Aastaaruanne 2007 TARTU ÜLIKOOL. TARTU ÜLIKOOL

TARTU ÜLIKOOL 2007 Aastaaruanne 2007 www.ut.ee Aastaaruanne 2007 TARTU ÜLIKOOL

Tartu Ülikooli AASTAARUANNE 2007

Tartu Ülikooli AASTAARUANNE 2007 Tartu 2008

Tartu Ülikooli aastaaruanne 2007 Tartu Ülikool Ülikooli 18 50090 TARTU info@ut.ee www.ut.ee Toimetaja Piret Orav Kujundaja Maarja Roosi, multimeedia talitus Trükk Tartu Ülikooli Kirjastus Autoriõigus Tartu Ülikool, 2008 ISSN 1406-3042

SISUKORD 9 10 11 14 15 15 20 26 29 29 36 36 44 48 48 48 49 49 59 60 62 66 66 67 67 69 70 71 74 84 84 85 86 86 88 91 1. EESSÕNA / Alar Karis Tartu Ülikooli üldandmed 2000 2007 2. TARTU ÜLIKOOLI STRUKTUUR JA ORGANISATSIOON / Sirje Mark, Ivar-Igor Saarniit Tartu Ülikooli struktuur ja organisatsioon seisuga 31.12.2007 3. LIIKMESKOND 3.1. Töötajad / Raivo Valk, Jelena Frolova 3.2. Üliõpilased / Ülle Hendrikson, Dina Lepik, Kersti Roosimäe, Ülle Tensing 3.3. Külalis- ja väliskülalisüliõpilased / Ene Küüner, Ülle Tensing, Jaanika Haljasmäe 4. ÕPPETÖÖ 4.1. Üliõpilaste vastuvõtt / Kaja Karo, Ülle Tensing, Siret Rutiku 4.2. Uued õppekavad / Ülle Hendrikson, Ülle Tensing 4.3. Õppetöö arendus ja kvaliteet / Ülle Hendrikson, Siret Rutiku, Anu Haamer, Allan Kährik, Marvi Remmik, Lehti Pilt, Dina Lepik, Aili Saluveer, Kersti Roosimäe, Helen Asveit, Helina Riisalu, Aile Rahel Ausna, Ülle Tensing, Margot Laneman, Tiia Ristolainen 4.4. Lõpetamine ja eksmatrikuleerimine / Ülle Hendrikson, Dina Lepik, Kersti Roosimäe 5. TEADUSTÖÖ Sissejuhatus / Indrek Ots 5.1. Teaduspreemiad / Kristel Mikkor 5.2. Teaduse tippkeskused ja doktorikoolid / Anne Tenno, Riin Savi 5.3. Silmapaistvamad teadussaavutused 5.4. Publikatsioonid / Irina Kärkkänen, Eva Liivak, Kristel Mikkor 5.5. Teadusürituste korraldamine ja seal osalemine / Eva Liivak 5.6. Teadustöö finantseerimine / Irina Kärkkänen, Sigrid Int 6. ARENDUSTEGEVUS JA TEENUSED ÜHISKONNALE 6.1. Arendustegevuse põhisuunad / Vahur Valdna 6.2. Innovatsiooni tugiteenused / Erik Puura, Reet Adamsoo 6.3. Olulisemad teadus- ja arendusprojektid / Riin Savi 6.4. Rahvusvaheline koostöö / Lauri Randveer 6.5. Regionaaltegevus / Jan Seepter 6.6. Täienduskoolitus, teaduskool / Ülle Kesli, Viire Sepp 6.7. Õppe- ja teadustöö tugitegevus ning teenused ühiskonnale / Martin Hallik, Reet Mägi, Heiki Tamm, Harry Lemberg, Kulno Kungla, Maarika Härma, Rassel Illak, Anne Viidalepp, Viive Eltmaa 7. HALDUSTEGEVUS 7.1. Planeerimine ja hangete korraldamine / Heiki Pagel 7.2. Ohutuse tagamine / Gero Kartau 7.3. Infotehnoloogia / Olav Kiis, Andres Salu 7.4. Kinnisvarakorraldus / Ahto Kallion, Erki Tamm, Urmas Heiter 7.5. Ehitus- ja remonditööd / Ahto Kallion, Ahto Põldes 7.6. Tehnovõrkude ja elektripaigaldiste korraldus / Ahto Kallion, Arvo Avi

93 93 94 95 96 97 97 97 8. FINANTSTEGEVUS / Taimo Saan 8.1. Eelarve täitmine 8.2. Põhieelarve 8.3. Kapitalieelarve 8.4. Siselaenud 8.5. Eelarvejääkide ülekandmine 8.6. Eelarvevälised vahendid 8.7. Laekumised ja kulutused aastatel 2002 2007 99 LISAD 101 101 102 102 103 104 106 106 108 110 111 113 114 118 121 123 125 127 128 132 134 135 135 136 140 LISA 1 Lisa 1.1. Aruandes ja lisades kasutatud lühendid LISA 2. TARTU ÜLIKOOLI STRUKTUUR JA ORGANISATSIOON Lisa 2.1. Ülikooli nõukogu ja selle alalised komisjonid seisuga 31.12.2007 Lisa 2.2. Ülikooli valitsuse koosseis seisuga 31.12.2007 Lisa 2.3. Ülikooli struktuur seisuga 31.12.2007 LISA 3. LIIKMESKOND Lisa 3.1. Töötajate arv ja täidetud ametikohad seisuga 31.12.2007 Lisa 3.2. Õppejõudude arv ja täidetud ametikohad seisuga 31.12.2007 Lisa 3.3. Teadustöötajate arv ja täidetud ametikohad seisuga 31.12.2007 Lisa 3.4. Töötajate teaduskraadid seisuga 31.12.2007 Lisa 3.5. Ülikooli vabade kunstide professorid 1994 2007 Lisa 3.6. Töötajate vanuseline ja sooline koosseis seisuga 31.12.2007 Lisa 3.7. Üliõpilaste (v.a (välis)külalisüliõpilaste ja arst-residentide) arv õppeastmete järgi teaduskonniti ja valdkonniti Lisa 3.8. Üliõpilaste arvu muutus aastatel 2002 2007 (v.a külalisüliõpilased ja arst-residendid) Lisa 3.9. Kõrghariduse esimese astme ja integreeritud õppe üliõpilaste jaotus päritolu järgi maakondadest ja linnadest seisuga 31.12.2007 (v.a välisüliõpilased) Lisa 3.10. Välisüliõpilaste jaotus päritoluriigi järgi seisuga 31.12.2007 Lisa 3.11. Üliõpilaste arv ühe õppejõu kohta teaduskondade/kolledžite kaupa (v.a külalisüliõpilased ja arstresidendid) seisuga 31.12.2007 Lisa 3.12. Üliõpilaste eksmatrikuleerimise põhjused 2007. aastal Lisa 3.13. Väliskülalisüliõpilased (2006/2007. õa kevadsemester ja 2007/2008. õa sügissemester) Lisa 3.14. Külalisüliõpilased (2006/2007. õa kevadsemester ja 2007/2008. õa sügissemester) LISA 4. ÕPPETÖÖ Lisa 4.1. 2007. aastal akrediteeritud õppekavad Lisa 4.2. Kõrghariduse esimese astme ja integreeritud õppe vastuvõtt 2007. aastal (k.a välisüliõpilaskandidaadid) Lisa 4.3. Kõrghariduse teise astme vastuvõtt 2007. aastal (k.a välisüliõpilaskandidaadid)

