MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2012 aruandeaasta lõpp: 31.12.2012 sihtasutuse nimi: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus registrikood: 90006006 tänava/talu nimi, Lasnamäe 2 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 11412 telefon: +372 6279700 faks: +372 6279701 e-posti aadress: eas@eas.ee
Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 17 Bilanss 17 Tulemiaruanne 18 Rahavoogude aruanne 19 Netovara muutuste aruanne 20 Raamatupidamise aastaaruande lisad 21 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 21 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed 25 Lisa 3 Raha 26 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 26 Lisa 5 Materiaalne põhivara 27 Lisa 6 Immateriaalne põhivara 28 Lisa 7 Kasutusrent 28 Lisa 8 Võlad ja ettemaksed 29 Lisa 9 Tingimuslikud kohustused ja varad 30 Lisa 10 Tulu ettevõtlusest 30 Lisa 11 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 31 Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud 31 Lisa 13 Tööjõukulud 32 Lisa 14 Finantstulud ja -kulud 32 Lisa 15 Seotud osapooled 32 Lisa 16 Sündmused pärast bilansipäeva 33 Lisa 17 Ettemakstud toetused toetusskeemide lõikes 34 Lisa 18 Sihtotstarbelised vahendid 34 Lisa 19 Antud toetused 35 2
Tegevusaruanne KOKKUVÕTE Eesti majandus on jätkuvalt kasvufaasis, kuigi kasv on aeglustunud. 2012. aastal kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt 3,2%. Seejuures on oluline, et Eesti majandus kasvab vaatamata Euroopa Liidu majanduskeskkonna ebakindlusele. Eesti ettevõtete konkurentsivõime on majanduskriisist väljumisel kasvanud, suurenenud on eksport ja tootlikkus. Sellesse on oma panuse andnud ka EAS, möödunud aasta lõpu seisuga moodustas EASi klientide eksport 37,5% Eesti kaupade ekspordist ehk 4,4 miljardit eurot. Organisatsioonilised muutused ja tegevused Möödunud aastal leidsid aset mitmed olulised muutused EASi tegevustes. Osalesime aktiivselt järgmise eelarveperioodi riiklike strateegiate koostamisel ning alustasime muudatust, mille eesmärgiks on luua kliendikeskne organisatsioon. Seejuures on kliendihaldurite rolliks ettevõtete arengupõhiste vajaduste nõustamine ja suunamine. Järjest rohkem toetustegevusi asenduvad Euroopa Liidu 2007-2013 eelarveperioodi lõpu lähenedes teadlikkuse, koolituste ja muude omategevustega. 2013. aasta tegevuskava koostades pöörasime eriti palju tähelepanu iga tegevuse tulemuslikkuse ja mõju mõõtmisele. Kokkuvõtvalt võib öelda - oli muutuste aasta. Eesti majanduse struktuur vajab keskpikas perspektiivis muutust. Paranema peab ettevõtete võimekus eksportida keerukamaid tooteid ja teenuseid. Eelnev toob omakorda kaasa tootlikkuse kasvu. EASile tähendab see, et tegevused peavad olema täpsemini kliendigrupile suunatud. Selleks viis EAS läbi möödunud aastal segmenteerimise. Seejuures peame oluliseks seada prioriteete ja keskenduda oma tegevuses nii-öelda kasvualadele ja kasvuettevõtetele. Organisatsiooni eesmärgid ja mõned näited tegevustest nende saavutamiseks EASil on viis strateegilist mõjueesmärki: rohkem jätkusuutlikke ja kiiresti kasvavaid ettevõtjaid; Eesti ettevõtete suurem ekspordivõimekus ja rahvusvahelistumine; ettevõtete suurem tootearendus- ja tehnoloogiline võimekus; suuremad turismitulud; piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng. Iga eesmärgi raames tehti 2012. aastal hulga tegevusi. Näiteks alustavate ettevõtete kiiremaks kasvamiseks investeerisime pea 500 ettevõttesse starditoetuse näol, korraldasime ärimentorprogrammi, kus osales 112 ettevõtjat ja viisime läbi Ajujahi 2012 konkursi. Ettevõtete suurema ekspordivõimekuse tagamiseks investeerisime 124 ettevõtte ekspordi plaani realiseerimisse. Välisturgudel nõustasime personaalselt läbi nõunike 344 ettevõtet ja ekspordi suunalistel koolitustel osales 598. Ettevõtete suurem tootearendus. 2011. aasta teadus- ja arendustegevuse uuringu kohaselt on 88% erasektori TjaA tegevusest teostatud EASi klientide poolt. 2012. aastal jätkasime ettevõtete innovatsiooni- ja tootearendustegevustesse panustamise toetamist. Lisaks tegelesime ettevõtete tootmiskorralduse parandamise ja arendustöötajate kaasamise toetamisega. Suuremate turismitulude eesmärgi saavutamiseks valmisid mitmed külastusobjektid nagu Ahhaa teaduskeskus, Teletorn, Meremuuseum. Lisaks toimusid mitmed suuremad kampaaniad välisturgudel, näiteks Venemaal kevadkampaania, mille raames visitestonia.com külastajate arv kasvas samal ajal 50 000 inimese võrra. Piirkondade tervikliku arengu tagamiseks investeerisime kergliiklusteedesse, internetiühenduse parendamisesse, turismiobjektidesse, äärealadele ja paljudesse teistesse kohtadesse, mis peavad aitama kaasa Eesti terviklikule arengule. EASi tulemused Oleme alates 2007. aastast toetanud üle 10 000 projekti ja üle 5 000 unikaalse ettevõtte. Seega võib öelda, et iga kümnes aktiivselt tegutsev ettevõte on otseselt EASiga kokku puutunud, kaudselt aga veelgi rohkem. Möödunud aastal valmis EASi ettevõtluse suuna toetustegevuste tulemuste ja mõju hindamine. Tulemused näitavad, et majandusnäitajatest on toetuse saajatel võrreldes toetust mitte saanud ettevõtetega suureenenud kiiremini töötajate arvu, müügitulu, eksporti ja tööjõukulu. Seejuures ekspordimüügitulu on kasvanud tervelt 34% sel perioodil kiiremini. Toetuse saajate ärikasum ja lisandväärtus töötaja kohta on kasvanud aeglasemas tempos kui toetust mitte saanud ettevõtetel. Keskmiselt on ühe projekti abil loodud 1,6 töökohta. Ühe lisandunud töökoha maksumus on 14 500 toetuseurot. Pankrotti on läinud 5,7% toetust saanud ettevõtetest. Lisaks viidi möödunud aastal läbi tehnoloogia arenduskeskuste hindamine, 2013. aastal on plaanis läbi viia klastrite, loomemajanduse tugistruktuuride ja piirkondande konkurentsivõime tugevdamise hindamised. Tulemuslikkuse mõõtmine on toodete rakendamise loomulik osa. EASi eesmärgid, mõõdikud ja strateegilised prioriteedid aastal 2013 EASi eesmärkide mõõdikud 2013. aastal: Meie kliendiportfellis olevate ettevõtete ekspordikäive kasvab 8 %; Meie kliendiportfellis olevate ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta kasvab 8%; Meie kliendiportfellis on alustavate kasvuettevõtete osakaal 12% kõigist alustavatest ettevõtetest; Meie kliendiportfellis olevate ettevõtete teadus- ja arendustegevuse kulutused kasvavad 5%; Meie tegevuse tulemusena lisandub välisinvesteeringutena Eestisse 150 miljonit eurot, luues 1500 töökohta; Meie tegevuse kaasabil kasvavad prioriteetsetelt sihtturgudelt turistide ööbimised 4,5%; Regionaalarengu valdkonna investeeringute vahendamise kvaliteet. 3
