MEESTE MULTIFUNKTSIONAALNE JAKK ETTEVÕTTELE TECHNICAL GARMENT DESIGN OÜ

Transcription

1 Kadri Sigur MEESTE MULTIFUNKTSIONAALNE JAKK ETTEVÕTTELE TECHNICAL GARMENT DESIGN OÜ LÕPUTÖÖ Tallinn 2017

2 Kadri Sigur MEESTE MULTIFUNKTSIONAALNE JAKK ETTEVÕTTELE TECHNICAL GARMENT DESIGN OÜ LÕPUTÖÖ Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Rõivaste tehnilise disaini ja tehnoloogia eriala Tallinn 2017

3 Mina, Kadri Sigur, tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autorile ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor Kadri Sigur... Allkiri ja allkirjastamise kuupäev Üliõpilase kood: Õpperühm: TD81 Lõputöö vastab sellele püstitatud kehtivatele nõuetele ja tingimustele. Juhendaja Liisa Tikk... Allkiri ja allkirjastamise kuupäev Juhendaja Teele Peets... Allkiri ja allkirjastamise kuupäev Kaitsmisele lubatud a. Rõiva- ja tekstiiliteaduskonna dekaan Mare-Ann Perkmann... Allkiri

4 SISUKORD SISSEJUHATUS KOLLEKTSIOONI KAVANDAMINE Lähteülesanne Idee ja kollektsiooni loomise tingimused Sihtgrupp Moejoonis Mudeli välisilme kirjeldus Mudeli perekonna loomine Mudel Silver Mudel Kasper Mudel Oliver Õmblusmaterjalide valik ja iseloomustus PÕHI- JA MOEKOHASTE LÕIGETE VALMISTAMINE Valitud metoodika kirjeldus Lõigete valmistamiseks vajalikud mõõdud Kehaosa konstrueerimiseks vajalikud mõõdud Varruka konstrueerimiseks vajalikud mõõdud Krae konstrueerimiseks vajalikud mõõdud Põhilõike konstrueerimise käik baassuurusele Moekohaste lõigete valmistamine Modelleerimise esimene etapp Modelleerimise teine etapp

5 2.5. Lõigete täpsustamine ja kontroll MUDELI SÕLMEDE TEHNOLOOGILINE TÖÖTLEMINE Mudeli töötlemise tehnoloogiline järjekord Seadmete valik ja iseloomustus LEKAALIDE VALMISTAMINE Lekaalide tehniline paljundamine ÕMBLUSMATERJALIDE KULU NORMEERIMINE Kangakulu Furnituuride ja abimaterjalide kulu MUDELI TEHNILINE KIRJELDUS Valmistoote mõõtude tabel Tootekaart MAJANDUSLIK OSA Materjalide kulu Toote hinna kujunemine JÄRELDUSED JA ETTEPANEKUD KOKKUVÕTE SUMMARY VIIDATUD ALLIKAD LISAD Lisa 1. Konkureerivad tooted

6 SISSEJUHATUS Jalgratas on kaherattaline inimjõul edasiliikuv sõiduvahend, mida eestlased said teadaolevalt esmakordselt näha aastal, kui Tartus Liivimaa väljanäitusel demonstreeriti rahvale sõitmist isemoodi kaherattalise sõidukiga [1], [2]. Tänapäeval on jalgratas sõiduvahendina muutumas Eestis aasta-aastalt üha populaarsemaks liiklusvahendiks. Ratas ei ole ainult spordi tegemiseks, vaid sobib ideaalselt ka igapäevaseks transpordivahendiks. Linnapildis võib hommikusel tipptunnil näha aina enam inimesi, kes eelistavad auto või ühistranspordi asemel kasutada tööle jõudmiseks jalgratast. Lisaks sellele, et ratas võib olla linnas liikumiseks kõige kiirem ja mugavam viis, on rattaga liiklemine muutumas omamoodi trendisuunaks. Mõtte populariseerimisele on hästi aidanud kaasa erinevad ühiskondlikud aktsioonid nagu Eesti rattarikkaks! või Reedel rattaga tööle [3], [4]. Jalgrattaga sõitmiseks on kõige mugavam kanda spordirõivaid, kuid tööle või sõpradega lõunatama minemiseks need ei sobi ning tavarõivastel puudub soovitud liikumisvabadus. Probleemist tulenevalt on tekkinud vajadus multifunktsionaalse jaki järele, millel oleks piisavalt venivust ja liikumisvabadust, kuid samas sobituks meid igapäevaselt ümbritseva keskkonnaga. Käesoleva töö eesmärgiks oli välja töötada, konstrueerida ja õmmelda valmis meeste kombineeritud otstarbega jakk. Lõputöö valmis ettevõtte Technical Garment Design OÜ tellimusel, kelle poolt püstitati lähteülesanne ja pandi paika esmased kriteeriumid tootele ning materjalidele. Diplomitöö koosneb kaheksast suuremast osast, mis jagunevad alapeatükkideks. Lisaks kuulub kirjaliku töö juurde üks jaki prototüüp. Töö koostamisel on silmas peetud tööstusliku rõivatootmise põhimõtteid. Esimeses peatükis kirjeldatakse lähteülesannet, tuuakse välja kollektsiooni loomise idee ning eesmärk. Misjärel luuakse kirjelduse ja jooniste abil detailne pilt kollektsiooni põhimudelist, mille baasil sünnivad kolm unifitseeritud mudelit. Peatüki lõpus iseloomustatakse valitud materjale ning furnituure. 5

7 Teine osa keskendub lõigete valmistamisele. Esmalt tutvustatakse konstrueerimiseks valitud metoodikat ja mõõtude süsteemi. Seejärel tuuakse välja vajaminevad mõõdud, kirjeldatakse põhilõigete ja moekohaste tuletiste valmimise käiku ning antakse ülevaade lõigete täpsustamise protsessist. Kolmas peatükk konsentreerub toote tehnoloogiale. Läbilõikejooniste ja tehnoloogilise järjestuse abil antakse ülevaade toote õmblemiseks kasutatud teholoogiast. Samuti kirjeldatakse tootmiseks vajalikke õmblus- ja viimistlusseadmeid. Neljandas osas toimub põhimaterjali-, voodri- ja dubleeri lekaalide valmistamine ning pannakse paika toote paljundusskeem. Viiendas jaos koostatakse õmblusmaterjalide kulu normeerimiseks kangaste paigutusjoonised ja loetletakse üles furnituuride ja abimaterjalide kulu naturaalses väljenduses. Kuuendas peatükis esitatakse valmistoote mõõtude tabel koos skeemi ja mõõtmiskohtade selgitustega. Lisaks koostatakse tähtis tehnilise spetsifikatsiooni osa tootekaart. Seitsmendas osas arvutatakse mudeli materjalide kulu rahalises väljenduses. Lõputöö valmimise käigus on kasutatud erinevaid Lectra erialaseid arvutiprogramme. Lõigete, lekaalide ja tehnilise paljunduse koostamiseks on rakendatud programmi Lectra Modaris, tehnilised joonised, läbilõikeskeemid ja Modarise failide järeltöötlemiseks Lectra Kaledo Style i ning paigutusjooniste tegemiseks Lectra Diaminot. Lisaks eelnevatele programmidele kasutati moejoonise töötlemiseks Adobe Photoshop CS5 tarkvara. 6

8 1. KOLLEKTSIOONI KAVANDAMINE 1.1. Lähteülesanne Lähteülesanne on kokkulepe tellija ja disaineri vahel. Lähteülesandes sisalduvad kõik tähtsamad nõudmised, mis aitavad teha otsuseid tootearendusprotsessis ning hinnata väljapakutud lahenduste sobivust. Seega on lähteülesanne kui protsess, mis algab tellija poolt esitatud eesmärkide kirjeldamisest, mida arendab edasi disainer. Seeläbi saavutatakse kahepoolne kokkulepe, kus määratakse ära eesmärgid, edasikantavad väärtused, piirangud ning pannakse paika disainiplaan. [5, p. 80] Käesolev lõputöö valmis koostöös ettevõttega Technical Garment Design OÜ, kelle poolt lähteülesanne püstitati. Antud ettevõte tegeleb lõigete väljatöötamise, esikmudelite õmblemise ja tootmise organiseerimisega. Klientidel on võimalik tellida neilt kogu tehniline tootearenduse protsess või valida just hetkel vajalik etapp nende teenuste nimekirjast. [6] Praegu ettevõttel omatoodang puudub, kuid plaanis on alustada enda kaubamärgi alt rõivaste tootmist, seetõttu pöörduti töö autori poole. Ettevõte soovis saada meeste viisaka tegumoega sportlikku jakki, mida oleks võimalik kanda nii jalgrattaga sõitmisel kui ka igapäeva toimetuste tegemisel. Jakil peab olema piisavalt avarust sportimiseks, kuid see ei tohiks välja näha tavaline spordijope. Kindlasti sooviti jaki puhul kasutada trikotaažkangaid ja puuvillast voodrit, mis lisaksid tootele mugavust ja venivust. Ülejäänud kriteeriumide osas oldi tagasihoidlikud ning anti autorile vabad käed Idee ja kollektsiooni loomise tingimused Lõputöö eesmärgiks oli kavandada, konstrueerida, modelleerida ja õmmelda valmis meeste kombineeritud otstarbega jakk. Toode on mõeldud kandmiseks aktiivsele ja sportlikule noorele mehele, kes soovib alternatiivi kaubanduses pakutavatele spordijakkidele. Bleiseris on kombineeritud jalgratta- ja vabaaja jaki omadused, mis võimaldab seda kanda nii hommikul jalgrattaga tööle sõitmiseks kui ka kliendikohtumistel või sõpradega kinno minekuks. Bleiseril peab 7

9 olema piisavalt avarust ja venivust, mis võimaldab kerget sportimist. Muul ajal on sportimiseks mõeldud avarused ja voldid kergesti suletavad ning osaks disanist. Tavalisi spordijakke on raske sobitada igapäevariietega nagu teksad, t-särk, sviiter ning kingad. Isegi kui valitakse jalgrattaga tööle sõitmiseks spordijakk, eeldab see teise soliidsema jaki olemasolu ja päeva jooksul riiete korduvat vahetamist. Samuti ei anna kasutada nii-öelda tavalisi casual-stiilis bleisereid, sest need on piiratud liikumisvabadusega. Jalgrattaga sõitmine eeldab ratturilt ettekallutatud kehaasendit ja kergelt kõverdatud küünarnukke [7]. Tavalisel jakil jääb seljaosas ettepoole kallutamiseks vajalikust avarusest puudu ning liibuvad varrukad jätavad kätele vähe liikumisruumi ja küünarnukkide pidev kõverdamine ei ole mugav. Eesti kaubanduskettides ei pakuta igapäevaseks kandmiseks mõeldud jalgrattarõivaid. Interneti vahendusel võib leida mõningaid välismaiseid brände nagu Oliver Sweeney, John Boultbee, kelle tootevalikus on üksikud taolised bleiserid (Lisa 1). Leitud tooted kuuluvad kõrgemasse hinnaklassi ja on oma tegumoe poolest suunatud eelkõige vanematele härrasmeestele. [8] Ettepoole sirutamise võimaldamiseks konstrueeritakse toote selja keskõmblusesse vastandvolt, kätele lisab liikumisvabadust käeaugukaarde projekteeritud eraldi lõigatud kiil. Bleiser on eest lühem ja kumerate hõlmanurkadega, mis tagab, et hõlmad ei jää väntamisel jalgadele ette. Lisaks on võimalus hõlmanurgad spetsiaalsete trippide abil ülesse tõsta, seeläbi on jalgadel veelgi rohkem vabadust. Sarnase süsteemiga on võimalik ülesse tõsta ka varruka otsad, kui need peaksid ratturit sõitmise ajal segama. Jakile on modelleeritud spetsiaalne küünarnuki kumerust jälgiv kaheosaline varrukas, mis tagab käte mugava liigutamise ja ei lase küünarnuki kohtadel välja venida. Jaki projekteerimisel ja materjalide valikul oli üheks tingimuseks toote mugavus ning hingavus, millest lähtuvalt on toode valmistatud paksemast trikotaažkangast ning voodrina kombineeritud puuvillast ja võrkvoodrit. Toote kavandamisel on inspiratsiooni saadud modernistikust rangete joontega arhitektuurist, ratsaspordi jakkidest, musta-halli kontrastist ning sihtgrupist endast. Koostati inspiratsiooni kollaaž (Joonis 1). 8

