NR 3 (163) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. MÄRTS 2010

NR 3 (163) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. MÄRTS 2010 Valla autasu,,aastate Tegu anti ansamblile,,sügislilled Virve Jürisson, Viivi Naser, Ilda Männik, Epp Kont, tagareas Ivi Evrecht, Aino Michelson, Tiiu Ojala, Valve Nõmm, Mari Palmi 20. märtsil tähistas Pärnjõe rahvamajas 40. sünnipäeva naisansambel,,sügislilled. Vallavanem Peeter Reimann andis saalitäie sünnipäevakülaliste ees päevakangelastele üle valla autasu,,aastate Tegu tunnuskirja koos 13 050-kroonise preemiasummaga. Ansambli juht Epp Kont sätib akordioni rihmad õlgadele parajaks ja Sügislillede lauluviis,,kevadet ja muusikat tervitab täpselt kell 19.32 astronoomilise kevade saabumist. Südamlikud, meloodilised ja kevadet täis on teisedki Pärnu-Jaagupi helilooja Jakob Kaunissaare ansamblile loodud laulud, nagu end kevadest sügislilledeni laulnud naisedki. Virve Naser ja Ilda Männik on ansamblis laulnud selle loomisest alates, 30 aastat on laulnud Mari Palmi ja Valve Nõmm, 15 aastat Tiiu Ojala ja Ivi Evreht. Alla poole aasta on kollektiivis olnud Virve Jürisson ja Aino Michelson. Ansambli vanem Mari Palmi, kes olevat kaaslaste sõnul ka parim luuletuste lugeja, annab tänukirja ja lilleõie rahvamaja juhatajale Merle Ervinile, bussijuhile Rein Tammaile,,,kodukaubamaja omanikule Meeli Metslale ja teistele ansambli elus olulist rolli mänginud inimestele. Meeles peetakse varasemaid ansambli juhte Helle Juhkentaali, Laine Kägu, Hiie Kirsipuud, Kalli Rõõmusaaret ja Liivi Lumijõed. Rahvamaja folkloorirühm,,krõõt ja Kraaded astub ette täispika huumorikavaga, Kaisma ja Suurejõe lauluansamblid tervitavad lauljaid lauludega. Õnnitlejaid jagub publiku hulgast ette astuma lausa ridamisi. Tiiu Ojala paneb kõik,,laulu sisse ja värsse tuleb igaks puhuks nagu varrukast.,,oleme enam-vähem ühevanused ja meil igavesti tore punt, kiidab Tiiu. Iga taidluskollektiivi süda ja hing on juhendaja. 22 aastat ansamblile laule õpetanud Epp Kont, kes ise nelja täiskasvanud tütre ema ja viie lapselapse vanaema, lisab leebelt ansambli iseloomustuseks:,,nad on mulle kõik nagu ema eest, minu ema saab ka 75. Hea seltskond on kollektiivis kõige tähtsam. Nii Kultuurikoolis kui Pedagoogilises Instituudis raamatukogundust õppinud Epp on omandanud pillimänguoskuse Pärnu Muusikakoolis. Ansambli lauluharjutused toimuvad igal nädalal Pärnjõe raamatukogu ruumides, kus Epp igapäevatööna peab vanemraamatukoguhoidja ametit. Laule saadab ta ikka akordionil:,,klaver võib mitte hääles olla ja igal pool seda polegi, teab ansambliga üle vabariigi erinevates kohtades esinemas käinud juht,,,ja lemmiklauluks on meil aastatega saanud Jakob Kaunissaare loodud,,kohtumiste laul.,,epp on minu kooli laps. Hea on kohata oma kooli õpilasi ja näha, et neil läheb hästi, rääkis sünnipäevalapsi õnnitlema tulnud luuletaja-näitleja ja õpetaja Elle Eha-Are.,,Valgus ei saagi vanaks, valgus on alati uus... lõpetas ta Jaan Kaplinski värsiridadega õnnesoovid nii paljude päevi või õhtutunde oma esinemistega mõtlikumaks ja heledamaks laulnud ansamblile ja selle juhile. Õie Kuusk Laululaager Vihtras 6.-7.märtsil toimus Vihtra Külakeskuses Vändra Hobikoori ja Lehtse Kammerkoori ühine laululaager. Eelmisel talvel saime laulupeo repertuaari harjutada koos Lehtse kooriga nende koolimajas, nüüd oli meil võimalus võõrustajad olla. Võiks ju arvata, et sel aastal laulupidu ei ole ja pole vaja enam keerulise repertuaariga pingutada. Aga kus sa sellega! Laululinnud tahavad laulda igal aastal! Nii ongi segakooridel tulemas ülevabariigiline laulupäev Türil, kus 5. juunil jälle võimsat koorilaulu kuulda saab. Laager on laulude õppimiseks parim vorm, eriti kui on õpetamas mitu head dirigenti korraga. Meeshääled said partiisid omandada Lehtse Kammerkoori dirigendi Jaanus Väljaotsa käe all teises ruumi, samal ajal kui saalis sopranite-altidega tegeles Vändra Hobikoori dirigent Imbi Orav. Teisel päeval tuli meile abiks ka Vändra Muusikakooli õpetaja Tiiu Vaino, et saaksime lihvida klaverisaatega koorilaule. Kahe päeva jooksul tegime tõhusat tööd uute laulude õppimisel ja vanemate meeldetuletamisel. Õhtuse seltskondliku osa eest hoolitsesid Harli Maanus ja Viktor Grossmann. Oli tantsu ja karaoket. Hobikoori naiste küpsetised olid samuti suurepärased. Pühapäeva lõunaks olime laagri programmiga lõpule jõudnud ja pidime teise kooriga hüvasti jätma. Lehtse Kammerkoori kauaaegne dirigent Tiiu Tikkerber (endine Vändra Muusikakooli õpetaja) oli laagriga väga rahul ja arvas, et võiksime edaspidigi ühiseid ettevõtmisi korraldada. Vaatamata Vändrat ja Lehtset eraldavale kaugusele, on kindlasti mõned ühiskontserdid tulemas. Mõnusa tunde ja rahulolu kordaläinud laululaagrist said muidugi kõik osalejad, mitte ainult dirigendid. Enne suve on Hobikooril tulemas veel üritusi, kus lauluga üles astuda. 15. mail toimub Tori rahvapidu, kus esineme koos Tori ja Sindi kooridega ning Pärnu segakooriga Kuldne Kungla. Nende kooridega oli meil meeldiv võimalus tutvuda nn jõulutuuri raames, kui laulsime koos Tori kirikus ja Pärnu Raeküla keskuses. Kuldne Kungla on Pärnu kõige vanem segakoor, nad tähistavad 1. mail oma 135. tegevusaastat. Vändralastel on võimalus kuulda seda koori juba üsna pea. 10. aprillil toimub Vändra raamatukogu kaminasaalis Pärnu segakoori Kuldne Kungla ja Vändra Hobikoori ühiskontsert dirigentide Grete Tammalu ja Imbi Orava juhatusel. Lauludele pakuvad vaheldust muusikakooli õpilaste esitatavad pillilood. Tulge kindlasti kuulama ja kaasa elama! Marju Härma-Epäilys Õppimisvõimalustest Vändra Gümnaasiumis Viimane veerand sellest õppeaastast on käimas ja kaugel ei ole enam aeg, kus IX klasside õpilastel tuleb teha oma elu esimene tähtis otsus edasiõppimise kohta. Õppimine on üks võimalustest kindlustada endale amet ja töö tulevikus. Haridustee jätkamine Vändra Gümnaasiumis on igati loomulik valik kodukooli eeliseks on tuttav keskkond ja perekonna ning sõprade toetus. Kolme aasta pärast tuleb tahes-tahtmata mujale õppima asuda ja siis on noore inimese hoiakud juba väljakujunenumad. Milliseid võimalusi pakub Vändra Gümnaasium? Millised on kooli tugevad küljed? Alates sellest õppeaastast on õpilasel võimalus valida kahe õppesuuna vahel. Õppida saab klassikalise gümnaasiumi ja sotsiaalteaduste õppesuunas. Mõlemad õppesuunad on välja kasvanud aastatepikkusest kogemusest. Klassikalise gümnaasiumi õppesuunas õppijatele pakume põhjalikumaid teadmisi kõikides õppeainetes. Võimalik on valida laia ja kitsa matemaatikakursuse vahel, endiselt on võimalus õppida A-võõrkeelt diferentseeritud rühmades. Sotsiaalteaduste õppesuund on uus ja aitab eri aspektidest käsitleda seda, mis maailmas inimestega toimub. Selleks, et suuri tegusid teha, pole tarvis olla suurim geenius, pole tarvis olla inimestest kõrgemal, on tarvis olla nendega koos. Erinevate kursuste kaudu keskendutakse sellele, et toetada iseseisva, ennast analüüsiva, endaga toimetuleva ja teisi väärtustava inimese kujunemist. Tundes lihtsamaid sotsiaalteaduste valdkondi, on võimalus luua tulevikustsenaariume edasisteks õpinguteks ja tutvuda mitmete erialadega: noorsootöö, sotsiaaltöö, lastekaitse, sotsiaalpedagoogika, psühholoogia. Ühiskonnateaduste valdkonna kursuste kaudu omandatakse teadmisi, oskusi ja hoiakuid käitumisest ja inimestevahelistest suhetest, mis aitavad kaasa toimetulekule eakaaslaste hulgas, perekonnas ja ühiskonnas tervikuna. Käsitletakse ka filosoofilist mõtlemist ja süvenetakse väärtuskasvatusse. Praktiliseks väärtuseks on esmaabikursused, mille lõpuks saadakse eluks tähtsad oskused ja tunnistus, mida vajatakse autojuhilubade taotlemiseks. Kolme aasta jooksul on võimalus läbida draamakursus, kus toimub õppimine koos tegutsemisega, mis on õppimise alternatiivseks vormiks. Meie kooli eesmärk on luua õpilase arenguks parimad tingimused. Õpilasel on võimalus omandada B-kategooria autojuhile omased teadmised ja oskused, saada osa riigikaitse kursustest, omandada kolmanda võõrkeele algteadmised. Gümnaasiumi õppekava koostamisel oleme riiklikust standardist suuremat tundide arvu andnud eesti keelele, kirjandusele, inglise keelele, matemaatikale, bioloogiale, ühiskonnaõpetusele, keemiale, geograafiale. Seda kõike eesmärgiga tagada meie õpilastele head ja väga head tulemused gümnaasiumi riigieksamitel ja võimaluse edukalt konkureerida ülikooli riigieelarvelistele kohtadele. Meie kool on uks maailma. Vändra Gümnaasiumis saab iga õpihimuline noor hakkama ja võib endale seada kõrgeid eesmärke. Võimaluse ennast tõestada ja rohkem teadmisi koguda annavad koolis ning maakonnas toimuvad aineolümpiaadid, kus meie õpilased on läbi aastate väga hästi esinenud. Meie üheks tugevuseks on head õpetajad, kellel on oskust, teadmisi ja tahet teha noorte arengu nimel koostööd nii õpilaste kui ka vanematega. Kuna kool omab õpilaskodu, saavad meie koolis õppida ka noored, kes ei ela Vändras või selle lähiümbruses. Õpilaskodus on õpilastel õppimiseks ja elamiseks kõik vajalik ning ka majanduslikult ei ole õpilaskodus elamine kulukas, sest õpilastel tuleb tasuda ainult toitlustamise eest. Peeter Putk, direktor Hobikoori pere enne külaliste saabumist. AVATUD USTE PÄEV VÄNDRA GÜMNAASIUMIS toimub 15. aprillil algusega kell 10.00. Oodatud on kõik IX klasside õpilased, kes soovivad haridusteed jätkata Vändra Gümnaasiumis või kes soovivad saada rohkem informatsiooni edasiõppimisvõimaluste kohta. Avatud uste päeval jagame teavet õppimisest klassikalise gümnaasiumi või sotsiaalteaduse õppesuunas, aga samuti valikkursustest, vastuvõtutingimustest, huvitegevusest ja õpilasomavalitsusest. SISSEASTUMISKATSED VÄNDRA GÜMNAASIUMISSE toimuvad 24. aprillil algusega kell 9.00. Sisseastumiskatsetele palume kaasa võtta IX klassi tunnistus või selle koopia. Sisseastumiskatsed koosnevad kolmest testist: eesti keel, matemaatika ja A- võõrkeel. Iga testi tegemiseks on aega 30 minutit. Iga testi vahel on õpilasel 10-minutiline paus. Sisseastumiskatsed on hea võimalus saada tagasisidet oma teadmiste kohta enne lõpueksameid. Sisseastumiskatseid ei pea sooritama need õpilased, kelle IX klassi tunnistuse kolme esimese veerandi keskmine hinne mahub vahemikku 4,5 5,0. Nendel õpilastel palume AVATUD USTE päevale või sisseastumiskatsetele kaasa võtta klassitunnistus, sest keskmise hinde alusel arvatakse need õpilased järgmise õppeaasta Vändra Gümnaasiumi gümnasistide nimekirja. Sisseastumiskatseteta võetakse 10. klassi õppima ka õpilane, kes on VIII või IX klassis olnud maakondliku aineolümpiaadi võitja või tulnud vabariiklikul olümpiaadil kümne parema hulka. Kohtumiseni Vändra Gümnaasiumis!

