TRIKOTAAŽTOODETE TÖÖTLEMISE STANDARDAEGADE ANALÜÜS OÜ-S KAMILLA

Transcription

1 Gredy Udras TRIKOTAAŽTOODETE TÖÖTLEMISE STANDARDAEGADE ANALÜÜS OÜ-S KAMILLA LÕPUTÖÖ Tallinn 2016

2 Gredy Udras TRIKOTAAŽTOODETE TÖÖTLEMISE STANDARDAEGADE ANALÜÜS OÜ-S KAMILLA LÕPUTÖÖ Rõiva-ja tekstiiliteaduskond Rõivaste tehnilise disain ja tehnoloogia eriala Tallinn 2016

3 Mina, Gredy Udras, tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autorile ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor: Gredy Udras Allkiri ja allkirjastamise kuupäev Üliõpilase kood: Õpperühm: TD72/82 Lõputöö vastab sellele püstitatud kehtivatele nõuetele ja tingimustele. Juhendajad Anu Tšistova... Allkiri ja allkirjastamise kuupäev Laura Jõemägi. Allkiri ja allkirjastamise kuupäev Konsultant Merje Beilmann Allkiri ja allkirjastamise kuupäev Kaitsmisele lubatud..20.a. Rõiva- ja tekstiiliteaduskonna dekaan Mare-Ann Perkmann Allkir

4 SISUKORD SISSEJUHATUS TEHNOLOOGILINE OSA Mudelite ja materjalide valik Mudelite valik ja iseloomustus Materjalide valik ja iseloomustus Toodete töötlemise tehnoloogilised järjestused Seadmete valik ja iseloomustus TÖÖKORRALDUSLIK OSA Töö korraldus OÜ-s Kamilla Ettevalmistus- ja õmblusosakonna vastutajate- ja lihttööliste tööülesanded Õmbleja töökeskkond ja ergonoomika TÖÖUURINGU OSA Vaatluskäik uuringutel Abiaja uuringud Normaalaja uuringud Mudel PL 141 normaalaja uurimine Mudel PT 334 normaalaja uurimine Mudel TAKKI I normaalaja uurimine Normaalaja uuringute tulemused SSD Pro tööaja uuringud ANALÜÜS JA ETTEPANEKUD Abiaja uuringute tulemused ja analüüs Standardaegade analüüs Ettepanekuid töö effektiivsemaks muutmisel KOKKUVÕTE SUMMARY VIIDATUD ALLIKAD

5 LISAD Lisa 1. Tööpäeva pildistused Lisa 2. SSD Pro tööaja keerukamate operatsioonide uuringud mudelile PL Lisa 3. SSD Pro tööaja keerukamate operatsioonide uuringud mudelile PT Lisa 4. SSD Pro tööaja keerukamate operatsioonide uuringud mudelile TAKKI I Lisa 5. Töökoha joonised

6 SISSEJUHATUS Eesti rõiva- ja tekstiilitööstuste jätkusuutliku arengu tagab tootlikkus, efektiivsus ja kasumlikkus. Nendes valdkondades on saavutatud märkimisväärseid tulemusi, kuid väga palju on veel teha, et jõuda oma tulemustega järele arenenud Euroopa riikide ettevõtetele [1, p. 405]. Diplomitöö on sooritatud OÜ Kamilla baasil. Töö teostamiseks kasutatakse erinevaid erialaseid arvutiprogramme nagu Kaledo ja SSD Pro. OÜ Kamilla tegeleb balleti, võimlemis, aeroobika ja ujumistrikoode ning tantsuvõivaste tootmise, ja- ning hulgimüügiga. Samuti võetakse vastu tellimustöid väikestes või keskmistes partiides naiste kergemate trikotaaž- või tavamaterjalidest rõivaste tootmisele. OÜ Kamilla on Eesti ettevõte, mis on rajatud aastal Kliendid asuvad nii Eestis kui ka välismaal [2]. Lõputöö eesmärgiks on välja töötada kolme toote standardajad ja analüüsida saadud tulemusi ning pakkuda välja ettepanekuid töö parendamiseks. Kuna OÜ-s Kamilla ei ole välja töötatud mudelite töötlusaegu, siis võeti vaatluse alla Kamilla ühe suurima koostööpartneri tellimuse. Töösse on valitud kolm toodet, mille puhul keskendutakse nende toodete standardaegade välja töötamisele. Valitud toodeteks on naiste aeroobika pluus PL 141, tüdrukute peotantsukleit PT 334 ja naiste vabaajajakk TAKKI. Standardaegade väljatöötamiseks viidi läbi erinevaid uuringuid: tööpäeva pildistamine, abiaja uuringud, normaalaja uuringud ja SSD Pro tööaja uuringud. Töö koosneb neljast osast: tehnoloogiline osa, töökorralduslik osa, tööuuringu osasta ning analüüsist ja ettepanekutest. Tehnoloogilises osas iseloomustatakse valitud mudeleid ja nende valmistamiseks vajaminevaid materjale ja seadmeid. Töökorralduslikus osas tutvustatakse ettevõtet, räägitakse lahti ettevalmistus- ja õmblusosakonna vastutajate- ja lihttööliste ööülesanded. Viimaseks keskendutakse õmbleja töökeskkonnale ja ergonoomikale ning pakutakse välja erinevaid lahendusi parema töökeskkonna loomiseks. 5

7 Tööuuringu osas teostatakse erinevaid tööuuringuid: tööpäeva pildistamine, abiaja uuringud, normaalaja uuringud ja SSD Pro tööajauuringud. Normaalaja uuringute tabelites on välja toodud erinevatele töökohtadele kuluv päevakonstant ja taastusaeg. Abiaja uuringute tulemusel saadud abiaega ja abiaja lisa %-i kasutatakse normaalaja uuringutes mudelite standardaegade välja arvutamiseks. SSD Pro tööajauuringuid teostades kasutati abiaja lisa %-na abiaja uuringutes saadud abiaja lisa %-i, mis tuli eri masinatel erinev. Viimases peatükis analüüsitakse uuringute käigus saadud tulemusi ja pakutakse välja lahendusi ja ettepanekuid ettevõtte töö veel paremaks ja efektiivsemaks muutmisel. 6

8 1. TEHNOLOOGILINE OSA 1.1. Mudelite ja materjalide valik OÜ Kamilla müüb peamiselt omatoodangut. Ettevõte tegeleb ise mudelite disainimisega, lõigete konstrueerimisega, õmblustöödega ja materjalide hankimisega. Erandkorras valmistatakse nn first label toodangut, mis tähendab seda, et kogu tootearendus, materjalid, õmblustöö on OÜ Kamilla poolt, aga disain tellija poolt. Suuremad koostööpartnerid on põhiliselt Skandinaaviast. Antud toodete valikust on mudelid PL 141, PT 344 ja TAKKI I tellitud Soome ettevõtte poolt. Tooteid müüakse edasi tellija ettevõtte kaupluses ja e-poes. Ettevõte müüb palju tooteid edasi ka erinevatele tantsurühmadele [3]. Tehnoloogilise osa eesmärgiks on tutvustada kolme erinevat mudelit: PL 141, TAKKI I ja PT 334. Mudelite tehnoloogilised joonised nii eest- kui tagantvaates on näha joonistel 1, 2 ja 3.. Mudelite tootmiseks kasutatakse põhiliselt trikotaaži, mille kiuline koostis on enamjaolt polüester (PL) või polüamiid (PA) segatuna elastaaniga (EA). Polüester on tugev, hästi hooldatav (kortsumatus, pesujärgne sirgestumist, kiiret kuivamist ja hõlpsat puhastatavust) ja hea hõõrdekindlusega kiud. Polüamiidkiul on hea hõõrdekindlus ja paindetugevus. Elastaani toodetakse enim firmas DuPont Usas, selle kaubamärki Lycra kasutatakse juba peaagu kiunimetusena. Elastaani kasutatakse muude kiududega segatuna, kuna juba isegi mõni protsent elastaani muudab toote elastseks [4]. Tantsuriiete puhul on kõik need omadused väga olulised, materjal peab seljas olema mugav ja järgi andma kõikidele liigutustele, kuid samas mitte välja venima. Peatükis antakse ülevaade mudelite valikust ja iseloomustusest. Samuti ka nende mudelite töötlemise puhul kasutavatest materjalidest ja abimaterjalidest. Tööuuringu käigus jälgitakse kõigi kolme toote töötlemist. Peatüki lõpus on toodete töötlemise tehnoloogilised järjestused, mis on vajalikud meistrile oma töö korraldamiseks ning tehnoloogilisted joonised, millel on välja toodud mudelite töötluskohad ja töötlemiseks vajaminevad seadmed Mudelite valik ja iseloomustus Mudel PL 141 tegumoe kirjeldus 7

9 Tegu on naiste aeroobikapluusiga, mis on mõeldud kasutamiseks treeningutel, kuid samuti võib pluusi kanda ka vabal ajal. Pluus on sirgelõikeline ja annab kandjale liikumisel avarust. Tootel on mõlemal pool küljedrapeeringud, mille sees on reguleeritavad paelad ning alläär on viimistletud katteõmblusega. Pluusil on avardatud ümar kaelus, mis on töödeldud kandiga. Üheosalised varrukad on otsa õmmeldud ja alläär on töödeldud katteõmblusega. Pluusi materjaliks on 74% polüamiidi ja 26% elastaani (Lycra), mis annab tootele venivuse (Joonis 1. autori poolt koostatud). Joonis 1. Mudel PL 141 tehniline joonis eest- ja tagantvaates Mudel PT 334 tegumoe kirjeldus Mudel kujutab endast tüdrukute peotantsu kleiti, mis on mõeldud kasutamiseks treeningutel ja võistlustel. Kleit koosneb alustrikoost ja pealeõmmeldud poolratasklošš seelikust. Tootel on üheosalised otsaõmmeldud varrukad, mille varruka otsad on töödeldud katteõmblusega. Kaelakaar on ümaralõikeline ja viimisteltud katteõmblusega. Kleit on seljaosas suletav peitlukuga. Pealeõmmeldud seeliku pikkus ulatub põlvejooneni, seeliku alläär on töödeldud 3-niidilise äärestusõmblusmasinaga nn pärloverlockiga. Jalaaugud on töödeldud kummiga ja viimistletud katteõmblusega. Kleidi materjal sisaldab 80% polüamiidkiudu ja 20% elastaani (Lycra), mis annab tootele venivuse (Joonis 2. autori poolt koostatud). 8