10 Joonis 1. Inspiratsiooni kollaaž [9] [10] [11] [12] 1.3. Sihtgrupp Mitmefunktsionaalse jaki sihtgrupiks on linnalise eluviisiga aktiivsed ja sportlikud mehed vanuses eluaastat, kes kasutavad igapäevaselt lühikeste vahemaade läbimiseks jalgratast. Nad on julged ja neile omase stiiliga. Kandja peab lugu mugavusest, kuid sealjuures soovib säilitada soliidset väljanägemist. Ta töötab kontoris ning igapäeva töö juurde kuulub klientidega kohtumine ja koosolekutel osalemine. Kantakse kaasas rahakotti, telefoni, võtmeid. 9

11 1.4. Moejoonis Joonis 2. Meeste jaki moejoonis 10

12 1.5. Mudeli välisilme kirjeldus Mudelite kavandamisel ei seadnud tellija disainerile erilisi piiranguid. Eelkõige oli oluline, et jakis oleksid kombineeritud spordi- ja vabaaja toote omadused ning väljanägemine. Mudelite loomisel saadi inspiratsiooni ratsasportlaste jakkidest, modernistlikust arhitektuurist ja sihtgrupi vajadustest. Esmalt loodi baasmudel Hugo, millest hiljem arendati välja teised unifitseeritud mudelid. Kuna disainer soovib mudelite juures kasutada erinevate värvide kontraste, siis on tähtis ka sobivate värvikombinatsioonide leidmine. Iga mudeli juures tuuakse välja planeeritav värvilahendus. Baasmudel Hugo (Joonis 3) on poolliibuva siluetiga puusajooneni ulatuv küljetükiga meeste multifunktsionaalne jakk. Toode on kumerate hõlmanurkadega ning alläär on eest-taha pikeneva joonega. Jaki esikeskjoonel on kahe kelguga metalltõmblukk-kinnis ja trukkidega suletav ülekäiguga püstkrae. Kumerad hõlmanurgad ning alt avatav lukk-kinnis võimaldavad ratturil vändates jalgu mugavamalt liigutada. Vasakul hõlmal rinna kõrgusel asub kaldsuunaline luku ja liistuga sisselõikeline tasku. Vööjoone tasemel on kahekordsed ümarate nurkadega pealepandud taskud, mille pealmine tasku on luku ja liistuga ning parempoolses lukuga taskus asub karabiinhaak võtmete kinnitamiseks. Haak ei lase võtmetel kaduda, kui kandja peaks tasku lahti unustama. Pealepandud taskud on kapitud toote külge kahekordse tikkereaga. Jakil on diagonaalne õlapasse. Seljaosas annab tootele liikumisvabadust keskjoone kohal paiknev vastandvolt, vastandvoldi alguses selja ülaosas ja vööjoone tasemel on kolmnurksed kinnitused. Volt võimaldab jalgrattaga sõites käsi ette lenksule toetada ning paremini ratta selga saada. Paremal selja poolel asub vertikaalne luku ja liistuga sisselõikeline tasku, mida on mugav kasutada väikeste esemete (nt pangakaart, taskurätt) hoiustamiseks. Jakil on pikad neljaosalised otsaõmmeldud varrukad. Varruka horisontaalne läbilõige muudab selle rohkem küünarnuki kumerust järgivaks, mistõttu ei veni küünarnuki kohad välja. Kaenla all on parema käte liikuvuse võimaldamiseks lisatud tilgakuju meenutav kiil. Varrukasuus asub tõmblukuga kinnis, mille avamisel on võimalik varrukasuule siilu abil laiust juurde anda. Toode on seest voodriga töödeldud. Hõlmal, küljetükil ja kiilul on kasutatud mittevenivat puuvillast voodrit ning seljaosas ja varrukatel venivat võrkvoodrit. Katteriide ning voodri vahel paikneb kaunistuslik kant. Paremal hõlmal on katteriidesse töödeldud vertikaalne luku ja liistuga mobiiltelefoni tasku, kus on spetsiaalne öös kõrvaklapijuhtme paigaldamiseks. 11

13 Joonis 3. Mudeli Hugo tehniline joonis 12

14 Joonis 4. Mudeli Hugo värvilahendus Mudeli Hugo puhul soovitakse kontrastidega välja tuua konkreetseid detaile rinnatasku, pealepandud taskud, vastandvolt, passe diagonaalne joon. Varrukadetailid jäävad tumedaks, sest värvidega varruka horisontaalne läbi lõikamine muudab käe visuaalselt lühemaks. 13

15 1.6. Mudeli perekonna loomine Mudelite perekonna loomisel on kasutatud unifitseerimise põhimõtet. Unifitseerimine tähendab detailide muutmise teel uute ja eriilmeliste toodete loomist, mille aluseks kasutatakse olemasolevat mudelit ja selle põhidetaile. See võimaldab kergesti ja ilma liigsete kulutusteta suurendada mudelite arvu. Baasmudeli Hugo lõike järgi on unifitseerimise teel loodud mudelid Silver, Kasper ja Oliver. Joonised on tehtud eest- ja tagantvaates ning juurde on lisatud kirjeldus, milles keskendutakse eelkõige erinevuste kirjeldamisele võrreldes baasmudeliga. Mudelite loomisel on kasutatud programmi Lectra Kaledo Style Mudel Silver Baasmudeliga võrreldes on unifitseeritud mudeli Silver (Joonis 5) puhul muudetud hõlmanurkade kuju laugemaks ja pikendatud püstkrae ülekäiku. Nii esi- kui ka seljaosas on õlapasse joont viidud alla poole ning muudetud sirgeks. Vasakul hõlmadetailil asetseb rinna kohal pealepandud klapiga tasku, mis on suletav trukiga. Vööjoone tasemel on kaldsuunalised sisselõikelised klapiga taskud, klapp kinnitud trukiga. Kõik taskud ja taskuklapid on kapitud kahekordse tikkereaga. Seljaosas on muudetud passe kuju ning vööjoone kohale on lisatud trukkidega kinnituv põõn. Vööjoonest all paremal selja poolel asub vertikaalne klapiga tasku, mis sarnaneb oma olemuselt esiosas kasutatud küljetaskutele. Varrukasuus on trukkidega suletav kinnis. 14

16 Joonis 5. Mudeli Silver tehniline joonis Joonis 6. Mudeli Silver värvilahendus Mudeli Silver puhul rõhutatakse eelkõige pealepandud tasku ja taskuklappide kuju (Joonis 6). Kindlasti soovitakse esile tõsta esiosa passejoont ja selja keskõmbluses asuvat vastandvolti. Varrukas ja põõnadetail ei tohi liigselt domineerida. 15

17 Mudel Kasper Mudeli Kasper (Joonis 7) puhul on baasmudeliga võrreldes kraed madaldatud ning krae kinnitamiseks kasutatakse ühte suuremat trukki. Nii esi- kui ka seljaosas on õlapasse joont viidud alla poole ning muudetud sirgeks. Pealepandud taskute asemel kasutatakse vertikaalseid liistu ja lukuga sisselõikelisi küljetaskuid, mis on oma tehnoloogialt identsed rinna- ja seljaosa taskuga. Võrreldes baasmudeliga on mudelil Kasper rinnataskut nihutatud esikinnisele lähemale. Varrukasuus kasutusel olev trukk-kinnis sarnaneb mudeliga Silver. Joonis 7. Mudeli Kasper tehniline joonis Joonis 8. Mudeli Kasper värvilahendus Värvide kombineerimise põhimõtted sarnanevad eelmistele mudelitele. 16

18 Mudel Oliver Mudelil Oliver (Joonis 9) on kaotatud kumer hõlmanurk, lisavabaduse saavutamiseks on vaja lukk alt avada. Samuti on likvideeritud püstkrae ülekäik, tõmblukk-kinnis ulatub krae ülemise servani. Liistu ja lukuga rinnatasku on ümber kujundatud paralleelseks hõlma servaga ning taskukott õmmeldud läbi pealismaterjali. Vööjoonest allapoole jäävate pealepandud taskute alumised nurgad on muudetud kandiliseks ja viidud lähemale alläärele. Esiosa passejoon on sama, mis baasmudelil Hugo, kuid seljaosa passejoont on madaldatud ning muudetud sirgeks. Vasakul seljadetailil oleva sisselõikelise liistu ja lukuga tasku taskukott on õmmeldud läbi pealismaterjali. Seljaosas on alläärele antud vastandvoldi kohal nurkne kuju. Joonis 9. Mudeli Oliver tehniline joonis Joonis 10. Mudeli Oliver värvilahendus 17

19 1.7. Õmblusmaterjalide valik ja iseloomustus Meeste sportliku jaki arendamise juures on peale mugava lõike väljatöötamise väga olulisel kohal ka sobivate materjalide leidmine. Valitud kangad peavad sobituma nii toote tegumoe kui ka tootele esitatavate nõudmiste poolest. Jaki välisilme peab säilitama soliidse üldmulje, mistõttu on välistatud tavapäraste spordiriiete jaoks mõeldud kile- ja softshell materjalide kasutamine. Jalgrattaga sõitmine eeldab ratturilt ettekallutatud kehaasendit ja kergelt kõverdatud küünarnukke [7]. Asendist tingituna on tähtis, et materjal oleks elastne ja võimaldaks keha mugavat liigutamist. Kangas peab olema hingav, jalgrattaga liiklemine ei tohi rõiva kandjat liigselt higistama ajada. Toodet peab saama kergesti hooldada pesumasinas või keemilises puhastuses. Kindlasti tuleb välistada kergesti määrduvad ja üleliigselt ebemeid koguvad materjalid, need muudavad kandmise tülikaks ja toode vajab tihedat puhastamist. Eelnevaid nõudmisi ja tingimusi arvestades sai toote põhimaterjalideks valitud must trikotaaž, mille koostises on 50% puuvilla ja 50% viskoosi ning hall trikotaaž, koostises 68% viskoosi, 27% polüamiidi ja 5% elastaani. Voodri puhul kombineeritakse kahte erinevat kangast. Hõlma, küljetüki ja kiilu aluseks voodriks on 100% puuvillane kangas, kuid seljaosa ja varrukate juures tarvitatakse venivat 100% polüestrist võrkvoodrit. Võrkvooder tagab seljaosas vastandvoldi kohal soovitud venivuse ja mugavuse, olles samas ka libe ning hingav. Tabelis 1 on välja toodud põhi- ja voodrimaterjalide üldinfo. Tabelites 2-5 keskendutakse materjalide tähtsamatele omadustele. Kangaste iseloomustamisel tuginetakse organoleptilisele analüüsile. 18

20 Tabel 1 Jrk. Materjali nimetus Kangaste üldinfo Materjali näidis Laius, cm Sidus Kiuline koostis Hooldustingimused 1. Must põhimaterjal 150 Koetrikoo [13, p. 77] 50% puuvill 50% viskoos 2. Hall põhimaterjal 145 Interlok [13, p. 138] 68% viskoos 27% polüamiid 5% elastaan 3. Must vooder 140 Labane [14, p. 29] 100% puuvill 4. Võrkvooder 140 Trikoo 100% polüester 19

