EESTI PANGA TÖÖTUBA Tootlikkuse ja palkade arengud Jaanika Meriküll Tairi Rõõm Eesti Pank Majandusuuringute allosakond Pärnu Finantskonverents 18.04.2013
Töötoa kava Tootlikkus ja palgad (Tairi) Tootlikkuse ja palkade dünaamika Eestis (erinevad tegevusalad) - Tootlikkus ja lisandväärtus: mõisted Kas palgakasv on Eestis olnud liiga kiire? -Lisandväärtuse jaotumine ja tööjõu ühikukulu -Tööjõu ühikukulu trendid: 1) Eesti erinevatel tegevusaladel 2) Eestis võrreldes peamiste kaubanduspartneritega Millistel eeldustel jõuavad meie palgad EL rikkamatele liikmesriikidele järgi? Eesti tootlikkuse areng ja rahvusvaheline võrdlus (Jaanika) Tootlikkuse arengusuunad maailmas, globaalsed tootmisahelad (OECD), servicification (OECD) Eesti tootlikkus võrreldes muu Euroopaga, Eesti ja Soome võrdlus Tööjõutootlikkuse ja kogutootlikkuse arengud Eestis ja kriisijärgne ressursside ümberpaiknemine
TÖÖJÕU TOOTLIKKUSE JA PALKADE ARENGUD EESTIS
Tootlikkus ja lisandväärtus: mõisted Ettekandes räägime peamiselt tööjõutootlikkusest Tööjõu tootlikkus = lisandväärtus ühe tööjõuühiku kohta -lisandväärtus töötunni kohta - lisandväärtus töötaja kohta Lisandväärtus -Ettevõtte tasandil: lisandväärtus = müügitulu kulud sisenditele (ostetud kaubad, materjalid ja teenused) -Riigi tasandil : kogu riigis loodud lisandväärtus = SKP SKP sissetulekute meetodil = hüvitised töötajatele (palk + tööandja sotsiaalmaksed) + hüvitised kapitaliomanikele (põhivara kulum + kasum) + neto tootmismaksud Tootlikkuse ja palkade arengute võrdlemine: - Kui suure osa lisandväärtusest moodustavad hüvitised töötajatele?
Palgatase sõltub tööjõu tootlikkusest
Reaalne tootlikkus on Eestis 2000. aastaga võrreldes kasvanud u. 50% Reaalne tootlikkus (indeks, 2000 = 100) Tegevusalad kokku 350 Töötlev tööstus 300 Finants- ja kindlustustegevus 250 Tööstus, va töötlev 200 Kutse-, tehnikaalane ja haldustegevus 150 Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 100 Ehitus Info ja side 50 Kinnisvaraalane tegevus 0 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Kaubandus, veondus, majutus ja toitlustus 2002 2007 kasvas tootlikkus kõige kiiremini finants-ja kindlustustegevuse valdkonnas, samas alates finantskriisist on tootlikkus sellel tegevusalal märgatavalt langenud 2000 2012 kasv kõige kiirem töötlevas tööstuses Allikad: Eesti Pank, Statistikaamet
Keskmised brutopalgad tegevusalade lõikes 2002-2012 Keskmine nominaalne brutopalk (tegevusalad) Info ja side Finants- ja kindlustustegevus 0 500 1000 1500 2000 2500 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Mäetööstus Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Ehitus Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus Tegevusalad kokku Töötlev tööstus Veondus ja laondus Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont Haldus- ja abitegevused Haridus Kunst, meelelahutus ja vaba aeg Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Kinnisvaraalane tegevus Majutus ja toitlustus Muud teenindavad tegevused Allikas: Statistikaamet
Viimasel kümnendil on palgad kõige aeglasemalt kasvanud finants-ja kindlustustegevuse valdkonnas Palgaindeks 2012 (2002 = 100, nominaalne brutopalk) Finants- ja kindlustustegevus Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Kinnisvaraalane tegevus Veondus ja laondus Info ja side Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Haridus Muud teenindavad tegevused Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont Haldus- ja abitegevused Tegevusalad kokku Kunst, meelelahutus ja vaba aeg Mäetööstus Töötlev tööstus Ehitus Majutus ja toitlustus Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 0 50 100 150 200 250 300 Allikas: Statistikaamet, autori arvutused
Reaalpalkade arengud võrreldes kriisieelse tasemega (2007.a.) Reaalpalga indeks (4 kv libisev keskmine, 2007 = 100) Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Mäetööstus 130.0 Info ja side Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 120.0 Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus Töötlev tööstus Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 110.0 Kunst, meelelahutus ja vaba aeg Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 100.0 Haldus- ja abitegevused Haridus Tegevusalad kokku 90.0 Majutus ja toitlustus 80.0 Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Ehitus 70.0 2008 2009 2010 2011 2012 Veondus ja laondus Finants- ja kindlustustegevus Kinnisvaraalane tegevus Allikad: Statistikaamet, autori arvutused
KAS PALGAKASV ON EESTIS OLNUD LIIGA KIIRE?