10 Joonis 2. Mudel PT 334 tehniline joonis eest- ja tagantvaates Mudel TAKKI I tegumoe kirjeldus Tegu on naiste vabaajajakiga. Eset sobib kanda nii sporti tehes kui ka vabal ajal. Jaki üldpikkus on 65 cm. Jakk on pikkade varrukatega ning esikinnis on suletav lukuga. Jaki krae moodustub 8 cm laiusest otsaõmmeldud mansetist ja alläär 5 cm laiusest otsaõmmeldud mansetist. Varruka otsad on töödeldud katteõmblusega. Jaki põhimaterjaliks on 80% polüamiidi ja 20% elastaani (Lycra), mis annab tootele venivuse (Joonis 3. autori poolt koostatud). 9

11 Joonis 3. Mudel TAKKI I tehniline joonis eest- ja tagantvaates 10

12 Materjalide valik ja iseloomustus Tabel 1 Mudeli PL 141 põhi- ja abimaterjalid MUDEL PL 141 Põhimaterjalid Tehnoloogilised omadused Materjali nimetus Laius cm Kiuline koostis Hargnevus Venivus Hooldus [5] Vertigo % polüamiidi 26% elastaani Väike Suur Abimaterjalid Firmamärk 2,5 x 3 cm Atlass 100% polüester Keskmine Väike - Hooldusmärk 7 x 2,5 cm Atlass 100% polüester Keskmine Väike - Niit Detailide ühendamisel, kappimisel ning kummioverlockil kummi ühendamisel tootega, universaal- ja äärestusühendusõmblusmasinal nõela niidina Saba - 100% polüester, nr. 80, must. 11

13 Tabel 2 Mudeli PT 334 põhi- ja abimaterjalid MUDEL PT 334 Põhimaterjalid Materjali nimetus Laius cm Kiuline koostis Tehnoloogilised omadused Hargnevus Venivus Hooldus [5] Paly % polüamiidkiudu 20% elastaani (Lycra) Väike Suur Abimaterjalid Firmamärk 2,5 x 3 cm Atlass 100% polüester Keskmine Väike - Hooldusmärk 7 x 2,5 cm Atlass 100% polüester Keskmine Väike - Lukk 120 suurus- 36cm, 130 suurus- 38cm, 140 suurus- 40cm, 150 suurus- 42cm, 160 suurus- 44cm Kumm Jalaaukudes, 8 mm laiune Detailide ühendamisel, kappimisel ning kummioverlockil kummi ühendamisel tootega, universaalõmblusmasinal nõela niidina Saba - 100% polüester, nr. 80, kollane. Niit Detailide ühendamisel, kummi õmblemisel jalaaukudesse ja jalaaukude puhtaks õmblemisel Saba - 100% polüester, tekstureeritud, nr. 80, kollane. Dekoratiivsed õmblused Saba - 100% polüester, nr 120, kollane. 12

14 Tabel 3 Mudeli TAKKI põhi- ja abimaterjalid MUDEL TAKKI I Põhimaterjalid Tehnoloogilised omadused Materjali nimetus Laius cm Kiuline koostis Hargnevus Venivus Hooldus [5] Colorado % polüamiidi 20% elastaani Väike Suur Abimaterjalid Firmamärk 2,5 x 3 cm Atlass 100% polüester Keskmine Väike - Hooldusmärk 7 x 2,5 cm Atlass 100% polüester Keskmine Väike - Sünto pidepael Pikkus 0,4 m Lukk 110 suurus- 42cm, 120 ja 130 suurus- 45cm, 140 suurus- 48cm, 150 suurus- 50 cm, 160 suurus- 52cm, XS- 53cm, S- 55cm, M- 57cm, L- 59cm, XL- 61cm, XXL- 63cm. Niit Detailide ühendamisel, kappimisel ning kummioverlockil kummi ühendamisel tootega, universaal- ja äärestusühendusõmblusmasinal nõela niidina Saba - 100% polüester, nr. 80, must. Aärestusühendusõmbluse haarajate mahuline niit Serafil - 100% polüester, must. 13

15 1.2. Toodete töötlemise tehnoloogilised järjestused Tabelites 1, 2, 3 tuuakse välja mudelite töötlemise tehnoloogiline järjestus, mis sisaldab endas koondtööoperatsioone. Vastavalt õmbluste pikkusele põhineval tükitööde tasul, on tabelis välja toodud konndoperatsiooni sisu ja vastavalt õmbluste pikkus ja kordade arv. Tabel 4 Mudeli PL 141 töötlemise tehnoloogiline järjestus Jrk. Seadmed, Koondoperatsiooni nimetus nr. vahendid Õmbluste pikkused 1 Juurdelõikus 2 Ühendada üks õlaõmblus BROTHER EF4-V Krookeosa servade äärestamine BROTHER EF3-V *56 4 Kantida kaelakaar ja paelad, lõigata Kansai Special krookepaelad DVK1702F *45 5 Ühendada teine õlg, varrukate BROTHER käeaugukaarde õmblemine, külgede EF4-V ühendamine (hooldusetikett) 12+2*48+2*42 BROTHER 6 Kate varrukasuudele ja alläärde FD4-B *35+2*56 7 Riilid katteõmbluste algusesse BROTHER (varrukasuudel) LK3-B430E Õmmelda küljed ja paelakanalid, kinnitada BROTHER S- paela otsad ja kant keskjoonel ja õlal S-7200 A 2*26+4*24+4* Markeermine, pakkimine Käsitsi 14

16 Tabel 5 Mudeli PT 344 töötlemise tehnoloogiline järjestus Jrk. nr. Koondoperatsiooni nimetus Seadmed Õmbluste pikkused 1 Juurdelõikus 2 Õla, varruka ja küljeõmbluste ühendamine BROTHER ning seljakeskõmbluse ühendamine 2*9+2*35+2* EF4-V (hooldusetikett); Seelikuosa küljeõmbluste 2*46 6 ühendamine 3 Toorkumm kaelakaarde PODOLSK KL.M1A 33 4 Õmbluse alguse kinnitus, luku õmblemine BROTHER selja keskjoonele ning luku otste ja S-S-7200 A katteõmbluste kinnitamine kaelakaarel 2+2*44+1+4*1 BROTHER 5 Seelikuosa kinnitamine trikoole FD4-B Istmikuõmbluse õmblemine BROTHER EF4-V Toorkumm jalaaukudele PODOLSK KL.M1A 2*46 8 BROTHER Katteõmblused kaelakaarde, varrukasuudele FD4-B276- ja jalaaukudele *15+2*46 BROTHER 9 Riilid kattõmbluste algustesse LK3-B430E Lõpptriikimine Veit 218/2181 HP 2003 Iron 11 Markeerimine, pakkimine Käsitsi 15

17 Tabel 6 Mudeli TAKKI I töötlemise tehnoloogiline järjestus Jrk. nr. Koondoperatsiooni nimetus Seadmed Õmbluste pikkused 1 Juurdelõikus 2 BROTHER Ühendada õlaõmblused koos pidepaelaga, EF4-V ühendada varrukad ja küljed (hooldusetikett) 6 2*13+2*42+2*84 3 Manseti õmblemine alläärde ja kraele; Luku BROTHER *52+4*5+4* õmblemine, kinnitusõmblused krael, lukul ja S-S-7200 A 5 mansetil, luku pealt kappimine 4 Katteõmblused varrukasuudele BROTHER FD4-B *17 5 BROTHER Riilid katteõmbluste algustesse LK3-B430E- (varrukasuudele) 2 2 Veit 6 Lõpptriikimine 218/2181 HP 2003 Iron 7 Markeerimine, pakkimine Käsitsi Seadmete valik ja iseloomustus Mudelite töötlemiseks kasutatakse spetsiaalseid trikotaažtoodete õmblemiseks vajaminevaid seadmeid: mitmenõelalised kattemasinad, äärestusühendusmasinad, kummioverlock- ja riili õmblusmasinaid. Pressimine toimub antud toodetele suhteliselt kergelt, kuna trikotaažmaterjalist tooted ei vaja üldiselt väga triikimist. Mudelite töötlemiseks vajaminevad seadmed ja iseloomustus on toodud välja tabelis 7 ja 8. Iseloomustuse all on toodud välja seadmete tähtsamad tehnilised parameetrid. 16

18 Tabel 7 Seadmete koondtabel ja iseloomustus Tehnilised parameetrid Seadme nimetus Seadme klass, mark Seadme otstarve Peavõllide pöörete arv p/min Piste liik Piste pikkus mm Niid i nr. Nõe la tüüp nr. Universaal õmblusmasin BROTHER S-S-7200 A Ühendusõmblus niidiline süstikpiste, 301 1,0-4, niidiline äärestusühendusõmblusmasin BROTHER EF4-V Ühendusõmblus niidiline ühendusäärestu spiste, 514 1,0-4, niidiline overlock õmblusmasin Ühendusõ mblus BROTHER EF3-V niidiline äärestuspiste 1,0-4, Katteõmblusmasin BROTHER FD4-B Katte õmblus 4500 Kaherealine kolmeniidiline altkattega ahelpiste,406 1,0-4, BROTHER EG5- V niidiline äärestusõmblusmasin Äärestusõmblus niidiline äärestuspiste, 505 0, niidiline kummioverlockõmblusmasin PODOLSK KL.M1A Äärestusõmblus niidline aheläärestuspiste, 505 1,0-4, nõelaline kandimasin Kansai Special DVK1702F Kandiõmblus 4500 Ahelpiste, 505 1,4-4,

19 Tehnilised parameetrid Seadme nimetus Seadme klass, mark Seadme otstarve Peavõllide pöörete arv p/min Piste liik Piste pikkus mm Niid i nr. Nõe la tüüp nr. Riilimasin BROTHER LK3- B430E-2 Kinnituste tegemine Tabel 8 Seadme otstarve Protsessi sisene, lõpppressimine, dubleerimine Seadme klass, mark Veit 218/2181 HP 2003 Iron Pressimisseadmete iseloomustus Kuumniiske töötlemine Temp Surve Kestus Niisutus C º P sek % (triikraual) , (aurutemperatuur) 18

