10586461 Aadress: Pärnu mnt 12, 10148 Tallinn, Eesti Telefon: (+372) 6802 500 Faks: (+372) 6802 501 e-post: info@sbmbank.ee Interneti kodulehekülg: www.sbmbank.ee
SISUKORD SISSEJUHATUS...3 JUHTKONNA DEKLARATSIOON...4 TEGEVUSARUANNE...5 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE...12 KASUMIARUANNE...12 BILANSS...13 RAHAVOOGUDE ARUANNE...14 OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE...15 ARVESTUSPÕHIMÕTTED...16 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD...24 JUHATUSE JA NÕUKOGU LIIKMETE ALLKIRJAD 2005. A. MAJANDUSAASTA ARUANDELE...39 AUDIITORI JÄRELDUSOTSUS...40 JUHATUSE ETTEPANEK KASUMI JAOTAMISE KOHTA...41 2
SISSEJUHATUS Krediidiasutuse üldandmed Ärinimi AS SBM Pank Asukoht ja aadress Pärnu mnt 12, 10148 Tallinn, Eesti Registreerinud riigi nimetus Eesti Vabariik Registreerimise kuupäev 14.10.1999. a. Registrikood 10586461 (EV Äriregister) Telefon (+372) 6 802 500 Faks (+372) 6 802 501 S.W.I.F.T. BIC kood SBMBEE22 E-mail info@sbmbank.ee Interneti kodulehekülg http://www.sbmbank.ee Audiitor Audiitori ärinimi KPMG Baltics AS Audiitori registrikood 10096082 Audiitori asukoht ja aadress Ahtri 10A, 10151 Tallinn, Eesti Juhtiva audiitori nimi Taivo Epner Aruande bilansipäev 31.12.2005 Aruandeperiood 01.01.2005 31.12.2005 Aruande valuuta ja ühikud Eesti kroon (EEK), tuhandetes kroonides Aruande võrdlusvaluuta ja ühikud Euro (EUR), tuhandetes eurodes 3
4
TEGEVUSARUANNE Krediidiasutuse kirjeldus AS SBM Pank on 1999. aastal asutatud Eestis registreeritud ja tegutsev krediidiasutus. AS SBM Pank (edaspidi Pank) omab Eesti Panga poolt väljastatud tegevusluba, mis võimaldab pangal teostada kõiki pangandusoperatsioone. Pank omab Tallinna Börsi liikme ja Eesti Väärtpaberikeskuse kontohalduri staatust ning on SWIFT-i liige. Panga tugevateks külgedeks võib pidada tema väiksust ja fokusseeritust kindlale kliendigrupile ning kindlatele tegevusvaldkondadele. Seoses sellega on pank paindlik ja operatiivne personaalsete kvaliteetteenuste pakkumisel ning majanduskeskkonna ja turusituatsioonide muutumisel. Lisaks eeltoodule on nii riskide juhtimine kui kontrolli teostamine efektiivsem, kiirem ja lihtsam. Panga tugevuseks võib pidada ka kvalifitseeritud ja panganduskogemusega töötajaid. Aruandepäeva seisuga on SBM Panga 54,45 % aktsiate omanikuks hr Nikolaos Sarros (elukoht Ateena, Kreeka); 20% aktsiate omanikuks hr Ernesto A. Preatoni (elukoht Tallinn, Eesti Vabariik); 9,8% aktsiate omanikuks hr Nikolaos Sarrose kontrolli all olev osaühing Sigma Real Estate OÜ (asukoht Tallinn, Eesti); 9,8% omanikuks hr Ulrich Johni kontrolli all olev Frösundaviksparken AB (asukoht Ängelholm, Rootsi); 4,95% omanikuks hr Emmanouil Karavelakis (elukoht Ateena, Kreeka) ning 1% aktsiate omanikuks hr Dimitrios Germidis (elukoht Ateena, Kreeka). Hr Preatoni kontrolli alla oleva 20% aktsiate edasiseks omandamiseks on senistel aktsionäridel sõlmitud optsioonileping. 28. veebruaril 2006. a. toimunud Panga erakorralisel aktsionäride üldkoosolekul otsustati aktsiakapitali suurendada alljärgnevalt: 1. Aktsiakapitali suurendatakse täiendava investori kaasamise põhjusel ja täiendava rahalise sissemaksega. 2. Aktsiakapitali suurendatatakse 100 500 000 krooni võrra ja uueks aktsiakapitali suuruseks on 200 500 000 krooni. 3. Emiteeritakse täiendavalt 10 050 000 lihtaktsiat nimiväärtusega 10 krooni aktsia. 4. Uute aktsiate märkimisel välistatakse olemasolevate aktsionäride aktsiate märkimise eesõigus. Uute aktsiate märkimisõigus antakse Marfin Financial Group Holdings S.A.-le. 5. Uued aktsiad tuleb märkida arvates käesoleva otsuse vastuvõtmisest kuni 29. maini 2006. a AS SBM Pank asukohas Pärnu mnt 12, Tallinn. Märgitud aktsiate eest tuleb teostada rahaline sissemakse hiljemalt 10 pangapäeva jooksul arvates märkimise teostamisest, kuid mitte hiljem kui 12. juuniks 2006. a. AS-i SBM Pank uus omanike struktuur pärast aktsiakapitali suurendamise edukat lõpuleviimist ning Finantsinspektsiooni poolse heakskiidu saamist saab olema: Marfin Financial Group Holdings S.A. 50,12% Nikolaos Sarros 27,16% Teiste aktsionäride osalus saab olema alla 10%. 5
Lähtuvalt vajadusest tugevdada AS SBM Pank kapitalibaasi ja panga arengu paremaks tagamiseks, pidasid nii Panga senised omanikud, kui ka juhatus vajalikuks kaasata täiendavaid investoreid, kellel on ulatuslik kogemus Euroopa panganduses ja piisavad finantsvahendid panga edasiseks arendamiseks. SBM Pank on seisukohal, et Marfin Financial Group Holdings S.A. näol on tegemist tugeva ja usaldusväärse investoriga, kelle kaasamine uue strateegilise aktsionärina aitab läbi täiendavate finantsvahendite, know-how ja suhtevõrgustiku tunduvalt tõsta AS SBM Panga võimet tegutseda konkurentsitihedal finantsvahenduse turul ning aitab tõhusalt kaasa panga laienemisstrateegia elluviimisele. Taustainformatsioon Marfin Financial Group Holdings S.A. kohta MARFIN FINANCIAL GROUP HOLDINGS S. A. (MARFIN F.G.) on valdusfirma, kes on investeerinud pangandus- ja finantsteenuste sektorisse. Tal on kaks peamist tütarettevõtet. MARFIN BANK on kommertspank ja INVESTMENT BANK OF GREECE tegutseb investeerimispanganduses ja väärtpaberivahenduses. MARFIN FINANCIAL GROUP on noteeritud Ateena Väärtpaberibörsil ning kuulub Ateena FTSE 40 indeksi koosseisu. 2005. aastal omandas Marfin F.G. 10,07%-lise osaluse Egnatia Bank S.A.-s ning 2006. aastal 9,98% osaluse Cyprus Popular Bank-is (Laiki Bank), mis juhib finantsinstitutsioonide gruppi, kes on esindatud Küprosel, Kreekas, Suurbritannias, Guernsey s, Austraalias ja Serbias. Täiendavat informatsiooni MARFIN F.G. kohta saab nende interneti veebilehelt www.marfingroup.gr. SBM Panga nõukogu on viieliikmeline ja sinna kuuluvad hr Nikolaos Sarros, hr Dimitrios Germidis, hr Andreas Ch. Boumis, hr Emmanouil Karavelakis ja hr Ulrich John. Nõukogu esimees on hr Nikolaos Sarros. SBM Panga juhatus on neljaliikmeline. Juhatuse esimees on hr Riho Rasmann ning juhatuse liikmed on hr Sven Raba, hr Mart Veskimägi ja hr Roul Tutt. SBM Panga nõukogu valis panga juhatuse neljandaks liikmeks Roul Tuti 16. mail 2005. a.; enne seda oli juhatus kolmeliikmeline. Hr Tutt vastutab jae- ja korporatiivpanganduse valdkonna eest. Juhatuse esimees ning juhatuse liikmed ei oma osalust ega osaluse omandamise optsioone SBM Pangas. SBM Pangale ei kuulu ühtegi tütar- ega sidusettevõtet, milles omataks 20% ületavat osalust. Pank osales European Business Development AS-i asutamises, kus pank omab 16% aktsiakapitalist. See äriarendusfirma kanti Eesti äriregistrisse 27.01.2005. Majanduskeskkonna kirjeldus 2005. aastal jätkus Eestis kiire majanduskasv ning sisemajanduse koguprodukt kasvas Statistikaameti andmetel võrreldes eelmise aastaga 9,8%. Kasv oli laiaulatuslik, saades toetust nii kiirest ekspordi kasvust (+30,3% aastasel baasil) kui ka eratarbimisest (jaemüük +12% aastasel baasil). Eratarbimist mõjutas enim jätkuv kiire 6
