TÜRI RAUDTEEMUUSEUM TEOSTATAVUS- JA TASUVUSANALÜÜS NING TURUNDUSSTRATEEGIA JA PLAAN SA Järvamaa Arenduskeskus Jaanuar 2014
Sisukord Sissejuhatus 3 Hetkeolukord 4 Raudteemuuseumi visioon ja missioon 6 Raudteemuuseumi sihtrühmad 10 Raudteemuuseumi struktuur ja töökorraldus 11 Konkurentide analüüs 13 Raudteemuuseumi turundusstrateegia 15 Raudteemuuseumi SWOT analüüs 18 Raudteemuuseumi finantsanalüüs 19 Sotsiaalmajanduslik analüüs 29 Ülevaade turismi olukorrast Eestis 33 Seotus arengukavadega 36 Kokkuvõte 39 Summary 40
Sissejuhatus Türi linn tekkis 19. sajandi vahetusel raudtee- ja vabrikulinnana. Selle sajandi viimasel veerandil ehitati Eestis välja raudteevõrku. Tallinn kavatseti ühendada Pärnuga, üle Viljandi ja Mõisa küla kulgeva, kitsarööpmelise raudtee abil Kesk-Eesti kaudu. Liin taheti viia läbi kreisilinna Paide, et arendada selle tagamaid. Paide raehärrad polnud nõus ja sellest tulenevalt märgiti raudteeliin maha Türi kiriku lähedalt üle Alliku mõisa maade. 1898. aastal algasid ehitustööd. Valmis raudteesild, pandi maha rööpad, kerkiv jaamahoone hakkas kandma Allenkülli (Alliku saksakeelne vaste), hiljem Alliku nime. Esimene rong jõudis Viljandist Tallinna 1900. aasta 18. juunil, misjärel algas ajutine korrapärane rongiliiklus. Ametlikult võeti raudtee vastu 1901. aasta 1. augustil. Paide linna taotlusel valmis Türi Paide haruliin aastatel 1900 1901, Türi jaam muutus sõlmjaamaks. Viimane kitsarööpmeline rong saabus Türi jaama 1972. aastal 1. Mail. Türi linn on saanud alguse just kitsarööpmelisest raudteest. Kitsarööpmeline raudtee on Türi linna jaoks ajalooliselt oluline ning Türi linn igati sobilik paik kitsarööpmeliste raudteede ajalugu säilitavale ja populariseerivale muuseumile. Tänini on Eesti kitsarööpmeliste raudteede ajalugu säilitatud Pärnumaal Lavassaares MTÜ-s Eesti Muuseumraudtee. Lavassaare on aga kõrvaline ja keeruliselt ligipääsetav koht ning piirkonnas puuduvad muuseumi tegevust ja arendamist toetavad turismiteenused. MTÜ Eesti Muuseumraudtee juhatus on aastaid otsinud kitsarööpmeliste raudteede ajaloo säilitamiseks ja populariseerimiseks eksponaatidele uut asukohta. Just Türi linna tekkeloost tingituna ning asjaolust, et 1997. aastast asub Türil Edelaraudtee keskus, mille töötajad nimetavad linna ka Eesti raudtee pealinnaks, valiti potentsiaalseks kitsarööpmelise raudtee ajalugu uuriva muuseumi uueks asukohaks Türi. Türi Raudteemuuseumi ideed on kaalunud MTÜ Eesti Muuseumraudtee aktiiv ning Edelaraudtee juhtkond juba 1998. aastast. Kuna Türi Vallavalitsuse huvi on tõsta Türi atraktiivsust nii sisekui välisturistide hulgas, võttis ka kohalik omavalitsus idee omaks ning on haaranud initsiatiivi Türi Raudteemuuseumi arendamiseks. Käesoleva dokumendi üldiseks eesmärgiks on luua eeldused Türi Raudteemuuseumi rajamiseks ja planeeritavate investeeringute elluviimiseks ning muuseumist omanäolise ja atraktiivse turismiobjekti väljaarendamiseks piirkonnas. Käesoleva dokumendi koostamist koordineeris SA Järvamaa Arenduskeskuse konsultant Katrin Puusepp.
Hetkeolukord Türi Raudteemuuseumi rajamiseks on täna olemas järgmised ressursid: Türi raudteemuuseumi asupaigaks on valitud raudteejaamaga piirnev ala, mis jääb jaama peahoonest sadakond meetrit Lelle poole. (Plaan 1) Türi Raudteemuuseumi rajamiseks on tehtud mitmeid ettevalmistusi juba alates 2008. Tulevase raudteemuuseumi rajamiseks ja avamise järgseks majandamiseks on asutatud Sihtasutus Türi Raudteemuuseum, registrikood 90010965. Sihtasutus on asutatud Türi valla, Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-i ja mittetulundusühing Eesti Muuseumraudtee poolt 12. juunil 2012. Türi Raudteemuuseumi tegevuste täitmiseks on võimalik turu hinnaga rentida Edelaraudtee Halduse ASilt Türi reisikeskuse esimeselt korruselt (asukoht Türi linn, Jaama tänav 8) ~80 m2 ruume ning raudteeaita (asukoht Türi linn, Jaama tänav 4). Raudteeait on 2 korruseline, kus on kasulikku pinda 335,8 m2. Lisaks on Edelaraudtee Halduse AS pakkunud välja võimaluse rentida muuseumi tegevuste täitmise tarbeks vastavalt vajadusele Türi linnas Kaare tänav 25 asuvas hoones arhiivi ja laopinda. Mittetulundusühing Eesti Muuseumraudtee annab tasuta sihtasutusele Türi Raudteemuuseum üle järgmised MTÜ Eesti Muuseumraudtee valduses olevad eksponaadid ja dokumendid: 1. Kuni 70 ühikut kitsarööpmelist veeremit (lisa 3 fotod 1-5) sh 5 auruvedurit, 10 mootorvedurit, 7 automotrissi, 4 mitmesugust dresiini, 4 elektrivedurit ja kolm lumesahka. Auruveduritest on kõige väärtuslikumad Kunda tsemendivabriku vedur nr. 5 ja Saksa väliraudteede vedur HF-11017. Töökorda on restaureeritud ning on Lavassaares kasutusel vedur Kc-4-332/PT-4-114. Koostöös AO Gulbenes Banitis on Lätis Gulbene depoos restaureerimisel vedur Gr-319. Ka see vedur seatakse töökorda. Diiselveduritest on töökorras viis vedurit, automotrissidest kolm. Reisivagunitest on kasutusel kolm. Kõige unikaalsem neist on 1939. aastal Mõisaküla raudteetehases ehitatud 3. klassi reisvagun. Kaubavagunite seas on unikaalsed 1896 ja 1898-1900 Venemaal Kolomna tehases ehitatud kaubavagunid. Neile lisanduvad 20. sajandi 20.-30. aastatel ehitatud kaubavagunid. Valdav enamus veeremist on Nõukogude aegne. 2. Valiku erinevaid tehnilisi seadmeid, valgusfoore, semafore, pöörmeid, valgusteid jm. Mittetulundusühingul Eesti Muuseumraudtee on tehnilises kogus erinevaid seadmeid kokku 47 ühikut, Türi Raudteemuuseumile üleantavate esemete valik tehakse Türi Raudteemuuseumi ekspositsiooni loomise käigus arvestades ühe või teise seadme olulisust ühele või teisele muuseumile. 3. Arhiividokumendid Eesti kitsarööpmeliste raudteede ajaloost, ca 1200 erineva sisuga dokumenti. 4. Ca 3000 fotot. 5. Ca 3200 väikeeksponaati (esemed ja mundri, lisa 3 foto 6). 6. Ca 300 m rööpaid margiga R24, ca 100 m rööpaid margiga R18/R19, kolm 14 m pikkust pöörangut rööpamargiga R24. 7. Ca 250 m ulatuses raudteid rööpamargiga R18/R19 ning kaks 12/13 m pikkust pöörangut rööpamargiga R18/R19, mida saab ära kasutada Türi raudteemuuseumi ehitamisel.
Mittetulundusühingu Eesti Muuseumraudtee ressursside detailne üleandmine otsustatakse selle protsessi alguses ning akteeritakse. Protsess algab koos muuseumi ehitusega ning selle pikkus pole määratud, aga see saab toimuma järjepidevalt kuni kõik varad on üle antud. Tänasel hetkel on muuseumi planeeritavas asukohas olemas veevarustus, kanalisatsioon, sadeveekanalisatsiooni ei ole olemas on lahtine kraav, läheduses on ligipääs elektrile, asfalteeritud ja hästi ligipääsetav tänav, bussijaam, raudteejaam ja parkla.
