KAUBANDUSKESKUSE MUSTAMÄE KESKUS ÜLDEHITUSTÖÖDE ORGANISEERIMINE

Artur Akulov KAUBANDUSKESKUSE MUSTAMÄE KESKUS ÜLDEHITUSTÖÖDE ORGANISEERIMINE LÕPUTÖÖ Ehitusteaduskond Hoonete ehituse eriala Tallinn 2015

Mina, Artur Akulov tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autorile ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor Artur Akulov. Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev Üliõpilase kood 110820578 Õpperühm EI-82 Lõputöö vastab sellele püstitatud kehtivatele nõuetele ja tingimustele. Juhendajad Aivars Alt. Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev Kaitsmisele lubatud..20.a. Ehitusteaduskonna dekaan Teaduskonna nimetus Martti Kiisa. Nimi ja allkiri

Ehitusteaduskond LÕPUTÖÖ ÜLESANNE Lõpetaja: Artur Akulov Üliõpilase kood: 110820578 Õpperühm: EI-82 Eriala: Hoonete ehitus (kood: 1827) Lõputöö teema: Kaubanduskeskuse Mustamäe Keskus üldehitustööde organiseerimine Lähteandmed töö koostamiseks: AS EA Reng koostatud arhitektuurne põhiprojekt ja tööprojekt, töö nr. 0951. AS EA Reng koostatud konstruktiivne põhiprojekt ja tööprojekt, töö nr. 0951. Töö koosseis, lahendamisele kuuluvate küsimuste loetelu: koostada ehitusplatsi üldplaan; koostada objekti kalendergraafik; tööde mahtude ja mahukuse arvutus; lahendada katuseparkla tehnoloogiakaart. Lahendada piirnevad montaažitööd, kaldtee ehitus ja parkla viimistluskihi rajamine. Seletuskirja ning graafilise materjali sisu ja maht: Seletuskirja maht on 50-60 lehekülge. Graafiline osa koosneb neljast joonisest. Lõputöö juhendaja: Aivars Alt 10.03.2015 (nimi) (allkiri) (kuupäev) Lõpetaja: Artur Akulov 10.03.2015 (nimi) (allkiri) (kuupäev) Kinnitaja: Martti Kiisa 10.03.2015 Ehitusteaduskonna dekaan (allkiri) (kuupäev) Lõputöö ülesanne antud: Lõputöö esitamise tähtaeg:

SISUKORD SISSEJUHATUS... 7 1. LÄHTEANDMED JA EHITUSTINGIMUSED... 8 1.1. Lähteandmed... 8 1.2. Ehitustingimused... 8 1.2.1. Asendiplaaniline lahendus... 8 1.2.2. Ehitusgeoloogilised tingimused... 8 2. ARHITEKTUUR... 10 2.1. Üldkirjeldus... 10 2.2. Tehnilised näitajad... 11 2.3. Konstruktsioon... 12 2.3.1. Vundamendid, postid ja talad... 12 2.3.2. Põrandad... 13 2.3.3. Seinad... 13 2.3.4. Trepid... 13 2.3.5. Vahelaed... 14 2.3.6. Katused... 14 2.3.7. Liftid, eskalaatorid ja kaldteed... 14 3. TEHNOSÜSTEEMID... 15 3.1.1. Veevarustus ja kanalisatsioon... 15 3.1.2. Küte, ventilatsioon ja jahutus... 16 3.1.3. Gaasivarustus... 16 3.1.4. Automaatne tulekustutussüsteem... 16 4. MAJANDUSOSA... 17 5. KOONDKALENDERPLAAN... 18 5.1. Tööde lühikirjeldus... 18 4

5.1.1. Mullatööd... 18 5.1.2. Vundamentide rajamine... 18 5.1.3. Tagasitäitetööd... 19 5.1.4. Montaažitööd... 19 5.1.5. Müüritööd... 19 5.1.6. Betoonitööd... 19 5.1.7. Katusetööd... 20 5.1.8. Avatäidete paigaldus... 20 5.1.9. Eritööd... 20 5.1.10. Sise- ja välisviimistlustööd... 21 6. EHITUSPLATSI ÜLDPLAAN... 22 6.1. Ehitusplatsi ressursid... 23 6.1.1. Veevarustus... 23 6.1.2. Elektrienergiaga varustamine... 24 7. EHITUSE ORGANISEERIMISE KULUDE KALKULATSIOON... 28 8. TÕSTEMEHHANISMID... 30 9. KATUSEPARKLA RAJAMISE TEHNOLOOGILINE KAART... 34 9.1. Montaažitööd... 34 9.1.1. Monteeritavate elementide tarnegraafik... 34 9.1.2. Postide montaaž... 36 9.1.3. Talade montaaž... 37 9.1.4. Õõnespaneelide montaaž... 37 9.1.5. Õõnespaneelide monolitiseerimine... 38 9.1.6. Trepielementide montaaž... 38 9.1.7. Vaheladustamine... 39 9.1.8. Nõuded montaažitöödele... 40 9.1.9. Ohutusnõuded montaažitöödel... 41 9.1.10. Tööriistad montaažitöödel... 42 9.2. Pööratud katus... 43 9.2.1. Tasanduskiht... 43 9.2.2. Hüdroisolatsioonitööd... 43 5

9.2.3. Veekatse... 44 9.2.4. Soojustus... 44 9.2.5. Pealiskiht... 45 9.2.6. Pealesõiduplaat... 45 9.2.7. Nõuded betoonitööde... 46 9.2.8. Masinad... 46 9.2.9. Nõuded katusetöödele... 47 9.2.10. Ohutusnõuded katusetöödel... 48 9.2.11. Katuseparkla töömahtude loend... 49 10. TÖÖVÕTUMEETOD... 52 10.1. Kvaliteedi tagamise plaan... 53 11. TÖÖ- JA TULEOHUTUSE NING KESKONNAKAITSE TAGAMISE PLAAN... 54 11.1. Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded... 54 11.1.1. Ajutiseks kõrgtööks ettenähtud töövahendite kasutamine... 55 11.2. Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded... 56 11.3. Tuleohutus... 56 11.3.1. Päästetööde tagamine... 57 KOKKUVÕTE... 58 SUMMARY... 59 VIIDATUD ALLIKAD... 60 LISAD... 62 Lisa 1. Ehitustööde mahutabel... 63 Lisa 2. Ehitustööde eelarve... 75 Lisa 3. Ehitusplatsi üldplaan... 83 Lisa 4. Montaažitööde tehnoloogikaart... 84 Lisa 5. Katusetööde tehnoloogiakaart... 85 Lisa 6. Hoone arhitektuursed vaated... 86 Lisa 7. Ehitustööde koondkalenderplaan... 87 6

SISSEJUHATUS Lõputöö raames on koostatud kaubanduskeskuse Mustamäe Keskus üldehitustööde organiseerimise projekt. Eesmärgiks on leida võimalikult optimaalsed ning protsesside juhtimise seisukohalt tõhusad ehitamise meetodid lähtudes antud objekti iseärasustest. Ehitusprotsessi sujuvaks ning kuluefektiivseks kulgemiseks tuleb põhjalikult kõik projekti valmimiseks vajalikud etapid läbi mõelda, mis on käesoleva töö üheks peamiseks eesmärgiks. Käesolevas töös on kirjeldatud konkreetse objekti ehitustingimusi, hoone ning selle ümbritseva ala arhitektuuri, majandusosa, mis hõlmab projekti valmimiseks vajalikke kulutusi. Koostatud on ehituse üldkalenderplaan, ehitusplatsi üldplaan ning kirjeldatud tähtsamad tõstemehhanismid. Põhjalikumalt on koostatud tehnoloogilised kaardid katuseparkla ning pinnasel põrandate rajamisest. Töös on põhjendatud töövõtumeetodi valik, toodud töö- ja tuleohutuse ning keskkonnakaitse tagamise plaan. Iga tööprotsessi juures on kirjeldatud kvaliteedi tagamise plaani. Antud töö lahutamatuks osaks on graafilised joonised. Kuna eelmainitud objekt on lõputöö koostamise hetkel juba töös, siis diplomandil, kes töötab antud objektil peatöövõtja juures töödejuhataja abina on hea võimalus võrrelda teoreetilist poolt praktilisega ning vajadusel viia sisse korrektuure. Töö on koostatud vastavalt Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusteaduskonna ehituse organiseerimise teemaliste lõputööde juhendile vers. 7, 23.10.2014. 7

1. LÄHTEANDMED JA EHITUSTINGIMUSED 1.1. Lähteandmed Ehitatav objekt asub aadressil A. H. Tammsaare tee 104a, Tallinn. Lähtutud on peaprojekteerija Novarc Group AS-i (endine ärinimi EA Reng AS) projekti nr. 0951, mille koosseisu kuuluvad muuhulgas ka järgmised käesolevas töös kasutatud lähtematerjalid: arhitektuurne põhiprojekt, konstruktiivne tööprojekt, asendiplaan, eriosade projekt. 1.2. Ehitustingimused 1.2.1. Asendiplaaniline lahendus Ehitusplatsi ulatus hõlmab A. H. Tammsaare tee 104a krunti ja lähiala krunte (praktiliselt kõik hoonet teenindavad teed ja parklad-platsid asuvad naaberkinnistutel omanike kooskõlastusel). Naaberkinnistud on A. H. Tammsaare tee 109a, A. H. Tammsaare tee 107b, A. H. Tammsaare tee 107a, A. H. Tammsaare tee 103a, A. H. Tammsaare tee 103b, Sääse tänav T2, Sääse tänav T3, Sääse tänav T4 ja A. H. Tammsaare tee 110a. Vastavalt geoloogilisele uuringule ei kõlba ehitusaluseks jätta täitepinnas, mis jääb killustiku alla (koosneb põhiliselt liivasegusest mullast, ning jämepurrust - paesõelmed, tardkivitükid, kihi paksus on 0,20...1,40 m) ja muld. Need tuleb eemaldada enne ehitustegevust. [1, p. 5] 1.2.2. Ehitusgeoloogilised tingimused Ehitusgeoloogilised tingimused hoone projekteerimiseks on rahuldavad. Vundeerimissügavusse jäävad pinnased on piisava kandevõimega hoone rajamiseks madalvundamendile. Vundeerimistööd muudavad keeruliseks pinnaseveeolud vundeerimissügavusse ulatuv pinnaseveetase ning geoloogilises lõikes esinevad suhteliselt suure veejuhtivusega pinnased. Vajalik on ehitusaegne kuivendus. [1, p. 6] 8