Lisandväärtus = kapitalitulu + tööjõutulu Lisandväärtuse (SKP) jaotumine: 1) töötajate tulu (palk + tööandja sotsiaalmaksed) 2) kapitaliomanike tulu (põhivara kulum + kasum) 3) neto tootmismaksud Alates 1980ndatest aastatest on töötajatele mineva tulu osakaal SKPs enamuses riikidest langenud Põhjus: globaliseerumine Kapital on rahvusvaheliselt liikuvam kui tööjõud ning seetõttu on globaliseerumine toonud kaasa palgatulude osakaalu vähenemise majanduslikus kogutulus (SKPs) Töötajatele mineva tulu osakaal kasvab majanduslanguse perioodidel ja väheneb majanduskasvu perioodidel Põhjus: palkade (allapoole) jäikus Eestis on töötajatele mineva tulu osakaal lisandväärtuses olnud alates 90ndate II poolest enam-vähem konstantne (ligikaudu 50%)
Tööjõu ühikukulu Pikas perspektiivis on palgakasv tasakaaluline, kui see võrdub tootlikkuse kasvuga Seda, kas palgakasv on olnud liiga kiire, näitab tööjõu ühikukulu (TÜK) muutumine Reaalne TÜK näitab, kui suure osa lisandväärtusest moodustab töötajate kompensatsioon (palk + tööjõumaksud) Riigi tasandil: TÜK = agregeeritud / SKP Kui TÜK suureneb, tähendab see, et palgad kasvavad kiiremini kui tööjõu tootlikkus (eeldusel, et maksud ei muutu) TÜKkasvtähendab, et tööjõukulude osakaal lisandväärtuses suureneb. Selle tagajärjel väheneb ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime.
Eestis on TÜK oluliselt langenud tööstuses (v.a. töötlev tööstus *) Tööjõu ühikukulu indeks (2000 = 100, 4 kv libisev keskmine) Ehitus 180 160 140 120 100 80 60 40 20 0 Info ja side Kinnisvaraalane tegevus Finants- ja kindlustustegevus Kaubandus, veondus, majutus ja toitlustus Kunst, meelelahutus ja vaba aeg Tegevusalad kokku (koos tootemaksudega) Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Avalik haldus, haridus ja tervishoid Kutse-, tehnikaalane ja haldustegevus Töötlev tööstus 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Tööstus, va töötlev Märkused: * Tööstus, v.a. töötlev tööstus: mäetööstus, elektrienergia ja gaasiga varustamine, veevarustus ja kanalisatsioon Allikad: Eesti Pank, Statistikaamet
Tööjõu ühikukulu: KIE riigid Tööjõu ühikukulu (2000 = 100) Kesk- ja Ida-Euroopa riigid 120.0 115.0 110.0 105.0 100.0 95.0 90.0 Tshehhi Vabariik Eesti Läti Leedu Ungari Poola 85.0 80.0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Allikas: Eurostat, autori arvutused
Tööjõu ühikukulu: Lääne-Euroopa riigid Tööjõu ühikukulu (2000 = 100) EL riigid 120.0 115.0 110.0 105.0 100.0 95.0 90.0 85.0 Saksamaa Iirimaa Kreeka Hispaania Prantsusmaa Itaalia Holland Austria Portugal 80.0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Allikas: Eurostat, autori arvutused
Tööjõu ühikukulu: Eesti jt Läänemeremaad Tööjõu ühikukulu (2000 = 100) Eesti jt Läänemeremaad 120.0 115.0 110.0 105.0 100.0 95.0 90.0 85.0 Euroopa Liit Saksamaa Eesti Läti Leedu Poola Soome Rootsi 80.0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Allikas: Eurostat, autori arvutused
MILLISTEL EELDUSTEL JÕUAVAD MEIE PALGAD EL RIKKAMATELE LIIKMESRIIKIDELE JÄRGI?