EASi strateegilised prioriteedid 2013. aastal: 2013. aasta on 2007-2013 Euroopa Liidu rahastamisperioodi viimane aasta. Seetõttu on meie strateegilised prioriteedid seotud eelkõige järgmise seitsme aasta (2014-2020) strateegia väljatöötamisega. Organisatsiooni strateegilised prioriteedid on järgmised: 2014-2020 strateegia väljatöötamine fookusega ekspordi ja lisandväärtuse kasvule ning kõrge lisandväärtusega töökohtade loomisele; Kliendipõhiste toodete ja teenindusmudelite väljatöötamine; Uuel strateegial põhinevate üleorganisatsiooniliste mõõdikute ja tulemusjuhtimise süsteemi väljatöötamine; Kvaliteetne ja tulemuslik investeeringute vahendamine; Riskijuhtimissüsteemi täiendamine. ETTEVÕTLUSE JA INNOVATSIOONI VALDKOND Ettevõtluse suunal on möödunud aasta lõpu seisuga leitud tulemusnäitajad järgmised: Ekspordimüügitulu muutus - 25,1% Töötajate arvu muutus - 20,3% Lisandväärtuse töötaja kohta muutus - 15,9% Toetatud ettevõtete TjaA investeeringud- 32,6 mln Uutest toodetest ja teenustest saadava müügitulu osatähtsus ettevõtete käibes - 21,4% Ellujäämismäär toetatud alustavate ettevõtete hulgas - 91,7% Kasvuettevõtete osakaal toetatud alustavatest ettevõtetest - 11,5% Uute eksportööride arv toetatud ettevõtete hulgas - 26 Ettevõtluse ja innovatsiooni valdkonna ülevaate moodustavad kuni 2012.a. lõpuni kehtinud struktuuri kohaselt ettevõtlusega alustamise, ettevõtete võimekuse arendamise (sh loomemajandus) ja innovatsiooni valdkond. Selliselt planeerisime oma 2012.a. tegevusi 2011.a. lõpus. Ettevõtluse ja innovatsiooni valdkonnas soodustame klientide arengut nii omategevuste (programmide) kui toetusskeemide kaudu. Ettevõtlus- ning innovatsioonialaste teadmiste ja oskuste ning teadlikkuse arendamise programm (TOTS) koosneb paljudest alaprogrammidest, mille kohta on ülevaade alljärgnevalt ära toodud. Ettevõtlusteadlikkuse projektis toimusid kõik 15 planeeritud ettevõtluspäeva, mille raames viidi läbi äriideede genereerimise seminarid. Kokku osales nendel 887 inimest, sealjuures kasvas nii osalejate kui koostööpartnerite arv. Ettevõtlusnädala üritused toimusid neljas suuremas linnas Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas, lisaks toimusid üritused Võrumaal, Otepääl, Põlvamaal, Viljandimaal, Hiiumaal, Suure-Jaanis ning Lääne-Virumaal. Üritustel osales kokku hinnanguliselt 16 000 inimest. Ettevõtlikkusprojektide konkursi osas on jätkuvalt huvi väga suur, mistõttu toimus kaks konkurssi ja mille tulemusel otsustati finantseerida kokku 24 projekti laekunud 116st. Lisaks langetati rahastamisotsus neljale 3-aastasele suurprojektile. 2012. aasta eesmärk oli läbi viia 25 ettevõtlus- ja ettevõtlikkusüritust, tegelikult toimus 47 erinevat üritust üle Eesti, mis on leidnud meediakajastust 50- korral. EAS Alustava ettevõtja veeb on saavutanud kõrge külastatavuse ning on edukalt võtnud üle Aktiva.ee kasutajaskonna. 2012. aasta eesmärgiks oli seatud 190 000 unikaalset külastust, tegelikult saavutati 189 639. Mentorprogrammi raames toimusid ärimentorprogrammi ja piirkondlike mentorklubide tegevused. Toimunud koolituste arv on kooskõlas planeerituga ning piirkondlikud mentorklubid on käivitunud ühe erandiga. Ajaliselt on nihkunud edasi programmi arendustegevused ja mentorvõrgustiku arendamisega seotud tegevused. Mentorklubis on 112 ettevõtjat ja 35 mentorit, kokku toimus 56 üritust. Alustavate ettevõtjate baaskoolituste osas korraldasime potentsiaalsete ja alustavate ettevõtja kompetentsi tõstmiseks 43 alustava ettevõtja baaskoolitust (eesmärk oli 38), milles osales kokku 774 inimest, kokku koostati 500 äriplaani. Koolitustsüklite raames õpetasime alustada soovivatele või äsja alustanud ettevõtjatele ettevõtluse ja äritegevuse aluseid eesmärgiga luua eeldused koolituse läbinute edukaks konkureerimiseks ettevõtluses. Osalejate tagasiside koolitustele oli hea või väga hea, mis annab tunnistust baaskoolituste jätkuvalt kõrgest kvaliteedist. 2013 aastal jätkame koolituste läbiviimist sama lepingupartneriga (AS Erahariduskeskus). Koolituste esialgseks mahuks on planeeritud 38. Osalejate rahulolu baaskoolitusega oli 9,3 punkti 10-sel skaalal. Liftiga tulevikku raames viisime mais läbi järjekorras neljanda ettevõtjate päeva ürituse, millel oli 210 osalejat. Päeva eesmärk oli motiveerida ja innustada ettevõtjaid läbi teiste kogemuslugude ning teadvustada ettevõtetele koostöövõimalusi kõrgkoolidega. Oma võimalusi tutvustasid ettevõtjatele 6 kõrgkooli ja 1 tehnoloogia arenduskeskus. Ajujahi konkurss on seni edukalt täitnud projektile seatud eesmärke, milleks on tegeleda noorte ettevõtlusteadlikkuse tõstmisega, võimaldades neil proovida kätt oma äriidee rakendamisel. Teisalt võimaldab konkurss tuua avalikkusele eeskujuks noored, kes on selles vallas edu saavutanud. 2013. aastast suurendatakse Ajujahi konkursil tunduvalt laiema avalikkuse kaasamist ning laiemalt ettevõtlusega seotud teemade levitamist. 2012. aasta jooksul viisime läbi 35 üritust. Konkurssi kajastati põhjalikult ETV ja mitmetes teistes meediakanalites, kokku 219 korral. Ajujaht 2012 raames toimus 11 koolitust 20 parimale meeskonnale, kelle hulgast valiti konkursi 2012. aasta võitjad. Toimus ka vilistlasprogramm. Sügisel algas Ajujaht 2013, mille raames toimus 24 üritust üle Eesti. Konkursile laekus 206 äriideed, millest kevadhooajal jätkama valiti 25 parimat tiimi. Maakondlike arenduskeskuste (MAK) poolne ettevõtlusnõustamiste maht püsis stabiilsena, moodustades ca 87% 2011. aasta tasemest. MAK võrgustiku abil nõustati 5 270 ettevõtlusklienti (2 176 potentsiaalset, 2 085 alustavat ja 1 009 tegutsevat ettevõtjat) ja nende nõustamise abil asutati hinnanguliselt 787 uut ettevõtet ning valmis 979 tegevusplaani (sh äri-, turundus-ja finantsplaanid). 83% ettevõtlusnõustamisele pöördunud klientidest pidas keskusesse pöördumist kasulikuks või väga kasulikuks. 2012. aastal alustasime MAK nõustamisteenuse sisu täiendamisega ja mõjupõhisele hindamisele üleviimisega. Alates 2013. aastast soovime 4
piloteerida stardi- ja kasvutoetuse nõustamist MAK-võrgustikes. Oleme käivitanud maakondliku taseme integreerimise üle-eestilisse investorteeninduse süsteemi. Kõik maakondlikud arenduskeskused täidavad nüüd muuhulgas ka kohaliku investorteenindaja ülesandeid, paljudes kohtades on selleks värvatud eraldi osakohaga hõivatud inimene. Peamiseks keskseks ülesandeks neile aidata kiirelt vastata rahvusvahelistumise valdkonna investorpäringutele, olla kohalikuks kontaktiks investeerimisprojektide haldamisel ning teha eelmiste tegevuste kiireks tegemiseks vajalikke ettevalmistustöid. Lisaks sellele on kohalike investorteenindajate abil loodud baas erinevate maakondlike investeeringujahi algatuste jaoks. Innovatsiooni omategevustest ilmus viimane ajakirja HEI ja 6 ajakirja Inseneeria numbrit. Ajakiri Inseneeria jätkas ilmumist ilma EASi toeta tasulise ajakirjana. Innovatsioonireaktoris viisime ellu neli koolitust teemadel: ärimudeli innovatsioon, väärtusahela innovatsioon, tootearendusprotsesside juhtimine ja sünergia väärtusahelas. Igas neist toimus seminar, töötuba ja õppereisid Rootsi, Prantsusmaale, Jaapanisse ja Sloveeniasse. Lisaks alustasime aasta lõpetuseks innovatsioonireaktori teemahommikutega iga kuu kolmandal kolmapäeval tööstusettevõtetega teemadel nagu organisatsiooni muudatused ja innovatsioon ning eduka brändi teadlik loomine. Innovatsioonireaktori tulemusel on tekkinud ettevõtjate võrgustik, kes hindab kõrgelt võimalust saada uusi teadmisi ja luua võrgustikku. Mitmed osalejad on omavahel loonud ka klastri. Võimekuse arendamise omategevustest jätkasime väikeettevõtja arenguprogrammiga, kus sihtgrupiks on tegutsevad mikro- ja väikeettevõtjad, kes peavad oluliseks nii enda kui oma ettevõtte arendamist. 