palgakasv (+10,5% aastasel baasil) ja tööpuuduse langus madalaimale tasemele alates 1995. aastast (7,9% tööjõust). Ettevõtete netokäive ulatus 2005. aastal 453 miljardi kroonini (29 miljardi euroni), suurenedes aastaga 20% ning olles enim mõjutatud kasvust ehitus- ja kaubandussektorites. Olulist rolli üldises majanduspildis mängis aktiivne kinnisvaraturg. Nii teostati 2005. aastal 63 000 notariaalset kinnisvaratehingut kogumahus üle 50 miljardi krooni (3 miljardit eurot) ehk mahuliselt 72% enam kui 2004. aastal. Nõudlus kinnisvaraturul ületas samas oluliselt pakkumist, mis omakorda tõi kaasa ka kinnisvarahindade kiire tõusu, ulatudes 2005. aasta neljandas kvartalis aasta arvestuses 45%-ni. Kiire majanduskasv ning naftatoodete hinnatõus maailmaturul tõi kaasa ka inflatsiooni kiirenemise. Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2005. aastal võrreldes 2004 aasta keskmisega 4,1%. Eesti arengut mõjutasid oluliselt jätkuvalt madalad intressimäärad Euroopas. Aasta lõpus sundis hoogustuv euroala inflatsioon Euroopa Keskpanka baasintressimäärasid siiski taas tõstma. Kiiret edasist intresside tõusu pidurdab samas üldine euroala majanduskasvu madal tase, mis 2005. aastal ulatus ainult 1,7%-ni. Hoogustunud kinnisvaraturg, kiire majanduskasv ning madalad intressimäärad mõjutasid ka pangandusturu arengut. Nii suurenes vastavalt Eesti Panga andmetele kommertspankade laenuportfellide kogumaht 2005. aastal 46%, ulatudes 125 miljardi kroonini (8 miljardi euroni). Eriti kiire kasv toimus laenudes eraisikutele, mille maht suurenes aastaga 69% 50 miljardi kroonini (3 miljardi euroni). Äriühingutele antud laenude maht kasvas 63% 52 miljardi kroonini (3 miljardi euroni). 61% kõikidest laenudest oli antud hüpoteegi tagatisel. Eraisikutele antud laenude jäägist moodustasid 82% eluasemelaenud ning 9% tarbimislaenud. Kiire kasv ei tähendanud samas laenuportfelli kvaliteedi halvenemist ning tähtajaks tasumata laenude osakaal laenuportfellist oli aasta lõpu seisuga vaid 0,2%. Klientidelt kaasatud vahendite kasv ulatus 2005 aastal küll 47%-ni, kuid nende kogumaht jäi siiski oluliselt alla laenuportfellile, olles aasta lõpus 95 miljardit krooni (6 miljardit eurot). Sealjuures kohustused äriühingute ees moodustasid 45 miljardit krooni (3 miljardit eurot) ning kasvasid 65% ja kohustused eraisikute ees moodustasid 34 miljardit krooni (2 miljardit eurot) kasvades 32%. Laenuportfelli mahuliselt kiirem kasv deposiitidest näitab Eesti pankade suurt sõltuvust nende võimest kaasata välisturgudelt võõrvahendeid. Olulised majandussündmused 2005. a oli AS-i SBM Pank jaoks olulise kasvu aasta. Panga varade maht on kasvanud aasta algusest 1,8 korda, jõudes 31.12.2005 seisuga 337,5 miljoni kroonini (21,6 miljoni euroni). Laenuportfell (välja arvatud finantseerimisasutused) moodustas 235,1 miljonit krooni e 15,0 miljonit eurot (kasv aasta algusest 2,5 korda), ehk 70% kogu varade mahust. 81,4 miljonit krooni (5,2 miljonit eurot) ehk 24% koguvaradest asusid likviidsete vahenditena kassas, keskpangas ning krediidi- ja finantseerimisasutustes. Klientide hoiused pangas moodustasid majandusaasta lõpus 175,0 miljonit krooni ehk 11,2 miljonit eurot (kasv aasta algusest 2,2 korda). Neist 19% kuulusid finantseerimisasutustele, 46% äriühingutele ning 35% eraisikutele. Pank emiteeris 2005. aastal neljal korral võlakirju, mille tulemusena oli pangal väärtpaberikohustusi 31. detsembri 2005. a seisuga 64,3 miljoni krooni ehk 4,1 miljoni euro ulatuses (19,1% bilansimahust). 7
Vastavalt Tallinna Börsi Noteerimis- ja Järelevalvekomisjoni poolt 14.07.2005.a vastu võetud otsusele on 3572 AS-i SBM Pank võlakirja (SBMB047507, ISIN- EE3300075605) ühtlasi noteeritud Tallinna Börsi võlakirjade nimekirjas alates 22. juulist 2005. a. AS-i SBM Pank 2005. a neto intressikasumiks kujunes 13,3 miljonit krooni (0,8 miljonit eurot), millest enamus teeniti laenudelt. Neto teenustasukasumiks kujunes 0,6 miljonit krooni (0,04 miljonit eurot). Valuuta- ja väärtpaberitehingutelt teeniti 2,0 miljonit krooni (0,1 miljonit eurot). Kokku teeniti 2005. aastal pangandustegevusest 15,9 miljonit krooni e 1,0 miljon eurot kasumit. 2005. a administratiivkulud olid kokku 18,7 miljonit krooni (1,2 miljonit eurot). Majandusaasta kahjum moodustas 6,8 miljonit krooni (0,4 miljonit eurot). SBM Panga nõukogu liikmetele 2005. majandusaastal liikmetasusid ei makstud (2004. aastal 655 tuhat krooni e. 42 tuhat eurot). Juhatuse liikmetele ei ole 2005. ega 2004. majandusaastal makstud liikmetasusid. Juhatuse liikmetele arvestati 2005. aastal töötasusid kokku koos sotsiaalmaksudega 3,3 milj krooni (0,2 milj eurot), töötajatele 6,2 milj krooni (0,4 milj eurot). Keskmine töötajate arv oli 20. Aruandeperioodi investeeringute mahuks materiaalsesse põhivarasse kujunes 1 891 tuhat krooni (121 tuhat eurot). Avati uus pangasaal Tallinnas, Pärnu mnt 12, 1. korrusel. Pank juurutas mitmeid uusi tooteid, sh. arvelduskrediit, peo- ja pulmalaen, reisilaen ja hambalaen ning täiendas internetipanka. Investeeringuid on plaanis jätkata vähemalt samas mahus. Plaanitakse mh. harukontori avamist Tartus, ning uute laenutoodetega turule tulekut. Panga omakapital oli 31. detsembri 2005. a seisuga 95,7 miljonit krooni (6,1 miljonit eurot) ja kapitali adekvaatsus 34,88%. 8