2 MÄRTS 2010 Vallavolikogus 16. märtsil *Võeti vastu Vändra valla 2010. aasta eelarve kogumahuga 37 200 000 krooni Kinnitati: - Vändra valla põhimäärus, - volikogu töökord, - arenguliste dokumentide menetlemise ja järelevalve kord, - sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord, - sotsiaaltoetuste suurused, - korruptsioonivastase seaduse rakendamise kord, - Vändra vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste struktuur, vallavalitsuse töötajate koosseis ja töö tasustamise alused, -pedagoogide töö tasustamise alused. Otsustati: - nõustuda kaevandamisloa väljastamisega AS-le Pärnumaa Teed Sikana kruusakarjääris ehituskruusa kaevandamiseks, - nõustuda Vaki külas asuva Vändra alevi reoveepuhasti maa-ala andmisega Vändra alevi omandisse, - omandada Seltsimaja kinnistu (endine Pärnjõe kauplus-söökla) hoonestusõigus, - tänada valla eakate lauluansamblit Sügislilled nende 40. tegevusaastal valla kõrgeima tunnustusega Aastate Tegu Vändra Vallavolikogu 16.03.2010.a. otsusega nr 19 kehtestati Vändra vallas Vaki külas asuva Vändra alevi reoveepuhasti detailplaneering. Eesmärgiks ca 2,6 ha suurusel maa-alal Vändra alevi reoveepuhasti rajamine. Vändra Vallavalitsus teatab, et Vändra valla jäätmekava aastateks 2010-2014 eelnõu avalik väljapanek toimus 08.-21.märtsini k.a. vallamajas. Sellele ei esitatud ühtegi parandusettepanekut ega vastuväidet. Vastav eelnõu valla kodulehel. Teade Kaisma piirkonna elanikele Vändra Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja vastuvõtt Kaisma vallamajas on iga kuu teisel neljapäeval s.o 8. aprillil, 13. mail jne, kell 10.00-14.00. Samal ajal saab maksta ka sularahas vallakassasse veearveid. Tööpäeviti on Vändra Vallavalitsuses sotsiaaltöötaja vastuvõtuaeg kell 8.00 16.30. Alati võib ette helistada tel 44 75 747 ning vajadusel saame teha kodukülastusi kui liikumine on raskendatud. Veenäidud saab iga kuu lõpus teatada tel 44 75 742 või meilile vald@vandravald.ee Alevivolikogus 18. märtsil *Kinnitati Vändra Gümnaasiumi arengukava. *Katkestati Vändra alevi ehitusmääruse lugemine, jätkatakse aprillikuu volikogu istungil. *Võeti vastu otsus Vändra alevi üldplaneeringu ülevaatamise kohta *Otsustati esitada Pärnu maavanemale taotlus Vändra vallas Vaki külas asuva Vändra alevi reoveepuhasti maaüksuse munitsipaalomandisse andmiseks. *Katkestati eelnõu Vändra Alevivolikogu 19.04.2007. a määrusega kehtestatud ja,,vändra Alevivolikogu 19.03.2009. a määrusega nr 8 muudetud Vändra alevi eelarvest täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise korra muutmine arutelu. Info *Toomas Sonts andis ülevaate alevi eelarve täitmisest. Pangas 2,8 miljonit krooni. Vändra vald on oma võlad alevile maksnud. Tulumaksu laekus veebruaris 1,2 miljonit, jaanuaris 1,6 miljonit krooni. Töötute arv on üle 140ne. Lumetõrjele on kulunud peaaegu 300 000 krooni. Arved on makstud tähtajaliselt. *Kuulati Facio Ehituse AS juhatuse esimehe Riho Kalve põhjendusi hoonestusõiguse võõrandamiseks OÜ Facio Investile. Vändra alevi üldplaneeringu ülevaatamisest Planeerimisseaduse 29 lg 3 näeb ette kehtestatud üldplaneeringu ülevaatamise kohustuse hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste volikogude korralisi valimisi. Üldplaneeringu ülevaatamise eesmärgiks on välja selgitada kehtiva üldplaneeringu ajakohasus ja planeeringu edasise elluviimise võimalused, uue planeeringu koostamise vajadus. Vändra alevi üldplaneering on kehtestatud Vändra Alevivolikogu 18.06.1998. a otsusega nr 44. Üldplaneeringu ülevaatamise tulemused: Täna kehtiva üldplaneeringu koostamise ajal ei osatud ette näha kõiki vajadusi. Nii on üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute alusel rajatud rida sotsiaalobjekte (tervishoiukeskus, laste mänguväljak, raamatukogu). Kokku on kehtestatud 16 detailplaneeringut, millest 6 on üldplaneeringut muutvad. Alevi tehnilise infrastruktuuri planeerimine, projekteerimine ja väljaarendamine on toimunud valdavalt kooskõlas üldplaneeringuga. Üldplaneeringus ette nähtud elamualad on jäänud hoonestamata, kuna huvi uute elamumaade vastu on olnud vähene. Samas tootmisalad on planeeringu kohaselt kasutusse võetud, vaba tootmismaad alevi piires ei ole. Otsustati: *algatada uue Vändra alevi üldplaneeringu koostamine peale Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi poolt rahastatava veeprojekti lõppemist; *uute üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute koostamisel, vastuvõtmisel ja kehtestamisel tuleb kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni kaaluda täiendavalt, kuidas kehtestatav detailplaneering soodustab kehtiva üldplaneeringuga kavandatud arenguid ja mõjusid. Planeeringuprotsessi ja kaalutlusotsuste koostamise käigus analüüsida ja leida võimalusi negatiivsete mõjude vältimiseks. *Üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute kehtestamisel tuua üldplaneeringus välja ka muud muudatused lisaks maakasutusele. Selleks koostada üldplaneeringu seletuskirja lisa, kus näidatakse selgelt, milline detailplaneering milliseid üldplaneeringu tingimusi muudab. Üldplaneeringu ülevaatamise kokkuvõte Vändra alevi kodulehel www.vandra.ee Vändra alevi maakorraldaja Anne Kangert Huvihariduse kallinemisest Eestis on täna olukord, kus riik ei toeta laste huvikoolis õppimist ja huvihariduse ülalpidamine on jäetud suures mahus koolipidaja kanda. Omavalitsuste eelarved on viimseni pingul ning huvihariduse toetamine muutub järjest probleemsemaks. Õpilaste arvu vähenemine on toonud kaasa Vändra Muusikakooli kohamaksu arvestusliku maksumuse tõusu (2009. a kohamaks 1484 krooni kuus, 2010.a vastvalt 1569 krooni kuus). Vändra Muusikakoolis käib täna 87 last, neist valla lapsi 36. Vald tasub iga oma lapse eest kohamaksu 12 kuud aastas ja ülejäänud kulud on koolipidaja ehk alevivalitsuse kanda. Lisaks maksab ka lapsevanem osalustasu 300 krooni, mis on mõeldud õppekulude osaliseks katmiseks. Vändra vallavolikogu kinnitas 16. märtsil oma 2010. a eelarve, kus kehtestati muusikakooli kohamaksu tasumiseks senise 500 000 krooni asemel 600 000 krooni. 100 000 krooni küll lisaks, kuid arvestades tänast õpilaste arvu moodustub kuludeks hinnanguliselt 677 808 krooni. Kuni 2010. aasta augusti lõpuni (kooliaasta lõpuni) maksab vallavalitsus õpilaste eest kogu kohamaksu ehk 1569 krooni kuus. Kalendriaasta lõpuni jäänud 4 kuud on vallal võimalus toetada igat last aga ainult 1100 krooniga, puudu olev summa - 470 krooni lisaks osalustasule - tuleb tasuda lapsevanemal. Valla lastevanemate ja muusikakooli jaoks tooks leevendust ka see, kui kõik muusikakoolis käivate laste vanemad (olenemata omavalitsusest) oleks nõus osamaksu võrdse tõusuga (ligikaudu 200 kr), kuid sellist otsust ei saa teha keegi muu kui lapsevanemad ise või koolipidaja. Osad omavalitsused on eelarve kitsikuses pidanud loobuma huvihariduskoolides käivate laste eest osamaksu tasumisest, sest kohustust selleks omavalitsusel ei ole. Küll aga on valdadel kohustus maksta kohamaksu teise valla lasteaias või koolis käiva lapse eest. Vändra vald tasub valla laste eest, kes teistes omavalitsustes lasteaias käivad, 2010. aastal 2,7 miljonit krooni ja teistes valdades koolis käivate laste eest 2, 55 miljonit krooni, lisaks transpordikulud. Surve eelarvele on suur ja samasuguste raskuste tõttu on huvikoolide osamaksu tasumisest pidanud loobuma näiteks Türi vald, Järvakandi vald, Imavere vald. Sindi linn ja Paikuse vald suudavad toetada (lapsevanema valikul) vaid ühte huvihariduslikku tegevust. Tõstamaa vallas tagatakse muusikahuvilistele lastele võimalus muusikat õppida rahvamaja juures ja Häädemeeste vald garanteerib oma toetuse vaid väljavalitutele. Vändra vallavolikogu on otsustanud eelarvesse planeeritud rahaga muusikakoolis õppivaid ja vallas elavaid lapsi toetada ning selleks, et muusikahuvilised lapsed saaksid õpinguid jätkata (alustada), tuleb lapsevanemal pöörduda hiljemalt maikuu lõpuks Vändra Vallavalitsuse poole, kes sõlmib iga õppiva või õppida sooviva lapse vanemaga garantiikirja-lepingu, mis tagab selle, et laps arvatakse muusikakooli nimekirja ning vald ja lapsevanem kohustuvad koostöös osamaksu tasuma. Uuest õppeaastast kalendriaasta lõpuni jääb siis lapsevanema kanda ligikaudu 1/3 ja valla kanda 2/3 kuludest. Olukord on lapsevanematele raske ja kõigil, kellel tekivad põhjendatud raskused osamaksu tasumisel, on võimalus taotleda vallavalitsuselt lisatoetust. Täiendav informatsioon avaldatakse aprillis valla kodulehel. Seega loodame, et leidub edaspidigi tublisid lapsi ja oma lapse oskusi ja teadmisi hindavaid lapsevanemaid, kes on nõus oma lapse huvihariduse eest suuremat osamaksu maksma. Samuti on suurperedel võimalus taotleda toetust Eesti Lastekaitse Liidult, kes on siiani neile abiks olnud. Huvikool on haridusasutus, mis tegutseb noorsootöö valdkonnas ning loob huvihariduse omandamise ja isiksuse mitmekülgse arengu, sealhulgas oma keele ja kultuuri viljelemise võimalused huvihariduse erinevates valdkondades. Huvikoolid on nii muusikakoolid, kunsti- ja spordikoolid kui ka muud huvitegevuslikud koolid, kes registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis. Vändra Vallavalitsus Huvihariduse teema teisest küljest Veidi ajaloost Laste huvihariduse omandamise kulud on omavalitsuste jaoks tegelikult kordades suuremad, kui seda katab lastevanemate poolt makstav osalus. Seega on läbi aegade omavalitsused kompenseerinud oma laste huvihariduse omandamist osalustasu maksmise teel, mille suurus leitakse kõikide koolis õppivate laste elukoha omavalitsuste jaoks samadel alustel. Huvihariduse rahastamise osas tekkisid Vändra vallal tõsisemad probleemid eelmise aasta suvel. Kuigi makseviivitusi oli ka varem, sujus üldpildis koostöö huvihariduse finantseerimise osas enne seda hästi. Eelmise suve 1. juulil laekus alevivalitsusse vallavolikogu protokolli väljavõte informatsiooniga, et samast kuupäevast lõpetatakse valla poolt valla laste huvihariduse finantseerimine. Otsus oli ootamatu nii Vändra alevile kui ka valla laste vanematele, kelle lapsed omandasid huviharidust alevi muusikakoolis. Et muusikakooli 87 õpilasest on 36 vallas elavad lapsed, näitab see suuresti muusikahariduse populaarust ka vallas elavate laste seas. Alevivalitsuse initsiatiivil algatati peale sellekohase teabe saamist kohtumised nii lastevanematega kui ka vallavolikogu esindajatega. Koosistumistel asuti seisukohale, et alevi ja valla vahel peaks sõlmitama leping, milles kajastuks täpsemalt osapoolte kohustused ja vastutus vältimaks edaspidi taoliste olukordade tekkimist. Arutelude tulemusena võttis vallavolikogu 18.08. 