2012. aastal viisime läbi 2 koolitusetappi kevad- ja sügisperioodil kokku 10 grupile eesti ja vene keeles. Eesmärgiks oli, et koolitusprojekti läbiviimise tulemusena on kogu programmi läbinud ning oma teadmisi täiendanud ja uusi oskusi omandanud vähemalt 200 ettevõtjat. Eestikeelse koolituse koostöös koolitusfirmaga Invicta OÜ viisime läbi planeeritud mahus (kokku 8 gruppi, milles osales kokku 141 inimest 127 ettevõttest). Väikeettevõtjate huvi koolitusprogrammis osalemise vastu on jätkuvalt suur. 2012.a loobusime esialgu planeeritud passiivmaja huvigruppidele suunatud koolituse läbiviimisest, kuna puuduvad üldised kokkulepped riiklikul tasemel, millised annaksid EASile piisavalt konkreetset infot, et oma tegevustega selles valdkonnas jätkata. Oleme toetanud erinevate rahvusvaheliste konverentside ja seminaride läbiviimist. Näiteks Aasia foorum ja äriseminar ja 38. IATTO Forum Maailma Ekspordikonverents. Toimusid õppereisid Soome teemal Soome masinaehituse allhankijate kogemus, Norrasse teemal Kuidas teha koostööd suurte tarneahelatega (õli- ja gaasitööstuses)? ning Saksamaale teemal Timmitud tarneahel autotööstuses. Osalejaid kokku oli 65. Viisime läbi hanke Eesti metsa- ja puidutööstuse sektoriuuringu läbiviimiseks, uuring valmib 2013. aastal. Portaali Juhtimine.ee toimetamise andsime konkursi korras üle ASile Postimeees. Kapitaliturgude uuringu teostamiseks viisime läbi hanke, mille tulemusena sai uuringu teostajaks Ernst&Young Baltic AS, uuring valmib 2013. aastal. Ettevõtlusinkubatsioonis jätkasime 2011. aasta lõpus sõlmitud hankelepingute elluviimisega, töid teostati küll pisut väiksemas mahus kui lepingutes ette nähtud. Inkubaatorite poolt püstitatud eesmärgid said osaliselt täidetud. Enim jäid saavutamata eesmärgid riskiinvesteeringute kaasamise osas planeeritud 3,1 miljoni euro asemel kaasati 1,2 miljonit eurot. Ületäitmist esines valdavalt inkubantide eksportmüügi osas (olenevalt inkubaatorist 1,2 kuni 10 korda). Aasta jooksul loodi inkubatsioonis osalenud inkubantide poolt prognoositud 109 töökoha asemel 142 uut töökohta. Start-up Eesti programmi raames viisime läbi Eesti Start-up kiirendi hanke, mille tulemusel loodi mängudele spetsialiseerunud kiirendi Gamefounders. Kiirendi esialgsete tulemustega võib rahule jääda, kuuest kiirendi esimese etapi läbinud iduettevõttest on aruande koostamise hetkeks kaks jõudnud läbirääkimiste etappi finantseeringu kaasamiseks. 2013. aastal on plaanis läbi viia veel üks hange vertikaalse start-up kiirendi loomiseks. Aitasime tuua Eestisse start-up ökosüsteemi silmapaistvaid mentoreid ja koolitajad. Näiteks koolitas Bill Payne nädalasel Eesti visiidil Eesti startupe ja ingelinvestoreid. Sarnaselt plaanime jätkata start-up ökosüsteemis tuntud mentorite ja koolitajate Eestisse toomise toetamist ka 2013. aastal. Korraldasime Eesti start-upide ja ingelinvestorite õppereisi Silicon Valley`se. Vastavalt õppereisil osalenud start-upide tagasisidele plaanime läbi viia muudatusi õppereisi programmis ning jätkata õppereisidega start-upide jaoks enam personaliseeritud formaadis. Lisaks kaalume õppereiside korraldamist koostöös välispartneritega. Alustasime koostööd Eesti Ingelinvestorite Võrgustikuga (ESTBAN) ingelinvestorite kogukonna elavdamiseks, koolitamiseks ja toetamiseks Eestis. EASi kosmosebüroo lähtub oma tegevuses Eesti Kosmosestrateegiast 2011-2013. Meie poolt trükitud väljaannet levitati rahvusvaheliselt läbi Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA). MKMi ja EASi koostöös koostasime aastal 2012 nimetatud strateegia rakenduskava, mis püstitas konkreetsed eesmärgid ja millest lähtudes valmistasime ette hanked uuringute- ja koolitusprojektide läbiviimiseks: teostatavusuuringu Eesti Kosmosestrateegia elluviimiseks (sisaldab 6 alauuringut) ning kosmosetehnoloogiate ja uudsete satelliidirakenduste tutvustamise ning koolituse. Mõlemad projektid käivitusid 2013. jaanuaris lepingute sõlmimisega. Jätkasime pikaajalise (2012-2014) projektiga Kosmose ja lennundustehnoloogia standardite ja rahvusvaheliste hankeprotsesside juhendmaterjal, mille esimeses etapis kaardistati potentsiaalsed hankeid korraldavad ettevõtted ning koostati vastav juhendmaterjal. Viisime läbi 3 eralast seminari. 2012. aastal jätkus PECS-1 projektide elluviimine, 13st projektist 8 on lõpuleviidud ning lõpparuanded ESA poolt heaks kiidetud. 2012. aastal valmistasime ette PECS-2 taotlusvooru mahuga 2,5 miljonit eurot. Selleks korraldasime ettevõtjatele ja TA asutustele teavitusüritusi, mille tulemusena laekus ESAle 18 projektipakkumist summas 3,5 miljonit eurot, mis annab hea võimaluse teha nii ESA kui Eesti jaoks optimaalne valik. Väärib äramärkimist, et ESA mitteliikmetest ELi liikmesriikide seas on Eesti ESAga liitumisprotsessis kõige edukam. Kõik Kosmosebüroo tegevused on suunatud sellele, et tagada Eesti liitumine ESAga täisliikmena aastal 2015, kui lõpeb praegu jõusolev Koostööriigi leping. Stardi- ja kasvutoetuse toetusskeem toimis plaanipäraselt. Võrreldes 2011. aastaga on taotlemise tempo stabiliseerunud. 2012. aastal keskendusime esitatavate taotluste tegevuskava ja eesmärkide täpsemale kokkuleppimisele, samuti pöörasime olulist tähelepanu sellele, kuidas oli tagatud projektide sisuline ergutav mõju. Katse- ja pooltööstuslike laborite infrastruktuuri investeeringute toetusskeem on lõppemas, uusi rahastamisotsuseid 2012. aastal me ei teinud. Toimus viie projekti elluviimine, millest üks jõudis lõpuni. Ülejäänud projektide tähtaegu pikendasime, kuna laborite atesteerimised ning mõningate seadmete hanked on võtnud planeeritust kauem aega. Projektides oli vaja muuta ka esialgselt planeeritud seadmeid, kuna tegemist on pikaajaliste projektidega ja võrreldes projektide kavandamise ajaga on vahepeal osaliselt täpsustunud klientide vajadused ja turule on tulnud seadmete uued kaasaegsemad versioonid. Teadmiste- ja tehnoloogiasiirde baasfinantseerimise toetusskeemis algas 2012. aastal TÜ, TTÜ, TLÜ ja EMÜ uute projektide elluviimine ning 5
kinnitasime eelmiste projektide lõpparuanded. Toetuse saajatele on tekitanud probleeme personalikulude nõuetekohaste arvestuspõhimõtete järgimine, mis on pikendanud aruannete menetlusaegu. Prototüüpimiskeskuste toetusskeemi käivitasime 2012. aastal. Selle eesmärgiks on luua teadusasutuste juurde prototüüpimiskeskused, mis looksid uusi võimalusi tehnoloogiasiirdeks. Programmi avasime loodetust mõned kuud hiljem, kuna programmi tingimuste kokkuleppimine huvigruppidega arvestades riigiabi tingimusi, võttis eeldatust kauem aega. Siiski õnnestus sügisel otsustada kolme projekti rahastamine. Käivitunud on kahe keskuse loomine Tallinna ja ühe Tartusse. Huvi innovatsiooniosakute toetusskeemi vastu oli 2012. aastal suur. Meetme suure nõudluse tõttu suurendasime eelarvet aasta keskel. Juulikuus lisati meetme teenusepakkujate hulka disainivaldkonnas ning insenertehnilisi teenuseid pakkuvad ettevõtjad, eesmärgiga tihendada ettevõtjate koostööd ka nendes valdkondades. Teadus- ja arendustegevuse projektide toetusskeem suleti taotluste vastuvõtuks märtsi alguses 2012, kuna esitatud