144 145 147 151 153 155 159 160 161 162 162 163 164 165 166 166 167 167 168 171 172 174 175 177 178 178 178 184 185 185 186 189 193 195 196 198 Lisa 4.4. Kõrghariduse kolmanda astme vastuvõtt 2007. aastal (k.a välisüliõpilaskandidaadid) Lisa 4.5. Välisüliõpilaste vastuvõtt 2007. aastal Lisa 4.6. Kõrghariduse esimese astme lõpetamine 2007. aastal Lisa 4.7. Kõrghariduse teise astme lõpetamine 2007. aastal Lisa 4.8. Magistritööde (teadus- ja kutsemagistriõpe) kaitsmine 2007. aastal Lisa 4.9. Kõrghariduse kolmanda astme lõpetamine 2007. aastal Lisa 4.10. Residentuuri lõpetamine 2007. aastal Lisa 4.11. Õpetaja kutsetunnistuste väljaandmine 2002 2007 Lisa 4.12. Avatud ülikooli täienduskoolitus 2007. aastal LISA 5. TEADUSTÖÖ Lisa 5.1. Teaduspublikatsioonid 2007. aastal Lisa 5.2. Korraldatud teadusüritused ja nendel osalemine 2007. aastal Lisa 5.3. Teadusprojektide arv ja liigitus finantseerimisallikate kaupa 2007. aastal Lisa 5.4. Teadus- ja arendustegevuse tulud 2007. aastal finantseerimisallikate kaupa Lisa 5.5. Teadusraha jaotumine Eestis 2007. aastal Lisa 5.6. Olulisemad autasud 2007. aastal LISA 6. ARENDUSTEGEVUS JA TEENUSED ÜHISKONNALE Lisa 6.1. Teadus- ja arendustegevust toetavad 2007. aastal jõustunud dokumendid Lisa 6.2. Patendid ja patenditaotlused 2007. aastal Lisa 6.3. Toetused ja spin-off ettevõtted 2007. aastal Lisa 6.4. Tartu Ülikooli akadeemiliste töötajate välislähetused 2007. aastal Lisa 6.5. Tartu Ülikooli koostöölepingud välisülikoolidega seisuga 31.12.2007 Lisa 6.6. Ülikooli üritused maakondades ja linnades 2007. aastal Lisa 6.7. Teaduskool LISA 7. HALDUSTEGEVUS Lisa 7.1. Kinnisvara võõrandamistehingud 2007. aastal Lisa 7.2. Ülikooli 2007. aastal läbi viidud riigihanked Lisa 7.3. Infotehnoloogia areng LISA 8. FINANTSTEGEVUS Lisa 8.1. Eelarve tulud Lisa 8.2. Põhieelarve tulud struktuuriüksuste lõikes Lisa 8.3. Põhieelarve kulud struktuuriüksuste lõikes Lisa 8.4. Kapitalieelarve Lisa 8.5. Rektori reservfond Lisa 8.6. Eelarvevälised vahendid Lisa 8.7. Tartu Ülikooli eelarve täitmine 2002 2007

Eessõna 1. EESSÕNA Juubeliaasta Tartu Ülikoolis 2007. aasta oli Tartu Ülikoolile juubeliaasta ülikooli asutamisest möödus 375 aastat. See sündmus on laia tähendusega, sest juubelit tähistas kogu Põhja- ja Ida- Euroopa üks vanemaid ja tuntumaid ülikoole. Aasta 1632 märgib mitte ainult Academia Gustaviana rajamise algust, vaid akadeemilise hariduse ning rahvusvaheliste teadus- ja õppetöö sidemete teket Eestis tervikuna. See on olnud määrava tähendusega meie rahvusliku haritlaskonna kujunemisel läbi sajandite. Juubeliaasta jooksul toimus ülikoolis palju seminare, konverentse, näitusi ja kontserte, esitleti mitmeid uusi raamatuid, avati monumente ja mälestustahvleid kõik selleks, et meenutada ülikooli väärikat ajalugu ning siduda see tänapäeva ja tulevikuga. 2007. aasta oli rahvusvaheliste sidemete tugevnemise aasta ülikooli külastasid mitmed kõrged väliskülalised Nobeli preemia laureaatidest ministrite ja suursaadikuteni. Kõige krooniks külastas ülikooli Rootsi kuninganna Silvia, kes osales meie 375. aastapäeva kulminatsiooniüritustel koos Eesti riigipea ja teiste väärikate külalistega. Teguderohke oli 2007. aasta ka ülikooli õppe- ja teadustöö jaoks. Kasvas rahvusvaheline huvi meie doktoriõppe vastu ning tänaseks on meil doktorantuuris 6% välisdoktorante. Samas oli meie üliõpilastel võimalik kandideerida vahetusüliõpilaseks ligi paarisajas partnerülikoolis kokku 24 erinevas riigis. Tar tu Ülikoolis antava hariduse kvaliteeti hinnatakse ka Eestis jätkuvalt väga kõrgelt 2007. aastal otsustasid pooled Eestis medaliga gümnaasiumi lõpetanud noortest asuda haridust omandama just Tartu Ülikoolis. Ülikooli teadustöö taseme ja rahvusvahelistumise üheks heaks näitajaks on meie teadlaste jätkuv koostöö selliste maailma juhtivate tehnoloogiakontsernidega nagu Philips ja Samsung. Ülikooli professor Marika Mikelsaar pälvis Euroopa Liidu naisleiutaja ja innovaatori auhinna. Kaheksa ülikooli teadlast said riikliku teaduspreemia, mis näitab meie teadustegevuse kõrget taset ja selle väärtustamist ka riigi tasemel. Rõõmu võib tunda ka meie järelkasvu üle, sest ülikooli tudengid võitsid enamiku auhindu 2007. aasta riiklikul teadustööde konkursil ning presidendi kultuurirahastu noore teadlase preemia tuli taas Tartu Ülikooli. Seekord pälvis hinnatud preemia keemia instituudi vanemteadur Ivari Kaljurand. 2007. aasta oli edukas ka spordiareenil. Aasta tulemuste põhjal on Pekingi olümpiapääsme lunastanud juba meie maratonijooksja Pavel Loskutov, jalgrattur Grete Treier ja sulgpallur Kati Tolmoff. Ülikooli korvpallimeeskond tuli ootuspäraselt Eesti meistriks ning seab üha kõrgemaid sihte Euroopa korvpallikarussellis. Loodetavasti annab ülikooli spordihoone ümberehitus ja renoveerimine meie sportlaste ja üliõpilaste sportlikele tulemustele veelgi enam tuult tiibadesse, sest nende käsutuses on nüüdsest Baltikumi kaasaegseim kergejõustikumaneež ning Eesti üks esinduslikumaid spordikomplekse tervikuna. Usun, et juubeliaasta positiivsete emotsioonide põhjal oleme saanud palju häid mõtteid ja tegutsemisindu ka 2008. aastaks, mil ülikooli ootavad ees uued sihiseadmised ja väljakutsed. Alar Karis Rektor, professor

10 Tartu Ülikooli struktuur ja organisatsioon Tabel 1.1. Tartu Ülikooli üldandmed 2001 2007. 2007 2006 2005 2004 2003 2002 2001 1 TÖÖTAJATE ARV 3445 3362 3200 2941 2860 2828 2961 2 sh akadeemiline personal 1698 1629 1506 1368 1292 1237 1234 3 neist (korralised) professorid 152 138 139 131 125 122 125 4 Teaduskraadiga töötajad 1717 1646 1452 1345 1268 1185 1105 5 sh doktorid + kandidaadid 1011 936 852 820 767 724 704 6 magistrid 706 710 600 525 501 461 410 7 ÜLIÕPILASED* 16 992 17 744 18267 17356 17 036 17 139 15 546 8 sh välisüliõpilased 294 291 287 266 272 268 258 9 Päevane õpe 11 868 12 323 12 881 12 505 12 443 12 675 11 746 10 sh kõrghariduse esimene aste, 8321 8922 9662 9844 9866 10110 9276 arsti-, hambaarsti-, proviisori- ja integreeritud õpe 11 magistriõpe** 2350 2308 2104 1582 1524 1387 1200 12 õpetajakoolituse kutseaasta 36 101 136 144 149 183 13 interniõpe 1 4 8 94 115 14 residendiõpe 1 29 88 195 299 15 doktoriõpe 1197 1057 1012 910 813 740 673 16 Avatud ülikooli õpe 5124 5421 5386 4851 4593 4464 3800 17 sh kõrghariduse esimene aste, 3856 4172 4244 3813 3687 3586 3217 arsti-, hambaarsti-, proviisori- ja integreeritud õpe 18 magistriõpe 1268 1228 1100 986 856 819 544 19 õpetajakoolituse kutseaasta 21 42 51 49 58 39 20 doktoriõpe 1 1 1 21 Väliskülalisüliõpilased*** 360 338 300 162 205 195 186 22 Külalisüliõpilased Eestist*** 699 506 582 498 445 326 247 23 Arst-residendid 510 494 470 415 311 176 89 24 Kaitstud doktoridissertatsioonid 95 98 73 79 67 47 50 25 Kaitstud magistritööd 258 345 368 357 333 313 240 26 KOONDEELARVE, mln kr 1570,29 1 167,96 966,25 845,66 768,92 706,76 635,56 27 TEADUSTEEMAD JA PROJEKTID 856 866 796 672 728 669 658 28 sh sihtfinantseeritud 108 111 111 126 122 98 101 29 ETF-i grandid 325 321 320 332 326 333 301 30 Korraldatud konverentsid 254 324 367 324 339 315 280 31 Ettekanded 3029 3076 2999 2838 2747 2877 2602 32 PUBLIKATSIOONID**** 2742 2549 2760 2833 3779 3337 3023 33 sh ISI artiklid 614 513 495 490 460 414 441 34 muud teaduslikud artiklid 2328 2226 2265 2343 3319 2923 1500 * v.a (välis)külalisüliõpilased ja arst-residendid ** magistriõppes õpivad samaaegselt nii 4+2 kui ka 3+2 magistriõppekavade üliõpilased (vastuvõtt 4+2 magistriõppekavadele lõpetati 2005. aastal). *** (välis)külalisüliõpilaste arv kalendriaasta jooksul **** publikatsioonide klassifikaatori muutus alates 2006. a.