2009 vastu otsuse nr 53, millest tulenevalt otsustati jätkata tagasiulatuvalt Vändra valla õpilaste huvihariduse finantseerimist senikehtinud tavade kohaselt kuni kokkuleppe sõlmimiseni Vändra alevivalitsusega. Kokkuleppe projekt edastati vallale alevi poolt esimest korda juba 4. augustil 2009. Kahjuks ei ole 25. märtsi 2010 seisuga alev saanud vallalt muud tagasisidet esitatud lepingu projekti ja selle sõlmimise kohta, kui kinnituse, et kokkuleppe sõlmimisega on nad nõus. Millisel kujul, mis tingimustel ja millal kokkuleppe sõlmimist plaanitakse, selle kohta informatsioon puudub. Kuna kokkulepe on seni sõlmimata, peaks alevile tulenema eespoolnimetatud volikogu otsusest kindlus, et vald osaleb finantseerimises seni kehtinud tavade kohaselt. Ometi võeti vallavolikogus 15.09.2009 vastu uus otsus, kus kindlustati huvihariduse finantseerimine senikehtinud süsteemi alusel üksnes 2009. aasta lõpuni. Hetkeolukord Nii muusikakooli juhtkonna, kooli pidaja kui ka selles koolis õppivate laste ja nende vanemate jaoks on tänaseks tekkinud taas ebakindel situatsioon, sest uuesti on probleemseks teemaks oma laste õppimise finantseerimine valla poolt. Käes on kevad ja kool ootamas uusi õpilasi. Varsti on aeg vastuvõtukatseteks. Millise sõnumi peaks andma kool oma tulevastele õpilastele ja lapsevanematele. Kas koolil on võimalik öelda vallas elavale ja katsed edukalt sooritanud lapsele oled tubli, oled arvatud kooli nimekirja? Mis saab juba koolis õppivatest õpilastest? Vändra vallavalitsus on oma artiklis esitamas lastevanematele ettepanekut, et lapsevanem asuks toetama valda ja maksma lisaks alevile makstavale 300 krooni suurusele osalustasule vallale täiendavalt 470 krooni suuruse summa kuus vallapoolse osalustasuna makstava summa katteks. Esmalt olen peaaegu veendunud, et selline lahendus on pretsedendiks kogu vabariigis. Lisakulu tooks lastevanematele senise 300 krooni asemel ühe lapse huvihariduse kuluks Vändra muusikakoolis 770 krooni kuus. Lapsevanemale on siinkohal oluline teada, et antud juhul ei ole tegemist lapsevanema osalustasu tõusuga, mille on kehtestanud alev kooli pidajana. Tegemist on valla ja lapsevanema vahel planeeritava täiendava kokkuleppega, mille sõlmimisel tekiks lapsevanemal võlaõiguslik kohustus üksnes valla ees. Kuna lisaraha ei hakka koguma koolipidaja, ei ole lapsevanemal õigust saada lisarahadelt makstud summadelt tagasi koolituskuludelt arvestatavat tulumaksu. Kas lapsevanemad on võimelised ja nõustuvad niisuguse seaduses mittesisalduva lisakulutuse vabatahtliku kandmisega, on lastevanemate otsustada. Kas probleem on rahas? Oma mõtteid ajendas jagama pigem olukord, kus Vändra vallavolikogu poolt vastu võetud eelarves on tegelikult huvikooli osalustasudeks ette nähtud 650 000 krooni. Artiklis esitatakse selleks summaks millegipärast 600 000 krooni. Artiklis väidetakse, et huvihariduse finantseerimise hinnanguline vajadus on aga 677 808 krooni. Kui eeldada, et artiklis esitatud väide vajaduse kohta on tõene, on ju tegelik puudujääk kõigest ligikaudu 28 000 krooni?! Kui lastevanematelt on planeeritud koguda lisaraha 470 krooni käesoleva aasta 4 viimase kuu eest, siis lastevanematelt laekuva osa suuruseks oleks aga arvestuslikult üle 67 000 krooni (36 last x 470 krooni x 4 kuud=67 680). Miks vallavalitsus on otsustanud lastevanematelt koguda oluliselt rohkem, kui nende endi poolt arvestatud eeldatav vajadus? On tervitatav, et vallavalitsus on samas lahkesti nõus selle lisandunud kohustuse täitmisega raskusesse jäänud lapsevanemaid lisatoetuse kaudu toetama, kuid siis jääb õhku põhjendatud küsimus kuidas sel juhul saab väita, et lastevanematelt lisaraha küsimine on tingitud rahapuudusest? Miks ei ole võimalik seda toetusteks hoitavat raha kohe huviharidusse suunata lastevanematelt lisaraha nõudmata? Ühe käega tõstetakse lastevanemate kohustusi, et teise käega neid ise oma eelarvest toetusena uuesti kinni maksta? Mis eesmärki selline otsustus võiks täita?lisaks on tähelepanuta jäetud, et valla eelarves kajastuvad veel reservfondi read, mis eelarve seletuskirja kohaselt on kogusummas ligikaudu 1,6 miljonit. Arvestades reservi ja huvihariduse tarvis puudu oleva summa suhet, on lastevanematele esitatud ettepanek lausa kummaline. Peab seega möönma, et huvihariduse finantseerimisküsimus ei saa olla tingitud rahapuudusest. Vajadus kaardistada eesmärgid Kui Vändra vald ja lapsevanemad otsustavad, et nende lapsed ei pea saama muusikalist haridust Vändra koolist, on see nende otsus ja siinkohal jääb alevil üle selle otsusega ainult leppida ning reformida oma kooli tegevus väiksemale arvule õpilastele. Küll aga on nii Vändra alevivalitsuse ja kindlasti ka Vändra alevi maksumaksja huvi, et juhul, kui siiski soovitakse, et Vändra alevi muusikakool annaks muusikaharidust ka Vändra valla lastele, ei maksta teisele omavalitsusele osutatud teenust kinni üksnes Vändra alevi maksumaksja rahast. Et seadus ei kohusta otseselt osalema teisi omavalitsusi huvikoolide rahastamisel, on ju formaalses mõttes õige, sest otsest sätet seaduses tõesti ei ole. Siinkohal ei saa aga unustada, et seadus ei kohusta huvikooli sellisel juhul ka teenust osutama. See põhimõte on imelihtne ja selle järgi elame me oma igapäevaelus kõik tasumise kohustus tekib meile hetkest, kui oleme asunud mingit teenust tarbima. Teenuse tarbimise või mittetarbimise üle otsuse teeme aga ise. Olukord, kus teise valla laste huvihariduse rahastab kooli omava omavalitsuse maksumaksja, toob kaasa situatsiooni, et oma lapse eest tuleb maksta, kuid samal ajal on teiste omavalitsuste jaoks huviharidus tasuta. Eeldada sellise olukorraga nõustumist on küüniline ja oleks vastutustundetu oma maksumaksja rahade kasutuse seisukohalt. Kui mõni vald on otsustanudki mitte osaleda huvihariduse rahastamisel, kui tema laps käib mõnes teise valla huvikoolis, on kantud olukorrast, et sellel omavalitsusel on ka endal huvikool olemas. Omavalitsus on seega loonud oma lastele võimalused omandada huviharidus oma vallas ning ei pea seetõttu vajalikuks rahastada huviharidust juhul, kui laps otsustab mingil põhjusel valida siiski teises omavalitsuses asuva huvikooli. Just sellised olukorrad ongi vallavalitsuse artiklis näidetena esitatud Türil, Paikusel jne valdades. Väide, et Tõstamaa vallas tagatakse muusikahuvilistele lastele huvihariduse võimalus rahvamaja juures, ei ole päris täpne. Nimelt tegutsetakse rahvamajade juures muusikaringidena, mis ei anna õppijale muusikaharidust selle sõna õiges tähenduses, vaid lihtsad oskused enda jaoks. Sellest saadava pagasiga ei ole võimalik muusikat edasi õppida ega saa lõputunnistust. Kutsume siinkohal üles nii lapsevanemaid kui ka omavalitsuste juhte Vändra alevist ja vallast, et hinnata olukorda uuesti ja kaalutleda, kas lastevanematelt lisaraha küsimine on õigustatud ega ei ole praeguses olukorras lihtsamale vastupanu teele minek. Alternatiivlahendused on kindlasti olemas! Piret Müür, Vändra muusikakooli hoolekogu liige Imbi Orav, Vändra muusikakooli direktor

MÄRTS 2010 Pärnjõe Põhikoolil on juubeliaasta Kõik numbrid ja saatuse tähed imekombel selgeks said. Kuhu iialgi elus Sa lähed - jääb siia Su sirgumispaik. Just nii lihtsad ja südamlikud värsiread on Pärnjõe kooli kohta loonud meie vilistlane Elle Eha-Are. Tõesti, meie koolil on jälle juubeliaasta! 20. veebruaril 1920. aastal täitus kohalike talumeeste ammune soov ja poepidaja Jüri Karja katuse all alustas tööd Vana-Vändra valla Pärnjõe 2-klassiline Algkool. Nüüd ei pidanud ümbruskonna külade pered enam pisipõnne kodust kaugele kooli saatma. Mööda on läinud 90 aastat ja üks põhilisi arutlusteemasid hariduse valdkonnas on ikka sama kas on vaja kulutada raha väikestele maakoolidele, on ju palju odavam ülal pidada üht suur hoonet n.ö.,,tõmbekeskuses ja sajad lapsed sinna kokku vedada. Tuimalt raha lugedes see ilmselt nii ka on, aga kas oskab keegi rahasse panna neid eeliseid, mida saab anda vaid kodu lähedal asuv tõeliselt,,oma kool : lühike koolitee, väike ja sõbralikes suhetes koolipere, anonüümsuse puudumine, mis hoiab ära salajase kiusamise ja nii mõnegi muu pahateo, õpetaja võimalus tegelda iga lapsega vajadusel ka individuaalselt, kõikide laste kaasahaaramine erinevatesse klassivälistesse ettevõtmistesse jne. Rahanumbriteks ei oska neid asju küll mitte keegi teisendada, aga rahulikult järele mõeldes peaks iga lapsevanem jõudma arusaamisele, et tema lapse jaoks on sellised tingimused ju suurepärased ja seega tegelikult hindamatud. On ju tore, kui pisike, uudishimulik mudilane kasvab suureks ja ise mõtlevaks nooreks inimeseks mõnusalt rahulikus ja koduses keskkonnas. Tänapäeva ühiskonnas (ka hariduses) valitsev pidev konkurents, iga hinna eest naabrist parem olemine pressib edaspidises elus ennast niikuinii peale ja meie, täiskasvanute ülesanne peaks olema seda survet vähemalt lapse haridustee alguses pisut tagasi hoida. Loomulikult pole konkurentsist pääsu lõpuklassides, sest pärast 9. klassi minnakse ju üldjuhul edasi õppima ja seal tuleb tahes-tahtmata erinevates pingeridades õigel poolel olla. Selles osas ei pea Pärnjõe kool küll häbenema, sest meie vilistlased on läbi löönud nii tavalistes gümnaasiumides-kutsekoolides kui ka Pärnu nn. eliitgümnaasiumides. Olen koolis töötatud aastate jooksul muuhulgas tähele pannud, et tihti on väikest vahet märgata ka erinevates koolitüüpides 9. klassi lõpetavate noorte vahel. Kui suures koolis jäävad,,üheksandikud gümnasistide varju ja moodustavad lihtsalt ühe osa põhikooli astme õpilaste massist, siis põhikooli 9. klassi noored, olles oma kooliperes kõige vanemad, tunnevad ilmselt alateadlikult mingit vastutust või kohustust ning see väljendub üldjuhul ka nende käitumises ja töössesuhtumises ollakse pisut väärikamad, vaoshoitumad, kohusetundlikumad, ühesõnaga hakatakse saama täiskasvanuks. Loomulikult on ka negatiivseid erandeid, aga üldine tendents on täiesti olemas ja rõõmu teeb, et just poiste seas on muutused selgemini märgatavad. Tagasi tulles Pärnjõe Põhikooli igapäevaelu juurde, võime rahul olla, et ainetunde andvad õpetajad on kõik suurte kogemustega ja erialase haridusega, ajutisi kohatäitjaid ei pea me kasutama. Õppetöös on tavapäraselt kõige tublimad nooremad klassid. Äsjalõppenud III õppeveerandi lõpupäeval said meie 78 õpilasest 5 eriti tublit õppurit koju viia vaid,,viisi sisaldava klassitunnistuse, hinnetele,,4 ja,,5 õppis 27 usinat last. Kuigi valikuvõimalus ei ole eriti suur, oleme osa võtnud mitmetest maakondlikest aineolümpiaadidest, konkurssidest ja spordivõistlustest. Sel õppeaastal ei ole aineolümpiaadidelt esikolmikukohta veel tulnud, aga nii mõnedki mõõduvõtmised on veel ees. Senistes tulemustest märgiksin ära Liisi Raudsepa 8. koha (29 osalejat) 7. klassi bioloogias (õp. Ivi Nuut); Elina Jürisaare 12. koha (45 osalejat) 4. klassi eesti keeles (õp. Aime Auksmaa) ja Sander Luige 12. koha 6. kl. matemaatikas (õp. Mall Paat). Tavaliste õppeainete kõrval on konkureeritud ka muudel tegevusaladel. Eduka avalöögi õppeaastale tegid meie 3. klassi mudilased õp. Eve Sikka juhendamisel, kes oktoobrikuus toimunud noorte maakondlikul ettevõtluspäeval esitlesid oma projekti,,vanale majale uus elu ja saavutasid sellega nooremas vanuserühmas esikoha! Esitluse viisid karmi žürii ees läbi Viktorya Harlamova, Helina Karro ja Marian Solovjova. Väga tubli oli ka õp. Kalli Rõõmusaare juhendamisel maakonna koolide muusikaviktoriinil osalenud 9. klassi võistkond Kadi Mass, Kauri Keppi ja Sander Kuldsaar, kes võitlesid välja II koha! Samuti näitas laia silmaringi meie algklasside võistkond maakonna,,varia viktoriinil, kus saadi 28 võistkonna seas 6. koht, kusjuures alla vannuti vaid meiega võrreldes hiiglasuurte Paikuse, Kilingi-Nõmme, Vändra ja Pärnu-Jaagupi koolide esindustele. Õp. Eve Sikka juhendatud võistkonda kuulusid Helina Karro, Sander Kõiv ja Tõnis Tilk. Maakonna koolinoorte spordivõistlustelt oleme medaleid saanud igal õppeaastal ja erandiks pole ka käesolev. Suurima saagiga tuli Pärnu Maakoolide Spordiliidu talvistelt kergejõustikuvõistlustelt koju 9. kl. poiss Romet Virkus, kes tuli maakonna A- vanuseklassi meistriks 1000m, kuulitõukes ja kaugushüppes, sai hõbemedali 60m jooksus ja pronksi kõrgushüppes. III koha saavutas 1000m jooksus Enari Tõnström. Teine meie kooli trumpala on aastaid olnud lauatennis, kus ka sel aastal medalita ei jäädud: esikoha sai 4.-5. kl poiste seas Mayroldh Solovjov, kaksikvõidu kindlustas Marek Paju. 6.