Raudteemuuseumi visioon ja missioon Visioon Türi raudteemuuseum on aastal 2020 maakonna atraktiivseim turismiobjekt, olles interaktiivne, emotsiooni ja mitmekülgset tegevust pakkuv vabaaja veetmise koht. Missioon Raudteemuuseumi missiooniks on säilitada ja eksponeerida Eesti kitsarööpmelise raudtee ajalugu ning esitleda seda külastajatele emotsionaalselt ja atraktiivselt. Türi raudteemuuseumil on 4 põhilist eesmärki: Kogude ja ekspositsioonide eesmärgid; uurimusliku eesmärgid; haridusliku eesmärgid; elamuslikud eesmärgid. Muuseumi asukoht ja hooned Türi raudteemuuseumi asupaigaks on valitud raudteejaamaga piirnev ala, mis jääb jaama peahoonest sadakond meetrit Lelle poole. Rajatav muuseum moodustaks aastail 1900-1901 rajatud juurdeveoraudtee jaama hoonetega ühtse kompleksi. Kuna raudteejaam ja bussijaam asuvad ühes hoones, hõlbustab see muuseumile juurdepääsu kuna nii rongi kui bussi pealt on muuseumisse minna loetud sammud. Raudteejaamaga külgneb ka mitu parkimisplatsi kuhu saab jätta kõik muud liiklusvahendid. Oma asukohalt on raudteemuuseum seega hästi ligipääsetavas kohas. Muuseumile lisab atraktiivsust tegutsev raudteejaam oma taristuga ning seda ümbritsevad mitmekesise arhitektuuriga elumajad. Türi muuseumraudtee detailplaneering kehtestati Türi Vallavolikogu 26. jaanuari 2011 otsusega nr 4. Türi muuseumraudtee detailplaneering algatati Edelaraudtee Infrastruktuuri AS taotluse alusel kaks aastat varem Türi Vallavolikogu 25. augusti 2008 otsusega nr 51. Detailplaneeringu korraldajaks oli Türi Vallavalitsus, koostajaks OÜ ERKAS Pärnu Instituut ning koostamisest huvitatud isikuteks Edelaraudtee Infrastruktuuri AS, Eesti Muuseumraudtee MTÜ ja Türi vald. Detailplaneering on avalik dokument ja kättesaadav Türi valla kodulehel www.tyri.ee ja ka tulevase Türi raudteemuuseumi kodulehel www.railwaymuseum.ee. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli selgitada ja kavandada võimalused planeeringualale raudteemuuseumi hoonete ja rajatiste ehitamiseks (Plaan 1). Lisaks lahendati planeeritud kruntide varustamine tehnovõrkudega ning planeeriti juurdepääsuteed ning määrati vajadused servituutide seadmiseks. Detailplaneering näeb ette ka planeeritud alale kitsarööpmelise raudteevõrgu rajamise ning selle ühendamise Türi raudteejaama laiarööpmelise teega. Kuna ajaloolise tehnika seisukord on ilmastiku poolt mõjutatav on detailplaneeringuga ette nähtud rajada alale hooned ja varikatused. Raudteemuuseumi ala saab olema piiratud ja külastajate teenindamine on kavandatud Reisikeskusesse. Detailplaneeringuga on määratud vähemalt kahe angaari ja kahe varikatuse ehitus veeremi eksponaatidele (joonised 1 ja 2). Samuti on detailplaneeringuga kindlaks määratud
teemapargi asukoht muuseumi territooriumil. Detailplaneeringuga on lahendatud ka autode parkimine muuseumi külastajate ning personali jaoks. Planeeritud raudteemuuseumi territoorium on kavandatud rajada suletud alana. Muuseumi territoorium on ette nähtud tarastada ja sinna sissepääsu hakatakse kontrollima. Türi muuseumraudtee detailplaneeringuga määratud alal on järgmised Türi raudteemuuseumi objektid: 1. Remondihall, asukoht Jaama tn 12; 2. Varikatus(ed) veeremi eksponeerimiseks, asukoht Jaama tn 12; 3. Ekspositsioonihall, asukoht Jaama tn 12; 4. Rööbasteed muuseumiala territooriumil, asukoht Jaama tn 12 ja Jaama tn 14a; 5. Mänguväljak, asukoht Jaama tn 12; 6. Muuseumiala territoorium, asukoht Jaama tn 10, Jaama tn 12 ja Jaama tn 14a. Lisaks muuseumraudtee detailplaneeringuga määratud alale kuuluvad Türi raudteemuuseumi järgmised objektid: 1. Türi raudteeait, asukoht Jaama tn 4; 2. Türi raudteeaita ümbritsev territoorium ehk Jaama tn 4 kinnisasi; 3. Türi reisikeskus asub Türi linnas Jaama tänav 8; 4. Muuseumraudtee, asukoht Türi linn Jaama tänav 4 ja Lelle-Türi-Viljandi 24,9-28,3 km (katastriüksus nr 83701:008:0017) kinnistud, projekteerimise objektiks on ala Türi raudteeaidast alates kuni Türi linnas asuva Telliskivi tänavani, ala on raudteest lõuna poole jääv ca 2,4 km pikk ja ca 6 m laiune riba. Plaan 1. Raudteemuuseumi asukoht
Joonis 1. Raudteemuuseumi visuaalne kavand (Arhitektibüroo Hoerdel OÜ) Joonis 2. Raudteemuuseumi visuaalne kavand (Arhitektibüroo Hoerdel OÜ) Teenused
Aastal 2020 pakub Türi Raudteemuuseum külalistele järgmisi teenuseid: 1) simulaatorid (2-3 tk); 2) muuseumrongi sõit; 3) sõit käsidresiiniga; 4) aiaraudtee; 5) kummiratastega rong linnatuuriks; 6) giiditeenus, ekskursioonid (esitlus vastavalt sihtrühma vanusele); 7) audiogiid (eesti, inglise, vene, soome ja läti keeles); 8) töötoad; 9) õppetunnid; 10) seminariteenus; 11) kontserdid/etendused/mängud/tähtpäevad jms; 12) toitlustamine (jäätis, karastusjook ja gruppide toitlustus); 13) eritellimusel muuseumi territooriumi rent ja temaatilise sündmuse korraldamine, nt sünnipäeva tähistamine, organisatsioonide üritused jms; 14) eritellimusel sõidud muuseumrongiga (nt sünnipäev, pulm jms). Lisaks eeltoodule on muuseumi ülesandeks töötada pidevalt välja täiendavaid teenuseid teematiliste programmide ja teemapakettide näol, et klientidel oleks igal aastal põhjust muuseumisse tagasi tulla. Valik temaatilisi sündmusi, programme ja pakette erinevatele sihtrühmadele: 1) koolilastele ja eelkooliealistele võib pakkuda a) läbi atraktiivse mängu või tegevuste raudtee ajalugu ja seadmeid tutvustavaid ning ohutust propageerivaid programme/tegevusi (töötoad, teematunnid, programmid, õuesõpe, õppevideod jne.); b) muuseumrongi sõidud koos etendusega (rongijuht Piilupart ja muud muinasjutu tegelased); 2) kõikidele sihtrühmadele sobivad temaatilised sündmused a) temaatilised ajutised näitused; b) muuseumiöö; c) Türi lillelaadaga seotud üritus; d) tähtpäevade tähistamisüritused (kohalikud, rahvuslikud ja rahvusvahelised tähtpäevad); e) talgupäevad veeremi taastamiseks; f) töötoad seadmete ja veeremi remontimisest; g) ühised paketid ja eripakkumised koostöös kohalike turismiettevõtjatega ja objektide valdajatega. Muuseumi territooriumile sissepääsu juures asub suveniiripood, kust klientidel on võimalik osta raudteega seotud meeneid ja kirjandust aga ka kohalikku käsitööd ja Türi valla meeneid. Lisaks on suveniiripoes stend kohalikke turismiobjekte tutvustava infoga.