11 Tartu Ülikooli struktuur ja organisatsioon 2. TARTU ÜLIKOOLI STRUKTUUR JA ORGANISATSIOON Tartu Ülikool on avalik-õiguslik juriidiline isik (registreeritud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris 27.02.2003, reg kood 74001073), kes tegutseb Eesti Vabariigi põhiseaduse, Tartu Ülikooli seaduse, ülikooliseaduse, oma põhikirja ja teiste õigusaktide alusel. TÜ kõrgeim otsustuskogu on 45-liikmeline ülikooli nõukogu. Nõukogu koosseisu kuuluvad ametikoha järgi rektor, prorektorid, dekaanid, akadeemiline sekretär, raamatukogu, füüsika instituudi, tehnoloogiainstituudi, Pärnu kolledži, Narva kolledži ja Viljandi kultuuriakadeemia direktorid ning üliõpilasesinduse esimees. Lisaks nendele kuuluvad nõukokku teaduskondade ja üliõpilaskonna valitud esindajad. Õigusteaduskonnal, filosoofiateaduskonnal, arstiteaduskonnal ja sotsiaalteaduskonnal on nõukogus kaks esindajat, ülejäänud teaduskondadel üks esindaja. Üliõpilaskonna valitud esindajaid on nõukogus kaheksa. Nõukogu moodustab küsimuste ettevalmistamiseks ja ettepanekute tegemiseks alalised komisjonid akadeemilise komisjoni, eelarvekomisjoni, teadus- ja arenduskomisjoni ning õppekomisjoni. Akadeemilise komisjoni esimees on rektor, eelarvekomisjoni ning teadus- ja arenduskomisjoni esimeheks on teadusprorektor, õppekomisjoni esimeheks õppeprorektor. TÜ nõukogu liikmed ja selle alaliste komisjonide koosseis seisuga 31.12.2007 on toodud lisas 2.1. Tartu Ülikooli juhib rektor, kelle valib ülikooli valimiskogu viieks aastaks. Rektor teostab ülikoolis kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu, vastutab ülikooli üldseisundi ja arengu eest. Kuni 4.02.2007 oli rektoriks professor Jaak Aaviksoo, kes lahkus ametist omal soovil. Et 18. jaanuaril toimunud valimistel jäi rektor valimata, määras ülikooli nõukogu ajavahemikuks 5.02.2007 kuni 30.06.2007 rektori kohusetäitjaks professor Tõnu Lehtsaare. Alates 1.07.2008 juhib Tartu Ülikooli rektorina professor Alar Karis. Tegevusvaldkondade juhtimiseks nimetab rektor ametisse prorektorid ja vastutusalade direktorid. 31.12.2007 seisuga kuulusid ülikooli juhtkonda lisaks rektorile õppeprorektor professor Birute Klaas, teadusprorektor Kristjan Haller, administratsioonidirektor Mihkel Pärnoja, finantsdirektor Taimo Saan, haldusdirektor Riho Illak ja akadeemiline sekretär Ivar-Igor Saarniit. Nõuandva organina moodustab rektor käskkirjaga ülikooli valitsuse, mille koosseisu kuuluvad prorektorid, kõikide teaduskondade dekaanid ja üliõpilasomavalitsuse esindaja. Ülikooli valitsuse istungitel osalevad sõnaõigusega vastutusalade direktorid. Tartu Ülikooli valitsuse koosseis on toodud lisas 2.2. Ülikooli ja ühiskonda siduvaks nõuandvaks koguks on ülikooli põhikirja järgi Tartu Ülikooli kuratoorium. Vabariigi Valitsuse 30.04.2004. a nimetatud kuratooriumi koosseisu volitused lõppesid 27.04.2007. TÜ juhtimisstruktuuri skeem on toodud joonisel 2.1, lisas 2.3 on struktuuriüksuste loetelu. Ülikooli akadeemilise struktuuri moodustavad teaduskonnad, nende koosseisus olevad struktuuriüksused ja ülikooli asutused. TÜ põhikirja muudatus (TÜ nõukogu 22.12.2006 määrus nr 20) muutis oluliselt teaduskonna struktuuriüksuse staatust. Struktuuriüksusena administratiivse tegevuse mõistes käsitletakse ainult teaduskonna/asutuse põhimääruses nimetatud struktuuriüksusi. Akadeemiliseks põhiüksuseks on instituut. Dekaanil/asutuse juhil on õigus luua teaduskonna või asutuse põhimääruse alusel töökorralduslikke üksusi. Teaduskond ühendab teaduskonna põhimääruses nimetatud struktuuriüksusi ning teostab ülikooli eesmärki oma õppe- ja teadusvaldkonnas. Teaduskonna koosseisus võivad olla instituudid ja teised struktuuriüksused vastavalt teaduskonna põhimäärusele. Teaduskonna tööd juhib dekaan ning kõrgeim otsustuskogu on teaduskonna nõukogu. Teaduskondade ja ülikoolis tegutsevate muude nõukogude nimekiri on toodud lisas 2.4. Aasta lõpu seisuga oli ülikoolis 11 teaduskonda. Instituut on ülikooli akadeemiline põhiüksus, mis ühendab lähedaste erialade õppe- ja teadustööd. Instituudi tegevuse alused sätestatakse teaduskonna põhimääruses. Ülikooli asutus on ülikooli akadeemilises või haldus- ja tugistruktuuris iseseisvaid ülesandeid täitev üksus, mille eesmärk ning tegevuse alused on määratud ülikooli nõukogu kinnitatud põhikirjaga. Aruandeaasta lõpul oli ülikoolis 17 asutust, neist 8 teadus- ja arendusasutust (Eesti geenivaramu, Eesti mereinstituut, füüsika instituut, keemia instituut, molekulaar- ja rakubioloogia instituut, raamatukogu, tehnoloogiainstituut ning ökoloogia ja

12 Tartu Ülikooli struktuur ja organisatsioon maateaduste instituut), 5 kolledžit (Euroopa, Narva, Pärnu ja Türi kolledž ning Viljandi kultuuriakadeemia) ning 4 muid eesmärke täitvad asutust botaanikaaed, TÜ muuseumid, teaduskool ja katsekoda. Haldus- ja tugistruktuuri allüksused tegutsevad rektori käskkirjaga kinnitatud struktuuriüksuste kirjeldustes määratud eesmärgil neile antud õiguste piires. Allüksuste juhatajad annavad aru prorektorile või vastutusala direktorile. 31.12.2007 oli haldus- ja tugistruktuuris 8 osakonda, rektoraat, üks keskus ja üks büroo. Kui 2006. aastat võis nimetada struktuurireformi aluste väljatöötamise aastaks, siis 2007 toimus nende rakendamine. Uue loodus- ja tehnoloogiateaduskonna tegevuse alustamine jäi 2008. aasta algusesse (TÜ nõukogu 22.06.2007 otsus nr 42). Lähtuvalt varasemast TÜ nõukogu otsusest muutis TÜ nõukogu 2007. aastal teaduskondade põhimäärusi, sh struktuuri. Filosoofiateaduskonnas loodi teaduskonna kuue osakonna ja sotsiaalteaduskonna ühe osakonna töö ümberkorraldamisega 5 instituuti: - ajaloo ja arheoloogia instituut (ajaloo osakonna baasil, v.a etnoloogia eriala); - eesti ja üldkeeleteaduse instituut (eesti keele ja soome-ugri keeleteaduse osakonna baasil); - filosoofia ja semiootika instituut (filosoofia osakonna ja sotsiaalteaduskonna semiootika osakonna baasil); - germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut (kirjanduse ja rahvaluule osakonna ning vene ja slaavi filoloogia osakonna baasil); - kultuuriteaduste ja kunstide instituut (kirjanduse ja rahvaluule osakonna, kunstide osakonna ja ajaloo osakonna etnoloogia eriala baasil). Teaduskonna struktuuri määratles filosoofiateaduskonna põhimäärus (TÜ nõukogu 30.03.2007 määrus nr 6). Instituudid alustasid tegevust 16.04.2007. Füüsika-keemiateaduskonna koosseisus olev keemia osakond korraldati ümber teadus- ja arendusasutuseks TÜ Keemia Instituut (TÜ nõukogu 22.06.2007 otsus nr 42), mis alustas tegevust 01.08.2007. Bioloogia-geograafiateaduskonna koosseisus kuuluv molekulaar- ja rakubioloogia instituut korraldati ümber teadus- ja arendusasutuseks TÜ Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituut (TÜ nõukogu 22.06.2007 otsus nr 42), mis alustas tegevust 01.08.2007. Sama teaduskonna botaanika ja ökoloogia instituut, geograafia instituut, geoloogia instituut ning zooloogia ja hüdrobioloogia instituut ühendati ja korraldati ümber teadus- ja arendusasutuseks TÜ Ökoloogia ja Maateaduste Instituut (TÜ nõukogu 22.06.2007 otsus nr 42), mis alustas tegevust 01.08.2007. Sama teaduskonna interdistsiplinaarsete üksuste Välis-Eesti uuringute keskus ning alus- ja rakendusökoloogia keskus tegevus lõpetati 31.10.2007 ning funktsioonid viidi üle ökoloogia ja maateaduste instituuti. Haridusteaduskonna pedagoogika osakond, eripedagoogika osakond ja õppekava arenduskeskus ühinesid. Haridusteaduskonna põhimäärus kinnitati TÜ nõukogu määrusega 30.03.2007 nr 8, mis jõustus 01.04.2007. Samast kuupäevast lõpetas tegevuse haridusuuringute keskus ning teaduskonnaga liidetu seni ülikooli asutuse staatuses olnud TÜ õpetajate seminar. Haridusteaduskonnas struktuuriüksusi ei loodud. Seoses sellega täidab õigusaktidega instituudi juhile pandud ülesandeid dekaan ning instituudi nõukogule pandud ülesandeid teaduskonna nõukogu. Matemaatika-informaatikateaduskonna instituutide arv vähenes uue põhimääruse kinnitamisega (TÜ nõukogu 22.06.2007 määrus nr 29) kolmele. Puhta matemaatika ja rakendusmatemaatika instituudi baasil loodi matemaatika instiuut. Sotsiaalteaduskonna põhimääruse (TÜ nõukogu 25.05.2007 määrus nr 25) alusel reorganiseeriti osakonnad instituutideks. 01.09.2007 alustasid instituutidena tegevust ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut, psühholoogia instituut ning sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut. Riigiteaduste instituudi loomine avaliku halduse ning politoloogia osakonna baasil lükkus 1. jaanuarile 2008. TÜ nõukogu 22.06.2007 otsuse nr 27 alusel valmistus majandusteaduskond oma struktuuri muutmiseks alates 01.01.2008. Eesmärgiga edendada geeniuuringute arengut ning eesti rahvastiku tervise ja pärilikkuse informatsiooni kohta teabe kogumist otsustas TÜ nõukogu asutada Sihtasuse Eesti Geenivaramu baasil alates 1.04.2007 asutuse TÜ Eesti Geenivaramu (TÜ nõukogu 30.03.2007 otsus nr 2).