21 Tabel 2 Musta põhimaterjali iseloomustus Jrk. Omadus Iseloomustus 1. Kokkutõmbuvus Kuumniiskel töötlemisel kokkutõmbumist ei olnud märgata 2. Venivus ja elastsus Trikotaažkangale iseloomulik venivus ja elastsus 3. Hargnevus Vähe hargnev 4. Kortsuvus Kortsub vähe ja sirgestub pärast kortsumist kergesti 5. Hõõrdekindlus Keskmise hõõrdekindlusega 6. Värvipüsivus Hea värvipüsivusega 7. Lõngade kaarduvus Kangasse jäävad õmblemisel augud 8. Libisemine Ei libise 9. Vastusurve lõikamisel Tiheda siduse tõttu on 3 või enama kihi läbilõikamine raskendatud 10. Rebimistugevus, katkemiskoormus Raskesti rebitav 11. Nõelte ja niitide sobivus Nõel 90, niit 120 Tabel 3 Halli põhimaterjali iseloomustus Jrk. Omadus Iseloomustus 1. Kokkutõmbuvus Kuumniiskel töötlemisel märgatavat kokkutõmbumist ei esinenud 2. Venivus ja elastsus Suurema venivusega kui esimene põhimaterjal, venivust ja elastsust lisab kanga koostises olev elastaan 3. Hargnevus Vähe hargnev 4. Kortsuvus Kortsub vähe ja sirgestub pärast kortsumist kergesti. Viskoos kangad kortsuvad kergesti, kuid antud materjali kortsuvust on vähendatud polüamiidi lisamisega. 20

22 Jrk. Omadus Iseloomustus 5. Hõõrdekindlus Hea hõõrdekindlusega, selle tagab kanga koostises olev polüamiid [15, p.218]. 6. Värvipüsivus Hea värvipüsivusega 7. Lõngade kaarduvus Kangasse jäävad õmblemisel augud 8. Libisemine Ei libise 9. Vastusurve lõikamisel Tiheda siduse tõttu on 3 või enama kihi läbilõikamine raskendatud 10. Rebimistugevus, katkemiskoormus Raskesti rebitav 11. Nõelte ja niitide sobivus Nõel 90, niit 120 Tabel 4 Puuvillase voodri iseloomustus Jrk. Omadus Iseloomustus 1. Kokkutõmbuvus Kuumniiskel töötlemisel märgatavat kokkutõmbumist ei esinenud 2. Venivus ja elastsus Vähese venivuse ja elastsusega 3. Hargnevus Vähese hargnevusega 4. Kortsuvus Kergesti kortsuv 5. Hõõrdekindlus Hea hõõrdekindlusega [15, p. 87] 6. Värvipüsivus Hea värvipüsivusega 7. Lõngade kaarduvus Kangasse jäävad õmblemisel augud 8. Libisemine Ei libise 9. Vastusurve lõikamisel Lõikamisel ei ole märgatavat vastusurvet, võimalik lõigata palju kihte korraga 10. Rebimistugevus, katkemiskoormus Koesuunas kergesti rebitav 11. Nõelte ja niitide sobivus Nõel 90, niit

23 Tabel 5 Võrkvoodri iseloomustus Jrk. Omadus Iseloomustus 1. Kokkutõmbuvus Kuumniiskel töötlemisel märgatavat kokkutõmbumist ei esinenud 2. Venivus ja elastsus Horisontaalne venivus parem kui vertikaalne 3. Hargnevus Ei hargne 4. Kortsuvus Ei kortsu 5. Hõõrdekindlus Hea hõõrdekindlusega 6. Värvipüsivus Polüestri värvipüsivus? Hea 7. Lõngade kaarduvus Õmblemisel ei teki kangasse aukusid 8. Libisemine Sileda pealispinna tõttu libiseb 9. Vastusurve lõikamisel Lõikamisel ei ole märgatavat vastusurvet, võimalik lõigata palju kihte korraga 10. Rebimistugevus, katkemiskoormus Raskesti rebitav 11. Nõelte ja niitide sobivus Nõel 90, niit 120 Furnituuride tabelis (Tabel 6) on välja toodud kasutatavad lukud, kandid, öösid, trukid ning karabiinhaak. 22

24 Tabel 6 Furnituuride valik ja iseloomustus Jrk. Furnituur Iseloomustus Näidis 1. Metall-tõmblukk esikinnisele Pikkus 55 cm, hammastiku laius 6 mm, kahe kelguga, must, antiikpronks hammastik 2. Metall-tõmblukk taskule Pikkus 14 cm, hammastiku laius 4 mm, must, antiikpronks hammastik 3. Metall-tõmblukk taskule, varrukakinnisele Pikkus 16 cm, hammastiku laius 4 mm, must, antiikpronks hammastik 4. Kandipael Laius pooleks murtuna 1 cm, ruuduline, sinise-valge kirju 23

25 Jrk. Furnituur Iseloomustus Näidis 6. Karabiinhaak 40 x 18 mm, augu läbimõõt 8 mm, antiikpronks 7. Öös Sisemine augu läbimõõt 8 mm, tume nikkel [16] 8. Trukk Läbimõõt 10 mm, s-vedruga, tume nikkel [17] Jaki õmblemisel kasutati abimaterjalidena õhemat halli liimiriiet ja erinevaid niite. Õmblusmasina nõelte valik tehti kanga omadustest ja niidist lähtuvalt. Alljärgnevas tabelis (Tabel 7) on välja toodud kõik toote õmblemiseks kasutatud abimaterjalid ja nende juurde kuuluvad olulised parameetrid. 24

26 Tabel 7 Jrk. Abimaterjalide valik ja iseloomustus Abimaterjal Iseloomustus Näidis 1. Liimiriie Hall, 100% polüamiid 2. Õmblusniit 1 Polüester, 3-kordne armeeritud lõng ehk core-spun N 120, must 3. Õmblusniit 2 Polüester, 3-kordne armeeritud lõng ehk core-spun N 100, must 4. Õmblusniit 3 Polüester, 3-kordne armeeritud lõng ehk core-spun N 120, hall 5. Õmblusniit 4 Polüester, 3-kordne armeeritud lõng ehk core-spun N 120, tumehall 25

27 Jrk. Abimaterjal Iseloomustus Näidis 6. Õmblusmasina nõel Trikotaaži nõel, NM 90 [18] 7. Äärestusmasina nõel NM 90 [18] 26

28 2. PÕHI- JA MOEKOHASTE LÕIGETE VALMISTAMINE 2.1. Valitud metoodika kirjeldus Toote põhilõike valmistamisel on kasutatud M. Müller & Sohn süsteemi [19], mis on Euroopas kõige laialdasemalt kasutusel olev konstrueerimise metoodika. M. Müller & Sohn süsteemi eeliseks on kerge modelleeritavus ja lõigete hea istuvus. Seda rakendatakse tänapäeval mitte ainult individuaalõmbluses, vaid ka tööstuslikus rõivatootmises kasutades CAD konstrueerimise tarkvarasid. Antud metoodika puhul läheb vaja väikest kogust tüüpfiguuri mõõte - rinnaümbermõõtu, vööümbermõõtu puusaümbermõõtu ja kasvu. Ülejäänud mõõdud tuletatakse valemite abiga baasmõõtudest [20]. Jaki konstureerimiseks on kasutatud meeste jope põhilõike juhendit [21]. Lõigete valmistamine toimub kaheetapiliselt kõigepealt valmistatakse põhilõige ning seejärel tuletatakse sellest moekohased lõiked Lõigete valmistamiseks vajalikud mõõdud Konstrueerimisel kasutatud tüüpfiguuri mõõdud on võetud Passeli meeste tüüpfiguuri mõõtude tabelist C-kehatüübi pikkusrühmast 188 ± 3 cm, suurusrühmast 252 [22]. Konstrueerimiseks valitud suurus vastab meie kaubanduses enamlevinud suuruste skaalal numbrile aastal valminud Passeli mõõtude tabel on aastal kasutusele võetud Vateva meesterõivaste mõõtude tabeli uuendatud versioon. Uuendamist tingisid eelkõige meeste keskmise pikkuse suurenemine ning pikkusrühmade ja ümbermõõtude vastastikuste propotsioonide ühtlustumine rahvusvahelisel tasandil. Tabel ei põhine uutel mõõtmistel, vaid seda on korrigeeritud meesterõivaid valmistavate ettevõtete mõõtmiste ning välismaiste mõõtude tabelite põhjal tehtud võrdlusandmete põhjal. Passeli mõõtude tabelis on välja toodud 5 erinevat kehatüüpi ja 5 erinevat pikkusrühma (Tabel 8). [22] 27

29 Tabel 8 Passeli tabelis kasutusel olevad kehatüübid ja pikkusrühmad [22] Kehatüübid B sale C normaalne D jässakas E tugev F - tüse Pikkusrühmad 164 ± ± ± ± ± Kehaosa konstrueerimiseks vajalikud mõõdud Põhilõike konstrueerimiseks kasutatakse tabelist saadud viite baasmõõtu, ülejäänud mõõdud leitakse arvutuste teel. Jaki põhilõike konstrueerimiseks on vajalikud tüüpfiguurimõõdud kasv, vöö-, rinna- ja puusaümbermõõt. Abimõõtude arvutamise käigus lisatakse neile juurde avaruslisad. Lisade määramisel lähtutakse toote siluetist, rinnaümbermõõdu lisa poolele konstruktsioonile on 5 cm. Passeli tabelist võetud baasmõõdud, koos lühendite ja vähendatud mõõtudega on välja toodud tabelis 9. Arvutuslikud mõõdud koos mõõdu lühendi, nimetuse ja arvutusvalemi ja väärtusega on esitatud tabelis 10. Tabel 9 Jaki baasmõõdud [22] Jrk. Lühend Mõõdu nimetus Mõõt, cm ½ ¼ ⅛ 1. K Kasv ,5 23,75 2. Rü Rinnaümbermõõt Vü Vööümbermõõt 93 46,5 23,25-4. Pü Puusaümbermõõt Kvp Käsivarrepikkus

30 Tabel 10 Jaki arvutuslikud mõõdud Jrk. Mõõt, Lisa, Väärtus, Lühend Mõõdu nimetus Arvutusvalem cm cm cm 1. Kkl Kaelakaare laius 1/20 Rü + 3 8,2 0,5 8,7 2. Sk Seljakõrgus ⅛ Rü + 12,5 25,5-25,5 3. Sp Seljapikkus ¼ K 47,5-47,5 4. Pk Puusakõrgus ⅛ K 23,75-23,75 5. Üp Üldpikkus Moekohane Ekkk Esiosa kaelakaare kõrgema punkti tase Sk + 2, Sl ½ Seljalaiust 1/10 Rü ,4-21,4 8. Käkl Käeaugukaare laius ⅛ Rü + 2,5 15,5-15,5 9. Rl ½ Rinnalaiust 2/10 Rü + 0,5 21,3-21, Varruka konstrueerimiseks vajalikud mõõdud Jaki varruka konstrueerimiseks võetakse baasmõõtude tabelist käsivarre pikkus ning ülejäänud mõõdud saadakse kas kehaosa põhilõikelt või arvutuste teel. Kehaosa põhilõikelt mõõdetakse varrukakaare kõrgus esi- ja seljaosas ning käeaugukaare pikkus esi- ja seljaosas (Tabel 11). Lõike tegemiseks kasutati jope kaheosalise varruka põhilõiget [21]. Tabel 11 Varruka konstrueerimiseks vajalikud mõõdud Jrk. Lühend Mõõdu nimetus Arvutusvalem Mõõt, cm ½ 1. Vkk Varrukakaare kõrgus Käeaugukaare Käkp pikkus Ekkp + Skkp 54,9 27,5 3. Kvp Käsivarre pikkus Tabelist Vsl Varruka allääre laius Raü + L Raü

31 Krae konstrueerimiseks vajalikud mõõdud Tabel 12 Krae konstrueerimiseks vajalikud mõõdud Jrk. Lühend Mõõdu nimetus Arvutusvalem Mõõt, cm ½ 1. Kkp Kaelakaare pikkus + 48,0 24,0 2. Kk Kraekõrgus Moekohane 6,0-30