Sihtrühmad Türi raudteemuuseumi kliendid jagunevad kohalikeks ja välisturistideks. Kohalikud kliendid on: 1) koolilapsed, 1-9 klassi õpilased; 2) organisatsioonide grupid ja ca 10-liikmelised sõpruskonnad; 3) pered; 4) raudteehuvilised nii üksikult kui grupid; 5) eelkooliealised lapsed; 6) kutsehariduskoolide ja gümnaasiumide õpilased; 7) vabatahtlikud. Välisturistid on peamiselt venelased, lätlased ja soomlased. Väliskliendid jagunevad järgmiselt: 1) organisatsioonide grupid ja ca 10-liikmelised sõpruskonnad; 2) pered; 3) lastegrupid, ca 40 inimest; 4) raudteehuvilised, üksikult ja grupis. Tabel 1. Muuseumi külastajate voogude tabel, prognoos aastateks 2018-2022. 2018 2019 2020 2021 2022 väliskülastajad 1 800 2 500 3 000 3 000 3 250 sisekülastajad 2 700 7 500 8 000 8 500 8 750 külastajaid kokku 4 500 10 000 11 000 11 500 12 000 Joonis 3. Türi Raudteemuuseumi külastajate arvude prognoos aastatel 2018-2022
Türi Raudteemuuseumi struktuur ja töökorraldus Türi Raudteemuuseum on külastajatele avatud 5 kuud aastas (mai-oktoober) iga päev kell 10-20. Muuseumrong teeb sõite kindlatel kellaaegadel 1-2 korda päevas. Lähtuvalt muuseumi töökorraldusest jagunevad SA Türi Raudteemuuseum töötajad põhikohaga töötajateks, kes töötavad muuseumi heaks aastaringselt ning hooajalisteks töötajateks, kes töötavad muuseumis muusemi lahti oleku ajal ehk 5 kuud aastas. Sihtasutuse struktuur jaguneb üldjoones järgmiselt: a) nõukogu b) juhatus c) muud töötajad Nõukogu on kolmeliikmeline. Nõukogusse kuulub igast SA Türi Raudteemuuseum asutajaorganisatsioonist üks esindaja, st Türi Vallavalitsuse esindaja, Edelaraudtee Infrastruktuuri ASi esindaja ning MTÜ Eesti Muuseumraudtee esindaja. Valitud nõukogu liikmete volituste tähtaeg on 5 aastat ning neile nõukogu liikme tasu ei maksta. SA Türi Raudteemuuseumi juhatus on ühe- kuni kolmeliikmeline. Juhataja on SAs Türi Raudteemuuseum tööl põhikohaga. Põhikohaga töötajaid on lisaks juhatajale kaks: 1) peaspetsialist ja 2) programmijuht (kuraator). Muuseumi juhataja tööülesanneteks on muuseumi üldine igapäevane juhtimine, esindamine, personali juhtimine, muuseumi majandamisega seotud küsimuste lahendamine (vesi, kanal, elekter jms). Vajadusel teeb juhataja ka giidi tööd. Peaspetsialisti ülesandeks teadustöö ja arhiivindusega tegelemine, ekspositsioonide hooldamine, veeremi ja seadmete remondi, hoolduse ja restaureerimise korraldamine. Muuseumi territooriumil olevate raudteede ja muuseumraudtee hoolduse ja remondi organiseerimine, muuseumrongi liikluse tagamisega seotud tegevuste korraldamine ning remonditöökoja tegevuse korraldamine. Peaspetsialist on vastutav isik töötava veeremi korrasoleku ja ohutusnõuetele vastavuse eest. Programmijuhi (kuraatori) tööülesanneteks on programmide välja töötamine, näituste korraldamine, ekspositsioonide ülesseadmine ja hoidmine, sündmuste, töötubade, teemapäevade jms korraldamine, muuseumi reklaamimine ja klientidega suhtlemine nt eritellimustele vastavate sündmuste korraldamine, grupibroneeringud, giididega kokkulepped jms. SA Türi Raudteemuuseumi palgal on hooajaliselt järgmised töötajad: 1) vedurijuht/ lukksepp (1-2 inimest); 2) rongisaatja (1 inimene); 3) atraktsioonide teenindaja (1-2 inimest); 4) teenindaja (piletimüüja/suveniirimüüja, 3-4 inimest). Vedurijuhi/ lukksepa (ja tema abi) tööülesanneteks on töötava veeremi hooldus enne sõitu, muuseumrongi või mõne teise töötava eksponaadi juhtimine ning sõidujärgne hooldus. Vedurijuhi/ lukksepa ülesannete hulka kuulub töötava veeremi erakorraline ning plaanipärane remont, vajadusel on abiks ka restaureerimisel.
Rongisaatja tegeleb klientidega muuseumrongi sõiduajal, viib läbi programme, müüb neile rongipiletid jne. Kuna muuseumrong ei ole sõidus kogu muuseumi lahtioleku aja, saab rongisaatja täita ka teenindaja (piletimüüja) ülesandeid. Atraktsioonide teenindajate ülesandeks on teenindada kliente muuseumi territooriumil asuvate atraktsioonide (simulaatorid, aiaraudtee, käsidresiinid jms) kasutamisel, ühtlasi jälgida, et atraktsioone ja eksponaate ei lõhutaks ja keegi viga ei saaks. Teenindaja/piletimüüja tööülesandeks on muuseumi külastajatele piletite ja suveniiride müük ning piletite kontroll. Ostuteenustena hangitakse: 1) arhiiviteenus; 2) giiditeenus; 3) koristusteenus; 4) raamatupidamisteenus; 5) toitlustusteenus; 6) restaureerimisteenus. Arhiiviteenust on võimalik osta Edelaraudtee Halduse ASlt, kellel on Türi linnas kõikidele nõuetele vastavad arhiivi- ja hoidlaruumid, tööl pädevad arhivaarid. Giiditeenuse osas tehakse koostööd MTÜ-ga Järvamaa Giidid. Koristusteenust on võimalik osta kohalikelt teenuste pakkujatelt või Edelaraudtee Halduse ASilt. Raamatupidamisteenust on võimalik osta kohalikelt teenusepakkujatelt. Toitlustusteenust ostetakse jaamahoones või mujal Türil tegutsevalt toitlustusettevõttelt, lisaks on võimalik pakkuda mõnele müügikohale võimalust müüa jäätist ja karastusjooke muuseumi territooriumil (Türi muuseumraudtee detailplaneeringus määratud muuseumiplatsil). Veeremi jt museaalide vajadusel on restaureerimisteenust võimalik osta mõnelt vastava kogemusega spetsialistilt, samuti kaasatakse restaureerimisse vabatahtlikud ja muuseumi kliendid. Restaureerimistöid korraldatakse teemapäevade, töötubade ja talgute raames. Türi Raudteemuuseumi ehitamise ajakava ja eelarve Käesoleva hetkel on Türi Raudteemuuseumi rajamisega seotud eesmärgid ja tähtajad järgmised: 2013. aastal Türi Raudteemuuseumi projekteerimine; 2014-2015 Türi Raudteemuuseumi ehitamiseks vajalike täiendavate vahendite otsimine, tegevuseks EL programmidest toetuse taotlemine (tõenäoliselt ENPI programmist või INTERREGist); 2016-2018 Türi Raudteemuuseumi ehitamine; 2018 Türi Raudteemuuseumi avamine. Türi Raudteemuuseumi ehitamise hinnanguline maksumus on 5,5 miljonit eurot, milles sisaldub ekspostisooni loomise ja ehitamise, lõbusõiduraudtee ja eksponaatide kolimise kulusid.