-7.kl. poiste hulgas sai hõbemedali Sander Luik. Lisandus veel mitmeid 4., 5. ja 6. kohti. Spordilapsi juhendavad õp. Ene Reier ja Valdur Ojala. Eelnenud väike ülevaade meie võistlemistest-konkureerimistest pole sugugi ammendav, välja on toodud vaid käesoleva õppeaasta kõige silmapaistvamad saavutused. Ometi kinnitab see vähenegi, et mõnede arvates,,alamõõduline külakool ei olegi tegelikult nii alamõõduline, vaid kannatab julgesti välja võrdluse vägagi erinevaid,,mõõdikuid arvesse võttes. Klassi- ja kooliväline tegevus on aga valdkond, kus suurkoolid vähemalt ühe näitaja poolest oma väikestele naabritele mitte mingit konkurentsi pakkuda ei suuda. Pean siinkohal silmas erinevates huvialaringides, laulukoorides ja mitmesugustel ülekoolilistel üritustel osalevate laste osakaalu õpilaste koguarvust. Sageli läheneb see meil 100 protsendile, sest näiteks jõulunädalal, kadripäeval, kevadisel näitemängude päeval jms., kus on vaja oma klassiga mõni etteaste teha, ei jää peaaegu mitte keegi kõrvale. Aastate jooksul on lisaks äsjanimetatud tähtpäevadele välja kujunenud veel mitmed ühistegevuse traditsioonid: õpetajate päeva tähistamine, poiste nädal, tüdrukute nädal, staaride jäljendamise kontsert,,playbox, vastlapäev, Eesti Vabariigi ja oma kooli sünnipäeva ühine tähistamine, sügisene ja kevadine jooksukross, kergejõustikuvõistlused, lauatennisevõistlused, emadepäeva kontsert,,,tutipidu 9. kl. viimasel koolipäeval, igakuine mälumäng jne. Peamine koormus laste juhendamisel langeb siin klassijuhatajatele, kes selle eest kiidusõnu väärivad ja kindlasti lisab see õpetajatele ka lastepoolset lugupidamist. Üldjoontes võibki meie koolipere omavahelist suhtlemist pidada rahulikult töiseks, mõistvaks ja üksteisest lugupidavaks. Meil ei ole kombeks õpetajaid sinatada, aga koos tiitliga,,õpetaja kasutatav eesnimi on täiesti aktsepteeritav kõnepruuk. Ropendamist, õpetaja solvamist või muid taolisi ebameeldivaid konflikte pole juba tükil ajal ette tulnud. Võib ju väita, et on lihtsalt toredad, vaiksed lapsed kokku sattunud, aga päris nii see loomulikult ei ole inimesi on ju igasuguseid. Ikka tuleb ka meie lastel ette omavahelisi tülisid ja väiksemat sorti kiusamistki, kuid tänu väikesele kollektiivile oleme probleemidele üsna kiiresti jälile saanud ja ka lahendused leidnud. Võib-olla on tõesti juhuslikult selline rahulik seltskond kokku sattunud, aga teisest küljest vaadates äkki oleme siin majas üheskoos niivõrd targasti ja tublilt töötanud, et selline õhkkond üldse tekkida sai? Mina koolijuhina usun seda ja tahan kindlasti esile tõsta ning olen just selle pärast meie väikese töökollektiivi üle uhke! Suure saladuskatte all võin öelda, et tegelikult käivadki meie koolis maailma kõige mõnusamad lapsed! Kuigi Pärnjõe kooli ametlik juubelisünnipäev oli juba veebruaris, tähistame seda suure kokkutulekuga suve algul, täpsemalt 12. juunil. Oodatud on kõik, kes siin kunagi õppinud, töötanud ja muudki toredat koos teinud. Ürituste täpsema kava ja muud asjakohast infot avaldame järgmistes Vändra Teataja numbrites, samuti Pärnu Postimehes, erinevates raadiojaamades ja loomulikult kooli veebilehel www.parnjoe.edu.ee. Pärnjõe kooli suured ja väikesed soovivad kõigile kaunist kevadet ja ootavad endale külla! Valdur Ojala, Pärnjõe Põhikooli direktor Pärnjõe Põhikool kutsub oma sõbralikku perre uusi liikmeid, kellega üheskoos koolirõõme nautida ja muredest üle saada. Ootame avaldusi nendelt lastevanematelt, kelle lapsed saavad 7-aastaseks enne 1.oktoobrit 2010, s.t kel on kohustus 1. septembril 2010 koolipinki istuda. Lisaks avaldusele palume koolimajja tulles kaasa võtta ka lapse sünnitunnistuse. Dokumentide vastuvõtt alates 29.märtsist koolipäevadel 8.00 15.30. Infot saab tel 4493573 ja 5165896 (direktor); 4493541 (õpetajate tuba); 56476401 (õp. Eve Sikka) ja kooli koduleheküljelt www.parnjoe.edu.ee. Samuti ootame avaldusi nende Kergu Lasteaed-Algkooli 6. klassi laste vanematelt, kes soovivad jätkata uuel õppeaastal õpinguid Pärnjõe Põhikooli 7. klassis. Info direktorilt või õp. Aime Auksmaalt (53569067). Seiklusrikas päev Rakveres 4. märtsil käis kogu Kergu kooli pere Rakveres, kus veetsime toreda ja hariva talvepäeva. Esmalt vaatasime Rakvere teatri etendust Kaval-Ants ja Vanapagan, mille oli rahvalike naljade põhjal lavalaudadele seadnud Erki Aule. Kui eelnevalt oli südamesse pugenud väike kahtluseuss, kas meie väiksemad piigad ikka jõuavad kogu etenduse ära vaadata, siis näitlejate esimestest repliikidest oli selge, et igav ei saa kellelgi olema. Kaval-Ants ja Vanapagan haarasid oma hoogsusega kogu publiku hetkega oma lummusesse. Kui etendus vaadatud ja peopesad kuumaks aplodeeritud, võtsime suuna linnusele. Kuna meil oli veel hetk aega, siis otsustasime ka Rakvere sümboli 7 tonni kaaluva Tarvase lähemalt üle vaadata. Peale pikka turnimist olimegi kohal ja nautisime valju tuult ning kaunist vaadet. Edasi viis meie tee linnusesse, kus olid juba ootel keskaegsed rüütlid. Peale parooli edastamist avati meile värav ning kõigist said pikkade kuubedega ordurüütlid. Algas põnev ringkäik vanas lossis. Tutvusime piiramistorniga ja kõige tormakamad said hetke rahuneda häbipostis. Kuulasime põnevaid lugusid keskajast ja seejärel asusime poiste lemmiku püssirohu valmistamise kallale alkeemia toas. Kui kõige uudishimulikumad ninaotsad olid veidi kaugemale suunatud, tegime lossihoovis pauku ka. Pidasime piigivõitlust, lasime vibuga, katsetasime hirmrasket mõõka ja tutvusime tolleaegsete kempsudega, mille käike mööda vaenlased mõnikord lossi tungisid. Meie seiklusretke tipphetked saabusid õuduste- ja piinakambris, kus kirstust tõusev luukere nii mõnegi vapra mehe taanduma sundis. Lõpuks suundusid kõige kartmatumad, kes õpetaja käekõrval, kes sõbra õla toel, põrgusse. Õnneks väljus meid salakäigust täpselt sama arv, mis oli sisenenud. Pika seiklemise lõpetasime jõuvarude ja julguse taastamisega kuninglikus söögitoas, kus tühjendasime oma kaasapandud moonakotid. Tagasi bussi õdusas soojuses, jätkus muljetamist ja jutuvada kogu koduteeks ja ununes isegi ammu kaubeldud poepeatus. Järgnevatel koolipäevadel jätkus suusõnalisi ja kirjalikke meenutusimälestusi mitme eesti keele ja ajalootunni jagu. Meie seiklusretk keskaega. 3 Tiina Madisson, Kergu kooli õpetaja Comeniuse draamarühmad kohtusid Saksamaal 3.-7. märtsini toimus Comeniuse projekti draamakogunemine Saksamaal Ilsedes. Võõrustajaks oli sel korral Gymnasium Gross Ilsede. Kokkusaamisel osalesid Vändra Gümnaasiumi õpilased Mari-Liis Jaanson, Martin Silm, Sandra Tomingas ja Britt Vaino. Õpilasi saatsid õpetajad Katrin Palu ja Silja Enok. Osales kakskümmend neli 15-19-aastast noort erinevatest koolidest. Õpilased pidid Silja Enok, Martin Silm, Britt Vaino, Sandra Tomingas, Mari-Liis Jaanson ja Katrin Palu. kodus valmistama ette ühe monoloogi, õppima luuletuse, valima välja ja kaasa tooma oma lemmikmuusikapala instrumentaalvariandi. Samuti tuli leida ja kaasa võtta mingi tähendusliku sisuga ese ja materjal. Lisaks oodati osalejatelt suurt pühendumust ja avatust. Kolme tööka päeva vältel valmis kõigest sellest tunnipikkune taideetendus. Protsessi juhtisid draamaõpetajad dr Helge Meyer Saksamaalt ja Cuca Legaze Hispaaniast. Performance oli huvipakkuv nii kutsutud külalistele kui ka arvukale pealtvaatajaskonnale. Kõige kõrgem külaline oli Eesti Suursaatkonnast Berliinis suursaadik hr Mart Laanemäe koos pojaga. Kohal olid linnapea ja maavalitsuse ning Gymnasium Gross Ilsede sponsorite esindajad. Proovipäevadest ja valminud etendusest avaldas kokkuvõtlikud artiklid ajaleht Braunschweiger Zeitung. Etendusest on valmimas DVD. Meie õpilaste jaoks oli nähtu ja kogetu väga uus ning huvitav. Kooliperele jagati oma muljeid reisijärgsel teisipäeval. Vaadati pilte, kuulati noorte näitlejate lugusid ettevalmistusprotsessist ja etendusest, jagati hispaanlaste ja inglaste saadetud maiustusi. Reis oli töö- ja muljeterohke. Uus kokkusaamine ootab juba aprillis. Sel korral on teemaks sport ja paigaks Vändra. Õpetaja Silja Enok, Comeniuse töörühma liige Pärnjõe Põhikool kutsub kõiki ümbruskonna koolieelikuid, aga ka algklassiealisi lapsi koos oma peredega meie majaga tutvuma ja omavahel sõpradeks saama laupäeval, 10. aprillil, kui toimub MUDILASTE MÖLLUPÄEV. Erinevad tegevused kogu majas kestavad kella 13.00-st 16.00-ni. Kavas: õpilaste kontsert, meistritoad laulutuba, pillituba, meisterdamistuba, kunstituba, tantsutuba, näitlemistuba, meistritubade lõpetamine, lõbusad teatevõistlused. Info telefonidel 56476401 (õp. Eve Sikka) ja 56564588 (õp. Kalli Rõõmusaare). NB! Kui kellegi kohaletulemise ainus takistus on transpordi puudumine, andke sellest vähemalt 5. aprilliks teada õp. Eve Sikkale või direktorile (5165896), siis saame ka bussi vajalikul marsruudil liikuma panna. Kohtumiseni Pärnjõel!

4 MÄRTS 2010 Vändra valla 2010 aasta eelarve (kroonides) Kinnitatud Vändra Vallavolikogu määrusega nr 13, 16.03.2010.a. TULUD Kood Tegevusala EELARVE 30 Maksud 17050000 3000 Tulumaks 14300000 3030 Maamaks 2750000 32 Kaupade ja teenuste müük 2252800 320 Riigilõivud 150000 3220 Laekumine haridusasutuste majandustegevusest 1042000 Tulu kooliteenuste osutamisest 600000 Juurikaru Põhikooli tulud 23000 Pärnjõe Põhikooli tulud 33000 Vihtra Lasteaed-Algkooli tulud 52000 Kergu Lasteaed-Algkooli tulud 34000 Kergu Lasteaed-Algkooli söökla tulud 110000 Koolibussi teenused 190000 3221 Laekumine kultuuriasutuste majandustegevusest 91500 Pärnjõe Rahvamaja tulud 2000 Pärnjõe Rahvamaja lasteringi tasud 12000 Suurejõe Rahvamaja tulud 5000 Suurejõe Rahvamaja lasteringi tasud 9000 Võidula Rahvamaja tulud 12000 Kaisma Kultuurimaja tulud 8500 Kadjaste Vabaajakeskuse tulud 13000 Vihtra Külakeskuse tulud 30000 3233 Laekumised sotsiaalasutuste majandustegevusest 388300 Vihtra Päevakeskuse tulud 98300 Pärnjõe sotsiaalkorterite tulud 240000 Avahooldusteenuste tasud 50000 3225 Elamu- ja kommunaalmajanduse tulud 500000 3229 Kantseleiteenuste tasud 4000 3233 Üüri- ja renditulud 77000 35 Toetused 17143930 3500 Sotsiaalministeerium 223128 3500 Rahandusministeerium 96000 3500 Vabariigi Valitsuse reserv 3000000 3502 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 778500 3502 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus 50000 3520 Vabariigi Valitsus, sh 12996302 Tasandusfond 4 lg 1 6077000 Tasandusfond 4 lg 2 6919302 sh hariduskulud 6071064 toimetulekutoetus 391000 sotsiaaltoetused ja-teenused 457238 38 Muud tulud 291722 3820 Intressitulud 6722 3825 Loodusvarade maks 255000 3882 Saastetasud 30000 Raha jääk aasta algul (suunatud kulude katteks) 461548 Eelarve tulud kokku 37200000 SELETUSKIRI Vändra valla 2010. aasta eelarve koostamisel on lähtutud seadustest ja Vändra valla õigusaktidega vallaeelarve koostamisel kehtestatud põhimõtetest, õigusaktidega vallale kui kohalikule omavalitsusele pandud kohustustest ning kehtivatest lepingutest. Vabariigi Valitsus andis 12.juunil 2009.a välja määruse nr 97, mille alusel peale kohalike omavalitsuste valimistulemuste väljakuulutamist ühinevad Kaisma ja Vändra vald ühiseks Vändra vallaks. Valla pindala suurenes184 km2 võrra ja on nüüd 642,2 km2. 36 külale lisandus 7 küla. Elanike arv suurenes ligikaudu 500 võrra ja oli aastavahetuse seisuga veidi üle 3 tuhande. Lisandus kolm hallatavat asutust: Kergu Lasteaed-Algkool, Kaisma Kultuurimaja ja samades ruumides tegutsev Kaisma Raamatukogu. Lisandus 16 põhikohaga töötajat. Kaisma piirkonnas on kaks kalmistut, kolm pumplat, kaks biopuhastit, keskkonnajaam, tänavavalgustus Kergus ja Kaismal. Vallateid lisandus 37 km ja nüüd on neid kokku 188 km, millest 5 km kattega. Käesolevas eelarves on planeeritud vahendid kõikidele Vändra valla endistele ja uutele hallatatavatele asutustele, hoonetele, rajatistele. Vändra valla tulude ja kulude eelarve 2010. aastaks on planeeritud 37,2 miljonit krooni, mis on 12% väiksem kui 2009 aastal Vändra (35,26 miljonit krooni) ja Kaisma (6,9 miljonit krooni) eelarved kokku. Eelarveaasta algab 1.jaanuaril 2010 ja lõpeb 31.detsembril 2010.aastal. TULUD Üksikisiku tulumaks on kohalike omavalitsuste olulisim tuluallikas. 2010. aastal eraldatakse omavalitsustele 11,4% rahvastikuregistrisse kantud elanike brutotulust. Käesolevasse eelarvesse on planeeriud tulumaksu laekumine 14,3 miljonit krooni, mis on 7% vähem kui 2009.a tegelik laekumine. Maamaks on riiklik maks, mis laekub 100%-liselt kohalikule omavalitsusele. Seoses endise Kaisma valla ja Vändra valla maamaksu-määrade ühtlustamisega, on loodetav laekumine 2,75 miljonit krooni. Eelmisel aastal laekus 2,25 miljonit krooni. 