Geoloogiliste uuringute andmete järgi on objekti lähiümbruses pinnaseveetase 1,50...1,80 m sügavusel maapinnast, absoluutkõrgusel 9,85...10,25 m. Varasemate geoloogiliste uuringute andmetel ala madalama reljeefiga kohtades (näiteks Statoili tanklast põhjapool) ulatub maksimaalne pinnasevee tase kohati maapinnani. Vihmastel perioodidel võib pinnasevesi uuritaval alal lühiajaliselt tõusta kuni tasemeni +10,70 m. Sajuvaesel perioodil on minimaalne pinnasevee tase +9,80 m. Veetaseme alandamiseks ja sadevee ärajuhtimiseks ehituse ajal on soovitatav projekteerida ehitusaegne drenaaž, mille eesvooluna saab kasutada piki Sääse tn kulgevat sadeveekanalisatsiooni. [1, p. 7] 9

2. ARHITEKTUUR 2.1. Üldkirjeldus Projekteeritava hoone kinnistu asub Mustamäe linnaosas A. H. Tammsaare tee ja Mustamäe tee ning Sääse tänava vahelisel alal. Krunt piirneb olemasolevate garaažidega ja Statoili teenindusjaamaga. Projekteeritav kaubanduskeskus on põhiplaanilt ristkülik, 171x43,5 m. Maksimaalne kõrgus maapinnast 25 m (27,09 m abs.). Kaubanduskeskuse hoone on planeeritud põhiliselt 2-korruseline, millele Mustamäe tee poolses osas lisandub vahekorruse lisamise võimalusega kolmas korrus tehniliste ruumidega ning idapoolses osas 5-korruseline hoone maht kobarkino ja tehniliste ruumidega. Hoone 2-korruselise osa mahu peal paikneb avatud katuseparkla 98 parkimiskohaga. Katuseparklast ida poole jäävad sissepääs hoonesse, tehnilised ruumid ja 5-korruseline hoone maht, millest 3. ja 4. korrus on kobarkino, ning 5. korrus tehniliste ruumide tarvis. Peasissepääsud kaubanduskeskusesse on A. H. Tammsaare tee poolsest küljest. Ida pool on kaetud sissesõiduramp hoone 3. korrusel paiknevasse avatud katuseparklasse. Keskuse laadimisala jääb Sääse tn poolsesse külge. Kauba kohaletoimetamiseks on eraldi tee, mis ei ristu ega külgne külastajate ligipääsuga. Kauba laadimisalad on varustatud vajadustele vastavate tõstesüsteemidega. Pikemas tulevikus on kavatsetud algatada uus detailplaneering kaubanduskeskusega külgnevatele põhjapoolsetele kinnistutele, selleks et ehitada hoonestusele laiendus. Laiendusele eelnevalt on ettenähtud võimalus keskusele lisasissepääsu (ruum 124) tekitamiseks hoone põhjaküljel, samuti teise laadimisala (ruum 110) valmidus juurdepääsuga tulevikus lammutatavate garaažibokside maa-ala kaudu. [2] 10

2.2. Tehnilised näitajad Hoone tehnilised näitajad on toodud järgnevas tabelis (tabel 1). Tabel 1 Tehnilised näitajad [2] NR. Näitaja Suurus 1. Hoone kasutamise otstarve / kood Kaubandushoone / 12311 Toitlustushooned / 12130 Teater, kino, kontserdi- ja universaalsaalide hoone / 12611 2. Hoone ehitisealune pind 7450 m² 3. Korruselisus 2 kuni 5 4. Hoone suletud brutopind 21 040,2 m² 5. Hoone suletud netopind 19 595,7 m² 6. Hoone kasulik pind 16 872,2 m² 7. Hoone köetav pind 19 340,1 m² 8. Hoone maht 126 675 m 3 9. Hoone pikkus 171 m 10. Hoone laius 43,5 m 11. Hoone kõrgus 25 m 12. Hoone tulepüsivuse aste TP-1 13. Hoone kasutusiga 50 aastat Hoone kavandatud tööiga on vastavalt ET-1 0113-0189 toodud jaotusele klass D - vähemalt 50 aastat. Hoone kande- ja piirdetarinditel ning soojusisolatsioonil, hüdroisolatsioonil, auru- või tuuletõkkel, fassaadikattel (va värvkate), katusekattel (va värv- või võõpkate) on kavandatav tööiga 50 aastat. Hoone mittekandvatel piiretel (aknad, välisuksed ja fassaadi välisviimistlus) on kavandatav tööiga 20 aastat. Siseviimistluse iga on 10 aastat. 11

Kaubanduskeskuse hoonemaht ehitatakse ühes etapis ja võimalike hilisemate juurdeehituste rajamisega (Sääse tn poole) on käesolevas projektis arvestatud. Kavas on realiseerida enamus detailplaneeringuga lubatud ehitusmahust. [2] 2.3. Konstruktsioon 2.3.1. Vundamendid, postid ja talad Projektis on vundamendid lahendatud madalvundamendina. Vajalik on arvestada kaubanduskeskuse juurdeehitusega tagumisel küljel. Perspektiivse juurdeehituse keldrikorruse sügavus on suhteline - 4,00 m = 8,00 m abs. Esimeses järjekorras on vajalik ehitada tugisein ja teljel F vundamentide rajamissügavus vastavalt suurem. Tugiseina talla alumine kõrgusmärk on -4,5 m = 7,8 m abs. Esimese korruse puhas põrand ±0.00 = 12.30 abs. Karkassi postid on monteeritavad r/b elemendid. Postide ristlõike mõõdud on 500x500 mm ja 600x600 mm. Talad on enamuses monteeritavad r/b elemendid, mis toetuvad r/b postide konsoolidele, katuslaes on toetuspinnad otse postile. Talade pikkused hoone teljemõõtude järgi on vahemikus 6,40 9,55 m. Nähtavale jäävate betoonpostide, -talade ja -seinte pinnad peavad vastama A klassi nõuetele (vastavalt juhendi BY 40, klassifitseerimistabelile MUO) nii, et need jäävad tasanduskihita ja neid oleks võimalik katta betooni impregneerainega või värvida. Betooni servad on faasitud 10x10 mm. Nähtavateks pindadeks tuleb lugeda kõik kaubanduskeskuse siseruumides paiknevad konstruktsioonid va tehnilised ruumid, laadimisalad (ruum 141 ja 150), kino aatriumi lagi (ruum 102) ning kino mahus paiknevad konstruktsioonid. Mittenähtavad betoonpinnad, samuti ka ajutiselt kaetavate seinte pinnad (perspektiivse maa-aluse parkla tugiseina välispind teljel F, vt. joonis EK8-303) peavad vastama klass B nõuetele. Välja jäävad betoonpinnad töödelda grafitivastase kaitsega, Emchephob Nanopherm P või samaväärne. Ruumide viimistlus vt. ruumide siseviimistlustabel AR-D ning sisearhitektuurne osa. [2] 12

2.3.2. Põrandad Peamiselt on põrandad ettenähtud katta pinnakattega, arvestusliku paksusega 20 mm. Puhta betoonipinnaga põrandad on ettenähtud tehnilistes ruumides. 1.korrusest kõrgemates tehnoruumides kaetakse betoonpind PVC kattega, ülespöördega min 100 mm. Pinnakattega põrandaplaadi tasasusklass on B (BY45/BLY7 järgi) või vastavalt kattematerjali tootja esitatavatele nõuetele. Puhasvalu betoonpõrandad peavad vastama A klassi nõuetele (BLY7/by45) ja 2. klassi kulumiskindluse nõuetele. Betoonpõrandad tuleb masinlihvida (terashõõre) ja muuta tolmuvabaks (näit. kaetud hooldamist võimaldava pinnakõvendiga Lakro 1000). Trappidega põrandate kalded peavad olema piisavad: trapiga ruumides on põranda kalle 1:100 trapi suunas, trapi lähiümbruses (50 cm ulatuses) 1:50. Lokaalse trapiga ruumides (tähistatud arhitektuursetel plaanidel eraldi tingmärgina) peab olema tagatud põrandate ühtlane minimaalne kalle trapi suunas (ei tohi tekkida negatiivseid kaldeid), trapi lähiümbruses (50 cm ulatuses) 1:50. Tööd teostada RT 84-10759 järgi. Ülespöörded seintele teha kõrgusega min 100 mm. Põrand peab olema veetihe. Klinker- ja keraamiliste plaatide alla paigaldada hüdroisolatsioonisüsteem, nt Mira 4400. Katte paigaldus vastavalt tootjapoolsetele juhistele. Hüdroisolatsioonitööde ja -materjali aluse pinna nõuded vastavalt Viimistlus RYL 2000 p63, RIL 107 ja RT 84-10559-et. Betoonaluse niiskusesisaldus vastavalt RT 14-10984-et. [2] 2.3.3. Seinad Hoone põhikandekonstruktsioonideks on monteeritavatest raudbetoonelementidest karkassipostid. Kasutatakse kandilise ristlõikega poste mõõtmetega 500x500 mm ja 600x600 mm ning erikujulisi heksagonaalseid poste 750x500 mm. Karkassi koosseisu kuuluvad jäikusseinad on monteeritavatest r/b seinapaneelidest paksusega 300 mm. [2] 2.3.4. Trepid Kaubanduskeskuse neli evakuatsioonitrepikoda on projekteeritud monteeritavast raudbetoonist trepišahti. Trepid koosnevad monteeritavatest r/b mademetest trepimarssidest. Nähtavale jäävate betoontreppide (elementide) pind vastama A klassi nõuetele (BY 40, tabel MUO ja MUK) nii, et need 13