Konkurentsianalüüs Analüüsis on arvestatud, et Türi Raudteemuuseum pakub: 1. läbiva üldteemana ülevaadet Eesti raudteeajaloost; 2. külastajatele uusi teadmisi ning elamusi; 3. erinevaid õppeprogramme; 4. võimalust ka ise midagi teha (juhtida rongi, sõita käsidresiingiga jne.). Pakutavaid tooteid ja teenuseid arvesse võttes on raudteemuuseumi kaudseteks konkurentideks kõik Eesti muuseumid, mis pakuvad analoogseid võimalusi ning muud ettevõtted/organisatsiooni, mis tegelevad ürituste korraldamisega. Lisaks on konkurentideks ka kõik Järvamaa muuseumid, kuna neid on maakonnas keskmisel hulgal ning kõik konkureerivad külastajate pärast. Türi Raudteemuuseumi otseseks konkurendiks võib pidada Haapsalus asuvat Eesti Raudteemuuseumit www.jaam.ee (tegemist on laiarööpmelise raudtee ajalugu tutvustava muuseumiga). Eesti Raudteemuuseum asub kaunis historitsistlikus Haapsalu raudteejaamas, tänapäeval Sa siia rongiga enam ei saa. 1906. aastal valminud Haapsalu jaamahoone võlub üle 200 meetri pikkuse kaetud perrooniga, keiserlike eriruumide ja endisaegse vaksali miljööga. Tänapäevast atraktiivsust lisavad jaamahoonele kolm raudteetemaatilist heliatraktsiooni. Eesti Raudteemuuseum asutusena, tegeleb Eesti raudtee ajaloo kogumise, uurimise, säilitamise ja kajastamisega. Lisaks muuseumi siseekspositsioonile eksponeeritakse ka väliekspositsiooni. Lisaks on otseste konkurentide alla arvatud ka järgmised Järvamaal asuvad muuseumid: 1. Ajakeskus Wittenstein, mis asub Paide vallimäel ja Järvamaa muuseum. Torn on ehitatud aastal 1265, hävis Teise Maailmasõja ajal, taastati ning avati taas külastajatele 1993. aastal. Vallitorn eksponeerib Järvamaa vanemat ajalugu, Eesti aega. Külastajate arv 2012. aastal oli 21 431 inimest. Tegemist on kahtlemata imposantse ehitisega, mis turistidele huvi pakub. Kokku on tornis 8 korrust, igal neist korraldatakse erinevaid näitusi. 2. A.H. Tammsaare muuseum Vargamäel (Albu vald) külastajaid oli 2012 aastal 6943 inimest. Külastajate arv on aasta-aastalt langemas. Muuseumil on tugev legend (kliendid on harjunud käima) ning külastajatele korraldatakse rohkesti etendusi. Territoorium ning hoonestus on head; 3. Eesti Ringhäälingumuuseum Türil tugeva legendi ja spetsialiseerituse tõttu (2012. a külastajate arv oli 4975). Muuseum on huvitav ja kaasaegne; 4. Järva-Jaani Tuletõrjemuuseum, kinomuuseum ja vanatehnika varjupaik väga tugeva taustaga muuseumid ning huvitav ekspositsioon (2012 a külastajate arv oli 5950). Nimetatud muuseumid pakuvad tulevasele Raudteemuuseumile konkurentsi, kuna asuvad viimase läheduses (samas maakonnas) ning ka nende külastatavus on samas suurusjärgus.
Kokkuvõte Analüüsides Türi Raudteemuuseumi konkurente, ilmnes, et neid ei ole palju. Kuigi kaudselt on muuseumi konkurentideks kõik Eestis olevad suuremad ning edukamad muuseumid, on otseseid konkurente küllaltki vähe. Raudtee ajaloo tutvustamisega tegeleb peale Türil veel ainult Haapsalus asuv Eesti Raudteemuuseum, mis tutvustab laiarööpmelise raudtee ajalugu. Türi Raudteemuuseumi eesmärgiks on kitsarööpmelise raudtee ajaloo tutvustamine. Seega on tegemist pigem toetava konkurentsiga. Kokkuvõtvalt on tulevasel Türi Raudteemuuseumi võrreldes Järvamaa konkurentidega logistiliselt parem asukoht, võttes siinkohal arvesse ka peamisi turismimarsruute. Türi Raudteemuuseumi tegevust hakkab tulevikus toetama ka seitsme Järvamaa omavalitsuse ühisprojektina valmiv ca 70 km pikkune Türi-Tamsalu Matkatee, mis kulgeb mõõda ajaloolist Türi-Tamsalu kitsarööpmelise raudtee tammi. Järvamaa populaarsemad turismiobjektid on alljärgnevad: 1. Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus; 2. Ajakeskus Wittenstein; 3. Järva-Jaani Tuletõrjemuuseum ja Kinomuuseum ning Vanatehnika varjupaik; 4. Eesti Ringhäälingumuuseum; 5. Eesti Piimandusmuuseum; 6. Kilplaste küla; 7. Eivere Mõis; 8. Sargvere mõis; 9. Roosna-Alliku mõis; 10. Laupa mõis; 11. A.H. Tammsaare muuseum Vargamäel;
Türi raudteemuuseumi turundusstrateegia Türi raudteemuuseumi turundamisel on oluline roll asutuse edukaks saamisel ning eesmärkide täitmisel. Esimesel aastal ehk 2018 on planeeritud külastajaid 4500 inimest aastas, mis on aga olemasolevat potentsiaali arvestades liiga väike hulk. Käesolev peatükk keskendub raudteemuuseumi turundusstrateegia ja plaani väljatöötamisele, käsitledes sealhulgas võimalikke sihtgruppe ja konkurente. Samuti on välja toodud turunduseesmärgid ning plaan koos indikatiivse eelarvega. Türi raudteemuuseumi kliendid jagunevad kohalikeks ja välisturistideks. Kohalikud kliendid on: 1) koolilapsed, 1-9 klassi õpilased; 2) organisatsioonide grupid ja ca 10-liikmelised sõpruskonnad; 3) pered; 4) raudteehuvilised nii üksikult kui grupid; 5) eelkooliealised lapsed; 6) kutsehariduskoolide ja gümnaasiumide õpilased; 7) vabatahtlikud. Välisturistid on peamiselt venelased, lätlased ja soomlased. Väliskliendid jagunevad järgmiselt: 1) organisatsioonide grupid ja ca 10-liikmelised sõpruskonnad; 2) pered; 3) lastegrupid, ca 40 inimest; 4) raudteehuvilised, üksikult ja grupis Türi raudteemuuseumi sihtgrupid on erinevate sihtturgude sihtgrupid tulenevalt reisiharjumustest ja trendidest erinevad. Eesti siseturist on oluline sihtgrupp nii õppe- kui ka külastusprogrammidele ning välisturistid on sihtgrupiks eelkõige külastusprogrammidele. Kokkuvõtvalt on Türi raudteemuuseumi kõige olulisemateks sihtgruppideks koolide õpilased, sh õpetajad, kuna muuseum pakub just neile õppeprotsessiks vajalikke tegevusi. Samuti on oluliseks erinevad organisatsioonide grupid ja pered, kes soovivad saada kvaliteetset giiditeenust ning uusi elamusi (sh kultuurisündmused). Olulisemateks välisturgudeks on Soome, Läti ja Venemaa, kuna eelistavad reisida oma transpordiga ning on tõenäoline, et nad jõuavad ka Tallinnast kaugemale (eriti arvestades, et raudteemuuseum asub Tallinn-Tartu maantee vahetus läheduses). Planeeritavad sihtgruppide suurenemised 1. Kindlasti lasteaiad ja algklassid jätkuvalt läbi atraktiivse rongisõidu ja muude programmide. 2. Koolide keskmine ja vanem aste samadel põhjustel, aga eriti läbi erinevate teematubade ja programmide kaudu. 3. Üksikkülastajad, pered läbi atraktiivste teenuste ja tegevuste kaudu. 4. Eakad läbi mäletuste ja ajaloo.