Normatiivid Kapitali adekvaatsus (tuh EEK) (tuh EEK) (tuh EUR) (tuh EUR) 31.12.2005 31.12.2004 31.12.2005 31.12.2004 1. Esimese taseme omavahendid 94 833 101 839 6 061 6 509 1.1 Sissemakstud aktsiakapital 100 000 100 000 6 391 6 391 1.2 Üldine pangandusreserv 0 0 0 0 1.3 Muud reservid 271 230 17 15 1.4 Eelmiste aastate jaotamata kasum / kahjum 2 150 1 771 137 113 1.5 Jooksva aruandeperioodi kasum 0 0 0 0 1.9 Oma aktsiad (miinusega) 0 0 0 0 1.10 Immateriaalne põhivara (miinusega) -832-162 -53-10 1.11 Jooksva aruandeperioodi kahjum (miinusega) -6 756 0-432 0 2. Teise taseme omavahendid 0 0 0 0 3. Kokku bruto-omavahendid (1+2) 94 833 101 839 6 061 6 509 4. Mahaarvamised bruto-omavahenditest 0 0 0 0 5. Kokku neto-omavahendid (3-4) 94 833 101 839 6 061 6 509 6. Kolmanda taseme omavahendid 0 0 0 0 7. Riskiga kaalutud varad 268 532 118 049 17 162 7 545 7.1 I kategooria (riski kaal 0%) 32 438 9 802 2 073 626 7.2 II kategooria (riski kaal 20%) 37 415 59 137 2 391 3 780 7.3 III kategooria (riski kaal 50%) 10 516 12 268 672 784 7.4 IV kategooria (riski kaal 100%) 255 791 100 088 16 348 6 397 8. Riskiga kaalutud bilansivälised tehingud 2 056 0 131 0 8.1 Grupp I 2 056 0 131 0 8.2 Grupp II 0 0 0 0 9. Kapitalinõue valuutariski katmiseks 0 0 0 0 10. Kapitalinõue kauplemisportfelli riskide katmiseks 105 20 7 1 10.1 Kapitalinõue intressipositsiooni riski katmiseks 0 20 0 1 10.2 Kapitalinõue aktsiapositsiooni riski katmiseks 105 0 7 0 10.3 Kapitalinõue kaubariski katmiseks 0 0 0 0 10.4 Kapitalinõue optsiooniriski katmiseks 0 0 0 0 10.5 Kapitalinõue kauplemisportfelli ülekanderiski katmiseks 0 0 0 0 10.6 Kapitalinõue kauplemisportfelli krediidiriski katmiseks 0 0 0 0 11. Kapitalinõue riskikontsentratsiooni piirmäära ületanud kauplemisportfelli krediidiriskile avatud positsioonidelt 0 0 0 0 12. Kapitali adekvaatsus (5.+6.)/(7.+8.+9.x10+10x12,5+11x12,5) 34.88% 86.09% 34.88% 86.09% Kapitali adekvaatsus vähenes aruandeaastal eelkõige laenuportfelli suurenemisest tulenevalt. Eesti Panga poolt nõutav minimaalne adekvaatsuse määr on 10%. 9
Riskide kontsentreerumine (tuh EEK, seisuga 31.12.2005) Krediidiasutus % netoomavahenditest arv / summa 1. Suure riskikontsentratsiooniga klientide arv 9 2. Klientide suure riskikontsentratsiooniga võlakohustused 131 382 138.54% 3. Krediidiasutustega seotud isikute võlakohustused 25 830 27.24% (tuh EUR, seisuga 31.12.2005) Krediidiasutus % netoomavahenditest arv / summa 1. Suure riskikontsentratsiooniga klientide arv 9 2. Klientide suure riskikontsentratsiooniga võlakohustused 8 397 138.54% 3. Krediidiasutustega seotud isikute võlakohustused 1 651 27.24% (tuh EEK, seisuga 31.12.2004) Krediidiasutus % netoomavahenditest arv / summa 1. Suure riskikontsentratsiooniga klientide arv 3 2. Klientide suure riskikontsentratsiooniga võlakohustused 30 020 29.48% 3. Krediidiasutustega seotud isikute võlakohustused 1 897 1.86% (tuh EUR, seisuga 31.12.2004) Krediidiasutus % netoomavahenditest arv / summa 1. Suure riskikontsentratsiooniga klientide arv 3 2. Klientide suure riskikontsentratsiooniga võlakohustused 1 919 29.48% 3. Krediidiasutustega seotud isikute võlakohustused 121 1.86% 10
Suhtarvud 31.12.2005 31.12.2004 Omakapitali tulukus (ROE), % -6.81% 0.81% Omakapitali kordaja (EM) 2.68 1.57 Puhastulukus (PM) % -31.11% 4.62% Vara tootlikkus (AU), % 8.32% 11.25% Puhas intressimarginaal (NIM), % 5.45% 5.48% Tava puhaskasum aktsia kohta (Basic EPS) -0.68 0.08 Lahjendatud puhaskasum aktsia kohta (Diluted EPS) -0.68 0.08 Hinnavahe (SPREAD), % 3.88% 4.61% Intressiteenivate aktivate tootlus (YIEA), % 7.18% 5.99% Võõrkapitali hind (COL), % 3.30% 1.39% Selgitused suhtarvudele Kogutuludesse on arvatud Eesti Panga Presidendi 19.10.1999. a määrusega nr 25 kinnitatud Avaliku aruande koostamise juhendis loetletud tululiigid: intressitulu, teenustasutulu, kasum/kahjum finantstehingutelt, tulu finantsinvesteeringutelt, muud tegevustulud, erakorralised tulud, tulu materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutusest (+), kasum nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuse muutusest (+), tulu pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus. ROE Puhaskasum / Omakapital, keskmine * 100 EM Aktiva, keskmine / Omakapital, keskmine PM Puhaskasum / Kogutulud * 100 AU Kogutulud / Aktiva, keskmine * 100 NIM Neto intressi kasum / Intressitootvad varad, keskmine * 100 Basic EPS Puhaskasum / Keskmine aktsiate arv Diluted EPS Puhaskasum / Keskmine aktsiate arv (arvestades kõiki konverteeritavaid väärtpabereid) SPREAD Intressiteenivate aktivate tootlus (YIEA) Võõrkapitali hind (COL) YIEA Intressitulu / Intressitootvad varad, keskmine, * 100 COL Intressikulu / Intressikandvad kohustused, keskmine * 100 Reitingud SBM Pangal puuduvad rahvusvaheliste reitinguagentuuride poolt antavad reitingud. Kohtuvaidlused Seisuga 31.12.2005 panga tegevusega seotud kohtuvaidlused puudusid. 11
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Kasumiaruanne (tuh EEK) (tuh EEK) (tuh EUR) (tuh EUR) Lisa 2005 2004 2005 2004 Intressitulu 1 17 492 9 787 1 118 626 Intressitulu krediidiasutuse tegevusest 17 492 9 787 1 118 626 Intressikulu 2 4 220 775 270 50 Intressikulu krediidiasutuse tegevusest 4 220 775 270 50 Neto intressi kasum/kahjum (+/ ) 13 272 9 012 848 576 Neto teenustasud 638 5 252 41 336 Teenustasutulu 3 1 684 5 780 108 369 Teenustasukulu 4 1 046 528 67 34 Neto kasum/kahjum finantstehingutelt (+/-) 5 1 960 2 236 125 143 Administratiivkulud 18 697 13 928 1 195 890 Palgakulu 6 7 230 6 144 462 393 Sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse 7 2 406 2 054 154 131 Muud halduskulud 8 9 061 5 730 579 366 Materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutus (+/ ) 9-1 288-644 -82-41 Nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuse muutus (+/ ) 10-1 409 0-90 0 Muud tegevustulud ja -kulud 1 232 1 131 79 72 Muu tegevuskulu 11 1 232 1 131 79 72 Kasum/kahjum enne maksustamist (+/ ) -6 756 797-432 51 Puhaskasum / kahjum -6 756 797-432 51 Tava puhaskasum aktsia kohta (Basic EPS) 2005. a. EEK -0.68 EUR 0.04 2004. a. EEK 0.08 EUR 0.01 Lahjendatud puhaskasum aktsia kohta (Diluted EPS) 2005. a. EEK -0.68 EUR 0.04 2004. a. EEK 0.08 EUR 0.01 Arvestuspõhimõtted lk 16-23 ning raamatupidamise aastaaruande lisad lk 24-38 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 12