2010.aastaks on Vändra valla haldusterritooriumil kehtestatud haritavale maale ja looduslikule rohumaale maamaksu-määraks 1,5% maa maksustamishinnast, metsamaale-, õue- ja muule maale 2,0% maa maksustamishinnast. Kaupade ja teenuste müügitulu on prognoositud 2,25 miljonit krooni. Siia tulude alla kuuluvad hallatavate asutuste ruumide rendid ja tulud teenuste osutamisest. Toetused moodustavad eelarvetuludest 46%. Sotsiaalministeerium eraldab erivajadustega inimeste hoolekandeks 223 tuhat krooni (Vihtra Päevakeskusele). Rahandusministeeriumist laekub õpetajate õppelaenude tagastamiseks ja maksude tasumiseks 96 tuhat krooni. Vabariigi Valitsus eraldas kahe valla liitumistoetuseks 4,0 miljonit krooni, millest 1,0 miljonit laekus 2009 aastal ja 3,0 miljonit krooni 2010 aastal. Valla teede korrashoiukuludeks eraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 778,5 tuhat krooni. Kulutused planeeritud tegevusala (edaspidi lühend TA) 04510-valla teed koosseisus. Vändra vald osaleb alates 2008. aastast Hajaasustuse veeprogrammis, mille alusel valla elanikud saavad taotleda toetust kaevude rajamiseks. Projekt on kolmepoolne: ühe kolmandiku kaevu maksumusest eraldab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, teise kolmandiku vallavalitsus, ülejäänud osa on taotleja kulu. 2010. aastal on EAS-ile tehtud taotlus 50 tuhandele kroonile. Riigieelarvest eraldatav tasandusfond on 13,0 miljonit krooni. Hariduskuludeks on kokku 6,07 miljonit krooni: õpetajate palgavahenditeks ja koolituseks 5148, õpikute ja töövihikute soetamiseks 141, investeeringuteks 101, koolilõuna KULUD Kood Tegevusala EELARVE sh personali- majanduskulud inves- KOKKU kulu toetused teeringud 01 Valitsussektori kulud 4882250 3312640 1569610 0 01111 Vallavolikogu 330000 295680 34320 01112 Vallavalitsus 3965000 3016960 948040 01330 Üldised valitsussektori teenused 350000 350000 01700 Laenude intressid 237250 237250 04 Majandus 2060000 0 1241500 818500 04210 Maakorraldus 120000 80000 40000 04510 Vallateede korrashoid 1500000 721500 778500 04512 Transpordi korraldamine 85000 85000 04740 Arendusprojektid 355000 355000 05 Keskkonnakaitse 448000 0 448000 0 05100 Jäätmekäitlus 225000 225000 05200 Heitveekäitlus 223000 223000 06 Elamu- ja kommunaalmajandus 1326414 481152 705080 140182 06100 Elamumajanduse arendamine 95000 95000 06300 Veemajandus 435142 344960 90182 06400 Tänavavalgustus 120000 70000 50000 06601 Elamu- ja kommunaalmaj. haldamine 533000 362880 170120 06602 Kalmistud 143272 118272 25000 07 Tervishoid 5000 0 5000 0 07600 Ambulatoorsed teenused 5000 5000 08 Vaba aeg, kultuur ja sport 4118706 2255377 1863329 0 08102 Sporditegevus 300000 182784 117216 08105 Muusikakooliteenus (osalustasud) 650000 650000 08201 Pärnjõe Raamatukogu 182700 121900 60800 08201 Suurejõe Raamatukogu 173900 116122 57778 08201 Vihtra Raamatukogu 160600 116122 44478 08201 Kaisma Raamatukogu 40500 40500 08201 Võidula Raamatukogu 99760 58060 41700 08202 Pärnjõe Rahvamaja 475874 412769 63105 08202 Suurejõe Rahvamaja 546660 452660 94000 08202 Võidula Rahvamaja 203712 131712 72000 08202 Kadjaste Vabaajakeskus 289300 208300 81000 08202 Vihtra Külakeskus 285000 157248 127752 08202 Kaisma Kultuurimaja 248700 171700 77000 08208 Kultuuriüritused 60000 16000 44000 08209 Külaliikumine 120000 120000 08300 Ajaleht 69000 69000 08400 Religiooni- ja muud ühiskonnateenused 23000 23000 08600 Kaisma teeninduspunkt 190000 110000 80000 09 Haridus 18308452 8753158 8656326 898968 09100 Lasteaiateenus (osalustasud) 2700000 2700000 09210 Vihtra Lasteaed-Algkool 1438000 1222422 215578 09210 Kergu Lasteaed-Algkool 2767968 1281928 587072 898968 09212 Juurikaru Põhikool 3835000 2960832 874168 09212 Pärnjõe Põhikool 3835000 3003840 831160 09220 Kooliteenus (osalustasud) 2550000 2550000 09600 Valla buss ja õpilasveo eriliinid 1012000 147840 864160 09800 Muu haridus- ja noorsootöö 170484 136296 34188 10 Sotsiaalne kaitse 2770300 706192 2064108 0 10121 Toetused puuetega inimestele 595300 595300 10121 Vihtra Päevakeskus 390000 288960 101040 10121 Avahooldus 250000 172624 77376 10201 Pärnjõe sotsiaalkorterid 347000 244608 102392 10201 Toetused eakatele 100000 100000 10201 Hooldustasud hooldusasutustes 120000 120000 10402 Toetused perekondadele ja lastele 347000 347000 10701 Riiklik toimetulekutoetus 551000 551000 10900 Muu sotsiaalabi ja toetused 70000 70000 KULUD KOKKU 33919122 15508519 16552953 1857650 Laenude tagasimakse 1579872 1579872 Kapitaliliising 51638 51638 Reservfond 1649368 350000 1299368 sh liitumistoetuse reserv investeeringuteks 1299368 1299368 EELARVE KOKKU 37200000 15508519 18534463 3157018 toetusteks 394, ühisüritusteks ja ainesektsioonides osalemiseks 35, lasteaia õpetajate koolituskuludeks 11 ning üleminekukompensatsiooniks 241 tuhat krooni. Toimetulekutoetusteks on eraldatud 391 tuhat krooni, sotsiaaltoetusteks ja -teenusteks 457 tuhat krooni. Mittesihtotstarbeline tasandusfond on 6,08 miljonit krooni. Loodusvarade maksu laekumise prognoos on 255 tuhat krooni. Vee-erikasutustasust laekub kohalikele omavalitsustele 50%, kohalike tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasust 100%. Summasid arvestab ja kannab üle Keskkonnamet. Raha jääk eelarveaasta algul oli 461548 krooni. Nimetatud summa on suunatud 2010. aasta eelarvekulude katteks. KULUD Hallatavate asutuste töötasufondide planeerimisel on arvestatud käesoleval ajal täidetud töö- ja ametikohtade ja kinnitatud palkadega. Erandiks on pedagoogid, kelle palga-alammäär viiakse tagasi 2009. aasta algul kehtinud 10100. kroonile. Pedagoogide palgavahendid eraldatakse riigieelarvest, aluseks 2009. aasta juulis kehtima hakanud palgaalammäär 10077 krooni. Personalikuludeks (töötasu ja maksud) on planeeritud 15,5 miljonit krooni, mis moodustab 41,7% eelarve kogumahust. Haridusasutustes töötab 63 inimest, neist õpetajaid 35. Kultuuri- ja spordialal töötab 20 inimest, sotsiaaltöötajaid on 6 ning majandusega tegeleb samuti 6 inimest. Vallamajas töötab 11 ametnikku. Minimaalseks on vähendatud 2010. aasta eelarves hallatavate asutuste majanduskulusid, sh inventari soetamist. Majanduskuludeks ja toetuste maksmiseks on planeeritud kokku 16,9 miljonit krooni, mis moodustab 45,4% eelarvest. Arendustegevus ja investeeringud Investeeringuteks on planeeritud 2010. aasta eelarves 3,15 miljonit krooni, s.o 8.4% eelarvemahust. Suurimaks investeeringuks on meetme,,kohalike avalike teenuste arendamine (KOITkava) toetuse saanud projekt,,kaisma Külakeskuse ja Algkool-Lasteaia renoveerimistööd maksumusega 6,23 miljonit krooni. Valla omaosalus on 899 tuhat krooni, mis kaetakse liitumistoetuse vahenditest. Veevarustuse projektidest on toetuse saanud Vaki küla veevarustuse rekonstrueerimine, kus omaosalus on 46 tuhat krooni, ja Kergu-Kaisma külade puurkaev-pumplate rekonstrueerimine, omaosalus 44 tuhat krooni. Pärnjõel on plaanis tänavavalgustuse renoveerimine, eelarveline maksumus 50 tuhat krooni. Liitumistoetuse vahenditest on planeeritud koostada uus Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava (ÜVK), eelarveline maksumus 110 tuhat krooni (TA 04740). Norra-EMPprojekti,,Vändra alevi, Vändra, Tootsi, Kaisma ja Järvakandi valdade ühinemise ettevalmistamine Vändra valla osalustasu on 30 tuhat krooni (TA 04740). Kaisma teeninduspunkti kuludeks on planeeritud 190 tuhat krooni (TA 08600). Kuni uue Kaisma Külakeskuse renoveerimistööde lõppemiseni on teeninduspunkt vanas vallamajas. Liitumistoetuse summadest 800 tuhat krooni on kasutatud teiste valdade koolides õppivate ja lasteaias käivate laste eest osalustasude võlgade maksmiseks. Võlad tekkisid 2009. aasta lõpus tulude alalaekumise ja liitumisprotsessis tekkinud ettenägematute kulude tõttu nii endises Kaisma vallas kui ka Vändra vallas. Koondati kaks ametnikku, koondamiskulud olid 491

MÄRTS 2010 tuhat krooni. Ülejäänud 1,3 miljonit krooni liitumistoetusest jääb käesolevas eelarves reservi. 2010. aastal tuleb kindlasti veel tööle võtta arengunõunik ja võimalusel haridus- ja kultuurinõunik. Kiiremas korras tuleb uuendada liitunud vallas Vändra piirkonna arengukava ja ühendada see endise Kaisma valla arengukavaga. Tellitud on Krahvi karjääri kasutusele võtmise eksperthinnang. Arutlusel on detaliplaneeringu koostamine Kaisma järve piirkonnas ja lepingu sõlmimine MTÜ Järvemaastikuga. Kui selguvad konkreetsed summad ja sõlmitakse lepingud, tehakse lisaeelarve. Vändra valla üldplaneeringut hakati koostama 2009. aastal, tänaseks on see kooskõlastamisel. Käesolevasse eelarvesse on planeeritud 200 tuhat krooni (TA 04740). Osalemine liitudes Vändra vald on Pärnumaa Omavalitsuste Liidu, MTÜ Roheline Jõemaa, MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse ja MTÜ Eesti Mõisakoolide Ühenduse (Võidula rahvamaja) liige. Liikmemaksudeks on kokku planeeritud 263,3 tuhat krooni ( TA 01330, 05100 ja 08202). Majandustegevus, keskkonnakaitse Maakorralduse eelarvesse (TA 04210) on planeeritud valla munitsipaalomandisse vormistamata maade mõõdistamine Kaisma piirkonnas, detailplaneeringute koostamine Kaansoo ja Kobra külades. 40 tuhat krooni on planeeritud poolelioleva lepingu tasumiseks, mis võimaldab riigilt vallale taotleda Seltsimaja kinnistu (endine Pärnjõe söökla) koos hoonestusõigusega. Vallateede hooldamiseks on eelarves 1,5 miljonit krooni, sh omavahendeid 720 tuhat krooni (778 tuhat eraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), TA 04510. 2009. aastal valminud Vändra jäätmejaama haldamiskuludeks on planeeritud 120 tuhat krooni (TA 05100). Vändra vallas on 11 pumplat, mille elektrikuludeks, hoolduseks, trasside remondiks ning vee-erikasutustasude maksmiseks on esialgselt planeeritud 200 tuhat krooni (TA 06300). Hajaasustuse veeprogrammi 2010. aasta kuludeks on planeeritud koos EAS-i toetusega 100 tuhat krooni(ta 06300). Biopuhasteid, reoveepuhasteid ja reovee ülepumplaid on 12. Kuludeks ja vee-saastetasude maksmiseks on ette nähtud 223 tuhat krooni (TA 05200). Tänavavalgustuse elektri- ja hoolduskuludeks on planeeritud kulutada 70 tuhat krooni (TA 06400). Keskkonnakaitse (TA 05100 ja 05200) ning elamu- ja kommunaalmajanduse (TA 06100, 06300, 06400) haldamiskulud on kajastatud TA 06601 koosseisus. Summa kokku 533 tuhat krooni. Nelja kalmistu, mis asuvad Kaansoos, Vändras, Kaismal ja Kergus, hooldamiseks on eelarves 143 tuhat krooni (TA 06602). Tervishoid Planeeritud on Kaisma velskripunkti telefoni- ja arvuti hoolduskulud (TA 07600). Vabaaeg, kultuur ja sport Vallas on erinevates piirkondades viis raamatukogu ja kuus rahvamaja (külakeskus, vabaajakeskus, kultuurimaja). Pärnjõe Rahvamaja tegutseb Pärnjõe Põhikooli ruumides, Kaisma Kultuurimajas ja Võidula Rahvamajas asuvad ka raamatukogud. Vihtra Külakeskuse käsutuses on möödunud aastal valminud uus hoone, Kadjaste Vabaajakeskusel viimastel aastatel osade kaupa renoveeritud hoone, Suurejõe Rahvamaja tegutseb vanas puidust hoones. Pärnjõel ja Suurejõel on loodud laste loov-arendusringid ehk lastehoiurühmad. Rühmad tegutsevad korterites, kulud on planeeritud rahvamajade juurde. Kultuuriasutuste kulud kokku on 2,7 miljonit krooni (TA 08201 - raamatukogud ja TA 08202 - rahvamajad). Eelarvesse on planeeritud vahendid külaliikumise toetamiseks MTÜde kaudu (TA 08209). Vallapoolse toetuse saavad rahastuse saanud projektid, planeeritud summa 120 tuhat krooni. Toetatakse ajalehe,,vändra Teataja kirjastamist (TA 08300) ja kirikute tegevust (TA 08400). 2010. aasta eelarvesse on planeeritud tegevustoetused spordiklubidele (Jalgrattaklubi,,Viko, Maadlusklubi,,Suure Karu Pojad, Jalgpalliklubi,,Vändra Vaprus jt) ja tublidele noorsportlastele, kokku 117 tuhat krooni (TA 08102). Haridus Hariduskulud moodustavad valla eelarvest ligikaudu 50%, s.o 18,3 miljonit krooni. Vändra Vallas on kaks põhikooli ja kaks lasteaed-algkooli. Juurikarul on 80 ja Pärnjõel 78 õpilast. Vihtra Lasteaed-Algkoolis õpib (1.-4. klassini) 15 õpilast, lasteaiarühmas on 18 mudilast. Kergu Lasteaed-Algkoolis on 16 õpilast (1.