13 Tartu Ülikooli struktuur ja organisatsioon TÜ nõukogu moodustas Euroopa kolledžis põhikirjalise üksusena socialia valdkonda kuuluva rakendusuuringute keskuse. Lisaks tegi TÜ nõukogu veel otsuseid struktuuri- ja interdistsiplinaarsete üksuste sulgemise kohta (katsekoda, meditsiinitehnoloogia keskus), kuid nende rakendamine jäi 2008. aastasse. Vt ka kokkuvõtet struktuurimuudatustest lisast 2.5. Oma sisemist töökorralduslikku struktuuri korrastas aruandeaastal enamus teaduskondi ja ülikooli asutusi.

14 Tartu Ülikooli struktuur ja organisatsioon Joonis 2.1. Tartu Ülikooli struktuur seisuga 31.12.2007 KURATOORIUM ÜLIKOOLI NÕUKOGU esimees prof Alar Karis 49 liiget REKTOR prof Alar Karis VALITSUS rektor, prorektorid, dekaanid ja üliõpilaskonna esindajad REKTORAAT rektor, prorektorid, vastutusala direktorid ja akadeemiline sekretär USU- TEADUSKOND Dekaan prof Riho Altnurme ÕIGUS- TEADUSKOND Dekaan prof Kalle Merusk ARSTI- TEADUSKOND Dekaan prof Toomas Asser FILOSOOFIA- TEADUSKOND Dekaan prof Valter Lang BIOLOOGIA- GEOGRAAFIA- TEADUSKOND Dekaan prof Tõnu Meidla FÜÜSIKA-KEEMIA- TEADUSKOND Dekaan prof Peeter Burk HARIDUS- TEADUSKOND Dekaani kt dots Hasso Kukemelk KEHAKULTUURI- TEADUSKOND Dekaan prof Mati Pääsuke MAJANDUS- TEADUSKOND Dekaan prof Toomas Haldma MATEMAATIKA- TEADUSKOND Dekaan prof Mati Kilp 24 töötajat 2 instituuti 91 töötajat 9 instituuti 17 kliinikut 2 keskust vivaarium 493 töötajat 5 instituuti 10 keskust 357 töötajat 2 instituuti 321 töötajat 1 osakond 4 instituuti 248 töötajat 2 osakonda 3 keskust 87 töötajat 2 instituuti 66 töötajat 3 instituuti 1 keskus 89 töötajat 3 instituuti 121 töötajat ADMINIST- RATSIOONI- DIREKTOR FINANTS- DIREKTOR HALDUS- DIREKTOR ÕPPE- PROREKTOR TEADUS- PROREKTOR REKTORI OTSEALLUVUS Mihkel Pärnoja Taimo Saan Riho Illak prof Birute Klaas Kristjan Haller prof Alar Karis üldosakond, personaliosakond rahandusosakond haldusdirektori büroo haldusosakond botaanikaaed infotehnoloogia osakond TÜ Muuseumid õppe- ja üliõpilasosakond avatud ülikooli keskus Euroopa kolledž Pärnu kolledž Türi kolledž Narva kolledž Viljandi kultuuriakadeemia teaduskool teadus- ja arendusosakond välissuhete osakond raamatukogu Eesti geenivaramu Eesti mereinstituut füüsika instituut tehnoloogiainstituut rektoraat 34 töötajat 34 töötajat 344 töötajat 349 töötajat 610 töötajat 15 töötajat SOTSIAAL- TEADUSKOND Dekaan prof Eiki Berg 5 instituuti 3 keskust andmearhiiv 162 töötajat

15 Liikmeskond 3. LIIKMESKOND Sissejuhatus 2007. aastal ülikooli töötajate koguarv mõnevõrra suurenes (vrd 2006. a +2,5%), aasta lõpus töötas ülikoolis 3445 inimest. Töötajaskonna struktuuris toimunud muutuste suund on kohane teadusülikoolile: kasvas akadeemiliste töötajate arv (+69) ja osakaal (+0,8%). Akadeemilistele üksustele tugiteenuseid pakkuva keskadministratsiooni töötajate arv oluliselt ei muutunud (-2). Ametikohtade lõikes suurenes kõige enam teadustöötajate arv. Kasv oli taas tähelepanuväärne 11,9%. Doktorikraadiga täiskoormusega õppejõudude ja teadustöötajate osakaal on ülikoolis viimastel aastatel pidevalt suurenenud, ulatudes 2007. a lõpuks 64,1%ni. Professorite ja õppetoolide arvu vastavuse tingimusest loobumisega ning õppetoolide põhikirjalise struktuuriüksusena kaotamisega 2006. aastal avas ülikool andekatele õppejõududele ja teadustöötajatele uusi võimalusi akadeemiliseks karjääriks. Vaatamata kõrgendatud kvalifikatsiooninõuetele valiti 2007. a esmakordselt TÜ korraliseks professoriks märkimisväärne arv väljapaistvaid teadlasi, kokku 25. Ülikoolis õppis 2007. aasta lõpu seisuga 16 992 üliõpilast. Võrreldes 2006. aastaga on üliõpilaste üldarv vähenenud (-752). Üliõpilaste arv vähenes kõrghariduse esimesel astmel, mis on tingitud nii sisseastujate arvu vähenemisest kui ka nominaalse õppeaja lühenemisest kõrghariduse esimesel astmel. Magistrija doktoriõppes üliõpilaste arv kasvas. Eriti märgatav suurenemine doktorantide arvus (+140) on seletatav nii ülikoolisiseste kui ka riiklike meetmetega doktoriõppe edendamiseks ja väärtustamiseks. Võrreldes eelmiste aastatega jäi välisüliõpilaste arv ka 2007. aastal ligikaudu 300 üliõpilase tasemele. 3.1. Töötajad 2007. aastal ülikooli töötajaskonna koguarvu kasv aeglustus. 31.12.2007 seisuga oli ülikooliga töösuhe 3445 inimesel, personali arv suurenes aasta jooksul 83 töötaja võrra (lisa 3.1). Sellest pisut alla poole (+37 töötajat) andis TÜ Eesti Geenivaramu tegevuse alustamine ülikooli asutusena. Valdkondadest kasvas kõige rohkem realia et naturalia (+4,2%). Sarnaselt 2006. aastaga suurenes oluliselt tehnoloogiaalasele arendustegevusele keskenduva tehnoloogiainstituudi töötajate arv (+17,6%). Teaduskondade ja asutuste töötajaskonna arvu ja struktuuri võrdluses tõusis esile sotsiaalteaduskond, kuhu lisandus 16 töötajat (+11%). Kõigis nimetatud kiiremini kasvanud valdkondades, asutustes ning teaduskondades tuleneb personali arvu suurenemine peamiselt teadustöötajate lisandumisest. Enim vähenes Narva kolledži (-13,2%) ja haridusteaduskonna töötajaskond (-9,4%). Ülikooli akadeemilise ning muu personali osakaalud on tasakaalustumas. 2007. a lõpuks moodustasid õppejõud ja teadustöötajad ülikooli töötajaskonnast 49,3% (2006. a 48,5%; vt joonis 3.1). Aasta jooksul lisandunud 83st inimesest töötab 83,1% akadeemilisel ametikohal ning vaid 16,9% töötajaskonna koguarvu kasvust on andnud muudatused haldus-/administratiivtöötajaskonnas. 1800 1733 1747 1694 1568 1573 1600 1698 1629 1506 1400 1292 1368 1200 2003 2004 2005 2006 2007 muu personal õppejõud ja teadustöötajad Joonis 3.1. Töötajate arvu muutus 2003 2007. Töötajaskonna arvult suurim ning ka kõige kiirema kasvutempoga valdkond ülikoolis oli realia et naturalia 1077 töötajaga, järgnes humaniora (703 töötajat; vt joonis 3.2). Medicina valdkond möödus töötajate arvult (559 töötajat) socialia (556 töötajat) valdkonnast. Ülikooli teaduskondades ning asutustes töötava muu personali arv on pisut kasvanud (+16), keskadministratsiooni töötajaskond on vähenenud (-2). Keskadministratsiooni ja valdkondade (sh akadeemiline ja mitteakadeemiline personal) töötajate suhtarv on 1/8,2.