Tootlikkus: KIE riigid vs EL-15 KIE riigid EL-15 riigid 260.0 240.0 220.0 200.0 180.0 160.0 140.0 120.0 100.0 1 9 9 5 1 9 9 6 1 9 9 7 1 9 9 8 1 9 9 9 2 0 0 0 2 0 0 1 2 0 0 2 2 0 0 3 2 0 0 4 2 0 0 5 2 0 0 6 2 0 0 7 2 0 0 8 2 0 0 9 2 0 1 0 2 0 1 1 2 0 1 2 2 0 1 3 Tshehhi Vabariik Eesti Läti Leedu Ungari Poola 260.0 240.0 220.0 200.0 180.0 160.0 140.0 120.0 100.0 1 9 9 5 1 9 9 6 1 9 9 7 1 9 9 8 1 9 9 9 2 0 0 0 2 0 0 1 2 0 0 2 2 0 0 3 2 0 0 4 2 0 0 5 2 0 0 6 2 0 0 7 2 0 0 8 2 0 0 9 2 0 1 0 2 0 1 1 2 0 1 2 2 0 1 3 Saksamaa Iirimaa Kreeka Hispaania Prantsusmaa Itaalia Holland Austria Portugal Soome Rootsi Allikas: Eurostat (Reaalne tööjõu tootlikkus töötaja kohta, indeks)
Kas ja kui kiiresti saavad sissetulekute tasemed ühtlustuda? Alates 1990ndate keskelt on tootlikkus KIE (ja eriti Balti) riikides oluliselt kiiremini kasvanud kui EL-15 riikides Kui sama trend jätkuks, jõuaksid meie sissetulekud võrdlemisi ruttu EL-15 tasemele Samas toimus tootlikkuse kasv n-ö madalalt baasilt Vastavalt Solow kasvumudelile on kasv seda aeglasem, mida kõrgem on elatustase Seega võib eeldada, et meie ja rikkamate EL riikide tootlikkuse kasvude vahe on edaspidi väiksem
Sissetulekute ühtlustumine? Aastatel 2002 2012 oli Eestis tootlikkuse nominaalne aastakasv u. 7,4%, Soomes 2,3%. Kasvude erinevus oli seega ligikaudu 5 pp (Reaalse tootlikkuse kasvu erinevus oli 2,5 pp) Oletame, et nominaalne tootlikkuse kasv on ka tulevikus 5 pp Soomest kiirem Sel juhul jõuab Eesti tootlikkus Soomega samale tasemele 21 aastaga Kui kasvude erinevus on keskmiselt 4 pp, jõuame järele 27 aastaga ning kui kasvude erinevus on 3 pp, siis 35 aastaga Kui Eestis kasvab nominaalneskp per capita 5 pp / 4 pp / 3 pp EL-27 keskmisest kiiremini, siis jõuame EL keskmisele tasemele 14 / 18 / 23 aastaga
Kokkuvõte Eestis on tööjõu tootlikkus ja tööjõukulud (palk + tööandja sotsiaalmaks) kasvanud enam-vähem samas tempos Seega on meie tööjõukulude kasv olnud pikemas perspektiivis tasakaaluline Samas on globaalselt viimastel kümnenditel tööjõu tootlikkus palkadest kiiremini kasvanud, s.t. tööjõukulude osakaal lisandväärtuses on vähenenud Meie elatustase saab jõuda EL keskmisele tasemele järgi ainult eeldusel, et tootlikkus kasvab ka tulevikus Eestis kiiremini kui ELs keskmiselt
EESTI TOOTLIKKUSE ARENG JA RAHVUSVAHELINE VÕRDLUS
Peamised tootlikkuse indikaatorid Lisandväärtus töötaja kohta Kogutootlikkus (TFP, total factor productivity) Kuidas arvutatud? Ettevõtte tasandil: jääkliige tootmisfunktsioonist, st see osa lisandväärtuse kasvust, mis ei tulene hõive või kapitalisisendi kasvust metoodikate erinevusest tulenevalt ei tehta (tavaliselt) riiklikku statistikat TFP kohta, küll aga on TFP kohta arvutusi teadusuuringutest
Miks on Eestis tootlikkus nii madal? 160 SKP töötaja kohta, tuh. EUR, 2012 (Eurostat) 140 120 100 FI: 77t EUR 80 60 40 EE: 27t EUR 20 0
Lisandväärtuse loomise ahel Allikas: de Backer (2013) OECD work on global value chains and trade in value added [http://www.ecb.int/home/pdf/research/compnet/compnet_dublin_de_backer.pdf?a7285c132d6737d18eb1a70526485173] De Backer (2013): Järjest suurem osa lisandväärtusest luuakse nn teadmistepõhistel tegevusaladel, st mitte tootmises vaid tootearenduses, disainis, logistikas, turunduses Järjest suurem osa töötleva tööstuse toodangust tuleb teenustest Tootmisahelad on muutunud globaalse(ma)ks, riikide/e evõtete spetsialiseerumine