jäävad tasanduskihita ja neid oleks võimalik katta betooni impregneerainega või värvida, viimistlus vastavalt sisekujundusprojektile. [2] 2.3.5. Vahelaed Vahelaed on monteeritavatest raudbetoon-õõnespaneelidest kõrgusega 265...400 mm ja TT-paneelidest (kino osas). Suurte vahelaeavade ning konsoolsete osade juures ja deformatsioonivuukide piirkondades on vahelagede konstruktsioonis kasutatud monoliitset raudbetooni. [2] 2.3.6. Katused Katuslae soojusjuhtivus on 0,13 W/m²K, liikuvteede kohal oleva õhuava klaaskatus 1,0 W/m²K. Kõik betoonvahelael olevad katused on rullmaterjalist PVC-kattega va katuseparkla ja kino katuseterrassi pööratud konstruktsioonis katus. Katused on sisemise vihmavee äravooluga. Lamekatuste põhikalle 1:40. Kaubanduskeskuse katuseparkla sissepääsu liikuvteede õhuava kohale 3. korruse katuslae tasapinnas on ettenähtud klaaskatus kahepoolse 14 -kaldega Schüco FW50+.SI süsteemis või analoogses. Klaaskatus toetub teraskonstruktsioonist raamile tulepüsivusklassiga R60, tõstetud r/b paneelide peale. Vertikaalne seinapind on ettenähtud teostada termoprofiilist välisseina konstruktsioonis. Klaaspaketid on ettenähtud 3-kordsena, argoontäite ja kahe selektiivklaasiga. Antud klaaskatuse süsteemi U-väärtus süsteemile peab olema vähemalt 1,0 W/m²K, klaaspaketi UV-faktor (g- väärtus) ca 0,35...0,40. Klaaspaketi välimine klaas on alati karastatud ja turvakaalutlustel on sisemine klaas lamineeritud. Laminaadis tuleb kasutada UV-kaitseomadustega kihti. [2] 2.3.7. Liftid, eskalaatorid ja kaldteed Keskuses on kolm lifti, millest üks on keskuse 2. korruse teenindamiseks vajalik laadimisala kaubalift, teine on hoone keskmes asuv r/b šahtis sõidulift ning kolmas on avatud konstruktsioonis eksponeeritud sõidulift (kino aatriumis). Lisaks on peasissepääsu aatriumis ja 1, 2. korruse ja katuseparkla vaheliseks vertikaalseks liikumiseks lisaks ettenähtud liikuvkaldteed ning kino aatriumis eskalaatorid. [2] 14

3. TEHNOSÜSTEEMID 3.1.1. Veevarustus ja kanalisatsioon Hoone veesisenditeks on projekteeritud kaks paralleelset veetorustikku PEH De225 13,4 PN10 Sääse tn D250 mm ühisveetorustikust, millest AS Tallinna Vesi tagab normaalolukorras vee vabasurve 9-kordsele hoonestusele. Väline tuletõrjeveevarustus 30 l/s tagatakse D800 mm ühisveetorustikul ümberprojekteeritavatest hüdrantidest. Veetorustike sisenemise kohta hoone 1. korruse välisseina äärde on ette nähtud veemõõdusõlme ruum. Veeühendused tuua läbi vundamendi hülsis. Veemõõdusõlm on varustatud impulss väljundiga (kauglugemisega) peaveemõõtjaga DN80 mm. Maksimaalse vooluhulga puhul ei tohi rõhukadu veemõõtjas olla üle 0,5 baari. Kinnistu olmereovee kanaliseerimine on lahendatud lahkvoolsena. Kaubanduskeskuse kanalisatsiooni süsteemid on järgmised: olmereovee kanalisatsioon (K1); sademevee kanalisatsioon (K2); tehnoloogiline kanalisatsioon köökidest (K3); jahutussüsteemide kondensaadi ärajuhtimine (K4). Hoones on olmereovee allikateks müügilettide, dušši- ja tualettruumide san. seadmed, toitlustusala köögi tehnoloogilised seadmed jms. Eraldi väljaviigud on ette nähtud olmereoveele, köökide tehnoloogilisele reoveele, katuse sademeveele ja katusparkla sademeveele. Heitvete koosseis peab vastama Tallinna kanalisatsioonisüsteemi juhitud heitvete proovide võtmise, saasteastme ja hinnalisandite määramise juhendile. [3] 15

3.1.2. Küte, ventilatsioon ja jahutus Soe tarbevesi valmistatakse soojussõlmes. Kuna My Fitness spordiklubi ning restoranid on sageda veekasutusega rendipinnad, siis soojussõlme on ette nähtud vee salvesti mahuga ca. 3000 l. Sooja tarbevee temperatuur 55 C, tsirkulatsiooni arvutuslik tagasivoolu temperatuur 50 C. Tsirkulatsiooni tagamiseks on süsteemile ette nähtud paigaldada tsirkulatsioonipump. Süsteemi tasakaalustamiseks on ette nähtud termostaatilised liiniseadeventiilid. Ülejäänud rendipindadele vajalik soe vesi valmistatakse igale rendipinnale eraldi paigaldatava elektrilise soojaveeboileriga. Sanitaarseadmetest tuleva soojavee temperatuur ei tohi ületada 65ºC. Tavatarbimise korral on soojavee koormus ~ 350 kw. Optimaalse sisekliima parameetrite ja seadmetele nõutavate töötingimuste tagamiseks varustatakse hoone jahutussüsteemidega. Summaarne hoonele vajalik jahutusvõimsus on 2165 kw. Hoone varustatakse mehaanilise sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooniga. Kõik ventilatsioonisüsteemid kasutavad sissepuhkeks ainult töödeldud välisõhku. Kasutatud on nelja ventilatsiooniseadmete ruumi hoone erinevates tiibades ja korrustel. Kasiino ja puhastuskeskuse agregaadid paiknevad rendipinnal. [3] 3.1.3. Gaasivarustus Gaasi vajatakse köökide kuumutusseadmetele. Gaasikulu on 20 m3/h. Hoonesse sisenev gaas mõõdetakse esimesel korrusel paiknevas mõõdusõlmes, ruum nr. 141. Iga seadme ees on sulgarmatuur. Igal gaasitorustiku hoonesisesel harul on oma kaugloetav kulumõõtja. Hoonesiseste harude mõõtjad on kaugloetavad. Gaasiseadmete ruumides ei ole võimalik ehitada paiskpindu. Seetõttu paigutatakse kõigisse ruumidesse, kus paiknevad gaasiseadmed, gaasilekke andurid (andurid näiteks ADT23-34xx või analoog), mis sulgevad gaasi pealevoolu lekke avastamisel. Pealevoolu sulgev magnetklapp paikneb gaasimõõdusõlmes. Lühiajalise elektrikatkestuse puhul klapp sulgub. Signaal edastatakse ka tuleohutuspaigaldise infotabloole. [4] 3.1.4. Automaatne tulekustutussüsteem Tulekahju kustutamiseks projekteeritavas hoones on ette nähtud järgmised tuleohutus-paigaldised: automaatne tulekustutussüsteem (sprinkler); B-I klassi tuletõrjevoolikusüsteem, integreeritud A-klassi veevärgiga; kantavad käsikustutid. [3] 16

4. MAJANDUSOSA Käesoleva projekti lähteandmete põhjal on koostatud ehitatava hoone ehitustööde mahutabel (lisa 1). Lähtudes OÜ EKE NORA poolt koostatud tööde ajanormidest on leitud töödele kestused, mis on aluseks kalenderplaani koostamisel. Töödele, mida ei ole EKE NORA normbaasides saadaval on leitud kestused lähtudes töö autori kogemustest võrreldavatelt töödelt. 17

5. KOONDKALENDERPLAAN Tööd ehitusplatsil algavad piirdeaia paigaldusega, samal ajal teostavad geodeedid hoone mahamärkimist. Alustatakse ehitamiseks mittesobiliku pinnase koorimisega. Samal ajal võimaldab Elektrilevi OÜ eelnevalt sõlmitud liitumislepingu alusel elektrienergiaga liitumise 125 A peakaitsmega. Nimetatud asukohas on olemas olevad 0,4 kv pingekaabel tellija poolt lammutatud garaažibokside elektrikilpide ühendustest. 5.1. Tööde lühikirjeldus 5.1.1. Mullatööd Mahamärkimist alustatakse vundamentide plaanil antud hoone telgede asendi määramisest ja kinnistamisest looduses olemasolevate hoonete ja punase joone s.o. tänava või ehitise piiri määrava joone suhtes. Pärast hoone asendi määramist looduses märgitakse maha (tikutatakse) vundamentide teljed, mis tähistatakse vundamendikaevikust või kraavist väljaspool asuval märktaral või märkpinkidel. Märktara kaugus ehitatavast hoonest peab olema nii suur, et autod materjalidega ja isesõitvad noolkraanad vabalt läbi pääseksid ja neil oleks ruumi ka manööverdamiseks. Hinnatav utiliseeritava pinnase paksus on 0,5 m. Eemaldatav mineraalpinnas ladustatakse platsil. Kaevetöödel kasutatakse ekskavaatorit ja kallurveokeid. 5.1.2. Vundamentide rajamine Killustiku padi tehakse mõlemalt poolt taldmikust 0,5 m laiem. Killustiku veoks kasutatakse Bobcat S100 väikelaadurit või analoogset masinat. Killustikpadja tihendamiseks kasutatakse plaatvibraatorit. Paksus peab olema selline, et killustiku pealispind saavutaks projektis ettenähtud kõrguse kuid mitte õhem kui projektis ettenähtud. Killustikpadi peab olema projektis nõutava tihendusastmega. Vundamendi taldmik 18