16 Liikmeskond Joonis 3.2. Töötajate arvu jaotus valdkondade, keskadministratsiooni ja muude asutuste vahel (TÜ Eesti Geenivaramu, TÜ Teaduskool, TÜ Muuseumid ja TÜ Botaanikaaed). Ülikoolis oli aasta lõpu seisuga täidetud kokku 2920,6 ametikohta. Ülikooli töötajate keskmine töökoormus (0,85) on võrreldes 2006. aastaga pisut tõusnud (2006. a 0,84). Keskadministratsioon 13% Muud asutused 4% Medicina 16% Socialia 16% Realia et naturalia 32% Humaniora 20% Ülikooli üheteistkümnes teaduskonnas oli töötajate arv ning ka struktuur erinev (joonis 3.3). Jätkuvalt oli teaduskondadest suurim 493 töötajaga arstiteaduskond (lisa 3.1). Järgnesid filosoofiateaduskond 357 ning bioloogia-geograafiateaduskond 321 töötajaga. Need kolm teaduskonda kasvasid veel vastavalt 2,5%, 2% ja 4,6%. Töötajate arv vähenes märkimisväärselt haridusteaduskonnas (-9,4%). Kolmes ülejäänud negatiivse töötajate arvu trendiga teaduskonnas füüsika-keemia-, õigus- ning majandusteaduskonnas oli muutus töötajate koguarvu silmas pidades väike. Kõige väiksemas, usuteaduskonnas (24 töötajat), oli suhteliselt kõige rohkem õppejõude ja teadustöötajaid (87,5%). Väikese haldus- ja tugistruktuuriga paistsid silma veel filosoofia- (23%) ja kehakultuuriteaduskond (24,2%). Õppejõudude osakaal oli kõige suurem õigusteaduskonnas (67%). Kõige väiksema õppejõudude suhtarvuga bioloogia-geograafiateaduskonnas oli õppejõude vaid 16,5%, ent teadustöötajate protsent oli teaduskondade üks kõrgemaid, 47,4%. Teadustöötajate osakaal on väga väike õigus- (3,3%) ja haridusteaduskonnas (4,6%). Tähelepanuväärne on seegi, et kahes suurima teadustöötajate osakaaluga teaduskonnas (bioloogiageograafia- ja füüsika-keemiateaduskond) on see võrreldes 2006. aastaga kasvanud, kahes kõige väiksema teadustöötajate suhtarvuga teaduskonnas aga hoopis kahanenud (õigus- ja haridusteaduskond). Kõige ühtlasem on õppejõudude (34%), teadustöötajate (30,2%) ja muu personali (35,8%) jaotus sotsiaalteaduskonnas. 80% 70% 67% 60% 50% 40% 58% 43% 53% 60% 53% 37% 48% 34% 30% 20% 17% 18% 10% 0% U S O I A R F L BG F K H T K K M J MT SO Joonis 3.3. Töötajate jagunemine teaduskondades. õppejõud teadustöötajad muud

17 Liikmeskond 2007. a suurenes mõnevõrra doktorikraadiga täiskoormusega akadeemiliste töötajate protsent, küündides aasta lõpuks 64,1%ni (lisa 3.4). See akadeemilise kvaliteedi üks indikaatoreid on kasvuteel, ent jääb siiski alla ülikooli arengukavas seatud eesmärgile, mille kohaselt peaks aastaks 2008 olema akadeemilistest töötajatest doktorikraad 80%-l. Kasvu tempole on mõju avaldanud asjaolu, et ülikooli töötajaskond on laienenud eelkõige teadurite töölevõtmise kaudu, kes pole veel doktoriõpinguid lõpetanud. Samuti on liitumistel reeglina olnud ülikooli koosseisu tulnud organisatsiooni õppejõudude ja teadustöötajate keskmine akadeemiline kvalifikatsioon pisut madalam ülikooli vastavast näitajast. Täiskoormusega töötavatel õppejõududel ja teadustöötajatel oli kraad 88,9%-l. Valdkondade lõikes oli doktorikraadiga akadeemiliste töötajate suhtarv kõige suurem realia et naturalia valdkonnas (70,9%), järgnes medicina (60,8%). Socialia ja humaniora valdkondades oli see näitaja oluliselt madalam, vastavalt 37% ja 37,7%. Teaduskondades oli kõige suurem doktorikraadiga akadeemiliste töötajate protsent bioloogia-geograafiateaduskonnas (69,3%), matemaatika-informaatikateaduskonnas (69%) ning füüsika-keemiateaduskonnas (65,6%). Kõige vähem oli doktorikraadiga õppejõude ja teadustöötajaid haridusteaduskonnas (17,9%) (joonis 3.4). Teadus- ja arendusasutuste kategoorias oli juhtival kohal füüsika instituut, kus doktorikraad oli 92,3% akadeemilistest töötajatest. Haldus- ja tugistruktuuri töötajatel oli magistri- või doktorikraad 10,2%-l. Akadeemilisest personalist töötas ülikoolis 2007. a lõpus enim teadureid (491,+58; lisa 3.2 ja 3.3). Arvukuselt järgmise grupi moodustasid lektorid ja vanemassistendid (301, -20). Assistente ja õpetajaid töötas ülikoolis 274 (+3), vanemteadureid (sh üks juhtivteadur) 264 (+22), dotsente 192 (-3) ning professoreid 176 (+9) (joonis 3.5). Kokku töötas ülikoolis 152 korralist, 22 erakorralist ning kaks uurija-professorit (lisa 3.2). 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 29% 62% 47% 44% 12% 63% 40% 47% 30% 69% 33% 66% 28% 50% 46% 46% 28% 69% 49% 46% 30% 20% 10% 54% 18% 0% U S O I A R F L BG F K H T K K M J MT SO doktorikraad magistrikraad Joonis 3.4. Teaduskondade akadeemilise personali magistri- ja doktorikraadid.

18 Liikmeskond 500 491 450 433 400 377 350 300 250 200 150 161 167 176 189 195 192 321 303 301 270 271 274 264 242 206 100 50 0 professor dotsent lektor, vanemassistent assistent, õpetaja vanemteadur teadur 2005 2006 2007 Joonis 3.5. Õppejõudude ja teadustöötajate arvu muutus 2005 2007. Akadeemiliste töötajate keskmise vanus pole viimasel kolmel aastal muutunud, see oli 43,6 aastat (lisa 3.6). Teaduskondade võrdluses oli nimetatud näitaja kõrgeim arstiteaduskonnas (46) ning madalaim sotsiaalteaduskonnas 40,3. Akadeemilistel esmatasandi ametikohtadel oli ootuspäraselt suurem nooremate töötajate ning kõrgemat akadeemilist kvalifikatsiooni eeldavatel vanemate töötajate osakaal (joonis 3.6). Ülikoolis töötav teadur oli keskmiselt 35,9 ning professor 53 aasta vanune. 45% 40% 35% 30% 25% 20% 15% Professor Dotsent Lektor, vanemassistent Vanemteadur Teadur Assistent, õpetaja 10% 5% 0% <=30 31-40 41-50 51-60 >60 Joonis 3.6. Akadeemilise personali vanuseline jaotus ametikohtade lõikes.