toetusstaotluste maht ületas meetme eelarvet. Samas hindamise käigus ilmnes, et meetme eelarvet me täies mahus ära ei kasuta. Peale aruandeaasta lõppu otsustasime koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga meedet uuesti taotluste vastuvõtmiseks mitte avada ning kasutada vahendeid Eurostars rahvusvaheliste projektide 2013. aasta taotlusvooru positiivsete taotluste rahuldamiseks. Tootmisettevõtjate arendustoetuse avasime taotlemiseks 2012.a kevadel. Toetus on suunatud ettevõtjatele arendustööde teostamiseks ning sellesse protsessi nii partnerite kui klientide kaasamiseks. Sellest skeemist ei ole taotlemise aktiivsus väga suur (oleme otsustanud positiivselt 5 taotluse rahastamise). Väikest aktiivsuse kasvu on samas siiski näha, sest aasta viimase kolme kuuga esitati 7 taotlust. Programmi senise madala taotlusaktiivsuse tõttu otsustasime koostöös MKMiga suunata programmi eelarvest osa stardi ja kasvutoetuse programmi eelarvesse. Tehnoloogia arenduskeskuste (TAK) taotluste finantseerimisotsused tegime aastal 2009 ning uusi taotlusvoore me 2012. aastal ega ka järgmisel aastal ei planeeri. 2012. aasta suurim väljakutse oli TAKide vahehindamise läbiviimine, mille käigus hinnati TAKide kolme esimese projektiaasta tulemusi ja 5.-6. aasta uurimistöö kava ja eelarvet. Aasta kolm esimest kvartalit kulus hindamise sisuliseks ja organisatoorseks ettevalmistamiseks, hindamine välisekspertide osavõtul viidi läbi neljandas kvartalis. Üldiselt olid ekspertide hinnangud positiivsed, samas sisaldasid arvukalt konkreetseid soovitusi ühe või teise TAKi tegevuse parendamiseks. Viimaste põhjal algatasime TAKidega tegevusi ekspertide soovituste elluviimiseks või vastavate tegevuskavade loomiseks, misjärel 2013. aastal saab langetada otsused TAKide edaspidise rahastamise osas. Teadmiste ja oskuste arendamise toetusskeemi disaininõustamise alaskeemi avasime 2012. aasta jaanuaris. Selle eesmärk on väärtustada disaini rolli toodete, teenuste ja ärimudelite arendamisel ning lisandväärtuse loomisel, aidata kaasa ettevõtete kontaktide loomisele ja koostöö tekkimisele disaineritega. Tegelik seis kujunes võrreldes planeerituga mõnevõrra tagasihoidlikumaks, kuna disaininõustamise teemad vajavad veel laiemat kajastamist nii ühiskonnas tervikuna kui ka sihtrühma raames. Taotluste esitamine aktiviseerus alles 2012. aasta teises pooles (nt vahemikus september kuni detsember esitati ~60% taotlustest). Aruandlusperioodil tuvastasime probleeme, kuna mõningate nimekirjas olevate teenusepakkujate poolt pakutavad arendustegevused ei ole täiel määral vastavuses meetme eesmärkidega. Sellest tulenevalt on vajadus üle vaadata väljatöötatud valikukriteeriumid ja rakendada meetmele asjakohased lahendused. Arendustöötaja toetusmeetme järele on nõudlus klientide seas aastate lõikes samaks jäänud. Valdavalt vajavad ettevõtted rahvusvahelist turundusalast kompetentsi just välisturule minekuks. Väiksem on olnud nõudlus tootearendustöötaja kaasamiseks ning minimaalne nõudlus tootmisprotsesside arendustöötaja kaasamiseks. Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetuse/tööstus- ja teenindusettevõtja investeeringu toetuse (uuendatud toetusskeem) vastu on küll huvi, kuid reaalne taotlemine on olnud tagasihoidlik tulenevalt kõrgest alginvesteeringu lävendist. Tootmiskorralduse diagnostika osas vastasid tulemused planeeritule, läbiviidud diagnostikate arv ületas prognoosi ligi 12%. Sellele aitas kaasa selgelt fokusseeritud kommunikatsioon ja diagnostika saamise protsessi lihtsus taotleja jaoks. Tootmiskorralduse parendusprojektid ei osutunud nii populaarseks nagu oli planeeritud, kuna vajavad olulisemat ettevõtja-poolset panustamist võrreldes diagnostikaga. Klastrite arendamise toetusskeemi raames tegime otsused 7 uue klastri lisandumise kohta: kaitse ja julgeolekutehnoloogiate klaster, Eesti Spordimeditsiini klaster, Eesti IKT klaster II, Finance Estonia, Eesti meditsiiniteenuste ekspordiklaster Medicine Estonia, Tarkade e- ja m-linna lahenduste klaster, Eesti teedeehitusklaster. Kokku on EAS toetanud perioodil 2008 2012 19 klastri-initsiatiivi. Loomemajanduse arendamisel oli 2012. aastal kõige tähtsamateks tegevusteks projekti Disainibuldooser käivitamine disainijuhtimise põhimõtete rakendamiseks eesmärgiga muuta koostöö disainiettevõtjate ja tööstussektori ettevõtjate vahel tõhusamaks; Loov Eesti tegevuskava elluviimine loomemajanduse alase teadlikkuse tõstmiseks ning loomekomponendi kasutamise ergutamiseks ettevõtjate seas ning loomemajanduse piirkondlike ja valdkondlike tugistruktuuride loomisele ning arendamisele kaasaaitamine nende projektide kaasrahastamise ja elluviimise jälgimise kaudu. Loomemajanduse tugistruktuuride toetusmeetme raames lõppes 2012. a algul teine taotlusvoor, mille raames esitati kokku 19 taotlust ja mille tulemusena andsime järgnevaks kaheks aastaks rahastuse kokku 9 piirkondlikule ja valdkondlikule arenduskeskusele. Eesmärk oli toetada uute keskuste tekkimist nii piirkondades kui valdkondades, kus sarnane tugistruktuur oli senini tegutsenud suhteliselt tagasihoidlikult või üldse puudunud, sai täidetud. Esimese, 2009.a sügisel toimunud taotlusvooru projektidest oli 2012. aasta lõpuks edukalt lõppenud 7 projekti. Mõnede toodete käivitumine on võtnud esialgu planeeritust kauem aega, näiteks Norra rohelise IKT programmi avamine ning kompleksmeetme väljatöötamine jätkub 2013. aastal. Samuti oleme olnud seotud erinevate auditite ja kontrollide käigus tuvastatud probleemidega toetuste jagamises varasematel aastatel. Suurimaks probleemiks osutusid ergutava mõju ja riigiabi teemad tööstusettevõtte tehnoloogiainvesteeringu toetuse programmis. RAHVUSVAHELISTUMISE JA EKSPORDI VALDKOND Rahvusvahelistumise ja ettevõtluse suunal on möödunud aasta lõpu seisuga leitud tulemusnäitajad järgmised: Personaalselt teenindatud välisinvestorite otseste välisinvesteeringute maht- 68,3 mln eurot Personaalselt teenindatud välisinvestorite otseste välisinvesteeringute arv- 35 Välisinvesteeringute tulemusel loodud töökohad- 1030 Uute eksportööride arv toetatud ettevõtete hulgas- 26 6