-6. klass) ja 12 lasteaialast. Valla koolide eelarve on kokku 10,98 miljonit krooni (siin ei ole arvestatud Kergu kooli renoveerimisprojektiga), riigieelarvest eraldatakse 6,07 miljonit, omavahendeid kulub 4,91 miljonit krooni. Valla koolibussile ja õpilasveole on planeeritud 1,0 miljonit krooni. Osalustasude maksmiseks valla laste eest, kes käivad teiste valdade koolides, lasteaedades ja huvikoolides, on planeeritud kokku 5,9 miljonit krooni: muusikakooliteenusteks 650 tuhat, lasteaiateenusteks 2,7 ja kooliteenusteks 2,55 miljonit krooni. Maksame tänase seisuga osalustasusid 186 õpilase (20 neist kaugõppes või õhtukoolis), 55 lasteaialapse ja 36 muusikakooli õpilase eest. Lisaks Vändra alevi haridusasutustele käivad meie valla lapsed Halinga, Järvakandi, Tori, Türi, Sauga, Rapla, Häädemeeste, Tootsi valla, Tallinna, Tartu, Pärnu linna jt omavalitsuste haridusasutustes (TA 08105-muusikakool, TA 09100-lastaeiateenus, TA 09220 kooliteenus). Sotsiaalteenused Sotsiaalteenuseid osutavad vallas avahooldus-spetsialistid Vihtra Päevakeskuses ja Pärnjõe sotsiaalkorterites. Hästi toimib koduhooldussüsteem. Seoses valla territooriumi suurenemisega tekkis vajadus tööle rakendada veel üks avahooldus-spetsialist 0,5 ametikohaga. Sotsiaalpinnana võeti kasutusele korter Vihtras, kus asus enne raamatukogu. Vihtra Päevakeskuses osutatakse teenust erivajadustega klientidele (TA 10121 ja TA 10201). Sotsiaalasutuste kulud kokku on 987 tuhat krooni, kohamaksudest ja teenuste osutamisest on planeeritud tulu 388 tuhat krooni, Sotsiaalministeeriumi toetus on 223 tuhat krooni. Eelarvesse on planeeritud vahendid sotsiaaltoetuste maksmiseks 1,78 miljonit krooni. Sünnitoetus on 6000 krooni, esimesse klassi astuja toetus 1000 krooni. On kehtestatud veel juubelitoetus eakatele, ravimitoetus, hooldusasutuse toetus, jõulutoetus, transporditoetus, matusetoetus jm toetused (vt Vallavolikogu määrus,,sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord ). Vallaeelarve kaudu makstakse riiklikku toimetulekutoetust ja puuetega inimeste hooldajatoetust. Laenud ja liisingud Laenude tagasimaksmiseks on eelarvesse planeeritud 1,58 miljonit krooni. Vallal on kolm laenulepingut: Juurikaru Põhikooli renoveerimislaen lõpeb 2012. aastal, aasta tagasimaksu summa 208 tuhat krooni. Vihtra Külakeskuse investeerimislaen lõpeb 2017. aastal, eelarveaasta kohustus 1,2 miljonit krooni. Kergu korterelamute reoveekanalisatsiooni- ja reoveepuhasti renoveerimislaen lõpeb 2014. aastal, ühe aasta kohustus 170 tuhat krooni. Kaisma vallavalitsusel oli sõlmitud arvutite kapitaliliising, mis lõpeb käesoleval aastal, kulu 52 tuhat krooni. Laenuintresse tuleb tasuda eelarveaastal 237 tuhat krooni (TA 01700). Vändra vallal oli neli liisinglepingut, Kaismalt lisandus kuus lepingut. Vallavalitsuse kuludesse on planeeritud kolme auto (Volkswagen Passat, Mazda BT-50 ja Kaismalt üle tulnud Ford Focuse) liisingmaksed kokku 120,7 tuhat krooni. Koopiamasina rent on aastas 30 tuhat krooni. Kommunaalmajanduse käsutuses oleva Cirtroen Berlingo (TA 06601) liisingmaks aastas on 31,2 tuhat krooni. Valla bussi Renault Master liisingmaksed on aastas 93,3 tuhat krooni, (TA 09600). Kaisma vallalt tulid üle Kergu Lasteaed-Algkooli arvutiklassi arvutite liisingleping aastakuluga 89,1 tuhat krooni ja koopiaaparaadi rent 11,2 tuhat krooni (TA 09210). Reservfond ettenägemata kuludeks on 350 tuhat krooni, liitumistoetuse reserv 1,3 miljonit krooni. Eelarveaasta jooksul laekuvad sihteraldised lisatakse eelarve tuludele ja kulud tehakse ettenähtud sihtotstarbele. Kaie Rätsepp Vallavalitsuse liige 61 aastat märtsiküüditamisest Minu abikaasa Elle Tamme ja tema ema Aliide Puurma Siberisse küüditamise loo kirjutas abikaasa mõned aastad tagasi minu lähisugulase, Lao gümnaasiumi õpilase palvel, sest nende sõpruskool Saksamaal palus saata represseeritute mälestusi nõukogude okupatsioonist. See kirjutis pälvis tähelepanu ja loo tellijat premeeriti reisiga Saksamaale. Tänases Vändra Teatajas ilmub lugu lühendatult. Ämm ja abikaasa küüditati Läänemaalt Nurtu külast asendusnimekirja alusel. Räägiti, et põhinimekirjas olija oli end pangetäie puskari ja poole sea eest vabaks ostnud. Tänavu 25. märtsil süüdati seal samas Risti raudteejaamas, kus 61 aastat tagasi algas nende kohutav teekond, rööbastele küünaldest tuletee üks rida kõikidele, keda viidi, teine rida nende mälestuseks, kes enam kunagi tagasi ei tulnud. Olev Tamm Elle Tamme mälestused märtsiküüditamisest Peale sõda jätkusid pidevad arreteerimised. Otsiti taga Saksa armees võidelnud mehi, kes, relv käes, redutasid metsas. Nõukogude armeest kõrvalehoidmise pärast arreteeriti ka minu isa 1945. a märtsis. Talle määrati karistuseks,,kodumaa reetmise eest 10 aastat vangilaagrit ja viis aastat asumist. Ülekuulamisprotokollist Küsimus:,,Miks te ei astunud Punaarmeesse? Vastus:,,Ei tahtnud sõdida sakslast vastu. 25. märtsil 1949. a viidi läbi uus massiline küüditamine, mis oli sihitud peamiselt maaelanikkonna vastu, kes keeldus minemast ühismajanditesse. Küüditatute varaga oli võimalik luua materiaalne baas sovhoosidele ja kolhoosidele. 25. märtsi hommikul piirati meie maja sisse, sisenes ohvitser kahe sõduri ja relvastatud eestlasest nõukogude aktivistiga, kes luges ette, et perekond on määratud asumisele Siberisse. Emalt nõuti allkirja, et perekond on nõus minema Siberisse omal soovil. Ema muidugi keeldus allkirja andmast. Ütlesin emale:,,ära nuta, ega me sinna jala lähe, meid viiakse ju autoga. Ohvitser soovitas kaasa võtta õmblusmasina ja võimalikult kõik riided ja jalatsid. Seitsmeaastase tüdruku mälupildid toimunust. TÄDI MAALI Kolm kaunist õit ilutsesid kaua vaasis mu laual, meenutades tänulikult toojaid ja möödunud naistepäeva. Üht kaunimat päeva naise elus. Emadepäev on rohkem emadele, aga paraku on loodus seadnud nii, et igal naisel pole õnne emaks saada, ent tublid naised on nad siiski. See oli siis, sellel suure luuaga pühkimise aegu, mil igast nurgast kogu kommunistlik igand keskpõrandale hävitamiseks kokku kuhjati. Nende seas ka naistepäev. Õnneks olid tolleaegsed riigimehed piisavalt haritud, et see tore päev meie Eesti kalendrisse edasi kanda. Mäletan ajalehes nähtud pilti, kui mehed tulevad lilleärist ettevaatlikult ringi vaadates, lilleõied lähedastele targu hõlma alla peidetud. Eesti mehed, kelle eellased tulid kokku Jüriööl, madistasid Mahtras, võitsid Vabadussõjas ning tegid meheteguseid hiljemgi, mille tulemusena oleme vabad, kuhu oli kadunud teie vaprus siis? Kas eelnenud Siberi-hirm püsis ikka veel hinges? Räägitakse, et Eesti valitsus ei tunnustavat naistepäeva ka nüüd, püüdes sellele eelistada sõbrapäeva. Heinz Valk kirjutab Arteris, et eestlane on nagu kohustatud kedagi vihkama. Muudab see päev siis kedagi sõbralikumaks? Vaevalt Laar saab kunagi sõbraks Savisaarega ning kass ja koer omavahel sobiksid. Siin Vändra haiglas saab haigetele osaks vaid heatahtlikult sõbralik suhtumine. Naistepäeval olevat haigla juhtkond sellel päeval töötajatele väikese kohvipausi teinud. Juhataja Margot Petersoni kõne naise rollist ühiskonnas, pere loomisest ja selle hoidmisest ning paljust ilusast, mis naise osaks antud.,,südamest tulevad ja südamesse minevad sõnad, iseloomustab põetaja Marje veel tagantjärgigi seda sõnavõttu. Sama meelt on ka põetaja Mirme ning mitmed teised, kellega olen vestelnud. Kombekohaselt antud tulbiõis meenutab ühtlasi, et varsti tuleb kevade, kuigi lumehanged on kõrged ja lund aina tuleb juurde. Kui peaks minema järsku sulale, siis praegu on meil üks Emajõgi, Elle Tamm 1954. a Laptevkas (eesti keeles Viisustes). 5 Trellitatud kütmata loomavagun. Oma loomulikud vajadused toimetati samas pange kõikide silme all. Aknast oli näha, et mõnda vagunisse viidi kanderaamiga isegi väga raskesti haigeid inimesi, kes teel Siberisse surid. Venemaale jõudes lubati asjale minna perroonile! Ühes raudteejaamas seisime koos lätlastega, kes laulsid ema arvates hümni. Sõdurid sõimasid neid ja seepeale tühjendasid lätlased läbi akende paraskipanged sõduritele kaela. Inimesed kirjutasid omastele kirju ja loopisid neid läbi rongi akende välja. Uskumatu, et need kirjad jõudsid adressaatideni. Siberi raudteejaam. Eemalt tuli pikk voor härjarakenditega. Algas orjaturg. Sovhooside direktorid ja kolhooside esimehed ning partorg sõimlesid omavahel. Kõik tahtsid haarata nooremat tööjõudu, eriti mehi. Ilma meesteta lastega peredele ei pööratud üldse tähelepanu, nende kompsusid ei tahetud isegi regedele panna lasta. Käratati, et tassige ise! Korra lõi majja sõjaväevormis komandant, kes pidi meie järele valvama, et keegi ära ei põgeneks. Esimene kiri Eestist tõi sõnumi, et metsavennad olid alustanud eriti jõhkrate küüditajate mahalaskmist ja nende seas oli ka meid nimekirja pannud mees. Naaberküladesse minek oli keelatud. Vend tabati naaberkülla minekul (siis oli ta juba 16-aastane) ja saadeti kullakaevandusse vangilaagrisse. Vene külas kasutati tualetina maja ümbrust. Ema polnud sellega harjunud ja ehitas välja okstega ümbritsetud käimla seda imet käis kogu küla rahvas vaatamas. Õpetaja kordas kevadel koolis mitmeid kordi, kuidas on vene keeles pliiats, mitte ei jäänud meelde. Sügiseks oli aga vene keel suus. Õpetaja oli äärmiselt imestunud, et eesti lapsed õppisid nii kiiresti vene keeles rääkima. Ema töötas aasta lõpuni sigalas, hiljem lüpsjana. Sigadele oli söödaks ainult kaalikad ja vesi. Aeg-ajalt toodi ka lõpnud loomi, mida neile keedetult ette anti. Venelannad sõid sama liha, aga eestlased polnud selleks võimelised. Ainult põllul ja metsas töötanud inimestele anti normileiba. Kui ema lüpsjana töötas, peatusid tema karjamaalt lauta saabuvad hoolealused maja aiaväravas ja ootasid ema. Venelannad lõid risti ette ja ütlesid, et see naine on nõid. Ema suhtles loomadega, ravis ja hoolitses, nagu oleks tegu oma karjaga. Esimestel aastatel ei antud töötasuks midagi. Näljasurmast päästis õmblusmasin. Ema oli lõpetanud kodumajanduskooli, kus õpetati ka õmblemist, kokandust, põllutöid, loomade söötmist ja ravimist, laste eest hoolitsemist jne. Suureks toeks olid Eestist saadetud pakid. Nende abiga osteti sügisel kahe pere peale lehm. Enne lehma ostmist oli ema kohtus koos moldaavlannast neiuga, kes oli samuti asumisele saadetud. Kohus süüdistas neid maksmata jäänud liha-, piima- ja villanormi tõttu. Emale öeldi, et ise saab Eestist pakke, aga norme ära ei maksa... Arvatavasti oli see kohapealsete võimumeeste omavoli nõuda normide täitmist, kui veel loomi polnudki. Ema oli vastanud, et maksab rahas, kui palka saab. Moldaavia neiu aga pannud kohtuniku punastama, öeldes, et kuidas ma saan villanormi täita, kui minu lammas aeti vangilaagris paljaks. Ema meenutas, kuidas Eesti mehed tegid korda aastakümneid seisnud lokomotiivi, ehitasid puust sahad ja äkked, millega äestasid mulda kevadkülvi. Hiljem tuli mul käia kaugemal koolis. Ööbisin töölisasulas vene peres, kaasas nõutäis kartliputru, harva tükike võid. Öömaja eest polnud millegagi maksta. Meenub, kui kord jalgsi koju läksime, jälitas meid kari näljaseid hunte. Venelastest õpetajad olid andekad ja haritud inimesed. Näiteks klassijuhataja perekond oli põgenenud Siberisse, arvates, et ega seal ei tehta kolhoose ja sovhoose. Olid olnud enne kollektiviseerimist rikkad inimesed, arvatavasti aadlisoost. Emale ütles klaasijuhataja, et oleksid kõik lapsed sellised tublid nagu Eesti lapsed. Siberist tulin ära ilma emata, sest 1945. a vabastati alla 16-aastased lapsed. Tallinnas venekeelsesse kooli mind kui rahvavaenlase tütart ja Siberis olnud,,kurjategijat ei võetud. Nii läksingi Kevade tänavale 4. keskkooli 4. klassi, olgugi, et olin lõpetanud Siberis 5 klassi. Minult küsiti veel, kas ma tehteid murdudega oskan. Mul oli väga hea matemaatikaõpetaja ning ma muidugi oskasin palju muudki. Poole aasta pealt aga suunati mind 5. klassi, kuna muidu oleksin hoopis laisaks jäänud. Kevadel lõpetasin 5. klassi. Siberis käinuid ühendab austav suhtumine vene rahvasse, kes kannatas täpselt sama moodi nõukogude korra vägivalla all nagu mittevenelased. Elle Tamm kas siis on üks suur Eesti jõgi? Looduse vastu me ei saa, aga kui emakeelepäeval ütleb haigla töötaja sulle minnes,,tsau, on see lihtsalt põlastusväärne. Miks me ei oska küll olla eestlased? Kõik võõrapärane haakub meisse nagu mingi viirus külge. Räägitakse nüüd me olevat iseseisvad Euroliidu lipu all, kus on küll sõnavabadus, kuid euronõuded vene omadest veel rangemad. Kunagi taheti püstitada ausammas meie emakeele AUKS. See jäi jutuks. Kui aga nõnda jätkub, siis kord kerkib ausammas meie keele MÄLESTUSEKS. Olen õnnelik, et elu esimesed 14 aastat elasin päris vabas Eesti riigi, kus Päts oli president. Minema pean aga kah nagu Eesti riigis, kuid meie sini-must-valge kõrval on meile võõras lipp. Hea meel vähemalt, et ma selle lipu heaks ei hääletanud. Kui Valk väidab, et eestlane on nagu kohustatud kedagi vihkama, siis mina väidan, et eestlane on kohustatud eestlaseks jääma! Lilian Heinsoo Vändra Haiglast (Maali-tädi)