19 Liikmeskond Ülikooli töötajatest oli 31.12.2007 seisuga naisi 57,6% (2006. a 58%) ning mehi 42,4% (2006. a 42%; vt lisa 3.6). Teaduskondade lõikes valitses suurim naiste arvuline ülekaal haridusteaduskonnas (85,1%), meeste suhtarv oli suurim füüsika-keemiateaduskonnas (64,5%). Kõige tasakaalustatum sooline jaotus oli bioloogia-geograafiateaduskonnas (naisi 48,9%). 2007. oli aasta, mil ülikooli juhtis järgemööda kolm rektorit: rektor prof Jaak Aaviksoo (kuni 5.02.2007), rektori kohusetäitja prof Tõnu Lehtsaar (6.02. 03.07.2007) ning rektor prof Alar Karis (alates 04.07.2007). Tavatu olukord kujunes, kuna aasta alguses (18.01.2007) toimunud rektorivalimistel ei saanud ükski kolmest kandidaadist (prof Ene Ergma, prof Birute Klaas, prof Volli Kalm) piisavat arvu toetushääli ning rektor jäi valimata. Uue teadusprorektorina asus 2007. a tööle senine haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Kristjan Haller, õppeprorektorina jätkas prof Birute Klaas. Füüsika-keemiateaduskonna valimiskogu valis teiseks ametiajaks tagasi senise dekaani, keemilise füüsika professori Peeter Burgi. Prof Peeter Burk valiti ka 1.01.2008 tööd alustanud uue loodus- ja tehnoloogiateaduskonna (LOTE) dekaaniks. Kehakultuuriteaduskonna dekaaniks valiti kinesioloogia ja biomehaanika korraline professor Mati Pääsuke. Tehnoloogiainstituudi direktoriks valiti instituudi senine asedirektor dr Erik Puura. Loodusmuuseumi direktori kohale asus mükoloogia professor Urmas Kõljalg. Eesti geenivaramu direktoriks valiti geenivaramu senine direktori kohusetäitja, molekulaar- ja rakubioloogia instituudi professor Andres Metspalu. 2007. a valiti TÜ korraliseks professoriks esmakordselt 25 väljapaistvat teadlast: Helle Karro (sünnitusabi ja günekoloogia), Irene Kull (tsiviilõigus), Jaan Ginter (kriminoloogia), Helle Metslang (tänapäeva eesti keel), Tanel Tenson (antimikroobsete ainete tehnoloogiad), Alvo Aabloo (polümeersete materjalide tehnoloogia), Andres Merits (rakendusviroloogia), Aivar Kriiska (laboratoorne arheoloogia), Merik Meriste (proaktiivsed süsteemid), Juhan Maiste (kunstiajalugu), Renate Pajusalu (üldkeeleteadus), Krista Lõhmus (rakendusökoloogia), Jaak Jürimäe (treeninguõpetus), Marlon Dumas (tarkvaratehnika), Kristjan Zobel (taimede evolutsiooniline ökoloogia), Peeter Hõrak (loomade füsioloogiline ökoloogia), Jaak Jaagus (klimatoloogia), Varmo Vene (programmeerimiskeelte semantika), Tõnis Mets (ettevõtlus), Jaak Vilo (bioinformaatika), Anneli Uusküla (epidemioloogia), Miia Rannikmäe (loodusteaduslik haridus), Tago Sarapuu (loodusteaduste haridustehnoloogia), Ants Kurg (molekulaarne biotehnoloogia) ning Maia Kivisaar (mikroobigeneetika). Vabade kunstide professori ametikohale kutsus rektor 2007. aastal kirjanik Andres Ehini (lisa 3.5). Ülikooli audoktoriks promoveeriti 2007. aastal - Osnabrücki Ülikooli professor Christian von Bar, maailma üks juhtivaid tsiviilõiguse asjatundjaid; - Uppsala Ülikooli professor Torkel Jansson, Põhjamaade nimekamaid ajaloolasi, kelle põhialaks on Rootsi ja Läänemeremaade riigi ja ühiskonna moderniseerumisprotsess 19. 20. sajandil; - Genti Ülikooli professor Marc Antrop, maastikuökoloogia ja maastikualaste uuringute humanistliku traditsiooni üks olulisemaid edasiarendajaid; - Florida Ülikooli professor Alan Roy Katritzky, kaasaja väljapaistvamaid teadlasi orgaanilise keemia valdkonnas; - Stockholmi Majandusülikooli professor Ari Kokko, tipptasemel teadlane arenguökonoomika ja rahvusvahelise majanduse erinevates valdkondades. Ülikooli auliikmeteks valiti Toomas Sildmäe märkimisväärselt suure materiaalse toetuse osutamise eest TÜ 375. aastapäeva tähistamiseks. Emakeelse ülikooli 88. aastapäeva aktusel ülikooli aulas tunnustati Rahvusmõtte auhinnaga kunstnik Kaljo Põllut. Rahvusmõtte auhinnaga tunnustatakse inimest, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Tartu Ülikool andis Rahvusmõtte auhinna välja neljandat korda. 2007. jätkus ülikooli võtmeametikoha professori statuudi ja valimiste korra täpsustamine, sellega seoses muudeti mitmeid õigusakte. Tartu Ülikooli professoriks pürgija peab lisaks erialase teadustöö juhtimisele ja edukale kraadiõppe korraldamisele olema püsivalt teaduslikult tulemuslik. Kandideerijalt eeldatakse vähemalt 15 rahvusvahelisel tasemel eelretsenseeritavat kõrgeta-

20 Liikmeskond semelist teaduspublikatsiooni ning jätkuvat teaduslikku aktiivsust, viimase viie aasta jooksul rohkem kui ühe doktoritöö mahus. Loodus-, reaal- ja meditsiiniteadustes ning eksperimentaalsetes sotsiaalteadustes eeldatakse vähemalt 50 rahvusvahelist tsiteeringut. Alates 2007. aastast on korralisel või erakorralisel professoril, kes on TÜs professori ametikohal töötanud vähemalt 10 aastat või kelle juhendamisel on kaitstud vähemalt kolm doktoritööd, õigus kasutada professori tiitlit aunimetusena püsivalt. Personalitöö valdkonnas jätkus personalialaste õigusaktide süsteemi korrastamine ja sisu kaasajastamine. Kehtestati kaks uut õigusakti (välismaa ülikoolides ja teadusasutustes enesetäiendamise kord ning TÜ professori nimetuse kasutamise kord) ning täpsustati mitmeid varem kehtinud õigusakte (palgaeeskiri, erakorraliste õppejõudude ja teadustöötajate töölevõtmise kord, ametikirjelduste koostamise kord jt). 2007. a ülikooli töötajatega töövaidlusi ei olnud. RAKi meetme 1.1. projektist Eesti ülikoolide akadeemilise personali enesetäiendussüsteemi loomine toetati 39 akadeemilise töötaja enesetäiendamist välisülikoolis või -teadusasutuses 2,1 mln krooni ulatuses. Projekt on aidanud tihendada ülikooli teadlaste rahvusvahelist koostööd ning võimaldanud õppejõududel ning teadustöötajatel täiendada erialaseid ning õpetamisega seotud teadmisi ja oskusi. 3.2. Üliõpilased Tartu Ülikooli üliõpilaste üldarv seisuga 31.12.2007 oli 16 992 (lisa 3.7). Alates 2000. aastast moodustab Tartu Ülikoolis õppijate osakaal 41 44% kõigist Eesti avalik-õiguslike ülikoolide üliõpilastest (siin ja edaspidi on kasutatud haridus- ja teadusministeeriumi andmeid kõrgharidust andvate õppeasutuste kohta). Võrreldes 2006. aastaga vähenes Tartu Ülikooli üliõpilaste üldarv 752 võrra. Päevase õppe üliõpilaste üldarv vähenes 455 üliõpilase võrra. Eelkõige vähenes kõrghariduse esimese astme üliõpilaste arv (600 üliõpilase võrra), kuna 2007. aastal lõppes õpe vanadel 4-aastastel bakalaureuseõppekavadel ja 1-aastastel õpetajakoolituse õppekavadel. Magistri- ja doktoriõppes üliõpilaste arv kasvas. Magistriõppe üliõpilaste arv on kasvanud tingituna õppekohtade arvu suurenemisest magistriõppesse vastuvõtul (hüppeline kasv toimus aastal 2005, kui alustati õpet 3+2 magistrikavadel). Samuti suurendab magistriastme üliõpilaste arvu olukord, kus paralleelselt õpivad magistriõppes uue (3+2) ja vana (4+2) magistriõppe üliõpilased. Doktoriõppe üliõpilaste arvu suurenemist on ülikool soodustanud lävendipõhise vastuvõtuga riigieelarvelistele ja riigieelarvevälistele õppekohtadele ning riigieelarvevälistel õppekohtadel õppivate doktorantide vabastamisega õppeteenustasust. 20000 18000 16000 14000 12000 10000 8000 6000 4000 2000 0 14138 15546 17139 17036 17 18267 356 17744 16992 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Joonis 3.2.1. Üliõpilaste üldarv 2000 2007 (v.a (välis) külalisüliõpilased ja arst-residendid). Avatud ülikooli õppe üliõpilaste osakaalu kasv üliõpilaste koguarvu suhtes peatus 2006. aastal ning püsis sellel tasemel ka 2007. aastal, moodustades 30% kõigist üliõpilastest (joonis 3.2.4). Aruandeaastal oli avatud ülikooli õppes üliõpilaste arv 2006. aastaga võrreldes 297 võrra väiksem. Sarnaselt päevase õppega vähenes ka avatud ülikooli õppes kõrghariduse esimesel astmel õppijate arv ning veidi tõusis kõrghariduse teisel astmel (magistriõppes) õppijate arv. See näitab avatud ülikooli õppevormi jätkuvat tähtsust elukestva õppe kontekstis.