Bilanss (tuh EEK) (tuh EEK) (tuh EUR) (tuh EUR) VARAD Lisa 31.12.2005 31.12.2004 31.12.2005 31.12.2004 Sularaha 12 295 908 19 58 Nõuded 316 226 167 769 20 211 10 722 Nõuded keskpangale 13 32 143 8 894 2 054 568 Nõuded krediidiasutustele 14 37 415 59 137 2 391 3 780 Nõuded krediidiasutuse klientidele 15 246 668 99 738 15 765 6 374 Võlakirjad ja fiks. tulumääraga väärtpaberid 0 3 002 0 192 Aktsiad ja muud väärtpaberid 16 591 96 38 6 Immateriaalne põhivara 17 832 162 53 10 Muu immateriaalne põhivara 832 162 53 10 Materiaalne põhivara 18 3 974 3 413 254 218 Muu vara 19 10 127 28 647 2 Viitlaekumised ja ettemakstud kulud 20 5 442 8 773 348 561 VARA KOKKU 337 487 184 151 21 569 11 769 KOHUSTUSED Võlgnevus 174 994 80 871 11 184 5 169 Võlgnevus krediidiasutuse klientidele 21 174 994 80 871 11 184 5 169 Väärtpaberikohustused 22 64 325 0 4 111 0 Emiteeritud võlakirjad 64 325 0 4 111 0 Muud kohustused 23 189 0 12 0 Viitvõlad ja ettemakstud tulud 24 2 314 858 148 55 Kohustused kokku 241 822 81 729 15 455 5 223 OMAKAPITAL Aktsiakapital 100 000 100 000 6 391 6 391 Reservkapital 271 230 17 15 Jaotamata kasum/kahjum 2 150 1 395 137 89 Jooksva aruandeperioodi kasum/kahjum -6 756 797-432 51 OMAKAPITAL KOKKU 95 665 102 422 6 114 6 546 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 337 487 184 151 21 569 11 769 Arvestuspõhimõtted lk 16-23 ning raamatupidamise aastaaruande lisad lk 24-38 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 13
Rahavoogude aruanne (tuh EEK) (tuh EEK) (tuh EUR) (tuh EUR) 2005 2004 2005 2004 Rahavood äritegevusest -18 251 20 227-1 166 1 293 saadud intressitulu 16 398 9 929 1 048 635 makstud intressikulu -2 989-874 -191-56 saadud teenustasutulu 1 529 1 319 98 84 makstud teenustasukulu -1 046-499 -67-32 administratiivkulud -17 698-13 548-1 131-866 saadud tulu finantstehingutelt 1 960 2 236 125 143 muud tegevuskulud -1 232-1 131-79 -72 tegevusaktivate suurenemine/vähenemine (-/+) laenuportfell -142 338-21 622-9 097-1 382 muud nõuded pankadele -21 703-4 793-1 387-306 muud aktivad -11 502-3 511-735 -224 väärtpaberid 2 507 2 464 160 157 tegevusvõõrvahendite suurenemine/vähenemine (+/-) võlgnevus klientidele 94 123 50 483 6 016 3 226 väärtpaberikohustused 64 325 0 4 111 0 muud passivad -585-226 -37-14 Rahavood investeerimistegevusest -2 538-3 692-162 -236 soetatud materiaalne põhivara -1 637-3 623-105 -232 soetatud immateriaalne põhivara -901 0-58 0 portfelliinvesteeringu müük 0-69 0-4 Kassa ja raha ekvivalendid neto muutus -20 789 16 535-1 329 1 057 Kassa ja raha ekvivalendid aasta alguses 60 244 43 709 3 850 2 794 Kassa ja raha ekvivalendid aasta lõpus 39 455 60 244 2 522 3 850 *Raha ja selle ekvivalentide jääk perioodi lõpus koosneb: Lisa 2005 2004 2005 2004 sularaha 12 295 908 19 58 kohustusliku reservi ülejääk Eesti Pangas 13 1 745 199 112 13 nõudmiseni ja üleöödeposiidid krediidiasutustes 14 37 415 59 137 2 391 3 780 Kokku 39 455 60 244 2 522 3 850 Arvestuspõhimõtted lk 16-23 ning raamatupidamise aastaaruande lisad lk 24-38 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 14
Omakapitali muutuste aruanne (tuh EEK) (tuh EEK) (tuh EUR) (tuh EUR) 01.01.2005-31.12.2005 01.01.2004-31.12.2004 01.01.2005-31.12.2005 01.01.2004-31.12.2004 Aktsiakapital Jääk perioodi alguses 100 000 100 000 6 391 6 391 Jääk perioodi lõpus 100 000 100 000 6 391 6 391 Muud reservid Jääk perioodi alguses 230 210 15 13 Kohustuslik reservkapital 41 20 3 1 Jääk perioodi lõpus 271 230 17 15 Jaotamata kasum (-kahjum) Jääk perioodi alguses 2 192 1 415 140 90 Eraldised reservidesse -41-20 -3-1 Aruandeaasta puhaskasum / kahjum -6 756 797-432 51 Jääk perioodi lõpus -4 606 2 192-294 140 Omakapital kokku: perioodi alguses 102 422 102 000 6 546 6 519 perioodi lõpus 95 665 102 422 6 114 6 546 Aktsiakapital jaguneb 10 000 000 lihtaktsiaks nimiväärtusega à 10 krooni ning on sisse makstud rahas. Aktsiate arv ei ole aasta jooksul muutunud. Vastavalt põhikirjale on Panga minimaalseks aktsiakapitaliks 100 000 000 krooni ja maksimaalseks aktsiakapitaliks 400 000 000 krooni. Arvestuspõhimõtted lk 16-23 ning raamatupidamise aastaaruande lisad lk 24-38 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 15
Arvestuspõhimõtted Arvestuspõhimõtted AS SBM Pank (edaspidi ka Pank ) on Eestis registreeritud krediidiasutus. Juhatus on raamatupidamise aruanded heaks kiitnud 10. aprillil 2006. AS SBM Pank raamatupidamisarunne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Raamatupidamisaruande koostamisel on rakendatud kõiki alates 01. jaanuar 2005 jõustunud ja Pangale kohaldatavaid IFRS standardeid. See on panga esimene raamatupidamise aruanne IFRSi järgi ja rakendatud on IFRS 1. IFRS-le üleminekul tehtud muudatused on selgitatud alajaotuses Arvestuspõhimõtte muutus ja selle mõju. Koostamise alused AS SBM Pank arvestusvaluuta ja aruandlusvaluuta on Eesti kroon (EEK). Vastavalt Tallinna Börsi reglemendi nõuetele on aruanne esitatud ka eurodes (EUR). Aruande arvnäitajad on esitatud tuhandetetes rahaühikutes. Kuna Eesti kroon on seotud euroga, kursiga 15,6466 krooni 1 euro, siis aruande väljendamisel eurodes valuutakursi erinevusi ei teki. Raamatupidamisaruannete koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Kajastatud varad ja kohustused, mille riskid on maandatud, võetakse maandatud riski suhtes arvele nende õiglases väärtuses. Segmendiaruandlust ei ole koostatud, kuna klientide arvust, toodetest, juhtimisest ja ühest tegevuskohast tulenevalt on pangal senini vaid üks oluline segment. Olulised juhtkonnapoolsed otsused ja hinnangud Vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele tuleb teatud osades teha juhtkonnapoolseid otsuseid ja hinnanguid, mis omavad mõju finantsaruannetes kajastatud summadele. Samuti on nõutud juhtkonnapoolsed otsused ja hinnangud raamatupidamise arvestusmeetodite ja hindamisaluste rakendamisel. Juhtkonnapoolseid otsuseid ja hinnanguid on järjepidevalt üle vaadatud ning need põhinevad ajaloolisel kogemusel ja muudel faktoritel, mille hulgas on ka tulevaste perioodide sündmuste eeldused, mida peetakse põhjendatuks olemasolevate tingimuste juures. Tegelikud tulemused võivad olla hinnangutest erinevad. Uued või muudetud standardid ja tõlgendused, mis käesoleva aruande bilansipäevaks on vastuvõetud, kuid mis jõustuvad peale bilansipäeva, ei mõjuta oluliselt Panga poolt rakendatavaid arvestuspõhimõtteid. 16