5. Välismaalased, raudtee huvilised, kollektiivid, sõpruskonnad, tudengid läbi kõigi eelpooltoodud võimaluste. Turundusstrateegia Turundusstrateegia kujutab endast pikaajaliste eesmärkide (üle 5 aasta) saavutamise meetmestiku ning tegevuspõhimõtete kompleksi. Universaalset kõigile sobivat strateegiat ei ole olemas. Arvestada tuleb ka, et turundus on pidev protsess, millesse ei tohi lünki sisse jätta. Turunduse üldstrateegiad, mis määratlevad selle, kuidas tagatakse eesmärkide saavutamine ja klientide juurdekasv võib jaotada: turu hõlvamine; turu laiendamine; toote arendamine; diversifikatsioon. Arvestades, et raudteemuuseumi näol on tegemist küllalt spetsiifilist teemavaldkonda käsitleva asutusega, sobib sellele kõige paremini viimane strateegiline lähenemine (teistest eristumine). Küll aga on selle eelduseks klientide huvi tekitamiseks ning hoidmiseks pidev toote/teenuse arendamine. Seega tuleb klientide juurdekasvuks töötada kolmel suunal: ekspositsiooni kaasajastamine; olulisematele sihtgruppidele uute võimaluste teadvustamine; üldine reklaam, et teave raudteemuuseumi olemasolust jõuaks võimalikult paljude inimesteni. Põhiraskuspunkt peab kindlasti olema pakutavate teenuste/toodete arendamisel, et tekiks selgepiiriline toode, mida turustada. Samas ei tohi aga unustada tööd uute võimalike klientide leidmisel. Toote arendamisel, kui klientide juurdekasvu tagajal, on sihtrühmadega otsene seos, sest mida selgepiirilisem on muuseumi nägemus oma edasisest arengust, seda lihtsam on müügitegevus ja seda suurem on tõenäosus, et suudetakse tekitada üha suuremat huvi muuseumi tegevuste vastu. Konkureerimaks edukalt teiste regioonis paiknevate muuseumitega oleks sobilik eristumise strateegia. Kogu raudteemuuseumi turundustegevus peab olema suunatud sellele, et eristuda konkurentidest, hõlmates küllalt kitsast turusegmenti, samas vajadusel pakkuda võimalusi täiendavateks tegevusteks. Oluline on eristuda konkurentidest, samas on selge, et ka konkurendid püüavad samuti talitada. Seetõttu on otstarbekas läheneda küllalt kitsa sihtgrupi põhiselt, kasutades maksimaalselt ära oma asukohast tulenevaid eeliseid. Kokkuvõtvalt hõlmab raudteemuuseumi turundusstrateegia järgmisi komponente: 1. sihtturuni jõudmine, selle teavitamine pakutavatest võimalustest; 2. pidevalt arendatavad tooted ja teenused, mis vastaksid sihtgruppide huvidele (sh rahuloluküsitlused); 3. muuseumi turundamine.
Turundusmeetmestik 1. Järjepidev tootearendus Tootearendus võimaldab raudteemuuseumil turumuutustega kohaneda, tõsta oma tuntust, pakkuda klientidele üha huvitavamaid lahendusi ning hoida oma mainet. Välja ehitatud ja toimiv kompleks loob muuseumi külastajatele atraktiivse keskkonna, pakkudes huvitavaid ja mitmekülgseid kogemusi. Toimiv teenuste kompleks tagab stabiilse külastatavuse läbi erinevate teemakohaste õppe- ja külastusprogrammide läbiviimise. 2. Tihe koostöö Koostöö erinevate partneritega tagab laiapõhjalise võrgustiku olemasolu ning võimalik on arendada ka ühisturundust. 3. Diversifikatsioon Raudteemuuseumil on ainukordne kindel spetsiifika, mis eristab seda teistest turu osapooltest raudtee ajalugu läbi aegade. 4. Kohapealne teenindus Raudteemuuseum peab olema hästi ligipääsetav, sh korralikud parkimistingimused. Väga oluline on ka korrektne kohapealne teenindus personali poolt, mis tagab külastajate naasmise. Jagatav informatsioon peab olema autentne ning kasulik. Võimaluse piirides peaks vastu tulema klientide erisoovidele. 5. Müügitoetus Konkreetseteks tegevusteks müügitoetuse valdkonnas on osalemine mitmesugustel üritustel Järvamaal ja ka väljaspool maakonda, et teadvustada sihtgrupile raudteemuuseumi olemasolu. Oluliseks kanaliks on siinkohal mitmesugused sotsiaalmeedia kanalid. 6. Avaliku arvamuse kujundamine, sh mainekujundus Avaliku arvamuse kujundamine on oluline, kuivõrd see mõjutab nii piirkonna elanikkonna suhtumist kui ka loob üldise positiivse fooni muuseumile ja aitab kaasa selle laiemale teadvustamisele turismimaastikul. Eesmärgiks on aastaks 2022 saavutada külastajate üldarvuks 12 000 inimest.
SWOT analüüs Tugevused Maa olemasolu Partnerite olemasolu (Edelaraudtee Infrastruktuuri AS, Eesti Muuseumraudtee MTÜ, MTÜ Imperaatori Vaksal, Türi vald) Türi valla tugi ettevalmistavate tegevuste näol (rahaline tugi, detailplaneering, kontseptsioon, koduleht, trükis, bänner, digitahvel, projektor, ehitusprojekt, turundusstrateegia, tasuvusanalüüs, CVI, projektijuht, finantsjuht) Nõrkused Hingelise juhi puudumine Turismispetsialisti puudumine Organisatsiooni võimetus ettevalmistavaid töid iseseisvalt teha Võimalused Rahaliste toetuste kaasamine muuseumi loomiseks ja arendamiseks Uute partnerite leidmine maakonna või riigi tasandil Türi Vallavolikogu selge poliitiline tahe muuseum rajada Kontseptsiooni realiseerumine Ohud Selge poliitiline vastasseis Türi Vallavolikogus muuseumi rajada Muuseumi ehituse mitte realiseerumine, sest ei suudeta kaasata toetuseid Tihe konkurents turismi valdkonnas
Finantsanalüüs Käesolev peatükk käsitleb Türi Raudteemuuseumi finantsprojektsioone, sh investeeringute maksumusi, tulude ning kulude prognoose. Analüüs on koostatud perioodile 2018-2021 Türi Raudteemuuseumi tulude seletuskiri Türi Raudteemuuseumi tulud põhinevad ühel allikal ehk piletitulul ning teenuste müügist saadaval tulul. Türi Raudteemuuseumi toodete ja teenuste hinnakiri Toode/teenus Hind eurodes 1. Piletid Täiskasvanu 6 Laps (vanuses 6.-16.a.), eakas 3 Perepääse 12 Alla 5 aastased lapsed 0 2. Giiditeenus 1 tund 20 3. Muud teenused Muuseumrongiga sõit täiskasvanu/laps ja eakad 10/5 Sõit käsidresiiniga täiskasvanu 5 Kummiratastega rong linnatuuriks täiskasvanu/laps ja eakad 5/2 Töötoad ja õppetunnid 1 tund 20 Seminariteenus, 1 tund 20 4. Territooriumi rent 1 päev 200 Muude pakutavate teenuste hinnad on kokkuleppel ning suuremate gruppide korral läbiräägitavad. Piletite müük Arvutuse aluseks on võetud sarnaste objektide kehtivad piletihinnad. Giiditeenuse müük Giiditeenuse puhul on arvutuste aluseks võetud keskmine hind 1 tunni kohta 20 eurot.
Türi Raudteemuuseumi tulude kujunemine perioodil 2018-2021 Jrk.nr. Teenused mai.2018 juuni.2018 juuli.2018 aug.2018 sept.2018 2018 2019 2020 2021 Teenuseid kokku tk 2 434 855 855 754 774 5 672 11 488 12 540 13 044 Käive kokku kr 7 730 6 680 6 680 5 280 2 650 29 020 58 240 62 200 78 364 Ühe ühiku keskmine müügihind kr 3 8 8 7 3 5 5 5 6 1 2 3 Piletitulu (täiskasvanud inimeste arv) Piletitulu (noorte ja peansionäride arv) Perepilet (perede arv) 4 Giiditeenus (tund) 5 Muuseumrongiga sõit (täiskasvanud inimeste arv) kogus kokku 20 200 200 200 20 640 2640 2780 3280 keskm.ühiku müügihind 6 6 6 6 6 6 6 6 7 Kokku 120 1200 1200 1200 120 3840 15840 16680 22960 kogus kokku 2160 100 100 100 600 3060 6060 6920 6920 keskm.ühiku müügihind 3 3 3 3 3 3 3 3 4 Kokku 6480 300 300 300 1800 9180 18180 20760 27680 kogus kokku 300 300 200 800 1300 1300 1300 keskm.ühiku müügihind 12 12 12 12 12 12 13 Kokku 0 3600 3600 2400 0 9600 15600 15600 16900 kogus kokku 2 4 4 4 2 16 26 26 28 keskm.ühiku müügihind 20 20 20 20 20 20 20 20 22 Kokku 40 80 80 80 40 320 520 520 616 kogus kokku 50 50 50 150 250 300 300 keskm.ühiku müügihind 10 10 10 10 10 10 15 Kokku 0 500 500 500 0 1500 2500 3000 4500
6 7 8 9 Muuseumrongiga sõit (noorte ja eakate arv) Sõit käsidresiiniga (inimeste arv) Kummiratastega rong linnatuuriks (inimeste arv) Töötoad ja õppetunnid, seminariteenus (tund) 10 Territooriumi rent (päev) kogus kokku 100 50 50 50 50 300 450 450 450 keskm.ühiku müügihind 5 5 5 5 5 5 5 5 5 Kokku 500 250 250 250 250 1500 2250 2250 2250 kogus kokku 50 50 50 50 50 250 250 250 250 keskm.ühiku müügihind 5 5 5 5 5 5 5 5 5 Kokku 250 250 250 250 250 1250 1250 1250 1250 kogus kokku 100 100 100 100 50 450 500 500 500 keskm.ühiku müügihind 3 3 3 3 3 3 3 3 3 Kokku 300 300 300 300 150 1350 1500 1500 1500 kogus kokku 2 2 4 10 12 14 keskm.ühiku müügihind 20 20 20 20 20 22 Kokku 40 0 0 0 40 80 200 240 308 kogus kokku 1 1 2 2 2 2 keskm.ühiku müügihind 200 200 200 200 200 200 Kokku 0 200 200 0 0 400 400 400 400
Türi Raudteemuuseumi kulude seletuskiri Käesolev peatükk käsitleb Türi Raudteemuuseumi kulude kujunemist alates 2018 aasta algusest. Tehtav investeering 5,5 miljonit eurot on lisatud 2018 aasta algusesse, kuna hetkel on teadmata, millal investeeringu tegemisega alustatakse. Tööjõu kulud Aastaringselt on planeeritud muuseumisse 3 töökohta ning hooajaliselt kuni 10 töökohta. Kulude loetelus on välja toodud nende brutopalk ja lisanduvad maksud. Aastane palfondi suurus on 2018 aastal 44 000 eurot. Põhitöökohaga töötajad võetakse palgale 2018 aasta märtsis ning esialgseks palgatasemeks on arvestatud asutuse juhil 1200 euro ning kahel töötajal a 800 euro (tegemist on bruto summadega). Ruumide majandamiskulud, transpordikulud, IT ja sidekulud, muud kulud Igapäevased jooksvad kulud on hinnangulised ning baseeruvad ruumide suurusel, sarnaste muuseumite ja organisatsioonide kuludel. Turunduskulud Turunduskulud põhinevad peamiselt organisatsiooni tutvustamisele minevatel kuludel. Täiendavalt on turunduskulude alla arvatud ka müüdavate meenete omahind (aritmeetilise keskmisena ühiku kohta).