6 MÄRTS 2010 Üle-eestilised tegusate noorte päevad Pärnjõe noored Sigrid Samoson, Helen Lumiste ja Katri Mass noortekohvikus tööhoos. 26.-28. veebruaril said Pärnumaa Kodukandi noortekoja kutsel Suigus kokku tegusad noored üle Eesti. Pärnumaa Kodukandi noortekoda sai Swedbanki noorteprojektide Tähed Särama konkursi toel koolituseks vajaliku raha ning õppimine, toitlustamine ja majutamine on osalejatele tasuta. Tegusate noorte päevadele oli kokku tulnud üle 50 noore. Saabunuid oli Harju-, Järva-, Võru-, Valga- ja loomulikult ka Pärnumaalt. Projekti Tegusad oleme, targemaks saame eesmärgiks oli tutvustada meie noortekoja tegevust ja anda hoogu juurde, loomaks ka mujale selliseid noortekodasid. Suigu Seltsimajja kogunesime reede õhtul. Peale maitsvat õhtusööki oli meiega vestlema tulnud politsei esindajana hr. Lepik. Ta rääkis ürituse organiserimisega kaasnevast vastutusest ja ohtudest. Seejärel mängisime mitmeid tutvumismänge. Teist päeva alustasime hommikuvõimlemisega. Sellele järgnes hommikusöök ja siis algaski koolitus. Koolituse esimene osa oli foorumteatri vormis. Pärnjõe noorte näitering oli ette valmistanud 3 lühinäidendit, mis tõstatasid noorteliikumisega kaasnevaid probleeme. Rühmade ülesandeks oli neile probleemidele lahendused leida. Järgmisena tutvustasime me kokkutulnuile oma noortekoja ettevõtmisi. Seejärel vestles noortega Surju vallavolikogu esindaja Kadri-Aija Viik. Pärast lõunasööki jätkus koolitus noortekohviku vormis. Seekord oli kohviku menüüs kokku kaheksa küsimust, millele laudkonnad vastuseid leidsid. Lõpetuseks koostati rühmatööna ühe ürituse korraldamise plaan. Välja pakuti mitmeid huvitavaid ettevõtmisi. Üheks omanäolisemaks olid nn rändtalgud. Mõte seisnes selles, et iga kvartal korraldatakse noortetalgud erinevas maakonnas ja tööle kutsutakse noored üle Eesti. Teise päeva õhtu meelelahutusliku poole sisustas Kalli Rõõmusaare. Lusti tegutsemiseks jätkus kõigil. Kogu tegevusaja vältel oli seinal heade ideede puu, millele igaüks sai kleepsuga panna oma idee või mõtte. Lõpuks oli puu vägagi vilju täis. Kolmanda päeva hommikul koristasime oma elamise. Laiali minnes oli peaaegu kõigil vaid üks küsimus: millal jälle? Aitäh toredatele kostitajatele Murru külaseltsist! Geili Pais Tegusate noorte päevade üks organisaatoreid Vändra Gümnaasium kutsub 2010. a esimesse klassi tulevaid lapsi ja nende vanemaid kooli. Neljas kukesamm toimub 7. aprillil kell 18.00. Tundi,,Tähtede maailmas viivad läbi klassiõpetajad Riina Kirkmann ja Kaili Salumäe. Samal ajal toimub vanematele koolipsühholoogi loeng. Viies kukesamm toimub 28. aprillil kell 18.00. Käelise tegevuse tundi viivad läbi klassiõpetajad Ene Kitsnik ja Riina Kaljuste.Info tel 444 7732. Tiina Käärmann LUGEJA KÜSIB Miks on Vändras keskküte nii kallis Vändra Teataja poole pöördus Laine Randmaa küsimusega:,,miks on Vändras kaugküte nii kallis? Alles mõned aastad tagasi ehitati alevis katlamajad ümber gaasiküttele, et küttearved stabiilsemana hoida. Vändra alevivanem Toomas Sonts selgitas, et alevivalitsuse pädevuses ei ole kütte hinnakujundust mõjutada. Kaugkütte soojusenergia piirhinna alevis määrab AS Fortum Termest, kooskõlastades selle Konkurentsiametiga. Pärisin Fortum Termest AS Lääne-Eesti piirkonna juhilt Hillar Nuudilt:,,Miks on Fortum Termesti Vändra võrgupiirkonnas, võrreldes teiste sama firma võrgupiirkondadega, kõrgeim MWh hind 945.85 (käibemaksuta)? Vändra soojustarbijatest maksavad veidi rohkem ainult Haabneeme võrgupiirkonna soojustarbijad 973.17 kr/mwh ja samas on Pärnu võrgupiirkonnas hinnaks 612.59 kr/mwh. Hillar Nuut selgitas:,,kahjuks on täna tõesti nii, et Vändra võrgupiirkonna soojusenergia hind on Fortum Termest AS müügihindadest üks kõrgemaid. Maagaas oli kuni 1.oktoobrini 2007.a tõesti suhteliselt stabiilse hinnaga kütus. Alates nimetatud ajast muutub maagaasi hind igakuiselt sõltuvalt kütteõlide hindadest maailmaturul ja dollari kursist. Fortum Termest AS peab kooskõlastama oma kõikide võrgupiirkondade soojuse piirhinnad konkurentsiametiga. See protseduur võtab aega vähemalt ühe kuu. Lisaks sellele oli kuni 6. juulini 2009 kehtinud Kaugkütteseaduse sõnastusele soojuse müüjal kohustus hinna tõstmisest 3 kuud ette teatada. Seetõttu ei saanud soojuse hinda muuta piisavalt kiiresti, et arvestada kütuse hinna tõusu. Konkurentsiameti poolt välja töötatud metoodika alusel saab soojuse müüja vastava puudujäägi või tekkiva ülejäägi hinda arvestada korrektsioonina. Vändra VP klientidele hetkel kehtiv soojusenergia hind sisaldab ka eelmiste perioodide kütuse korrektsiooni määras 89,36 kr/mwh (kehtib perioodil 01.07.2009-30.06.2010). Antud korrektsioon on arvestatud kütuse hinna muutustest perioodil nov 2007-märts 2009. Paljudes Teie poolt võrdluseks kasutatud võrgupiirkondades on kütuse korrektsioon eelmiste perioodide kütuse hinnavahe osas juba lõppenud (kehtis perioodil veebr 2009-jaan 2010), mistõttu hetkel tunduvad hinnavahed erinevate võrgupiirkondade vahel väga suured, kuid need vahed ühtlustuvad peale kõikide korrektsioonide lõppemist. Pärnu linnas kasutame soojuse tootmiseks turvast ja puiduhaket. Nendest toodetud soojuse hind on odavam kui gaasist toodetav soojusenergia. Samas on kohaliku kütuse baasil soojusenergia tootmisesse tehtav investeering oluliselt kallim ning väiksema tarbimisega piirkondades, nagu Vändra, võib suuremahuline investeering kaasa tuua olulise hinna suurenemise lõpptarbijale. Õie Kuusk

MÄRTS 2010 7 Raamatukogu tänab lahkeid karude ja tiigrite omanikke, kes usaldasid oma armsad mängukaaslased kuuks ajaks meie juurde. Lubame, et hoiame neid hästi. Pehmed ja karvased ootavad endid imetlema 15. aprillini. Eriline tänu Mürakarule ja Rukkilillele! Annabel Mõtus, Siim Ants Mõtus, Karl-Steven Rikker, Anett Nugis, Lii Rõõmusaar, Kristi Dremljuga, Marili Jürioja, Stella Martoja, Kert Pihelgas, Kristo Saar, Jane Riis, Kertu Vellemäe, Kati Raidma, Ragne Raidma, Minni Toom, Mailis Kivikas, Merit Kivikas, Eva Rasva, Kris Pihelgas, Kärol Valk, Tea Haugjärv, Gert Kristjan Näär, Rasmus Luur, Kätlin Laas, Liis Pank, Mauno Roots, Kärt Tauram, Rasmus Rahuoja, Helen Tilk, Marlon Jõemets, Karina Kupriyanova-Arm, Aleks Hrustov, Mari Nuut, Leidi Põder, Maret Kippar, Karoliina Piirsalu, Kaur Piirsalu, Anna-Kaisa Roots, Maige Lillemets, Marju Härma. Hiie Piirsalu Raamatukogu juhataja Kingi raamatukogule raamat Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing kutsub lugemisaastal kõiki lugejaid üles kinkima oma kodukandi raamatukogule äsjailmunud raamat. See on heategu, millega saab kogeda kinkimirõõmu ja paljudele teistele lugemismõnu. Kinkides raamatu raamatukogule, teeme rõõmu paljudele. Kui oled valmis kinkima mõne äsjailmunud raamatu, siis pea kõigepealt nõu raamatukoguhoidjaga, et välja selgitada, millist raamatut vajatakse. Võibolla on see raamat juba mõne teise poolt kingitud. Teeme oma kodukandi raamatukogule kingituse ja saame üheskoos rikkamaks! Väljavõte Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu üldkoosolekult 3. märtsil 2010.aastal. Tänu Tänan kõiki, kes otsustasid mind tunnustada Vändra alevi autasuga,,vändra Tungal. Aitäh kultuurimaja töötajatele abi eest näituse ülespanemisel. Karl Pajumäe Tähistame Helgi Sildeveri 75. sünniaastapäeva reedel, 2. aprillil kell 14.00 mälestushetk kalmul kell 15.00 meenutame Helgi Sildeveri Vändra uue raamatukogu kaminasaalis Kaastegevad ansambel Linnutaja, Vändra Muusikakool, Vändra Valla Naiskoor Päeva juhib Helju Ringenberg Talikrossilt pronksmedal Jalgrattaklubi,,Viko ratturid avasid hooaja talikrossidega Elvas. Võistlus koosnes kahest etapist, millest II etapil selgitati välja ka Eesti meistrivõistluste medaliomanikud talikrossis. Kahe etapi kokkuvõttes saadi kaks auhinnalist kohta. M-16 vanuseklassis tuli võitjaks Kristen Kivistik, kes avaetapil oli teine, ja Eesti meistrivõistlustelt talikrossis teenis URMET LELBRET 26.04.1992-25.02.2010 BERNHARD RAID 31.12.1917-12.03.2010 SALME SELLIS 03.12.1924-22.03.2010 MAGNUS MAAGER 19.09.1932-11.03.2010 PIRET SARAPIK 30.03.1963-15.03.2010 pronksmedali. M-14 klassis sai I etapil võidu Karl Arnold Vendelin ning II etapil oli ta seitsmes. Kokkuvõttes andis see II koha. Samas vanuserühmas oli Robert Arumäe viies nii Eesti meistrivõistluste arvestuses kui ka kahe etapi kokkuvõttes. Mart-Anton Vendelin sai siin 10. koha. M-16 vanuseklassis andis 7. koht Eesti meistrivõistlustelt Siim Lehemetsale sama koha ka kahe etapi kokkuvõttes. M-12 vanuserühmas oli Priit- Karmo Orupõld kuues. Maanteesõidu hooaeg avatakse aprilli keskel tänavasõiduga Kuressaares, mis on ka jalgrattaklubi noormeestele järgmiseks jõuprooviks. Erich Perner Jalgrattaklubi,,Viko treener Ratsasportlased võitsid karikaid 13. märtsil peeti Märjamaa lähistel Juurimaal Talvise Ponikarika kolmas etapp. Päeva esimeses parkuuris tegi tubli sõidu Kati Raidma ponil Redora ja saavutas I koha. Jagna Kuusk tuli ponil Weda III kohale. Päeva teises parkuuris jäid Kati Raidma ja Redora II kohale. 28. veebruaril jätkus Ruilas ERLi Talvine Karikasari Takistussõidus II etapiga. Juunioride (115 cm) arvestuses tuli Eleri Kiveste hobusel Coperfield I Maadlejate tublid tulemused 25. aprillil ootab C.R. Jakobsoni Talumuuseum Kurgjal jälle maaelust huvitatuid toimub järjekordne Talukultuurikooli õppepäev. Selleks ajaks loodame, et kevad on siiski võidule pääsenud ja meiegi käed sügelema löönud, sest plaanis on kevadised tööd puuviljaaias. Harri Poom Saare-Tõrvaaugu talust tutvustab meile viljapuude ja põõsaste hingeelu, aitab juhtida meie silma ja kätt kevadisteks aiatöödeks. Valga lahtistelt meistrivõistlustelt kreeka-rooma maadluses, kus meie poistel tuli mõõtu võtta lisaks Eesti maadlejatele rootslaste, lätlaste ja leedulastega, tõid meie klubi maadlejad koju neli kuldmedalit. Oma kehakaaludes võitsid Madis Steinberg, Helary Mägisalu, Mario Mägisalu ja Sander Silling. Kolmandale kohale tulid Miko Mägisalu, Norbert Aunapuu ja Kristjan Madisson. Ailo Jaanusel tuli leppida 5. kohaga. Eesti täiskasvanute meistrivõistlustel kreeka-rooma maadluses Tapal võitis 1. koha Alo Toom. 3. koha saavutas Karol Pert. Kristjan Palusalu noorteturniiril Tallinnas võitis 1. koha Sander Silling. Maadlusveteranid hindasid tema esinemist tiitliga parima tehnikaga maadleja. 3. koha saavutasid Mario Mägisalu ja Joosep Joaveski. Eesti juunioride meistrivõistlustel Ahtmes saavutas 3. koha Vahur Steinberg. Maadlustreener Karl Pajumäe Mesinikud Ülle ja Vahur Talimaa teevad algust mesilatööde sarjaga, mis jätkub meie koolis läbi suve. Ja kuna lapsi oleks rumal jätta koju nelja seina vahele, ootame teid ikka terve perega. Lastega õpime tegema talulaste mänguasju pulgaloomi ja rätinukku. Ja kui kevad on jõudnud pajul koore lahti lüüa, lähme võssa pajupillegi tegema. Kuna igal karjapoisil oli alati taskus nuga, võiksid lapsed selgi korral taskunoa kaasa võtta. kohale. Noorte hobuste arvestuses (110 cm) oli Eleri hobusel Coperfield V kohal. Hetkel on Eleri Kiveste juuniorite arvestuses üldkokkuvõttes II kohal. Treener Maila Kukk 17. aprillil kell 10.30 Vändra Gümnaasiumi võimlas XXXIV VÄNDRA LAHTINE MATT kreeka-rooma maadluses. Ootame vaatama ja kaasa elama! Talukultuurikool ootab õppepäevale Töödega alustame kell 12 ja päeval osalemine maksab 25 krooni. Igaks juhuks pange taskusse veel veidi sularaha, sest meie rehetoas on võimalik supi ja koogiga keha kinnitada. Ootame registreerimist telefonil 445 8171 või meilil info@kurgja.ee Veetke üks ilus pühapäev Kurgjal ja te olete kevadele sammukese lähemal! EELK Vändra Martini kirikus Jumalateenistused algusega kell 11: reedel, 2. aprillil Suure Reede jumalateenistus, 4. aprillil esimese ülestõusmispüha jumalateenistus, 11. aprillil kiriku koori aastapäevakontsert. 18. ja 25. aprillil - jumalateenistus Vändra Õigeusu kirikus 4. aprillil kell 15.00 Ülestõusmispühade jumalateenistus Sel ööl Sa läksid igavikuteele üksi, Su viimsed mõtted meile saladuseks jäid. Nüüd õitsevad Su kalmul lilleõied ja viimsed sõnad, mis meile ütlemata jäid... Mälestame teisel surma-aastapäeval VOLDEMAR TOOTSI 10.03.1927 21.03.2008 Lesk, poeg perega ja Meeli perega Mälestame kauaaegset töökaaslast MAGNUS MAAGERIT Sügav kaastunne omastele. Aiandusühistu Kalda-2 kollektiiv Kallid Tarmo ja Tiina perega, meie sügav kaastunne teile armsa elukaaslase ja õe ootamatu kaotuse puhul. Mälestavad perekond Tõnisoja, Margit ja Kaido, Hanna. Kallis Kardo Südamlik kaastunne Sulle ema kaotuse puhul. Silver, Estelle, Raul, Talvi, Ramon, Terje, Mikk, Annika, Andres, Revo, Veljo ja Eelika Avaldame südamlikku kaastunnet Tarmole elukaaslase kaotuse puhul. Leontine ja Aksel peredega Avaldame südamlikku kaastunnet Tiinale ja Jürile peredega kalli kaotuse puhul. Sirje ja Tiina lastega Elu on laul, nii habras ta viis, heliseb korraks ja katkeb siis... Südamlik kaastunne Jüri Meierile õe surma puhul. Majanaabrid Vana tn 37 Mälestame endist kursusekaaslast KARL TÕNISMANNI Olustvere Põllumajandustehnikumi 1960. a lõpetajad, 39. lend.