Globaalne tootmisahel (global value chain) OECD uuringud, De Backer (2013) ja de Backer ja Yamano (2012): Tootmisahelad on muutunud globaalseks, mis on suurendanud spetsialiseerumist, tootlikkust ja konkurentsivõimet Vahetoodang ületab mitmeid kordi riigipiire enne kui toode jõuab lõpptarbijani Viimastel kümnenditel on maailma väliskaubanduse mahud kasvanud kiiremini kui SKP mahud Välisinvesteeringute mahud (hargmaised ettevõtted) on kasvanud veel kiiremini kui väliskaubandusmahud Järjest enam on majanduskasvu ja töökohtade osas tähtis mitte mis tooteid riik toodab vaid mis tegevusi riik tootmisahelas teeb
Eesti positsioon globaalses tootmisahelas Iga euro kodumaise tootmissisendi kohta kasutab Eesti 0,7 euro eest välismaist tootmissisendit (Euroopas on imporditud vahetarbimise tähtsus kõrgem vaid Luksemburgis, Iirimaal ja Ungaris) (Backer ja Yamano (2012)) Eestis on see osakaal kasvanud üle 10%-punkti vahemikul 1995-2005 Eesti töötleva tööstuse ekspordist 40% moodustavad teenused (OECD (2008)), so üks kõrgemaid näitajaid OECDs Eesti ekspordis on välismaal loodud lisandväärtuse osakaal 42% (OECD (2008)), so üks kõrgemaid näitajaid OECDs See näitaja on kõrge ka teistes väikestes avatud majandustes, sh Skandinaavias ja Ida- Euroopas (30-40%) AGA Eesti ja teised Ida-Euroopa riigid on spetsialiseerunud madala lisandväärtusega tegevustele tootmisahelas Suurim osa innovatiivse toote lisandväärtusest läheb innovatsiooni loojale või kõrgtehnoloogiliste sisendite tootjale,mitte toote kokku panejale (Linden et al (2009)) 299$ maksev ipod pannakse kokku Hiinas, kuhu jääb alla 4$ eest lisandväärtust (Allikas: Linden et al (2009) Who Captures Value in a Global Innovation Network? The Case of Apple s ipod. Communications of the ACM, Vol 52(3), lk 140-144.)
Varuslaid: kuhu Eesti ekspordib? Eesti eksport ELi, 2012 (kasti suurus näitab osakaalu ekspordis, värv kasvu aastal 2012) Allikas: Luikmel, Kase (2013) Eesti konkurentsivõime ülevaade, Eesti Pank
EESTI VS SOOME TOOTLIKKUS 2011
Tootlikkus ja tootmisstruktuur Võrdleme aasta 2011 Eesti tootlikkust Soomega kasutades shift share analüüsi: Lprod + + i o FI, i i i EE ( Lprod Lprod ( Lprod Lprod FI, i EE, i EE, i ( o FI EE, i Lprod o Lprod )( o kus Lprodon tööjõu tootlikkus, o tegevusala osakaal hõives ning i tähistab tegevusala, i=1-63 esimene komponent näitab nn tegevusalade vahelist efekti ehk struktuuri efekti (kui tootlikkus tegevusalade sees oleks EEs ja FIs sama, siis tootlikkuse erinevus tuleneks vaid majanduse struktuurist) teine komponent näitab tegevusaladesisest efekti (kui majanduse struktuur oleks sama, siis tootlikkuse erinevus tuleneks vaid tegevusalade erinevast tootlikkusest) kolmas komponent on interaktsiooniefekt või ka nn spetsialiseerumise efekt (kas EE hõive on suurem tegevusaladel, kus EE tootlikkus on suhteliselt kõige lähemal FIle) = FI, i ) FI, i FI, i ) EE, i o FI, i )