Rahvusvahelistumise valdkond Vastavalt Eesti välisinvesteeringute ja ekspordi tegevuskavale Made in Estonia 2.0 on EASi rahvusvahelistumise divisjon (RVD) oma fookuse välisinvesteeringute meelitamisel jaganud viie sihtsektori vahel: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT); elektroonika- ja elektriseadmete tööstus; äri- ja finantsteenused; metalli- ja masinatööstus; ning puidutööstus. Meie sektoripõhist tööd toetasid välisesindajad Soomes, Saksamaal, Venemaal, Inglismaal, Hiinas, Jaapanis ja USAs. Põhjamaade turgude välisesindaja baseerus Tallinnas ning täitis aasta jooksul välisesindaja töö kõrval ka RVD divisjonijuhi kohuseid. Aastal 2012 teostati meie kaasabil 35 investeerimisprojekti, millest 27 olid uued investeeringud, 6 Eestis juba tegutsevate välisettevõtete laienemised ning kaks ühendamise-ülevõtmise (M&A) projekti. 35 projektist 17 olid tööstusinvesteeringud ja 7 IKT valdkonna investeeringud. Teostatud investeeringute rahaline maht oli orienteeruvalt 70 miljonit eurot ning loodud töökohtade arv 1030. Tööstusprojektidest enamik teostati elektroonikatööstuse ning masina- ja metallitööstuse ettevõtete poolt. M&A projektid olid energeetika ja IT valdkonnas. Peamised tehtud investeeringute päritoluriigid olid Soome, Rootsi, Saksamaa, Norra, Venemaa ja Hispaania. Meie portfelli lisandus mitmeid suuri projekte, mille realiseerumine lükkus järgnevasse aastasse. Suurimana neist võib esile tuua Hiina Rahvavabariigi Jilin Province New Energy Investment Co-ga sõlmitud kavatsuste protokolli, mille alusel on Hiina osapool väljendanud kavatsust investeerida etapiliselt peamiselt taastuvenergia projektidesse kuni 130 miljonit eurot. Osalesime ka aktiivselt MKMi poolt veetava Aasia Programmi koostamisel ning Eesti välisinvesteeringute ja ekspordi tegevuskava Made in Estonia 2.0 juhtgrupis. Metalli- ja masinatööstuse sektoris tegelesime aasta jooksul ca 35 potentsiaalse investeerimisprojekti nõustamisega, millest osad realiseerusid aasta jooksul ning lisaks on ca 5-6 projektil lootus realiseeruda keskpikas perspektiivis. Võtsime vastu 15 potentsiaalsete välisinvestorite visiiti ning 5 delegatsiooni. Esinesime 6 tööstusharu seminaril Eestis, Venemaal, Norras ja Soomes tutvustamaks Eesti investeerimiskeskkonda. Samuti osalesime kümnel välismessil kohtumaks potentsiaalsete välisinvestoritega. Proaktiivne töö kontaktide loomisel ja lead ide hankimisel oli suunatud peamiselt Saksamaa, Soome, Rootsi, Hollandi ja Šveitsi turgudele. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas vahendasime möödunud aastal Eestisse 7 investeeringut. Suurematest tehingutest IT valdkonnas tehti meie vahendusel siia suurinvesteering Saksamaalt, mille raames koondati Eestisse logistikafirma IT keskus ning luuakse paari järgneva aasta jooksul üle 200 töökoha. Samuti vahendasime Norra ühe suurima offshore nafta- ja gaasiplatvormidele vajaliku tarkvara arendaja laienemist Eestisse. IKT sektori alamosana on järgmisel aastal tähelepanu Eesti eeliste tutvustamisel serverikeskuste asukohamaana. Äri- ja finantsteenuste valdkonnas seadsime eelmisel aastal fookuse Eesti tutvustamisele suurkorporatsioonide tugiteenuste keskuste jaoks atraktiivse asukohana. Meie toel algatati diskussioon finantstugiteenust pakkuvate ettevõtete ja Tallinna Majanduskooli vahel eesmärgiga alustada septembris 2013 pakkumist spetsiaalselt tugiteenuskeskuste vajadustele vastava uue õppekava pakkumist. Kontaktide loomise eesmärgil osalesime ka mitmel rahvusvahelisel erialamessil. Elektroonika- ja elektriseadmete tööstuse vallas vahendasime eelmisel aastal 6 suurinvesteeringut. Proaktiivsel projektide püüdmisel on fookus endiselt elektrisõidukitel ja nendega seonduvatel võimalustel lisaks elektroonika sektorile haakub elektrisõidukite valdkond IKT ga, masina- ja metallitööstusega, cleantech iga, jms. Panime kokku 100-st ettevõttest koosneva nimekirja, kellest valisime peale põhjalikku analüüsi välja 30 firmat proaktiivseks lähenemiseks, panime kokku vastava väärtuspakkumise. Puidu- ja mööblitööstuse sektoris saabusid Eestisse 2012. aastal suurimad uued investeeringud ida suunalt, Ukrainast ja Venemaalt. Samuti toetasime mitme juba Eestis tegutseva Soome puidutööstusettevõtte tegevuse laiendamist Eestis. RVD ja ekspordidivisjoni koostöös viisime läbi pressireisi puitarhitektuuri ja puitmajasid käsitlevate Saksa suuremate erialaväljaannete ajakirjanikele. Sihtturgudest oli Soome ja Põhjamaade poolt tunda kasvavat huvi Eesti investeerimiskeskkonna vastu. Soomes olime esindatud esinejana 14 äriseminaril ning ise viisime koos partneritega läbi 4 seminari. Korraldasime Soome ettevõtjatele 5 visiiti Eestisse ning Eesti ettevõtjatele 2 visiiti Soome. Ära märkimist väärib ka veebruaris Ida-Virumaa tööstusalade delegatsiooniga Hamina ja Lappeenranta arenduskeskuste ning ettevõtete külastus. Rohkem kui 50 investorkohtumise ning samal hulga võrgustumisüritusel osalemise ning partnerkohtumiste tulemusena tehti Soome investorite poolt eelmisel aastal 8 positiivset investeerimisotsust. Veebruaris toimunud Lappset tehase avamisel Tänassilma tööstuspargis osales ka Soome president. Juunikuus meie vahendusel Eestit külastanud Soome suurimate ettevõtete ostujuhid kohtusid teiste hulgas ka majandusminister Juhan Partsiga. Samuti olime kaasatud Eesti peaministri 19.-20.11. toimunud visiidil Soome, kus meie kaaskorraldada olid visiidi raames toimunud Eesti-Soome Foorum ning Eesti äridelegatsiooni visiit Helsingisse ja Lahti piirkonda. Panustasime nõu ja kontaktidega ka Wärtsilä TjaA koostööleppe sünnile TTÜ Viru Kolledžiga. Piirkondadevahelise koostöö arendamiseks välisinvesteeringute meelitamisel kutsusime kokku nn. Team Finlandia, kus osalevad Soome ja Eesti vastava ala asjatundjad. Meie töö Põhjamaades tipnes 8 meie poolt vahendatud otseinvesteeringuga Eestisse. Olulisimatest tehingutest nõustasime teiste hulgas Vaasan Group i suurinvesteeringut. Suurimate kordaminekute hulgas võib eraldi välja tuua ka Norra ühe suurima panga DNBga koos korraldatud üritust Oslos, kus osales üle 100 Eestist huvitatud Norra ettevõtte. Ühtlasi aitasime korraldada ja esinesime Eestis mitmetel Norra ümarlaudadel, delegatsioonide vastuvõtmisel ja muudel üritustel. Saksamaalt tööstusinvesteeringute saamine on olnud läbi aegade tunduvalt keerulisem kui lähiriikidest ning reeglina kasvavadki need välja koostööst Eesti tarnijatega, mil eestlased ja Eesti ärikeskkond on saavutanud sakslaste jaoks piisava usaldusväärsuse, mille tulemusena kasvab huvi panustada siinsesse tootmisesse. 2012. aastal vahendasime me Saksamaalt 4 investeeringut. Nende hulgas alustas kogu oma IT keskuse Eestisse toomist üks Saksamaa suurimaid logistikaettevõtteid. Lisaks suurinvesteeringule on ettevõte alustanud ka laiemat koostööd TjaA projektide arendamisel siinsete ülikoolidega. Organiseerisime Eesti ettevõtetele kontakt- ja müügireisi Lõuna-Saksamaa suurettevõtete strateegiliste ostujuhtide juurde. Reis oli põhjalikult ette valmistatud ning lisaks Eesti ettevõtete jaoks reisi tulemusena ekspordivallas saavutatule, oleme dialoogis 2 Saksa suurettevõttega nende tootmise laiendamisena osas Eestisse. Õnnestumiste hulka võib lugeda osalemise Hamburgis toimunud merendus- väikelaevandusmessil Hanseboot 2012 ja messiga seotud pressitöö, mille tulemusena ilmus erialameedias rohkem kui 60 lehekülge Eesti väikelaevanduse sektorit ja Eestit kui edukat mereriiki tutvustavat artiklit. Messi tulemusena kasvas välja 3 investeeringuprojekti, kus tuntakse huvi investeerimisvõimaluste kohta Eestis (paatide talvehooldus, paadiehitus ja tööstusinvesteering merendust mittepuudutavas sektoris). Venemaal jätkasime aktiivse investeeringuturundusega ja nö. Balti kohtumiste üritusteseeriaga Peterburi regioonis. Loode-Venemaa on keskendunud kolmele sektorile: töötlev tööstus, IKT ja logistika. 2012.a. tutvustasime töötleva tööstuse sektorit läbi Eesti regioonide 7