32 2.3. Põhilõike konstrueerimise käik baassuurusele Baasmudeli kehaosa ja varruka põhilõike konstrueerimisel on kasutatud M. Müller & Sohn Meeste jope põhilõike juhendit [21]. Põhilõike valmistamisel on aluseks võetud Passeli meeste tüüpfiguuri mõõtude tabelist C-kehatüübi pikkusrühmast 188 ± 3 cm suurus 252 (Tabel 9). Kehaosa konstrueerimise käik on näha tabelis 13 ja varruka oma tabelis 14. Tabelites on välja toodud lõigu asukoht, nimetus ning mõõdu suurus või mõõdu saamiseks tehtud arvutusvalem. Lisaks on kirjeldatud krae ja kiilu konstrueerimise käiku (Tabelid 15, 16). Tabeleid toetavad konstrueerimise skeemid (Joonis 11-14), kus on välja toodud konstrueerimise käik. Konstruktsioonil on kujutatud abijooned peenjoonega, põhijooned jämejoonega, lisaks on märgitud ära tähtsamad vastasmärgid ja lisatud lõigu asukoha määramiseks vajalik nummerdus. Joonised on mõõtkavas 1:4. Tabel 13 Jrk. Jaki põhilõike konstrueerimise käik Lõigu asukoht Lõigu nimetus Arvutuslik valem Lõigu pikkus, cm Käeaugukaare sügavusjoon ⅛ Rü + 12,5 25, Vööjoon ¼ K 47, Puusajoone asukoht 1/8 K 23, Seljadetaili keskjoone kõrvalekalle puusajoone tasemel Const. 2, Kaelakaare laius 1/20 Rü L 0,5 8, Kaelakaare kõrgus Const. 2, Abipunkt seljaosa käeaugukaare joonestamiseks Abipunkt selja õlakalde määramiseks 1/10 Rü ,4 Const. 2,0 31

33 Jrk. Lõigu asukoht Lõigu nimetus Arvutuslik valem Lõigu pikkus, cm Selja õlalaius Õl 15, Käeaugukaare vastasmärgi asukoht ¼ Sk 6, Seljadetaili küljejoone asukoht ½ Käkl + 1,0 8, Allääre seljaosa küljepunkti tõstmine Const. 1, Seljaosa alläärejoone ühendamine ¼ Pü + 2,2 29, Seljaosa vööjoone süvendamine Const. 1, Esiosa küljejoone asukoht ½ Käkl 2,0 5, Esikeskjoone asukoht 2/10 Rü + 0,5 21, Esilaius vööjoonel 2/10 Rü + 0,5 21, Esiosa kaelakaare kõrgema punkti tase Sk + 2,5 28, Esiõla kalle Const. 4, Abipunkt rinnajoone tasemel esiosa kaelakaare ½ ,7 joonestamiseks Abipunkt vööjoone tasemel ½ , Esiosa kaelakaare kõrgem punkt - 10, Esiosa õlalaius (7 1) 0,5 14, Esiosa käeaugukaare vastasmärk ¼ Käkl 3, Esiosa kaelakaare Kkl = (1/20 Rü + 3) + sügavus L 0,5 8, Esiosa kaelakaare laius Kkl + L 1,5 10,2 32

34 Jrk. Lõigu asukoht Lõigu nimetus Arvutuslik valem Lõigu pikkus, cm Esiosa vööjoone süvendamine Const. 1, Allääre esiosa küljepunkti tõstmine Const. 1, Esiosa alläärejoone ühendamine ¼ Pü + 1,5 28, Esiosa käeaugukaare süvendamine - 1, Seljaosa käeaugukaare süvendamine - 1, Esiosa õlajoone nihutamine Const. 1, Seljaosa õlajoone nihutamine Const. 1,0 33

35 Joonis 11. Meeste jaki põhilõike konstrueerimise skeem M 1:4 34

36 Tabel 14 Varruka põhilõike konstrueerimise käik Jrk. Lõigu asukoht Lõigu nimetus Arvutuslik valem Lõigu pikkus, cm Varruka pikkus Kvp Varrukakaare kõrgus ½ Vkk (1/20 Vkk + 2) = 23 (46/20 + 2) 18, Abijoon varrukasuu joonestamiseks Const. 1, Abijoon varrukasuu joonestamiseks Const. 1, Küünarnuki joon (½ 3 4) 1,5 22, Vastasmärgi asukoht ¼ Käkl 3, Käeaugukaare pikkus ½ Käkp 2 25, Abijoon varrukakaare joonestamiseks ¼ Käkl 3, Õla vastasmärk (½ 1 8) , Abipunkt varrukakaare joonestamiseks ½ , Abipunkt varrukakaare joonestamiseks 1/ , Abipunkt varrukakaare joonestamiseks Const. 2, Abipunkt varrukakaare joonestamiseks ½ , Abipunkt Const. 2, Abipunkt Const. 2, Varruka allääre laius Raü + L Raü 15, Abipunkt Const. 2, Küünarnuki laius (4 21) + 3,5 18,5 19. Abipunktid 3 19 varrukadetailide 3 20 joonestamiseks Const. 4,0 35

37 Jrk Lõigu asukoht Lõigu nimetus Arvutuslik valem Lõigu pikkus, cm Abipunktid varrukadetailide joonestamiseks Const. 4,0 Abipunktid 5 24 varrukadetailide 5 25 joonestamiseks Const. 4,0 36

38 Joonis 12. Kaheosalise varruka konstrueerimise skeem M 1:4 37

39 Tabel 15 Püstkrae põhilõike konstrueerimise käik Jrk. Lõigu asukoht Lõigu nimetus Arvutuslik valem Lõigu pikkus, cm Krae kõrgus Moekohane 6, Krae laius ½ Kkp 0,2 23, /3 krae laiust (½ Kkp 0,2) / 3 7, Krae kumerus Const. 1, Krae ülekäik Moekohane 4, Krae kõrgus Moekohane 6, Krae kalle - 0,7 Joonis 13. Püstkrae konstrueerimise skeem M 1:4 Tabel 16 Kiilu põhilõike konstrueerimise käik Jrk. Lõigu asukoht Lõigu nimetus Arvutuslik valem Lõigu pikkus, cm Kiilu pikkus Moekohane 15, Kiilu kõrgus Moekohane 23, /3 krae laiust (½ Kkp 0,2) / 3 7,9 Joonis 14. Kiilu konstrueerimise skeem M 1:4 38

40 2.4. Moekohaste lõigete valmistamine Käesolev peatükk annab ülevaate moekohaste lõigete valmistamise protsessist, välja on toodud moekohaste lõigete skemaatilised joonised ja kirjeldus. Joonistel (Joonised 15-17) on abijooned kujutatud peenjoonega, põhilõike kontuurid jämejoonega ning moekohased lõiked on markeeritud sinise täitevärviga. Moekohaste lõigete valmistamine toimus kahes etapis esmalt kujundati põhilõikest moejoonise järgi soovitud tegumood, seejärel korrigeeriti maketiproovis toote istuvust, lõikejoonte suunda ning detailide kuju ja asetust Modelleerimise esimene etapp Põhilõikest moekohase lõike saamiseks konstrueeritakse esmalt jakile küljetükk. Küljetüki saamiseks joonestame esi- ja seljadetailile läbilõikejooned, nendest saavad küljetüki kontuurid ning detaili lõpliku kuju saavutamiseks kaotame läbilõikete vahele jääva algse küljejoone (liites omavahel esi- ja seljaosale kujundatud küljedetailid). Kätele liikumisvabaduse andmiseks kujundame käeaugukaare kuju silmaspidades kaenlaaluse kiilu. Õlapasse saamiseks kaotame jaki õlaõmbluse, selleks on esiosa õlapasse liidetud kokku seljaosa õlapassega. Detailide ühendamisel ühtlustatakse kaela- ja käeaugukaart. Liikumisvabaduse andmiseks konstrueerime selja keskõmbluse kohale vastandvoldi, mille sügavuseks on 5,0 cm ning alguspunkt 6,0 cm kaelakaarest allpool. Pannakse paika voldi kinnitamiseks soovitud kolmnurksete kaunistusõmbluste asukohad. Esikeskjoonelt arvestame maha 1,1 cm luku hammastiku osa, mis jääb valmistootel paistma. Kaheosalisest varrukast soovime saada rohkem küünarnuki kuju jälgiva varruka, mistõttu modelleerime sellest neljaosalise küünarnuki kohalt läbilõigatud varruka. Moekohase lõike saamiseks on küünarnuki joone kohalt esiosas lõiget süvendatud 1,0 cm ning seljaosas antud avarust 1,5 cm. Tänu sellele hoiab varrukas paremini küünarnuki kuju ja kandmisel ei veni küünarnukikohad välja Modelleerimise teine etapp Pärast esialgse moekohase lõike valmistamist õmmeldakse makett ning maketiproovi käigus viiakse sisse mõned täiendavad muudatused. 39

41 Toodet tehakse õlalt 2,0 cm võrra kitsamaks. Esi- ja seljaosa detailile lisatakse puusa tasemel laiust 1,0 cm, joonestatakse sujuv küljejoon. Esiosa läbilõikest võetakse käeaugukaarest 1,0 cm kitsamaks, kujundatakse uus sujuv joon vööpunkti. Varruka küünarnuki joont tõstetakse ning varrukat modelleeritakse kitsamaks, samuti lisatakse varrukale pikkust. Korrigeeritakse varrukakaare kuju ning käealune kiil ühtlustatakse küljedetailiga. Esialgu planeeriti käealune kiil teha teravate nurkadega, kuid pärast maketi läbiõmblemist selgus, et sellise lõike järgi on õmbluste tippe väga raske õmmelda ja kokku viia. Sellest lähtuvalt muudeti kiilu nurkade kuju kandilisemaks ning ühildati küljetükiga. Esmalt õmmeldakse kiil küljetüki külge ning seejärel ühendatakse küljetüki külge hõlma- ja seljadetail. Pärast uute paranduste sisseviimist pannakse paika taskute täpsed asukohad ja kuju. Pannakse paika allääre lõplik pikkus. 40

42 Joonis 15. Mudeli Hugo kehaosa ja kiilu moekohase lõike skeemjoonis 41

43 Joonis 16. Mudeli Hugo varruka moekohase lõike skeemjoonis Joonis 17. Mudeli Hugo püstkrae moekohase lõike skeemjoonis 42

44 2.5. Lõigete täpsustamine ja kontroll Jaki esialgne põhilõige ja moekohased lõiked valmistati käsitsi. Pärast maketi õmblemist ja lõigete täpsustamist digitaliseeriti paberlõiked arvutisse ning nende edaspidine töötlemine toimus programmis Lectra Modaris. Peale digiteerimist on vaja teostada lõigete kontroll ja korrigeerida digiteerimise ning käsitsi konstrueerimise käigus tekkinud ebatäpsused. Kontrollitakse detailide üleminekute sujuvust, kokkuõmmeldavate lõikude pikkuseid, vastasmärkide kokkulangevust ja sisemärkide asukohti. Masstootmise seisukohalt on lõigete täpsus väga oluline, see kindlustab õmblusprotsessi sujuvuse ja kvaliteetse lõpptoote. Käesolevas peatükis on välja toodud olulisemad kohad, mida lõigete valmistamise järel kontrolliti (Joonised 18-24). Joonis 18. Õla, kaelakaare ja käeaugukaare kontrollimine 43

45 Joonis 19. Küljejoonte, vastasmärkide ja allääre kontrollimine Joonis 20. Varruka ülemiste ja alumiste detailide, varrukakaare ja varrukasuu kontroll 44

46 Joonis 21. Varrukadetailide üldine kokkulangevus Joonis 22. Varruka siilu ühilduvus varrukadetailidega 45

47 Joonis 23. Pealepandud tasku markeerimismärkide kontroll Joonis 24. Allääre lõikekohase kandi ühilduvus allääre ja katteriidega 46