21 Liikmeskond 100% 90% 2393 2430 2421 2258 2190 2143 2045 1969 80% 70% 3406 3705 3377 3278 3490 3394 3252 2962 60% 50% 40% 4983 6363 8272 8501 8742 8825 8596 8163 30% 20% 10% 3356 3048 3069 2999 2934 3905 3851 3898 0% 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 humaniora socialia realia et naturalia medicina Joonis 3.2.2. Üliõpilaste üldarv valdkonniti 2000 2007 (v.a (välis)külalisüliõpilased ja arst-residendid). Struktuuriüksuste lõikes õpivad Euroopa kolledžis, Pärnu kolledžis, Türi kolledžis ja majandusteaduskonnas enam kui pooled üliõpilased avatud ülikooli õppes. Avatud ülikooli õppes õppijate arv tõusis 2006. aastaga võrreldes arstiteaduskonnas, usuteaduskonnas, õigusteaduskonnas ja Viljandi kultuuriakadeemias, teistes struktuuriüksustes see arv vähenes. Valdkonniti suurenes Tartu Ülikoolis võrreldes 2006. aastaga ainsana humaniora valdkonna üliõpilaste arv. Teistes valdkondades näitas üliõpilaste arv langustrendi (joonis 3.2.2), sealjuures vähenes protsentuaalselt kõige enam realia et naturalia valdkonna üliõpilaste arv (8,3%). Üliõpilaste jaotus päritolu järgi maakondadest ja linnadest (lisa 3.9) püsib aastate lõikes suhteliselt stabiilne. Tallinnast ja Harjumaalt pärit üliõpilaste osakaal päevases õppes on alates 2005. aastast veidi tõusnud (2005. a 24%, 2007. a 27%). Samas on vähenenud Tartust ja Tartumaalt pärit üliõpilaste osakaal (2005. a 33%, 2007. a 27%).

22 Liikmeskond 27% 4% 10% 1% 2% 2% 2% 3% 2% 9% 5% 25% Tartu 2% 3% 3% Joonis 3.2.3. Üliõpilaste jaotus päevases ja avatud ülikooli õppes päritolu järgi maakondadest. 100% 90% 80% 2911 3800 4464 4593 4851 5386 5421 5124 70% 60% 50% 40% 30% 11227 11746 12675 12443 12505 12881 12323 11868 20% 1 0% 0% 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 päevane õpe avatud ülikooli õpe Joonis 3.2.4. Avatud ülikooli õppe üliõpilaste osakaal üliõpilaste üldarvust 2000 2007 (v.a (välis)külalisüliõpilased ja arst-residendid).

23 Liikmeskond 4500 4000 3500 3586 3687 3813 4244 4172 3856 3000 3217 2500 2499 2000 1500 1000 500 405 544 819 856 986 1100 1228 1268 0 2000 200 1 20 02 2003 200 4 2 005 2006 2007 kõrghariduse esimene aste ja integreeritud õpe kõrghariduse teine aste Joonis 3.2.5. Avatud ülikooli õppe üliõpilaste arv 2000 2007 kõrghariduse esimeses astmes ja integreeritud õppes ning kõrghariduse teises astmes (v.a (välis)külalisüliõpilased ja arst-residendid). 100% 90% 80% 70% 4322 5400 7028 7461 7652 7988 7898 7425 60% 50% 40% 30% 20% 9816 10146 10111 9574 9700 10279 9846 9567 10% 0% 200 0 20 01 2002 200 3 2 004 200 5 2 006 2 007 R E R E V Joonis 3.2.6. Riigieelarveliste (RE) ja riigieelarveväliste (REV) õppekohtade üliõpilaste jaotumine 2000 2007 (v.a (välis)külalisüliõpilased ja arst-residendid).

24 Liikmeskond Tartu Ülikooli üliõpilaste hulgas on riigieelarvelistel kohtadel õppivate üliõpilaste osakaal viimastel aastatel olnud stabiilne (aastal 2004: 55,9%, 2005: 56,3%, 2006: 55,4%, 2007: 56,3%). Riigieelarvevälistel kohtadel õppivate üliõpilaste osakaal on suurim õigusteaduskonnas (88,7%), majandusteaduskonnas (73,6%) ning Pärnu, Türi ja Euroopa kolledžis. Tartu Ülikoolis õpib stabiilselt 21 23% kõigist Eestis kõrgharidust andvate õppeasutuste tasulistest ja 31 33% riigieelarvelistest üliõpilastest ning 40 43% kõigist avalik-õiguslike ülikoolide tasulistest ja 43 46% riigieelarvelistest üliõpilastest. 100% 90% 1712 2137 3261 3439 3448 3469 3424 3238 80% 70% 60% 2610 3263 3767 4023 4204 4519 4476 4187 50% 40% 9515 9698 9590 9315 9057 9412 9393 8630 30% 20% 10% 301 537 697 570 647 867 946 937 0% 200 0 2 001 200 2 2003 20 04 200 5 2 006 2 007 2000 20 01 200 2 20 03 200 4 2 005 20 06 20 07 päevane õpe avatud ülikooli õpe R E R E V Joonis 3.2.7. Riigieelarveliste (RE) ja riigieelarveväliste (REV) õppekohtade üliõpilased aastate lõikes päevases ja avatud ülikooli õppes. 1200 1000 800 600 6 17 6 7 3 7 40 8 1 3 9 10 10 12 1 05 7 1197 400 200 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Joonis 3.2.8. Doktoriõppe üliõpilaste arv 2000 2007.