Arvestuspõhimõtte muutus ja selle mõju Pank rakendas 2005. aastal esmakordselt IFRS-i. Seoses IFRS-ile üleminekuga hakati laenude intressitulu arvestama efektiivse intressimäära meetodil. Efektiivse intressimäära leidmisel võeti arvesse laenude teenustasud, millest tulenevalt hinnati ümber eelmiste perioodide intressitulud ja laenujäägid. Bilanss Eesti hea tava Muutused Eesti hea tava Muutused IFRS kohaselt IFRS kohaselt kohaselt üleminekul IFRS-le kohaselt üleminekul IFRS-le (tuh EEK) (tuh EEK) (tuh EEK) (tuh EUR) (tuh EUR) (tuh EUR) 01.01.2004 01.01.2004 01.01.2004 01.01.2004 01.01.2004 01.01.2004 Nõuded klientidele 78 281-376 77 905 5 003-24 4 979 Aktiva (varad) kokku 133 165-376 132 789 8 511-24 8 487 Majandusaasta kasum/kahjum 214-376 -162 14-24 -10 Omakapital kokku 102 000-376 101 624 6 519-24 6 495 Passiva (kohustused ja omakapital) kokku 133 165-376 132 789 8 511-24 8 487 Kasumiaruanne Eesti hea tava Muutused Eesti hea tava Muutused IFRS kohaselt IFRS kohaselt kohaselt üleminekul IFRS-le kohaselt üleminekul IFRS-le (tuh EEK) (tuh EEK) (tuh EEK) (tuh EUR) (tuh EUR) (tuh EUR) 2004 2004 2004 2004 2004 2004 Intressitulu 9 055 732 9 787 579 47 626 Neto intressi kasum/kahjum 8 280 732 9 012 529 47 576 Teenustasutulu 6 012-760 5 252 384-49 336 Puhaskasum/kahjum 825-28 797 53-2 51 Rahavoogude aruanne Eesti hea tava Muutused Eesti hea tava Muutused IFRS kohaselt IFRS kohaselt kohaselt üleminekul IFRS-le kohaselt üleminekul IFRS-le (tuh EEK) (tuh EEK) (tuh EEK) (tuh EUR) (tuh EUR) (tuh EUR) 2004 2004 2004 2004 2004 2004 Rahavood äritegevusest 20 227 0 20 227 1 293 0 1 293 saadud intressitulu 9 169 760 9 929 586 49 635 saadud teenustasutulu 2 079-760 1 319 133-49 84 Finantsvara ja kohustused Finantsvaraks loetakse raha, lühiajalisi finantsinvesteeringuid, nõudeid krediidiasutustele ja klientidele ning muid nõudeid ja viitlaekumisi. Finantskohustusteks loetakse võlgnevusi klientidele, väärtpaberikohustusi ning viitvõlgasid ja muid võlakohustusi. Finantsvara ja kohustused võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses. Finantskohustused kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Finantsvara eemaldatakse bilansist siis, kui pank kaotab õiguse finantsvarast tulenevatele rahavoogudele või ta annab kolmandale osapoolele üle varast tulenevad rahavood ning enamiku finantsvaraga seotud riskidest ja hüvedest. Finantskohustus eemaldatakse bilansist siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud. Finantsvara oste ja müüke kajastatakse järjepidevalt väärtuspäeval, st päeval, mil pank saab ostetud finantsvara omanikuks või kaotab omandiõiguse müüdud finantsvara üle. 17
Välisvaluutas põhinevad aktivad ja passivad Välisvaluutas fikseeritud majandustehingute arvestust peetakse Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus, ümberhinnatult operatsioonipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Bilansis hinnatakse välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustused bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Kursimuutused näidatakse kasumiaruandes kirjel Neto kasum finantstehingutelt. Netoarvestused Finantsvarade ja kohustuste vahel teostatakse netoarvestusi ainult juhul, kui selleks juriidiliselt eksisteerib õigus ja ühtlasi on kavas nimetatud summasid tasaarvestada või realiseerida vara ja katta kohustus samaaegselt. Raha ja selle ekvivalendid Raha ja raha ekvivalendid sisaldavad sularaha, nõudmiseni- ja üleöödeposiite teistes krediidiasutustes ning korrespondentkontot Eesti Pangas, millest on maha arvatud kohustuslik reserv. Investeeringud võla- ja omakapitaliväärtpaberitesse Finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande Finantsvaradena õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande kajastatakse väärtpabereid, mille soetamise eesmärgiks on kasumi teenimine turuhinna muutustelt. Väärtpaberid kajastatakse bilansis õiglases väärtuses, mis baseerub noteeritud turuhindadel ning Eesti Panga ametlikel vahetuskurssidel. Börsil noteerimata väärtpaberite puhul kasutatakse õiglast väärtust, mille leidmisel võetakse aluseks kogu pangale kättesaadav info investeeringu väärtuse kohta. Õiglase väärtuse muutustest tulenevad kasumid/kahjumid kajastatakse kasumiaruandes real Neto kasum finantstehingutelt. Lunastustähtajani hoitavad väärtpaberid Lunastustähtajani hoitavate väärtpaberite all kajastatakse võlakirjad, mis on soetatud strateegilisel eesmärgil kuni lunastustähtajani hoidmiseks. Neid kajastatakse aruannetes korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil, kasutades sisemist intressimäära. Nende realiseerimisel kasutatakse müügitulemi määratlemiseks FIFO meetodit. Muud panga poolt hoitavad finantsinstrumendid klassifitseeritakse müügiootel olevana ja kajastatakse õiglases väärtuses, millest tulenevad kasumid või kahjumid kajastatakse otse omakapitalis. Tuletisinstrumendid Tuletisinstrumendid (näiteks forward id ja vahetustehingud) võetakse arvele tehingupäeval nende õiglases väärtuses. Edasine kajastamine toimub tuletisinstrumentide õiglases väärtuses, mis leitakse noteeritud turuhindade ja Eesti 18
Panga ametlike vahetuskursside järgi. Ümberhindlus kajastatakse bilansikirjel Muud varad või Muud kohustused ja ümberhindluse tulem kasumiaruandes kirjel Neto kasum finantstehingutelt. Nõuete hindamine Laenud klientidele kajastatakse bilansikirjel Nõuded krediidiasutuse klientidele. Pangas kehtestatud korra kohaselt toimub laenuportfelli hindamine igakuiselt. Laenulepingutest tulenevaid nõudeid kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Soetusmaksumust korrigeeritakse laenu põhiosa tagasimaksetega ja vajadusel nõude väärtuse langusest või laekumise ebatõenäolisusest tingitud võimaliku allahindlusega. Korrigeeritud soetusmaksumus leitakse diskonteerides nõude tulevasi oodatavaid rahavooge efektiivse intressimääraga. Juhul, kui esineb nõude väärtuse langusele viitavaid tunnuseid, hinnatakse nõue alla tulevikus oodatavate laekumiste nüüdisväärtuseni. Kui eelnevalt alla hinnatud nõude väärtus järgnevatel perioodidel taas tõuseb, tühistatakse varasem allahindlus kuni summani, mis on võrdne nõude oodatavate laekumiste nüüdisväärtusega või nõude bilansilise jääkväärtusega juhul, kui allahindlust ei oleks eelnevalt toimunud olenevalt sellest, kumb on madalam. Väärtpaberite ostu- ja tagasimüügi tehingud (pöördrepod) kajastatakse sarnaselt laenude andmisele. Immateriaalne põhivara Immateriaalseks põhivaraks loetakse ostetud patendid, litsentsid ning tarkvara programmid. Immateriaalne põhivara on bilansis kajastatud soetusmaksumuses vähendatuna amortisatsiooni ja võimalike väärtuse langusest tulenevate allahindluste võrra. Immateriaalse põhivara amortiseerimiseks kasutatakse lineaarset arvestusmeetodit. Immateriaalse põhivara amortisatsioonimääraks on 20 % aastas. Materiaalne põhivara Materiaalseteks põhivaradeks loetakse varasid, mille eeldatav kasutusiga on rohkem kui üks aasta ja mille soetusmaksumus on suurem kui 1 000 krooni. Amortisatsiooni hakatakse uutelt põhivaradelt arvestama alates kasutuselevõtmise kuust kuni vara täieliku amortiseerumiseni. Materiaalne põhivara on bilansis kajastatud soetusmaksumuses vähendatuna amortisatsiooni ja võimalike väärtuse langusest tulenevate allahindluste võrra. Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset arvestusmeetodit ning järgmisi amortisatsioonimäärasid aastas: 2005 arvutid, sidevahendid 30 % kontoriseadmed 25 % kontorimööbel 20 % telefonid 40 % kapitaliseeritud rendipindade parendustööd 20% muud põhivarad 20% 19