Tootlikkus ja tootmisstruktuur: tulemused Eesti tööjõutootlikkus on Soome omast 2,8 korda madalam, vastavalt 23,6 ja 65,1 tuh EUR/töötaja kohta (EE 36% FIst) Sellest -100% tuleb Eesti madalamast tootlikkusest tegevusalade sees -> kui Eesti ja Soome majanduse struktuur oleks sama, oleks Eesti ja Soome tootlikkuste erinevus ikka 2,8 kordne Samas on võrreldes Soomega Eesti majanduse struktuuris Soomes tootlikemate tegevusalade osatähtsus kõrgem -> kui Eestis oleks tegevusalade sisene tootlikkus sama mis Soomes, oleks Eesti tootlikkus Soomest 24% kõrgem Nn spetsialiseerumise efekt on samuti negatiivne, st tegevusalad, kus Eesti tootlikkus on Soomele kõige lähemal, moodustavad koguhõivest suhteliselt väikese osa -> Vaatame eraldi kõrg-ja madaltehnoloogilisi tegevusalasid, kas seal on sõnum sarnane? [OECD ja Eurostat jagavad kõrg-ja madaltehnoloogilisteks töötleva tööstuse tegevusalad nende teadus-ja arendustegevuse (T&A) mahukuse; teenuste tegevusalad nende T&A mahukuse, haru keskmiste haridustasemete ja IKT kasutamise järgi]
Eesti vs Soome, kõrgtehnoloogilised tegevusalad 2011 250 200 Lisandväärtus töötaja kohta, tuh EUR, 2011 (Eurostat) Eesti Soome 150 100 50 0 C21 - Farmaatsiatoodete tootmine C26 -Arvutite jm elektroonika tootmine J59_J60 - Video- ja helisalvestiste tootmine; ringhääling J61 - Telekommunikatsioon J62_J63 - Programmeerimine; infoalane tegevus M72 - Teadus- ja arendustegevus Kõrgtehnoloogilisel tegevusaladel on Soome ja Eesti tööjõu tootlikkuse käärid väikseimad, tootlikkus vastavalt 81.9 ja 41.1 tuh EUR/töötaja kohta ehk vahe alla 2 korra Erinevused on suured töötlevas tööstuses, teenuste pool on konkurentsivõimelisem Suurim osa tootlikkuse erinevusest tuleneb madalamast tootlikkusest tegevusalade sees, -82%, aga ka tegevusalade suurusest (EEs vähem töötajaid farmaatsias, IT teenustes), -37% (interaktsiooniefekt +19%, suhteliselt suurel kõrgteh. tegevusalal, arvutiteenustes, on EE tootlikkus suhteliselt lähemal FIle) Kõrgtehnoloogilised tegevusalad on kogu hõive seisukohast vähetähtsad, 4,2% hõivest EEs ja 5,3% hõivest FIs
Eesti vs Soome, madaltehnoloogilised tegevusalad 2011 140 Lisandväärtus töötaja kohta, tuh EUR, 2011 120 100 Eesti Soome 80 60 40 20 0 C10-C12 - Toiduainete ja joogi tootmine C13-C15 - Tekstiili-; rõiva-; ja nahktoodete tootmine C16 - Puidutöötlemine, puittoodete (va mööbel) tootmine C17 - Paberi tootmine C18 - Trükindus ja salvestiste paljundus C31_C32 - Mööblitootmine; muu tootmine G45 - Mootorsõidukite hulgi- ja jaemüük G46 - G47 - Jaekaubandus Hulgikaubandus (va (va mootorsõidukid) mootorsõidukid) H49 - Maismaaveondus ja torutransport H52 - Laondus ja veonduse abitegevused I - Majutus ja toitlustus N77 - Rentimine ja kasutusrent N79 - Reisibüroode N80-N82 - Turvatöö; tegevus kinnisvara haldus; büroohaldus S95 - Arvutite ja tarbeesemete parandus Madaltehnoloogilistel tegevusaladel on tootlikkuse käärid suurimad, Eesti tootlikkus on üle 3 korra madalam, vastavalt 25.9 ja 78.3 tuh EUR/töötaja kohta See erinevus tuleneb erinevast tootlikkusest tegevusalade sees, -111%, samas kui tegevusalade struktuur on Eestis kõrgema tootlikkusega tegevusalade kasuks (nt kinnisvara teenused), 75%, interaktsioon -64% Madaltehnoloogilised tegevusalad on hõive poolest tähtsad, 38% EE hõivest ja 30% FI hõivest
EESTI TOOTLIKKUSE ARENG 2002-2011
Eesti ettevõtete tootlikkuse arengud üle aja 5000 TFP, mediaan, EUR (2005 hinnad) 13000 Lisandväärtus töötaja kohta, mediaan, EUR (2005 hinnad) 4500 11500 4000 10000 3500 8500 3000 7000 2500 5500 2000 4000 Allikas: autori arvutused Eesti äriregistri põhjal Tootlikkuse arengud järgivad üldjuhul majandustsüklit, majanduskasvu ajal tootlikkus, languse ajal tootlikkus 2000-2003 on tööjõutootlikkus kasvanud suhteliselt kiiremini kui kogutootlikkus (TFP) (kapitali kasv?)