20 2. TÖÖKORRALDUSLIK OSA 2.1. Töö korraldus OÜ-s Kamilla OÜ Kamilla on spetsialiseerunud trikotaažtoodete tootmisele. Toodangut toodetakse nii oma firmasildi all kui ka omatoodang ostja nime all. Samuti valmistatakse nn first label toodangut, mis tähendab seda, et kogu tootearendus, materjalid, õmblustöö on OÜ Kamilla poolt, aga disain tellija poolt. Ettevõtte ja tootmisosakonna eesotsas on tootmisdirektor, kelle tööülesannete hulka kuulub: igapäevane töö korralduslik jälgimine õmblustsehhis, hinnapakkumiste ja kalkulatsioonide koostamine, tellimuste edastamine tootmisse, tellijatega suhtlemine, kangaste ja muude tööks vajaminevate materjalide varustamine ning tarnete õigeaegse täitmise jälgimine. Kuna Kamillas ei ole eraldi disaineri ametikohta, tegeleb toodete arendamise ja disainimisega tehnoloog-disainer. Tema töötab välja tootekaardid, millele märgitakse toodete õmblustehnoloogia, kasutatavad masinad ja lisatakse ka tööoperatsioonide kirjeldused vastavate õmbluste pikkustega, mille tehnoloog mõõdab lõikelt, konkreetselt näidiselt või jooniselt oletuslikult. Tootekaardil on ka mudeli tehniline joonis, kasutatavad materjalid, kulunormid ja toote artikkel. Meister kasutab tootekaarti toodete tootmisse suunamisel ning tootmisdirektor toote hinna koostamisel ja materjalide kulu kalkulatsioonide tegemisel. Kuu lõpuks koostab tootmisdirektor palgaarvestuse, mille andmeid kasutatakse tükitöö tasude kalkuleerimisel. Tükitasude arvestamisel on kogemuslikult välja kujunenud süsteem, millele on välja töötatud igale õmblusmasinale vastav hinnaalus. Hinnaalus sisaldab operatsiooni teostamisele kuluvat abiaja protsenti ja õmbluse pikkusele kuluvat aega. Operatsioonitasu suureneb õmbluse pikkustele vastavalt 5 cm sammuga ning toodete tükitasu hind koostatakse toote keskmise suuruse alusel [3]. Tehnoloog-disaineri igapäevaste ülesannete hulka kuulub: uute lõigete konstrueerimine või olemasolevate lõigete modelleerimine. Lõigete tehniline paljundamine, kus esimene lõige konstrueeritakse käsitsi, seejärel õmmeldakse näidis, vajadusel korrigeeritakse lõiget ja peale seda digiteeritakse ja suurendatakse Optitex programmi abil. Samuti kuulub tema tööülesannete hulka proovide läbiviimine ja klientidega suhtlemine ning vajadusel näidiste õmblemine [3]. 19

21 Õmblustsehhis on üks tootmisliin, töölisi on sellel kokku hetkel 5, lisaks üks meister, juurdelõikaja, pakkija ja pressija. Töösse minevad detailid tulevad juurdelõikaja käest, kes on need eelnevalt komplekteerinud. Pooltooted liiguvad tootmisprotsessi edasi pakkidena, mille juures liigub alati antud mudeli tööleht. Tööleht koosneb toote artiklist, suurusest, materjalist, värvi nimetusest ja tellija nimest. Ettevõttes ei ole olemas eraldi tööjagajat. Detailid annab töösse meister ning tootmisprotsessi käigus söödavad detaile/pooltooteid edasi, kas õmblejad või meister. Töölehele märgib iga õmbleja, mis operatsiooni ta on teostanud. Valmis tooted koos töölehega liiguvad edasi kas pressija (vajadusel) või pakkija kätte. Pakkija lisab vajaminevad sildid ja voldib tooted kokku ning teostab ka pakkimise. Kvaliteedikontrolliga tegeldakse ka väikestes ettevõtetes, kus kvaliteedialased ülesanded jaotatakse olemasolevate struktuuriüksuste vahel ja kvaliteediosakonda ei moodustata [6, p. 155]. Kvaliteedikontroll toimub õmbleja poolt peale iga õmbluse teostamist ning iga õmbleja peab jälgima eelmise teostaud operatsiooni kvaliteeti. Samuti teostab kvaliteedikontrolli pressija ja pakkija. Pisteliselt teeb seda ka meister. Kui töölised tunnevad vastutust nende poolt tehtava töö kvaliteedi eest, siis võib kindel olla, et lõpptoodang vastab kehtestatud nõuetele [6, p. 156]. Tootmisprotsessi liigi poolest on OÜ Kamillas katkestatud protsessid, mis tähendab, et operaatorid panevad päeva lõpus oma töö kokku ning järgmisel päeval jätkavad sealt, kus pooleli jäid [7] Ettevalmistus- ja õmblusosakonna vastutajate- ja lihttööliste tööülesanded Tabel 9 Ettevalmistus- ja õmblusosakonna vastutajate ja lihttööliste tööülesanded Ametikoht Tööülesanded Uute lõigete konstrueerimine või olemasolevate lõigete modelleerimine, tehniline paljundamine, lõigete parandamine ja kontroll Toodete töötlemise tehnoloogilise järjestuse välja Tehnoloog-disainer töötamine Kavandab ja loob uusi mudeleid Proovide läbiviimine Vajadusel näidiste õmblemine Klientidega suhtlemine 20

22 Ametikoht Meister Õmblejad Juurdelõikaja Pressija Pakkija Tööülesanded Tööjaotuse koostamine Õmblusprotsessi igapäevase töö ette valmistamine ja tellimuste ajakavast kinni pidamine Uute operatsioonide ja tehnoloogiate tutvustamine õmblejatele Kvaliteedinõuete tutvustamine ja kontroll õmblusliinis Töötasude info edastamine tootmisdirektorile Õmblejate päevatöö lehtede kontroll ja kogumine Näidiste õmblemine Ette antud õmblustööde teostamine Pidev õmbluse kvaliteedikontroll Töökoha koristamine enne lahkumist Päevatöölehe igapäevane täitmine Paigutusjooniste tegemine Juurdelõikus Komplekteerimine Nööpaukude õmblemine Vajadusel õmblemine (overlock, universaal) Pressimine Dubleerimine Nööpide käsitsi ette õmblemine Kvaliteedikontroll Koristamine ettevõtte siseselt Puhastamine Etikettide lisamine Pakkimine Arvestuse pidamine väljastava valmistoodangu üle Mõned lihtsamad õmblustööd (riilid, nööpide õmblemine, haakide kinnitamine) Kvaliteedikontroll 21

23 Ametikoht Tööülesanded Kauba vastuvõtmine (kangarullid) ja välja saatmine 22

24 2.2. Õmbleja töökeskkond ja ergonoomika Peamised probleemid õmblustööstuse tööohutuses on tegevuskava puudumine, riskianalüüsi puudulikkus, töötajate ebaergonoomiline tööasend, sisekliima probleemid (külm töökeskkond, õhuvahetuse puudumine), valgustuse puudulikkus, töökeskkonnaspetsialisti puudumine [8]. Õmbleja töökeskkond võib olla tavakeskkonnast mürarikkam ja kõrgema ruumitemperatuuriga 22-26ºC, mis on tingitud õmblusmasinatest tekkinud soojusega. Samuti võib õmbleja töökeskkonnas olla tekstiilitolmu ja viimistlusprotsessis tekkinud kuumust ning aure. Tundlikel inimestel võivad need tingimused põhjustada allergiat. Võib tekkida ka olukordi, mil on vajalik kasutada töö juures tolmu kinnipidavat respiraatorit [8]. Arvestatavateks ohuteguriteks on istuvas sundasendis töö, käte sundasend töölaual või masinal (staatiline tööasend) ja korduvad monotoonsed tööliigutused õmblemisel. Need asjaolud võivad põhjustada käte/õlgade ülepinge-sündroomide väljakujunemist [8]. Selleks, et parendada töötajate töökeskkonda võiks ettevõtte juhatus panustada töötajate töökeskkonda. Seda näiteks paremate ergonoomiliste istetoolide näol, mille kõrgust ja asendit saab vajadusel reguleerida. Kõige mugavam tooli kõrgus on siis, kui jalad ulatuvad vabalt põrandale toetuma. Töötasapinna kõrgus mõjutab oluliselt ka jalgade asendit. Võimaluse korral peaks võimaldama töötajal muuta oma tööasendit istuvast asendist seisvasse ja vastupidi. Vältimaks üleliia sirutamist või painutamist tuleks istetöökoht kujundada nii, et töötaja küündiks iga vajaliku töökoha punktini. Hea istumisasendi all peetakse silmas, et inimene istub sirgelt ja lähedal tööobjektile. Tööpind küünarvarte kõrgusel, selg sirgu ja õlad lõdvestatud asendis on näide heast töölauast. Käte sundasendit vältimaks on võimalus paigaldada õmblusmasinatele käetoed, mida on võimalik reguleerida vastavalt vajadusele ja ka eemaldada [9, pp ]. Töötajate sundasendist tulenevate pingete vähendamiseks oleks üheks võimaluseks garanteerida kõigile töötajatele igakuine lõõgastav, stressi ning lihaspinget vähendavad tegevused - nende alla võiksid kuuluda näiteks massaž, spa, jooga, kuukaart veekeskusesse või spordikeskusesse. Eelmainiutud hüved ei pakuks töötajatele mitte ainult füüsilise seisundi paranemist, vaid kõrgendaksid ka tööliste üldist heaolutaset. Õmblustöid tehes esineb väga palju korduvliigutusi, mis tekitavad luu- ja lihaskonna vaevusi, koormavad meeleelundeid, tekitavad vaimset stressi ja väsimust ning võivad põhjustada ka seedening vereringeelundite häireid. Kodruvliigutusi saab vältida, kui töötajal on võimalus oma tööoperatsioone vahetada, nii tekib võimalus sundasendist välja tulla ja koormata eri lihasrühmi. 23

25 Tööoperatsioone vahetades saab vältida ühtede ja samade lihasrühmade ülekoormust ja sundasendeid [9, p. 56]. Väga oluline on jälgida, et tööd tehes kasutaksid õmblejad ergonoomilisi töövõtteid- ja vahendeid ning vajadusel oleks ettevõtte poolt läbi viidud ka vastavad juhendamised. Töökohal peab olema piisav valgustus ja tööobjekti asukoht peab olema parajal kaugusel, et ei tekiks olukorda, kus õmbleja peab silmi kissitama või õmblusmasina poole kummardama. Töös olevale materjalile või objektile pead langema suurem osa valgusest. Ebapiisav valgustus tööruumides võib põhjustada õnnetusi ja esile kutsuda nägemishäireid. Kui tööd tehes on nägemine raskendatud, siis mõjub see töötajale väsitavalt ja võib põhjustada silmade ülepinget ja peavalu. Väga oluline on, et igal töökohal oleks paigutatud eraldi kohtvalgusti, mis võib olla asetatud töötaja taha või pisut vasakule poole, kui on tegemist paremakäelise inimsega. Õmbleja ja töödeldava detaili vahekaugus peaks jääma cm vahele. Kohtvalgustust peab kasutama koos üldvalgustusega, et ei tekiks suuri valguse kontraste ega varje ning silmale oleks eristatavad materjalide pinnad. Siinkohal on jälle oluline vaheldus, mis annab silmadele puhkust pikaajalise koormuse vahel [9, pp ]. Õmbleja ameti eelduseks on väga hea nägemisteravus nii lühi- kui kaugnägemise osas. Valguslahenduse puhul tasuks tööruumide sisu hoida heledavärvilisena, nii saavutame hea ja valgusküllase töökeskkonna [9]. Töötajate töögraafik lähtub töö- ja puhkeajaseadustest ja korralduste alustest [10]. OÜ Kamillas toimub töö ühes vahetuses, mille pikkuseks on 8 tundi. Kõigile töölistele on tööpäeva jooksul ette nähtud ka pooletunnine lõunapaus, mis ei kuulu tööaja sisse. Peale selle on kaks 10 minutilist pausi, mis kuuluvad tööaja sisse. Pausid on mõeldud: taastumiseks, sirutamiseks, kohvi/tee joomiseks, võimlemiseks jne. Õmblustöid tehes on õmblejatel kasutusel erinevad õmblusmasinad: universaalõmblusmasin, 2- nõelaline katteõmblusmasin, 3-niidiline äärestusõmblusmasin, 4-niidiline overlockõmblusmasin jne (vt. foto 1-4). Kuum-niiske töötlus toimub triikraua ja pressi abil. Abivahediteks materjalide ja pooltoodete transportimiseks on kärud. Õmblejate abivahendid õmblustöid teostades on käärid, erinevad šabloonid ja kantimisseadmed. Õmblustöid tehes kasutatakse erinevaid kangaid ja niite ning õmblustarvikuid (nööbid, trukid, haagid, kinnitid). 24