48 3. MUDELI SÕLMEDE TEHNOLOOGILINE TÖÖTLEMINE Toote tööstuslikuks tootmiseks on vajalik välja töötada antud mudelile sobilik tehnoloogia. Tehnoloogia valikul on tähtis selle lihtsus, kuid samas peab olema tagatud sportlikule vabaajarõivale ettenähtud kvaliteet ja vastupidavus. Kindlasti tuleb tehnoloogia paika panemisel arvestada ka masinapargi võimaluste ning toote omahinnaga. Keerukas tehnoloogia muudab toote töötlemise ajamahukaks, mistõttu võib omahind oodatust kõrgemaks kujuneda. Jaki ühendusõmbluste õmblemisel on kasutatud 5-niidilist äärestusühendusõmblusmasinat, mis tagab tugeva ja kvaliteetse õmbluse. Lihtühendusõmblusmasinat on kasutatud taskute, krae ja luku õmblemisel. Õmblusvarud on kogu toote ulatuses enamasti 1,0 cm, üksikutes kohtades on kasutusel 0,7 cm laiune õmblusvaru (nt taskukantide, kraepoolte ühendamine jne). Varruka allääre pööramisvaru on 3 cm. Valmistatud läbilõikejoonised (Tabelid 18-23) annavad põhjaliku ülevaate toote tehnoloogiast ning panevad paika tehnoloogilise töötlemise järjestuse. Läbilõikejoonised on tehtud toote kõigi õmblussõlmede kohta mõõtkavas 1:1. Sõlmede asukohad on tähistatud tehnilisel joonisel tähtedega, ühesuguste õmbluste puhul tähed korduvad. Tabelis 17 on selgitatud läbilõikejooniste juures kasutatud tingmärgid. Tabel 17 Läbilõikejooniste tingmärgid Jrk. Selgitus Tingmärk 1. Põhimaterjal, materjal jätkub 2. Materjali parem pool 3. Puuvillane vooder 47

49 Jrk. Selgitus Tingmärk 4. Võrkvooder 5. Dubleer 6. Materjali katkestus 7. 1-nõelaline süstikpiste, pistetüüp niidiline äärestusühendusõmblus, pistetüüp niidiline äärestusühendusõmblus, pistetüüp Tõmblukk 11. Läbilõikejoonise asukoht Tabelites on välja toodud jaki Hugo läbilõikejoonised. 48

50 Tabel 18 Jaki Hugo läbilõikejoonised Jrk. Tähis Läbilõikejoonis 1. A - A 2. B - B 3. C - C 49

51 Tabel 19 Jaki Hugo läbilõikejoonised Jrk. Tähis Läbilõikejoonis 4. D - D 5. E - E 6. F - F 50

52 Tabel 20 Jaki Hugo läbilõikejoonised Jrk. Tähis Läbilõikejoonis 7. G - G 51

53 Tabel 21 Jaki Hugo läbilõikejoonised Jrk. Tähis Läbilõikejoonis Jrk. Tähis Läbilõikejoonis 8. H - H 9. J - J 10. I I 52

54 Tabel 22 Jaki Hugo läbilõikejoonised Jrk. Tähis Läbilõikejoonis 11. K K 12. L - L 13. M - M 53

55 Tabel 23 Jaki Hugo läbilõikejoonised Jrk. Tähis Läbilõikejoonis 14. N - N 15. O - O 54

56 3.4. Mudeli töötlemise tehnoloogiline järjekord Tehnoloogilise töötlemise järjekorra koostamine tagab tootmisprotsessi kiire ja sujuva kulgemise. Järjekorra koostamisel peab arvestama toote õmblustehnoloogiaga ja masinapargi võimalustega. Tabelis 24 on kirjeldatud õmblusoperatsioonide kaupa mudeli Hugo tehnoloogilise töötlemise järjekorda. Iga operatsiooni juures on väljatoodud pistetüüp, eriala ja kasutatav seade või vahend. Tabelis on kasutatud lühendeid: SM spetsmasin; M universaalmasin, K käsitsi toiming, PK pressimismasin. Tabel 24 Jrk. Jaki Hugo tehnoloogilise töötlemise järjekord Õmblusoperatsioon Eriala Pistetüüp Seadmed, vahendid VOLDI TÖÖTLEMINE: 1. Selja keskõmbluse õmblemine voldi algusmärgini M 301 Brother S-7200A Selja keskõmbluse õmblusvarude Brother EF4-N SM 504 äärestamine TC3 3. Voldidetaili õmblemine toote selja keskõmblusesse SM 802 Brother MA4-N Voldi alguspunkti ja vööjoone 4. kohale kolmnurksete kapingute M 301 Brother S-7200A-403 õmblemine 5. Voldi pressimine PK - VEIT-DE SELJATAGUSE LIISTU JA LUKUGA TASKU ÕMBLEMINE: 6. Liistu õmblemine tasku asukoha ülemisele joonele M 301 Brother S-7200A Luku õmblemine tasku asukoha alumisele joonele M 301 Brother S-7200A Taskuava sisse lõikamine K - Käsitsi kääridega 9. Õmblusvarude pahemale poole viimine K - Käsitsi 10. Luku ülemise poole õmblemine M 301 Brother S-7200A

57 Jrk. Õmblusoperatsioon Eriala Pistetüüp Seadmed, vahendid liistu ja seljadetaili ühendusõmblusvarude külge 11. Kolmnurkade kinnitamine liistu otstes M 301 Brother S-7200A Taskukoti alumisele poolele varjestusdetaili õmblemine M 301 Brother S-7200A Taskukoti pealmise poole õmblemine M 301 Brother S-7200A Taskukoti alumise poole õmblemine M 301 Brother S-7200A Taskukottide omavaheline ühendamine SM 802 Brother MA4-N LIISTU JA LUKUGA DIAGONAALSE RINNATASKU ÕMBLEMINE: (vt punkti 4, taskud on ühesuguse tehnoloogiaga) 16. Kiiludetaili ühendamine küljedetailiga SM 802 Brother MA4-N Hõlma ja küljedetaili kokku õmblemine SM 802 Brother MA4-N PEALEPANDUD TASKUtE ÕMBLEMINE: 18. Liistu õmblemine tasku asukoha ülemisele joonele M 301 Brother S-7200A Luku õmblemine tasku asukoha alumisele joonele M 301 Brother S-7200A Taskuava sisse lõikamine K - Käsitsi kääridega 21. Õmblusvarude pahemale poole viimine K - Käsitsi Luku alumise poole õmblemine liistu ja seljadetaili 22. ühendusõmblusvarude külge M 301 Brother S-7200A-403 (paremale poole õmbluse vahele õmmeldakse samaaegselt 56

58 Jrk. Õmblusoperatsioon Eriala Pistetüüp Seadmed, vahendid riputuspaelaga karabiinhaak) 23. Kolmnurkade kinnitamine liistu otstes M 301 Brother S-7200A-403 Taskukoti pealmise poole 24. õmblemine luku ja hõlma M 301 Brother S-7200A-403 ühendusõmblusvarude külge Taskukoti alumise poole 25. õmblemine pealepandud tasku M 301 Brother S-7200A-403 pöördeosa külge 26. Šablooni abil pealepandud tasku kuju sissepressimine PK - VEIT-DE Tasku kappimine toote külge M 301 Brother S-7200A Hõlma ja õlapasse omavaheline ühendamine SM 802 Brother MA4-N Selja- ja hõlma detaili külgede ühendamine SM 802 Brother MA4-N Seljadetaili ja õlapasse kokku õmblemine SM 802 Brother MA4-N Tõmbluku õmblemine hõlmaserva M 301 Brother S-7200A-403 SISETASKU ÕMBLEMINE PAREMALE KATTERIIDELE: (vt punkti 4, taskud on ühesuguse tehnoloogiaga) 32. Ühendada katteriie ja selja kaelakaare kant SM 802 Brother MA4-N Pealiskrae õmblemine kaelakaarde M 301 Brother S-7200A Aluskrae ja pealiskrae ühendamine mööda krae välisserva M 301 Brother S-7200A-403 Krae parema nurga ja kogu hõlma 35. eesääre puhtaks õmblemine M 301 Brother S-7200A-403 katteriidega 36. Katteriide ühendamine hõlma vasakusse serva M 301 Brother S-7200A

59 Jrk. Õmblusoperatsioon Eriala Pistetüüp Seadmed, vahendid 37. Krae ülekäigunurga puhtaks õmblemine M 301 Brother S-7200A Õmblusvarude kappimine katteriide külge M 301 Brother S-7200A Krae nurkade ümberpööramine ja korrastamine K - Käsitsi VARRUKATE ÕMBLEMINE: Varruka ülaosa pealmise ja alaosa pealmise detaili ühendamine SM 802 Brother MA4-N Varruka ülaosa käealuse ja alaosa käealuse detaili ühendamine SM 802 Brother MA4-N Varruka seljapoolse õmbluse Brother EF4-N SM 504 lõikeservade äärestamine TC3 Varruka seljapoolse õmbluse õmblemine lõhiku märgini SM 802 Brother MA4-N Nurga puhtaks õmblemine taskukoti riidega M 301 Brother S-7200A-403 Ava sisselõikamine ja nurkade täkestamine K - Käsitsi kääridega Varrukasuu kinnise siiludetaili Brother EF4-N SM 504 äärestamine TC3 47. Luku õmblemine siiludetaili külge M 301 Brother S-7200A Siilu kappimine kinnise külge M 301 Brother S-7200A-403 Varruka pealmise ja käealuse 49. detaili alumise õmbluse õmblemine SM 802 Brother MA4-N (ümberpööramise ava jätmine) 50. Varruka õmblemine käeaugukaarde SM 802 Brother MA4-N VOODRI ÕMBLEMINE: 51. Küljetüki ja kiilu voodri ühendamine SM 802 Brother MA4-N Hõlmadetaili voodri ja küljetüki SM 802 Brother MA4-N

60 Jrk. Õmblusoperatsioon Eriala Pistetüüp Seadmed, vahendid voodri kokku õmblemine 53. Voodri küljeõmbluste õmblemine SM 802 Brother MA4-N Voodri õlaõmbluste õmblemine SM 802 Brother MA4-N Varruka ülaosa pealmise ja alaosa pealmise voodri ühendamine SM 802 Brother MA4-N Varruka ülaosa käealuse ja alaosa käealuse voodri ühendamine SM 802 Brother MA4-N Varruka voodri seljapoolse õmbluse õmblemine SM 802 Brother MA4-N Varruka voodri käealuse õmbluse õmblemine SM 802 Brother MA4-N Varruka voodri õmblemine kehaosa voodri külge SM 802 Brother MA4-N Kaunistuskandi õmblemine katteriide külge M 301 Brother S-7200A Allääre lõikekohase kandi kinnitamine katteriide külge M 301 Brother S-7200A Allääre lõikekohase kandi õmblemine toote alläärde M 301 Brother S-7200A-403 Allääre lõikekohase kandi 63. õmblusvarude kappimine kandi M 301 Brother S-7200A-403 külge VOODRI ÜHENDAMINE TOOTEGA: 64. Voodri ühendamine katteriidega M 301 Brother S-7200A Voodri ühendamine varrukasuus SM 802 Brother MA4-N Voodri ühendamine allääre kandile SM 802 Brother MA4-N Allääre pöördeosa kinnitamine õmblusvarude kohalt M 301 Brother S-7200A Varrukasuu pöördeosa kinnitamine õmblusvarude kohalt M 301 Brother S-7200A

61 Jrk. Õmblusoperatsioon Eriala Pistetüüp Seadmed, vahendid 69. Voodri kinnitamine varrukakaares ja õlal M 301 Brother S-7200A Voodriava kinniõmblemine M 301 Brother S-7200A Toote lõpp-pressimine PK - VEIT-DE Öösi paigaldamine sisetasku Käsitsi spetsiaalse K - taskukoti sisse abivahendiga 73. Trukkide paigaldamine krae Käsitsi spetsiaalse K - ülekäigule abivahendiga 60

62 3.5. Seadmete valik ja iseloomustus Jaki õmblemiseks kasutatavate seadmete valikul lähtuti toote tehnoloogiast ja trikotaažkanga eripärast. Toote ja materjali parimate venivusomaduste säilitamiseks kasutati ühendusõmblustes 5- niidilist äärestusühendusõmblust. Antud õmblus tagab hea elastsuse ning on vastupidav, mis on spordirõivaste puhul väga oluline [23, p. 85]. Lihtühendusõmblusmasinaga õmblemisel kasutati spetsiaalset ümara otsaga trikotaažnõela, et vältida kangastruktuuri lõhkumist. Mudeli Hugo valmistamiseks kasutatakse kolme erinevat õmblus- ja kahte pressimismasinat (Tabel 25). Alljärgnevas tabelis on iseloomustatud valitud seadmete tehnilisi parameetreid. Tabel 25 Jaki õmblemiseks kasutatud seadmed [23] Õmblusseadmed Tehnilised parameetrid Jrk. Seadme nimetus Seadme mark Seadme otstarve Peavõlli pöörete arv Pistetüüp Piste pikkus, mm Niidi Nõela 1. Lihtühendusõmblusmasin Brother S- 7200A- 403 Ühendusõmblus 5000 p/m niidiline äärestusühendusõmblusmasin Brother EF4-N TC3 Äärestusühendusõmblus p/m niidiline äärestusühendusõmblusmasin Brother MA4- N Äärestusühendusõmblus 6500 p/m ,