Eesti 2002 vs 2011 Eesti tootlikkus on kasvanud kiiremini Soome vastavast näitajast, 2002. aastal moodustas EE tootlikkus FIst 25%, 2011. aastal 31% ehk EE tootlikkus on kasvanud 33% ja FI tootlikkus 7,5% (reaalhindades) Teeme sama shift share analüüsi Eesti tootlikkuse arengu kohta üle aja, st EE 2002 vs EE 2011 Tegevusaladesisese tootlikkuse kasvu komponent moodustab 110% kogutootlikkuse kasvust (suurimad kasvud kinnisvaras, veonduses ja laonduses) Tegevusaladevahelise ümberpaiknemise efekt moodustab 35% tootlikkuse kasvust (kõrgema tootlikkusega teenuste osatähtsus on kasvanud) Spetsialiseerumise efekt on negatiivne, -45%, st kiiresti on kasvanud tootlikkus just sellistel tegevusaladel, mis moodustavad koguhõivest vaid väikese osa (vee-ja õhutransport, kinnisvara, telekommunikatsioon)
Kokkuvõte Eesti tootlikkus on aastal 2011/2012 2,8 korda madalam kui Soomes Valdav osa sellest tootlikkuse erinevusest tuleneb erinevast tootlikkusest tegevusala sees, mitte Eesti ebasoodsast majanduse struktuurist OECD: tähtis pole mis tooteid riik toodab vaid mis tegevusi riik tootmisahelas teeb Kõrgtehnoloogiliste teenuste tootlikkus on kõige lähemal Soome vastavale näitajale, aga võrreldes Soomega on Eestis neil tegevusaladel suhteliselt vähem hõivatuid Samas on Eesti tootlikkus kasvanud väga kiirelt, perioodil 2002-2011 kolmandiku võrra, samal ajal Soomes 7,5% (reaalhindades) Tootlikkuse kasvust suurem osa tuleneb tegevusalasisesest tootlikkuse kasvust, aga ka majanduse struktuuri nihkumisest tootlikemate tegevusalade suunas Tegevusala tasandil on spetsialiseerumise efekt negatiivne, tootlikkus on kasvanud kõige kiiremini koguhõive poolest väikestes tegevusalades Ettevõtte tasandil on spetsialiseerumise efekt positiivne, suurema tootlikkusega ettevõtetele kuulub suurem tegevusala turuosa ning see efektiivsus on kriisijärgselt paranenud
TÄNAME! KÜSIMUSED, KOMMENTAARID Tairi.Room@eestipank.ee Jaanika.Merikyll@eestipank.ee
Võimalikud teemad aruteluks Kas Eesti ettevõtete tihe integreeritus globaalsesse tootmisahelasse on Eesti majanduse ja ettevõtete jaoks oht või võimalus? Kas ettevõtted on globaalse finantskriisi käigus/järgselt ümber orienteerunud mõnele teisele tootmisahela etapile? Milliselt etapilt kuhu liiguti ja miks? Kas keegi on seotud ettevõttega, mis toodab kogu tootmisahela etapid Eestis? Milline on teie kogemus? Kas ja millisel tegevusalal oleks Eestis potentsiaali klastri tekkeks, st kus enamus lisandväärtuse tootmisest toimuks Eestis? Mille arvelt suudaksid Eesti ettevõtted tootlikkust tõsta? Millised on suurima potentsiaaliga valdkonnad: Organisatoorsed innovatsioonid Teadus ja arendustegevus, toote ja/või protsessiinnovatsioonid Liikumine kõrgema lisandväärtusega toodete või tootmisahela etappide suunas, teatud tootmisetappide viimine välisriikidesse