Türi Raudteemuuseumi kulude ülevaade perioodil 2018-2021 KASSAVOO- GUDE PROGNOOS 1. aasta 2.aasta 3.aasta 4. aasta nov.1 veebr.18 märts.18 apr.18 mai.18 juuni.18 juuli.18 aug.18 sept.18 okt.18 Raha jääk perioodi algul 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 55 952 8 dets.18 2018 2019 2020 2021 111 276 166 412 Teenuste müük 7 730 6 680 6 680 5 280 2 650 29 020 58 240 62 200 78 364 ühikuid (tundi, tk) 2 434 855 855 754 774 5 672 11 488 12 540 13 044 ühe ühiku keskmine müügihind 3 8 8 7 3 5 5 5 6 Laekumine müügist arvestades krediiti müüki (5 % järgmisel kuul) 7 344 6 733 6 680 5 350 2 782 133 29 020 57 997 62 184 78 297 5 500 Muuseumi ehitus 5 500 000 000 Tegevustoetus valla eelarvest 4 775 7 727 1 519 3 193 3 245 4 575 6 794 5 958 5 102 64 529 107 415 90 470 95 050 79 386 Raha sissetulek kokku 5 500 000 4 775 7 727 8 862 9 925 9 925 9 925 9 575 6 090 5 102 64 529 5 636 435 148 467 157 234 157 683 Materiaalse põhivara soetus 5 500 Muuseumi ehitus 5 500 000 000 0 0 0 Turustuskulud Reklaamikulud 500 500 100 100 100 100 50 1 450 1 250 1 250 1 250
Ruumide majandamiskulud Küte 200 200 50 50 50 50 50 100 200 200 1 150 1 200 1 200 1 200 Elekter 200 200 200 200 200 200 200 200 200 200 2 000 2 500 3 000 3 000 Rent 200 200 510 510 510 510 510 200 200 200 3 550 3 550 3 550 3 550 Valveteenused 25 25 50 50 50 50 50 25 25 25 375 400 400 400 Ruumide korrashoiukulud 50 50 50 50 50 50 50 50 50 50 500 500 500 500 Ruumide remondikulud 500 500 500 500 500 Ruumide kindlustus 300 300 300 300 300 Transpordikulud Autokütus 300 300 200 200 200 200 200 200 200 200 2 200 2 500 2 500 3 000 Autohooldus ja remondikulud 500 500 500 500 500 Sõidukite kindlustus 100 100 100 100 100 IT ja sidekulud GSM 50 50 50 50 50 50 50 50 50 50 500 500 500 500 Tavatelefon 50 50 50 25 25 25 25 25 25 25 325 325 325 325 Tehnika ja tarkavaraga seotud kulu 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 1 000 1 000 1 000 1 000 Muud kulud Kantseleitarbed 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 1 000 1 200 1 200 1 200 Pangakulu 25 25 25 25 25 Seadmete hooldus ja remont 200 200 200 200 200 200 200 200 200 200 2 000 2 000 2 000 2 000 Muud kulud 250 250 250 250 1 000 1 000 1 000 1 000
Personalikulu Brutopalk (makstakse välja samal kuul) 2 800 2 800 6 000 6 000 6 000 6 000 6 000 2 800 2 800 2 800 44 000 54 000 60 000 60 000 Sotsiaalmaks (tasutakse järgmisel kuul) 924 924 1 980 1 980 1 980 1 980 1 980 924 924 13 596 17 259 19 635 19 800 Töötuskindlustusm aks (tasutakse jrgm kuul) 28 28 60 60 60 60 60 28 28 412 534 613 620 Koolituskulud 2 000 2 000 4 000 2 000 2 000 2 000 Raha väljaminek 5 580 102 kokku 5 500 000 4 775 7 727 8 862 9 925 9 925 9 925 9 575 6 090 5 102 8 577 Raha jääk perioodi lõpus 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 55 952 55 952 483 93 143 111 276 098 102 770 166 412 221 324
Türi Raudteemuuseumi kasumiaruande prognoos perioodil 2018-2021 1. aasta 2.aasta 3.aasta 4. aasta 2 018 2 019 2 020 2 021 Tulud majandustegevusest Müügitulu 29 020 58 240 62 200 78 364 ühikuid (tundi, tk) 5 672 11 488 12 540 13 044 ühe ühiku keskmine müügihind 5 5 5 6 Tegevustoetus valla eelarvest 107 415 90 470 95 050 79 386 Müügitulud kokku 136 435 148 710 157 250 157 750 Müügitulu kasv võrreldes eelmise aastaga 9% 6% 0% Majandustegevuse käigus tekkivad kulud Turustuskulud Reklaamikulud 1 450 1 250 1 250 1 250 Ruumide majandamiskulud Küte 1 150 1 200 1 200 1 200 Elekter 2 000 2 500 3 000 3 000 Rent 3 550 3 550 3 550 3 550 Valveteenused 375 400 400 400 Ruumide korrashoiukulud 500 500 500 500 Ruumide remondikulud 500 500 500 500 Ruumide kindlustus 300 300 300 300 Transpordikulud Autokütus 2 200 2 500 2 500 3 000 Autohooldus ja remondikulud 500 500 500 500 Sõidukite kindlustus 100 100 100 100 IT ja sidekulud GSM 500 500 500 500 Tavatelefon 325 325 325 325 Arvutustehnika ja tarkavaraga seotud kulu 1 000 1 000 1 000 1 000 Muud kulud Kantseleitarbed 1 000 1 200 1 200 1 200 Pangakulu 25 25 25 25 Seadmete hooldus ja remont 2 000 2 000 2 000 2 000 Muud kulud 1 000 1 000 1 000 1 000 Personalikulu Brutopalk (makstakse välja samal kuul) 44 000 54 000 60 000 60 000 Sotsiaalmaks (tasutakse järgmisel kuul) 14 520 17 820 19 800 19 800 Töötuskindlustusmaks (tasutakse jrgm kuul) 440 540 600 600
Kokku töötasukulud 58 960 72 360 80 400 80 400 Koolituskulud 4 000 2 000 2 000 2 000 Amortisatsioon Hoonete amort 55 000 55 000 55 000 55 000 Kulud kokku 136 435 148 710 157 250 157 750 Kasum majandustegevusest 0 0 0 0 keskmine töötajate arv 7 6 6 6 lisandväärtus töötaja kohta 17532 21514 22872 22872 käiberentaablus 0% 0% 0% 0% Türi Raudteemuuseumi bilansi prognoos perioodil 2018-2021 Algbilanss 1. aasta 2. aasta 3. aasta 4. aasta 1.02.2018 2 018 2 019 2 020 2 021 AKTIVA Raha 55 952 111 276 166 412 221 324 Nõuded ostjate vastu 0 243 259 327 Käibevara kokku 55 952 111 519 166 671 221 651 Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara 5 500 000 5 500 000 5 500 000 5 500 000 5 500 000 Akumuleeritud kulum -55 000-110 000-165 000-220 000 Põhivara kokku 5 445 000 5 390 000 5 335 000 5 280 000 AKTIVA KOKKU 5 500 952 5 501 519 5 501 671 5 501 651 PASSIVA (KOHUSTUSED JA NETOVARA) Maksuvõlad 952 1 519 1 671 1 651 Lühiajalised kohutused kokku 952 1 519 1 671 1 651 Osakapital nimiväärtuses 5 500 000 5 500 000 5 500 000 5 500 000 5 500 000 Eelmiste perioodide jaotamata tulem 0 0 0 0 Aruandeaasta tulem 0 0 0 0 Netovara kokku 5 500 000 5 500 000 5 500 000 5 500 000 PASSIVA KOKKU 5 500 952 5 501 519 5 501 671 5 501 651 Kokkuvõte
Finantsanalüüsist on näha, et muuseum enda teenitavate tuludega ei suuda majandada ning omavalitsus peab iga-aastaselt märkimisväärselt juurde maksma. Aastate lõikes on summad järgmised: 2018 107 415 eurot 2019 90 470 eurot 2020 95 050 eurot 2021 79 386 eurot Selleks, et muuseum ennast ise ära majandaks peab ta avatud olema aastaringselt ning vastu võtma kordades rohkem külastajaid kui täna on analüüsid näidatud.