63 Jrk. Seadme nimetus Seadme mark 1. Aurutriikraud VEIT-DE Liimipress DY-600 Viimistlusseadmed Tehnilised parameetrid Seadme Võimsus, Boileri Temp., otstarve Surve W maht, l ºC Triikimine 110- ja kg/cm² 130 pressimine Detailide dubleerimine ,5-4,0 kp

64 4. LEKAALIDE VALMISTAMINE Pärast lõigete konstrueerimist, paranduste tegemist, digitaliseerimist ja korrigeerimist valmistatakse lekaalid. Lekaaliks nimetatakse lõiget, millele on lisatud õmblus- ja töölemisvarud ning abimärgid. Lekaalidele on märgitud lekaali nimetus, kood, suurusnumber, lõimelõnga suund, vastasmärgid ja sisemärgid. Lekaali koodi esimene number näitab materjali ning teine pool lekaali numbrit antud mudelis. Originaallekaalide koostamiseks on kasutatud programmi Lectra Modaris ning järeltöötlemiseks programmi Lectra Kaledo Style. Põhimaterjali detailidel (Joonis 25) on märgitud nii õmblus- kui ka lõikejoon. Voodri (Joonis 26) ja dubleeri (Joonis 27) detailidel on näidatud vaid lõikejoon ning nad on asetatud põhimaterjali detailide peale. Voodri detailidel on nooltega näidatud erinevused võrreldes põhimaterjaliga. Dubleeri lekaalid on põhimaterjalist 0,3 cm väiksemad. Mudeli Hugo juures kasutati kahte erinevat tooni põhimaterjali, puuvillast ja võrkvoodrit ning dubleeri. Kõik juurdelõigatavad detailid on väljatoodud alljärgnevas tabelis (Tabel 26). Lekaalide kõrvale on lisatud joonisel kasutatud tingmärgid ja nende seletus. Tabel 26 Jrk. Lekaalide loetelu Lekaali nimetus Lekaali kood Lekaalide arv Detailide arv Hall põhimaterjal 1. Hõlma detail Selja detail Pealiskrae detail Pealepandud tasku liistu detail Seljataguse tasku liistu detail Seljataguse tasku varjestus

65 Jrk. Lekaali nimetus Lekaali kood Lekaalide arv Detailide arv detail 7. Rinnatasku varjestus detail Varruka siilu detail Must põhimaterjal 9. Külje detail Õlapasse detail Voldi detail Kiilu detail Varruka ülaosa pealmine detail Varruka üleosa käealune detail Varruka alaosa pealmine detail Varruka alaosa käealune detail Pealepandud tasku detail Rinnatasku liistu detail Katteriide detail Seljaosa kaelakaare kandi detail Allääre lõikekohase kandi detail Sisetasku liistu detail Aluskrae detail Puuvillane vooder 24. Hõlma detaili vooder Külje detaili vooder Kiilu detaili vooder Rinnatasku pealmise taskukoti detail Rinnatasku alumine taskukoti detail Seljataguse tasku pealmise

66 Jrk. Lekaali nimetus Lekaali kood Lekaalide arv Detailide arv taskukoti detail 30. Seljataguse tasku alumise taskukoti detail Pealepandud tasku pealmise taskukoti detail Pealepandud tasku alumise taskukoti detail Sisetasku pealmise taskukoti detail Sisetasku alumise taskukoti detail Varruka kinnise abidetail Võrkvooder 36. Selja vooder Varruka ülaosa pealmine detail Varruka üleosa käealune detail Varruka alaosa pealmine detail Varruka alaosa käealune detail Dubleer 41. Hõlma dubleer Külje detaili dubleer Katteriide dubleer Õlapasse dubleer Allääre lõikekohase kandi dubleer Seljaosa kaelakaare kandi dubleer Krae dubleer Voldi detaili dubleer Seljaosa dubleer

67 Jrk. Lekaali nimetus Lekaali kood Lekaalide arv Detailide arv 50. Seljataguse tasku taskualune dubleer Seljataguse tasku liistu dubleer Pealepandud tasku dubleer Pealepandud tasku liistu dubleer Rinnatasku liistu dubleer Sisetasku liistu dubleer Varruka ülaosa pealmise detaili varrukakaare dubleer Varruka ülaosa käealuse detaili varrukakaare dubleer Varruka alaosa pealmise detaili varrukasuu dubleer Varruka alaosa käealuse detaili varrukasuu dubleer

68 Joonis 25. Põhimaterjali lekaalid 67

69 Joonis 26. Voodri lekaalid 68

70 Joonis 27. Dubleeri lekaalid 69

71 4.4. Lekaalide tehniline paljundamine Lekaalide tehniline paljundamine on protsess, mille käigus saadakse baaslõike põhipunktide nihutamise teel uusi suuruseid. Paljundusskeemi koostamisel võetakse aluseks tüüpfiguuri mõõtude tabel, mille näitajate võrdlemisel ja analüüsimisel selgitatakse välja erinevate suuruste mõõtude muutumine (Tabel 27). Mudeli Hugo tehniliseks paljundamiseks on aluseks võetud Passeli meeste tüüpfiguuri mõõtude tabel ning abimõõdud on saadud arvutusvalemeid kasutades (Tabel 10). Passeli tabeli kohaselt muutub rinna- ja puusaümbermõõt 4 cm ning vööümbermõõt 5 cm intervalliga. Käesoleva mudeli paljunduse puhul on mõõdud ühtlustatud, mis tähendab, et vööümbermõõt pannakse muutuma sarnaselt teiste põhimõõtudega 4 cm kaupa. Jaki paljundamisskeem on tehtud baassuurusele 52, skeemis on näha muutumised vahemikus Lekaalide paljundamiseks on kasutatud programmi Lectra Modaris, kus suurendamine ja vähendamine toimub mööda horisontaal- ja vertikaaljooni. Joonisel olevad arvväärtused on välja toodud sentimeetrites ning nooled näitavad lekaali muutumise suunda (Joonis 28). Suurusnumbrid on skeemil tähistatud erinevate värvidega, kasutatud tingmärkide seletused leiab joonise paremast nurgast. Tabel 27 Jaki paljunduse analüüsskeem Jrk. Suurused Muutus, Skeem, Lühend Mõõdu nimetus cm cm 1. Rü Rinnaümbermõõt ,5 2. Vü Vööümbermõõt ,5 3. Pü Puusaümbermõõt ,5 4. Kkl Kaelakaare laius 7,8 8,0 8,2 8,4 0,2 0,2 5. Kü Kaelaümbermõõt ,0 1,0 6. Sk Seljakõrgus 24,7 25,1 25,5 25,9 0,4 0,4 7. Sp Seljapikkus 46,0 46,5 47,0 47,5 0,5 0,5 8. Õp Õlapikkus 15,5 15,7 15,9 16,1 0,2 0,2 9. Rl Rinnalaius 19,7 20,5 21,3 22,1 0,8 0,8 11. Sl Seljalaius 19,8 20,6 21,4 22,2 0,8 0,8 70

72 Jrk. Suurused Muutus, Skeem, Lühend Mõõdu nimetus cm cm 12. Kvp Käsivarre pikkus ,0 1,0 13. Rnü Randmeümbermõõt 16,8 17, ,6 0,6 0, Kvü Käsivarre ümbermõõt 29,6 30, ,2 1,2 0,3 Toote mõõtude muutumine 14. Üp Üldpikkus 76 76, ,5 0,5 0,5 71

73 Joonis 28. Jaki paljunduskeem suurustele

74 5. ÕMBLUSMATERJALIDE KULU NORMEERIMINE Õmblusmaterjalide kulu normeerimiseks tuleb kindlaks määrata toote õmblemiseks vajamineva kanga, niidi, furnituuride ja abimaterjalide kogus. Materjalide kulu normeerimine on üheks oluliseks osaks mudeli tootmises, sellest lähtuvalt tellitakse vajaminevad materjalid ja arvestatakse välja toote omahind Kangakulu Kangakulu arvestamiseks koostatakse korrastatud lekaalide paigutusjoonised kõigile kasutatavatele materjalidele (Joonised 29-33). Paigutusjooniste tegemisel on arvesse võetud kanga ja ultusserva laiust, lõimesuunda ning kõige efektiivsemat paigutamise lahendust. Kombineeritud paigutused on tehtud lahtisele ladestusele, kanga parem pool ülespoole, mudeli Hugo kõige väiksemale (48) ja kõige suuremale suurusele (54). Iga paigutuse juures on välja toodud mudeli nimi, ladestusviis, paigutuse laius ja pikkus ning kanga kasutamise efektiivsus (Tabelid 28-32). Paigutusjoonised on tehtud programmis Lectra Diamino ning hiljem vormistatud programmis Lectra Kaledo Style. 73

75 Tabel 28 Mudeli nimi Hugo Ladestusviis Lahtine ladestus, paremad pooled üles Musta põhimaterjali kombineeritud paigutus Ultusserva Paigutuse Suurused laius, cm laius, cm Paigutuse Paigutuse efektiivsus, pikkus, cm % 46; 54 2, ,114 79,77 Joonis 29. Musta põhimaterjali paigutus 74

76 Tabel 29 Mudeli nimi Hugo Ladestusviis Lahtine ladestus, paremad pooled üles Halli põhimaterjali kombineeritud paigutus Paigutuse Ultusserva Paigutuse Paigutuse Suurused efektiivsus, laius, cm laius, cm pikkus, cm % 46; 54 1, ,531 78,83 Joonis 30. Halli põhimaterjali paigutus 75

77 Tabel 30 Mudeli nimi Hugo Ladestusviis Lahtine ladestus, paremad pooled üles Puuvillase voodri kombineeritud paigutus Paigutuse Ultusserva Paigutuse Paigutuse Suurused efektiivsus, laius, cm laius, cm pikkus, cm % 46; 54 1, ,176 78,10 Joonis 31. Puuvillase voodri paigutus 76

78 Tabel 31 Mudeli nimi Hugo Ladestusviis Lahtine ladestus, paremad pooled üles Võrkvoodri kombineeritud paigutus Paigutuse Ultusserva Paigutuse Paigutuse Suurused efektiivsus, laius, cm laius, cm pikkus, cm % 46; 54 2, ,862 74,04 Joonis 32. Võrkvoodri paigutus 77

79 Tabel 32 Mudeli nimi Hugo Ladestusviis Lahtine ladestus, paremad pooled üles Dubleeri kombineeritud paigutus Paigutuse Ultusserva Paigutuse Paigutuse Suurused efektiivsus, laius, cm laius, cm pikkus, cm % 46; 54 1, ,774 76,71 Joonis 33. Dubleeri paigutusjoonis 78

80 Kõigi materjalide keskmiseks kanga kasutuse efektiivsuseks kujunes 77,49%. Efektiivsusprotsenti on võimalik suurendada korraga rohkemate suuruste väljalõikamisega. Suuruste lisamisel tuleb kindlasti jälgida, et paigutuse pikkus ei ületaks juurdelõikuslaua pikkust. Järgnevas tabelis (Tabel 33) on välja toodud kõigi koostatud paigutuste pikkused, keskmine kangakulu ühe toote kohta ja paigutusjooniste efektiivsusnäitajad. Keskmise kangakulu leidmiseks ühe toote kohta on paigutuse pikkus jagatud paigutuses olevate toodete arvuga. Tabel 33 Kangakulu koondtabel Keskmine Kombineeritud Paigutuse Jrk. kangakulu Materjal paigutuse efektiivsus, ühe toote pikkus, m % kohta, m 1. Must põhimaterjal 2,114 1,057 79,77 2. Hall põhimaterjal 1,531 0,766 78,83 3. Puuvillane vooder 1,176 0,588 78,10 4. Võrkvooder 1,862 0,931 74,04 5. Dubleer 2,774 1,387 76,71 KOKKU: 9,457 4,729 77,49 79