8 MÄRTS 2010 Õnne ja tervist, sünnipäevalapsed! Jelisaveta Aleksejev 22.04 99 Linda Orav 19.04 97 Mart Vaher 13.04 95 Edith-Leontine Tuisk 11.04 94 Magda-Elfriede Pärt 30.04 88 Asta Vilbaste 5.04 87 Mats-Oskar Nuut 9.04 87 Helmi Peerman 15.04 87 Karl Asavi 2.04 86 Urve Asavi 2.04 86 Aino Reitel 12.04 86 Ilse Põder 17.04 85 Hilda Toots 4.04 84 Saima Teaste 10.04 84 Irma Martin 10.04 81 Aino Triksberg 23.04 81 Elfrida Heinsoo 04.04 80 Arnold Silbaum 16.04 80 Johanna Tõrv 25.04 80 Robert Veitmaa 5.04 75 Vello-Rein Lott 13.04 75 Malle Aasmaa 20.04 75 Arvo Tarlap 3.04 70 Maimu Laos 6.04 70 Lembit Kalmus 10.04 70 Rein Orgla 14.04 70 Silvi Aasmets 22.04 70 Jüri Jürisoo 23.04 70 Õnnitleme! Sündis maailma väikene ime, sai endale päris nime, oma päikese, tähe ja tee, paikse paiga kahe südame sees... 4. veebruaril sündis Eve Kuldsaare ja Eiki Aasamäe perre poeg OSKAR KULDSAAR. 23. veebruaril sündis Kristi Karotamme ja Martin Kalmuse perre tütar KAROLA-KRIT KALMUS. 8. märtsil sündis Jaanika Petersoni ja Mihkel Jürissoni perre poeg MARKUS JÜRISSON. 11. märtsil sündis Karin Kruusimaa ja Raimo Laidi perre poeg KARDO LAID. 12. märtsil sündis Ruth Rootsi ja Andres Tammoja perre poeg KEVIN OSKAR TAMMOJA. 12. märtsil sündis Terje Heidemanni ja Ramon Nikkarevi perre poeg KASPAR NIKKAREV. 19. märtsil sündis Anne ja Tõnu Ind`i perre tütar LISETE IND 7. veebruaril sündis Ester Randma ja Paavo Perneri perre poeg LUKAS PERNER. Tiina Salong ootab külastajaid! Pärnu-Paide mnt 19 Maniküür, pediküür, geelküüned, depilatsioon, parafiinravi kätele tel 52 25 615 massaaž, kehahooldused tel 56 236 370 Kosmeetik ja nöohooldus tel 56 505 185 MÜÜGIL KINKEKAARDID! Vaata hindu www.tiinasalong.ee *Traktorite, veo- ja sõiduautode remont *Autoelektrik *Veo- ja sõiduautode klaaside vahetus *Veokonksude müük ja paigaldus *Käivitusakude müük *Hinnad soodsad, järjekorrad lühikesed Tel 52 27 093 APRILL Vändra kultuurimajas 11. apr kell 16.00 Viktoriiniklubi 18. apr kell 12.00 Laste laulukontsert,,vändra Värvuke 21. apr Komöödiateatri etendus,,armastab, EI ARMASTA Piletite müük kultuurimajas igal tööpäeval kella 9.00-17.00 hinnaga 125 kr ja 150 kr. 23. apr. Jüripäeva jooks Vändras (täpsem info ja juhend alates aprillikuust alevi kodulehel alev@vandra.ee.) 29. apr eakate klubi,,elurõõm peoõhtu,,aprill naljakuu. 30. apr kell 19.00 Kontsert Ühte laulu tahaks laulda. Pääse 100 kr. Afterparty. Igal pühapäeval kino: 4.apr,,Huntmees ; 11.apr,,Percy Jackson ; 18.apr,,Alice Imedemaal ; 25. apr,,liigaasta Suurejõe rahvamajas pühapäeval, 18. aprillil kell 13 KREEKAT TUTVUSTAV PÄEV *Lühinäidend Vana-Kreeka muistendi,,philemon ja Baukis ainetel Mädara külateatri esituses. *Kreeka laulude ja tantsude õppimine, *muud tutvustavat materjali Kreeka kohta (riietus, suupisted jm). Oodatud on kõik täiskasvanud. Pääse 25 krooni. Osavõtust teatada 15. aprilliks tel 5332 3326 või 44 93 650 Olga Kaasa võtta lugemisprillid. NB! VPEI Seltsi liikmetel palun tulla kohale tund aega varem, kell 12.00 toimub seltsi aastakoosolek Reedel, 9. aprillil kell 20.00 Suurejõe rahvamajas TANTSUÕHTU Eeskava taidlejatelt Tantsuks ansambel Pidu laudadega. Baar. Pääse 50 kr. Info tel 51 20 893 Heldi Mainekas rahvusvaheline BTA-kindlustus nüüd ka Vändras. Parim hind Eestis! KAUPLUS ELEKTRIMATERJALID avatud uuel aadressil Turu 6C II korrus Müügil laias valikus elektrimaterjale. Konsultatsioon kohapeal. Tule ja vaata! Avatud E-R: 8.30-17.30 ja L: 9.00-14.00 Pakume järgmisi kindlustusliike: liikluskindlustus kaskokindlustus kodukindlustus juriidilise isiku varakindlustus õnnetusjuhtumikindlustus vastutuskindlustus tehniliste riskide kindlustus kahjuteadete vastuvõtmine Avatud esmaspäevast reedeni kell 9 17; laupäeval kell 9 13 Tel 68 68 026, aadress Pärnu-Paide tn 21, Vändra. Astuge läbi, küsige julgesti hindu ja tingimusi! Käimas on mitmed eripakkumised, tutvu lähemalt www.bta-kindlustus.ee Vändra Valley Kaubamaja Vana tn 60 SUUR KEVADINE HINNASULA Vaibad kuni 50% Kardinad kuni 50% Olete kõik oodatud TEATED 13. aprillil kell 9-12 Vändra kultuurimajas DOONORITE PÄEV Vändra valla 7-12-aastastele lastele on eraldatud 10 kohta URUMARJA laagrisse 26.07. -02.08.2010. Laagrikoha maksumus lapse kohta on 920 krooni, sellest lapsevanema omaosalus on 320 krooni, ülejäänud summa tasub vallavalitsus. Avalduse blankette saab vallavalitsusest Eretilt või valla koolidest sotsiaalpedagoogilt. Avaldusi võtame vastu 20. aprillini. Kui avaldusi laekub kohtade arvust rohkem, siis lapse laagrisse saamise otsustab sotsiaalkomisjon. Ester Esula, Vändra vallavalitsuse sotsiaalpedagoog Muusikakool annab teada Neljapäeval, 8. apr kell 17.30 Vändra Muusikakoolis lastevanemate üldkoosolek teemal,,muusikakool täna ja homme. Neljapäeval, 22. aprillil Vändra Muusikakoolis LAHTISTE USTE PÄEV, kell 14.00 õpilaste kontsert, päeva jooksul võimalus tutvuda õppimistingimustega muusikakoolis ja külastada tunde. Ootame kõiki lapsevanemaid ja muusikahuvilisi lapsi! RAAMATUKOGU KAMINASAALIS Neljapäeval, 8. aprillil kell 17.00 Kohtume MAIRE AUNASTEGA Soovijail võimalus osta tema raamat,,mitte ainult meestest. 22.-23. aprillini kell 12-18 ja 24. aprillil kell 10-14 KÄSITÖÖDE NÄITUS-MÜÜK- Oma töödega osalevad Türi, Suurejõe ja Vändra käsitöömeistrid. Tööde vastuvõtt kolmapäeval, 21. aprillil kell 10-18. Info tel 53 95 2216 Riina Kuusk Laupäeval, 10. aprillil kell 18.00 Pärnu segakoori Kuldne Kungla ja Vändra Hobikoori KONTSERT PAKUN TÖÖD Vajame Rehvikaubamajja töökoja meistrit-rehvivahetajat. Tel 51 65 204 Vändra Tarbijate Ühistu võtab tööle müüjaid. Tel 44 67 064 MITMESUGUST Ostan Vändra ümbruses 3-meetriseid küttepuid. Tulen ise järele. Tel 51 65 204 Autode-hoonete klaaside toonimine. Autode vahatamine, poleerimine, pisiremondid. Tel 52 53 797 OÜ BAO ostab vanu akusid ja võtab vastu elektroonikaromusid (külmkapid jne). Mobiil: 56562693 Müüa sõiduauto Ford Mondeo universaal 04/2002 hõbedane. Ülevaatus 10/2011. Mootor 1,8 81 kw, valuveljed, originaal stereo jne. Hind 59000kr. Info tel 5048211 Müüa küttepuud (toores), hind 370 kr/m³ koos kohaletoomisega. Pikkus tellija soovil. Toome kohale ka väikesed kogused. Tellimine 56693420 Müüa libisemisvastased ketid erinevatele masinatele. Hinnad soodsad. Info tel 56 69 346 Müüa MAZDA 323F BG(89-94) varuosadena, (punased), 2tk.Küsi lisa 56 693 420 Ostan männipalki läbimõõduga18-28, 900 kr tm. Tasu kohe. 52 00 516 OÜ Viljamaa võtab rendile ja ostab põllumaad Vändra vallas. Lisainfo Tiit Soosaar tel 56 482 492. Tiit.Soosaar@gmail.com OÜ ADORE müüb lõhutud küttepuid ja saematerjali. Transport valla piires tasuta. Info tel 51 44185, 51 142 56 Autokool Autosõit kutsub: 1)Libedakoolitus (teooria) 09.04 ja 14.05 kl 16:00, libedasõit Männiku liberajal, algab Vändrast. 2) NB! B- kat algkursus: saame kokku Vändras 09.04 ja 14.05 kell 15: 30. Kõigil soovijatel palume endast märku anda tel 50 69 290! Kursused toimuvad alevivalitsuses. OÜ Autosõit Sõiduauto kerevenitus- ja plekitööd, mootori remont. 250 kr tund. Tel 50 744 92 KINNISVARA Müüa 4-toaline korter Tuule tänavas. Täielikult soojustatud, aknad ja uksed vahetatud, vannitoas saun. Elektriküte. Hind 299 000 kr. Tel 50 27 849 Kaks pensionäri soovivad üürida korteri või maja Vändra alevis. Tel 52 96 452. Vahetada Vändra alevis heas korras 2-toaline korter (52,2 m2, 2- korrus, el küte, maja soojustatud, telefon, suur panipaik, avar rõdu, keldriboks) 1-toalise samaväärse korteri vastu Vändras. Tel 53 962 745 Müüa hoonestatud kinnistu Vändras C.R.Jakobsoni 35 http://city24.ee/kinnisvara/maja/632766, F. Rohula tel. 53597540 Müüa ridaelamuboks Vändras. Võimalik vahetada 2-toalise korteriga + kompensatsioon. Tel 53 730 871 Müüa 2-toaline korter Vändras Turu 18. tel 51 37 111 Müüa või üürile anda 2-toaline keskküttega korter Vändras. Tel 53 95 2216 Järgmine Vändra Teataja ilmub 30. aprillil. Materjalid, reklaamid, teated jne palun tuua toimetusse alevivalitsuse II korrus tuba 5 alates 15. aprillist (tel 44 30 331, 55 986 950) või edastada elektronpostiga uuskoidula@hot.ee. Toimetaja Õie Kuusk, küljendus Anneli Kenk, trükk AS Pajo.