Emiteeritud võlakirjad Emiteeritud võlakirjad võetakse arvele väärtuspäeval õiglases väärtuses. Edasine hindamine toimub korrigeeritud seotusmaksumuses, kasutades efektiivset intressimäära. Emiteerimistasud võetakse arvesse efektiivse intressimäära arvutamisel. Intressid ja teenustasud Intressituluna näidatakse kõik intressi- ja intressi iseloomuga tulud. Intressi iseloomuga on need tulud, mis on seotud vara lepingulise/lunastustähtajaga või suhtega vara suurusesse ning need periodiseeritakse vastavalt nõude kestusele. Intressitulu arvestamisel lähtutakse vara tulevaste rahavoogude diskonteerimiseks kasutatavast esialgsest efektiivsest intressimäärast. Teenustasutulud ja kulud kajastatakse tekkepõhiselt. Laenude teenustasud (miinus nendega seotud otsesed kulud) võetakse arvesse efektiivse intressimäära leidmisel. Puhkusetasude reserv Töölepingute alusel töötajatele võlgu olevad summad ning nendega kaasnevad maksud aruandeperioodi lõpu seisuga kogunenud puhkusetasu ulatuses on kajastatud puhkusetasu reservina. Rendiarvestus Rendilepingut käsitletakse kapitalirendina, kui kõik olulised lepingust tulenevad tulud ja riskid tulevad üle rentnikule. Kapitalirendi lepingu alusel renditav vara kapitaliseeritakse rendimaksete nüüdisväärtuses ja amortiseeritakse vastavalt nende kasulikule tööeale või rendiperioodile. Ülejäänud rendilepinguid käsitletakse kasutusrendina ning selliste lepingute alusel teostatud maksed kantakse kulusse sellel perioodil, mille eest need maksed on sooritatud. Kohustuslik reserv Eesti Pangas Eesti Pank on kehtestanud krediidiasutustele kohustusliku reservi nõude 13% ulatuses deposiitide ja väljastatud finantsgarantiide mahust, kusjuures krediidiasutused on kohustatud igapäevaselt hoidma Eesti Pangas korrespondentkontol minimaalselt 40% kehtestatud Eesti kroonis hoitava reserviosa summast. Bilansivälised varad ja kohustused Bilansiväliste tehingutena kajastatakse garantiisid, kasutamata laenulimiite, akreditiive ning valuuta tuleviku- ja valuutavahetustehingute lepingulisi summasid. 20
Avatud valuutapositsioonid Iga valuuta lühikesed ja pikad netopositsioonid konverteeritakse Eesti kroonidesse kasutades aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kurssi. Üksiku vabalt konverteeritava valuuta netopositsioon ei tohi ületada 15% panga netoomavahenditest, mittekonverteeritava valuuta positsioon 5% neto-omavahenditest. Eesti krooni ja Euroopa Liidu euro avatud ühispositsioon ei tohi ületada 15% Panga neto-omavahenditest ning kogu avatud neto välisvaluutapositsioon ei tohi ületada 30% krediidiasutuse neto-omavahenditest. Riskikontsentratsioon Suureks riskide kontsentreerumiseks loetakse ühe kliendi või omavahel seotud osapoolte võlgnevusi ja potentsiaalseid kohustusi krediidiasutuse ees, mis ületavad 10% krediidiasutuse neto-omavahenditest (maksimaalselt lubatud piirmäär on 25% neto-omavahenditest). Suure riskikontsentratsiooniga võlakohustuste kogusumma ei tohi olla suurem kui 800 % krediidiasutuse neto-omavahenditest. Ettevõtte tulumaks Vastavalt kehtivale seadusandlusele Eestis ettevõtete kasumit ei maksustata, mistõttu ei eksisteeri ka edasilükkunud tulumaksu nõudeid ega kohustusi. Kasumi asemel maksustatakse Eestis jaotamata kasumist väljamakstavaid dividende maksumääraga 23/77 (kuni 31.12.2005 kehtis maksumäär 24/76) netodividendina väljamakstud summalt. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Puhaskasum aktsia kohta Tava puhaskasum aktsia kohta leitakse jagades aruandeaasta puhaskasum/kahjum perioodi keskmise emiteeritud lihtaktsiate arvuga. Lahustatud tulu aktsia kohta arvutamiseks korrigeeritakse lihtaktsionäridele omistatavat puhaskasumit ja kaalutud keskmist olemasolevat aktsiate arvu kõikide lahustatud potentsiaalsete lihtaktsiatega, millel on lahustav mõju puhaskasumile aktsia kohta. Kuna pangal puuduvad finantsinstrumendid, mis võivad tulevikus lahustada puhaskasumit aktsia kohta, on tava puhaskasum ja lahustunud puhaskasum aktsia kohta võrdsed. 21
Riskijuhtimine Likviidsusrisk Panga likviidsuse juhtimise põhieesmärgiks oli 2005. a tagada aktivate ja passivate tähtaegade maksimaalne kokkulangevus, seda tulenevalt konservatiivsest poliitikast mille kohaselt tagati Panga omakapitali kaasabil likviidsus isegi kõigi deposiitide väljaviimise korral. Panga likviidsuse igapäevane juhtimine on raha- ja kapitaliturgude valdkonna ülesanne. Pank hoiab oma likviidseid aktivaid Eesti Panga korrespondentarvel, teistes Eesti pankades, välispankades ja turukõlblikes ning likviidsetes väärtpaberites. Limiidid teistes pankades hoitavatele deposiitidele ja väärtpaberitele määrab kindlaks ja kinnitab juhatus ning need kuuluvad perioodilisele korrigeerimisele. Valdkond on kohustatud jälgima panga likviidsust igapäevaselt ja informeerima sellest juhatust. Välisvaluutarisk Soovides pidada madalat riskiprofiili hoiab pank minimaalseid valuutapositsioone, mis on vajalikud klientidele teenuste osutamiseks. Pank ei võta spekulatiivselt välisvaluutapositsioone. Panga juhatus on kehtestanud maksimaalsed avatud välisvaluutapositsioonide limiidid, mis on konservatiivsemad Eesti Panga poolt kehtestatud regulatsioonidest. Kõiki välisvaluutapositsioone jälgitakse pidevalt ja hinnatakse turuväärtuses. Avatud välisvaluutapositsioone kaetakse põhiliselt vahetustehingute ja forvardtehingutega. Intressimäära risk Panga üldine strateegia on minimeerida avatust