26 Foto 1. Universaalõmblusmasina töökoht (autori poolt koostatud) Foto 2. 2-nõelaline katteõmblusmasin (autori poolt koostatud) 25

27 Foto 3. 3-niidiline äärestusõmblusmasina töökoht (autori poolt koostatud) Foto 4. 4-niidilise overlockõmblusmasina töökoht (autori poolt koostatud) 26

28 3. TÖÖUURINGU OSA 3.1. Vaatluskäik uuringutel Lõputöö raames viidi läbi kolm kellaaja uuringut: tööpäeva pildistamine, mis tähendab pidevat ajakasutuse uurimist ja vaatlust tööpäeva vältel ning normaalaja uurimine, kus vaatlus viiakse läbi kasutades kella [11]. Tööpäeva pildistuse tulemusena määrati õmblejate tegelik abiaja lisaprotsent ning normaalaja uuringutes võrreldi tööpäeva pildistusel saadud päevakonstanti ja taastusaega. Teiseks viidi läbi normaalaja uuringud. Normaalaja uurimine ehk kellaga sooritatav mõõtmine jaguneb kolmeks etapiks: töökoha plaani koostamine, tööetapi tegevuste jaotamine koondoperatsioonideks, tööosade aegade ja tööliste jõudluse määratlemine jõudlusprotsendi ja jõudluskoefitsendina ning standardaja arvutamine.. Samuti viidi läbi tööaja uuringud SSD Pro programmi abil, milles kasutati tööpäeva pildistuste tulemusel saadud abiaja koefitsenti. SSD programmi kasutades saadi väga täpselt kulunud ajad tööoperatsioonide tegemiseks. SSD-d tehes võeti arvesse seda, et õmbleja ei tee üleliigseid liigutusi. Saadud uuringute eesmärgiks on analüüsida ja võrrelda erinevate uuringute aegu ning välja töötada toodete standardajad. Samuti on tööuuringute eesmärgiks tõsta tööviljakust ja uurida kitsaskohti, millest tekivad liigsed ajakulutused ja kuidas oleks võimalik muuta töökoha korraldust õmbleja jaoks veel paremaks. Pakkuda lahendusi ja ettepanekuid, kuidas kasutada tööaega efektiivsemalt ja vältida õmbleja liigväsimust mitteotstarbekate tööliigutuste korral. Uuringuks valiti välja kolm trikotaažtoodet, milleks on aeroobika pluus PL 141, peotantsukleit PT 344 ja jakk TAKKI. Toodete töötlemisel on kasutatud spetsiaalseid trikotaaži töötlemiseks vajaminevaid õmblusmasinaid. Ettevalmistus vaatluseks seisneb eelnevas tutvumises töökoha töötingimustega, juhtkonna teavitamises vaatlusest ja vaatluskoha valikust. Pärast seda kantakse vaatluslehele andmed töölise, seadmete, toote ja operatsiooni kohta. Töölisele tuleb selgitada tööpäeva pildistamise ja kavandatavate abinõude eesmärk, mis on suunatud töökadude kõrvaldamisele ja töökoha paremale 27

29 korradlusele [6, p. 246]. Tööpäeva pildistamised viisin läbi õmblejatega, kes viivad tööoperatsioone läbi eri masinatel. Kõige esimesena tutvusin töödeldava mudeli tootekaardiga, kus on ülevaade õmblustehnoloogiast ja millistest koondoperatsioonidest koosneb mudeli töötlemine. Järgmiseks vaatlesin, kuidas õmbleja detaile käsitleb, milliseid töövõtteid kasutab ja kuidas paiknevad detailid. Vaatasin üle ka töölise töökoha ja töötingimused. Tööpäeva pildistuste tulemusena saan operaatori tööpäeva jaotada erinevateks tööaja kulutusteks. Tööpäeva pildistustest saadud abiaegu vajatakse, et teostada normaalaja uuringud. Stegemerten on paika pannud tööliste tööoskuste ja töö teostamise intensiivsuse kuus erinevat taset. Igaüht neist tasemetest jaotatakse omakorda alaastmeteks kindlate tunnuste järgi [12, p. 2]. Normaalseks jõudluseks loetakse 100% ehk kj= 1,0. Tööline töötab normaalse jõudlusega kui tal on keskmised oskused, tema töö intensiivsus on keskmine, tema töötingimused on normaalsed, ka kasvatatav töömeetod vastab normaalmeetodile. Töö tulemust loetakse sellisel juhul normaalseks töösoorituseks [12, p. 1]. Jõudluse määratlemisel kasutan Stegemerteni jõudluse meetodi tabelit, kus igal oskustasemel, intensiivsustasemel ja töötingimuste tasemel on vastavad arvulised väärtused (vt tabel 10). Nende väärtuste ja algarvu 1,0 algebraline summa annab jõudluskoefitsendi väärtuse. Jõudlust võib väljendada ka protsentuaalselt [12, p. 4]. Ajauuringute eesmärgiks on määrata töö teostamiseks kuluv aeg, kui tööd tehakse normaalse jõudlusega ja normaalsetes tingimustes. Jõudluse määratelmisel on kasutatud Stegemerteni meetodit, mis võtab arvesse kolme tegurit [12, pp. 1-2]: Töölise oskused Töö teostamise intensiivsus Töötingimused Jõudluskoefitsenti ja jõudlust protsentuaalselt määrasin ühele töölisele tööetapi teostamise ajal kolm korda (Tabel 11). 28

30 Tabel 10 Stegemerteni jõudluse meetod OSKUSED INTENSIIVSUS TÖÖTINGIMUSED Eriti head A1 +0,15 Liialdane A1 +0,13 Ülihead A +0,06 A +0,14 A +0,125 A2 +0,13 A2 +0,12 Väga head B1 +0,11 Väga hea B1 +0,10 Väga head B +0,04 B +0,095 B +0,09 B2 +0,08 B2 +0,08 Head C1 +0,06 Hea C1 +0,05 Head C +0,02 C +0,045 C +0,035 C2 +0,03 C2 +0,02 Keskmised D 0,00 Keskmine D 0,00 Normaalsed D 0 Rahuldavad E1-0,05 Rahuldav E1-0,04 Rahuldavad E -0,03 E -0,075 E -0,06 E2-0,10 E2-0,08 Halvad F1-0,16 Halb F1-0,12 Halvad F -0,07 F -0,19 F -0,145 F2-0,22 F2-0,17 29

31 Tabel 11 Tööliste jõudlus Tööline/ seadme nimetus Jõudluskoefitsent kj Jõudluse % Jõudluse Keskmine kj keskmine % Tööline nr. 1 0,92 1,00 0,94 0, nõelaline katteõmblusmasin Tööline nr. 2 1,02 1,00 1,02 1, niidiline overlockõmblusmasin Tööline nr. 3 0,96 0,94 0,96 0, Universaalõmblusmasin Tööline nr. 4 0,96 1,00 1,02 0, Kummioverlockõmblusmasin Tööline nr. 5 1,00 1,00 1,03 1, Universaalõmblusmasin Tööline nr. 6 0,92 1,03 1,02 0, nõelaline katteõmblusmasin Tööline nr. 7 0,96 0,96 0,94 0, Riiliõmblusmasin Tööline nr. 8 0,89 0,91 0,89 0, niidiline äärestusõmblusmasin Tööline nr. 9 0,94 0,96 1,00 0,

32 Tööline/ seadme nimetus 1- nõelaline kantimisõmblusmasin Tööline nr niidiline overlockõmblusmasin Tööline nr. 11 Triikraud Tööline nr niidiline overlockõmblusmasin Jõudluskoefitsent kj Jõudluse % Jõudluse Keskmine kj keskmine % 1,00 1,02 1,00 1, ,02 1,00 1,00 1, ,03 1,00 1,02 1,

33 3.2. Abiaja uuringud Tööpäeva pildistamine koosneb vaatlustest, vaatlustulemuste töötlemisest ja analüüsimisest ning abinõude projektimisest kadude kõrvaldamiseks. Tööaja moodustavad normeeritavad ja mittenormeeritavad ajakulutused. Normeeritavateks on [11]: töö teostamise aeg abiaeg Mittenormeeritavateks on: häireaeg pausiaeg Abiaega kuuluvad tööpäeva etapid, mis esinevad igal tööpäeval sarnaste tegevustena. Abiaeg koosneb kahest etapist, milleks on: päevakonstat ja taastusaeg koos individuaalse abiajaga. Abiaja lisa protsent on vajalik erinevatele tekkivatele kõrvalkalletele, mis võivad esineda tööpäeva jooksul. Päevakonstant koosneb igal tööpäeval sooritatud sarnastest korduvatest tegevustest. Päevakonstandi all määratakse nende tegevuste ajaline kestus. Need talitlused on seotud töö teostamisega, kuid ei edenda otseselt toote valmimist. Nende alla võib lugeda tegevused, mis on seotud töökoha ja töö korraldusliku ning tehnilise hooldamisega. Lisaajad seadmete käsitlemiseks antakse erisuguste vajalike peatuste tegemiseks. Lisaaeg mõjutab olulisel määral töötajat tööpäeva vältel. Päevakonstandi hulka kuuluvad järgnevad tegevused: masina puhastamine ja reguleerimine, töökoha koristamine, meistriga konsulteerimine ja juhendamine meistri poolt, töölehe täitmine, niidi katkestus või vahetus, prooviõmbluste tegemine ning muud taolised tegevused, mis ei ole otseselt seotud valmistusajaga [11]. Taastusaja sisse kuulub ka individuaalne abiaeg. Taastusaeg on mõeldud operaatori töövõime taastamiseks, mille ajal on võimalus puhkuseks ja isiklikeks vajadusteks, näiteks sellisteks tegevusteks nagu: silmade puhkuseks, puhkust isiklikeks vajadusteks või sirutamiseks. Ettevõtte poolt on olemas söögituba-puhkeruum, kus operaatoritel on võimalus puhata. Taastusaja jooksul on töölisel võimalik läbi viia võimlemis- või sirutusharjutusi, et tuua keha välja sundasendist. OÜ Kamillas kasutusel oleva süsteemi kohaselt on normatiivne tööajabilanss etapiajal 445 minutit ja taastusajal 20 minutit. Masinate raskusklassi arvesse võttes määran uueks taastusajaks 35 minutit. 32