ja vundamendisein teostatakse kohapeal valatud raudbetoonist. Ettevalmistatud killustikalusele laotatakse kile, mis takistab betoonivee imendumist killustikku. Raketise- ja armeerimistööd teostatakse vastavalt projektile, enne betoneerimist antakse tööd üle kaetud tööde aktiga. Geodeet märgib valmis taldmikele projektis ettenähtud telgede asukohad. 5.1.3. Tagasitäitetööd Tagasitäitetööd võivad alata kui on rajatud trassid, teostatud hüdroisolatsioonitööd. Kõik tööd peavad eelnevalt olema üle antud kaetud tööde aktiga. Täitepinnase transport ladustamiskohast toimub kallurveokitega ja laiali laotamine toimub ekskavaatoriga. Täitepinnast laotatakse 20-30 cm paksuste kihtidena ja tihendatakse. 5.1.4. Montaažitööd Hoone konstruktiivne lahendus on tehases toodetud kohapeal monteeritavatest raudbetoon elementidest. Montaaži läbiviimiseks kasutatakse mobiilset roomikkraanat. Montaažitööde põhimõtted on kirjeldatud käesoleva töö peatükis 9.1. 5.1.5. Müüritööd Hoone kandvad ja mittekandvad vahe- ja välisseinad teostatakse erineva paksusega õõnesbetoonkivi plokkidest ja poorbetoon plokkidest. Vastavalt projektile armeeritakse müüritis ning õõnesbetoonkivi plokid betoneeritakse täis. Lähtuvalt pinnaviimistluse nõuetest laotakse plokid kas ümar- või silevuugiga. 5.1.6. Betoonitööd Betoonitöödena on käsitletud pinnasel põrandaid, põrandate tasandusvalu, monolitiseerimistöid, vahelagede monoliitseid osasid ja katuseparkla rajamisel kaitsekihi valu. Monolitiseerimine teostatakse projektikohaselt, eelnevalt nõuetekohaselt armeerides. Kasutada projekteerija poolt ettenähtud betoonisegu seda tihendades. Monolitiseerimine teostatakse esimesel võimalusel pärast elementide montaaži ning armeeringu ja raketisetööde vastuvõtmist. Samuti tuleb paika panna kõik vajalikud kommunikatsioonide läbiviike võimaldavad hülsid, kaitsetorud. 19

Tasandusvalu teostatakse vahelagedele ning katuslaele teraskiudbetoonist. Vahelae konstruktsioon näeb ette sammumüra summutavat vahtpolüstüreenkihti, mille peale tasandusvalu teostatakse. Kõikidesse seinte, postide, kommunikatsioonide servadesse tuleb paigaldada mahumuutusi võimaldav isolatsioon. Vältida tulen betoonivee kiiret aurustumist betoonisegust. Piisaval määral tardunud betoon silutakse terashõõrutiga ning kaetakse koheselt järelhooldusainega. Pinnasel põrandad rajatakse hoone esimesele korrusele, aluspinnaks on tihendatud keskliiv. Soojustus paigaldatakse vaid osaliselt vastavalt projektile. Töödega alustatakse vastavalt valmidusastmele hoone telgede A-F/2-9 ning liigutakse telje 21 suunas. Valujärgud on jaotatud deformatsioonivuukide kaupa, mis on projektis kindlaksmääratud asukohas. Järgida projektis ettenähtud kaldeid ja kõrgusmärke. Betoonpinna sisse hõõrutakse pinnakõvendit MASTERTOP 100CZ. Lõigatakse mahukahanemisevuugid. 5.1.7. Katusetööd Hoonele rajatakse kolme liiki katusekonstruktsioone: tavaline lamekatus, liiklusega koormatud pööratud katus ja klaasist viilkatus hoone õhuava kohal. Katusetööd algavad kohe kui katuslae paneelid on monolitiseeritud, valatud on tasanduskiht, teostatud vajalikud läbiviigud. Tasanduskihi peale põletatakse sõltuvalt konkreetsest katusetüübist bituumeni baasil aurutõkkekiht või pööratud katuse puhul hüdroisolatsioonikihid. Katuste põhikalded on antud kaldu monteeritavate katuslae elementidega. Katuseparkla pööratud katuse rajamist on käsitletud käesoleva töö peatükis 9.2. 5.1.8. Avatäidete paigaldus Välispiiretes olevate avatäidete paigaldusega alustatakse siis, kui on lõpetatud sandwich-paneelide montaažitööd. Paigaldusel järgida materjalide tootjapoolseid juhiseid. Põhilistele ehitajate liikumisteedele jäävad ukseavad jäetakse paigaldamata, et vältida nende võimalikku kahjustumist tööde teostamise käigus. Hoonesse sissepääsudele paigaldatakse ehituse ajaks ajutised uksed, et oleks võimalik tagada hoone lukustatavus ning oleks võimalik tagada vajalikud sisetingimused. 5.1.9. Eritööd Eritöödena käsitletakse elektri-, vee-, kanalisatsiooni-, kütte- ja ventilatsioonisüsteemide ehitust. Välistrasside ehitus toimub paralleelselt koos vundamentide rajamisega. Trasside ehitusega alustatakse liitumispunktidest ning lõpetatakse sisseviikudega tehnoruumides. Teostatakse ajutised väljavõtted olmesoojakute ja töödeks vajaliku vee tarvis. Hoonesiseste kommunikatsioonide ehitamisel alustatakse 20

püstakute paigaldamisega šahtidesse teostades väljavõtted ettenähtud kohtades. Hoone kütmine põhisüsteemiga alustatakse kohe kui on väljaehitatud soojasõlm, torustikud ning paigaldatud küttekehad. 5.1.10. Sise- ja välisviimistlustööd Välisviimistlustöödena saab käsitleda hoone raudbetoonist soklipaneelide töötlemist grafitikindla impregneerainega Emchephob Nanopherm. Fassaadi moodustavad lõppviimistlusega SW-paneelid, klaasfassaad ning alusraamil metall- ja PVC-riidest võrgud. Siseviimistlustöödega alustamise eeldus on hoone on saamine ilmastikukindlaks ning tööde järjekord on sellises etapis, et teiste alltöövõtjate poolt ei ole ohtu viimistluse rikkumiseks. Enne töödega alustamist tuleb veenduda, et hoone konstruktsioonid on piisavalt kuivad, vajadusel kuivatada konstruktsioone niiskusimuritega ja soojapuhuritega. 21

6. EHITUSPLATSI ÜLDPLAAN Ehitusplatsi üldplaani seletuskirja vaadata koos joonisega (lisa 3). Ehitusplatsil asuvad esimese värava vahetus läheduses soojakute ala, mis on eraldi piiratud aiaga. Peatöövõtja kontorisoojakud 5 tk ja 1 pesusoojak. Lisaks on arvestatud ruum kuni 7 alltöövõtja soojakule maapinnal, milliseid on võimalik ehitada kahekordseks. Alltöövõtjad toovad enda soojakud ise. Ajutised teed rajatakse tulevaste teede ja parklate alustele. Objektile sissepääsud on Sääse tänavalt. Pinnaste ladustamine toimub krundi A. H. Tammsaare tee poolsel küljel. Muud materjalid ladustatakse krundi loode ja Sõidukite parkimine on võimalik Sääse tänava ääres. Eraldi parkimine korraldatakse peatöövõtja, tellija ja omanikujärelevalvele soojakute alal. Eelnevalt rajatakse sinna killustikalus, mis on ühtlasi rajatava parkimisala aluseks. Soojakuteala valgustamiseks paigaldatakse valgusti soojaku külge kinnitatud prussi külge. Ehitusplatsi üldvalgustus on ette nähtud ajutiselt paigaldatavate postide külge kinnitatud prožektoritega, hiljem postid likvideeritakse. Valgustite kogus on arvutatud peatükis 6.1.2. Objektile on planeeritud kaks 14 m 3 ehitusjäätmete konteinerit, üks 1,5 m 3 ohtlike jäätmete konteiner ja 240 l konteiner olmejäätmetele soojakute alal. Kolm WC-soojakut on jaotatud objektile selliselt, et nende kaugus töökohast ei ületaks 100 m. Objekti valve on planeeritud tööpäevadel 17.00-08.00 ja nädalavahetustel ööpäevaringselt. Valvurisoojakud asuvad esimese ja teise värava vahetus läheduses, selliselt, et valvuril oleks tagatud nähtavus kogu objektile. 22