Sotsiaalmajandusliku mõju analüüs Euroopa kontekstis võib Järvamaad iseloomustada kui suhteliselt ühekülgse majandusega vähearenenud põllumajandusregiooni. Järvamaa üldpindala 2459,59 km², mis moodustab Eesti pindalast 5,1 %. Maakonnakeskusest Paidest on enam vähem võrdsed vahemaad mitmete teiste maakondade keskusteni. Nii võib Paidest u tunniga sõita Tartusse (103 km), Pärnusse (99 km), Tallinnasse (93 km), Rakverre (84 km) või Viljandisse (71 km). Kaugemale jäävad Haapsalu (153 km), Valga (152 km), Jõhvi (150 km), Põlva (149 km). Seega võib Järvamaad pidada Eesti keskpunktiks, mis turismiarengu seisukohalt on nii arengueeldus kui puudus. Suuruselt asub Järvamaa maakondade seas üheksandal kohal. Ümbritsevateks naabriteks on Harju, Lääne Viru, Jõgeva, Viljandi, Pärnu ja Raplamaa. Järvamaad iseloomustab hõre asustus, väike maakonnakeskus ja kahe suurema keskuse (Paide, Türi) mõningane omavaheline konkurents, asend suure keskuse (Tallinn) mõjupiirkonna äärealal, esmasektori tegevusalade suur osakaal majandusstruktuuris ja väheatraktiivne renomee. Järvamaa elanike arv oli rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari 2014. a seisuga 32 347 inimest. Võrreldes 01. jaanuari 2013. a elanike arvuga on arv vähenenud 877 inimese võrra. Tööealisi mehi (16.-62. aastased) ja naisi (16.-58. aastased) elas maakonnas kokku 21 465. Järvamaa territoorium moodustab 5% Eesti pindalast. Maakonna ajalooliselt väljakujunenud põhiteede võrk on tähtsamate asustatud punktide suhtes soodsalt paiknev. Põhi- või tugimaanteed läbivad kõiki omavalitsusi. Enamik Järvamaad läbivatest põhi- ja tugimaanteedest läbib mitut maakonda. Tihe kohaliku tähtsusega teedevõrk täiendab ja seob piisavalt põhi- ja tugimaanteede võrku. Järva maakonna ühendus Tallinna ja naabermaakondadega on hea. Peamisteks turismiväravateks Järvamaal on Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ja Piibe maantee (ka Rakvere-Tartu ja Rakvere Paide maanteed) ning Tallinn-Rapla-Türi-Viljandi maantee (GreenWay). Oluliseks transpordisõlmeks on Mäo rist. Ülejäänud osa majandusest moodustavad peamiselt kohalikel ressurssidel põhinev puidu- ja toiduainetööstus ning mitmete teiste majandusharude väiketööstused. Endiste kollektiivmajandite baasil on tekkinud piisavalt väikesi metallitöökodasid ja ehitusettevõtteid, kuid nende osatähtsus majandusstruktuuris on jäänud väheoluliseks. Tekkinud on ka üksikud turismiettevõtted, kuid teiste Eesti regioonidega võrreldes on turismialane atraktiivsus olnud seni tagasihoidlik. Turismi ja puhkemajanduse võimalused Järvamaal on seotud peamiselt looduses puhkamise või matkamisega ning mitmete muuseumide ja vaatamisväärsustega. Turismigeograafiliselt on Järvamaa asend soodne, asetsedes peaaegu Eesti keskel ning ka maakonnakeskusest Paidest on enam vähem võrdsed vahemaad mitmete teiste maakondade keskusteni. Turismiarengu seisukohalt on see aga nii arengueeldus kui ka -puudus. Suhteliselt lühikesed vahemaad kutsuvad küll külastama Järvamaad, ent külastus võibki jääda vaid 1- päevaseks, kuna õhtuks jõutakse siiski koju tagasi ööbima.
Turismisihtkohana on Järvamaa mitmekesine - eripärase loodus- ja kultuurimaastikuga, aktiivse puhkuse võimalusi pakkuv; on teemaparke, kauneid mõisaid ja palju muudki. Järvamaal on ideaalne võimalus leida kontakti looduse ja kultuuri eripäraga ning igapäevasest kiirest elurütmist välja lülituda. Järvamaa pakub vaatamist nii autoturistile kui jalgsimatkajale, levinud on ka jahiturism. Kõrge väärtusega on Järvamaa vaheldusrikas loodusmaastik. Järvamaa Turismiinfokeskuse andmetel külastavad Järvamaad peamiselt eestlased. 2013. aastal külastas TIKi 3686, siseturiste 2417 ja välisturiste 1259. Enim väliskülastajaid on saabunud Soomest, Saksamaalt ja Venemaalt. Rajatav muuseum annab otseselt tööd kolmele inimesele ning hooajaliselt veel seitsmele inimesele. Raudteemuuseum ei hakka pakkuma toitlustus- ega majutusteenust. Küll aga on muuseum huvitatud, et kõik tema kliendid saaksid toidetud ja majutatud, mistõttu on muuseumi koduleheküljel olemas piirkonna majutus- ning toitlustusasutusi tutvustav informatsioon. Raudteemuuseumi hooaeg on maist-septembrini, siis kui turiste liigub piirkonnas kõige rohkem. Järvamaa näol on tegemist atraktiivse ning mitmekülgsete ressurssidega turismpiirkonnaga. Käesoleva projekti tulemusel tõuseb piirkonna atraktiivsus, paraneb Türi valla ja Järvamaa maine. Projekti tulemusel tõuseb piirkonna konkurentsivõime: projekti tulemusel tekivad juurde uued töökohad ning projekt loob eeldused kohalike ettevõte paremaks koostööks. Raudteemuuseumi asukohaks on valitud Türi linn, mis on Türi valla keskuseks. Türi vald omakorda asub Järvamaa edela osas. Järvamaa elab 1.01.2014 seisuga 32 347 elanikku. Järvamaa asub Eesti keskosas ehk südames ning laiub ca 2500 km² alal. Järvamaa on üks Eesti vanemaid maakondi, mis kujunes juba enne 13. sajandit, mistõttu on maakonnas palju vaatamisväärsusi. Maakonna mitmekesine loodus pakub võimalusi turismi arenguks. Järvamaal on välja arenenud tihe teedevõrk ja raudtee, mis tagab inimestele hea liikumise maakonna piires. Järvamaal on ka arenenud ettevõtluskeskkond. Maakonnas on nii väike- kui suurettevõtteid, mis pakuvad nii majutus- (35 asutust), kui toitlustusteenuseid (34 asutust) või siis transporditeenuseid nagu näiteks Edelaraudtee või Türi Reisikeskus. Järvamaal vahelduvad Pandivere kõrgustiku lainjad tasandikud, mida muudavad vaheldusrikkamaks voored ja vallseljakud arvukate soode ja rabadega. Maakonna lõunaosa ilmestavad Türi väikevoorestik ning Kabala kandi männimetsad ja põlislaaned. Turistile huvi pakkuvamad paigad on Ajakeskus Wittenstein Paides, Kilplaste küla Müüsleris, vana tehnika varjupaik Järva-Jaanis, A. H. Tammsaare muuseum Vargamäel, Valgehobusemäe suusakeskus Albus, Eesti Ringhäälingu muuseum Türil, Eesti piimamuuseum Imaveres. Aktiivse ja tervise puhkuse valdkonnas saab harrastada kanuumatku ning mitmesugust sporti. Kergliiklusrajad on rajatud Türile ja Paidesse. Türi vald laiub väikevoorestikul, 598,82 m² alal. Vallas elab 1. jaanuari 2014 seisuga 9801 elaniku. Peamine osa valla ettevõtetest on koondunud Türi linna ja selle lähialadele. Kõige rohkem tegutseb linnas osaühinguid, kelle levinumateks tegevusaladeks on jaekaubandus,