25 Liikmeskond Doktoriõppes õppivate üliõpilaste arv on alates 2000. aastast stabiilselt suurenenud. See on seletatav ühest küljest nii ülikoolisiseste kui ka ülikoolidevaheliste doktoriõppe edendamise ja väärtustamise meetmete kasutuselevõtmisega, sh õppetöö sisu ja korralduse ning doktorantide juhendamise kvaliteedi parandamisega, teisest küljest aga haridus- ja teadusministeeriumi rahastamisskeemide ja -vahendite rakendamisega doktoriõppe arendamisel. Doktoriõppe üliõpilaste arv aastatel 2000 2007 on toodud joonisel 3.2.8. Kui Tartu Ülikooli doktoriõppe üliõpilaste osakaal kõikidest Eesti avalikõiguslike ülikoolide doktorantidest vähenes ajavahemikul 2000 2006 59%-lt 52%-le, siis 2007. aasta lõpus võis märgata positiivset muutust: Tartu Ülikooli doktorantide osakaal suurenes taas 53 protsendini. 24 22 22,5 22,6 22,7 22,9 20 20,6 22,1 21,3 18 18,8 16 14 12 10 8 5,1 5,4 5,6 6,1 6,4 6,7 6,8 7,2 6 4 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 üliõpilasi ühe õppejõu kohta kolmanda astme üliõpilasi ühe professori kohta Joonis 3.2.9. Üliõpilaste ja õppejõudude ning doktorantide ja professorite suhe. Üliõpilaste arv ühe õppejõu kohta püsis ajavahemikul 2002 2005 stabiilsel tasemel, ent pärast seda on suhtarv püsivalt langenud. Põhjusena võib nimetada asjaolu, et õppejõudude arvus toimunud muutused on olnud aastatel 2005 2007 oluliselt väiksemad võrreldes üliõpilaste arvuga, mis on alates 2005. aastast ühtlaselt vähenenud. Doktoriõppe üliõpilaste suhe ühe professori kohta suurenes peamiselt doktorantide arvu tõttu, mis on järjepidevalt kasvanud alates aastast 2000. Tartu Ülikooli doktorantide ja professorite suhtarv oli 2005. ja 2006. aasta seisuga kõigi Eesti avalik-õiguslike ülikoolide kõrgeim. (Rektorite Nõukogu aastaraamat 2006/2007, lk 12). Nagu ka eelmistel aastatel, jäi välisüliõpilaste arv 2007. aastal ligikaudu 300 üliõpilase tasemele. Aruandeaastal moodustas välisüliõpilaste arv ligikaudu 2% (1,73%) üliõpilaste üldarvust (lisa 3.10). Bakalaureuseõppes välisüliõpilaste arv langes (2006. a 213, 2007. a 191). Vähenes hõimurahvaste programmi raames vastuvõetavate välisüliõpilaste arv. Enne aastat 2002 oli bakalaureuseõppes vastuvõetud hõimurahvaste programmi üliõpilaste arv aastas ca 10, nüüdseks on see aga langenud 3 4 üliõpilaseni aastas. Soome päritolu üliõpilaste huvi eestikeelse bakalaureuseõppe vastu on samuti natuke langenud. Erandiks on arstiteaduse õppekava, kus soome päritolu üliõpilased õpivad peamiselt ingliskeelses õpperühmas. Bakalaureuseõppes õppiski enim välisüliõpilasi medicina valdkonnas. Magistriõppes kasvas välisüliõpilaste arv 27% (2006. a 32, 2007. a 44). Aruandeaastal asusid matemaatika-informaatikateaduskonna informaatika õppekavale õppima esimesed kolm Erasmus Munduse infoturbe ühisprogrammi välisüliõpilast. Suurenes ka vastuvõetute arv sotsiaalteaduskonna Balti õpingute ingliskeelsele õppekavale (2006. a 5, 2007. a 9). Magistriõppes õppis enim välisüliõpilasi socialia valdkonnas. Doktoriõppes oli välisüliõpilaste osakaal kõige suurem, moodustades doktorantide üldarvust 5%. Võrreldes eelmise aastaga kasvas välisdoktorantide üldarv 22% ( 2006. a 46, 2007. a 59). Välisdoktorantide arv suurenes ka tänu riiklikule mitteresidentidest doktorantide toetusskeemile, mis võimaldab pakkuda riigieelarvelisi õppekohti ja doktoranditoetust realia et naturalia ja medicina valdkonna välisdoktorantidele. Siiski õppis kõige rohkem välisdoktorante humaniora valdkonnas (lisa 3.10.3). Välisüliõpilaste hulgas oli jätkuvalt kõige rohkem soomlasi, suuruselt teise rühmana olid esindatud Vene Föderatsiooni üliõpilased (lisa 3.10). 2006/2007. õppeaasta välisüliõpilaste (nii tasemeõppe kui külalisüliõpilaste) üldarv oli 586 ehk 5,8% suurem kui eelmisel õppeaastal (2005/2006. õa 552).

26 Liikmeskond 3.3. Külalis- ja väliskülalisüliõpilased 2007. aastal õppis Tartu Ülikoolis 699 külalisüliõpilast teistest Eesti kõrgkoolidest, mis on 27,6% rohkem kui eelnenud aruandeaastal (2006. a 506 külalisüliõpilast). Neist 49% olid Tar tu Lennukolledži, 11% Eesti Maaülikooli ja 11% Tartu Kõrgema Kunstikooli üliõpilased. Ülejäänud 29% külalisüliõpilastest pärinesid teistest Eesti kõrgkoolidest (joonis 3.3.2). Teaduskonniti õppis enim külalisüliõpilasi füüsikakeemiateaduskonnas (47,5%) ja filosoofiateaduskonnas (17,2%; lisa 3.14.2). Füüsika-keemiateaduskonna külalisüliõpilaste suur arv on tingitud Tartu Ülikooli ja Tartu Lennukolledži vahelisest koostöölepingust, mille kohaselt läbivad Tartu Lennukolledži üliõpilased teatud osa oma õppekavast TÜ füüsika-keemiateaduskonnas. Filosoofiateaduskonna külalisüliõpilaste arvu suurenemist on mõjutanud Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia kultuurikorralduse õppekava, kus osa õppekavast läbitakse Tartu Ülikoolis. Väliskülalisüliõpilaste üldarv kasvas aruandeaastal 6,5% (2006. a 338, 2007. a 360). Kahepoolsete koostöölepingute alusel õppis TÜ-s 2007. aastal 64 väliskülalisüliõpilast (2006. 50 46 40 30 20 19 10 0 2 8 7 7 1 2 3 EELK Usuteaduste Instituut Eesti Kunstiakadeemia Eesti Maaülikool Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Rootsi Rahvaülikool Eestis Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Ülikool Tartu Kõrgem Kunstikool TTÜ Kuressaare Kolledž Joonis 3.3.1. Tartu Ülikooli üliõpilased teistes Eesti kõrgkoolides. 400 346 300 200 100 0 1 13 14 80 39 1 5 58 60 79 3 Audentese Ülikool EELK Usuteaduste Instituut Eesti Kunstiakadeemia Eesti Maaülikool Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lääne-Virumaa Kutsekõrgkool Mainori Kõrgkool Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Ülikool Tartu Kõrgem Kunstikool Tartu Lennukolledž Tartu Teoloogia Akadeemia Joonis 3.3.2. Teiste Eesti kõrgkoolide üliõpilased Tartu Ülikoolis.

27 Liikmeskond a 65). Nende koostöölepingute alusel tulijate arvu samal tasemel püsimise üheks põhjuseks on asjaolu, et Euroopas suunavad ülikoolid üliõpilasvahetuse kahepoolsetelt lepingutelt üha enam Erasmuse programmi alla. Erinevalt kahepoolsetest lepingutest ei tule Erasmuse programmi puhul finantseerimine stipendiumide maksmiseks reeglina ülikoolide eelarvest, v.a juhul kui ülikool maksab üliõpilastele lisatoetust. Sarnaselt 2006. aastaga oli ka 2007. aastal kõige enam üliõpilasi TÜ-sse saatnud partnerülikool Voroneži Ülikool Vene Föderatsioonist. Suuremat huvi on TÜ vastu tundma hakanud ka Ameerika partnerülikoolide väliskülalisüliõpilased. Väljaspool ülikoolidevahelisi koostöölepinguid õppis aruandeaastal TÜ-s 93 väliskülalisüliõpilast (lisa 3.13). Aruandeaastal õppis Erasmuse programmi raames TÜ-s kokku 203 vahetusüliõpilast, võrreldes eelnenud aastaga kasvas Erasmuse programmi väliskülalisüliõpilaste arv ligikaudu 11% (2006. a 179). Kõige enam kasutasid Erasmuse programmi võimalusi üliõpilased meie partnerülikoolidest Saksamaalt (41, s.o 20%). Järjest suuremat huvi TÜ-s õppimise vastu näitasid üles Poola (32) ja Türgi (11) üliõpilased (lisa 3.13). 160 140 120 100 102 92 80 53 74 60 37 35 29 40 28 30 47 51 20 38 29 30 29 16 24 30 29 33 7 0 1996/1997 1997/1998 1998/1999 1999/2000 2000/2001 2001/2002 2002/2003 2003/2004 2004/2005 2005/2006 2006/2007 2007/2008 teised koostöölepingud Erasmuse lepingud Joonis 3.3.4. Vahetusüliõpilased 1996/1997. 2007/2008. õppeaasta sügissemestril. 600 3.3.1. TÜ üliõpilased teistes kõrgkoolides 500 2 5 6 2 8 2 400 2 35 1 5 7 1 4 9 300 200 2 7 9 2 7 9 2 70 2 9 6 3 0 3 100 0 2002/2003 2003/2004 2004/2005 2005/2006 2006/2007 välisüliõpilased väliskülalisüliõpilased Joonis 3.3.3. Välisüliõpilaste ja väliskülalisüliõpilaste arvu võrdlus 2002/2003. kuni 2006/2007. 2007. aastal õppis teistes Eesti kõrgkoolides külalisüliõpilasena 95 Tartu Ülikooli üliõpilast, mis oli 39 üliõpilase võrra rohkem kui 2006. aastal. Neist ligi pooled õppisid Tallinna Ülikoolis (48%) ning Tallinna Tehnikaülikoolis (20; joonis 3.3.1). Kõige enam kasutasid külalisüliõpilasena õppima minemise võimalust sotsiaalteaduskonna ja filosoofiateaduskonna üliõpilased, moodustades õppima minejate üldarvust 69,5% (lisa 3.14.1). 2007. aastal saatis Tartu Ülikool välisriikide partnerülikoolidesse kokku 362 vahetusüliõpilast, mis on oluline kasv 2006. aastaga võrreldes (2006. a 280). Enam kui 75% (278) kasutas välisülikoolis õppimiseks Euroopa Liidu kõrgharidusprogrammi Erasmus. Tartu Ülikooli üliõpilased moodustasid 2006/2007. õppeaastal kõigist Eesti kõrgkoolidest Erasmuse programmi raames välisülikoolidesse õppima siirdunud 572st üliõpilastest ligikaudu poole.