(Ida-Virumaa, Pärnumaa) Peterburi äriringkondadele kahel seminar-workshop il Peterburis. Suurimana vahendasime piirkonnast Ida-Virumaale esialgu 100 (perspektiivis kuni 200) töökoha loova investeeringu tööstusvallas. IKT sektoris on eesmärgiks kaasata Peterburi piirkonna ICT-SME firmade investeeringuid ning start-up projekte ning aastal 2012 oli fookus Tehnopolil. Eesti logistikasektori võimalusi tutvustame Loode-Venemaal nii ekspedeerimisteenused osutavatele firmadele kui ka Peterburis tegutsevatele välisinvestoritele. Üheks heaks näiteks antud vallas on koostöös JETROga korraldatud logistikaseminar ja äridelegatsiooni visiit Jaapani päritolu Venemaa firmadele. USA Silicon Valley esinduse töö toimus peamiselt suunal: välisinvesteeringute kaasamine; Eesti startup ettevõtluse toetamine; ja Eesti innovatsioonikeskkonna arendamine. Positiivseimaks tulemuseks välisinvesteeringute kaasamise ja Eesti startup ettevõtluse toetamise koostööle saab lugeda Modesat i ülevõtmist Silicon Valley suurettevõte Xilinx poolt septembris 2012. Modesat oli üks esimesi Eesti idufirmasi, kes kasutas aktiivselt EAS/Silicon Valley infrastruktuuri ja suhtevõrgustikku USA turule sisenemisel 2010. aastal. Eesti innovatsioonikeskkonna arendamise valdkonnas oli tähelepanuväärseim Stanford Ülikooli ja TTÜ vahelise koostööleppe sõlmimine aprillis 2012. Aitasime korraldada Eesti Riigikogu Väliskomisjoni ning majandusminister Juhan Partsi poolt juhitud delegatsioonide kõrgetasemelisi visiite Silicon Valley sse. Lisaks tegeles meie USA esindaja kahe suurprojektiga: 1) Silicon Valley suurettevõtte infotehnoloogia vallas alustas uuringuid Euroopa regionaalse serverikeskuse asutamiseks, kus Eesti on üks võimalikest asukohtadest. 2) Küberkaitse Arendus- ja Kompetentsikeskuse loomine, mille raames on alustatud läbirääkimisi TTÜ, Guardtime (Eesti/Singapur), Ericsson (SWE) ja Joyent (USA) vahel. 2012. aastal kasvas oluliselt Hiina ettevõtjate poolne huvi Eesti vastu ning ka Hiinas äri alustanud Eesti firmade arv. Korraldasime 50-60 osalejaga äriseminarid Wenzhous ja Hangzhous ning esinesime Eesti majanduskeskkonda tutvustavate ettekannetega Hiina konverentsidel ja äriümarlaudadel Hong Kongis, Pekingis, Shanghais ja mujal. Kontaktvõrgustik kasvas hinnanguliselt 500 inimese võrra, kelle hulgas on peamiselt Hiina ettevõtjad, riigivõimu esindajad ja ajakirjanikud. Äriseminaride järgselt külastas EAS-i kutsel Eestit kümmekond delegatsiooni Hiinast, kokku ca 70 inimest. EAS-i ja Shanghai konsulaadi töö tulemusena registreeriti Eestis kaks Hiina päritolu ettevõtet ning sõlmiti leping Jilin Province New Energy Investment Co-ga, mille kohaselt investeeritakse Eesti taastuvenergia sektorisse 130 miljonit eurot. Võrdluseks 2010. ja 2011. aastal Hiinast Eestisse välisinvesteeringuid ei toodud. Olulisematest kahepoolsetest kohtumistest toimus aprillis Varssavis ca 1200 osalejaga Kesk-Euroopa Hiina majandusfoorum, mille raames peeti peaminister Andrus Ansipi ja Hiina peaminister Wen Jiabao kahepoolne kohtumine. Septembris osales majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Tianjinis maailma majandusfoorumil ning kohtus Hiina transpordiminister Yang Chuantang ga ning erinevate Hiina suurettevõtete esindajatega. Novembris peeti Tallinnas peale nelja aastast pausi Eesti-Hiina majanduskoostöö ühiskomisjoni istung. Pooled kinnitasid, et püüavad jõuda 3-4 aasta jooksul kaubavahetuse mahuni 2 miljardit eurot. Võtsime vastu ja tutvustasime Eesti majandust mitmetele delegatsioonidele üle maailma. Märtsis võtsime koostöös IKT Demokeskusega vastu Jaapani äridelegatsiooni. Septembris toimus jätkuna Jaapani Suursaatkonna ja EASi koostöös ümarlaud Jaapani ja Eesti ettevõtetele, kus tutvustasime vastastikku ärivõimalusi. Ürituse raames korraldasime Jaapani delegatsioonile tutvustava visiidi, mille käigus külastasime Muuga Sadamat, IKT Demokeskust ja Livikot. Andsime välja mitmesuguseid Eesti investeerimiskeskkonda üldiselt tutvustavaid trükiseid, muuhulgas ajakirja Life in Estonia, mis on ainus Eestis ilmuv ingliskeelne Eesti äri- ja elukeskkonda mitmekülgselt tutvustav reklaamivaba kvaliteetväljaanne. Koostöös EAS Helsinki esindusega üllitasime märtsikuus Soome päevalehe Helsinki Times vahelehena 2-leheküljelise Eestit ja meie majandust tutvustava erilehe. Samuti ilmus Soome erinevates päevalehtedes 7 meie korraldatud intervjuud ning 1 arvamuslugu; samuti andsime Eesti majanduse käekäiku tutvustavaid intervjuusid Soome riigitelevisioonile. Augusti lõpul üllitasime soomekeelsena ajakirja Inseneeria, mida levitasime nii otseposti teel kui ka erialamessidel, peaministri visiidi raames toimunud majanduskohtumistel kui ka Eesti-soome Foorumil. 2012. aastal laekus meile ligi 290 päringut, millest 130 olid investeerimispäringud. Päringute koguarv jäi 2011. aastaga võrreldavale tasemele. Väga selgelt domineerivaid sektoreid välja tuua ei saa, kuid teistest veidi enam olid esindatud IKT, elektroonika, masinatööstuse ja äriteenuste valdkonnad. Riikide osas võib märkida, et enamik päringuid on Euroopast (Soome, Rootsi, UK, jt), kuid huvi on näidanud ka Aasia riigid ning USA. Personaalselt teenindatud välisinvestorite arv oli 96. Kodulehte www.investinestonia.com külastati 2012. aastal 60 134 korda ning iga külastuse ajal vaadati keskmiselt 2,54 lehekülge (kokku 152 955 lehevaatamist). Kõikidest külastajatest 73% olid uued külastajad. Riigiti tuli enim külastusi Eestist, millele järgnesid USA, India, UK, Soome, Venemaa ja Leedu. Võrreldes 2011. aastaga oli kodulehe külastuste arv 2012. aastal 15% võrra suurem. Ettevõtluse auhinna välisinvestori 2012. aasta tiitli pälvis PKC Eesti AS, kes ühtlasi võitis ka peaauhinna. Vabariigi Valitsus otsustas Eesti osalemise Milanos toimuval maailmanäitusel EXPO 2015 ning andis meile volituse käivitada vastavad ettevalmistustööd. EXPOl osalemist koordineeriv projektijuht asus tööle 2013.a. alguses. Ekspordi valdkond Oleme 2012. aasta jooksul saavutanud võimekuse pakkuda ettevõtetele toetuste kõrval märkimisväärses mahus ja valikus ka erinevaid ekspordi kasvatamise seisukohast kasulikke teenuseid. 2012. aastal keskendusime kolmele valdkonnale: 1) infoteenuste, nõustamise ja koolitusvõimaluste pakkumisele; 2) uute ärivõimaluste loomisele; 3) ettevõtete pikaajaliste ekspordiplaanide elluviimise toetamisele. Lisaks eelpoolmainitud kolmele tegevusvaldkonnale lisandusid siia ettevõtlusalase teadlikkuse tõstmisele, ekspordialasele tegevusele innustamisele ja eeskuju väärivate ettevõtete tunnustamisele suunatud tegevused. Infoteenuste, nõustamise ja koolitusvõimaluste pakkumine Teadlikkuse tõstmise ja innustamise sihtrühmaks on potentsiaalsed ja alustavad eksportöörid (ca 6 000 ettevõtet). Teadlikkuse tõstmine on toimunud ettevõtlusorganisatsioonidega nii infopäevade, seminaride ja konverentside vormis kui nn passiivse tegevusega (arvamusartiklid päevakajalistel teemadel, sihtturge tutvustavad artiklid, faktilehed, andmebaasid jne). Teadlikkuse tõstmise, innustamise ja kogemuste jagamise eesmärki kannab ka ekspordi käsiraamat Jah ekspordile!, mis ilmus 2012. aasta aprillis. Samuti osalesime Ettevõtluse Auhind 2012 konkursi läbiviimisel, milles aktiivse turundustöö tulemusena õnnestus Aasta Eksportööri kategooriasse saada rohkem kandidaate kui varasematel aastatel. Aasta Eksportööriks valiti Molycorp Silmet AS. 8