järgnevad puidu- ja metsatöötlemine ning metallitööstus. Suur osatähtsus on füüsilisest isikust ettevõtjatel. Nende põhiliseks tegevusalaks on teenindus (näiteks juuksuriteenused), palju tegeldakse kasutatud riiete ja esemete müügiga. Valla maapiirkondades on peamisteks tegevusaladeks põllumajandus ja metsamajandus, vähemal määral tööstus, kaubandus ja äriteenused. Valda läbivad mitu suurt maanteed (Pärnu-Rakvere-Sõmeru, Tallinn-Rapla-Türi-Viljandi, Tallinn-Imavere-Viljandi) ja Tallinn-Lelle-Viljandi raudtee, mis tagaksid hea ligipääsetavuse Türi linnale. Vallas on neli raudteejaama/peatuskohta Türil, Taikses, Käreveres ja Ollepal. Türi valda läbib rahvusvahelise tähistusega Euro-Velo jalgrattatee nr 2 (Pärnu Tallinna sadam) ja Greenway turismitee. Valla territooriumil tegutseb 9 toitlustusettevõtet ja 9 majutusettevõtet, kus on kokku 164 voodikohta. Türi vallas on külastatavamad kohad: ühises hoones asuvad Türi ja Eesti Ringhäälingu muuseum. Kindlasti püüaks pilku ka rajatav Eesti Jalgrattamuuseum. Vaatamisväärsuste hulka kuuluvad ka kindlasti Türi Püha Martini kirik ja Püha Kolmainu Jumala kirik, korrastatud Türi saatejaamade asukoht, kaunid koduaiad Türi linnas, Resa nukuateljee ja kunstigalerii Türi kultuurikeskuses. Arhitektuuriväärtused Tori, Kolu, Kirna, Kabala, Laupa ja Särevere mõisahooned on leidnud kasutuse majutuste, muuseumi ja koolidena. Türi vallas on mitmeid külastatavaid loodusobjekte ja matkaradu. Ka aktiivseks puhkuseks leiab Türi vallas võimalusi. Türile võib tulla lihtsalt mõnusalt aega veetma, seenehuvilised võivad siit lahkuda täis seenekorvidega, kalamehed leiavad sobiva kalastuskoha, matkahuvilistele on märgistatud matkarajad. Kui on soov tulla Türile sportima, ootavad kõiki ees kaasaegne staadion, valgustatud suusa- ja terviserada, ujula, kergliiklusteed ning Türi järveäärne puhkeala, kus lapsed saavad oma oskused proovile panna just neile mõeldud atraktsioonidel. Türilt vaid 13 km kaugusele jääb Järvamaa keskus Paide linn, kus on samuti piisavalt vaatamisväärsusi ning vaba aja veetmise kohti. Paide lähedus Türile on positiivne faktor turismi seisukohalt võttes aga ka Paide elanike kaasamise osas raudteemuuseumi tegevusse.
Ülevaade turismi olukorrast Eestis Sissetuleva turismi areng on viimasel kümnendil olnud tsükliline, kusjuures peamisteks mõjutavateks teguriteks on olnud transpordiühenduste areng, Eesti hinnatase ning välismeedias suuremat kõlapinda saavutada aitavad sündmused (Euroopa Liiduga liitumine 2004. a, Tallinn kui Euroopa kultuuripealinn 2011. a). 2012. a oli Eesti turismiteenuste eksport 1,24 miljardit eurot, mis moodustas 29% Eesti teenuste ekspordist ning 7,4% Eesti kaupade ja teenuste koguekspordist. Pikema perioodi vältel on muude teenuste ja kaupade eksport kasvanud kiiremini kui turismiteenuste eksport, kuid majanduskriisi ajal 2009. a kohanes turismisektor paremini ning turismiteenuste osatähtsus ekspordis hoopis kasvas. Oluliseks muutuseks sissetulevas turismis on sihtturgude mitmekesistumine. Kui veel 2004. a moodustasid Soome turistide ööbimised 61% kõigist välisturistide ööbimistest, siis tulenevalt teiste sihtturgude kiiremast kasvust oli nende osatähtsus 2012. aastaks vähenenud 43%-ni. Tähtsuselt teisele kohale on tõusnud Venemaa (2004. a 3,7% välisturistide ööbimistest, 2012. a juba 15,5%). Väliskülastajatest valdava osa moodustavad lühiajalisi reise tegevad külastajad lähiriikidest (keskmine majutuskohas viibimise aeg on vaid 2 ööpäeva). Lühikese viibimisaja üheks põhjuseks on see, et Eestis ei ole piisavalt välisturistidele huvipakkuvaid ja Eestile omapäraseid vaatamisväärsusi ja ajaveetmisvõimalusi, mis motiveeriks välisturiste Eestis kauem viibima, või puudub nende kohta info. Maailma kontekstis on Eesti tuntus nii üldiselt kui ka reisi sihtkohana täna madal. Eesti on kaugemates Lääne- ja Lõuna-Euroopa riikides, mille elanikud teevad valdava osa Euroopa riikidesse tehtavatest välisreisidest, reisisihina väga vähe tuntud, samuti puudub Eestil nii nende riikide elanikkonna kui ka reisifirmade silmis selgesti eristatava reisisihi maine. Kaugemates riikides Eestisse reisimist pakkuvate reisikorraldajate tagasiside annab kinnitust, et Eestisse reiside müümist suuremas mahus takistab elanikkonna vähene teadlikkus Eestist kui reisisihist. Eesti turismisektor on suures osas sõltuv välisnõudlusest (väliskülastajate ööbimised moodustavad ca 70% majutusettevõtetes veedetud öödest). Siseturu väiksuse üks põhjus on Eesti elanike madalad sissetulekud, mis piiravad turismitoodete ja -teenuste kasutamist. Eesti turismi iseloomustab liialt suur hooajalisus kui suvel võib tekkida puudus vabadest majutuskohtadest, siis talvel on majutusasutuste keskmine täitumus madal (keskmine voodikohtade täitumus jääb iga-aastaselt alla 30%). Sesoonsuse tasandamiseks oleks vajalik luua juurde turismitooteid ja -teenuseid, mis ei sõltu niivõrd ilmastikust. Lisaks hooajalisusele on probleemiks ka suvehooaja nõudluse kuhjumine juulikuule. Lisaks välisturistide poolt tehtud ööbimistele ja kulutustele panustasid Eesti turismi arengusse märkimisväärselt ka kohalikud elanikud. 2012. a ööbis Eesti majutusettevõtetes 966 376 siseturisti, mis on 5 % enam kui aasta varem. Nende poolt veedetud ööde arv oli 1,72 miljonit (kasv 4%). Peale majanduskriisist tingitud nõudluse vähenemist on siseturistide ööbimiste arv majutusettevõtetes viimasel kolmel aastal järk-järgult kasvanud. 2012. a oli majutatud siseturiste 0,4% rohkem kui 2007. a ehk senisel siseturismi rekordaastal, kuid nende veedetud