81 5.5. Furnituuride ja abimaterjalide kulu Lisaks kangastele on toote õmblemiseks vaja hulgaliselt furnituure ja abimaterjale. Tootmise korraldamiseks on vaja välja selgitada, kui palju ja milliseid detaile õmblus- ja tootmisprotsess vajab. Jaki õmblemiseks on vaja lukkusid, kandipaela, ööse, karabiinhaake, trukke, ööse ja niite. Furnituuride koguse saame loendamise või mõõtmiste teel ning niidikulu arvestamisel on kasutatud Amann Groupi poolt väljatöötatud tabelit [24]. Niidikulu sõltub eelkõige materjali paksusest, pistetüübist, niidi jämedusest, - pingest, - pikkusest ja laiusest. Antud jaki ligikaudne niidikulu on 260 m [24]. Tabel 34 Furnituuride ja abimaterjalide kulu ühe toote kohta Jrk. Furnituuri või abimaterjali nimetus Kogus 1. Metall-tõmblukk esikinnisele 1 tk 2. Metall-tõmblukk taskule, must, 13 cm 2 tk 3. Metall-tõmblukk taskutele ja varruka kinnisele, must, 16 cm 5 tk 5. Karabiinhaak 1 tk 6. Kandipael 2,1 m 7. Öös 1 tk 8. Trukk 2 tk 9. Must niit 180 m 10. Hall niit 40 m 11. Tumehall niit 40 m 80

82 6. MUDELI TEHNILINE KIRJELDUS 6.1. Valmistoote mõõtude tabel Valmistoote mõõtude tabel on koostatud mudeli Hugo prototüübi alusel. Mõõtmiskohtade valikul on lähtutud eelkõige toote liigist, konstruktsioonist ning tegumoest. Mõõtmine on teostatud tasapinnaliselt laua peal. Tulemused on esitatud tabelis (Tabel 35), kus on välja toodud toote olulisemad pikkus- ja laiusmõõdud, nende tähised joonisel, mõõtmiskoha selgitused ja valitud parameetrite väärtused. Laiusmõõtude arvväärtused on esitatud poolmõõtudena. 81

83 Tabel 35 Mudeli Hugo prototüübi mõõtude tabel Jrk. Tähis Mõõdu nimetus Mõõdu selgitus Mõõt, cm 1. A Rinnaümbermõõt Mõõdetakse toote laius käeaugukaare sügavusjoone tasemel B Vööümbermõõt Mõõdetakse vööjoone tasemel murdejoonest murdejooneni C Rinnalaius Mõõdetakse esiosas käeaugukaarest käeaugukaarde kõige kitsamast kohast D Seljalaius Mõõdetakse seljaosas käeaugukaarest käeaugukaarde kõige kitsamast kohast 40,5 5. E Õlalaius Mõõdetakse kaelakaarest varruka ühendusõmbluseni 14,5 6. F Varruka laius Mõõdetakse biitsepsi tasemel murdejoonest murdejooneni 19,5 7. G Varruka pikkus Mõõdetakse varrukakaare kõrgemast tipust varruka allääreni H Varrukasuu laius Mõõdetakse varrukasuus murdejoonest murdejooneni I Krae kõrgus Mõõdetakse kaelakaarest mõõda krae 6 82

84 10. J Esikinnise pikkus 11. K Üldpikkus seljaosas keskjoont krae välisservani Mõõdetakse kaelakaarest mööda esikeskjoont luku servani Mõõdetakse kaelakaarest mööda selja keskjoont allääreni

85 6.2. Tootekaart Tabel 36 Mudeli Hugo tootekaart [2] TOOTEKAART Klient: Technical Garment Design OÜ Toode: Meeste jakk Materjali koostis: Mudel: HUGO Must põhimaterjal: 50% viskoos (VI), Suurused: 48, 50, 52, 54 50% puuvill (CO) Hall põhimaterjal: 68% viskoos (VI), 27% polüamiid (PA), 5% elastaan (EA) Puuvillane vooder: 100% puuvill (CO) Võrkvooder: 100% polüester (PL) Dubleer: 100% polüamiid (PA) Furnituurid: Õmblusniit nr 120; äärestusniit nr 100/120; esikinnise tõmblukk 55 cm; rinna-, sise-, tagatasku, varruka kinnise tõmblukk 16 cm; pealepandud tasku tõmblukk 13 cm; 1,2 cm laiune karkassniidiga pidepael; 4,0 x 1,8 cm karabiinhaak; 1 cm laiune kandipael; 0,8 cm läbimõõduga öös; 1 cm läbimõõduga trukk Hooldusjuhend: Töötlemise iseärasused: Lukuga esikinnis; kahekordsed lukuga ja liistuga pealepandud taskud; diagonaalne luku ja liistuga rinnatasku; vertikaalne luku ja liistuga seljatasku; küünarnuki läbilõikega varrukad; luku ja siiluga varrukakinnis; seljaosa keskõmbluses vastandvolt; kolmnurkset vastandvoldi kinnitamise kapingud; vertikaalne öösiga sisetasku mobiiltelefonile 84

86 7. MAJANDUSLIK OSA Käesolevas peatükis antakse ülevaade mudeli Hugo ühe toote õmblemiseks vaja minevate materjalide maksumusest ning selgitatakse toote hinna kujunemist Materjalide kulu Ühe toote materjalide maksumuse välja selgitamiseks on vaja teada põhi- ja abimaterjalide ning furnituuride täpset kulu tootele. Andmed materjalide koguste kohta on saadud paigutusjooniste analüüsimisel (Tabel 33) ning furnituuride ja abimaterjalide kuluarvestustabelist (Tabel 34). Kogused korrutatakse läbi ühiku hinnaga ning leitakse materjalide maksumus. Tabelis 37 on välja toodud mudeli Hugo ühe toote materjalide kulu naturaalses ja rahalises väljenduses. Tabel 37 Materjalide kuluarvestus ühele tootele Jrk. Ühiku hind, Kulu ühele Kulu rahalises Materjali nimetus Ühik tootele väljenduses, 1. Must põhimaterjal m 7,50 1,057 7,93 2. Hall põhimaterjal m 17,90 0,766 13,71 3. Puuvillane vooder m 7,30 0,588 4,31 4. Võrkvooder m 10,90 0,931 10,15 5. Dubleer m 1,50 1,387 2,08 6. Metall-tõmblukk esikinnisele tk 2,40 1 2,40 7. Metall-tõmblukk taskule tk 0,55 2 1,1 8. Metall-tõmblukk taskutele ja varruka tk 0,55 5 2,75 85

87 Jrk. Ühiku hind, Kulu ühele Kulu rahalises Materjali nimetus Ühik tootele väljenduses, kinnisele 9. Karabiinhaak tk 0,35 1 0, Kandipael m 1,52 2,1 3, Öös tk 0,1 1 0,1 12. Trukk tk 0,3 2 0,6 13. Must niit rull (5000 m) 3, m 0, Hall niit rull (5000 m) 3,80 40 m 0, Tumehall niit rull (5000 m) 3,80 40 m 0,0304 KOKKU: 48, Toote hinna kujunemine Lisaks materjalide maksumusele on tähtis välja arvutada toote omahind. Toote omahinna moodustavad toote ettevalmistamise, tootmise ja müügiga seotud kulud rahalises väljenduses [25]. Toote omahinna sisse arvestatakse materjali kulu, tööliste palgad, maksud ja tootmisega seotud muud kulutused (küte, elekter jne). Müügihinna leidmiseks lisatakse toote omahinnale kasum ja käibemaks. Mudeli Hugo õmblemist soovitakse teostatakse allhanke korras, omahinna arvestamiseks on küsitud hinnapakkumist õmblusateljeest ning keskmise suurusega tootmisettevõttest. Ateljee küsib toote valmistamise eest 120 ning tootmisettevõte 42. Lõpliku müügihinna leidmiseks lisame omahinnale kasumi 90% ja seejärel käibemaksu 20% [26]. Alljärgnevas tabelis (tabel 38) on välja toodud toote müügihinna kujunemine kahe õmblusteenuse pakkuja võrdluses. 86

88 Tabel 38 Müügihinna kujunemine Jrk. Kulu nimetus Õmblusateljee, Tootmisettevõte, 1. Materjal 48,87 48,87 2. Õmblusteenus allhankena OMAHIND: 168,87 90,87 3. Juurdehindlus (90 %) 151,98 81,78 OMAHIND + JUURDEHINDLUS: 320,85 172,65 4. Käibemaks (20 %) 64,17 34,53 MÜÜGIHIND: 385,02 207,86 Õmblusateljees valminud jaki müügihinnaks kujuneks 385,02 ja tootmisettevõtte poolt õmmeldud jakk maksaks 207,86. Leitud hinnad on umbkaudsed, sest arvutamisel on arvesse võetud hinnapakkumisi ja materjalide kulu ühele tootele. Suuremas koguses materjalide tellimisel ja rohkemate mudelite korraga õmblemisel kujuneb toote müügihind soodsam. 87

89 8. JÄRELDUSED JA ETTEPANEKUD Käesoleva töö eesmärgiks oli arendada välja meeste multifunktisonaalne jakk, mis sobiks oma avaruse ja venivuse poolest linnas rattaga tööle või sõpradega lõunatama sõitmiseks, kuid ei oleks oma olemuselt spordirõivas, vaid jätaks soliidse ja stiilse üldmulje. Enne prototüübi valmistamist oli koostatud esialgne joonis, millist toodet sooviti, kuid õmblemise käigus oli vaja teha mitmeid tehnoloogilisi ja konstruktsioonilisi muudatusi. Mõningate muudatuste sisseviimise vajadus selgus juba esimeste makettide ja proovilappide teostamisel, kuid paljud ettenägematud probleemid ilmnesid ka valminud toote õmblemise käigus. Multifunktionaalne jakk on eelkõige suunatud noortele meestele, mistõttu on tegumoe kavandamisel jälgitud hetkel moes valitsevat poolliibuvat siluetti. Pärast voodri alla õmblemist muutus toode pisut liibuvamaks, mitõttu tekkis mõte, et võib olla on suurema liikuvuse tagamiseks vajalik lisada konstrueerimise käigus rohkem avaruslisasid. Avaruslisade valikut mõjuvad ka tarbijate harjumused, mida keegi soovib jaki all kanda. Vastuse saamiseks oleks vajalik läbi viia tarbijaküsitlus ja testkandmine. Esikmudeli vooder koosneb esiosas kolmest detailist hõlma detail, külje detail ja kiilu detail. Detailid on jäetud eraldi, et lihtsustada õmblusprotsessi. Propotsionaalselt ei mõju katteriide ja küljedetaili vahel asetsev hõlma voodri detail kõige paremini, kuid küljedetailiga kokku monteerimisel oleks tekkinud nurk, mistõttu poleks olnud võimalik kiiludetaili korrektselt ühendada. Esiosa voodri mittevenivusest ja põhimaterjali lõikest tingituna oli vajalik, et kiiludetail säilitaks oma esialgse kuju. Toote parendamisel võiks kaaluda hõlmale, sarnaselt selja- ja varruka detailidega, veniva voodri planeerimist. See võimaldaks lihtsustada voodri lõiget, kõik kolm hõlma voodri detaili kujundatakse üheks. Tellija ettevõte soovis, et jaki vooder oleks kogu allääre ulatuses kinnine, mis muutis keeruliseks selja keskõmbluse vastandvoldi kohalt toote allääre voodri kinnitamise planeerimise. Alternatiivse võimalusena võiks katsetada lisaprototüüpi, mille puhul oleks seljaosa vooder alläärest lahtine ning allääre lõikekohase kandi serv kanditud. Sellise variandi puhul ei koonduks nii palju õmblusvarusid 88