Eksporditeemaliste päringute koguarvuks kujunes 2012. aastal 670, millest 326 päringule vastati Tallinna kontorist ning 344 päringule ekspordinõunike poolt. 2012. a arendasime edasi portaali www.tradewithestonia.com, kus sellel aastal oli 33 290 unikaalset külastust. Enim külastusi tehti Soomest, Rootsist, UKst, USAst ja Saksamaalt. Aasta lõpu seisuga oli portaalis oma firma registreerinud üle 1 480 Eesti ettevõtte. Eesti ettevõtete poolne tagasiside näitab, et portaal on kujunenud heaks kanaliks välisettevõtjatele sobilike Eesti ettevõtete leidmiseks ja neile ostusoovide esitamiseks. Nõustamisteenuste osutamise raames said ettevõtted praktilist abi meie ekspordinõunikelt Soomes, Rootsis, Norras, Ukrainas ja Saksamaal. Ekspordinõunike ülesanneteks on partnerite otsing Eesti eksportööridele, ettevõtete infopäringutele vastamine, nõustamine turule sisenemisega seotud küsimustes. Koolituste osas oli ettevõtetel võimalus osaleda kuni 3-päevastel ekspordivaldkonna koolitustel, erinevatel sektoripõhistel sihtturuseminaridel ja aastases ekspordijuhtide väljaõppeprogrammis. 2012. aastal toimus kokku 57 ekspordivaldkonna koolitust, mille hulgas oli 4 sihtturuseminari ning koolitustel ja seminaridel oli 598 osalejat. Tegutsevale eksportöörile mõeldud kolmepäevane koolitus Ekspordiplaan: planeerimisest finantseerimiseni on saanud osalejatelt väga hea tagasiside, osalejad on kahe õppeaasta vältel toimunud koolitusi hinnanud 5 palli süsteemis keskmise hindega 4,6. 1-päevastest koolitustest jätkusid 2012. aasta esimesel poolel 2011. aasta sügisel alanud viis koolituste sarja (messikoolitus, brändi koolitud, müügivõrgu juhtimise koolitus, turu-uuringute koolitus, e-turunduse koolitus). Kuna 1-päevaseid lühikoolitusi (müügivõrk, turu-uuringud, välismess, bränd, internetiturundus) on edukalt korraldatud alates 2010. aastast ning 2012. a lõppes ka hange, ei planeerinud me samade teemadega jätkata, vaid hakkasime välja töötama uusi teemasid 2013-2014 õppeaastaks. Sellevõrra on 2012. aastaks esitatud koolituste ja seminaride ning osalenud ettevõtete sihtväärtused madalamad kui planeeritud. 2012. a jätkus ekspordi müügijuhtide koolitusprogramm Ekspordirevolutsioon, mille käigus said rahvusvahelise erialase väljaõppe 24 uut ekspordi müügijuhti. Esimene lend lõpetas 2012. a aprillikuus ja samal ajal alustasime uue grupi ekspordi müügijuhtide koolitamisega, kuna programmis osalenud ettevõtted hindasid selle kasu kõrgelt ning nõudlus professionaalsete ekspordi müügijuhtide järele oli jätkuvalt suurem kui pakkumine. Programmi kandideeris 349 ekspordi müügijuhiks pürgijat ja 46 keskmise suurusega eksportivat ettevõtet, kelle seast valiti välja 25 osalejat. Uute ärivõimaluste loomine 2012. a toimus 4 kontaktreisi, kus osales kokku 32 Eesti ettevõtjat. Kontaktreisid toimusid Prantsusmaale, Rootsi, Norra ja Taani, nende käigus loodi uusi ärikontakte ning saadi ülevaade ärivõimalustest konkreetses sektoris. Keskmiselt sai iga osaleja 1-2 väga head kontakti. 2012. a planeerisime korraldada kuni 10 kontaktreisi erinevatele sihtturgudele, aga püstitatud eesmärgi täitmine osutus arvatust keerulisemaks, kuna hankeprotsess võttis oodatust kauem aega. 2012. aastal jätkasime riiklike turundusürituste programmi raames ühisstendidega osalemist rahvusvahelistel ärimessidel ning rahvusvaheliste turundusürituste läbiviimist sihtturgudel. 14 Eesti paaditootjat osales EASi eestvedamisel sügisel Saksamaal, Hamburgis toimunud meremessil Hanseboot 2012. Kaks Eesti purjekat (Polar Shipyard OÜ POLAR 55 ja Saare Paadi enda stendil väljas olnud Saare 41 ac.) äratasid niivõrd tähelepanu, et valiti Hanseboot 2012 programmis Saksa ajakirjanike suunatud TOP-touri nimekirja. Riikliku ühisstendiga viisime ettevõtted kokku 5-le messile: mööblimess Imm Cologne (osales 8 ettevõtet); keskkonna- ja energiasäästliku ehituse, planeerimise ja projekteerimise mess EcoBuild (osales 11 ettevõtet); aianduskultuuri ja vabaajaveetmisele keskenduv maailmanäitus Floriade (osales 10 ettevõtet + Eesti Puitmajaliit); tehnoloogia- ja tööstusmess Hannover Messe 2012 (osales 11 ettevõtet); meremess Hanseboot (osales 14 ettevõtet). Rahvusvahelisi turundusüritusi sihtturgudel korraldasime kokku kolm. Olulisimaks kujunes Eesti ettevõtete kontakt- ja müügireis Lõuna-Saksamaa suurettevõtetesse, mille eesmärk oli kohtuda külastatavate ettevõtete strateegiliste ostujuhtidega. Alustasime MKMi poolt väljatöötatud Aasia strateegia tegevuste ettevalmistamise ja rakendamisega. Innustamaks Eesti ettevõtteid sisenema Hiina turule, kutsusime ellu pilootprogrammi Ekspordibuldooser, mille raames aitame viiel parima ettevalmistusega Eesti ettevõttel siseneda Hiina turule ning saavutada ekspordikäive Hiina turul vähemalt 0,5 miljonit eurot aastas. Militaarhangete vastuostu programmi raames oleme aruandlusperioodil läbi viinud 2011. a ja 2012. a toimunud tehingute auditid. Jooksvalt toimus kõigi vastuostupartnerite ning Eesti ettevõtete nõustamine. Vahendasime vastuostupartneritele huvipakkuvates sektorites tegutsevate Eesti ettevõtete kontakte ning abistasime Eesti ettevõtteid vastuostupartneritega suhtlemisel. 2012. aastal jätkus edukas koostöö Prantsuse ettevõttega Thales Raytheon Systems, mille tulemusena said kokkuvõttes kasu 3 Eesti ettevõtet, tehes täiendavaid tehinguid summas 3,2 miljonit eurot. Ekspordi arendamise toetusskeemis lõpetati taotluste vastuvõtmine aasta lõpus seoses finantseerimiseks ette nähtud eelarveliste vahendite lõppemisega. Olulisi probleeme toetusskeemi rakendamisel ei esinenud. Sarnaste toetusskeemide rakendamisel tulevikus tuleb arvestada Start-up ettevõtete eripära, kus väga ambitsioonikate ekspordiplaanide realiseerumise tõenäosus on keskmiselt oluliselt väiksem, kuid positiivse asjade käigu korral võib tulemus olla keskmisest oluliselt suurema mõjuga. Laevandustoetuse programmi raames esitati meile eelmisel aastal üks taotlus, mille me rahastasime. TURISMIVALDKOND Väliskülastajate ööbimised aastal 2012-3,8 mln Majutatud väliskülastajate arvu kasv aastal 2012-4% Väliskülastajate kulutuste kasv aastal 2012-6% Turismi veebikeskkonna unikaalsete külastuste arv aastal 2012-1 970 716 Üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamise toetusskeemis rahastasime ühe projekti 2012. aastal (Kohtla-Nõmme kaevandusparkmuuseum II etapp). Aruandeperioodil kinnitasime ühe projekti lõpparuande (Ahhaa keskus), mis külastusatraktsioonina valmis küll aastal 2011, kuid mille aruandlus võttis rohkelt aega hangete kontrollimisel ja sellega seotud dokumentatsiooni hindamisel. Valminud uute 9