34 Tööpäeva pildistamiseks nimetatakse tööpäeva ülesehitust, mille eesmärgiks on välja töötada meetmed tööaja efektiivsemaks kasutuseks. Tööpäeva pildistamisega määratakse kindlaks [6, p. 240]: Tegelik tööajabilanss, s.o tegelikud tööajakulutused liikide järgi minutites ja nende osatähtsus protsentides tööpäeva tegelikust kestusest, Erinevate tööajakadude sisu, kestus ja osatähtsus, Tööpäeva normatiivne bilanss, s.o tööpäeva struktuus vastavalt kehtivatele normatiividele ja normidele, Tööviljakuse võimalik suurendamine tööajakadude kõrvaldamise tulemusena, Abinõud tööajakadude kõrvaldamiseks, Teenindusnorm, s.o vajalik tööliste arv seadmete teenindamiseks, Toodangu valmistamise tempo tööpäeva jooksul, Lähteandmed ettevalmistus- ja lõpetustöö ja töökoha hooldamise normatiivide väljatöötamiseks. OÜ-s Kamilla koosneb operaatori tööpäev ainult töö teostamise ajast ja taastusajast. Ettevõttes ei ole tööaeg jaotatud erinevateks etappideks, seega ei arvestata õmbleja töös ka erinevaid tööajakulutusi, sest välja on töötatud igale masinale õmbluste pikkuse süsteem. Tööpäeva pildistuste eesmärgiks on jaotada õmblejate tööpäev erinevateks osadeks, milles oleks hea ülevaade õmbleja tööpäeva tööaja kulutustest. Tööpäeva analüüsi koostades saadi ülevaade kogu tööpäeva jooksul tehtud tegevustest ja kulunud aegadest, mis andis võimaluse saadud tulemusi töödelda ja pakkuda autoripoolseid lahendusi otstarbekamateks ajakulutusteks. Tööaja kulutuste uurimiseks viidi esimesena läbi tööpäeva pildistamised erinevate õmblusmasinate töökohtadele: universaalõmblusmasina, 2-nõelalise katteõmblusmasina, 4-niidilise overlockõmblusmasina, kummioverlockõmblusmasina, 3-niidilise overloc- ja 1-nõelalise kantimisõmblusmasina ning 3- niidilise äärestusõmblusmasina ja riiliõmblusmasina töökohal. Vaatlusandmed on töödeldud kujul tabelites 29, 30, 31, 32,

35 3.3. Normaalaja uuringud Mudel PL 141 normaalaja uurimine Tabel 12 Normaalaja uurimine nr. 4 TÖÖETAPP: Pluusi teise õlaõmbluse õmblemine, varrukadetailide käeaugukaarde õmblemine. NORMAALAJA UURIMINE Pluusi küljeõmbluste õmblemine koos hooldusetiketiga 4- niidilise overlockõmblusmasinaga. UURIJA: Gredy Udras AEG: min ETTEVÕTE: OÜ Kamilla Jrk tn TÖÖOSA NIMETUS tv.nr (tst) 1. Õmmelda teine õlg (12 cm) 0,03 0,04 0,03 0,03 0,04 0,05 0,04 0,04 0,03 0,04 0,04 0,04 2. Varrukate õmblemine käeaugukaarde (2*48 cm) 1,36 1,35 1,37 1,33 1,32 1,35 1,38 1,38 1,30 1,35 1,35 1,48 3. Külgede õmblemine (hooldusetikett) (2* 42 cm) 1,45 1,47 1,40 1,48 1,48 1,46 1,47 1,46 1,45 1,43 1,46 1,61 KOKKU 2,85 3,13 Jõudluskoefitsent kj= 1,02 Päevakonstant läbi uute uuringute tpk= 23min/ päevas Taastusaeg te= 35 min/ päevas STANDARDAEG, min ( T = ka * tn) Abiaeg läbi uute uuringute (tpk + te) ta=43min/ päevas Standardaeg arvestades 10% abiajaga: 1,10*3,13=3,44 34

36 Abiaja lisa % 1) Abiaja lisa %: la=10% Abiaja koefitsent 1) Abiaja koefitsent: ka=1,10 Tabel 13 Normaalaja uurimine nr. 7 TÖÖETAPP: Pluusi küljeõmbluste ja krookepaelte kanalite õmblemine. Paelte otste kinnitamine, NORMAALAJA UURIMINE kandi kinnitamine keskjoonel ja õlal universalõmblusmasinaga. UURIJA: Gredy Udras AEG: min ETTEVÕTE: OÜ Kamilla Jrk tn TÖÖOSA NIMETUS tv.nr (tst) 1. Õmmelda küljed (2*26 cm) 0,58 0,55 0,54 0,58 0,55 0,55 0,56 0,59 0,58 0,57 0,57 0,59 2. Õmmelda paelakanalid (pael on juba paelakanalite sees) (4* 24 cm) 1,28 1,30 1,35 1,38 1,35 1,28 1,36 1,32 1,30 1,32 1,32 1,39 3. Kinnitada paela otsad ja kant keskjoonel ja õlal (4*1+1+1 cm) 0,20 0,22 0,25 0,21 0,26 0,27 0,25 0,24 0,26 0,25 0,24 0,25 KOKKU 2,13 2,23 Jõudluskoefitsent kj= 0,95 Päevakonstant läbi uute uuringute tpk= 8min/ päevas 35

37 Taastusaeg te= 35 min/ päevas Abiaeg läbi uute uuringute (tpk + te) ta=25min/ päevas Abiaja lisa % 1) Abiaja lisa %: la=5% STANDARDAEG, min ( T = ka * tn) Standardaeg arvestades 5% abiajaga: 1,05*2,23=2,34 Abiaja koefitsent 1) Abiaja koefitsent: ka=1, Mudel PT 334 normaalaja uurimine Tabel 14 Normaalaja uurimine nr. 8 TÖÖETAPP: Peotantsukleidi õlaõmbluste õmblemine, varrukadetailide õmblemine käeaugukaarde ja küljeõmbluste õmblemine. Peotantsukelidi seljakeskõmbluse õmblemine koos NORMAALAJA UURIMINE hooldusetiketiga. Seelikuosa küljeõmbluste õmblemine 4- niidilise overlockõmblusmasinaga. UURIJA: Gredy Udras AEG: min ETTEVÕTE: OÜ Kamilla Jrk tn TÖÖOSA NIMETUS tv.nr (tst) 1. Õlaõmbluste õmblemine (2*9 cm) 0,03 0,04 0,03 0,04 0,03 0,04 0,04 0,05 0,04 0,05 0,04 0,04 2. Varrukate õmblemine käeaugukaarde 1,21 1,17 1,15 1,12 1,14 1,17 1,15 1,13 1,12 1,14 1,15 1,27 (2*35 cm) 36

38 3. Küljeõmbluste õmblemine (hooldusetikett) (2*81 cm) 2,02 2,03 2,07 2,06 2,06 2,03 2,09 2,02 2,00 2,03 2,04 2,25 4. Seljakeskõmbluse õmblmine kuni täkkeni (22 cm) 0,15 0,14 0,15 0,13 0,13 0,15 0,18 0,14 0,13 0,15 0,14 0,16 5. Seelikuosa küljeõmbluste õmblemine (2*46 cm) 0,56 0,55 0,52 0,54 0,58 0,58 0,59 0,55 0,54 0,58 0,56 0,61 KOKKU 3,93 4,33 Jõudluskoefitsent kj= 1,02 Päevakonstant läbi uute uuringute tpk= 23min/ päevas Taastusaeg te= 35 min/ päevas Abiaeg läbi uute uuringute (tpk + te) ta=43min/ päevas STANDARDAEG, min ( T = ka * tn) Abiaja lisa % 1) Abiaja lisa %: la=10% Standardaeg arvestades 10% abiajaga: 1,10*4,33=4,76 Abiaja koefitsent 1) Abiaja koefitsent: ka=1,10 Tabel 15 NORMAALAJA UURIMINE Normaalaja uurimine nr. 10 TÖÖETAPP: Peotantsukleidi lukuõmbluse alguse kinnitus. Kleidi luku õmblemine selja keskjoonele. Luku otste ja katteõmbluste kinnitamine kaelakaarel universaalõmblusmasinaga. 37

39 UURIJA: Gredy Udras AEG: min ETTEVÕTE: OÜ Kamilla Jrk tn TÖÖOSA NIMETUS tv.nr (tst) 1. Õmbluse alguse kinnitus ja luku õmblemine selja keskjoonele (2+2*44 cm) 1,25 1,28 1,26 1,22 1,20 1,25 1,25 1,26 1,23 1,26 1,25 1,31 2. Luku otste ja katteõmbluste kinnitamine kaelakaarel (1+4*1 cm) 0,16 0,17 0,15 0,15 0,20 0,17 0,19 0,16 0,21 0,16 0,17 0,18 KOKKU 1,42 1,49 Jõudluskoefitsent kj= 0,95 Päevakonstant läbi uute uuringute tpk= 8min/ päevas Taastusaeg te= 35 min/ päevas Abiaeg läbi uute uuringute (tpk + te) ta=24min/ päevas STANDARDAEG, min ( T = ka * tn) Standardaeg arvestades 5% abiajaga: 1,05*1,49=1,56 Abiaja lisa % 1) Abiaja lisa %: la=5% Abiaja koefitsent 1) Abiaja koefitsent: ka=1,05 38

40 Mudel TAKKI I normaalaja uurimine Tabel 16 Normaalaja uurimine nr. 16 TÖÖETAPP: Jaki õlaõmbluste õmblemine koos pidepaelaga. Varrukate õmblemine NORMAALAJA UURIMINE käeaugukaarde ja külgede õmblemine koos hooldusetiketiga 4- niidilise overlockõmblusmasina abil. UURIJA: Gredy Udras AEG: min ETTEVÕTE: OÜ Kamilla Jrk tn TÖÖOSA NIMETUS tv.nr (tst) 1. Õmmelda õlaõmblused (2*13 cm) 0,40 0,38 0,40 0,36 0,42 0,40 0,40 0,38 0,42 0,36 0,39 0,43 2. Õmmelda varrukad käeaugukaarde (2*42 cm) 1,14 1,11 1,16 1,14 1,12 1,20 1,10 1,14 1,18 1,18 1,15 1,27 3. Õmmelda küljeõmblused koos hooldusetiketiga (2*84 cm) 1,08 1,02 1,01 0,98 1,02 1,12 1,01 1,01 0,98 0,99 1,00 1,1 KOKKU 2,54 3,2 Jõudluskoefitsent kj= 1,01 Päevakonstant läbi uute uuringute tpk= 23min/ päevas Taastusaeg te= 35 min/ päevas STANDARDAEG, min ( T = ka * tn) Abiaeg läbi uute uuringute (tpk + te) ta=43min/ päevas Standardaeg arvestades 10% abiajaga: 1,10*3,2=3,52 39