intressimäära riskile eelkõige säilitades panga aktivate ja passivate sarnast tundlikkust intressimääradele. Krediidirisk Panga krediidiriski profiiliks on pigem madalam risk ja madalam, kuid stabiilne intressitulu, kui kõrge risk ja kõrge intressitulu. Kõik panga laenudega, garantiidega või käendustega seotud otsused teeb krediidikomitee. Tulenevalt Krediidiasutuste seadusest kehtestab krediidikomitee otsustamise pädevuse panga nõukogu. Krediidikomitee langetab otsused ka klientide kohta kelle kohustuste maht ületab nõukogu poolt kehtestatud pädevust, ja võib potentsiaalselt mõjutada Panga majandusseisu. Sellisel juhul tuleb krediidikomitee otsus edastada kinnitamiseks kas panga nõukogule või mõnele panga nõukogu liikmele vastavalt panga nõukogu poolt antud pädevustele. Kliendi kohustuste all mõistetakse kõiki kohustusi mida klient panga ees omab. Panga krediidiriski igapäevane juhtimine ja jälgimine toimub laenuja kliendisuhete valdkonnas. Kõik laenudega seotud raportid on laenuvaldkonnale kättesaadavad reaalajas ja igapäevaselt. Laenuvaldkond raporteerib regulaarselt panga juhatusele panga üldisest krediidiriski seisukorrast ja ka suuremate laenuklientide finantsolukorrast. Investeeringute risk Investeeringute portfell jaguneb kaheks: investeeringud panga nimel, mis on panga enda risk ja investeeringud klientide nimel, mis on panga klientide risk. Kõigi panga investeerimisotsuste eest, sõltumata sellest, kelle nimel need tehakse, vastutab raha- ja kapitaliturgude valdkond. Panga juhatus kehtestab limiidid ja investeeringute valdkonnad. Panga juhatus määrab lähtuvalt kehtestatud limiitidest iga konkreetse investeeringu suuruse ja ka investeeringu kestvuse. Juhatus vaatab regulaarselt üle investeeringute portfelli ja vajadusel muudab limiite ja investeeringute valdkondi ning võib ka muuta investeeringute kestvust. 22
Operatsiooniriskid Operatsioonilise ja personaliriski minimiseerimise põhiinstrumendiks on funktsioonide lahususe printsiibi järgimine pangaoperatsioonide teostamisel. Selleks on operatsioonid jaotatud nn. front-office ja back-office operatsioonideks nii, et üks töötaja ei saa teostada kogu operatsiooni ainuisikuliselt. Personaliriski eest vastutab juhatus. Infotehnoloogiariski vähendamisel on väga oluline see, et kasutatav pangaprogramm BankSyst kasutab ORACLE andmebaasi, on nn. avatud süsteem, mida pidevalt arendatakse ja täiendatakse. Samuti on kasutatav pangaprogramm skaleeritav, mis võimaldab lisada serverivõimsust, kui töödeldava informatsiooni mahud aja jooksul kasvavad. Väga oluliseks faktoriks on see, et kasutatav pangaprogramm on hästi dokumenteeritud nii arendaja kui ka kasutaja seisukohalt, mis võimaldab asendustööjõu kasutamist, kui selline vajadus peaks tekkima. Pangasüsteem on välise sissetungija eest kaitstud tulemüüridega. Kõik pangasüsteemi kuuluvad programmid on kaitstud paroolidega, mille vahetamine toimub vastavalt väljatöötatud eeskirjadele. Pangasüsteemi juurde kuulub ka varukoopiate tegemise süsteem. Maariski vältimiseks on panga juhatus kehtestanud põhimõtte, et riske võetakse ainult reitingu olemasolul või selle puudumisel ainult Eestis asuva tagatise vastu. Kuna AS SBM Pank ei oma tütarettevõtjaid, hõlmab sisekontrollisüsteem ainult krediidiasutuse enda kontrolli. Varasemalt ülesehitatud sisekontrollisüsteemi koostisosadeks on kontrollimeetmed, mille väljatöötamiseks on panga nõukogu kinnitanud panga tegevuse kontrollimise üldpõhimõtted. Lähtudes nimetatud üldpõhimõtetest on panga juhatus töötanud välja panga tegevuse kontrollimise eeskirja. Panga äriprotsessides toimivad kontrollmehhanismid on reguleeritud panga juhatuse poolt kinnitatud protseduurireeglitega. Panga juhatuse pädevuses on lisaks kontrollimeetmete väljatöötamisele ka nende rakendamine ja kontroll nende täitmise üle. Siseauditi pädevuses on hinnata olemasoleva sisekontrollisüsteemi ning panga nõukogu ja juhatuse poolt kehtestatud kontrollimeetmete piisavust ja efektiivsust, teha ettepanekuid sisekontrollisüsteemi täiustamiseks ning testida sisekontrollisüsteemi toimimist. Siseaudit on aruandekohustuslik panga juhatuse ja nõukogu ees. Panga finantsinformatsiooni haldamine toimub reaalajas toimivas infosüsteemis, milles asuvad andmed on integreeritud ühtsesse andmebaasi. Panga tegevusinformatsiooni hallatakse nii elektroonselt kui paberkandjal vastavates registrites. Töötajate ligipääs töökohustuste täitmiseks vajalikule informatsioonile on reguleeritud IT juurdepääsuõiguste eeskirjaga. Panga juhatuse pädevuses on tagada kõigi panga töötajate teavitamine nende töökohustusi reguleerivate õigusaktide sätetest ning panga juhtorganite poolt kinnitatud dokumentides sätestatud põhimõtetest. 23
Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisad 1 35 (tuh EEK) (tuh EEK) (tuh EUR) (tuh EUR) 2005 2004 2005 2004 Lisa 1: intressitulu intressitulu laenudelt 16 278 8 739 1 040 512 intressitulu nõudmiseni hoiustelt 1 178 137 75 9 intressitulu tähtajalistelt hoiustelt 0 757 0 48 intressitulu võlakirjadelt 36 154 2 10 kokku intressitulu 17 492 9 787 1 118 579 intressitulu jaotumine geograafiliste piirkondade lõikes Eesti 15 072 9 564 963 564 OECD riigid 2 420 223 155 14 kokku riikide lõikes 17 492 9 787 1 118 579 Lisa 2: intressikulu intressikulu nõudmiseni hoiustelt 337 251 22 16 intressikulu tähtajalistelt hoiustelt 2 420 524 155 33 intressikulu võlakirjadelt 1 463 0 94 0 kokku intressikulu 4 220 775 270 50 Lisa 3: teenustasutulu pangaoperatsioonide tasud 253 185 16 12 väärtpaberitehingute tasud 1 035 451 66 29 arvete avamine ja hooldustasud 361 338 23 22 investeerimispanganduse tasud 0 28 0 2 muud teenustasutulud 35 6 2 0 konsultatsiooniteenused 0 4 772 0 305 kokku teenustasutulu 1 684 5 780 108 418 teenustasutulu jaotumine geograafiliste piirkondade lõikes Eesti 833 688 53 93 OECD riigid 851 5 092 54 325 kokku riikide lõikes 1 684 5 780 108 418 Lisa 4: teenustasukulu väärtpaberitehingute kulud 546 125 35 8 pangaoperatsioonide tasud 181 147 12 9 S.W.I.F.T.-i kulud 302 256 19 16 muud teenustasukulud 17 0 1 0 kokku teenustasukulud 1 046 528 67 34 Lisa 5: neto kasum / kahjum finantstehingutelt tulu valuutakursi muutustest 1 306 2 235 83 143 tulu kauplemisportfelli aktsiatelt ja 654 1 42 0 võlakirjadelt kokku kasum finantstehingutelt 1 960 2 236 125 143 24