või paranenud kvaliteediga turismitoodete või teenuste arvu aruandeperioodi sihtväärtus oli 3 objekti (Meremuuseum, Ahhaa-keskus, Tallinna teletorn), kuid hangete tagasiulatuva süvakontrolli alustamisega 2012. aastal on lõpparuande menetlemise protsess oluliselt pikenenud. Kestvatel projektidel (Kuressaare linnus, Kohtla-Nõmme kaevandusparkmuuseum) on projektide ellu viimisel saanud takistuseks ehitushindade pidev kasv, mille tulemusena loobus Kuressaare linnuse konserveerimise peatöövõtja lepingust. Toetuse saaja on läbi viinud uue hanke, mille tulemused ületavad omafinantseerimisvõime - lahenduseks on tööde teostamine vähendatud mahus. Turismitoodete arendamise toetusskeemis on ellu viidud Vihula mõisakompleksi arendamise projekt, kuid projekti lõpparuanne on kinnitamata seoses ergutava mõju hindamise küsimustega. Lisaks Vihulale on elluviimisel veel Tondi Tennisekeskuse arendamise projekt, mis ajaliselt on planeeritud lõppema 2013. aastal. Turismitoodete arendamise väikeprojektide toetusskeemis valmistasime ette meetme taasavamise, sh läbi e-teeninduskeskkonna. Analüüsisime turismisektori hetkeolukorda ja tuginedes EASi poolt valminud sihtturu uuringutele, tegime majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) maikuus ettepaneku suunata turismitoodete arendamise ja turismitoodete arendamise väikeprojektide meetmetest vabanenud vahendid peredele suunatud atraktsioonide arendamisse. Turismiinfo jaotuskanalite toetusskeemis paranes lõppenud projektide raames 5 turismiinfokeskuse infrastruktuur ja seeläbi võimekus pakkuda paremat teenust. Aruande perioodil tegime kolm rahuldamise otsust. Meetmesse on ette valmistamisel külastuskeskuse projekt Narva linna poolt, Otepää TIKil taotlus infopunkti arendamiseks, menetluses on Võru TIKi taotlus, kuid suure tõenäosusega tuleb 2013. aastal meetme vabad vahendid suunata ümber, kuna turismiinfopunktide poolt on taotlemine passiivne, üheks põhjuseks on ka omafinantseeringu puudumine. Turismi turundustegevuste toetusmeetmed. Peatasime taotluste vastuvõtmise avaliku ja kolmanda sektori turismi turundustegevuste toetamise meetmesse veebruaris, sest rahastatud projektide ja EASile esitatud taotluste rahaline kogumaht ületas ette nähtud eelarvet. Taotluste vastuvõtmise ettevõtja turismiturunduse toetamise meetmesse peatasime samuti veebruaris eesmärgiga kujundada ümber turismivaldkonna turundustegevuste toetamise alused. Ettevõtjatele suunatud turundustoetusmeetme osas tegime 3 rahuldamise otsust, kuid üks toetuse saanutest (Estonian Air) loobus eraldatud turundustoetusest. Perioodil lõppenud avaliku ja kolmanda sektori projektide raames on korraldatud sihtturgudel 79 üritust või kampaaniat, informeeritud ajakirjanikke on 1494 ja informeeritud reisikorraldajaid 802 inimest. Meetmete sihtväärtused tulevad turismivaldkonna koondandmetest ega ole seetõttu võrreldavad. Rahvusvaheliste ürituste ja konverentside toetuses lõppes 14 projekti ning seeläbi viidi ellu 14 rahvusvahelist üritust või konverentsi. Väliskülastajate veedetud ööde arv tasulistes majutusettevõtetes kasvas meetme tulemusena aruandeperioodil 41 742 võrra. Ellu viidud üritustel/konverentsidel osalenute arv küündib 12 400 väliskülastajani (sh esinejad, võistlejad). Ellu viidud projektid on suurendanud Eesti turismitulusid, sh just väljaspool turismi kõrghooaega, aidates seega kaasa turismi sesoonsusest tingitud probleemide leevendamiseks turismiettevõtjate seas. 2012. teisel poolaastal toimus ürituste ja konverentside toetamise III voor (eelarve miljon eurot). Toetatud projektid jagunevad järgmiselt: 13 konverentsi, 7 spordiüritust ning 7 kultuuriüritust. Rahandusministeeriumist saadud suunistest lähtuvalt tegime varem toetatud projektide finantseerimisvajaku arvestamise korrektuurid. Vaatasime läbi kõikide 45 rahastatud projektide finantsanalüüsid ja lähtuvalt tulemustest korrigeerime projektide abikõlblikku maksumust. III vooru projektide nõustamisel ja taotluste menetlemisel lähtusime rahandusministeeriumi poolt ette antud suunistest. Turismi teadlikkus- ja koolitusprogrammis viisime programmi tegevusi ellu juhindudes turismi arengukavast tulenevatest suundadest. Sihteesmärgiks olnud üritustel osalejate arv sai ületatud ning tagasiside oli positiivne 4,52. Kokku korraldati 44 üritust, millel osales 2180 turismiasjalist. Kultuuripuhkuse valdkonna arendamiseks alustasime 2013. aasta kultuuri- ja spordiürituste kalendri koostamisega, mis on nähtav eesti-, soomeja inglise keeles www.puhkaeestis.ee/www.visitestonia.com. Tegime algust kutseliste giidide senisest parema kuvamisega www.puhkaeestis.ee veebis, tegevused jätkuvad ka 2013. Koostöös Eesti Giidide Ümarlauaga koostasime kutseliste giidide (u 120) ülevaatliku info: nimi, spetsialiseerumine, valdkond, objektid-piirkonnad, keeled, kontaktinfo, atestatsiooni ja kutse info. Terviseturismi valdkonnas oli 2012. aastal peamine fookus valdkonna analüüsil (terviseturismi valdkonna raporti näol), mille alusel oleme kujundamas oma tegevussuundi/tegevusi (s.h Riikliku Turismiarengukava sisend). Eesti toidu tegevussuunal oli peamine fookus turismiettevõtjate teadlikkuse tõstmine Eesti toidust, s.h toidutraditsioonide ja kohaliku tooraine kasutamise väärtustamisest. Suurejoonelisem ja rahvusvahelise publikuga üritus oli CEUCO (Gastronoomia- ja Veiniühingute Euroopa Nõukogu) rahvusvaheline kongress, mille kaudu sai laialdaselt tõstetud teadlikkust Eesti toidukultuurist rahvusvahelisel tasemel (kohal oli üle 300 osaleja 8 erinevast välisriigist) ja Eesti toidupakkujate teadlikkust kohaliku toidukultuuri väärtustamise olulisusest. Looduspuhkuse arendamiseks korralasime koostöös Eesti Turismihariduse Liiduga III rahvusvaheline turismihariduse konverents: Loodusturism ja rekreatsioon, mille eesmärk oli laiemalt käsitleda loodusturismi teemat ning kuhu olid kutsutud turismikoolide tudengid, õppejõud aga ka valdkonna ettevõtjad. Lisaks korraldasime valdkondlikke ümarlaudu ja andsime sisendi visitestonia.com teemalehtede valmimisse. Rohelise Võtme (RV) programmi raames on RV keskkonnajuhtimissüsteemi rakendajaid Eestis 24 ettevõtet, kes hoolivad ümbritsevast keskkonnast, soovivad vähendada enda tegevusega seotud keskkonnamõjusid ning saada ka sellekohast tunnustust. 2012.a aastal omistati keskkonnamärgis Roheline Võti kolmele (3) uuele majutusettevõttele. Lisanduva tegevusena valmistasime ette koostöös Eesti Konverentsibüroo ja äriturismi valdkonna ettevõtjatega lähteülesande hanke Eesti kui konverentsi sihtkoha potentsiaali uuring läbiviimiseks. Hanke võitis Suurbritannia konsultatsioonifirma The Right Solution ning uuringu raport valmib 2013.aasta juunis. Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi 2012. aasta tegevuste sõnumi ja kuvandi peamises fookuses oli looduspuhkus, et esitleda Eesti mitmekesiseid võimalusi loodusturismi valdkonnas. Visitestonia.com keskkonnas täiendasime olulisel määral teemaga seotud sisulehti erinevates keeleversioonides. Teema-aasta kajastus kõikide prioriteetsete sihtturgude ajakirjandusele ja reisikorraldajatele suunatud tegevustes, samuti lõpptarbijatele suunatud PR-tegevustes. Rahvusvahelistest turismimessidest olid 2012. aastal tegevuskavas Matka 2011 (jaanuaris Helsingis), ITB (märtsis Berliinis), TTG Art & Tourism (maikuus Firenzes), TTG Rimini (oktoobris Riminis Itaalias) ja EIBTM (novembris Barcelonas). Lisaks osalesime väiksemas mahus nt JATA messil (septembris Tokios) ja Skärgardsmässan il (maikuus Stockholmis). Tavapäraselt oli Tourestil (veebruaris Tallinnas) siseturismi võimalusi maakonniti tutvustav Puhka Eestis hall. Tõhus koostöö on toimunud välisesindajatega Soomes, Rootsis, Venemaal (Peterburis ja Moskvas), Jaapanis, Saksamaal ja Suurbritannias ning 10