6.1. Ehitusplatsi ressursid 6.1.1. Veevarustus Kinnistul asub tuletõrje hüdrandikaev, mille abil varustatakse ehitust ajutise veega. Hüdrandi olemasolust tulenevalt ei ole vajadust veetorustike dimensioneerimisel arvestada tuletõrje veevajadusega Kui on rajatud liitumine ühisveevarustusega ning trass on toodud hoone veemõõdusõlme, siis toimub veega varustamine sealt. Peamine veetarbimine toimub pesusoojakus, segude valmistamisel, tööriistade pesemisel. Lühiajaliselt ka betoneeritud pindade niisutamisel. Müüritööde töötsooni paigaldatakse 1000 l veetünnid, mis tühjenedes täidetakse veevõtupunktis ning transporditakse teleskooptõstukiga. Veetorustike dimensioneerimine on toodud tabel 2. Vee normvooluhulgad on määratud standardi EVS 835:2014 tabeli 6.1 ja 6.3 alusel [5]. Dimensioneeritud on kaks ajutist torustikku. Nimiläbimõõduga 15 mm torustik on ehitusplatsi tarbe rahuldamiseks ning DN 25 mm on pesusoojaku tarbe rahuldamiseks. Tabel 2 Ehitusaegse veetrassi dimensioneerimine Tarbija Normvooluhulk Qn (l/s) ƩQn (l/s) Arvutuslik vooluhulk Qa (l/s) Vee voolukiirus V (m/s) Siseläbimõõt ø (mm) Nimiläbimõõt DN (mm) Plats Välikraan 0,2 0,2 0,2 1 16 15 Veetrass 0,2 0,2 1 16 15 Pesusoojak Duššisegisti 0,2 0,2 0,2 1 16 15 Duššisegisti 0,2 0,4 0,28 0,8 19 20 Duššisegisti 0,2 0,4 0,28 0,8 19 20 Valamusegisti 0,2 0,4 0,31 1 20 20 Valamusegisti 0,2 0,8 0,34 1 20 20 Veetrass 2,2 0,44 1,1 20 25 23

6.1.2. Elektrienergiaga varustamine Elektrienergia suuremad tarbijad on ehitussoojakud, talvel hoone ajutised küttesüsteemid. Elektrienergiaga liitumispunktist tehakse ühendus 125 A peakilpi. Ehitusobjekti üldvalgustus on planeeritud tagada prožektoritega, mis kinnitatakse ajutiste valguspostide külge. Arvestatud on erivõimsus 0,4 W/m 2 ja keskmiseks valgustatuseks 2 luksi. Valgustite vajalik arv on leitud valemiga (1) [6, p. 75]. kus: n - valgustite arv tk; m - algusallika erivõimsus W/m 2 *lx ; E - pinna valgustustugevus lx; S - valgustatava pinna arvestuslik suurus m 2 ; P 1 - valgusti võimsus W. n = mxexs P 1, (1) n = 0,4 2 21500 500 = 34,4 35 tk 24

Ehitusobjekti prognoositav energiatarbimine on toodud järgnevates tabelites (tabel 3 ja tabel 4). Tabel 3 Energiatarbimise leidmine soojakutele Tarbija Võimsus Energia Kogus Võimsus kokku Märkused tarbimine (tk) (kw) (kw) (kwh) Ehitussoojakud Veeboiler 2 2,0 4,0 1760,0 El. radiaator 16 2,0 32,0 Sügis, talv 47308,8 Konditsioneer 3 3,0 9,0 Suvel 3168,0 Valgustid 38 0,2 7,6 13376,0 Mikrolaineahi 3 1,5 4,5 396,0 Veekeetja 3 1,5 4,5 990,0 Kohvimasin 2 1,3 2,6 400,4 Külmkapp 2 0,3 0,6 2160,0 Tööriistade laadimine 5 0,2 1,0 660,0 Kontoritehnika 6 0,15 0,9 792,0 Kokku 57,7 71011,2 25

Tabel 4 Energiatarbimise leidmine objektile Tarbija Võimsus Energia Kogus Võimsus kokku Märkused tarbimine (tk) (kw) (kw) (kwh) Objekt Keevitus 2 5,0 10,0 10560,0 Käsitööriistad 10,0 10560,0 Segumasin 3 0,9 2,7 7776,0 Painutuspink 2 3,0 6,0 17280,0 Üldvalgustus 35 0,5 17,5 50400,0 Töökohavalgustus 9 0,5 5,0 7040,0 Betooni kütmine 4 0,7 2,8 Sügis, talv 7056,0 Valvurisoojak 2 2,1 4,2 Talvel köetav 10584,0 WC-soojak 3 2,1 6,3 Talvel köetav 15876,0 Kokku 64,5 137132,0 Koguvõimsuse leidmisel on arvestatud kõige suurema tarbimisega. See on külmal perioodil, kus välja on arvatud konditsioneeride energiatarbimine. Arvutuslik elektrivõimsus on leitud valemiga (2) [6, p. 73]. P arv = ( k 1n P j cosφ + k 2n P t cosφ + k 3n P s v + P v v ), (2) kus: P arv - arvutuslik elektrikoormus kw; - võrgukadusid arvestav tegur, võetakse teatmikest (1,05 1,10); k 1n, k 2n, k 3n - nõudlustegurid, mille suurus sõltub tarbijate liigist ja arvust; P j P t - jõutarbija võimsus kw; - võimsus tehnoloogilisteks vajadusteks kw; 26

P s v P v v cosφ - sisevalgustusseadmete võimsus kw; - välisvalgustusseadmete võimsus kw; - võimsustegur, mille väärtus sõltub masinate arvust ja nende koormusest (0,5-1,0). 0,15 122,2 P arv = 1,05 ( + 0,8 7,6 + 1,0 17,5) = 63,3 kw 0,5 Peakaitsme suurus on leitud valemiga (3) [7, p. 20]. kus: I p - kaitsme nimivool A; U - võrgupinge V. Peakaitsme voolutugevus on seega: I p = P arvx1000 3xUxcosφ, (3) 63,3 1000 I p = = 101,5 A 3 400 0,9 Valin peakaitsme suuruseks 125 A. 27

7. EHITUSE ORGANISEERIMISE KULUDE KALKULATSIOON Ehituse organiseerimise kulude kalkulatsioonis on aluseks võetud OÜ EKE NORA normbaasi hindasid ning erinevate rendiettevõtete hinnakirju. Võrreldud on ehituse organiseerimise kulukust ehitustööde otsemaksumusega. Organiseerimise kulud moodustavad 4,1% otsemaksumusest. Kulud on toodud järgnevas tabelis (tabel 5). Tabel 5 Jrk. Kulu liik Maht Ühik Ehituse organiseerimise kulud Materjali ühiku hind ( ) Masina ühiku hind ( ) Tööjõu ühiku hind ( ) Maksumus kokku ( ) 1 Ehitusplatsi korralduskulud 254358,59 2 Ajutised ehitised ehitusplatsil 24350,55 3 Soojakute rent, 6 tk 15 kuu 1152,00 17280,00 4 Piirdeaed 17 kuud 791 jm 7,65 70,00 6121,15 5 6 7 Ohutuspiirded, saelaud 22x100 mm 2020 jm 0,47 949,40 Ajutised tehnosüsteemid 15006,12 Vesi ja kanalisatsioon 15 kuu 34,60 519,00 Alajaotuskilp 63A, 8 tk 8 kuu 600,00 4800,00 8 9 Peakilp 100 A, 2 tk 15 kuu 420,00 6300,00 10 Liitumiskilp 125 A 15 kuu 210,00 11 Pikenduskaabel 32A, jm 8 kuud 40 jm 36,00 1440,00 28

Jrk. Kulu liik Maht Ühik Materjali ühiku hind ( ) Masina ühiku hind ( ) Tööjõu ühiku hind ( ) Maksumus kokku ( ) 12 Pikenduskaabel 63A, 14 kuud 20 jm 75,00 1500,00 13 Valgustus 8 tk 46,79 9,10 447,12 14 Masinad ja seadmed 200988,94 15 Roomikkraana Coles R600 1675 h 50,00 83770,98 16 Autokraana Terex Demag AC160-2 141 h 160,00 22482,29 17 Autokraana Liebherr LTM 1060-2 300 h 60,00 18002,10 18 Tõstukiga veok 681 h 38,00 25883,51 19 Teleskooptõstuk 280 h 38,00 10640,00 20 Korvtõstuk 2 tk 209 ööp 192,00 40210,07 21 Ressursid 9254,68 22 Elektrikulu 164655,2 kwh 0,05 8891,38 23 Veekulu 210 m³ 1,73 363,30 24 Veod 4758,30 Jäätmekäitlus 2x14 25 m³ konteiner 51 kord 93,30 4758,30 26 Ehituplatsi üldkulud 374860,11 27 Juhtimiskulud 325870,86 28 ITP palgad 14 kuu 15800,00 221200,00 29 Kontori ülalpidamiskulud 14 kuu 450,00 6300,00 30 Abitööliste palgad 14 kuu 5383,72 75372,08 31 Ehitusobjekti valve 14 kuu 1642,77 22998,78 32 Kulud abistavatele tegevustele 48989,25 33 Ehitusaegne koristus 19595,7 m² 2,50 48989,25 Kokku 629218,70 Käibemaks 20 % 125843,74 Kokku koos käibemaksuga 755062,44 Organiseerimise kulude osatähtsus otsemaksumusest % 4,1 Otsemaksumus 18231177,14 29

8. TÕSTEMEHHANISMID Ehitatava hoone põhiliseks montaažikraanaks on valitud roomikkraana Coles R600 70 t noolepikkusega 30 m ettevõttest Kraana Kaks OÜ (tabel 6). Roomikkraanaga monteeritakse kõiki hoone raudbetoonkonstruktsioone ning terastalasid vahelagede osas. Erandiks on hoone kõrgusmärgist + 17,09 m kõrgemal asuvad vahelae talad, õõnes- ja TT-paneelid ning monteeritavad jäikusseinad telgedevahemikus 14-18/D*-F. Nimetatud elementide monteerimiseks kasutatakse autokraanat Terex Demag AC 160-2 firmalt Ithal Kraanad OÜ tõstevõimega 160 t (joonis 1). Katuste teraskonstruktsioone paigaldatakse autokraanaga Liebherr LTM 1060-2 tõstevõimega 60 t ning varustatud lisanoolega (joonis 2). Väiksemaid tõstetöid teostab teleskooptõstuk noolepikkusega kuni 19 m, mis tellitakse platsile vastavalt vajadusele. Tabel 6 Kraana Coles R600 tõstevõime 30 m noole pikkuse juures [8] Tõste kaugus (m) 5 6 7 8 9 10 12 14 16 18 20 22 Tõstevõime (t) - 33,2 28,8 25 22,6 20,4 15,7 12,3 10,1 8,4 7,1 6,1 Põhikraana valiku kriteeriumideks olid roomikkraana mobiilsus, lühike aeg ümberpaigutamisel, manööverdus- ja läbivusvõime ehitusplatsi tingimustes ning soodsam tunnihind. 30