90 voldi alumisse osasse ning väline lõpptulemus oleks parem. Lisaks eelnevale võib mõelda ka voodrita mudeli arendusele. Tootele valitud furnituuride ja abimaterjalide valik tehti hetkevõimalusi ja vahendeid arvestades, mistõttu ei suudetud tagada kõigi üksikute detailide ideaalne kokkusobivus. Esikinnise ja taskute tõmblukud on erinevate kelkudega ning esineb toonivahesid. Samuti erinevad öösid ja trukid oma värvuse poolest lukkudest. Tootmises on valikuvõimalused ja ressursid suuremad. Kataloogide alusel tellitakse või lastakse valmistada täpselt nõudmistele vastavad furnituurid. Lõputöö juurde kuuluv jakk valmis töö autori poolt indiividuaaltöö ja katsetamise tulemusena, mille käigus ei ole võimalik tagada identseid tingimusi tööstusliku rõivatootmisega. Muudatuste käigus teostatud väiksed harutused, erinevatel masinatel teostatud õmblussõlmed ja korduv pressimine mõjutavad oluliselt prototüübi väljanägemist. Näidise õmblemise käigus on keskendutud eelkõige toote konstruktsioonilistele ja funktsionaalsetele parameetritele, kuid viimistluse tase ei vasta veel lõpptootele. Seepärast ei ole võimalik sellist prototüüpi kasutatada toote disaini esteetiliste väärtuste hindamiseks [5, p. 99]. Antud toote keerukust ja spetsiifilisust silmas pidades oleks vajalik veelgi pikem tootearenduse protsess, et näha ette uusi nüansse ning tarbijate vajadusi. Valminud prototüübile tuleks korraldada testkandmine, mille tulemusena valmistada parendatud toode. 89

91 KOKKUVÕTE Käesoleva diplomitöö tulemusena valmis koostöös ettevõttega Technical Garment Design OÜ meeste multifunktionaalne jakk. Töö eesmärgiks oli kavandada toode, millel oleks piisavalt venivust ja liikumisvabadust jalgrattaga sõitmiseks, kuid mis samas jätaks soliidse üldmulje sobitudes igapäevaseks kandmiseks. Ettevõte sooviks oli kasutada jaki õmblemisel paksemat trikotaažkangast ja puuvillast voodrit, ülejäänud nõudmiste osas oldi tagasihoidlikud, tegumood sündis pikkamööda katsetuste ja konsultatsioonide käigus. Põhi- ja unifitseeritud mudelite loomisel saadi inspiratsiooni ratsasportlaste jakkidest, modernistlikust arhitektuurist ja sihtgrupi vajadustest. Oluliseks töö osaks oli sobivate materjalide leidmine ning nende omavaheline sobitamine. Põhimaterjalideks valiti kahte erinevat tüüpi paksemad trikotaažkangad ning voodriks kombineeriti puuvillane ja veniv võrkmaterjal. Kangad sobivad oma omadustelt ja väljanägemiselt meeste sportliku jaki idee olemusega. Kirjalik töö koosneb kaheksast suuremast peatükist, kus on loodud terviklik ülevaade toote valmimise protsessist. Töö juurde kuulub üks mudeli Hugo prototüüp. Tootmiseks valitud mudel Hugo on poolliibuva siluetiga puusajooneni ulatuv küljetükiga meeste jakk. Toode on kumerate hõlmanurkadega ning eest-taha pikeneva alläärega. Liikumisvabaduse annavad käe alla konstrueeritud kiil, selja keskõmbluse vastandvolt ja veniv materjal. Jakile on lisatud palju erinevaid taskuid, mille projekteerimisel on silmas peetud jalgrattajaki omapära ja taskute praktilisust. Erilisteks elementideks on karabiinhaagiga võtmetasku ning spetsiaalne öösiga sisetasku mobiiltelefoni tarbeks. Jaki neljaosalised varrukad tagavad küünarnuki kumerust jälgiva kuju, mis ei lase varrukatel välja venida. Mudeli kavandamist alustati põhilõike konstrueerimisega, mille käigus kasutati M. Müller & Sohn konstrueerimise metoodikat ning Passeli meeste tüüpfiguuride mõõtude tabelit. Seejärel kujundati põhilõikest moejoonise järgi esialgne moekohane tuletis ja õmmeldi valmis makett. Maketiproovis viidi sisse soovitud muudatused ning lähtuvalt nendest kujunesid lõplikud moekohased lõiked. 90

92 Pärast proovis ilmnenud paranduste sisseviimist lõiked digitaliseeriti ja koostati Lectra arvutiprogramme kasutades toote lekaalid, paljundusskeem ning paigutusjoonised. Lekaalide koostamise aluseks olid eelnevalt valminud läbilõikejoonised ja tehnoloogilise töötlemise järjestus. Toote materjalide maksumuse väljaselgitamiseks analüüsiti paigutusjooniseid ning loendati ära kõik õmblusprotsessiks vajalikud furnituurid ja abimaterjalid. Majanduslikus osas selgus, et ühe toote materjalide maksumuseks kujuneb 48,87 eurot. Lõpliku müügihinna leidmiseks küsiti hinnapakkumine ateljeest ja tootmisettevõttest, soodsama hinnaga (207,86 ) jõuaks tarbijani tootmisettevõttes valminud jakk. Iga aastaga muutub jalgrattaga liiklemine Eesti linnades aina populaarsemaks, kuid viisakaid jalgrattaga liiklemiseks sobivaid mitmefunktsionaalseid jakke Eesti kitsas kaubandusvõrdus ei pakuta. See loob väga head eeldused sellise omalaadse toote turule toomiseks meie piirkonnas. Välismaiste brändide e-kaubamajades on müügil sarnase suunitlusega mudeleid, kuid need peegeldavad nii oma välimuselt kui ka hinnaklassilt keskealise maksujõulise tarbijaskonna kuvandit, mis töös valitud sihtgrupile ei sobi [4]. Eesmärgiks oli luua multifunktsionaalseid jakke nooremale sihtgrupile, kelle maitse-eelistused erinevad hetkel pakutavast. Kui leida alternatiivsed materjalid ja viia sisse töös välja toodud järeldused, oleks valmistatud mudel Eesti turul konkurentsivõimeline. Enne põhjalikumat planeerimist oleks vaja läbiviia turuuuring, et määrata kindlaks nõudluse suurus. 91

93 SUMMARY Men s Multifunctional Jacket for Technical Garment Design OÜ This diploma paper produced, in cooperation with the company Technical Garment Design, a multifunctional men s jacket. The aim was to design a product with sufficient stretch and maximal freedom of movement for cycling, but at the same time it would leave a solid impression to fit for everyday wear. The requirements were to use thick knitted fabrics and cotton lining, the remaining part of the demands were modest. The design of the product was born a long experiments and consultations with the company. The collection was inspired by horse riding jackets, modern architecture and its target audience. An important part of the thesis was to find suitable and matching materials. The basic materials are two different type of thick knitted fabrics and lining was combined with a cotton and stretchy mesh material. These fabrics are suitable for their properties and nature of men s sports jacket. The graduation thesis is composed of eight chapters, each of them dealing with different aspect of the product creation process. Based on the final paper, the prototype of model Hugo was made. Basic model Hugo is a semi-fitted cut jacket with constructed side part. The product has curved front corners and extended hemline. Freedom of movement is given by gusset, back box pleat and stretchy materials. Jacket have a lot of different pockets, which are designed according to practical considerations. Particular elements of the product are key carabiner pocket and a special inside mobile phone pocket. Jacket s four-pieced sleeves follow the shape of an elbow and prevent stretching out the sleeves. The process of pattern making started with constructing the block patterns of the clothing. The jacket has been designed using M. Müller & Sohn s flat pattern making method and Passel s size tabel. In the next stage of construction the first original patterns were created according to fashion drawing and the model was sewn for fitting. After the patterns corrections, the patterns were digitalized in a computer program and using Lectra software slops, pattern grading and marker 92

94 making were made. Slopes were produced based on previously completed sectional drawings and sewing order. Marker making analysis was carried out to find the cost of the fabrics and clothing requisites. The seventh chapter focuses on the price calculatsions for the single model. The calculation s tabel (Tabel 37) revealed that the material cost for one model would be 48,87. Year by year cycling as transportation has become more and more popular in Estonian cities, but there are no suitable casual sporting jackets in our narrow trading market. This creates very good marketing conditions for this kind of product in our area. Some foreign brands sell similar type of jackets on internet, however most of the models are high-priced, old-fashioned and mostly satisfying middle-aged customer s preferences [4]. This type of features are not suitable for selected target group. The goal was to create a multifunctional jacket for younger costumers who has different taste of clothing. When finding an alternative materials and imposing the proposals contained in the eighth chapter, the ready design could be competitive in Estonian clothing market. Before precise planning and production it would be necessary to organize market research to determine the size of the target group. 93

95 VIIDATUD ALLIKAD [1] Wikipedia, Jalgratas, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 11. mai, 2017]. [2] I. Rannama, Treenerite tasemekoolitus Jalgrattasport, Tallinn: Eesti Olümpiakomitee, [Kasutatud 11. märts 2017] [3] Postimees, Eesti rattarikkaks!, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 11. mai, 2017]. [4] Roheline.ee, Reedel rattaga tööle kampaania utsitab tööle pedaalima, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 11. mai, 2017]. [5] I. Lehari, L. Meister, R.-H. Melioranski, M. Pärn ja J. Siimar, Kuidas leiutada jalgratast? Disainimeelselt ettevõtlusest, Tallinn: Eesti Disainikeskus ja Eesti Kunstiakadeemia, 2012, p [6] Technical Garment Design, Firmast, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 26. märts, 2017]. [7] Eesti Jalgratturite Liit, Vali jalgrattasõidul õige asend, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 27. märts, 2017]. [8] Descerning Cyclist, Oliver Sweeney Langton Cycling Jacket, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 27. Märts, 2017]. [9] Architect Weekly, 101 Best Examples of Modern Architecture [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 27. märts, 2017]. [10] Fundis, Animo Herrenjacket, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 27. märts, 2017]. [11] Imaginary Brick Wall, Black and white brick wall, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 27. märts, 2017]. [12] Nathan Photography, Project Research, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 27. märts, 2017]. [13] A.Värbu, Trikoomaterjalid, Tallinn: Eesti NSV Kõrgema ja Keskerihariduse Ministeerium 94

96 Teaduslik-Metoodiline Kabinet, 1974, p [14] A. Tervonen, Kangad, Tallinn: Argo kirjastus, 2016, p. 85. [15] I. Boncamper, Tekstiilkiude käsiraamat, Tallinn: Eesti Rõiva-ja Tekstiililiit, 2000, p [16] Karnaluks, Öösid, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 8. mai, 2017]. [17] Karnaluks, Trukid, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 8. mai, 2017]. [18] Karnaluks, Tööstusliku õmblusmasina nõelad, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 8. mai, 2017]. [19] R. Verlag, Haka Schnittekonstruktionen, System M. Müller & Sohn, München: Otto G. Königer GmbH ja Co. KG, [20] Suncoast Custom, Suncoast Custom Patternmaking & Design Service, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 30. märts 2017]. [21] Мюллер&Сын, Mужская одежда от А до Я.Техника кроя Мюллер & Сын, Москва: Виблиотека журнала Ателье, Виблиотека журнала Ателье, [22] Finatex, Finatex Tekstiili- ja vaatetusteollisuus Ry, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 4. aprill 2017] [23] I. Alandi, K. Kuiv ja I. Tkatšuk, Õmblusseadmed, Tallinn: Innove, 2013, p [24] Amann Group, Thread requirement calculations, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 18. aprill 2017] [25] Wikipedia, Omahind, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 16. mai, 2017]. [26] Raamatupidamis- ja maksuportaal, Käibemaksuseadus, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 16. mai, 2017]. [27] Brooks England, The John Boultbee Elder Street, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 16. mai, 2017]. 95

97 LISAD Lisa 1. Konkureerivad tooted Foto 1. Oliver Sweeney jakk [8] Foto 2. John Boultbee jakk [27] 96