41 Abiaja lisa % 1) Abiaja lisa %: la= 10% Abiaja koefitsent 1) Abiaja koefitsent: ka=1,10 Tabel 17 Normaalaja uurimine nr. 17 TÖÖETAPP: Jaki manseti õmblemine alläärde ja kraele. Luku ette õmblemine. Kinnitusõmbluste NORMAALAJA UURIMINE tegemine kraele, lukule ja alläärele kinnituvale mansetile. Luku pealt kappimine universaalõmblusmasinaga. UURIJA: Gredy Udras AEG: min ETTEVÕTE: OÜ Kamilla Jrk tn TÖÖOSA NIMETUS tv.nr (tst) 1. Manseti õmblemine alläärde (80 cm) 0,47 0,51 0,48 0,48 0,46 0,47 0,46 0,48 0,48 0,45 0,47 0,51 2. Manseti õmblemine kraele (30 cm) 0,36 0,32 0,33 0,34 0,34 0,37 0,36 0,39 0,34 0,36 0,35 0,37 3. Luku õmblemine (2*52 cm) 1,33 1,30 1,35 1,35 1,32 1,30 1,33 1,37 1,27 1,32 1,32 1,42 4. Kinnitusõmblused krael, lukul ja mansetil (4*5+ 4*5+ 2*2 cm) 0,44 0,45 0,39 0,43 0,45 0,43 0,47 0,43 0,39 0,41 0,43 0,46 5. Luku pealt kappimine (2*52 cm) 0,58 0,55 0,56 0,58 0,58 0,56 0,59 0,55 0,56 0,57 0,57 0,62 KOKKU 3,14 3,38 40

42 Jõudluskoefitsent kj= 1,01 Päevakonstant läbi uute uuringute tpk= 15min/ päevas Taastusaeg te= 25 min/ päevas Abiaeg läbi uute uuringute (tpk + te) ta=37min/ päevas Abiaja lisa % 1) Abiaja lisa %: la=8% STANDARDAEG, min ( T = ka * tn) Standardaeg arvestades 8% abiajaga: 1,08*3,38=3,65 Abiaja koefitsent 1) Abiaja koefitsent: ka=1,08 41

43 Normaalaja uuringute tulemused Viidi läbi kolme trikotaažtoote normaalaja uuringud kõikidele koondoperatsioonidele. Määrati tööosade aegade ja tööliste jõudlusprotsendi ja jõudluskoefitsendi, mis saadi abiaja uuringute vaatlusandmete arvutuste tulemusel. Normaalaja uuringute eesmärgiks oli välja arvutada tööoperatsioonide standardajad. Tabel 18 Mudeli PL 141 normaalaja uuringute tulemused Koond- Jrk. operatsiooni nr. nr. Tööoperatsiooni sisu Standardaeg (T), min 1. 2 Ühe õlaõmbluse õmblemine (12 cm) 0, Krookeosa servade äärestamine (2*56 cm) 1, Kaelakaare kantimine (65 cm) ja krookepaelte kantimine (180 cm). Krookepaelte lõikamine 1,64 (4*45 cm) 4. 5 Teise õlaõmbluse õmblemine (12 cm), varrukate käeaugukaarde õmblemine (2*48 cm), külgede 3,44 õmblemine (hooldusetikett) (2* 42 cm) 5. 6 Katteõmblus varrukasuudele (2*35 cm) ja pluusi alläärde (2*56 cm) 1, Riilid varrukasuude katteõmbluste algustesse (2 tk) 0,58 Õmmelda küljed (2*26 cm), õmmelda 7. 8 paelakanalid (4* 24 cm), kinnitada paela otsad ja 1,94 kant keskjoonel ja õlal (4*1+1+1 cm) KOKKU 10,62 42

44 Tabel 19 Mudeli PT 334 normaalaja uuringute tulemused Koond- Jrk. Standardaeg (T), operatsiooni Tööoperatsiooni sisu nr. min nr. Õlaõmbluste õmblemine (2*9 cm), varrukate õmblemine käeaugukaarde (2*35 cm), küljeõmbluste 1. 2 õmblemine + hooldusetikett (2*81 cm), 4,76 seljakeskõmbluse õmblemine (22 cm), seelikuosa küljeõmbluste õmblemine (2*46 cm) 2. 3 Toorkummi õmblemine kaelakaarde (33 cm) 0, Õmbluse alguse kinnitus ja luku õmblemine selja keskjoonele (2+2*44 cm), luku otste ja katteõmbluste 1,56 kinnitamine kaelakaarel (1+4*1 cm) 4. 5 Seeliku kinnitamine trikoole (70 cm) 0, Istmikuõmbluse õmblemine (10 cm) 0, Toorkummi õmblemine jalaaukudele ( 2*46 cm) 0,56 Katteõmblused kaelakaarde (33 cm), katteõmblused 7. 8 varrukasuudele (2*15 cm), katteõmblused 2,59 jalaaukudele (2*26 cm) 8. 9 Riilid katteõmbluste algustesse (5 tk) 1,10 KOKKU 12,55 Tabel 20 Koondoperatsiooni Jrk. nr. nr Mudeli TAKKI I normaalaja uuringute tulemused Tööoperatsiooni sisu Õlaõmbluste õmblemine (2*13 cm), varrukate käeaugukaarde õmblemine (2*42 cm), küljeõmbluste õmblemine koos hooldusetiketiga (2*84 cm) Manseti õmblemine alläärde (80 cm), manseti õmblemine kraele (30 cm), luku õmblemine (2*52 cm), Standardaeg (T), min 3,52 3,65 43

45 Koondoperatsiooni Tööoperatsiooni sisu Jrk. Standardaeg nr. (T), min nr. kinnitusõmblused krael, lukul ja mansetil (4*5+ 4*5+ 2*2 cm), luku pealt kappimine (2*52 cm) 3. 4 Katteõmblused varrukasuudele (2*17 cm) 0, Riilid katteõmbluste algustesse- varrukasuudele (2 tk) 0,50 KOKKU 8, SSD Pro tööaja uuringud Töömeetodite uurimiseks viidi läbi SSD Pro (Standard Sewing Data) programmiga tööaja uuringud. SSD programmi abil on võimalik täpselt ja detailselt ära märkida tööliigutused, töötoimingud, töövõtted ja nende tegemiseks kulunud vahemaad. SSD-d tehes jäeti välja üleliigsed liigutused, et saada võimalikult täpne ajakulu. Töö vähim osa on tööliigutus, mis eeldab jäseme või keha ühekordset ümberpaigutamist. Tööliigutuste alla kuuluvad näiteks sõrmede- või käteliigutused, võttevahetused, üks samm jne. Töötoiminguteks nimetatakse vahetpidamatult teostavate samalaadsete tööliigutuste kogumit, millel on kindel sihtotstarve ning muutumatud tööriistad ja objekt. Töötoimingute alla kuuluvad näiteks toote/detailide võtmine, detailide ära panemine või asetamine üksteise peale, toote asetamine presstalla alla jne. Töövõtteks nimetatakse lõpetatud kogumit, millel on ühtne sihtotstarve ja tegurite muutumatus. Tööaja uuringuid koostades märgitakse ära ka vahemaad õmbleja töökohast, kui kaugelt midagi võetakse või kuhu pannakse. Need märgitakse sentimeetrites [6, p. 237]. SSD Pro tööuuringud on teostatud kõigile kolme mudeli (PL 141, PT 334 ja TAKKI I) koondoperatsioonidele (vt pilt 1, 2, 3). Iga mudeli koondoperatsioonile tegin oma koodi ning vastavasisulise koondoperatsiooni kirjelduse, milles seletan ükskikasjalikult lahti tööoperatsiooni sisu. SSD-st paremini aru saamiseks toon lisana välja ka töökoha plaanid ( vt lisa 5,6 ). Mudelil PL 141 töömahukad koondoperatsioonid olid 5 ja 8, mudelil PT 334 keerukamad tööoperatsioonid olid 2 ja 4. Mudeli TAKKI I raskeimad koondoperatsioonid olid 2 ja 3. Tööuuringuid teostades kasutasin abiaja uuringutes saadud abiaja lisa %-i. SSD tööuuringus on oluliseimateks andmeteks koondoperatsiooni aeg ilma abiajata, abiaja koefitsent (mis on saadud läbi abiaja uuringute) ja standardaeg. 44

46 Pilt 1. Mudeli PL 141 tööoperatsioonide loetelu 45

47 Pilt 2. Mudeli PT 334 tööoperatsioonide loetelu 46

48 Pilt 3. Mudeli TAKKI I tööoperatsioonide loetelu 47

49 4. ANALÜÜS JA ETTEPANEKUD 4.1. Abiaja uuringute tulemused ja analüüs Tööpäeva pildistuste tabelites on välja toodud päevakonstant ja taastusaeg, mis moodustavad abiaja. Abiaja lisaprotsent arvutatakse valemist [11]: la = ta/(t - ta) * 100 kus la- abiaja lisaprotsent, ta- abiaeg (min), t- tööaja kestus, mille jooksul päevapildistamine sooritati. Tööpäeva pildistuste abil analüüsitakse järgnevaid tegureid [13, p. 4]: põhi- ja abiseadmete ning transpordivahendite asetust töötsoonis; operaatori liikumise teekonda töökoha piires; töövahendite ja tööobjektide ümberpaigutamise tihedust; töödeldava eseme asetust töökoha tsoonis; tingimuste olemasolu tehnoloogilise operatsiooni teostamiseks; tingimuste olemasolu töömeetodite, tööliigutuste ja töövõtete parendamiseks. Tabel 21 Tööpäeva pildistuse analüüs universaalõmblusmasinal töötavale õmbljale Sümbol Tööaja kulutus Normatiivn Tööaja Liigsed kaod Tegelik e tööaja kestus Kestus % % bilanss min. min. ET Etapiaeg: , EV Ettevalmistus aeg: PK Päevakonstant:

50 Sümbol Tööaja kulutus Normatiivn Tööaja Liigsed kaod Tegelik e tööaja kestus Kestus % % bilanss min. min. E Taastusaeg: 35 3, H Häireaeg: P Pausiaeg: - 0,42 2 0,42 2 KOKKU Arvutan vaatlusandmete abil välja abiaja, abiaja lisa ja abiaja koefitsendi: T (t)= 480 minutit abiaeg (ta)= PK+E= 8+16=24 abiaja lisa (la)= ta/t-ta*100=24/480-24*100=5,26 5% abiaja koefitsent (ka)= 1+ta/t-ta=1+24/480-24=1,05 Tabel 22 Tööpäeva pildistuse analüüs 2-nõelalise katteõmblusmasinal töötavale õmbljale Sümbol Tööaja kulutus Normatiivn Tööaja Liigsed kaod Tegelik e tööaja kestus Kestus % % bilanss min. min. ET Etapiaeg: , ,06 9 EV Ettevalmistus aeg: PK Päevakonstant: E Taastusaeg: 35 4, H Häireaeg: P Pausiaeg: - 0,62 3 0,62 3 KOKKU ,68 12 Arvutan vaatlusandmete abil välja abiaja, abiaja lisa ja abiaja koefitsendi: T (t)= 480 minutit abiaeg (ta)= PK+E= 10+23=33 abiaja lisa (la)= ta/t-ta*100=33/480-33*100=7,38 7% abiaja koefitsent (ka)= 1+ta/t-ta=1+33/480-33=1,07 49

51 Tabel 23 Tööpäeva pildistuse analüüs 4-niidilise overlockõmblusmasina töötavale õmbljale Sümbol Tööaja kulutus Normatiivn Tööaja Liigsed kaod Tegelik e tööaja kestus Kestus % % bilanss min. min. ET Etapiaeg: , ,6 7 EV Ettevalmistus aeg: PK Päevakonstant: E Taastusaeg: 35 4, H Häireaeg: P Pausiaeg: - 1,61 8 1,61 8 KOKKU ,21 15 Arvutan vaatlusandmete abil välja abiaja, abiaja lisa ja abiaja koefitsendi: T (t)= 480 minutit abiaeg (ta)= PK+E= 23+20=43 abiaja lisa (la)= ta/t-ta*100=43/480-43*100=9,84 10% abiaja koefitsent (ka)= 1+ta/t-ta=1+43/480-43=1,10 Tabel 24 Tööpäeva pildistuse analüüs kummioverlockõmblusmasinal töötavale õmbljale Sümbol Tööaja kulutus Normatiivn Tööaja Liigsed kaod Tegelik e tööaja kestus Kestus % % bilanss min. min. ET Etapiaeg: , ,22 18 EV Ettevalmistus aeg: PK Päevakonstant: E Taastusaeg: 35 3, H Häireaeg: P Pausiaeg: - 2, ,07 10 KOKKU ,

52 Arvutan vaatlusandmete abil välja abiaja, abiaja lisa ja abiaja koefitsendi: T (t)= 480 minutit abiaeg (ta)= PK+E= 27+15=42 abiaja lisa (la)= ta/t-ta*100=42/480-42*100=9,59 10% abiaja koefitsent (ka)= 1+ta/t-ta=1+42/480-42=1,10 Tabel 25 Tööpäeva pildistuse analüüs 3-niidilise overlock- ja 1-nõelalise kantimisõmblusmasina töötavale õmbljale Sümbol Tööaja kulutus Normatiivn Tööaja Liigsed kaod Tegelik e tööaja kestus Kestus % % bilanss min. min. ET Etapiaeg: , ,11 48 EV Ettevalmistus aeg: PK Päevakonstant: E Taastusaeg: 35 3, H Häireaeg: P Pausiaeg: - 1,38 6 1,38 6 KOKKU ,49 54 Arvutan vaatlusandmete abil välja abiaja, abiaja lisa ja abiaja koefitsendi: T (t)= 480 minutit abiaeg (ta)= PK+E= 12+13=15 abiaja lisa (la)= ta/t-ta*100=15/480-15*100=3,23 3% abiaja koefitsent (ka)= 1+ta/t-ta=1+15/480-15=1,03 51

53 Tabel 26 Tööpäeva pildistuse analüüs 3- niidiline äärestusõmblusmasina ja riiliõmblusmasina töötavale õmbljale Normatiivn Tööaja Liigsed kaod Tegelik Sümbol Tööaja kulutus e tööaja kestus Kestus % % bilanss min. min. ET Etapiaeg: , ,01 13 EV Ettevalmistus aeg: PK Päevakonstant: E Taastusaeg: 35 4, H Häireaeg: P Pausiaeg: - 0,84 4 0,84 4 KOKKU ,85 17 Arvutan vaatlusandmete abil välja abiaja, abiaja lisa ja abiaja koefitsendi: T (t)= 480 minutit abiaeg (ta)= PK+E= 15+22=37 abiaja lisa (la)= ta/t-ta*100=37/480-37*100=8,35 8% abiaja koefitsent (ka)= 1+ta/t-ta=1+37/480-37=1,08 Operaatorite tööpäev algas vahemikus ja lõppes Lõunapausiks on ette nähtud 30 minutit, mida kasutasid õmblejad täismahus ära. Uue taastusaja määramise tulemusena peaksid operaatorid rohkem tegema puhkepause. Operaator peaks kindlasti ära kasutama ettenähtud taastusajaks mõeldud minutid, kuna pikemas perspektiivis võib sundasendis töö põhjustada kutsehaigusi. Nende vältimiseks on oluline kasutada ette nähtud taastusaeg keha puhkuseks, kuna teatud aja tagant peaks andma puhkust oma silmadele ja kehale, et tulla välja sundasendist. Kuna tehakse tükitööd, siis ilmselt kasutavadki õmblejad taastusaega minimaalselt, et jõuaks tööpäeva jooksul võimalikult palju teha. Kuid kindlasti peaks õmbleja üle vaatama oma töövõtted ja päevakonstandi arvelt rohkem tööd tegema. Liigsed kaod on suured, mis tuleneb tööajal mobiiltelefoniga rääkimisest, enda tehtud praagi parandamisest ja kõrvalisest vestlusest kaastöötajaga. Ettevõtte poolt normatiivse tööaja bilansina määratud 445 minutit ei ole suutnud täita ükski operaator. Ette antud 445 minutit puhast etapiaega, on liiga palju. Seega liigsed ajakaod etapiajale on tühised. 52

54 Abiaja uuringute käigus analüüsiti kuuel tööpäeval sooritatud tööpäeva pildistusi. Tööpäeva pildistused viidi läbi universaalõmblusmasina, 2-nõelalise katteõmblusmasina, 4-niidilise overlockõmblusmasina, kummioverlockõmblusmasina, 3-niidilise overlock- ja 1-nõelalise kantimisõmblusmasina ning 3-niidiline äärestusõmblusmasina ja riilimasina töökohal. Vaadeldi erinevatel töökohtadel töötavate õmblejate tööpäeva struktuuri. Uuringuid läbi viies jälgiti tööpäeva jooksul tehtud tegevusi eemalt, et õmblejad saaks oma igapäeva tööd teha segamatult ja ei tunneks, et keegi jälgib nende tööd. Kõige esimesena teavitati õmblejat ja meistrit abiaja uuringutest, andes neile lühiülevaate sellest, miks nende tööd jälgitakse ja mida tehakse saadud informatsiooniga. Töökoha plaan koostati, kui töötaja viibis lõunapausil, et mitte segada tema tööaega. Uuringute mõõtmiseks kasutati mõõtekella. Abiaja uuringute analüüsis selgitatakse välja võimalikud tekkinud kaod õmbleja tööpäeva jooksul ja pakutakse välja lahendusi nende vältimiseks ja töö efektiivsemaks muutmise osas. Tööpäeva pildistuste abil saab määrata ajaliselt tööaja kulutuste liigid. Etapiaeg ehk põhitöö, näitab ära mitu minutit päevas teeb õmbleja tootliku tööd. Ettavalmistusaja sisse kuuluvad toodangu käsitlemine ja ümberpaigutamine, tutvumine järgmise tööülesandega, detailide/pooltoote korrastamine/kohendamine ja töökoha ettevalmistamine. Päevakonstant koosneb masina puhastamisest, töökoha koristamisest, meistriga konsulteerimisest ja juhendamisest meistri poolt, töölehe täitmisest, niidi katkestusest või vahetusest, masina reguleerimisest ja prooviõmbluste tegemisest. Taastusaega on ettenähtud töövõime taastamiseks, et töölistel oleks võimalus vabaneda töö käigus tekkinud füüsilisest ja vaimsest väsimusest, samuti ka isiklikeks vajadusteks. Nendeks võib olla kohvi- või suitsupaus, aga ka võimlemis- või sirutusharjutused. Töötajast mitte oleneva häireaja sisse kuulub töö ootamine, otsimine või puudus, aga ka meistri otsimine ja töö toomine endale teiselt õmblejalt. Pausiaja sisse kuulub tööväliste tegevuste tegemine töö ajal, nagu näiteks: mobiiltelefoniga rääkimine, kõrvaline vestlus kaastöötajaga, enda tehtud praagi parandamine. Uuringutes selgus, et abiajad kujunesid õmbleja kohta väga erinevalt. Tööpäeva vaatluse tulemusena saadi universaalõmblusmasinal töötava õmbleja abiaja lisaks 5% ja abiaja koefitsendiks 1,05. 2-nõelalise katteõmblusmasinal töötaval õmblejal kujunes abiaja lisa 7% ja abiaja koefitsent 1,07. 4-niidilise overlockõmblusmasinal töötava töölise abiaja lisa tuli 10% ja abiaja koefitsent 1,10. Kummioverlockõmblusmasinal töötava töölise abiaja lisaks saadi 9% ja abiaja koefitsendiks 1,09. 3-niidilise overlockõmblusmasina- ja 1-nõelalise kantimisõmblusmasinal töötava töölise abiaja lisa kujunes 3% ja abiaja koefitsent 1,03. Riiliõmblusmasinal ja 3-niidilise äärestusõmblusmasinal töötava töölise abiaja lisaks saadi 8% ja abiaja koefitsendiks 1,08. 53