Joonis 1. Autokraana Terex Demag tõstegraafik [9] 31

Joonis 2. Autokraana Liebherr LTM 1060-2 [9] Fassaadielemente ja sandwich-paneele monteeritakse veoautol oleva tõstemehhanismiga. Sandwichpaneelid, mis asuvad katuseparkla osas paigaldatakse minikraanaga katuseparkla tasapinnalt. Minikraana tõstegraafik on toodud järgneval joonisel (joonis 3). Kraana omakaal on 3850 kg. 32

Joonis 3. Väikekraana UNIC URW-376 [10] 33

9. KATUSEPARKLA RAJAMISE TEHNOLOOGILINE KAART Katuseparkla tehnoloogiline kaart sisaldab katuseparklaga piirnevate monteeritavate elementide montaaži ja katusekonstruktsioonide rajamist. Tehnoloogiakaarti vaadata koos joonisega (lisa 4). 9.1. Montaažitööd Montaažitöid viiakse läbi objekti üldkraanaga Coles R600 70t, mis on varustatud 30 m noolega. Kirjeldatud on postide, talade ja õõnespaneelide montaaži. Montaažitööde ajaks on eelnevalt rajatud vundamendid ja teostatud tagasitäide kõrgusele 0,70 m. Alustatakse postide paigaldusega teljel A/1. Esimesel päeval monteeritakse ainult postid. Edasi monteeritakse talad ning taladele õõnespaneelid. Sama tööjärjekorraga liigutakse edasi järgmisele haardealale. Kõikide raudbetoonelementide montaaž on ette nähtud otse elemendiveokilt ilma vaheladustamiseta. Elementide tarnijale on koostatud kellaajaline elementide tarnegraafik, mille alusel elemendid tarnitakse objektile. Tarnegraafik on toodud tabel 7. Platsile saabuvate elementide vastuvõtmisel kontrollida elementide mõõte ja vastavust etteantud tolerantsidele. Pinnaviimistluse kvaliteeti ja vastavust projektile. Kõik puudused ja defektid fikseeritakse vahetult pärast nende avastamist mittevastavusaktiga, millele lisatakse fotod. Montaažitöödel on brigaadi suurus 7 töölist. Kolm on monteerijat, kaks armeerijat ning kaks raketise- ja monolitiseerimise töödel. 9.1.1. Monteeritavate elementide tarnegraafik Järgnevalt on toodud vastavas töölõigus monteeritavate elementide tarnegraafik montaažitööde esimese päeva kohta. Tarnegraafiku põhi on võetud E-Betoonelemendi veebilehelt. Tarnegraafiku koostamisel on arvestatud, et veoki täismass ei ületaks 40 t. Esimesel päeval monteeritakse raudbetoonposte 33 tk. Ühe koormaga tuleb platsile 3 posti kokku 12 koormat. Veokite intervall 45 min. 34

Tabel 7 Raudbetoonpostide kella-ajaline tarnegraafik RB ELEMENTIDE KELLAAJALINE TARNEGRAAFIK OBJEKT Mustamäe Tarne-graafiku Keskus saaja Betoontoodete valmistaja OBJEKTI AADRESS A.H. Tammsaare tee 104a Nimi Tel Müügitellimuse nr 0502-2015 Faks Kontaktisik objektil E- post Kontaktisiku telefon Kuupäev Kell Pos.nr Arv Elemendi tüüp Märkused 5.02.2015 8:00 MPO/103 1 R/B post MPO/104 1 R/B post MPO/109 1 R/B post 8:45 MPO/110 1 R/B post MPO/113 1 R/B post MPO/115 1 R/B post 9:30 MPO/101 2 R/B post MPO/102 1 R/B post 10:15 MPO/111 1 R/B post MPO/102 2 R/B post 11:00 MPO/107 1 R/B post MPO/111 1 R/B post MPO/101 1 R/B post 11:45 MPO/101 3 R/B post 13:00 MPO/101 3 R/B post 13:45 MPO/101 3 R/B post 14:30 MPO/108 1 R/B post 35

Kuupäev Kell Pos.nr Arv Elemendi tüüp Märkused MPO/112 1 R/B post MPO/114 1 R/B post 14:30 MPO/125 1 R/B post MPO/117 1 R/B post MPO/116 1 R/B post 15:15 MPO/118 1 R/B post MPO/102 1 R/B post 16:00 MPO/101 1 R/B post MPO/119 1 R/B post MPO/102 2 R/B post KOOSTAS Artur Akulov TELEFON ETTEVÕTE KUUPÄEV 30.01.2015 9.1.2. Postide montaaž Vundamenti on eelnevalt valu ajal paigaldatud ankrupoldid. Enne tõstmist rihitakse ankrupoltidel olevad mutrid koos seibidega õigele kõrgusele kasutades selleks lasernivelliiri. Post tõstetakse vundamendile kasutades kraanat, mis on varustatud spetsiaalse terassõrmega läbimõõduga 70 mm. Post kinnitub ankrupoltidele postikingade abil. Jälgida, et post oleks orienteeritud õigesse suunda. Enne mutrite pingutamist kontrollida vesiloodiga elemendi vertikaalsust. Kui post on kohtkindlalt fikseeritud, saab eemaldada tõstevahendi ning teostada järgnevate elementide montaaži. Järgnevaks etapiks on postikingade monolitiseerimine jootebetooniga enne mida kontrollitakse postide paigaldustolerantse geodeetilisel mõõtmisel ning vajadusel reguleeritakse poste täiendavalt. Tööde ajal tuleb kontrollida iga elemendi tähistust ning kontrollida selle vastavust joonisele. Montaažibrigaadi koosseisu kuulub kolm töölist. Üks tööline kinnitab tõstevahendi tõstetava elemendi külge veokil ning kaks monteerivad posti. 36

9.1.3. Talade montaaž Talade monteerimise eelduseks on, et postid on monolitiseeritud ning jootebetooni on saavutanud 70%. tugevusest. Talade tõstmisel kasutatakse tõstevahendina kett-troppe, mis kinnitatakse talades olevate tõsteaasade külge. Tõsteaasad lõigatakse hiljem ära. Tööde teostamiseks kasutatakse kahte teleskooptõstukit. Kumbki tõstuk on mehitatud ühe töölisega ning on positsioonil tala paigalduskohas. Tala rihitakse paika kasutades rihtimiskange. Postide konsoolsete tugede peal on tootja poolt paigaldatud neopreenkummimatt. Tala fikseeritakse postidest väljaulatuva ankurduspoldiga, mis läbib talas oleva ava. Ankrupoldi ja kinnitusmutri vahele tuleb paigaldada seib. 9.1.4. Õõnespaneelide montaaž Õõnespaneelide vastuvõtmisel peab jälgima pingetrosside sisselibisemise ulatust. Lubatav libisemine on Ø9,3 mm trossi puhul 2,0 mm ja Ø12,5 mm puhul 3,0 mm [11]. Tehases kontrollitud trossid on markeeritud ning on projekteerija poolt lubatavates piirides. Katuseparkla osa asub teljevahemikus A-F/2-10. Õõnespaneelide monteerimiseks katuseparkla osas kasutatakse spetsiaalset tõstetraaversit, mis on varustatud tõstehaaratsitega. Paneeli gabariitidega sobiv tõstetraavers tuuakse platsile elementide tarnija poolt koos esimese koormaga ning saadetakse tagasi pärast viimase paneeli paigaldamist. Paneelide puhul, kus ei ole võimalik kasutada haaratseid tuleb kasutada pehmeid tõstetroppe. Enne paneelide montaaži tuleb talad toestada nii, et oleks välditud tala pöördumine ekstsentrilisest koormusest. Toestuseks kasutada tugiposte Peri MULTIPROP Slab Prop või analoogi. Kaldtee katuseparklasse kulgeb telgedes E-F/21-10. Panduse monteerimisel kasutatakse kett-troppe, mis kinnitatakse paneelidesse paigaldatud tõsteaasade külge. Konstruktiivselt paigaldatakse paneelid piki panduse kalde suunda. Pandus on 12,5% kaldega. Troppide kahte ketti tuleb lühendada. Pikemad ketid tuleb võtta pikkusega 8,30 m ja lühemad 7,48 m (vt. joonist lisas 4). Selliste kettide pikkuse juures jääb paigaldusel paneeli ülemine ots alumisest ca. 5 cm kõrgemale. Nii saab kõigepealt rihtida paneeli alumist otsa ning siis ülemist. Tööliste brigaad koosneb ühest troppijast ja kahest monteerijast. Üks monteerijatest töötab teleskooptõstukis paneeli kõrgema otsa juures, teine paneeli alumise otsa juures eelmises kõrgusjärgus paigaldatud paneelide peal. Töid alustatakse panduse madalamast osast telgede E-F/20-21 vahemikus ning liigutakse panduse tõusu suunas ülesse. Eelnevalt on üleslaotud paneelide tugimüürid telgedel 19/E-F ja 20/E-F. Esimeses etapis 37