(tuh EEK) (tuh EEK) (tuh EUR) (tuh EUR) 2005 2004 2005 2004 Lisa 6: palgakulu töötasud 7 127 5 499 455 351 nõukogu liikmete tasud 0 655 0 42 erisoodustused 17 39 1 2 erisoodustuste tulumaks 5 14 0 1 puhkusereservi muutus 81-63 5-4 kokku palgakulu 7 230 6 144 462 393 Lisa 7: sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse sotsiaalmaks töötasudelt 2 372 1 842 152 118 sotsiaalmaks nõukogu tasudelt 0 216 0 14 sotsiaalmaks erisoodustustelt 7 17 0 1 sotsiaalmaks puhkusereservi muutuselt 27-21 2-1 kokku sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse kulu 2 406 2 054 154 131 Lisa 8: muud halduskulud ruumide rent 2 865 2 046 183 131 infotehnoloogia kulud 1 465 1 361 94 87 posti-ja telekommunikatsioonikulud 425 393 27 25 ostetud teenused 1 868 851 119 54 kontorikulud 349 178 22 11 koolitus ja komandeeringu kulud 137 175 9 11 reklaamikulud 1 074 99 69 6 transpordikulud 720 575 46 37 muud kulud 158 52 10 3 kokku muud halduskulud 9 061 5 730 579 366 Lisa 9: materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutus materiaalse põhivara amortisatsioon -1 072-272 -69-17 immateriaalse põhivara amortisatsioon -216-372 -14-24 kokku põhivara väärtuse muutus -1 288-644 -82-41 Lisa 10: nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuse muutus ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -1 409 0-90 0 kokku nõuete väärtuse muutus -1 409 0-90 0 Lisa 11: muud tegevuskulud Tagatisfondi maksed 249 120 16 8 Finantsinspektsiooni tasud 773 814 49 52 Tallinna Väärtpaberibörsi tasud 166 155 11 10 muud tegevuskulud 44 42 3 3 kokku muud tegevuskulud 1 232 1 131 79 72 (tuh EEK) (tuh EEK) (tuh EUR) (tuh EUR) 31.12.2005 31.12.2004 31.12.2005 31.12.2004 Lisa 12: sularaha sularaha Eesti kroonides 166 564 11 36 sularaha välisvaluutas 129 344 8 22 kokku sularaha 295 908 19 58 25
(tuh EEK) (tuh EEK) (tuh EUR) (tuh EUR) 31.12.2005 31.12.2004 31.12.2005 31.12.2004 Lisa 13: nõuded keskpangale kohustuslik reserv 30 398 8 695 1 943 556 reservi ülejääk keskpangas 1 745 199 112 13 kokku nõuded keskpangale 32 143 8 894 2 054 568 Lisa 14: nõuded krediidiasutustele Korrespondentarved 37 415 517 2 391 33 Üleöödeposiidid 0 58 620 0 3 747 kokku nõuded krediidiasutustele 37 415 59 137 2 391 3 780 nõuete jaotumine riikide lõikes Eesti 34 173 58 795 2 184 3 758 OECD riigid 3 242 342 207 22 kokku riikide lõikes 37 415 59 137 2 391 3 780 Lisa 15: nõuded krediidiasutuse klientidele nõuete jaotumine klienditüübi järgi nõuded finantseerimisasutustele 11 526 5 543 737 354 laenud eraettevõtetele 204 103 86 403 13 045 5 522 laenud eraisikutele 31 039 8 196 1 984 524 kokku nõuded krediidiasutuse klientidele 246 668 100 142 15 765 6 400 Laenude intressimäärad on vahemikus 5% - 18%. Tagatud laenud Hüpoteek 101 280 32 200 6 473 2 058 Kommertspant 25 055 2 701 1 601 173 Ehitise pant 8 476 7 632 542 488 Aktsiapant 41 575 27 464 2 657 1 755 Deposiit 23 470 23 470 1 500 1 500 Muud 37 081 1 132 2 370 72 kokku tagatud laenud 236 937 94 599 15 143 6 046 nõuete jaotumine tagasimaksmise tähtaja järgi nõudmiseni hoiused 11 099 5 462 709 349 kuni 3 kuud 61 284 39 891 3 917 2 549 3 kuni 12 kuud 103 485 22 446 6 614 1 435 1 kuni 2 aastat 38 433 4 335 2 456 277 2 kuni 5 aastat 26 103 27 542 1 668 1 760 üle 5 aasta 6 264 466 400 30 kokku nõuded krediidiasutuse klientidele 246 668 100 142 15 765 6 400 nõuete jaotumine riikide lõikes Eesti 210 797 90 298 13 472 5 771 OECD riigid 35 871 9 844 2 293 629 kokku nõuded krediidiasutuse klientidele 246 668 100 142 15 765 6 400 tähtajaks tasumata nõuded ja laenud laenud eraettevõtetele 1 447 0 92 0 laenud eraisikutele 1 0 0 0 kokku tähtajaks tasumata nõuded ja laenud 1 448 0 93 0 Spetsiifilist allahindlust omavaid laene Pangal ei ole. 26
Lisa 16: aktsiad ja muud väärtpaberid Finantsvara õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande (tuh EEK) (tuh EEK) (tuh EUR) (tuh EUR) 31.12.2005 31.12.2004 31.12.2005 31.12.2004 495 0 32 0 -börsil noteeritud aktsiad 495 0 32 0 investeerimisporfelli aktsiad 96 96 6 6 kokku aktsiad ja muud väärtpaberid 591 96 38 6 aktsiate ja osade jaotumine riikide lõikes Eesti 96 96 6 6 OECD riigid 495 0 32 0 kokku jaotumine riikide lõikes 591 96 38 6 Lisa 17: immateriaalne põhivara (tuh EEK) Arvutitarkvara Kokku Saldo seisuga 31.12.2003 Soetusmaksumuses 2 081 2 081 Akumuleeritud kulum -1 617-1 617 Jääkmaksumus 464 464 2004. a toimunud muutused Ostud perioodi jooksul 70 70 Amortisatsioonikulu -372-372 Saldo seisuga 31.12.2004 Soetusmaksumus 2 151 2 151 Akumuleeritud kulum -1 989-1 989 Jääkmaksumus 162 162 2005. a toimunud muutused Ostud perioodi jooksul 886 886 Amortisatsioonikulu -216-216 Saldo seisuga 31.12.2005 Soetusmaksumus 3 037 3 037 Akumuleeritud kulum -2 205-2 205 Jääkmaksumus 832 832 (tuh EUR) Arvutitarkvara Kokku Saldo seisuga 31.12.2003 Soetusmaksumuses 133 133 Akumuleeritud kulum -103-103 Jääkmaksumus 30 30 2004. a toimunud muutused Ostud perioodi jooksul 4 4 Amortisatsioonikulu -24-24 Saldo seisuga 31.12.2004 Soetusmaksumus 137 137 Akumuleeritud kulum -127-127 Jääkmaksumus 10 10 27
Lisa 17 jätk 2005. a toimunud muutused Ostud perioodi jooksul 57 57 Amortisatsioonikulu -14-14 Saldo seisuga 31.12.2005 Soetusmaksumus 194 194 Akumuleeritud kulum -141-141 Jääkmaksumus 53 53 Lisa 18: materiaalne põhivara (tuh EEK) Kapitaliseeritud kulud Arvutid Mööbel Muu põhivara Ettemaksed Kokku Saldo seisuga 31.12.2003 Soetusmaksumuses 0 993 535 608 0 2 136 Akumuleeritud kulum 0-954 -534-583 0-2 071 Jääkmaksumuses 0 39 1 25 0 65 2004. a toimunud muutused Ostud perioodi jooksul 1 923 396 373 669 259 3 620 Amortisatsioonikulu -128-58 -26-60 0-272 Mahakantud põhivarad (soetusmaksumuses) 0-526 -36-193 0-755 Mahakantud põhivarade akumuleeritud kulud 0 526 36 193 0 755 Saldo seisuga 31.12.2004 Soetusmaksumus 1 923 863 872 1 085 259 5 002 Akumuleeritud kulum -128-486 -524-451 0-1 589 Jääkmaksumus 1 795 377 348 634 259 3 413 2005. a toimunud muutused Ostud perioodi jooksul 858 83 199 739 12 1 891 Amortisatsioonikulu -542-149 -108-272 0-1 071 Allahindlused väärtuse languse tõttu (soetusmaksumuses) 0-168 0 0 0-168 Ettemaksu arvelt põhivarana arvele võetud 0 0 0 0-259 -259 Saldo seisuga 31.12.2005 Soetusmaksumus 2 781 778 1 071 1 824 12 6 466 Akumuleeritud kulum -670-467 -632-723 0-2 492 Jääkmaksumus 2 111 311 439 1 101 12 3 974 28