55 Taastusaega kasutasid kõige rohkem ära 2-nõelalise katteõmblusmasinal ja 4-niidilise overlockõmblusmasinal töötavad õmblejad. Masinad on teises raskusklassis, mis tähendab ka keerulisemate õmbluste tegemist. Nendel masinatel töötavad õmblejad peaksid tööpäeva jooksul tegema rohkem puhkepause, et sirutada end ja puhata silmi. 1% 0% 7% 4% 1% 87% Etapiaeg Ettevalmistusaeg Päevakonstant Taastusaeg Häireaeg Pausiaeg Joonis 4. Keskmise tööaja kasutuse osakaal protsentuaalselt Uuringutes selgus, et etapiaeg moodustab põhilise osa õmblejate tööpäevast. Diagrammist saab välja lugeda, et abiaja sisse kuuluvatest ettevalmistusajast ja päevakonstandist on rohkem aega enda alla võtnud päevakonstant. Järelikult kulub õmblejatel rohkem aega töölehe täitmisele, konsulteerimisele meistriga, niidi vahetamisele, masina puhastamisele ja prooviõmbluste tegemisele. Kuna OÜ-s Kamilla on partiide kogused väikesed, siis päeva jooksul võib õmbleja töödelda mitut erinevat mudelit, mis tähendab tavaliselt ka niitide vahetamist, päevakaartide täitmist ja konsulteerimist meistriga. Erinevate mudelite töötlemine nõuab õmblejatelt suurt kohanemisvõimet ja paindlikust. Õmbeljad peavad päeva jooksul mitu korda vahetama masinaid. Sealsetest õmblejatest valdab igaüks mitut eri masinat, nii on nad võimelised liikuma ühest töökohast teise ja ei teki tööseisakut. Kuid iga õmbleja on eri kiirusega ja mõni kohaneb uue tööülesandega kiiremin, mõni aegalsemalt, ka sellest tuleneb abiaja suurus. Abiaja sisse arvati ka suitsupausid, kuna õmbleja saab end sirutada ja tuua oma keha sundasendist välja. Segavaks faktoriks kujunes tööajal mobiiltelefoniga rääkimine, mida tegid tööajal pooled töötajatest. 54

56 Mobiiltelefoniga rääkimine ja kõrvaline vestlus kaastöötajaga kuuluvad pausiaja sisse, mille ajaline kestvus võiks kindlasti olla väiksem Standardaegade analüüs 5. Võrdluse alla võeti mudelite PL 141, PT 334 ja TAKKI I standardaegade tulemused. Järgnevates diagrammides on näha kahe tööuuringu standardaegade erinevused koondoperatsiooniti. Võrdluse all on: 1. Normaalaja uuringute käigus saadud standardaeg, milles kasutan tööpäeva pildistuste tulemusel saadud abiaega ning abiajalisa protsenti, 2. SSD Pro uuringute käigus saadud standardaeg, kus on kasutatud tööpäeva pildistuste tulemusel saadud abiaja lisa protsenti. Mudeli PL 141 standardaegade võrdlusdiagrammis (vt joonis 5) on näha, et kolmandas ja seitsmendas koondoperatsioonis ei esine väga erinevusi. Krookeosa servade äärestamine ja riilide tegemine varruka katteõmbluste algustesse need on väga lihtsad tööoperatsioonid. Neljanda koondoperatsiooni puhul on näha ajalisi erinevusi. Koondoperatsiooni sisuks on kaelakaare ja krookepaelte kantimine ning krookepaelte parajaks pikkuseks lõikamine. Erinevus võib tuleneda üleliigsetest liigutustest, mida õmbleja tegi krookepaela mõõtes ja lõigates. Kuna ettevõte on väike, on kõik tööülesanded täpselt ära jagatud. Seega peab õmbleja ise mõõtma ja lõikama pluusile vajaminevad krookepaelad. Käärid, mida oleks vaja olnud lõigete tegemiseks, ei asetsenud õmbleja töölaual. Õmbleja pidi püsti tõusma ja minema kääre tooma. Töövahendid tuleks alati hoida enda töökoha juures, et nende otsimisele ei kulutataks tarbetult aega. Paela mõõtmisel kasutas õmbleja töölaua peale joonistatud joonlauada, mis tundus kõige parem variant mõõtmist teostada. Mitmel korral libises operaatoril paela ots käest ning ta pidi selle uuesti kätte võtma ja mõõtma. Viiendal koondoperatsioonil teostati teise õlaõmbluse ühendamine, varrukate käeaugukaarde õmblemine ja külgede ühendamine koos hooldusetiketiga. Mudeli standardaegade võrdlusdiagrammi vaadates on näha suhteliselt suur erinevus. Detailid olid paigutatud abilauale, nende võtmise ja paigutamisega detailidele kulus õmblejal aega. Õmbleja töö sujuvamaks muutmisel võiks detailid paigutada järjestikku ja vastavalt õmbluse järjekorrale. Kuuenda tööoperatsiooni puhul on samuti näha ajalisi erinevusi. Koondoperatsiooni sisuks on katteõmbluste õmblemine varrukasuudele ja alläärde. Liigsed ajakulutused võivad tuleneda sellest, et õmbleja lõikas üleliigset materjali pahempoolselt õmblusservalt. Selle võiks õmbleja ära jätta ja seda võiks pigem teha puhastaja. Kaheksanda tööoperatsiooni puhul ei esine suuri muutusi, koondoperatsioon hõlmab endas külgede ja paelakanalite õmblemist, paelaotste kinnitamist ja kandi kinnitamist keskjoonel ja õlal. Erinevus 55

57 võis tekkida sellest, et paelakanaleid õmmeldes pannakse eelnevalt krookepaelad kanalite sisse ning pärast paelaotsi kinnitades nõuab see õmblejalt hästi palju sättimist, millega kaasnevad võtte vahetused ning rohked käte ja sõrmede liigutamised. 3,5 3 2,5 2 1,5 Uus abiaja lisa % SSD Pro 1 0, Joonis 5. Mudeli PL 141 standardaegade võrdlus Mudeli PT 334 standardaegade võrdlusdiagrammis (vt joonis 6) on näha, et kolmanda, viienda, seitsmenda ja üheksanda koondoperatsiooni puhul ei esine väga erinevusi. Kolmas koondoperatsioon kujutas endas toorkummi õmblemist kaelakaarde. Viienda koondoperatsiooni all oli seeliku kinnitamine trikoole, seitsmes koondoperatsioon koosnes toorkummi õmblemisest jalaaukudele ja üheksas riilide tegemisest katteõmbluste algustesse. Kõik tööoperatsioonid on suhteliselt lihtsad. Toorkummi õmblemine jalaaukudele on teistest koondoperatsioonidest raskem, kuid õmbleja oli väga vilunud ja liigseid sättimisi või muid takistusi ei esinenud. Standardaegade märgatavaid erinevusi ei esinenud ja õmblejate poolt tehtav töö oli korrektselt teostatud. Teise koondoperatsiooni puhul on natuke näha erinevusi. Koondoperatsiooni sisuks on õlaõmbluste, varruka käeaugukaarde ja küljeõmbluste õmblemine koos hooldusetiketiga, seljakeskõmbluse ja seelikuosa küljeõmbluste ühendamine. Väikene erinevus võib tuleneda sellest, et seelikuosa detailid asetsesid kärul ning nende kättesaamiseks pidi õmbleja ennast pöörama ja ulatuma detailideni. Töö sujuvamaks muutmiseks võiks meister tõsta seeliku detailid abilauale, nii saaks õmbleja need ilma sirutamiseta võtta ja töö sujuks kiiremalt üleliigseid liigutusi tegemata. Neljanda tööoperatsooni puhul, mis sisaldab õmbluse alguse kinnitust ja luku õmblemist selja keskjoonele ning luku otste kinnitamist. Koondoperatsioonil esineb standardaegade erinevusi. Erinevus võib tulla luku ette 56

58 õmblemisest, kus tehti liigseid sõrmede ja käte liigutusi. Lukud olid paigutatud vasakule abitöölauale, kus olid ka ülejäänud detailid. Töö paremaks kulgemiseks võiksid lukud asetseda paremal pool, selliselt oleks nende võtmine kergem ja ei nõuaks õmblejalt keha pööramist rohkem kui 45º. Kuuenda tööoperatsiooni puhul operaator üleliigseid tööliigutusi ei teinud ja töövõtted olid sobilikud operatsiooni läbi viies. Kaheksanda tööoperatsiooni puhul võib märgata väikest erinevust. Operatsioon hõlmab endast katteõmbluste õmblemist kaelakaarde, varrukasuudele ja jalaaukudele. Tööline ei sooritanud üleliigseid liigutusi ega töövõtteid. Pooltoote asetus oli uuringu käigus sobilik antud tööoperatsiooni teostamiseks. 5 4,5 4 3,5 3 2,5 2 Uus abiaja lisa % SSD Pro 1,5 1 0, Joonis 6. Mudeli PT 334 standardaegade võrdlus Mudel TAKKI I standardaegade võrdluses on näha (vt joonis 7), et väga suuri standardaegade erinevusi ei esine. Teise koondoperatsiooni puhul on märgata erinevust. Teise tööoperatsiooni sisuks on õlaõmbluste ühendamine, varrukate õmblemine käeaugukaarde ja küljeõmbluste õmblemine koos hooldusetiketiga. Teisel koondoperatsioonil kulus palju aega pidepaela panemisele ja lõikamisele. Kolmanda koondoperatsiooni: manseti õmblemine alläärde ja kaelakaarele, luku õmblemine, kinnitusõmblused ning luku pealt kappimine. Koondoperatsioon on sisuliselt väga lihtne ning mille teostamisel kasutatakse universaalõmblusmasinat. Väike erinevus võib tuleneda luku pealt kappimisest, mille korral tehti rohkem vahepeatusi, kui oleks võinud. Kappimiste osas peab eriti täpne olema- sellest võis tuleneda ka natuke suurem ajakulu. 57

59 4 3,5 3 2,5 2 1,5 Uus abiaja lisa % SSD Pro 1 0, Joonis 7. Mudeli TAKKI I standardaegade võrdlus 4.3. Ettepanekuid töö effektiivsemaks muutmisel Mudelitele standardaegade võrdlusi tehes tuleb välja erinevaid kitsaskohti, mis vajaksid parendamist. Tähelepanu tuleks pöörata Kamilla õmblustootmise korralduse, töökohtade- ja tööoskuste korrigeerimisele. Välja on toodud üldised tööoperatsiooni aega pikendavad tegurid ja töö autori poolt pakutavad lahendused nende vältimiseks: Üleliigsed sõrmede- ja käteliigutused. Õmbleja peab hästi teadma mudeli tehnoloogiat ja olema saanud vastava juhendamise meistri poolt, et teostada kiire ja korralik töö, Töövahendid ei asetse töölaua läheduses. Töövahendid tuleks paigutada töökoha juurde, et need oleks alati kindlast kohast võtta ning nende otsimisele ei kulutataks tarbetult aega, Detailide haaramisele kulus rohkem aega, kui oleks võinud. Detailid peaks paigutama abitöölaual või abikärul järjestikku ja vastavalt õmbluse järjekorrale. Sellisel viisil ei tekita detailide võtmine õmblejas segadust. Tööoperatsiooni teostades peaksid detailide ümberpaigutamise ja kokkuasetamise vahemaad olema võimalikult lühikesed, Üleliigse materjali lõikamine. Selle osa võiks õmbleja tööoperatsioonist ära jätta. Pigem peaks seda tegema puhastaja. Sellisel viisil ei peaks õmbleja ulatuma kääride järele, vaid saaks ühtlasel tempol teostada järgnevaid operatsioone, 58