monteeritakse telgede vahemik E-F/13-21. I etapp monolitiseeritakse pärast mida teostatakse teine etapp teljeni 10. Paneelides olevad tõsteaasad lõigatakse pärast paigaldamist maha. Pärast paneelide montaaži paigaldatakse hoone perimeetrile ja avade servadele ajutised ohutuspiirded. 9.1.5. Õõnespaneelide monolitiseerimine Raketised moodustatakse hoone perimeetril ning vahelae ja seina kokkuviimisel paneelide külgpinna ja seina vahele. Raketised peavad olema ehitatud nii, et nende püsimajäämine oleks tagatud kogu betoneerimise protsessi ja betooni kivinemise vältel. Raketise materjalina kasutada 20 mm niiskuskindlat vineeri. Enne monolitiseerimist paigaldatakse paneelide vuukidesse konstruktiivses projektis nõutav armatuur, mille kohta koostatakse kaetud tööde akt. Armatuur peab olema paigaldatud selliselt, et see püsiks betoneerimistööde ajal omal kohal ning oleks tagatud nõutud kaitsekiht. Kaetud tööd annab üle alltöövõtja ning võtavad vastu omanikujärelevalve teostaja ja peatöövõtja esindaja. Kaetud tööde akt peab olema koostatud selliselt, et selle taasesitamine oleks võimalik paberkandjal ja digitaalselt. Vastutusrikaste konstruktsioonide armeeringust tehakse kuupäevaga märgistatud fotod, mis on kaetud tööde akti lahutamatuks osaks. Monolitiseerimiseks kasutatakse peenbetooni C30/37 vastavalt projektis nõutule. Betoon paigaldatakse vuukidesse ning tihendatakse nuivibraatoriga Ø25 mm. Betoon tuuakse platsile segurautodega ja pumbatakse valukohani pumpmikseriga. Betoneerimisel jälgida, et paneelide õõnsuste ees olevad korgid oleksid olemas ja liikumatult fikseeritud. Betoneeritavad konstruktsioonid peavad olema puhtad lumest, jääst, lahtisest tolmust ja materjalijääkidest. Eemaldada liigne vesi. Tööd algavad jaanuari kuus ja kestavad mai lõpuni. Sellest tulenevalt on vaja rakendada talviseid betoneerimise võtteid. Betoneeritavasse konstruktsiooni paigaldada küttekaablid tagamaks betooni kivinemise. Talvist betoneerimist rakendada seni kuni ööpäevane keskmine õhutemperatuur langeb alla +5ºC. Betooni temperatuur ei tohi langeda alla 0ºC enne betooni survetugevuse 5 MPa saavutamist [12, p. 55]. Betooni saabumisel ehitusplatsile esitab veokijuht tööde teostajale saatelehe, mille vastavust tellimusele kontrollib alltöövõtja töödejuht. Brigaadi kuulub neli töömeest. Kaks armeerijat ja kaks raketise ehitajat, kes kõik teostavad hiljem monolitiseerimistöid. 9.1.6. Trepielementide montaaž Trepielementide monteerimise eeldustööna tuleb eelnevalt üles laduda trepikodade seinad. Trepikodade TK1 ja TK2 seinad laotakse Columbia-Kivi 240 ja TRA1 seinad 190 õõnesbetoonplokkidest. Plokid 38

armeeritakse Ø12 mm terasarmatuuriga ning betoneeritakse täis. Seintesse jäetakse õigetele kõrgustele pesad trepimademete monteerimiseks. Trepimademed monteeritakse peitkonsoolidele, mis oma ehituselt on teleskoopne nelikanttoru ning on tehases paigaldatud elemendi sisse. Trepimade tõstetakse ettevaatlikult trepikotta sisse ning toetatakse eelnevalt vajalikule kõrgusele nivelleeritud ajutistele tugedele. Kui peitkonsool on trossi abil mademest välja tõmmatud võib tropid eemaldada. Seina sees olev tasku monolitiseeritakse jootebetooniga, mille 70% survetugevuse saavutamisel on lubatud toed eemaldada. Kui kaks esimest trepimade on monteeritud, paigaldatakse esimene trepimarss. Trepimarss toetub mademe konsoolsele osale. Eelnevalt paigaldatakse mademele rihtimislapid. Mademe ja marsi vaheline vuuk monolitiseeritakse jootebetooniga. Korraga monteeritakse ühe korruse kõrguses. Elementide tõsteteks on kasutusel kett-tropid. Tropid kinnitatakse trossaasade külge, mis on eelnevalt paigaldatud elementide seest olevatesse ankrupesadesse. Tõsteaasad tuleb ankrupesadesse keerata keermestatud osa lõpuni. Pärast montaaži ankrupesad täidetakse tsementseguga. Pärast monolitiseerimist kaetakse trepimade ja marss betoonpinna kaitseks vineeriga, mille alla asetatakse parketi alusvaip. 9.1.7. Vaheladustamine Vaheladustamine toimub ainult vajaduspõhiselt. Kui ilmneb vältimatu vajadus elementide vaheladustamiseks enne montaaži, siis tuleb täita tootjapoolseid juhiseid. Õõnespaneele mitte virnastada rohkem kui neli paneeli üksteise peale. Virnastades jälgida elementide monteerimisjärjekorda ehk virnas esimesena paika minev paneel peab olema pealmine ja viimasena paika minev paneel alumine. Õõnespaneelide ladustamise kohas peab alus olema stabiilne ja tasane. Paneelid asetada prussidele nii, et alumise paneeli ja pinnase vahele jääks vähemalt 200 mm. Vahelauad tuleb asetada kohakuti ja maksimaalselt 300 mm paneeli servast. Soovituslik vahelaua paksus 50-75 mm. Ladustamine on illustreeritud järgneval joonisel (joonis 4). 39

Joonis 4. Paneelide vaheladustamine [11] 9.1.8. Nõuded montaažitöödele Tõstetropid tuleb kinnitada nii, et troppide omavaheline nurk ei ületaks 90º. Betoonvalmistooted peavad vastama standardis EVS-EN 13369:2013 Betoonvalmistoodete üldeeskirjad peatükis 4.3. toodud nõuetele. Betoonkonstruktsioonide ehitamine peab vastama standardis EVS-EN 13670:2010 esitatud nõuetele. Montaažitööde tolerantsid on toodud järgnevas tabelis (tabel 8). 40

Tabel 8 Monteeritavate raudbetoonelementide paigaldustolerantsid [13] Postid Hälbe liik Lubatavad tolerantsid Märkused Telgedevaheline kõrvalekalle ±20 mm Paigaldus kõrgus ±15 mm Vertikaalsus ±10 või L/750 Talad Telgedevaheline kõrvalekalle ühisel toel ±20 mm Kõrgus toel ±15 mm Vertikaalsus ±10 Õõnespaneelid Toetuspikkus, paneeli paksus 320 mm 40 mm Toetus betoon või teras Toetuspikkus, paneeli paksus 400 mm 80 mm Toetus betoon või teras Toetuspikkus, paneeli paksus 265 mm 80 mm Toetus müürikivi Toetuspikkus, paneeli paksus 320 mm 100 mm Toetus müürikivi Õõnespaneelide otste vaheline vuuk 40 mm 9.1.9. Ohutusnõuded montaažitöödel Monteerijad peavad olema varustatud turvarakmetega, mis on kinnitatud piisavalt stabiilse konstruktsiooni külge. Kohustuslik on kaitsekiiver, turvajalatsid ning erksat värvi tööriided või ohutusvest. Signaalid annab üks isik. Stopp signaali võib anda iga töötaja, kes märkab ohtu. Keelatud on viibida kõrgusjärgust korruse võrra madalamal samas haardealas. Lubamatu on konstruktsioonide tõstmine üle monteerijate töökoha. Tõstetavatel elementidel ja konstruktsioonidel on keelatud viibida teisaldamise ja paigaldamise ajal. Tõstetud elemendid tuleb paigaldada ilma, et need põhjendamatult 41

ripuksid kraana otsas. Paigaldatud elementide troppidest vabastamine on lubatud vaid pärast nende kinnitamist. Montaažitööd tuleb peatada tugeva tuulega üle 15 m/s, samuti tugeva lume- ja vihmasaju korral. Montaažitööde ohutsoon tuleb piirata ohutuslindiga. [14] 9.1.10. Tööriistad montaažitöödel Järgnevalt on toodud olulisemad tööriistad montaažitööde läbiviimiseks (tabel 9). Tabel 9 Montaažitööde tööriistad Jrk. Nimetus Kogus Ühik 1 Vesilood 1 tk 2 Lööktrell 1 tk 3 Akutrell 1 tk 4 Montaažikang 2 tk 5 Silmusvõtmed 1 kmpl 6 Vasar 1 tk 7 Lasernivelliir 1 tk 8 Haamer 1 tk 9 Ketassaag 1 tk 10 Labidas 2 tk 11 Hari 1 tk 12 Mõõdulint 3 tk 13 Redel 2 tk 14 Segumikser 1 tk 15 Ämber 1 tk 16 Kellu 1 tk 17 Rihtlatt 1 tk 18 Nuivibraator 1 tk 19 Ketaslõikur 1 tk 20 Armatuuritangid 1 tk Armatuuri 21 painutuspink 1 tk 22 Terassõrm Ø70 mm 1 tk 42

9.2. Pööratud katus Katusetöödega alustamiseks peavad olema montaažitööd lõpetatud. Kõik monolitiseerimistööd peavad olema teostatud, pindadelt üleliigne betoon eemaldatud ning konarused lihvitud. Samuti on paigaldatud ka välisseina sandwich-paneelid, mis moodustavad katusepinnast üle ulatudes parapeti. Kaldtee kihtide rajamine on analoogne katuseparklale, puuduvad äravoolutrapid, pealiskihis paiknevad sõidukite rataste alla jääva ala ulatuses küttekaablid. 9.2.1. Tasanduskiht Kaldu monteeritud õõnespaneelidele teostatakse tasandusvalu kiht paksusega 0 40 mm. Neelukohtades moodustatakse vastukalded vastavalt katuseplaanile. Sellega antakse kahesuunaline kalle trapi suunas ning tagatakse ühtlasem aluspind hüdroisolatsioonile. Kallete väärtusi jälgida jooniselt. Aluspinna ettevalmistus näeb ette pinna puhastamist lahtisest tolmust, mustusest, õlist ja muudest naket halvendavatest ainetest. Puhastatud aluspind töödelda nakkedispersiooniga PENOSIL Premium BetPrimer [15]. Hoone perimeetril ja kommunikatsioonide juures paigaldada servailint 10 mm. Katuseparkla tasandusvalu on jaotatud neljaks haardealaks. Esimesena alustatakse esimesel haardealal telgede vahemikust C-F/2-6. Edasi liigutakse järgmistele haardealadele numbrilises järjekorras. Haardealade jaotust vaata jooniselt (lisa 5). Tasanduskihi pind peab jääma rihtlati tasasusega klassi C nõuetele. 9.2.2. Hüdroisolatsioonitööd Enne hüdroisolatsioonikihi rajamist puhastatakse aluspind tolmust, mustusest, üleliigsest veest, niisked pinnad kuivatada gaasipõletiga. Betoonpinnad kaetakse bituumeni baasil krundiga. Hüdroisolatsioonitööde käigus paigaldatakse sadevee äravoolutrapid. Paigaldamisel järgida tootjapoolseid juhiseid. Katuse tasapinna ja parapeti vahelisse nurka paigaldatakse puidust kolmnurkliist. Tööde teostamiseks kasutatakse ühe düüsiga propaanpõletit. Rullmaterjali alumise pinna kuumutamisel peab see olema sulanud nii, et materjalirulli ette moodustub sulabituumeni vall. Kuumutada tuleb kogu rulli ulatuses ühtlaselt, vältida materjali ülekuumutamist ja tugikanga rikkumist. Ülekatete kohal peab bituumen vabalt välja valguma 5 10 mm ulatuses, vältida jõuga bituumeni väljasurumist. Katte alla ei tohi tekkida õhutaskuid. [16] 43

Tööde ajal ja lõppedes tuleb sulgeda ligipääs katusele töödega mitteseotud isikutele. SBS rullmaterjal rajatakse kolmes kihis (TL2+TL2+TL2) kusjuures paanide ülekatted ja pikkivuugid tuleb asetada üksteise suhtes nihkega 1/3 rulli laiusest (joonis 5). Ülespöörded teostatakse selliselt, et kaetud on kogu parapeti vertikaalne ja horisontaalne osa. Ülespööre lõpetatakse fassaadi välimisel pinnal 50 mm ulatuses. Kohtades, kus SBS kate pöörab seina peale paigaldatakse serva katteplekk. Joonis 5. Vuukide nihutamine [14] 9.2.3. Veekatse Enne soojustuse paigaldamist tuleb hüdroisolatsioonile teostada veekatse. Veekatse teostatakse ainult katuseparkla osale. Selleks rajatakse katuseparkla ja panduse liitumiskohale ajutine ülespööre puitprussidest. Katuse äravoolutrappi paigaldatakse madal toru, mis on katuse tasapinnast sellisel kõrgusel, et soovimatul vee taseme tõusmisel kriitilisele tasemele on võimalik vee äravool. Katse kestab 24 tundi ning katus on pideva järelevalve all kogu katseperioodi vältel. [16] 9.2.4. Soojustus Enne soojustust paigaldatakse drenaažimatt paksusega 10 mm. Soojustusena kasutatakse suletud pooridega polüstüreenplaate kogupaksusega 260 mm. Soojustus paigaldatakse kolmes kihis nii, et plaatide vuugid oleksid omavahel nihkes 200 mm. Soojustuse peale paigaldatakse polüetüleenkile 44

0,2 mm, servad ülekattega. Vältimaks soojustusplaatide lendumist tuulega tuleb koheselt paigaldada armatuurvõrk, mis hiljem tõstetakse distantspuksidele. 9.2.5. Pealiskiht Kaitsekiht on monoliitne terasarmatuurvõrguga armeeritud raudbetoonplaat (täpsemalt vaadata projektist). Kihi keskmine paksus on 120 mm. Servades on kõrgendus põrke- ja ohutuspiirete kinnitamiseks. Plaadi pind töödeldakse pinnakõvendiga Mastertop 100CZ ning silutakse terashõõrutiga. Pinna kvaliteedinõuded peavad vastama klassile A. Enne betoneerimist koostatakse kaetud tööde akt, kus on fikseeritud betoneeritav konstruktsioon, kasutatud materjalid, kooskõlastused. Akti allkirjastamisega antakse luba teostada edasisi töid. Pealiskihi valamine on jaotatud haardealadeks sarnaselt tasanduskihi töödele. Hoone perimeetril, kommunikatsioonide, postide juures paigaldada servalint paksusega 10 mm. Armeerimist alustatakse põhivõrgu laotamisega soojustusele. Seejärel tõstetakse võrk distantspuksidele (60 mm). Võrgu ülekate teha vähemalt võrgusilma ulatuses (200 mm). Paigaldatakse plaadi servaarmatuur ning deformatsioonivuugi elemendid vastavalt projektile. Panduse osas paigaldatakse isereguleeruvad küttekaablid armatuurvõrgu külge. Pärast lihvimist kaetakse pind järelhooldusainega. Valupäevale järgneval päeval lõigatakse plaadi pinnale 5 mm sügavused mahukahanemisvuugid sammuga 3x3 m. Teostada proovilõikamine esteetiliselt vähemtähtsates kohtades. Kui lõikamise tulemusel ei jää soon korrektsete servadega, siis peatada töö ning oodata betooni piisavat kivinemist seni kuni vuuk jääb lõikamisel sirgete servadega. 9.2.6. Pealesõiduplaat Pealesõidu plaat on monoliitne raudbetoonplaat killustikalusel. Rajatakse pandusele sissesõidu juurde. Pinna töötlus sama, mis ülejäänud panduse ja katuseparkla osas. Plaat valatakse koos V haardealaga ning on hoonest eraldatud deformatsioonivuugiga. 45

9.2.7. Nõuded betoonitööde Järgnevalt on toodud betoonpindade kvaliteedinõuded (tabel 10). Tabel 10 Nõuded terashõõrdepinnale [17, p. 34] Kvaliteeditegurid Nõuded Klass A Klass C¹ Mügar: - suurim kõrgus (mm) 3 6 - suurim laius (mm) 4 20 Süvend: - suurim sügavus (mm) 3 7 - suurim laius (mm) 4 15 Tööriista jälg: Astmelisus (mm) 2 5 Poorid: - suurim läbimõõt (mm) 4 12 - suurim koguarv (tk/m²) 25 200 Pinna tasapinnalisus: - suurim lubatud hälve (mm/1,5 m) 6 8 Värvimuutus: -hallid pinnad (klassid) C ¹Nähtavale mittejäävad pinnad, õõnespaneeli tasandusvalu. 9.2.8. Masinad Katusetööde läbiviimisel on kasutusel betooni transportimiseks betoonisegurautod ja pumpauto betooni pumpamiseks paigalduskohani, pumpautole lisatakse kummivoolikud sõltuvalt haardealast. Betooniautode pesemise ala vaata objekti üldplaanilt lisas 3. Katusematerjalide tõsted teostatakse 46

hüdraulilise kraanaga varustatud veoautoga, mis toob materjalid ka objektile. Katuse pinnal transporditakse materjalid kas käsitsi või käsikahveltõstukiga. Valitud veoauto Volvo FM9 hüdrotõstukiga PALFINGER 32000 D, mille tõstevõime konkreetsesse töötsooni on 4,3 t ja maksimaalne 6,3 t. Maksimaalne tõstekõrgus 18 m (joonis 6). Joonis 6. Tõsteseadme PALFINGER 32000 D tõstegraafik [18] 9.2.9. Nõuded katusetöödele Vältida tuleb valmis hüdroisolatsiooni pinnal liigset käimist, materjalide- ja prahi vedu. Materjalirullid tuleb ladustada püstises asendis. Ladustamisel olemasolevale kattele tuleb kasutada piisava jäikusega puidus ehitusplaati hoidmaks ära katusekatte rikkumise. Töökatkestuste puhul jälgida, et sademevesi ei 47

pääseks valmis hüdroisolatsiooni alla. Paanide paigaldamise järjekord peab olema selline, et vesi valguks trapi suunas üle vuukide, mitte vastuvuuki (joonis 7). Kõik läbiviigud tuleb teha vastavalt projektile. Pikiülekate peab olema vähemalt 100 mm ja ristiülekate vähemalt 150 mm. Joonis 7. Paanide paigaldamise järjekord [16] 9.2.10. Ohutusnõuded katusetöödel Rullmaterjali keevitamine on tuletöö. Tuletöö teostamist reguleerib tuleohutuse seadus. Tuletöö läbiviijal peab olema vastav tuletöö tegemise kvalifikatsioon, mida tõendab tunnistus. Süttimisaltid materjalid peavad olema tuletöö tegemise kohast vähemalt 3 m kaugusel. Töö tegemiseks vajalik gaasiballoon paigutada selliselt, et see oleks kaitstud lahtise leegi ja kuumuse eest. Bituumeni kuumutamise puhul peab olema tuletöö tegemise kohast maksimaalselt 10 m kaugusel 4x6 kg tulekustutusmassiga tulekustutit, mis on töökorras ning valmis koheseks kasutamiseks. Tuletöö tegemisel peab olema veendunud, et seade, millega töid läbi viiakse on töökorras ning sihipärase kasutuse puhul ohutu. Töö katkestamise ajal paigutatakse töövahendid selliselt, et oleks välditud süttimise oht nende kuumusest või leegist. Töö tegijal peavad olema seljas raskestisüttivast materjalist kaitseriided, turvajalatsid. [19] 48